dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. august 2020
Viit
48
Registreeritud
12. august 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Merike Ring

Failid

  • 📎48 12.08.2020 Ministri määrus.bdoc1408 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 12.08.2020 nr 48 Majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 76 lõike 9 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. mai 2019. a määruses nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Markšeiderimõõdistuse läbiviimiseks on lubatud kasutada mehitamata õhusõidukit, kui tagatakse käesoleva määruse nõuete täitmine, lähtutakse määruse lisas „Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel“ esitatust ja peetakse kinni lennundusseaduses sätestatud nõuetest.“; 2) määrust täiendatakse lisaga „Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler Lisa Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel Majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ Lisa (muudetud sõnastuses) Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel 1. RTK mehitamata õhusõiduk käesoleva lisa tähenduses on reaalaja kinemaatilise positsioneerimise võimekusega mehitamata õhusõiduk, mis kasutab asukoha täpsustamiseks GNSS baasjaamalt või püsijaamade võrgust saadud reaalaja parandeid. 2. PPK mehitamata õhusõiduk käesoleva lisa tähenduses on järeltöötluse kinemaatilise positsioneerimise võimekusega mehitamata õhusõiduk, kus andmete töötlemise käigus kasutatakse mehitamata õhusõiduki asukoha täpsustamiseks järeltöötluse tarkvara, mis on GNSS baasjaamalt või püsijaamade võrgust saadud reaalaja parandite kasutamise võimekusega. 3. Koodipõhine positsioneerimine käesoleva lisa tähenduses on GNSS mõõdistusviis, kus satelliidi ja vastuvõtja vaheline kaugus määratakse satelliitidelt saadetava koodi abil, asukoha määrangul ei kasutata parandeid. 4. Järgmistel juhtudel tuleb mehitamata õhusõiduki abil teostatav fotogramm-meetriline mõõdistusmeetod asendada kontaktmõõdistamisega: 1) taimestunud ala; 2) veega või lumega kaetud ala; 3) mõõdistusobjektist väljaspool asuva objekti varjuga kaetud ala; 4) ilma tekstuurita, läikiv või läbipaistev objekt; 5) kaamera vaateväljast suurem lame objekt. 5. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse välitööd tehakse võimalikult lühikese ajaga minimeerimaks ajast tingitud hälbeid. 6. Mõõdistusobjekti maapinnale asetatakse fotodel selgelt eristuvad ja hästi nähtavad tähised. 7. RTK või PPK mehitamata õhusõiduki kasutamisel arvestatakse tähiste paigutamisel järgmist: 1) tähised paigutatakse horisontaalsetele pindadele, tähise asukoht määratakse GNSS vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus kasutatakse saadud tulemuste keskmist; 2) reaalaja kinemaatiliselt arvutatud asukoha andmete algtundmatud lahendatakse fikseeritult 100% ulatuses; 3) paigaldatakse vähemalt viis tähist, olenemata mõõdistusobjekti pindalast ja tähiste omavahelisest kaugusest. Tähised paigutatakse mõõdistusobjekti äärtesse ja keskele, millest kolme võib kasutada masintöötlusega moodustatud kõrgusmudeli korrigeerimisel ning kahe punkti suhtes võrreldakse mõõdistustöö vastavust nõutud täpsuse suhtes. Saadud tulemus kirjeldatakse markšeideridokumentatsioonis. 8. Koodipõhise positsioneerimisega mehitamata õhusõiduki kasutamisel arvestatakse tähiste paigutamisel järgmist: 1) tähised peavad katma võimalikult ühtlaselt kogu mõõdistusobjekti ala ja nende omavaheline kaugus on maksimaalselt 100 m ning tähiste asukohaandmete kaudu korrigeeritakse masintöötlusega moodustatud kõrgusmudelit, välja arvatud nende tähiste kaudu, mida kasutatakse kontrollpunktina; 2) tähised peavad olema asetatud horisontaalsetele pindadele, tähiste asukohad peavad olema määratud GNSS vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus kasutatakse saadud tulemuste keskmist ja reaalaja kinemaatiliselt arvutatud andmete algtundmatud lahendatakse fikseeritult 100% ulatuses; 3) paigaldatud on vähemalt kuus tähist, millest neli on asetatud mõõdistusobjekti servade piirkonda üksteisest võimalikult kaugele ning vähemalt kaks tähist on kontrollpunktina objekti keskosas. Kontrollpunktina kasutatavate tähiste kaudu kontrollitakse mõõdistustöö vastavust nõutud täpsuse suhtes. Saadud tulemus kirjeldatakse markšeideridokumentatsioonis. 9. Lennuprojekt koostatakse mõõdistusobjektist vähemalt kahe lennujoone võrra suuremana, arvestades, et fotode tasandamise käigus suuremad vead koonduvad projekti servadesse. Minimaalne aerofotode pikiülekate lennujoonte suunas peab olema 80 % ja põiki ülekate 65 %. Aerofotode sidumiseks projekteeritakse lennujoonte ploki peale samade piki ja põiki ülekatte parameetritega ristisuunaline teine lennujoonte plokk. 10. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse keskmine piksli suurus maapinnal ei tohi ületada 1,5 cm. 11. Kui fotogramm-meetrilise mõõdistuse kasutamisel tuvastatakse markšeiderimõõdistuse käigus mäeeraldise piiri ületamine horisontaalselt või kõrguslikult, täpsustatakse need piirkonnad teiste mõõdistusmeetoditega, mis tagavad igas mõõtepunktis vähemalt mõõdistustäpsuse horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Väljaspool mäeeraldise piiri väljatud materjali koguse arvutus tehakse kõrgusandmetega, mis on kogutud teiste mõõdistusmeetoditega, mis tagavad igas mõõtepunktis mõõdistustäpsuse horisontaalselt vähemalt 3 cm ja kõrguslikult vähemalt 7 cm. 12. Mõõdistusobjekti olemus ning katendi ja kasuliku kihi paksus kaevandamisastangu serval tuvastatakse vahetu vaatlemise ja mõõtmise teel. 13. Piltide juurde lisatakse mõõdistuse algandmed, pildi koordinaadid ja asend, mis peavad olema kirjutatud pildi külge. Kui mõõdistamine on teostatud RTK või PPK mehitamata õhusõidukiga, esitatakse piltide asukoht ja reaalaja mõõdistuse täpsus. 14. Kaevandamisloa omaja säilitab mehitamata õhusõiduki abil teostatava fotogramm-meetrilise mõõdistuse ülelennul kogutud originaalfotod, tähiste asukohaandmed, fotogramm-meetria tarkvara väljundina koostatud kõrgusandmed ja mahtude arvutustes kasutatud kõrgusandmed elektroonselt vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni. 10.08.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel. Markšeiderimõõdistused on kaevandamisel tehtavad mõõtmised, mille üheks olulisimaks funktsiooniks on olla aluseks maavaravaru arvestusel ja keskkonnatasude maksmisel. Tänapäeva kiire tehnoloogia arengu ja võimaluste juures tuleks markšeiderimõõdistuse läbiviimiseks lubada kasutada ka teisi meetodeid kui üksnes kontaktset instrumentaalmõõdistamist. Üheks selliseks on mehitamata õhusõiduki (näiteks droonid) kasutamine. Mehitamata õhusõidukid võimaldavad üle lennata aladest, kuhu inimesel on keeruline või ohtlik ligi pääseda ja hoiavad kokku välitöödele kuluvat aega. Määruse algsel väljatöötamisel ei olnud veel lõplikult selge, millised mehitamata õhusõidukiga mõõdistamise nõuded on detailsemalt vajalikud mõõtmise täpsuse, jälgitavuse, kontrollitavuse ja tulemuste kasutatavuse tagamiseks sarnaselt kontaktsele instrumentaalmõõdistamisele. Määruse täiendamine ja määruse lisa koostamine on õigusselguse huvides vajalik, kuna mehitamata õhusõiduki kasutamine ei ole tüüpiline mõõdistamine. Mehitamata õhusõidukiga mõõdistamisel kasutatakse fotogramm-meetria tehnoloogiat – pildistatakse ülekattega kogu mõõdistatav ala ning hilisema töötluse käigus moodustatakse fotodest kõrgusandmed, mida markšeider saab kasutada tööülesannete täitmisel (mahtude arvutamine, piiride kontrollimine jne). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post: [email protected]). Määruse lisa koostamisel konsulteeriti Tallinna Tehnikaülikooli, Geoloogia Instituudi, Mäeosakonna lektoriga Sander Kanter’iga. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ 10. mai 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.05.2019, 5). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6, millega lubatakse edaspidi markšeiderimõõdistusel kasutada ka mehitamata õhusõidukit. Mehitamata õhusõiduki kasutamisel tuleb täita kõiki määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ ja nimetatud määruse lisas sätestatud nõudeid. Samuti tuleb mehitamata õhusõiduki kasutamisel järgida 1 lennundusseaduses1 ja Euroopa Komisjoni määrustes (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/9472, Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/9453) esitatud nõudeid. Mehitamata õhusõiduki kasutamise või mitte kasutamise otsustab pädev isik - markšeider või mõni teine isik, kes on pädev mehitamata õhusõidukit kasutama. 2.1 Määruse lisa ja võrdlev analüüs Määruse lisas kehtestatakse täpsemad nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel. Punktides 1 – 3 on toodud lisas kasutatud mõisted. Nii RTK kui PPK mehitamata õhusõiduki positsioneerimine põhineb faasipõhisel positsioneerimisel. Faasipõhine positsioneerimine on kas reaalaja kinemaatiline (edaspidi ka RTK) või järeltöötlusega kinemaatiline (edaspidi ka PPK) asukoha määramine, kasutades globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) andmeid koos GNSS baasjaamast või püsijaamade võrgust saadud paranditega. Parandeid kasutatakse täpsemaks positsioneerimiseks reaalajas või rakendatakse parandeid hilisema andmetöötluse käigus. Faasipõhisel positsioneerimisel mõõdetakse satelliidi ja vastuvõtja vahel mitte aega, vaid faasi pikkuseid. Iga faasi pikkus on umbes 20 cm ja seejärel loetakse, kui palju neid mahub vastuvõtja ja satelliidi vahele. Iga faas on võimalik jagada väiksemaks ning sellisel juhul saavutatakse ka täpsem tulemus. Koodipõhine positsioneerimine on GNSS mõõdistusviis, kus satelliidi ja vastuvõtja vaheline kaugus määratakse C/A koodi abil, kuid andmetöötluses ei kasutata reaalaja parandeid asukoha määramisel. C/A koodis on aeg, millal signaal satelliidilt välja tuli ja seade (näiteks telefon) mõõdab, millal selle kätte sai ning arvutab signaali levimise aja järgi kauguse (kaugus satelliidi ja nt telefoni vahel). See on tunduvalt ebatäpsem positsioneerimine kui faasipõhine positsioneerimine. Punktis 4 on loetletud olukorrad, kus markšeiderimõõdistuse läbiviimisel kasutatakse kontaktmõõdistamist. Kontaktmõõdistamist tuleb kasutada aladel, mis on taimestunud või kaetud vee või lumega. Samuti tuleb kontaktmõõdistamist kasutada mõõdistusobjektist väljaspool asuva objekti varjuga kaetud alal, näiteks puude või rünkpilvede varjude piirkonnas, kui vari ei kata ühtlaselt kogu mõõdistusobjekti. Ühtlasi tuleb fotogramm-meetriline mõõdistus asendada kontaktmõõdistamisega juhtudel, kus objekt on suur ja lame, ilma tekstuurita, läikiv või läbipaistev. Uuemate tarkvarade kasutamisel varjud enam segav faktor ei ole, mistõttu peab mõõdistaja olema piisavalt pädev ning sõltuvalt tarkvarast oskama töid nõuetekohaselt valida ja läbi viia. Sõltumata mõõdistusvahendist tuleb mõõdistuse läbiviimisel tagada käesolevas määruses nõutud mõõdistustäpsus horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Kui punktis 3 nimetatud alad on osaliselt mõõdistusobjekti alal, võib markšeiderimõõdistuse läbi viia osaliselt kontaktmõõdistamisega ja osaliselt fotogramm-meetrilise mõõdistusega. Punktiga 5 sätestatakse fotogramm-meetriliste mõõdistuste välitööde aeg. Oluline on, et mõõdistused viiakse läbi võimalikult lühikese ajaga, et olukord fotodel ei muutuks erinevate lendude ajal ning sellega välditakse vigade tekkimist. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020007 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0947&from=EN 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0945&from=EN 2 Punktidega 6 – 8 sätestatakse täpsemad nõuded faasi- ja koodipõhiste mehitamata õhusõidukite kasutamisele. Mõõdistusobjekti maapinnale asetatakse fotodel selgelt eristuvad ja hästi nähtavad tähised. Eraldatakse kahte erinevat mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat: koodipõhist positsioneerimist kasutavad mehitamata õhusõidukid ja faasipõhist positsioneerimist kasutavad mehitamata õhusõidukid (RTK ja PPK). Faasipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel peavad tähised olema paigutatud horisontaalsetele pindadele ning nende asukohad (st koordinaadid) peavad olema määratud vähemalt kolme initsialiseerimisega. GNSS vastuvõtja kasutamisel tuleb arvestada MTM 3. mai 2019. a määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ § 1 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid. Praktikas tähendab see, et peale igat initsialiseerimist signaal vastuvõtja ja satelliitide vahel katkestatakse ning vastuvõtja loob uue ühenduse satelliitidega. Tähise asukoha määramisel peab mõõdistaja veenduma, et enne asukoha salvestamist saavutataks nn fikseeritud lahendus, st algtundmatud peavad saama lahendatud 100% (ei tohi kasutada nn ujuva (inglise keeles float)) lahendusega algtundmatuid. Algtundmatu väärtus on teadmata, kuid ta püsib kogu mõõtmiste aja muutumatuna juhul, kui signaal satelliidi ja vastuvõtja vahel ei katke. Algtundmatu lahendi leidmine vajaliku tõenäosusega on võimalik vaid püsiva signaali korral. Tähise lõpptulemus saadakse 3 initsialiseerimisega saadud asukoha koordinaatide aritmeetilise keskmisena, arvestades määruses nimetatud täpsusnõudeid. Tähiste asukohad määrab markšeider sõltuvalt objekti iseärasustest. Sõltumata mõõdistusobjekti suurusest ja paigutatud tähiste omavahelisest kaugusest tuleb paigutada vähemalt viis tähist, vältimaks mõõdistusel vigade tekkimist. Faasipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel märgitakse 5 kontrollpunkti, millest 3 järgi korrigeeritakse mudelit ja 2 jäävad kontrolliks mõõdistustööde täpsuse hindamiseks vastavalt määruses nõutud täpsusele. Tähiste asukohad määratakse eraldi ning neid loetakse n-ö õigeteks, kui need on määratud kontaktmõõtmisega. Mõõtmistel tekivad paratamatult erinevused, mistõttu hinnatud täpsuse tulemus tuleb kajastada markšeideridokumentatsioonis. Koodipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel peavad paigutatud tähised katma ühtlaselt mõõdistatavat ala ning tähiste kaugus ei tohi ületada 100 m. Koodipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel peavad tähised olema paigutatud horisontaalsetele pindadele, nende asukohad peavad olema määratud vähemalt kolme initsialiseerimisega ja GNSS vastuvõtja kasutamisel tuleb arvestada MTM 3. mai 2019. a määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ § 1 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid. Koodipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel on igal juhul vajalik kasutada maapealseid kontrollpunkte arvutuste täiendamisteks ja kontrolliks. Reaalaja kinemaatiliselt arvutatud andmete algtundmatud lahendatakse fikseeritult 100 % ulatuses tagamaks geodeetiliste tööde täpsuse. Koodipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel märgitakse sarnaselt faasipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisele alale 6 tähist, kuid vastupidiselt faasipõhise mehitamata õhusõiduki tähistele tuleb koodipõhise mehitamata õhusõiduki korral 4 tähist märkida mõõdistusobjekti äärealadele ja üksteisest võimalikult kaugele, ning kaks punkti kontrollpunktidena mõõdistatava ala keskele. Neid kahte punkti kasutatakse mõõdistustulemuse kontrollimiseks ning see kajastatakse markšeideridokumentatsioonis. Punktiga 9 määratakse lennuprojekti nõuded. Fotode tasandamise käigus koonduvad suuremad vead projekti servadesse, mistõttu tuleb lennuprojekt koostada vähemalt kahe lennujoone võrra suurem, et tagada nõutud täpsus. Lennuprojekt tuleb projekteerida nii, et tekiks aerofotode piki ja lennujoonte põiki ülekatted. Aerofotode ülekatte määr on piki 80 % ulatuses ja põiki 65 % 3 ulatuses. Aerofotode sidumisvigade vähendamiseks projekteeritakse lennujoonte ploki peale samade piki ja põiki ülekatte parameetritega ristisuunaline teine lennujoonte plokk. Punktiga 10 sätestatakse fotogramm-meetrilise mõõdistuse piksli suurus mõõdistustäpsuse tagamiseks horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Piksli suurus ei tohi ületada 1,5 cm. Piksli suurus muutub mehitamata õhusõiduki lennukõrguse muutmisega. Näiteks kui kõrguste vahe mõõdistataval alal on 30 m, siis ühes kohas on maapind 30 m mehitamata õhusõiduki poolt kantava kaamera objektiivile lähemal ja sellest tingituna on ka piksli suurus erinev (piksli suurus on väiksem, kuna kaamera on lähemal maapinnale). Punktiga 11 sätestatakse nõuded olukorras, kus fotogramm-meetrilisel markšeiderimõõdistusel on ületatud kaevandamisloas lubatud mäeeraldise piire. Ületatud alad tuleb mõõdistada teiste mõõdistusmeetoditega, näiteks kontaktne tahhümeetriline mõõdistamine, RTK kontaktmõõdistamine, laserskanner. Oluline on, et igas ületatud ala punktis tagatakse vähemalt nõutud mõõdistustäpsus horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Sellise täpsusega mõõdistuse alusel arvutatakse väljaspool mäeeraldise piiri väljatud materjali kogus. Punktiga 12 selgitatakse, et kaevandamisastangus katendi paksus ja kasuliku kihi paksus mõõdistatakse alati kontaktselt ja mõõdistusobjekti olemus (nt puistangu materjal) selgitatakse kohapeal visuaalselt. Mõnel mäeeraldisel või selle teenindusmaal või laoplatsidel asuvad suured puistangud, mille koostis on mõõdistajale teada loa omaja selgituse kaudu (näiteks toote fraktsioon). Sellisel juhul on objekti olemus määratud vahetult ja markšeideridokumentatsiooni seletuskirjas saab kirjeldada, et puistangu olemus on tuvastatud visuaalselt ja tugineb kaevandamisloa omaja selgitustel. Punktiga 13 täpsustatakse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisel tehtud piltide kohta. Markšeiderimõõdistuse esitamisel tuleb esitada piltide asukoht, see tähendab antakse pildi koordinaadid ja pildi asend (pildi pöörde- ja kaldenurgad). Pilt ja selle koordinaadid koos pildi asendiga peavad olema omavahel selgelt ja arusaadavalt seotud. Iga tehtud pilt peab olema varustatud koordinaatidega ja pildi asendi infoga. Kui mõõdistamisel kasutati RTK või PPK mehitamata õhusõidukit, tuuakse eraldi välja piltide koordinaadid ja asend ning reaalaja mõõdistuse täpsus. Ühtlasi arvutatakse piltidele täpsusklass. Täpsusklassi all mõeldakse pildi asukoha täpsuse infot, mis saadakse kas GNSS andmete järeltöötlusest või teostatud reaalaja mõõdistusest. Punktiga 14 täpsustatakse, et kaevandamisloa omaja säilitab mehitamata õhusõiduki abil teostatava fotogramm-meetrilise mõõdistuse ülelennul kogutud originaalfotod, tähiste asukohaandmed, fotogramm-meetria tarkvara väljundina koostatud kõrgusandmed ja mahtude arvutustes kasutatud kõrgusandmed elektroonselt vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni, tagamaks seeläbi mõõdistuse kontrollitavuse. Maapõueseaduse § 76 lõige 5 kohaselt peab markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni säilitama kaevandamisloa omaja vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni. 3. Määruse terminoloogia Eelnõukohase määruse lisas võetakse kasutusele terminid: faasipõhise positsioneerimisega RTK mehitamata õhusõiduk ja PPK mehitamata õhusõiduk ning koodipõhine positsioneerimine. Nimelt ei ole Eesti õiguses nimetatud mõisteid kasutuses, mistõttu mehitamata õhusõidukite kasutamise lubamiseks markšeiderimõõdistusel oli ühtse arusaama ja õigusselguse huvides vaja need kehtestada. Nii faasipõhine kui ka koodipõhine mõõdistusviis 4 kasutavad satelliitnavigatsioonisüsteemi andmeid asukoha määramiseks. Mõõdistusviiside erinevus seisneb selles, et esimesel juhul kasutatakse süsteemist saadud parandeid andmetöötluse käigus täpsemaks positsioneerimiseks ja teisel juhul kasutatakse satelliidi ja vastuvõtja vahelise kauguse määramiseks C/A koodi. 4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus Euroopa Liidu õigusega on läbi Euroopa Komisjoni määrustes (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947, mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta ja Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta) sätestatud nõuete. 5. Määruse mõjud Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: 1. Mõjutatud sihtrühma suurus; 2. Mõju ulatus; 3. Mõju avaldumise sagedus; 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad 1.2 Sihtrühm 2 – järelevalveasutused 1.3 Sihtrühm 3 – Eesti riik 2.1 Eelnõuga kaasnev mõju sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes väheoluline. Hetkel on teadaolevalt huvitatud üks kaevandusettevõte mehitamata õhusõidukite kasutamisest. Mehitamata õhusõiduki kasutamise teenust kaevandamisvaldkonnas pakkuvaid ettevõtjaid on 4-5. Seega, ettevõtjaid, kes soovivad mehitamata õhusõidukeid markšeiderimõõdistusel kasutada, ei ole hetkel palju, kuid see number võib ajas kasvada. 2.2 Sihtrühmale 2 kaasnev mõju on suur. Markšeiderimõõdistusega otseselt või kaudselt kokku puutuvad järelevalveasutusi on 44. Mõju ulatus järelevalveasutustele on suur, sest järelevalvet teostavate asutuste jaoks võib olla alguses keeruline teatud osas üle minna instrumentaalmõõdistamise alusel esitatud andmetelt mehitamata õhusõidukite abil saadud andmetele. Järelevalveasutuste jaoks on tegemist uue tehnoloogiaga, mis ei ole tüüpiline mõõdistamine ja mille alusel saadud andmeid pole varasemalt kasutatud tõenduspõhiseks hindamiseks. 2.3 Sihtrühmale 3 on kaasnev mõju suur, kui mõõdistatav mäeeraldis asub alal, mille naaberkinnistu on julgeolekuala või muu riigikaitseobjekt. Sellisel juhul peab markšeider veenduma, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik kõnesolevas piirkonnas kasutada ja vajadusel hankima vajalikud kooskõlastused. Sihtrühmale 3 kaasnev mõju puudub, kui mõõdistatava ala läheduses ei asju julgeolekualasid ega riigikaitseobjekte. 3.1 Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 on väike, kuna huvitatud ettevõtteid teenuse kasutamise osas on hetkel vähe. Samas, kui praktika tõestab suuremat kasutajamugavust ilma määrusest tulenevate nõuete jälgitavust ohtu seadmata, võib ettevõtjate huvi kasvada ja 4 Maa-amet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 5 mehitamata õhusõidukite kasutamine muutuda reeglipäraseks, olles tulevikus suunanäitajaks mehitamata õhusõidukite kasutamisele muudes valdkondades. 3.2 Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 on väike. Teatud valdkondades, sh ka kaevandamismahtudest indikatiivse ülevaate saamiseks, juba kasutatakse mittekontaktset mõõdistamist (aerolaserskaneerimine). Seega ka järelevalveasutused on huvitatud üha enam tööde lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamisest. Samuti sõltub järelevalveasutuste mõju sageduse näitaja ettevõtjate poolt esitavate markšeiderimõõdistuste hulgast. Kui markšeiderimõõdistusi on vähe, siis on ka järelevalveasutustel mõju sagedus väike. Kui see number kasvab, siis kasvab ka järelevalveasutuste mõju sagedus. 3.3 Mõju avaldumise sagedust sihtrühmale 3 on hetkel keeruline prognoosida, kuna see sõltub suuresti sellest, kui palju kaevandajad soovivad mehitamata õhusõidukit markšeiderimõõdistuste käigus lasta kasutada ja kas mõõdistatava mäeeraldise läheduses paikneb mõni julgeolekuala. Hetkel on menetluses ka Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a. määruse nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ muutmise eelnõu, mille eesmärk on kehtestada üle Eesti konkreetsed lennupiirangualad, kus mehitamata õhusõidukitega kontrollimata õhuruumis (st kuni 150 m maa- või veekogu pinnast) ei tohi lennata ilma piirangualasse jääva territoorium valdaja loata, ei tohi ka filmida ega pildistada. 4.1 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuse jõustumise järel on võimalik kaevandamise valdkonnas kontaktne instrumentaalmõõdistamine asendada mehitamata õhusõidukite kasutamisega, mis tõstab oluliselt markšeiderimõõdistuse läbiviimise kiirust ja efektiivsust ning tööde teostamise ajakulu ettevõtete jaoks eelduslikult väheneb. Seega ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku muudatusega. 4.2 Sihtrühma 2 jaoks ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine. Sihtrühma 2 jaoks võib olla keeruline teatud osas üle minna instrumentaalmõõdistamise alusel esitatud andmetelt mehitamata õhusõidukite poolt esitatud andmetele, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga, mis ei ole tüüpiline mõõdistamine ja mida varasemalt pole lubatud valdkonnas kasutada. 4.3 Sihtrühma 3 jaoks on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk hetkel madal, kuna puudub täpne ülevaade, kui palju on tuleviks julgeolekualasid ja riigikaitseobjekte, mille läheduses on mäeeraldis, kus markšeiderimõõdistust soovitakse läbi viia. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - puudub mõju regionaalarengule. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja esialgu teha täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Kui ettevõtjad hakkavad kasutama markšeiderimõõdistustel rohkem mehitamata õhusõidukeid, võib sellest tulenevalt kasvada järelevalveasutuste tööde hulk, sh andmemaht. Mehitamata õhusõidukite kasutamisel tehtud piltide maht on väga suur ja programmid, millega töötatakse, vajavad kaasajastamist ja uuendamist. Seega tuleb regulaarselt üle vaadata vajadused seoses 6 infotehnoloogilise riist- ja tarkvara arendamisega, eesmärgiga tagada riigi võimekus mehitamata õhusõidukite poolt teostatud markšeiderimõõdistuste kontrollimiseks. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile. Keskkonnaministeerium ja Kaitseministeerium kooskõlastasid määruse eelnõu märkustega, mis on leitavad seletuskirja lisast 1. Arvamuse avaldamiseks edastati eelnõu Maa-ametile, Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Lennuametile, MTÜ-le Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja MTÜ-le Eesti Mäeselts. Arvamust avaldas Inseneribüroo Steiger OÜ ning see on samuti leitav seletuskirja lisast 1. 7 Majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ eelnõu seletuskirja lisa 1 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus lõige, punkt Keskkonnaministeer Lisa punkt 8.1 1. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu lisa punkti 8 alapunkt Arvestatud. ium 1 järgmiselt: „1) tähised peavad katma võimalikult ühtlaselt kogu Punkti 8.1 on täiendatud lauseosaga „välja mõõdistusobjekti ala ja nende omavaheline kaugus on arvatud nende tähiste kaudu, mida maksimaalselt 100 m. Tähiste asukohaandmete kaudu kasutatakse kontrollpunktina“. korrigeeritakse masintöötlusega moodustatud kõrgusmudelit, välja arvatud nende tähiste kaudu, mida kasutatakse kontrollpunktina;“. Täiendus on vajalik tagamaks, et töö teostaja ei kasuta andmetöötluse juures kõiki tähiseid, mis kaotaks lisa punkti 8 alapunktis 3 kirjeldatud täpsuse kontrollimise sisulise mõtte. Lisa punkt 8.2 2. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu lisa punkti 8 alapunkt 2 järgmiselt: Arvestatud. „2) tähised peavad olema asetatud horisontaalsetele Punkti 8.2 on täiendatud lauseosaga „ja pindadele, tähiste asukohad peavad olema määratud GNSS reaalaja kinemaatiliselt arvutatud andmete vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus kasutatakse saadud tulemuste keskmist ja reaalaja algtundmatud lahendatakse fikseeritult kinemaatiliselt arvutatud andmete algtundmatud 100% ulatuses“. lahendatakse fikseeritult 100% ulatuses;“. Antud täiendus on vajalik, et tagada nimetatud punktis kirjeldatud geodeetilise töö täpsus. 1 Seletuskiri 3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja lisa punkti punktid 7.1 ja 7 alapunkti 1 ja punkti 8 alapunkti 2 tähiste asukohtade Arvestatud. 8.2 mõõdistamise kohta selgitusega, et GNSS vastuvõtja Seletuskirja punktide 7.1 ja 8.2 selgitavat kasutamisel tuleb arvestada määruse § 1 lõigetes 3, 4 ja 5 osa on täiendatud, et tähiste asukohtade sätestatud nõuetega. mõõdistamisel GNSS vastuvõtja Täiendav tähelepanu juhtimine on vajalik, et oleks selgelt kasutamisel tuleb arvestada määruse § 1 arusaadav, et GNSS vastuvõtja kasutamisel kehtivad samad nõuded nii kontaktmõõdistamise kui ka fotogramm- lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetega. meetrilise mõõdistamise korral. Seletuskiri 4. Teeme ettepaneku jätta eelnõu seletuskirja punktis 1.1. Arvestatud. punkt 1.1 välja teise lõigu viimane lause „Samuti on nende eeliseks andmete täpsus ja põhjalikkus.“. Seletuskirja punktist 1.1 eemaldatud lause Seniste võrdlevate teadustööde tulemusena on selgitatud, et „Samuti on nende eeliseks andmete täpsus kontaktse instrumentaalmõõdistusega saadud ja põhjalikkus.“. mõõdistustulemus on iga üksiku mõõtepunkti osas garanteeritult täpsem kui käesoleva muudatusega lubatud fotogramm-meetrilise meetodiga loodud kõrgusmudeli täpsus igas mudeli punktis. Lisaks mõjutavad droonipõhise mõõdistusmeetodi täpsust väga tugevalt kasutatavate seadmete ja tarkvarade tehnilised omadused, mis varieeruvad väga laial skaalal, ja paljude kasutajate vähesed tööoskused. Seetõttu ei ole määruse täiendamise ajal kohane väita, et eeliseks on andmete täpsus. Vajadusel võib eelisena välja tuua meetodiga kogutavate andmete (ehk fotode pikslite) tiheda katvuse. Seletuskiri 5. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja lk-l 2 esimese lõigu Arvestatud. Punktid 1-3 teises lauses „Nii RTK kui PPK droonide positsioneerimine põhineb faasipõhisusel“ kasutada sõna „faasipõhisusel“ asemel korrektset väljendit „faasipõhisel 2 positsioneerimisel“. Seletuskirja punktide 1-3 selgitavas osas on asendatud „faasipõhisusel“ tekstiosaga „faasipõhisel positsioneerimisel“. Seletuskiri 6. Teeme ettepaneku jätta eelnõu seletuskirja lk-l 2 esimese Mittearvestatud. punktid 1-3 lõigu lõpust välja viimased kolm lauset: „Faasipõhisel Seletuskirja eesmärk on selgitada lisas positsioneerimisel mõõdetakse satelliidi ja vastuvõtja vahel mitte aega, vaid faasi pikkuseid. Iga faasi pikkus on umbes toodud nõudeid, et ka kutsealal mitte 20 cm ja seejärel loetakse, kui palju neid mahub vastuvõtja ja tegutsevad isikud saaksid vajadusel aru, satelliidi vahele. Iga faas on võimalik jagada väiksemaks ning mida faasipõhine positsioneerimine endast sellisel juhul saavutatakse ka täpsem tulemus“ ning samal lk- kujutab. l teise lõigu lõpust viimased kaks lauset: „C/A koodis on aeg, millal signaal satelliidilt välja tuli ja seade (näiteks telefon) mõõdab, millal selle kätte sai ning arvutab signaali levimise aja järgi kauguse (kaugus satelliidi ja nt telefoni vahel). See on tunduvalt ebatäpsem positsioneerimine kui faasipõhine positsioneerimine.“. Eeltoodud lausete eemaldamine seletuskirjast on otstarbekas, kuna määruse lisa sisu kontekstis ei ole need kirjeldused olulised, kuivõrd käsitlevad üldisemaid GNSS mõõdistuspõhimõtteid, mis on pädevatele geodeetiliste tööde tegijatele teada ehk tegemist on nn koolitarkusega. Seletuskiri 7. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja lk-l 3 neljandast Arvestatud. punkt 9 lõigust välja jätta viimase lause: „Aerofotode sidumise käigus määratakse aerofotol jäädvustatud ala geograafiline asend Seletuskirja 3 lk neljandast lõigust jäetakse kaardimaterjali põhjal või välitööde komplektis tugipunktide välja lause „Aerofotode sidumise käigus geodeetilised koordinaadid - viimasel juhul eristatakse määratakse aerofotol jäädvustatud ala plaanilist ja kõrguselist sidumist.“. geograafiline asend kaardimaterjali põhjal Nimetatud lause väljajätmine seletuskirjast on vajalik, või välitööde komplektis tugipunktide kuivõrd lisa ei näe ette võimalust kaardimaterjali põhjal geodeetilised koordinaadid - viimasel juhul fotodele asukohti määrata, vaid lisas sätestatakse nõue fotode 3 asukoht tuvastada GNSS mõõdistamise teel. Selle lause eristatakse plaanilist ja kõrguselist märkimine seletuskirjas on lisa sisu suhtes eksitav. Samuti sidumist.“ peavad lisas nõutavad tähised olema GNSS mõõdistatud kõigi kolme koordinaadi osas (x, y, h), GNSS mõõdistamise korral ei eristata fotode plaanilist (x, y) ja kõrguslikku (h) sidumist. Täiendavalt märgime, et sõna „kõrguselist“ tänapäeval enam ei kasutata, see on asendatud sõnaga „kõrguslikku“, nt ka ruumiandmete seaduses. 4 Kaitseministeerium Eelnõu ja 1. Eelnõu lisas ja seletuskirjas on kasutatud sõna „droon“. Arvestatud. seletuskiri Lennundusega seotud õigusaktides on kasutusel termin „mehitamata õhusõiduk“, mida soovitame kasutada ka selles Nii eelnõus kui ka seletuskirjas on määruses ja seletuskirjas. „Droon“ on kõnekeelne termin ja parandused sisse viidud ja kasutatakse eesti keele sõnaraamatu kohaselt on terminid „droon“ ja läbivalt mõistet „mehitamata õhusõiduk“. „mehitamata õhusõiduk“ sünonüümid, kuid seletuskirjas olete Te märkinud, et droon oleks justkui mehitamata õhusõiduki üks alaliikidest. Palume teha vajalikud parandused eelnõu ja seletuskirja tekstis, et ühtlustada termini kasutus lennundusõiguses kasutusel oleva terminiga. Juhul, kui Te soovite jätta siiski kasutusele mehitamata õhusõiduki spetsiifilise nimetusena „RTK droon“ ja „PPK droon“, teeme ettepaneku eelnõu tekstis muuta määruse lisa punkte 1 ja 2 järgmiselt (mujal tekstis asendada „droon“ sõnadega „mehitamata õhusõiduk“, kui ei kasutata neid samu termineid): „1. RTK droon käesoleva määruse tähenduses on reaalaja kinemaatilise positsioneerimise võimekusega mehitamata õhusõiduk, mis /…/. 2. PPK droon käesoleva määruse tähenduses on järeltöötluse kinemaatilise positsioneerimise võimekusega mehitamata õhusõiduk, kus /…/.“ Selgitatud. Seletuskiri 2. Seletuskirjas (lk 3) olete kirjeldanud, kuidas tuleb mõõdistamist teha ning mainite, et aerofotode ülekatte määr Antud juhul on tegemist mõõdistatava ala peab olema piki 80% ulatuses ja põiki 65% ulatuses. Kas see ülekatte määradega ning see ei puuduta tähendab ka ühtlasi üle maardla kinnistu piiri samas ulatuses mäeeraldise piiridest väljapool mõõtmist või mõõdistamisega jäädakse üksnes ja ainult mõõdistamist. See puudutab aerofotode kinnistu piiridesse (st mehitamata õhusõiduk, olles õhus, on ülekatte määra eesmärgiga tagada sellisel kõrgusel ja kaugusel kinnistu piirist, et kaamera mõõdistamisel nõutud täpsus. vaateväli ei ulatu üle kinnistu piiri)? Palume seda selgitada 5 seletuskirjas täpsemini kas mõõdistamise ajal tehakse Tulenevalt MTM 3.05.2019 määruse nr 32 (aero)foto ka üle kinnistu piiride ja millises ulatuses. „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ § 1 lg-st 1 tuleb markšeiderimõõdistusel (sh mehitamata õhusõiduki kasutamisel) tagada mõõtmise täpsus, jälgitavus, kontrollitavus ja tulemuste kasutatavus. Markšeiderimõõdistus peab olema dokumenteeritud ja andma ülevaate kogu mäeeraldisest, sealhulgas vähemalt 40 meetri laiuse maa-ala kirjeldus ja seisund väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire. 40 meetri peamine eesmärk on vältida olukorda, kus kaevandaja kaevandab lubatust rohkem (väljub kaevandamisloaga lubatud piiridest). 3. Seletuskirja 5. peatükis (lk 5) olete kirjutanud, et Arvestatud ja selgitatud. Seletuskiri eelnõukohasel määrusel puudub mõju riigi julgeolekule ja Eelnõu punkti 1 on täiendatud ja lisatud, et välissuhetele. Juhul, kui markšeidermõõdistamisel (olgu mehitamata õhusõiduki kasutamisel tuleb mõõdistajaks eraõiguslik isik või järelevalveasutus) järgida lennundusseadusest tulenevaid pildistatakse üle kaevandusala piiride suures ulatuses nõudeid. naaberkinnistut, mis on ühtlasi julgeolekuala või muu riigikaitseobjekt, siis koguneb kaevandusloa väljastaja juurde Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. hulk olulisi julgeolekuandmeid (maapõueseaduse § 60 lõike Mõjude osas on toodud eraldi punkt „mõju 1 kohaselt väljastatakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks). Eesti riigile“. Seega ei ole korrektne väide, et mõju riigi julgeolekule puudub. Märgime, et juhul kui naaberkinnistu on 6 julgeolekuala või muu riigikaitseobjekt, tähendab see muu hulgas, et tegemist võib olla lennupiirangualaga kas Kaitseväe korralduse seaduse või lennundusseaduse tähenduses. Menetluses on ka Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määruse nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ muutmise eelnõu, mille eesmärk on kehtestada üle Eesti hulk lennupiirangualasid, kus mehitamata õhusõidukitega kontrollimata õhuruumis (st kuni 150 m maa- või veekogu pinnast) lennata ilma piirangualasse jääva territoorium valdaja loata ei tohi, ei tohi ka filmida ega pildistada. Samuti jõustuvad 29. mail 2020 Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramine“ muudatused, millega Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile anti õigus kasutada oma territooriumil või määruses nimetatud sündmuste korral vajadusel vahendeid mehitamata õhusõidukite lendamise takistamiseks. Seega on oluline, et seletuskirjas selgitatakse, kuidas peaks mõõdistaja (eraõiguslik isik või näiteks Keskkonnaamet või Keskkonnainspektsioon kui järelevalve rollis olevad isikud) toimima, kui kaevandusala piirneb kinnistuga, millel asub julgeolekuala või muu riigikaitseobjekt või on seal muul põhjusel kehtestatud lennupiiranguala. Vältida tuleb olukorra tekkimist, kus mõõdistaja rikub teadmatusest seadust või olukorra tekkimist, kus näiteks julgeolekuala kaitseks mehitamata õhusõiduki suhtes kasutatakse elektroonilisi vahendeid kaugpiloodi ja õhusõiduki vahelise raadioside katkestamiseks. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Vajadusel oleme valmis teemat Teiega lähemalt arutama. 7 Inseneribüroo Eelnõu Eelnõu läbiv mõiste on "droon/mehitamata õhusõiduk", mis Arvestatud. Steiger OÜ lennuvahendina võib kanda erinevaid mõõteseadmeid Nii eelnõus kui ka seletuskirjas vastavad (kaamerat, lidarit). Samas on tööprotsesside reguleerimisel muudatused tehtud. Termin „droon“ arvestatud ainult fotogramm-meetriaga (kaameraga). asendati terminiga „mehitamata Määruse reguleerimisala määratlus ja tegelik reguleerimisala õhusõiduk“ ja „nõuded mehitamata lähevad dokumendis veidi lahku. Ei saa aru, kus on õhusõiduki kasutamisele fikseeritud, et drooni kasutamine tähendab fotogramm- markšeiderimõõdistusel“ asendati meetriat? Mis puhul on lidariga varustatud droonide „fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded kasutamine välja jäänud? Tegelikult ju ei ole. Soovitame mehitamata õhusõiduki kasutamisele nimetada „Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded markšeiderimõõdistusel“. mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel“. Lisa punktid Eelnõus on nõuded - 3 x initsialiseerimine, ülekatted, puhvrid Selgitatud. 7.1, 7.3 ja 8.2 ja topelt lendamine. Sooviksime nende nõuete allikat teada, kas aluseks on mingi uurimus või midagi muud? Reguleeritud Aluseks ei ole uurimus. MTM 14. aprilli on piltide ülekatted, kuid kaamera sensori paiknemist 2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele maapinna suhtes ei ole reguleeritud – kaldkaamera puhul on uuringule ja teostusmõõdistamisele vajalik oluliselt rohkem lennata, kui "ristisuunaline teine esitatavad nõuded“ § 6 lg 4 p-st 1 tulenevalt lennujoonte plokk". mõõdetakse RTK-tehnoloogiaga määratud mõõdistamisvõrgu punkti koordinaatide täpsusnõuete tagamiseks punkti vähemalt kahekordse initsialiseerimisega. 3x initsialiseerimine on eesmärgiga välistada kahe mõõtmise läbiviimisel erinevuste tekkimine. Kui mõõta 3x, siis tõenäosus, et kaks mõõtmist kokku langevad, on üsna suur. Kui teha kaks mõõtmist ja saadud tulemused on erinevad, tekib küsimus, kumb mõõtmine on õige. 3x 8 initsialiseerimise eesmärk on tagada mehitamata õhusõiduki kasutamisel markšeiderimõõdistuse nõutud täpsus. Mis puudutab kaldkaamera kasutamist, siis hetkel on eelnõus lähtutud kaardistamise põhimõttest - kaamera vaatab n-ö ülevalt alla. Kaldkaamera puhul on vajalik mõõdistatav ala üle lennata, et kõik pildid satuksid mõõdistatavasse alasse, kuid meie andmetel on ka sellisel juhul ristsuunalisele lendamisele kehtestatud nõue piisav. Sõltumata kaamera valikust, tuleb markšeidermõõdistusele sätestatud üldnõuded - mõõtmise täpsus, jälgitavus, kontrollitavus ja tulemuste kasutatavus, igal juhul tagada. Lisa punkt 10 Teeme ettepaneku lubada piksli suurust 2,0 cm/pikslile, Selgitatud. äärmisel juhul ka 2,5 cm/pikslile. Probleem tekib eriti kõrgete ladude mõõdistamisel. Praegu eelnõus oleva piksli nõude Kuna markšeideritööde läbiviimisel tuleb täitmine eeldab väga madalalt lendamist, mis suurendab tagada nõutud täpsus, milleks on oluliselt lennutundide arvu. horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm ning seda ei tohi ületada, siis sellest tulenevalt oli vajalik piksli suuruseks määrata 1,5 cm. Tõdeme, et kõrgemate ladude puhul võib tekkida probleem, kuna täpsuse tagamiseks tuleb madalamalt lennata, kuid kui piksli 9 suurust suurendada, siis on oht, et nõutud täpsust horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm ei suudeta tagada. Tulenevalt eeltoodust tuleb ka juhtumipõhiselt hinnata, kas mehitamata õhusõiduki kasutamine on otstarbekas, kui nõutud täpsust ei suudeta tagada. 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →