Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Martin Tamme'
Teema: RE: selgitustaotlus
Ehitusseadustiku § 27 alusel projekteerimistingimuste andmine on pädeva asutuse kaalutlusotsus. Kõnesolev norm annab haldusorganile diskretsiooni anda projekteerimistingimusi lisaks olemasolevale detailplaneeringule. Pädev asutus peab detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud tingimustest. Lõppotsuse, kas konkreetsel juhul on vastavate projekteerimistingimuste andmine põhjendatud, teeb pädev asutus.
Projekteerimistingimustele on EhS §-s 27 antud ühene tähendus – need täiendavad olemasolevat detailplaneeringut.
EhS § 27 lõige 1 sätestab, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või seda mõjutav maa-ala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia või
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Seega tuleb projekteerimistingimuste andmisel hinnata, kas üldse esinevad EhS § 27 lõikes 1 toodud asjaolud, ehk siis kas detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle 5 aasta, kas on ilmnenud mingeid olulisi asjaolusid (ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt näiteks suured muudatused tehnoloogilistes lahendustes või energiatõhususe nõuete muutumine või ka looduslike tingimuste muutumine) või siis on kehtestatud sellised õigusaktid või siis ka hilisemaid planeeringuid, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu lahenduste elluviimist.
EhS § 27 lõige 3 kehtestab, et projekteerimistingimusi ei ole lubatud anda detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks.
Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohiks anda olukorras, kus tegelikkuses tuleb koostada uus detailplaneering.
Detailplaneering on oma olemuselt osa kohalikku omavalitsuse territooriumi puudutav planeering, mida koostatakse eelkõige ehitusõiguse andmiseks. Seega seisneb detailplaneeringu olemus ehitusõiguses. Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemusliku muutmise kohta vt ka vastust portaalis planeerimine.ee.
https://planeerimine.ee/kkk/detailplaneeringus-kehtestatud-planeeringulahenduse-olemus/ <https://planeerimine.ee/kkk/detailplaneeringus-kehtestatud-planeeringulahenduse-olemus/>
Teie kirjas toodud andmete kohaselt soovitakse ümber tõsta elamuühikuid erinevate elamute vahel. Antud juhul tuleks eelkõige hinnata, kas sellisel juhul muudetakse detailplaneeringu olemust. Sellise otsuse puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega ja taoliste hinnangute andmine väljub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusest.
EhS § 27 lõikes 4 on sätestatud, milliseid detailplaneeringu tingimusi on lubatud täpsustada.
EhS § 27 lõike 4 p 4 alusel täpsustatakse projekteerimistingimustega arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi. Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on eelkõige ehitise välimusele, ehitusmaterjalidele, ehitise detailidele, värvivalikule esitatavad tingimused. Arhitektuurne või arhitektuuriline tingimus puudutab konkreetselt arhitektuuri - ehitise välimust, kunstilist lahendust, mis kajastub eelkõige ehitise detailides. Need võivad tuleneda ehituslikust ja tehnilisest lahendusest, kuid võivad ka olla lihtsalt ilu pärast. Tegu on väljapaistvate ehitise terviklahenduse osadega, mis eristavad just seda ehitist teistest ehitistest (nt eenduv sokkel, klaasist seinad, ruudustatud aknad, postidel varikatus, reljeefne karniis, viiluväljaga katus vms). Kujunduslik nõue on see, mis on kõige kergemini muudetav või lisatav, see pole harilikult seotud ehitise konstruktsiooniga, pigem on need kergesti lisatavad-eemaldatavad detailid – näiteks värvivalik, kattematerjalid, ilu- ja muud detailid. Kujunduse alla käib näiteks aiakujundus. Üldiselt käsitletakse hoonete puhul arhitektuuri ja kõige muu puhul, mis sinna juurde kuulub, kujundust (piirdeaed, värav jne). Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest (PlanS-i mõistete paragrahvi sõnastus). Ehituslik tingimus käsitleb konkreetse ehitise spetsiifikat. Näiteks, kuidas ja millest on ehitis tehtud. Eelkõige võib ehituslik tingimus olla seotud ehituslike konstruktsiooniga – kuidas ehitis püsti püsib ja kuidas seda on ohutu kasutada. Ehituslik võib olla ka nõue, et hoonet on võimalik valmisdetailidest kokku panna.
Oleme seisukohal, et juhul, kui tegemist ei ole detailplaneeringu olulise muutmisega võib elamuühikute ümbertõstmine detailplaneeringu ala erinevate korterelamute vahel olla hõlmatud EhS § 27 lõike 4 punktis 4 toodud ehituslike tingimuste täpsustamisega. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel ministeeriumi poolt antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik.
Tulenevalt puhkuste perioodist viibis Teile vastuse koostamine. Vabandan.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
From: Martin Tamme <
[email protected]>
Sent: Thursday, July 2, 2020 9:53 AM
To: MKM info <
[email protected]>
Subject: selgitustaotlus
Tere!
Edastan selgitustaotluse seoses detailplaneeringu olemusliku muutmise temaatikaga.
Lugupidamisega,
Martin Tamme
Partner
Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti
Mobiil +372 503 5380, telefon +372 626 4300
[email protected] <mailto:
[email protected]>
tgsbaltic.com <http://tgsbaltic.com>
Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 140 advokaadi. Büroo on strateegilises koostöös Valgevene advokaadibürooga Vlasova Mikhel & Partners.
Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname.