Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. august 2020
- Viit
- 162
- Registreeritud
- 12. august 2020
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-1/2020
- Vastutaja
- Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
12.08.2020 nr 162
Lennuliiklusteeninduse AS omaniku ootuste
muudatus
Vastavalt riigivaraseaduse §-le 9:
1. kinnitada dokument „Lennuliiklusteeninduse AS omaniku ootused“ (lisatud).
2. tunnistada kehtetuks 17.02.2020 ainuaktsionäri otsusega nr 28 kinnitatud dokument
„Lennuliiklusteeninduse AS omaniku ootused“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Omaniku ootused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsile
1. Riigi osalemise põhjused Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsis
Osaluse omamise kaudu pakkuda rahvusvahelistele standarditele vastavat kvaliteetset ja paindlikult
kliendi vajadusi arvestavat lennujuhtimise ning lennuinfo teenust Tallinna lennupiirkonnas ja tagada
lennuohutus Eesti õhuruumis ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt delegeeritud
neutraalvete kohale jäävates osades.
Eesti Vabariik omab osalust Lennuliiklusteeninduse AS-is järgmistel kaalutlustel:
• tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuvat teenust osutava
äriühinguga;
• riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused
aeronavigatsiooniteenuste saamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas;
• omanikutulu teenimine lennuliikluse toimimiseks tehtavate riiklike kulude katmiseks.
2. Strateegilised eesmärgid
Lennuliiklusteeninduse AS klassifikatsioon RVS-i alusel on valdavalt avalike eesmärkidega äriühing.
Tegevuste planeerimisel peab äriühing lähtuma Eesti transpordi arengukavast 2014-2020,
rahvusvahelistest ja EL regulatsioonidest, aeronavigatsiooniteenuste kolmanda perioodi 2020-2024.a
tulemuslikkuse kavast ja 23. detsembril 2013. a jõustunud riikidevahelisest lepingust, mille alusel
moodustasid Eesti, Soome, Läti ja Norra Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa.
Eesti Vabariik seab Lennuliiklusteeninduse AS-ile järgmised strateegilised eesmärgid:
• töötada välja lahendused ning tehnoloogia irdtorni keskuse kasutuselevõtuks aastaks 2025
ning koostöös AS-iga Tallinna Lennujaam laiendada irdtorni teenus regionaalsetele
lennuväljadele;
• Eesti ja Soome vahelise FINEST programmi rakendamine eesmärgiga luua riigipiiriülesed
ühiskasutusega sektorid aastaks 2022;
• tsiviil-militaar koostöös töötada välja õhuruumi ühiskasutuse protseduurid ja osaleda
nüüdisajastatud õhuruumi korraldamise kontseptsiooni juurutamises;
• koostöös MKM-iga võtta kasutusele mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamise
süsteem, osaleda selle rahastamismudeli, tehnoloogia ja põhimõtete loomises ning
kasutuselevõtus Eestis aastal 2020, milleks:
o viiakse läbi teostatavusuuring,
o luuakse riiklik tegevusplaan,
o luuakse Eestile sobiva süsteemi kontseptsiooni ja tehnilise arhitektuuri
rakendusplaan,
o töötatakse välja süsteemi ärimudel ja rahastamismudel;
2.1 Delegeeritud operatiivne ülessanne.
• Võtta kasutusele tehniline lahendus seiresüsteemide päringute jälgimiseks viisil, mis
võimaldaks õhusõidukite transpondreid üleliigselt koormavate ja teistele
seiresüsteemidele kahjulikke häireid tekitavate päringute esinemise korral tuvastada nii
probleemi olemasolu kui ka seda põhjustava allika.
3. Finantseesmärgid
1) Kasumlikkus
• Lennuliiklusteeninduse ASi teenuste hinnakujundamisel lähtub äriühing Euroopa
Komisjoni määrusest (EÜ) nr 2019/317;
• Finantsplaanide koostamise aluseks oleva omakapitali hinna määrab
Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja
mittetulundusühingute koondaruandega“.
Märkus: Lennuliiklusteeninduse AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks on vahemik
35%-40% koguvaradest, kui omanik ei ole määratlenud teisiti.
2) Konservatiivsus
• Lennuliiklusteeninduse AS teostab oma majandustegevust võrreldava sektori keskmise
riskitasemega ja optimaalse kapitalistruktuuriga;
• Investeeringud kaetakse äriühingu põhitegevuse rahavoogudest, vajadusel laenukapitali
kaasates; riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingusse ei tee.
3) Efektiivsus
• Tagada keskpikas perspektiivis tulude proportsionaalselt kiirem kasv kuludest;
• Defineerida tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud;
• Kindlustada majandustegevus, mis tagab äriühingu arengu ning riigile omanikutulu riigi
poolt lennuliikluse toimimiseks tehtavate vajalike kulude katmiseks.
4) Omanikutulu
• Tagada äriühingu strateegiaga määratletud dividendipoliitikale vastav ja optimaalset
kapitali struktuuri tagav stabiilne omanikutulu (dividend).
Märkus: Omanikutulu arvestamisel peab aktsionär lähtuma (1) Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kehtestatud nõudest, mille kohaselt ei
tohi dividendisumma ületada riigi poolt lennuliiklusteenuse toimimise
võimaldamiseks tehtud kulutusi ja (2) Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr
2019/317, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine
maksustamiskava.