dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõule arvamuse avaldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. august 2020
Viit
6-8/2020/4881-2
Registreeritud
14. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Lennunduse korraldamine
Sari
6-8 Lennundusettevõtlusega seotud kirjavahetus
Toimik
6-8/2020
Vastutaja
Silja Vöörmann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Lennundustalitus)

Failid

  • 📎1.2.-4202728 13.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc438 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Taavi Aas Teie: 30.07.2020 nr 6-8/2020/4881-1 majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 13.08.2020 nr 1.2.-4/20/2728 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2014. a määruse nr 12 „Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Esitatud eelnõu kohta on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud: 1. Kavandatav lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse (edaspidi: LOIS põhimäärus) § 162 lg 1 punkti 4 järgi kantakse ehitamata õhusõidukite süsteemi käitajate registrisse (LOIS alamregister) vajadusel ka muud vastutava töötleja märkused. Seletuskirjas ei selgu, millist teavet võidakse märkuste all registrisse kanda, sh kas tegemist võib olla ka isikuandmetega. Seetõttu soovitame eelnõud ja/või seletuskirja täiendada, et oleks arusaadavalt kirjeldatud ammendav andmete koosseis. 2. Kavandatav LOIS põhimääruse § 162 lg 2 reguleerib, milliseid andmeid kogutakse mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja kohta. Seletuskirjas ei ole mainitud, miks loetletud andmekoosseisusid kogutakse ning kuivõrd need suhestuvad EL määruse nr 2019/947 art 14 lõigetes 2 ning 9 olevate sätetega. Seetõttu tuleks selles osas seletuskirja täiendada. 3. Kavandatav LOIS põhimääruse § 162 lg 3 reguleerib, mis andmeid kogutakse mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisteatise kohta. 3.1. Eeldatavasti on selle lõike sisustamisel olnud aluseks EL määrus nr 2019/947 art 14 lõiked 2 ja 9, kuid seletuskirjast see nii selgelt välja ei tule. Seletuskirjas (lk 2, alt kolmas lõik) on viidatud, et käitamisteatise andmed tulevad sama määruse lisa [B osa] punktist UAS.SPEC.040. Tegelikkuses tulevad need nõuded sama määruse lisa B osa punktist UAS.SPEC.020 ning sama lisa C osa 2. liitest. 3.2. Seetõttu soovitame üle vaadata ning vajadusel täiendada eelnõu ja/või seletuskirja. 4. Kavandatav LOIS põhimääruse § 162 lg 4 reguleerib, mis andmeid kogutakse mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisloa kohta. 4.1. Ka siin on olnud ilmselt aluseks EL määrus nr 2019/947 art 14 lõiked 2 ja 9, kuid seletuskiri sellele selgelt ei viita. Seletuskirjast (lk 2, alt kolmas lõik) selgub, et käitamisloa andmed tulevad sama määruse lisa [B osa] punktist UAS.SPEC.040. Eeldatavasti peaks käitamisloal olema ka määratud käitamisloa kehtivusaeg, mis ka LOIS-i kantakse – vt EL määrus nr 2019/947 lisa B osa punkti UAS.SPEC.080. Lisaks tundub, et käitamisloa sisu ehk andmete koosseisu mõjutab ka sama määruse art 5 lõige 4. 4.2. Seetõttu soovitame üle vaadata ning vajadusel täiendada eelnõu ja/või seletuskirja. 5. EL määrus nr 2019/947 art 14 lg 6 sätestab, et liikmesriigid annavad mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajatele ja registreerimiskohustusega mehitamata Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 õhusõidukite süsteemidele kordumatu digitaalse registreerimisnumbri, mis võimaldab nende individuaalset identifitseerimist. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milliste kogutavate andmete hulka (sh milliste LOIS põhimääruse § 162 lõigete alla) see kordumatu registreerimisnumber peaks minema. Eelnõus endas on küll mainitud, et käitamisteatisega kantakse registrisse käitaja nimi ja registreerimisnumber; käitamisloa puhul kantakse registrisse käitamisloa omaniku nimi ja registreerimisnumber; ning pädevustunnistuse kohta kantakse registrisse pädevustunnistuse omaniku nimi ja registreerimisnumber, kuid ei selgu, kas tegemist on ühe ja sama registreerimisnumbriga. Lisaks jääb ebaselgeks, mis on mehitamata õhusõidukite süsteemide 1 registreerimisnumbriks. Eelnõuga lisanduv § 16 seda teavet justkui ei sisalda. 6. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis saab olema eelnõu järgi kogutavate andmete säilitamistähtajad. Seetõttu tuleb teha täiendusi LOIS põhimääruse §-s 17. 7. Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on lühidalt selgitatud määruse mõjusid. Samas ei ole selles teostatud andmekaitsealast mõjuanalüüsi ehk hinnatud kavandatava isikuandmete töötlemisega seotud riske füüsilistele isikutele. Lisainfo andmekaitsealasest mõjuhinnangust on leitav inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükist ning sama juhendi lisast 1. Lisaks eelnevale juhime seonduvalt LOIS põhimäärusega tähelepanu alljärgnevale: 8. Andmeandjad 8.1. AKI on andmekogude juhendis (vt lk 14, täpsemalt punkti 9) soovitanud põhimääruses ära määratleda ka andmeandjad ehk millistest andmekogudest või kelle käest andmeid saadakse. Samuti oleme soovitanud ära määratleda ka andmete andmekogusse kandmise kord – ennekõike, kes ja mis tähtaja jooksul andmeid sisestab. 8.2. Põhimääruse § 3 määratleb, kes on andmete esitajaks ning lõike 4 järgi on LOIS-i vastutaval töötlejal lubatud õigusaktide alusel talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teistest andekogudest. 8.3. Leiame, et selline säte (§ 3 lg 4) ei anna andmeandjatest selget ülevaadet, mistõttu soovitame põhimääruses välja tuua, millistest andmekogudest andmeid saadakse. Sel moel tagatakse ka suurem läbipaistvus isikuandmete töötlemises. 8.4. LOIS põhimääruses ei tundunud olevat reguleeritud ka, mis tähtaja jooksul tuleks andmeandjatel edastada andmed LOIS-i. Võimalik, et need tähtajad tulenevad eriseadustest, kuid kui see nii ei ole, siis nende andmeandjate puhul soovitame mh ka ära reguleerida, mis aja jooksul vastavad andmed tuleb LOIS-i esitada. 9. Juurdepääs LOIS-le 9.1. AKI andmekogude juhendis (vt lk 14, täpsemalt punkti 11) oleme soovitanud ära reguleerida andmekogust andmete saajad ja andmete saamise tingimused. Selles küsimuses soovitame tutvuda sama juhendi peatükiga 4 (ennekõike alapeatükkidega 4.1.-4.4.1.). 9.2. Põhimääruse §-s 4 on reguleeritud mõningad isikud, kes saavad (otse)juurdepääsu LOIS-is olevatele andmetele. AKI-le ei ole teada, mis asutustele on võimaldatud LOIS-le juurdepääs põhimääruse § 4 lg 1 punkti 3 alusel. Selle punkti järgi on LOIS- le juurdepääs riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametnikul ja töötajal oma tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. 9.3. EL määruse nr 2019/947 art 14 lõike 4 järgi peaksid eelnõuga edaspidiselt kogutavad andmed olema digitaalsed ja koostalitusvõimelised ning võimaldaksid vastastikust juurdepääsu ja teabevahetust määruse (EL) 2018/1139 artiklis 74 osutatud andmekogu kaudu. See tähendab, et LOIS-i andmeid vahetatakse ka EL-is asutatud andmekoguga. 9.4. Kui Lennuametile on teada, millistele andmekogudele või asutuste teenistujatele on võimaldatud otsejuurdepääs LOIS-le, siis soovitame need andmekogud või asutused ka LOIS-i põhimääruses välja tuua. Juhul, kui seda otsustatakse teha, soovitame ka 2 (3) täpsemalt ära kirjeldada, millistele andmetele ja mis eesmärkidel juurdepääs võimaldatakse. LOIS põhimääruse § 4 lg 1 p 3 sõnastus ei anna selles küsimuses hetkel täit selgust. 9.5. Juurdepääsuga seonduvalt juhime täiendavalt tähelepanu avaliku teabe seaduse (AvTS) § 439 lõikele 5, mille järgi andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vahel toimub läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk X-tee. 10. AKI andmekogude juhendis (vt lk 14, täpsemalt punkti 13 ning alapeatükke 4.5. ja 4.5.1.) oleme soovitanud ära reguleerida logide korraldus. Ennekõike on vaja selgust, mida andmekogus tehtavate toimingute logi sisaldab, mis toiminguid logitakse, kaua neid säilitatakse ning milleks on lubatud logisid kasutada (nt ka sisekontrolliks). LOIS põhimääruses ei ole selle kohta midagi sätestatud, mistõttu soovitame logide pidamise küsimus reguleerida. 11. AvTS § 28 lg 1 p 30 ning § 29 lg 1 p 5 järgi tuleb teabevaldajal avaldada andmekogude avaandmed ning praktikas avaldatakse need veebilehel https://opendata.riik.ee/. LOIS-i andmed on seal avaldatud. Juhime tähelepanu, et AvTS § 31 lõige 8 annab võimaluse kehtestada määrusega avaandmeteks mitteolevate isikuandmete loetelu. See omakorda hõlmab ka võimalust määratleda LOIS-e põhimääruses, millised kogutavad isikuandmed ei ole avaandmed. Soovitame hinnata, kas tasuks LOIS-e põhimääruses vastav reguleerimine ära teha. 12. LOIS põhimääruse §-s 17 on pandud paika registrisse kantud andmete säilitamise tähtajad. Teatavad andmed tuleb säilitada kas tähtajatult (vt § 17 lg 2, mis viitab § 8 lg 1 punktile 5) või 75 aastat (vt § 17 lg 3, mis viitab § 8 lg 1 punktidele 9-14); muid andmed säilitatakse kas 5 või 10 aastat. Soovitame veelkord hinnata, kas reaalselt on ikka vajalik teatavaid andmeid säilitada tähtajatult või 75 aastat, ennekõike füüsiliste isikute andmete korral. 13. Lisaks juhime tähelepanu vajadusele saada enne andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist kooskõlastus riigi infosüsteemi haldussüsteemis ehk RIHA (nõue tuleneb AvTS § 433 lõikest 3). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Koostaja: Raavo Palu [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel