dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. august 2020
Viit
1.1-16/20-0011/15082
Registreeritud
12. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Taivo Linnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond)

Failid

  • 📎Aas,Sester, VTA reformist.pdf394 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Hr. Taavi Aas Meie nr.1-105, 12.08.2020 Minister, MKM Teie 16.04.2020 nr 1.1-16/20- Hr. Sven Sester 0011/2435 Riigikogu majanduskomisjon Koopia: Riigkantselei Transpordivaldkonna ametite reformimisest Lugupeetud minister Transpordi valdkonna ametite ühendamisel on oluline õige eesmärgipüstitus. Sama oluline on teemakäsitluse pädevus ehk sisuline mõistmine, milleks ja mida on vaja reformida. Oma vastuskirjas väidate, et Valitsuskabineti nõupidamisel tehti Teile ülesandeks transpordi valdkonnas planeerimise ja investeeringute valdkonna ühendameti loomine ning ka järelevalve valdkonna ühendamine. Ainuüksi selle ülesande sõnastusest kumab läbi peamiselt riigi poolt rahastatava ühistranspordiga ja vastava infrastruktuuriga seotud temaatika, mitte aga ülesanne reorganiseerida peamiselt kaubandusliku meresõidu, meresõiduohutuse ning rahvusvahelise merendusvaldkonna suhtlusega seotud Veeteade Ametit (VTA). Viimasele viitab ka Transpordi ja Liikuvuse arengukava projekti sisu aastateks 2021-2035. Transpordi planeerimine ja valdkondlikud investeeringud on suuresti riigieelarveliste ettevõtmiste temaatika ja ei seondu otseselt mitte kuidagi rahvusvahelise meresõidu ja kaubandusega ehk siis eraõiguslike transporditeenustega ning ettevõtlusega. Kahjuks oleme juba aastakümneid olnud tunnistajateks, et kogu Eesti merendus seostus riiklikult koostatavates arengukavades ehk transpordipoliitika dokumentides vaid mandri ja saarte vahelise parvlaevaliiklusega, jäämurdmisega, lootsimisega, jäämurdmis- ja sadamatasudega ja AS Tallinna Sadam kui riigi äriühingu mõningate investeeringutega. Tegelikkuses jäi ja jääb suurem osa merendusvaldkonnale olulisi küsimusi pidevalt riigi tähelepanu alt välja. Aastaid on toimunud meremajanduse riikliku tugisüsteemi (seadusloome, riigiabi paketid, mereharidus-ja teadus, konkurentsivõimeline maksukeskkond jm.) koordineerimata areng, mis on jätkunud kahjuks tänaseni. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 Valguskiireks oli vaid merendusorganisatsioonide survel ilmavalgust leidnud esimene riiklik ja terviklik merenduse arengukava Eesti merenduspoliitika aastateks 2012-2020. Nüüd edasi. Esmane ja oluline ülesanne, mida riigireformi kaudu on vaja merendusvaldkonnas prioriteetsena lahendada, on meie nägemusel toimiva mereadministratsiooni loomine. Riigireformi eesmärk, lähtuvalt vastavast 2018.a ametlikust juhendist (Rahandusministeeriumi kodulehelt), on vähendada valdkondliku juhtimise killustatust ja parandada tulemuslikkust, samuti valdkondlike kompetentsikeskuste tekkimist. Riigireformi eesmärk on ka parandada klientide ootustele vastavust. Sisuliselt tähendab see parendatud sisuga organisatsiooni, mis tegeleb reederite, meremeeste, laevaehitajate, kalurite, mereharijate jt. valdkonnas tegutsevate klientide avalike vajaduste kvaliteetse rahuldamisega. Ei ole tõsiseltvõetav, et sellega saab efektiivselt tegelema suure transpordiameti osakond kuna oma sisult ei kuulu paljud teemad üldse transpordi valdkonda. Riigireformi eesmärk on valdkondlike pädevuste kontsentreerimine ühte asutusse, mitte sellele vastupidine tegevus. Lõppude lõpuks vajab riiklikult tunnustamist, et merendus on terviklik ja väga spetsiifiline valdkond nagu ka põllumajandus ning see ei ole pelgalt transpordi valdkond. Viimase tunnustamine aitaks teha ratsionaalseid ning niigi nappi avalikku ressurssi kokku hoidvaid ja riigi taseme juhtimisotsuseid. Veeteede Ameti kui merendusvaldkonna ainukese tervikasutuse laialilöömine ehk killustamine on risti vastupidine tegevus. Merendusvaldkond ei ole pelgalt transport, kuivõrd see on nii laevaehitus, mereharidus, mereressursside kasutus kui ka laevandus, sh.kalalaevandus ning vastavasisuline mahukas rahvusvaheline suhtlus. Lisaks suur hulk merekeskkonna kaitse-ja ohutusega seotud aspekte, millel on puutumus transpordi valdkonnaga, kuid mis seda kindlasti mitte pole. Tänane merendusvaldkonna riigipoolne haldus on killustatud 9 erineva ministeeriumi haldusalasse, paljud funktsioonid on kattuvad ja sageli on tulemuseks riigipoolselt koordineerimata tegevus ehk killustatus. Sellesama mereadministratsiooni ja/või ministeeriumite ülese valitsuskomisjoni puudumine on viinud ka olukorrani, milles enamik riiklikus merenduse arengukavas aastateks 2013-2020 on jäänud ellu viimata, erinevatel hinnangutel tervelt 80%. Seisuga 2020 ei ole Eesti lipu all mitte ühtegi tõsiseltvõetavat kaubalaeva, meie reisilaevanduses toimetavad laevandusettevõtjad on sunnitud iseseisvalt ja ilma riigi abita hakkama saama, seda muuseas, üleöö kaela sadanud, kõrgendatud ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 keskkonnastandarditega. Sadamaid läbivad kaubavood on oluliselt vähenenud ka peale 2007.aasta Aljoša sündroomi mõjude möödumist, sest sadamamajandust on juhitud asjatundmatult., ilma asjakohaste rahvusvaheliste kontaktideta ning kaootiliselt, koos korruptiivsete episoodidega. Ja nüüd, aastal 2020, olukorras, milles oleks vaja riigi rolli ja merendusvaldkonna haldussuutlikkust kontsentreerida, et toime tulla riiklikus merenduses pikka aega valitseva koordineerimatusega, soovib majandus-ja taristuminister liikuda hoopis vastupidises suunas – hajutada merendusvaldkonna pädevus ühiskonna liikumisvajadusi tagavas maanteeametis. Kirjutate, et ühendameti loomise eesmärgiks on transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, et luua intelligentseid liikuvuse lahendusi. Tõenäoliselt on taaskord teemaks riigi poolt korraldatavad spetsiifilised ja riigi poolt rahastatavad infrastruktuuri ning sisemere laevaliikluse ja/või jäämurmise projektid, mitte rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline riigipoolselt tagatav ning konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Leiame, et selline lähenemine ei ole asjakohane, sest jätab fookuse taaskord avaliku sektoriga seotud tegevustele, sh. peamiselt maanteedele ja ühistranspordile (loe: saarte ja mandri vahelisele parvlaevaliiklusele). Me ei usu, et kõnesolevate asutuste juhtimisel tekib piisav sünergia, sest õhk, vesi ja maismaa on ikka väga erinevad keskkonnad, milledest ühes või teises toime tulekuks on vaja omada väga erinevaid kompetentse. Transpordiliikide üleseid poliitikaid peavad jääma ellu viima ikka ministeeriumite tippametnikud, mitte mõne ühendameti uus, universaalseid pädevusi eeldav superjuht. Viitate oma kirjas ka rahvastiku vananemisest tulenevale vajadusele saada hakkama vähenevate rahaliste vahendite olukorras. Siinkohal on meil kaks vastuargumenti –esiteks asekantsler Ahti Kuninga avaldus ministeeriumis toimunud kohtumisel Merendusnõukojaga, et ametite reformi eesmärgiks ei ole rahaliste vahendite kokkuhoid ja teiseks Transiidikomisjoni istungil 20.02.2020 Maanteeameti juhi Priit Sauk-i esitlus uue loodava Transpordiameti või Ühendameti struktuuri osas. Viimase väljaütlemise kohaselt plaanitakse muuta ainult VTA nimetust ja alluvust ning lõhkumata VTA, paigutada VTA ühe eenistusena Ühendameti koosseisu. Ühendameti loomise argumentatsioon, versus sellega kaasnevad ohud ja vajakajäämised kogu merendusega tegelemises, on ebapiisav. Lisaks Teie ministrina oma vastuskirjas väidate ühte, Teie alluvad kohtumistel Merendusnõukoja ja Transiidikomisjoniga on aga selgitanud hoopis midagi muud. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 Väidate oma vastuses, et “lisaks merendusorganisatsioonide ära kuulamisele” on “sektori esindajad kinnitanud, et ametite ühendamisega kaasneb reaalne kasu paremate ühtlustatud teenuste pakkumise ja transpordisektori arengu tõhusama planeerimise kaudu”. Siinkohal palume taaskord selgitust. Millised merendusorganisatsioonid on transpordi ühendameti loomise kontektsis “ ära kuulatud” ja millised merendussektori esindajad on kinnitanud, et ametite ühendamisega kaasneb reaalne kasu ? Meie teame, et asekantsler Ahti Kuningas edastas info ühendameti loomisest Merendusnõukojale ja toimus vestlusring, kuid ülejäänud merendusorganisatsioonidega kohtumise osas puudub meil igasugune teave ja ennekõike meremehi esindavad organisatsioonid ( ELJL, ELML, EMSA ja Kaptenite Klubi) on Teie vastusest hämmingus. Riigireformi üks eesmärkidest on tõhus riik, mis on lahti seletatud järgnevalt : kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel; keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud; riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes. Ühe tegevusena eeltoodu saavutamiseks nähakse ette nn. kompetentsikeskuste rajamine. Kompetents kui selline on teatavasti valdkonnaspetsiifiline. Valdkonnaks merenduses ei ole mitte transport, vaid meremajandus koos vastava teadus-, arendus-ja haridustegevusega, samuti valdkondlik rahvusvaheline suhtlus ja õighusloome. Mõistame, et selles osas seisnevadki meie erimeelsused ja erinev arusaam riigireformi eesmärkide saavutamiseks vajalikest tegevustest. Mitte keegi ei vaidlusta 3,5% tähtsusega SKP-st põllumajanduse kui eraldi kompetentsi nõudva valdkonna eraldi haldamise vajalikkust, kuid 4,5 kuni 5% SKP osakaaluga meremajanduse riigipoolne haldamine soovitakse suruda transpordi valdkonna ühendameti koosseisu. See ei tundu olevat mõistlik lahendus. Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA esimees /allkirjastatud digitaalselt/ ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Pärnu mnt.41a telefon: 6116390 Reg.nr.80122993 Tallinn 10119 e-post: [email protected] Swedbank ESTONIA http://www.emsa.ee A/a EE962200221011390973 Saatja: jlem <[email protected]> Saadetud: 11.08.2020 17:11 Adressaat: MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; 'Urmas Kuus' <[email protected]>; 'Rein Õnnis' <[email protected]>; <[email protected]> Teema: RE: Veeteede Ameti reformimisest Tere ! Käesolevaga edastame meie ametliku kirja jätkuks suhtlusele Veeteede Ameti liitmise osas ühtse suure transpordiameti koosseisu. Lugupidamisega Jüri Lember, EMSA esimees Käesolev elektronkiri ja selle võimalikud manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud isikutele. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset teavet või teavet, mille avaldamine on seadusega piiratud. Kui kiri on jõudnud Teieni ekslikult või Te ei ole kirjas märgitud adressaat siis palun teatage kirja saamisest kohe saatjale ning kustutage kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname Teid! ________________________________ This email has been checked for viruses by AVG antivirus software.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel