Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 05.08.2020 / 2-3/14-89; Riigikantselei / 06.08.2020 / 7-12/20-01740
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete Kaja Kallase ja Andres Suti kirjalik küsimus
peaministrile (KK 89)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palume koostöös Kredexiga koostada peaministri vastuse projekt.
Tähtaeg: 17.08.2020
Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AK vastavalt AvTS § 35 lg 2 p 2
Kontroll: Riho Kangur
Teadmiseks riigiasutustes: Rahandusministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Maimu Mesi, Peaministri büroo referent
Kinnitamise kuupäev: 10.08.2020
Resolutsiooni koostaja: Maimu Mesi
[email protected], 693 5703
Hr Taimar Peterkop 04.08.2020 nr 2-3/14-89
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikmete Kaja Kallase ja Andres Suti esitatud kirjaliku küsimuse
peaminister Jüri Ratasele.
Palun peaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu
kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]
Jüri Ratas P eaminister 04.08. 2020 Kirjalik küsimus Strateegiliste ettevõtete kriisimeetmed 0 2. april l il andis Vabariigi V alitsus Riigikogule üle 2020. aasta lisaeelarve ning seletuskirja. Seletuskirjas on öeldud järgmist: „ Strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine 300 mln. Täpne jaotus ei ole lisaeelarve seaduse eelnõu koostamise ajal veel teada, tegemist on valmisolekuga toetada vajadusel riigi ettevõtteid eriolukorrast tulenevalt. Täpsemad otsused kinnitatakse Vabariigi Valitsuses.“ Rahandusminister ütles Riigikogu s oma kõnes järgmist: “ Kavas on strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine, selleks on eelarves reserveeritud 300 miljonit eurot. Sellega saab vajadusel toetada näiteks Tallinkit või mõnda suuremat riigile kuuluvat äriühingut. Konkreetseid vajadusi ja otsuseid ei saa praegu veel kahjuks välja tuua.“ 05. mail tutvustati Rahanduskomisjonile Kredexi meetmete tingimusi, ning siis teavitati, et f inantsinstrumendi kasutamisel on nõutav Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek kui antakse laenu/käendust või võetakse osalust ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute puhul rohkem kui 10 000 000 eurot. Kord kuus esitatakse VV- le ülevaade KredExi meetmete kasutusest. Meedias on rahandusminister öelnud strateegilise ettevõtte tunnuste kohta järgmist: „ Lihtsamalt öeldes, loeb see, kas sul on suur hulk töökohti, kas sa lood arvestatavas koguses lisandväärtust, kas sa teed arvestatavas koguses eksporti, kas sa maksad kopsakalt makse. Ja teiseks, kas sinu tegevus on kuidagi oluline ühiskonna toimimise seisukohast. Näiteks transport, energia, side või toidu tootmine. „ Tänaseks on Vabariigi Valitsus teinud järgmised finantsabi otsused: Nordica 30 miljoni t eurot , Eesti Raudtee 10 miljoni t eurot , Saarte Liinid 3 miljoni t euro t , Tallink Grupp 100 miljonit eurot , Alexela 37 miljonit eurot , Porto Franco 39,4 miljonit eurot . O n tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned eelnimetatud otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingim u st e le ning samuti pole võimalik Vabariigi V alitsuse otsustes näha ühtset joont , mille alusel on abiotsused tehtud. Sellest tulenevalt palu me Teil vastata järgmistele küsimustele: Palu me edastada ülevaade ettevõtete kaupa, mis sisaldab kinnitusi, et finantsabi saajad vastavad Vabariigi Valitsuse otsust nõudva Kred E xi s trateegiliste ettevõtete toetus meetme te kasutamise tingimustele ning neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused . Millised on strateegili s e ettevõtte tunnused , kellel on võimalik Vabariigi V alitsuselt otsusega kvalifitseeruda Kred E xi strateegiliste ettevõtetele mõeldud abimeetmete kasusaajaks ning kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine ? Kui palju on taotlusi Kredexi strateegilise ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja ettevõtted? Kuidas on tagatud, et riigi poolsete meetmete tulemusel ei moonutataks konkurentsi ja ei antaks ühele turuosalisele konkurentsieelist? Millised tagatisi puudutavad üldreeglid on kehtestatud meetmest abi saavatele ettevõtetele? Palu me eraldi välja tuua ettevõtete kaupa, millised tagatise nõuded on kehtestatud ja miks just sellised nõuded? Milliste ettevõtete puhul sisaldub laenulepingus tingimus, et laenu tähtajaks mittetasumisel on õigus vahetada laen seniste omanike osalust olulisel määral lahustavalt ettevõtte aktsiakapitaliks (nn vahetusvõlakirja tunnus)? Kui sellist maksumaksja huve kaitsvat tingimust ei ole seatud, siis palu me põhjendada , miks? Kuidas on korraldatud ja tagatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 31 kehtestatud toetusmeetmete üldtingimuste § 10 (sh lõikes (8) seatud piirangute) täitmise jälgimine ja aruandlus? Lugupidamisega Kaja Kallas Andres Sutt Riigikogu liige Riigikogu liige