Hr Timo Tatar
Majandus- ja Teie 11.06.2020 nr 17-7/2020/3953-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 12.08.2020 nr 7-15/20/2682-3
Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala
teemaplaneeringu keskkonnauuringud
Austatud härra Tatar
Teavitasite Keskkonnaministeeriumit sellest, et tulenevalt Riigikohtu 8.08.2018. a otsusest on
vajalik Hiiu mereala tuuleenergeetika tootmise alade osas üle planeerida (teemaplaneering).
Teemaplaneeringu tulemusena luuakse Hiiu merealade kohta tuuleenergeetika tootmiseks
mõeldud alade täpsustav planeering. Palusite Keskkonnaministeeriumilt sisendit
teemaplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute kohta.
Käesolevaga edastame teemaplaneeringu koostamiseks vajalike keskkonnauuringute nimekirja,
milles on toodud ka uuringute eeldatavad kestused ja maksumused. Rõhutame, et tegemist on
olemasolevatele teadmistele tuginedes koostatud nimekirjaga. See tähendab, et
keskkonnauuringute konkreetsed asjaolud (täpne sisu, maksumus jmt) selguvad järgmistes
etappides. Keskkonnaministeerium palus vajalike keskkonnauuringute osas ettepanekuid ka
Keskkonnaametilt. Keskkonnaameti sisendiga on arvestatud kõnealuse keskkonnauuringute
nimekirja koostamisel, samas lisame kirjale juurde ka Keskkonnaameti vastuse.
Uuringute teostamise kontekstis informeerime teid varakult ka järgnevast. Keskkonnaameti ja
Maa-ameti andmetel on teemaplaneeringu loode osas Kõpu ja Hiiumadala liivamaardlad. Kõpu
maardlas on AS Tallinna Sadam esitanud kaevandamise loa taotluse ning Keskkonnaamet on
algatatud selle keskkonnamõju hindamise (14.01.2014 kirjaga nr 12-9/13/6830-5). Teadaolevalt ei
ole arendaja keskkonnamõju hindamise koostamisega alustanud (seoses Kõpu kaitseala
moodustamisega). Kõpu II uuringuruumi on Tallinna Sadam AS esitanud geoloogilise uuringuloa
taotluse, kuid taotluses esines puuduseid ja parandatud taotlust ei ole uuesti esitatud. Hiiumadala
maardlas on 9.11.2016 antud kaevandamise luba nr KMIN-138.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kerli Kiili
EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Lisad:
1. teemaplaneeringu koostamiseks vajalike keskkonnauuringute nimekiri
2. Keskkonnaameti 22.07.2020 kiri nr 6 2/20/11014-2
Teadmiseks: Keskkonnaamet,
[email protected]
Agni Kaldma, 626 2956,
[email protected]
Eleri Pulk, 626 2872,
[email protected]
Helena Gailan, 626 2868,
[email protected]
Kati-Liis Kensap, 626 2831,
[email protected]
Margus Salundi, 626 0701,
[email protected]
Marina Kiisler, 626 2979,
[email protected]
Rainer Persidski, 626 2973,
[email protected]
Keskkonnaministeerium Teie 30.06.2020 nr 7-15/20/2682
[email protected]
Meie 22.07.2020 nr 6-2/20/11014-2
Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala
teemaplaneeringu vajalikud uuringud
Keskkonnaministeerium edastas 30.06.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kirja1, millega küsitakse ettepanekuid keskkonnauuringute kohta Hiiu mereala üleriigilise
planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamiseks. Keskkonnaministeerium palub
Keskkonnaametil esitada ettepanekud, millised keskkonnauuringud on Keskkonnaameti
hinnangul vajalikud teemaplaneeringu koostamisel läbi viia. Keskkonnaamet esitab omapoolse
vajalike keskkonnauuringute ülevaate:
1. Täiendavaid teadusuuringuid vajavad mereala ökosüsteemid ja põhjakooslused, nende
esinemise, struktuuri ja erinevatest mõjuteguritest põhjustatud reaktsioonide osas.
Tähtis on ökosüsteemne lähenemine keskkonnaprobleemidele, et mõjude prognoosid
oleksid võimalikult täpsed. Vaja oleks kaardistada vähemalt põhjakooslused ja välja
selgitada elustikurikkamad ja looduskaitseliselt väärtuslikumad alad.
2. Täiendavad teadusuuringud on vajalikud kalastiku osas. Uuringu tulemuste alusel saab
teha järeldusi, kui suures mahus ja kuhu on võimalik tuulikuid rajada:
Vajalik kaardistada alad, mis on olulised kudealad kaladele ning ei oleks seetõttu
sobilikud tuulepargile või kaablitrassidele. Halvenevad kudemistingimused
põhjustavad vastavate liikide varu kahanemist.
Selgitada välja olulisemad tuuleparkide ja kaablitrasside mõju kalade rändele. Selleks
on esmalt vajalik kaardistada olulisemad tuulehaugi, räime ja angerja rändeteed.
Hinnata kaabli läheduses elektromagnetväljast ja kõrgenenud temperatuurist tekkivaid
võimalikke mõjusid kudemisrändele. Vajalik on hinnata veealuse mürataseme ja
vibratsiooni mõju kalade rändele, et ei tekiks ohtu kalade poolt rändetee kasutamise
jätkusuutlikkusele. Lõpptulemusena kaardistada alad, mis ei ole sobilikud tuuleparkide
ja/või kaablikoridoride rajamiseks, kuna tõkestaksid kalade liikumist rännetel.
3. Vajalik on veealuse mürataseme ja vibratsiooni prognoosimine, et hinnata võimalikku
mõju elustikule (kalad, hülged) ja elurikkusele (vibratsiooni levik eriti tuulikute
läheduses võib põhjustada põhjaloomastiku leviku muutusi kohalikul skaalal).
4. Täiendavad lisauuringud on vajalikud linnustiku rännete ja merel peatujate arvukuse
kohta tuuleparkide piirkonnas:
Vajalikud on kevad- ja sügisrände ning sulgimisperioodil peatuvate veelindude
lennuloendused kogu merealal (talvituvate veelindude lennuloendus toimub kogu
Läänemerel 2020/2021 talvel). Arvestades varasemaid loendusi, piisab ühel aastal
läbiviidavatest lennuloendustest.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.06.2020 nr 6-2/20/11014 all
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Arvestades teadmisi Põõsaspea neemel toimuva massilise veelindude sügisrände kohta
(Ellermaa, Linden, 20202) võib eeldada, et suur osa sellest rändemassist liigub edasi
mööda Hiiumaa põhjaranniku mereala. Läbirände kohta planeeringu piirkonnas
usaldusväärsed uuringud praeguse seisuga puuduvad. Lähtudes sellest on vajalik
käivitada Põõsaspeaga analoogsed visuaalloendused Tahkuna ja Ristna neemel, mis
peavad katma kogu kevad- kui sügisrändeperioodi ning toimuma mõlemas kohas
vähemalt kahel aastal. Lisaks on soovitav käivitada koostöö Eesti ilmaradaritelt
koguneva rände informatsiooni analüüsiks, hindamaks piirkonnas toimuva öise rände
ajalist ja ruumilist mustrit piirkonnas. Kogutud andmestik peab võimaldama hinnata ka
potentsiaalsete tuuleparkide mõju piirkonna Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele
linnualadele (sh Nõva-Osmussaare, Väinamere, Kõrgessaare-Mudaste).
5. Vajalik on täiendav ökosüsteemne kompleksanalüüs põhja- ja pelaagilise elustiku ning
lindude leviku ja arvukuse osas, tegemaks kindlaks tuuleparkide aladele jäävate lindude
toitumisalade olulisus ning võrrelda seda ka ülejäänud Eesti rannikuvetega.
6. Samuti oleks vajalik täiendav uuring maismaalindude rändeteede- ja suundade kohta,
tegemaks kindlaks maismaalindude sattumise tõenäosust tuuleparkidesse.
Maismaalindude rände kohta on Hiiumaal andmed puudulikud. Samas, lähtudes
pikaajalistest vaatlustest Saaremaal Sõrve linnujaamas, võib eeldada, et Hiiumaa
põhjarannikut läbib väga ulatuslik Soome päritolu maismaalindude rändevoog.
Vähemalt päevarändurite osas võib eeldada peale Soome lahe ületamist rändekõrguse
vähenemist ja maandumist Hiiumaal. Öise maismaalindude rändemustri ja kõrguse
kohta antud piirkonna andmed puuduvad. Rändel viibivate maismaalindude
potentsiaalsetesse tuuleparkidesse sattumise tõenäosuse hindamiseks on vajalik viia
kahel aastal (kattes mõlemal juhul nii kogu kevad- kui sügisrändeperioodi) läbi
visuaalsed rändevaatlused Tahkuna ja Ristna neemel (võib toimuda samaaegselt
veelindude rändevaatlustega), öise rände uuringuks (sh rändekõrguse hindamiseks) on
vajalik viia läbi 3D radaruuring koos liikide öise audiotuvastamisega. Lisaks on
soovitav käivitada koostöö Eesti ilmaradaritelt koguneva rände informatsiooni
analüüsiks, hindamaks öise maismaalindude rände ajalist ja ruumilist mustrit
piirkonnas.
7. Põhjalikumaid teadusuuringuid vajavad käsitiivaliste levik ja esinemine Hiiumaal ning
nende potentsiaalsed rändeteed. Eeldada võib, et Soome rändnahkhiired võivad
kasutada rändeteed Hiiumaa kaudu. Hiiumaa merealal on väga vähe uuringuid
nahkhiirte rändeteede kindlaks tegemiseks. Üks väheseid on Kõpu poolsaare uuring:
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_nahkhiired_2011.pdf. Uuringus
oli vaatlusi suhteliselt vähe ja merealal toimuvast ettekujutust tegelikult ei saadud.
UNEP/Eurobats rahvusvaheline leping, millega Eesti on ühinenud 2004. aastal, nõuab
tuuleparkide arendamisel igal juhul nahkhiirte uuringute tegmist, lähtuvalt
Eurobatsi juhendile:
https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series
/pubseries_no6_english.pdf.
Uuringuteks on vajalik rajada nahkhiirte seirejaamade süsteem meremadalikel.
Vähendamaks konkreetse aasta ilmastiku iseloomust tingitud rände ajalist varieerumist
on vaja, et uuring kestaks vähemalt 2 aastat.
8. Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundlik osa ning on inimtegevuse poolt otseselt
(häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad. Sellest
tulenevalt tuleb arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Vajalik on välja
selgitada hallhülge ja viigerhülge rändeteed ja lesilad. Vajalik on teostada telemeetria
uuringuid ning kasutada eksperdiarvamust.
2
Ellermaa, M. & Lindén, A. 2020. Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal. Hirundo 33 (1) 1-29. Kättesaadav:
https://www.eoy.ee/hirundo/files/Ellermaa_Linden_2020.pdf
2 (3)
9. Hindamaks kaablitrasside paigaldamisel saasteainete vabanemise tõenäosust setetest
ning heljumi tekkimise hulka, on vajalik põhjasetete uuring ja setete geoloogiline uuring
kaablitrasside kulgemisele ja tuulikutele planeeritavatel aladel.
10. Uued vesiehitised võivad mõjutada vee tsirkulatsiooni ning rannikuprotsesse. Sellest
tulenevalt on vaja välja selgitada, millisel määral võivad tuulepargid mõjutada
rannikuprotsesse ja veerežiimi: mõju rannikule (eelkõige muutused ranna
erosioonis/setete kuhjamises) ning merepõhja elupaikadele (muutused vee
tsirkulatsioonis, sh heljumi transpordis, sellest tulenev elupaikade hävimine).
11. Ära tuleb teha Riigikohtu 08.08.2018 otsuse kohtuasjas nr 3-16-14723 punktides 31 ja
32 viidatud uuringud.
Kindlasti tuleb välja selgitada potentsiaalsed merekaablikoridorid, kus hakkab kulgema
merekaabel. Kui huvitatud isik (arendaja) ei tea veel, kuhu ta soovib kaabli rajada, siis peab riik
ikkagi koridore analüüsima ja leidma kohad, kuhu saab-kuhu mitte. Uuringutes peab käsitlema
neid võimalikke merekaablite kulgemise koridore ning maale jõudmise punkte.
Planeerida tuleks tuuleparkide paigutamist sügavatesse piirkondadesse, kus on madalama
elurikkusega alad (linnustik, sh värvulised; käsitiivalised; vee-elustik; põhjaelustik). Uuringute
käigus tuleks välja selgitada merealad, kus tuuleparkide mõju keskkonnale oleks kõige
väiksem. Kõige odavamad tuulikud ja kõige odavam ehitamine ei ole odavaim variant loodusele
ning ühiskonnale.
Tellitavad uuringud peavad olema koos kogutud algandmetega avalikult kasutatavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kalle
juhataja
keskkonnaosakond
Lisa: Uuringute tabel
Kai Ginter 5699 4373
[email protected]
3
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18586325/3-16-
1472+Hiiu+Tuul.pdf/a44b906e-e5a9-4f72-b2c5-cfe0258db0d3
3 (3)