Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. august 2020
- Viit
- 163
- Registreeritud
- 12. august 2020
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-1/2020
- Vastutaja
- Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
12.08.2020 nr 163
AS Eesti Raudtee omaniku ootuste muudatus juuli
2020
Vastavalt riigivaraseaduse §-le 9:
1. kinnitada dokument „AS Eesti Raudtee omaniku ootused“ (lisatud).
2. tunnistada kehtetuks 18.11.2016 ainuaktsionäri otsusega nr 16-0055 kinnitatud dokument „AS
Eesti Raudtee omaniku ootused“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Omaniku ootused aktsiaseltsile Eesti Raudtee
Sissejuhatus
Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui AS Eesti Raudtee ainuaktsionäri põhilised ootused Eesti
Raudtee tegevusele.
Eesti Vabariik seab endale kuuluvatele äriühingutele kolm peamist eesmärki:
tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis loob eeldused
äriühingu arenguks ning tagab riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavuses äriühingu suhtes kohaldatavatele
seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;
olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge
ärikultuuri poolest.
Juhtimine
Riigi poolt püstitatud eesmärkide saavutamise eest vastutavad äriühingute nõukogud ja juhatused.
Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest
vastutavad äriühingute nõukogud.
Äriühingu juhatuse esimehel on nõutav riigisaladuse juurdepääsuluba.
AS-i Eesti Raudtee klassifikatsioon riigivaraseaduse alusel: valdavalt avalike eesmärkidega äriühing.
Eesti Vabariik omab AS-is Eesti Raudtee osalustjärgmistel kaalutlustel:
Eesti suurima raudtee-ettevõtjana on AS-il Eesti Raudtee strateegiliselt oluline ülesanne tagada
raudteeinfrastruktuuri korrashoid nii reisijate- kui ka kaubaveo teenindamiseks;
AS Eesti Raudtee vastutada ja teostada on lisaks raudteevõrgu arendamise ja toimimise
tagamisele, taseme hoidmisele ja arenguks eelduste loomisele raudtee teenindusrajatiste
käitamine, liiklusjuhtimine ja ohutus raudteel;
AS Eesti Raudtee täidab 1520mm raudteede süsteemi osana majandus- ja taristuministri volitusel
raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl SRÜ ja Balti riikide raudteedega;
AS Eesti Raudtee tegevuse kaudu on võimalik luua ja kujundada raudteega seotud valdkondade
tegevuskeskkonda, s.h. turundada koostöös turuosalistega Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset
transpordi- ja transiidikoridori eesmärgiga suurendada kauba- ja reisiveo mahtusid;
Võimaldada Eestis jätkata raudteevedudega ka juhul, kui raudteeinfrastruktuuri majandamist ei
ole võimalik enam kasutustasude arvelt katta.
Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Eesti Raudtee aktsiate valitseja
üle ning ajakohastab neid vajadusel.
Strateegilised eesmärgid
AS Eesti Raudtee omamise strateegiline eesmärk on tagada avaliku raudtee kaasaegsetele tehnilistele
normidele ja ohutusnõuetele ning avatud veoturu ootustele vastavus, st kvaliteetne avalik teenus. AS Eesti
Raudtee on vastutav raudteeinfrastruktuuri majandamise eest samas etendades olulist rolli Eesti
transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise taristuettevõttega,
mis omab ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Riik tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud
1
ja läbipaistva juurdepääsu AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti
sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel.
AS Eesti Raudtee on äriühing, millel on avalikku huvi kui ka ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku
huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast. Tegevuskava perioodil on
peamised avaliku huvi eesmärgid olemasoleva raudteeinfrastruktuuri korrashoidmine ning parendamine,
et vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad ja luua eeldused reisijate- ja kaubaveo
jätkuvaks nihkeks maanteelt raudteele. Selleks, et tagada ettevõttele kuuluval raudteeinfrastruktuuril ka
edaspidi kvaliteetne teenus, on lähiaastatel vajalikud Tallinn-Keila-Paldiski/Riisipere, Tapa-Tartu ja
Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine, taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine,
liikluskorralduse automatiseerimine ja protsesside digitaliseerimine ning ettevalmistuste tegemine avaliku
raudtee elektrifitseerimiseks ja Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee ehitamiseks.
Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine
(investeeringud). Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Raudtee eesmärgiks toimida kauba- ja
reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi
kontakte, võrgustikke ja äriideid.
Finantseesmärgid
Kasumlikkus
AS Eesti Raudtee tegutseb monopoolsel turul ning tema tulud sõltuvad otseselt raudteekauba- ja
reisijateveo mahtudest ning riigi poolt eraldatavast sihtotstarbelisest toetusest raudteeinfrastruktuuri
majandamiseks. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise põhimõtted on kinnitatud majandus- ja
taristuministri määrusega ning kasutustasu määrab sõltumatu osapoolena Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet. Arvestades kaubaveomahu vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutamise
eest lisatasude määramisel järgida erinevate turusegmentide võimekust tasu maksta, ja suurt
investeerimisvajadust eeldatakse, et AS Eesti Raudtee ei teeni lähiaastatel kasumit. Seega on lähiaastatel
oluline, et riik katab oma eelarvest läbi sihtotstarbelise toetuse AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri
majandamise kulusid. Sellele vaatamata on majandus- ja taristuministri ootus Eesti Raudteel veetavate
kaubamahtude kasvuks ning riigieelarvest vajaminevate eraldiste minimeerimiseks.
Konservatiivsus
Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust
keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga.
Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike
investeeringutega. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse
rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo
kvaliteetse teenuse, s.t vähemalt 120 km/h ja võimalusel 135 km/h liikumiskiiruse, piisava läbilaskevõime,
kaasaegsete turvangusüsteemide ja ohutu rongiliikluse tagamisega. Kõik plaanitavad investeeringud
peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud. Optimaalse
omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute,
sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes".
2
Efektiivsus
Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda
majandustegevust tõhusalt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad defineerima enda
tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole.
AS Eesti Raudtee peab tegelema aktiivselt Eesti raudteevõrgu turundamisega, luues seejuures tervikliku
tingimuste süsteemi rahvusvahelise kaubavahetuse toimimiseks ja tagades seeläbi raudteeinfrastruktuuri
majandamise tulude suurenemise. Tulude suurendamise kõrval tuleb muuhulgas leida võimalusi
tegevuskulude optimeerimiseks.
Omanikutulu
Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule.
Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku
Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu
dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. Kuna
AS Eesti Raudtee ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik ei oota ASilt Eesti Raudtee stabiilseid
dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades ettevõtte võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis.
3