Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. august 2020
Sisu (failidest)
Mittetulundusühingu Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus, lühendatult Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi
tekstis Ühing).
1.2. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
1.4. Ühing eesmärgid on:
1.4.1. standardite koostamine, avaldamine ja levitamine ning standardimisalase
tegevuse arendamine vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud standardimise
põhimõtetega tegutsedes Eesti standardiorganisatsioonina;
1.4.2. vastavushindamisasutuste akrediteerimine kohustuslikes ja vabatahtlikes
valdkondades, tegutsedes Eesti akrediteerimisasutusena, Eesti esindamine
rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös ning mõõtjate (asutuste) erialase
pädevuse hindamine ja tõendamine.
1.4.3.
1.5. Ühingu standardimisega seotud ülesanded on:
1.5.1. Eesti standardite koostamise korraldamine, sealhulgas standardite vastuvõtmine,
muutmine, kehtetuks tunnistamine;
1.5.2. osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töös;
1.5.3. Eesti ja teiste riikide ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ning
standardimisalaste väljaannete ja muude spetsifikatsioonide avaldamine,
kirjastamine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine standardite
müügi ja levitamise kaudu;
1.5.4. standardimise infrastruktuuri loomine ning selle tegevuse toetamine, sh Eesti
standardi koostamise menetlusnõuete väljatöötamine;
1.5.5. tasuliste ja tasuta standardimisalaste info- ja koolitusteenuste osutamine.
1.6. Ühingu akrediteerimisega seotud ülesanded on:
1.6.1. vastavushindamisasutuste akrediteerimise korraldamine ja akrediteerimiste
läbiviimine kohustuslikes ja vabatahtlikes valdkondades;
1.6.2. akrediteerimisskeemide arendamine ja akrediteerimisprotseduuride kehtestamine,
sh akrediteerimise tehniliste komiteede moodustamine ja nende töö
koordineerimine;
1.6.3. akrediteerimisalaste vastastikuse tunnustamise lepete sõlmimine teiste
akrediteerimisasutuste ja nende ühendustega;
1.6.4. osalemine Euroopa ja rahvusvaheliste akrediteerimiskoostöö organisatsioonide
töös;
1.6.5. mõõtjate erialase pädevuse hindamine ja tõendamine;
1.6.6. tasuliste ja tasuta info- ja koolitusteenuste osutamine, sh akrediteerimise
assessorite koolitus.
2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise
ja väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Ühingu liikmeks võivad olla standardimise või akrediteerimise huvipooli koondavad Eesti
juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja.
2.2. Ühingu liikmeks võetakse vastu kirjaliku avalduse alusel, mille juhatus vaatab läbi ühe kuu
jooksul.
2.3. Liikmeõigused ja kohustused jõustuvad pärast juhatuse otsust liikmeks vastuvõtmise kohta
ning sisseastumismaksu tasumist.
2.4. Liikmeks astumise päevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise päev.
2.5. Juhatuse otsust mittevastuvõtmise kohta võib vaidlustada üldkoosolekul.
2.6. Ühingust on õigus välja astuda kirjaliku avalduse alusel.
2.7. Juhatuse otsusega arvatakse välja:
2.7.1. liige, kes üldkoosoleku poolt kehtestatud perioodi jooksul ei ole maksnud liikmemaksu;
2.7.2. liige, kes ei ole osa võtnud ühingu tööst ega täitnud oma põhikirjalisi ülesandeid;
2.7.3. liige, kes ei täida korduvalt juhtorganite otsuseid, takistab ühingu tegevust või
kahjustab oma tegevusega ühingut.
2.8. Liige loetakse välja arvatuks juhatuse sellekohase otsuse tegemise päevast alates.
2.9. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse
arutamist ja otsuse tegemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
2.10. Väljaastumise või väljaarvamise korral tasutud sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei
tagastata. Kui väljaastumine või väljaarvamine toimub ühingu majandusaasta kestel, tuleb
liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
2.11. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilise isiku
lõppemise, ühinemise või jaotumise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.
2.12. Isikul, kelle liikmelisus on ühingus lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.
3. Ühingu liikmete õigused ja kohustused
3.1. Ühingu liikmel on õigus:
3.1.1. osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul ja võtta osa ühingu tegevusest;
3.1.2. nimetada kandidaate ühingu juhatuse liikme kohale ning valida ja olla valitud
ühingu juht- ja kontrollorganite liikmeks.
3.1.3. saada ühingu juhatuselt ja tegevdirektorilt teavet ühingu tegevuse kohta;
3.1.4. esitada üldkoosolekule, juhatusele ja tegevdirektorile ettepanekuid ühingu
tegevusest tulenevates standardimise ja akrediteerimise korraldamisega seotud
küsimustes.
3.1.5. astuda ühingust välja;
3.2. Ühingu liige on kohustatud:
3.2.1. osutama kaasabi ühingu eesmärkide saavutamisele;
3.2.2. järgima käesolevat põhikirja ja täitma ühingu juhtorganite otsuseid;
3.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks ühingu liikmemaksu;
3.2.4. teatama ühingu juhatusele kirjalikult kõigist muudatustest oma andmetes
hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist.
3.3. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib panna ainult
üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt on kõik üldkoosoleku liikmed.
3.4. Ühingu liikme teistest erineva õiguste lõpetamiseks või muutmiseks, samuti erinevate
kohustuste panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
4. Üldkoosolek
4.1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek.
4.2. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik ühingu liikmed. Igal ühingu liikmel on üks hääl.
Juriidilise isiku esindajal peab üldkoosolekul olema kaasas volikiri.
4.3. Üldkoosoleku pädevuses on:
4.3.1. põhikirja muutmine;
4.3.2. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.3.3. ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantava vallasvara võõrandamise
ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud
tehinguteks;
4.3.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.3.5. liikme- ja sisseastumismaksu suuruse ja maksmise tähtaja määramine;
4.3.6. audiitori määramine;
4.3.7. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,
õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses
mittetulundusühingu esindaja määramine;
4.3.8. ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4.3.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.
4.4. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, teatades kirjalikult 14 päeva ette. Teates
näidatakse ära üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.5. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku, vastavalt vajadusele või kui seda nõuavad vähemalt
1/10 liikmetest.
4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liikmetest.
4.7. Kui üldkoosolekul ei osale üle poolte ühingu liikmetest, tuleb koosolek edasi lükata.
Sellisel juhul kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva
pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma
otsuseid, sõltumata koosolekul osalenud liikmete arvust.
4.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt on üle poole koosolekul viibinud
liikmetest või nende esindajatest.
4.9. üle 2/3 häälteenamust on vaja:
4.9.1. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kehtestamiseks;
4.9.2. ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamiseks.
4.10. Ühingu põhikirja muutmiseks on vaja vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures
nõusoleku peab andma ka riigi esindaja mittetulundusühingus.
4.11. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma ainult nendes küsimustes, millest oli ette
teatatud. Otsuseid küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud,
võib vastu võtta juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik
liikmed ning kõik hääletavad otsuse poolt.
4.12. Üldkoosoleku otsused on juhatusele ja kõigile ühingu liikmetele kohustuslikud.
4.13. Üldkoosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija. Ühingu liikme soovil kantakse tema eriarvamus protokolli, mille ta kinnitab
oma allkirjaga.
4.14. Üldkoosolek võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Üldkoosoleku
otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.
5. Juhatus
5.1. Ühingu üldist tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus.
5.2. Juhatuses on 3 kuni 5 liiget, kes valitakse kaheks aastaks.
5.3. Vähemalt ühe juhatuse liikme valib üldkoosolek riigi esitatud kandidaatide hulgast
(edaspidi tekstis riigi esindaja juhatuses).
5.4. Juhatust esindavad kõikides õigustoimingutes vähemalt kaks liiget, kusjuures üheks
liikmeks peab olema riigi esindaja juhatuses.
5.5. Juhatuse liikmed valivad juhatuse esimehe 2 aastaks. Juhatuse esimehe ametist lahkumisel
ametiaja jooksul valitakse uus juhatuse esimees.
5.6. Juhatuse esimees korraldab ja juhib juhatuse koosolekuid.
5.7. Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord
poolaastas. Juhatuse koosolekud protokollitakse.
5.8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse
koosseisust. Akrediteerimistegevust ja selle finantseerimist käsitlevate otsuste korral on
juhatus otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse koosseisust
ning osalejatest vähemalt üks on riigi esindaja juhatuses.
5.9. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on
otsustav juhatuse esimehe hääl.
5.10. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
5.11. Juhatuse ülesanneteks on:
5.11.1. ühingu arengustrateegia ning tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
5.11.2. tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning tema
tööülesannete ja töötasu määramine;
5.11.3. oma volituste piires ühingu vara käsutamine;
5.11.4. ühingu struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitamine;
5.11.5. ühingu liikmete vastuvõtmine, välja arvamine ja liikmete arvestuse
korraldamine;
5.11.6. ühingu tegevuse teavitamine ühingu liikmetele;
5.11.7. majandusaasta aruande heakskiitmine ja üldkoosolekule kinnitamiseks
esitamine hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;
5.11.8. standardimisteenuste loetelu ja standardite ning nendega seotud tasuliste
teenuste hinnakirja kinnitamine;
5.11.9. akrediteerimisteenuste loetelu ning akrediteerimisega seotud tasude või nende
määramise põhimõtete kinnitamine;
5.11.10. muud ühingu tegevusega seonduvad küsimused, mis pole seaduse või
põhikirjaga antud muu organi pädevusse.
6. Tegevdirektor
6.1. Tegevdirektor juhib ühingu igapäevast tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja juhatuse
poolt vastu võetud otsuste täitmise eest.
6.2. Tegevdirektor:
6.2.1. teostab ühingu operatiivset juhtimist ja korraldab tavapärast tegevust;
6.2.2. sõlmib ja lõpetab töölepingud ning määrab töötajate töötasu;
6.2.3. koostab ühingu iga-aastase eelarve ja tegevuskava ning esitab need juhatusele
kinnitamiseks;
6.2.4. koostab majandusaasta aruande ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks;
6.2.5. annab juhatusele aru oma tegevusest;
6.2.6. annab välja käskkirju oma volituste piires;
6.2.7. esindab ühingut volikirjaga kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikutega tehtavais
tehingutes;
6.2.8. kirjutab eelarve piires alla pangadokumentidele;
6.2.9. võtab hääleõiguseta osa juhatuse koosolekutest;
6.2.10. esitab ühingu struktuuri ja töötajate koosseisu juhatusele kinnitamiseks;
6.2.11. esitab teenuste loetelu ning hinnakirja ja tasude määramise põhimõtted
juhatusele kinnitamiseks;
6.2.12. võtab vastu muid otsuseid oma volituste piires.
7. Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK)
7.1. Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi tekstis Akrediteerimiskeskus) on Eesti
akrediteerimisasutusena tegutsev ühingu üksus, mille ülesandeks on põhikirja punktis 1.6
nimetatud ühingu akrediteerimisega seotud ülesannete täitmise korraldamine.
7.2. Akrediteerimiskeskuse tööd juhib Akrediteerimiskeskuse juhataja
7.3. Akrediteerimiskeskus võib kasutada enda identifitseerimiseks ühingust erinevat
sümboolikat.
7.4. Akrediteerimiskeskuse eelarve on ühingu eelarves eristatud osa ning
Akrediteerimiskeskuse rahaliste vahendite ja varade üle peetakse arvestust eristatult ühingu
teistest vahenditest.
8. Akrediteerimiskeskuse juhataja
8.1. Akrediteerimiskeskuse juhataja juhib Akrediteerimiskeskuse tööd, alludes ühingu
tegevdirektorile.
8.2. Akrediteerimiskeskuse juhataja:
8.2.1. kinnitab akrediteerimisprotseduurid ja juhendid;
8.2.2. võtab vastu akrediteerimis- ja pädevuse tõendamise otsuseid;
8.2.3. sõlmib volituste piires akrediteerimis- ja pädevuse hindamise lepinguid ning
akrediteerimise töövõtulepinguid;
8.2.4. esindab Akrediteerimisasutust rahvusvahelises akrediteerimisalases koostöös
ning sõlmib volituse alusel akrediteerimisasutuste vahelisi vastastikuse
tunnustamise leppeid;
8.2.5. teeb tegevdirektorile ettepaneku Akrediteerimiskeskuse eelarve ja tegevuskava
osas ning vastutab nende täitmise eest;
8.3. Akrediteerimiskeskuse juhataja äraolekul asendab teda tegevdirektori poolt määratud
Akrediteerimiskeskuse töötaja.
9. Akrediteerimiskeskuse nõukoda
9.1. Akrediteerimiskeskuse nõukoda (edaspidi tekstis “nõukoda”) on Akrediteerimiskeskust
vastavushindamis- ja akrediteerimisalases tegevuses nõustav ühiskondlik organ.
9.2. Akrediteerimiskeskuse nõukoja liikmeteks on akrediteerimisest huvitatud osapooled.
9.3. Akrediteerimiskeskuse nõukoda töötab vastavalt Akrediteerimiskeskuse juhataja
kinnitatud põhikirjale.
9.4. Nõukoja töö asjaajamise kindlustab Akrediteerimiskeskus.
10.Audiitor
10.1. Audiitori määrab üldkoosolek kuni kolmeks aastaks.
10.2. Audiitor kontrollib ühingu finantstegevust ja muu varalise vastutusega seotud tegevuse
vastavust põhikirjale ja õigusaktidele.
10.3. Juhatuse liikmed ja ühingu töötajad peavad võimaldama audiitoril tutvuda
audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
10.4. Audiitor koostab audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
10.5. Audiitor ei tohi olla juhatuse liige, raamatupidaja ega ühingu töötaja, samuti nendega
võrdset majandushuvi omav isik.
11.Vara ja finantseerimine
11.1. Ühingu vara kasutatakse ainult ühingu eesmärkide elluviimiseks.
11.2. Akrediteerimiskeskuse vara võib kasutada ainult akrediteerimiskeskuse tegevusega
seotud eesmärkidel.
11.3. Ühingu vara tekib:
11.3.1. liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest;
11.3.2. ühingu vara kasutamisest ja tegevusest saadavast tulust;
11.3.3. põhikirjaliste teenuste müügist;
11.3.4. annetustest, eraldistest ning muudest kingitustest ja laekumistest;
11.3.5. omandi ja väärtpaberite tuludest
11.3.6. muust tulust, mis on seotud ja tuleneb ühingu põhikirjalise tegevuse
arendamisest.
11.4. Ühing vastutab kõigi kohustuste eest oma varaga.
11.5. Mitterahaliseks sisseastumismakseks või liikmemaksuks võib olla mis tahes rahaliselt
hinnatav ja ühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet
ja mille on hinnanud audiitor.
12.Ühingu ühinemine, jagunemine, lõpetamine ja vara jaotus ühingu
lõpetamise korral
12.1. Ühing ühineb, jaguneb või lõpetatakse üldkoosoleku otsuse põhjal seaduses ettenähtud
korras.
12.2. Ühing lõpetatakse:
12.2.1. üldkoosoleku otsusega;
12.2.2. muul seaduses ettenähtud alusel.
12.3. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses sätestatud korras.
12.4. Ühingu tegevuse lõpetamise korral jaotatakse vara pärast võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamist ja raha deponeerimist selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse
üldkoosoleku otsusega arvestades järgmist:
12.4.1. Eesti standardid ja muu standardimisega seotud dokumentatsioon antakse üle
uuele Eesti standardiorganisatsioonile või selle küsimuse otsustab Vabariigi
Valitsus.
12.4.2. Akrediteerimiskeskuse varad antakse üle uuele Eesti akrediteerimisasutusele või
selle küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus.
MTÜ Eesti Standardikeskus üldkoosoleku otsus
Tallinn
12.08.2020 nr 164
Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktidele 1 ja 8 ning § 221 lõigetele 1 ja 5,
Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldusele nr 253 ning MTÜ Eesti Standardikeskus põhikirja
punkti 4.3 alapunktidele 1, 2 ja 10 ning punktile 4.15
ja
arvestades, et MTÜ Eesti Standardikeskus on sõlminud Sihtasutusega Eesti Akrediteerimiskeskus
akrediteerimistegevuste üleandmiseks ettevõtte üleandmise lepingu, mis jõustub kui MTÜ Eesti
Standardikeskus üldkoosolek on võtnud vastu otsuse EVS tegevuse laiendamiseks
akrediteerimistegevustega otsustab MTÜ Eesti Standardikeskus üldkoosolek:
1. Laiendada MTÜ Eesti Standardikeskus tegevust akrediteerimistegevustega.
2. Tunnistada alates 01.01.2021 kehtetuks MTÜ Eesti Standardikeskus asutajaliikmete poolt
14.01.2000 kinnitatud ja üldkoosoleku 12.06.2003 otsusega muudetud põhikiri ja kehtestada alates
01.01.2021 MTÜ Eesti Standardikeskus põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas Toomas Luman Arto Aas
Majandus- ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit
Kommunikatsiooniministeerium
Lisa: MTÜ Eesti Standardikeskus põhikirja uus redaktsioon