Saatja: Taavi Aas <
[email protected]>
Saadetud: 12.08.2020 11:06
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Seisukoha küsimine MKM Pikknurme dolokarjäär
From: Ülle Koppel <
[email protected]> Sent: Wednesday, August 12,
2020 10:52 AMTo: Taavi Aas <
[email protected]>Subject: Seisukoha küsimine
MKM Pikknurme dolokarjäär
Tere,
hr minister Taavi Aas
Pikknurme külaseltsing saadab MKMile kirja
seisukohta küsimisega, kas keskmise purunemiskindluse klassiga Pikknurme
dolokivikarjääri
killustik sobib või ei sobi Tallinn-Tartu maantee ehituseks.
enne jäi attach kirjale lisamata,
nüüd olemas.
Vabandust!
Lugupidamisega
Ülle Koppel
Pikknurme külaseltsingu esindaja
Ülle Koppel
________________________________
Saatja: Ülle KoppelSaadetud: kolmapäev, 12. august 2020 09:07Adressaat:
<>Teema: Seisukoha küsimine MKM Pikknurme dolokarjäär
Tere,
hr minister Taavi Aas
Pikknurme külaseltsing saadab MKMile kirja
seisukohta küsimisega, kas keskmise purunemiskindluse klassiga Pikknurme
dolokivikarjääri
killustik sobib või ei sobi Tallinn-Tartu maantee ehituseks.
Lugupidamisega
Ülle Koppel
Pikknurme külaseltsingu esindaja
tel 506 6963
Hr Taavi Aas majandus- ja taristuminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 11.08.2020
[email protected] Seisukohta küsimine, kas keskmise purunemiskindluse klassiga LA 35 dolomiitkillustik sobib või ei sobi Tallinn-Tartu maantee ehituseks Pikknurme külaseltsing pöördub MKM poole seisukoha saamiseks MSVS § 2 lg 3 p 1 alusel ja küsib, kas Pikknurmes dolokivikarjääri avamiseks kaevandamisluba taotleva KTM Vara OÜ Pikknurme dolokivikarjääri killustik purunemiskindlusega LA35 sobib Tallinn-Tartu maantee ehituseks või ei sobi. OÜ KTM Vara on esitanud Keskkonnametile kaevandamisloa taotluse avada Pikknurmes, Jõgevamaal dolokivikarjäär. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on andnud Keskkonnaametile 24.03.2020 nr 17-1/20-0100/1275-2 põhjendusteta lakoonilise vastuse (Lisa 1), et Pikknurme dolokivikarjääri killustik sobib Tallinn-Tartu maantee ehitamiseks ja kaevandamisloa andmiseks on riigi huvi olemas. Leiame, et antud juhul ei ole riik (MKM) kontrollinud ja veendunud, millist killustikku karjäär tootma hakkab ja kas see Tallinn-Tartu maantee ehituseks sobib. Sellest tulenevalt soovime MKM-ilt vastust, millise purunemiskindluse klassi (LA) killustikku kasutatakse Tartu-Tallinn maantee ehituseks. Sama küsimus on külaseltsingu poolt saadetud ka teedeehitajale Maanteametile. KTM Vara OÜ kaevandamisloa taotluse seletuskirjas tabelis 3.2 on esitatud muuhulgas dolokihtide killustiku purunemiskindlus (Lisa 2). Iga dolomiidikarjääri kõige tähtsam element on kaevatava kivi prunemiskindlus ehk LA koefitsent. KTM Vara kaevandamistaotluse seletuskiri tabel 3.2. Puurauk Dolokivi kiht Killustiku saagis, % Purunemiskindlus LA, % Pa 1, 3, 4 Ülemine 85,3 34 Pa 1, 3, 4 Keskmine 92,5 34 Pa 1, 3, 4 Alumine 86,6 36 Pa 1, 3, 4 Alumine 86,9 36 Tabelist selgub, et Pikknurme dolokivikarjääri killustiku purunemiskindluse klass on LA 35 . Seletuskirjas on öeldud, et alumistest kihtidest saab toota veelgi madalamasse purunemiskindluse klassi kuuluvat LA 40 killustikku. Maanteeameti nõue meieteada on Tallinn-Tartu maantee rajamisel kasutada killustikku purunemiskindlusega kuni LA 30 . Seega purunemisklassiga LA 34 -LA 40 ei ole võimalik Tallinn-Tartu maantee ehitusel konkureerida. Maanteede projekteerimisel on Maanteeamet kasutamiseks andnud dokumendid „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (KKEJ) ja „Objekti kahekümnenda aasta eeldatav keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas (a/ööp) (AKÖL 20). Neid tabeleid tuleb koos vaadata. Enamusel tähtsamatel maanteedel on AKÖL üle 3000 ja sellisel juhul nõutakse killustiku LA vähemalt 30. Tallinn-Tartu maantee kuulub sellise liikluskoormusega teede hulka (ka lõigus Põltsamaa-Tartu), kus tuleb kasutada killustikku LA 30 . 2018.aasta liiklussageduse kaardil on Põltsamaa-Puurmani vaheline liiklussagedus 6962 autot ööpäevas, teistel Tallinn-Tartu maantee lõikudel veel rohkem. Kuna Pikknurme maardla geoloogiline uuring näitab killustiku purunemiskindluse klassi LA 35 , siis seega see ei peaks sobima Pikknurme dolokivikarjääri killustik Tallinn-Tartu maantee ehitamiseks. Samas Pikknurme lähedal on kaevandamisloa hiljuti saanud Pudivere karjäär, mille aluskihid on sama maardla teine serv. Pudiveres on savikihid dolomiidikillustiku kihtide vahel ning suure savisisalduse tõttu ei sobi teede aluskihiks isegi RMK metsateede ehitusel. Pikknurme külaseltsing on teinud ettepanekud Põltsamaa Vallavolikogule ja Keskkonnametile Pikknurme dolokivikarjäärile kaevandamise loa mitteandmiseks kuna Jõgevamaal, Põltsamaa vallas on 6 töötavat lubja- või dolokivikarjääri piisava varuga, millega on maanteede ehituseks varustuskindlus tagatud ning Pikknurme dolomiidikarjääri killustik ei sobi purunemiskindluse poolest Tallinn-Tartu maantee ehituseks. Ootame MKM seisukohta ja palume see saata e-posti aadressidele
[email protected] ja
[email protected] Lugupidamisega Sirle Koorts Kai Samarüütel (end Koppel) Andrese talu volitatud esindaja Ülle Koppel Pikknurme külaseltsing Härma talu Pikknurme külaseltsing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisad: 1. MKM kiri 24.03.2020 nr 17-1/20-0100/1275-2. 2. KTM Vara kaevandamistaotluse seletuskiri 14.09.2018. 3. Pikknurme külaseltsingu leping. 4. Ülle Koppeli notariaalne volikiri.
Teie 28.02.2020 nr 12-2/20/68
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 24.03.2020 nr 17-1/20-0100/1275-2
Riigi huvi väljaselgitamine Pikknurme
dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse
menetluses
Austatud Martin Nurme
Oma pöördumises Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) palusite
hinnangut, kas 20.11.2018 MKMi poolt väljendatud seisukoht, et karjääri rajamine ei vasta riigi
huvidele, on jäänud muutumatuks. Riigiteede teehoiukavale tuginedes palusite MKM-l uuesti üle
vaadata Pikknurme dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlus ning anda täiendav seisukoht riigi
huvi välja selgitamiseks.
„Riigiteede teehoiukava 2020-2030“ kohaselt kavatsetakse põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa kilomeetritel 92,0-194,5 muuta neljarealiseks. Maanteeamet on hinnanud, et
erinevalt 2017. a. 2+1 tee ehituse plaanist on Mäo-Tartu 2+2 tee ehituseks vajamineva killustiku
vajadus vähemalt kahekordne: 2+1 tee 450 000 m³ vs 2+2 tee 950 000 m³.
Sellest tulenevalt on MKM seisukohal, et Pikknurme dolokivikarjääri rajamine on vastavuses riigi
huvidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika asekantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Margus Raha
625 6406
[email protected]
2 (2)
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ KTM Vara esitas Pikknurme dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse
esmakordselt 15.08.2011. a, toatlus võeti menetlusse ning selle alusel algatati
keskkonnamõju hindamine, mille tulemused kiideti heaks 04.09.2012. Ometi lõpetati
taotluse menetlemine 23.01.2015. a kaevandamise loa andmise keeldumise otsusega kuna
loa andja leidis, et loa andmiseks puudub riigi huvi.
Seoses Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 kehtetuks
tunnistamisega ja strateegilise dokumendi Maapõuepoliitika põhialused 2050 vastu
võtmisega, leiab loa taotleja, et 2015. a toodud loa andmise keeldumise alused on tänaseks
ära langenud. Selle tõttu esitab OÜ KTM Vara uuesti Pikknurme dolokivikarjääri
maavara kaevandamise loa taotluse ja soovib kaevandamise luba saada.
Loa taotleja on seisukohal, et kuigi Pikknurme dolokivikarjääri 50 km
transpordikaugusega teeninduspiirkonnas on keskmise kvaliteediga (LA35) lubja- ja
dolokivi killustiku toorme varustuskindlus piisav, siis hetkel kehtiva strateegilise
dokumendi kohaselt, mis reguleerib riigihuvi, on selle määratlemine jäetud rohkem
objekti põhiseks. Keskkonnaministeerium, kes koostas ka Maapõuepoliitika põhialused
2050 on Rahandusministeeriumile Maapõuepoliitika põhialuste 2050 kooskõlastamisel
oma kirjas 19.09.2017 nr 14-6/17/5258-5 selgitanud, et kaevandamise lubade välja
andmist jätkatakse dokumendi „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade
kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse
tagatusest“ (edasipidi Juhend) alusel. Samas on antud kirjas toodud, et uute
kaevandamise lubade andmisel lähtutakse lisaks ka piirkonna tulevikuprognoosidest.
Pikknurme dolokivikarjääri teeninduspiirkonda jäävate lubja- ja dolokivikarjääride
loetelu on toodud tabelis 1.1.
Tabel 1.1 Pikknurme dolokivikarjääri 50 km pikkuses teeninduspiirkonnas asuvad
karjäärid ja nende kaugus Tartu kesklinnast
Maardla nimi, kus Kaugus Tartu kesklinnast,
Maavara
kaevandatakse km
Ehiruslubja ja –dolokivi,
Sopimetsa 70
tehnoloogiline lubjakivi
Otisaare Ehituslubjakivi 66
Rõstla Ehitusdolokivi 72
Pudivere Täite- ja ehitusdolokivi 56
Marinova Ehitusdolokivi 110
Pikknurme Ehitusdolokivi 46
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on andnud hinnangu Pikknurme
dolokivikarjääri teeninduspiirkonnas asuvate Rõstla dolokivikarjääri ja Otisaare
lubjakivikarjääri laiendamise või muutmise taotlustele kohta oma 17.11.2016. a kirjas
nr 17-1/16-00206/047. Antud kirjas on MKM esindaja leidnud, et kuigi kirja koostamise
ajal oli Rõstla ja Otisaare karjääride 50 km laiusega teeninduspiirkonnas varustuskindlus
tagatud, on riigi huvi nende karjääride laiendamiseks olemas. MKM on riigi huvi
põhjendatud veel järgmiste argumentidega: antud karjääride maavara sobib teede-
ehituseks, kuna lähitulevikus algavad suuremad taristu ehitustööd Tallinn-Tartu
maanteel, suureneb ehitusmaterjalide tarbimine regioonis. Antud maardlad on
lõunapoolseimad enne Võrumaa Marinova dolokivikarjääri, mille tõttu on nendel oluliselt
suurem teeninduspiirkond kui 50 km (vt tabel 1.1). Lisaks on oodata ka Tartu linna taristu
ehitusmahtude suurenemist, sealosas ehituskillustiku tarbimise suurenemist, mis annab
samuti kinnitust, et Pikknurme dolokivikarjääri piirkonnas on 50 km teeninduspiirkonna
varustuskindluse hindamine asjakohatu. Lisaks on MKM leidnud, et riigile on oluline, et
piirkonnas säiliks konkurentsisituatsioon.
Taotletav Pikknurme dolokivikarjäär vastab eeltoodud nõuetest enamikule. Pikknurme
dolokivimaardla ehitusdolokivi kvaliteet on küll keskmine, aga see sobib kasutamiseks
keskmise kasutamiskoormusega riigiteede, kohalike teede ja linnatänavate ehitustöödel.
Oluline eelis taotletaval alal võrreldes teeninduspiirkonda jäävate karjääridega on selle
kaugus Tartu linnast. Täna varustatakse Tartu linna ehituskillustikuga peamiselt Rõstla ja
Otissaare karjääridest, mis asuvad võrreldes Pikknurme dolokivikarjääriga ~ 25 km Tartu
linnast kaugemal. Tänaste transpordihindade korral tähendab see, et Pikknurme
dolokivikarjääri materjal on Tartu linnas ~15% odavam, kui mõnest teisest lähimast
karjäärist pärit materjal. Seega on riigihuvi seisukohalt põhjendamatu jätta loomata
eelduseid samaväärse odavama materjali pakkumiseks lõpptarbijale.
Rakendades juhendis toodud varustuskindluse metoodikat Tartu linna kohta, siis jääb
Tartu kesklinnast 50 km kaugusele vaid taotletav Pikknurme dolokivikarjäär. Juhul kui
vaadata karjääride kaugust linna piirilt, siis jääb 50 km raadiusesse ka Pudivere
dolokivikarjäär. Kuigi Pudivere dolokivikarjääri kaevandamise luba anti juba 2010. a, on
sealsed aastased kaevandamise mahud kesised (alla 5 tuh m³). Pudivere ja Pikknurme
dolokivimaardla varu moodustub samadest geoloogilistest kihtidest, kuid Pudivere
dolokivikarjäär asub vahetult antud kihtide avamusalal. 2014. a tehti Pudivere maardlas,
sh karjääris, maavaravaru ümberhindamine, millega hinnati ümber maavara pealmine
~4,5 m paksune osa ehitusdolokivist täitedolokiviks, kuna dolokivilasundi ~4,5 m
paksune pealine kiht on tugevalt karstunud ja lõheline ning omakorda on lõhed merglit ja
savi täis uhtunud. Antud asjaolu võib olla ka põhjus, miks Pudivere dolokivikarjääri
aastased kaevandamise mahud on kesised, kuna hea kvaliteedi killustiku tootmiseks tuleb
~7 m (katend, täitedolokivi) paksune pealmine kihi eemaldada. Arvestades, et Pudivere
dolokivikarjääris ei ole statsionaarset killustiku tootmise üksust, siis kombineerituna
geoloogiliste tingimustega on killustiku tootmiskulukus niivõrd suur, et see mõjutab
karjääri konkurentsi võrreldes juba olemasolevate killustiku tootjatega. Geoloogilise
uuringu andmetel on Pikknurme dolokivikarjääri katendi keskmine paksus ~ 3 m ja loa
taotleja planeerib karjääris alustada aastaringse killustiku tootmise ja müügiga.
Eeltoodu põhjal on loa taotleja seisukohal, et Pikknurme dolokivikarjääri kaevandamise
loa andmine on riigi huvides. Võttes lisaks arvesse, et antud ala kohta on läbi viidud
keskkonnamõju hindamine, mille kohaselt on kaevandamine leevendusmeetmeid
rakendades minimaalse keskkonnamõjuga võimalik, siis palume kaevandamise luba välja
anda.
Pikknurme dolokivikarjääri maavara on kasutatav teede- ja tsiviilehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Pikknurme dolokivikarjäär asub kohaliku tähtsusega Pikknurme
dolokivimaardlas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme küla territooriumil.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad eraomandis olevatel maaüksustel
Hinnu (katastriüksuse tunnus 61102:003:0034, 100% maatulundusmaa), Hinnu
(katastriüksuse tunnus 61102:003:0039, 100% maatulundusmaa), Inno (katastriüksuse
tunnus 61102:003:0040, 100% maatulundusmaa), Uus-Pinu (katastriüksuse tunnus
61102:003:0041, 100% maatulundusmaa) ja Pinu (katastriüksuse tunnus
61102:003:0035, 100% maatulundusmaa). Maaomanikud on andnud nõusoleku maa
kasutamiseks. Mäeeraldisest põhja suunda jäävad Kahala (katastritunnus
61606:002:0065), Metsalaane (katastritunnus 61606:002:0082) ja Reinumetsa
(katastritunnus 61606:002:0076) kinnistud, loode suunda Veski (katastritunnus
61606:002:0332), Lakkrupiku (katastritunnus 61605:003:0069) ja Inno (katastritunnus
61605:003:0020) kinnistud. Idast külgneb taotletava mäeeraldise teenindusmaa Kolga
(katastritunnus 61102:003:0102) kinnistuga ning kagust Vana-Matsi (katastritunnus
61102:003:0281) kinnistuga. Mäeeraldisega kattuval Pinu kinnistu osal paiknevad
amortiseerunud hooned, mis lammutatakse pärast kaevandamise loa saamist.
Logistiliselt paikneb taotletav mäeeraldis Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteest ~2 km
kaugusel edelas, Pikknurme külakeskus jääb ~2,5 km kaugusele itta.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa on ümbritsetud põhjast, läänest ja lõunast
maaparandussüsteemi ühiseesvooluga Ruupa I (MPS 2102880020080), mis ~ 80 m
kaugusel lõunas suubub riiklikult korrashoitavasse ühiseesvoolu Neanurme jõgi (MPS
2102880020000). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub Ruupa peakraavi
kaldapiiranguvööndiga, mäeeraldisel kattuvust ei ole. Mäeeraldise teenindusmaal
maapõueseaduse mõistes kaevandamist ei planeerita. Mäeeraldis kattub osaliselt
maaparandussüsteemiga Ruupa I (MPS 2102880020080). Põllumajandusamet on andnud
kaevandamise alustamisel maaparandussüsteemi likvideerimiseks nõusoleku. Lisaks
kattub mäeeraldis kohaliku teega nr 6110030, mille likvideerimiseks on loa taotlejal
nõusolek. Pinu kinnistul asub elektriõhuliin F4 (VID kood M32083789), mis viib elektri
antud kinnistul asuvate hooneteni, kuivõrd antud hooned kaevandamise loa saamise
järgselt lammutatakse, ei ole ka antud õhuliini olemasolu vajalik. Elektriõhuliin
demonteeritakse liini haldaja nõusolekul ja tingimusi järgides pärast hoonete
lammutamist.
Taotletav Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa jääb ulatuslikule
Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise
teenindusmaa piires ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid ega muid kaitsealuseid
objekte. Lähimad eluhooned jäävad ~250 m kaugusele Ketu (katastritunnus
61102:003:0103) kinnistule.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Pikknurme dolokivimaardla geoloogilise uuringu tegi 2011. aastal OÜ Eesti
Geoloogiakeskus. Antud töö tulemused vormistati aruandes „Pikknurme uuringuruumi
dolokivi geoloogiline uuring“ (EGF 8308), mille tulemused kiitis heaks
Keskkonnaminister 11.07.2011. a käskkirjaga nr 1054.
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldis paikneb Siluri ladestu karbonaatkivimite
avamusel. Pinnakatte all avanevad Raikküla lademe Nurmekunna kihistu (S nr) Mõhküla
kihtide (S nrM) dolokivid. Nende all lamavad Imavere kihtide (S nrI) dolokivid.
Läbilõikes esinevad ebaselge kihilisusega dolokivid on tekkelt dia- ja epigeneetilised ning
nende kujunemist on mõjutanud ka lokaalsed tektoonilised protsessid (lõhelisus).
Dolokivi pindmised kihid on vähesel määral karstunud. Aluspõhjakivimite pealispinna
absoluutkõrgus on mäeeraldisel +40,4… +43,1 m, lõunaosas +39,5 m. Kogu varu asub
põhjaveetasemest madalamal.
Taotletava dolokivikarjääri piires koosneb katend kasvukihist ja pruunikashallist
moreenist. Katendi keskmine paksus on 3,0 meetrit. Suurem on paksus puuraukude Pa 3,
Pa 5 ja Pa 6, väiksem puuraukude Pa 1 ja Pa 7 piirkonnas. Mullakihi paksus on 0,2–0,5 m
ja see on suurem enamasti mäeeraldise idapoolses osas. Moreenikihi paksus on 1,4-3,8 m.
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldises varu moodustab kõrgemargiline ehitusdolokivi.
Tabelis 3.1 on toodud maardla geoloogiline läbilõige.
Tabel 3.1 Pikknurme dolokivimaardla geoloogiline läbilõige.
Indeks Kihi paksus Kirjeldus
QIV 0,2–0,5 m Kasvukiht
Moreen: liiv, aleuriit, savi ja karbonaatsed purdosad,
gIII jr 1,4–3,8 m
allosas rähkne.
1. Dolokivi, määrdunud hall, jämeda- kuni
peenekristalliline, lainjalt keskmisekihiline, harvade
S nrM 5,3–10,1 m
savikate kelmete ja vahekihtidega, kavernoosne,
poorne ja purustatud.
2. Dolokivi, helehall, mikro- kuni pisikristalliline,
S nrM 0,7–1,7 m paksu- ja keskmisekihiline, harvade katkendlike
savikate kelmetega
3. Dolokivi vaheldumine savika dolokiviga (30–80%
läbilõikest). Dolokivi on helehall punakaspruunide
tasemetega, pisikristalliline, keskmise- ja
S nrM 1,2–2,0 m
peenekihiline, kohati muguljas. Savika dolokivi
peened vahekihid on tumehallid ja lainjad. Kihi
alumisel piiril on konarlik katkestuspind.
Dolokivi, helehall, pisikristalliline, ebaselgelt
keskmise- ja paksukihiline (bretšaline), savika
S nrI 5,0–9,5 m dolokivi ja domeriidi hargnevate, katkendlike ja
lainjate kelmete ning vahekihtidega,
intervalliti kavernoosne ja poorne.
Geoloogilise uuringu käigus tehtud keemiliste analüüside põhjal (12-proovi) on
keemiliste komponentide MgO sisaldus 18,34–21,11% (keskmiselt 19,98%), CaO
sisaldus 27,38–30,62% (keskmiselt 28,36%) ja lahustumatu jäägi sisaldus 3,37–10,66%,
(keskmiselt 7,60%). Ränioksiidi sisaldus jääb 2,56–8,12%, Fe2O3 sisaldus 0,34–0,65% ja
SO3 sisaldus 0,034–0,117% piiridesse.
Tabel 3.2 Killustiku purunemiskindlus
Purunemis-
Puurauk Dolokivi kiht Killustiku saagis, %
kindlus LA, %
Pa 1, 3, 4 Ülemine 85,3 34
Pa 1, 3, 4 Keskmine 92,5 34
Pa 1, 3, 4 Alumine 86,6 36
Pa 1, 3, 4 Alumine 86,9 36
Märkus: Kasulik kiht on jagatud vastavalt dolomiidi struktuurile kolmeks osaks- ülemine
(keskmiselt 7,3 m), keskmine (keskmiselt 2,3 m) ja alumine (keskmiselt 7,3 m). Täpne
kirjeldus ja kavliteedinäitajad on toodud antud taotluse digitaalses lisas Pikkunurme
uuringuruumi dolokivi varu geoloogiline uuring.
Tabelis 3.2 kohaselt saab toota ~55 % varust purunemiskindluse klassi LA 35 killustikku.
Alumistest dolokivi kihtidest saab toota purunemiskindluse klassi LA40 kuuluvat killustikku.
Samas praktika kohaselt on võimalik juhtida toodetava killustiku kvaliteeti läbi kasutatava
purustamise tehnoloogia. Kindlasti on loa taotleja huvi maksimaalses osas toota kõrgema
kvaliteediga toodangu, mille turusuurus on mahus kui ka tulus suurem.
Pikknurme dolokivimaardla hüdrogeoloogilised tingimused
Kesk-Eestis moodustavad hüdrogeoloogilise läbilõike viis veekihti. Ülemine veekiht
asub pinnakatte setetes (Kvaternaari veekiht). Aluspõhjakivimite ülemine veekiht asub
Siluri ladestu dolo- ja dolokivides. Sügavamal asuvad Ordoviitsiumi karbonaatsete
kivimite veekiht, Ordoviitsiumi–Kambriumi ja Kambriumi–Vendi terrigeensete
settekivimite veekiht. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise piirkonnas on karjäärivee
moodustumise ja elanike veevarustusega seotud ainult Siluri veekiht. Kvaternaarisetete
veekiht, mis on õhuke (2–5 m), väikese veeandvusega ja kus vettkandvateks seteteks on
lokaalse levikuga moreenisisesed kruusa- ja liivaläätsed, omab tähendust vaid üksikute
madalate salvkaevude veega varustamisel. Pikknurme piirkonnas moodustavad Siluri
ladestu Raikküla lademe (Siluri veekihi) dolokivid, mille ülemine, 5–8 m paksune osa on
lõheline ja karstunud.
Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis nii taotletava Pikknurme
dolokivikarjääri kui ka ligikaudu 7 km kaugusel põhja pool asuva Pudivere maardla
uuringupuuraukude andmetel väheneb ülalt alla. Pikknurme piirkonnas on Siluri veekihi
paksus 60–70 meetrit. Hüdrogeoloogilises läbilõikes eristatakse tugevalt lõhelisi ja
kavernoosseid karbonaatkivimeid ning veevaeseid savikaid dolokive ja merglit.
Põhjavesi on surveta, vabapinnaline. Kuna piirkonnas on pinnakatte paksus väike, siis
Kvaternaari setete veekihi ja Siluri veekihi vahel veepide puudub.
Lähimateks vooluveekogudeks on Ruupa oja ja Neanurme jõgi, mis jäävad karjäärist
vastavalt 50 ja 100 m kaugusele. Ruupa oja juhib pinnaveed Neanurme jõkke, mis viib
vee Pikknurme jõkke. Maapinna reljeef langeb Pikknurme dolokivikarjäärist ~3 km
jooksul Pikknurme jõeni 4,5 m ehk ligikaudu 1,5 m kilomeetri kohta.
Pikknurme maardla puuraukudes on põhjaveetaseme absoluutkõrguseks mõõdetud
(november 2010. a kuni märts 2011. a) +42,0 m (lõunaservas) kuni +43,8 m
(põhjaservas), keskmiselt +42,9 m. Veetase langeb Ruupa oja ja Neanurme jõe suunas.
Kogu dolokivilasund jääb põhjaveetasemest madalamale. Kaevandamisel peab veetase
olema reguleeritud abs kõrgusele +41,5, sest antud kõrguse korral jääb vesi ümbritseva
maapinna suhtes maapinnast ~ 0,7 madalamale.
Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise ümbruses on asustus hõre. Mäeeraldise
lääneserva jäävas Pino talus on üheksa meetri sügavune puurkaev, mis seitsme meetri
ulatuses on rajatud lõhelistesse dolokividesse. Omaniku sõnul on kaev kuivaks jäänud
vaid ühel põuasel suvel. Lähimad, põhjaveekatastris arvel olevad puurkaevud asuvad
ligikaudu 2 km kaugusel Pikknurme külakeskuses. Puurkaevude sügavus on vastavalt 21
ja 30 m ning neis kasutatakse Siluri veekihi põhjavett.
Põhjavesi on mage, kuivjäägiga 424 mg/l, vesinikkarbonaatne magneesiumi-
kaltsiumiline. Lämmastikuühendeid esineb kogustes, mis jäävad tunduvalt alla joogiveele
kehtestatud normide. Vesi on kare (6,2 mg-ekv), pH 7,3. Rauasisaldus on 1,35 mg/l.
Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt koostatud Viru ja Peipsi
alamvesikondade jõgede seisundi hindamisel veemajanduskavade koostamiseks
hinnatakse Pikknurme jõge kõrge lämmastiku sisalduse tõttu halva kvaliteedi klassi
kuuluvaks jõeks. Teiste näitajate (O2, BHT7, Püld) osas on veekvaliteet väga hea.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega
Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Pikknurme dolokivimaardla aktiivse tarbevaru (aT)
plokki 1. Mäeeraldise pindala on 21,27 ha. Mäeeraldise lamami absoluutkõrgused
on vahemikus +22,6 m… +25,1 m. Ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru ploki 1 varud
kinnitati 11.07.2011. a käskkirjaga nr 1054 alusel (tekstilisa 1). Mäeeraldisest jääb välja
varuploki 1 aT osa, mis asub 0,13 ha ulatuses kaldapiiranguvööndis. Mitte taotletava varu
suurus on 22 tuh m³
Mäeeraldise teenindusmaa valikul on lähtutud sellest, et oleks võimalik ladustada
mäeeraldise piires eemaldatav katend ja vähem likviidne toodang pikemaks perioodiks
kui üks tootmishooaeg. Teenindusmaal kaevise vedu ega töötlemist ei planeerita.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,25 ha.
Tabel 4.1 Pikknurme dolokivikarjääri maavaravaru (varu seisuga 14.09.2018. a)
Varu keskkonna-
Ploki ja
Keskmine paksus. registris ja
Ploki nr mäeeraldise
m mäeeraldise piires,
pindala, ha
tuh m3
Plokk 1 aT 21,27 17,0 3 616
Tagamaks külgnevate alade maapinna stabiilsuse tuleb mäeeraldise piiri äärde jätta
hoidetervikud. Eelmainitu tõttu ei ole võimalik kogu dolokivi aktiivsest tarbevaru väljata.
Hoidetervik tuleb jätta sellises laiuses, et oleks tagatud mäeeraldisest väljapoole jäävate
purdsetete looduslik seisund. Selle tõttu tuleb jätta mäeeraldise piiresse sellise laiusega
dolokivist hoidetervik, mis vastab setete looduslikule püsikaldenurgale. Antud
tingimustes on nõlvuseks 1 : 1,5. Dolokivi osas ei ole tervikule kaldenurka arvestatud.
Karjääri kasuliku kihi keskmine paksus on 17,0 m. Tervik tuleb jätta laiuses 4,5 m ja
pikkuses 2 052 m. Vastavalt eelmainitule on maavara kaevandatav varu mäeeraldise
piires 3 616 – 17,0 × 4,5 × 2 052 / 1 000 = 3 465 tuh m3.
Tabel 4.2 Pikknurme dolokivikarjääri kaevandatav varu (seisuga 14.05.2018. a)
Keskmine katendi Maavara kadu, Kaevandatav varu,
Lõigu pikkus, m
paksus, m tuh m³ tuh m³
2 052 3,0 157 3 465
Kaevandamise luba taotletakse 30. aastaks keskmise aastatoodangu mahuga 116 tuh m3.
Taotletava kehtivusaja valimisel on arvestatud ettevalmistustööde ja korrastamistööde
ajakuluga.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Karjääri avamise töid tuleb mäeeraldise piires alustada lõunas asuva metsa raadamisest
ja seejärel katendi eemaldamisest. Katendi keskmine paksus on 3,0 m. Kattepinnase
maht mäeeraldise piires on 642 tuh m3, sh kasvukihi maht 64 tuh m3. Kasvukiht ja
ülejäänud katendi osa eemaldatakse pärast metsa raadamist ning ladustatakse
puistangutes tulevase karjääri teenindusmaal, et vähendada ümbritsevalt alalt karjääri
valguva vee kogust ja tehnoloogilise müra leviku ulatust ümbritsevale alale, sealjuures
kasvukiht ja ülejäänud katend eraldi. Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus
ammendatud karjääriala korrastamiseks.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 17,0 m ja kasuliku kihi lamami absoluutkõrgus
mäeeraldise põhjaservas +24,6… +25,1 meetrit, lõunaosas +22,7 meetrit. Kogu
kaevandatav dolokivi asub põhjaveetasemest (abs kõrgus keskmiselt +42,9 m)
madalamal. Dolokivi kaevandamiseks tuleb põhjavett karjäärist välja pumbata abs
kõrguseni +41,5 m. Karjäärist väljapumbatud vesi selgineb settebasseinis, kust see
suunatakse äravoolukraavi kaudu Neanurme jõkke.
Kasulik kiht raimatakse puur-lõhketöödega, tööde aluseks tuleb koostada kaevandamise
ja lõhketööde projekt. Kaevandamist kavandatakse mitme (kuni kolme) astanguga.
Esimese astangu (koos katendiga kuni 9 meetrit) rajamist on otstarbekas alustada
mäeeraldise lõunaosast, kust oleks kõige lihtsam karjäärivett settebasseini ja sealt
äravoolukraavi kaudu Neanurme jõkke suunata. Killustiku väljaveoteena saab kasutada
olemasolevat teed, mida tuleb raskeveokite tarbeks tugevdada. Peale seda, kui kogu
esimese kaeveastme dolokivi on kaevandatud, asutakse sama skeemi järgi kaevandama
teises kaeveastmes.
Maavara raimamiseks lõhkamisega puuritakse lasundisse vastavalt projektis arvutatud
vahekaugustele laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi ehk
astangu paksusele, millele lisandub vajadusel ülepuure. Lõhkamisel kastutatakse
viitemeetodit, mis tagab üheaegselt lõhatava lõhkeaine ohutu koguse ning seeläbi on
võimalik vähendada lõhketöödest tulenevat lööklainet, maavõnkeid, müra, tolmu ja
lõhkegaase. Projekt kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga. Lõhatud kaevis
töödeldakse purustus-sorteerimissõlmes ja kaubastatakse erinevate killustiku
fraktsioonidena. Purustus-sorteerimissõlmes tekkivad võimalikud jäägid (sõelmed)
kasutatakse korrastamisel või turustatakse.
Killustiku väljavedamiseks saab kasutada Kolga–Inno teed, mis mäeeraldise piirist 1,6
km kaugusel jõuab Pikknurme–Põltsamaa kruusateele, see omakorda 0,8 km kaugusel
Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteele. Vahetult Kolga–Inno tee äärde jääb ainult
Suitsuräime lagunenud talumaja, ligikaudu 100 m kaugusele Ketu talumaja.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Pikknurme dolokivikarjääri kohta on aastal 2012 läbi viidud keskkonnamõju hindamine
(KMH) („Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite
kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruanne“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus), mis
kiideti heaks Keskkonnaameti 03.09.2012 kirjaga nr JT 6-7/12/35429-22. KMH aruande
kohaselt on alal võimalik killustiku tootmist läbi viia minimaalse keskkonnamõjuga kui
järgida hindamise tulemusena formuleeritud leevendusmeetmeid ja teha täiendavat seiret
leevendusmeetmete efektiivsuse kohta.
KMH tulemusena selgus, leevendamis- ja seiremeetmete rakendamisel kavandatava
tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, mille tõttu puudub vajadus
alternatiivse kobestamismeetodi (hüdrovasaraga raimamine) ja kaevandamisviisi
(karjääri seinte katendiga tamponeerimine juba esimese kaeveastme kaevandamise ajal)
kasutuselevõtuks. Kui kaevandamisel selgub, et esineb suure veeandvusega piirkondi
(karstumist), siis nendesse kohtadesse rajatakse veetõkked koheselt kaevandamise käigus.
Kõige olulisema negatiivse mõjuga keskkonnale on põhjavee väljapumpamisega kaasnev
veetaseme alanemine, mis võib mõjutada veetarbimist kuni 1,5 km raadiuses. Loa taotleja
on arvestanud võimalusega, et vajaduse tekkimisel peab rajama mõjutatud salv- ja
puurkaevude asemele uued ja sügavamad tarbeveepuurkaevud. Koheselt kui vastavad
seiretulemused kinnitavad mõjutust peatatakse tööd karjääris kuni mõjude
kõrvaldamiseni või alternatiivide rakendamiseni.
Veetaseme ja vee kvaliteedi esmast seiret tuleb teha juba enne kaevandamise alustamist
karjäärile lähimates kaevudes. Nende põhjal saab otsustada, kas seirevõrku tuleb
laiendada ka kaugemal asuvatele kaevudele, mis võivad jääda kaevandamise mõjualasse.
Võimalike seire salv- ja puurkaevude loetuelu on toodud keskkonnamõjude hindamise
aruandes.
Järgmine karjääri süvendust vee välja pumpamisega seotud mõjur on välja juhitava vee
mõju eesvoolude veehulgale ja –kvaliteedile. KMH aruandes on leitud, et karjäärist välja
juhitava vee hulk ei mõjuta eesvoolu kraavi veeseisu selliselt, et sellega kaasneks
üleujutusi. Samuti ei ole oodata veekvaliteedis muutusi, kuna vastavalt tehtud mõju
hinnangule tulen enne karjäärist vee välja pumpamist see puhastada settebasseinides.
Settebasseinide tüüp ja parameetrid määratakse kaevandamise projektis enne
kaevandamise alustamist. Basseinide eesmärk on vee kvaliteet viia vastavaks
normatiividele enne selle juhtimist eesvooludesse.
Vältimaks veereostumist naftasaadustega rajab loa taotleja masinate tankimiseks ja
hooldamiseks vastava teenindusplasti, mille konstruktsiooni osa takistab kütuste ja õlide
valgumist looduslikesse kivimikihtidesse. Samuti varustatakse teenindusplast esmaste
reostustõrje vahenditega ja töötatakse välja riskijuhtimise plaan.
Keskkonnamõjude hinnangus on leitud, et dolokivi kaevandamise tehnoloogiliste
protsessidega (katendi koorimine, kobestatud dolokivi töötlemine ja ladustamine)
kaasneva müra, vibratsiooni, tolmu ja heitgaaside mõju lähimate elamute (kaugus
~700 m) juures on normide piires. Sama saab öelda ka lõhkamisega kaasnevate mõjude
(vibratsioon, kivimitükkide laialipaiskumine, lõhkegaasid, tolm ja müra) kohta. Kuna
lõhkamise ajal muud tegevust karjääris ei toimu, siis müra, tolmu ja heitgaaside
kumuleeruvat mõju ei teki. Leevendavate meetmete (katendivallid mäeeraldise piiril,
kaasaegse tehnika, sh mobiilse purustussõelumissõlme kasutamine, tegevuse läbiviimine
päevasel ajal, lõhketööde passist kinnipidamine, karjääri teede ja laoplatside kastmine)
rakendamisel jääb kavandatava tegevuse mõju väljapoole karjääri väheoluliseks.
Kaevandamise alustamisel tuleb teha müramõõtmisi Ketu, Vompa ja Nurga talu juures.
Antud tingimusega on loa taotleja ka arvestanud.
KMH toodud kohaselt saab vähendada ka toodangu väljaveoga seotud häiringud. Selle
tarbeks tuleb Kolga–Inno tee ~ 0,8 m pikkune lõik tolmuvabaks (kõvakate, tolmutõrje
vms). Vajadusel on valmis loa taotleja tegema täiendavaid müra ja tolmu mõõtmisi veotee
lähedale jäävate elamute juures.
Rakendades KMH-s toodud leevendamis- ja seiremeetmeid on keskkonnamõju
hindamise läbiviija arvates Pikknurme dolokivikarjääris võimalik kaevandada, ilma et
kavandatava tegevusega kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt Maapõueseaduse §50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada
vaid jäätmete tekkimisel. Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega,
sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Katendit saab kasutada
ala korrastamisel. Kaevise rikastamine ehk antud juhul dolokivi purustamine ja sõelumine
on seaduse mõistes jäätmete tekitamine. Vastavalt „Jäätmeseaduse“ 26.04.2004. a.
määrusele nr 122 tuleb jäätmeluba taotleda maavara rikastamisel alates tootmismahust
1 000 t aastas. Kaevandamise tootmisprotsessis dolokivi purustamisega tekkinud materjal
on vastavalt kehtivale seadusandlusele sertifitseeritud1 toodang, mis turustatakse kogu
mahus. Purustamise ja sõelumisega üle jäänud kõige peenemat fraktsioon saab ära
kasutada täitepinnasena ning ala korrastamisel. Ohtlikke jäätmeid kaevandamisel ei teki.
Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid
ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid
siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada.
7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine
Vastavalt maapõueseadusele tuleb pärast varu ammendamist kaevandamisega rikutud
maa kaevandamise loa kehtivusaja jooksul korrastada. Korrastamine toimub loa andja
määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi. Mäeeraldiselt eemaldatud
kattekiht tuleb säilitada ja kasutada vajalikus osas korrastamisel. Arvestades taotletava
mäeeraldise hüdrogeoloogilisi tingimusi tuleb ammendatud ala korrastada veekoguks ja
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 305/2011; Majandus- ja taristuministri 22.09.2014. a. määrus
nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise
kord“; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a. määrus „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele
esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“
selle teenindusmaa rohumaaks. Kaevandamise järgse veekogu prognoositav veetase jääb
tasemel 41,5 m, mille korral on keskmine veekogu sügavus ~ 19 m. Veekogu veealused
ja veepealsed nõlvad tuleb tasandada püsivale kaldenurgale (vee peal 1 : 1,5 ja vee all
1 : 3). Nõlva kujundamisel tuleb kasutada kasuliku kihi katendit, sõelmeid või muid
inertseid loodusliku päritoluga täitematerjale. Karjääri veepealne nõlv ja teenindusmaa
tuleb bioloogiliselt korrastada rohumaaks.
Kuna Pikknurme dolokivikarjääris leidub suures koguses katendit (642 tuh m³) ja senine
praktika näitab, et dolokivi killustiku tootmisel tekib väheväärtuslikke sõelmed
peenfraktsiooniga 0-7 mm kaevandatud mahust kuni 30% (mäeeraldise piiresse jääb 3
481 x 0,3 = ~1 044 tuh m3 sõelmeid), siis on mõistlik mäeeraldise karjäärisüvendi
vertikaalne nõlv kujundada kogu perimeetri ulatuses vähemalt nõlvusele 1 : 1,5.
Tehnoloogiliselt saab lauge nõlva rajada kasuliku kihi katendist ja sõelmetest.
Hinnanguline nõlva kujundamise täitmistööde maht keskmiselt 16 m paksuse maavara
kihi ja 2 052 m pikkuse perimeetri korral on ~1 100 tuh m³. Seega on vajalik täitematerjali
kogus praeguse hinnangu alusel karjääris olemas ja juurde seda materjali vaja tuua ei ole.
Kui tööde käigus peaks selguma vastupidine või arendaja leiab peenfraktsioonile
tulusama rakenduse, võib täitmisel kasutada nii lokaalseid materjale kui ka teisi inertseid
saastumata pinnaseid. Samuti võib vähendada karjäärinõlva täitmistöid perimeetril ja
asendada need ohutute vertikaalastangutega.
Käesolevas peatükis kirjeldatu on tänane hinnang korrastamistöödele. Korrastamise töid
tuleb teha paralleelselt kaevandamistöödega, alustades esimesel tehnoloogilisel
võimalusel. Korrastamistööde maksumust vähendab oluliselt karjäärinõlva täitmistööde
tegemine paralleelselt kaevandamisega selliselt, et välditakse mitmekordset materjalide
ümbertõstmist.
Pikknurme dolokivikarjääri hinnanguline eluiga ~ 30 aastat, mille tõttu korrastamistööde
maksumuse hindamine on täna asjakohta. Kindlasti ei mõjuta korrastamistööde
maksumus antud ettevõtmise kasumlikkust.
Tabel 7.1 Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus
Kõlvik Pindala, ha
Veekogu 20,12
Looduslik rohumaa 6,13
Kokku 26,25
Soovin loa välja andmist digitaalselt.
Taotleja:
Kaarel Türn / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ KTM VARA
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas (seisuga 14.09.2018. a):
Jako Stein / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Tartu notar Paavo Uibopuu
biiroo asukoht Tartu Utikooti 2
Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2OLL //39
"=
T;ina, Uhet.eistkr-imnendal augustil kahe t.uhande riheteistkumnendaf aastal_
(11.08.2011) poordus
Kai Koppel, isikukood 48611272124, aadress Pikk l4-I3, Tartu linn, e-
posti aadress kaikoppelGgmail.com, tegutsedes Endel Koppel'i, isikukood
35209742155, aadress Eha B-9, p6ltsamaa rinn, e-posti aadress
endelGkitzingerprogress . ee, esindaj'ana
Tartu notar Paavo Uibopuu poole, €t teha ja notariaalselt t5estada
aJ-ljirgnev
VOLIKIRI
Kai Koppel volitab Endel Koppeli volitatud esindajana Utte Koppef it,
isikukood 46208132141, aadress Pikk l4-73, Tartu l-inn, tegema EndeI
Konnel'i ! nimol
rrrrrref k6iki
r!vrr\! tchinrrrrirl
uerrrrr9uru i:Ja fnimina-iA
LL/rrrr_LllgLll_Ll , ol., esILdltld
5lI ^-'i +--- r?-^+,r
vastu --^l
votma
]d
avaldusi:a dokumente, mis on seotud J6gevamaal, puurmani vallas,
Pj-kknurme kulas asuva endise ,,HARMA nr. A-68" talu kinnistu maade
tagastamisega' nimetatud maal asuva elamu ning k6rvalhoonete (elamu
ehitisregistri kood I20605808 ) juurde maa erastamisega v6i maale
hoonestus6iguse seadmisega. Uhtlasi on esindaja digustatud esindama
EndeI KoppeI 'it koos seoses eefnimetatud tehingute j a toimingutega
lrAi ni manat- r'f SOSa_]_iSe 6iCrrrsteoa k.hf r1+^- t,eh :nal l:l_ei
jurLevq NUtlLuLgJ --,oonr- Ia
kas s ats ioonimenetluses )
Volikiri on kehtiv tdhtajatu1t Ja viJ.ja antud edasivolitamise
5igrrsega.
Notari poolt on voJ-ikirja t5estamisel kontrotlitud:
* rznlil_:i:
vvIIuqJa ioik
JJI^ nrqqi rlrrcal
AIUDEI/
}Jqoor
* volitaja esindus6igust Tartu notar Paavo Uiboptuu poolt. 30.12.2010
ametitoimingute raamatus nr 226i all tOestatud volikir-ra oriqinaal_i
alusel.
Notar on volitajale selgitanud, et:
* Esindaia poolt esindus6iguse alusel tehtud tehing kehtib
* Vol-it.us l6peb muuhulgas, kui: esindatav v6tab vol-ituseesindatava suhtes.
tagasi; esindaja
]oobub vol-itusest; esindatav sureb,. kuulutatakse veitja esindatava pankrot.
* Vol-ikiri tul-eb pdrast esinduse l5ppemist esindatavale tagastada.
* Esindatav v6ib vol-ituse igal aj at tagasi v6tta. volituse taqasiv6tmine
toimub tahteaval-duse tegemisega esinda j a1e v6i kolmandal-e isikule, lcal I an:
tehingu tegemiseks ol-i volitus antud, vdi aval-ikkusele. Volitaja v6ib esitada
not.aril-e aval-duse enda viiljaantud volikirja kehtetuks kuul-utamiseks.
* \7^1 I t^-r -
vvfruqJq ^rab lIMDUDUEEILTIUC
DAqU andmevahetrrski hi
infostisteemide CilUttCVdlMurr\rrrf (edasni
\uqqrp+$+ di X-t- ea) kaudu
juurdepiiiisudiguse kd.esoleva notariaal-akti kinnitatud lirakir;ale.
Notari tasu vastavalt notari tasu seadusele:
FUtisilise isiku muu volikirja t6estamine 25.50 eurot (S 31 p 2)
Kdibemaks 5. 10 eurot. Kokku 30. 60 eurot.
Notariaalakt on notari poolt osalejale ette loetud, tema poott labi
vaadatud, heaks kiidetud ja omakdeliselt alla kirjutatud.
Volikiri koostatakse kahes originaaleksemplaris, millest tiks jdib
notari kdtte hoiule ninq teine vdliastatakse volitaiale.
Notar on juhtinud osaleja tiihelepanu asjaoJuJe, et vastavaLt justiitsministri
-^^Ir '--^L"
PVVLL VADLU "==tud
VU< notariaadimdbrustiku S-Le 76 peab osaleja notariaaLaktife
notari juuresoLekul- omakdeLiseLt al-l-a kirjutama, merdides alJkirja juurde
t-:-:^LrL+^s^*^
LLLJATAJ!U=SVVA omA
vlrr@ ees-
eeJ ia PeL
narekonnanime.
Ja
^^-^1,^
PE! sAV