dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu keskkonnauuringud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. august 2020
Viit
17-7/2020/3953-2
Registreeritud
12. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/2020
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu keskkonnauuringud.asice630 KB

Sisu (failidest)

Hr Timo Tatar Majandus- ja Teie 11.06.2020 nr 17-7/2020/3953-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 12.08.2020 nr 7-15/20/2682-3 Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu keskkonnauuringud Austatud härra Tatar Teavitasite Keskkonnaministeeriumit sellest, et tulenevalt Riigikohtu 8.08.2018. a otsusest on vajalik Hiiu mereala tuuleenergeetika tootmise alade osas üle planeerida (teemaplaneering). Teemaplaneeringu tulemusena luuakse Hiiu merealade kohta tuuleenergeetika tootmiseks mõeldud alade täpsustav planeering. Palusite Keskkonnaministeeriumilt sisendit teemaplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute kohta. Käesolevaga edastame teemaplaneeringu koostamiseks vajalike keskkonnauuringute nimekirja, milles on toodud ka uuringute eeldatavad kestused ja maksumused. Rõhutame, et tegemist on olemasolevatele teadmistele tuginedes koostatud nimekirjaga. See tähendab, et keskkonnauuringute konkreetsed asjaolud (täpne sisu, maksumus jmt) selguvad järgmistes etappides. Keskkonnaministeerium palus vajalike keskkonnauuringute osas ettepanekuid ka Keskkonnaametilt. Keskkonnaameti sisendiga on arvestatud kõnealuse keskkonnauuringute nimekirja koostamisel, samas lisame kirjale juurde ka Keskkonnaameti vastuse. Uuringute teostamise kontekstis informeerime teid varakult ka järgnevast. Keskkonnaameti ja Maa-ameti andmetel on teemaplaneeringu loode osas Kõpu ja Hiiumadala liivamaardlad. Kõpu maardlas on AS Tallinna Sadam esitanud kaevandamise loa taotluse ning Keskkonnaamet on algatatud selle keskkonnamõju hindamise (14.01.2014 kirjaga nr 12-9/13/6830-5). Teadaolevalt ei ole arendaja keskkonnamõju hindamise koostamisega alustanud (seoses Kõpu kaitseala moodustamisega). Kõpu II uuringuruumi on Tallinna Sadam AS esitanud geoloogilise uuringuloa taotluse, kuid taotluses esines puuduseid ja parandatud taotlust ei ole uuesti esitatud. Hiiumadala maardlas on 9.11.2016 antud kaevandamise luba nr KMIN-138. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerli Kiili EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Lisad: 1. teemaplaneeringu koostamiseks vajalike keskkonnauuringute nimekiri 2. Keskkonnaameti 22.07.2020 kiri nr 6 2/20/11014-2 Teadmiseks: Keskkonnaamet, [email protected] Agni Kaldma, 626 2956, [email protected] Eleri Pulk, 626 2872, [email protected] Helena Gailan, 626 2868, [email protected] Kati-Liis Kensap, 626 2831, [email protected] Margus Salundi, 626 0701, [email protected] Marina Kiisler, 626 2979, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected] Keskkonnaministeerium Teie 30.06.2020 nr 7-15/20/2682 [email protected] Meie 22.07.2020 nr 6-2/20/11014-2 Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu vajalikud uuringud Keskkonnaministeerium edastas 30.06.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirja1, millega küsitakse ettepanekuid keskkonnauuringute kohta Hiiu mereala üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu koostamiseks. Keskkonnaministeerium palub Keskkonnaametil esitada ettepanekud, millised keskkonnauuringud on Keskkonnaameti hinnangul vajalikud teemaplaneeringu koostamisel läbi viia. Keskkonnaamet esitab omapoolse vajalike keskkonnauuringute ülevaate: 1. Täiendavaid teadusuuringuid vajavad mereala ökosüsteemid ja põhjakooslused, nende esinemise, struktuuri ja erinevatest mõjuteguritest põhjustatud reaktsioonide osas. Tähtis on ökosüsteemne lähenemine keskkonnaprobleemidele, et mõjude prognoosid oleksid võimalikult täpsed. Vaja oleks kaardistada vähemalt põhjakooslused ja välja selgitada elustikurikkamad ja looduskaitseliselt väärtuslikumad alad. 2. Täiendavad teadusuuringud on vajalikud kalastiku osas. Uuringu tulemuste alusel saab teha järeldusi, kui suures mahus ja kuhu on võimalik tuulikuid rajada: Vajalik kaardistada alad, mis on olulised kudealad kaladele ning ei oleks seetõttu sobilikud tuulepargile või kaablitrassidele. Halvenevad kudemistingimused põhjustavad vastavate liikide varu kahanemist. Selgitada välja olulisemad tuuleparkide ja kaablitrasside mõju kalade rändele. Selleks on esmalt vajalik kaardistada olulisemad tuulehaugi, räime ja angerja rändeteed. Hinnata kaabli läheduses elektromagnetväljast ja kõrgenenud temperatuurist tekkivaid võimalikke mõjusid kudemisrändele. Vajalik on hinnata veealuse mürataseme ja vibratsiooni mõju kalade rändele, et ei tekiks ohtu kalade poolt rändetee kasutamise jätkusuutlikkusele. Lõpptulemusena kaardistada alad, mis ei ole sobilikud tuuleparkide ja/või kaablikoridoride rajamiseks, kuna tõkestaksid kalade liikumist rännetel. 3. Vajalik on veealuse mürataseme ja vibratsiooni prognoosimine, et hinnata võimalikku mõju elustikule (kalad, hülged) ja elurikkusele (vibratsiooni levik eriti tuulikute läheduses võib põhjustada põhjaloomastiku leviku muutusi kohalikul skaalal). 4. Täiendavad lisauuringud on vajalikud linnustiku rännete ja merel peatujate arvukuse kohta tuuleparkide piirkonnas: Vajalikud on kevad- ja sügisrände ning sulgimisperioodil peatuvate veelindude lennuloendused kogu merealal (talvituvate veelindude lennuloendus toimub kogu Läänemerel 2020/2021 talvel). Arvestades varasemaid loendusi, piisab ühel aastal läbiviidavatest lennuloendustest. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.06.2020 nr 6-2/20/11014 all Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Arvestades teadmisi Põõsaspea neemel toimuva massilise veelindude sügisrände kohta (Ellermaa, Linden, 20202) võib eeldada, et suur osa sellest rändemassist liigub edasi mööda Hiiumaa põhjaranniku mereala. Läbirände kohta planeeringu piirkonnas usaldusväärsed uuringud praeguse seisuga puuduvad. Lähtudes sellest on vajalik käivitada Põõsaspeaga analoogsed visuaalloendused Tahkuna ja Ristna neemel, mis peavad katma kogu kevad- kui sügisrändeperioodi ning toimuma mõlemas kohas vähemalt kahel aastal. Lisaks on soovitav käivitada koostöö Eesti ilmaradaritelt koguneva rände informatsiooni analüüsiks, hindamaks piirkonnas toimuva öise rände ajalist ja ruumilist mustrit piirkonnas. Kogutud andmestik peab võimaldama hinnata ka potentsiaalsete tuuleparkide mõju piirkonna Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele linnualadele (sh Nõva-Osmussaare, Väinamere, Kõrgessaare-Mudaste). 5. Vajalik on täiendav ökosüsteemne kompleksanalüüs põhja- ja pelaagilise elustiku ning lindude leviku ja arvukuse osas, tegemaks kindlaks tuuleparkide aladele jäävate lindude toitumisalade olulisus ning võrrelda seda ka ülejäänud Eesti rannikuvetega. 6. Samuti oleks vajalik täiendav uuring maismaalindude rändeteede- ja suundade kohta, tegemaks kindlaks maismaalindude sattumise tõenäosust tuuleparkidesse. Maismaalindude rände kohta on Hiiumaal andmed puudulikud. Samas, lähtudes pikaajalistest vaatlustest Saaremaal Sõrve linnujaamas, võib eeldada, et Hiiumaa põhjarannikut läbib väga ulatuslik Soome päritolu maismaalindude rändevoog. Vähemalt päevarändurite osas võib eeldada peale Soome lahe ületamist rändekõrguse vähenemist ja maandumist Hiiumaal. Öise maismaalindude rändemustri ja kõrguse kohta antud piirkonna andmed puuduvad. Rändel viibivate maismaalindude potentsiaalsetesse tuuleparkidesse sattumise tõenäosuse hindamiseks on vajalik viia kahel aastal (kattes mõlemal juhul nii kogu kevad- kui sügisrändeperioodi) läbi visuaalsed rändevaatlused Tahkuna ja Ristna neemel (võib toimuda samaaegselt veelindude rändevaatlustega), öise rände uuringuks (sh rändekõrguse hindamiseks) on vajalik viia läbi 3D radaruuring koos liikide öise audiotuvastamisega. Lisaks on soovitav käivitada koostöö Eesti ilmaradaritelt koguneva rände informatsiooni analüüsiks, hindamaks öise maismaalindude rände ajalist ja ruumilist mustrit piirkonnas. 7. Põhjalikumaid teadusuuringuid vajavad käsitiivaliste levik ja esinemine Hiiumaal ning nende potentsiaalsed rändeteed. Eeldada võib, et Soome rändnahkhiired võivad kasutada rändeteed Hiiumaa kaudu. Hiiumaa merealal on väga vähe uuringuid nahkhiirte rändeteede kindlaks tegemiseks. Üks väheseid on Kõpu poolsaare uuring: https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/K6pu_nahkhiired_2011.pdf. Uuringus oli vaatlusi suhteliselt vähe ja merealal toimuvast ettekujutust tegelikult ei saadud. UNEP/Eurobats rahvusvaheline leping, millega Eesti on ühinenud 2004. aastal, nõuab tuuleparkide arendamisel igal juhul nahkhiirte uuringute tegmist, lähtuvalt Eurobatsi juhendile: https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series /pubseries_no6_english.pdf. Uuringuteks on vajalik rajada nahkhiirte seirejaamade süsteem meremadalikel. Vähendamaks konkreetse aasta ilmastiku iseloomust tingitud rände ajalist varieerumist on vaja, et uuring kestaks vähemalt 2 aastat. 8. Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundlik osa ning on inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad. Sellest tulenevalt tuleb arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Vajalik on välja selgitada hallhülge ja viigerhülge rändeteed ja lesilad. Vajalik on teostada telemeetria uuringuid ning kasutada eksperdiarvamust. 2 Ellermaa, M. & Lindén, A. 2020. Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal. Hirundo 33 (1) 1-29. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Ellermaa_Linden_2020.pdf 2 (3) 9. Hindamaks kaablitrasside paigaldamisel saasteainete vabanemise tõenäosust setetest ning heljumi tekkimise hulka, on vajalik põhjasetete uuring ja setete geoloogiline uuring kaablitrasside kulgemisele ja tuulikutele planeeritavatel aladel. 10. Uued vesiehitised võivad mõjutada vee tsirkulatsiooni ning rannikuprotsesse. Sellest tulenevalt on vaja välja selgitada, millisel määral võivad tuulepargid mõjutada rannikuprotsesse ja veerežiimi: mõju rannikule (eelkõige muutused ranna erosioonis/setete kuhjamises) ning merepõhja elupaikadele (muutused vee tsirkulatsioonis, sh heljumi transpordis, sellest tulenev elupaikade hävimine). 11. Ära tuleb teha Riigikohtu 08.08.2018 otsuse kohtuasjas nr 3-16-14723 punktides 31 ja 32 viidatud uuringud. Kindlasti tuleb välja selgitada potentsiaalsed merekaablikoridorid, kus hakkab kulgema merekaabel. Kui huvitatud isik (arendaja) ei tea veel, kuhu ta soovib kaabli rajada, siis peab riik ikkagi koridore analüüsima ja leidma kohad, kuhu saab-kuhu mitte. Uuringutes peab käsitlema neid võimalikke merekaablite kulgemise koridore ning maale jõudmise punkte. Planeerida tuleks tuuleparkide paigutamist sügavatesse piirkondadesse, kus on madalama elurikkusega alad (linnustik, sh värvulised; käsitiivalised; vee-elustik; põhjaelustik). Uuringute käigus tuleks välja selgitada merealad, kus tuuleparkide mõju keskkonnale oleks kõige väiksem. Kõige odavamad tuulikud ja kõige odavam ehitamine ei ole odavaim variant loodusele ning ühiskonnale. Tellitavad uuringud peavad olema koos kogutud algandmetega avalikult kasutatavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja keskkonnaosakond Lisa: Uuringute tabel Kai Ginter 5699 4373 [email protected] 3 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18586325/3-16- 1472+Hiiu+Tuul.pdf/a44b906e-e5a9-4f72-b2c5-cfe0258db0d3 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →