dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. august 2020
Viit
1.1-16/20-0004/4801-2
Registreeritud
10. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0004
Vastutaja
Anu Kull (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.1-1620-00044801-2 10.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc291 KB

Sisu (failidest)

Teie 24.07.2020 nr 7-9/20/3320 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 10.08.2020 nr 1.1-16/20-0004/4801-2 Narva mnt 7a 15172, Tallinn Põlevkivijäätmete analüüs MKM vastus Austatud kolleegid, Täname küsimuste eest, mis on seotud 20.07.2020 jõustuva keskkonnatasude seaduse (KeTS) muudatusega ning saadame meie vastused. Majanduslik motivatsioon keskkonnamõju vähendamiseks: Missugune on MKM tegevusplaan põlevkivijäätmete taaskasutamise soodustamiseks läbi nõudluse tõstmise nii õigusliku raamistiku kui soodustavate tingimuste loomise kaudu? Keskkonnamõju vähendamise majandusliku motivatsiooni lähtekohaks on, et keskkonnakasutusest laekuv tulu suunatakse majandusse tagasi tootlike investeeringutena, eelkõige läbi erinevate finantsinstrumentide. Seetõttu ei saa nõus olla, et üheks keskkonnatasude põhikomponendiks, võrdselt riigitulu, KOV tulu ning keskkonnahoidlike investeeringutega, on pakutud Keskkonna- ja kliimafond. Oleme nõus, et põlevkivijäätmete taaskasutamist tuleb soodustada läbi nõudluse tõstmise, eelkõige riigihangetes põlevkivijäätmete kasutamist soodustavate tingimuste seadmisega nendes hangetes, kus see uuringute põhjal on tehnoloogiliselt võimalik. Põlevkivijäätmete taaskasutust saab soodustada ka seeläbi, et põlevkivitasude riigitulu osast moodustatakse sihtotstarbeline põlevkivifond, mis pakub põlevkivikaevandamise aheraine ning elektri- ja õlitootmise tuha ning poolkoksi taaskasutamisele suunatud projektidele finantsinstrumente (nt stipendium uuringuteks kombinatsioonis Kredexi käendusega toote kommertsialiseerimisel). Põlevkivijäätmete taaskasutamisele suunatud finantseeringute puhul tuleks arvestada, et jätkusuutliku finantseerimise taksonoomia põhimõtetest lähtuvalt ei pruugi tegemist olla eraturu poolt finantseeritavate projektidega, millest tulenevalt võib riikliku sihtasutuse käendus olla põhjendatud. MKM saab oma tegevusplaani võtta selle sihtotstarbelise põlevkivifondi koordineerimise ning koostöös Kredexi ja EASiga finantsinstrumentide väljatöötamise. Regulatiivne ja õiguslik raamistik keskkonnaseisundi kvaliteedi tagamiseks: Missugused on riigi strateegilised eesmärgid põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamiseks, sh õigusaktide muutmine ja uute regulatsioonide loomine; turutõrke eemaldamine põlevkivijäätmete taaskasutamiseks läbi logistika arendamise vm? Ennekõike märgime, et MKM toetab ressursside säästlikku kasutamist ning surve vähendamist uute karjääride avamiseks. Teiselt poolt on teede ehitamisel nii nagu ka raudteede ehitamisel olulised kasutatava ehitusmaterjali omadused ning materjali päritolu ei oma üldjuhul tähtsust. Selliselt ei ole tee ehitusel kehtivates normdokumentides, sh õigusaktides, keelatud kasutada aherainekillustikku ega muid taaskasutatavaid materjale, kui nende omadused vastavad kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele. Aherainekillustiku kasutamiseks avaliku taristu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ehitamisel peab aga tootel olema tootmisohje sertifikaat ning selle kasutamisel avalikult kaustatavate teede ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrusega nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Leiame, et kuigi aheraine kasutamine ei ole keelatud, võiks sellel siiski olla seaduslik alus või õiguslik raamistik sarnaselt sellele, kuidas Rootsis ja Soomes on seadustatud ehitus-ja lammutusjäätmetest toodetud killustiku kasutamine. MKM võiks koostöös KeM-ga koostada nn aheraine määruse, kus oleks muuhulgas sätestatud, et aherainest toodetud killustik vastab IV kat killustikule, mis sobib täitematerjaliks. Teema vajaks eraldi kokkulepet eelkõige arvestades, et aherainest toodetud killustik vastab ainult sel juhul IV kategooria killustikule, kui vastavate kvaliteedimäärangute alusel see nii ka tegelikult on. Põlevkivituha kasutamist on siiani takistatud selle ohtlikuks jäätmeks liigitamine. Pärast rafineerimise koodi eemaldamist on aga märke ettevõtete kasvavast huvist põlevkivituha kasutamise vastu ning keskkonnaettevõte Ragn-Sells AS esitanud patendiametile avaldused taotlemaks patente innovaatilisele põlevkivituha väärindamise protsessile, mis võimaldaks töödelda materjalideks valdava osa elektrienergia tootmisest Eestis tekkivat tuhajäädet. Seetõttu palume Keskkonnaministeeriumil esitada elektri ja õlitootmise tuhajäädete mahtude prognoosid. Majandus ja poliitika: Missugune on põlevkivijäätmeid ümbritsev majanduskeskkond, sh neid tekitavate ettevõtete finantsiline olukord ja majanduslik perspektiiv, jäätme potentsiaalsete taaskasutajate majanduslik ootus ja võimalikud takistused, kuid ka pikaajaline perspektiiv ja tekkivate toodete lisandväärtus ning võimalus asendada esmaste ressursside ammendamist? Eestis on kokku 3 ettevõtet, keda antud teema otseselt puudutab ning nende arvamuse saame välja selgitada. Põlevkivisektorit puudutavat pikaaegset plaani ei ole hetkel tehtud, aga juhul kui see osutub vajalikuks (nt nende ettevõtete tagasiside põhjal), siis tuleb kaaluda ka põlevkivisektori arenguplaani tegemist, nt seoses õiglase üleminekuga. Hetkel kehtib “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030”, kus on erinevad arvutused olemas, kuid neid ole värskendatud. Arenguplaani tegemisele peaks eelnema kokkulepe põlevkivitasudest riigieelarvesse laekuvate vahendite kasutamiseks põlevkiviga seotud tegevuste finantseerimisel, nt läbi põlevkivi sihtotstarbelise fondi. Paindlikkus ning kindlus tulude sihtotstarbelise kasutamise osas on aga äärmiselt olulised, kuivõrd põlevkivijäätmeid tekitavaid ettevõtteid ümbritsev majanduskeskkond on raskelt prognoositav, kuna on otseselt sõltuv põlevkiviõli hinnast maailmaturul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viljar Lubi majandusarengu asekantsler Lisaadressaadid: Rahandusministeerium 2 (3) Anu Kull 639 7606 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel