ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Taavi Aas Teie: 30.07.2020 nr 6-8/2020/4881-1
majandus- ja taristuminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 13.08.2020 nr 1.2.-4/20/2728
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse
„Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2014. a määruse nr 12 „Lennuohutuse
järelevalve infosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.
Esitatud eelnõu kohta on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud:
1. Kavandatav lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse (edaspidi: LOIS
põhimäärus) § 162 lg 1 punkti 4 järgi kantakse ehitamata õhusõidukite süsteemi käitajate
registrisse (LOIS alamregister) vajadusel ka muud vastutava töötleja märkused.
Seletuskirjas ei selgu, millist teavet võidakse märkuste all registrisse kanda, sh kas
tegemist võib olla ka isikuandmetega. Seetõttu soovitame eelnõud ja/või seletuskirja
täiendada, et oleks arusaadavalt kirjeldatud ammendav andmete koosseis.
2. Kavandatav LOIS põhimääruse § 162 lg 2 reguleerib, milliseid andmeid kogutakse
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kohta. Seletuskirjas ei ole mainitud, miks
loetletud andmekoosseisusid kogutakse ning kuivõrd need suhestuvad EL määruse nr
2019/947 art 14 lõigetes 2 ning 9 olevate sätetega. Seetõttu tuleks selles osas seletuskirja
täiendada.
3. Kavandatav LOIS põhimääruse § 162 lg 3 reguleerib, mis andmeid kogutakse mehitamata
õhusõiduki süsteemi käitamisteatise kohta.
3.1. Eeldatavasti on selle lõike sisustamisel olnud aluseks EL määrus nr 2019/947 art 14
lõiked 2 ja 9, kuid seletuskirjast see nii selgelt välja ei tule. Seletuskirjas (lk 2, alt
kolmas lõik) on viidatud, et käitamisteatise andmed tulevad sama määruse lisa [B
osa] punktist UAS.SPEC.040. Tegelikkuses tulevad need nõuded sama määruse lisa B
osa punktist UAS.SPEC.020 ning sama lisa C osa 2. liitest.
3.2. Seetõttu soovitame üle vaadata ning vajadusel täiendada eelnõu ja/või seletuskirja.
4. Kavandatav LOIS põhimääruse § 162 lg 4 reguleerib, mis andmeid kogutakse mehitamata
õhusõiduki süsteemi käitamisloa kohta.
4.1. Ka siin on olnud ilmselt aluseks EL määrus nr 2019/947 art 14 lõiked 2 ja 9, kuid
seletuskiri sellele selgelt ei viita. Seletuskirjast (lk 2, alt kolmas lõik) selgub, et
käitamisloa andmed tulevad sama määruse lisa [B osa] punktist UAS.SPEC.040.
Eeldatavasti peaks käitamisloal olema ka määratud käitamisloa kehtivusaeg, mis ka
LOIS-i kantakse – vt EL määrus nr 2019/947 lisa B osa punkti UAS.SPEC.080.
Lisaks tundub, et käitamisloa sisu ehk andmete koosseisu mõjutab ka sama määruse
art 5 lõige 4.
4.2. Seetõttu soovitame üle vaadata ning vajadusel täiendada eelnõu ja/või seletuskirja.
5. EL määrus nr 2019/947 art 14 lg 6 sätestab, et liikmesriigid annavad mehitamata
õhusõidukite süsteemide käitajatele ja registreerimiskohustusega mehitamata
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
õhusõidukite süsteemidele kordumatu digitaalse registreerimisnumbri, mis võimaldab
nende individuaalset identifitseerimist. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milliste
kogutavate andmete hulka (sh milliste LOIS põhimääruse § 162 lõigete alla) see
kordumatu registreerimisnumber peaks minema. Eelnõus endas on küll mainitud, et
käitamisteatisega kantakse registrisse käitaja nimi ja registreerimisnumber; käitamisloa
puhul kantakse registrisse käitamisloa omaniku nimi ja registreerimisnumber; ning
pädevustunnistuse kohta kantakse registrisse pädevustunnistuse omaniku nimi ja
registreerimisnumber, kuid ei selgu, kas tegemist on ühe ja sama registreerimisnumbriga.
Lisaks jääb ebaselgeks, mis on mehitamata õhusõidukite süsteemide
1
registreerimisnumbriks. Eelnõuga lisanduv § 16 seda teavet justkui ei sisalda.
6. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis saab olema eelnõu järgi kogutavate andmete
säilitamistähtajad. Seetõttu tuleb teha täiendusi LOIS põhimääruse §-s 17.
7. Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on lühidalt selgitatud määruse mõjusid. Samas ei ole selles
teostatud andmekaitsealast mõjuanalüüsi ehk hinnatud kavandatava isikuandmete
töötlemisega seotud riske füüsilistele isikutele. Lisainfo andmekaitsealasest
mõjuhinnangust on leitav inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükist ning
sama juhendi lisast 1.
Lisaks eelnevale juhime seonduvalt LOIS põhimäärusega tähelepanu alljärgnevale:
8. Andmeandjad
8.1. AKI on andmekogude juhendis (vt lk 14, täpsemalt punkti 9) soovitanud
põhimääruses ära määratleda ka andmeandjad ehk millistest andmekogudest või kelle
käest andmeid saadakse. Samuti oleme soovitanud ära määratleda ka andmete
andmekogusse kandmise kord – ennekõike, kes ja mis tähtaja jooksul andmeid
sisestab.
8.2. Põhimääruse § 3 määratleb, kes on andmete esitajaks ning lõike 4 järgi on LOIS-i
vastutaval töötlejal lubatud õigusaktide alusel talle pandud ülesannete täitmiseks
esitada päringuid ja saada andmeid teistest andekogudest.
8.3. Leiame, et selline säte (§ 3 lg 4) ei anna andmeandjatest selget ülevaadet, mistõttu
soovitame põhimääruses välja tuua, millistest andmekogudest andmeid saadakse. Sel
moel tagatakse ka suurem läbipaistvus isikuandmete töötlemises.
8.4. LOIS põhimääruses ei tundunud olevat reguleeritud ka, mis tähtaja jooksul tuleks
andmeandjatel edastada andmed LOIS-i. Võimalik, et need tähtajad tulenevad
eriseadustest, kuid kui see nii ei ole, siis nende andmeandjate puhul soovitame mh ka
ära reguleerida, mis aja jooksul vastavad andmed tuleb LOIS-i esitada.
9. Juurdepääs LOIS-le
9.1. AKI andmekogude juhendis (vt lk 14, täpsemalt punkti 11) oleme soovitanud ära
reguleerida andmekogust andmete saajad ja andmete saamise tingimused. Selles
küsimuses soovitame tutvuda sama juhendi peatükiga 4 (ennekõike alapeatükkidega
4.1.-4.4.1.).
9.2. Põhimääruse §-s 4 on reguleeritud mõningad isikud, kes saavad (otse)juurdepääsu
LOIS-is olevatele andmetele. AKI-le ei ole teada, mis asutustele on võimaldatud
LOIS-le juurdepääs põhimääruse § 4 lg 1 punkti 3 alusel. Selle punkti järgi on LOIS-
le juurdepääs riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametnikul ja töötajal oma
tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
9.3. EL määruse nr 2019/947 art 14 lõike 4 järgi peaksid eelnõuga edaspidiselt kogutavad
andmed olema digitaalsed ja koostalitusvõimelised ning võimaldaksid vastastikust
juurdepääsu ja teabevahetust määruse (EL) 2018/1139 artiklis 74 osutatud
andmekogu kaudu. See tähendab, et LOIS-i andmeid vahetatakse ka EL-is asutatud
andmekoguga.
9.4. Kui Lennuametile on teada, millistele andmekogudele või asutuste teenistujatele on
võimaldatud otsejuurdepääs LOIS-le, siis soovitame need andmekogud või asutused
ka LOIS-i põhimääruses välja tuua. Juhul, kui seda otsustatakse teha, soovitame ka
2 (3)
täpsemalt ära kirjeldada, millistele andmetele ja mis eesmärkidel juurdepääs
võimaldatakse. LOIS põhimääruse § 4 lg 1 p 3 sõnastus ei anna selles küsimuses
hetkel täit selgust.
9.5. Juurdepääsuga seonduvalt juhime täiendavalt tähelepanu avaliku teabe seaduse
(AvTS) § 439 lõikele 5, mille järgi andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate
andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi
infosüsteemi andmevahetuskihi ehk X-tee.
10. AKI andmekogude juhendis (vt lk 14, täpsemalt punkti 13 ning alapeatükke 4.5. ja 4.5.1.)
oleme soovitanud ära reguleerida logide korraldus. Ennekõike on vaja selgust, mida
andmekogus tehtavate toimingute logi sisaldab, mis toiminguid logitakse, kaua neid
säilitatakse ning milleks on lubatud logisid kasutada (nt ka sisekontrolliks). LOIS
põhimääruses ei ole selle kohta midagi sätestatud, mistõttu soovitame logide pidamise
küsimus reguleerida.
11. AvTS § 28 lg 1 p 30 ning § 29 lg 1 p 5 järgi tuleb teabevaldajal avaldada andmekogude
avaandmed ning praktikas avaldatakse need veebilehel https://opendata.riik.ee/. LOIS-i
andmed on seal avaldatud. Juhime tähelepanu, et AvTS § 31 lõige 8 annab võimaluse
kehtestada määrusega avaandmeteks mitteolevate isikuandmete loetelu. See omakorda
hõlmab ka võimalust määratleda LOIS-e põhimääruses, millised kogutavad isikuandmed
ei ole avaandmed. Soovitame hinnata, kas tasuks LOIS-e põhimääruses vastav
reguleerimine ära teha.
12. LOIS põhimääruse §-s 17 on pandud paika registrisse kantud andmete säilitamise tähtajad.
Teatavad andmed tuleb säilitada kas tähtajatult (vt § 17 lg 2, mis viitab § 8 lg 1 punktile 5)
või 75 aastat (vt § 17 lg 3, mis viitab § 8 lg 1 punktidele 9-14); muid andmed säilitatakse
kas 5 või 10 aastat. Soovitame veelkord hinnata, kas reaalselt on ikka vajalik teatavaid
andmeid säilitada tähtajatult või 75 aastat, ennekõike füüsiliste isikute andmete korral.
13. Lisaks juhime tähelepanu vajadusele saada enne andmekogus kogutavate andmete
koosseisu muutmist kooskõlastus riigi infosüsteemi haldussüsteemis ehk RIHA (nõue
tuleneb AvTS § 433 lõikest 3).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
3 (3)