Elisa Eesti AS
Levikom Eesti OÜ Meie 18.08.2020 nr 2-1/20-0331/5125
Tele2 Eesti AS
Telia Eesti AS
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.
jaanuari 2019. a määruse nr 5 "Avaliku
konkursi läbiviimise kord sageduslubade
andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz"
muutmine
Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a
määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes
süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800
MHz“ muutmise eelnõu.
Palume Teie tagasisidet määruse muutmise eelnõu osas hiljemalt 1. septembriks 2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: määruse muutmise eelnõu ja seletuskiri
Liisi Moks
639 7665
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
18.08.2020
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 "Avaliku konkursi läbiviimise
kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" muutmine“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 9 lõike 4 alusel. Halduskohtuasjas 3-19-3331
leidis kohus, et viidatud määruse näol on tegemist eelhaldusaktiga (11.12.2019 otsuse p 12),
mistõttu toimub määruse muutmine haldusaktide muutmiseks ettenähtud korras.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 "Avaliku konkursi läbiviimise kord
sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" muutmine“ (edaspidi määrus) muutmise eesmärgiks
on avada sideturg võimalikult suures ulatuses konkurentsile ja innovatsioonile ning tagada
piiratud sagedusressursi võimalikult tõhus ja tulemuslik kasutus.
19.02.2019 kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) välja avaliku
konkursi sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side
teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz. Konkursil osalemiseks avalduste esitamise
tähtaeg oli 25.03.2019 kell 10.00.
Tallinna Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras avaliku konkursi läbiviimise kuni
haldusasjas nr 3-19-333 kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Nimetatud kohtuasjas
vaidlustas Levikom Eesti OÜ sageduslubade andmise avaliku konkursi korraldamise tingimused.
18.03.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles ringkonnakohus leidis, et sagedusala
3410–3800 MHz konkursi määrus ja konkursi väljakuulutamise teade on põhjendatud ja
õiguspärased.
TTJA avaldas 19.03.2020 Ametlikes Teadaannetes ja TTJA veebilehel teadaande 19.02.2019
välja kuulutatud konkursi jätkumise kohta. Ühtlasi pikendas TTJA konkursil osalemiseks
avalduste esitamise tähtaega kuni 18.06.2020.
03.06.2020 kirjaga nr 13-2/2020/3711-1 kuulutas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
välja avaliku konsultatsiooni määruse muutmiseks, oodates turuosaliste tagasisidet 12.06.2020.
17.06.2020 kirjaga nr 13-2/2020/4055-1 pikendas minister avaliku konsultatsiooni tähtaega
31.07.2020. Lähtuvalt sellest pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega
kuni 18.08.2020.
Arvestades avaliku konsultatsiooni raames toimunud koosolekuid ja koroonaviiruse leviku
takistamiseks kehtestatud piirangute negatiivset mõju majandusele analüüsis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) muu hulgas sideturu ergutamise võimalikke
meetmeid ja leiab, et üheks asjakohaseks meetmeks on sagedusala 3410–3800 MHz
1
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=260899316.
1
sagedusjaotuse ja sageduslubade arvu muutmine. Selleks, et tagada jätkusuutlik, mitmekesine ja
arenev sideteenuste spekter ka muutunud majanduskeskkonna tingimustes, peab väliskaubandus-
ja infotehnoloogiaminister vajalikuks jagada sagedusala 3410–3800 MHz neljaks konkursi
objektiks senise kolme objekti asemel.
Sagedusvahemiku neljaks objektiks jagamise korral antakse rohkematele sideettevõtjatele
võimalus avalikul konkursil osalemiseks ning selle tulemusena 5G võrgu arendamiseks ja 5G
teenuste pakkumiseks. Konkurentsi suurendamine 5G teenuste pakkumisel elavdab kogu
majandust laiemalt ja aitab muuhulgas kaasa tööstus 4.0 arengule ning loob tarbijatele võimaluse
kasutada 5G teenuseid soodsama hinna ja parema kvaliteediga. Samas annab 5G teenuste areng
olulist lisaväärtust näiteks meditsiini, logistika, energeetika ja keskkonna valdkonnale. Konkursi
tulemusena tekib neljal sideettevõtjal võimalus 5G teenustega turule tulla, mis soodustab nii
konkurentsiolukorda kogu valdkonnas laiemalt kui kiirendab ka uute 5G teenuste turule laskmist.
Märkida tasub ka asjaolu, et 5G võrgu arendamisel saavad sideettevõtjad arendada erinevaid
sideteenuseid, arvestades sealhulgas kogu ettevõtluskeskkonnas tegutsevate teiste ettevõtjate
tuleviku ärimudelitega. Lubade neljane jaotus loob ka selleks parema ja efektiivsema
konkurentsiolukorra, luues paremad eeldused uute ja innovaatiliste teenuste turule toomiseks.
Eeltoodu võimaldab Eestil ka paremini maandada koroonaviirusest tingitud negatiivset mõju
majandusele. 5G võrkude arendamine pakub sideteenuse kasutajale uusi tehnoloogilisi võimalusi
sidevõrguga liitumiseks, mis loob omakorda paremad eeldused näiteks kaugtöö tegemiseks või
muude kiiret andmeside vajavate teenuste kasutamiseks. Kokkuvõttes paraneb sideteenuse
kasutajatele nii teenuse kättesaadavus kui selle kvaliteet.
MKM kaalus erinevaid sageduslubade jagamise variante, kuid selle juures arvestati asjaolu, et
sagedusala 3600–3800 kasutamisel tuleb arvestada rangemate tehniliste piirangutega, mis on
tingitud Venemaa poolsest sageduskasutusest. Samuti seati variantide kaalumisel tingimuseks,
et sagedusload peavad olema võimalikult võrdsed, et anda kõigile sagedusloa võitnutele võrdsed
tingimused 5G sidevõrgu arendamiseks ning konkurentsi elavdamiseks.
Eelpool nimetatud asjaolusid arvestades leiti, et optimaalseim variant on konkursi objektid
jagada järgmiselt:
3410–3460 MHz ja 3600–3650 MHz/
Sagedusluba I
3410–3510 MHz*
3460–3510 MHz ja 3650–3700 MHz/
Sagedusluba II
3510–3610 MHz*
3510–3560 MHz ja 3700–3750 MHz/
Sagedusluba III
3610–3710 MHz*
3560–3600 MHz ja 3750–3800 MHz/
Sagedusluba IV
3710–3800 MHz*
Sellise jaotuse korral ei teki küll esialgu 80–100 MHz terviklikke sagedusplokke, vaid iga
sagedusluba koosneb 50 MHz sagedusplokist sagedusalas 3410–3600 MHz (välja arvatud
sagedusluba IV, mille sagedusplokk on 40 MHz) ning 50 MHz sagedusplokist sagedusalas 3600–
3800 MHz. Siinkohal on aga oluline rõhutada, et selline sagedusjaotus on siiski esialgne ning
peale Venemaaga vastava koordinatsioonilepingu sõlmimist minnakse üle terviklikele 90–100
MHz sagedusplokkidele. Kuna 5G võrgu arendamine saab oma olemuselt olema järkjärguline
ning 5G teenuste kliendibaas hakkab alles tekkima, siis on sagedusplokkide 50 MHz suurus
2
esialgseks 5G võrgu arendamiseks piisav, mida on MKMile teada andnud ka mitmed 5G
tehnoloogia tootjate esindajad.
Ühe võimaliku variandina kaaluti alumine sagedusala (3410–3600 MHz) jagada üheks 70 MHz
ja kaheks 60 MHz sagedusplokiks ning ülemine sagedusala (3600–3800 MHz) jagada kolmeks
40 MHz sagedusplokiks ja üheks 80 MHz sagedusplokiks. Sellisel juhul oleks ühest küljest küll
sageduslubade I, II ja III puhul sagedusressurssi alumises sagedusalas 10–20 MHz võrra rohkem,
mis annaks 5G võrgu arendamisel mõnevõrra paremad võimalused suurema
andmeedastuskiiruse pakkumisel lõppkasutajale. Teisest küljest ei oleks sagedusplokid aga
võrdsed ning sagedusluba IV asuks ainult ülemises alas, kus tulenevalt Venemaast on sageduste
kasutamisele rangemad tehnilised piirangud. Kuna selline jaotus ei annaks sagedusloa omanikele
võrdseid võimalusi 5G võrku arendada ega täidaks ka eesmärki, miks otsustati seniselt kolmelt
sagedusloalt minna üle neljale sagedusloale, siis jäeti selline variant kõrvale.
Lisaks kaaluti ka sagedusala panemist konkursile 10 MHz sagedusplokkidena. Sellisel juhul
tuleks määrata mitu sagedusplokki üks konkursil osaleja osta võib nt 10 või 13 sagedusplokki.
Vastasel juhul, kui maksimaalset võimalikku ostetavate sagedusplokkide hulka ei määrata, on
suur tõenäosus, et sideettevõtjad, kellel on suurem finantsvõimekus, ostavad suurema osa
sagedusplokke ära, mistõttu saavad nad konkurentsieelise teiste ees. Mõni väiksema
finantsvõimekusega sideettevõtja võib aga sagedusplokkidest üldse ilma jääda. Seega võib
selline lahendus konkurentsiolukorda hoopis kahjustada. Maksimaalse võimaliku ostetavate
sagedusplokkide seadmisel ei ole aga vahet, kas oksjonile pannakse väikesed 10 MHz
sagedusplokid, mida võib osta maksimaalselt viis tükki alumises sagedusalas ja viis tükki
ülemises sagedusalas või üks sagedusplokk, mille suurus on 50 MHz alumises sagedusalas ja 50
MHz ülemises sagedusalas. Kuna väikeste sagedusplokkide kaupa müümine viib kokkuvõttes
omandatava sagedusressursi hinna kõrgemaks võrreldes suuremate sagedusplokkide kaupa
müümisest, siis see pärsib omakorda sideettevõtjate võimet edasisteks investeeringuteks 5G
võrgu ehitusse.
Arvestada eeltoodut on ministri hinnangul sagedusala neljaks jagamine tänastes tingimustes
proportsionaalne meede, kuivõrd see võimaldab ühest küljest avada turu võimalikult suures
ulatuses konkurentsile ja innovatsioonile, kuid teisest küljest tagada piiratud sagedusressursi
võimalikult tõhus ja tulemuslik kasutus. Ka Konkurentsiamet rõhutas oma 10.07.2019 kirjas
nr 5-5/2019-035, et konkurssi kavandades on väga oluline hoida turg võimalikult avatud uutele
arengutele ja tegijatele.
MKM leiab, et määruse muutmise mõju on väike, kuna määrust ei ole lõplikult veel täidetud (st
sageduslube ei ole määruse alusel veel antud). MKM leiab, et majanduse ergutamise meetmena
selle sagedusala jagamine neljaks kaalub üle võimaliku negatiivse riive, mis tekib määruse
muutmisega.
1.1 Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud TTJA sideosakonna
sagedushalduse talituse nõunik Irena Lukas (tel: 667 2127; e-post:
[email protected]) ja MKMi
sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441; e-post:
[email protected]) ja
peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665; e-post:
[email protected]). Eelnõu osas tegi
õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360; e-post:
[email protected]).
3
1.2. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Tulenevalt peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ §-st 13 kuulub väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda telekommunikatsiooni valdkond. Seega
elektroonilise side seaduses sätestatud volitusnorme annab, muudab ja tunnistab kehtetuks
valdkonna eest vastutav minister ehk väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Sellest
tulenevalt muudab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri määrust.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse muutmisel on võetud arvesse järgmisi sagedusala 3410–3800 MHz reguleerivaid Eesti,
Euroopa Komisjoni, Euroopa Postiside ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide
Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des
Télécommunications, CEPT) Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications
Committee, ECC), Euroopa Komisjoni ja Telekommunikatsiooni Liidu (International
Telecommunication Union, ITU) vastavaid reguleerivaid akte ning samuti sõlmitud ja
kavandatavaid rahvusvahelisi koordinatsioonilepinguid ja kokkuleppeid:
1. Eesti raadiosagedusplaan2 (edaspidi ERSP), mis näeb ette avaliku konkursi korraldamise
sagedusalas 3410–3800 MHz ning sagedusala vabastamist olemasolevast kasutusest
hiljemalt 31.01.2021;
2. Komisjoni rakendusotsused (EL) 2019/2353 ja 2014/276/EL4, millega muudetakse otsuse
2008/411/EÜ5 ning ajakohastatakse sagedusala 3410–3800 MHz suhtes kohaldatavaid
tehnilisi tingimusi;
3. ITU Raadioeeskirjade (edaspidi ITU RR) artikkel 5 alamärkus 5.430A6, millega luuakse
võimalus kasutada sagedusala 3400–3600 MHz rahvusvahelise mobiilside tarbeks
(International Mobile Telecommunications, IMT) ning määratakse kasutustingimused;
2
26.10.2017 Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri määrus nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“ (RT I, 25.01.2019, 6).
3
Komisjoni 24. jaanuari 2019 rakendusotsus, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400–3800
MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega.
4
Komisjoni rakendusotsus, 2. mai 2014, otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta
maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise
kohta.
5
Komisjoni otsus, 21. mai 2008, sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks,
millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid.
6
5.430A. The allocation of the frequency band 3 400-3 600 MHz to the mobile, except aeronautical mobile, service
is subject to agreement obtained under No. 9.21. This frequency band is identified for International Mobile
Telecommunications (IMT). This identification does not preclude the use of this frequency band by any application
of the services to which it is allocated and does not establish priority in the Radio Regulations. The provisions of
Nos. 9.17 and 9.18 shall also apply in the coordination phase. Before an administration brings into use a (base or
mobile) station of the mobile service in this frequency band, it shall ensure that the power flux-density (pfd) produced
at 3 m above ground does not exceed −154.5 dB(W/(m2 * 4 kHz)) for more than 20% of time at the border of the
territory of any other administration. This limit may be exceeded on the territory of any country whose administration
has so agreed. In order to ensure that the pfd limit at the border of the territory of any other administration is met,
the calculations and verification shall be made, taking into account all relevant information, with the mutual
agreement of both administrations (the administration responsible for the terrestrial station and the administration
responsible for the earth station) and with the assistance of the Bureau if so requested. In case of disagreement,
calculation and verification of the pfd shall be made by the Bureau, taking into account the information referred to
above.
Stations of the mobile service in the frequency band 3 400-3 600 MHz shall not claim more protection from space
stations than that provided in Table 21-4 of the Radio Regulations (Edition of 2004). (WRC-15).
4
4. CEPT ECC otsused7, millega kehtestatakse sagedusala 3410–3800 MHz kõige vähem
piiravad tehnilised tingimused, tehnilised parameetrid koordineerimisele ja
sünkroniseerimisele piirialades8 ning riigisisesed võrkude vahelised sünkroniseerimise
põhimõtted9;
5. Eesti ja Soome vaheline koordinatsioonileping10 sagedusala 3400–3800 MHz kasutamise
kohta piirialades;
6. Eesti ja Läti vaheline koordinatsioonileping11 ja koordinatsioonilepingu kavand12
sagedusala 3400–3800 MHz kasutamise kohta piirialades.
Määruse eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist.
Punktid 1–3 ja 5. Määruse § 2 lõigete 2 ja 5–7 muutmise ning täiendamise lõikega 8 tingib
ministri soov anda sagedusalas 3410–3800 MHz konkursi korras senise kolme sagedusloa asemel
neli sagedusluba. Sagedusala neljaks jagamine tänastes tingimustes proportsionaalne meede,
kuivõrd see võimaldab ühest küljest avada sideturu võimalikult suures ulatuses konkurentsile ja
innovatsioonile, kuid teisest küljest tagab see piiratud sagedusressursi võimalikult tõhusa ja
tulemusliku kasutuse.
Määruse muutmise tulemusel on konkursi objektideks neli sagedusluba:
3410–3460 MHz ja 3600–3650 MHz/
Sagedusluba I
3410–3510 MHz*
3460–3510 MHz ja 3650–3700 MHz/
Sagedusluba II
3510–3610 MHz*
3510–3560 MHz ja 3700–3750 MHz/
Sagedusluba III
3610–3710 MHz*
3560–3600 MHz ja 3750–3800 MHz/
Sagedusluba IV
3710–3800 MHz*
Iga sagedusluba koosneb nn kasulikust sagedusplokist (sagedusalas 3410–3600 MHz) ja
Venemaa piirangutega sagedusplokist (sagedusalas 3600–3800 MHz).
7
ECC/DEC/(11)06. ECC Decision of 9 December 2011 on harmonised frequency arrangements and least restrictive
technical conditions (LRTC) for mobile/fixed communications networks (MFCN) operating in the band 3400-3800
MHz, amended on 14 March 2014 and amended 26 October 2018.
8
ECC/REC/(15)01. ECC Recommendation of 13 February 2015 on cross-border coordination for mobile/fixed
communications networks (MFCN) in the frequency bands: 694-790 MHz, 1452-1492 MHz, 3400-3600 MHz and
3600-3800 MHz, amended on 5 February 2016 and 14 February 2020, 14 March 2014 and amended 26 October
2018 .Raporti eelnõu Efficient usage of the spectrum at the border of CEPT countries between MFCN TDD networks
in the frequency band 3400–3800 MHz (arvestades ECC/REC/(15)01 konsultatsiooni tulemusi, valmib 06.2021).
Otsuse eelnõu Harmonised TDD networks synchronisation in the frequency band 3400–3800 MHz (valmib
11.2020).
9
ECC Report 296. National synchronisation regulatory framework options in 3400–3800 MHz: a toolbox for
coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400–3800 MHz.
10
Agreement between the Finish Communications Regulatory Authority and the Estonian Technical Regulatory
Authority concerning the use of the 3.6 GHz frequency band (3400–3800 MHz) in the border areas.
11
Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and Estonian Technical
Regulatory Authority concerning the use of the frequency band 3400-3800 MHz for terrestrial Mobile/Fixed
Communications Networks (MFCN) in border areas.
12
Draft Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Consumer
Protection and Technical Regulatory Authority of the Republic of Estonia concerning the use of the frequency band
3400-3800 MHz for terrestrial Mobile/Fixed Communications Networks (MFCN) in border areas.
5
Kuna Venemaaga 3410–3800 MHz sagedusala mobiilside koordinatsioonilepingud puuduvad,
siis tuleb lähtuda üldistest ITU RR nõuetest. Sagedusalas 3410–3600 MHz saab mobiilsidet
kasutada primaarsel alusel kui lähtuda ITU RR artikli 5 alamärkuse 5.430A
koordinatsioonitingimustest. Sagedusala 3600–3800 MHz saab kasutada terve Eesti ulatuses
üksnes sekundaarsel alusel ehk tuleb tagada kaitse satelliitside maajaamadele, samas senised
koordinatsioonid näitavad, et suures osas Eestis on siiski kasutus võimalik.
Lisaks on märgitud iga sagedusloa juurde tärniga üleminek sagedusalale, kui ülemineku eeldused
on täidetud. Ülemineku eeldus on sagedusala 3600–3800 MHz kasutamiseks sõlmitud
koordinatsioonilepingute või kokkulepete olemasolu kõigi naaberriikidega või positiivsed
saatjapõhise koordineerimise tulemused või ITU või CEPTi regulatsioonis, mis võimaldab
sagedusala kasutamist ilma naaberriikidega koordineerimist või kõik sageduslubade I, II ,III ja
IV omanikutest on esitanud vastavasisulise sagedusloa tingimuste muutmise taotluse TTJAle.
Sageduslubade arvu muudatus tingib määruse § 2 lõigete 5–7 muutmise ja täiendamise lõikega 8.
Konkursi korraldaja ehk TTJA viib esimesena läbi enampakkumise konkursi objekti sagedusloa
I osas, seejärel eraldi sagedusloa II, III ja IV osas. Lisaks sätestatakse, et sagedusloa I võitnud
osaleja ei saa osaleda sagedusloa II, sagedusloa III ja sagedusloa IV osas korraldatud
enampakkumisel. Sama reegel kehtib ka sagedusloa II võitnud osaleja ja sagedusloa III võitnud
osaleja kohta. Sellega välistatakse see, et üks osaleja võib saada mitu konkursi objekti.
Kuna määruse muudatusega täiendatakse määruse § 2 lõikega 8, siis see tingib ka muudatuse
määruse § 9 lõikes 6.
Punkt 4. Määruse § 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6, millega sätestatakse nõuded
sidevõrgule. Konkursil osaleja peab konkursile esitatavas avalduses kinnitama, et sagedusloa
võitmise korral peab ta ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest tegema lõppkasutajatele
kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European
Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti
3GPP (3rd Generation Partnership Project) versioon (release) 15 baseeruva sideteenuse. ETSI
tehniline raport Release 15 TR 121 915 V15.0.0 (2019-10)13 sisaldab 5G võrgu kirjeldust (sh
non-stand alone kui ka stand-alone). See tehniline raport on aluseks ETSI harmoneeritud
standarditele EN 301 908-2414 ja EN 301 908-2515. Need standardid on valmimas.
Non-stand alone 5G võrk tähendab, et 5G võrku ehitatakse 4G võrgu baasil.
Stand alone 5G võrk on puhtalt 5G tehnoloogial baseeruv võrguarhitektuur.
Lisaks kinnitab ta, et sagedusloa võitmise korral paigaldab ta ühe aasta jooksul vähemalt kümnes
maakonnas vähemalt kümme baasjaama iga maakonna kohta.
Nende sidevõrgu nõuete sätestamise eesmärk suunata sagedusloa saajat koheselt investeerima
5G võrgu arendamisesse. Lisaks loovad sellised sätted ka eelduse, et avalikule konkursile tulevad
sideettevõtjad, kellel on olemas selge huvi ja finantsvõimekus asuda koheselt 5G võrku arendama
ja vastavaid sideteenuseid pakkuma.
13
Digital cellular telecommunications system (Phase 2+) (GSM); Universal Mobile Telecommunications System
(UMTS); LTE; 5G; Release description; Release 15 (3GPP TR 21.915 version 15.0.0 Release 15)
https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/121900_121999/121915/15.00.00_60/tr_121915v150000p.pdf.
14
https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54728.
15
https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54786.
6
Antud eelnõu säte on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/197216
artikliga 54, mis sätestab, et sagedusala 3400–3800 MHz antakse 5G tehnoloogia kasutusse.
Sidevõrgule esitatavad nõuded on avaliku konsultatsiooni käigus läbi räägitud ja kõik osapooled
olid nendega nõud. Nimetatud nõuded sätestatakse ka määruse lisas ning lisatakse sagedusloale.
Punkt 6–10. Määrust täiendatakse § 101, mis omakorda tingib § 11 lõigete 1, 3 ja 4 ning § 12
lõigete 1, 2 ja 3 muutmise.
Paragrahvis 101 sätestatakse täiendava enampakkumise läbiviimise kord juhuks, kui avalikule
konkursile kvalifitseerub üksnes kolm osalejat, kes tunnistatakse enampakkumise läbiviimise
järel konkursi võitjateks sagedusloa I, sagedusloa II ja sagedusloa III osas.
Juhul, kui konkursile kvalifitseerub üks või kaks osalejat, kes tunnistatakse enampakkumise
läbiviimise järel konkursi võitjateks sagedusloa I või sagedusloa I ja II osas on võimalik kohe
pärast tulemuste selgumist rakendada määruse lisa punktis 1 sätestatud üleminekut laiemale
ühtlustatud kasutustingimustega ribale sagedusalas 3410–3510 MHz (ühe võitja korral) või
3410–3610 MHz (kahe võitja korral) ning reserveerida ülejäänud ressurss kuni Venemaa
poolsete piirangute äralangemiseni või korraldada uus konkurss kahele sagedusloale sagedusalas
3610–3800 MHz, kus kasutustingimused on rohkem piiratud. Seega ei pea ministeerium
vajalikuks sätestada täiendavat enampakkumise läbiviimise korda juhuks, kui konkursi võitjateks
osutub üks või kaks osalejat.
Ministeerium hindab ebatõenäoliseks võimalust, et konkursi raames jääb välja andmata
sagedusluba I või sagedusluba II või sagedusluba III. Mahu osas on sagedusluba I, sagedusluba
II ja sagedusluba III väärtuslikumad (100 MHz), kui sagedusluba IV (90 MHz), mistõttu võib
eeldada, et kui konkursile kvalifitseerub kolm osalejat, siis konkureerivad nad eelkõige esimesele
kahele sagedusloale ning määruse § 2 lõikes 6–8 sätestatud piirangute tõttu on kolmandal osalejal
võimalik saada sagedusluba alghinnaga. Sel juhul on suur tõenäosus, et kolmas osaleja esitab
pakkumuse sagedusloale III, mis on mahu osas10 MHz suurem, kui sagedusluba IV. Seega välja
andmata võib jääda sagedusluba IV. Seetõttu pidas ministeerium vajalikuks luua täiendav norm
sagedusloa IV andmiseks sama konkursi raames juhuks, kui konkursile kvalifitseerub üksnes
kolm osalejat.
Arvestades määruse § 2 lõigetes 6–8 sätestatud piiranguid, mis keelavad sagedusloa IV
enampakkumisel osaleda sagedusloa I, sagedusloa II ja sagedusloa III võitjatel, jääks kolme
kvalifitseerunud osaleja korral, kes kõik osutuvad ka kolme esimese objekti enampakkumistel
edukaks, sagedusluba IV välja andmata. Vältimaks olukorda, kus konkursil jääb välja andmata
sagedusluba IV ehk sagedusressurss 90 MHz (40 MHz + 50 MHz) ulatuses
raadiosagedusvahemikes 3560–3600 MHz ja 3750–3800 MHz, on otstarbekas väljastada
sagedusloa IV ressurss sama konkursi raames ning mitte korraldada uut konkursi.
Uue konkursi korraldamine sagedusloale IV võib tekitada olukorra, kus konkursile soovivad tulla
samad sideettevõtjad, kes osutusid konkursi võitjateks sagedusloa I, sagedusloa II ja sagedusloa
III osas ning kellest igale ühele on juba seetõttu väljastatud sagedusressurss mahuga 100 MHz.
Seega juhul, kui üks sideettevõtja võidab lisaressursi 90 MHz ulatuses, tekib turul ebavõrdne
olukord, mis raskendab sagedusala ümberplaneerimist tulevikus pärast Venemaa poolsete
piirangute äralangemist ning samuti võib kahjustada konkurentsi 5G turul. Selle vältimiseks on
üheks võimaluseks piirata nn sagedusloa IV konkursil osalemine sideettevõtjatele, kes juba
omandasid sagedusloa esimese konkursi raames. Kuid selline lahendus ei maanda seda riski, et
sagedusloa IV konkursile ei tule ühtegi huvilist, mistõttu jääb väärtuslik sagedusressurss
kasutamata seni kuni tekkib konkurentsivõimeline soovija. Samuti ei ole sellisel juhul välistatud
spekuleerimise risk, kus näiteks spetsiaalselt konkursil osalemiseks moodustatakse uus
16
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214.
7
sideettevõte, kelle soov on omandada sagedusluba IV edasimüügi eesmärgil. Ka siin võib tekkida
risk, et sagedusloa IV omandab juba vastavas sagedusalas sagedusressurssi omav sideettevõtja.
Ühe alternatiivina kaalus ministeerium ka varianti moodustada sagedusloast IV mitu
konkursiobjekti ning korraldada uus konkurss väiksematele objektidele, kus oleks võimalus
osaleda kõigil soovijatel. Selle variandi suurima puudusena võib välja tuua sagedusala
fragmenteerimise riski, mis tähendab, et ressurssi omandavad sellised kasutajad, kellel ei ole
vähese ressursi tõttu ning arvestades sagedusalas kehtivaid piiranguid võimalik hakata kasutama
kõnealust sagedusala 5G tehnoloogia rakendamiseks. Sellise juhul ei saa garanteerida sagedusala
efektiivset ja häirevaba kasutamist, kuna nii väikeste objektide korral ei ole võimalik arendada
5G võrku arvestades tehnoloogilisi vajadusi, sünkroniseerimise nõudeid ning naaberriikide poolt
kehtestatud piiranguid. Seega võib tekkida olukord, kus sagedusressurss on küll väljastatud, kuid
ressursi efektiivne kasutamine ei ole võimalik. Selline lahendus oleks vastuolus ka Komisjoni
otsusega 2019/235, mis näeb ette kõnealuse sagedusala defragmenteerimist ning võimaldamist
kasutada sagedusressurssi suurte pideva ribaga plokkidena. Samuti tuleb arvestada, et ITU RR
artiklis 5 sätestatud alusel on sagedusala 3400–3800 MHz jaotatud erinevate kasutustingimustega
sagedusaladeks 3400–3600 MHz ja 3600–3800 MHz, mistõttu piirangud naaberriikide poolt
alumises ja ülemises sagedusalas on erinevad, mis omakorda tekitab veelgi rohkem piiranguid
sagedusala efektiivseks jaotamiseks. Olukord, kus sagedusluba koosneb kahest vahemikust, mis
asuvad erinevates sagedusalades erinevate kasutustingimustega võib osutada kriitiliseks just
kolme võitjate korral siis, kui ülejäänud sagedusressurss jagatakse väiksemateksobjektideks ning
pannakse uuele konkursile.
Kaaludes erinevaid variante, leidis ministeerium, et kõige mõistlikum ja objektiivsem lahendus
on korraldada sama konkursi raames sagedusloa IV osas täiendav enampakkumine selliselt, et
sagedusloa IV ressurss jagatakse kolmeks mahu osas võrdseks objektideks ning sagedusloa I,
sagedusloa II ja sagedusloa III omandanud sideettevõtjatele antakse võimalus omandada juba
võidetud ressursile täiendav ressurss.
Arvestades, et määruses sätestatakse võimalus anda sagedusluba IV välja täiendava
enampakkumise korras ja kolmeks jaotatuna, muudetakse ka määruse lisa, sätestades konkursi
sagedusala neljase jaotuse korral, samuti sagedusloa IV täiendava enampakkumise korraldamisel
kehtivad sagedusvahemikud ja tehnilised tingimused.
Paragrahvis sätestatakse täiendava enampakkumise läbiviimise kord ja objekti alghind ning
enampakkumise samm.
Määruse lisa punktis 2 on toodud täiendava enampakkumise konkursi objektid. Pärast täiendavat
enampakkumist jaotatakse sagedusala võitjate vahel selliselt, et igale võitjale oleks tagatud pidev
sagedusriba sagedusalas 3410–3600 MHz ja sagedusalas 3600–3800 MHz. See tähendab, et
enampakkumisel (sagedusloa I–III) võidetud sagedusplokkidele liidetakse juurde täiendaval
enampakkumisel (sagedusload IA–IIIA) võidetud sagedusplokid.
Punkt 11. Määrust täiendatakse lõppsättega. Kuna antud määruse näol on tegemist haldusaktiga,
siis on vaja sätestada määruse jõustumine, avaliku konsultatsiooni alustamise fakt, avaliku
konkursi välja kuulutamise pikendamise säte ning asjaolu, et määrust on võimalik vaidlustada
halduskohtus.
Punkt 12. Määruse lisa muudetakse ja asendatakse uue lisaga. Määruse lisas tehakse järgmised
muudatused:
lisa punktis 1 toodud konkursi objektide sagedusvahemikud viiakse kooskõlla määruse
eelnõu punktis 1 tehtud muudatusega. Senise kolme sagedusloa asemel on neli
sagedusluba. Muudatus on selgitatud eelnõu punktis 1;
lisa on täiendatud uue punktiga 2, kus on sätestatud täiendava enampakkumise konkursi
objektid. Muudatus on selgitatud eelnõu punktis 11;
8
lisa senine punkt 2 muudetakse punktiks 3;
lisa täiendatakse punktidega 3.6 ja 3.7, kus sätestatakse nõuded sidevõrgule. Selgitust
vaata eelnõu punkti 4 juurest;
lisa punkti 3.8 (kehtiva määruse lisa punkt 2.6) täiendatakse Komisjoni
rakendusotsusega (EL) 2019/235, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust
2008/411/EÜ. See rakendusotsus võeti vastu peale määruse jõustumist;
lisa punti 3.12 (kehtiva määruse lisa punkt 2.10) täiendatakse lausega, millega
sätestatakse, et sideettevõtja soovib koordinatsioonilepingus sätestatud piirnorme
ületada, siis tuleb järgida ITU RR-is sätestatud protseduuri;
lisa punkti 3.13 (kehtiva määruse lisa punkt 2.11) muudetakse ja sõnastatakse ümber,
kuna kehtiva määruse lisa punkt 2.13 tuuakse punkti 3.13;
lisa täiendatakse punktiga 3.16, kus sätestatakse, et sideettevõtja peab sidevõrgus
kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima ESS § 87 lõigetes 21 ja 22 sätestatud
nõudeid;
lisa täiendatakse punktiga 3.17, kus sätestatakse sidevõrgu sünkroniseerimise nõuded,
selliselt, mis arvestades ECC Raportist 296 ja Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235
lisas C toodud võimsuse piirnorme ja tagavad just 5G/NR võrkude kõige efektiivsemat
raadiosageduste kaustust ja häirevaba koostoimet;
lisa punkt 3.19–3.20 (kehtiva määruse lisa punktid 3.1–3.3) viiakse kooskõlla sellega, et
konkursi korras antakse neli sagedusluba ning senine viide lisa punktile 2.6 asendatakse
Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235 lisale C;
lisa täiendatakse punktiga 3.21, selles normis tuletatakse sideettevõtjale meelde, et
raadiosaateseadme paigaldamise tingimused tuleb kooskõlastada Terviseametiga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni otsusega 2008/411/EÜ ja Komisjoni rakendusotsustega
2014/276/EL ja 2019/235 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL17.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi
julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale.
Määruse rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna määruses sätestatud konkursi
tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse väärtuslikus sagedusalas 390 MHz raadiospektrit,
mis loob võimalused maapealsete sideteenuste sh mobiilsideteenuste arenguks ning soodustab
olemasolevate elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut ning uute rakenduste/tehnoloogiate
kasutusele võtmist.
Neli sagedusluba annab võrreldes kolme sagedusloaga võimaluse uutele tulijatele, kes saavad
võrdsetel alustel pakkuda uusi 5G teenuseid, mille tulemusena suureneb konkurents 5G turul.
Neli luba avardab ka tarbijate valikuvõimalusi ja tingib paremaid hinna ja kvaliteedi suhteid.
Konkurentsi suurendamine aitab kaasa ka tööstuse 4.0 arengule, kuna 5G on tööstus 4.0 üks
võimaldaja.
17
ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106.
9
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused nelja
sagedusloa ühekordse loatasu, sagedusloa andmise ning iga-aastase pikendamise eest võetava
riigilõivu laekumiseks riigieelarvesse. Aastane riigilõiv kaheksa ploki sagedusloa eest on 245
700 eurot.
Samuti laekub riigieelarvesse avaliku konkursi õnnestumisel, kui konkursi tulemusel antakse välja
kolm sagedusluba, ühekordsete loatasudena kokku vähemalt 6 388 000 eurot (4 x 1 597 000 eurot).
Kui avalikul konkursil laekub ühekordsete loatasudena enam kui 6 388 000 eurot, siis ülelaekunud
summa osas teeb MKM ettepaneku toetada TTJA-d 200 000 euro ulatuses, et võimaldada
järelevalve teostamiseks vajalike seadmete soetamist, mille abil saaks teostada 5G võrkude
sünkroniseerimise nõuete täitmist ja võimalike häirete lahendamist.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks sideettevõtjatele.
10
18.08.2020 nr 2-1/20-0331/5125
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari
2019. a määruse nr 5 „Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a
määruse nr 5 "Avaliku konkursi läbiviimise kord
sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz"
muutmine“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 9 lõike 4 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruses nr 5 „Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 "Avaliku konkursi läbiviimise kord
sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" muutmine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Konkursi objektideks on neli sagedusluba (edaspidi nimetatud kui sagedusluba I,
sagedusluba II, sagedusluba III või sagedusluba IV) üleriigiliseks kasutamiseks
raadiosagedusvahemikus 3410–3800 MHz aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD)
režiimis.“;
2) paragrahvi 2 lõiked 5–7 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Konkursi korraldaja viib esimesena läbi enampakkumise sagedusloa I andmiseks, teisena
sagedusloa II andmiseks, kolmandana sagedusloa III andmiseks ning viimasena sagedusloa IV
andmiseks.
(6) Sagedusloa I andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja ei saa osaleda
sagedusloa II, sagedusloa III ega sagedusloa IV andmiseks korraldatud enampakkumisel.
(7) Sagedusloa II andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja ei saa osaleda
sagedusloa III ega sagedusloa IV andmiseks korraldatud enampakkumisel.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
1
„(8) Sagedusloa III andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja ei saa osaleda
sagedusloa IV andmiseks korraldatud enampakkumisel.“;
4) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) kinnitust, et lõppkasutajale tehakse ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest
kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European
Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP
(3rd Generation Partnership Project) versioonil 15 baseeruva üldkasutatava elektroonilise side
teenuse;
6) kinnitust, et ühe aasta jooksul, arvates sagedusloa saamisest, paigaldatakse kümnes maakonnas
vähemalt kümme baasjaama iga maakonna kohta.“;
5) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „ja 7“ tekstiosaga „– 8“;
6) määrust täiendatakse § 101 järgmises sõnastuses:
„§ 101. Täiendava enampakkumise läbiviimine
(1) Kui pärast sagedusloa III andmiseks korraldatud enampakkumist selgub, et mitte ükski
kvalifitseerunud osaleja ei saa osaleda sagedusloa IV enampakkumisel käesoleva määruse § 2
lõikes 6–8 sätestatud piirangute tõttu, viiakse läbi täiendav enampakkumine.
(2) Täiendava enampakkumise objektideks on kolm sagedusluba (edaspidi nimetatud kui
sagedusluba IA, sagedusluba IIA ja sagedusluba IIIA) üleriigiliseks kasutamiseks
raadiosagedusvahemikes 3560–3600 MHz ja 3750–3800 MHz aegtihendus dupleks (Time
Division Duplex – TDD) režiimis.
(3) Täiendava enampakkumise objektide sagedusvahemikud ja nende tehnilised tingimused on
sätestatud määruse lisas.
(4) Iga lõikes 2 nimetatud sagedusluba on eraldiseisev täiendava enampakkumise objekt ja iga
sagedusloa andmiseks viiakse konkursi raames läbi eraldi enampakkumine.
(5) Konkursi korraldaja viib esimesena läbi täiendava enampakkumise sagedusloa IA andmiseks,
teisena sagedusloa IIA andmiseks ja viimasena sagedusloa IIIA andmiseks.
(6) Sagedusloa IA andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja ei saa osaleda
sagedusloa IIA ja sagedusloa IIIA andmiseks korraldatud enampakkumisel.
(7) Sagedusloa IIA andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja ei saa osaleda
sagedusloa IIIA andmiseks korraldatud enampakkumisel.
(8) Täiendavad enampakkumised viiakse läbi lõikes 1 nimetatud kvalifitseerunud osalejate vahel
lõikes 5 esitatud järjekorras ja iga enampakkumise raames toimuvad pakkumiste voorud.
(9) Täiendavad enampakkumised viiakse läbi § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluse alusel,
arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(10) Täiendava enampakkumise ühe objekti alghind on 50 000 eurot.
2
(11) Iga täiendava enampakkumise objekti esimese pakkumuse hind peab olema vähemalt lõikes
10 sätestatud alghind, iga järgmine pakkumus peab ületama eelmise vooru kõrgeimat pakkumust
vähemalt 30 000 euro võrra.
(12) Järgmise täiendava enampakkumise objekti enampakkumisest annab konkursi korraldaja
täiendaval enampakkumisel osalejatele teada e-posti teel mitte varem, kui järgmisel tööpäeval
pärast § 10 lõikes 3 sätestatud teate edastamist.
(13) Pärast täiendava enampakkumise lõppemist sageduslubade IA, IIA ja IIIA osas edastab
konkursi korraldaja täiendava enampakkumise objektide võitjatele teate täiendava
enampakkumise lõppemise ning sagedusala jaotuse kohta võitjate vahel kolme tööpäeva jooksul
vastava otsuse tegemisest arvates.
(14) Pärast täiendava enampakkumise tulemuste väljaselgitamist rakendub lisa punktis 2 toodud
sagedusala jaotus enampakkumise ja täiendava enampakkumise võitjate vahel.“;
7) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Täiendava enampakkumise võitja esitab konkursi korraldajale vormikohase taotluse sagedusloa
saamiseks ja sagedusloa tingimuste muutmiseks, arvestades lisa punktis 2 sätestatud sagedusala
jaotust, kahe tööpäeva jooksul § 101 lõikes 13 nimetatud teate kättesaamisest arvates.“;
8) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „võitja“ sõnadega „või § 101 sätestatud täiendava
enampakkumise läbiviimisel täiendava enampakkumise võitja“;
9) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui lõikes 3 sätestatud summad ei ole laekunud lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks, tunnistab
konkursi korraldaja § 10 lõikes 3 nimetatud otsuse kehtetuks ning tunnistab kahe tööpäeva jooksul
uueks võitjaks enampakkumisel või täiendaval enampakkumisel paremuselt järgmise pakkumuse
esitanud osaleja. Võrdsete paremusel järgmiste pakkumuste puhul jätkub enampakkumine või
täiendav enampakkumine võrdse pakkumuse teinud osalejate vahel vastavalt §-s 10 või §-s 101
sätestatule.“;
10) paragrahvi 12 lõiget 1, lõike 2 punkti 1 ning lõiget 3 täiendatakse pärast sõna
„enampakkumise“ sõnadega „või täiendava enampakkumise“;
11) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses:
„§ 13. Lõppsäte
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Määruse menetlus viidi läbi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 3. juuni 2020. a kirjaga
nr 13-2/2020/3711-1 alustatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemuste
ning määruse põhjendustega on esitatud seletuskirjas. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
(3) Konkursi korraldaja muudab 19. veebruaril 2019. a välja kuulutatud avaliku konkursi
„Sageduslubade andmine maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ teadet vastavalt käesoleva määruse tingimustele ning
pikendab avalduste esitamise tähtaega vähemalt 30 tööpäeva.
3
(4) Konkursi korraldaja teavitab 19. veebruaril 2019. a välja kuulutatud avalikule konkursile
„Sageduslubade andmine maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ juba avalduse esitanud isikuid konkursi teate
muutmisest ja annab isikutele aega vähemalt 30 tööpäeva esitatud avalduste muutmiseks või tagasi
võtmiseks.
(5) Määrust on võimalik vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud
korras.“;
12) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tingimused
4
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
22.01.2019 määrus nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade
andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava
elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 3410–3800 MHz“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
KONKURSI OBJEKTIDE SAGEDUSVAHEMIKUD JA SAGEDUSLOA TINGIMUSED
1. Konkursi objektide sagedusvahemikud enampakkumisel
3410–3460 MHz ja 3600–3650 MHz/
Sagedusluba I
3410–3510 MHz*
3460–3510 MHz ja 3650–3700 MHz/
Sagedusluba II
3510–3610 MHz*
3510–3560 MHz ja 3700–3750 MHz/
Sagedusluba III
3610–3710 MHz*
3560–3600 MHz ja 3750–3800 MHz/
Sagedusluba IV
3710–3800 MHz*
*Üleminek sagedusvahemikule toimub samaaegselt sageduslubade I, II, III ja IV osas. Ülemineku
eeldus on sagedusala 3600–3800 MHz kasutamiseks sõlmitud koordinatsioonilepingute või
kokkulepete olemasolu kõigi naaberriikidega või positiivsed saatjapõhise koordineerimise
tulemused või muudatused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International
Telecommunication Union – ITU) või Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni
Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des
Télécommunications – CEPT) regulatsioonis, mis võimaldab sagedusala kasutamist ilma
naaberriikidega koordineerimist või kõik sageduslubade I, II, III ja IV omanikutest on esitanud
vastavasisulise sagedusloa tingimuste muutmise taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile.
2. Konkursi objektide sagedusvahemikud täiendaval enampakkumisel
2.1 Konkursi objektid
Konkursi objekt TDD sagedusvahemik
Sagedusluba IA 3560–3580 MHz ja 3750–3760 MHz
Sagedusluba IIA 3580–3590 MHz ja 3760–3780 MHz
Sagedusluba IIIA 3590–3600 MHz ja 3780–3800 MHz
2.2 Sagedusala jaotus sõltuvalt konkursi objekti IA, IIA ja IIIA võitjast. Enampakkumisel võidetud
objektile lisandub täiendaval enampakkumisel võidetud sagedusressurss.
Konkursi objekt TDD sagedusvahemik
Sagedusluba IA 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz või
3410–3470 MHz ja 3600–3670 MHz/
3410–3540 MHz*
Sagedusluba IIA 3470–3530 MHz ja 3670–3740 MHz või
3470–3540 MHz ja 3670–3730 MHz või
5
3480–3540 MHz ja 3660–3730 MHz /
3540–3670 MHz*
Sagedusluba IIIA 3530–3600 MHz ja 3740–3800 MHz või
3540–3600 MHz ja 3730–3800 MHz /
3670–3800 MHz*
2.3 Pärast täiendavat enampakkumist jaotatakse sagedusala võitjate vahel selliselt, et igale võitjale
oleks tagatud pidev sagedusriba sagedusalas 3410–3600 MHz ja sagedusalas 3600–3800 MHz.
Samuti tagatakse pidev riba pärast käesoleva määruse lisa punktis 1 sätestatud üleminekut.
3. Sagedusloa tehnilised tingimused ja piirangud
3.1 Raadiosageduste kasutuse geograafiline piirkond on Eesti Vabariik.
3.2 Sagedusala kuulub iseplaneeritavate raadiosagedusalade hulka.
3.3 Sagedusloa omanikul on õigus osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud
raadiosageduste kasutamise õigus üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule.
3.4 Sagedusala kasutatakse aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD) režiimis.
3.5 Elektroonilise side ettevõtjal (edaspidi sideettevõtja) on kohustus sideteenuse osutamiseks luua
sidevõrk, mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste poolest rahvusliku,
regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote nõuetele vastavuse
seaduse mõistes.
3.6 Sagedusloa omanik teeb lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest
kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European
Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP
(3rd Generation Partnership Project) versioonil 15 baseeruva üldkasutatava elektroonilise side
teenuse.
3.7 Sagedusloa omanik paigaldab ühe aasta jooksul, arvates sagedusloa saamisest, kümnes
maakonnas vähemalt kümme baasjaama iga maakonna kohta.
3.8 Sagedusala kasutuse korraldamisel, elektroonilise side võrgu (edaspidi sidevõrk) loomisel ja
sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni otsusest nr 2008/411/EÜ, sagedusala
3400–3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik
ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 144, 04.06.2008, lk 77–81), Komisjoni
rakendusotsusest 2014/276/EL, otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise
kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side
teenuseid) muutmise kohta (ELT L 139, 14.05.2014, lk 18–25) ja Komisjoni rakendusotsusest
(EL) 2019/235, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400–3800 MHz suhtes
kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (ELT L 37, 08.02.2019, lk 135–143)
(edaspidi otsus 2019/235). Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 3400–3800 MHz kasutust
reguleerivatest CEPT-i, Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee –
ECC) otsustest, soovitustest ja tehnilistest raportitest ning ITU dokumentidest ning ETSI
harmoneeritud standarditest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest.
3.9 Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L
6
153, 22.05.2014, lk 62–106), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses elektroonilise
side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega.
3.10 Sideettevõtja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel kolme
tööpäeva jooksul tasuta andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käsutusse järelevalve
teostamiseks terminalseadme koos kliendi identifitseerimismooduliga (SIM kaart).
3.11 Sideettevõtja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel andma
teavet sidevõrgu kohta (baasjaamade asukohad, tunnused jne).
3.12 Sideettevõtja on kohustatud järgima piiranguid naaberriikide suhtes, mis tulenevad
sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingutest1 ja koordinatsioonilepingu
puudumisel ITU põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade (edaspidi ITU RR)
alamärkusest RR 5.430A2 sagedusala 3400–3800 MHz kohta. Konkursi korraldaja esitab oma
veebilehel lingi naaberriikidega sõlmitud koordinatsioonilepingutele koos konkursi
väljakuulutamise teatega. Samuti peab sideettevõtja arvestama, et sageduste kasutus nõuab
koordineerimist vastavalt ITU RR-is sätestatud protseduurile juhul, kui sideettevõtja soovib
sidevõrgus ületada koordinatsioonilepingus sätestatud piirnorme.
3.13 Sidevõrgu planeerimisel ja opereerimisel peab sideettevõtja arvestama mitte Euroopa Liidu
naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidega,
eeskätt paikse kosmoseside maajaamade spektrikasutusega. Koordinatsioonilepingu või
kokkuleppe puudumisel naaberriigiga tuleb arvestada, et sageduste kasutus nõuab koordineerimist
vastavalt ITU RR-is sätestatud protseduurile. Sagedusalas 3400–3600 MHz paigaldatavate saatjate
koordineerimisel lähtutakse ITU RR 5.430A alamärkusest ning sagedusalas 3600–3800 MHz ITU
RR artiklis 5 sätestatud liikuva maaside sekundaarsest kasutusest Regioonis 1. See tähendab, et
lairibasüsteemide kasutuse planeerimisel tuleb vajadusel enne kasutusele võtmist saatjate
parameetrid edastada Venemaa sideadministratsioonile koordineerimiseks. Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet vajadusel täpsustab ja muudab sageduste kasutamise tingimusi
lähtudes koordinatsiooni tulemustest.
1
Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Estonian Technical
Regulatory Authority concerning the use of the frequency band 3400–3800 MHz for terrestrial Mobile/Fixed
Communications Networks (MFCN) in border areas. (allkirjastatud 17.11.2017, jõustus 01.01.2018).
Agreement between the Finnish Communications Regulatory Authority and the Technical Regulatory Authority of
Estonia concerning the use of the 3.6 GHz frequency band (3400–3800 MHz) in the border areas. (allkirjastatud
20.06.2018, jõustub 01.01.2019).
Arrangement between the Telecommunications Administrations of the Russian Federation and the Republic of Estonia
concerning the use of the 3400–3600 MHz frequency band by Broadband Wireless Access systems in the border areas.
(allkirjastatud 14.05.2010, jõustus 01.06.2010).
2
5.430A The allocation of the frequency band 3400–3600 MHz to the mobile, except aeronautical mobile, service is
subject to agreement obtained under No. 9.21. This frequency band is identified for International Mobile
Telecommunications (IMT). This identification does not preclude the use of this frequency band by any application
of the services to which it is allocated and does not establish priority in the Radio Regulations. The provisions of Nos.
9.17 and 9.18 shall also apply in the coordination phase. Before an administration brings into use a (base or mobile)
station of the mobile service in this frequency band, it shall ensure that the power flux-density (pfd) produced at 3 m
above ground does not exceed −154.5 dB(W/(m2 * 4 kHz)) for more than 20% of time at the border of the territory
of any other administration. This limit may be exceeded on the territory of any country whose administration has so
agreed. In order to ensure that the pfd limit at the border of the territory of any other administration is met, the
calculations and verification shall be made, taking into account all relevant information, with the mutual agreement
of both administrations (the administration responsible for the terrestrial station and the administration responsible for
the earth station) and with the assistance of the Bureau if so requested. In case of disagreement, calculation and
verification of the pfd shall be made by the Bureau, taking into account the information referred to above. Stations of
the mobile service in the frequency band 3400–3600 MHz shall not claim more protection from space stations than
that provided in Table 21-4 of the Radio Regulations (Edition of 2004). (WRC-15).
7
3.14 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa
andmist ilmnevad elektroonilise side seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud
alused või tulenevalt sõlmitud raadiosageduste kasutamise koordinatsioonilepingu(te)
tingimustest.
3.15 Sideettevõtja ei tohi põhjustada häireid naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset
omavate muude raadioside süsteemidele. Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt
välja lülitama raadiosaatja(d), mis põhjustavad häireid, kuni häirete likvideerimiseni ja leidma
häirete kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse.
3.16 Sideettevõtja peab sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima elektroonilise
side seaduse § 87 lõigetes 21 ja 22 sätestatud nõudeid.
3.17 Sünkroniseerimise nõuete kehtestamisel lähtutakse ECC Raportis 2963 sätestatust järgmiselt:
Ajapilu struktuur:
DDDSU, kus D on alalüli (DL), U on üleslüli (UL), ja S = 10DL, 2GP, 2UL.
Kus 2GP = 2 kaitseperioodi (guard periods) ECC Raporti 296 mõistes. Kaitseperioodide number
võib olla ka 3 või 4. Siis DL number on 9 või 8.
Külgsageduste vahe (samm) on 30 kHz.
Perioodilisus on 2.5 ms
Sünkroniseerimine:
Sünkroniseerimise ja aja allikaks on UTC
Sünkroniseerimise täpsus on : +/- 1.5 mikrosekundit.
Mitte-AAS ja AAS tugijaamade baassagedusala võimsuse piirnormid on toodud otsuse 2019/235
lisas C.
3.18 Sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks
tagatud sagedusalas alla 3410 MHz kasutavate militaarsete raadiolokatsioonisüsteemide
asjakohane kaitse ning häirete vältimine. Raadiolokatsioonisüsteemide kaitsmisel tuleb lähtuda
otsuse 2019/235 lisa C tabelis 6 sätestatud piirväärtustest.
3.19 Sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks
tagatud sagedusvahemikes 3685–3699 MHz / 3785–3799 MHz opereerivate
sagedustihendusdupleks (Frequency Division Dupleks – FDD) süsteemide asjakohane kaitse ning
häirete vältimine Harju maakonnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26. oktoobri 2017. aasta
määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” lisas 1 sätestatud tähtajani.
3.20 Sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks
tagatud sagedusalas üle 3800 MHz kasutatavate kosmoseside maajaamade asjakohane kaitse ning
häirete vältimine. Kosmoseside maajaamade kaitsmisel tuleb lähtuda otsuse 2019/235 lisa C
tabelis 7 sätestatud piirväärtustest.
3.21 Arvestades, et tegemist on iseplaneeritava sagedusalaga, rakendub sagedusloa võitnud
sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 13 lõikes 33 sätestatud kohustus kooskõlastada
sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused Terviseametiga.
3
ECC Report 296. National synchronisation regulatory framework options in 3400–3800 MHz: a toolbox for
coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400–3800 MHz.
8