Hando Sutter
Eesti Energia AS
[email protected]
Teie 09.07.2020 nr KA-JUH-13/181
Meie 12.08.2020 nr 14-6/20/3128-2
Aherainest toodetud lubjakivikillustiku kasutamisest
Austatud härra Sutter
Pöördusite 9. juulil 2020.a kirjaga nr KA-JUH-13/181 Keskkonnaministeeriumi poole paludes
kujundada seisukoht kaalumaks aherainest toodetud lubjakivikillustiku kasutamist suurtes
avalikes infrastruktuuri projektides.
Esmalt selgitame, et Keskkonnaministeerium toetab ressursside säästlikku kasutamist, sealhulgas
taaskasutada võimalikult suures mahus põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainet. Seda toetab
ka arengukavas „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ seatud eesmärk
taaskasutada tekkinud aherainet vähemalt 40% ulatuses. Peame oluliseks, et Rail Baltic
raudteetrassi ehitamisel ja teistes infrastruktuuri projektides kasutatakse võimalikult suures mahus
aherainest toodetud lubjakivikillustikku. Selle võrra on vaja vähem avada uusi ehitusmaterjalide
tootmiseks kavandatavaid karjääre ja seeläbi on võimalik vähendada kaasnevat keskkonnamõju ja
–häiringuid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17. jaanuar 2020.a Keskkonnaministeeriumile
esitatud kirja nr 1.1-16/190005/350 kohaselt on Rail Baltic projektis võimalik aherainest toodetud
lubjakivikillustiku kasutamine segatuna täiteliivaga kavandatud muldkeha alumistes kihtides.
Selliselt võidakse Rail Baltic raudteetrassi ehitamisel kasutada aherainet hinnanguliselt kuni 3,3
miljonit tonni, kuid täpne tehniline lahendus ja võimalikud mahud on veel täpsustamisel.
Oluline on selgitada, et lõplik otsus ühe või teise ehitusmaterjali kasutamiseks Rail Baltic
raudteetrassi ehitamiseks tehakse konkreetse projekti raames. Kindlad ehitamise reeglid pannakse
paika raudtee ehitusnormatiividega ja raudtee-ehituse hanketingimuste seadmisega. Tuleb
arvestada, et Keskkonnaministeerium ei tegele ehitusnormatiivide ega Rail Baltic raudtee-ehituse
ja teedeehituse materjalide kvaliteedinõuete tingimuste- ja hanketingimuste seadmisega.
Ehitusvaldkonna poliitika kujundamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vastutusalas.
Toome välja, et Keskkonnaministeerium kooskõlastas 2019.a novembri lõpus Majandus- ja
taristuministri määruse „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ eelnõu märkusega, mille kohaselt
tee projekteerimise raames tuleb hinnata ja põhjendada sekundaarsete materjalide nagu aheraine
ning ehitus- ja lammutusjäätmed, kasutuselevõtmise võimalusi, kus see on mõistlik ja sobilik.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Leiame, et regulatsioonide kujundamisega on võimalik suurendada riigi taristuobjektide
ehitamisel kasutatavate materjalide, eelkõige põlevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine
kasutamist.
Keskkonnatasude seaduse § 684 lõike 1 kohaselt analüüsib Keskkonnaministeerium koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Rahandusministeeriumiga 15. oktoobriks
2020.a aheraine, sealhulgas rikastusjäätmete taaskasutamise võimalustest ja keskkonnamõjust
lähtuvalt vajadust täiendavalt mõjutada nende jäätmete käitlust jäätmete kõrvaldamise
saastetasumäära abil ja esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Toodud seaduse lõike kontekstis
saatis Keskkonnaministeerium 27. juulil 2020.a kirja nr 7-9/20/3320 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile, et analüüsida põlevkivi
kaevandamisel tekkivate jäätmete, sealhulgas aheraine taaskasutamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
minister
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harry Kuivkaev, 626 2964
[email protected]