MÄÄRUS
12.08.2020 nr 48
Majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a määrus
nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded
ja kord“
Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 76 lõike 9 alusel.
Majandus- ja taristuministri 3. mai 2019. a määruses nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud
nõuded ja kord ” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Markšeiderimõõdistuse läbiviimiseks on lubatud kasutada mehitamata õhusõidukit, kui
tagatakse käesoleva määruse nõuete täitmine, lähtutakse määruse lisas „Fotogramm-meetrilise
mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele markšeiderimõõdistusel“ esitatust ja
peetakse kinni lennundusseaduses sätestatud nõuetest.“;
2) määrust täiendatakse lisaga „Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki
kasutamisele markšeiderimõõdistusel“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele
markšeiderimõõdistusel
Majandus- ja taristuministri 03.05.2019. a
määrus nr 32 „Markšeiderimõõdistuse
täpsustatud nõuded ja kord“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele
markšeiderimõõdistusel
1. RTK mehitamata õhusõiduk käesoleva lisa tähenduses on reaalaja kinemaatilise
positsioneerimise võimekusega mehitamata õhusõiduk, mis kasutab asukoha täpsustamiseks
GNSS baasjaamalt või püsijaamade võrgust saadud reaalaja parandeid.
2. PPK mehitamata õhusõiduk käesoleva lisa tähenduses on järeltöötluse kinemaatilise
positsioneerimise võimekusega mehitamata õhusõiduk, kus andmete töötlemise käigus
kasutatakse mehitamata õhusõiduki asukoha täpsustamiseks järeltöötluse tarkvara, mis on GNSS
baasjaamalt või püsijaamade võrgust saadud reaalaja parandite kasutamise võimekusega.
3. Koodipõhine positsioneerimine käesoleva lisa tähenduses on GNSS mõõdistusviis, kus satelliidi
ja vastuvõtja vaheline kaugus määratakse satelliitidelt saadetava koodi abil, asukoha määrangul ei
kasutata parandeid.
4. Järgmistel juhtudel tuleb mehitamata õhusõiduki abil teostatav fotogramm-meetriline
mõõdistusmeetod asendada kontaktmõõdistamisega:
1) taimestunud ala;
2) veega või lumega kaetud ala;
3) mõõdistusobjektist väljaspool asuva objekti varjuga kaetud ala;
4) ilma tekstuurita, läikiv või läbipaistev objekt;
5) kaamera vaateväljast suurem lame objekt.
5. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse välitööd tehakse võimalikult lühikese ajaga minimeerimaks
ajast tingitud hälbeid.
6. Mõõdistusobjekti maapinnale asetatakse fotodel selgelt eristuvad ja hästi nähtavad tähised.
7. RTK või PPK mehitamata õhusõiduki kasutamisel arvestatakse tähiste paigutamisel järgmist:
1) tähised paigutatakse horisontaalsetele pindadele, tähise asukoht määratakse GNSS
vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus kasutatakse saadud
tulemuste keskmist;
2) reaalaja kinemaatiliselt arvutatud asukoha andmete algtundmatud lahendatakse
fikseeritult 100% ulatuses;
3) paigaldatakse vähemalt viis tähist, olenemata mõõdistusobjekti pindalast ja tähiste
omavahelisest kaugusest. Tähised paigutatakse mõõdistusobjekti äärtesse ja keskele,
millest kolme võib kasutada masintöötlusega moodustatud kõrgusmudeli korrigeerimisel
ning kahe punkti suhtes võrreldakse mõõdistustöö vastavust nõutud täpsuse suhtes. Saadud
tulemus kirjeldatakse markšeideridokumentatsioonis.
8. Koodipõhise positsioneerimisega mehitamata õhusõiduki kasutamisel arvestatakse tähiste
paigutamisel järgmist:
1) tähised peavad katma võimalikult ühtlaselt kogu mõõdistusobjekti ala ja nende
omavaheline kaugus on maksimaalselt 100 m ning tähiste asukohaandmete kaudu
korrigeeritakse masintöötlusega moodustatud kõrgusmudelit, välja arvatud nende tähiste
kaudu, mida kasutatakse kontrollpunktina;
2) tähised peavad olema asetatud horisontaalsetele pindadele, tähiste asukohad peavad
olema määratud GNSS vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde käigus
kasutatakse saadud tulemuste keskmist ja reaalaja kinemaatiliselt arvutatud andmete
algtundmatud lahendatakse fikseeritult 100% ulatuses;
3) paigaldatud on vähemalt kuus tähist, millest neli on asetatud mõõdistusobjekti servade
piirkonda üksteisest võimalikult kaugele ning vähemalt kaks tähist on kontrollpunktina
objekti keskosas. Kontrollpunktina kasutatavate tähiste kaudu kontrollitakse mõõdistustöö
vastavust nõutud täpsuse suhtes. Saadud tulemus kirjeldatakse
markšeideridokumentatsioonis.
9. Lennuprojekt koostatakse mõõdistusobjektist vähemalt kahe lennujoone võrra suuremana,
arvestades, et fotode tasandamise käigus suuremad vead koonduvad projekti servadesse.
Minimaalne aerofotode pikiülekate lennujoonte suunas peab olema 80 % ja põiki ülekate 65 %.
Aerofotode sidumiseks projekteeritakse lennujoonte ploki peale samade piki ja põiki ülekatte
parameetritega ristisuunaline teine lennujoonte plokk.
10. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse keskmine piksli suurus maapinnal ei tohi ületada 1,5 cm.
11. Kui fotogramm-meetrilise mõõdistuse kasutamisel tuvastatakse markšeiderimõõdistuse käigus
mäeeraldise piiri ületamine horisontaalselt või kõrguslikult, täpsustatakse need piirkonnad teiste
mõõdistusmeetoditega, mis tagavad igas mõõtepunktis vähemalt mõõdistustäpsuse horisontaalselt
3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Väljaspool mäeeraldise piiri väljatud materjali koguse arvutus tehakse
kõrgusandmetega, mis on kogutud teiste mõõdistusmeetoditega, mis tagavad igas mõõtepunktis
mõõdistustäpsuse horisontaalselt vähemalt 3 cm ja kõrguslikult vähemalt 7 cm.
12. Mõõdistusobjekti olemus ning katendi ja kasuliku kihi paksus kaevandamisastangu serval
tuvastatakse vahetu vaatlemise ja mõõtmise teel.
13. Piltide juurde lisatakse mõõdistuse algandmed, pildi koordinaadid ja asend, mis peavad olema
kirjutatud pildi külge. Kui mõõdistamine on teostatud RTK või PPK mehitamata õhusõidukiga,
esitatakse piltide asukoht ja reaalaja mõõdistuse täpsus.
14. Kaevandamisloa omaja säilitab mehitamata õhusõiduki abil teostatava fotogramm-meetrilise
mõõdistuse ülelennul kogutud originaalfotod, tähiste asukohaandmed, fotogramm-meetria
tarkvara väljundina koostatud kõrgusandmed ja mahtude arvutustes kasutatud kõrgusandmed
elektroonselt vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni.
10.08.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja
kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded mehitamata õhusõiduki
kasutamisele markšeiderimõõdistusel. Markšeiderimõõdistused on kaevandamisel tehtavad
mõõtmised, mille üheks olulisimaks funktsiooniks on olla aluseks maavaravaru arvestusel ja
keskkonnatasude maksmisel.
Tänapäeva kiire tehnoloogia arengu ja võimaluste juures tuleks markšeiderimõõdistuse
läbiviimiseks lubada kasutada ka teisi meetodeid kui üksnes kontaktset
instrumentaalmõõdistamist. Üheks selliseks on mehitamata õhusõiduki (näiteks droonid)
kasutamine. Mehitamata õhusõidukid võimaldavad üle lennata aladest, kuhu inimesel on
keeruline või ohtlik ligi pääseda ja hoiavad kokku välitöödele kuluvat aega.
Määruse algsel väljatöötamisel ei olnud veel lõplikult selge, millised mehitamata õhusõidukiga
mõõdistamise nõuded on detailsemalt vajalikud mõõtmise täpsuse, jälgitavuse, kontrollitavuse
ja tulemuste kasutatavuse tagamiseks sarnaselt kontaktsele instrumentaalmõõdistamisele.
Määruse täiendamine ja määruse lisa koostamine on õigusselguse huvides vajalik, kuna
mehitamata õhusõiduki kasutamine ei ole tüüpiline mõõdistamine. Mehitamata õhusõidukiga
mõõdistamisel kasutatakse fotogramm-meetria tehnoloogiat – pildistatakse ülekattega kogu
mõõdistatav ala ning hilisema töötluse käigus moodustatakse fotodest kõrgusandmed, mida
markšeider saab kasutada tööülesannete täitmisel (mahtude arvutamine, piiride kontrollimine
jne).
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna
toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403,
e-post:
[email protected]). Määruse lisa koostamisel konsulteeriti Tallinna
Tehnikaülikooli, Geoloogia Instituudi, Mäeosakonna lektoriga Sander Kanter’iga.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse
täpsustatud nõuded ja kord“ 10. mai 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.05.2019, 5).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6, millega lubatakse edaspidi markšeiderimõõdistusel
kasutada ka mehitamata õhusõidukit. Mehitamata õhusõiduki kasutamisel tuleb täita kõiki
määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ ja nimetatud määruse lisas
sätestatud nõudeid. Samuti tuleb mehitamata õhusõiduki kasutamisel järgida
1
lennundusseaduses1 ja Euroopa Komisjoni määrustes (Komisjoni rakendusmäärus (EL)
2019/9472, Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/9453) esitatud nõudeid. Mehitamata
õhusõiduki kasutamise või mitte kasutamise otsustab pädev isik - markšeider või mõni teine
isik, kes on pädev mehitamata õhusõidukit kasutama.
2.1 Määruse lisa ja võrdlev analüüs
Määruse lisas kehtestatakse täpsemad nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisele
markšeiderimõõdistusel.
Punktides 1 – 3 on toodud lisas kasutatud mõisted. Nii RTK kui PPK mehitamata õhusõiduki
positsioneerimine põhineb faasipõhisel positsioneerimisel. Faasipõhine positsioneerimine on
kas reaalaja kinemaatiline (edaspidi ka RTK) või järeltöötlusega kinemaatiline (edaspidi ka
PPK) asukoha määramine, kasutades globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) andmeid
koos GNSS baasjaamast või püsijaamade võrgust saadud paranditega. Parandeid kasutatakse
täpsemaks positsioneerimiseks reaalajas või rakendatakse parandeid hilisema andmetöötluse
käigus. Faasipõhisel positsioneerimisel mõõdetakse satelliidi ja vastuvõtja vahel mitte aega,
vaid faasi pikkuseid. Iga faasi pikkus on umbes 20 cm ja seejärel loetakse, kui palju neid mahub
vastuvõtja ja satelliidi vahele. Iga faas on võimalik jagada väiksemaks ning sellisel juhul
saavutatakse ka täpsem tulemus.
Koodipõhine positsioneerimine on GNSS mõõdistusviis, kus satelliidi ja vastuvõtja vaheline
kaugus määratakse C/A koodi abil, kuid andmetöötluses ei kasutata reaalaja parandeid asukoha
määramisel. C/A koodis on aeg, millal signaal satelliidilt välja tuli ja seade (näiteks telefon)
mõõdab, millal selle kätte sai ning arvutab signaali levimise aja järgi kauguse (kaugus satelliidi
ja nt telefoni vahel). See on tunduvalt ebatäpsem positsioneerimine kui faasipõhine
positsioneerimine.
Punktis 4 on loetletud olukorrad, kus markšeiderimõõdistuse läbiviimisel kasutatakse
kontaktmõõdistamist. Kontaktmõõdistamist tuleb kasutada aladel, mis on taimestunud või
kaetud vee või lumega. Samuti tuleb kontaktmõõdistamist kasutada mõõdistusobjektist
väljaspool asuva objekti varjuga kaetud alal, näiteks puude või rünkpilvede varjude piirkonnas,
kui vari ei kata ühtlaselt kogu mõõdistusobjekti. Ühtlasi tuleb fotogramm-meetriline mõõdistus
asendada kontaktmõõdistamisega juhtudel, kus objekt on suur ja lame, ilma tekstuurita, läikiv
või läbipaistev. Uuemate tarkvarade kasutamisel varjud enam segav faktor ei ole, mistõttu peab
mõõdistaja olema piisavalt pädev ning sõltuvalt tarkvarast oskama töid nõuetekohaselt valida
ja läbi viia. Sõltumata mõõdistusvahendist tuleb mõõdistuse läbiviimisel tagada käesolevas
määruses nõutud mõõdistustäpsus horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Kui punktis 3
nimetatud alad on osaliselt mõõdistusobjekti alal, võib markšeiderimõõdistuse läbi viia osaliselt
kontaktmõõdistamisega ja osaliselt fotogramm-meetrilise mõõdistusega.
Punktiga 5 sätestatakse fotogramm-meetriliste mõõdistuste välitööde aeg. Oluline on, et
mõõdistused viiakse läbi võimalikult lühikese ajaga, et olukord fotodel ei muutuks erinevate
lendude ajal ning sellega välditakse vigade tekkimist.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020007
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0947&from=EN
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0945&from=EN
2
Punktidega 6 – 8 sätestatakse täpsemad nõuded faasi- ja koodipõhiste mehitamata
õhusõidukite kasutamisele. Mõõdistusobjekti maapinnale asetatakse fotodel selgelt eristuvad ja
hästi nähtavad tähised. Eraldatakse kahte erinevat mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat:
koodipõhist positsioneerimist kasutavad mehitamata õhusõidukid ja faasipõhist
positsioneerimist kasutavad mehitamata õhusõidukid (RTK ja PPK).
Faasipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel peavad tähised olema paigutatud
horisontaalsetele pindadele ning nende asukohad (st koordinaadid) peavad olema määratud
vähemalt kolme initsialiseerimisega. GNSS vastuvõtja kasutamisel tuleb arvestada MTM 3.
mai 2019. a määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ § 1 lõigetes 3,
4 ja 5 sätestatud nõudeid. Praktikas tähendab see, et peale igat initsialiseerimist signaal
vastuvõtja ja satelliitide vahel katkestatakse ning vastuvõtja loob uue ühenduse satelliitidega.
Tähise asukoha määramisel peab mõõdistaja veenduma, et enne asukoha salvestamist
saavutataks nn fikseeritud lahendus, st algtundmatud peavad saama lahendatud 100% (ei tohi
kasutada nn ujuva (inglise keeles float)) lahendusega algtundmatuid. Algtundmatu väärtus on
teadmata, kuid ta püsib kogu mõõtmiste aja muutumatuna juhul, kui signaal satelliidi ja
vastuvõtja vahel ei katke. Algtundmatu lahendi leidmine vajaliku tõenäosusega on võimalik
vaid püsiva signaali korral. Tähise lõpptulemus saadakse 3 initsialiseerimisega saadud asukoha
koordinaatide aritmeetilise keskmisena, arvestades määruses nimetatud täpsusnõudeid.
Tähiste asukohad määrab markšeider sõltuvalt objekti iseärasustest. Sõltumata
mõõdistusobjekti suurusest ja paigutatud tähiste omavahelisest kaugusest tuleb paigutada
vähemalt viis tähist, vältimaks mõõdistusel vigade tekkimist. Faasipõhise mehitamata
õhusõiduki kasutamisel märgitakse 5 kontrollpunkti, millest 3 järgi korrigeeritakse mudelit ja
2 jäävad kontrolliks mõõdistustööde täpsuse hindamiseks vastavalt määruses nõutud täpsusele.
Tähiste asukohad määratakse eraldi ning neid loetakse n-ö õigeteks, kui need on määratud
kontaktmõõtmisega. Mõõtmistel tekivad paratamatult erinevused, mistõttu hinnatud täpsuse
tulemus tuleb kajastada markšeideridokumentatsioonis.
Koodipõhise mehitamata õhusõiduki kasutamisel peavad paigutatud tähised katma ühtlaselt
mõõdistatavat ala ning tähiste kaugus ei tohi ületada 100 m. Koodipõhise mehitamata
õhusõiduki kasutamisel peavad tähised olema paigutatud horisontaalsetele pindadele, nende
asukohad peavad olema määratud vähemalt kolme initsialiseerimisega ja GNSS vastuvõtja
kasutamisel tuleb arvestada MTM 3. mai 2019. a määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse
täpsustatud nõuded ja kord“ § 1 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid. Koodipõhise mehitamata
õhusõiduki kasutamisel on igal juhul vajalik kasutada maapealseid kontrollpunkte arvutuste
täiendamisteks ja kontrolliks. Reaalaja kinemaatiliselt arvutatud andmete algtundmatud
lahendatakse fikseeritult 100 % ulatuses tagamaks geodeetiliste tööde täpsuse. Koodipõhise
mehitamata õhusõiduki kasutamisel märgitakse sarnaselt faasipõhise mehitamata õhusõiduki
kasutamisele alale 6 tähist, kuid vastupidiselt faasipõhise mehitamata õhusõiduki tähistele tuleb
koodipõhise mehitamata õhusõiduki korral 4 tähist märkida mõõdistusobjekti äärealadele ja
üksteisest võimalikult kaugele, ning kaks punkti kontrollpunktidena mõõdistatava ala keskele.
Neid kahte punkti kasutatakse mõõdistustulemuse kontrollimiseks ning see kajastatakse
markšeideridokumentatsioonis.
Punktiga 9 määratakse lennuprojekti nõuded. Fotode tasandamise käigus koonduvad suuremad
vead projekti servadesse, mistõttu tuleb lennuprojekt koostada vähemalt kahe lennujoone võrra
suurem, et tagada nõutud täpsus. Lennuprojekt tuleb projekteerida nii, et tekiks aerofotode piki
ja lennujoonte põiki ülekatted. Aerofotode ülekatte määr on piki 80 % ulatuses ja põiki 65 %
3
ulatuses. Aerofotode sidumisvigade vähendamiseks projekteeritakse lennujoonte ploki peale
samade piki ja põiki ülekatte parameetritega ristisuunaline teine lennujoonte plokk.
Punktiga 10 sätestatakse fotogramm-meetrilise mõõdistuse piksli suurus mõõdistustäpsuse
tagamiseks horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm. Piksli suurus ei tohi ületada 1,5 cm. Piksli
suurus muutub mehitamata õhusõiduki lennukõrguse muutmisega. Näiteks kui kõrguste vahe
mõõdistataval alal on 30 m, siis ühes kohas on maapind 30 m mehitamata õhusõiduki poolt
kantava kaamera objektiivile lähemal ja sellest tingituna on ka piksli suurus erinev (piksli
suurus on väiksem, kuna kaamera on lähemal maapinnale).
Punktiga 11 sätestatakse nõuded olukorras, kus fotogramm-meetrilisel
markšeiderimõõdistusel on ületatud kaevandamisloas lubatud mäeeraldise piire. Ületatud alad
tuleb mõõdistada teiste mõõdistusmeetoditega, näiteks kontaktne tahhümeetriline
mõõdistamine, RTK kontaktmõõdistamine, laserskanner. Oluline on, et igas ületatud ala
punktis tagatakse vähemalt nõutud mõõdistustäpsus horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm.
Sellise täpsusega mõõdistuse alusel arvutatakse väljaspool mäeeraldise piiri väljatud materjali
kogus.
Punktiga 12 selgitatakse, et kaevandamisastangus katendi paksus ja kasuliku kihi paksus
mõõdistatakse alati kontaktselt ja mõõdistusobjekti olemus (nt puistangu materjal) selgitatakse
kohapeal visuaalselt. Mõnel mäeeraldisel või selle teenindusmaal või laoplatsidel asuvad
suured puistangud, mille koostis on mõõdistajale teada loa omaja selgituse kaudu (näiteks toote
fraktsioon). Sellisel juhul on objekti olemus määratud vahetult ja markšeideridokumentatsiooni
seletuskirjas saab kirjeldada, et puistangu olemus on tuvastatud visuaalselt ja tugineb
kaevandamisloa omaja selgitustel.
Punktiga 13 täpsustatakse nõuded mehitamata õhusõiduki kasutamisel tehtud piltide kohta.
Markšeiderimõõdistuse esitamisel tuleb esitada piltide asukoht, see tähendab antakse pildi
koordinaadid ja pildi asend (pildi pöörde- ja kaldenurgad). Pilt ja selle koordinaadid koos pildi
asendiga peavad olema omavahel selgelt ja arusaadavalt seotud. Iga tehtud pilt peab olema
varustatud koordinaatidega ja pildi asendi infoga. Kui mõõdistamisel kasutati RTK või PPK
mehitamata õhusõidukit, tuuakse eraldi välja piltide koordinaadid ja asend ning reaalaja
mõõdistuse täpsus. Ühtlasi arvutatakse piltidele täpsusklass. Täpsusklassi all mõeldakse pildi
asukoha täpsuse infot, mis saadakse kas GNSS andmete järeltöötlusest või teostatud reaalaja
mõõdistusest.
Punktiga 14 täpsustatakse, et kaevandamisloa omaja säilitab mehitamata õhusõiduki abil
teostatava fotogramm-meetrilise mõõdistuse ülelennul kogutud originaalfotod, tähiste
asukohaandmed, fotogramm-meetria tarkvara väljundina koostatud kõrgusandmed ja mahtude
arvutustes kasutatud kõrgusandmed elektroonselt vähemalt kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni,
tagamaks seeläbi mõõdistuse kontrollitavuse. Maapõueseaduse § 76 lõige 5 kohaselt peab
markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni säilitama kaevandamisloa omaja vähemalt
kaevandamisloa kehtivusaja lõpuni.
3. Määruse terminoloogia
Eelnõukohase määruse lisas võetakse kasutusele terminid: faasipõhise positsioneerimisega
RTK mehitamata õhusõiduk ja PPK mehitamata õhusõiduk ning koodipõhine
positsioneerimine. Nimelt ei ole Eesti õiguses nimetatud mõisteid kasutuses, mistõttu
mehitamata õhusõidukite kasutamise lubamiseks markšeiderimõõdistusel oli ühtse arusaama ja
õigusselguse huvides vaja need kehtestada. Nii faasipõhine kui ka koodipõhine mõõdistusviis
4
kasutavad satelliitnavigatsioonisüsteemi andmeid asukoha määramiseks. Mõõdistusviiside
erinevus seisneb selles, et esimesel juhul kasutatakse süsteemist saadud parandeid
andmetöötluse käigus täpsemaks positsioneerimiseks ja teisel juhul kasutatakse satelliidi ja
vastuvõtja vahelise kauguse määramiseks C/A koodi.
4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul puudub otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus
Euroopa Liidu õigusega on läbi Euroopa Komisjoni määrustes (Komisjoni rakendusmäärus
(EL) 2019/947, mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta ja Komisjoni
delegeeritud määrus (EL) 2019/945, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata
õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta) sätestatud nõuete.
5. Määruse mõjud
Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist:
1. Mõjutatud sihtrühma suurus;
2. Mõju ulatus;
3. Mõju avaldumise sagedus;
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad
1.2 Sihtrühm 2 – järelevalveasutused
1.3 Sihtrühm 3 – Eesti riik
2.1 Eelnõuga kaasnev mõju sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes väheoluline. Hetkel
on teadaolevalt huvitatud üks kaevandusettevõte mehitamata õhusõidukite kasutamisest.
Mehitamata õhusõiduki kasutamise teenust kaevandamisvaldkonnas pakkuvaid ettevõtjaid on
4-5. Seega, ettevõtjaid, kes soovivad mehitamata õhusõidukeid markšeiderimõõdistusel
kasutada, ei ole hetkel palju, kuid see number võib ajas kasvada.
2.2 Sihtrühmale 2 kaasnev mõju on suur. Markšeiderimõõdistusega otseselt või kaudselt kokku
puutuvad järelevalveasutusi on 44. Mõju ulatus järelevalveasutustele on suur, sest järelevalvet
teostavate asutuste jaoks võib olla alguses keeruline teatud osas üle minna
instrumentaalmõõdistamise alusel esitatud andmetelt mehitamata õhusõidukite abil saadud
andmetele. Järelevalveasutuste jaoks on tegemist uue tehnoloogiaga, mis ei ole tüüpiline
mõõdistamine ja mille alusel saadud andmeid pole varasemalt kasutatud tõenduspõhiseks
hindamiseks.
2.3 Sihtrühmale 3 on kaasnev mõju suur, kui mõõdistatav mäeeraldis asub alal, mille
naaberkinnistu on julgeolekuala või muu riigikaitseobjekt. Sellisel juhul peab markšeider
veenduma, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik kõnesolevas piirkonnas kasutada ja
vajadusel hankima vajalikud kooskõlastused. Sihtrühmale 3 kaasnev mõju puudub, kui
mõõdistatava ala läheduses ei asju julgeolekualasid ega riigikaitseobjekte.
3.1 Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 on väike, kuna huvitatud ettevõtteid teenuse
kasutamise osas on hetkel vähe. Samas, kui praktika tõestab suuremat kasutajamugavust ilma
määrusest tulenevate nõuete jälgitavust ohtu seadmata, võib ettevõtjate huvi kasvada ja
4
Maa-amet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
5
mehitamata õhusõidukite kasutamine muutuda reeglipäraseks, olles tulevikus suunanäitajaks
mehitamata õhusõidukite kasutamisele muudes valdkondades.
3.2 Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 on väike. Teatud valdkondades, sh ka
kaevandamismahtudest indikatiivse ülevaate saamiseks, juba kasutatakse mittekontaktset
mõõdistamist (aerolaserskaneerimine). Seega ka järelevalveasutused on huvitatud üha enam
tööde lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks erinevate tehnoloogiliste lahenduste
kasutamisest. Samuti sõltub järelevalveasutuste mõju sageduse näitaja ettevõtjate poolt
esitavate markšeiderimõõdistuste hulgast. Kui markšeiderimõõdistusi on vähe, siis on ka
järelevalveasutustel mõju sagedus väike. Kui see number kasvab, siis kasvab ka
järelevalveasutuste mõju sagedus.
3.3 Mõju avaldumise sagedust sihtrühmale 3 on hetkel keeruline prognoosida, kuna see sõltub
suuresti sellest, kui palju kaevandajad soovivad mehitamata õhusõidukit
markšeiderimõõdistuste käigus lasta kasutada ja kas mõõdistatava mäeeraldise läheduses
paikneb mõni julgeolekuala. Hetkel on menetluses ka Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a.
määruse nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“
muutmise eelnõu, mille eesmärk on kehtestada üle Eesti konkreetsed lennupiirangualad, kus
mehitamata õhusõidukitega kontrollimata õhuruumis (st kuni 150 m maa- või veekogu pinnast)
ei tohi lennata ilma piirangualasse jääva territoorium valdaja loata, ei tohi ka filmida ega
pildistada.
4.1 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuse
jõustumise järel on võimalik kaevandamise valdkonnas kontaktne instrumentaalmõõdistamine
asendada mehitamata õhusõidukite kasutamisega, mis tõstab oluliselt markšeiderimõõdistuse
läbiviimise kiirust ja efektiivsust ning tööde teostamise ajakulu ettevõtete jaoks eelduslikult
väheneb. Seega ettevõtjate jaoks on tegemist kasuliku muudatusega.
4.2 Sihtrühma 2 jaoks ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine. Sihtrühma 2 jaoks
võib olla keeruline teatud osas üle minna instrumentaalmõõdistamise alusel esitatud andmetelt
mehitamata õhusõidukite poolt esitatud andmetele, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga, mis ei
ole tüüpiline mõõdistamine ja mida varasemalt pole lubatud valdkonnas kasutada.
4.3 Sihtrühma 3 jaoks on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk hetkel madal, kuna puudub
täpne ülevaade, kui palju on tuleviks julgeolekualasid ja riigikaitseobjekte, mille läheduses on
mäeeraldis, kus markšeiderimõõdistust soovitakse läbi viia.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub mõju regionaalarengule.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja esialgu teha täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Kui
ettevõtjad hakkavad kasutama markšeiderimõõdistustel rohkem mehitamata õhusõidukeid,
võib sellest tulenevalt kasvada järelevalveasutuste tööde hulk, sh andmemaht. Mehitamata
õhusõidukite kasutamisel tehtud piltide maht on väga suur ja programmid, millega töötatakse,
vajavad kaasajastamist ja uuendamist. Seega tuleb regulaarselt üle vaadata vajadused seoses
6
infotehnoloogilise riist- ja tarkvara arendamisega, eesmärgiga tagada riigi võimekus
mehitamata õhusõidukite poolt teostatud markšeiderimõõdistuste kontrollimiseks.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja
Siseministeeriumile. Keskkonnaministeerium ja Kaitseministeerium kooskõlastasid määruse
eelnõu märkustega, mis on leitavad seletuskirja lisast 1. Arvamuse avaldamiseks edastati eelnõu
Maa-ametile, Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Lennuametile, MTÜ-le Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja MTÜ-le Eesti
Mäeselts. Arvamust avaldas Inseneribüroo Steiger OÜ ning see on samuti leitav seletuskirja
lisast 1.
7
Majandus- ja taristuministri määruse „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ eelnõu
seletuskirja lisa 1
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
arvamuse esitaja paragrahv, mittearvestamise põhjus
lõige, punkt
Keskkonnaministeer Lisa punkt 8.1 1. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu lisa punkti 8 alapunkt Arvestatud.
ium 1 järgmiselt:
„1) tähised peavad katma võimalikult ühtlaselt kogu Punkti 8.1 on täiendatud lauseosaga „välja
mõõdistusobjekti ala ja nende omavaheline kaugus on arvatud nende tähiste kaudu, mida
maksimaalselt 100 m. Tähiste asukohaandmete kaudu kasutatakse kontrollpunktina“.
korrigeeritakse masintöötlusega moodustatud kõrgusmudelit,
välja arvatud nende tähiste kaudu, mida kasutatakse
kontrollpunktina;“.
Täiendus on vajalik tagamaks, et töö teostaja ei kasuta
andmetöötluse juures kõiki tähiseid, mis kaotaks lisa punkti
8 alapunktis 3 kirjeldatud täpsuse kontrollimise sisulise
mõtte.
Lisa punkt 8.2 2. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu lisa punkti 8 alapunkt
2 järgmiselt: Arvestatud.
„2) tähised peavad olema asetatud horisontaalsetele Punkti 8.2 on täiendatud lauseosaga „ja
pindadele, tähiste asukohad peavad olema määratud GNSS
reaalaja kinemaatiliselt arvutatud andmete
vastuvõtjaga vähemalt kolme initsialiseerimisega ning tööde
käigus kasutatakse saadud tulemuste keskmist ja reaalaja algtundmatud lahendatakse fikseeritult
kinemaatiliselt arvutatud andmete algtundmatud 100% ulatuses“.
lahendatakse fikseeritult 100% ulatuses;“.
Antud täiendus on vajalik, et tagada nimetatud punktis
kirjeldatud geodeetilise töö täpsus.
1
Seletuskiri 3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja lisa punkti
punktid 7.1 ja 7 alapunkti 1 ja punkti 8 alapunkti 2 tähiste asukohtade Arvestatud.
8.2 mõõdistamise kohta selgitusega, et GNSS vastuvõtja Seletuskirja punktide 7.1 ja 8.2 selgitavat
kasutamisel tuleb arvestada määruse § 1 lõigetes 3, 4 ja 5 osa on täiendatud, et tähiste asukohtade
sätestatud nõuetega.
mõõdistamisel GNSS vastuvõtja
Täiendav tähelepanu juhtimine on vajalik, et oleks selgelt
kasutamisel tuleb arvestada määruse § 1
arusaadav, et GNSS vastuvõtja kasutamisel kehtivad samad
nõuded nii kontaktmõõdistamise kui ka fotogramm- lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetega.
meetrilise mõõdistamise korral.
Seletuskiri 4. Teeme ettepaneku jätta eelnõu seletuskirja punktis 1.1. Arvestatud.
punkt 1.1 välja teise lõigu viimane lause „Samuti on nende eeliseks
andmete täpsus ja põhjalikkus.“. Seletuskirja punktist 1.1 eemaldatud lause
Seniste võrdlevate teadustööde tulemusena on selgitatud, et „Samuti on nende eeliseks andmete täpsus
kontaktse instrumentaalmõõdistusega saadud ja põhjalikkus.“.
mõõdistustulemus on iga üksiku mõõtepunkti osas
garanteeritult täpsem kui käesoleva muudatusega lubatud
fotogramm-meetrilise meetodiga loodud kõrgusmudeli
täpsus igas mudeli punktis. Lisaks mõjutavad droonipõhise
mõõdistusmeetodi täpsust väga tugevalt kasutatavate
seadmete ja tarkvarade tehnilised omadused, mis varieeruvad
väga laial skaalal, ja paljude kasutajate vähesed tööoskused.
Seetõttu ei ole määruse täiendamise ajal kohane väita, et
eeliseks on andmete täpsus. Vajadusel võib eelisena välja tuua
meetodiga kogutavate andmete (ehk fotode pikslite) tiheda
katvuse.
Seletuskiri 5. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja lk-l 2 esimese lõigu Arvestatud.
Punktid 1-3 teises lauses „Nii RTK kui PPK droonide positsioneerimine
põhineb faasipõhisusel“ kasutada sõna
„faasipõhisusel“ asemel korrektset väljendit „faasipõhisel
2
positsioneerimisel“. Seletuskirja punktide 1-3 selgitavas osas on
asendatud „faasipõhisusel“ tekstiosaga
„faasipõhisel positsioneerimisel“.
Seletuskiri 6. Teeme ettepaneku jätta eelnõu seletuskirja lk-l 2 esimese Mittearvestatud.
punktid 1-3 lõigu lõpust välja viimased kolm lauset: „Faasipõhisel
Seletuskirja eesmärk on selgitada lisas
positsioneerimisel mõõdetakse satelliidi ja vastuvõtja vahel
mitte aega, vaid faasi pikkuseid. Iga faasi pikkus on umbes toodud nõudeid, et ka kutsealal mitte
20 cm ja seejärel loetakse, kui palju neid mahub vastuvõtja ja tegutsevad isikud saaksid vajadusel aru,
satelliidi vahele. Iga faas on võimalik jagada väiksemaks ning mida faasipõhine positsioneerimine endast
sellisel juhul saavutatakse ka täpsem tulemus“ ning samal lk- kujutab.
l teise lõigu lõpust viimased kaks lauset: „C/A koodis on aeg,
millal signaal satelliidilt välja tuli ja seade (näiteks telefon)
mõõdab, millal selle kätte sai ning arvutab signaali levimise
aja järgi kauguse (kaugus satelliidi ja nt telefoni vahel). See
on tunduvalt ebatäpsem positsioneerimine kui faasipõhine
positsioneerimine.“.
Eeltoodud lausete eemaldamine seletuskirjast on otstarbekas,
kuna määruse lisa sisu kontekstis ei ole need kirjeldused
olulised, kuivõrd käsitlevad üldisemaid GNSS
mõõdistuspõhimõtteid, mis on pädevatele geodeetiliste tööde
tegijatele teada ehk tegemist on nn koolitarkusega.
Seletuskiri 7. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja lk-l 3 neljandast Arvestatud.
punkt 9 lõigust välja jätta viimase lause: „Aerofotode sidumise käigus
määratakse aerofotol jäädvustatud ala geograafiline asend Seletuskirja 3 lk neljandast lõigust jäetakse
kaardimaterjali põhjal või välitööde komplektis tugipunktide välja lause „Aerofotode sidumise käigus
geodeetilised koordinaadid - viimasel juhul eristatakse määratakse aerofotol jäädvustatud ala
plaanilist ja kõrguselist sidumist.“. geograafiline asend kaardimaterjali põhjal
Nimetatud lause väljajätmine seletuskirjast on vajalik, või välitööde komplektis tugipunktide
kuivõrd lisa ei näe ette võimalust kaardimaterjali põhjal geodeetilised koordinaadid - viimasel juhul
fotodele asukohti määrata, vaid lisas sätestatakse nõue fotode
3
asukoht tuvastada GNSS mõõdistamise teel. Selle lause eristatakse plaanilist ja kõrguselist
märkimine seletuskirjas on lisa sisu suhtes eksitav. Samuti sidumist.“
peavad lisas nõutavad tähised olema GNSS mõõdistatud
kõigi kolme koordinaadi osas (x, y, h), GNSS mõõdistamise
korral ei eristata fotode plaanilist (x, y) ja kõrguslikku (h)
sidumist. Täiendavalt märgime, et sõna
„kõrguselist“ tänapäeval enam ei kasutata, see on asendatud
sõnaga „kõrguslikku“, nt ka ruumiandmete seaduses.
4
Kaitseministeerium Eelnõu ja 1. Eelnõu lisas ja seletuskirjas on kasutatud sõna „droon“. Arvestatud.
seletuskiri Lennundusega seotud õigusaktides on kasutusel termin
„mehitamata õhusõiduk“, mida soovitame kasutada ka selles Nii eelnõus kui ka seletuskirjas on
määruses ja seletuskirjas. „Droon“ on kõnekeelne termin ja parandused sisse viidud ja kasutatakse
eesti keele sõnaraamatu kohaselt on terminid „droon“ ja läbivalt mõistet „mehitamata õhusõiduk“.
„mehitamata õhusõiduk“ sünonüümid, kuid seletuskirjas
olete Te märkinud, et droon oleks justkui mehitamata
õhusõiduki üks alaliikidest. Palume teha vajalikud
parandused eelnõu ja seletuskirja tekstis, et ühtlustada termini
kasutus lennundusõiguses kasutusel oleva terminiga.
Juhul, kui Te soovite jätta siiski kasutusele mehitamata
õhusõiduki spetsiifilise nimetusena „RTK droon“ ja „PPK
droon“, teeme ettepaneku eelnõu tekstis muuta määruse lisa
punkte 1 ja 2 järgmiselt (mujal tekstis asendada „droon“
sõnadega „mehitamata õhusõiduk“, kui ei kasutata neid samu
termineid):
„1. RTK droon käesoleva määruse tähenduses on reaalaja
kinemaatilise positsioneerimise võimekusega mehitamata
õhusõiduk, mis /…/.
2. PPK droon käesoleva määruse tähenduses on järeltöötluse
kinemaatilise positsioneerimise võimekusega mehitamata
õhusõiduk, kus /…/.“
Selgitatud.
Seletuskiri 2. Seletuskirjas (lk 3) olete kirjeldanud, kuidas tuleb
mõõdistamist teha ning mainite, et aerofotode ülekatte määr Antud juhul on tegemist mõõdistatava ala
peab olema piki 80% ulatuses ja põiki 65% ulatuses. Kas see ülekatte määradega ning see ei puuduta
tähendab ka ühtlasi üle maardla kinnistu piiri samas ulatuses mäeeraldise piiridest väljapool
mõõtmist või mõõdistamisega jäädakse üksnes ja ainult mõõdistamist. See puudutab aerofotode
kinnistu piiridesse (st mehitamata õhusõiduk, olles õhus, on ülekatte määra eesmärgiga tagada
sellisel kõrgusel ja kaugusel kinnistu piirist, et kaamera mõõdistamisel nõutud täpsus.
vaateväli ei ulatu üle kinnistu piiri)? Palume seda selgitada
5
seletuskirjas täpsemini kas mõõdistamise ajal tehakse Tulenevalt MTM 3.05.2019 määruse nr 32
(aero)foto ka üle kinnistu piiride ja millises ulatuses. „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud
nõuded ja kord“ § 1 lg-st 1 tuleb
markšeiderimõõdistusel (sh mehitamata
õhusõiduki kasutamisel) tagada mõõtmise
täpsus, jälgitavus, kontrollitavus ja
tulemuste kasutatavus.
Markšeiderimõõdistus peab olema
dokumenteeritud ja andma ülevaate kogu
mäeeraldisest, sealhulgas vähemalt
40 meetri laiuse maa-ala kirjeldus ja
seisund väljaspool mäeeraldise
teenindusmaa piire. 40 meetri peamine
eesmärk on vältida olukorda, kus
kaevandaja kaevandab lubatust rohkem
(väljub kaevandamisloaga lubatud
piiridest).
3. Seletuskirja 5. peatükis (lk 5) olete kirjutanud, et Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskiri eelnõukohasel määrusel puudub mõju riigi julgeolekule ja Eelnõu punkti 1 on täiendatud ja lisatud, et
välissuhetele. Juhul, kui markšeidermõõdistamisel (olgu mehitamata õhusõiduki kasutamisel tuleb
mõõdistajaks eraõiguslik isik või järelevalveasutus) järgida lennundusseadusest tulenevaid
pildistatakse üle kaevandusala piiride suures ulatuses
nõudeid.
naaberkinnistut, mis on ühtlasi julgeolekuala või muu
riigikaitseobjekt, siis koguneb kaevandusloa väljastaja juurde Seletuskirja mõjude osa on täiendatud.
hulk olulisi julgeolekuandmeid (maapõueseaduse § 60 lõike Mõjude osas on toodud eraldi punkt „mõju
1 kohaselt väljastatakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks). Eesti riigile“.
Seega ei ole korrektne väide, et mõju riigi julgeolekule
puudub. Märgime, et juhul kui naaberkinnistu on
6
julgeolekuala või muu riigikaitseobjekt, tähendab see muu
hulgas, et tegemist võib olla lennupiirangualaga kas
Kaitseväe korralduse seaduse või lennundusseaduse
tähenduses. Menetluses on ka Vabariigi Valitsuse 11. mai
2004. a määruse nr 189 „Lennupiirangud ja piirangud
riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel“ muutmise
eelnõu, mille eesmärk on kehtestada üle Eesti hulk
lennupiirangualasid, kus mehitamata õhusõidukitega
kontrollimata õhuruumis (st kuni 150 m maa- või veekogu
pinnast) lennata ilma piirangualasse jääva territoorium
valdaja loata ei tohi, ei tohi ka filmida ega pildistada. Samuti
jõustuvad 29. mail 2020 Vabariigi Valitsuse 12. detsembri
2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramine“ muudatused,
millega Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile anti õigus kasutada oma territooriumil
või määruses nimetatud sündmuste korral vajadusel
vahendeid mehitamata õhusõidukite lendamise
takistamiseks. Seega on oluline, et seletuskirjas selgitatakse,
kuidas peaks mõõdistaja (eraõiguslik isik või näiteks
Keskkonnaamet või Keskkonnainspektsioon kui järelevalve
rollis olevad isikud) toimima, kui kaevandusala piirneb
kinnistuga, millel asub julgeolekuala või muu
riigikaitseobjekt või on seal muul põhjusel kehtestatud
lennupiiranguala. Vältida tuleb olukorra tekkimist, kus
mõõdistaja rikub teadmatusest seadust või olukorra
tekkimist, kus näiteks julgeolekuala kaitseks mehitamata
õhusõiduki suhtes kasutatakse elektroonilisi vahendeid
kaugpiloodi ja õhusõiduki vahelise raadioside
katkestamiseks. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.
Vajadusel oleme valmis teemat Teiega lähemalt arutama.
7
Inseneribüroo Eelnõu Eelnõu läbiv mõiste on "droon/mehitamata õhusõiduk", mis Arvestatud.
Steiger OÜ lennuvahendina võib kanda erinevaid mõõteseadmeid
Nii eelnõus kui ka seletuskirjas vastavad
(kaamerat, lidarit). Samas on tööprotsesside reguleerimisel
muudatused tehtud. Termin „droon“
arvestatud ainult fotogramm-meetriaga (kaameraga).
asendati terminiga „mehitamata
Määruse reguleerimisala määratlus ja tegelik reguleerimisala
õhusõiduk“ ja „nõuded mehitamata
lähevad dokumendis veidi lahku. Ei saa aru, kus on
õhusõiduki kasutamisele
fikseeritud, et drooni kasutamine tähendab fotogramm-
markšeiderimõõdistusel“ asendati
meetriat? Mis puhul on lidariga varustatud droonide
„fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded
kasutamine välja jäänud? Tegelikult ju ei ole. Soovitame
mehitamata õhusõiduki kasutamisele
nimetada „Fotogramm-meetrilise mõõdistuse nõuded
markšeiderimõõdistusel“.
mehitamata õhusõiduki kasutamisele
markšeiderimõõdistusel“.
Lisa punktid Eelnõus on nõuded - 3 x initsialiseerimine, ülekatted, puhvrid Selgitatud.
7.1, 7.3 ja 8.2 ja topelt lendamine. Sooviksime nende nõuete allikat teada,
kas aluseks on mingi uurimus või midagi muud? Reguleeritud Aluseks ei ole uurimus. MTM 14. aprilli
on piltide ülekatted, kuid kaamera sensori paiknemist 2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele
maapinna suhtes ei ole reguleeritud – kaldkaamera puhul on uuringule ja teostusmõõdistamisele
vajalik oluliselt rohkem lennata, kui "ristisuunaline teine esitatavad nõuded“ § 6 lg 4 p-st 1 tulenevalt
lennujoonte plokk". mõõdetakse RTK-tehnoloogiaga määratud
mõõdistamisvõrgu punkti koordinaatide
täpsusnõuete tagamiseks punkti vähemalt
kahekordse initsialiseerimisega. 3x
initsialiseerimine on eesmärgiga välistada
kahe mõõtmise läbiviimisel erinevuste
tekkimine. Kui mõõta 3x, siis tõenäosus, et
kaks mõõtmist kokku langevad, on üsna
suur. Kui teha kaks mõõtmist ja saadud
tulemused on erinevad, tekib küsimus,
kumb mõõtmine on õige. 3x
8
initsialiseerimise eesmärk on tagada
mehitamata õhusõiduki kasutamisel
markšeiderimõõdistuse nõutud täpsus.
Mis puudutab kaldkaamera kasutamist, siis
hetkel on eelnõus lähtutud kaardistamise
põhimõttest - kaamera vaatab n-ö ülevalt
alla. Kaldkaamera puhul on vajalik
mõõdistatav ala üle lennata, et kõik pildid
satuksid mõõdistatavasse alasse, kuid meie
andmetel on ka sellisel juhul ristsuunalisele
lendamisele kehtestatud nõue piisav.
Sõltumata kaamera valikust, tuleb
markšeidermõõdistusele sätestatud
üldnõuded - mõõtmise täpsus, jälgitavus,
kontrollitavus ja tulemuste kasutatavus,
igal juhul tagada.
Lisa punkt 10 Teeme ettepaneku lubada piksli suurust 2,0 cm/pikslile, Selgitatud.
äärmisel juhul ka 2,5 cm/pikslile. Probleem tekib eriti kõrgete
ladude mõõdistamisel. Praegu eelnõus oleva piksli nõude Kuna markšeideritööde läbiviimisel tuleb
täitmine eeldab väga madalalt lendamist, mis suurendab tagada nõutud täpsus, milleks on
oluliselt lennutundide arvu. horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm
ning seda ei tohi ületada, siis sellest
tulenevalt oli vajalik piksli suuruseks
määrata 1,5 cm.
Tõdeme, et kõrgemate ladude puhul võib
tekkida probleem, kuna täpsuse tagamiseks
tuleb madalamalt lennata, kuid kui piksli
9
suurust suurendada, siis on oht, et nõutud
täpsust horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult
7 cm ei suudeta tagada. Tulenevalt
eeltoodust tuleb ka juhtumipõhiselt
hinnata, kas mehitamata õhusõiduki
kasutamine on otstarbekas, kui nõutud
täpsust ei suudeta tagada.
10