Teie 24.07.2020 nr 7-9/20/3320
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 10.08.2020 nr 1.1-16/20-0004/4801-2
Narva mnt 7a
15172, Tallinn
Põlevkivijäätmete analüüs MKM vastus
Austatud kolleegid,
Täname küsimuste eest, mis on seotud 20.07.2020 jõustuva keskkonnatasude seaduse (KeTS)
muudatusega ning saadame meie vastused.
Majanduslik motivatsioon keskkonnamõju vähendamiseks: Missugune on MKM
tegevusplaan põlevkivijäätmete taaskasutamise soodustamiseks läbi nõudluse tõstmise nii
õigusliku raamistiku kui soodustavate tingimuste loomise kaudu?
Keskkonnamõju vähendamise majandusliku motivatsiooni lähtekohaks on, et
keskkonnakasutusest laekuv tulu suunatakse majandusse tagasi tootlike investeeringutena,
eelkõige läbi erinevate finantsinstrumentide. Seetõttu ei saa nõus olla, et üheks keskkonnatasude
põhikomponendiks, võrdselt riigitulu, KOV tulu ning keskkonnahoidlike investeeringutega, on
pakutud Keskkonna- ja kliimafond. Oleme nõus, et põlevkivijäätmete taaskasutamist tuleb
soodustada läbi nõudluse tõstmise, eelkõige riigihangetes põlevkivijäätmete kasutamist
soodustavate tingimuste seadmisega nendes hangetes, kus see uuringute põhjal on tehnoloogiliselt
võimalik. Põlevkivijäätmete taaskasutust saab soodustada ka seeläbi, et põlevkivitasude riigitulu
osast moodustatakse sihtotstarbeline põlevkivifond, mis pakub põlevkivikaevandamise aheraine
ning elektri- ja õlitootmise tuha ning poolkoksi taaskasutamisele suunatud projektidele
finantsinstrumente (nt stipendium uuringuteks kombinatsioonis Kredexi käendusega toote
kommertsialiseerimisel). Põlevkivijäätmete taaskasutamisele suunatud finantseeringute puhul
tuleks arvestada, et jätkusuutliku finantseerimise taksonoomia põhimõtetest lähtuvalt ei pruugi
tegemist olla eraturu poolt finantseeritavate projektidega, millest tulenevalt võib riikliku
sihtasutuse käendus olla põhjendatud. MKM saab oma tegevusplaani võtta selle sihtotstarbelise
põlevkivifondi koordineerimise ning koostöös Kredexi ja EASiga finantsinstrumentide
väljatöötamise.
Regulatiivne ja õiguslik raamistik keskkonnaseisundi kvaliteedi tagamiseks: Missugused on
riigi strateegilised eesmärgid põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamiseks, sh
õigusaktide muutmine ja uute regulatsioonide loomine; turutõrke eemaldamine
põlevkivijäätmete taaskasutamiseks läbi logistika arendamise vm?
Ennekõike märgime, et MKM toetab ressursside säästlikku kasutamist ning surve vähendamist
uute karjääride avamiseks. Teiselt poolt on teede ehitamisel nii nagu ka raudteede ehitamisel
olulised kasutatava ehitusmaterjali omadused ning materjali päritolu ei oma üldjuhul tähtsust.
Selliselt ei ole tee ehitusel kehtivates normdokumentides, sh õigusaktides, keelatud kasutada
aherainekillustikku ega muid taaskasutatavaid materjale, kui nende omadused vastavad
kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele. Aherainekillustiku kasutamiseks avaliku taristu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ehitamisel peab aga tootel olema tootmisohje sertifikaat ning selle kasutamisel avalikult
kaustatavate teede ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada majandus- ja taristuministri 22.09.2014
määrusega nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele
vastavuse tõendamise kord“.
Leiame, et kuigi aheraine kasutamine ei ole keelatud, võiks sellel siiski olla seaduslik alus või
õiguslik raamistik sarnaselt sellele, kuidas Rootsis ja Soomes on seadustatud ehitus-ja
lammutusjäätmetest toodetud killustiku kasutamine. MKM võiks koostöös KeM-ga koostada nn
aheraine määruse, kus oleks muuhulgas sätestatud, et aherainest toodetud killustik vastab IV kat
killustikule, mis sobib täitematerjaliks. Teema vajaks eraldi kokkulepet eelkõige arvestades, et
aherainest toodetud killustik vastab ainult sel juhul IV kategooria killustikule, kui vastavate
kvaliteedimäärangute alusel see nii ka tegelikult on.
Põlevkivituha kasutamist on siiani takistatud selle ohtlikuks jäätmeks liigitamine. Pärast
rafineerimise koodi eemaldamist on aga märke ettevõtete kasvavast huvist põlevkivituha
kasutamise vastu ning keskkonnaettevõte Ragn-Sells AS esitanud patendiametile avaldused
taotlemaks patente innovaatilisele põlevkivituha väärindamise protsessile, mis võimaldaks
töödelda materjalideks valdava osa elektrienergia tootmisest Eestis tekkivat tuhajäädet. Seetõttu
palume Keskkonnaministeeriumil esitada elektri ja õlitootmise tuhajäädete mahtude prognoosid.
Majandus ja poliitika: Missugune on põlevkivijäätmeid ümbritsev majanduskeskkond, sh
neid tekitavate ettevõtete finantsiline olukord ja majanduslik perspektiiv, jäätme
potentsiaalsete taaskasutajate majanduslik ootus ja võimalikud takistused, kuid ka
pikaajaline perspektiiv ja tekkivate toodete lisandväärtus ning võimalus asendada esmaste
ressursside ammendamist?
Eestis on kokku 3 ettevõtet, keda antud teema otseselt puudutab ning nende arvamuse saame välja
selgitada. Põlevkivisektorit puudutavat pikaaegset plaani ei ole hetkel tehtud, aga juhul kui see
osutub vajalikuks (nt nende ettevõtete tagasiside põhjal), siis tuleb kaaluda ka põlevkivisektori
arenguplaani tegemist, nt seoses õiglase üleminekuga. Hetkel kehtib “Põlevkivi kasutamise riiklik
arengukava 2016-2030”, kus on erinevad arvutused olemas, kuid neid ole värskendatud.
Arenguplaani tegemisele peaks eelnema kokkulepe põlevkivitasudest riigieelarvesse laekuvate
vahendite kasutamiseks põlevkiviga seotud tegevuste finantseerimisel, nt läbi põlevkivi
sihtotstarbelise fondi. Paindlikkus ning kindlus tulude sihtotstarbelise kasutamise osas on aga
äärmiselt olulised, kuivõrd põlevkivijäätmeid tekitavaid ettevõtteid ümbritsev majanduskeskkond
on raskelt prognoositav, kuna on otseselt sõltuv põlevkiviõli hinnast maailmaturul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Viljar Lubi
majandusarengu asekantsler
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
2 (3)
Anu Kull
639 7606
[email protected]
3 (3)