28.07.2020
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek riigivara otsustuskorras kastutada andmiseks“
seoses olemasolevate avaliku teenindamise otselepingute lõppemisega antakse riigivaraseaduse
(RVS) § 19 lg 2 punkti 1 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek anda
kuni viieks aastaks otsustuskorras vedajale tasuta kasutamiseks riigile kuuluvad parvlaevad
(edaspidi riigivara) avaliku teenindamise lepingute täitmiseks alljärgnevalt:
1. parvlaev „Kihnu Virve“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 747) liiniveo
teostamiseks Pärnu maakonna laevaliinil Kihnu saarega ühenduse pidamiseks
ajavahemikul 01.10.2020 kuni 30.09.2025;
2. parvlaev „Soela“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 771) liiniveo teostamiseks
Sõru-Triigi parvlaevaliinil, Saaremaa ja Hiiumaa saartega omavahelise ühenduse
pidamiseks ajavahemikul 02.02.2021 kuni 01.02.2026;
3. parvlaev „Ormsö“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 737) liiniveo teostamiseks
Lääne maakonna laevaliinil Vormsi saarega ühenduse pidamiseks ajavahemikul
01.06.2021 kuni 31.05.2026;
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maanteeameti
ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik (tel: 6361 119, e-post:
[email protected]) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja
merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Gerli Ehte (tel: 6397 650, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 19 lõike 1 punkti 3 alusel korraldab avaliku
teenindamise lepingu alusel parvlaevaliiklust sõitjateveol maakonnaliinil ja kaugliinil
Maanteeamet. ÜTS § 20 lõike 1 kohaselt saab vedajale avaliku teenindamise kohustuse panna
üksnes pädeva asutuse ja vedaja vahelise avaliku teenindamise lepingu alusel. Vastavalt ÜTS
§ 21 lõikele 4 võib avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse
sõitjateveoteenuse osutamiseks siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vedajale panna
ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust
aastas vähem 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes.
Kõigi kolme parvlaevaliini kogumaht aastas jääb alla 300 000 kilomeetri. Laevaühenduse kulud
kaetakse vastavalt ÜTS § 25 lõike 1 punktile 3 ja sama paragrahvi lõikele 3 riigieelarvest.
Vastavalt RVS § 4 lõike 2 punktile 7 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigivara
valitseja. Arvestades RVS 3. peatüki riigivara kasutamiseks andmise sätteid, antakse eelpool
nimetatud riigivara vedaja valdusesse, sõlmides riigivara kasutuslepingud. Juhindudes ÜTS §
20 lõikest 1, lõikest 3, § 21 lõikest 4 viib vedaja leidmiseks menetluse läbi ja sõlmib avaliku
teenindamise otselepingud Maanteeamet. Ühenduste korraldamine Kihnu ja Vormsi saartega
on Maanteeameti poolt halduslepingutega antud vastavalt MTÜ Pärnumaa
Ühistranspordikeskusele ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele, kuid 13.11.2019
volikirjadega volitasid mõlemad ühistranspordikeskused Maanteeametit korraldama enda eest
hankemenetlus otselepingu sõlmimiseks ühishankena Kihnu-Munalaid, Kihnu-Pärnu,
Munalaid-Manilaid, Sõru-Triigi ja Rohuküla-Sviby parvlaevaliinidel. 29.06.2020 kinnitas
Maanteeamet käskkirjaga avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise menetluses Kihnu-
Munalaid-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid, Sõru-Triigi ja Rohuküla-Sviby
parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks korraldatud konkursi tulemused, tunnistades parimaks
pakkujaks Aktsiaselts Kihnu Veeteed pakkumuse. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus
sõlmis vedajaga otselepingu 30.06.2020, MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 02.07.2020
ja Maanteeamet 03.07.2020.
Tulenevalt asjaolust, et Veeteede Amet (vara valitsemiseks volitatud asutus) omab riigivara
ehituse ja järelevalve osas vastavat kompetentsi, volitab majandus- ja taristuminister kooskõlas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 23 punktile 13 riigivara
kasutuslepingut vedajaga sõlmima Veeteede Ameti. Riigivara kasutusleping sõlmitakse
kahepoolselt: riigi ja vedaja vahel. Riigivara kasutuslepingu projekt on lisatud seletuskirjale.
Vastavalt RVS § 19 lõike 2 punktile 1 võib minister kui riigivara valitseja esindaja kinnisasja
otsustuskorras kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. ÜTS §
20 lõige 3 võimaldab sõlmida avaliku teenindamise lepingu kuni 10 aastaks (käesoleva eelnõu
kohaselt antakse luba riigivara kasutusse andmiseks kuni 5 aastaks). Seega on riigivara
kasutamiseks andmise otsustamisel majandus- ja taristuministri poolt eelnevalt vajalik
Vabariigi Valitsuse nõusolek.
RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt.
Riigivara kasutusleping sõlmitakse kuni 5 aastaks. Riigivara tehnilist ekspluatatsiooni jälgib
Veeteede Amet, tagamaks, et laeva kasutatakse viisil (nt laevale teostatakse parendustöid), mis
tagab meresõiduohutuse. Kuna Riigikohtu lahendi 3-2-1-49-04 kohaselt on avaliku
teenindamise leping oma olemuselt haldusleping, siis võib RVS § 18 lg 2 punkti 4 ja lõike 3
alusel avaliku teenindamise lepingust tuleneva ülesande täitmiseks anda riigivara vedajale
kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest, kuid tasu eest, mis tagab riigivara
majandusliku säilimise. Teisisõnu tähendab see, et vedajal on kohustus kogu kasutuslepingu
kehtivuse jooksul tagada riigivara majanduslik säilimine ja tasuda kõik kulud, mis tulenevad
riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest
riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest.
Järgnevalt on analüüsitud riigivara kasutusse andmist riigiabi kontekstis. Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt
või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd,
kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni teatises1 on
riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus
riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju
konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Käesoleval juhul on abi saajaks
ettevõtja, kellele avaliku hinnaettepaneku esitamise tulemusena antakse üle kohustus teostada
ühistransporti Vormsi- ja Kihnu saarte ja mandri vahel ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Meede
on omistatav riigile, kuna riigivara annab Vabariigi Valitsuse loal kasutusse riigiasutus
(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) oma allasutuse (Veeteede Amet) kaudu.
Riigiabi teatise (p 53) järgi võib ligipääsu andmine riigivarale ilma piisava turumääradele
vastava tasuta kujutada endast riigituludest loobumist (ning eelise andmist). Antud juhul
antakse avaliku teenindamise lepingut täitma asuvale ettevõtjale eelis, kuna riiklikest
ressurssidest soetatud riigivara antakse talle kasutada tasuta (koos majandusliku säilitamise
kohustusega). Kasutaja ei maksa riigivara kasutamise eest renti. Riigiabi mõistes on tegemist
valikulise meetmega, kuivõrd riigivara ei anta kasutada kõikidele võimalikele ettevõtjatele,
vaid ühele konkreetsele. Riigiabi peab avaldama vähemalt potentsiaalset mõju liikmesriikide
vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Riigiabi teatise (p 192) kohaselt on võimaliku mõju
tõenäosus väiksem, kui majandustegevuse ulatus on väga väike (vähese tähtsusega abi). Samuti
ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust selliste tegevuste toetamine, millel on vaid kohalik
mõju. Näiteks 2019. aastal tehti Sõru-Triigi parvlaevaliinil kokku 1513 reisi ning veeti 42 330
reisijat ja 19 365 sõidukit. Vastavad näitajad Vormsi liinil olid 2640 reisi, 68 313 reisijat ja 30
008 sõidukit ning Kihnuga ühenduse pidamiseks tehti kokku 2034 reisi ja veeti 77 397 reisijat
ning 24 002 sõidukit. Seega on tegemist vaid kohaliku mõjuga transpordiühenduse toetamisega
ning antud majandustegevuse ulatus on väike, millest tulenevalt võib eeldada, et
hinnaettepaneku esemeks olevate transpordiühenduse korraldamisele sisuliselt puudub
konkurents ning mõju piiriülestele investeeringutele on marginaalne.
1
Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262,
19.07.2016, lk 1-50).
EELNÕU
28.07.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn ……...2020 nr …
Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks
Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 18 lõike 2
punktiga 4:
1. Anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek anda otsustuskorras kuni
viieks aastaks vedajale tasuta kasutamiseks riigile kuuluvad parvlaevad (edaspidi riigivara)
alljärgnevalt:
1.1. mittetulundusühinguga Pärnumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud avaliku teenindamise
lepingu alusel parvlaev „Kihnu Virve“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 747)
liiniveo teostamiseks Pärnu maakonna laevaliinil Kihnu saarega ühenduse pidamiseks;
1.2. Maanteeametiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel parvlaev „Soela“
(laevakinnistusraamatu registriosa number 771) liiniveo teostamiseks Sõru-Triigi
parvlaevaliinil, Saaremaa ja Hiiumaa saarega omavahelise ühenduse pidamiseks;
1.3. mittetulundusühinguga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus sõlmitud avaliku
teenindamise lepingu alusel parvlaev „Ormsö“ (laevakinnistusraamatu registriosa
number 737) liiniveo teostamiseks Lääne maakonna laevaliinil Vormsi saarega
ühenduse pidamiseks.
2. Riigivara kasutada andmise lepingus kehtestada vedaja kohustus kogu lepingu kehtivusaja
jooksul tagada riigivara majanduslik säilimine ja tasuda kõik kulud, mis tulenevad riigivara
käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest riigivara
säilimiseks tehtavatest toimingutest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Lisa 6
„Sõitjateveo avaliku teenindamise otselepingu
Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid
parvlaevaliinidel“ juurde
Reisiparvlaeva „…“ (riigivara) kasutusse andmise leping
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kui riigivara kasutusse andja, mida esindab
pädeva ametiasutusena Veeteede Amet, registrikoodiga ………………., asukohaga Valge 4,
11413 Tallinn (edaspidi Kasutusse andja), mida esindab põhimääruse ja … alusel peadirektori
asetäitja peadirektori ülesannetes Marek Rauk ühelt poolt
ja
…………………., registrikoodiga …………......., asukoht ………………….., (edaspidi
Kasutaja), mida esindab juhatuse liige/mida volituste alusel esindab …………….. teiselt poolt,
koos Pool või Pooled, on kokku leppinud alljärgnevas:
1. Üldtingimused
1.1 Käesolevas kasutusse andmise tingimuste lepingus (edaspidi Leping) määratakse kooskõlas
riigivaraseadusega (edaspidi RVS) ja ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 20 lõike 2
punktiga 4 kindlaks veoteenuse osutamiseks ühissõiduki kasutusse andmise ning selle
kasutamise ja tagastamise tingimused.
1.2 Kasutusse antav riigivara on reisiparvlaev „…“, IMO nr: (edaspidi Vara). Vara „…“ on
ühissõiduk ÜTS § 7 mõistes.
1.3 Vara antakse Vabariigi Valitsuse nõusolekul (Vabariigi Valitsuse … korraldus nr …
„Nõusolek riigivara kasutada andmiseks“) kasutamiseks avaliku teenuse osutamise
eesmärgil sõlmitud reisijateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu
täitmiseks reisijate, sõidukite ja nende haagiste ning nendega veetavate esemete veol _____
vahelisel parvlaevaliinil.
1.4 Vara antakse kasutusse kuni .
1.5 Juhindudes RVS § 18 lõike 2 punktist 4 ja lõikest 3 on Kasutaja kohustatud tasuma kõik
kulud, mis tagavad Vara majandusliku säilimise ja mis tulenevad Lepingus sätestatud Vara
käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest Vara
säilimiseks tehtavatest toimingutest.
1.6 Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga
reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest.
2. Vara üleandmine
2. 1 Kasutusse andja annab Vara Kasutajale üle … sadamas. Hiljemalt 2 nädalat enne üleandmise
tähtaega koostatakse Poolte vahel tegevusplaan Vara üleandmiseks-vastuvõtmiseks.
Kasutaja võtab Vara kasutusse esimesel võimalusel, välja arvatud juhul, kui Vara
vastuvõtmist takistavad sellel esinevad olulised puudused. Vara üleandmisel vormistatakse
üleandmis-vastuvõtmisakt (edaspidi Akt), mis allkirjastatakse punktis 2.9 nimetatud
Kasutusse andja ja Kasutaja esindaja poolt. Aktis fikseeritakse vara komplektsus (sh
inventar) ja dokumentatsioon, mis Kasutajale üle antakse, samuti vastuvõtmisel ilmnenud
Varal esinevad puudused ja Kasutusse andja poolt nende puuduste likvideerimise tähtaeg.
Akt on Lepingu lahutamatuks osaks. Kasutaja nõudmisel ja kulul teostatakse Vara veealuse
osa tuukriülevaatus tegevusluba omava ettevõtja poolt, kes väljastab ülevaatuse tulemuste
kohta akti. Tuukriülevaatusel peab viibima klassiühing. Koostatud akt peab olema heaks
kiidetud klassiühingu poolt, kusjuures vastava heakskiidu puudumine on Vara
vastuvõtmisest keeldumise üheks aluseks.
2. 2 Vara vastuvõtmisel esindab Kasutajat tema seaduslik või volitatud esindaja.
2. 3 Vara ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel Kasutusse andjalt on Kasutaja
õigustatud ja kohustatud:
2.3.1 tutvuma Kasutusse andja poolt Varaga kaasa antava dokumentatsiooni täielikkuse ja
kehtivusega;
2.3.2 tutvuma Vara tehnilise seisukorraga.
2.4 Kõik Vara vastuvõtmisega seotud muud kulud kannab Kasutaja.
2.5 Kui varal esinevad normaalset ekspluateerimist takistavad puudused, mis on vastuolus
kehtivate õigusaktidega, võib Kasutaja keelduda Kasutusse andjalt Vara vastu võtmast.
Sellise keeldumise korral peab Kasutaja viivitamatult teavitama sellest Kasutusse andjat,
kirjeldades ilmnenud puudusi ja põhjendades nendest tulenevat Vara kasutamise võimatust.
2.6 Punktis 2.5 sätestatud puuduste ilmnemisel, kui Kasutusse andja neid ei aktsepteeri, on
Kasutajal õigus tellida sõltumatu ekspertiis Vara tehnilise seisundi ja normaalsete
ekspluateerimisomaduste kindlakstegemiseks. Ekspertiisi kulud kannab osapool, kelle
kahjuks tehti ekspertiisi otsus.
2.7 Vara vastuvõtmise hetkest läheb Vara Kasutusse andjalt Kasutajale üle Vara valdus,
juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ning suurema ohu allika valdaja vastutus.
2.8 Vara vastuvõtmise hetkest vastutab Kasutaja Kasutusse andja ees kõigi Varaga seonduvate
puuduste eest, samuti nimetatud puudustest tulenevate nõuete ja kahjude eest, välja arvatud
puudused, mis on fikseeritud Aktis .
2.9 Kasutusse andja ja Kasutaja esindajad:
2.9.1 Kasutusse andja esindaja seoses üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise, teadete
vahetamise, Lepinguliste kohustuste Kasutaja poolse täitmise kontrolli ja parenduste
heakskiitmise õigustega on..................., tel ........,
[email protected];
2.9.2 Kasutaja esindaja seoses üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise, teadete vahetamise ja
parenduste esitamise õigustega on ...... ......, tel ......, ....@.....
3. Kasutaja õigused ja kohustused
3. 1 Kasutaja kohustub:
3.1.1 kasutama Vara eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult
kooskõlas Vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning hoolikalt järgima
muid Vara tootja poolsetest tehnilise hooldamise ja ekspluateerimise eeskirjadest
tulenevaid nõudeid;
3.1.2 säilitama Vara nime, nagu on näidatud punktis 1.2 ning sõitma sama riigi lipu all, mis Vara
üleandmisel;
3.1.3 hoolitsema selle eest, et Varal oleks kogu aeg nõutavad ning kehtivad dokumendid. Juhul
kui vajalikku dokumenti saab nõuda üksnes Kasutusse andja, on Kasutaja kohustatud
Kasutusse andjale tegema ettepaneku nõutavate dokumentide taotlemiseks. Nimetatud
dokumentide kaotsiminekul või kahjustumisel, olenemata Kasutaja süüst, peab Kasutaja
koheselt tarvitusele võtma meetmed dokumentide taastamiseks või Kasutusse andjalt
vastavasisuliste duplikaatide saamiseks. Dokumentide ja nende duplikaatide hankimisega
seonduvad kulud kannab Kasutaja;
3.1.4 Vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma Vara korrashoiu- ja
hooldustööde teostamiseks Vara valmistajatehase või seadme tootja poolt soovitatud
hooldeasutusse ning tagama Vara tähtaegse hoolduse kogu Lepingu kehtivusaja vältel;
3.1.5 hoidma Vara korras, tähtaegselt ja kohaselt tasuma iseseisvalt kõik Vara valduse, kasutuse
ning säilitamisega seotud kulud, sealhulgas riiklikud ja kohalikud maksud ning
kindlustusmaksed;
3.1.6 tasuma kõik Vara kasutusest tingitud trahvid ja Kasutaja süül tekitatud kahjud ning
vastutama nõuete puhul, mis tulenevad keskkonna reostamisest ja/või muude õigusaktide
rikkumisest Kasutaja poolt;
3.1.7 mehitama, opereerima, varustama Vara ekspluatatsiooniks vajalike varuosade ning
varustusega, punkerdama ning hooldama Vara Lepingu kehtivuse ajal oma kulul;
3.1.8 Vara diiselmootorites, kateldes kasutatava kütuse kvaliteedi näitajad peavad vastama
seadmete mehhanismide tootja poolt kehtestatud näitajatele ning Eesti Vabariigis
kehtestatud vedelkütusele esitatud nõuetele;
3.1.9 Vara seadmetes ja mehhanismides kasutatavad määrdeained ja jahutusvedelike lisandid
peavad vastama mehhanismide valmistajatehase manuaalides esitatud nõuete alusel tarnija
poolt koostatud õlikaartidele. Määrdeainete ja jahutusvedelike lisandite tarne Varale peab
olema tagatud määrdeainete ja jahutusvedelike lisandite valmistaja originaalpakendis.
Jahutusvedelike lisandit võib segada ainult diiselmootorites kasutatava jahutusvee
kvaliteedile vastava veega;
3.1.10 hoidma omal kulul Vara koos kõigi selle mehhanismidega töökorras ja tagama omal kulul
Vara kere, masinate ja varustuse vastavuse merekõlblikkusele esitatavatele nõuetele ning
värvkatte pideva korrasoleku nii, et ei oleks haljast metalli ega rooste jälgi, uuendades neis
kohtades värvkatet mitte harvem kui kord aastas;
3.1.11 dokkima omal kulul Vara vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui seda nõuavad
eeskirjad. Dokkimine ja remont toimuvad vastavalt dokkimisjuhendile ja laevaremondi
ettevõtte korrale;
3.1.12 mitte kasutama Vara eesmärgil, mis on vastuolus mis tahes riigi seadusega, kuhu Vara võib
sõita, või on mingil muul viisil keelatud või vedama keelatud esemeid või tegema tegu,
mille tagajärjel võidakse Vara arestida, kinni pidada või konfiskeerida;
3.1.13 teostama või organiseerima Kasutusse andja kirjalikul nõusolekul Vara parendusi, mille
eesmärgiks on tõsta pakutava teenuse kvaliteeti, laevasõidu ohutust või laevapereliikmete
töö- ja olmetingimusi. Vara parendustööde iseloom, maht ja maksumus lepitakse
Kasutusse andjaga kokku enne tööde alustamist ning fikseeritakse Lepingu lisana;
3.1.14 hiljemalt Vara üleandmisel-vastuvõtmisel esitama Kasutusse andjale kogu Lepingu
perioodiks omal kulul sõlmitud Vara varakindlustuslepingu (H&M) Vara
taastamisväärtuses, mille Kasutaja kooskõlastab eelnevalt Kasutusse andjaga.
Varakindlustuslepingu võib sõlmida ka lühemaks ajaks (minimaalse perioodiga 1 aasta),
tingimusel, et uus kindlustusleping sõlmitakse vähemalt 30 päeva enne kehtiva
kindlustuslepingu lõppemist ja kogu Vara kasutusse andmise periood on kaetud
kindlustuslepinguga. Vastaval juhul esitab Kasutaja Kasutusse andjale viivitamata uue
kindlustuslepingu. Kasutaja on kohustatud varakindlustuslepingu sõlmima
kindlustusandjaga, mille reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel (või tasemel, mis
võrdsustatakse Moody’s Baa3 tasemega). Kindlustuslepingu tingimused peavad olema
rahvusvaheliselt tunnustatud (Institute Time Clauses (Hull) viimane avaldatud redaktsioon
varakindlustuslepingu sõlmimise hetkeks) ning garanteerima Varale täieliku
kindlustuskaitse Vara hävingu või vigastuste korral. Varakindlustusleping peab välistama
standard tingimuse paid first by the member, seega peab olema tagatud, et kindlustaja
menetleb ja kannab juhtumiga seonduvad kulud juhtumist teavitamisest alates.
Varakindlustuslepingus sätestatakse, et esmaseks soodustatud isikuks (beneficiary) on
Kasutusse andja. Kõik kindlustuse nõuetest tulenevad vaidlusküsimused lahendab Kasutaja
vahetult kindlustusandja ja kolmandate isikutega;
3.1.15 sõlmima enne liiniveo alustamist ning esitama hiljemalt Vara üleandmisel-vastuvõtmisel
Kasutusse andjale kogu Lepingu perioodiks sõlmitud vastutuskindlustuslepingu, mis tagab
Varale, kolmandatele isikutele (sh Vara teenindavale sadamale), reisijatele, pagasile,
sõidukitele ja esemetele tekitatud kahjude hüvitamise. Vastutuskindlustuslepingu võib
sõlmida ka lühemaks ajaks (minimaalse perioodiga 1 aasta), tingimusel, et uus
kindlustusleping sõlmitakse vähemalt 30 päeva enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist.
Vastaval juhul esitab Kasutaja Kasutusse andjale viivitamata uue kindlustuslepingu.
Kasutaja on kohustatud vastutuskindlustuslepingu sõlmima kindlustusandjaga, mille
reiting on vähemalt Moody’s Baa3 tasemel (või tasemel, mis võrdsustatakse Moody’s Baa3
tasemega). Vastutuskindlustuslepingu tingimused peavad vastama ühe Kasutaja poolt
valitud laevaomanike vastastikuse vastutuskindlustuse klubide rahvusvahelisse gruppi
(International Group of P&I Clubs) kuuluva kindlustusklubi (P&I Club)
vastutuskindlustuse reeglitele (P&I Rules) või samaväärsetele vastutusekindlustuse
reeglitele (P&I Rules), kuid mitte väiksemas ulatuses kui kaubandusliku meresõidu
seaduse peatükis 71 nõutav. Lisaks peab vastutuskindlustuse lepinguga olema kaetud
Kasutaja tegevusest või tegevusetusest tulenevad nõuded Vara omaniku vastu.
Vastutuskindlustusleping peab välistama standard tingimuse paid first by the member,
seega peab olema tagatud, et kindlustaja menetleb ja kannab juhtumiga seonduvad kulud
juhtumist teavitamisest alates.
3.1.16 Kuni 2 nädalat enne Lepingu lõppemist võimaldab Kasutaja operaatoril, kellega on
sõlmitud uue perioodi avaliku teenindamise leping, tutvuda Varaga, viia läbi Varal õppusi
jms, mis on vajalikud uue operaatori poolt liiniveo alustamiseks koheselt peale Lepingu
lõppemist. Õppuste jms läbiviimine toimub koostöös Kasutaja ja uue operaatori vahel
eelnevalt kokkulepitud ajakava ja korra kohaselt.
3.2 Kasutajal ei ole õigust teha Varale parendusi ilma Kasutusse andja eelneva kirjaliku
nõusolekuta. Kooskõlastuskohustus ei kehti Kasutaja poolt teostatavate parenduste osas, mis
kaitsevad Vara täieliku või osalise hävimise eest.
3.3 Varal esinevate puuduste kõrvaldamine toimub järgmiselt:
3.3.1 Kasutaja peab informeerima Kasutusse andjat Varal esinevatest puudustest ning
korraldama nende kõrvaldamise Kasutusse andjale aktsepteeritaval viisil.
3.3.2 Kasutusse andja nõudmisel esitab Kasutaja kirjalikult Kasutusse andjale kõik
investeeringute ja parenduste teostamiseks vajaminevad dokumendid ja kalkulatsioonid.
3.4 Kasutajal ei ole õigust Vara kasutamise ajal Vara käsutada, sealhulgas seda pantida või
koormata mis tahes õigustega. Kõik Kasutaja poolt kuni Lepingu lõppemiseni kolmandate
isikutega sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad Vara käsutamises ilma
Kasutusse andja kirjaliku nõusolekuta, on vastuolus Lepinguga ning tühised. Kasutaja
kohustub hüvitama kõik sellega Kasutusse andjale kaasnevad kahjud.
3.5 Kasutajal ei ole õigust anda Vara allkasutusse.
3.6 Kasutaja on kohustatud Vara majandusliku säilimise nõude ning muude Kasutaja poolsete
kohustuste võimalikust mittetäitmisest tekkivate nõuete tagamiseks esitama Kasutusse
andjale Lepingu sõlmimisel tagatise, mille suurus on vähemalt 250 000 eurot, kuid mitte
väiksem kui summaarne vara- ja vastutuskindlustuse lepingutes toodud omavastutus.
Tagatise olemasolu tõendatakse finantsjärelevalve asutuse kontrollile alluva ja vastavat
tegevusluba omava krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga. Tagatise
eesmärgiks on võimaldada taastada laevaliiklus liinil ka juhul, kui Kasutaja maksejõuetuse
või pankroti tõttu ei ole võimeline tasuma kindlustuslepinguga ette nähtud omaosalust või
kui Kasutaja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt on kahju hüvitamine
kindlustustingimustest või nende rikkumisest tulenevalt välistatud (nt Nordic Marine
Insurance Plan Chapter 3 Section 5 toodud alustel või Shipowner’s Club P&I Rules Part 6
Rule 46jj).
3.7 Kasutajal ei ole õigust edastada Vara tehnilist dokumentatsiooni kolmandatele isikutele,
välja arvatud siis, kui see on vajalik Vara remondiks või hoolduseks.
3.8 Kui seoses Vara jõuseadmete avariiga on peatatud Vara „reisilaeva ohutuse tunnistus“ tuleb
remondi järgselt teostada laevakäigukatsetused, mille programm kooskõlastatakse eelnevalt
Veeteede Ametiga.
4. Kasutusse andja õigused ja kohustused
4.1 Kasutusse andjal on õigus Vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest ning nõuda
Vara kasutamise takistuste kõrvaldamist ja kahju hüvitamist, mida on Varale tekitanud teised
isikud, sealhulgas Kasutaja.
4.2 Kasutusse andjal on õigus igal ajal ise või koos ekspertidega kontrollida ja vaadata üle Vara
seisukorda, kusjuures kui Vara kontrollimise vajaduse tingis Kasutaja poolne Lepingu
tingimuste mittekohane täitmine, kohustub Kasutaja hüvitama kõik Kasutusse andja poolt
kontrollimisega seoses kantud kulud.
4.3 Kasutusse andjal on õigus igal ajal kontrollida Vara logiraamatut, masina päevaraamatut,
tehnilist hooldust ja käitamist tõendavaid dokumente ning Vara seadmete tööparameetrite
salvestuste elektroonilisi logifaile.
4.4 Kasutusse andja kompenseerib jooksvalt Kasutajale Kasutusse andjaga eelnevalt kirjalikult
kooskõlastatud investeeringud ja parendused, mis on tehtud Kasutaja poolt Vara vastavusse
viimiseks Euroopa Liidu õigusaktidest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevate
ettekirjutustega ja nõuete jõustumisega reisiparvlaevadele. Samuti kompenseerib Kasutusse
andja kõik eelnevalt kokkulepitud kulutused, mis on tehtud Kasutaja poolt enne ja/või pärast
Lepingu allakirjutamist Vara nõuete kohaseks ekspluateerimiseks vajalike puuduste
kõrvaldamiseks, mille kõrvaldamise kohustus on Kasutusse andjal.
5. Kasutaja vastutus
5.1 Kasutaja kannab, sõltumata Kasutaja süüst, Kasutusse andja ees täielikku ja tingimusteta
vastutust Vara säilimise eest alates Vara vastuvõtmise hetkest kuni Lepingu lõppemise ja
sellega seoses Vara tagastamiseni Kasutusse andjale, v.a juhul, kui Vara mittesäilimine on
põhjustatud Kasutusse andja või Vara tootja rikkumisest, sh Vara varjatud puudused.
5.2 Vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustumine Kasutajast mitteolenevatel või tema
poolt mittekontrollitavatel põhjustel ei vähenda ega vabasta Kasutajat punktis 5.1 sätestatud
vastutusest, v.a juhul, kui Vara hävimine, vargus, kaotsiminek või kahjustumine on
põhjustatud Kasutusse andja või Vara tootja rikkumisest, sh Vara varjatud puudus.
5.3 Vara päästmisest laevatatavatel veekogudel tulenevatele õigussuhetele kohaldatakse vara
merepääste 1989. aasta rahvusvahelist konventsiooni.
5.4 Laevahuku korral kompenseerib Kasutaja Kasutusse andjale kõik kulud, mis on seotud
laevarusude kõrvaldamisega.
5.5 Punktis 3 nimetatud lepingutingimuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on
Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt leppetrahvi kuni 30 000 eurot. Punktis 3.1.13,
3.1.14, 3.4 ja 3.5 toodud rikkumise korral on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt
leppetrahvi kuni 50 000 eurot. Kasutaja poolt punktis 3 sisalduvate kohustuste teistkordsel
rikkumisel ja rikkumise Kasutusse andja poolt antud täiendava tähtaja jooksul
mittelõpetamisel, on Kasutusse andjal õigus Leping üles öelda ning sellega seonduvad
kahjud Kasutajalt sisse nõuda.
6. Vara tagastamine
6.1 Lepingu lõppemisel on Kasutaja kohustatud Vara ja Varaga seotud dokumentatsiooni
viivitamatult tagastama Kasutusse andjale viimase poolt näidatud ajal ühes Vara kere
põhjaülevaatuse teostamist võimaldavas Eesti sadamas. Vara tagastamisel koostatakse ja
allkirjastatakse üleandmis-vastuvõtmisakt. Akti allkirjastamisest keeldumine ei peata Vara
valduse üleminekut Kasutusse andjale lepingu lõppemise hetkest.
6.2 Vara tagastamisega viivitamise korral on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt
leppetrahvi kuni 50 000 eurot. Vara dokumentatsiooni tagastamisega viivitamise korral on
Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt leppetrahvi 250 eurot iga viivitatud päeva eest.
6.3 Kui Kasutaja ei täida Vara tagastamise kohustust nõuetekohaselt ning Kasutusse andja
kannab seoses Kasutajalt Vara valduse vastuvõtmisega lisakulusid, on Kasutaja kohustatud
vastavad kulutused Kasutusse andjale hüvitama. punktis 6.2 sätestatud leppetrahvi
maksmine ei vabasta Kasutajat Vara tagastamise ega vara mittekohasest tagastamisest
tulenevate kahjude hüvitamise kohustusest.
6.4 Kasutaja poolt Kasutusse andjale tagastatav Vara peab olema samas komplektsuses
(sh kulumaterjalid), sisaldama Varaga kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja
Kasutusse andjale kuuluvaid parendusi. Kasutaja poolt üleantaval Varal ei tohi olla
kahjustusi, välja arvatud vara heaperemeheliku ja nõuetekohase kasutamise käigus tekkiv
normaalne kulumine.
6.5 Kui Vara tagastamisel on pooltel erimeelsusi Vara vastavuse osas punktis 6.4 sätestatule, on
Kasutusse andjal õigus tellida sõltumatu ekspertiis, kontrollimaks Vara vastavust nõuetele.
Kui ekspertiisi käigus tuvastatakse, et Vara tagastamisel ei vasta selle seisund Lepingus
ettenähtud tingimustele, peab Kasutaja Lepingu lõppemise hetkeks või Poolte kokkulepitud
tähtajaks Vara viima Lepingus ettenähtud tingimustele vastavasse seisu omal kulul või Vara
vastavasse seisu viimisega seotud kulud hüvitama Kasutusse andjale. Ekspertiisi kulud
kannab osapool, kelle kahjuks tehti ekspertiisi otsus.
7. Teabe vahetamine
7.1 Pooled kohustuvad üksteist teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
7.2 Kõik Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on
ametlikult ning kooskõlas Lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on poolele edastatud,
kirja (sh e-posti) teel või antud teisele poolele üle allkirja vastu Lepingus märgitud aadressil
või aadressil, mille Pool on pärast Lepingu sõlmimist kirjalikult teatanud.
7.3 Kirjalik teade on kätte antud, kui see on üle antud allkirja vastu või postiasutus on teate
saatnud tähitud kirjaga ja postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. E-posti teel edastatud
kirjalik teade loetakse kätte antuks teate edastamisele järgneval tööpäeval.
7.4 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 2 (kahe)
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Kui üks pool rikub käesolevat sätet, siis
loetakse kohaselt saadetud teateks teadet, mille teine pool on edastanud Lepingus märgitud
aadressile või e-posti aadressile.
8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
8.1 Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase
täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. Pooltel on õigus Lepingu muutmises
kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida Kasutusse
andjal ei olnud võimalik Lepingu sõlmimise ajal ette näha ja Lepingu muutmata jätmise
korral satuks täielikult või olulises osas ohtu Lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.
8.2 Kasutusse andjal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt:
8.2.1 Kasutaja pankrotistumisel või likvideerimisel;
8.2.2 Kasutaja poolt Lepinguga võetud kohustuste (punkt 3) rikkumise korral, kui Kasutusse
andja on määranud rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja ja vastava tähtaja
saabumisel ei ole rikkumist kõrvaldatud;
8.2.3 Kasutaja poolt valeandmete esitamisel;
8.2.4 punktis 1.3 viidatud avaliku teenindamise otselepingu ennetähtaegsel lõpetamisel.
8.3 Kasutusse andjal on õigus Lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada ka juhul, kui see on
tingimata vajalik ülekaaluka avaliku huvi raske kahjustamise vältimiseks.
9. Vaidluste lahendamine
9.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
9.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Kasutusse andja asukohajärgses kohtus.
9.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
9.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel
eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks.
10. Lõppsätted
10.1 Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma
teise Poole nõusolekuta.
10.2 Pooled kinnitavad, et:
10.2.1 nende esindajate esindusõigused ja volitused on kehtivad ega pole esindatavate poolt
tühistatud ega muudetud ning et nad omavad kõiki õigusi allkirjastada Leping selles toodud
tingimustel ja korras;
10.2.2 Lepingu allkirjastamine ning sellest tulenevate kohustuste täitmine ei riku Poolte kohustusi
mistahes kolmandate isikute ees ning et Pool on võimeline Lepingus ettenähtud toiminguid
teostama.
10.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Poolte allkirjad:
Kasutusse andja: Kasutaja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/