I PEATÜKK ÜLDSÄTTED A OSA KOHALDAMINE, MÕISTED JNE Eeskiri 1 Kohaldamine a) Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesolevad eeskirjad üksnes rahvusvahelis i mere reis e tegevate laevad suhtes. b) Igas peatükis on täpsemalt määratletud laevaklassid, mille suhtes iga peatükki kohaldatakse, ja näidatud kohaldamise ulatus. Eeskiri 2 Mõisted Eeskirjades kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: a) eeskirjad – konventsiooni lisas sisalduvad eeskirjad; b) administratsioon – selle riigi valitsus, kelle lipu all laeval on õigus sõita; c) heakskiidetud – administratsiooni poolt heaks kiidetud; d) rahvusvaheline mere reis – mere reis riigist, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse, väljaspool seda riiki asuvasse sadamasse või vastupidi; e) reisija – iga isik, kes ei ole: i) kapten ja laevapere liikmed või muud isikud, kes töötavad laeval mis tahes pädevuses selle laeva huvides, ja ii) alla ühe-aastane laps; f) reisilaev –laev, mis on mõeldud rohkem kui kaheteistkümnele reisijale; g) kaubalaev – laev, mis ei ole reisilaev; h) tanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud kergestisüttiva vedellasti vedamiseks mahtlastina ; i) kalalaev – laev, mida kasutatakse kalade, vaalade, hüljeste, merihobude või muude mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks; j) tuumalaev – tuumajõuseadmega varustatud laev; k) uus laev – laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 25. mail 1980 või pärast seda; l) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev; m) miil – 1852 meetrit või 6080 jalga; n) tähtpäev – päev ja kuu aastal, mis vastab asjakohase tunnistuse aegumise kuupäevale. Eeskiri 3 Erandid a) Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, ei kehti käesolevad eeskirjad järgmise suhtes: i) sõjalaevad ja sõjaväe transpordi laevad; ii) alla 500-tonnise kogumahutavusega kaubalaevad; iii) ilma mehaanilise jõu ajamita laevad; iv) primitiivse konstruktsiooniga puidust laevad ; v) mittekaubanduslikud lõbusõidujahid; vi) kalalaevad. b) Välja arvatud nagu otseselt sätestatud V peatükis, ei kehti mitte miski käesolevates eeskirjades laevade suhtes, mi llega sõidetakse üksnes Põhja-Ameerika Suurel järvistul ja Saint Lawrence’i jõel idasuunas kuni sirgjooneni, mis on tõmmatud Cap des Rosiersilt West Pointini Anticosti saarel, ja põhjapool Anticosti saart, 63. meridiaan. Eeskiri 4 Vabastused a) Administratsioon võib vabastada laeva, mis ei tee tavaliselt rahvusvahelisi mere reise, kuid millelt erandjuhul nõutakse ühe rahvusvahelise mere reisi tegemist, käesoleva eeskirja nõuetest, tingimusel et see vastab ohutusnõuetele, mis on administratsiooni arvates piisavad mere reisi jaoks, mille laev ette võtab. b) Administratsioon võib anda vabastuse uute tehniliste parameetritega laevale käesoleva eeskirja II-1, II-2, III ja IV peatükist, mille kohaldamine võiks tõsiselt takistada selliste parameetrite väljatöötamisega seotud uuringuid ja nende kasutamist rahvusvahelisi mere reise tegevates laevades. Selline laev peab siiski vastama ohutusnõuetele, mis on selle administratsiooni arvates piisavad tegevuse jaoks, milleks laev on kavandatud, ning mis tagavad laeva üldise ohutuse ja mida tunnustavad laeva poolt külastatavate riikide valitsused. Vabastuse andnud administratsioon edastab organisatsioonile selle andmed ja põhjused ning organisatsioon edastab need konventsiooniosaliste valitsustele teadmiseks. Eeskiri 5 Samaväärsed nõuded a) Kui käesolevad eeskirjad nõuavad, et laevale paigaldatakse või seal on teatav või teatavat tüüpi seadmestik, materjal, aparaat või seade, või nähakse ette teatav norm, võib administratsioon lubada muu või muud tüüpi seadmestiku, materjali, aparaadi või seadme paigaldamist või kasutamist või muu normi kehtestamist sellel laeval, kui ta on selle katsetamise teel või muul viisil veendunud, et selline või sellist tüüpi seadmestik, materjal, aparaat või seade või norm on vähemalt sama tõhus nagu käesolevate eeskirjadega nõutav. b) Administratsioon, mis lubab niimoodi asendusena muud või muud tüüpi seadmestikku, materjali, aparaati või seadet või normi, teatab organisatsioonile selle andmed koos tehtud katsete aruandega ning organisatsioon edastab need andmed teiste konventsiooniosaliste valitsustele nende ametnikele teadmiseks. B OSA Ülevaatused ja tunnistused Eeskiri 6 Ülevaatus a) Laevade ülevaatust käesolevate eeskirjadega kehtestatud mahus ja nendes lubatud vabastustega korraldavad administratsiooni ametnikud. Administratsioon võib volitada ülevaatust tegema selleks ametisse nimetatud inspektorid või tunnustatud organisatsioonid. b) Administratsioon, kes nimetab ametisse punktis a sätestatud ülevaatust tegema inspektorid või tunnustatud organisatsioonid, annab ametisse nimetatud inspektorile või tunnustatud organisatsioonile vähemalt volituse: i) nõuda laeva remonti; ii) sadamariigi asjakohaste võimude nõudmise korral teha ülevaatust. Administratsioon teavitab organisatsiooni ametisse nimetatud inspektorite või tunnustatud organisatsioonide konkreetsest ülesannetest ja neile delegeeritud volituste tingimustest. c) Kui nimetatud inspektor või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et laeva või selle seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistustes märgitud andmetele või et laev ei ole meresõidukõlblik ega ohutu selle pardal olevatele inimestele, tagab nimetatud inspektor või tunnustatud organisatsioon viivitamata meetmete võtmise puuduste kõrvaldamiseks ja teavitab sellest sobival ajal administratsiooni. Kui vajalikke meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ei võeta, tuleks asjakohased tunnistused kehtetuks tunnistada ja sellest kohe administratsioonile teatada, ning kui laev on teise osalisriigi sadamas, teatatakse viivitamata ka selle sadamariigi asjakohastele asutustele. Kui administratsiooni ametnik, ametisse nimetatud inspektor või tunnustatud organisatsioon on teavitanud sadamariigi asjakohaseid asutusi, osutab sadamariigi valitsus sellele ametnikule, inspektorile või organisatsioonile vajalikku abi kohustuste täitmisel käesoleva eeskirja alusel. Vajaduse korral tagab asjakohane sadamariik, et laev ei lähe merele enne, kui ta on meresõidukõlblik või laeva lahkumisel sadamast asjakohasesse laevaremonditehasesse ei seata ohtu laeva ega inimesi selle pardal. d) Administratsioon peab igal juhul täielikult tagama ülevaatuse täielikkuse ja tõhususe ning kohustub võtma vajalikke meetmeid selle kohustuse täitmiseks. Eeskiri 7 Reisilaevade ülevaatus a) Reisilaevale tehakse allpool nimetatud ülevaatused: i) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus kord 12 kuu jooksul, välja arvatud kui kohaldatakse eeskirja 14 punkte b, e, f ja g; iii) vajaduse korral lisaülevaatus. b) Eespool nimetatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab laeva konstruktsiooni, masinate ja seadmete täielikku ülevaatust, sealhulgas laeva veealune osa ja katelde sisemus ja välisosa. Selle ülevaatusega tagatakse, et seadmed, materjalid ja konstruktsioonielementide mõõdud, katlad ja muud survemahutid ning nende lisaseadmed, pea- ja abimehhanismid, elektriseadmed, raadioseadmed, sealhulgas need, mida kasutatakse päästevahendites, tulekaitse, tuletõrjesüsteemid ja -vahendid, päästevahendid ja -seadmed, laeva navigatsioonivahendid, navigatsiooniväljaanded, lootsi laevalevõtuvahendid ja muud seadmed vastavad täielikult käesolevate eeskirjade nõuetele ning seaduste, määruste, korralduste ja eeskirjade nõuetele, mille administratsioon on avaldanud nende alusel ekspluatatsioonis olevatele laevadele käesolevate eeskirjade täitmiseks. Ülevaatusega tagatakse samuti, et laeva kõigi osade ja seadmete töö on igas suhtes rahuldav ja et laev on varustatud tulede, märkide ning helisignaali ja hädasignaali andmise vahenditega, mida nõuavad käesolevad eeskirjad ja kehtivad merel kokkupõrgete vältimise rahvusvahelised eeskirjad; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus hõlmab laeva konstruktsiooni, katelde ja muude survemahutite, mehhanismide ja seadmete ülevaatust, sealhulgas laeva veealune osa. Ülevaatusega tagatakse, et laeva konstruktsioon, katlad ja muud survemahutid ning nende abiseadmed, pea- ja abimehhanismid, elektriseadmed, raadioseadmed, sealhulgas need, mida kasutatakse päästevahendites, tulekaitse, tuletõrjesüsteemid ja -vahendid, päästevahendid ja -seadmed, laeva navigatsioonivahendid, navigatsiooniväljaanded, lootsi laevalevõtuvahendid ja muud seadmed on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks ning vastavad täielikult käesolevate eeskirjade nõuetele ning nende seaduste, määruste, korralduste ja eeskirjade nõuetele, mille administratsioon on nende alusel avaldanud. Samuti kuuluvad eespool nimetatud ülevaatusel kontrollimisele tuled, märgid ning helisignaali ja hädasignaali andmise seadmed eesmärgiga tagada nende vastavus käesolevate eeskirjade ja kehtivate merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuetele; iii) sõltuvalt asjaoludest korraldatakse kas täielik või osaline lisaülevaatus pärast remonti, mis on tehtud eeskirjas 11 ettenähtud uuringute tulemusena, või pärast olulist remonti või uuendamist. Ülevaatusega tagatakse, et remondi- või uuendamistööd on tehtud kvaliteetselt, kasutatud materjalid ja tööde teostus on igas suhtes rahuldav ning et laev vastab käesolevate eeskirjade ja merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuetele ning nende seaduste, määruste, korralduste ja eeskirjade nõuetele, mille administratsioon on nende alusel avaldanud; c) i) eeskirja punktis b viidatud seadused, määrused, korraldused ja eeskirjad on igas suhtes sellised, et nad tagavad inimeste ohutust silmas pidades, et laev on sobiv sellele ettenähtud tegevuseks; ii) nad näevad muu hulgas ette nõuded, mida tuleb täita esmasel ja järgmistel pea- ja abikatelde, ühenduste, aurutorustiku, kõrgsurveanumate ja sisepõlemismootorite kütusetankide hüdraulilistel või muudel vastuvõetavatel alternatiivsetel katsetustel, näidates ära katsetuste korra, mida tuleb järgida, ja ajavahemiku kahe järjestikuse katsetuse vahel. Eeskiri 8 Kaubalaevade päästevahendite ja muude seadmete ülevaatus a) 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade, millele viidatakse punktis b i, päästevahendite ja muude seadmete ülevaatused tehakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus administratsiooni kehtestatud vahedega, mis ei ületa 5 aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse eeskirja 14 punkte b, e, f ja g; iii) punktis a iv nimetatud iga-aastase ülevaatuse asemel korraldatav perioodiline ülevaatus kolme kuu jooksul enne või pärast teist või kolme kuu jooksul enne või pärast kolmandat kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistuse tähtpäeva ; iv) iga-aastane ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistuse tähtpäeva; v) eeskirja 7 punktis b iii reislaevadele ettenähtud lisaülevaatus. b) Punktis a viidatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab tuletõrjesüsteemide ja -vahendite, päästevahendite ja -seadmete, välja arvatud raadioseadmed, laeva navigatsioonivahendite, lootsi laevalevõtuvahendite ja muu varustuse täielikku ülevaatust, millele kehtivad II-1, II-2, III ja V peatükk, tagamaks et nad vastavad käesolevate eeskirjade nõuetele, on rahuldavas seisukord ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks. Samuti vaadatakse üle laeva tuletõrjeplaanid, navigatsiooniväljaanded, navigatsioonituled, märgid ning helisignaali ja hädasignaali andmise vahendid eesmärgiga tagada, et nad vastavad käesolevate eeskirjade ja vajaduse korral merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuetele ; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus ja perioodiline ülevaatus hõlmab punktis b i viidatud seadmete ülevaat u st, tagamaks et nad vastavad käesolevate eeskirjade ja kehtivate merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuetele, on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks; iii) iga-aastane ülevaatus hõlmab punktis b i viidatud seadmete üldist ülevaatust, et tagada nende hooldamine eeskirja 11 punkti a kohaselt ja nende püsivalt rahuldav seisukord laevale ettenähtud tegevuseks; c) punktides a iii ja a iv viidatud perioodilise ja iga-aastase ülevaatuse tegemist kinnitatakse kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistusel. Eeskiri 9 Kaubalaeva raadioseadmete ülevaatus a) III ja IV peatükis käsitletud kaubalaevade raadiojaamadele, sealhulgas päästevahendites kasutatavatele raadiojaamadele tehakse allpool nimetatud ülevaatused: i) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus administratsiooni nimetatud ajavahemikel, mis ei ületa viit aastat, välja arvatud, kui kohaldatakse eeskirja 14 punkte b, e, f ja g; iii) perioodiline ülevaatus kolme kuu jooksul enne või pärast kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse tähtaja lõppemist; iv) eeskirja 7 punktis b iii reisilaevadele ettenähtud lisaülevaatus. b) Punktis a viidatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab kaubalaeva raadiojaamade, sealhulgas päästevahendites kasutatavate raadiojaamade täielikku ülevaat u st, et tagada nende vastavus käesolevate eeskirjade nõuetele; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus ja perioodiline ülevaatus hõlmavad kaubalaeva raadiojaamade, sealhulgas päästevahendites kasutatavate raadiojaamade ülevaatust, et tagada nende vastavus käesolevate eeskirjade nõuetele. c) Punktis a iii viidatud ülevaatuse tegemist kinnitatakse kaubalaeva raadioohutuse tunnistusel. Eeskiri 10 Kaubalaeva konstruktsiooni, masinate ja seadmete ülevaatus a) Punktis b i nimetatud kaubalaevade konstruktsioonile, masinatele ja seadmetele ning varustusele (välja arvatud varustus, mille kohta antakse välja kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistus ja kaubalaeva raadioohutuse tunnistus) tehakse allpool nimetatud ülevaatused: i) esmane ülevaatus, sealhulgas laeva veealuse osa ülevaatus, enne laeva kasutuselevõttu ; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus administratsiooni kehtestatud vahedega, mis ei ületa 5 aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse eeskirja 14 punkte b, e, f ja g; iii) punktis a iv nimetatud iga-aastase ülevaatuse asemel korraldatav vahepealne ülevaatus kolme kuu jooksul enne või pärast teist või kolme kuu jooksul enne või pärast kolmandat kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse tähtpäeva; iv) iga-aastane ülevaatus 3 kuu jooksul enne või pärast kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuse tähtpäeva; v) vähemalt kaks laeva veealuse osa ülevaatust viieaastase perioodi jooksul, välja arvatud kui kohaldatakse eeskirja 14 punkti e või f. Kui kohaldatakse eeskirja 14 punkti e või f, võidakse seda viieaastast perioodi pikendada nii, et see langeb kokku tunnistuse kehtivusajaga. Mingil juhul ei ületa ajavahemik kahe ülevaatuse vahel 36 kuud; vi) eeskirja 7 punktis b iii reislaevadele ettenähtud lisaülevaatus. b) Punktis a viidatud ülevaatused korraldatakse järgmiselt: i) esmane ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, masinate ja seadmete täielikku ülevaatust Ülevaatusega tagatakse, et seadmed, materjalid, konstruktsioonielementide mõõdud ja töötlus, katlad ning muud survemahutid, nende abiseadmed, pea- ja abimehhanismid, sealhulgas rooliseadmed ja nendega seotud juhtimissüsteemid, elektriseadmed ja muud seadmed vastavad käesolevate eeskirjade nõuetele, on rahuldavas seisukorras ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks ning et esitatakse nõutav teave püstuvusest. Tankerite puhul hõlmab ülevaatus pumbaruumide, lasti-, punkri- ja ventilatsioonitorustiku süsteemide ja seotud ohutusseadmete ülevaatust; ii) tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, masinate ja seadmete ülevaatust, millele on viidatud punktis b i, tagamaks et nad vastavad käesolevate eeskirjade nõuetele, on rahuldavas seisukorras ja sobivad kasutamiseks ja sobivad laevale ettenähtud tegevuseks; iii) vahepealne ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, katelde ja muude survemahutite, masinate ja seadmete, rooliseadme ja seotud juhtimissüsteemide ning elektriseadmete ülevaatust, et tagada, et nad püsivad rahuldavas seisukorras laevale ettenähtud tegevuseks. Tankerite puhul hõlmab ülevaatus pumbaruumide, lasti-, punkri- ja ventilatsioonisüsteemi torustikusüsteemide ja seotud ohutusseadmete ülevaatust ning ohtlikes piirkondades elektriseadmete isolatsioonitakistuse mõõtmist; iv) iga-aastane ülevaatus hõlmab konstruktsiooni, masinate ja seadmete üldist ülevaatust, millele viidatakse punktis b i, et tagada nende tehnohooldus vastavalt eeskirja 11 punktile a ja nende püsivalt rahuldav seisukord laevale ettenähtud tegevuseks; v) laeva veealuse osa ülevaatus ja seotud laevaosade ülevaatus on sama ajal selline, mis tagab, et nad püsivad rahuldavas seisukorras laevale ettenähtud tegevuseks. c) Punktides a iii, iv ja v viidatud vahepealse ja iga-aastase ülevaatuse ning laeva veealuse osa ülevaatuse tegemist kinnitatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistusel. Eeskiri 11 Laeva seisukorra säilitamine pärast ülevaatust a) Laeva ja selle seadmeid hoitakse sellises seisukorras, et need vastavad käesolevate eeskirjade nõuetele, tagamaks et laev on igati kõlblik merele väljuma laeva ja selle pardal olevaid inimesi ohtu seadmata. b) Pärast laeva ülevaatust lõpetamist eeskirja 7, 8, 9 või 10 kohaselt ei tehta administratsiooni loata ühtegi konstruktsioonielementide, masinate ja seadmete ning muude ülevaatusele kuuluvate üksuste muudatusi. c) Kui laevaga toimub õnnetus või avastatakse defekt, mis mõjutab laeva ohutust, päästevahendite või muude seadmete tõhusust või komplektsust, teatab kapten või laevaomanik sellest esimesel võimalusel administratsioonile, asjakohase tunnistuste väljastamise eest vastutavale ametisse nimetatud inspektorile või tunnustatud organisatsioonile, kes korraldavad uurimise algatamise, et teha kindlaks, kas on vaja teha eeskirjas 7, 8, 9 või 10 nõutav ülevaatus. Kui laev asub teise konventsiooniosalise valitsuse sadamas, teatab kapten või laevaomanik sellest samuti viivitamata selle sadamariigi asjakohastele asutustele ning ametisse nimetatud inspektor või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, kas selline teatamine toimus. Eeskiri 12 Tunnistuste väljastamine või kinnitamine a) i) tunnistus, mida nimetatakse reisilaeva ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust reisilaevale, mis vastab II-1, II-2, III, IV ja V peatüki asjakohastele nõuetele ning käesolevate eeskirjade muudele asjakohastele nõuetele; ii) tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab II-1 ja II-2 peatüki nõuetele (välja arvatud nõuded tuletõrjesüsteemidele ja tuletõrjeplaanidele) ning käesolevate eeskirjade muudele asjakohastele nõuetele; iii) tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab II-1, II-2, III ja V peatüki asjakohastele nõuetele ning käesolevate eeskirjade muudele asjakohastele nõuetele; iv) tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva raadioohutuse tunnistuseks, väljastatakse pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab IV peatüki asjakohastele nõuetele ja käesolevate eeskirjade muudele asjakohastele nõuetele; v) 1) tunnistuse, mida nimetatakse kaubalaeva ohutuse tunnistuseks, võib väljastada pärast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust kaubalaevale, mis vastab II-1, II-2, III, IV ja V peatüki asjakohastele nõuetele ning käesolevate eeskirjade muudele asjakohastele nõuetele, punktides a ii, iii ja iv viidatud tunnistuste asemel; 2) kui käesolevas peatükis viidatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistusele, kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistusele või kaubalaeva raadioohutuse tunnistusele, kehtib see kaubalaeva ohutuse tunnistusele, kui seda kasutatakse nende tunnistuste asemel; vi) alapunktides i, iii, iv ja v viidatud reisilaeva ohutuse tunnistusele, kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistusele, kaubalaeva raadioohutuse tunnistusele ja kaubalaeva ohutuse tunnistusele lisatakse varustuse nimekiri; vii) kui laevale antakse käesolevate eeskirjade alusel ja kohaselt vabastus, siis väljastatakse lisaks käesolevas punktis ettenähtud tunnistustele tunnistus, mida nimetatakse vabastustunnistuseks; viii) käesolevas eeskirjas viidatud tunnistused väljastab või kinnitab kas administratsioon või selle poolt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul kannab administratsioon täielikku vastutust tunnistuste eest. b) Konventsiooniosalise valitsus ei väljasta tunnistusi 1960. aasta, 1948. aasta ega 1929. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel ja sellega kooskõlas pärast kuupäeva, millel jõustub valitsuse poolne käesoleva konventsiooni heakskiitmine. Eeskiri 13 Tunnistuse väljastamine või kinnitamine teise valitsuse poolt Konventsiooniosalise valitsus võib administratsiooni taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja olles veendunud, et käesolevate eeskirjade nõuded on täidetud, väljastada sellele laevale tunnistused või lubada nende väljastamist ning vajaduse korral kinnitada laeva tunnistused käesolevate eeskirjade kohaselt või lubada nende kinnitamist. Niimoodi väljaantud tunnistus sisaldab märget, et tunnistus on välja antud selle riigi valitsuse taotlusel, kelle lipu all on laeval õigus sõita, ning tunnistusel on sama jõud ja seda tunnustatakse samamoodi tunnistusega, mis on välja antud eeskirja 12 alusel. Eeskiri 14 Tunnistuste kehtivusaeg ja kehtivus a) Reisilaeva ohutuse tunnistus väljastatakse tähtajaks, mis ei ületa 12 kuud. Kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus, kaubalaeva seadmestuse ohutuse tunnistus ja kaubalaeva raadioohutuse tunnistus väljastatakse administratsiooni kehtestatud tähtajaks, mis ei ületa viit aastat. Vabastustunnistus ei kehti kauem kui tunnistus, millele see viitab; b) i) olenemata punkti a nõuetest, kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus lõpetatakse kolme kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, kehtib uus tunnistus tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast: 1) reisilaeval kuupäevani, mis ei ületa 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest; 2) kaubalaeval kuupäevani, mis ei ületa viit aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest; ii) kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus lõpetatakse pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, kehtib uus tunnistus tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast: 1) reisilaeval kuupäevani, mis ei ületa 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest; 2) kaubalaeval kuupäevani, mis ei ületa viit aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest; iii) kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus lõpetatakse rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppu, kehtib uus tunnistus tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast: 1) reisilaeval kuupäevani, mis ei ületa 12 kuud tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast; 2) kaubalaeval kuupäevani, mis ei ületa viit aastat tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast. c) Kui tunnistus, välja arvatud reisilaeva ohutuse tunnistus, väljastatakse lühemaks perioodiks kui viis aastat, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivust maksimaalselt punktis a nimetatud tähtajani, tingimusel et eeskirjades 8, 9 ja 10 viidatud ülevaatused, mida kohaldatakse 5 aastaks tunnistuse väljastamisele, tehakse vastavalt vajadusele. d) Kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus on lõpetatud ja uut tunnistust ei saa väljastada või laevale üle anda enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppu, võib administratsiooni volitatud isik või organisatsioon kinnitada olemasolevat tunnistust ja sellist tunnistust tunnustatakse kehtivana perioodi jooksul, mis ei ületa 5 kuud kehtivusaja lõpust arvates. e) Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppemise ajal sadamas, kus talle tuleb teha ülevaatus, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivust, kuid pikendus antakse üksnes selleks, et võimaldada laeval lõpetada oma reis sadamasse, kus talle tuleb teha ülevaatus, ja ainult juhul, kui see tundub sobiv ja põhjendatud. Ühtegi tunnistust ei pikendata kauemaks kui kolmeks kuuks ja laeval, millele selline pikendus on antud, ei ole õigust pärast saabumist sadamasse, kus talle tuleb teha ülevaatus, sellest sadamast ilma uue tunnistuseta lahkuda. Kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus on lõpetatud, kehtib uus tunnistus: i) reisilaeval kuupäevani, mis ei ületa 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest enne selle pikendamist; ii) kaubalaeval kuupäevani, mis ei ületa 5 aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest enne selle pikendamist. f) Lühi kesi mere reise tegevale laevale väljastatud tunnistust, mida ei ole pikendatud käesoleva eeskirja eespool toodud sätete kohaselt, võib administratsioon pikendada kuni üheks kuuks tunnistusel märgitud kehtivusaja lõppemise kuupäevast arvates. Kui tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatus on lõpetatud, kehtib uus tunnistus: i) reisilaeval kuupäevani, mis ei ületa 12 kuud olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest enne selle pikendamist; ii) kaubalaeval kuupäevani, mis ei ületa 5 aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisest enne selle pikendamist. g) Administratsiooni määratletud erijuhtudel ei pea uue tunnistuse kehtivusaeg algama olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast, mida nõuab punkti b ii, e või f. Nimetatud erijuhtudel kehtib uus tunnistus: i) reisilaeval kuupäevani, mis ei ületa 12 kuud tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast; ii) kaubalaeval kuupäevani, mis ei ületa viit aastat tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamise kuupäevast. h) Kui iga-aastane, vahepealne või perioodiline ülevaatus lõpetatakse enne asjakohastes eeskirjades nimetatud tähtaega, siis: i) muudetakse asjakohases tunnistuses märgitud tähtpäeva, kinnitades kuupäeva, mis ei ole rohkem kui kolm kuud hilisem ülevaatuse lõpetamise kuupäevast; ii) järgmine iga-aastane, vahepealne või perioodiline ülevaatus, mida nõuavad asjakohased eeskirjad, lõpetatakse ajavahemikes, mille näevad ette käesolevad eeskirjad, kasutades uut tähtpäeva; iii) tunnistuse kehtivusaeg võib jääda muutmata, tingimusel et üks või mitu iga-aastast, vahepealset või perioodilist ülevaatust tehakse vastavalt vajadusele nii, et asjakohaste eeskirjadega ettenähtud maksimaalseid ajavahemikke ülevaatuste vahel ei ületa. i) Eeskirjade 12 või 13 alusel väljastatud tunnistus kaotab kehtivuse juhul, kui: i) asjakohane ülevaatus ei ole lõpetatud eeskirja 7 punktis a, eeskirja 8 punktis a, eeskirja 9 punktis a ja eeskirja 10 punktis a nimetatud aja jooksul; ii) tunnistus ei ole kinnitatud käesolevate eeskirjade kohaselt; iii) laev viiakse teise riigi lipu alla. Uus tunnistus väljastatakse üksnes juhul, kui uue tunnistuse väljastav valitsus on täiesti veendunud, et laev vastab eeskirja 11 punktide a ja b nõuetele. Konventsiooniosaliste valitsuste vahelise üleviimise korral, kui seda taotletakse kolme kuu jooksul pärast üleviimist, esitab selle riigi valitsus, mille lipu all oli laeval varem õigus sõita, niipea kui võimalik administratsioonile kõikide enne üleviimist väljastatud laeva tunnistuste koopiad ja kui need on kättesaadavad, asjakohaste ülevaatuste aktide koopiad. Eeskiri 15 Tunnistuste ja varustuse nimekirja vormid Tunnistused ja seadmete loetelud koostatakse käesoleva konventsiooni lisa liites esitatud vormidele vastavalt. Kui ei ole kasutatud inglise või prantsuse keelt, sisaldab tekst tõlget ühte nendest keeltest. Eeskiri 16 Tunnistuse kättesaadavus Eeskirjade 12 ja 13 alusel välja antud tunnistused on laeval kontrollimiseks igal ajal hõlpsasti kättesaadavad. Eeskiri 17 Tunnistuste tunnustamine Konventsiooniosalise valitsuse volitusel väljastatud tunnistusi tunnustavad teiste konventsiooniosaliste valitsused kõikidel käesoleva konventsiooniga ettenähtud eesmärkidel. Teiste konventsiooniosaliste valitsused käsitlevad neid nende poolt väljastatud tunnistustega sama jõudu omavatena. Eeskiri 18 Tunnistuse lisa a) Kui konkreetse mere reisi käigus on laeva pardal vähem inimesi kui reisilaeva ohutuse tunnistuses märgitud ja seega on laeval käesolevate eeskirjade kohaselt õigus väiksemale arvule päästepaatidele ja muudele päästevahenditele kui tunnistusel märgitud, võib käesoleva peatüki eeskirjas 12 või 13 viidatud valitsus, isik või organisatsioon väljastada lisa . b) Selles lisas märgitakse, et nende asjaolude korral ei ole tegemist käesolevate eeskirjade rikkumisega. See lisatakse tunnistusele ja asendab seda päästevahendeid käsitlevas osas. See kehtib üksnes konkreetsel mere reisil, mille jaoks see on väljastat ud . Eeskiri 19 Kontroll a) Laev, mis asub teise konventsiooniosalise valitsuse sadamas, kuulub kontrollimisele sellise valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnike poolt, kuivõrd selline kontroll on suunatud eeskirjade 12 ja 13 kohaselt väljastatud tunnistuste kehtivuse kontrollimisele. b) Selliseid tunnistusi, kui nad on kehtivad, tunnustatakse, kui ei ole selget alust eeldada, et laeva või selle seadmete seisukord ei vasta oluliselt tunnistuse andmetele või et laev ja selle seadmed ei vasta eeskirja 11 punktidele a ja b. c) Punktis b nimetatud asjaolude korral või kui tunnistuse kehtivusaeg on lõppenud või see ei ole enam kehtiv, võtab kontrolliv ametnik meetmeid, et tagada, et laev ei lähe merele enne, kui ta saab merele väljuda või lahkuda sadamast eesmärgiga minna asjakohasesse laevaremonditehasesse ilma laeva või selle pardal olevaid inimesi ohtu seadmata. d) Kui selline kontroll annab alust mis tahes sekkumiseks, teavitab kontrolliv ametnik viivitamata kirjalikult selle riigi konsulit või tema äraolekul lähimat diplomaatilist esindust, mille lipu all on laeval õigus sõita, kõigist asjaoludest, mille tõttu peeti sekkumist vajalikuks. Lisaks teavitatakse ametisse nimetatud inspektoreid või tunnustatud organisatsioone, kes vastutavad tunnistuste väljaandmise eest. Sekkumise faktidest teatatakse organisatsioonile. e) Sadamariigi asjaomane asutus edastab kogu asjakohase informatsiooni laeva kohta laeva järgmise sissesõidusadama asutustele lisaks punktis d nimetatud pooltele, kui ta ei saa võtta punktides c ja d nimetatud meetmeid või kui laeval on lubatud sõita järgmisesse sissesõidusadamasse. f) Käesoleva eeskirja kohasel kontrolli teostamisel võetakse kõik võimalikud meetmed, et vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või põhjendamatuid viivitusi. Kui laev peetakse põhjendamatult kinni või tekitatakse põhjendamatuid viivitusi, on tal õigus kantud kahjude hüvitamisele. Eeskiri 20 Privileegid Käesoleva konventsiooni privileege ei saa taotleda laevale, millel puuduvad asjakohased kehtivad tunnistused. C OSA AVARII Eeskiri 21 Laevaõnnetus a) Administratsioon kohustub oma laevaga juhtunud avarii uurimise läbi viima käesoleva konventsiooni alusel, kui ta otsustab, et selline uurimine võib aidata määrata kindlaks, missugused käesolevate eeskirjade muudatused võiksid olla soovitavad. b) Konventsiooniosalise valitsus kohustub andma organisatsioonile asjaomast informatsiooni selliste uurimiste leidude kohta. Sellisel informatsioonil põhinevad organisatsiooni ettekanded või soovitused ei avalikusta laevade identifitseerimisandmeid ega lipuriiki ega kehtesta ega too ühelegi laevale ega isikule kaasa vastutust. II-1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS , VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA ÜLDSÄTTED Eeskiri 1 Kohaldamine 1.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki laevade suhtes, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või pärast seda. 1.2 Käesolevas peatükis tähendab termin samasugune ehitusjärk ehitusjärku, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või ühte protsenti kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 1.3 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 laevad, mis on ehitatud – laevad, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; .2 kõik laevad – laevad, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või enne või pärast seda; .3 reisilaevaks muudetavat kaubalaeva, olenemata selle ehitusajast, käsitletakse reisilaevana, mis on ehitatud sellise muutmise alustamise kuupäeval; .4 ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine – kaubalaeva vaheruumideks jaotumise ja püstuvuse kontekstis selle laeva vaheruumideks jaotumise taset mõjutav konstruktsioonimuudatus. Kui kaubalaevale tehakse selline muudatus, siis tõendatakse, et laeva kohta arvutatud suhtarv A/R ei ole pärast selliseid muudatusi väiksem kui suhtarv A/R, mis arvutati enne laeva muudatust. Nendel juhtudel, kui laeva suhtarv A/R enne muudatust on siiski võrdne ühega või sellest suurem, on ainult vajalik, et laeval on pärast muudatust A väärtus mitte väiksem kui muudetud laeva jaoks arvutatud R. 2 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tagab administratsioon enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevadel puhul, et täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.1(45) , MSC.6(48) , MSC.11(55) , MSC.12(56) , MSC.13(57) , MSC.19(58) , MSC.26(60) , MSC.27(61) 1995. aasta SOLAS-e konverentsi resolutsiooniga 1, MSC.47(66) , MSC.57(67) , MSC.65(68) , MSC.69(69) , MSC.99(73) , MSC.134(76) , MSC.151(78) ja MSC.170(79), II-1 peatüki alusel. 3 Kõik laevad, mida remonditakse, tehakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, vastavad jätkuvalt vähemalt varem nende laevade suhtes kohaldatud nõuetele. Sellised laevad, kui nad on ehitatud enne kuupäeva, mil asjakohased muudatused jõustuvad, vastavad sellel kuupäeval või pärast seda ehitatud laevade suhtes kehtivatele nõuetele vähemalt samas ulatuses, nagu nad vastasid enne sellist remonti, ümberehitamist, muutmist või seadistamist. Suuremad remondid, ümberehitused ja muudatused ning nendega seotud seadistustööd täidavad asjakohase muudatuse jõustumise kuupäeval või pärast seda ehitatud laevade suhtes kehtivateid nõudeid, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 4 Riigi administratsioon võib vabastada selliste nõuete täitmisest üksikud laevad või laevaklassid, millel on õigus sõita selle riigi lipu all ja mis ei lähe oma mere reisi käigus kaugemale kui 20 miili lähimast rannast, kui ta leiab, et mere reisi kaitstud laad ja olud on sellised, mis muudavad konkreetsete nõuete kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks. 5 Reisilaevade puhul, mida kasutatakse erisõitudel suure arvu erikategooria reisijate vedamiseks, näiteks sõidud palveränduritega, võib selle riigi administratsioon, mille lipu all sellistel laevadel on õigus sõita, kui ta on veendunud, et käesoleva peatüki nõuete täitmise nõudmine on raskendatud, vabastada sellise laeva nende nõuete täitmisest, tingimusel et laevad vastavad täielikult järgmistele eeskirjadele: .1 1971. aasta erisõite tegevate reisilaevade kokkuleppele ( Special Trade Passenger Ships Agreement) lisatud eeskirjad ja .2 1973. aasta erisõite tegevate laevade ruuminõuete protokollile ( Protocol on Space Requirements for Special Trade Passenger Ships ) lisatud eeskirjad. Eeskiri 2 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 laeva vaheruumideks jaotamise pikkus (Ls) – laeva selle osa suurim teoreetiline pikkus tekil või tekkidel või nende all, mis piirab vee sissevoolu vertikaalset ulatust ja mis vastab laeva kõrgeimale vaheruumideks jaotamise süvisele; 2 pikkuse keskpunkt – laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse keskpunkt; 3 ahtri äärmine punkt – jaotuspikkuse ahtritipp; 4 vööri äärmine punkt – jaotuspikkuse vööritipp; 5 pikkus (L) – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud pikkus; 6 vabapardatekk – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud tekk; 7 vööriperpendikulaar – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud vööriperpendikulaar; 8 laius (B) – laeva suurim teoreetiline laius suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel või selle all; 9 süvis (d) – vertikaalne kaugus kiilujoonest kõnesoleva veeliini pikkuse keskpunktis; 10 suurim vaheruumideks jaotumise süvis ( ds ) – veeliin, mis vastab laeva suvise vabapardamärgi süvisele; 11 väikseim ekspluatatsioonisüvis (dl) – ekspluatatsioonisüvis, mis vastab vähimale eeldatavale lastile ja sellega seotud vedelike tagavaradele, sealhulgas siiski ballast, mis võib olla vajalik püstuvuse ja/või süvise jaoks. Reisilaevad peaksid juurde arvama pardalolevate reisijate ja laevapere täiskoosseisu; 12 osalise vaheruumideks jaotumise süvis ( dp ) – väikseim ekspluatatsioonisüvis pluss 60% väikseima ekspluatatsioonisüvise ja suurima vaheruumideks jaotumise süvise vahest; 13 + Trim – vöörisüvise ja ahtrisüvis vahe, kui süvised mõõdetakse vastavalt vööri ja ahtri äärmiste punktides ilma kiilukallet arvestamata; 14 ruumi täituvustegur (μ) – ruumi mahu ja seda ruumi täita võiva vee mahu suhe; 15 masinaruumid – ruumid veekindlate piirete vahel, kus on eelkõige käikuvuseks mõeldud pea- ja abijõuseadmed, sealhulgas katlad, generaatorid ja elektrimootorid. Ebatavaliste paigutuste puhul võib administratsioon määratleda masinaruumide piirded; 16 ilmastikukindel – vesi ei tungi laeva mis tahes mereseisundi puhul; 17 veetihe – varustatud konstruktsioonielementide ja seadmetega, mis suudavad takistada vee pääsu mis tahes suunas veesamba all, mis võib tekkida vigastamata või vigastatud tingimustes. Vigastatud tingimustes käsitletakse veesammast halvimas olukorras tasakaalutingimustes, sealhulgas vee sissevoolu vahestaadiumites; 18 arvutuslik rõhk – hüdrostaatiline rõhk, mida iga eeldatavalt veetihe ehitis või seade on vigastamata ja vigastatud püstuvusarvutustes projekteeritud taluma; 19 vaheseinte tekk reisilaevas – ülemine tekk laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ) punktis, milleni peavaheseinad ja laeva kere ulatuvad veetihedana, ning alumine tekk, millelt reisijate ja laevapere evakueerimist ei takista vesi uputamise mis tahes järgus eeskirjas 8 ja käesoleva peatüki B-2 osas määratletud vigastuste korral. Vaheseinte tekk võib olla astmeline tekk. Kaubalaevas võidakse vaheseinte tekina käsitleda vabapardatekki; 20 dedveit – laeva määratud suvisele vabapardale vastava süvise veeväljasurve suhtelise tihedusega 1,025 vees ja tühja laeva kaalu vahe tonnides; 21 tühja laeva kaal – laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta mahutites, tarbevarude ning reisijate ja laevapere ja nende isiklike asjadeta; 22 naftatanker – 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni 1978. aasta protokolli I lisa eeskirjas 1 määratletud naftatanker; 23 reisiparvlaev – reisilaev veeremiruumide või eriruumidega, mis on määratletud eeskirjas II-2/3; 24 puistlastilaev – eeskirjas XII/1.1 määratletud puistlastilaev; 25 kiilujoon – kiilu kaldega paralleelne joon, mis laeva keskel läbib: .1 metallkerega laevas kiilu tipu keskjoonel või laevakere plaadistuse siseosa lõikejoonel kiiluga, kui lattkiil ulatub allapoole seda joont, või .2 puit- ja komposiitlaevades mõõdetakse kaugust kiilusoone alumisest servast. Kui laeva keskkaare alumine pool on nõgus või varustatud jämedate kiiluvöödega, mõõdetakse vahekaugust punktist, kus põhja lameda tasandi sissepoole tõmmatud joon lõikub pikitasandiga laeva keskel; 26 laeva keskel – pikkuse ( L ) keskel; 27 2008. aasta IS-koodeks – 2008. aasta rahvusvaheline vigastamata laeva püstuvuse koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, A osast (sätted, mida käsitletakse kohustuslikena) ja B osast (sätted, mida käsitletakse soovituslikena), mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.267(85) , tingimusel et: .1 koodeksi sissejuhatuse ja A osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .2 koodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. 28 eesmärgipõhiste puistlastilaevade ja naftatankerite rahvusvahelised laevaehitusstandardid – eesmärgipõhiste puistlastilaevade ja naftatankerite rahvusvahelised laevaehitusstandardid, mille võttis vastu meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.287(87) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk; 29 IGF-koodeks – gaas kütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade ohutuse rahvusvaheline koodeks, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.391(95) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 30 madala leekpunktiga kütus – gaasiline või vedelkütus, mille leekpunkt on madalam kui eeskirja II-2/4.2.1.1 alusel muidu lubatud. Eeskiri 3 C, D ja E osaga seotud mõisted C, D ja E osas kasutatakse järgmisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 rooliseadme juhtimissüsteem – seade, mille kaudu edastatakse korraldused komandosillalt rooliseadme jõuajamitele. Rooliseadme juhtimissüsteemi kuuluvad saatjad, vastuvõtjad, hüdraulilised juhtpumbad ja nendega seotud mootorid, mootorikontrollerid, torustik ja kaablid; 2 pearooliseade – masinad, rooliajamid, vajaduse korral rooliseadme jõuajamid ja lisaseadmed ning roolipallerile (nt rooli- või sektorpinnile) jõumomendi kohaldamise vahendid, mis on vajalikud rooli liigutamiseks laeva roolimise eesmärgil tavalistes töötingimustes; 3 rooliseadme jõuajam : .1 elektrilise rooliseadme puhul elektrimootor ja sellega seotud elektriseadmed; .2 elektrohüdraulilise rooliseadme puhul elektrimootor ja sellega seotud elektriseadmed ning ühendatud pump või .3 muu hüdraulilise rooliseadme puhul juhtmootor ja ühendatud pump; 4 abirooliseade – muud kui pearooliseadme osad, mis on vajalikud laeva roolimiseks pearooliseadme rikke korral, kuid need ei hõlma roolipinni, sektorpinni või samal eesmärgil kasutatavaid osi; 5 tavalised ekspluatatsiooni- ja elutingimused – tingimused, mille puhul laev tervikuna, masinad, teenused, jõuseadmed ja abivahendid, roolitavus, ohutu navigatsioon, tule- ja veeohutus, sise- ja väliskommunikatsioonid ning signaalid, evakuatsiooniteed ja päästepaatide vintsid, samuti kavandatud mugavad elamistingimused on töökorras ja toimivad tavapäraselt; 6 hädaolukord – olukord, mille puhul tavalisteks ekspluatatsiooni- ja elutingimusteks vajalikud teenused ei ole töökorras peaelektrienergiaallika rikke tõttu; 7 peaelektrienergiaallikas – allikas, mis on kavandatud elektrienergia andmiseks peajaotuskilpi, kust see jagatakse kõigile laeva tavaliste ekspluatatsiooni- ja elutingimuste säilitamiseks vajalikele teenustele; 8 sõidukõlbmatu laev – olukord, milles peajõuseade, katlad ja lisaseadmed ei tööta elektri puudumise tõttu; 9 peaelektrijaam – ruum, kus asub peaelektrienergiaallikas; 10 peajaotuskilp – jaotuskilp, mis saab toidet otse peaelektrienergiaallikast ja mis on kavandatud elektrienergia jagamiseks laeva teenustele; 11 avariijaotuskilp – jaotuskilp, mis saab põhielektritoitesüsteemi rikke korral toidet otse avariitoiteallikast või ajutisest avariitoiteallikast ja on kavandatud elektrienergia jagamiseks avariiteenustele; 12 avariielektrienergiaallikas – elektrienergiaallikas, mis on kavandatud avariijaotuskilbi elektriga varustamiseks peaelektrienergiaallika rikke korral; 13 jõuajam – hüdrauliline seade, mis on ette nähtud toite andmiseks roolipalleri pööramiseks ja koosneb rooliseadme jõuajamist või -seadmetest koos ühendatud torude ja liitmikega ning rooliajamist. Jõuajamitel võib olla ühiseid mehhaanilisi osi (st roolipinn, sektorpinn ja roolipaller) või sama eesmärki täitvad osad; 14 suurim ekspluatatsiooniline edasikäigu kiirus – suurim kiirus, mida laev on kavandatud säilitama merel töötades sügavaima meresüvise korral; 15 suurim tagasikäigu kiirus – kiirus, millega laev eeldatavasti võib saavutada kavandatud suurima tagasikäiguvõimsuse sügavaima meresüvise korral; 16 masinaruumid – kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on propulsiivseadmed, katlad, vedelkütuse seadmed, aurumasinad ja sisepõlemismootorid, generaatorid ja peamised elektriseadmed, punkerdusjaamad, külmutus-, õõtsesummutus-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimisseadmed ja samasugused ruumid ning nende ruumide šahtid; 17 A-kategooria masinaruumid – ruumid ja nende ruumide šahtid, kus on: .1 peajõuajamina kasutatavad sisepõlemisseadmed; .2 sisepõlemisseadmed, mida ei kasutata peajõuajamina, kui selliste masinate kogu väljundvõimsus on vähemalt 375 kW, või .3 õliküttega katel või vedelkütuse seadmed; 18 juhtimispunktid – ruumid, kus asuvad laeva raadio- või peanavigatsiooniseadmed või avariienergiaallikas või kuhu on koondatud tulekustutussüsteemide juhtseadmed; 19 kemikaalitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse järgmises loetletud veeldatud toodete veoks mahtlastina: .1 rahvusvahelise koodeksi ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mille meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.4(48), edaspidi rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina vedamise koodeks, koos organisatsiooni tehtud muudatustega, peatükis 17, või .2 rahvusvahelise koodeksi ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mille organisatsiooni assamblee võttis vastu resolutsiooniga A.212(VII), edaspidi kemikaalide mahtlasti koodeks, koos organisatsiooni tehtud või tehtavate muudatustega, VI peatükis, vastavalt olukorrale; 20 gaasitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse järgmises loetletud vedelgaasi või muude toodete veoks mahtlastina: .1 rahvusvahelise koodeksi veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mille võttis vastu meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.5(48), edaspidi rahvusvaheline gaaside mahtlastina vedamise koodeks, koos organisatsiooni tehtud muudatustega, peatükis 19 või .2 rahvusvahelise koodeksi veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mille võttis vastu organisatsioon resolutsiooniga A.328(IX), edaspidi gaasitankerite koodeks, koos organisatsiooni tehtud või tehtavate muudatustega, XIX peatükis, vastavalt olukorrale . A-1 OSA LAEVADE KONSTRUKTSIOON Eeskiri 3-1 Laevade ehitus-, mehaanika- ja elektrialased nõuded Lisaks käesolevates eeskirjades mujal toodud nõuetele projekteeritakse, ehitatakse laevad ja nende tehnohooldus toimub vastavalt administratsiooni tunnustab klassifikatsiooniühingu ehitus-, mehaanika- ja elektrialas te nõuetele eeskirja XI-1/1 või administratsiooni kohaldatavate riiklike standardite kohaselt, mis tagavad samaväärse ohutustaseme. Eeskiri 3-2 Spetsiaalsete merevee ballastitankide kaitsekihid igat liigi laevades ja puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumides 1 Käesoleva eeskirja punktid 2 ja 4 kehtivad vähemalt 500-tonnise kogumahutavusega laevade suhtes: .1 mille ehitusleping sõlmitakse 1. juulil 2008 või pärast seda või .2 ehituslepingu puudumisel, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või pärast seda, või .3 mis antakse üle 1. juulil 2012 või pärast seda. 2 Kõik laevadele paigaldatud spetsiaalsed merevee ballastitangid ja topeltplaadistusega ruumid 150 m pikkustes ja pikemates puistlastilaevades kaetakse ehitamise käigus igat tüüpi laevade ja puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumide spetsiaalsete merevee ballastitankide kaitsekihtidele esitatavate tehniliste nõuete kohaselt, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.215(82) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. 3 Kõik 1. juulil 1998. aastal või pärast seda ehitatud naftatankeritele ja puistlastilaevadele paigaldatud spetsiaalsed merevee ballastitagid, mille suhtes ei kohaldata punkti 2, vastavad resolutsiooniga MSC.47(66) vastuvõetud eeskirja II-1/3-2 nõuetele. 4 Kait sva katte kihisüsteemi tehnohooldus kuulub laeva üldisesse hoolduskavasse. Kaits va katt ekihisüsteemi tõhusust kontrollib laeva eluea jooksul administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel. Eeskiri 3-3 Ohutu pääs tankeri vööriossa 1 Käesolevas eeskirjas ja eeskirjas 3-4 hõlmavad tankerid eeskirjas 2 määratletud naftatankereid, eeskirjas VII/8.2 määratletud kemikaalitankereid ja eeskirjas VII/11.2 määratletud gaasitankereid. 2 Tanker varustatakse vahenditega, mis võimaldavad laevaperele ohutu pääsu vööriossa isegi raskete ilmastikuolude korral. Sellised juurdepääsuvahendid kiidab administratsioon heaks organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel. Eeskiri 3-4 Avariipuks ee r imise seadmed ja kord 1 Tankerite avariipuks eerimise seadmed 1.1 Avariipuks eerimise seadmed paigaldatakse vähemalt 20 000-tonnise kandevõimega tankerite pardale mõlemasse otsa. 1.2 Tankerite puhul, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda: .1 on seadmeid alati võimalik kiiresti kasutusele võtta pukseeritaval laeval peaenergiatoite puudumise korral ja ühendada neid lihtsalt pukseeritava laevaga. Vähemalt üks avariipuks eerimise seade on eelseadmestatult valmis kiireks kasutuselevõtuks ja .2 avariipuks eerimise seadmed mõlemas otsas on piisavalt tugevad, võttes arvesse laeva suurust ja kandevõimet ning halbade ilmastikutingimuste korral eeldatavaid jõude. Avariipuks eerimise seadmete projekti ja konstruktsiooni ning prototüübi katsetuse kiidab administratsioon heaks organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel . 1.3 Enne 1. juulit 2002 ehitatud tankerite puhul kiidab avariipuks eerimise seadmete projekti ja konstruktsiooni heaks administratsioon organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel . 2 Avariipukseerimise kord laevadel 2.1 Käesolevat punkti kohaldatakse: .1 kõikide reisilaevade suhtes hiljemalt 1. jaanuar 2010; .2 1. jaanuaril 2010 või pärast seda ehitatud kaubalaevade suhtes ja .3 enne 1. jaanuari 2010 ehitatud kaubalaevade suhtes hiljemalt 1. jaanuaril 2012. 2.2 Laevadel nähakse ette laevapõhine avariipukseerimise kord. Selline kord on laeva pardal olemas hädaolukordades kasutamiseks ja see põhineb laeva pardal olevatel seadmetel. 2.3 Kord hõlmab järgmist: .1 vööri- ja ahtriteki joonised, millel on kujutatud võimalikud avariipuks eerimise seadmed; .2 avariipukseerimisel kasutatavate pardalolevate seadmete nimistu; .3 sidevahendid ja - meetodid ; ja .4 näidiskord avariipukseerimistegevuseks ettevalmistamise ja selle läbiviimise hõlbustamiseks. Eeskiri 3-5 Asbesti sisaldava materjali paigaldamine 1 Käesolev eeskiri ei kehti konventsiooniga hõlmatud konstruktsiooni, masinate, elektriseadmete ja seadmete kohta. 2 1. jaanuarist 2011 on kõikidele laevadele keelatud paigaldada asbesti sisaldavat materjali. Eeskiri 3-6 Pääs naftatankerite ja puistlastilaevade lastialale ja ruumidesse lastialal ja sellest eespool 1 Kohaldamine 1.1 Välja arvatud punktis 1.2 sätestatud juhtudel, kohaldatakse käesolevat eeskirja 500-tonnise ja suurema kogumahutavusega naftatankerite ning 20 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega puistlastilaevade suhtes, mis on määratletud eeskirjas IX/1 ja mis on ehitatud 1. jaanuaril 2006 või pärast seda. 1.2 500-tonnise ja suurema kogumahutavusega naftatankerid, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2005, vastavad eeskirjale II-1/12-2, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.27(61) . 2 Lasti- ja muudele ruumidele juurdepääsu vahendid 2.1 Ruumid varustatakse juurdepääsuvahenditega, et võimaldada laeva kogu eluea jooksul laeva konstruktsiooni üldiseid ja üksikasjalikke ülevaatusi ja paksusmõõtmisi, mida teostab administratsioon, eeskirjas IX/1 määratletud ühing ja laevapere ja teised isikud vastavalt vajadusele. Sellised juurdepääsuvahendid vastavad punkti 5 nõuetele ja Ülevaatuse juurdepääsuvahendite tehnilistele sätetele, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.133(76) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. 2.2 Kui püsijuurdepääsuvahendid võivad saada viga tavaliste lastimis- ja lossimistööde käigus või kui püsipääsuvahendite paigaldamine on raskendatud, võib administratsioon lubada selle asemel tehnilistes sätetes nimetatud liigutatavate või teisaldatavate juurdepääsuvahendite kasutamist, tingimusel et teisaldatavate juurdepääsuvahendite kinnitamis-, monteerimis-, riputamis- või tugivahendid moodustavad laeva konstruktsiooni püsiosa. Kõik teisaldatavad seadmed on laevapere poolt kergesti püstitatavad või kasutussevõetavad. 2.3 Kõikide juurdepääsuvahendite konstruktsioon ja materjalid ning nende kinnitamine laeva konstruktsioonile tehakse administratsiooni rahuldaval viisil. Juurdepääsuvahendid kuuluvad ülevaat u sele enne nende kasutamist ülevaatuste teostamisel eeskirja I/10 kohaselt või sellega seoses. 3 Ohutu juurdepääs lastiruumidele, lastitankidele, ballastitankidele ja muudele ruumidele 3.1 Ohutu juurdepääs lastiruumidele, kohverdamidele, ballastitankidele, lastitankidele ja muudele ruumidele lastialal on otse avatekilt ning selline, mis tagab nende täieliku ülevaatuse. Ohutu juurdepääs topeltpõhjaga ruumidele või vööri ballastitankidele võib olla pumbaruumist, süvakohverdamist, torutunnelist, lastiruumist, topeltpõhjaga ruumist või samasugusest ruumist, mis ei ole kavandatud nafta- või ohtliku lasti veoks. 3.2 Tangid ja tankide jaotused vaheruumideks, mille pikkus on 35 m ja rohkem , varustatakse vähemalt kahe sisenemisluugi ja redeliga, mis asuvad üksteisest nii kaugel kui võimalik. Tankidel, mille pikkus on alla 35 m, on vähemalt üks sisenemisluuk ja redel. Kui tank on jagatud vaheruumideks ühe või mitme tangisisese vaheseina või samasuguse tõkkega, mis ei võimalda hõlpsasti pääseda tangi muude osade juurde, paigaldatakse vähemalt kaks luuki ja redelit. 3.3 Lastiruum varustatakse vähemalt kahe juurdepääsuvahendiga, mis asuvat üksteisest nii kaugel kui võimalik. Üldiselt peaksid need juurdepääsud asetsema diagonaalselt, näiteks üks pääs vööri vaheseina lähedal pakpoordi poolsel küljel, teine ahtri vaheseina lähedal tüürpoordi poolsel küljel. 4 Laeva konstruktsioonile juurdepääsu käsiraamat 4.1 Laeva juurdepääsuvahendeid üldiste ja üksikasjalike ülevaatuste tegemiseks ja paksusmõõtmisteks kirjeldatakse administratsiooni heakskiidetud laeva konstruktsioonile juurdepääsu käsiraamatus, mille ajakohastatud eksemplari hoitakse laeval. Laeva konstruktsioonile juurdepääsu käsiraamat hõlmab iga ruumi kohta järgmist: .1 plaanid, millel on kujutatud ruumile juurdepääsu vahendid koos asjakohaste tehniliste kirjelduste ja mõõtmetega; .2 plaanid, mis kujutavad juurdepääsuvahendeid igas ruumis, et võimaldada üldise ülevaatuse tegemist, koos asjakohaste tehniliste kirjelduste ja mõõtmetega. Plaanidel on märgitud, kust saab iga ala ruumis üle vaadata; .3 plaanid, mis kujutavad juurdepääsuvahendeid ruumis, et võimaldada üksikasjalike ülevaatuste tegemist, koos asjakohaste tehniliste kirjelduste ja mõõtmetega. Plaanidel on märgitud kriitiliste konstruktsioonialade asukohad, kas juurdepääsuvahendid on alaliselt paigaldatud või teisaldatavad ning kust saab iga ala üle vaadata; .4 juhendid kõikide juurdepääsuvahendite ja kinnitusvahendite konstruktiivse tugevuse ülevaatamiseks ja tehnohoolduseks, võttes arvesse korrodeerivat keskkonda, mis võib ruumis olla; .5 juhendid ohutuse tagamiseks, kui üksikasjalike ülevaatuste ja paksusmõõtmiste puhul kasutatakse parve; .6 juhendid taglastamiseks ja teisaldatavate juurdepääsuvahendite kasutamiseks ohutul viisil; .7 kõikide teisaldatavate juurdepääsuvahendite nimistu ja .8 laeva juurdepääsuvahendite perioodiliste ülevaatuste ja tehnohoolduste raamat. 4.2 Käesolevas eeskirjas kasutamisel on kriitilised konstruktsioonialad kohad, mille puhul on arvutuste alusel leitud, et need vajavad kontrolli, või samasuguste või sõsarlaevade sõiduajaloo alusel, et nad on tundlikud pragunemise, mõlki mise, deformatsiooni või korrosiooni suhtes, mis halvendaks laeva konstruktsioonilist terviklikkust. 5 Üldine tehniline kirjeldus 5.1 Horisontaalsete avade, luugiavade või pääsuluukide kaudu sisenemiseks on mõõtmed piisavad, et võimaldada hingamisaparaati ja kaitsevahendeid kandval inimesel redelist takistuseta üles või alla ronida, ja moodustab vaba ava, et hõlbustada vigastatud inimese tõstmist ruumi põhjast. Minimaalne vaba ava ei ole väiksem kui 600 mm x 600 mm. Kui sisenemine lastiruumi toimub läbi lastiluugi, asetatakse redeli tipp luugikraele võimalikult lähedale. Pääsuluukide kraedel, mille kõrgus on suurem kui 900 mm, on väljaspool redeliga ühendatud ka astmed. 5.2 Läbi tangisisestes vaheseintes, põrandates olevate vertikaalsete avade või pääsuluukide sisenemiseks võimaldavad kandetalad ja raamkaared läbipääsu ruumi otsast otsani, ja nende minimaalne ava on vähemalt 600 mm x 800 mm mitte kõrgemal kui 600 mm põhjaplaadistusest, kui seal on restid või muud jalatoed 5.3 Alla 5000-tonnise kandevõimega naftatankerite puhul võib administratsioon erijuhtudel kiita heaks punktides 5.1 ja 5.2 viidatud avade väiksemad mõõtmed, kui administratsiooni rahuldaval viisil saab tõendada võimalust selliseid avasid läbida või eemaldada nende kaudu vigastatud inimesi. Eeskiri 3-7 Pardal ja kaldal hoitavad ehitusjoonised 1 1. jaanuaril 2007 või pärast seda ehitatud laevade pardal hoitakse laeva ehitus jooniste ja muude plaanide komplekti, milles on kajastatud laeva edasised konstruktsioonimuudatused. 2 Selliste jooniste lisakomplekti hoiab kaldal eeskirjas IX/1.2 määratletud ühing. Eeskiri 3-8 Puks ee r imis ja sildumisseadmed 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse 1. jaanuaril 2007 või pärast seda ehitatud laevade suhtes, kuid seda ei kohaldata eeskirja 3-4 kohaste avariipuks eerimise seadmete suhtes. 2 Laevadel on seadmed, vahendid ja seadmestikud, millel on piisav ohutu töökoormus, et tagada laeva tavapärase tööga seotud ohutu pukseerimine ja sildumine. 3 Punkti 2 kohaselt paigaldatud seadmed, vahendid ja abiseadmed vastavad administratsiooni või administratsiooni poolt eeskirja I/6 alusel tunnustatud organisatsiooni asjakohastele nõuetele. 4 Käesoleva eeskirja kohastele seadmestikele või seadmetele on selgelt märgitud nende ohutu tööga seotud piirangud, võttes arvesse selle laeva konstruktsioonile kinnitamise tugevust. Eeskiri 3-9 Laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid 1 1. jaanuaril 2010 või pärast seda ehitatud laevad varustatakse punkti 2 kohaselt laevalemineku ja laevalt lahkumise vahenditega sadamas ja sadamaga seotud tegevustes kasutamiseks, näiteks laevatrepid ja pardatrepid, välja arvatud kui administratsioon leiab, et konkreetse sätte täitmine on põhjendamatu või mitteteostatav . 2 Punktis 1 nõutavad laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid ehitatakse ja paigaldatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel . 3 Kõikidel laevadel vaadatakse laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendid üle ja neid hoitakse nende kavandatud otstarbeks sobivas seisukorras, võttes arvesse ohutu laadimisega seotud piiranguid. Laevalemineku ja laevalt lahkumise vahendite toena kasutatavaid trosse hoitakse eeskirja III/20.4 kohaselt. Eeskiri 3-10 Puistlastilaevade ja naftatankerite eesmärgipõhised laevaehitusstandardid 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse 150 m pikkuste ja pikemate naftatankerite suhtes ning 150 m pikkuste ja pikemate puistlastilaevade suhtes, mis on ehitatud ühetekilistena, tekialused pardatangid ja kimmtangid lastiruumis, välja arvatud maagiveolaevad ja kombineeritud laevad: .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2016 või pärast seda; .2 mille kiilud on ehituslepingu puudumisel maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või pärast seda või .3 mis antakse üle 1. juulil 2020 või pärast seda. 2 Laevad projekteeritakse ja ehitatakse määratletud kasutuseks nii, et nad on määratletud käitamis- ja keskkonnatingimuste alusel nõuetekohasel käitamisel ja hooldamisel ohutud ja keskkonnasõbralikud vigastamata ja määratletud vigastuse tingimustes kogu oma kasutusea jooksul. 2.1 Ohutu ja keskkonnasõbralik tähendab, et laev on piisavalt tugev, kindel ja stabiilne, et viia miinimumi laevahuku või merekeskkonna reostuse oht konstruktsiooni purunemise tõttu, sealhulgas vee sissevoolu või veetiheduse kadumise tulemusel tekkinud avarii tõttu. 2.2 Keskkonnasõbralik hõlmab ka laeva, mis ehitatakse keskkonna seisukohalt ringlussevõtuks sobivatest materjalidest. 2.3 Ohutu hõlmab ka laeva konstruktsiooni, seadmistekke ja seadmeid, mis tagavad ohutu pääsu, väljapääsu, ülevaatuse ja nõuetekohase tehnohoolduse ning seadmete ohutu töö. 2.4 Konkreetsed töö- ja keskkonnatingimused määrab kindlaks laeva kogu tema kasutuseaks kavandatud tööpiirkond ning need hõlmavad olusid, sealhulgas vahepealsed olusid, mis tulenevad laadimis-, lossimis- ja ballastitöödest sadamas, veeteedel ja merel. 2.5 Konkreetne kavandatud kasutusiga on nominaalne aeg, mille jooksul eeldatakse, et laev puutub kokku töö- ja/või keskkonnatingimuste ja/või korrodeeriva keskkonnaga, ning seda kasutatakse laeva asjakohaste konstruktsiooniparameetrite valimisel. Laeva tegelik tööiga võib olla pikem või lühem sõltuvalt laeva tegelikest töötingimustest ja tehnohooldusest kogu tema olelusringi jooksul. 3 Punktide 2–2.5 nõuded saavutatakse administratsiooni eeskirja XI-1/1 kohaselt tunnustatud organisatsiooni või puistlastilaevade ja naftatankerite eesmärgipõhiste laevaehitusstandardite funktsionaalsetele nõuetele vastavate administratsiooni riiklike standardite kohaldatavate konstruktsiooninõuete täitmise teel. 4 Laevaehitustoimik konkreetse informatsiooniga selle kohta, kuidas puistlastilaevade ja naftatankerite eesmärgipõhiste laevaehitusstandarte nõudeid on kohaldatud laeva projekti ja ehituse suhtes, esitatakse uue laeva üleandmisel ning seda hoitakse laeva pardal ja/või kaldal* ja ajakohastatakse vastavalt vajadusele laeva töö käigus. Laevaehitustoimiku sisu vastab vähemalt organisatsiooni väljatöötatud suunistele.* Eeskiri 3-11 Toornaftatankerite naftalastitankide roostekaitse 1 Punkti 3 kohaldatakse 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, muudetud 1978. aasta protokolliga, I lisa eeskirjas 1 määratletud 5000 tonnise ja suurema kandevõimega toornaftatankerite suhtes: .1 mille ehitusleping sõlmitakse 1. jaanuaril 2013 või pärast seda või .2 mille kiilud on ehituslepingu puudumisel maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2013 või pärast seda, või .3 mis antakse üle 1. jaanuaril 2016 või pärast seda. 2 Punkti 3 ei kohaldata 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, muudetud 1978. aasta protokolliga, vastavalt I ja II lisa eeskirjas 1 määratletud kombineeritud laevade ja kemikaalitankerite suhtes: Käesolevas eeskirjas hõlmavad kemikaalitankerid ka nafta vedamiseks sertifitseeritud kemikaalitankereid. 3 Toornaftatankerite kõik naftalastitangid: 1 kaetakse laeva ehitamise ajal toornaftatankerite naftalastitankidele kaits vatele kattekihtidele esitatavate tehniliste nõuete kohaselt, mille võttis vastu meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.288(87) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk; .2 kaitstakse alternatiivsete roostekaitsevahenditega või kasutatakse korrosioonikindlat materjali nõutava konstruktsioonilise terviklikkuse hoidmiseks 25 aasta jooksul toornaftatankerite naftalastitankide alternatiivsetele roostekaitsevahenditele esitatavate tehniliste nõuete kohaselt, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.289(87) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. 4 Administratsioon võib vabastada toornaftatankeri punkti 3 nõuetest, et võimaldada kasutada uudse prototüübi alternatiive punktis 3.1 nimetatud kattesüsteemi katsetamiseks, tingimusel et tehakse sobivad kontrollid, regulaarne hindamine ja tunnistatakse vajadust võtta viivitamata parandusmeetmeid, kui süsteem ei toimi või näidatakse, et see ei toimi. Selline vabastus märgitakse vabastustunnistusele. 5 Administratsioon võib vabastada toornaftatankeri punkti 3 nõuetest, kui laev on ehitatud kasutamiseks üksnes lastide veoks ja laadimis-lossimistöödel, mis ei põhjusta korrosiooni . Selline vabastus ja tingimused, milleks see antakse, märgitakse vabastustunnistusele. Eeskiri 3-12 Kaitse müra eest 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse 1600-tonnise ja suurema kogumahutavusega laevade suhtes: .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2014 või pärast seda või .2 mille kiilud on ehituslepingu puudumisel maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2015 või pärast seda, või .3 mis antakse üle 1. jaanuaril 2018 või pärast seda, välja arvatud kui administratsioon leiab, et konkreetse sätte täitmine on põhjendamatu või mitteteostatav. 2 Laevadel, mis antakse üle enne 1. juulit 2018 ja: .1 mille ehitusleping sõlmiti enne 1. juulit 2014 ja mille kiilud pandi maha või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või pärast seda, aga enne 1. jaanuari 2015, või .2 mille kiilud on ehituslepingu puudumisel maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. jaanuaril 2009 või pärast seda, aga enne 1. jaanuari 2015, võetakse meetmeid, et vähendada masinate müra masinaruumides administratsiooni määratud vastuvõetavatele tasemetele. Kui müra ei saa piisavalt vähendada, isoleeritakse või eraldatakse liigse müra allikas sobivalt või luuakse müravaba koht, kui ruum peab olema mehitatud. Töötajatele, kes peavad sellistesse ruumidesse sisenema, tagatakse vajaduse korral kõrvakaitsmed. 3 Laevad ehitatakse nii, et vähendatakse müra laevas ja kaitstakse töötajaid müra eest kooskõlas laevade müratasemete koodeksiga, mille võttis vastu mere sõidu ohutuse komitee resolutsiooniga MSC.337(91) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. Kuigi laevade müratasemete koodeksit käsitletakse käesolevas eeskirjas kohustusliku õigusaktina, käsitletakse koodeksi I peatükis nimetatud soovituslikke osasid mittekohustuslikena, tingimusel et selliste soovituslike osade muudatused võtab vastu mere sõidu ohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. 4 Punkti 1 nõuetest olenemata ei kehti käesolev eeskiri laevade müratasemete koodeksi punktis 1.3.4 loetletud laevade kohta. B OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS Eeskiri 4 Üldsätted 1 B-1–B-4 osades toodud vigastatud laeva püstuvusnõudeid kohaldatakse 80 m pikkuste ja pikemate (L) kaubalaevade suhtes ning kõikide reisilaevade suhtes nende pikkusest olenemata, kuid kohaldamisalast jäetakse välja kaubalaevad, mille kohta näidatakse, et nad täidavad organisatsiooni väljatöötatud muude õigusaktide vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvuseeskirju. 2 Administratsioon võib konkreetse laeva või laevaklassi suhtes aktsepteerida alternatiivseid meetodeid, kui ta on veendunud, et saavutatakse vähemalt käesolevates eeskirjades tooduga sama ohutustase. Selliseid alternatiivseid meetodeid lubav administratsioon edastab organisatsioonile selle üksikasjad. 3 Laevad jaotatakse vaheruumideks võimalikult tõhusalt, võttes arvesse nende kavandatud töö laadi. Vaheruumideks jaotamise määr varieerub laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse (Ls) ja töö alusel selliselt, et vaheruumideks jaotamise kõrgeim määr vastab laeva suurimale eelkõige reisijate veoks kasutatava vaheruumideks jaotamise pikkusele (Ls). 4 Kui veevoolu oluliseks takistamiseks kavandatakse välja ehitada piisavalt veekindlaid tekke, siseplangutusi või pikivaheseinu, siis veendub administratsioon, et arvutustes võetakse nõuetekohaselt arvesse selliste ehitiste kasulikke või kahjulikke mõjusid. B-1 OSA PÜSTUVUS Eeskiri 5 Vigastamata laeva püstuvus 1 Reisilaevad nende suurusest olenemata ja kaubalaevad pikkusega (L) 24 m ja rohkem kreenitakse nende valmimisel ja määratakse nende püstuvusandmed. Lisaks käesolevate eeskirjade muudele kohaldatavatele nõuetele täidavad laevad pikkusega 24 m ja rohkem , mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda, vähemalt 2008. aasta IS-koodeksi A osa nõudeid. 2 Administratsioon võib lubada vabastada kree n ikatsest üksiku kaubalaeva, mille püstuvuse põhiandmed on kättesaadavad sõsarlaeva kreenikatse alusel ja mille puhul näidatakse administratsiooni rahuldaval viisil, et usaldusväärset teavet vabastatud laeva püstuvuse kohta on võimalik saada põhiandmetest, mida nõuab eeskiri 5-1. Kaalu ülevaatus tehakse lõpetamisel ja laev kreenitakse iga kord, kui sõsarlaevalt saadud andmetega võrreldes ületab tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle 160 m pikkuste ja pikemate laevade korral 1% ja 50 m pikkuste ja lühemate laevade korral 2%, mis määratakse kindlaks vahepikkuste puhul lineaarse interpoleerimisega, või kui leitakse, et kõrvalekalle tühja laeva pikitelje raskuskeskmest ületab 0,5% Ls-ist. 3 Administratsioon võib samuti vabastada kreenikatsest üksiku laeva või laevaklassi, mis on eelkõige projekteeritud vedelike või maagi vedamiseks mahtlastina, kui samasuguste laevade olemasolevatele andmetele viitamine näitab, et laeva proportsioonide ja seadmete tõttu on metatsentri kõrgus kõikides võimalikes lastimistingimustes enam kui piisav. 4 Kui laevas tehakse muudatusi, mis mõjutavad oluliselt kaptenile püstuvuse kohta antud teavet, esitatakse muudetud teave püstuvust. Vajaduse korral kreenitakse laev uuesti. Laev kreenitakse uuesti, kui eeldatavad kõrvalekalded ületavad ühte punktis 5 nimetatud väärtustest. 5 Korrapäraste ajavahemike tagant, mis ei ületa viit aastat, tehakse kõikidel reisilaevadel tühja laeva ülevaatus, et kontrollida tühja laeva veeväljasurve ja pikitelje raskuskeskme muutusi. Laev kreenitakse uuesti alati, kui leitakse või eeldatakse, et võrreldes heakskiidetud teabega ületab tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle 2% või pikitelje raskuskeskme kõrvalekalle 1% Ls-ist. 6 Laeva vööril ja ahtril on selgesti tähistatud süvisemärgid. Kui süvisemärgid ei asu selgesti nähtavas kohas või konkreetse tegevuse ekspluatatsioonipiirangud teevad süvisemärkide lugemise raskeks, paigaldatakse laevale ka töökindel süvise näitursüsteem, millega saab määrata vööri ja ahtri süvist. Eeskiri 5-1 Kaptenile esitatav teave püstuvusest 1 Kaptenile antakse administratsiooni rahuldav teave, mis on vajalik, et võimaldada tal saada kiiresti ja lihtsalt täpseid juhiseid laeva püstuvusest erinevates töötingimustes. Püstuvusteabe koopia esitatakse administratsioonile. 2 Teave peaks sisaldama järgmist: .1 minimaalse ekspluatatsiooni metatsentri kõrguse (GM) ja süvise kõverad või tabelid, mis tagab asjakohaste vigastamata laeva ja vigastatud laeva püstuvusnõuete täitmise, või vastavad maksimaalse lubatud püsttelje raskuskeskme (KG) ja süvise kõverad või tabelid või nende kõveratega samaväärsed kõverad; .2 juhendid ülevooluseadmete töö kohta ja .3 kõik muud andmed ja vahendid, mis võivad olla vajalikud vigastamata laeva püstuvuse ja vigastuse järgse püstuvuse säilitamiseks. 3 Teave püstuvusest näitab mitmesuguste diferentide mõju, kui ekspluatatsioonilise diferendi vahemik ületab +/- 0,5% Ls- ist. 4 Laevade puhul, mis peavad täitma B-1 osa püstuvusnõudeid, määratakse punktis 2 viidatud teave kindlaks vaheruumideks jaotamise indeksiga seotud kaalutluste alusel järgmisel viisil: Minimaalne nõutav GM (või maksimaalne lubatav raskuskeskme vertikaalasend KG) kolme süvise ds, dp ja dl puhul on võrdsed vastavate lastimisjuhtude GM-iga (või KG-väärtustega), mida kasutatakse hukkumatust eguri si arvutamiseks. Vahesüviste puhul saadakse kasutatavad väärtused lineaarse interpoleerimisega, mida kohaldatakse GM-väärtuse suhtes üksnes suurima vaheruumideks jaotamise süvise ja vahepealse vaheruumideks jaotamise süvise vahel ning vastavalt vahepealse veeliini ja väikseima ekspluatatsioonisüvise vahel. Vigastamata laeva püstuvuskriteeriume võetakse samuti arvesse, säilitades iga süvise puhul minimaalsete nõutavate GM-väärtuste maksimumväärtuse või maksimaalsete lubatud KG-väärtuste miinimumväärtuse mõlema kriteeriumi puhul. Kui vaheruumideks jaotamise indeks arvutatakse erinevate diferentide kohta, koostatakse samal viisil mitu nõutavat GM-kõverat. 5 Kui minimaalse ekspluatatsiooni metatsentri kõrgus (GM) ja süvis ei ole asjakohased, peaks kapten tagama, et töötingimused ei erine uuritud lastimistingimustest, või kontrollima arvutuste teel, et selle lastimi s seisundi puhul on püstuvuskriteeriumid täidetud. Eeskiri 6 Nõutava vaheruumideks jaotumise indeks R 1 Laeva vaheruumideks jaotamist käsitletakse piisavana, kui saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A, mis määratakse kindlaks eeskirja 7 kohaselt, ei ole väiksem kui käesoleva eeskirja kohaselt arvutatud nõutava vaheruumideks jaotumise indeks R, ning kui lisaks on osaindeksid As, Ap ja Al mitte väiksemad kui 0,9R reisilaevade ja 0,5R kaubalaevade puhul. 2 Laevade puhul, mille suhtes kehtivad käesoleva peatüki vigastatud laeva püstuvusnõuded, määratakse tagatav vaheruumideks jaotamise määr kindlaks nõutava vaheruumideks jaotamise indeksi R alusel järgmiselt: .1 üle 100 meetri pikkuste ( Ls ) kaubalaevade puhul: .2 80 m pikkuste ( Ls ) ja pikemate ning kuni 100 m pikkuste ( Ls ) kaubalaevade puhul: kus R o on väärtus R, mis arvutatakse punktis .1 toodud valemi kohaselt. .3 Reisilaevade puhul: kus: N = N 1 + 2N 2 N 1 = inimeste arv, kellele päästepaadid on ette nähtud N 2 = inimeste arv (sealhulgas tüürimehed ja laevapere), mida laeval on lubatud vedada üle N 1 . .4 Kui töötingimused on sellised, et käesoleva eeskirja punkti 2.3 täitmine N = N 1 + 2 N 2 alusel on raskendatud, ja kui administratsioon leiab, et eksisteerib sobiv vähendatud ohuaste, võidakse kasutada N-i väiksemat väärtust, kuid mitte mingil juhul väiksemat kui N = N 1 + N 2 . Eeskiri 7 Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A 1 Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A saadakse, kui liidetakse osaindeksid As, Ap ja Al (kaalutud nii, nagu näidatud), mis on arvutatud süviste ds, dp ja dl puhul ja määratletud eeskirjas 2, järgmise valemi kohaselt: A = 0.4 A s + 0.4 A p + 0.2 A l Osaindeks on kõikide arvesse võetud vigastusjuhtumite panuste summa järgmise valemi alusel: A = ∑p i s i kus: i – vaadeldav laevaruum või -ruumide rühm, pi – tõenäosus, et üksnes vaadeldav laevaruum või -ruumide rühm võidakse üle ujutada, arvestamata eeskirjas 7-1 määratletud horisontaalset vaheruumideks jaotamist, si – hukkumatuse tõenäosus pärast vaadeldava laevaruumi või -ruumide rühma üleujutamist ja see hõlmab eeskirjas 7-2 määratletud horisontaalset vaheruumideks jaotamist. 2 A a rvutuses kasutatakse tasakiilul laeva suurima vaheruumideks jaotamise süvise ja osalise vaheruumideks jaotamise süvise jaoks. Tegelikku ekspluatatsiooni difer e nti kasutatakse väikseima ekspluatatsioonisüvise puhul. Kui mis tahes töötingimustes on diferendi muutus võrreldes arvutatud diferendiga suurem kui 0,5% Ls -ist, tuleb samade süviste, kuid erinevate diferentide kohta esitada üks või mitu A lisaarvutust, nii et kõikide töötingimuste puhul on diferendi erinevus ühes arvutuses kasutatud võrdlus diferend iga võrreldes väiksem kui 0,5% Ls -ist. 3 Jääkpüstuvuse kõvera positiivse püstumisõla ( GZ ) kindlaksmääramisel peaks kasutatavaks veeväljasurveks olema veeväljasurve vigastamata laeva seisundis. See tähendab, et kasutada tuleks püsiva veeväljasurve arvutusmeetodit. 4 Eespool toodud valemis näidatud summeerimine kantakse üle laeva vaheruumideks jaotamise pikkusele ( Ls ) kõikidel vee sissevoolu juhtudel, mis hõlmavad vähemalt üht laevaruumi või vähemalt kaht külgnevat laevaruumi. Asümmeetrilise paigutuse korral peaks A arvutatud väärtus olema keskväärtus, mis on saadud mõlemat poolt hõlmavate arvutustega. Alternatiivina tuleks kasutada väärtust, mis vastab kõige ebasoodsama tulemuse andvale küljele. 5 Kui on paigaldatud tiibsektsioonid, kasutatakse mõju valemiga näidatud summeerimisele kõikide tiibsektsioone hõlmava vee sissevoolu juhtumite puhul. Lisaks võidakse lisada tiibsektsiooni või nende rühma ja külgneva seesmise laevaruumi või nende rühma üheaegse vee sissevoolu juhtumid, kuid välja arvatud põikiulatuse vigastus, mis on suurem kui pool laeva laiusest B. Käesoleva eeskirja tähenduses mõõdetakse põikiulatust laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel. 6 Eeskirjade kohaselt tehtud vee sissevoolu arvutustes tuleb eeldada üksnes ühte auku laeva keres ja üksnes ühte vabapinda. Vigastuse eeldatav püstulatus ulatub lähtejoonest ülespoole kuni laevakere jaotuseni veetihedateks vaheruumideks veeliini kohal või kõrgemal. Kui väiksema ulatusega vigastus annaks siiski halvema tulemuse, tuleb seda ulatust eeldada. 7 Kui torud, kanalid või tunnelid asuvad eeldatava vigastuse ulatuses, tuleb võtta meetmed tagamaks, et pidev veega täitumine ei ulatuks seeläbi muude laevaruumideni peale nende, mis eeldatavalt üle ujutatakse. Administratsioon võib siiski lubada ebaolulist pidevat veega täitumist, kui tõendatakse, et selle mõjusid on lihtne kontrollida ja laeva ohutust ei vähendata. Eeskiri 7-1 Teguri pi arvutamine 1 Laevaruumi või -ruumide rühma tegur pi arvutatakse punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt järgmisi tähistusi kasutades: j = vigastusega seotud ahtripoolseima vigastuse alade arv alustades ahtris numbrist 1; n = külgnevate vigastusega seotud vigastuse alade arv; k = konkreetsete pikivaheseinte arv, mis moodustavad vigastuse alal sissetungimisele põiksuunas tõkke, loetuna kereplaadistusest kesklaevajoone suunas. Kereplaadistus k = 0; x1 = kaugus Ls 'i ahtritipust kõnesoleva ala ahtriosani; x2 = kaugus Ls 'i ahtritipust kõnesoleva ala vööriosani; b = keskmine põiksuunaline vahemaa meetrites, mida mõõdetakse täisnurga all keskjoonest suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel kereplaadistuse ja eeldatava vertikaaltasandi vahel, mis asub pikisuunaliste piirete vahel, mida kasutatakse teguri pi arvutamisel, ja mis asub vaadeldava pikivaheseina kõikide või osade välisosade puutejoonel või on nendega ühine. See vertikaaltasand on niimoodi orienteeritud, et keskmine põiksuunaline vahemaa kereplaadistuseni on maksimaalne, kuid mitte suurem kui kahekordne vähim kaugus tasapinna ja kereplaadistuse vahel. Kui pikivaheseina ülemine osa on allpool suurimat vaheruumideks jaotamise laadveeliini, siis eeldatakse, et b kindlaksmääramiseks kasutatav vertikaaltasand ulatub ülespoole suurima vaheruumideks jaotamise veeliinini. Igal juhul ei ole b suurem kui B/2 . Kui vigastus hõlmab üksnes ühte ala: p i = p(x1 j , x2 j ) · [r(x1 j , x2 j , b k ) - r(x1 j , x2 j , b k-1 )] Kui vigastus hõlmab kahte külgnevat ala: pi = p(x1 j , x2 j+1 ) · [r(x1 j , x2 j+1 , b k ) - r(x1 j , x2 j+1 , b k-1 )] - p(x 1 , x2 j ) · [r(x1 j x2 j , b k ) - r(x1 j , x2 j , b k-1 )] - p(x1 j+1 , x2 j+1 )·[r(x1 j+1 , x2 j+1 , b k ) - r(x1 j+1 , x2 j+1 , b k-1 )] Kui vigastus hõlmab kolme või enamat külgnevat ala: p i = p(x1 j , x2 j+n-1 )·[r(x1 j , x2 j+n-1 , b k ) - r(x1 j , x2 j+n-1 , b k-1 )] - p(x1 j x2 j+n-2 )·[r(x1 j , x2 j+n-2 , b k ) - r(x1 j , x2 j+n-2 , b k-1 )] - p(x1 j+1 , x2 j+n-1 )·[r(x1 j+1 , x2 j+n-1 , b k ) - r(x1 j+1 , x2 j+n-1 , b k-1 )] + p(x j+1 , x2 j+n-2 )·[r(x1 j+1 , x2 j+n-2 , b k ) - r(x1 j+1 , x2 j+n-2 , b k-1 )] ja kui r(x1, x2, b0) = 0 1.1 Tegur p(x1, x2) arvutatakse järgmiste valemite alusel: Vigastuse normaliseeritud maksimaalne kogupikkus: J max = 10/33 Ahtrieendi murdekoht vaheseinas: J kn = 5/33 Kumulatiivne tõenäosus J kn : p k = 11/12 Vigastuse maksimaalne absoluutne pikkus: l max = 60 m Pikkus, millel normaliseeritud jaotus lõpeb: L* = 260 m Tõenäosustihedus J = 0: Kui L s ≤ L*: Kui L s > L*: Mõõduta vigastuse pikkus: Laevaruumi või -ruumide rühma normaliseeritud pikkus: Jn peab olema väiksem järgmistest: J ja Jm 1.1.1 Kui ei vaadeldava laevaruumi ega -ruumide rühma piirded ei kattu ahtritipu ega vööritipuga: 1.1.2 Kui vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma tagapiir kattub ahtritipuga või vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma eespoolne piir kattub vööritipuga: 1.1.3 Kui vaadeldav vaheruum või vaheruumide rühm ulatub üle kogu vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ): p(x1, x2) = 1 1.2 Tegur r(x1, x2, b) määratakse järgmiste valemite alusel: kus: 1.2.1 Kui vaadeldav vaheruum või vaheruumide rühm ulatub üle kogu vaheruumideks jaotamise pikkuse ( Ls ): 1.2.2 Kui ei vaadeldava laevaruumi ega -ruumide rühma piirded ei kattu ahtritipu ega vööritipuga: 1.2.3 Kui vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma tagapiir kattub ahtritipuga või vaadeldava vaheruumi või -ruumide rühma eespoolne piir kattub vööritipuga: Eeskiri 7-2 Teguri s i arvutamine 1 Tegur s i määratakse iga eeldatava vee sissevoolu juhtumi kohta, mis hõlmab vaheruumi või -ruumide rühma, järgmiste tähistuste ja käesoleva eeskirja kohaselt. θ e – tasakaaluasendi kreeninurk laeva uppumise lõppjärgus, kraadides; θ v – nurk laeva uppumise lõppjärgus, kui püstumisõlg muutub negatiivseks, või nurk, mille juures ava, mida ei saa ilmastikukindlalt sulgeda, ujutatakse üle; GZ max – maksimaalne positiivne püstumisõlg meetrites kuni nurgani θ v ; Ulatus (Range) – positiivsete püstumisõlgade ulatus, kraadides, mõõdetuna nurgast θ e . Positiivne ulatus võetakse nurgani θ v ; Vee sissevoolu järk (Flooding Stage) – eraldi etapp vee sissevoolu protsessi käigus, sealhulgas trimmimise eelne järk (kui on) kuni lõplikku õigeks trimmimiseni. 1.1 Tegur s i mis tahes vigastusjuhtumi puhul mis tahes lastimistingimustes d i saadakse järgmise valemi alusel: s i = minimum {s intermediate, i või s final, i ·s mom,i } kus: s intermediate, i – ellujäämise tõenäosus vee sissevoolu vahejärkudes kuni lõpliku tasakaalu järguni, mis arvestatakse punkti 2 kohaselt; s final, i – ellujäämise tõenäosus laeva uppumise tasakaaluasendi lõppjärgus. See arvutatakse punkti 3 kohaselt; s mom,i – kallutusmomentidel ellujäämise tõenäosus, mis arvutatakse punkti 4 kohaselt. 2 Tegurit s intermediate, i kohaldatakse üksnes reisilaevade suhtes (kaubalaevade suhtes peaks s intermediate, i olema üks) ja selleks võetakse väiksem s-teguritest, mis saadakse kõikidest vee sissevoolu järkudest, sealhulgas tasakaalustamise eelne järk, kui seda on, ja see arvutatakse järgmiselt: kus GZ max ei tohi olla suurem kui 0,05 m ja ulatus mitte suurem kui 7°. s intermediate = 0, kui vahekreeninurk ületab 15º. Kui ülevooluseadmed on nõutavad, ei ületa õigekstrimmimise aeg 10 minutit. 3 Tegur s final, i saadakse järgmise valemi abil: kus: GZmax ei tohi olla suurem kui 0,12 m; Range ei tohi olla suurem kui 16°; kus: θ min on 7° reisilaevade ja 25° kaubalaevade puhul ja θ max on 15° reisilaevade ja 30° kaubalaevade puhul. 4 Tegurit s mom,i kohaldatakse üksnes reisilaevade suhtes (kaubalaevade puhul on s mom,i üks) ja see arvutatakse lõpliku tasakaalu tingimustes järgmise valemi abil: kus: Veeväljasurve ( Displacement ) on vigastamata laeva veeväljasurve vaheruumideks jaotamise süvisel; M heel on maksimaalne eeldatav kallutusmoment, mis arvutatakse alapunkti 4.1 kohaselt, ja s mom,i ≤ 1 4.1 Kallutusmoment M heel arvutatakse järgmiselt: M heel = maximum{M passenger või M wind või M survivalcraft } 4.1.1 M passenger on reisijate liikumisest tulenev maksimaalne eeldatav kallutusmoment ja see saadakse järgmiselt: M passenger = (0,075·N p )·(0,45·B) (t·m) kus: N p on maksimaalne lubatud reisijate arv pardal töötingimustes, mis vastab vaadeldavale suurimale vaheruumideks jaotamise süvisele, ja B on laeva suurim laius. Alternatiivina võidakse kallutusmoment arvutada eeldusel, et reisijate jaotus on 4 inimest ruutmeetri kohta kasutatavatel tekialadel laeva mõlema külje suunas tekkidel, kus asuvad kogunemiskohad, ja sellisel viisil, et nad tekitavad kõige ebasoodsama kallutusmomendi. Selle puhul eeldatakse reisija kaaluks 75 kg. 4.1.2 M wind on maksimaalne eeldatav tuulejõud vigastuse olukorras: M wind = (P·A·Z)/9806 (t·m) kus: P = 120 N/m 2 ; A = laeva külgmine purjepind; Z = kaugus laeva külgmise purjepinna keskelt T/2 -ni ja T = laeva süvis d i . 4.1.3 M survivalcraft on maksimaalne eeldatav kallutusmoment kõikide täislastis taavet-päästeparvede vettelaskmise tõttu laeva ühel küljel. See arvutatakse järgmisi eeldusi kasutades: .1 kõik päästepaadid ja valvepaadid küljel, millele laev kaldub pärast vigastuse saamist, on eeldatavasti välja pööratud täislastis ja veeskamisvalmina; .2 päästepaatide puhul, mis on kavandatud veeskamiseks täislastis nende kinnituskohast, kasutatakse maksimaalset kallutusmomenti veeskamise ajal; .3 täislastis taavet iga veesatav päästeparv iga taaveti küljes küljel, kulu laev kaldub pärast vigastuse saamist, on eeldatavasti välja pööratud ja veeskamisvalmis; .4 inimesed, kes ei ole väljapööratud päästevahendites, ei tekita täiendavat kallutus- ega püstuvusmomenti, ja .5 päästevahendid laeva kaldumiskülje vastasküljel on eeldatavasti nende kinnituskohas. 5 Asümmeetriline vee sissevool hoitakse tõhusate seadmetega minimaalsena. Kui on vaja korrigeerida suuri kreeninurki, on kasutatavad vahendid võimaluse korral isetoimivad, kuid õigeks trimmimise seadmete juhtseadmete olemasolu korral on nad tööle rakendatavad vaheseinte tekist kõrgemalt. Need seadmed koos oma juhtseadmetega on administratsioonile vastuvõetavad. Laeva kaptenile antakse sobiv teave laeva õigeks trimmimise seadmete kasutamise kohta. 5.1 Sellises õigeks trimmimises osalevad tangid ja laevaruumid varustatakse piisava ristlõikega õhutorude või samaväärsete vahenditega tagamaks, et veevool õigeks trimmimise sektsioonidesse ei viibi. 5.2 Kõikidel juhtudel tuleb si väärtuseks võtta null, kui vajumist, kreeni ja trimmi arvesse võttes ulatub viimane veeliin üle: .1 avade alumise serva, mille kaudu võib toimuda pidev veega täitumine, ja sellist vee sissevoolu ei arvestata teguri si arvutamisel. Sellised avad hõlmavad õhutorusid, ventilaatoreid ja avasid, mis suletakse ilmastikukindlate uste või luugikaante abil, ja .2 vaheseinte teki osa reisilaevades, mida loetakse horisontaalseks evakuatsiooniteeks vastavuse tagamisel II-2 peatükiga. 5.3 Teguri si väärtuseks tuleb võtta null, kui vajumist, kreeni ja trimmi arvesse võttes toimub vee sissevoolu vahejärgus või laeva uppumise lõppjärgus järgmine: .1 vesi ulatub II-2 peatükiga vastavuse tagamiseks kavandatud vertikaalse pääsuluugini vaheseinte tekil; .2 veetihedate uste, õigeks trimmimise seadmete tööks kavandatud juhtseadmed, vaheseinte teki vaheseintest kõrgemal veetiheduse tagamiseks kavandatud torustiku või ventilatsioonikanalite klapid muutuvad kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks; .3 läbi veetiheda piirete viidud torustiku või ventilatsioonikanalite osa, mis asub vigastusjuhtumiga hõlmatud laevaruumis ja mis aitab kaasa saavutatud indeksile A , ulatub vette, kui igale piirdele ei ole paigaldatud veetihedad sulgemisvahendid. 5.4 Kui laevaosad, kuhu eeldatavasti toimub vee sissevool pideva veega täitumise tõttu, võetakse siiski arvesse vigastatud laeva püstuvusarvutustes, võib arvutada mitu s intermediate, i väärtust, eeldades täiendavates vee sissevoolu etappides õigeks trimmimist. 5.5 Välja arvatud punkti 5.3.1 kohaselt, ei tule arvestada avasid, mis suletakse veetihedate manluugi kaante ja kraeta luukide, väikeste veetihedate luugikaante, kaugjuhitavate veetihedate liuguste, mitteavanevate pardailluminaatorite ja veetihedate pääsuuste ja luugikaante abil, mida tuleb hoida merel suletuna. 6 Kui horisontaalsed veetihedad piirded paigaldatakse vaadeldava veeliini kohale, siis arvutatakse s-väärtus alumise laevaruumi või -ruumide rühma jaoks punktis 1.1 määratletud väärtuse korrutamise teel punkti 6.1 kohaselt vähendusteguriga v m , mis näitab horisontaalse vaheruumideks jaotamise kohal olevate ruumide üleujutamise tõenäosust. 6.1 Tegur v m saadakse järgmise valemi abil: v m = v(H j, n, m , d) - v(H j, n, m-1 , d) kus: H j, n, m on vähim kõrgus lähteliini kohal meetrites m-nda horisontaalse piiri x 1(j) ...x 2(j+n-1) pikiulatuses, mille puhul eeldatakse, et see piirab uputatud ruumide püstulatust vaadeldavates vigastud laevaosades; H j, n, m-1 on vähim kõrgus lähteliini kohal meetrites (m-1)ndiku horisontaalse piiri x 1(j) ...x 2(j+n-1) pikiulatuses, mille puhul eeldatakse, et see piirab uputatud ruumide püstulatust vaadeldavates vigastud laevaosades; j tähistab vaadeldavate vigastatud laevaosade ahtritippu; m tähistab iga piiri vaadeldava veeliinist ülespoole lugedes; d on kõnesolev süvis, mis on määratletud eeskirjas 2; x 1 ja x 2 tähistab eeskirjas 7-1 vaadeldud vaheruumi või -ruumide rühma lõpp-punkti. 6.1.1 Tegurid v(H j, n, m , d) ja v(H j, n, m-1 , d) saadakse järgmiste valemite abil: kus: v(H j, n, m , d) tuleb võtta 1, kui H m kattub laeva kõrgeima veetiheda piiriga x 1(j) ...x 2(j+n-1) ulatuses, ja v(H j, n, 0 , d) tuleb võtta 0. Mitte mingil juhul ei tule vm puhul kasutada väiksemat väärtust kui null või suuremat kui 1. 6.2 Üldiselt saadakse iga dA mõju indeksile A horisontaalse vaheruumideks jaotamiste puhul järgmise valemi abil: dA = p i · [v 1 · s min1 + (v 2 - v 1 ) · s min2 + ··· + (1-v m-1 ) · s min m ] kus: v m = v -väärtus, mis arvutatakse punkti 6.1 kohaselt; s min = vähim s -tegur kõikide vigastuste kombinatsiooni puhul, kui eeldatav vigastus ulatub eeldatava vigastuse kõrgusest H m allapoole. Eeskiri 7-3 Täituvustegur 1 Eeskirjade vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvusarvutuste puhul on iga üldruumi või -ruumi osa täituvustegur järgmine: Ruumid Täituvustegur Hoiuruumid Eluruumid Masinaruumid Tühjad ruumid Vedelike jaoks kavandatud ruumid 0,60 0,95 0,85 0,95 0 või 0,95 2 Eeskirjade vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvusarvutuste puhul on iga lastiruumi või -ruumi osa täituvustegur järgmine: Ruumid Täituvustegur süvisel d s Täituvustegur süvisel d p Täituvustegur süvisel d l Kuivlastiruumid Konteineriruumid Veeremiruumid Vedellast 0,70 0,70 0,90 0,70 0,80 0,80 0,90 0,80 0,95 0,95 0,95 0,95 3 Täituvusteguri puhul või kasutada muid arve, kui arvutused neid kinnitavad. Eeskiri 8 Reisilaeva püstuvuse erinõuded 1 Reisilaevas, mis on kavandatud vedama 400 või rohkem inimest tehakse veetihe vaheruumideks jaotamine põrkevaheseinast ahtri pool nii, et s i = 1 kolme lastimistingimuse puhul, millel põhineb vaheruumideks jaotamise indeksi ja kõiki laevaruume 0,08 L ulatuses hõlmava vööriperpendikulaarist mõõdetud vigastuse arvutus. 2 Reisilaev, mis on kavandatud vedama 36 või rohkem inimest, peab olema võimeline pidama vastu vigastusele piki pardaplaadistust punktis 3 nimetatud ulatuses. Vastavus käesoleva eeskirjaga tuleb saavutada näidates, et eeskirjas 7-2 määratletud s i ei ole väiksem kui 0,9 kolme lastimistingimuse puhul, millel põhineb vaheruumideks jaotamise indeksi arvutus. 3 Vigastuse ulatus, mida eeldatakse punktiga 2 vastavuse tõendamisel, peab sõltuma nii eeskirjas 6 määratletud N-ist kui ka eeskirjas määratletud 2 Ls-ist nii, et: .1 vigastuse püstulatus ulatub laeva teoreetilisest lähtejoonest kohani, mis on kuni 12,5 m kõrgemal eeskirjas 2 määratletud suurimast vaheruumideks jaotamise süvisest, välja arvatud kui väiksem vigastuse püstulatus annaks väiksema väärtuse s i , millisel juhul tuleb kasutada seda vähendatud ulatust; .2 kui tuleb vedada 400 või rohkem inimest, tuleb eeldada vigastust pikkusega 0,03 Ls, kuid mitte väiksemat kui 3 m mis tahes kohas piki pardaplaadistust koos 0,1 B sissepoole tungimisega, kuid mitte väiksemat kui 0,75 m mõõdetuna laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel; .3 kui veetakse vähem kui 400 inimest, eeldatakse vigastuse pikkust mis tahes kohas piki kereplaadistust veetihedate põikvaheseinte vahel, tingimusel et kaugus kahe külgneva veetiheda pikivaheseina vahel ei ole väiksem kui eeldatav vigastuse pikkus. Kui kaugus külgnevate veetihedate põikvaheseinte vahel on väiksem kui eeldatav vigastuse pikkus, käsitletakse üksnes üht nendest vaheseintest tõhusana punktiga 2 vastavuse näitamiseks; .4 kui veetakse 36 inimest, eeldatakse vigastuse pikkuseks 0,015 Ls, kuid mitte vähem kui 3 m koos 0,05 B sissepoole tungimisega, kuid mitte vähem kui 0,75 m, ja .5 kui veetakse rohkem kui 36, kuid vähem kui 400 inimest, saadakse vigastuse pikkuse ja sissepoole tungimise väärtused, mida kasutatakse eeldatav a vigastuse ulatuse kindlaks määramiseks, punktides .4 ja .2 nimetatud 36 inimest ja 400 inimest vedavate laevade suhtes kohaldatava vigastuse pikkuse ja sissetungimise lineaarse interpoleerimisega. Eeskiri 8-1 Süsteemi suutlikkus ja operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud avariid reisilaevadel 1 Kohaldamine Reisilaevad, mis on eeskirjas II-1/2.5 määratletud pikkusega 120 m või rohkem või millel on kolm või rohkem vertikaalset põhitsooni, vastavad käesoleva eeskirja sätetele. 2 Oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korral Reisilaev, mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda, projekteeritakse nii, et eeskirjas II-2/21.4 nimetatud süsteemid jäävad toimima, kui laevas ujutatakse üle üksik veetihe laevaruum. 3 Operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud avariid Operatiivteabe andmiseks kaptenile ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse pärast vee sissevooluga seotud avariid, on reisilaevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2014 või pärast seda: .1 laeva püstuvusarvuti või .2 kaldastruktuuride toetus organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel . B-2 OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE, VEETIHEDUS JA ILMASTIKUKINDLUS Eeskiri 9 Reisilaevade ja kaubalaevade, välja arvatud tankerid, topeltpõhjad 1 Topeltpõhi paigaldatakse põrkevaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kui see on teostatav ja sobib kokku laeva projekti ja ettenähtud kasutusega. 2 Kui topeltpõhi on nõutav, ulatub sisepõhi laeva parrasteni sellisel viisil, et see kaitseb põhja kimmikumeruseni. Selline kaitse loetakse rahuldavaks, kui sisepõhi ei ole üheski osas madalam kiilujoonega paralleelsest tasandist ja kui see asub mitte vähem kui vertikaalkaugusel h mõõdetuna kiilujoonest, mis arvutatakse järgmise valemiga: h = B/20 Mitte mingil juhul ei ole h väiksem kui 760 mm ja suurem kui 2000 mm. 3 Topeltpõhja sisse trümmide jne tühjendamiseks ehitatud väikesed kaevud ei ulatu vajalikust enam allapoole. Välimise põhjani ulatuv kaev on siiski lubatud võllitunneli ahtriotsas. Administratsioon võib lubada muid kaevusid (nt määrdeõli jaoks peamasinate all), kui ta on veendunud, et nende paigutus tagab käesolevale eeskirja kohase topeltpõhjaga samaväärse kaitse. Vertikaalkaugus sellise kaevu põhjast kiilujoonega kattuva tasandini ei ole mingil juhul väiksem kui 500 mm. 4 Topeltpõhja ei ole vaja ehitada veetihedate tankide korral, sealhulgas mõõduka suurusega kuivtangid, tingimusel et laeva ohutus põhja või külje vigastuse korral ei halvene. 5 Reisilaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse eeskirja 1.5 ja mis sooritavad liinireise eeskirjas III/3.22 määratletud rahvusvaheliste lühireiside piires, võib administratsioon lubada topeltpõhjast loobumist, kui ta on veendunud, et topeltpõhja ehitamise selles osas ei sobiks kokku laeva projekti ja ettenähtud kasutusega. 6 Reisilaeva või kaubalaeva osa, kuhu ei ole topeltpõhja ehitatud punktide 1, 4 või 5 kohaselt, peab vastu punktis 8 nimetatud põhja vigastustele laeva selles osas. 7 Ebatavaliste põhjaseadmetega reisilaeva või kaubalaeva puhul tõestatakse, et laev suudab vastu pidada punktis 8 nimetatud põhjavigastusele. 8 Vastavus punktidega 6 või 7 saavutatakse näidates, et eeskirja 7-2 kohaselt arvutatud si ei ole väiksem kui 1 kõikides töötingimustes põhja vigastus korral piki laeva põhja alapunktis .2 nimetatud ulatuses allpool laeva kahjustatud osa: .1 Selliste ruumide üleujutamine ei muuda avariienergia- ja valgustus-, siseside-, signaal- või muid avariiseadmeid laeva muudes osades kasutuskõlbmatuks. .2 Vigastuse eeldatav ulatus on järgmine: 0,3 L vöörist laevaga risti Laeva muu osa Pikiulatus 1/3 L 2/3 või 14,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem 1/3 L 2/3 või 14,5m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Põikiulatus B/6 või 10 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem B/6 või 5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Püstulatus, mõõdetuna k ilujoonelt B/20 või 2 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem B/20 või 2 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem .3 Kui alapunktis .2 nimetatud maksimaalsest vigastusest väiksema ulatusega vigastus põhjustaks raskema seisundi, tuleks sellist vigastust arvesse võtta. 9 Kui reisilaevades on suured alumised lastiruumid, võib administratsioon nõuda suuremat topeltpõhja kõrgust kuni B/10 või 3 m kiilujoonelt mõõdetuna, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Alternatiivina võidakse põhja vigastus nende alade kohta arvutada punkti 8 kohaselt, kuid suuremat püstulatust eeldades. Eeskiri 10 Veetihedate vaheseinte ehitamine 1 Veetihedad vaheruumideks jaotamise põiki- või pikivaheseinad ehitatakse eeskirjas 2.17 nimetatud mõõtudega. Igal juhul on veetihedad vaheruumideks jaotamise vaheseinad suutelised taluma vähemalt vaheseinte tekini ulatuvast veesambast põhjustatud rõhku. 2 Veetihedate vaheseinte astmed ja orvad on sama tugevad kui vahesein nende asukohas. Eeskiri 11 Veetihedate vaheseinte jne esmane katsetamine 1 Vedelike hoidmiseks mitteettenähtud veetihedate ruumide ja ballasti hoidmiseks ettenähtud lastiruumide katsetamine veega täitmise teel ei ole kohustuslik. Kui katsetamist veega täitmise teel ei toimu, tehakse võimaluse korral katsetamine veejoaga. See katse tehakse laeva seadistamise kõige hilisemas järgus. Kui veejoaga ei saa katsetada masinate, elektriseadmete isolatsiooni või laeva seadistustööde objektide võimaliku kahjustumise tõttu, võib selle asendada keevisliidete hoolika visuaalse vaatlusega, mida vajaduse korral täiendavad sellised vahendid nagu luminestsentsdefektoskoopia või ultrahelidefektoskoopia või samaväärne katse. Igal juhul viiakse läbi veetihedate vaheseinte põhjalik ülevaatus. 2 Vöörpiiki, topeltpõhju (sealhulgas karpkiile) ja siseplangutusi katsetatakse eeskirja 10.1 nõuetele vastava veesambaga. 3 Tanke, mis on ette nähtud vedelike hoidmiseks ja mis moodustavad laeva veetihedateks vaheruumideks jaotamise osa, katsetatakse tiheduse ja konstruktiivse tugevuse osas selle arvutuslikule rõhule vastava veesambaga. Veesammas ei ole mingil juhul madalam kui õhutorude tipp või 2,4 m üle tangi tipu, olenevalt sellest, kumb on suurem. 4 Punktides 2 ja 3 viidatud katsete eesmärk on tagada, et vaheruumideks jaotumise konstruktsioonid on veetihedad, ja neid ei käsitleta katsetena, mis tõestavad ruumi sobivust raske vedelkütuse ladustamiseks või muuks erikasutuseks, mille puhul võidakse nõuda rangemat katsetamist, sõltuvalt kõrgusest, milleni vedelik tangis või selle ühendustes ulatub. Eeskiri 12 Piik ja masinaruumi vaheseinad, võllitunnelid jne 1 Paigaldatakse põrkevahesein, mis on vaheseinte tekini veetihe. See vahesein asub vööriperpendikulaarist kaugusel, mis ei ole väiksem kui 0,05 L või 10 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem ja, välja arvatud nagu administratsioon võib lubada, mitte rohkem kui 0,08 L või 0,05 L + 3 m kaugusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. 2 Kui laeva mis tahes osa ulatub allpool veeliini vööriperpendikulaarist ettepoole, nt pirnvöör, mõõdetakse punktis 1 sätestatud kaugused punktist, mis asub kas: .1 sellise esileulatuva osa keskel; .2 0,015 L kaugusel vööriperpendikulaarist eespool või .3 3 m kaugusel vööriperpendikulaarist eespool, olenevalt sellest, kumb annab väikseima mõõtmistulemuse. 3 Vaheseinas võivad olla astmed või orvad, tingimusel et nad on punktis 1 või 2 ettenähtud piirides. 4 Vaheseinte tekist madalamal ei paigaldata põrkevaheseina uksi, pääsuluuke, pääsuavasid, ventilatsioonitorusid ega muid avasid. 5.1 Välja arvatud punkti 5.2 kohaselt, võib põrkevaheseinast viia vaheseinte tekist madalamal läbi mitte rohkem kui ühe toru vöörpiigi tangis oleva vedeliku jaoks, tingimusel et toru on varustatud kinnikeeratava klapiga, mida saab juhtida vaheseinte tekist kõrgemalt, ning klapikarp on kinnitatud vöörpiigi sees põrkevaheseina külge. Administratsioon võib siiski lubada selle klapi paigaldamist põrkevaheseina ahtripoolele, tingimusel et klapp on kõigis töötingimustes kergesti juurdepääsetav ja ruum, kus see asub, ei ole lastiruum. Kõik klapid on terasest, pronksist või muust heakskiidetud kõrgtugevast materjalist. Harilikust malmist või samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud. 5.2 Kui vöörpiik on jaotatud kahe erineva vedeliku hoidmiseks, võib administratsioon lubada viia põrkevaheseinast allpool läbi vaheseinte teki kaks toru, millest kumbki on paigaldatud punkti 5.1 kohaselt, tingimusel et administratsioon on veendunud, et teise toru paigaldamisele puudub teostatav alternatiiv ja säilitatakse laeva ohutus vöörpiigi täiendavat vaheruumideks jaotamist arvesse võttes. 6 Kui laeval on pikk vööri pealisehitis, pikendatakse põrkevaheseina ilmastikukindlana tekini vaheseinte teki kohal. Pikendust e hk rampi ei pea ehitama otse allpool oleva vaheseina kohale, tingimusel et see asub punktis 1 või 2 ettenähtud piirides, välja arvatud punktiga 7 lubatud erand, ja astme moodustav osa tekist on tehtud tegelikult ilmastikukindlaks. Pikenduse paigaldamisel välistatakse võimalus, et vööriukse vigastuse või ärakukkumise korral vigastab see pikendust . 7 Kui vööriuksed on paigaldatud ja kaldlaadramp moodustab põrkevaheseina pikenduse osa vaheseinte teki kohal, on ramp kogu pikkuses ilmastikukindel. Kaubalaevadel võib see osa rambist, mis on rohkem kui 2,3 m vaheseinte tekist ülevalpool, ulatuda ettepoole punktis 1 või 2 nimetatud piirist. Eespool toodud nõuetele mittevastavaid rampe ei loeta põrkevaheseina pikenduseks. 8 Avade arv põrkevaheseina pikenduses vabapardateki kohal on laeva projektile ja normaalsele kasutusele vastavalt minimaalne. Kõiki neid avasid peab saama ilmastikukindlalt sulgeda. 9 Vaheseinad paigaldatakse nii, et nad eraldavad masinaruumi eesmistest ja tagumistest lasti- ja eluruumidest, ning nad tehakse veetihedaks kuni vaheseinte tekini. Reisilaevades paigaldatakse ahterpiigi vahesein ja tehakse kuni vaheseinte tekini veetihedaks. Ahterpiigi vahesein võib siiski ulatuda astmeliselt vaheseinte tekist allapoole, tingimusel et laeva ohutustase vaheruumideks jaotamise osas sellega ei vähene. 10 Igal juhul on dedvudi torud ümbritsetud keskmise suurusega veetihedate ruumidega. Reisilaevades asub dedvudseadme tihend veetihedas võllitunnelis või muus veetihedas ruumis, mis on eraldatud dedvudi toru ruumist ja on sellise suurusega, et kui selle ujutab üle dedvudseadme tihendi kaudu lekkinud vesi, ei täitu vaheseinte tekk veega. Kaubalaevades võidakse administratsiooni äranägemisel võtta muid meetmeid, et minimeerida vee laeva tungimise ohtu dedvudi toru seadmete vigastuse korral. Eeskiri 13 Avad reisilaevade veetihedates vaheseintes vaheseinte tekist madalamal 1 Avade arvu veetihedates vaheseintes vähendatakse miinimumini laeva projektile ja kavandatud kasutusele vastavalt, nende avade sulgemiseks tagatakse rahuldavad vahendid. 2.1 Kui torud, piigartid, elektrikaablid jne viiakse läbi veetihedate vaheseinte, võetakse meetmed vaheseinte veetiheduse tagamiseks. 2.2 Veetihedates vaheseintes ei ole lubatud klapid, mis ei moodusta torustikusüsteemi osa. 2.3 Veetihedaid vaheseinu läbivates süsteemides ei kasutata pliid või muid soojustundlikke materjale, kui selliste süsteemide kahjustumine tulekahju korral vähendaks vaheseinte veetihedust. 3 Veetihedates põikvaheseintes, mis eraldavad lastiruumi külgnevast lastiruumist, ei ole lubatud uksed, pääsuluugid või pääsuavad, välja arvatud punkti 9.1 ja eeskirja 14 kohaselt. 4 Punkti 10 alusel võib veetihedasse vaheseina paigaldada mitte rohkem kui ühe ukse pea- ja abijõuseadmete, sealhulgas käikuvuseks mõeldud katelde ruumidesse, välja arvatud võllitunnelite uksed. Kui võlle on paigaldatud rohkem kui kaks, ühendab tunneleid ühenduskäik. Masinaruumi ja tunneliruumide vahel on ainult üks uks, kui laeval on kaks võlli, ja ainult kaks ust, kui võlle on rohkem kui kaks. Kõik need uksed on lükanduksed ja paigaldatud nii, et nende läved on võimalikult kõrgel. Käsiajam nende uste käitamiseks vaheseinte tekist kõrgemalt asub väljaspool jõuseadmete ruume. 5.1 Veetihedad uksed, välja arvatud punkti 9.1 või eeskirja 14 kohased, on punkti 7 nõuetele vastavad jõuajamiga liuguksed, mida saab üheaegselt sulgeda keskjuhtimispunktist komandosillal mitte rohkem kui 60 s jooksul laeva püstiasendi korral. 5.2 Elektriga või käsitsi käitatava jõuajamiga veetiheda ukse juhtimisvahendid suudavad sulgeda ukse, kui laev on kuni 15 o küljekaldes. Samuti võetakse arvesse kummalgi pool ust mõjuda võimaid jõude, mida võidakse kogeda, kui vesi voolab läbi ava, tekitades staatilise veesamba, mis on võrdne veetaseme kõrgusega vähemalt 1 m üle uksekünnise keskjoont. 5.3 Veetiheda ukse juhtseadmed, sealhulgas hüdrauliline torustik ja elektrikaablid, jäetakse võimalikult lähedale vaheseinale, millesse on paigaldatud uksed, et viia miinimumi nende vigastamise oht laeva vigastamise korral. Veetiheda uste ja nende juhtseadmete paigutus on selline, et kui laev saab vigastada ühe viiendiku ulatuses laeva laiusest, mis on määratletud eeskirjas 2 ja mida mõõdetakse laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel, ei ole laeva vigastatud osast ohutus kauguses olevate veetihedate uste töö häiritud. 6 Jõuajamiga veetihedad uksed varustatakse näituriga, mis näitab kõikides kaugkäitamiskohtades, kas uksed on avatud või suletud. Kaugkäitamiskohad on üksnes komandosillal, nagu nõuab punkt 7.1.5, ja kohas, kus käsijuhtimine vaheseinte tekist kõrgemal on nõutav punktiga 7.1.4. 7.1 Jõuajamiga veetihe uks: .1 liigub vertikaalselt või horisontaalselt; .2 punkti 10 kohaselt on sellel tavaliselt maksimaalse vaba ava laius 1,2 m. Administratsioon võib lubada suuremaid uksi üksnes ulatuses, milles seda peetakse laeva tõhusaks tööks vajalikuks, tingimusel et arvesse võetakse muid ohutusmeetmeid, sealhulgas järgmist: .1 erilist tähelepanu pööratakse ukse tugevusele ja selle sulgurseadmetele, et vältida lekkeid, ja .2 uks asub vigastuste tsoonis B/5; .3 uks varustatakse selle avamiseks ja sulgemiseks vajalike elektri-, hüdro- või muud administratsioonile vastuvõetavat liiki energiat kasutavate seadmetega; .4 uks varustatakse individuaalse käsitsijuhitava mehhanismiga. Ust on võimalik avada ja sulgeda käsitsi mõlemalt poolt ukse juurest ja lisaks on võimalik sulgeda ust juurdepääsetavast kohast vaheseinte tekist kõrgemal käsirattaga või muu liigutusega, mis tagab administratsioonile vastuvõetava sama ohutustaseme. Selgelt on näidatud pööramise või muu liikumise suund kõikides tööasendites. Ukse täielikuks sulgemiseks vajaminev aeg käsiajami kasutamisel ei ületa 90 s laeva püstiasendi korral; .5 uks on varustatud juhtseadmetega ukse jõuajamiga avamiseks ja sulgemiseks mõlemalt poolt ust ja ka ukse sulgemiseks jõuajamiga keskjuhtimispunktist komandosillal; .6 uks on varustatud helihäiresignaaliga, mis eristub muudest häiresignaalidest piirkonnas ja mis kõlab alati, kui uks suletakse jõuajamiga kaugjuhtseadmega, ning mis kõlab vähemalt 5 s, kuid mitte rohkem kui 10 s enne ukse liikumahakkamist ja jätkub kuni uks on täielikult sulgunud. Kaugjuhtimise teel käsitsi sulgemise korral piisab, kui helihäiresignaal kõlab üksnes ukse liikumise ajal. Lisaks võib administratsioon reisijate aladel ja tugeva müraga aladel nõuda helihäiresignaalile lisaks vilkuvat valgussignaali ukse juures ja .7 ukse elektrijõul sulgumise kiirus on ligikaudu ühesugune. Sulgumisaeg ukse liikumahakkamisest täieliku sulgumise asendisse jõudmiseni ei ole mingil juhul lühem kui 20 s või pikem kui 40 s laeva püstasendi korral. 7.2 Jõuajamiga veetihedatele ustele vajalik elektrienergia saadakse avariijaotuskilbist kas otse või vaheseinte tekist kõrgemal asuvast erijaotuskilbist. Sellega seotud juhtimis-, näitur- ja häiresignaali vooluringid saavad toidet avariijaotuskilbist kas otse või vaheseinte tekist kõrgemal asuvast erijaotuskilbist ning suudavad võtta automaatselt toidet eeskirjaga 42.3.1.3 nõutavast siirde-avariielektrienergiaallikast kas pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral. 7.3 Jõuajamiga veetihedatel ustel on kas: .1 keskne hüdrauliline süsteem kahe sõltumatu toitallikaga, mis kumbki koosnevad mootorist ja pumbast ja mis suudavad sulgeda üheaegselt kõik uksed. Lisaks on kogu seadmestiku jaoks hüdraulilised akumulaatorid, mille võimsusest piisab kõikide uste käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni 15º ebasoodsa külgkalde juures. See töötsükkel on võimalik, kui akumulaatoril pumbarõhk puudub. Kasutatava vedeliku valikul arvestatakse temperatuuri, millega seadmed võivad oma töös kokku puutuda. Jõuajamiga süsteem projekteeritakse viisil, mis viib miinimumini võimaluse, et hüdraulilise torustiku üks rike mõjutab ebasoodsalt rohkem kui ühe ukse tööd. Hüdrauliline süsteem varustatakse nõrga jõuajamiga süsteemi hüdraulilise vedeliku mahuti häiresignaaliga ja madala gaasirõhu häiresignaaliga või muude tõhusate vahenditega hüdraulilistes akumulaatorites salvestatud energia jaotuse seireks. Need häiresignaalid on heli- ja nähtavad signaalid ning asuvad keskjuhtimispunktis komandosillal või .2 sõltumatu hüdrauliline süsteem iga ukse jaoks, mille iga toiteallikas koosneb mootorist ja pumbast, mis suudavad ust avada ja sulgeda. Lisaks on seal hüdrauliline akumulaator, mille võimsusest piisab ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15 o ebasoodsa külgkalde juures. See töötsükkel on võimalik, kui akumulaatoril pumbarõhk puudub. Kasutatava vedeliku valikul arvestatakse temperatuuri, millega seadmed võivad oma töös kokku puutuda. Madala gaasirõhu rühmahäiresignaal või muud tõhusad vahendid hüdraulilistes akumulaatorites salvestatud energia kaotuse seireks on keskjuhtimispunktis komandosillal. Samuti on igas kohalikus käitamiskohas salvestatud energia kaotuse näitur või .3 sõltumatu elektrisüsteem ukse jaoks, mille toiteallikas koosneb mootorist, mis suudavad ust avada ja sulgeda. Toiteallikas suudab automaatselt võtta voolu eeskirjaga 42.4.2 nõutavast siirde-avariielektrienergiaallikast pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral ja on piisava võimsusega ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15 o ebasoodsa külgkalde juures. Punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud süsteemide puhul tagatakse: Jõuajamiga veetihedate liuguste energiasüsteemid on eraldatud muust energiasüsteemist. Üks rike elektri- või hüdraulilise jõuajamiga süsteemides, välja arvatud hüdroajam, ei takista ühegi ukse käsijuhtimist. 7.4 Mõlemal pool vaheseina on vähemalt 1,6 m kõrgusel põrandast juhtimishoovad, mis on paigaldatud nii, et ukseava läbivad inimesed saavad hoida mõlemad hoovad avatud asendis, ilma et elektriline sulgurmehhanism juhuslikult tööle hakkaks. Hoobade liikumissuund ukse avamisel ja sulgemisel on ukse liikumise suunas ja selgesti märgistatud. 7.5 Võimaluse korral asuvad veetihedate uste elektriseadmed ja komponendid vaheseinte tekist kõrgemal ja väljaspool ohualasid ja -ruume. 7.6 Elektriliste komponentide korpused, mis peavad tingimata asuma vaheseinte tekist madalamal, annavad piisava kaitse vee sissepääsu eest. 7.7 Elektrienergia-, juhtimis-, näituri- ja häiresignaali vooluringid on rikete eest kaitstud sellisel viisil, et ühe ukseahela rike ei tekita riket muudes ukseahelates. Lühised või muud rikked ukse häiresignaali või näituri vooluringides ei põhjusta voolu kadumist selle ukse elektriajamist. Seadmed on sellised, et vee lekkimine vaheseinte tekist madalamal asuvatesse elektriseadmetesse ei põhjusta ukse avanemist. 7.8 Üks elektririke jõuajamiga veetiheda ukse jõuajami- või juhtimissüsteem ei põhjusta suletud ukse avanemist. Toiteallika kasutatavust tuleks pidevalt jälgida elektriahela punktis, mis on võimalikult lähedal igale punktiga 7.3 nõutavale mootorile. Sellise toiteallika kadumine peaks aktiveerima heli- ja nähtava häiresignaali keskjuhtimispunktis komandosillal. 8.1 Keskjuhtimispunktis komandosillal on "kapteni režiimi" lüliti kahe juhtimisrežiimiga: "kohaliku juhtimise" režiim, mis ei võimalda ühegi ukse kohapeal avamist ja kohapeal sulgemist pärast selle kasutamist automaatse sulgemiseta, ning "suletud uste" režiim, mis sulgeb avatud uksed automaatselt. "Suletud uste" režiim sulgeb avatud uksed automaatselt. "Suletud uste" režiim võimaldab uste kohalikku avamist ja sulgeb uksed uuesti automaatselt pärast kohaliku juhtimismehhanismi vabastamist. "Kapteni režiimi" lüliti on tavaliselt "kohaliku juhtimise" režiimis. "Suletud uste" režiimi kasutatakse üksnes avariiolukorras või katsetamise eesmärgil. Erilist tähelepanu pööratakse "kapteni režiimi" lüliti töökindlusele. 8.2 Keskjuhtimispunkt komandosillal on varustatud diagrammiga, millel on kujutatud iga ukse asukoht koos visuaalsete näituritega, mis näitavad, kas uks on avatud või suletud. Punane tuli näitab, et uks on täiesti avatud, ja roheline tuli näitab, et uks on täiesti suletud. Kui uks suletakse kaugjuhtimise teel, näitab vilkuv punane tuli vahepealset asendit. Näituriahel on iga ukse puhul juhtimisahelast sõltumatu. 8.3 Keskjuhtimispunktis ei ole võimalik avada uksi kaugjuhtimise teel. 9.1 Kui administratsioon on veendunud, et sellised uksed on olulised, võib rahuldava konstruktsiooniga veetihedad uksed paigaldada veetihedatesse vaheseintesse, mis jagavad lasti tekiruumide vahel. Sellised uksed võivad olla hingedega, rull- või liuguksed, kuid nad ei ole kaugjuhitavad. Need paigaldatakse võimalikult kõrgele ja laevakere plaadistusest võimalikult kaugele, kuid mitte mingil juhul ei asu välimised vertikaalservad laevakere plaadistusest kaugusel, mis on väiksem kui üks viiendik eeskirjas 2 määratletud laeva laiusest, ja sellist kaugust mõõdetakse laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel. 9.2 Kui selline uks peaks olema mere reisi ajal pääsetav, varustatakse see omavolilist avamist takistava seadmega. Kui kavandatakse selliste uste paigaldamist, pöörab administratsioon erilist tähelepanu nende arvule ja seadmetele. 10 Teisaldatavad plaadid vaheseintel ei ole lubatud, välja arvatud masinaruumides. Administratsioon võib lubada mitte rohkem kui ühe jõuajamiga veetiheda ukse asendamist teisaldatavate plaatidega igas veetihedas vaheseinas, mis on suurem kui punktis 7.1.2 nimetatud vaheseinad, tingimusel et need uksed on kavandatud jääma reisi ajal suletuks, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Need uksed ei pea vastama punkti 7.1.4 nõuetele käsitsi käitatavate seadmete täieliku sulgumise kohta 90 s jooksul. 11.1 Kui šahtid või tunnelid viiakse juurdepääsu tagamiseks laevapere eluruumidest katlaruumi, torustiku jaoks või muul põhjusel läbi veetihedate vaheseinte, on nad veetihedad ja eeskirja 16-1 kohased. Juurdepääs vähemalt iga sellise tunneli või šahti ühte otsa, kui seda kasutatakse merel läbipääsuna, läheb läbi šahti, mis ulatub veetihedana kõrguseni, mis on piisav võimaldamaks pääsu vaheseinte tekist kõrgemal. Juurdepääs šahti või tunneli teise otsa võib minna läbi veetiheda ukse, mille tüübi määrab selle asukoht laevas. Sellised šahtid või tunnelid ei ulatu läbi esimese vaheruumideks jaotamise vaheseina põrkevaheseinast ahtri pool. 11.2 Kui kavandatakse paigaldada veetihedaid vaheseinu läbivad tunnelid, pöörab administratsioon neile erilist tähelepanu. 11.3 Kui külmlasti ja ventilatsiooni või sundventilatsiooni šahtidega seotud šahtid viiakse läbi rohkem kui ühe veetiheda vaheseina, on selliste avade sulgemisvahendid jõuajamiga ja neid saab sulgeda vaheseinte tekist kõrgemal asuvast kesksest kohast. Eeskiri 13-1 Avad kaubalaevade veetihedates vaheseintes ja sisetekkides 1 Avade arv hoitakse veetihedateks vaheruumideks jaotamistel minimaalsena laeva projektile ja kavandatud kasutusele vastavalt. Kui veetihedate vaheseinte ja sisetekkide läbimine on vajalik juurdepääsu, torustiku, ventilatsiooni, elektrikaablite jne tarvis, tagavad seadmed veetiheduse säilimise. Administratsioon võib lubada leevendust avade veetiheduse osas vabapardateki kohal, tingimusel et tõendatakse, et pidev veega täitumine on hõlpsasti kontrollitav ja et laeva ohutust ei halvendata. 2 Merel kasutatavate siseavade veetiheduse tagamiseks ettenähtud uksed on veetihedad liuguksed, mida saab sulgeda kaugjuhtimise teel sillalt ja samuti juhtida kohapeal vaheseina mõlemalt küljelt. Näiturid peavad olema juhtimispunktis ja näitama, kas uksed on avatud või suletud, ning ukse sulgemisel peab kõlama helihäiresignaal. Energiatoide, juhtimine ja näiturid peavad toimima peaenergiaallika rikke korral. Erilist tähelepanu tuleb pöörata juhtimissüsteemi rikke mõju miinimumi viimisele. Iga jõuajamiga veetihe uks varustatakse individuaalse käsitsijuhitava mehhanismiga. Ust on võimalik avada käsitsi ukse juures mõlemalt poolt ust. 3 Merel tavaliselt suletud sisenemisuksed ja sisenemisluukide kaaned, mis on kavandatud tagama siseavade veetiheduse, varustatakse kohaliku ja sillal asuva näituriga, mis näitavad, kas need uksed või luugikaaned on avatud või suletud. Igale sellisele uksele või luugikaanele kinnitatakse teade selle kohta, et seda ei tohi lahti jätta. 4 Rahuldava konstruktsiooniga veetihedad uksed või rambid võidakse paigaldada suurte lastiruumide sisemiseks vaheruumideks jaotamiseks, tingimusel et administratsioon on veendunud, et sellised uksed või rambid on olulised. Need uksed või rambid võivad olla hingedega, rull- või liuguksed või -rambid, kuid need ei ole kaugjuhitavad. Kui mere reisi ajal on võimalik pääseda ukse või rambi juurde, varustatakse see omavolilist avamist takistava seadmega. 5 Muud sulgurseadmed, mida hoitakse siseavade veetiheduse tagamiseks merel püsivalt suletuna, varustatakse sellise sulgurseadme külge kinnitatava teatega selle kohta, et see tuleb hoida suletuna. Pääsuluugid, mis on varustatud tihedalt kinnipolditud kaantega, ei pea olema niimoodi märgistatud. Eeskiri 14 Kaubaveokeid ja neid saatvaid töötajaid vedavad reisilaevad 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse reisilaevade suhtes, mis on projekteeritud või kohandatud kaubaveokite ja neid saatvate töötajate veoks. 2 Kui reisijate koguarv sellises laevas, sealhulgas sõidukeid saatvad töötajad, ei ületa 12 + Ad /25, kus Ad on kogu kaubaveokite laadimiseks kasutatav tekiala (ruutmeetrites) ning kus vaba kõrgus laadimiskohal ja sellistesse ruumidesse sissepääsudes ei ole väiksem kui 4 m, kohaldatakse eeskirju 13.9.1 ja 13.9.2 veetihedate uste suhtes, välja arvatud et uksed võidakse paigaldada lastiruume jagavate veetihedate vaheseinte mis tahes tasandile. Lisaks peavad olema näiturid komandosillal, mis näitavad automaatselt, kui iga uks suletakse ja kui kõik uksesulgurid on kinnitatud. 3 Laevale ei tohi anda tunnistust suurema arvu reisijate jaoks kui eeldatakse punktis 2, kui veetihe ukse on paigaldatud käesoleva eeskirja kohaselt. Eeskiri 15 Avad laevakere plaadistuses vaheseinte tekist madalamal reisilaevadel ja vabapardatekist madalamal kaubalaevadel 1 Avade arvu laevakere plaadistuses vähendatakse miinimumini laeva projektile ja kavandatud kasutusele vastavalt. 2 Laevakere plaadistuse avade sulgemisvahendite seadmed ja tõhusus vastavad selle kavandatud eesmärgile ja selle paigaldami s kohale ning on üldiselt administratsiooni jaoks rahuldavad. 3.1 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt ei paigaldata ühtegi pardailluminaatorit sellisesse asendisse, et selle lävi on allpool vaheseinte tekiga paralleelset joont laeva küljel ja selle madalaim punkt on 2,5% laeva laiusest suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal või 500 mm, olenevalt sellest, kumb on suurem. 3.2 Kõik pardailluminaatorid, mille allserv on vaheseinte tekist madalamal reisilaevadel ja vabapardatekist madalamal kaubalaevadel, nagu seda lubab punkt 3.1, on sellise konstruktsiooniga, mis takistab tõhusalt inimestel nende avamist ilma laeva kapteni loata. 4 Tõhusad hingedega sisemised illuminaatorite tormikaaned, mis on paigaldatud nii, et neid saab hõlpsasti ja tõhusalt sulgeda ja kinnitada veetihedalt, paigaldatakse kõikidele pardailluminaatoritele, välja arvatud ahtri pool ühel kaheksandikul laeva pikkusest vööriperpendikulaarist ja vaheseinte tekist paralleelsena tõmmatud joone kohal laeva küljel, mille madalaim punkt on kõrgusel 3,7 m pluss 2,5% laeva laiusest suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal, võivad illuminaatori tormikaaned olla reisijate eluruumides teisaldatavad, välja arvatud nooremohvitseridest reisijate puhul, kui kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooniga ei nõuta illuminaatori tormikaante püsivat kinnitamist nende nõuetekohasesse asendisse. Sellised teisaldatavad illuminaatorite tormikaaned kinnitatakse vastavate pardailluminaatorite kõrvale. 5.1 Pardailluminaatorit ei paigaldata ruumidesse, mis on ette nähtud üksnes lasti või söe vedamiseks. 5.2 Pardailluminaatorid võidakse siiski paigaldada ruumidesse, mis on alternatiivina ette nähtud lasti või reisijate veoks, kuid nad on sellise konstruktsiooniga, mis tõhustab takistab inimestel nende või nende illuminaatorite tormikaante avamist ilma kapteni loata. 6 Automaatseid ventilatsiooniilluminaatoreid ei paigaldata ilma administratsiooni eriloata laevakere plaadistusse reisilaevadel vaheseinte tekist madalamal ja kaubalaevadel vabapardatekist madalamal. 7 Piigartite, kanalisatsioonitorude väljavoolude ja muude samasuguste avade arvu laevakere plaadistuses vähendatakse miinimumini kas ühendades igasse väljavoolu võimalikult palju kanalisatsiooni- ja muid torusid või muul rahuldaval viisil. 8.1 Kõik sisse- ja väljavoolud laevakere plaadistuses on varustatud tõhusate ja pääsetavate seadmetega takistamaks vee juhuslikku sissevoolu laeva. 8.2.1 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt ja välja arvatud punkti 8.3 kohaselt varustatakse väljavool, mis viiakse läbi laevakere plaadistuse ruumidest, mis asuvad vaheseinte tekist madalamal reisilaevadel ja vabapardatekist madalamal kaubalaevadel, kas ühe automaatse tagasilöögiklapiga, millel on kindel vahend selle sulgemiseks vaheseinte tekist kõrgemal, või kahe automaatse tagasilöögiklapiga, millel ei ole kindlat sulgemisvahendit, tingimusel et sees olev klapp asub suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal ja on alati töötingimustes ülevaatuseks juurdepääsetav. Kui paigaldatakse kindla sulgemisvahendiga klapp, on selle käitamiskoht vaheseinte tekist kõrgemal alati kergesti juurdepääsetav ja see on varustatud vahenditega, mis näitavad, kas klapp on avatud või suletud. 8.2.2 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõudeid kohaldatakse väljavoolude suhtes, mis viiakse läbi laevakere plaadistuse vaheseinte tekist kõrgemal asuvatest ruumidest reisilaevadel ja vabapardatekist kõrgemal asuvatest ruumidest kaubalaevadel. 8.3 Masinaruumi, pea- ja abikingstonitele ja väljalasetele, mis on seotud masinate tööga, paigaldatakse kergesti juurdepääsetavad klapid torude ja laevakere plaadistuse vahele või torude ja laevakere plaadistusele kinnitatud valmiskarpide vahele. Mehitatud masinaruumis võib klappe juhtida kohapeal ja need varustatakse näituritega, mis näitavad, kas nad on avatud või suletud. 8.4 Liikuvad osad, mis lähevad läbi laevakere plaadistuse suurima vaheruumideks jaotamise süvise all, varustatakse administratsioonile vastuvõetava veetiheda tihendusseadmega. Seesmine tihend asub sellise suurusega veetihedas ruumis, et üleujutamise korral ei ujutata vaheseinte tekki üle. Administratsioon võib nõuda, et kui selline ruum ujutatakse üle, peab põhiline või avariienergia ja valgustus, siseside, signaalid või muud avariiseadmed laeva muudes osades jääma kasutatavaks. 8.5 Kõik käesoleva eeskirjaga nõutavad keretarvikud ja klapid on valmistatud terasest, pronksist või muust heakskiidetud kõrgtugevast materjalist. Harilikust malmist või samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud. Kõik torud, millele viidatakse käesolevas eeskirjas, on valmistatud terasest või muust samaväärsest materjalist administratsiooni rahuldaval viisil. 9 Laevatrepp, parda-lastiluugid ja tankimisluugid vaheseinte tekist madalamal reisilaevades ja vabapardatekist madalamal kaubalaevades on veetihedad ja neid ei paigaldata mingil juhul nii, et nende kõige madalam punkt jääb allapoole suurimat vaheruumideks jaotamise süvist. 10.1 Tuharenni, prügirenni jne sisemisele avale paigaldatakse tõhus kate. 10.2 Kui sisemine ava asub vaheseinte tekist madalamal reisilaevades ja vabapardatekist madalamal kaubalaevades, on kate veetihe ja lisaks paigaldatakse renni automaatne tagasilöögiklapp kergesti juurdepääsetavasse kohta suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal. Eeskiri 15-1 Kaubalaevade välised avad 1 Kõik välised avad, mis lähevad vigastuste analüüsi kohaselt eeldatavasti vigastamata ruumidesse ja mis on allpool lõpliku vigastuse veeliini, peavad olema veetihedad. 2 Välised avad, mis peavad olema punkti 1 kohaselt veetihedad, välja arvatud lasti luugikaante puhul, varustatakse näituritega sillal. 3 Avad laevakere plaadistuses allpool vigastuse püstulatust piiravat tekki varustatakse seadmega, mis takistab nende omavolilist avamist, kui nad on mere reisi ajal juurdepääsetavavad. 4 Muud sulgurseadmed, mida hoitakse välisavade veetiheduse tagamiseks merel püsivalt suletuna, varustatakse iga sellise sulgurseadme külge kinnitatud teatega selle kohta, et need tuleb hoida suletuna. Pääsuluugid, mis on varustatud tihedalt kinnipolditud kaantega, ei pea olema niimoodi märgistatud. Eeskiri 16 Veetiheda te uste, pardailluminaatorite jne konstruktsioon ja esmane katsetamine 1 Kõigil laevadel: .1 kõikide käesolevas eeskirjas viidatud veetihedate uste, pardailluminaatorite, laevatreppide ja parda-lastiluukide, klappide, torude, tuharennide ja prügirennide projekt, materjalid ja konstruktsioon on administratsiooni rahuldavad; .2 sellised klapid, uksed ja mehhanismid on sobivalt märgistatud, et tagada nende õige kasutamine maksimaalse ohutuse tagamiseks, ja .3 vertikaalsete veetihedate uste raamid on ilma põhjasooneta, kuhu võib koguneda mustus ja mis takistab ukse korralikku sulgumist. 2 Reisilaevade ja kaubalaevade veetihedaid uksi katsetatakse veesambast tuleneva veerõhuga, mida nad võivad taluda laeva uppumise lõppjärgus või vee sissevoolu vahejärgus. Kui ei toimu üksikute uste katsetamist isolatsiooni või viimistluselementide võimaliku vigastamise tõttu, võidakse üksikute uste katsetamine asendada igat tüüpi ja suurusega ukse prototüübi survekatsega, mille katsesurve vastab vähemalt kavandatud asukoha jaoks nõutavale veesambale. Prototüübi katse tehakse enne uste paigaldamist. Paigaldusmeetod ja -kord uste paigaldamiseks laeva pardal vastab prototüübi katse paigaldusmeetodile ja -korrale. Laeva pardale paigaldamisel kontrollitakse iga ukse nõuetekohast paigalduspinda vaheseina, raami ja ukse vahel. Eeskiri 16-1 Veetihedate tekkide, šahtide jne konstruktsioon ja esmane katsetamine 1 Veetihedad tekid, šahtid, tunnelid, karpkiilud ja ventilaatorid on sama tugevad nagu veetihedad vaheseinad vastavatel tasemetel. Nende veetihedaks muutmise vahendid ja seadmed, mida kasutatakse nendes avade sulgemiseks, on administratsiooni rahuldavad. Veetihedad ventilaatorid ja šahtid viiakse vähemalt vaheseinte tekini reisilaevades ja vabapardatekini kaubalaevades. 2 Kui ehitist läbiv ventilatsioonišaht läheb läbi vaheseinte teki, peab šaht vastu veerõhule, mis võib šahtis tekkida pärast maksimaalse lubatud kreeninurga arvessevõtmist vee sissevoolu vahejärkudes eeskirja 7-2 kohaselt. 3 Kui osa vaheseinte teki läbimisest või kogu läbimine on peaveeremitekil, peab šaht vastu veeremitekil oleva vee sisemisest liikumisest (loksumisest) tekkivale löögisurvele. 4 Pärast lõpetamist tehakse hermeetilisuskatse veejoaga või uppumatuskatse veetihedatele tekkidele ning hermeetilisuskatse veejoaga veetihedatele šahtidele, tunnelitele ja ventilaatoritele. Eeskiri 17 Reisilaevade veekindlus vaheseinte tekist kõrgemal 1 Administratsioon võib nõuda, et võetakse kõik põhjendatud ja otstarbekad meetmed, et piirata vee sissepääsu ja levikut vaheseinte tekist kõrgemal. Sellised meetmed võivad hõlmata osalisi vaheseinu või liittalasid. Kui osalised veetihedad vaheseinad ja liittalad paigaldatakse vaheseinte tekile, veetihedate vaheseinte kohale või nende vahetusse lähedusse, on neil veetihe kate ja veetihedad vaheseinte teki ühendused, et piirata vee voolamist mööda tekki, kui laev on vigastatud seisundis kreenis. Kui osaline veetihe vahesein ei ole ühel joonel all asuva vaheseinaga, tehakse nende vaheline vaheseinte tekk efektiivse lt veetihedaks. Kui avad, torud, piigartid, elektrikaablid jne viiakse läbi osaliste veetihedate vaheseinte või tekkide vaheseinte teki veega täituvas osas, tagatakse vaheseinte tekist kõrgemal oleva ehitise veetihedus. 2 Kõikidel avadel avatud lahtisel tekil on küllaldase kõrguse ja tugevusega koomingud ning need varustatakse tõhusate vahenditega nende kiireks ilmastikukindlaks sulgemiseks. Umbreelingu tormiluugid, titsreeling ja piigartid ehitatakse lahtise teki vastavalt vajadusele kiireks veest tühjendamiseks kõikides ilmastikutingimustes. 3 Pealisehitistes lõppevate õhutorude avatud otsad on vähemalt 1 m veeliinist kõrgemal, kui laev kaldub kreeni 15º võrra või otsearvutuste teel määratud maksimaalse kreeninurgani vee sissevoolu vahejärkudes, olenevalt sellest, kumb on suurem. Alternatiivina võib muudest kui õlitankidest väljuvad õhutorud viia läbi pealisehitise külje. Käesoleva punkti sätted ei piira kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni sätteid. 4 Pardailluminaatorid, laevatrepid, parda-lastiluugid ja tankimisluugid ja muud avade sulgemisvahendid laevakere plaadistuses vaheseinte tekist kõrgemal on tõhusa projekti ja konstruktsiooniga ja piisavalt tugevad, võttes arvesse ruume, kuhu nad on paigaldatud, ja nende asukohti suurima vaheruumideks jaotamise süvise suhtes. 5 Tõhusad sisemised illuminaatorite tormikaaned, mis on paigaldatud nii, et neid saab hõlpsasti ja tõhusalt sulgeda ja kinnitada veetihedalt, paigaldatakse kõikidele pardailluminaatoritele allpool esimest tekki vaheseinte tekist kõrgemal. Eeskiri 17-1 Laevakere ja pealisehitise terviklikkus, vigastuste vältimine ja reisiparvlaevade juhtimine 1.1 Punktide 1.2 ja 1.3 alusel on kõikide vaheseinte tekist madalamal asuvatesse ruumidesse viivate pääsude madalaim punkt mitte vähem kui 2,5 m vaheseinte tekist kõrgemal. 1.2 Kui veeremirambid on paigaldatud pääsuks vaheseinte tekist madalamal asuvatesse ruumidesse, siis saab nende avad sulgeda ilmastikukindlalt, et takistada vee pääsu allapoole, ja need on varustatud häiresignaalide ja näituriga komandosillal. 1.3 Administratsioon võib lubada spetsiaalset juurdepääsu ruumidesse vaheseinte tekist madalamal, kui see on vajalik laeva oluliseks tööks, nt masinate ja varude liigutamiseks, tingimusel et sellised pääsud tehakse veetihedaks, varustatakse häiresignaaliga ja näituriga komandosillal. 2 Näiturid on komandosillal iga pardaluugi, laadluugi ja muu sulgurseadme jaoks, mis avatuna või nõuetekohaselt kinnitamata saab administratsiooni arvates põhjustada vee sissevoolu eriruumi või veeremiruumi. Näiturisüsteem kavandatakse tõrkekindluse põhimõttel ja see osutab nähtava häiresignaaliga, kui uks ei ole täiesti sulgunud või kui veetiheda sulgemise seade ei ole paigal ja täielikult lukustatud, ning helihäiresignaaliga, kui selline uks või sulgurseade avaneb või veetihedalt sulgemise seade vallandub. Näituripult komandosillal on "sadama/merereisi" režiimi valiku funktsiooniga, mis toimib nii, et komandosillal antakse helihäiresignaali, kui laev lahkub sadamast avatud vööriuste, siseuste, ahtrirambi või muu pardauksega või sulgurseade ei ole õiges asendis. Näiturisüsteemi toiteallikas on sõltumatu uste käitamise ja veetihedalt sulgemise toiteallikast. 3 Paigaldatakse teleseire ja veelekke tuvastamise süsteem, mis annab näidu komandosillale ja mootorite juhtimispunkti lekkimise kohta läbi sisemiste ja välimiste vööriuste, ahtriuste või muude pardaluukide, mis võib põhjustada vee sissevoolu eriruumidesse või veeremiruumidesse. B-3 OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMISE VABAPARDAMÄRGI MÄÄRAMINE REISILAEVADEL Eeskiri 18 Vaheruumideks jaotamise vabapardamärkide andmine, märkimine ja registreerimine reisilaevadel 1 Nõutava vaheruumideks jaotamise määra säilitamiseks määratakse ja märgitakse laevale parrastele vabapardamärk, mis vastab heakskiidetud vaheruumideks jaotamise süvisele. Laevale, mis on kavandatud vahelduvateks töörežiimideks, võib anda, kui omanikud seda soovivad, ühe või mitu lisavabapardamärki ning märkida vastavad vaheruumideks jaotamise süvised, mis administratsioon võib heaks kiita alternatiivseteks töövormideks. Niimoodi heakskiidetud töövorm vastab täielikult käesoleva peatüki B-1 osale sõltumata muudel töörežiimidel saavutatud tulemustest. 2 Antud ja märgitud vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid registreeritakse reisilaeva ohutuse tunnistusel ja neid eristab märk P1 peamiselt reisijateveo vormi puhul ning märgid P2, P3 jne alternatiivsete vormide puhul. Peamiselt reisijateveo vormi käsitletakse töörežiimina, mille puhul nõutav vaheruumideks jaotamise indeks R on kõrgeima väärtusega. 3 Sellisele vabapardamärgile vastav vabaparras mõõdetakse samast asendist ja samalt tekijoonelt nagu kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaselt määratud vabapardad. 4 Heakskiidetud vaheruumideks jaotamise vabapardamärgile vastav vabaparras ja töövorm, milleks ta on heaks kiidetud, märgitakse selgelt reisilaeva ohutuse tunnistusele. 5 Mingil juhul ei panda vaheruumideks jaotamise vabapardamärki kõrgemale kõrgeimast vabapardamärgist soolases vees, mis on määratud laeva tugevuse või kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni alusel. 6 Sõltumata vaheruumideks jaotamise vabapardamärkide asukohast, ei lastita laeva mingil juhul nii, et kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kohaselt määratud aastaajale ja asukohale vastav vabapardamärk jääks vee alla. 7 Laeva ei lastita mingil juhul nii, et kui ta on soolases vees, jääb konkreetsele mere reisile ja töövormile vastav vaheruumideks jaotamise vabapardamärk vee alla. B-4 OSA PÜSTUVUSE HOIDMINE Eeskiri 19 Teave hukkumatuse kohta 1 Laeva eest vastutava tüürimehe juhendamiseks pannakse püsivalt välja või on komandosillal vabalt kättesaadavad plaanid, mis näitavad selgelt iga teki ja trümmi veetihedate vaheruumide piire, avasid nendes koos sulgemisvahendite ja nende juhtseadmete asukohtadega ning seadmeid vee sissevoolust tuleneva kreeni korrigeerimiseks. Lisaks tehakse tüürimeestele kättesaadavaks eespool nimetatud teavet sisaldavad brošüürid. 2 Veetihedad uksed reisilaevades, mis on lubatud jätta reisi ajal lahti, on selgelt tähistatud teabes laeva püstuvusest. 3 Seal sisalduvad üldised ettevaatusabinõud hõlmavad seadmete, tingimustes ja töökorralduste nimekirja, mida administratsioon peab vajalikuks veetiheduse säilitamiseks laeva tavalistes töötingimustes. 4 Seal sisalduvad konkreetsed ettevaatusabinõud hõlmavad elementide (st sulgemised, lastikinnitus, häiresignaalid jne) nimekirja, mida administratsioon peab oluliseks laeva, reisijate ja laevapere ellujäämise seisukohast. 5 Laevade puhul, mille suhtes kohaldatakse B-1 osa vigastatud laeva püstuvusnõudeid, annab teave vigastatud laeva püstuvusest kaptenile lihtsa ja kergesti mõistetava viisi hinnata laeva hukkumat ust kõikide vigastuste korral, mis hõlmavad laevaruumi või -ruumide rühma. Eeskiri 20 Reisilaevade lastimine 1 Laeva lastimise lõppedes ja enne selle väljumist määrab kapten laeva trimmi ja püstuvuse ning teeb samuti kindlaks ja registreerib, et laev täidab asjakohaste eeskirjade püstuvuskriteeriume. Laeva püstuvus määratakse alati arvutuste teel. Administratsioon võib lubada sellel eesmärgil kasutada elektroonilist lastimis- ja püstuvusarvutit või samaväärseid vahendeid. 2 Vesiballasti ei tuleks üldiselt vedada raske vedelkütuse jaoks ettenähtud tankides. Laevades, milles ei ole võimalik vältida vee panemist vedelkütusetankidesse, paigaldatakse õlise vee eraldamisseadmed administratsiooni rahuldaval viisil või tagatakse õlise ballastvee kõrvaldamiseks muud administratsioonile vastuvõetavad alternatiivsed vahendid, nt väljalase kaldarajatistesse. 3 Käesolev eeskiri ei piira kehtiva rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta kohaldamist. Eeskiri 21 Veetihedate uste jne perioodiline käitamine ja ülevaatus reisilaevades 1 Iga nädal toimuvad veetihedate uste, pardailluminaatorite, klappide ja piigartite sulgurmehhanismide, tuharennide ja prügirennide käsitsemise õppused. Laevades, mille mere reis kestab kauem kui ühe nädala, korraldatakse täisõppus enne sadamast lahkumist ja muud õppused seejärel mere reisi ajal vähemalt üks kord nädalas. 2 Kõiki nii hingedega kui ka jõuajamiga veetihedaid uksi veetihedates vaheseintes, mida kasutatakse merel, käitatakse iga päev. 3 Veetihedaid uksi ja kõiki nendega seotud mehhanisme ja näitureid, kõiki klappe, mille sulgemine on vajalik ruumi veetihedaks muutmiseks, ja kõiki klappe, mille töö on vajalik avariitöödeks torustike ristetes, vaadatakse merel üle vähemalt üks kord nädalas. 4 Kõikide käesoleva eeskirjaga nõutavate õppuste ja ülevaatuste kohta tehakse kanne logiraamatusse koos võimalike leitud puuduste üksikasjaliku registreerimisega. Eeskiri 22 Vee sissevoolu jne ennetamine ja kontrollimine 1 Kõik veetihedad uksed hoitakse reisi ajal suletuna, kuid neid võib avada reisi a jal punktide 3 ja 4 koh aselt. Veetihedaid uksi laiusega üle 1,2 m masinaruumides, nagu lubatud eeskirjaga 13.10, võib avada üksnes selles eeskirjas täpsustatud asjaolude korral. Uks, mis avatakse käesoleva punkti kohaselt, on valmis koheseks sulgemiseks. 2 Vaheseinte tekist madalamal asuvate veetihedad uksed üle 1,2 m maksimaalse vaba ava laiusega hoitakse suletuna, kui laev on merel, välja arvatud piiratud ajavahemike jooksul, kui administratsioon peab seda hädavajalikuks. 3 Veetihedat ust võib reisi ajal avada reisijate või laevapere läbilaskmiseks või kui töö ukse vahetus läheduses nõuab selle avamist. Uks tuleb viivitamata sulgeda, kui sealt läbiminek on lõpetatud või kui lõpetatakse töö, mis nõudis selle avamist. 4 Teatavaid veetihedaid uksi võib lubada hoida avatuna reisi ajal üksnes siis, kui seda peetakse absoluutselt hädavajalikuks; st nende lahtiolekut peetakse hädavajalikuks laeva masinate ohutuks tõhusaks tööks või reisijatele tavalise piiramatu pääsu võimaldamiseks läbi reisijate alade. Sellise otsuse teeb administratsioon üksnes pärast hoolikat mõju kaalumist laeva tööle ja hukkumat usele. Veetihe uks, mis lubatakse lahti jätta, on selgelt näidatud teabes laeva püstuvusest ja on alati valmis viivitamatuks koheseks sulgemiseks. 5 Teisaldatavad plaadid vaheseintel on alati paigas enne laeva sadamast lahkumist ja neid ei eemaldada reisi ajal, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Nende asendamisel võetakse vajalikud ettevaatusabinõud, et tagada ühenduste veetihedus. Jõuajamiga veetihedad uksed, mis on lubatud masinaruumides eeskirja 13.10 kohaselt, suletakse enne laeva sadamast lahkumist ja need jäävad reisi ajal suletuks, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. 6 Veetihedatesse vaheseintesse paigaldatud veetihedad uksed, mis jagavad lasti tekiruumide vahel eeskirja 13.9.1 kohaselt, suletakse enne mere reisi algust ja hoitakse reisi ajal suletuna; selliste uste sadamas avamise ja nende sulgemise aeg enne laeva sadamast lahkumist kantakse logiraamatusse. 7 Laevatrepp, parda-lastiluugid ja tankimisavad, mis on paigaldatud vaheseinte tekist madalamale, suletakse kindlalt ja veetihedalt enne laeva sadamast lahkumist ning hoitakse reisi ajal suletuna. 8 Järgmised vaheseinte tekist kõrgemal asuvad uksed suletakse ja lukustatakse enne laeva mere reisile minekut ning need jäävad suletuks ja lukustatuks, kuni laev on järgmise kai ääres: .1 lasti laadluugid kereplaadistuses või kinniste pealisehitiste piires; .2 punktis 8.1 näidatud kohtadesse paigaldatud vöörivisiirid; .3 lasti laadluugid põrkevaheseinas ja .4 rambid, mis on alternatiiviks punktides 8.1–8.3 (kaasa arvatud) määratletud sulgemisviisidele. 9 Kui ust ei saa avada või sulgeda, kui laev on käi ääres, võib sellise ukse avada või jätta lahti, kui laev kaile läheneb või sellest eemaldub, kuid üksnes määral, mis võib olla vajalik ukse viivitamata käitamiseks. Sisemine vööriuks hoitakse igal juhul suletuna. 10 Olenemata punktide 8.1 ja 8.4 nõuetest võib administratsioon lubada, et konkreetsed uksed avatakse kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva tööks või reisijate laevaleminekuks ja maaleminekuks, kui laev on ohutus ankrukohas ja tingimusel, et laeva ohutust ei vähendata. 11 Kapten tagab uste sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise, millele viidatakse punktis 8. 12 Kapten tagab enne laeva mere reisi jätkumist, et logiraamatusse tehakse kanne punktis 13 nimetatud uste viimase sulgemise aja kohta ja konkreetsete uste avamise aja kohta punkti 14 kohaselt. 13 Hingedega uksed, teisaldatav plaadid, pardailluminaatorid, laevatrepp, parda-lastiluugid ja punkerdusluugid ja muud avad, mida käesolevate eeskirjade kohaselt tuleb hoida reisi ajal suletuna, suletakse enne laeva sadamast lahkumist. Sulgemise ja avamise aeg (kui see on käesolevate eeskirjade alusel lubatud) registreeritakse administratsiooni ettenähtud logiraamatus. 14 Kui tekkide vahel on eeskirjas 15.3.2 viidatud pardailluminaatori allserv allpool joont, mis on paralleelne vaheseinte tekiga laeva küljel ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veest kõrgemal kui laev lahkub sadamast, suletakse kõik pardailluminaatorid nende tekkide vahel veetihedalt ja lukustatakse enne laeva sadamast lahkumist ning neid ei avata enne, kui laev saabub järgmisesse sadamasse. Käesoleva punkti kohaldamisel võib vajaduse korral teha asjakohase erandi magevee puhul. .1 Selliste pardailluminaatorite avamise aeg sadamas ja nende sulgemise aeg enne laeva sadamast lahkumist kantakse sellisesse logiraamatusse, mille administratsioon võib olla ette näinud. .2 Laeva jaoks, mille üks või mitu pardailluminaatorit on paigaldatud nii, et punkti 14 nõuded kehtiksid suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, võib administratsioon näidata piirava keskmise süvise, millel nende pardailluminaatorite alaservad on üle joone, mis on paralleelne vaheseinte tekiga laeva küljel ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veeliini kohal, mis vastab piiravale keskmisele süvisele ja mille juures on seetõttu lubatud lahkuda sadamast ilma neid eelnevalt sulgemata ja lukustamata ning avada neid merel kapteni vastutusel mere reisi ajal järgmisesse sadamasse. Troopikaaladel, mis on määratletud kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis, võidakse sellist piiratud süvist suurendada 0,3 m võrra. 15 Pardailluminaatorid ja nende illuminaatorite tormikaaned, mis ei ole reisi ajal ligi pääsetavad, suletakse veetihedalt enne laeva sadamast lahkumist. 16 Kui lasti veetakse eeskirjas 15.5.2 viidatud ruumides, suletakse pardailluminaatorid ja nende illuminaatorite tormikaaned veetihedalt ja lukustatakse enne lasti vedamist ning selline sulgemine ja lukustamine registreeritakse sellises logiraamatus, nagu administratsioon võib ette näha. 17 Kui prügirenni jne ei kasutata, hoitakse eeskirjaga 15.10.2 nõutavad nii kaas kui ka klapp veetihedalt suletuna. Eeskiri 22-1 Vee sissevoolu tuvastamise süsteemid reisilaevadel, mis veavad 36 või rohkem inimest ja on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda Vee sissevoolu tuvastamise süsteem veetihedates ruumides vaheseinte tekist madalamal ehitatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel. Eeskiri 23 Reisiparvlaevade erinõuded 1 Eriruume ja veeremiruume patrullitakse või jälgitakse tõhusate vahenditega, näiteks teleseire, et tuvastada sõidukite liikumine ebasoodsates ilmastikutingimustes ja reisijate volitamata ligi pääs sinna , kui laev on käigus . 2 Laeva pardal hoitakse asjakohastes kohades dokumenteeritud tegevuskordasid kõikide pardaluukide, laadluukide ja muude sulgurseadmete veetiheda sulgemise kohta, mis avatuna või mittenõuetekohaselt sulgemata jäetuna võivad administratsiooni arvates põhjustada vee sissevoolu eriruumi või veeremiruumi. 3 Kõik pääsud veeremitekilt ja veeremirampidelt vaheseinte tekist madalamal asuvatesse ruumidesse suletakse mere reisil enne laeva käi äärest lahkumist ja need jäävad suletuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 4 Kapten tagab selliste punktis 3 viidatud pääsude sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise. 5 Kapten tagab enne laeva lahkumist kai äärest mere reisile, et eeskirjaga 22.13 nõutavasse logiraamatusse tehakse kanne punktis 3 viidatud pääsude viimase sulgemise aja kohta. 6 Olenemata punkti 3 nõuetest võib administratsioon lubada mõne pääsu avamist mere reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on piisav võimaldamaks läbipääsu, ja kui see on nõutav laeva olulise töö jaoks. 7 Kõik põik- või pikivaheseinad, mida peetakse tõhusaks veeremitekile kogunenud merevee piiramiseks, on paigas ja kinnitatud, enne kui laev lahkub kai äärest, ja nad jäävad kohale ja kinnitatuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 8 Olenemata punkti 7 nõuetest võib administratsioon lubada mõne pääsu avamist sellistes vaheseintes mere reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on piisav võimaldamaks läbipääsu, ja kui see on nõutav laeva olulise töö jaoks. 9 Kõikides reisiparvlaevades tagab kapten või määratud tüürimees, et ilma kapteni või määratud tüürimehe selgesõnalise loata ei lubata reisijaid suletud veeremitekile, kui laev on teel. Eeskiri 24 Vee sissevoolu jne enneta mine ja kontroll imine kaubalaevades 1 Avad laevakere plaadistuses allpool vigastuse püstulatust piiravat tekki hoitakse merel pidevalt suletuna. 2 Olenemata punkti 3 nõuetest võib administratsioon lubada, et konkreetsed uksed võidakse avada kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva tööks, tingimusel et laeva ohutust ei vähendata. 3 Veetihedad uksed või rambid, mis on paigaldatud laeva sisse jaotama suuri lastiruume vaheruumideks, suletakse enne mere reisi algust ja hoitakse reisi ajal suletuna; selliste uste sadamas avamise ja nende sulgemise aeg enne laeva sadamast lahkumist kantakse logiraamatusse. 4 Siseavade veetiheduse tagamiseks kavandatud pääsuuste ja luugikaante kasutamist lubab vahitüürimees. Eeskiri 25 Veetaseme indikaatorid ühe trümmiga kaubalaevades, välja arvatud puistlastilaevades 1 Ühe trümmiga kaubalaevad, välja arvatud puistlastilaevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2007, täidavad käesoleva eeskirja nõudeid hiljemalt 31. detsembril 2009. 2 Laevad pikkusega (L) alla 80 m või 100 m, kui nad on ehitatud enne 1. juulit 1998 ja on ühe lastiruumiga vabapardatekist madalamal või lastiruumidega vabapardatekist madalamal, mis ei ole eraldatud vähemalt ühe kuni selle tekini ulatuva veetiheda vaheseinaga, varustatakse sellises ruumis või sellistes ruumides veetaseme indikaatoritega . 3 Punktiga 2 nõutavad veetaseme indikaatorid: .1 annavad heli- ja nähtava häiresignaali komandosillal, kui veetase sisepõhjast kõrgemal lastiruumis jõuab vähemalt kõrgusele 0,3 m, ja teist korda, kui selline tase jõuab mitte rohkem kui 15%ni lastiruumi keskmisest sügavusest, ja .2 on paigaldatud trümmi ahtriossa või selle madalaima osa kohale, kui sisepõhi ei ole arvutusliku veeliiniga paralleelne. Kui liittalad või osalised veetihedad vaheseinad on paigaldatud sisepõhja kohale, võivad administratsioonid nõuda lisaindikaatorite paigaldamist. 4 Punktiga 2 nõutavaid veetaseme indikaatoreid ei tule paigaldada laevadesse, mis vastavad eeskirjale XII/12, või laevadesse, milles on veetihedad külgruumid lastiruumi pikkuse kummalgi küljel, ulatudes vertikaalselt vähemalt sisepõhjast vabapardatekini." C osa M EHAANILISED SEADMED (Välja arvatud kui selgesõnaliselt on sätestatud teisiti, kehtib C osa reisilaevade ja kaubalaevade suhtes) Eeskiri 26 Üldsätted 1 Masinad, katlad ja muud survemahutid, nendega ühendatud torustikusüsteemid ja seadmestikud on sellise projekti ja konstruktsiooniga, mis on kavandatud tööks piisavad ja paigaldatud ja kaitstud viisil, mis viib miinimumini ohu pardal olevatele inimestele, pöörates nõuetekohast tähelepanu liikuvatele osadele, kuumadele pindadele ja muudele ohtudele. Projekt võtab arvesse konstruktsioonis kasutatud materjale, seadmete kavandatud otstarvet, töötingimusi ja keskkonnatingimusi pardal. 2 Administratsioon pöörab erilist tähelepanu üksiku olulise jõuseadme osade töökindlusele ja võib nõuda eraldi veojõu allikat, mis on piisav laevale sõidukiiruse andmiseks, eelkõige ebatavaliste seadmete korral. 3 Laeval on vahendid, mille abil saab säilitada jõuseadme tavapärase töö või taastada selle isegi juhul, kui üks olulistes abiseadmetest lakkab töötamast. Erilist tähelepanu pööratakse järgmiste riketele: .1 generaator, mis toimib peaelektrienergiaallikana; .2 auruvarustuse allikad; .3 katla toitevee süsteemid; .4 vedelkütuse toitesüsteemid kateldele või mootoritele; .5 määrdeõli rõhu allikad; .6 veerõhu allikad; .7 kondensaadipump ja seadmed vaakumi hoidmiseks kondensaatorites; .8 katelde mehaaniline õhuvarustus; .9 õhukompressor ja vastuvõtja käivitamis- või juhtimiseesmärgil; .10 hüdraulilised, pneumaatilised või elektrilised juhtimisvahendid peajõuseadmes, sealhulgas reguleeritava sammuga sõukruvid. Võttes arvesse üldiseid ohutuskaalutlusi, võib administratsioon siiski aktsepteerida käikuvuse osalist vähenemist tavatööga võrreldes. 4 Laeval on vahendid tagamaks, et masinad saab tööle panna energiavarustuseta laeva tingimustes ilma välise abita. 5 Kõikide katelde, kõikide masinate osade, kogu auru, hüdrauliliste, pneumaatiliste ja muude süsteemide ja nendega ühendatud seadmestike puhul, mis on siserõhu all, tehakse asjakohased katsed, sealhulgas survekatse enne esmakordset kasutuselevõtmist. 6 Peajõuseade ja kõik abimehhanismid, mis on olulised laeva liikumise ja ohutuse jaoks, paigaldatakse laeva, projekteeritakse töötama, kui laev on püstiasendis ja kui laev on külgkaldes kreeninurga all kuni (kaasa arvatud) 15˚ kummalegi poole staatilistes tingimustes ja 22,5˚ dünaamilistes tingimustes (külgõõtsumine) kummalegi poole ja samaaegselt dünaamiliselt kaldu (pikiõõtsumine) 7,5˚ vööri või ahtri poole. Administratsioon võib lubada kõrvalekallet nendest nurkadest, võttes arvesse laeva tüüpi, suurust ja töötingimusi. 7 Võetakse meetmeid peajõuseadme ja abimehhanismide, sealhulgas katelde ja survemahutite puhastamise, ülevaatamise ja tehnohoolduse hõlbustamiseks. 8 Erilist tähelepanu pööratakse jõuseadmesüsteemide projektile, konstruktsioonile ja paigaldamisele, et selle võnkerežiim ei põhjustaks liigseid pingeid nendes masinates nende tavalistes tegevuspiirides. 9 Mittemetalsed kompensaatorid torustikusüsteemides, kui nad asuvad süsteemis, mis läheb läbi laeva parda, ja nii läbiminek kui ka mittemetalne kompensaator asuvad suurimast vaheruumideks jaotamise veeliinist madalamal, vaadatakse üle eeskirjas I/10(a) ettenähtud ülevaatuste osana ja asendatakse vastavalt vajadusele või tootja soovitatud intervalliga. 10 Laeva ohutuks käitamiseks oluliste laevamehhanismide ja seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning tööjoonised koostatakse keeles, millest saavad aru tüürimehed ja laevapere liikmed, kes peavad oma tööülesannete täitmisel sellisest informatsioonist aru saama. 11 Vedelkütuse kulutankide, settetankide ja määrdeõlipaakide ventilatsioonitorude asukoht ja paigutus on selline, et vigastatud ventilatsioonitoru ei põhjusta otseselt merevee või vihmavee sissevoolu ohtu. Uuele laevale paigaldatakse kaks vedelkütuse kulutanki pardal kasutatava käikuvus- ja oluliste süsteemide või samaväärsete seadmete jaoks vajaliku kütuseliigi kohta, mille mahust piisab vähemalt 8 tunniks käiturseadme maksimaalseks pidevaks tööks ja generaatori tavapäraseks tööks merel. Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1998 või pärast seda. Eeskiri 27 Mehhanismi d 1 Kui eksisteerib masinate pöörlemissageduse ületamise oht, on laeval vahendid tagamaks, et ohutut pöörlemissagedust ei ületata. 2 Kui pea- või abimehhanismid, sealhulgas survemahutid või selliste masinate osad on siserõhu all ja võivad sattuda ohtliku ülerõhu alla, tagatakse võimaluse korral vahendid kaitseks sellise ülerõhu vastu. 3 Kõik hammasajamid ja võllid ja ühendusmuhvid, mida kasutatakse energiaülekandeks masinatele, mis on olulised käikuvuseks ja laeva ohutuseks või töötajate ohutuseks pardal, projekteeritakse ja ehitatakse nii, et nad peavad vastu maksimaalsele võimalikule töökoormusele kõikides töötingimustes, ning asjakohast tähelepanu pööratakse neid käitavate või nende osaks olevate mootorite tüübile. 4 Sisepõlemismootorid silindri läbimõõduga 200 mm või karteri mahuga 0,6 m³ või rohkem varustatakse sobivat liiki karteri kaitseklappidega, millel on küllaldane väljalaskeava pind. Kaitseklapid seadistatakse viisil või varustatakse vahenditega, mis tagavad, et nende väljalase on suunatud nii, et töötajate vigastamise võimalus on miinimumini viidud. 5 Peajõuajamina kasutatavad turbiinseadmed ja vajaduse korral peajõuajamina kasutatavad sisepõlemisseadmed ja abimehhanismid varustatakse automaatsete väljalülitamisseadmetega rikete puhuks, näiteks määrdeõli toiterike, mis võib kiiresti tuua kaasa täieliku masinarikke, tõsise vigastuse või plahvatuse. Administratsioon võib lubada automaatsete väljalülitusseadmete ümberlülitamist. Eeskiri 28 Tagasikäigu seadme d 1 Laeval on piisav võimsus tagasikäigul sõitmiseks, et tagada laeva nõuetekohane juhtimine kõikide tavapäraste tingimuste korral. 2 Tõendatakse ja registreeritakse masinate võime muuta sõukruvi veojõu suund piisava aja jooksul vastupidiseks ja niimoodi peatada laev mõistliku vahemaa jooksul suurimalt ekspluatatsiooniliselt edasikäigu kiiruselt. 3 Laeva pardal on kapteni või määratud töötajate poolt kasutamiseks seiskumisajad, laeva kursid ja katsete käigus registreeritud vahemaad koos katsete tulemustega, mis tehti mitme sõukruviga laevade võime määramiseks juhtida ja manööverdada laeva ühe või mitme mittetöötava sõukruviga. 4 Kui laeval on täiendavad manööverdus- või peatumisvahendid, tõendatakse ja registreeritakse selliste vahendite tõhusus punktide 2 ja 3 kohaselt. Eeskiri 29 Rooliajam 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, varustatakse laev administratsiooni rahuldava pearooliseadme ja abirooliseadmega. Pearooliseade ja abirooliseade on paigutatud nii, et ühe rike ei muuda teist mittetöötavaks. 2.1 Rooliajami kõik komponendid ja roolipaller on administratsiooni rahuldava veatu ja töökindla konstruktsiooniga. Erilist tähelepanu pööratakse dubleerimata oluliste komponentide sobivusele. Selline oluline komponent kasutab vajaduse korral veerelaagreid, näiteks kuullaagreid, rull-laagreid või liugelaagreid, mis on püsimääritud või varustatud määrimisseadmega. 2.2 Arvutuslik rõhk hüdraulilise siserõhuga torustiku ja muude rooliajami komponentide mõõtude arvutustes on vähemalt 1,25 kordne maksimaalne töörõhk, mida eeldatakse punktis 3.2 nimetatud ekspluatatsioonitingimustes, võttes arvesse rõhku, mis võib olla süsteemi madalrõhu poolsel küljel. Administratsiooni äranägemisel kohaldatakse väsimuskriteeriume torustiku ja komponentide tehnilisele lahendusele, võttes arvesse dünaamiliste koormuste tekitatud pulssrõhke. 2.3 Kaitseklapid paigaldatakse hüdraulilise süsteemi osale, mida saab isoleerida ja milles toiteallikas või välised jõud saavad tekitada rõhu. Kaitseklappide seadistus ei ületa arvutuslikku rõhku. Klapid on piisava suurusega ja paigaldatud nii, et välditakse rõhu lubamatut tõusu üle arvutusliku rõhku. 3 Pearooliseade ja roolipaller: .1 on piisavalt tugevad ja võimelised juhtima laeva suurima ekspluatatsioonilise edasikäigu kiirusega, mida tõendatakse; .2 on võimelised pöörama rooli asendist 35° ühel küljel asendisse 35° teisel küljel laeva suurimal meresõidu süvisel suurima ekspluatatsioonilise edasiliikumise kiirusega ja samade tingimuste juures asendist 35° ühel küljel asendisse 30° teisel küljel mitte rohkem kui 28 sekundiga; kui käesoleva nõudega vastavuse tõendamine on mitteteostatav katsesõitude ajal laeva suurimal meresõidusüvisel ja suurima edasiliikumise kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, võib laevade puhul nende ehitamise kuupäevast olenemata tõendada nende vastavust käesolevale nõudele ühte järgmistest meetoditest kasutades: .1 katsesõitude ajal on laev tasakiilul ja rool täielikult vee all, kui laev sõidab edasikäigul kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või .2 kui rool ei ole katsesõitude ajal täielikult vee all, arvutatakse katsetusteks sobiv edasikäigu kiirus, kasutades roolilehe veealust ala katsesõidu kavandatavatel lastimisseisundis. Arvutatud kiiruseks on pearooliseadmele avaldatav koormus ja pöördemoment, mis on vähemalt sama suur kui olukorras, kus seda katsetatakse laeva suurima meresõidusüvise juures, kui laev sõidab edasikäigul kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või .3 rooli koormus ja pöördemoment katsesõidu koormustingimustel on usaldusväärselt prognoositud ja ekstrapoleeritud täislastile. Laeva kiirus vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule; .3 mootoriga, kui see on vajalik punkti 3.2 nõuete täitmiseks, ja igal juhul, kui administratsioon nõuab üle 120 mm läbimõõduga roolipallerit roolipinni kohal, välja arvatud tugevdamine laevajuhtimise jaoks jääs, ja .4 projekteeritud nii, et nad ei saa vigastada suurima tagasikäigu kiiruse juures; seda projekteerimisnõuet ei pea siiski tõendama katsetustega suurima tagasikäigu kiiruse ja suurima rooli pöördenurga juures. 4 Abirooliseade: .1 on piisavalt tugev ja võimeline juhtima laeva sõidukiirusel ning seda saab avarii korral kiiresti kasutusele võtta; .2 on võimeline pöörama rooli asendist 15° ühel küljel asendisse 15° teisel küljel mitte rohkem kui 60 sekundiga laeva suurima meresõidu süvise juures, kui laev liigub poole suurima ekspluatatsioonilise edasikäigu kiirusega või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem; Kui käesoleva nõudega vastavuse tõendamine on mitteteostatav katsesõitude ajal laeva suurimal meresõidusüvisel ja poole edasikäigu kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, võivad laevad nende ehitamise kuupäevast olenemata, sealhulgas laevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2009, tõendada oma vastavust käesolevale nõudele ühte järgmistest meetoditest kasutades: .1 katsesõitude ajal on laev tasakiilul ja rool täielikult vee all, kui laev sõidab edasikäigul poole kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, või .2 kui rool ei ole katsesõitude ajal täielikult vee all, arvutatakse katsetusteks sobiv edasikäigu kiirus, kasutades roolilehe veealust ala katsesõidu kavandatavatel lastimisseisundis. Arvutatud kiiruseks on pearooliseadmele avaldatav koormus ja pöördemoment, mis on vähemalt sama suur kui olukorras, kus seda katsetatakse laeva suurima meresõidusüvise juures, kui laev sõidab poole edasikäigu kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispöörete arvule ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, või .3 rooli koormus ja pöördemoment katsesõidu koormustingimustel on usaldusväärselt prognoositud ja ekstrapoleeritud täislastile ja .3 mootoriga, kui see on vajalik punkti 4.2 nõuete täitmiseks , ja igal juhul, kui administratsioon nõuab üle 230 mm läbimõõduga roolipallerit roolipinni kohal, välja arvatud tugevdamine laevajuhtimise jaoks jääs. 5 Pea- ja abirooliseadme jõuajamid: .1 paigaldatakse nii, et nad hakkavad automaatselt uuesti tööle, kui toide pärast energiakatkestust taastub, ja .2 neid saab käivitada punktist komandosillalt. Ühe rooliseadme jõuajami energiakatkestuse korral antakse komandosillal heli- ja nähtav häiresignaal. 6.1 Kui pearooliseade koosneb kahest või rohkemast jõuajamist, ei tule abirooliseadet paigaldada, tingimusel et: .1 reisilaevas on pearooliseade võimeline juhtima rooli punktiga 3.2 nõutaval viisil, kui üks jõuajam ei tööta; .2 kaubalaevas on pearooliseade võimeline juhtima rooli punktiga 3.2 nõutaval viisil, kui kõik jõuajamid töötavad; .3 pearooliseade on paigaldatud nii, et pärast üksikut riket selle torustikusüsteemis või ühes jõuajamis saab rikke isoleerida nii, et roolitavuse saab säilitada või kiiresti taastada. 6.2 Administratsioon võib kuni 1. septembrini 1986 aktsepteerida rooliajami paigaldamist, mille töökindluse kohta eksisteerivad tõendatud andmed, kuid mis ei vasta punkti 6.1.3 nõuetele hüdrauliliste süsteemide kohta. 6.3 Rooliajamid, välja arvatud hüdraulilised, vastavad administratsiooni rahuldaval viisil standarditele, mis on samaväärsed käesoleva punkti nõuetega. 7 Rooliseadme juhtseade paigaldatakse: .1 pearooliseadme jaoks nii komandosillal kui ka rumpliruumis; .2 kui pearooliseade on paigaldatud punkti 6 kohaselt kahe sõltumatu juhtimissüsteemina, mida mõlemat juhitakse komandosillalt. See ei nõua rooliratta või juhthoova dubleerimist. Kui juhtimissüsteemi on võimalik juhtida hüdraulilise kaugjuhitava mootoriga, ei ole vaja paigaldada teist sõltumatut süsteemi, välja arvatud 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega tankeri l , kemikaalitankeri l või gaasitankeri l ; .3 abirooliseadme puhul rumpliruumis ja kui see on jõuajamiga, saab seda juhtida ka komandosillalt ja see on pearooliseadme juhtimissüsteemist sõltumatu. 8 Komandosillalt juhitav pea- ja abirooliseadme juhtimissüsteem vastab järgmistele nõuetele: .1 kui see on elektriline, on sellel eraldi vooluring, mis saab toidet rooliajami vooluringist rumpliruumis asuvast punktist või otse jaotuskilbi kogumislattidest, mis toidavad rooliajami vooluringi, rooliajami vooluringiga külgneva jaotuskilbi punktis; .2 rumpliruumis on vahendid komandosillalt juhitava juhtimissüsteemi lahtiühendamiseks selle teenindatavast rooliajamist; .3 süsteemi saab käivitada komandosillal t ; .4 juhtimissüsteemi elektritoite katkestuse korral antakse komandosillal heli- ja nähtav häiresignaal ja .5 lühisekaitse paigaldatakse üksnes rooliseadme juhtseadme toiteahelale. 9 Käesoleva eeskirja ja eeskirjaga 30 nõutavad elektrivooluringid ja rooliajami juhtimissüsteemid koos nende ühendatud komponentidega, kaablid ja torud on üksteisest võimalikult kaugel kogu oma pikkuses, kuivõrd see on teostatav. 10 Komandosilla ja rumpliruumi vahele paigaldatakse sidevahendid. 11 Rooli asend (pöördnurk): .1 on komandosillal näidatud, kui pearooliseade on jõuajamiga. Rooli pöördenurga näitur on rooliajami juhtimissüsteemist sõltumatu; .2 on rumpliruumis äratuntav. 12 Hüdraulili s e jõuajamiga rooliseade on varustatud järgmisega: .1 seadmed hüdraulilise vedeliku puh t use säilitamiseks, võttes arvesse hüdraulilise süsteemi tüüpi ja konstruktsiooni; .2 nõrk häiresignaal igal hüdraulilise vedeliku mahutil, et anda võimalikult vara märku hüdraulilise vedeliku lekkest. Heli- ja nähtavad häiresignaalid antakse komandosillal e ja masinaruumi, kus neid on kerge jälgida, ja .3 statsionaarne säilitusmahuti, mille mahust piisab vähemalt ühe jõuajami laadimiseks, sealhulgas mahuti, kui nõutav on jõuajamiga pearooliseade. Säilituspaak on püsivalt ühendatud torustikuga sellisel viisil, et hüdraulilisi süsteeme saab hõlpsasti laadida punktist rumpliruumis, ja see varustatakse selle sisu mõõturiga. 13 Rumpliruum: .1 on kergesti juurdepääsetav ja võimaluse korral eraldatud masinaruumidest, ja .2 varustatud sobivate seadmetega tagamaks tööga seotud juurdepääsu roolimasinale ja juhtseadmetele. Need seadmed hõlmavad reelinguid ja reste või muid libisemisvastaseid pindu, et tagada sobivad töötingimused hüdraulilise vedeliku lekke korral. 14 Kui nõutakse üle 230 mm läbimõõduga roolipallerit roolipinni kohal, välja arvatud tugevdamine laevajuhtimiseks jääs, tagatakse alternatiivne toide, millest piisab vähemalt punkti 4.2 nõudeid täitva rooliseadme jõujaama ja ka selle ühendatud juhtimissüsteemi ja rooli pöördenurga näituri toiteks, automaatselt 45 sekundi jooksul kas avariielektrienergiaallikast või sõltumatust rumpliruumis asuvast toiteallikast. Seda sõltumatut toiteallikast kasutatakse üksnes sellel eesmärgil. 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega laevas on alternatiivse toiteallika võimsuseks vähemalt 30 minutit pidevat tööd ja muudes laevades vähemalt 10 minutit. 15 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega tankeri l , kemikaalitankeri l või gaasitankeri l ning muus 70 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega laevas koosneb pearooliseade kahest või rohkemast identsest jõuajamist, mis vastavad punktile 6. 16 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega tanker, kemikaalitanker või gaasitanker vastab punkti 17 alusel järgmisele: .1 pearooliseade paigaldatakse nii, et roolitavuse kao korral pearooliseadme ühe jõuajami mis tahes osa üksiku rikke tõttu, välja arvatud roolipinn, roolisektor või sama otstarvet täitvad komponendid, või roolimasinate kinnikiilumine, taastatakse roolitavus mitte rohkem kui 45 sekundi jooksul pärast ühe jõuajami kadu; .2 pearooliseade koosneb kas: .2.1 kahest sõltumatust ja eraldi jõuajamist, millest kumbki on võimeline täitma punkti 3.2 nõudeid, või .2.2 vähemalt kahest identsest jõuajamist, mis tavapärastes tingimustes üheaegselt töötades suudavad täita punkti 3.2 nõudeid. Kui käesoleva nõude täitmine on vajalik, tagatakse ühendus hüdrauliliste jõuajamitega. Hüdraulilise vedeliku kadu ühest süsteemist on võimalik tuvastada ja defektne süsteem isoleeritakse automaatselt nii, et muu ajam või ajamid jäävad täielikult toimivaks; .3 rooliajamid, välja arvatud hüdraulilist tüüpi ajam, vastavad samaväärsetele standarditele. 17 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega, kuid mitte väiksemate l kui 100 000 tonnise kandevõimega tankerite l , kemikaalitankerite l või gaasitankerite l võidakse lubada lahendusi, mis ei ole toodud punktis 16 ja mis ei pruugi kohaldada ühe rikke kriteeriumi roolimasina või ajamite suhtes, tingimusel et täidetakse samaväärset ohutusstandardit ja et: .1 torustikusüsteemi osa või ühe jõuajami üksiku rikke tõttu toimunud roolitavuse kao järgselt taastatakse roolitavus 45 sekundi jooksul, ja .2 kui rooliajam hõlmab üksnes üksikut roolimasinat, pööratakse erilist tähelepanu projekti pingeanalüüsile, sealhulgas vastavalt vajadusele väsimusanalüüsile ja purunemismehaanika analüüsile, kasutatavale materjalile, tihendusseadmete paigaldusele ja katsetamisele ja ülevaatusele ning tõhusa tehnohoolduse tagamisele. Eespool toodut arvesse võttes võtab administratsioon vastu eeskirjad, mis hõlmavad sätteid suunistest dubleerimata roolimasinate aktsepteerimise kohta 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavuse, kuid väiksematel kui 100 000 tonnise kandevõimega tankeritel, kemikaalitankeritel ja gaasitankeritel, mille organisatsioon on vastu võtnud, 18 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega, kuid väiksema l kui 70 000 tonnise kandevõimega tankeri l , kemikaalitankeri l või gaasitankeri l võib administratsioon kuni 1. septembrini 1986 aktsepteerida rooliseadme süsteemi, mille töökindluse kohta eksisteerivad tõendatud andmed ja mis ei vasta hüdrauliliste süsteemide puhul punkti 16 üksiku rikke kriteeriumile. 19 10 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega tanker, kemikaalitanker või gaasitanker, mis on ehitatud enne 1. septembrit 1984, vastab hiljemalt 1. septembril 1986 järgmisele: .1 punktide 7.1, 8.2, 8.4, 10, 11, 12.2,12.3 ja 13.2 nõuded; .2 paigaldatakse kaks sõltumatut rooliseadme juhtimissüsteemi, mida mõlemat saab juhtida komandosillalt. See ei nõua rooliratta või juhthoova dubleerimist; .3 kui töötavas rooliseadme juhtimissüsteemis tekib rike, saab teise süsteemi komandosillalt viivitamata kasutusse võtta, ja .4 rooliseadme juhtimissüsteemil, kui see on elektriline, on eraldi vooluring, mis saab toidet rooliajami vooluringist või otse jaotuskilbi kogumislattidest, mis toidavad rooliajami vooluringi, rooliajami vooluringiga külgneva jaotuskilbi punktis; 20 Lisaks punkti 19 nõuetele on 40 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega tankeri l , kemikaalitankeri l või gaasitankeri l , mis on ehitatud enne 1. septembrit 1984, rooliajam hiljemalt 1. septembril 1988 niimoodi paigaldatud, et torustiku või ühe jõuajami üksiku rikke korral säilib roolitavus või rooli liikumist saab piirata nii, et roolitavuse saab kiirest taastada. See saavutatakse järgmise abil: .1 sõltumatud rooli tõkestamise vahendid või .2 kiiretoimelised klapid, mis võivad olla käsijuhitavad, et isoleerida masin või masinad välisest hüdraulilisest torustikust, koos masinate otsetäitmise vahenditega statsionaarse sõltumatu jõuajamiga pumba ja torustikusüsteemi abil, või .3 selline paigaldus, et kui hüdraulilised energiasüsteemid on ühendatud, tuvastatakse hüdraulilise vedeliku kadu ühest süsteemist ja defektne süsteem isoleeritakse kas automaatselt või komandosillalt nii, et teine süsteem jääb täielikult toimivaks. Eeskiri 30 Elektriline ja elektrohüdrauliline rooliseade 1 Elektrilise ja elektrohüdrauliline rooliseadme mootorite töö näitamiseks paigaldatakse vahendid komandosillale ja sobivasse peajõuseadme juhtimiskohta. 2 Elektriline või elektrohüdrauliline rooliseade, mis koosneb ühest või rohkemast jõuajamist, saab toidet vähemalt kahest eksklusiivsest vooluringist, mida toidetakse otse peajaotuskilbist; üht vooluringidest võib siiski toita läbi avariijaotuskilbi. Elektriline või elektrohüdrauliline abirooliseade, mis on ühendatud elektrilise või elektrohüdraulilise pearooliseadmega, võib olla ühendatud ühe pearooliseadet toitva vooluringiga. Elektrilist või elektrohüdraulilist rooliseadet toitvad vooluringid on piisava võimsusega kõikide mootorite toitmiseks, mida saab üheaegselt ühendada nende külge ja mille üheaegne töötamine võib olla vajalik. 3 Sellistel vooluringidel ja mootoritel on lühisekaitse ja ülekoormuse häiresignaal. Kui on tagatud kaitse liigvoolu, sealhulgas käivitusvoolu eest, katab see vähemalt kahekordselt sellega kaitstud mootori või vooluahela täiskoormuse ja võimaldab vastava käivitusvoolu läbimist. Kui häiresignaalis kasutatakse kolmefaasilist toidet, paigaldatakse häiresignaal, mis näitab toitefaasi riket. Käesolevas punktis nõutavad häiresignaalid on nii heli- kui ka nähtavad signaalid ja asuvad nähtaval kohal peamasinaruumis või juhtimisruumis, kust peamehhanisme juhitakse, nagu võidakse nõuda eeskirjaga 51. 4 Kui väiksema kui 1600 tonnise kogumahutavusega laevas ei ole eeskirjaga 29.4.3 nõutav abirooliseade elektrimootoriga või see saab toidet elektrimootorist, mis on eelkõige nähtud ette muuks otstarbeks, võib pearooliseade saada toidet ühest vooluringist peajaotuskilbis. Kui selline eelkõige muuks otstarbeks ettenähtud elektrimootor paigaldatakse nii, et see annab toidet sellisele abirooliseadmele, võib administratsioon loobuda punkti 3 nõudest, kui ta on rahul kaitsemeetmete ja abirooliseadme suhtes kohaldatava eeskirja 29.5.1 ja .2 ja 29.7.3 täitmisega. Eeskiri 31 Jõuseadme juhtseadmed 1 Käikuvuse ja laeva ohutuse jaoks olulised pea- ja abimehhanismid varustatakse tõhusate käitamis- ja juhtimisvahenditega. 2 Kui komandosillalt toimub jõuseadmete kaugjuhtimine ja masinaruumid on kavandatud mehitatutena, kohaldatakse järgmist: .1 sõukruvi kiirus, tõukejõusuund ja vajaduse korral samm on komandosillalt täielikult juhitavad kõikides meresõidutingimustes, sealhulgas manööverdamine; .2 kaugjuhtimine toimub iga sõltumatu sõukruvi puhul juhtseadme abil, mis on projekteeritud ja ehitatud nii, et selle töö ei nõua erilise tähelepanu pööramist masinate töö üksikasjadele. Kui mitu sõukruvi on kavandatud töötama üheaegselt, võib neid juhtida ühe juhtseadmega; .3 peajõuseadme jaoks on komandosillal hädaseiskamise seade, mis on komandosilla juhtimissüsteemist sõltumatu; .4 jõuseadmele komandosillalt tulevad käsklused on vastavalt vajadusele nähtavad masinaruumi peajuhtimispunktis või peamasina juhtimisp latvormilt ; .5 jõuseadme kaugjuhtimine on võimalik üksnes ühest kohast korraga; sellistes kohtades on lubatud omavahel ühendatud juhtimiskohad. Igas punktis on näitur, mis näitab, missugusest punktist jõuseadmeid juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumide vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või masinaruumi peajuhtimispunktist. See süsteem hõlmab vahendeid, mis takistavad sõukruvi tõukejõu olulist muutmist juhtimise üleandmisel ühese punktist teise; .6 jõuseadmeid on võimalik kohapealt juhtida isegi kaugjuhtimissüsteemi osa rikke korral; .7 kaugjuhtimissüsteem on projekteeritud selliselt, et selle rikke korral antakse häiresignaal. Kui administratsioon ei pea seda tarbetuks, säilitatakse sõukruvi programmeeritud kiirus ja tõukejõusuund kuni kohaliku juhtimise käivitumiseni; .8 Komandosillale paigaldatakse näiturid, mis näitavad: .8.1 jäiga sammuga sõukruvide puhul sõukruvi kiirust ja pöörlemissuunda; .8.2 reguleeritava sammuga sõukruvide puhul sõukruvi kiirust ja sammu asendit; .9 käivitusõhusurve langemise näitamiseks on komandosillal ja masinaruumis häiresignaal, mis seadistakse tasemele, mis võimaldab veel peamasinat käivitada. Kui jõuseadme kaugjuhtimissüsteemi puhul on kavandatud automaatkäivitus, piiratakse tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks. 3 Kui peajõuseade ja ühendatud masinad, sealhulgas peaelektritoiteallikad, on varustatud mitmesuguste automaatse või kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev käsijuhtimisega kontroll, projekteeritakse, varustatakse ja paigaldatakse seadmed ja juhtseadmed nii, et masinate töö on nii ohutu ja tõhus, nagu see oleks otsese kontrolli all; sellel eesmärgil kohaldatakse vastavalt vajadusele eeskirju 46–50. Erilist tähelepanu pööratakse selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest. 4 Üldiselt hõlmavad automaatsed käivitus-, kasutus- ja juhtimissüsteemid vahendeid, mille abil saab automaatsed juhtseadmed käsitsi ümber lülitada. Selliste süsteemide osa rike ei takista käsitsi ümberlülitamist. 5 Olenemata punktide 1–4 nõuetest vastavad laevad, mis on ehitatud 1. juulil 1998 või pärast seda, järgmistele nõuetele: .1 Laeva käikuvuse, juhtimise ja ohutuse jaoks olulised pea- ja abimehhanismid varustatakse tõhusate käitamis- ja juhtimisvahenditega. Kõik laeva käikuvuse, juhtimise ja ohutuse jaoks olulised juhtimissüsteemid on sõltumatud või projekteeritud selliselt, et ühe süsteem rike ei halvenda teise süsteemi tööd."; .2 Kui jõuseadmeid saab kaugjuhtida komandosillalt, kohaldatakse järgmist: .2,1 sõukruvi kiirus, tõukejõusuund ja vajaduse korral samm on komandosillalt täielikult juhitavad kõikides meresõidutingimustes, sealhulgas manööverdamine; .2.2 juhtimine toimub iga sõltumatu sõukruvi puhul ühe juhtseadmega, mis sooritab automaatselt kõik sellega seotud toimingud, sealhulgas vajaduse korral jõuseadmete ülekoormuse vältimise vahendid; .2.3 peajõuseadme jaoks on komandosillal hädaseiskamise seade, mis on komandosilla juhtimissüsteemist sõltumatu; .2.4 jõuseadmele komandosillalt tulevad käsklused on nähtavad masinaruumi peajuhtimispunktis ja peamasina kohtjuhtimispunktis; .2,5 jõuseadme kaugjuhtimine on võimalik üksnes ühest kohast korraga; sellistes kohtades on lubatud omavahel ühendatud juhtimiskohad. Igas punktis on näitur, mis näitab, missugustest punktidest jõuseadmeid juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumide vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või masinaruumi peajuhtimispunktist. See süsteem hõlmab vahendeid, mis takistavad sõukruvi tõukejõu olulist muutmist juhtimise üleandmisel ühese punktist teise; .2.6 jõuseadmeid on võimalik kohapealt juhtida isegi kaugjuhtimissüsteemi osa rikke korral. Samuti on võimalik juhtida laeva käikuvuseks ja ohutuseks olulisi abimehhanisme asjakohaste masinate juurest või lähedusest; .2,7 kaugjuhtimissüsteem on projekteeritud selliselt, et selle rikke korral antakse häiresignaal. Kui administratsioon ei pea seda tarbetuks, säilitatakse sõukruvi programmeeritud kiirus ja tõukejõusuund kuni kohaliku juhtimise käivitumiseni; .2.8 näiturid paigaldatakse komandosillale, masinaruumi peajuhtimispunkti ja peamasina kohtjuhtimispunkti järgmise näitamiseks: .2.8.1 jäiga sammuga sõukruvide puhul sõukruvi kiirust ja pöörlemissuunda ja .2.8.2 reguleeritava sammuga sõukruvide puhul sõukruvi kiirust ja sammu asendit; .2.9 käivitusõhusurve langemise näitamiseks on komandosillal ja masinaruumis häiresignaal, mis seadistakse tasemele, mis võimaldab veel peamasinat käivitada. Kui jõuseadme kaugjuhtimissüsteemi puhul on kavandatud automaatkäivitus, piiratakse tulemusteta järjestikuste automaatsete käivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks. . 3 Kui peajõuseade ja ühendatud masinad, sealhulgas peaelektritoiteallikad, on varustatud mitmesuguste automaatse või kaugjuhtimine võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev käsijuhtimisega kontroll, projekteeritakse, varustatakse ja paigaldatakse seadmed ja juhtseadmed nii, et masinate töö on nii ohutu ja tõhus, nagu see oleks otsese kontrolli korral; sellel eesmärgil kohaldatakse vastavalt vajadusele eeskirju 46–50. Erilist tähelepanu pööratakse selliste ruumide kaitsele tule ja vee sissevoolu eest. . 4 Üldiselt hõlmavad automaatsed käivitus-, kasutus- ja juhtimissüsteemid vahendeid, mille abil saab automaatsed juhtseadmed käsitsi ümber lülitada. Selliste süsteemide osa rike ei takista käsitsi ümberlülitamist. 6 Laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2004 või pärast seda, vastavad punktide 1–5 nõuetele muudetud kujul järgmiselt: .1 uus alapunkt .10 lisatakse punktile 2 järgmises sõnastuses: " .10 automaatsüsteemid on projekteeritud nii, et käiguvahi eest vastutav tüürimees saaks hoiatuse jõuseadme töö võimaliku või vältimatu aeglustumise või seiskumise kohta õigel ajal, et oleks võimalik hinnata navigatsioonitingimusi hädaolukorras. Süsteemid eelkõige juhivad, jälgivad, kannavad ette, hoiatavad ja võtavad ohutusabinõusid, et aeglustada laeva liikumist või see peatada, võimaldades käiguvahi eest vastutaval tüürimehel samal ajal manuaalselt sekkuda, välja arvatud juhtudel, kui manuaalne sekkumine põhjustab kiiresti mootori ja/või jõuseadmete rikke, näiteks liiga suure kiiruse korral." Eeskiri 32 Aurukatlad ja katla toitesüsteemid 1 Aurukatel ja leekkuumutuseta aurugeneraator varustatakse vähemalt kahe piisava võimsusega ohutusklapiga. Võttes arvesse katla või leekkuumutuseta aurugeneraatori tootlust või muid omadusi, võib administratsioon lubada üksnes ühe ohutusklapi paigaldamist, kui ta on veendunud, et sellega tagatakse piisav kaitse ülerõhu vastu. 2 Õliküttega katlal, mis ei ole kavandatud töötama ilma käsitsijuhtimiseta, on ohutusseadmed, mis sulgevad kütuse juurdevoolu ja annavad häiresignaali madala veetaseme, õhuga varustamise rikke või leegi rikke korral. 3 Veetorudega katlad, mis teenindavad jõuajamina kasutatavaid turbiinseadmeid, varustatakse kõrge veetaseme häiresignaaliga. 4 Auru genereerivad süsteemid, mis on olulised laeva ohutuse tagamiseks või mille rike selle toiteveega varustamises võib muuta ohtlikuks, varustatakse vähemalt kahe eraldi toitevee süsteemiga toitepumpadelt (kaasa arvatud), märkides ära, et üks läbiminek aurutrumlist on vastuvõetav. Kui pumba omadused ülerõhku ei väldi, tagatakse vahendid, mis väldivad ülerõhku süsteemide mis tahes osas. 5 Katlad varustatakse toitevee kvaliteedi kontrolli ja juhtimise vahenditega. Paigaldatakse sobivad seadmed, et vältida võimaluse korral katelt kahjustada võivate õli või saasteainete sisenemist. 6 Laeva ohutuse jaoks oluline katel, mis on projekteeritud sisaldama kindlaksmääratud tasemel vett, varustatakse vähemalt kahe veetaseme näitamise vahendiga, milles vähemalt üks on otseloetav vesilood. Eeskiri 33 Aurutorude süsteemid 1 Aurutoru ja sellega ühendatud liitmik, mida võib läbida aur, on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et ta suudab taluda maksimaalseid töökoormusi. 2 Tagatakse vahendid aurutoru tühjendamiseks, milles muidu võib tekkida ohtlik hüdrauliline löök. 3 Kui aurutoru või liitmik võib saada mis tahes allikast kavandatust suurema rõhuga auru, paigaldatakse sobiv reduktsiooniklapp, kaitseklapp ja rõhumõõtur. Eeskiri 34 Õhurõhu süsteemid 1 Laevas on vahendid ülerõhu vältimiseks suruõhusüsteemide mis tahes osas ja õhukompressorite ja jahutite veesärkides või kestades, kuhu võib õhurõhuga osadest lekkida ohtlik ülerõhk. Kõikidele süsteemidele paigaldatakse sobiv rõhualandusseade. 2 Peajõuseadme sisepõlemismootorite suruõhul töötavad peakäivitusseadmed on piisavalt kaitstud käivitusõhu torudes tekkiva tagasilöögi ja sisemise plahvatuse eest. 3 Kõik käivitusõhukompressorite väljalasketorud lähevad otse käivitusballoonidesse ning kõik nendest balloonidest pea- ja abimasinatesse suunatud käivitustorud on täielikult eraldatud kompressori väljalasketorustikust. 4 Võetakse meetmeid, et viia miinimumini õli pääs õhurõhusüsteemidesse ja vesi nendest süsteemidest ära juhtida. Eeskiri 35 Ventilatsioonisüsteemid masinaruumides A-kategooria masinaruume ventileeritakse piisavalt, tagamaks et seal asuvate mehhanismide või katelde täisvõimsusel töötamisel kõikides ilmastikutingimustes, sealhulgas rasketes ilmastikutingimustes, säiliks ruumides töötajate ohutuseks ja mugavuseks ning masinate tööks piisav õhuvarustus. Muud masinaruumi ventileeritakse piisavalt ja selle masinaruumi eesmärgile vastavalt. Eeskiri 35-1 Pilsipumbaseadmed 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või pärast seda. 2 Reisilaevad ja kaubalaevad 2.1 Tagatakse tõhus pilsipumbasüsteem, mis suudab kõikides võimalikes tingimustes pumbata vee välja ja juhtida ära veekindlast laevaruumist, välja arvatud püsivalt magevee, ballastvee, raske vedelkütuse või vedellasti veoks eraldatud ruum, mille jaoks on ette nähtud muud tõhusad pumpamisvahendid. Isoleeritud trümmidest vee ärajuhtimiseks on laevas tõhusad vahendid. 2.2 Sanitaar-, ballasti- ja üldpumpasid võib lugeda sõltumatuteks mootoriga pilsipumpadeks, kui need on varustatud vajalike ühendustega pilsipumbasüsteemi. 2.3 Kõik söepunkrites või kütusetankides või nende all või katla- või masinaruumides, sealhulgas ruumides, kus asuvad õlisettepaagid või vedelkütusepumbad, kasutatavad pilsikuivendustorud on terasest või muust sobivast materjalist . 2.4 Pilsi- ja ballastipumpade süsteemi seadistus on selline, et välditud on vee pääs merest ja ballastveepaakidest lasti- ja masinaruumidesse või ühest laevaruumist teise. Tagatakse soovimatu merevee sissevoolu vältimine pilsi- ja ballastiühendustega süvapaaki, kui seal on last, või selle tühjendamise vältimine pilsipumba kaudu, kui seal on ballastvett. 2.5 Kõik pilsipumbasüsteemiga seotud harukarbid ja käsijuhtimisega klapid asuvad kohtades, mis on tavapärastes tingimustes juurdepääsetavad. 2.6 Tagatakse vee väljajuhtimine reisilaeva vaheseinte tekil ja kaubalaeva vabapardatekil asuvatest suletud lastiruumidest, tingimusel et administratsioon võib lubada vee ärajuhtimise vahendid konkreetses laeva või laevaklassi ruumis ära jätta, kui ta on veendunud, et nende ruumide suuruse või sisemise vaheruumideks jaotamise tõttu ei halvendata selle laeva ohutust. 2.6.1 Kui vastavalt vabaparras vaheseinte tekini või vabapardatekk on selline, et teki serv jääb vee alla, kui laeva külgkalle on üle 5°, toimub vee ärajuhtimine piisava arvu sobiva suurusega piigartite abil, mis juhivad vee otse üle parda ja mis on paigaldatud eeskirja 15 nõuete kohaselt reisilaeva puhul ning kaubalaevade puhul kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt piigartite, sisselaske ja väljavoolu kohta. 2.6.2 Kui vabaparras on selline, et vastavalt vaheseinte teki serv või vabapardateki serv jääb vee alla, kui laeva külgkalle on 5° või vähem, juhitakse vesi suletud lastiruumidest vastavalt vaheseinte tekil või vabapardatekil asuvasse piisava mahuga sobivasse ruumi või ruumidesse, kus on kõrge veetaseme häiresignaal ja mis on varustatud sobivate seadmetega vee juhtimiseks üle parda. Lisaks tagatakse, et: .1 piigartite arv, suurus ja paigutus väldivad liigset vaba vee kogunemist; .2 käesoleva eeskirjaga reisilaevadel või kaubalaevadel nõutavate pumbaseadmete puhul võetakse vastavalt vajadusele arvesse statsionaarsete tulekustutus-surveveepihustussüsteemide nõudeid; .3 bensiini või muude ohtlike ainetega saastunud vesi ei valgu masinaruumidesse või muudesse ruumidesse, kus võib leiduda süüteallikaid, ja .4 kui suletud lastiruumi kaitseb süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteem, on teki piigartid varustatud lämmatava gaasi väljapääsu tõkestavate vahenditega. 2.6.3 Kinnistest sõidukiruumidest ja veeremiruumidest ja eriruumidest vee ärajuhtimine vastab samuti eeskirjadele II-2/20.6.1.4 ja II-2/20.6.1.5. 3 Reisilaevad 3.1 Punktiga 2.1 nõutav pilsipumbasüsteem on võimeline töötama pärast õnnetusjuhtumit kõikides võimalikes tingimustes, kui laev on püstiasendis või kreenis. Sellel eesmärgil paigaldatakse üldiselt pardaäärsed imitorud, välja arvatud kitsastes ruumides laeva otsas, kus üks imitoru võib olla piisav. Ebatavalise kujuga laevaruumides võivad vajalikud olla täiendavad imitorud. Tagatakse süsteem, mille kaudu võib laevaruumis olev vesi valguda imitorudesse. Kui administratsioon on konkreetsete laevaruumide puhul veendunud, et vee äravoolu tagamine võib olla ebasoovitav, võib ta lubada selle ärajätmist, kui eeskirjades 7 ja 8 sätestatud tingimuste kohaselt tehtud arvutused näitavad, et laeva uppumatuskindlust ei halvendata. 3.2 Pilsisüsteemi torustikuga ühendatakse vähemalt kolm jõuajamiga pumpa, millest ühte võivad käitada jõuseadmed. Kui pilsipumpade arv on 30 või rohkem, paigaldatakse sõltumatu jõuajamiga lisapump. Pilsipumpade arv arvutatakse järgmiselt: kui P1 on suurem kui P : pilsipumpade arv = muudel juhtudel: pilsipumpade arv = kus: L = laeva pikkus (meetrites), määratletud eeskirjas 2; M = vaheseinte tekist madalamal oleva masinaruumi maht (kuupmeetrites), määratletud eeskirjas 2; sellele lisatakse sisepõhja kohal ja masinaruumist vööri või ahtri poole asuda võivate alaliste vedelkütusepunkrite maht; P = reisijate ja laevapere ruumide kogumaht vaheseinte tekist madalamal (kuupmeetrites), mis on ette nähtud eluruumideks ja kasutamiseks reisijate ja laevapere poolt, välja arvatud pagasi-, laoruumid, toidulaod ja postiruumid; V = laeva kogumaht vaheseinte tekist madalamal (kuupmeetrites); P1 = KN , kus: N = reisijate arv, mille jaoks laev sertifitseeritakse, ja K = 0,056 L Kui KN -i väärtus on suurem kui P ja vaheseinte tekist kõrgemal asuvate tegelike reisijaruumide kogumahu summa, tuleb P1 puhul kasutada arvu, mis on see summa või kaks kolmandikku KN -st, olenevalt sellest, kumb on suurem. 3.3 Võimaluse korral paigaldatakse jõuajamiga pilsipumbad eraldi veetihedatesse laevaruumidesse ja need paigutatakse või asuvat nii, et nendesse laevaruumidesse ei voola sama vigastuse tõttu vesi. Kui peajõuseade, abimehhanismid ja katlad on kahes või rohkemas veetihedas laevaruumis, paigutatakse pilsi teenindamiseks kasutatavad pumbad nii kaugele kui võimalik nendes laevaruumides. 3.4 91,5 m pikkusel ja pikemal laeval või laeval, mille punkti 3.2 kohaselt arvutatud pilsipumpade arv on 30 või rohkem , on seadmed sellised, et vähemalt üks jõuajamiga pilsipump on kasutatav kõikides vee sissevoolu tingimuses, millele laev peab vastu pidama, järgmiselt: .1 üks nõutavatest pilsipumpadest on töökindel sukelpumba tüüpi avariipump, mille toiteallikas asub vaheseinte tekist kõrgemal, või .2 pilsipumpad ja nende toiteallikad paigutatakse üle kogu laeva pikkuse nii, et vähemalt üks pump on vigastamata laevaruumis kasutatav. 3.5 Välja arvatud lisapumbad, mis võidakse paigaldada üksnes piigiruumidesse, paigaldatakse nõutav pilsipump nii, et ta tõmbab vett mis tahes ruumist, millest punkti 2.1 kohaselt tuleb vesi ära juhtida. 3.6 Elektriajamiga pilsipump on võimeline pumpama vett läbi nõutava pilsi peakuivendustoru kiirusega vähemalt 2 m/s. Masinaruumides asuvad sõltumatud jõuajamiga pilsipumpad pumpavad otse nendest ruumidest, kusjuures ühe ruumi kohta on nõutavad mitte rohkem kui kaks sellist imitoru. Kui imitorusid on kaks või rohkem, siis on vähemalt üks laeva kummalgi küljel. Administratsioon võib nõuda, et sõltumatud jõuajamiga pilsipumbad asuvad muudes ruumides, et toimuks eraldi otsepumpamine. Otseimitorud asuvad sobivas kohas ja masinaruumis olevad imitorud on läbimõõduga, mis ei ole väiksem pilsisüsteemi torustiku jaoks nõutavast. 3.7.1 Lisaks pilsi otseimitorudele või imitorudele, mida nõutakse punktiga 3.6, paigaldatakse peatsirkulatsioonipumbalt masinaruumi minev masinaruumi otseimitoru masinaruumi kuivendustasemele ja varustatakse tagasilöögiklapiga. Sellise otseimitoru läbimõõt on vähemalt kaks kolmandikku pumba sisselaske läbimõõdust aurulaevade puhul ja mootorlaevade puhul sama läbimõõduga nagu pumba sisselase. 3.7.2 Kui administratsiooni arvates ei ole peatsirkulatsioonipump sobiv sellel eesmärgil kasutamiseks, viiakse pilsi avariikuivendustoru otse suurimast kasutatavast sõltumatust jõuajamiga pumbast masinaruumi kuivendustasemele; imitoru on sama läbimõõduga nagu kasutatava pumba peasisselase. Niimoodi ühendatud pumba võimsus ületab nõutava pilsipumba võimsust administratsiooni rahuldaval viisil. 3.7.3 Kingstoni võllid ja otseimitoru klapid ulatuvad tublist i masinaruum i platvormist kõrgemale. 3.8 Kogu pilsi imitorustik kuni pumbaühenduseni on muust torustikust sõltumatu. 3.9 Pilsisüsteemi torustiku läbimõõt arvutatakse järgmiste valemite järgi. Tegeliku pilsisüsteemi torustiku sisemise läbimõõdu võib siiski ümardada administratsioonile vastuvõetava lähima standardsuuruseni: kus: d on pilsisüsteemi torustiku sisemine läbimõõt (millimeetrites); L ja B on laeva pikkus ja laius (meetrites), mis on määratletud eeskirjas 2, ja D on laeva teoreetiline pardakõrgus vaheseinte tekini (meetrites), tingimusel et vaheseinte tekil asuva suletud lastiruumiga laevas, kust sisemiselt juhitakse vett ära punkti 2.6.2 nõuete kohaselt ja mis hõlmab laeva kogu pikkuse, mõõdetakse D järgmise tekini vaheseinte tekist kõrgemal. Kui suletud lastiruumid hõlmavad väiksema pikkuse, on D väärtuseks teoreetiline pardakõrgus vaheseinte tekini pluss lh / L, kus l ja h on vastavalt suletud lastiruumide kogupikkus ja -kõrgus (meetrites). Pilsi harutorude läbimõõt vastab administratsiooni nõuetele. 3.10 Välditakse vee sissevoolu pilsi imitoru teenindatavasse laevaruumi, kui toru muus laevaruumis puruneb või saab muul viisil vigastada kokkupõrke või madalikule sõitmise tõttu. Kui toru asub mis tahes osas laeva küljele lähemal kui üks viiendik laeva laiusest (määratletud eeskirjas 2 ja mõõdetud täisnurga all keskjoonest suurima vaheruumideks jaotamise vabapardamärgini) või karpkiilu sees, paigaldatakse sellel eesmärgil torule tagasilöögiklapp laevaruumis, kus asub avatud ots. 3.11 Pilsipumba süsteemiga ühendatud harukarbid, kraanid ja klapid paigaldatakse nii, et vee sissevoolu korral saab üks pilsipump mis tahes laevaruumis töötada; lisaks ei vii pilsisüsteemi rivist välja pumba või seda pilsisüsteemi torustikuga ühendava toru vigastus pardapool ühele viiendikust laeva laiusest tõmmatud joonest. Kui kõikidel pumpadel on üks ühine torusüsteem, peab pilsi imitorusid juhtivaid vajalikke klappe olema võimalik juhtida vaheseinte tekist kõrgemal. Kui lisaks peapilsipumba süsteemile on paigaldatud avariipilsipumbasüsteem, on see peasüsteemist sõltumatu ja paigaldatud nii, et pump suudab töötada mis tahes laevaruumis punktis 3.1 nimetatud vee sissevoolu tingimustes; sellisel juhul peab üksnes avariisüsteemi tööks vajalikke klappe olema võimalik juhtida vaheseinte tekist kõrgemal. 3.12 Kõikide punktis 3.11 viidatud kraanide ja klappide, mida saab juhtida vaheseinte tekist kõrgemal, juhtseadmed on nende tegevuskohas selgesti märgistatud ja varustatud vahenditega, mis näitavad, kas nad on avatud või suletud. 4 Kaubalaevad Tagatakse vähemalt kaks jõuajamiga peapilsisüsteemiga ühendatud pumpa, millest üks saab töötada jõuseadmete abil. Kui administratsioon on veendunud, et laeva ohutust ei vähendata, võidakse konkreetsetes laevaruumides pilsipumbaseadmetest loobuda. Eeskiri 37 Side komandosilla ja masinaruumi vahel 1 Tagatakse vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit käskude edastamiseks komandosillalt sellisesse kohta masinaruumis või juhtimisruumis, kust tavaliselt juhitakse masina id: üks nendest on masinatelegraaf, mis annab visuaalse näidu käskudest ja vastustest nii masinaruumis kui ka komandosillal. Asjakohased sidevahendid paigaldatakse muudesse kohtadesse, kust masinaid võidakse juhtida. 2 Laevade suhtes, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda, kohaldatakse punkti 1 asemel järgmisi nõudeid: Tagatakse vähemalt kaks sõltumatut sidevahendit käskude edastamiseks komandosillalt sellisesse kohta masinaruumis või juhtimisruumis, kust tavaliselt juhitakse sõukruvide kiirust ja tõukejõusuunda: üks nendest on masinatelegraaf, mis annab visuaalse näidu käskudest ja vastustest nii masinaruumides kui ka komandosillal. Tagatakse asjakohased sidevahendid komandosillalt ja masinaruumist muudesse kohtadesse, kust võidakse juhtida sõukruvide kiirust või tõukejõusuunda. Eeskiri 38 Mehaanikute väljakutsesignalisatsioon Tagatakse mehaanikute väljakutsesignalisatsioon, mida juhitakse vastavalt vajadusele masinaruumi peajuhtimispunktist või peamasina juhtimisp latvormil t, ja see on selgesti kuuldav mehaanikute eluruumides. Eeskiri 39 Avariiseadmete asukoht reisilaevades Avariielektrienergiaallikaid, tuletõrjepumpasid, pilsipumpasid, välja arvatud need, mis konkreetselt teenindavad põrkevaheseinast eespool asuvaid ruume, II-2 peatükiga nõutavat statsionaarset tulekustutussüsteemi ja muid avariiseadmeid, mis ei ole laeva ohutuse seisukohast olulised, välja arvatud ankrupelid, ei paigaldata põrkevaheseinast ettepoole. D OSA ELEKTRISEADMED (Välja arvatud kui selgesõnaliselt on sätestatud teisiti, kohaldatakse D osa reisilaevade ja kaubalaevade suhtes) Eeskiri 40 Üldsätted 1 Elektriseadmed on sellised, et: .1 kõik laeva normaalsete töö- ja elamistingimuste tagamiseks vajalikud elektrilised abiteenused on tagatud avariielektrienergiaallika abita; .2 ohutuse seisukohast olulised elektrilised teenused tagatakse mitmesugustes avariitingimustes ja .3 tagatakse reisijate, laevapere ja laeva kaitse elektriga seotud ohtude eest. 2 Administratsioon võtab asjakohaseid meetmeid käesoleva osa ühetaolise rakendamise ja kohaldamise tagamiseks elektriseadmete suhtes . Eeskiri 41 Peaelektrienergiaallikas ja valgustussüsteemid 1.1 Tagatakse piisava võimsusega peaelektrienergiaallikas kõikide eeskirjas 40.1.1 nimetatud teenuste toitevarustuseks. See peaelektrienergiaallikas koosneb vähemalt kahest generaatorist. 1.2 Nende generaatorite võimsus on selline, et ühe generaatori peatumise korral on ikkagi võimalik varustada toitega teenuseid, mis on vajalikud tavalisteks käikuvus- ja ohutustingimusteks. Tagatakse ka minimaalsed mugavad elamistingimused, mis hõlmavad vähemalt piisavat jahutus-, kütte-, külmutus-, mehhaaniliste ventilatsiooni-, sanitaar- ja joogiveesüsteemide tööd. 1.3 Laeva peaelektrienergiaallika seadmed on sellised, et eeskirjas 40.1.1 viidatud teenused saab säilitada olenemata jõuseadme või võlli kiirusest ja pöörlemissuunast. 1.4 Lisaks tagavad generaatorid, et kui üks generaator või selle esmane toiteallikas ei tööta, on ülejäänud generaatorid võimelised varustama toitega elektrisüsteeme, mis on vajalikud käiturseadme käivitamiseks energiavarustuseta laeva tingimustes. Avariielektrienergiaallikat võib kasutada käivitamiseks energiavarustuseta laeva tingimustes, kui selle võimsus kas üksi või koos muude elektrienergiaallikatega on samal ajal piisav eeskirjade 42.2.142.2.3, või 43.2.1–43.2.4 kohaselt nõutud teenuste varustamiseks. 1.5 Kui trafod moodustavad käesoleva punktiga nõutava elektritoitesüsteemi olulise osa, paigaldatakse süsteem nii, et ta tagab sama toitepidevuse nagu käesolevas punktis märgitud. 2.1 Peaelektrivalgustussüsteem, mis valgustab laeva selliseid osi, kuhu tavaliselt pääsevad ja mida kasutavad reisijad või laevapere, saab toidet peaelektrienergiaallikast. 2.2 Peaelektrivalgustussüsteem on selline, et tulekahju või muu avarii ruumides, kus on peaelektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseadmed, kui need on olemas, peajaotuskilp ja peavalgustusjaotuskilp, ei muuda eeskirjadega 42.2.1 ja 42.2.2 või 43.2.1, 43.2.2 ja 43.2.3 nõutavat avariielektrivalgustussüsteemi mittetöötavaks. 2.3 Avariielektrivalgustussüsteem on selline, et tulekahju või muu avarii ruumides, kus on avariielektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, avariijaotuskilp ja avariivalgustusjaotuskilp, ei muuda käesoleva eeskirjaga nõutavat avariielektrivalgustussüsteemi mittetöötavaks. 3 Peajaotuskilp asub ühe peaelektrijaama suhtes nii, et võimaluse piires võimaluse piires saab tavalise elektritoite terviklikkust mõjutada üksnes tulekahju või muu avarii ühes ruumis. Peajaotuskilbi välikorpust, mis võidakse ette näha ruumi põhipiirides olevas masinaruumi juhtimispunktis, ei tule käsitleda jaotuskilpe generaatoritest eraldavana. 4 Kui peageneraatorite paigaldatud koguvõimsus ületab 3 MW, jagatakse pea siin id vähemalt kahte ossa, mis tavaliselt ühendatakse teisaldatavate ühenduste või muude heakskiidetud vahenditega; võimaluse piires jagatakse generaatorite ja muude dubleeritud seadmete ühendus võrdselt nende osade vahel. Samaväärsed seadmed võivad olla administratsiooni rahuldaval viisil lubatud. 5 Laevad, mis on ehitatud 1. juulil 1998 või pärast seda: .1 vastavad järgmisele lisaks punktidele 1–3: .1.1 kui laeva käikuvuseks ja roolimiseks on vajalik peaelektrienergiaallikas, paigaldatakse süsteem nii, et elektritoide, mis on vajalik käikuvuseks ja roolimiseks ning laeva ohutuse tagamiseks, hoitakse korras või taastatakse viivitamata, kui üks generaator lakkab töötamast; .1.2 paigaldatakse koormuse vähendamise või muud samaväärsed seadmed, et kaitsta käesoleva eeskirjaga nõutavaid generaatoreid pideva ülekoormuse eest; .1.3 kui laeva käikuvuseks on vajalik peaelektrienergiaallikas, jagatakse pea siin vähemalt kaheks osaks, mis tavaliselt on ühendatud kaitselülitite või muude heakskiidetud vahendite vooluringi; võimaluse piires jagatakse generaatorite ja muude dubleeritud seadmete ühendus võrdselt nende osade vahel, ja .2 nad ei pea vastama punktile 4. 6 Reisilaevades, mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda, tagatakse lisavalgustus kõikides kajutites näitamaks selgelt väljapääsu, nii et selle elanikud leiavad tee ukseni. Selline valgustus, mis on ühendatud avariitoiteallikaga või millel on autonoomne elektrienergiaallikas kajutis, süttib automaatselt, kui kaob tavapärane kajutivalgustuse toide, ning jääb sisselülitatuks vähemalt 30 minutiks. Eeskiri 42 Avariielektrienergiaallikas reisilaevades (Käesoleva eeskirja punkte 2.6.1 ja 4.2 kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992 või pärast seda) 1.1 Paigaldatakse autonoomne avariielektrienergiaallikas. 1.2 Avariielektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, siirde-avariielektrienergiaallikas, avariijaotuskilp ja avariivalgustusjaotuskilp asuvad ülemise pideva teki kohal ja on avatekilt kergesti juurdepääsetavad. Nad ei asu põrkevaheseinast eespool. 1.3 Avariielektrienergiaallika ja sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, siirde-avariielektrienergiaallika, avariijaotuskilbi ja avariielektrivalgustuse jaotuskilpide asukoht peaelektrienergiaallika, sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, ja peajaotuskilbi suhtes on selline, et administratsiooni rahuldaval viisil tagatakse, et tulekahju või muu avarii ruumides, kus asub peaelektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, ja peajaotuskilp, või A-kategooria masinaruumides ei sega avariielektritoitega varustamist, selle juhtimist ja jaotamist. Võimaluse korral ei külgne avariielektrienergiaallika ruum, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, siirde-avariielektrienergiaallikas ja avariijaotuskilp A-kategooria masinaruumidega või ruumidega, milles on peaelektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, või peajaotuskilp. 1.4 Tingimusel, et võetakse sobivaid meetmeid kõikides avariiolukordades sõltumatu toimimise kaitseks, võib avariigeneraatorit erandkorras ja lühiajaliselt kasutada mitte-avariitoite vooluringide jaoks. 2 Kasutatav elektritoide on piisav selleks, et toita kõiki neid süsteeme, mis on avarii korral ohutuse seisukohast olulised, pöörates nõuetekohast tähelepanu sellistele süsteemidele, mis võivad vajada ü h eaegset käitamist. Avariielektrienergiaallikas on käivitusvoolu ja teatavate koormuste ajutist iseloomu arvesse võttes võimeline toitma üheaegselt vähemalt järgmisi süsteeme allpool nimetatud aja jooksul, kui nad sõltuvad oma töö puhul elektriallikast: 2.1 36 h tunni jooksul avariivalgustus: .1 kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtades ja üle parraste, nagu nõutakse eeskirjadega III/11.4 ja III/16.7; .2 vahekäikudes, treppidel ja väljapääsudes, mis tagavad juurdepääsu kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtadesse, nagu nõutav eeskirjaga III/11.5; .3 kõikides töö- ja eluruumide vahekäikudes, treppidel ja väljapääsudes, töötajate liftikabiinides; .4 masinaruumides ja peaelektrijaamades, sealhulgas nende juhtimispunktides; .5 kõikides juhtimispunktides, masinaruumi juhtimispunktides ning pea- ja avariijaotuskilpide juures; .6 kõikides tuletõrjujate varustuse paigutuskohtades; .7 rooliajami juures ja .8 tuletõrjepumba, sprinklersüsteemi pumba ja avariipilsipumba juures, millele viidatakse punktis 2.4, ning nende mootorite käivituskohtades. 2.2 36 h tunni jooksul: .1 laeva käigutuled ja muud tuled, mida nõuab kehtiv rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon, ja .2 laevadel, mis on ehitatud 1. veebruaril 1995 või pärast seda, VHF-raadiojaam, mida nõuavad eeskirjad IV/7.1.1 ja IV/7.1.2, ja vajaduse korral: .2.1 MF-raadiojaam, mida nõuavad eeskirjad IV/9.1.1, IV/9.1.2, IV/10.1.2 ja IV/10.1.3; .2.2 maapealne laevajaam, mida nõuab eeskiri IV/10.1.1, ja .2.3 MF/HF raadiojaam, mida nõuavad eeskirjad IV/10.2.1, IV/10.2.2 ja IV/11.1. 2.3 36 h tunni jooksul: .1 kõik avariiolukorras vajalikud sisesideseadmed; .2 laeva navigatsioonivahendid, mida nõuab eeskiri V/12 ; kui see nõue on põhjendamatu või selle täitmine raskendatud, võib administratsioon loobuda sellest nõudest 5000 tonnist väiksema kogumahutavusega laevade puhul; .3 tule kahju avastamise ja tulehäire süsteem ning tulekindla ukse hoidmis- ja avamissüsteem ja .4 hädaolukorras vajaliku päevasignaallambi, laevavile, käsijuhtimisega väljakutsepunktide ja kõikide sisemiste signaalide katkendlikuks tööks; Kui sellistel süsteemidel ei ole sõltumatut toidet 36 tunniks akupatarei lt , mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks. 2.4 36 h tunni jooksul: .1 üks tuletõrjepump, mida nõuab eeskiri II-2/4.3.1 ja 4.3.3 ; .2 automaatse sprinklersüsteemi pump, kui see on olemas, ja .3 avariipilsipump ja kõik seadmed, mis on olulised elektriajamiga kaugjuhtimisega pilsiklappide tööks. 2.5 Eeskirjaga 29.14 nõutava aja jooksul rooliajam, kui see eeskiri seda nõuab. 2.6 Poole tunni jooksul: .1 veetihe uks, mis eeskirja 15 kohaselt peab olema jõuajamiga, koos selle näiturite ja hoiatussignaaliga .2 avariiseadmed, mis toovad liftikabiinid teki tasandile inimeste päästmiseks. Reisijate liftikabiinid võidakse hädaolukorras tuua teki tasandile üksteise järel. 2.7 Regulaarselt lühi kesi mere reise tegevas laevas võib administratsioon aktsepteerida, kui ta on veendunud, et saavutatakse piisav ohutusstandard, lühemat ajaperioodi kui punktides 2.1–2.5 nimetatud 36 h periood, kuid mitte lühemat kui 12 h. 3 Avariielektrienergiaallikas võib olla kas generaator või akupatarei, mis vastab järgmisele: 3.1 kui avariielektrienergiaallikas on generaator: .1 käivitab selle sobiv sõltumatu kütusevarustusega jõumasin, mille leekpunkt (kinnise tiigli test) ei ole madalam kui 43 °C; .2 see käivitatakse automaatselt elektritoite rikke korral peaelektrienergiaallikast ja ühendatakse automaatselt avariijaotuskilbiga; punktis 4 viidatud süsteemid viiakse siis automaatselt üle avariigeneraatorile. Automaatne käivitussüsteem ja jõumasina iseloomustav tunnus on sellised, mis võivaldavad avariigeneraatoril saavutada oma täielik nimikoormus võimalikult ohutult ja kiiresti maksimaalselt 45 s jooksul; kui ei ole paigaldatud teist sõltumatut avariigeneraatori käivitusvahendit, kaitstakse üht salvestatud energia allikat, et vältida automaatse käivitussüsteemi täielikku tühjenemist, ja .3 on see varustatud siirde- avariielektrienergiaallikaga punkti 4 kohaselt. 3.2 Kui avariielektrienergiaallikas on akupatarei, siis on see võimeline: .1 hoidma avariielektrilaengut ilma uuesti laadimiseta, säilitades aku pinge kogu tühjaks laadimise ajal 12% nimipingest üleval- või allpool; .2 automaatselt ühenduma avariijaotuskilbiga peaelektrienergiaallika rikke korral ja .3 viivitamata toitma vähemalt punktis 4 nimetatud süsteeme. 3.3 Punkti 3.1.2 järgmisi sätteid ei kohaldata laevade suhtes, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda: Kui teist sõltumatut avariigeneraatori jõumasinat ei ole paigaldatud, kaitstakse üht salvestatud energia allikat, et vältida selle täielikku tühjendamist automaatse käivitussüsteemi poolt. 3.4 Laevade puhul, mis on ehitatud 1. juulil 1998 või pärast seda, kui elektrienergia on vajalik käikuvuse taastamiseks, on võimsus piisav vastavalt vajadusele laeva käikuvuse ja muude masinate töö taastamiseks energiavarustuseta laev seisundis 30 min jooksul pärast avariiseiskumist. 4 Punktiga 3.1.3 nõutav siirde-avariielektrienergiaallikas koosneb akupatareist, mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks ja mis töötab ilma uuesti laadimiseta, hoides aku pinget kogu tühjakslaadimise ajal 12% nimipingest üleval- või allpool ning on piisava võimsusega ja paigutatud nii, et toidab automaatselt kas pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral vähemalt järgmisi süsteeme, kui nende töö sõltub elektriallikast: 4.1 Poole tunni jooksul: .1 punktidega 2.1 ja 2.2 nõutav valgustus; .2 kõik punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 2.3.4 nõutavad süsteemid, välja arvatud kui sellised süsteemid on nimetatud perioodi jooksul sõltumatu toitega akupatareilt, mis asub hädaolukorras kasutamiseks sobivas kohas. 4.2 Võimsus veetihedate uste käitamiseks, mida nõuab eeskiri 15.7.3.3, kuid mitte tingimata nende kõigi üheaegseks käitamiseks, välja a r vatud kui on paigaldatud sõltumatu ajutine salvestatud energia allikas. Võimsus juhtimis-, näituri ja häiresignaali vooluringides, mida nõuab eeskiri 15.7.2, poole tunni jooksul. 5.1 Avariijaotuskilp paigaldatakse avariielektrienergiaallikale nii lähedale kui võimalik. 5.2 Kui avariielektrienergiaallikas on generaator, asub avariijaotuskilp samas ruumis, välja arvatud kui avariijaotuskilbi tööd sellega häiritaks. 5.3 Käesoleva eeskirja kohaselt paigaldatud akupatareid ei paigaldata avariijaotuskilbiga samasse ruumi. Näitur paigaldatakse sobivasse kohta peajaotuskilbis või masinaruumi juhtimispunktis näitamaks, kui kas avariielektrienergiaallika või siirde-avariielektrienergiaallika moodustavad akud, millele viidatakse punktis 3.2 või 4, tühjenevad. 5.4 Avariijaotuskilp saab tavapärase töö käigus toite peajaotuskilbist ühendusfiidri abil, mis peab olema peajaotuskilbis piisavalt kaitstud ülekoormuse ja lühise vastu ning mis ühendatakse avariijaotuskilbis automaatselt lahti peaelektrienergiaallika rikke korral. Kui süsteem on kavandatud tagasivoolu jaoks, tuleb ka ühendusfiidrit kaitsta avariijaotuskilbis vähemalt lühise vastu. 5.5 Avariielektrienergiaallika kohese kasutatavuse tagamiseks paigaldatakse vajaduse korral seadmed mitteavariitoite vooluringide automaatseks lahtiühendamiseks avariijaotuskilbist, et tagada võimsuse kasutatavus avariivooluringides. 6 Avariigeneraator ja selle jõumasin ning avariiakupatarei on projekteeritud ja paigaldatud nii, et nad tagavad nende toimimise täiel nimivõimsusel, kui laev on püstiasendis ja kui laev on kül gkaldes kreeninurga all kuni 22, 5˚ või kaldus kuni 10˚ kas vööri või ahtri suunas või kui on tegemist nendes piirides nurkade kominatsiooniga. 7 Tagatakse kogu avariisüsteemi perioodiline katsetamine ja see hõlmab automaatsete käivitusseadmete katsetamist. Eeskiri 42-1 Täiendav avariivalgustus reisiparvlaevades (Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõigi eeskirjas II-2/3 määratletud lasti veeremiruumide või eriruumidega reisilaevade suhtes, välja arvatud laevade suhtes, mis on ehitatud enne 22. oktoobrit 1989, kohaldatakse käesolevat eeskirja hiljemalt 22. oktoobril 1990) Lisaks avariivalgustusele, mida nõuab eeskiri 42.2, on eeskirjas II-2/3 määratletud lasti veeremiruumide või eriruumidega reisilaeval: .1 reisijate üldkasutatavad ruumid ja vahekäigud varustatud täiendava elektrivalgustusega, mis suudab töötada vähemalt kolm tundi pärast kõikide muude elektrienergiaallikate riket ja mis tahes kreeninu r ga tingimustes. Tagatud valgustus võimaldab selgelt näha pääsu evakuatsioonitee juurde. Täiendava valgustuse toiteallikas koosneb valgustusseadmes asuvatest akupatareidest, mida võimaluse korral laetakse pidevalt avariijaotuskilbist. Alternatiivina võib administratsioon aktsepteerida muid vähemalt sama tõhusaid valgustusvahendeid. Täiendav valgustus on selline, et lambi rike oleks kohe nähtav. Akupatareisid vahetatakse aeg-ajalt, võttes arvesse konkreetset tööiga keskkonnatingimustes, milles nad töötavad. .2 Kaasaskantav laetav akutoitega lamp paigaldatakse meeskonnaruumide vahekäiku, puhkeruumi ja tööruumi, kus tavaliselt viibivad inimesed, välja arvatud kui on tagatud täiendav avariivalgustus, nagu nõutud alapunktiga .1. Eeskiri 43 Avariielektrienergiaallikad kaubalaevades 1.1 Paigaldatakse autonoomne avariielektrienergiaallikas. 1.2 Avariielektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, siirde-avariielektrienergiaallikas, avariijaotuskilp ja avariivalgustusjaotuskilp asuvad ülemise pideva teki kohal ja on avatekilt kergesti juurdepääsetavad. Nad ei asu põrkevaheseinast eespool, välja arvatud kui administratsioon seda erandjuhtudel lubab. 1.3 Avariielektrienergiaallika, sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, siirde-avariielektrienergiaallika, avariijaotuskilbi ja avariivalgustuse jaotuskilbi asukoht peaelektrienergiaallika, sellega seotud muundurseadme, kui see on olemas, ja peajaotuskilbi suhtes on selline, et administratsiooni rahuldaval viisil tagatakse, et tulekahju või muu avarii ruumis, kus asub peaelektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, ja peajaotuskilp, või A-kategooria masinaruumides ei sega avariielektritoitega varustamist, selle juhtimist ja jaotamist. Võimaluse korral ei külgne avariielektrienergiaallika ruum, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, siirde-avariielektrienergiaallikas ja avariijaotuskilp A-kategooria masinaruumidega või ruumidega, milles on peaelektrienergiaallikas, sellega seotud muundurseade, kui see on olemas, ja peajaotuskilp. 1.4 Tingimusel et võetakse sobivaid meetmeid kõikides avariiolukordades sõltumatu toimimise kaitseks, võib avariigeneraatorit erandkorras ja lühiajaliselt kasutada mitte-avariitoite vooluringide jaoks. 2 Kasutatav elektritoide on piisav selleks, et toita kõiki neid süsteeme, mis on avarii korral ohutuse seisukohast olulised, pöörates nõuetekohast tähelepanu sellistele süsteemidele, mis võivad vajada ü h eaegset käitamist. Avariielektrienergiaallikas on käivitusvoolu ja teatavate koormuste ajutist iseloomu arvesse võttes võimeline toitma üheaegselt vähemalt järgmisi süsteeme allpool nimetatud aja jooksul, kui nad sõltuvad oma töö puhul elektriallikast: .2.1 3 tunni jooksul avariivalgustus kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtades ja üle parraste, nagu nõutakse eeskirjadega III/11.4 ja III/16.7; 2.2 18 h jooksul avariivalgustus: .1 kõikides töö- ja eluruumide vahekäikudes, treppidel ja väljapääsudes, töötajate liftikabiinides ja töötajate tõstešahtides; .2 masinaruumides ja peaelektrijaamades, sealhulgas nende juhtimispunktides; .3 kõikides juhtimispunktides, masinaruumi juhtimispunktides ning pea- ja avariijaotuskilpide juures; .4 kõikides tuletõrjujate varustuse paigutuskohtades; .5 rooliajami juures; .6 punktis 2.5 viidatud tuletõrjepump sprinklersüsteemi pumba, kui see on olemas, ja avariipilsipumba juures, kui see on olemas, ja nende mootorite käivituskohtades ja .7 kõikides pumbaruumides tankeritel, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda. 2.3 18 h tunni jooksul: .1 laeva käigutuled ja muud tuled, mida nõuab kehtiv rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon; .2 vajaduse korral laevadel, mis on ehitatud 1. veebruaril 1995 või pärast seda, VHF-raadiojaam, mida nõuavad eeskirjad IV/7.1.1 ja IV/7.1.2: .2.1 MF-raadiojaam, mida nõuavad eeskirjad IV/9.1.1, IV/9.1.2, IV/10.1.2 ja IV/10.1.3; .2.2 maapealne laevajaam, mida nõuab eeskiri IV/10.1.1, ja .2.3 MF/HF raadiojaam, mida nõuavad eeskirjad IV/10.2.1, IV/10.2.2 ja IV/11.1. 2.4 18 h tunni jooksul: .1 kõik avariiolukorras nõutavad sisesideseadmed; .2 laeva navigatsioonivahendid, mida nõuab eeskiri V/12 ; kui see nõue on põhjendamatu või selle täitmine raskendatud, võib administratsioon loobuda sellest nõudest 5000 tonnist väiksema kogumahutavusega laevade puhul; .3 tule kahju avastamise ja tulehäire süsteem; .4 hädaolukorras vajaliku päevasignaallambi, laevavile, käsijuhtimisega väljakutsepunktide ja kõikide sisemiste signaalide katkendlik töö; kui sellistel süsteemidel ei ole sõltumatut toidet 18 tunniks akupatarei lt , mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks. 2.5 18 h jooksul üks tuletõrjepumpadest, mida nõuab eeskiri II-2/4.3.1 ja 4.3.3 , kui see sõltub toiteallika osas avariigeneraatorist. 2.6.1 Eeskirjaga 29.14 nõutava aja jooksul rooliajam, kui see eeskiri seda nõuab. 2.6.2 Regulaarselt lühi kesi mere reise tegevas laevas võib administratsioon aktsepteerida, kui ta on veendunud, et piisav ohutusstandard saavutatakse, lühemat ajaperioodi kui punktides 2.2–2.5 nimetatud 18 h periood, kuid mitte lühemat kui 12 h. 3 Avariielektrienergiaallikas võib olla kas generaator või akupatarei, mis vastab järgmisele: 3.1 kui avariielektrienergiaallikas on generaator, siis: .1 käivitab selle sobiv sõltumatu kütusevarustusega jõumasin, mille leekpunkt (kinnise tiigli test) ei ole madalam kui 43 °C; .2 see käivitatakse automaatselt peaelektrienergiaallika rikke korral, välja arvatud kui on tagatud siirde-avariielektrienergiaallikas punkti 3.1.3 kohaselt; kui avariigeneraator käivitatakse automaatselt, ühendatakse see automaatselt avariijaotuskilbiga; punktis 4 viidatud süsteemid ühendatakse siis automaatselt avariigeneraatoriga, ja kui ei ole paigaldatud teist sõltumatut avariigeneraatori käivitusvahendit, kaitstakse ühte salvestatud energia allikat, et vältida selle täielikku tühjendamist automaatse käivitussüsteemi poolt, ja .3 see varustatakse siirde-avariielektrienergiaallikaga, nagu punktis 4 nimetatud, välja arvatud kui on tagatud avariigeneraator, mis on võimeline nii toitma selles punktis nimetatud süsteemi kui ka automaatselt käivituma ja saavutama nõutava koormuse võimalikult kiiresti ja ohutult maksimaalselt 45 s jooksul. 3.2 Kui avariielektrienergiaallikas on akupatarei, siis on see võimeline: .1 hoidma avariielektrilaengut ilma uuesti laadimiseta, säilitades aku pinge kogu tühjaks laadimise ajal 12% nimipingest üleval- või allpool; .2 automaatselt ühenduma avariijaotuskilbiga peaelektrienergiaallika rikke korral ja .3 viivitamata toitma vähemalt punktis 4 nimetatud süsteeme. 3.3 Punkti 3.1.2 järgmisi sätteid ei kohaldata laevade suhtes, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda: Kui teist sõltumatut avariigeneraatori jõumasinat ei ole paigaldatud, kaitstakse üht salvestatud energia allikat, et vältida selle täielikku tühjendamist automaatse käivitussüsteemi poolt. 3.4 Laevade puhul, mis on ehitatud 1. juulil 1998 või pärast seda, kui elektrienergia on vajalik käikuvuse taastamiseks, on võimsus piisav vastavalt vajadusele laeva käikuvuse ja muude masinate töö taastamiseks energiavarustuseta laev seisundis 30 min jooksul pärast avariiseiskumist. 4 Kui punkt 3.1.3 seda nõuab, koosneb siirde-avariielektrienergiaallikas akupatareist, mis asub sobivalt hädaolukorras kasutamiseks ja mis töötab ilma uuesti laadimiseta, hoides aku pinget kogu tühjakslaadimise ajal 12% nimipingest üleval- või allpool ning on piisava võimsusega ja paigutatud nii, et toidab automaatselt kas pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral poole tunni jooksul vähemalt järgmisi süsteeme, kui nende töö sõltub elektriallikast: .1 punktidega 2.1, 2.2 ja 2.3.1 nõutav valgustus. Selles üleminekuetapis võidakse tagada nõutav avariielektrivalgustus masinaruumi ning eluruumide ja teenindusruum ide puhul püsivalt kinnitatud, individuaalse, automaatselt laetava releega akulampidega, ja .2 kõik punktidega 2.4.1, 2.4.3 ja 2.4.4 nõutavad süsteemid, välja arvatud kui sellised süsteemid on nimetatud perioodi jooksul sõltumatu toitega akupatareilt, mis asub hädaolukorras kasutamiseks sobivas kohas. 5.1 Avariijaotuskilp paigaldatakse avariielektrienergiaallikale nii lähedale kui võimalik. 5.2 Kui avariielektrienergiaallikas on generaator, asub avariijaotuskilp samas ruumis, välja arvatud kui avariijaotuskilbi tööd sellega häiritaks. 5.3 Käesoleva eeskirja kohaselt paigaldatud akupatareid ei paigaldata avariijaotuskilbiga samasse ruumi. Näitur paigaldatakse sobivasse kohta peajaotuskilbis või masinaruumi juhtimispunktis näitamaks, kui tühjenevad kas avariielektrienergiaallika või siirde-elektrienergiaallika moodustavad akud, millele viidatakse punktis 3.2 või 4. 5.4 Avariijaotuskilp saab tavapärase töö käigus toite peajaotuskilbist ühendusfiidri abil, mis peab olema peajaotuskilbis piisavalt kaitstud ülekoormuse ja lühise vastu ning mis ühendatakse avariijaotuskilbis automaatselt lahti peaelektrienergiaallika rikke korral. Kui süsteem on kavandatud tagasivoolu jaoks, tuleb ka ühendusfiidrit kaitsta avariijaotuskilbis vähemalt lühise vastu. 5.5 Avariielektrienergiaallika kohese kasutatavuse tagamiseks paigaldatakse vajaduse korral seadmed mitteavariitoite vooluringide automaatseks lahtiühendamiseks avariijaotuskilbist, et automaatselt tagada elektrienergia avariivooluringides. 6 Avariigeneraator ja selle jõu ajam ja avariiakupatarei on niimoodi projekteeritud ja paigaldatud, et nad tagavad nende toimimise täiel nimivõimsusel, kui laev on püstiasendis ja kui laev on külgkaldes kreeninurga all kuni 22 , 5˚ või kaldus kuni 10˚ kas vööri või ahtri suunas või kui on tegemist nendes piirides nurkade kominatsiooniga. 7 Tagatakse kogu avariisüsteemi perioodiline katsetamine ja see hõlmab automaatsete käivitusseadmete katsetamist. Eeskiri 44 Avariigeneraatorite käivitusseadmed 1 Avariigeneraatoreid on võimalik hõlpsasti käivitada nende külmas olekus temperatuuril 0 °C. Kui see on raskendatud või kui eeldatavasti on tegemist madalamate temperatuuridega, tagatakse administratsioonile vastuvõetaval viisil kütteseadmete tehnohooldus, et tagada generaatorite hõlbus käivitamine. 2 Automaatselt käivituma seadistatud avariigeneraator varustatakse administratsiooni heakskiidetud käivitusseadmetega, millel on võime salvestada energiat vähemalt kolmeks järjestikuseks käivitamiseks. Teine energiaallikas tagatakse täiendava kolme käivitamise jaoks 30 min jooksul, kui saab tõendada, et käsitsi käivitamine on tõhus. 2.1 Laevad, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda, vastavad punkti 2 teise lause asemel järgmistele nõuetele: Salvestatud energia allikat kaitstakse, et vältida automaatse käivitussüsteemi kriitilist tühjenemist, välja arvatud kui on paigaldatud teine sõltumatu käivitusvahend. Lisaks tagatakse teine energiaallikas täiendava kolme käivitamise jaoks 30 minuti jooksul, kui saab tõendada, et käsitsi käivitamine on tõhus. 3 Salvestatud energiat hoitakse alati järgmiselt: .1 elektrilisi ja hüdraulilisi käivitussüsteeme hoitakse töökorras avariijaotuskilbist; .2 suruõhu käivitussüsteeme võidakse hoida töökorras pea- või abisuruõhu käivitusballoonide abil läbi sobiva tagasilöögiklapi või avariiõhukompressoriga, mis saab toidet avariijaotuskilbist, kui see on elektriline; .3 kõik need käivitus-, laadimis- ja energia salvestamise seadmed asuvad avariigeneraatori ruumis; neid seadmeid ei tohi kasutada muudel eesmärkidel peale avariigeneraatori käitamise. See ei välista avariigeneraatori käivitusballooni varustamist pea- või abisuruõhusüsteemist läbi avariigeneraatori ruumi paigaldatud tagasilöögiklapi. 4.1 Kui automaatne käivitus ei ole nõutav, on käsikäivitus lubatud, näiteks mootori võlli käsitsi pööramine, inertsstarterid, käsitsi täidetavad hüdroaku mulaatori d või pürolaenguga padrunid, kui nende tõhusust on võimalik tõendada. 4.2 Kui käsikäivitus ei ole võimalik, täidetakse punktide 2 ja 3 nõudeid, kuid käivitus võib toimuda käsitsi. Eeskiri 45 Ettevaatusabinõud elektrilöögi, tulekahju ja muude elektriga seotud ohtude korral (Käesoleva eeskirja punkte 10 ja 11 kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda) 1.1 Elektrimasinate või -seadmete katmata metallosad, mis ei ole kavandatud voolu andma, kuid mis võivad rikke korral sattuda voolu alla, maandatakse, välja arvatud kui masinad või seadmed: .1 töötavad alalisvoolul toitepingega kuni 50 V või ruutkeskmise väärtusega 50 V elektrijuhtide vahel; autotrafosid ei kasutada selle pinge saavutamiseks, või .2 töötavad toitepingega kuni 250 V, kui ohutustrafod varustavad üksnes üht tarbivat seadet, või .3 on ehitatud kooskõlas topeltisolatsiooni põhimõttega. 1.2 Administratsioon võib nõuda täiendavaid ettevaatusabinõusid teisaldatavate elektriseadmete kasutamisel piiratud või erakordselt niisketes ruumides, kus juhtivuse tõttu võivad eksisteerida erilised ohud. 1.3 Kõik elektriseadmed on ehitatud ja paigaldatud nii, et nad ei põhjusta tavapärasel käsitsemisel või puudutamisel vigastusi. 2 Pea- ja avariijaotuskilbid paigaldatakse nii, et tagatakse võimalikult lihtne juurdepääs seadmetele ilma töötajaid ohtu seadmata. Jaotuskilpide külgi ja tagakülge ning vajaduse korral esikülge kaitstakse sobivalt. Selliste jaotuskilpide esiküljele ei paigaldata lahtisi, voolu all olevaid osi, mille pinge maa suhtes ületab administratsiooni täpsustatud pinge. Vajaduse korral paigaldatakse jaotuskilbi esi- ja tagaküljele mittejuhtivast materjalist matid või võred. 3.1 Laevakere kaudu tagasijuhtimise süsteemi ei kasutata mis tahes eesmärgil tankeri l või energia, kütte või valgustuse jaoks muudes laevades, mille kogumahutavus on 1600 tonni ja rohkem . 3.2 Punkt 3.1 nõue ei välista administratsiooni heakskiidetud tingimustel järgmise kasutamist: .1 sundvooluga katoodkaitse süsteemid; .2 piiratud ja kohapeal maandatud süsteemid või .3 isolatsioonitaseme seireseadmed, tingimusel et ringlusvool ei ületa 30 mA kõige ebasoodsamates tingimustes. 3.2-1 Laevade puhul, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda, ei välista punkti 3.1 nõue piiratud ja kohapeal maandatud süsteemide kasutamist, tingimusel et võimalik sellest tulenev vool ei lähe otse läbi ohtlike ruumide. 3.3 Kui kasutatakse laevakere kaudu tagasijuhtimise süsteemi, on kõik lõppharuvooluringid, st kõik pärast viimast kaitseseadet paigaldatud vooluringid kahejuhtmelised ning administratsiooni rahuldaval viisil rakendatakse erilisi ettevaatusabinõusid. 4.1 Maandatud jaotussüsteeme tankeri l ei kasutata. Administratsioon võib erandkorras lubada tankeri l nulljuhtme maandamist 3000 V (faasipingega) ja kõrgema pingega vahelduvvooluvõrkudes, tingimusel et võimalik tekkiv vool ei lähe otse läbi ohtlike ruumide. 4.2 Kui kasutatakse maandamata energia, kütte või valgustuse primaarset või sekundaarset jaotussüsteemi, paigaldatakse seade, mis on võimeline pidevalt jälgima isolatsioonitaset ja andma ebatavaliselt madalate isolatsiooniväärtuste kohta heli- või visuaalse näidu. 4.3 Laevad, mis on ehitatud 1. oktoobril 1994 või pärast seda, vastavad punkti 4.1 asemel järgmistele nõuetele: .1 välja arvatud punktiga 4.3.2 lubatu kohaselt ei kasutata maandatud jaotussüsteeme tankeri l ; .2 punkti 4.3.1 nõue ei välista maandatud sädemeohutute vooluringide kasutamist ja lisaks administratsiooni heakskiidetud tingimustel järgmiste maandatud süsteemide kasutamist: .2.1 toitega juhtimisahelad ja kontroll-mõõtevooluahelad, kui tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on välistatud maanduseta süsteemi kasutamine, tingimusel et vool laevakeres ei ületa 5 amprit nii tavapärastes kui ka rikke tingimustes, või .2.2 piiratud ja kohapeal maandatud süsteemid, tingimusel et võimalik tekkiv vool ei lähe läbi ohtlike ruumide, või .2.3 1000 V ja suurema ruutkeskmise väärtusega (faasipingega) vahelduvvooluvõrgud, tingimusel et võimalik tekkiv vool ei lähe läbi ohtlike ruumide. 5.1 Välja arvatud kui administratsioon seda erandjuhtudel lubab, on kaablite kõik metallkestad ja kaitsekatted elektriliselt katkematud ja maandatud. 5.2 Kõik seadmete välised elektrikaablid ja -juhtmed on vähemalt leegiaeglusti tüüpi ja paigaldatakse viisil, mis ei vähenda nende algseid leegiaeglustavaid omadusi. Kui konkreetsed rakendused seda nõuavad, võib administratsioon lubada eespool toodule mittevastavate eriliiki kaablite, näiteks raadiosageduskaablite kasutamist. 5.3 Oluliste või avariienergia-, valgustus-, siseside- või signaalsüsteemide kaablid ja -juhtmed on võimalikult kaugel kambüüsidest, pesulatest, A-kategooria masinaruumidest ja nende šahtidest ning muudest suure tuleohuga aladest. Reisiparvlaevades kiidab administratsioon heaks avariihäiresignaalide ja valjuhääldiside kaabelduse, mis on paigaldatud 1. juulil 1998 või pärast seda, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud soovitusi. Tuletõrjepumpasid avariijaotuskilbiga ühendavad kaablid on tulekindlat tüüpi kohtades, kus nad läbivad suure tuleohuga alasid. Võimaluse korral tuleks kõik sellised kaablid paigaldada viisil, mis väldib nende muutmist töökõlbmatuks vaheseinte kuumenemise tõttu, mille võib põhjustada tulekahju külgnevas ruumis. 5.4 Kui ohtlikele aladele paigaldatud kaablid põhjustavad tulekahju või plahvatuse ohu elektririkke korral sellistel aladel, rakendatakse administratsiooni rahuldaval viisil erilisi ettevaatusabinõusid. 5.5 Kaab lid ja juhtmestik paigaldatakse ja kinnitatakse viisil, mis väldib hõõrdumist või muid vigastusi. 5.6 Kõikide elektrijuhtide lõpp-punktid ja ühendused on tehtud nii, et nad säilitavad kaabli algsed elektrilised, mehaanilised, leegiaeglustavad ja vajaduse korral tulekind lad omadused. 6.1 Eraldi vooluringi kaitstakse lühise ja ülekoormuse eest, välja arvatud eeskirjade 29 ja 30 kohaselt või kui administratsioon võib erandkorras lubada teisiti. 6.2 Ülekoormuskaitse seadme parameetrid ja asjakohane seadistus iga vooluringi jaoks on pidevalt näha kaitseseadme asukohas. 7 Valgustusseadmed paigaldatakse nii, et välditakse temperatuuritõuse, mis võivad vigastada kaab leid ja juhtmestikku, ning välditakse ümbritseva materjali liigset kuumenemist. 8 Kõik valgustus- ja energiavarustusahelad, mis lõpevad punkris või lastiruumis, varustatakse ruumist väljaspool mitmepooluselise lülitiga selliste ahelate väljalülitamiseks. 9.1 Akupatareid paigutatakse sobivasse kohta ning eelkõige nende hoidmise jaoks kasutatavad laevaruumid on nõuetekohaselt ehitatud ja tõhusalt ventileeritud. 9.2 Elektri- või muud seadmed, mis võivad põhjustada tuleohtlike aurude süttimist, ei ole nendes laevaruumides lubatud, välja arvatud punkti 10 kohaselt. 9.3 Akupatareisid ei paigutata magamisruumidesse, välja arvatud kui need on administratsiooni rahuldaval viisil hermeetiliselt suletud. 10 Elektriseadmeid ei paigaldata ruumi, kuhu võivad koguneda tuleohtlikud segud, nt peamiselt akupatareidele eraldatud laevaruumid, värviruumid, atsetüleeni laod või samasugused ruumid, välja arvatud kui administratsioon on veendunud, et selline seade on: .1 ekspluatatsiooni eesmärgil oluline; .2 sellist tüüpi, mis ei süüta asjaomast segu; .3 asjakohane asjaomase ruumi jaoks ja .4 asjakohaselt sertifitseeritud ohutuks kasutamiseks võimalikus tolmus, aurudes või gaasides. 11 Tankerite l ei paigaldata elektriseadmeid, kaab leid ja juhtmestikku ohtlikesse kohtadesse, välja arvatud kui need vastavad standarditele, mis ei ole madalamad kui organisatsioonile vastuvõetavad standardid. Selliste standarditega mittehõlmatud asukohtades võidakse standarditele mittevastavad elektriseadmed, kaab lid ja juhtmestik paigaldada ohtlikesse kohtadesse administratsiooni rahuldava riskihinnangu alusel, et tagada samaväärne ohutustase. 12 Reisilaevas on jaotussüsteemid sellised, et tulekahju eeskirjas II-2/3.32 määratletud vertikaalses põhitsoonis ei häiri ohutuse jaoks olulisi süsteeme muudes sellistes tsoonides. See nõue on täidetud, kui läbi sellise tsooni minevad pea- ja avariitoitekaablid on nii vertikaalselt kui ka ja horisontaalselt eraldatud nii kaugele kui võimalik. E OSA LISANÕUDED PERIOODILISELT MEHITAMATA MASINARUUMIDELE (E osa kohaldatakse kaubalaevade suhtes, välja arvatud eeskiri 54, mis viitab reisilaevadele) Eeskiri 46 Üldsätted 1 Paigaldatud seadmed tagavad, et näiteks laeva ohutus kõikides meresõiduoludes, sealhulgas manööverdus, on samaväärne laevaga, mille masinaruumid on mehitatud. 2 Võetakse meetmeid tagamaks administratsiooni rahuldaval viisil, et seadmed töötavad usaldusväärselt ja et katkematu usaldusväärse töö tagamiseks tehakse korrapärased ülevaatused ja katsetused. 3 Laev varustatakse administratsiooni rahuldavate dokumentaalsete tõenditega selle sobivuse kohta tööks perioodiliselt mehitamata masinaruumidega. Eeskiri 47 Tuleohutusabinõud 1 Tagatakse vahendid tulekahjude avastamiseks ja häiresignaalide andmiseks tulekahju varases staadiumis : .1 katla õhuvarustustunnelites ja väljalaskeseadmetes (suitsulõõrides) ja .2 jõuseadmete väljalaske õhuvöödes, välja arvatud kui administratsioon peab seda konkreetsel juhul tarbetuks. 2 2250 kW ja suurema võimsusega või üle 300 mm silindrite läbimõõduga sisepõlemismootorid varustatakse karteri õliudu anduritega või mootori laagrite temperatuurinäiturite või samaväärsete seadmetega. Eeskiri 48 Kaitse vee sissevoolu eest 1 Perioodiliselt mehitamata masinaruumide pilsikaevud asuvad ja neid jälgitakse sellisel viisil, et vedelike kogunemine avastatakse tavapäraste diferendi- ja kreeninurkade korral, ja need on piisavalt suured, et hõlpsasti mahutada mehitamata ajavahemikul tavaliselt kogunev pilsivesi. 2 Kui pilsipumpasid saab käivitada automaatselt, paigaldatakse vahendid, mis näitavad, kui vedeliku sissevool on pumba võimsusest suurem või kui pump töötab tavapäraselt eeldatavast sagedamini. Nendel juhtudel võivad olla lubatud väiksemad pilsikaevud mõistliku ajavahemiku katmiseks. Kui laeval on automaatjuhtimisega pilsipumbad, pööratakse erilist tähelepanu õlisaaste vältimise nõuetele. 3 Merevee sissepääsu, allpool veepiiri asuvat väljavoolu või pilsitühjendussüsteemiga seotud klapi juhtseadmete asukoht jätab vee sissevoolu korral sellesse ruumi piisavalt aega käitamiseks, võttes arvesse selliste seadmeteni jõudmiseks ja nende käitamiseks tõenäoliselt vajatavat aega. Kui ruumi veega täitumine täislastis laeva puhul seda nõuab, tagatakse juhtseadmete kasutamine sellest tasemest kõrgemal olevast punktist. Eeskiri 49 Jõuseadme juhtimine komandosillalt .1 Sõukruvi kiirus, tõukejõusuund ja vajaduse korral samm on komandosillalt täielikult juhitavad kõikides meresõidutingimustes, sealhulgas manööverdamine. .1.1 Selline kaugjuhtimine toimub iga sõltumatu sõukruvi puhul ühe juhtseadmega, mis sooritab automaatselt kõik sellega seotud toimingud, sealhulgas vajaduse korral jõuseadmete ülekoormuse vältimise vahendid. .1.2 Peajõuseadme jaoks on komandosillal hädaseiskamisseade, mis on komandosilla juhtimissüsteemist sõltumatu. .2 Jõuseadmele komandosillalt tulevad käsklused on vastavalt vajadusele nähtavad masinaruumi peajuhtimispunktis või peamasina juhtimiskohas. .3 Jõuseadme kaugjuhtimine on võimalik üksnes ühest kohast korraga; sellistes kohtades on lubatud omavahel ühendatud juhtimiskohad. Igas punktis on näitur, mis näitab, missugusest punktist jõuseadmeid juhitakse. Juhtimise üleandmine komandosilla ja masinaruumi vahel on võimalik üksnes peamasinaruumist või masinaruumi peajuhtimispunktist. Süsteem hõlmab vahendeid, mis takistavad sõukruvi tõukejõu olulist muutmist juhtimise üleandmisel ühese kohast teise; 4 Kõiki laeva ohutuks tööks vajalikke masinaid saab juhtida nende asukohast isegi automaat- või kaugjuhtimissüsteemide osa rikke korral. 5 Automaatne kaugjuhtimissüsteem on projekteeritud selliselt, et selle rikke korral antakse häiresignaal. Kui administratsioon ei pea seda tarbetuks, säilitatakse sõukruvi antud kiirus ja tõukejõusuund kuni kohaliku juhtimise käivitumiseni. 6 Komandosillale paigaldatakse näiturid, mis näitavad: .1 jäiga sammuga sõukruvide puhul sõukruvi kiirust ja pöörlemissuunda või .2 reguleeritava sammuga sõukruvide puhul sõukruvi kiirust ja sammu asendit 7 Piiratakse tulemusteta järjestikuste automaatkäivituskatsete arvu, et hoida piisavat käivitusõhusurvet kohapealseks käivitamiseks. Käivitusõhusurve langemise näitamiseks paigaldatakse häiresignalisatsioon tasemele, kus jõuseadet on veel võimalik käivitada. Eeskiri 50 Side Masinaruumi peajuhtimispunkt või peajõuseadme juhtimiskoha, komandosilla ja laevamehaanikute eluruumide vahel tagatakse vajaduse korral usaldusväärne häälside. Eeskiri 51 Häiresüsteem 1 Laeval on häiresüsteem, mis näitab tähelepanu nõudvaid rikkeid ja: .1 suudab tekitada helihäiresignaali masinaruumi peajuhtimispunktis või peajõuseadmete juhtimispunktis ja näidata visuaalselt iga eraldi häiresignaali toimimist sobivas punktis; .2 on ühendatud mehaanikute üldkasutatavate ruumide ja iga mehaaniku kajutiga läbi valiklüliti, et tagada ühendus vähemalt ühega nendest kajutitest. Administratsioonid võivad lubada samaväärseid seadmed; .3 käivitab heli- ja nähtava häiresignaali komandosillal olukorra puhul, mis nõuab vahitüürimehe tegevust või tähelepanu; .4 on võimaluse piires kavandatud tõrkekindlal põhimõttel ja .5 käivitab mehaanikute väljakutsesignalisatsiooni, mida nõuab eeskiri 38, kui häiresignaal ei ole saanud piiratud aja jooksul kohapeal tähelepanu. 2.1 Häiresüsteem saab pidevalt toidet ja lülitub tavapärase toiteallika rikke korral automaatselt ümber. 2.2 Häiresüsteemi tavapärase toiteallika riket näitab häiresignaal. 3.1 Häiresüsteem on suuteline näitama samaaegselt mitut riket ja häiresignaali vastuvõtmine ei takista teisi häiresignaale. 3.2 Häiresignaali vastuvõtmist punktis 1 viidatud asu koh t a de s näidatakse koh t a de s, kus tekkis olukord häiresignaali andmiseks . Häiresignaalid jätkuvad kuni nende vastuvõtmiseni ja üksikute häiresignaalide nähtavad signaalid jätkuvad kuni rikke parandamiseni, kui häiresüsteem taastab automaatselt oma tavapärase tööseisundi. Eeskiri 52 Ohutussüsteemid Laeval on ohutussüsteem, mis tagab, et otsest ohtu tekitav tõsine häire masinate või katelde töös käivitab seadmete selle osa automaatse seiskamise ja häiresignaali andmise. Jõuseadme seiskamine ei käivitu automaatsel, välja arvatud juhtudel, mis võivad tuua kaasa tõsiseid vigastusi, täieliku masinarikke või plahvatuse. Kui on paigaldatud seadmed peajõuseadme seiskamise tõkestamiseks, välistavad need juhusliku kasutuse. Tagatakse visuaalsed vahendid, mis näitavad tõkestamisseadme aktiveerimist. Eeskiri 53 Erinõuded masinatele, kateldele ja elektriseadmetele 1 Erinõuded masinatele, kateldele ja elektriseadmetele rahuldavad administratsiooni ja hõlmavad vähemalt käesoleva eeskirja nõudeid. 2 Peaelektrienergiaallikas vastab järgmistele nõuetele: 2.1 Kui elektrienergiat annab tavaliselt üks generaator, tagatakse sobivad koormuse vähendamise seadmed, et tagada käikuvuseks ja roolimiseks ning ka laeva ohutuseks vajalike süsteemide varustamiskindlus. Generaatori töö seiskumisel tagatakse piisava võimsusega reservgeneraatori automaatne käivitus ja ühendamine peajaotuskilbiga, et võimaldada käikuvust ja roolimist ja tagada laeva ohutus oluliste abiseadmete automaatse taaskäivitusega, sealhulgas vajaduse korral järjestikused toimingud. Administratsioon võib loobuda sellest nõudest väiksema kui 1600 tonnise kogumahutavusega laeva puhul, kui seda peetakse mitteteostatavaks. 2.2 Kui elektrienergiat annab tavapäraselt mitu paralleelselt töötavat generaatorit üheaegselt, tagatakse näiteks koormuse vähendamise teel, et ühe generaatori seiskumise korral jäävad ülejäänud generaatorid töötama ilma ülekoormuseta, et võimaldada käikuvus ja roolimine ja tagada laeva ohutus. 3 Kui reservmasinad on vajalikud muudele käikuvuse jaoks olulistele abimehhanismidele, paigaldatakse automaatse ümberlülitamise seadmed. 4 Automaatne juhtimis- ja häiresüsteem 4.1 Juhtimissüsteem on selline, et peajõuseadme ja selle abiseadmete töö tagamiseks vajalikud süsteemid on tagatud vajalike automaatseadmetega. 4.2 Automaatse ümberlülitamise korral antakse häiresignaal. 4.3 Eeskirjale 51 vastav häiresüsteem paigaldatakse kõikide tähtsate rõhkude, temperatuuride ja vedelike tasemete ja muude oluliste parameetrite jaoks. 4.4 Keskjuhtimispunkt varustatakse vajalike signaalkilpide ja häiresignaali näitavate seadmetega. 5 Paigaldatakse vahendid käivitusõhurõhu hoidmiseks nõutaval tasemel, kui peajõuseadmena kasutatakse sisepõlemismootoreid. Eeskiri 54 Eritähelepanu nõudvad küsimused reisilaevades Administratsioon kaalub reisilaevadele puhul eriti, kas nende masinaruumid võivad olla perioodiliselt mehitamata või mitte, ning kui jah, siis kas on vajalikud täiendavad nõuded lisaks käesolevatele eeskirjadele, et saavutada tavapäraselt mehitatud masinaruumidega samaväärne ohutus. F OSA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED JA SEADMED Eeskiri 55 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on pakkuda masinate, elektriseadmete ja madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide alternatiivsete lahenduste ja seadmete jaoks välja metoodika. 2 Üldsätted 2.1 Masinate, elektriseadmete ja madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide lahendused ja seadmed võivad kalduda kõrvale C, D, E või G osas sätestatud nõuetest, tingimusel et alternatiivsed lahendused ja seadmed täidavad asjaomaste nõuete eesmärki ja tagavad käesoleva peatükiga samaväärse ohutustaseme. 2.2 Kui alternatiivsed lahendused või seadmed kalduvad kõrvale C, D, E või G osas ettenähtud nõuetest, siis tehakse käesoleva eeskirja kohaselt lahenduste ja seadmete tehniline analüüs, hindamine ja tüübikinnitus. 3 Tehniline analüüs Tehniline analüüs koostatakse ja esitatakse administratsioonile organisatsiooni väljatöötatud juhendi alusel ja see hõlmab vähemalt järgmisi elemente: .1 laeva tüübi, masinate, elektriseadmete, madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide ja asjaomas(t)e ruumi(de) kindlaksmääramine; .2 nõude (nõuete) tuvastamine, millele masinad, elektriseadmed ja madala leekpunktiga kütuse tank ja jaotussüsteemid ei vasta; .3 põhjuse tuvastamine, miks kavandatud lahendus ei vasta normatiivsetele nõuetele, mida toetab vastavus muude tunnustatud tehniliste või tööstusstandarditega; .4 laeva, masinate, elektriseadmete, madala leekpunktiga kütuse tankide ja jaotussüsteemide või asjaomas(t)e ruumi(de) hindamiskriteeriumid, mida käsitleb asjakohane normatiivne nõue (käsitlevad asjakohased normatiivsed nõuded): .1 hindamiskriteeriumid annavad ohutustaseme, mis ei ole halvem kui C, D, E või G osas toodud asjakohaste normatiivsete nõuete tase, ja .2 hindamiskriteeriumid on kvantifitseeritavad ja mõõdetavad; .5 alternatiivsete lahenduste ja seadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas lahenduses kasutatud eeldused ja kavandatud tööpiirangud või -tingimused; .6 tehniline põhjendus, mis näitab, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad ohutuse hindamiskriteeriumidele, ja .7 riskihindamine ettepanekuga seotud võimalike vigade ja ohtude tuvastamise alusel. 4 Alternatiivsete lahenduste ja seadmete hindamine 4.1 Punktis 3 nõutavat tehnilist analüüsi hindab ja kiidab heaks administratsioon, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid. 4.2 Laeva pardal on administratsiooni heakskiidetud dokumentide koopiad, mis näitavad, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad käesolevale eeskirjale. 5 Teabevahetus Administratsioon edastab organisatsioonile asjakohast teavet nende poolt heakskiidetud alternatiivsete lahenduste ja seadmete kohta kõikide konventsiooniosaliste valitsustele edastamiseks. 6 Uus hindamine tingimuste muutumise tõttu Kui alternatiivsetes lahendustes ja seadmetes määratud eeldused ja tööpiirangud muutuvad, tehakse muutunud seisundi alusel tehniline analüüs ja administratsioon kinnitab selle." G osa Madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad Eeskiri 56 Kohaldamine 1 Välja arvatud punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kohaldatakse käesolevat osa laevade suhtes, mis kasutavad madala leekpunktiga kütuseid: .1 mille ehitusleping sõlmitakse 1. jaanuaril 2017 või pärast seda; .2 ehituslepingu puudumisel, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või pärast seda, või .3 mis antakse üle 1. jaanuaril 2021 või pärast seda. Sellised madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad vastavad käesoleva osa nõuetele lisaks muudele käesolevate eeskirjade kohaldatavatele nõuetele. 2 Välja arvatud punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel, käsitletakse laeva selle ehitamise kuupäevast olenemata, sealhulgas enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laeva, mis läheb üle madala leekpunktiga kütuste kasutamisele 1. jaanuaril 2017 või pärast seda, laevana, mis kasutab madala leekpunktiga kütuseid kuupäeval, millel selline üleminek algas. 3 Välja arvatud punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel, käsitletakse madala leekpunktiga kütuseid kasutavat laeva selle ehitamise kuupäevast olenemata, sealhulgas enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laeva, mis 1. jaanuaril 2017 või pärast seda kohustub kasutama madala leekpunktiga kütuseid, mis erinevad kütustest, mida ta oli algselt kinnitatud kasutama enne 1. jaanuari 2017, laevana, mis kasutab madala leekpunktiga kütuseid kuupäeval, millel selline üleminek algas. 4 Käesolevat osa ei kohaldata eeskirjas VII/11.2 määratletud gaasitankerite suhtes: .1 mis kasutavad kütusena oma lasti ja vastavad eeskirjas VII/11.1 määratletud IGC-koodeksi nõuetele, või .2 mis kasutavad muid madala leekpunktiga gaaskütuseid, tingimusel et selliste gaaskütuste kütusetangi ja jaotussüsteemide lahendus ja seadmed vastavad IGC-koodeksi nõuetele gaasi kui lasti kohta. 5 Käesolevat osa ei kohaldata laevade suhtes, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida konventsiooniosalise valitsus opereerib ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel. Laevu, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida konventsiooniosalise valitsus opereerib ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, julgustatakse siiski tegutsema viisil, mis on käesoleva osaga kooskõlas, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. Eeskiri 57 Nõuded madala leekpunktiga kütuseid kasutatavatele laevadele Välja arvatud eeskirjade 56.4 ja 56.5 kohaselt, vastavad madala leekpunktiga kütuseid kasutavad laevad IGF-koodeksi nõuetele. II-2 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON - TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS A OSA ÜLDSÄTTED Eeskiri 1 Kohaldamine 1 Kohaldamine 1.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või pärast seda. 1.2 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 laevad, mis on ehitatud – laevad, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; .2 kõik laevad – nende liigist olenemata laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või enne või pärast seda; .3 kaubalaeva, olenemata selle ehitusajast, mis muudetakse reisilaevaks, käsitletakse reisilaevana, mis on ehitatud sellise muutmise alustamise kuupäeval. 1.3 Käesolevas peatükis tähendab väljend samasugune ehitusjärk ehitusjärku, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või ühte protsenti kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 2 Olemasolevate laevade suhtes kohaldatavad nõuded 2.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tagab administratsioon enne 1. juulit 2012 ehitatud laevadel puhul, et täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel peatüki II-2 alusel, mida on muudetud resolutsioonidega MSC.1(45) , MSC.6(48) , MSC.13(57) , MSC.22(59) , MSC.24(60) , MSC.27( 61) MSC.31(63) , MSC.57(67) , MSC.99(73) , MSC.134(76) , MSC.194(80) , MSC.201(81) , MSC.216(82) , MSC.256(84) , MSC.269(85) ja MSC.291(87) . 2.2 . Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, vastavad järgmisele: .1 vastavalt vajadusele punktid 3, 6.5 ja 6.7; .2 eeskirjad 13.3.4.2–13.3.4.5, 13.4.3 ja E osa, välja arvatud vastavalt vajadusele eeskirjad 16.3.2.2 ja 16.3.2.3, hiljemalt esimese ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 2002; .3 eeskirjad 10.4.1.3 ja 10.6.4 üksnes uute seadmete puhul; .4 eeskiri 10.5.6 hiljemalt 1. oktoobril 2005 2000 tonnise ja suurema kogumahutavuse reisilaevade puhul; .5 eeskirjad 5.3.1.3.2 ja 5.3.4 reisilaevade puhul hiljemalt esimese ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 2008 ja .6 eeskiri 4.5.7.1. 2.3 Laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda ja enne 1. juulit 2010 vastavad eeskirja 9 punktidele 7.1.1, 7.4.4.2, 7.4.4.3 ja 7.5.2.1.2, muudetud resolutsiooniga MSC.99(73) 2.4 Järgmised laevad, mille lastiruumid on kavandatud pakendatud ohtlike kaupade veoks, vastavad eeskirjale 19.3, välja arvatud kui veetakse klasside 6.2 ja 7 all nimetatud ohtlikke kaupu ja ohtlikke kaupu piiratud kogustes ning välja arvatud tabelite 19.1 ja 19.3 kohased kogused, hiljemalt esimese tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval 1. jaanuaril 2011 või pärast seda: .1 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad ja reisilaevad, mis on ehitatud 1. septembril 1984 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2011, ja .2 väiksema kui 500 kogumahutavusega kaubalaevad, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2011, ja olenemata käesolevatest sätetest: .3 500 ja suurema tonnise kogumahutavusega kaubalaevad ja reisilaevad, mis on ehitatud 1. septembril 1984 või pärast seda, aga enne 1. juulit 1986, ei pea vastama eeskirjale 19.3.3, tingimusel et nad vastavad eeskirjale 54.2.3, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.1(45) ; .4 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad ja reisilaevad, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, aga enne 1. veebruari 1992, ei pea vastama eeskirjale 19.3.3, tingimusel et nad vastavad eeskirjale 54.2.3, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.6(48) ; .5 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad ja reisilaevad, mis on ehitatud 1. septembril 1984 või pärast seda, kuid enne 1. juulit 1998, ei pea vastama eeskirjadele 19.3.10.1 ja 19.3.10.2., ja .6 väiksema kui 500 tonnise kogumahutavusega kaubalaevad, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992 või pärast seda, aga enne 1. juulit 1998, ei pea vastama eeskirjadele 19.3.10.1 ja 19.3.10.2. .7 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad ja reisilaevad, mis on ehitatud 1. veebruaril 1992 või pärast seda, aga enne 1. juulit 2002, ei pea vastama eeskirjale 19.3.3, tingimusel et nad vastavad eeskirjale 54.2.3, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.13(57) , ja .8 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad ja reisilaevad, mis on ehitatud 1. septembril 1984 või pärast seda, aga enne 1. juulit 2002, ei pea vastama eeskirjadele 19.3.1, 19.3.5, 19.3.6, 19.3.9, tingimusel et nad vastavad eeskirjadele 54.2.1, 54.2.5, 54.2.6, 54.2.9, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.1(45) ; 2.5 laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012, vastavad eeskirjale 10.10.1.2, mida on muudetud resolutsiooniga MSC.338(91) . 2.6 Veeremilaevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2016, sealhulgas laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012, vastavad eeskirja 20-1 punktile 2.2, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.365(93) . 2.7 Tankerid, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2016, sealhulgas tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012, vastavad eeskirjale 16.3.3 välja arvatud 16.3.3.3. 2.8 Eeskirju 4.5.5.1.1 ja 4.5.5.1.3 kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2002 või pärast seda, aga enne 1. jaanuari 2016, ja eeskirja 4.5.5.2.1 kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2016. 3 Remondid, ümberehitused, muudatused ja seadistustööd 3.1 Kõik laevad, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, vastavad jätkuvalt vähemalt varem nende laevade suhtes kohaldatud nõuetele. Sellised laevad, kui nad on ehitatud enne 1. juulit 2012, vastavad sellel kuupäeval või pärast seda ehitatud laevade suhtes kehtivatele nõuetele vähemalt samas ulatuses, nagu nad vastasid enne sellist remonti, ümberehitamist, muutmist või seadistamist. 3.2 Remondid, ümberehitused ja muudatused, mis muudavad oluliselt laeva või reisijate eluruumide mõõtmeid või suurendavad oluliselt laeva tööiga, ning nendega seotud seadistustööd vastavad laevade nõuetele, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või pärast seda, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 4 Vabastused 4.1 Kui administratsioon leiab, et mere reisi kaitstud laad ja olud on sellised, mis muudavad konkreetsete nõuete kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks, võib ta vabastada selliste nõuete täitmisest üksikud laevad või laevaklassid, millel on õigus sõita selle riigi lipu all, tingimusel et sellised laevad ei sõida oma mere reisi käigus kaugemale kui 20 miili lähimast rannast. 4.2 Reisilaevade puhul, mida kasutatakse erisõitudel suure arvu erikategooria reisijate vedamiseks, näiteks sõidud palveränduritega, võib administratsioon, kui ta on veendunud, et võimatu on nõuda käesoleva peatüki nõuete täitmist, vabastada sellise laeva nende nõuete täitmisest, tingimusel et nad vastavad täielikult järgmistele eeskirjadele: .1 1971. aasta erisõite tegevate reisilaevade kokkuleppele ( Special Trade Passenger Ships Agreement) lisatud eeskirjad ja .2 1973. aasta erisõite tegevate laevade ruuminõuete protokollile ( Protocol on Space Requirements for Special Trade Passenger Ships ) lisatud eeskirjad. 5 Kohaldatavad nõuded sõltuvad laeva tüübist Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: .1 kohaldatakse nõudeid , mis ei viita konkreetsele laevatüübile, kõikide laev atüüpide suhtes, ja .2 kohaldatakse nõudeid, mis viitavad tankeritele , tankerite suhtes allpool punktis 6 nimetatud nõuete alusel. 6 Nõuete kohaldamine tankerite suhtes 6.1 Käesoleva peatüki nõudeid tankeritele kohaldatakse tankerite suhtes, mis veavad toornaftat või naftasaadusi, mille leekpunkt ei ole üle 60 °C (kinnise tiigli test), mis määratakse heakskiidetud leekpunktiseadmega, ja mille aururõhk Reidi järgi on õhurõhust madalam, või muid samasuguse tuleoluga vedelprodukte. 6.2 Kui kavatsetakse vedada muud vedellasti peale punktis 6.1 viidatud lasti või vedelgaaside, mis tekitab täiendavat tuleohtu, on nõutavad täiendavad ohutusmeetmed, võttes vastavalt vajadusele nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksit, mis on määratletud eeskirjas VII/8.1, kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksit, rahvusvahelist gaaside mahtlastina vedamise koodeksit, mis on määratletud eeskirjas VII/11.1, ja gaaside mahtlastina vedamise koodeksit. 6.2.1 Vedellasti, mille leekpunkt on alla 60 °C ja mille puhul ei ole tuleohutussüsteemide koodeksile vastav tavaline vahttulekustutussüsteem tõhus, käsitletakse selles kontekstis täiendavat tuleohtu tekitava lastina. Nõutavad on järgmised lisameetmed: .1 vaht on alkoholikindlat tüüpi; .2 kemikaalitankerites kasutatava vahukontsentraadi tüüp on administratsiooni rahuldav, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid; ja .3 vahtkustutussüsteemi võimsus ja kulunormid vastavad rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi peatükile 11, välja arvatud et väiksemaid kulunorme võidakse aktsepteerida tõhususkatsete alusel. Inertgaasisüsteemidega varustatud tankerite puhul võidakse aktsepteerida vahukontsentraadi kogust, mis on piisav vahu tekitamiseks 20 min jooksul; 6.2.2 Käesoleva eeskirja tähenduses käsitletakse suurema kui 1,013 baarise aururõhuga ja 37,8 °C absoluuttemperatuuriga vedellasti täiendavat tuleohtu tekitava lastina. Selliseid aineid v e davad laevad vastavad IBC-koodeksi punktile 15.14. Kui laevad sõidavad piiratud aladel ja piiratud ajal, võib asjaomane administratsioon lubada loobuda rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi punkti 15.14.3 kohastest külmutusseadmete nõuetest. 6.3 Vedellaste, mille leekpunkt on üle 60 kraadi (C), välja arvatud rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi nõuete kohased naftatooted või vedellast, käsitletakse madalat tuleohtu tekitavatena, mis ei nõua kaitset statsionaarse vahtkustutussüsteemiga. 6.4 Tankerid, mis veavad naftasaadusi, mille leekpunkt on üle 60 kraadi (C) (kinnise tiigli test), mis määratakse heakskiidetud leekpunktiseadmega, vastavad eeskirjas 10.2.1.4.4. ja 10.10.2.3 sätestatud nõuetele ja kaubalaevade, mis ei ole tankerid, nõuetele, välja arvatud et eeskirjas 10.7 nõutava statsionaarse tulekustutussüsteemi asemel varustatakse nad statsionaarse teki vahusüsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi sätetele. 6.5 Kombineeritud laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või enne või pärast seda, ei vea muud lasti peale nafta, välja arvatud kui kõik lastiruumid on naftast tühjad ja degaseeritud või kui igal juhul on administratsioon paigaldatud seadmed heaks kiitnud organisatsiooni väljatöötatud suuniseid arvesse võttes. 6.6 Kemikaalitankerid ja gaasitankerid vastavad tankerite nõuetele, välja arvatud kui alternatiivsed ja täiendavad seadmed on tagatud administratsiooni rahuldaval viisil, võttes nõuetekohaselt vastavalt vajadusele arvesse rahvusvahelist kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksit ja rahvusvahelist gaaside mahtlastina vedamise koodeksit. 6.7 Eeskirjade 4.5.10.1.1 ja 4.5.10.1.4 nõuded ning süsivesinikgaaside kontsentratsiooni pideva jälgimise süsteem paigaldatakse kõikidele tankeritele, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, esimesse plaanilisse kuivdokki viimise kuupäevaks pärast 1. juulit 2002, kuid hiljemalt 1. juulil 2005. Proovivõtukohad või detektori otsikud asuvad sobivas kohas, nii et potentsiaalselt ohtlikud lekked avastatakse hõlpsasti. Kui süsivesinikgaaside kontsentratsioon jõuab etteantud tasemele, mis ei ole kõrgem kui 10% madalamast tuleohtlikust piirist, käivitatakse automaatselt pidev heli- ja nähtav häiresignaal pumbaruumis ja lasti juhtimisruumis töötajate hoiatamiseks võimalikust ohust. Siiski võib aktsepteerida juba paigaldatud olemasolevaid seiresüsteeme, mille etteantud tase ei ole kõrgem kui 30% madalamast tuleohtlikust piirist. Eeskiri 2 Tuleohutuseesmärgid ja funktsionaalsed nõuded 1 Tuleohutuseesmärgid 1.1 Käesoleva peatüki tuleohutuseesmärgid: .1 väldivad tul ekahjusi d ja plahvatusi; .2 vähendavad tule kahju st põhjustatud ohtu elule; .3 vähendavad tule kahju ga põhjustatavate vigastuste ohtu laevale, selle lastile ja seadmetele ; .4 piiravad, kontrollivad ja pidurdavad tul ekahju ja plahvatusi ruumis, kust need alguse saavad, ja .5 tagavad piisavad ja hõlpsasti juurdepääsetavad evakuatsiooniteed reisijatele ja laevaperele. 2 Funktsionaalsed nõuded 2.1 Eespool punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärkide saavutamiseks sisaldavad käesoleva peatüki eeskirjad vastavalt vajadusele järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 laeva jaotus soojus- ja konstruktsiooniliste piiretega vertikaalseteks ja horisontaalseteks põhitsoonideks; .2 eluruumide eraldamine ülejäänud laevast soojus- ja konstruktsiooniliste piiretega; .3 põlevate materjalide piiratud kasutus; .4 tulekahju avastamine lähtealal; .5 tulekahju hoidmine ja kustutamine selle lähteruumis; .6 evakuatsiooniteede ja tuletõrje jaoks vajalike juurdepääsude kaitse; .7 tulekustutusvahendite kohene kättesaadavus ja .8 tuleohtliku lastiauru võimaliku süttimise miinimumini viimine. 3 Tuleohutuseesmärkide saavutamine Eespool punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärgid saavutatakse vastavuse tagamise teel B, C, D, E või G osas nimetatud normatiivsete nõuetega või F osale vastavate alternatiivsete lahenduste ja seadmetega. Laeva käsitletakse vastavana punktis 2 sätestatud funktsionaalsetele nõuetele ja saavutanuna punktis 1 sätestatud tuleohutuseesmärgid, kui: .1 laeva projektid ja seadmed vastavad tervikuna B, C, D, E või G osa asjakohastele normatiivsetele nõuetele; .2 laeva projektid ja seadmed on tervikuna üle vaadatud ja heaks kiidetud F osa kohaselt või .3 laeva projektide ja seadmete osa(d) on üle vaadatud ja heaks kiidetud F osa kohaselt ning laeva ülejäänud osad vastavad B, C, D, E või G osa asjakohastele normatiivsetele nõuetele. Eeskiri 3 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 eluruumid – ruumid, mida kasutatakse üldkasutatavate ruumide, koridoride, tualettide, kajutite, ametiruumide, haiglate, kinode, mängu- ja hobiruumide, juuksurisalongide, ilma toiduvalmistamisseadmeteta penterite ja muude samalaadsete ruumidena; 2 A-klassi vaheseinad – vaheseinad, mille moodustavad järgmistele kriteeriumidele vastavad vaheseinad ja tekid: .1 nad on ehitatud terasest või muust samaväärsest materjalist; .2 nad on nõuetekohaselt jäigastatud; .3 nad on isoleeritud heakskiidetud mittepõlevate materjalidega, nii et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljel ei tõuse rohkem kui 140 °C võrra üle algtemperatuuri ja temperatuur ei tõuse üheski punktis, sealhulgas liited, rohkem kui 180 °C võrra üle algtemperatuuri allpool loetletud ajavahemike jooksul: klass A-60 60 min; klass A-30 30 min; klass A-15 15 min; klass A-0 0 min; .4 nad on ehitatud nii, et nad suudaksid tõkestada suitsu ja leekide läbipääsu kuni standardse ühetunnise tulekindluskatse lõpuni, ja .5 administratsioon on nõudnud vaheseina või teki prototüübi katsetamist tulekatsekoodeksi kohaselt, et tagada selle vastavus eespool nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetele; 3 aatriumid – üldkasutatavad ruumid ühtses vertikaalses põhitsoonis, mis hõlmavad kolme või enamat avatekki; 4 B-klassi vaheseinad – vaheseinad, mille moodustavad järgmistele nõuetele vastavad vaheseinad, tekid, laed või vooderdised: .1 nad on ehitatud heakskiidetud mittepõlevatest materjalidest ning kõik B-klassi vaheseinte ehituseks ja paigalduseks kasutatavad materjalid on mittepõlevad, välja arvatud põlevad spoonid, mida võidakse lubada, tingimusel et nad vastavad muudele käesoleva peatüki asjakohastele nõuetele; .2 nende isolatsiooniväärtus on selline, et keskmine temperatuur tulega kokkupuute vastasküljel ei tõuse rohkem kui 140 °C võrra üle algtemperatuuri ja temperatuur ei tõuse üheski punktis, sealhulgas liited, rohkem kui 225 °C võrra üle algtemperatuuri allpool loetletud ajavahemike jooksul: klass B-15 15 min; klass B-0 0 min; .3 nad on ehitatud nii, et nad suudaksid tõkestada suitsu ja leekide läbipääsu kuni standardse tulekindluskatse esimese pooltunni lõpuni, ja .4 administratsioon on nõudnud vaheseinte prototüübi katsetamist tulekatsekoodeksi kohaselt, et tagada selle vastavus eespool nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetele; 5 vaheseinte tekk – ülemine tekk, kuhu ulatuvad veetihedad vaheseinad; 6 lastiala – see osa laevast, kus asuvad lastiruumid, lastitangid, jääkide tangid ja tanklaeva pumbaruumid, sealhulgas pumbaruumid, kohverdamid, ballast ja tühjad ruumid lastitankide kõrval ning ka teki alad kogu laevaosa pikkuses ja laiuses, mis on eespool nimetatud alade kohal; 7 kaubalaev – eeskirja I/2 punktis g määratletud laev; 8 lastiruumid – ruumid, mida kasutatakse lasti, naftalastitankide, muu vedellastitankide ja nende šahtide tarvis; 9 keskjuhtimispunkt – juhtimispunkt, kuhu on koondatud järgmised juhtimis- ja näidufunktsioonid: .1 statsionaarsed tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .2 sprinklersüsteemid, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .3 tulekindl a te uste näidikupaneelid; .4 tulekind l a te uste sulgemine; .5 veetihedate uste näidikupaneelid; .6 veetihedate uste sulgemine; .7 ventilaatorid; .8 üld-/tulehäired; .9 sidesüsteemid, sealhulgas telefonid, ja .10 valjuhääldisidesüsteemide mikrofonid; 10 C-klassi vaheseinad – heakskiidetud mittepõlevatest materjalides ehitatud vaheseinad. Need ei pea vastama suitsu ja leegi läbipääsu käsitlevatele nõuetele ega temperatuuri tõusuga seotud piirangutele. Põlevad spoonid on lubatud juhul, kui nad vastavad käesoleva peatüki nõuetele; 11 kemikaalitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi peatükis 17 loetletud tuleohtliku vedelprodukti, mis on määratletud eeskirjas VII/8.1, mahtlastina vedamiseks; 12 kinnised veeremiruumid – veeremiruumid, mis ei ole ei lahtised veeremiruumid ega lahtised tekid; 13 kinnised sõidukiruumid – sõidukiruumid, mis ei ole ei lahtised sõidukiruumid ega lahtised tekid; 14 kombineeritud laev – kaubalaev, mis on ette nähtud nii nafta kui ka tahke lasti vedamiseks mahtlastina; 15 põlev materjal – mis tahes materjal, välja arvatud mittepõlev aine; 16 katkematud B-klassi laed või vooderdised – B-klassi laed või vooderdised, mis lõpevad A- või B-klassi vaheseina juures; 17 pidevalt mehitatud keskjuhtimispunkt – keskjuhtimispunkt, mis on pidevalt mehitatud laevapere vastutava liikmega; 18 juhtimispunktid – ruumid, kus asuvad laeva raadio- või peanavigatsiooniseadmed või avariienergiaallikas või kuhu on koondatud tulekustutussüsteemide juhtseadmed; Ruume, kuhu on koondatud tulekustutussüsteemide juhtseadmed, käsitletakse ka tuletõrjepostina; 19 toornafta – maapõues looduslikult leiduv nafta, mida töödeldakse, et muuta see transportimiseks sobivaks, või mitte ning see hõlmab toornaftat, mille puhul teatavad destilaatfraktsioonid võivad olla sellest eemaldatud või sinna lisatud; 20 ohtlik kaup – kaup, millele viidatakse IMDG-koodeksis, mis on määratletud eeskirjas VII/1.1; 21 dedveit – laeva määratud suvisele vabapardale vastava laadveeliini veeväljasurve suhtelise tihedusega 1,025 vees ja tühja laeva kaalu vahe tonnides; 22 tuleohutussüsteemide koodeks – rahvusvaheline tuleohutussüsteemide koodeks, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.98(73) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 23 tulekatsekoodeks – 2010. aasta rahvusvaheline tulekatse kohaldamise koodeks (2010. aasta FTP-koodeks), mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.307(88) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 24 leekpunkt – temperatuur Celsiuse kraadides (kinnise tiigli test), mille juures toode eraldab süttimiseks piisaval hulgal tuleohtlikku auru, nagu see määratakse heakskiidetud leekpunktiseadmega; 25 gaasitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvaheline gaaside mahtlastina vedamise koodeksi peatükis 19 loetletud vedelgaasi või muude tuleohtlike toodete, mis on määratletud eeskirjas VII/11.1, vedamiseks mahtlastina; 26 kopteritekk – laeval asuv selleks otstarbeks ehitatud helikopterite maandumisala, sealhulgas kõik ehitised, tuletõrjeseadmed ja muud seadmed, mis on vajalikud kopterite ohutuks lendamiseks; 27 kopterirajatis – kopteritekk, sealhulgas tankimis- ja angaariseadmed; 28 tühja laeva kaal – laeva veeväljasurve tonnides ilma lasti, kütuse, määrdeõli, ballastvee, joogivee ja toiteveeta mahutites, tarbevarude ning reisijate ja laevapere ja nende isiklike asjadeta; 29 halb leegilevik – sellise kirjeldusega pind piirab piisavalt leegi levikut ja see määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt; 30 masinaruumid – kõik A-kategooria masinaruumid ja kõik muud ruumid, kus on jõuseadmed, katlad, vedelkütuse seadmed, aurumasinad ja sisepõlemismootorid, generaatorid ja peaelektriseadmed, punkerdusjaamad, külmutus-, õõtsesummutus-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimisseadmed ja samalaadsed ruumid ning nende ruumide šahtid; 31 A-kategooria masinaruumid – ruumid ja nende ruumide šahtid, kus on kas: .1 peajõuajamina kasutatavad sisepõlemisseadmed; .2 sisepõlemisseadmed, mida ei kasutata peajõuajamina, kui selliste masinate kogu väljundvõimsus on vähemalt 375 kW, või .3 õliküttega katel või vedelkütuse seadmed või õliküttega seadmed, välja arvatud katlad, nagu inertgaasi generaatorid, jäätmepõletusahjud jne; 32 vertikaalsed põhitsoonid – sektsioonid, milleks kere, pealisehitis ja tekiehitised jagatakse A-klassi vaheseintega, mille keskmine pikkus ja laius ei ületa üldiselt ühelgi tekil 40 m; 33 mittepõlev materjal – materjal, mis ei põle ega eralda tuleohtlikku auru isesüttimiseks piisavas koguses, kui seda kuumutatakse temperatuurini ligikaudu 750 °C, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt; 34 vedelkütuse seadmed – seadmed, mida kasutatakse kütteõli ettevalmistamiseks enne õliküttega katlasse saatmist, või seadmed, mida kasutatakse kuumutatud õli ettevalmistamiseks enne sisepõlemismootorisse saatmist, ja see hõlmab kõiki õlirõhupumpasid, filtreid ja kuumuteid, milles õli on suurema rõhu all kui 0,18 N/mm²; 35 avatud veeremiruumid – veeremiruumid, mis on kas mõlemast otsast avatud või ühest otsast avatud ja varustatud kogu pikkuses toimiva piisava loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavauste külgplaadistuses või tekilaes või ülaltpoolt ning mille kogupindala on vähemalt 10 % ruumi külgede pindalast; 36 avatud sõidukiruumid – sõidukiruumid, mis on kas mõlemast otsast avatud või ühest otsast avatud ja varustatud kogu pikkuses toimiva piisava loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavauste külgplaadistuses või tekilaes või ülaltpoolt ning mille kogupindala on vähemalt 10% ruumi külgede pindalast; 37 reisilaev – eeskirjas I/2 punktis f määratletud laev; 38 normatiivsed nõuded – B, C, D, E või G osas nimetatud ehituse andmed, gabariitmõõtmed või tuletõrjesüsteemid; 39 üldkasutatavad ruumid – eluruumide osa, mida kasutatakse saalide, sööklate, puhkeruumide ja samasuguste püsivalt kinniste ruumidena; 40 piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad ruumid – eeskirja 9 tähenduses piiratud tuleohtlikkusega mööblit ja sisustust sisaldavad ruumid (kajutid, üldkasutatavad ruumid, ametiruumid või muud liiki eluruumid), milles: .1 kastmööbel nagu lauad, riidekapid, tualettlauad, kirjutuslauad, kummutid, on täielikult ehitatud heakskiidetud mittepõlevatest materjalidest, kuid selliste esemete tööpinnal võib kasutada kuni 2 mm paksust põlevat spooni; .2 eraldi paiknev mööbel nagu toolid, diivanid, lauad on mittepõlevatest materjalidest raamidega; .3 eesriiete, kardinate ja muude rippuvate tekstiilmaterjalide leegi levikut takistavad omadused ei ole halvemad kui villal massiga 0,8 kg/m², mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt; .4 põrandakatted on materjalist, millel on halb leegilevik; .5 vaheseinte, vooderdised ja lagede avatud pinnad on materjalist, millel on halb leegilevik; .6 pehme mööbli süttimist ja leegi levikut takistavad omadused on kindlaks määratud tulekatsekoodeksi kohaselt ja .7 voodiriiete süttimist ja leegi levikut takistavad omadused on kindlaks määratud tulekatsekoodeksi kohaselt; 41 veeremiruumid – ruumid, mis ei ole tavaliselt mingil viisil vaheruumideks jaotatud ja ulatuvad kas olulise pikkuseni või läbi kogu laeva, kuhu saab tavaliselt horisontaalsuunas laadida mootorsõidukeid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus, ja/või kaupa (pakendatud või lahtiselt, raudteevagunites või autoveokites, sõidukites (sealhulgas paakautod ja -vagunid), haagistes, konteinerites, kaubaalustel, kergpaakides või samalaadsetes lastimisvahendites või muudes mahutites); 42 reisiparvlaev – reisilaev veeremiruumide või eriruumidega; 43 teras või samaväärne materjal – mittepõlev materjal, mille struktuurilised ja terviklikkuse omadused on standardse tulekindluskatse lõpus iseenesest või tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed (nt alumiiniumisulam asjakohase isolatsiooniga); 44 saun – kuum ruum, kus temperatuur on tavaliselt vahemikus 80–120 °C ja kus sooja annab kuum pind (nt elektriahi). Kuumas ruumis võib olla ka ala, kus asub ahi, ja külgnevad vannitoad; 45 teenindusruum id – ruumid, mida kasutatakse kambüüside, toiduvalmistamisseadmetega panterite, hoiukappide, postiruumide ja väärtasjade hoiuruumide, laoruumide, masinaruumidest eraldatud töökodade ja muude samalaadsete ruumidena, ning nende ruumide šahtid; 46 eriruumid – vaheseinte tekist kõrgemal või madalamal asuvad kinnised sõidukiruumid, kuhu ja kust selliste sõidukitega saab sisse ja välja sõita ning kuhu reisijad pääsevad. Eriruumid võivad asuda rohkem kui ühel tekil, kui sõidukite vaba kogukõrgus ei ületa 10 meetrit; 47 standardne tulekindluskatse – katse, mille käigus vastavate vaheseinte ja tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis vastavad umbes standardsele temperatuurikõverale tulekatsekoodeksis nimetatud katsemeetodi kohaselt; 48 tanker – eeskirjas I/2 punktis h määratletud laev; 49 sõidukiruumid – lastiruumid, mis on kavandatud mootorsõidukite veoks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus; 50 lahtine tekk – tekk, mis on ülalt ja vähemalt kahelt küljelt ilmastikule täiesti avatud; 51 ohutu ala õnnetusjuhtumi korral – elamiskõlblikkuse seisukohalt ala(d), mida ei ujutata üle või mis jääb (jäävad) väljapoole tulekahju toimumiskoha vertikaalset põhitsooni (vertikaalseid põhitsoone), kuhu saab ohutult mahutada kõik pardal olevad inimesed, et kaitsta neid ohtude eest elule või tervisele ning pakkuda neile põhiteenuseid; 52 ohutuskeskus – hädaolukordade juhtimiseks ettenähtud juhtimispunkt. Ohutussüsteemide töö, juhtimine ja/või seire moodustavad ohutuskeskuse lahutamatu osa; 53 kajuti rõdu – avaruum, mis on ette nähtud kajuti elanike ainukasutuseks ja kuhu pääseb sellisest kajutist otse; 54 tulesiiber – eeskirja 9.7 rakendamiseks, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.365(93) (koos muudatusega), tavalistes tingimusteks avatuks jäävasse ventilatsioonitorusse paigaldatud seade, mis võimaldab torus õhuvoolu ja mis suletakse tulekahju korral, takistamaks õhuvoolu torus, et tõkestada tule läbipääsu. Eespool nimetatud mõiste kasutamisega võivad seostuda järgmised mõisted: .1 automaatne tulesiiber – tulesiiber, mis sulgub ise kokkupuutel põlemissaadustega; .2 manuaalne tulesiiber – tulesiiber, mis on ette nähtud laevapere poolt käsitsi avamiseks või sulgemiseks siibri enda juures, ja .3 kaugjuhitav tulesiiber – tulesiiber, mille sulgeb laevapere kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtseadme abil; 55 suitsusiiber – eeskirja 9.7 rakendamiseks, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.365(93) (koos muudatusega), tavalistes tingimusteks avatuks jäävasse ventilatsioonitorusse paigaldatud seade, mis võimaldab torus õhuvoolu ja mis suletakse tulekahju korral õhuvoolu takistamiseks torus, et tõkestada suitsu ja kuumade gaaside läbipääsu. Suitsusiibri puhul ei eeldata, et see suurendab tulekindla vaheseina, mida ventilatsioonitoru läbib, tulekindlust. Eespool nimetatud mõiste kasutamisega võivad seostuda järgmised mõisted: .1 automaatne suitsusiiber – suitsusiiber, mis sulgub ise kokkupuutel suitsu või kuumade gaasidega; .2 manuaalne suitsusiiber – suitsusiiber, mis on ette nähtud laevapere poolt käsitsi avamiseks või sulgemiseks siibri enda juures, ja .3 kaugjuhitav suitsusiiber – suitsusiiber, mille sulgeb laevapere kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtseadme abil; 56 veeremilaev – kaubalaev, millel on mitmetekilised veeremiruumid, mis on ette nähtud tühjade autode ja veoautode vedamiseks lastina. B OSA TULEKAHJUDE JA PLAHVATUSTE VÄLTIMINE Eeskiri 4 Süttimise tõenäosus 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on vältida põlevate ainete või tuleohtlike vedelike süttimist. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagatakse vahendid tuleohtlike vedelike lekete kontrollimiseks; .2 tagatakse vahendid tuleohtlike aurude kogunemise piiramiseks; .3 piiratakse põlevate ainete süttivust; .4 piiratakse süttimisallikaid; .5 süttimisallikad eraldatakse põlevatest ainetest ja tuleohtlikest vedelikest ja .6 lastitankide õhk hoitakse väljaspool plahvatusulatust. 2 V edelkütuse, määrdeõli ja muude tuleohtlike õlide kasutamine 2.1 Piirang nafta saaduste kasutamisel kütusena Nafta saaduste kasutamise suhtes kütusena kehtivad järgmised piirangud: .1 Kui käesolevas punktis ei ole lubatud teisiti, ei kasutata vedelkütust leekpunktiga alla 60 °C; .2 Avariigeneraatorites võib kasutada vedelkütust, mille leekpunkt on vähemalt 43 °C; .3 V edelkütuse kasutamine, mille leekpunkt on alla 60 °C, kuid vähemalt 43 °C, võib olla lubatud (nt väljaspool A-kategooria masinaruume asuvate avariituletõrjepumpade mootorite ja abimehhanismide toiteks) järgmise alusel: .3.1 kütusetangid, mis ei asu topeltpõhjavahelistes ruumides, asuvad väljaspool A-kategooria masinaruume; .3.2 kütusepumba imitorul on vahendid kütuse temperatuuri mõõtmiseks; .3.3 vedelkütuse filtrite sisse- ja väljavooluküljele on paigaldatud sulgurklapid ja/või -kraanid ja .3.4 võimalikult palju kasutatakse keeviskonstruktsiooniga või ringja koonuse tüüpi või kerakujulist tüüpi toruühendusi; .4 kaubalaevades, mille suhtes ei kohaldata II-1 peatüki G osa, võib olla lubatud kasutada vedelkütust, mille leekpunkt on madalam kui punktis 2.1.1 nimetatud, näiteks toornafta, tingimusel et sellist kütust ei hoita masinaruumis ja administratsioon on kogu rajatise heaks kiitnud, ja .5 laevades, mille suhtes kohaldatakse II-1 peatüki G osa, on lubatud kasutada vedelkütust, mille leekpunkt on madalam punktis 2.1.1 nimetatust. Laevas, kus kasutatakse vedelkütust, tagab vedelkütuse hoidmise, jaotamise ja kasutamise kord laeva ja pardal viibivate inimeste ohutuse ning see vastab vähemalt järgmistele nõuetele. 2.2.1 Vedelkütusesüsteemide asukoht Võimaluse korral ei paigaldata vedelkütusesüsteemi osi, mis sisaldavad kuumutatud õli rõhuga üle 0,18 N/mm², varjatud kohta, kus defekte ja lekkeid ei ole võimalik hõlpsasti märgata. Masinaruumides on selliste vedelkütusesüsteemide osad piisavalt valgustatud. 2.2.2 Masinaruumide ventilatsioon Masinaruumide ventilatsioon on kõikides tavatingimustes piisav õliaurude kogunemise vältimiseks. 2.2.3 Vedelkütusetangid 2.2.3.1 V edelkütust, määrdeõli ja muid tuleohtlikke õlisid ei veeta vöörpiigitankides; 2.2.3.2 Võimaluse korral moodustavad vedelkütusetangid osa laeva konstruktsioonist ja asuvad väljaspool A-kategooria masinaruume. Kui vedelkütusetangid, välja arvatud topeltpõhjaga tangid, peavad tingimata asuma A-kategooria masinaruumides või nende lähedal, on vähemalt üks nende vertikaalkülgedest kõrvuti masinaruumi piirdega ja sellel on eelistatavalt ühine piire topeltpõhjaga tankidega, ning tangi ja masinaruumide ühise piirde ala hoitakse minimaalsena. Kui sellised tangid asuvad A-kategooria masinaruumide piires, ei ole neis vedelkütust, mille leekpunkt on alla 60 °C. Üldiselt välditakse eraldiasetsevaid vedelkütusetanke. Kui sellised tanke kasutatakse, on nende kasutamine keelatud reisilaevade A-kategooria masinaruumides. Kui see on lubatud, paigutatakse nad küllaldase suurusega õlitihedale kogumisalusele, millel on sobiv äravoolutoru sobiva suurusega naftasaaduste kogumistanki. 2.2.3.3 Ükski vedelkütustank ei asu nii, et sellest mahavalgunud vedelik või selle lekkimine tekitaks kuumutatud pindadele langedes tulekahju- või plahvatusohu; 2.2.3.4 Vedelkütusetorud, mis vigastamise korral võimaldaks naftal väljuda topeltpõhjast kõrgemal asuvast 500 l ja suurema mahuga hoiu-, sette- või kulutangist, varustatakse otse tangil asuva kraani või klapiga, mida saab sulgeda ohutust kohast väljaspool kõnealust ruumi, juhul kui selliste tankidega ruumis tekib tulekahju. Erijuhul, kui sügavad paagid asuvad mõnes võlli- või torutunnelis või samalaadses ruumis, paigaldatakse paagile ventiilid, aga nende juhtimine tulekahju korral võib toimuda lisaventiili abil, mis on paigaldatud torule või torudele väljaspool tunnelit või samalaadseid ruume. Kui selline täiendav ventiil paigaldatakse masinaruumi, juhitakse seda väljaspool seda ruumi asuvast kohast. Avariigeneraatori kütusepaagi ventiili kaugjuhtseadmed asuvad muudes masinaruumides asuvate ventiilide kaugjuhtseadmetest eraldi. 2.2.3.5 Tagatakse ohutus ja tõhusad vahendid kütusetangis oleva vedelkütuse koguse kindlaksmääramiseks. 2.2.3.5.1 Kui kasutatakse peiltorusid, ei lõpe nad ruumis, kus peiltorust mahavalgunud vedelik võib põhjustada süttimisohu. Eelkõige ei lõpe nad reisijate või laevapere ruumides. Üldreeglina ei lõpe nad masinaruumides. Kui administratsioon siiski leiab, et viimased nõuded ei ole teostatavad, võib ta lubada peiltorude lõppemist masinaruumides, tingimusel et kõik järgmised nõuded on täidetud: .1 paigaldatakse punkti 2.2.3.5.2 nõuetele vastav kütuse taseme mõõtur; .2 peiltorud lõpevad süttimisohust kaugel asuvates kohtades, välja arvatud kui rakendatakse ettevaatusabinõusid, näiteks tõhusate varjete paigaldamine, et vältida vedelkütuse kokkupuutumist süüteallikaga peiltorude otstest vedeliku mahavalgumise korral, ja .3 peiltorude otstesse on paigaldatud isesulguvad sulgurseadmed ja väikese läbimõõduga isesulguv kontrollkraan, mis asub sulgurseadme all ja mille ülesanne on teha enne sulgurseadme avamist kindlaks, et seal ei ole vedelkütust. Tagatakse, et vedelkütuse leke läbi kontrollkraani ei tekita süttimisohtu. 2.2.3.5.2 Muid kütuse taseme mõõtureid võib kasutada peiltorude asemel järgmiste tingimuste alusel: .1 reisilaevades ei pea sellised mõõturid minema läbi tangi ülaosa ning nende rike või tankide ületäitmine ei võimalda kütuse väljapääsu, ja .2 kaubalaevades ei võimalda selliste mõõturite rike või tangi ületäitmine kütuse pääsu ruumi. Silindriliste mõõturseadmete numbrilauaklaaside kasutamine on keelatud. Administratsioon võib lubada lamedate numbrilauaklaasidega kütuse taseme mõõturite ja isesulguvate klappide kasutamist mõõturite ja kütusetankide vahel. 2.2.3.5.3 Punktis 2.2.3.5.2 ettenähtud vahendeid, mis on administratsioonile vastuvõetavad, hoitakse nõuetekohases korras, et tagada nende jätkuv täpne töö. 2.2.4 Ülerõhu vältimine. Tagatakse ülerõhu vältimine kütusetangis või vedelkütuse süsteemi mis tahes osas, sealhulgas pardalolevaid pumpasid teenindavates täitetorudes. Õhu- ja ülevoolutorud ja kaitseklapid tühjenevad kohta, kus õlide ja auru väljumine ei tekita tulekahju või plahvatuse ohtu, ning nad ei lähe laevapere ruumidesse, reisijate ruumidesse ega eriruumidesse, kinnistesse veeremiruumidesse, masinaruumidesse ega samalaadsetesse ruumidesse. 2.2.5 Vedelkütusetorustik 2.2.5.1 Vedelkütusetorud ja nende klapid ja abiseadmed on valmistatud terasest või muust heakskiidetud materjalist, kuid piiratud ulatuses on lubatud kasutada painduvaid torusid kohtades, mille puhul administratsioon on veendunud, et need on vajalikud. Sellised painduvad torud ja otsakud on valmistatud heakskiidetud tulekindlatest piisava tugevusega materjalidest ja valmistatud administratsiooni rahuldaval viisil. Vedelkütusetankidele paigaldatud staatilise rõhu all olevate klappide puhul võidakse aktsepteerida terast või keragrafiitmalmi. Harilikust malmist klappe võib siiski kasutada torustikusüsteemides, kus arvutuslik rõhk on madalam kui 7 baari ja arvutuslik temperatuur alla 60 °C. 2.2.5.2 Välised kõrgsurve-kütuseetteandetorud kõrgsurve-kütusepumpade ja kütusepihustite vahel kaitstakse kaitseümbrisega torustikusüsteemiga, mis on võimeline koguma kõrgsurvetorude rikkest lekkiva kütuse. Kaitseümbrisega toru hõlmab välimist toru, millesse paigaldatakse alalise sõlme moodustav kõrgsurve-kütusetoru. Kaitseümbrisega torustikusüsteem hõlmab lekete kogumise vahendit ja seadmeid ning on varustatud häiresignaaliga kütusetoru rikke puhuks. 2.2.5.3 Vedelkütuse torud ei asu otse kõrge temperatuuriga seadmete kohal või läheduses, sealhulgas katlad, aurutorustikud, väljalaskekollektorid, summutid või muud seadmed, mis peavad olema punkti 2.2.6 kohaselt isoleeritud. Võimaluse korral paigaldatakse vedelkütusetorud eemale kuumadest pindadest, elektriseadmetest või muudest süüteallikatest ning varjestatakse või kaitstakse muul viisil sobivalt, et vältida kütuse pritsmeid või kütuse leket süüteallikatesse. Selliste torustikusüsteemide ühenduste arv on minimaalne. 2.2.5.4 Diiselmootori kütusesüsteemi osade projekteerimisel võetakse arvesse töö ajal tekkivat maksimaalset tipprõhku, sealhulgas kõrgrõhu impulsse, mis tekivad kütuse sissepritsepumpade töö tõttu ja kanduvad tagasi kütuse etteande- ja äravoolutorudesse. Kütuse etteande- ja äravoolutorude ühenduste projekteerimisel võetakse arvesse nende võimet takistada survestatud vedelkütuse lekkeid töö ajal ja pärast tehnohooldust. 2.2.5.5 Mitme m asina ga sead istuse puhul, mida varustatakse samast kütuseallikast, paigaldatakse üksikute m asinate kütuse etteande- ja äravoolutorustiku eraldusvahendid. Eraldusvahendid ei mõjuta teiste masinate tööd ja need on juhitavad kohast, millele ei tõkesta juurdepääsu ühe m asina juures puhkenud tulekahju. 2.2.5.6 Kui administratsioon lubab kütuse ja põlevate vedelike juhtimist läbi elu- ja teenindusruum ide, on kütust või põlevaid vedelikke juhtivad torud tuleohtu arvesse võttes tehtud administratsiooni heakskiidetud materjalist. 2.2.6 Kõrge temperatuuriga pindade kaitse 2.2.6.1 Pinnad, mille temperatuur tõuseb üle 220 °C ja millele kütusesüsteemi rike võib mõju avaldada, on nõuetekohaselt isoleeritud. 2.2.6.2 Võetakse ettevaatusabinõud, et takistada pumpadest, filtritest või soojenditest surve all vabaneda võiva kütuse kokkupuutumist kuumutatud pindadega. 2.3 Määrdeõliseadmed 2.3.1 Survestatud määrdesüsteemides kasutatava õli hoidmis-, jaotamis- ja kasutamisseadmed on sellised, mis tagavad laeva ja pardal viibivate inimeste ohutuse. A-kategooria masinaruumide ja võimaluse korral muude masinaruumide seadmed vastavad vähemalt punktidele 2.2.1, 2.2.3.3, 2.2.3.4, 2.2.3.5, 2.2.4, 2.2.5.1, 2.2.5.3, ja 2.2.6, välja arvatud et: .1 see ei välista voolu kontrollsilmade kasutamist määrdesüsteemides, tingimusel et katsetamine on näidanud nende sobivat tule kindl ust, ja .2 masinaruumides võidakse lubada peiltorusid; punktide 2.2.3.5.1.1 ja 2.2.3.5.1.3 nõudeid ei tule siiski kohaldada tingimusel, et peiltorud on varustatud asjakohaste sulgemisvahenditega; 2.3.2 Punkti 2.2.3.4 kohaldatakse ka määrdeõlipaakide suhtes, välja arvatud alla 500 l mahuga paagid, paagid, mille klapid on laeva tavapärases töörežiimis suletud, või kui tehakse kindlaks, et määrdeõlipaagi kiirsulgurklapi tahtmatu kasutamine ohustaks peajõuseadme ja oluliste abimehhanismide ohutut tööd. 2.4 Muude tuleohtlik õlide seadmed Muude jõuülekandesüsteemide, juhtimis- ja käivitussüsteemide ning küttesüsteemide survestatult kasutatavate tuleohtlike õlide hoidmise, jaotamise ja kasutamise seadmed tagavad laeva ja pardal viibivate inimeste ohutuse. Sobivad lekkinud õli kogumiseseadmed paigaldatakse hüdrauliliste klappide ja silindrite alla. Kohtades, kus asuvad süütevahendid, vastavad sellised seadmed vähemalt punktidele 2.2.3.3, 2.2.3.5, 2.2.5.3 ja 2.2.6 ning nende tugevuse ja ehituse suhtes punktidele 2.2.4 ja 2.2.5.1. 2.5 Vedelkütuseseadmed perioodiliselt mehitamata masinaruumides Lisaks punktide 2.1–2.4 nõuetele vastavad vedelkütuse ja määrdeõlisüsteemid perioodiliselt mehitamata masinaruumis järgmisele: .1 kui kütuse kulutanke täidetakse automaatselt või kaugjuhtimise teel, tagatakse vahendid ülevoolu vältimiseks. Muud tuleohtlikke vedelikke automaatselt käitlevad seadmetel (nt vedelkütuse puhastid), mis paigaldatakse võimaluse korral puhastite ja nende soojendite jaoks ettenähtud eriruumidesse, on varustatud vahenditega ülevoolu vältimiseks, ja .2 kui kütuse kulutangid või settepaagid on varustatud soojendusseadmetega, paigaldatakse kõrge temperatuuri häiresignaal juhuks, kui vedelkütuse leekpunkti võidakse ületada. 3 Majapidamises kasutatavad gaasikütteseadmed Majapidamises kasutatavad gaasikütteseadmed kiidab heaks administratsioon. Gaasiballoonide hoidla asub avatekil või hästiventileeritud ruumis, mis avaneb üksnes avatekile. 4 Mitmesugused süüteallikad ja süttivus 4.1 Elektriradiaatorid Kui kasutatakse elektriradiaatoreid, on nad kohale kinnitatud ja ehitatud nii, et tuleohtu vähendatakse miinimumini. Sellistel radiaatoritel ei ole katteta osi, millest tulev kuumus võiks kõrvetada või süüdata riideid, kardinaid või muid samalaadseid materjale. 4.2 Jäätmemahutid Jäätmemahutid on tehtud mittepõlevatest materjalidest ilma avadeta külgedes või põhjas. 4.3 Kütuse kindlad isolatsioonipinnad Ruumides, kuhu võivad pääseda naftatooted, on isolatsioonipind õli- või õliaurukindel. 4.4 Teki aluskatted Teki aluskatted, kui neid kasutatakse eluruumides ja teenindusruum ides ning juhtimispunktides või kui neid kasutatakse 1. juulil 2008 või pärast seda ehitatud reisilaevade kajutite rõdudel, on heakskiidetud raskestisüttivast materjalist, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 5 Tankerite lastialad 5.1 Naftalastitankide eraldamine 5.1.1 Lasti pumbaruumid, lastitangid, jääkide tangid ja kohverdamid paigutatakse masinaruumidest ettepoole. Vedelkütuse tangid ei pea siiski olema masinaruumidest eespool. Lastitangid ja jääkide tangid eraldatakse masinaruumidest kohverdamide, pumbaruumide, kütusetankide või ballastitankidega. Pumbaruume, kus asuvad pumbad ja nende abiseadmed nende ruumidega külgnevate latitankide ja jääkide tankide ballastimiseks ning pumbad vedelkütuse ümberpumpamiseks, käsitletakse samaväärsena lasti pumbaruumidega käesoleva eeskirja kontekstis, tingimusel et sellistel pumbaruumidel on sama ohutusstandard, mis on nõutav pumbaruumide puhul. Üksnes ballasti jaoks või vedelkütuse ümberpumpamiseks kavandatud pumbaruumid ei pea siiski vastama eeskirja 10.9 nõuetele. Pumbaruumi alumises osas võivad pum p ade mahutamiseks olla orvad A-kategooria masinaruumidesse, tingimusel et orva tekilagi on üldiselt mitte rohkem kui ühel kolmandikul teoreetili se st pardakõrgusest kiilust kõrgemal, välja arvatud et kuni 25 000 tonnise kandevõimega laevade puhul, kui on võimalik tõendada, et juurdepääsu ja rahuldava torustikusüsteemi tõttu on see raskendatud, võib administratsioon lubada orva, mis on sellest kõrgemal, aga mitte kõrgemal kui pool teoreetilisest pardakõrgusest kiilust kõrgemal. 5.1.2 Peamised l astijuhtimispunktid, juhtimispunktid, eluruumid ja teenindusruum id (välj a arvatud eraldiasuvad lasti la adimisseadmete ruumid) asuvad lastitankidest, jääkide tankidest ja lasti- või jääkide tanke masinaruumidest eraldavatest ruumidest tagapool, kuid ei asu tingimata vedelkütusetanksidest ja ballastitankidest tagapool, ning nad paigutatakse sellisel viisil, et teki või vaheseina üksik rike ei võimalda gaasi või suitsu tungimist lastitankidest eluruumi, pea mis tesse lasti juhtimispunktidesse, juhtimispunktidesse või teenindusruum idesse. Punkti kohast 5.1.1 orva ei pea võtma arvesse nende ruumide auskoha määramisel. 5.1.3 Kui seda siiski peetakse vajalikuks, võib administratsioon lubada pea mised lasti juhtimispunkte, juhtimispunkte, eluruume ja teenindusruum e, mis asuvad lastitankidest tagapool, jääkide tanke ja lasti- ja jääkide tanke masinaruumidest eraldavaid ruume, mis ei asu tingimata vedelkütusetankidest või ballastitankidest eespool. Masinaruume, mis ei ole A-kategooria masinaruumid, võidakse lubada lastitankidest ja jääkide tankidest eespool, tingimusel et nad on eraldatud lastitankidest ja jääkide tankidest kohverdamide, pumbaruumide, vedelkütusetankide või ballastitankidega, ja et neis on vähemalt üks käsitulekustuti. Kui nendes on sisepõlemismasinad, tagatakse lisaks käsitulekustutitele üks heakskiidetud vähemalt 45 l mahutavusega või samaväärne vahtkustuti. Kui osaliselt pool kantava tulekustuti töö on raskendatud, võidakse see tulekustuti asendada kahe täiendava käsitulekustutiga. Eluruumid, pea mise lasti juhtimispunkti ruumid, juhtimispunktid ja teenindusruum id paigutatakse sellisel viisil, et teki või vaheseina üksik rike ei võimalda gaasi või suitsu tungimist lastitankidest sellistesse ruumidesse. Kui seda peetakse laeva ohutuse või navigatsiooni ohutuse jaoks vajalikuks, võib administratsioon lisaks lubada, et masinaruumid, kus on sisepõlemismasinad, mida ei kasutata suurema kui 375 kW võimsusega peajõuseadmena, asuvad lastialast eespool, tingimusel et seadmed vastavad käesolevale punktile. 5.1.4 Üksnes kombineeritud laevades: .1 Jääkide tanke ümbritsevad kohverdamid, välja kui jääke veetakse kuivlasti mere reisidel, moodustavad jääkide tankide piirded laevakere, pea lastitekk, lasti pumbaruumi vahesein või vedelkütusetank selle osa. Need kohverdamid ei avane topeltpõhja, torutunnelisse, pumbaruumi või muusse kinnisesse ruumi ja neid ei kasutata lasti või ballasti jaoks ning need ei ole ühendatud naftalasti või ballasti teenindavate torustikusüsteemidega. Tagatakse vahendid kohverdamide täitmiseks veega ja nendest vee ärajuhtimiseks. Kui jääkide tank moodustab lasti pumbaruumi vaheseina osa, ei avane pumbaruum topeltpõhja, torutunnelisse või muusse kinnisesse ruumi; lubatud võivad siiski olla gaasitihedad kinnipolditavate kaantega avad; .2 Tagatakse vahendid pumbaruumiga ühendatud torustiku eraldamiseks punktis 5.1.4.1 viidatud jääkide tankidest. Eraldamisvahend koosneb klapist, mille järel on pööratav äärik või äärikutega toruvahetükk koos asjakohaste pimeäärikutega. See seade külgneb jääkide tankidega, kuid kui see on põhjendamatu või mitteteostatav, võib see asuda pumbaruumis otse pärast torustiku läbiminekut vaheseinast. Eraldi püsivalt paigaldatud pumbaseade ja torustikusüsteem, mis sisaldab kollektorit ja on varustatud väljalülitamisklapi ja pimeäärikuga, paigaldatakse jääkide tankide sisu tühjendamiseks otse avatekile kalda vastuvõturajatisse äraandmiseks, kui laev on kuivlasti režiimil. Kui kasutatakse ümberlaadimissüsteemi jääkide ümberlaadimiseks kuivlasti režiimil, ei ole see muude süsteemidega ühendatud. Aktsepteerida võidakse muudest süsteemidest eraldamist äärikutega toruvahetükkide eemaldamise teel; .3 Jääkide tankide luugiavad ja puhastamisavad on lubatud üksnes avatekil ja need on varustatud sulgemisseadmetega. Välja arvatud kui nad koosnevad kinnipolditavatest plaatidest, mille poldid on veetihedates vahemikes, varustatakse need sulgemisseadmed lukustusseadmetega laeva vastutava tüürimehe järelevalve all, ja .4 kui lasti pardatangid on olemas, paigaldatakse lastitorustik teki all nende tankide sisse. Administratsioon võib siiski lubada lastitorustiku paigaldamist eri kanalisse kui neid saab piisavalt puhastada ja ventileerida administratsiooni rahuldaval viisil. Kui lasti pardatanke ei ole, paigaldatakse lastitorustik teki all eri kanalisse . 5.1.5 Kui tõendatakse, et navigatsiooniseadmete paigaldamine lastiala kohale on vajalik, tehakse seda üksnes navigeerimise eesmärgil ning see eraldatakse lastitangi tekist vähemalt 2 m pikkuse avaruumi abil. Sellise navigatsiooniseadmete asukoha tulekaitsenõuded on juhtimispunktide nõuded, mis on toodud eeskirjas 9.2.4.2, ja vastavalt vajadusele muud nõuded tankerite kohta. 5.1.6 Tagatakse vahendid tekile loksunu eemalehoidmiseks eluruumidest ja teenindusruum idest. See võidakse saavutada vähemalt 300 mm kõrguse ühelt küljelt teisele ulatuva püsiva katkematu koomingu paigaldamise teel. Erilist tähelepanu pööratakse ahtri kaudu laadimisega seotud seadmetele. 5.2 Piirdeavade piirangud 5.2.1 Välja arvatud nagu punktis 5.2.2 lubatud, ei asu pääsuuksed, õhu sisselasked ja eluruumide, teenindusruum ide, juhtimispunktide ja masinaruumide avad lastiala vastas. Nad asuvad põikvaheseinal, mis ei ole lastiala vastas, või pealisehitise või tekiehitis pardapoolsel küljel kaugusel, mis on vähemalt 4% laeva pikkusest, kuid mitte vähem kui 3 m pealisehitise või tekiehitise otsast lastiala vastas. See kaugus ei ületama 5 m. 5.2.2 Administratsioon võib lubada pääsuuksi piirdevaheseintes lastiala vastas või 5 m ulatuses punktis 5.2.1 nimetatud piiretest, pea mise lasti juhtimispunkti juurde ja sellistesse teenindusruum idesse, mida kasutatakse toiduladude, hoidlate ja hoiuruumidena, tingimusel et nad ei võimalda otse või kaudset juurdepääsu muudesse ruumidesse, kus on eluruumid, juhtimispunktid või teenindusruum id, näiteks kambüüsid, pentrid või töökojad või samalaadsed ruumid, milles on auru süttimise allikad. Sellise ruumi piire on isoleeritud A-60 klassi standardi kohaselt, välja arvatud piire lastiala vastas. Punktis 5.2.1 nimetatud piiretesse võidakse paigaldada kinnipolditavad plaadid masinate eemaldamiseks. Roolikambri uksed ja aknad võib paigutada punktis 5.2.1 nimetatud piiretesse, kui nad on kavandatud tagama, et roolikambri saab kiiresti ja tõhusalt muuta gaasi- ja aurutihedaks. 5.2.3 Aknad ja pardailluminaatorid lastiala vastas ning pealisehitiste ja tekiehitiste külgedel punktis 5.2.1 nimetatud piiretes on statsionaarsed (mitteavanevad). Sellised aknad ja pardailluminaatorid, välja arvatud roolikambri aknad, vastavad A-60 klassi standardile, välja arvatud et A-0 klassi standard on vastuvõetav väljaspool eeskirjas 9.2.4.2.5 nimetatud piiret asuvate akende ja pardailluminaatorite puhul. 5.2.4 Kui torutunnelist on alaline pääs peapumbaruumi, paigaldatakse veetihe uks, mis vastab eeskirja II-1/13-1.2 nõuetele ja lisaks järgmisele: .1 lisaks sillalt juhtimisele on veetihedaid uksi võimalik käsitsi sulgeda väljaspool peapumbaruumi sissepääsu ja .2 veetihe uks hoitakse suletuna laeva tavapärase töö käigus, välja arvatud kui on vajalik pääs torutunnelisse. 5.2.5 Püsivalt paigaldatud heakskiidetud gaasitihedaid valgustikorpuseid võidakse lubada pumbaruumide valgustamiseks pumbaruume ja muid ruume eraldavates vaheseintes ja tekkidel, tingimusel et nad on piisava tugevusega ning säilitatakse vaheseina või teki terviklikkus ja gaasitihedus. 5.2.6 Ventilatsiooni sisselasete ja väljalasete ning muude tekiehitiste ja pealisehitiste piiriruumide avade paigutus on selline, mis täiendab punkti 5.3 ja eeskirja 11.6. Sellised avad, eelkõige masinaruumides, asuvad võimalikult kaugel ahtri suunas. Sellele pööratakse nõuetekohast tähelepanu, kui laev on varustatud ahtri kaudu lastimiseks või lossimiseks. Plahvatusohu vältimiseks paigaldatakse süüteallikad, näitek s elektriseadmed nii, et väldit a k se plahvatusohtu. 5.3 Lastitangi ventileerimine 5.3.1 Üldised nõuded Lastitankide ventilatsioonisüsteemid on täiesti eraldi laeva muude ruumide õhutorudest. Avade seadmed ja asend lastitangi tekil, kust tuleohtlikud aurud võivad välja pääseda, on selline, mis viib miinimumini võimaluse, et tuleohtlikud aurud pääsevad kinnistesse ruumidesse, kus on süüteallikas, või kogunevad tekimehhanismide ja seadmete lähedusse, mis võib tekitada süttimisohu. Käesoleva üldise põhimõtte kohaselt kohaldatakse punktide 5.3.2–5.3.5 ja eeskirja 11.6 kriteeriume. 5.3.2 Ventilatsiooniseadmed 5.3.2.1 Lastitangi ventilatsiooniseadmed võivad olla eraldiseisvad või liidetud muude lastitankidega ning nad võivad olla paigutatud inertgaasi torustikku. 5.3.2.2 Kui seadmed on liidetud muude lastitankidega, kasutatakse kas sulgeklappe või muid vastuvõetavaid vahendeid lastitangi isoleerimiseks. Kui on paigaldatud sulgeklapid, varustatakse nad lukustusseadmetega, mida juhib laeva vastutav tüürimees. Klappide või muude vastuvõetavate vahendite tööseisundit näitab selge visuaalne näit. Kui tangid on isoleeritud, siis tagatakse, et asjakohased sulgeventiilid avatakse enne, kui alustatakse nendesse tankidesse lasti lastimise või ballastimisega või nende tankide lossimisega. Tankerite puhul, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2017 või pärast seda, võimaldab isolatsioon jätkuvalt suurte auru-, õhu- või inertgaasi segude koguste läbiminekut lasti lastimisel ja ballastimisel või eeskirja 11.6.1.2 kohasel lossimisel. Isolatsioon peab jätkuvalt võimaldama lastitankide temperatuurierinevustest tingitud voolu eeskirja 11.6.1.1 kohaselt. 5.3.2.3 Kui kavandatakse lasti lastimist ja ballastimist või sellise lastitangi või lastitankide rühma lossimist, mis on üldisest ventilatsioonisüsteemist isoleeritud, varustatakse see lastitank või lastitankide rühm vahenditega kaitseks ülerõhu või alarõhu vastu eeskirjas 11.6.3.2 nõutava kohaselt. 5.3.2.4 Ventilatsiooniseadmed ühendatakse lastitangi laega ja nad on isekuivenevad lastitankidesse laeva tavapärase trimmi ja kreeni korral. Kui isekuivenevate torude paigaldamine ei ole võimalik, tagatakse püsiseadmed ventilatsioonitõru kuivendamiseks lastitanki. 5.3.3 Ventilatsioonisüsteemide ohutusseadmed Ventilatsioonisüsteem varustatakse seadmetega, mis takistavad leegi pääsu lastitankidesse. Nende seadmete projekt, katsetamine ja asukoht vastab administratsiooni poolt organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel kehtestatud nõuetele. Mõõteavasid kasutatakse rõhkude võrdsustamiseks. Need varustatakse isesulguvate ja tihedalt sulguvate kaantega. Leegipidurdajad ja -ekraanid ei ole nendes avades lubatud. 5.3.4 Ventilatsioonitorude väljalaskeavad lasti käitlemisel ja ballastimisel 5.3.4.1 Ventilatsioonitorude väljalaskeavad lasti lastimisel, lossimisel ja ballastimisel, mida nõuab eeskiri 11.6.1.2: .1.1 võimaldavad aurusegude vaba voolu või .1.2 võimaldavad aurusegude väljavoolu drosseldamist, et saavutada kiirus vähemalt 30 m/s; .2 on niimoodi paigaldatud, et aurusegu väljutatakse alt üles; .3 kui meetodiks on aurusegude vaba vool, on nad sellised, et väljalaskeava on vähemalt 6 m üle lastitangi teki või vööri ja ahtri pardaluugi, kui see asub 4 m kaugusel pardaluugist, ning asub horisontaalselt mõõdetuna vähemalt 10 m kaugusel lähimast õhu sisselaskeavast ja avadest kinnistesse ruumidesse, kus on süüteallikas, ning tekiseadmetest, mis võivad hõlmata ankrupeli ja ketikasti avasid ning seadmeid, mis põhjustavad süttimisohtu, ja .4 kui meetodiks on suurel kiirusel väljavool, asub see vähemalt 2 m kõrgusel üle lastitangi teki ja horisontaalselt mõõdetuna vähemalt 10 m kaugusel lähimast õhu sisselaskeavast ja avadest kinnistesse ruumidesse, kus on süüteallikas, ning tekiseadmetest, mis võivad hõlmata ankrupeli ja ketikasti avasid ning seadmeid, mis põhjustavad süttimisohtu. Need väljalaskeavad varustatakse heakskiidetud tüüpi kiirvooluseadmetega. 5.3.4.2 Lastimise ja ballastimise ajal lastitankidest väljutatavate aurude ventilatsiooniseadmed vastavad punktile 5.3 ja eeskirjale 11.6 ning koosnevad kas ühest või mitmest masti vertikaaltorust või mitmest kiirvooluavast. Sellise ventilatsioonitoruna võib kasutada inertgaasiga varustamise toru. 5.3.5 Jääkide tankide isolatsioon kombineeritud laevades Kombineeritud laevades koosnevad muude lastitankide õli või õlijääke sisaldavate jääkide tankide isoleerimise seadmed pimeäärikutest, mis jäävad alati paigale, kui veetakse muid laste peale eeskirjas 1.6.1 viidatud vedellastide. 5.4 Ventilatsioon 5.4.1 Pumbaruumide ventilatsioonisüsteemid Pumbaruumid on mehaaniliselt ventileeritavad ja väljalase väljalaskeventilaatoritest juhitakse ohutusse kohta avatekil. Nende ruumide ventilatsioon on piisava võimsusega, et viia miinimumini tuleohtlike aurude kogenemise võimalus. Õhuvahetuste toimub ruumi kogumahtu arvestades vähemalt 20 korda tunnis. Õhukanalid paigaldatakse nii, et kogu ruumi ventileeritakse tõhusalt. Ventilatsioon toimub imitorude kaudu , milles kasutatavad ventilaatorid ei tekita sädemeid . 5.4.2 Ventilatsioonisüsteemid kombineeritud laevades Kombineeritud laevades saab lastiruume ja lastiruumidega külgnevaid kinniseid ruume mehaaniliselt ventileerida. Mehaaniline ventilatsioon võib toimuda teisaldatavate ventilaatorite abil. Heakskiidetud statsionaarne gaasihoiatussüsteem, mis suudab kontrollida tuleohtlikke aure, paigaldatakse jääkide tankidega külgnevatesse pumbaruumidesse, torustikesse ja kohverdamidesse punkti 5.1.4 kohaselt. Sobivad seadmed on tehtud nii, et nad hõlbustavad tuleohtlike aurude mõõtmist kõikides lastiala ruumides. Selliseid mõõtmisi on võimalik teha avatekilt või hõlpsasti juurdepääsetavatest kohtadest. 5.5 Inertgaasisüsteemid 5.5.1 Kohaldamine 5.5.1.1 20 000 tonnise ja suurema kandevõimega tankeritel, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda, aga enne 1. jaanuari 2016, saavutatakse lastitankide kaitse statsionaarse inertgaasisüsteemi abil, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele, vastu võetud resolutsiooniga MSC.98(73) , välja arvatud et administratsioon võib aktsepteerida muid samaväärseid süsteemse või seadmeid, mida kirjeldatakse punktis 5.5.4. 5.5.1.2 8000 tonnise ja suurema kandevõimega tankeritel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, kui nad veavad eeskirjades 1.6.1 või 1.6.2 kirjeldatud laste, saavutatakse lastitankide kaitse statsionaarse inertgaasisüsteemi abil, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele, välja arvatud et administratsioon võib aktsepteerida muid samaväärseid süsteemse või seadmeid, mida kirjeldatakse punktis 5.5.4. 5.5.1.3 Tankerid, mis kasutavad lastitankide toornaftaga pesemine puhastusmeetodit, varustatakse tuleohutussüsteemide koodeksile vastava inertgaasisüsteemiga ja statsionaarsete tankide pesemise masinatega. Inertgaasisüsteemid, mis on siiski paigaldatud tankeritele, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda, aga enne 1. jaanuari 2016, vastavad tuleohutussüsteemide koodeksile, mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.98(73) . 5.5.1.4 Tankerid, mis peavad olema varustatud inertgaasisüsteemidega, vastavad järgmisele: .1 topeltke re ga ruumid varustatakse sobivate inertgaasi toiteühendustega; .2 kui kereruumid on ühendatud püsivalt paigaldatud inertgaasi jaotussüsteemiga, tagatakse v ahendid, et vältida süsivesinik gaaside pääsu läbi süsteemi lastitankidest topeltpõhjaga ruumidesse, ja .3 kui sellised ruumid ei ole püsivalt ühendatud inertgaasi jaotussüsteemiga, tagatakse asjakohased vahendid, et võimaldada ühendamist inertgaasi magistraaltoruga. 5.5.2 Kemikaalitankerite ja gaasitankerite inertgaasisüsteemid 5.5.2.1 Tuleohutussüsteemide koodeksis toodud nõudeid inertgaasisüsteemidele ei tule kohaldada kemikaalitankerite suhtes, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2016, sealhulgas kemikaalitankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012, ja kõik gaasitankerid: .1 kui veetakse eeskirjas 1.6.1 kirjeldatud laste, tingimusel et nad vastavad kemikaalitankerite inertgaasisüsteemide nõuetele, mille on administratsioon kehtestanud organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel , või .2 kui veetakse tuleohtlikke laste, välja arvatud toornafta või naftasaadused, näiteks lastid, mis on loetletud rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi peatükis 17 ja 18, tingimusel et nende vedamiseks kasutatavate tankide maht ei ületa 3000 m 3 ja tankide pesemise masinate üksikute pihustite võimsused ei ületa 17,5 m 3 /h ja lastitangis korraga kasutatavate masinate tootlikkus kokku ei ületa 110 m 3 /h. 5.5.3 Üldnõuded inertgaasisüsteemidele 5.5.3.1 Inertgaasisüsteem on võimeline tühje tanke inertiseerima, puhastama ja degaseerima ning säilitama lastitankide õhus nõutava hapnikusisalduse. 5.5.3.2 Tankerid, millele on paigaldatud statsionaare inertgaasisüsteem, varustatakse kinnise mõõtesüsteemiga. 5.5.4 Nõuded samaväärsetele süsteemidele 5.5.4.1 Administratsioon võib pärast laeva varustuse ja seadmete hindamist aktsepteerida muid statsionaarseid seadmeid kooskõlas eeskirjaga I/5 ja punktiga 5.5.4.3. 5.5.4.2 8000 tonnise ja suurema , kuid väiksema kui 20 000 tonnise kandevõimega tankeritel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, võib administratsioon aktsepteerida punktiga 5.5.4.1 nõutavate statsionaarsete seadmete asemel muid samaväärseid seadmeid või kaitsevahendeid eeskirja I/5 ja punkti 5.5.4.3 kohaselt. 5.5.4.3 Samaväärsed süsteemid või seadmed: .1 on võimelised vältima plahvatusohtlike segude ohtlikku kogunemist vigastamata lastitankidesse tavapärase töö käigus kogu ballastiga mere reisi ja vajalike tangisiseste tööde käigus, ja .2 on projekteeritud nii, et viiakse miinimumini süttimisoht süsteemi enda poolt genereeritud staatilise elektri tõttu. 5.6 Inertiseerimine, puhastamine ja degaseerimine 5.6.1 Puhastamis- ja/ või degaseerimisseadmed on sellised, mis viivad miinimumini tuleohtlike aurude atmosfääri hajumisest ja tuleohtlike segude lastitanki levimisest tulenevad ohud. 5.6.2 Lastitankide puhast a mine ja/või degaseerimine toimub eeskirja 16.3.2 kohaselt. 5.6.3 Tühjade tankide inertiseerimis-, puhastamis- või degaseerimisseadmed, mida nõutakse punktides 5.5.3.1, on administratsiooni rahuldavad ja sellised, et viiakse miinimumini süsivesinikaurude kogunemine tangi sisemiste konstruktsiooniosade poolt moodustatavatesse taskutesse ja et: .1 kui üksikutele lastitankidele on paigaldatud gaasi väljalasketoru, asub see võimalikult kaugel inertgaasi/õhu sisselaskeavast ja on paigaldatud punkti 5.3 ja eeskirja 11.6 kohaselt. Selliste väljalasketorude sisselasked võivad asuda kas teki tasandil või mitte rohkem kui 1 m tangi põhjast kõrgemal; .2 punktis 5.6.3.1 viidatud gaasi väljalasketoru ristlõikeala on selline, et väljumiskiirus on vähemalt 20 m/s, kui korraga varustatakse inertgaasiga kolme tanki. Nende väljalaskeavad ulatuvad vähemalt 2 m tekitasandist kõrgemale ja .3 gaasi väljalaskeavad, millele viidatakse punktis 5.6.3.2, varustatakse sobivate lukustusseadmetega. 5.7 Gaasi mõõtmine ja avastamine 5.7.1 Kantav vahend Tankerid varustatakse vähemalt ühe kantava vahendiga hapniku mõõtmiseks ja ühega tuleohtlike aurude kontsentratsioonide mõõtmiseks koos piisava varuosade komplektiga. Tagatakse sobivad vahendid selliste mõõtevahendite kalibreerimiseks. 5.7.2 Seadmed gaasi mõõtmiseks topeltke re ga ruumides ja topeltpõhjaga ruumides 5.7.2.1 Tagatakse sobivad kantavad vahendid hapniku ja tuleohtlike aurude kontsentratsioonide mõõtmiseks topeltke re ja topeltpõhjaga ruumides. Nende vahendite valimisel pööratakse nõuetekohast tähelepanu nende kasutamisele koos statsionaarsete gaasiproovide võtmise torusüsteemidega, millele viidatakse punktis 5.7.2.2. 5.7.2.2 Kui topeltke re ga ruumides ei saa õhku usaldusväärselt mõõta painduvaid gaasiproovide võtmise voolikuid kasutades, varustatakse sellised ruumid gaasiproovide võtmise püsitorudega. Gaasiproovide võtmise torud on kohandatud sellistele ruumidele vastavalt. 5.7.2.3 Konstruktsioonimaterjalid ja gaasiproovide võtmise torude mõõtmed on sellised, mis väldivad piiranguid. Kui kasutatakse plastmaterjale, on nad elektrit juhtivad. 5.7.3 Statsionaarsete süsivesinik gaasi avastamise süsteemide seadmed naftatankerite topeltke re ja topeltpõhjaga ruumides. 5.7.3.1 Lisaks punktide 5.7.1 ja 5.7.2 nõuetele varustatakse 20 000 tonnise ja suurema kandevõimega naftatankerid, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2012 või pärast seda, statsionaarse süsivesinikgaasi avastamise süsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile süsivesinikgaasi kontsentratsioonide mõõtmise osas kõikides ballastitankides ja topeltke re ja topeltpõhjaga tühjades lastitankidega külgnevates ruumides, sealhulgas vöörpiigi tank ja muud lastitankidega külgnevad tangid ja ruumid vaheseinte tekist madalamal. 5.7.3.2 Naftatankerid, mis on varustatud selliste ruumide pidevalt töötavate inertiseerimissüsteemidega, ei pea olema varustatud statsionaarse süsivesinikgaasi avastamise seadmega. 5.7.3.3 Eespool toodust olenemata ei pea punkti 5.10 kohased pumbaruumid vastama käesoleva punkti nõuetele. 5.8 Topeltkerega ja topeltpõhjaga ruumide õhuvarustus Topeltkerega ja topeltpõhjaga ruumidesse paigaldatakse sobivad ühendused õhuga varustamiseks. 5.9 Lastiala kaitse Tilgakogurid paigaldatakse lastijääkide kogumiseks lastitorudes ja -voolikutes toru- ja voolikuühenduste alal kollektoriala alla. Lastivoolikud ja tankide pesemisvoolikud on katkematu elektritoitega kogu pikkuse ulatuses, sealhulgas muhvid ja äärikud (välja arvatud kaldaühendused) ja nad peaksid olema maandatud elektrostaatiliste laengute kõrvaldamiseks. 5.10 Pumbaruumide kaitse 5.10.1 Tankerite l : .1 Lastipumbad, ballastipumbad ja lastijääkide lossimispumbad, mis on paigaldatud pumbaruumidesse ja mis töötavad läbi pumbaruumide vaheseinte minevate võllide abil, varustatakse temperatuurianduritega vaheseina võllitihendite karpidel, laagrite ja pumbakatetel. Pidev heli- ja nähtav häiresignaal hakkab automaatselt tööle lasti juhtimisruumis või pumba juhtimispunktis; .2 valgustus pumbaruumides, välja arvatud avariivalgustus, on sünkroniseeritud ventilatsiooniga nii, et ventilatsioon töötab, kui valgustus lülitatakse sisse. Ventilatsioonisüsteemi rike ei põhjusta valgustuse väljalülitamist; .3 paigaldatakse süsivesinikgaasi de kontsentratsiooni pideva jälgimise süsteem. Proovivõtukohad või detektori otsikud asuvad sobivas kohas, nii et potentsiaalselt ohtlikud lekked avastatakse hõlpsasti. Kui süsivesinikgaaside kontsentratsioon jõuab etteantud tasemele, mis ei ole kõrgem kui 10% madalamast tuleohtlikust piirist, käivitatakse automaatselt pidev heli- ja nähtav häiresignaal pumbaruumis, masinaruumi peajuhtimispunktis, lastijuhtimisruumis ja komandosillal töötajate hoiatamiseks võimalikust ohust, ja .4 kõik pumbaruumid varustatakse pilsitaseme seireseadmetega koos asjakohaselt paigutatud häiresignaalidega. Eeskiri 5 T ule kahju kasvupotentsiaal 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on piirata tule kahju kasvupotentsiaali laeva kõikides ruumides. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagatakse ruumi õhuga varustamise juhtimisvahendid; .2 tagatakse ruumi tuleohtlike vedelike juhtimisvahendid ja .3 piiratakse põlevate ainete kasutamist. 2 Ruumi õhuvarustuse ja tuleohtlike vedelike juurdevoolu juhtimine 2.1 Sulgurseadmed ja ventilatsiooni seiskamisseadmed 2.1.1 Kõikide ventilatsioonisüsteemide peasisselaske- ja väljalaskeavasid saab sulgeda väljastpoolt ventileeritavaid ruume. Sulgemisvahendid on hõlpsasti juurdepääsetavad ning ka silmapaistvalt ja püsivalt tähistatud ning näitavad, kas sulgeseade on avatud või suletud. 2.1.2 Eluruumide, teenindusruum ide, lastiruumide, juhtimispunktide ja masinaruumide jõuajamiga ventilatsiooni saab seisata hõlpsasti juurdepääsetavast kohast väljastpoolt teenindatavat ruumi. See koht ei ole hõlpsasti äralõigatav tulekahju korral teenindatavas ruumis. 2.1.3 Reisilaevades, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, varustatakse jõuajamiga ventilatsioon juhtseadmetega, mis on nii grupeeritud, et kõiki ventilaatoreid saab seisata kahest eraldi kohast, mis asuvad teineteisest nii kaugel või võimalik, välja arvatud masinaruumi ja lastiruumi ventilatsioon ja alternatiivne süsteem, mida võidakse nõuda eeskirja 8.2 alusel. Lastiruumide jõuajamiga ventilatsioonisüsteeme teenindavaid ventilaatoreid saab seisata ohutust kohast väljastpoolt selliseid ruume. 2.2 Juhtimisvahendid masinaruumides 2.2.1 Tagatakse juhtimisvahendid keilutite avamiseks ja sulgemiseks, tavaliselt tõmbeventilatsiooni võimaldavate korstnaavade sulgemiseks ja ventilaatori tulesiibrite sulgemiseks. 2.2.2 Tagatakse juhtimisvahendid ventilaatorite seiskamiseks. Paigaldatud masinaruume teenindavate jõuajamiga ventilatsiooni juhtseadmed grupeeritakse nii, et neid saab juhtida kahest kohast, millest üks on väljaspool selliseid ruume. Masinaruumide jõuajamiga ventilatsiooni seiskamiseks paigaldatud vahendid on täiesti eraldi vahenditest, mis on paigaldatud muude ruumide ventilatsiooni seiskamiseks. 2.2.3 Tagatakse juhtimisvahendid sundtõmbeventilaatorite, vedelkütuse ümberlaadimispumpade, vedelkütuseseadmete pumpade, määrdeõlipumpade, kütteõli tsirkulatsioonipumpade ja kütuse separaatorite (puhastite) seiskamiseks. Punkte 2.2.4 ja 2.2.5 ei kohaldata siiski pilsivee separaatorite kohta. 2.2.4 Punktides 2.2.1–2.2.3 ja eeskirjas 4.2.2.3.4 nõutavad juhtseadmed asuvad väljaspool asjaomast ruumi, et neid ei lõigataks ära tulekahju korral teenindatavas ruumis. 2.2.5 Reisilaevades asuvad punktides 2.2.1–2.2.4 ja eeskirjades 8.3.3 ja 9.5.2.3 nõutavad juhtseadmed ja nõutavate tulekustutussüsteemide juhtseadmed asuvad ühes juhtimispunktis või on grupeeritud võimalikul t vähestesse kohtadesse administratsiooni rahuldaval viisil. Sellistesse kohtadesse on avatekilt ohutu juurdepääs. 2.3 Täiendavad nõuded juhtimisvahenditele perioodiliselt mehitamata masinaruumis 2.3.1 Perioodiliselt mehitamata masinaruum ide puhul pöörab administratsioon erilist tähelepanu masinaruumide, tulekustutussüsteemi juhtseadmete asukoha ja (nt ventilatsiooni, kütusepumpade jne) keskkjuhtseadmete nõutavate seiskamisseadmete tulekindluse säilitamisele ning nõutavad võivad olla täiendavad tulekustutusvahendid ja muud tuletõrjeseadmed ja hingamisaparaadid. 2.3.2 Reisilaevades on need nõuded vähemalt samaväärsed tavaliselt mehitatud masinaruumide nõuetega. 3 Tulekaitsematerjalid 3.1 Mittepõlevate materjalide kasutamine 3.1.1 Isolatsioonimaterjalid Isolatsioonimaterjalid on mittepõlevad, välja arvatud lastiruumides, postiruumides, pagasiruumides ja teenindusruum ide külmutuskambrites. Koos isolatsiooniga kasutatavad aurutõkked ja liimid ning külmade teenindusruumide toruliitmike isolatsioon ei pea olema mittepõlevast materjalist, kuid nende kogused hoitakse võimalikult väiksed ja nende avatud pinnad on madala tuleohtlikkuse karakteristikutega. 3.1.2 Laed ja voodrid 3.1.2.1 Reisilaevades, välja arvatud lastiruumides, on kõik voodrid, põ rand ad, tuuletõkked ja laed mittepõlevast materjalist, välja arvatud postiruumides, pagasiruumides, saunades või teeni ndu sruumide külmutuskambrites. 3.1.2.2 Kaubalaevades on kõik voodrid, laed, tuuletõkked ja nendega ühendatud põ rand ad mittepõlevatest materjalidest järgmistes ruumides: .1 eluruumides ja teeni ndu sruumides ja juhtimispunktides laevadel, millele on määratud IC-meetod, millele viidatakse eeskirjas 9.2.3.1, ja .2 eluruume ja teeni ndus ruume teenindavates koridorides ja kinnistel treppidel ja juhtimispunktides laevadel, mi llele on määratud IIC- ja IIIC- meetod, millele viidatakse eeskirjas 9.2.3.1. 3.1.3 Osalised vaheseinad ja tekid reisilaevadel 3.1.3.1 Osalised vaheseinad või tekid, mida kasutatakse ruumi vaheruumideks jaotamisel otstarbekuse või ruumikujunduse tõttu, on mittepõlevast materjalist. 3.1.3.2 Voodrid, laed ja osalised vaheseinad või tekid, mida kasutatakse külgnevate kajutite rõdude varjamiseks või eraldamiseks, on mittepõlevast materjalist. Kajutite rõdud reisilaevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 2008, vastavad käesoleva punkti nõuetele esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2008. 3.2 Põlevate materjalide kasutamine 3.2.1 Üldised nõuded 3.2.1.1 Reisilaevades vastavad A-, B- või C-klassi vaheseinad eluruumides ja teenindusruumides ja kajutite rõdud , mis asuvad vastu põlevaid materjale, kattematerjale, ehisliiste, kaunistusi ja vineeri, kooskõlas punktidega 3.2.2–3.2.4 ja eeskirjaga 6. Lubatud on siiski traditsioonilised puitpingid ja puitvooderdised vaheseintel ja lagedel saunades ning selliste materjalide puhul ei pea tegema punktides 3.2.2 ja 3.2.3 ettenähtud arvutusi. Punkti 3.2.3 ei tule siiski kohaldada kajutite rõdudele. 3.2.1.2 Kaubalaevades võivad eluruumidesse ja teeni ndus ruumidesse paigaldatud mittepõlevad vaheseinad, laed ja voodrid olla vastu põlevaid materjale, kattematerjale, ehisliiste, kaunistusi ja vineeri, tingimusel et sellised ruumid on piiratud mittepõlevate vaheseinte, lagede ja voodritega punktide 3.2.2–3.2.4 ja eeskirja 6 kohaselt. 3.2.2 Põlevate materjalide maksimaalne kütteväärtus Punktis 3.2.1 nimetatud pindadel ja voodrites kasutatud põlevad materjalid on kütteväärtusega, mis ei ületa 45 MJ/m² pinnast kasutatava paksuse kohta. Käesoleva punkti nõudeid ei kohaldata voodritele või vaheseintele kinnitatud mööblipindade suhtes. 3.2.3 Põlevate materjalide kogumaht Kui põlevaid materjale kasutatakse punkti 3.2.1 kohaselt, vastava d nad järgmistele nõuetele: .1 Põlevate vooderdiste, ehisliistude, kaunistuste ja vineeride kogumaht eluruumides ja teeni ndus ruumides ei ületa mahtu, mis on samaväärne 2,5 mm paksuse vineeri mahuga seintel ja laevooderdistel üheskoos. Vooderdiste, vaheseinte või tekkide külge kinnitatud mööblit ei pea arvesse võtma põlevate materjalide kogumahu arvutamisel ja .2 laevade puhul, mis on varustatud tuleohutussüsteemide koodeksile vastava automaatse sprinklersüsteemiga, võib eespool toodud maht hõlmata mõningaid põlevaid materjale, mida kasutatakse C-klassi vaheseinte püstitamiseks. 3.2.4 Avatud pindade madala tuleohtlikkuse karakteristikud Järgmised pinnad on tulekatsekoodeksi kohaselt madala tuleohtlikkuse karakteristikutega: 3.2.4.1 reisilaevades: .1 avatud pinnad koridorides ja kinnistel treppidel ning vaheseinte ja lagede vooderdised eluruumides ja teeni ndus ruumides (välja arvatud saunas) ja juhtimispunktides ja .2 pinnad ja põhjad eluruumide ja teeni ndus ruumide ja juhtimispunktide varjatud või ligipääsmatutes kohtades. .3 Kajutite rõdude avatud pinnad, välja arvatud naturaalsest lehtpuust tekikatetesüsteemid. 3.2.4.2 Kaubalaevades: .1 avatud pinnad koridorides ja kinnistel treppidel ja lagedel eluruumides ja teeni ndus ruumides (välja arvatud saunas) ja juhtimis kohtades ja .2 pinnad ja põhjad eluruumide ja teeni ndus ruumide ja juhtimispunktide varjatud või ligipääsmatutes kohtades. 3.3 Mööbel kinnistel treppidel reisilaevades Kinnistel treppidel piirdub mööbel istmetega. See on kinnitatud ja piirdub kuni kuue istmega iga teki igal kinnisel trepil, mis on tulekatsekoodeksi kohaselt piiratud tuleohuga ning ei tõkesta reisija evakuatsiooniteed. Administratsioon võib lubada lisaistmeid peamisel vastuvõtualal kinnise trepi piires, kui need on statsionaarsed, mittepõlevad ja ei tõkesta reisijate evakuatsiooniteed. Mööbel ei ole lubatud reisijate ja laevapere kajutialade evakuatsiooniteed moodustavates koridorides. Lisaks eespool nimetatule võivad olla lubatud mittepõlevast materjalist kapid, kus hoitakse käesolevate eeskirjadega nõutavat tavapärast ohutusvarustust. Joogiveeautomaate ja jääkuubikumasinaid võidakse lubada koridorides, tingimusel et nad on statsionaarsed ja ei piira evakuatsiooniteede laiust. Seda kohaldatakse ka dekoratiivsetele lille- või taimeseadete, kujude või muude kunstiesemete suhtes, näiteks maalid ja vaibad koridorides ja treppidel. 3.4 Mööbel ja sisustus reisilaevade kajutite rõdudel Reisilaevadel vastab kajutite rõdude mööbel ja sisustus eeskirjadele 3.40.1, 3.40.2, 3.40.3, 3.40.6 ja 3.40.7, välja arvatud kui selliseid rõdusid kaitseb statsionaarne surveveepihustus- ja statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab eeskirjadele 7.10 ja 10.6.1.3. Reisilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2008, vastavad käesoleva punkti nõuetele esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2008. Eeskiri 6 Suitsugenereerimisvõime ja mürgisus 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on vähendada ohtu inimeste elule tulekahju ajal tekkivast suitsust ja mürgistest ainetest ruumides, kus inimesed tavaliselt elavad või töötavad. Sellel eesmärgil piiratakse tulekahju ajal põlevate materjalide vallandatavat suitsu ja mürgiste ainete kogust, sealhulgas pinnaviimistusmaterjalid. 2.1 Värvid, lakid ja muud viimistlusmaterjalid Avatud sisepindadel kasutatavad värvid, lakid ja muud viimistlusmaterjalid ei tekita liigses koguses suitsu ega mürgiseid aineid, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 2.2 Reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2008 või pärast seda, ei tekita kajutite rõdude avatud pindadel kasutatavad värvid, lakid ja muud viimistlusmaterjalid, välja arvatud naturaalsed lehtpuust tekikatetesüsteemid, suures koguses suitsu ja mürgiseid aineid, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 3.1 Teki aluskatted Teki aluskatted, kui neid kasutatakse eluruumides ja teeni ndus ruumides ja juhtimispunktides, on heakskiidetud materjalist, mis ei tekita suitsu- või mürgistus- või plahvatusohtu kõrgendatud temperatuuridel, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. 3.2 Reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2008 või pärast seda, ei tekita teki aluskatted kajutite rõdudel suitsu-, mürgist või plahvatusohtu kõrgematel temperatuuridel, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. C OSA TULE SUMMUTAMINE Eeskiri 7 Avastamine ja häiresignaal 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on avastada tulekahju ruumis, kust see alguse sai, ja anda häiresignaal ohutuks väljapääsuks ja tuletõrjetegevuseks. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem on sobiv ruumi laadi, tulekahju potentsiaali ning suitsu ja gaaside potentsiaalse tekkimise puhul; .2 paigaldatakse tulekahjuteatenupud, et tagada hõlpsasti juurdepääsetavad teavitamisvahendid, ja .3 tuletõrje ringkäigud on tõhusaks tulekahjude avastamise ja asukoha määramise ning komandosillale ja tuletõrjerühmadele häiresignaali andmise vahendiks. 2 Üldnõuded 2.1 Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse käesoleva eeskirja kohaselt. 2.2 Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem ning õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem, mida nõutakse käesolevas eeskirjas ja käesoleva osa muudes eeskirjades, on heakskiidetud tüüpi ja vastab tuleohutussüsteemide koodeksile. 2.3 Kui statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem on nõutav ruumide kaitseks, mida ei ole nimetatud punktis 5.1, paigaldatakse vähemalt üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav andur igasse sellisesse ruumi. 2.4 Reisilaevades on statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem võimeline tuvastama kaugjuhtimise teel ja üksikult iga anduri ning tulekahjuteatenupu. 3 Algsed ja perioodilised katsetused 3.1 Käesoleva peatüki asjakohaste eeskirjadega nõutavate statsionaarsete tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide toimimist katsetatakse pärast paigaldamist mitmesugustes ventilatsioonitingimustes. 3.2 Statsionaarsete tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide toimimist katsetatakse perioodiliselt administratsiooni rahuldaval viisil asjakohasel temperatuuril kuuma õhku tekitava seadmega või suitsu või asjakohase tiheduse või osakeste suurusega aerosooliosakeste või muude puhkeva tulekahjuga seotud nähtuste abil, millele andur on kavandatud reageerima. 4 Masinaruumide kaitse 4.1 Paigaldus Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse: .1 perioodiliselt mehitamata masinaruumidesse; .2 masinaruumidesse, kus: .2.1 automaatsete ja kaugjuhtimissüsteemide ja -seadmete paigaldamine on ruumi pideva mehitamise asemel heaks kiidetud ja .2.2 peajõuseade ja sellega ühendatud masinad, sealhulgas peaelektrienergiaallikad on varustatud mitmesuguse automaat- või kaugjuhtimisseadmetega ning on juhtimisruumist pideva mehitatud kontroll all, ja .3 kinnistesse ruumidesse, kus on jäätmepõletusahjud. 4.2 Projekt Punktis 4.1.1 nõutav statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem projekteeritakse ja andurid paigaldatakse nii, et nad avastavad kiiresti tulekahju puhkemise nende ruumide mis tahes osas masinate tavalistes töötingimustes välistemperatuuride võimalikust muutumisest tingitud ventilatsiooni muutumise korral. Välja arvatud piiratud kõrgusega ruumides ja seal, kus nende kasutamine on eriti asjakohane, ei ole üksnes temperatuuriandureid sisaldavad tulekahju avastamissüsteemid lubatud. Avastamissüsteem käivitab heli- ja nähtava häiresignaali, mis mõlemad eristuvad muude tulekahjule mitteviitavate süsteemide häiresignaalidest, piisavas arvus kohtades, et tagada häiresignaalide kuulmine ja märkamine komandosillal ja vastutava laevamehaaniku poolt. Kui komandosild on mehitamata, kõlab häiresignaal kohas, kus on valves vastutav laevapere liige. 5 Elu- ja teenindusruumide ja juhtimispunktide kaitse 5.1 Suitsuandurid eluruumides Suitsuandurid paigaldatakse eluruumides kõikidele treppidele, koridoridesse ja evakuatsiooniteedele, mis on sätestatud punktides 5.2, 5.3 ja 5.4. Tähelepanu pööratakse eriotstarbeliste suitsuandurite paigaldamisele ventilatsioonikanalites. 5.2 Nõuded rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevadele Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse ja seadistatakse nii, et tagatakse suitsu avastamine teenindusruumides, juhtimispunktis ja eluruumides, sealhulgas eluruumide koridorid, trepid ja evakuatsiooniteed. Suitsuandureid ei paigaldata isiklikesse vannitubadesse ja kambüüsidesse. Väikese tuleohuga või ilma tuleohuta ruumidesse, näiteks tühjadesse ruumidesse, üldkasutatavatesse tualettidesse, süsinikdioksiidiruumidesse ja samasugustesse ruumidesse ei ole vaja paigaldada statsionaarset tulekahju avastamise ja häire süsteemi. Kajutitesse paigaldatud andurid on võimelised, kui nad on aktiveeritud, tekitama või põhjustama helihäiresignaali ruumis, kus nad asuvad. 5.3 Nõuded rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevadele Igasse eraldi vertikaal- ja horisontaaltsooni, kõikidesse eluruumidesse ja teenindusruumidesse ja, kui administratsioon peab seda vajalikuks, juhtimispunktidesse, välja arvatud ruumid, kus puudub oluline tuleoht, näiteks tühjad ruumid, sanitaarruumid jne, paigaldatakse kas: .1 statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis on paigaldatud ja seadistatud nii, et ta avastab tule olemasolu sellistes ruumides ja tagab suitsu avastamise eluruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. Kajutitesse paigaldatud andurid, kui nad on aktiveeritud, on samuti võimelised tekitama või põhjustama helihäiresignaali ruumis, kus nad asuvad, või .2 heakskiidetud tüüpi automaatne sprinkler-, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi asjakohastele nõuetele ja on paigaldatud ja seadistatud nii, et ta kaitseb selliseid ruume, ning lisaks statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis on nii paigaldatud ja seadistatud nii, et ta tagab suitsu avastamise eluruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 5.4 Aatriumide kaitse reisilaevades Kogu vertikaalset põhitsooni, kus asub aatrium, kaitstakse tervikuna suitsu avastamise süsteemiga. 5.5 Kaubalaevad Kaubalaevade elu- ja teenindusruume ja juhtimispunkte kaitstakse statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi ja/või automaatse sprinkler-, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi abil järgmiselt, sõltuvalt eeskirja 9.2.3.1 kohaselt kasutusele võetud kaitsemeetodist. 5.5.1 IC-meetod Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse ja seadistatakse nii, et see tagab suitsu avastamise kõikides eluruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 5.5.2 IIC-meetod Heakskiidetud tüüpi automaatse sprinkler-, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi asjakohastele nõuetele, paigaldatakse ja seadistatakse nii, et see kaitseb eluruume, kambüüse ja muid teenindusruume, välja arvatud ruumid, kus puudub oluline tuleoht, näiteks tühjad ruumid, sanitaarruumid jne. Lisaks paigaldatakse statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem nii, et see tagab suitsu avastamise eluruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 5.5.3 IIIC-meetod Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse ja seadistatakse nii, et see avastab tule olemasolu kõikides eluruumides ja teenindusruumides, tagades tule avastamise eluruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel, välja arvatud ruumid, kus puudub oluline tuleoht, näiteks tühjad ruumid, sanitaarruumid jne. Lisaks paigaldatakse statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem nii, et see tagab suitsu avastamise eluruumide koridorides, treppidel ja evakuatsiooniteedel. 6 Lastiruumide kaitse reisilaevades Statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem või õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem paigaldatakse lastiruumi, mis ei ole administratsiooni arvates juurdepääsetav, välja arvatud kui näidatakse administratsiooni rahuldaval viisil, et laev teeb selliseid lühi kesi mere reise, et selle nõude kohaldamine oleks põhjendamatu. 7 Tulekahjuteatenupud Tuleohutussüsteemide koodeksile vastavad tulekahjuteatenupud paigaldatakse kõikjale eluruumidesse, teenindusruumidesse ja juhtimispunktidesse. Üks tulekahjuteatenupp asub iga väljapääsu juures. Tulekahjuteatenupud on hõlpsasti juurdepääsetavad iga teki koridorides, nii et koridori ükski osa ei ole tulekahjuteatenupust kaugemal kui 20 m. 8 Tuletõrje ringkäigud reisilaevades 8.1 Tuletõrje ringkäigud Laevades, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, kasutatakse tõhusat ringkäikude süsteemi, et tulekahju puhkemine kiiresti avastada. Tuletõrjesalga liiget õpetatakse, et ta tunneks laeva seadmeid ja ka selliste seadmete asukohta ning tööd, mida tal võib olla vaja kasutada. 8.2 Kontroll-luugid Lagede ja vaheseinte konstruktsioon on selline, et ilma tulekaitse tõhusust halvendamata on võimalik tuletõrje ringkäikudel avastada suitsu, mis tuleb varjatud ja juurdepääsmatutest kohtadest, välja arvatud kui administratsiooni arvates puudub sellistes kohtades tulekahju tekkimise oht. 8.3 Teisaldatav kahepoolse raadioside seade Tuletõrjesalga liige varustatakse teisaldatava kahepoolse raadioside seadmega. 9 Tulehäiresüsteemid reisilaevades 9.1 Reisilaevad on merel või sadamas (välja arvatud kui neid ei kasutata) alati mehitatud või varustatud nii, et tagatakse esmase tulekahju häiresignaali viivitamata vastuvõtmine vastutava laevapere liikme poolt. 9.2 Statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide juhtpult kavandatakse tõrkekindluse põhimõttel (nt anduri avatud ahel põhjustab häiresignaali). 9.3 Reisilaevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, on tulekahju avastamise häiresignaalid punktiga 5.2 nõutavate süsteemide jaoks koondatud pidevalt mehitatud keskjuhtimispunkti. Lisaks koondatakse samasse kohta tulekindlate uste sulgemise ja ventilaatorite seiskamise kaugjuhtimisseadmed. Laevapere saab ventilaatorid taaskäivitada pidevalt mehitatud juhtimispunktis. Keskjuhtimispunkti juhtpuldid suudavad näidata tulekindlate uste avatud või suletud asendit ning andurite, häiresignaalide ja ventilaatorite suletud või väljalülitatud seisundit. Juhtpult saab pidevat toidet ja lülitub tavapärase toiteallika rikke korral automaatselt ümber varutoiteallikale. Juhtpult saab toidet peaelektrienergiaallikast ja eeskirjaga II-1/42 määratletud avariielektrienergiaallikast, kui kohaldatavad eeskirjad ei luba muid seadmeid. 9.4 Laevapere kokkukutsumiseks paigaldatakse spetsiaalne häiresignaal, mida juhitakse komandosillalt või tuletõrjepostist. See häiresignaal võib olla osa laeva üldhäiresüsteemist ja seda saab kasutada sõltumatult reisijate ruumide häiresignaalist. 10 Kajutite rõdude kaitse reisilaevadel Tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem paigaldatakse kajutite rõdudele laevadel, mille suhtes kohaldatakse eeskirja 5.3.4, kui mööbel ja sisustus sellistel rõdudel ei ole selline, nagu määratletud eeskirjades 3.40.1, 3.40.2, 3.40.3, 3.40.6 ja 3.40.7. Eeskiri 8 Suitsu leviku kontrollimine 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on kontrollida suitsu levikut, et viia miinimumini suitsust lähtuvad ohud. Sellel eesmärgil paigaldatakse suitsu kontrollimise vahendid aatriumidesse, juhtimispunktidesse, masinaruumidesse ja varjatud ruumidesse. 2 Väljaspool masinaruume asuvate juhtimispunktide kaitse Väljaspool masinaruumse asuvate juhtimispunktidega seoses võetakse otstarbekaid meetmeid, et tagada ventilatsioon, nähtavus ja suitsuvabadus nii, et tulekahju korral saab seal olevaid masinaid ja seadmeid jälgida ning jätkub nende tõhus töö. Tagatakse alternatiivsed ja eraldi õhuvarustusvahendid ning kahe õhu sisselaskeallika avad on paigutatud nii, et samaaegse suitsu sissetõmbamise oht läbi mõlema sissevooluava on miinimumini viidud. Administratsiooni äranägemisel ei pea selliseid nõudeid kohaldama juhtimispunktide suhtes, mis asuvad avatekil ja avanevad sinna, või kui kohalikud sulgurseadmed oleksid sama tõhusad. Ohutuskeskusi teenindav ventilatsioonisüsteem võib saada alguse komandosilda teenindavast ventilatsioonisüsteemist, kui see ei asu külgnevas vertikaalses põhitsoonis. 3 Masinaruumide vabastamine suitsust 3.1 Käesolevat punkti kohaldatakse A-kategooria masinaruumide ja, kui administratsioon peab seda soovitavaks, muude masinaruumide suhtes. 3.2 Kaitstavast kohast tulekahju korral suitsu eemaldamiseks paigaldatakse sobivad seadmed eeskirja 9.5.2.1 kohaselt. Sellel eesmärgil võidakse aktsepteerida tavalisi ventilatsioonisüsteeme. 3.3 Suitsu eemaldamise võimaldamiseks paigaldatakse juhtimisvahendid ja sellised juhtimisseadmed asuvad väljaspool asjaomast ruumi nii, et tulekahju korral ei lõigata neid ära ruumist, mida nad teenindavad. 3.4 Reisilaevades asuvad punktiga 3.3 nõutavad juhtimisseadmed ühes juhtimispunktis või on grupeeritud võimalikult vähestesse kohtadesse administratsiooni rahuldaval viisil. Sellistesse kohtadesse on avatekilt ohutu juurdepääs. 4 Tuuletõkked Lagede, plaadistuste või vooderduste taga olevad kinnised õhuruumid eraldatakse tihedalt paigaldatud tuuletõketega, mis ei ole üksteisest kaugemal kui 14 m. Vertikaalsuunas on sellised kinnised õhuruumid igal tekil suletud, sealhulgas treppide, šahtide voodrite jne taga. 5 Suitsu väljatõmbesüsteemid reisilaevade aatriumides Aatriumid varustatakse suitsu väljatõmbesüsteemiga. Suitsu väljatõmbesüsteemi aktiveerib nõutav suitsu avastamise süsteem ja seda saab käsitsi juhtida. Ventilaatorite suurused on sellised, et kogu ruumi saab suitsust tühjendada 10 minuti jooksul või kiiremini. Eeskiri 9 Tule ohjeldamine 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on hoida tulekahju ruumis, kust see alguse sai. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 laev jaotatakse vaheruumideks soojus- ja konstruktsiooniliste piiretega; .2 piirete soojusisolatsioon võtab nõuetekohaselt arvesse ruumi ja külgnevate ruumide tuleohtu ja .3 vaheseinte tulekindlus säilib avade ja läbiminekute juures. 2 Termilised ja konstruktsioonilised piirded 2.1 Termiline ja konstruktsiooniline vaheruumideks jaotamine Kõik laevad jaotatakse vaheruumideks termiliste ja konstruktsiooniliste vaheseintega, võttes arvesse ruumi tuleohtu. 2.2 Reisilaevad 2.2.1 Vertikaalsed põhitsoonid ja horisontaalsed põhitsoonid 2.2.1.1.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel jaotatakse laevakere, pealisehitis ja tekiehitised vertikaalseteks põhitsoonideks A-60-klassi vaheseintega. Astmeid ja orvasid on minimaalselt, kuid kui nad on vajalikud, on ka need A-60-klassi vaheseinad. Kui punktis 2.2.3.2.2 määratletud kategooria 5, 9 või 10 ruum on ühel pool või kui vedelkütusetangid on mõlemal pool vaheseina, võib standardit leevendada A-0-klassile. 2.2.1.1.2 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel jaotatakse laevakere, pealisehitis ja tekiehitised eespool elu- ja teenindusruume vertikaalseteks põhitsoonideks A-klassi vaheseintega. Nende vaheseinte isolatsiooniväärtused vastavad punkti 2.2.4 tabelitele. 2.2.1.2 Võimaluse korral on vertikaalsete põhitsoonide piirded moodustavad vaheseinad vaheseinte tekist kõrgemal ühel joonel veetihedateks vaheruumideks jaotamise vaheseintega, mis asuvad kohe vaheseinte teki all. Vertikaalsete põhitsoonide pikkust ja laiust võib suurendada kuni 48 meetrini, et tuua vertikaalsete põhitsoonide otsapiirid veekindlate vaheseintega kohakuti või kogu vertikaalse põhitsooni pikkusse ulatuva suure üldkasutatava ruumi mahutamiseks, tingimusel et vertikaalse põhitsooni kogupindala ei ole ühelgi tekil suurem kui 1600 m 2 . Vertikaalse põhitsooni pikkus või laius on seda piiravate vaheseinte kaugeimate punktide maksimaalne vahemaa. 2.2.1.3 Sellised vaheseinad ulatuvad tekist tekini ja kereplaadistuseni või muude piireteni. 2.2.1.4 Kui vertikaalne põhitsoon jaotatakse horisontaalsete A-klassi vaheseintega horisontaalseteks tsoonideks eesmärgiga tekitada asjakohane tõke sprinkleritega tsooni ja sprinkleriteta tsooni vahel, on vaheseinad külgnevate vertikaalsete põhitsoonide vaheseinte vahel ja kereplaadistuse või laeva välispiireteni ning on isoleeritud tabelis 9.4 toodud tuleisolatsiooni ja tulekindluse väärtuste kohaselt. 2.2.1.5.1 Eriotstarbeks kavandatud laevadel, näiteks auto- või raudteeparvlaevadel, kus vertikaalsete põhitsoonide vaheseinte paigaldamine läheks vastuollu laeva kavandatud eesmärgiga, asendatakse need samaväärsete tulekahju kontrollimise ja piiramise vahenditega, mille administratsioon on konkreetselt heaks kiitnud. Teenindusruumid ja laevavarud ei asu veeremitekkidel, kui need ei ole kaitstud kohaldatavate eeskirjade kohaselt. 2.2.1.5.2 Eriruumidega laevas vastavad sellised ruumid siiski eeskirja 20 kohaldatavatele sätetele ja kui selline vastavus oleks vastuolus muude käesolevas peatükis nimetatud nõuetega reisilaevadele, kehtivad eeskirja 20 nõuded. 2.2.2 Vertikaalse põhitsooni vaheseinad 2.2.2.1 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel, millel ei ole nõutud A klassi vaheseinasid, on vähemalt B- või C-klassi vaheseinu, nagu , nagu ette nähtud punkti 2.2.3 tabelites. 2.2.2.2 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel on vaheseinad elu- ja teenindusruumides, mis ei pea olema A-klassi vaheseinad, vähemalt B-klassi või C-klassi vaheseinad, nagu ette nähtud punkti 2.2.4 tabelites. Lisaks on koridoride vaheseinad, kui nad ei pea olema A-klassi vaheseinad, B-klassi vaheseinad, mis ulatuvad tekilt tekini, välja arvatud: .1 kui katkematud B-klassi laed või vooderdised paigaldatakse vaheseina mõlemale küljele, on vaheseina osa katkematu lae või vooderdise taga tehtud materjalist, mis on paksuse ja koostise osas B-klassi vaheseinte konstruktsioonis aktsepteeritav, kuid mis ei pea täitma B-klassi tulekindlusstandardeid üksnes kuivõrd see on administratsiooni arvates põhjendatud ja teostatav, ja .2 laeva puhul, mida kaitseb tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem, võivad koridori vaheseinad lõppeda koridori lae juures, tingimusel et sellised vaheseinad ja laed on B-klassi standardi kohased kooskõlas punktiga 2.2.4. Kõik uksed ja raamid sellistes vaheseintes on mittepõlevatest materjalidest ja neil on sama tulekindlus nagu vaheseintel, millesse nad paigaldatakse. 2.2.2.3 Vaheseinad, mis peavad olema B-klassi vaheseinad, välja arvatud punktis 2.2.2.2 ettenähtud koridori vaheseinad, ulatuvad tekilt tekile ja kereplaadistuseni või muude piireteni. Kui siiski paigaldatakse katkematu B-klassi lagi või vooderdis mõlemale poole vaheseina, mis on vähemalt sama tulepüsivusega nagu külgnevad vaheseinad, võib vahesein lõppeda katkematu lae või vooderdise juures. 2.2.3 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel 2.2.3.1 Lisaks reisilaevade vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele vastamisele vastab kõikide vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus tabelites 9.1 ja 9.2 ettenähtule. Kui laeva konkreetse konstruktsiooniseadistuse tõttu osutub tabelite alusel vaheseinte minimaalse tulekindluse väärtuse kindlaksmääramine raskeks, määratakse sellised väärtused kindlaks administratsiooni rahuldaval viisil. 2.2.3.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabelit 9.1 kohaldatakse vaheseinte suhtes, mis ei piira vertikaalseid ega horisontaalseid põhitsoone. Tabelit 9.2 kohaldatakse tekkide suhtes, mis ei moodusta astmeid vertikaalsetes põhitsoonides ega piirne horisontaalsete põhitsoonidega; .2 kõrvuti asetsevate ruumide vaheliste piirete suhtes kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt nende tuleohule, mis on näidatud kategooriates 1–14. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise käesoleva eeskirja tähenduses kaheldavaks või on ruumile võimalik anda kaks või rohkem liigitust, käsitletakse seda ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid, kinniseid ruume ruumis, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi ruumidena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.1 ja 9.2. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees toodud sulgudes olev number viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale. 1) Juhtimispunktid Avariitoite- ja -valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid Jõuseadme juhtimisruum, kui see on väljaspool jõuseadme ruumi. Koondatud tulekahju häiresignaalseadmeid sisaldavad ruumid. Koondatud avariivaljuhääldiside jaamu ja seadmeid sisaldavad ruumid. 2) Trepid Reisijate ja laevapere sisetrepid, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ja nendega seotud käigud. Sellega seoses käsitletakse üksnes ühel tasandil kinnist treppi osana ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. 3) Koridorid Reisijate ja laevapere koridorid ja eesruumid. 4) Evakuatsioonipaigad ja välised evakuatsiooniteed Päästepaatide või -parvede kinnitamisalad. Avateki ruumid ja kinnised jalutusteed, mis moodustavad päästepaatidesse ja -parvedesse asumise ja nende veeskamiskoha. Sisemised ja välimised kogunemiskohad. Evakuatsiooniteedena kasutatavad välistrepid ja avatekid. Laeva parras kuni veeliinini vähimvarudega meresõidu korral, pealisehitise ja tekiehitise pardad, mis asuvad allpool päästeparvedesse ja päästerennidesse asumise alasid ja nende kõrval. 5) Avateki ruumid Avateki ruumid ja kinnised jalutusteed, kus ei ole päästepaatidesse ja -parvedesse asumise ja nende veeskamiskohta. Sellesse kategooriasse kuulumise korral ei ole kinnistel jalutusteedel olulist tuleohtu, mis tähendab, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks on sellised ruumid loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavade. Õhuruumid (ruum väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). 6) Väikese tuleohuga eluruumid Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega kajutid. Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega kontorid ja ravimilaod. Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega üldkasutatavad ruumid, mille tekipind on väiksem kui 50 m². 7) Keskmise tuleohuga eluruumid Kategoorias 6 nimetatud ruumid, mille mööbel ja sisustus ei ole piiratud tuleohuga, Piiratud tuleohuga mööbli ja sisustusega üldkasutatavad ruumid, mille tekipind on vähemalt 50 m². Eraldatud hoiuruumid ja väikesed hoiupaigad eluruumides, mille pindala on väiksem kui 4 m² (milles ei hoita tuleohtlikke vedelikke). Kinofilmide linastamise ja filmide hoidmise ruumid. Dieetköögid (ilma lahtise tuleta). Puhastusvahendite hoiuruumid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke). Laborid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke). Apteegid. Väikesed kuivatusruumid (tekipinnaga kuni 4 m²). Väärtasjade hoiuruumid. Operatsioonitoad. 8) Suurema tuleohuga eluruumid Üldkasutatavad ruumid, mille mööbel ja sisustus ei ole piiratud tuleohuga ning mille tekipind on vähemalt 50 m². Juuksuri- ja ilusalongid. Saunad Kauplused 9) Sanitaar- ja samalaadsed ruumid Ühiskasutatavad sanitaarsõlmed, dušid, vannid, vesiklosetid jne. Väikesed pesularuumid. Siseujula ala. Eraldatud toiduvalmistamisseadmeteta pentrid eluruumides. Isiklikke sanitaarsõlmi käsitletakse selle ruumi osana, milles nad asuvad. 10) Tangid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või puudub Laeva konstruktsiooni osaks olevad veetangid. Tühjad ruumid ja kohverdamid. Abimasinaruumid, kus ei ole survemäärimissüsteemiga masinaid ja kus põlevate ainete hoidmine on keelatud, näiteks: ventilatsiooni ja õhukonditsioneerimisruumid; ankrupeli ruum; rumpliruum; stabilisaatorseadmete ruum; elektrilise käivitusmootori ruum; ruumid, kus on sektsiooni jaotuskilbid ja üksnes elektriseadmed, välja arvatud õlitäitega elektritrafod (üle 10 kVA); võlli- ja torutunnelid; pumpade ja külmutusmasinate ruumid (kus ei käidelda ega kasutata tuleohtlikke vedelikke). Eespool loetletud ruume teenindavad kinnised šahtid. Muud kinnised šahtid nagu toru- ja kaablišahtid. 11) Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud kütusetangid ning muud samalaadsed keskmise tuleohuga ruumid Naftalastitangid. Lastiruumid, šahtid ja luugid. Külmkambrid. Vedelkütusetangid (kui need on paigaldatud eraldi ruumi, kus ei ole masinaid). Põlevainete hoidmist võimaldavad võlli- ja torutunnelid. Kategooria 10 abimasinaruumid, kus on survemäärimissüsteemiga masinad või kus on lubatud hoida põlevaineid. Punkerdusjaamad. Ruumid, kus on õliga täidetud elektritrafod (üle 10 kVA). Ruumid, kus on turbiin- ja kolbmootoriga aurumasinaga käitatavad abigeneraatorid ja väikesed sisepõlemismootorid võimsusega kuni 110 kW, mis käitavad generaatoreid, sprinklersüsteeme, vihmavee- või tuletõrjepumpasid, pilsipumpasid jne. Eespool loetletud ruume teenindavad kinnised šahtid. 12) Masinaruumid ja peakambüüsid Peajõuseade ruumid (välja arvatud elektrilise käivitusmootori ruumid) ja katlaruumid. Abimasinaruumid, mis ei kuulu kategooriatesse 10 ja 11 ja mis sisaldavad sisepõlemismootoreid või muid õli põletavaid, kuumutavaid või pumpavaid seadmeid. Peakambüüsid ja lisaruumid. Eespool loetletud ruumidesse viivad šahtid. 13) Hoidlad, töökojad, pentrid jne Peapentrid, mis ei ole seotud kambüüsidega. Peapesula. Suured kuivatusruumid (tekipinnaga üle 4 m² ) Mitmesugused laod. Posti- ja pagasiruumid. Jäätmeruumid. Töökojad (mis ei ole masinaruumide, kambüüside jne osad). Hoiuruumid ja laoruumid pindalaga üle 4 m², välja arvatud ruumid, kus on vahendid tuleohtlike vedelike hoidmiseks. 14) Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke Värviruumid. Tuleohtlike vedelike (sealhulgas värvid, ravimid jne) hoidlad. Laborid (kus ei hoita tuleohtlikke vedelikke); .3 kui kahe ruumi vahelise piiri tulekindluse kohta on esitatud üksainus väärtus, kohaldatakse seda väärtust kõikidel juhtudel; .4 olenemata punktist 2.2.2, kui tabelites on ainult kriips, ei esitata piiride materjalile ega tulekindlusele mingeid erinõudeid, ja .5 administratsioon määrab kategooria 5 ruumide puhul kindlaks, kas tabelis 9.1 toodud isolatsiooniväärtusi kohaldatakse tekiehitiste ja pealisehitiste otste suhtes ja kas tabelis 9.2 toodud isolatsiooniväärtusi kohaldatakse lahtiste tekkide suhtes. Mitte mingil juhul ei sunni tabeli 4.1 või 4.2 kategooria 5 nõuded nende ruumide kinniehitamist, mis administratsiooni arvates ei vaja kinniehitamist. Tabel 9.1 Vaheseinad, mis ei piira vertikaalseid põhitsoone või horisontaalseid põhitsoone Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12) (13) (14) Juhtimispunktid (1) B-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-60 A-60 A-0 A-0 A-60 A-60 A-60 A-60 Trepid (2) A-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 A-15 A-15 A-0 c A-0 A-15 A-30 A-15 A-30 Koridorid (3) B-15 A-60 A-0 B-15 B-15 B-15 B-15 A-0 A-15 A-30 A-0 A-30 Evakuatsioonipaigad ja välised evakuatsiooniteed (4) A-0 A-60 b,d A-60 b,d A-60 b,d A-0 d A-0 A-60 b A-60 b A-60 b A-60 b Avateki ruumid (5) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Väikese tuleohuga eluruumid (6) B-0 B-0 B-0 C A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 Keskmise tuleohuga eluruumid (7) B-0 B-0 C A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 Suurema tuleohuga eluruumid (8) B-0 C A-0 A-30 A-60 A-15 A-60 Sanitaar- ja samalaadsed ruumid (9) C A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Tangid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või puudub (10) A-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud kütusetangid ning muud samalaadsed keskmise tuleohuga ruumid (11) A-0 a A-0 A-0 A-15 Masinaruumid ja peakambüüsid (12) A-0 a A-0 A-60 Hoidlad, töökojad, pentrid jne (13) A-0 a A-0 Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke (14) A-30 Vt märkusi tabeli 9.2 tagant Tabel 9.2 Tekid, mis ei moodusta astmeid vertikaalsetes põhitsoonides ega piirnevates horisontaalsetes põhitsoonides Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12) (13) (14) Juhtimispunktid (1) A-30 A-30 A-15 A-0 A-0 A-0 A-15 A-30 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-60 Trepid (2) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 Koridorid (3) A-15 A-0 A-0 a A-60 A-0 A-0 A-15 A-15 A-0 A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 Evakuatsioonipaigad ja välised evakuatsiooniteed (4) A-0 A-0 A-0 A-0 - A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Avateki ruumid (5) A-0 A-0 A-0 A-0 - A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Väikese tuleohuga eluruumid (6) A-60 A-15 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Keskmise tuleohuga eluruumid (7) A-60 A-15 A-15 A-60 A-0 A-0 A-15 A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Suurema tuleohuga eluruumid (8) A-60 A-15 A-15 A-60 A-0 A-15 A-15 A-30 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Sanitaar- ja samalaadsed ruumid (9) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Tangid, tühjad ruumid ja abimasinaruumid, kus tuleoht on väike või puudub (10) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 a A-0 A-0 A-0 A-0 Abimasinaruumid, lastiruumid, lasti- ja muud kütusetangid ning muud samalaadsed keskmise tuleohuga ruumid (11) A-60 A-60 A-60 A-60 A-0 A-0 A-15 A-30 A-0 A-0 A-0 a A-0 A-0 A-30 Masinaruumid ja peakambüüsid (12) A-60 A-60 A-60 A-60 A-0 A-60 A-60 A-60 A-0 A-0 A-30 A-30 a A-0 A-60 Hoidlad, töökojad, pentrid jne (13) A-60 A-30 A-15 A-60 A-0 A-15 A-30 A-30 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Muud ruumid, kus hoitakse tuleohtlikke vedelikke (14) A-60 A-60 A-60 A-60 A-0 A-30 A-60 A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 Märkus: kohaldatakse tabelite 9.1 ja 9.2 suhtes a Kui külgnevad ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeks "a", ei tule nende ruumide vahele paigaldada vaheseina või tekki, kui administratsioon peab seda mittevajalikuks. Näiteks kategoorias 12 ei pruugi vahesein olla nõutav kambüüsi ja sellega seotud pentrite vahel, tingimusel et pentri vahesein ja tekid säilitavad kambüüsipiirete tulekindluse. Vahesein on siiski nõutav kambüüsi ja masinaruumi vahel, isegi kui mõlemad ruumid kuuluvad kategooriasse 12. b Laeva parras kuni veeliinini vähimvarudega meresõidu korral, pealisehitise ja tekiehitise pardad, mis asuvad allpool päästeparvi ja päästerenne ja nende kõrval, võidakse alandada kategooriasse A-30. c Kui üldkasutatavad tualetid paigaldatakse kinnistele treppidele, võib üldkasutatava tualeti vahesein kinnisel trepil olla B-klassi tulekindlusega. d Kui kategooria 6, 7, 8 ja 9 ruumid asuvad täielikult kogunemiskoha välisperimeetris, on lubatud, et nende ruumide vaheseinad on B-0-klassi tulekindlusega. Audio-, video- ja valgussüsteemide juhtimispunkte võib käsitleda kogunemiskoha osana. 2.2.3.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võib aktsepteerida vaheseinte nõutavale isolatsioonile ja tulekindlusele kaasa aitavana. 2.2.3.4 Saunade konstruktsioon ja seadmed 2.2.3.4.1 Sauna perimeeter on A-klassi piiretega ja seal võivad olla riietusruumid, dušid ja tualetid. Saun isoleeritakse A-60 standardi kohaselt muudest ruumidest, välja arvatud need, mis on perimeetri sees, ja kategooriate 5, 9 ja 10 ruumid. 2.2.3.4.2 Vannitubasid, kust pääseb otse saunadesse, võib käsitleda nende osana. Sellisel juhul ei pea sauna ja vannitoa vaheline uks vastama tuleohutusnõuetele. 2.2.3.4.3 Traditsioonilised puitvooderdised vaheseintel ja lagedes on saunas lubatud. Lagi ahju kohal vooderdatakse mittepõleva plaadiga õhuvahega vähemalt 30 mm. Kaugus kuumadest pindadest põlevate materjalideni on vähemalt 500 mm või kaitstakse põlevaid materjale (nt mittepõlev plaat õhuvahega vähemalt 30 mm). 2.2.3.4.4 Traditsioonilisi puitpinke on lubatud saunas kasutada. 2.2.3.4.5 Sauna uks avaneb väljapoole lükates. 2.2.3.4.6 Elektriküttega ahjud on varustatud taimeriga. 2.2.4 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus kuni 36 reisijat vedavatel laevadel 2.2.4.1 Lisaks reisilaevade vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele vastamisele vastab vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus tabelites 9.3 ja 9.4 ettenähtule. 2.2.4.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabeleid 9.3 ja 9.4 kohaldatakse vastavalt külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte ja tekkide suhtes; .2 külgnevate ruumide vaheliste vaheseinte suhtes kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt allpool nende kategooriates 1–14 näidatud tuleohule. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise kaheldavaks käesoleva eeskirja tähenduses või on võimalik anda kaks või rohkem liigitust ruumile, käsitletakse seda ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid, kinniseid ruume ruumis, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi ruumidena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.3 ja 9.4. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees toodud sulgudes olev number viitab tabelite kohaldatavale veerule või reale. 1) Juhtimispunktid Avariitoite- ja -valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadme juhtimisruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Koondatud tulekahju häiresignaalseadmeid sisaldavad ruumid. 2) Koridorid Reisijate ja laevapere koridorid ja eesruumid. 3) Eluruumid Eeskirjas 3.1 määratletud ruumid, välja arvatud koridorid. 4) Trepid Sisetrepid, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ja nendega seotud käigud. Sellega seoses käsitletakse üksnes ühel tasandil kinnist treppi osana ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. 5) Teenindusruumid (madal oht) Hoiuruumid ja laod, mis ei ole kohandatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks ja mille pindala on väiksem kui 4 m², ning kuivatusruumid ja pesulad. 6) A-kategooria masinaruumid Eeskirjas 3.31 määratletud ruumid. 7) Muud masinaruumid Elektriseadmete ruumid (automaattelefonikeskjaam, õhukonditsioneerimistorustike ruumid). Eeskirjas 3.30 määratletud ruumid, välja arvatud A-kategooria masinaruumid. 8) Lastiruumid Kõik lasti jaoks kasutatavad ruumid (sealhulgas naftalastitangid) ja nende ruumide šahtid ja luugid, välja arvatud eriruumid. 9) Teenindusruumid (suur oht) Kambüüsid, toiduvalmistamisseadmetega pentrid, värvi- ja lambiruumid, hoiuruumid ja laod pindalaga vähemalt 4 m², tuleohtlike vedelike hoiuruumid, saunad ja töökojad, välja arvatud need, mis moodustavad masinaruumide osa. 10) Avatekid Avateki ruumid ja kinnised jalutusteed, kus tuleoht on väike või puudub. Kinnised jalutusteed peaksid olema ilma olulise tuleohuta, mis tähendab, et sisustus peaks piirduma tekimööbliga. Lisaks peaksid sellised ruumid olema loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavade. Õhuruumid (ruum väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). 11) Eriruumid ja veeremiruum Eeskirjades 3.41 ja 3.46. määratletud ruumid; .3 kahe ruumi vahelise piirde suhtes kohaldatava tulekindlusstandardi määramisel vertikaalses põhitsoonis või horisontaalses põhitsoonis, mida ei kaitse tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem, või selliste tsoonide vahel, millest kumbagi ei kaitsta niimoodi, kohaldatakse kahest tabelis toodud väärtusest suuremat. .4 kahe ruumi vahelise piirde suhtes kohaldatava tulekindlusstandardi määramisel vertikaalses põhitsoonis või horisontaalses põhitsoonis, mida kaitseb tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem, või selliste tsoonide vahel, mida mõlemat kaitstakse niimoodi, kohaldatakse kahest tabelis toodud väärtusest väiksemat. Kui elu- ja teenindusruumides asetsevad kõrvuti sprinkleritega varustatud tsoon ja sprinkleriteta tsoon, kohaldatakse tsoonide vaheseina suhtes kahest tabelis toodud väärtusest suuremat. 2.2.4.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võidakse aktsepteerida tervikuna või osaliselt kaasa aitavana vaheseina isolatsioonile ja tulekindlusele. 2.2.4.4 Väliseid piirdeid, mis eeskirja 11.2 kohaselt peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, võib läbistada akende ja pardailluminaatorite paigaldamiseks, tingimusel et puudub nõue, et reisilaevade sellised piirded peavad olema A-klassi tulekindlusega. Samuti võivad uksed sellistes piiretes, mis ei pea olema A-klassi tulekindlusega, olla tehtud administratsiooni rahuldavatest materjalidest. 2.2.4.5 Saunad vastavad punktile 2.2.3.4. Tabel 9.3 - Külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimispunktid (1) A-0 c A-0 A-60 A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 A-60 * A-60 Koridorid (2) C e B-0 e A-0 a B-0 e B-0 e A-60 A-0 A-0 A-15 A-0 d * A-30 g Eluruumid (3) C e A-0 a B-0 e B-0 e A-60 A-0 A-0 A-15 A-0 d * A-30 A-0 d Trepid (4) A-0 a B-0 e A-0 a B-0 e A-60 A-0 A-0 A-15 A-0 d * * A-30 g Teenindusruumid (madal tuleoht) (5) C e A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) * A-0 A-0 A-60 * A-60 Muud masinaruumid (7) A-0 b A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) * A-0 * A-0 Teenindusruumid (suur oht) (9) A-0 b * A-30 Avatekid (10) * A-0 Eriruumid ja veeremiruumid (11) A-30 g Vt märkusi tabeli 9.4 alt. Tabel 9.4 - Külgnevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimispunktid (1) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-60 g Koridorid (2) A-0 * * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 g Eluruumid (3) A-60 A-0 * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 A-0 d Trepid (4) A-0 A-0 A-0 * A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * * A-30 g Teenindusruumid (madal tuleoht) (5) A-15 A-0 A-0 A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) A-60 A-60 A-60 A-60 A-60 * A-60 f A-30 A-60 * A-60 Muud masinaruumid (7) A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 * A-0 Teenindusruumid (suur oht) (9) A-60 A-30 A-0 d A-30 A-0 d A-30 A-0 d A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Avatekid (10) * * * * * * * * * - A-0 Eriruumid ja veeremiruumid (11) A-60 A-30 g A-30 A-0 d A-30 g A-0 A-60 g A-0 A-0 A-30 A-0 A-30 g Märkused: kohaldatakse vastavalt vajadusele nii tabeli 9.3 kui ka 9.4 suhtes. a Selgituseks selle kohta, kumba kohaldatakse, vt punkte 2.2.2 ja 2.2.5. b Kui ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeks b, on tabelis näidatud kategooria vahesein või tekk nõutav üksnes siis, kui külgnevad ruumid on erineva otstarbega (nt kategooria (9)). Kambüüsiga külgnev kambüüs ei nõua vaheseina, kuid värviruumiga külgnev kambüüs nõuab A-0-klassi vaheseina. c Roolikambrit ja kaardikambrit teineteisest eraldav vahesein võib olla B-0-klassiga. Tulekindluse klass ei ole nõutav nende vaheseinte puhul, mis eraldavad komandosilda ja ohutuskeskust, kui viimane asub komandosillal. d Vt punkte 2.2.4.2.3 ja 2.2.4.2.4. e Punkti 2.2.1.1.2 kohaldamiseks tuleb B-0 ja C asemel lugeda A-0, kui nad on toodud tabelis 9.3. f Tulekaitseisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinaruumis on administratsiooni arvates väike tuleoht või see puudub. g Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, vastavad vähemalt varasematele nõuetele, mida kohaldati laeva ehitamise ajal ja mis on nimetatud eeskirjas 1.2. * Kui tabelites on tärn, peab vahesein olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile. Kui tekki, välja arvatud kategooria 10 ruumis, läbivad elektrikaablid, torud ja ventilatsioonitorud, tuleks sellised läbiviigud muuta tihedaks, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimispunktide (avariigeneraatorite) ja avatekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhusissetõmbeavad, välja arvatud kui on paigaldatud statsionaarne gaaskustutussüsteem. Punkti 2.2.1.1.2 kohaldamiseks tuleb tärni tabelis 9.4 lugeda kui A-0, välja arvatud kategooriate 8 ja 10 puhul. 2.2.5 Treppide ja liftide kaitse eluruumide alal 2.2.5.1 Trepid asuvad A-klassi vaheseintest moodustatud kinnistel aladel ja on varustatud kõikide avade tõhusate sulgemisvahenditega, välja arvatud et: .1 ainult kahte tekki ühendav trepp ei pea olema kinnine, tingimusel et teki tulekindlus säilitatakse nõuetekohaste vaheseinte või isesulguvate ustega ühes vaheteki ruumis. Kui tegemist on kinnise trepiga ühes vaheteki ruumis, kaitstakse trepikäiku punktide 2.2.3 või 2.2.4 tekke käsitlevate tabelite kohaselt, ja .2 trepid võib paigaldada avatult üldkasutatavasse ruumi, tingimusel et nad asuvad tervikuna üldkasutatavas ruumis. 2.2.5.2 Liftišahtid paigaldatakse nii, et välditakse suitsu ja leegi pääsu ühest tvintekist teise, ning varustatakse sulgemisvahenditega tõmbetuule ja suitsu kontrollimiseks. Kinnistes trepikäikudes asuvate liftide mootorid paigaldatakse eraldi ruumi, mida ümbritsevad teraspiirded, välja arvatud et lubatud on väikesed avad liftikaablite jaoks. Liftid, mis avanevad muudesse ruumidesse peale koridoride, üldkasutatavate ruumide, eriruumide, trepikäikudesse ja välisalade, ei avane evakuatsiooniteedel asuvatele treppidele. 2.2.6 Kajutite rõdud Reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2008 või pärast seda, saab laevapere külgnevate kajutite rõdusid eraldavaid mittekandvaid osalisi vaheseinu tule tõrjumiseks mõlemalt poolt avada. 2.2.7 Aatriumide kaitse 2.2.7.1 Aatriumid asuvad A-klassi vaheseintest moodustatud kinnistel aladel, mille tulekindluse klass on määratud vastavalt vajadusele tabelite 9.2 ja 9.4 kohaselt. 2.2.7.2 Aatriumides ruume eraldavate tekkide tulekindluse klass määratakse vastavalt vajadusele kindlaks tabelite 9.2 ja 9.4 kohaselt. 2.3 Kaubalaevad, välja arvatud tankerid 2.3.1 Eluruumide ala kaitsemeetodid 2.3.1.1 Elu- ja teenindusruumides ja juhtimispunktides kasutatakse üht järgmistest kaitsemeetoditest: .1 IC-meetod - mittepõlevate B- või C-klassi vaheseinte sisemiste vaheseinte konstruktsioon ei hõlma üldiselt automaatse sprinklersüsteemi, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi paigaldamist elu- ja teenindusruumides, välja arvatud nagu nõuab eeskiri 7.5.5.1, või .2 IIC-meetod - automaatse sprinklersüsteemi, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi paigaldamine, mida nõuab eeskiri 7.5.5.2 tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks kõikides ruumides, milles võidakse eeldada tulekahju tekkimist, üldiselt ilma piiranguta sisemiste vaheseinte tüübi kohta, või .3 IIIC-meetod - statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi paigaldamine, mida nõuab eeskiri 7.5.5.3, ruumides, milles võidakse eeldada tulekahju tekkimist, üldiselt ilma sisemiste vaheseinte tüübi piiranguta, välja arvatud et mitte mingil juhul ei tohi ühegi A- või B-klassi vaheseinaga piiratud eluruumi või ruumi pindala ületada 50 m². Administratsioon võib kaaluda selle ala suurendamist üldkasutatavates ruumides. 2.3.1.2 Nõuded mittepõlevate materjalide kasutamise kohta masinaruumide, juhtimispunktide, teenindusruumide jne piirdevaheseinte konstruktsioonis ja isolatsioonis ning eespool nimetatute kaitse kinnistel treppidel ja koridorides on ühine kõigi kolme punktis 2.3.1.1 kirjeldatud meetodi puhul. 2.3.2 Vaheseinad eluruumide alal 2.3.2.1 Vaheseinad, mis peavad olema B-klassi vaheseinad, ulatuvad tekilt tekile ja kereplaadistuseni või muude piireteni. Kui siiski paigaldatakse katkematu B-klassi lagi või vooderdis mõlemale poole vaheseina, võib vahesein lõppeda katkematu lae või vooderdise juures. 2.3.2.2 IC-meetod - vaheseinad, mille puhul käesoleva eeskiri või muud eeskirjad kaubalaevade kohta ei nõua, et nad on A- või B-klassi vaheseinad, on vähemalt C-klassi konstruktsiooniga. 2.3.2.3 IIC-meetod - vaheseinte konstruktsiooni piirang puudub, kui käesolev eeskiri või muud kaubalaevade eeskirjad ei nõua, et nad on A- või B-klassi vaheseinad, välja arvatud üksikutel juhtudel, kui C-klassi vaheseinad on nõutavad tabeli 9.5 kohaselt. 2.3.2.4 IIIC-meetod - vaheseinte konstruktsiooni piirang puudub, kui need ei pea kaubalaevades olema A- või B-klassi vaheseinad, välja arvatud et eluruumi või ruumide ala, mis on piiratud katkematu A- või B-klassi vaheseinaga, ei tohi mingil juhul ületada 50 m², välja arvatud üksikutel juhtudel, kui C-klassi vaheseinad peavad vastama tabelile 9.5. Administratsioon võib kaaluda selle ala suurendamist üldkasutatavates ruumides. 2.3.3 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus 2.3.3.1 Lisaks kaubalaevade vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele vastab vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus tabelites 9.5 ja 9.6 ettenähtule. 2.3.3.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabeleid 9.5 ja 9.6 kohaldatakse vastavalt külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte ja tekkide suhtes; .2 külgnevate ruumide vaheliste vaheseinte suhtes kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt nende kategooriates 1–14 näidatud tuleohule. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise kaheldavaks käesoleva eeskirja tähenduses või on võimalik anda kaks või rohkem liigitust ruumile, käsitletakse seda ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid, kinniseid ruume ruumis, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi ruumidena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.5 ja 9.6. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev number sulgudes viitab tabelite kohaldataval e veerule või real. (1) Juhtimispunktid Avariitoite- ja valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadme juhtimisruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Koondatud tulekahju häiresignalisatsiooniseadmeid sisaldavad ruumid. (2) Koridorid Koridorid ja eesruumid. (3) Eluruumid Eeskirjas 3.1 määratletud ruumid, välja arvatud koridorid. (4) Trepid Sisetrepp, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ja nendega seotud käigud. Sellega seoses käsitletakse üksnes ühel tasandil kinnist treppi osana ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. (5) Teenindusruumid (madal oht) Hoiuruumid ja hoidlad, mis ei ole kohandatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks ja mille pindala on väiksem kui 4 m², ning kuivatusruumid ja pesulad. (6) A-kategooria masinaruumid Eeskirjas 3.31 määratletud ruumid. (7) Muud masinaruumid Elektriseadmete ruumid (automaattelefonikeskjaam, õhukonditsioneerimistorustike ruumid). Eeskirjas 3.30 määratletud ruumid, välja arvatud A-kategooria masinaruumid. (8) Lastiruumid Kõik lasti jaoks kasutatavad ruumid (sealhulgas naftalastitangid) ja nende ruumide šahtid ja luugid. (9) Teenindusruumid (suur oht) Kambüüsid, toiduvalmistamisseadmetega pentrid, saunad, värvide hoiuruumid ja hoidlad pindalaga vähemalt 4 m², tuleohtlike vedelike hoiuruumid ja töökojad, välja arvatud need, mis moodustavad masinaruumide osa. (10) Avatekid Avateki ruumid ja kinnised jalutusteed, kus tuleoht on väike või puudub. Sellesse kategooriasse kuulumise korral ei ole kinnistel jalutusteedel olulist tuleohtu, mis tähendab, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks on sellised ruumid loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavade. Õhuruumid (ruum väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). (11) Veeremi- ja sõidukiruumid Eeskirjas 3.41 määratletud veeremiruumid. Eeskirjas 3.49 määratletud sõidukiruumid. Tabel 9.5 - Külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimispunktid (1) A-0 e A-0 A-60 A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 A-60 * A-60 Koridorid (2) C B-0 B-0 A-0 c B-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Eluruumid (3) C a,b B-0 A-0 c B-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Trepid (4) B-0 A-0 c B-0 A-0 c A-60 A-0 A-0 A-0 * * A-30 Teenindusruumid (madal tuleoht) (5) C A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) * A-0 A-0 g A-60 * A-60 f Muud masinaruumid (7) A-0 d A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) * A-0 * A-0 Teenindusruumid (suur oht) (9) A-0 d * A-30 Avatekid (10) - A-0 Veeremi- ja sõidukiruumid (11) A-30 j Tabel 9.6 - Külgnevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) Juhtimispunktid (1) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-60 Koridorid (2) A-0 * * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Eluruumid (3) A-60 A-0 * A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Trepid (4) A-0 A-0 A-0 * A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 * A-30 Teenindusruumid (madal tuleoht) (5) A-15 A-0 A-0 A-0 * A-60 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-kategooria masinaruumid (6) A-60 A-60 A-60 A-60 A-60 * A-60 i A-30 A-60 * A-60 Muud masinaruumid (7) A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-0 * A-0 Lastiruumid (8) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 * A-0 Teenindusruumid (suur oht) (9) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 A-0 A-0 d * A-30 Avatekid (10) * * * * * * * * * - A-0 j Veeremi- ja sõidukiruumid (11) A-60 A-30 A-30 A-30 A-0 A-60 A-0 A-0 A-30 A-0 j A-30 j Märkus: kohaldatakse vastavalt vajadusele tabelite 9.5 ja 9.6 suhtes. a IIC- ja IIIC-tulekaitsemeetodites ei kehtestata vaheseintele erinõudeid. b IIIC-meetodi puhul paigaldatakse B-0-klassiga B-klassi vaheseinad vähemalt 50 m 2 suuruste ruumide või ruumide rühma vahele alal. c Selgituseks selle kohta, kumba kohaldatakse, vt punkte 2.3.2 ja 2.3.4. b Kui ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeks d, on tabelis näidatud klassi vahesein või tekk nõutav üksnes siis, kui külgnevad ruumid on erineva otstarbega (nt kategooria (9)). Kambüüsiga külgnev kambüüs ei nõua vaheseina, kuid värviruumiga külgnev kambüüs nõuab A-0-klassi vaheseina. e Roolikambrit, kaardikambrit ja raadioruumi üksteisest eraldavad vaheseinad võivad olla B-0-klassiga. f A-0-klassi võidakse kasutada, kui ei kavatseta vedada ohtlikke kaupu või kui sellised kaubad paigutatakse sellisest vaheseinast horisontaalselt mitte vähem kui 3 m kaugusele. g Lastiruumide suhtes, milles kavatsetakse vedada ohtlikke kaupu, kohaldatakse eeskirja 19.3.8. i Tulekaitseisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinatel on administratsiooni arvates väike tuleoht või see puudub. j Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, vastavad vähemalt varasematele nõuetele, mida kohaldati laeva ehitamise ajal ja mis on nimetatud eeskirjas 1.2 . * Kui tabelites on tärn, peab vahesein olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile. Kui tekki, välja arvatud avatekki läbivad elektrikaablid, torud ja ventilatsioonitorud, tuleks sellised läbiminekud muuta tihedaks, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimispunktide (avariigeneraatorite) ja avatekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhusissetõmbeavad, välja arvatud kui on paigaldatud statsionaarne gaaskustutussüsteem. 2.3.3.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võidakse aktsepteerida tervikuna või osaliselt kaasa aitavana vaheseina isolatsioonile ja tulekindlusele. 2.3.3.4 Väliseid piirdeid, mis eeskirja 11.2 kohaselt peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, võib läbistada akende ja pardailluminaatorite paigaldamiseks, tingimusel et puudub nõue, et kaubalaevade sellised piirded peavad olema A-klassi tulekindlusega. Samuti võivad uksed sellistes piiretes, mis ei pea olema A-klassi tulekindlusega, olla tehtud administratsiooni rahuldavatest materjalidest. 2.3.3.5 Saunad vastavad punktile 2.2.3.4. 2.3.4 Treppide ja liftišahtide kaitse eluruumides, teenindusruumides ja juhtimispunktides 2.3.4.1 Treppe, mis läbivad üksnes ühte tekki, kaitsevad vähemalt ühel tasandil vähemalt B-0-klassi vaheseinad ja isesulguvad uksed. Liftid, mis läbivad üksnes ühte tekki, ümbritsetakse A-0-klassi vaheseintega, millel on terasuksed mõlemal tasandil. Trepid ja liftišahtid, mis läbivad mitut tekki, ümbritsetakse vähemalt A-0-klassi vaheseintega ja kaitstakse isesulguvate ustega kõikidel tasanditel. 2.3.4.2 Laevadel, millel on eluruumid vähemalt 12 inimesele ja kus trepid läbivad mitut tekki ja kus on vähemalt kaks evakuatsiooniteed avateki suunas igal eluruumide tasandil, võib punkti 2.3.4.1 A-0-klassi nõudeid vähendada B-0-klassile. 2.4 Tankerid 2.4.1 Kohaldamine Tankerite puhul kasutatakse üksnes punktis 2.3.1.1 määratletud IC-meetodit. 2.4.2 Vaheseinte ja tekkide tulekindlus 2.4.2.1 Punkti 2.3 asemel ja lisaks tankerite vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele vastamisele vastab vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus tabelites 9.7 ja 9.8 ettenähtule. 2.4.2.2 Tabelite kohaldamist reguleerivad järgmised nõuded: .1 tabeleid 9.7 ja 9.8 kohaldatakse vastavalt külgnevaid ruume eraldava vaheseina ja tekkide suhtes; .2 külgnevate ruumide vaheliste vaheseinte suhtes kohaldatavate asjakohaste tulekindlusstandardite määramiseks liigitatakse sellised ruumid vastavalt nende kategooriates 1–10 näidatud tuleohule. Kui ruumi sisu ja kasutus jätavad selle liigitamise kaheldavaks käesoleva eeskirja tähenduses või on võimalik anda kaks või rohkem liigitust ruumile, käsitletakse seda ruumina, millel on asjakohastest kategooriatest kõige rangemad piirdenõuded. Väiksemaid, kinniseid alasid ruumis, milles on vähem kui 30% ühendusavasid sellesse ruumi, käsitletakse eraldi aladena. Selliste väiksemate ruumide piirdevaheseinte ja tekkide tulekindlus on ette nähtud tabelites 9.7 ja 9.8. Iga kategooria nimetus on kavandatud pigem iseloomustava kui piiravana. Iga kategooria ees olev number sulgudes viitab tabelite kohaldatavale veerule või real. 1) Juhtimispunktid Avariitoite- ja valgustusallikaid sisaldavad ruumid. Roolikamber ja kaardikamber. Laeva raadioseadmeid sisaldavad ruumid. Tuletõrjepostid. Jõuseadme juhtimisruum, kui see on väljaspool masinaruumi. Koondatud tulekahju häiresignalisatsioonseadmeid sisaldavad ruumid. 2) Koridorid Koridorid ja eesruumid. 3) Eluruumid Eeskirjas 3.1 määratletud ruumid, välja arvatud koridorid. 4) Trepid Sisetrepid, liftid, täiesti kinnised avariiväljapääsude šahtid ja eskalaatorid (välja arvatud need, mis asuvad tervikuna masinaruumides) ja nendega seotud käigud. Sellega seoses käsitletakse üksnes ühel tasandil kinnist treppi osana ruumist, millest see ei ole eraldatud tulekindla uksega. 5) Teenindusruumid (madal oht) Hoiuruumid ja hoidlad, mis ei ole kohandatud tuleohtlike vedelike hoidmiseks ja mille pindala on väiksem kui 4 m², ning kuivatusruumid ja pesulad. 6) A-kategooria masinaruumid Eeskirjas 3.31 määratletud ruumid. 7) Muud masinaruumid Elektriseadmete ruumid (automaattelefonikeskjaam ja õhukonditsioneerimistorustike ruumid). Eeskirjas 3.30 määratletud ruumid, välja arvatud A-kategooria masinaruumid. 8) Pumbaruumid Ruumid, kus asuvad lastipumbad, ning sissepääsud ja šahtid sellistesse ruumidesse. 9) Teenindusruumid (suur oht) Kambüüsid, toiduvalmistamisseadmetega pentrid, saunad, värvide hoiuruumid ja hoidlad pindalaga vähemalt 4 m², tuleohtlike vedelike hoiuruumid ja töökojad, välja arvatud need, mis moodustavad masinaruumide osa. 10) Avatekid Avateki ruumid ja kinnised jalutusteed, kus tuleoht on väike või puudub. Sellesse kategooriasse kuulumise korral ei ole kinnistel jalutusteedel olulist tuleohtu, mis tähendab, et sisustus piirdub tekimööbliga. Lisaks on sellised ruumid loomuliku ventilatsiooniga läbi püsiavade. Õhuruumid (ruum väljaspool pealisehitisi ja tekiehitisi). 2.4.2.3 Katkematuid B-klassi lagesid või vooderdisi koos asjakohaste tekkide või vaheseintega võidakse aktsepteerida tervikuna või osaliselt kaasa aitavana vaheseina isolatsioonile ja tulekindlusele. 2.4.2.4 Väliseid piirdeid, mis eeskirja 11.2 kohaselt peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, võib läbistada akende ja pardailluminaatorite paigaldamiseks, tingimusel et puudub nõue, et tankeritel peavad sellised piirded olema A-klassi tulekindlusega. Samuti võivad uksed sellistes piiretes, mis ei pea olema A-klassi tulekindlusega, olla tehtud administratsiooni rahuldavatest materjalidest. 2.4.2.5 Eluruume ümbritsevate pealisehitiste ja tekiehitiste ning sealhulgas selliseid eluruume toetavate eenduvate tekkide välispiirded tehakse terasest ja isoleeritakse A-60-klassi standardi kohaselt kogu selles osas, mis asub lastiala vastas ja väliskülgedel 3 m kaugusel lastialast . Kaugust 3 m mõõdetakse horisontaalselt ja paralleelselt laeva keskjoonega piirdest, mis on lastiala vastas igal tekitasandil. Selliste pealisehitiste ja tekiehitiste külgedel ulatub selline isolatsioon komandosilla teki alumise küljeni. 2.4.2.6 Keilutid pumbaruumidesse on terasest, ei sisalda klaasi ja neid saab sulgeda väljastpoolt pumbaruumi. 2.4.2.7 Saunade konstruktsioon ja seadmed vastavad punktile 2.2.3.4. Tabel 9.7 - Külgnevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus Ruumid (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) Juhtimispunktid (1) A-0 c A-0 A-60 A-0 A-15 A-60 A-15 A-60 A-60 * Koridorid (2) C B-0 B-0 A-0 a B-0 A-60 A-0 A-60 A-0 * Eluruumid (3) C B-0 A-0 a B-0 A-60 A-0 A-60 A-0 * Trepid (4) B-0 A-0 a B-0 A-0 a A-60 A-0 A-60 A-0 * Teenindusruumid (madal tuleoht) (5) C A-60 A-0 A-60 A-0 * A-kategooria masinaruumid (6) * A-0 A-0 d A-60 * Muud masinaruumid (7) A-0 b A-0 A-0 * Pumbaruumid (8) * A-60 * Teenindusruumid (suur oht) (9) A-0 b * Avatekid (10) - Tabel 9.8 - Külgnevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus Ruum allpool ↓ Ruum ülevalpool→ (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) Juhtimispunktid (1) A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 - A-0 * Koridorid (2) A-0 * * A-0 * A-60 A-0 - A-0 * Eluruumid (3) A-60 A-0 * A-0 * A-60 A-0 - A-0 * Trepid (4) A-0 A-0 A-0 * A-0 A-60 A-0 - A-0 * Teenindusruumid (madal tuleoht) (5) A-15 A-0 A-0 A-0 * A-60 A-0 - A-0 * A-kategooria masinaruumid (6) A-60 A-60 A-60 A-60 A-60 * A-60 e A-0 A-60 * Muud masinaruumid (7) A-15 A-0 A-0 A-0 A-0 A-0 * A-0 A-0 * Pumbaruumid (8) - - - - - A-0 d A-0 * - * Teenindusruumid (suur oht) (9) A-60 A-0 A-0 A-0 A-0 A-60 A-0 - A-0 b * Avatekid (10) * * * * * * * * * - Märkused: kohaldatakse vastavalt vajadusele tabelite 9.7 ja 9.8 suhtes. a Selgituseks selle kohta, kumba kohaldatakse, vt punkte 2.3.2 ja 2.3.4. b Kui ruumid kuuluvad sama numbriga kategooriasse ja on märgitud ülaindeks b, on tabelis näidatud kategooria vahesein või tekk nõutav üksnes siis, kui külgnevad ruumid on erineva otstarbega (nt kategooria (9)). Kambüüsiga külgnev kambüüs ei nõua vaheseina, kuid värviruumiga külgnev kambüüs nõuab A-0-klassi vaheseina. c Roolikambrit, kaardikambrit ja raadioruumi üksteisest eraldavad vaheseinad võivad olla B-0-klassiga. d Vaheseintest ja tekkidest pumbaruumide ja A-kategooria masinaruumide vahel võivad läbi minna lastipumba võlli muhvid ja samasugused muhvide läbiviigud, tingimusel et gaasitihedad tihendid koos tõhusa määrimise või muude gaasitihendi püsivuse tagamise vahenditega paigaldatakse vaheseinte või teki kujul. e Tulekaitseisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinaruumis on administratsiooni arvates väike tuleoht või see puudub. * Kui tabelis on tärn, peab vahesein olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile. Kui tekki, välja arvatud avatekki läbivad elektrikaablid, torud ja ventilatsioonitorud, tuleks sellised läbiminekud muuta tihedaks, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimispunktide (avariigeneraatorite) ja avatekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhusissetõmbeavad, välja arvatud kui on paigaldatud statsionaarne gaaskustutussüsteem. 3 Tulepüsivatest vaheseintest läbiminek ja soojusülekande vältimine 3.1 Kui läbitakse A-klassi vaheseinu, siis katsetatakse selliseid läbiminekuid tulekatsekoodeksi kohaselt punkti 4.1.1.6 alusel. Ventilatsioonikanalite puhul kohaldatakse punkte 7.1.2 ja 7.3.1. Kui toru läbiminek on tehtud terasest või samaväärsest materjalist paksusega vähemalt 3 mm ja pikkusega vähemalt 900 mm (soovitavalt 450 mm kummalgi pool vaheseina) ja selles ei ole avasid, ei ole katsetamine nõutav. Sellised läbiminekud tuleb sobivalt isoleerida, pikendades isolatsiooni vaheseinaga samal tasandil. 3.2 Kui B-klassi vaheseinu läbivad elektrikaablid, torud, šahtid, kanalid jne või läbitakse neid ventilatsiooniavade, valgustusseadmete ja samalaadsete seadmete paigaldamiseks, tagatakse tulepüsivuse säilimine punkti 7.3.2 alusel. B-klassi vaheseinu läbivaid torusid, mis ei ole terasest või vasest, kaitstakse kas: .1 tule suhtes kontrollitud läbimisseadmega, mis on sobiv läbitava vaheseina tulepüsivuse ja kasutatud toru tüübi jaoks, või .2 terasmuhviga, mille paksus on vähemalt 1,8 mm ja pikkus vähemalt 900 mm torude puhul, mille läbimõõt on vähemalt 150 mm, ja vähemalt 600 mm torude puhul, mille läbimõõt on vähemalt 150 mm (soovitavalt võrdselt jaotatuna mõlemale poole vaheseina). Toru ühendatakse muhvi otstega äärikute või muhvide abil või ei ületa vahe muhvi ja toru vahel 2,5 mm või tihendatakse vahe toru ja muhvi vahel mittepõleva või muu sobiva materjaliga. 3.3 Isoleerimata metalltorud, mis läbivad A- või B-klassi vaheseinu, on tehtud materjalidest, mille sulamistemperatuur ületab 950 °C A-0-klassi ja 850 °C B-0-klassi vaheseinte puhul. 3.4 Ehitusliku tulekaitse üksikasjade heakskiitmisel võtab administratsioon arvesse soojusülekande ohtu nõutavate termotõkete lõikumis- ja lõpp-punktides. Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide korral ulatub teki või vaheseina isolatsioon vähemalt 450 mm kaugusele läbimineku-, lõikumis- või lõpp-punktist. Kui ruum on jagatud teki või A-klassi standardile vastava vaheseinaga, millel on erineva väärtusega isolatsioon, ulatub kõrgema väärtusega isolatsioon madalama väärtusega isolatsiooniga tekil või vaheseinal vähemalt 450 mm kaugusele. 4 Tulepüsivate vaheseinte avade kaitse 4.1 Vaheseinte ja tekkide avad reisilaevades 4.1.1 A-klassi vaheseinte avad 4.1.1.1 Välja arvatud luugid lasti-, eri-, hoiu- ja pagasiruumide vahel ning selliste ruumide ja lahtiste tekkide vahel, on avad varustatud püsivalt kinnitatud sulgemisvahenditega, mille tulepüsivus on vähemalt sama tõhus nagu vaheseintel, millesse nad on paigaldatud. 4.1.1.2 A-klassi vaheseintes olevate uste ja ukseraamide konstruktsioon ja vahendid nende suletuna hoidmiseks tagavad tulepüsivuse ja ka takistavad suitsu- ja leegi läbipääsu samaväärselt vaheseintega, milles need uksed on, kusjuures see määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. Sellised uksed ja ukseraamid valmistatakse terasest või muust samaväärsest materjalist. Ilma raami osaks oleva lävepakuta heakskiidetud uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või pärast seda, paigaldatakse nii, et tühimik ukse all ei ületa 12 mm. Mittepõlev lävepakk paigaldatakse ukse alla nii, et põrandakatted ei ulatu suletud ukse alla. 4.1.1.3 Veetihedad uksed ei pea olema isoleeritud. 4.1.1.4 Ust on võimalik avada ja sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt üksnes ühe inimese jõul. 4.1.1.5 Tulekindlad uksed vertikaalse põhitsooni vaheseintes, kambüüsi piiretes ja kinnistel treppidel, välja arvatud jõuajamiga veetihedad uksed ja tavaliselt lukustatud uksed, vastavad järgmistele nõuetele: .1 uksed on isesulguvad ja võimelised sulguma kuni 3,5° sulgumisele vastassuunalise kreeninurga juures; .2 hingedega tulekindlate uste ligikaudne sulgumisaeg ei ületa 40 s ja ei ole lühem kui 10 s nende liikumise algusest, kui laev on püstiasendis. Liuguste ligikaudne ühtlane sulgumiskiirus ei ületa 0,2 m/s ja ei ole väiksem kui 0,1 m/s, kui laev on püstiasendis; .3 uksi, välja arvatud avariiväljapääsude šahtide uksi, saab kaugjuhitavalt avada pidevalt mehitatud keskjuhtimispunktist kas üheaegselt või rühmiti ning neid saab avada ka ühekaupa ukse mõlemalt küljelt. Vabastuslülititel on sisse- ja väljalülitusfunktsioon süsteemi automaatse lähtestamise vältimiseks; .4 keelatud on ukse haak-topparid, mida ei saa vabastada keskjuhtimispunktist; .5 kaugjuhtimise teel keskjuhtimispunktist suletavat ust saab uuesti avada mõlemalt poolt ust kohtjuhtimise teel. Pärast sellist kohapealset avamist sulgub uks uuesti automaatselt; .6 pidevalt mehitatud keskjuhtimispunktis tuleb paigaldada näitur tulekindla ukse näiturpaneelile näitamaks, kas uks on suletud; .7 vabastusmehhanism on projekteeritud nii, et uks suletakse automaatselt juhtimissüsteemi või keskse toitevarustuse katkestuse korral; .8 jõuajamiga uste kohapealsed toiteakumulaatorid paigaldatakse uste vahetusse lähedusse, et võimaldada pärast juhtimissüsteemi või keskse toitevarustuse katkestust kohtjuhtimise teel uste avamist vähemalt kümme korda (täielikult lahti ja kinni); .9 juhtimissüsteemi või keskse toitevarustuse katkestus ühel uksel ei halvenda teiste uste ohutut toimimist; .10 kaugjuhitavad liug- või jõuajamiga uksed varustatakse häiresignaaliga, mis kõlab vähemalt 5 s, kuid mitte rohkem kui 10 s pärast ukse vabastamist keskjuhtimispunktist ja enne ukse liikumahakkamist ning jätkub, kuni uks on täielikult sulgunud; .11 uks, mis on kavandatud avanema uuesti, kui sulgumise ajal jääb selle teele esemeid, avaneb uuesti mitte rohkem kui 1 m kaugusele kokkupuutepunktist; .12 tulekindluse jaoks vajaliku sulguriga kahelehelistel ustel on sulgur, mis käivitab automaatselt uste töö, kui süsteem uksed vabastab; .13 jõuajamiga ja automaatselt sulguvad uksed, mille kaudu pääseb otse eriruumidesse, ei pea olema varustatud häiresignaaliga ja kaugvabastusmehhanismidega, mida nõutakse punktides 4.1.1.5.3 ja 4.1.1.5.10; .14 kohtjuhtimissüsteemi komponendid on tehnohoolduseks ja reguleerimiseks juurdepääsetavad; .15 jõuajamiga uksed varustatakse heakskiidetud tüüpi juhtimissüsteemiga, mida saab kasutada tulekahju korral ja mis vastavad tulekatsekoodeksile. Süsteem vastab järgmistele nõuetele: .15.1 juhtimissüsteem suudab juhtida ust temperatuuril vähemalt 200 °C vähemalt 60 min, saades toidet toiteallikast; .15.2 kõikide muude tulest mõjutamata uste toide ei tohi halveneda ja .15.3 temperatuuril üle 200 °C isoleeritakse juhtimissüsteem automaatselt toiteallikast ja ta suudab hoida ukse suletuna vähemalt temperatuurini 945 °C. 4.1.1.6 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel, kus ruumi kaitseb automaatse tulekahju avastamise sprinkler- ja häiresüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile või mis on paigaldatud koos katkematu B-klassi laega, suletakse põhjendatult tihedalt avad tekis, mis ei moodusta astmeid vertikaalses põhitsoonis ega piirnevates horisontaalsetes tsoonides, ja sellised tekid vastavad A-klassi tulekindlusnõuetele, kuivõrd see on administratsiooni arvates põhjendatud ja teostatav. 4.1.1.7 Laeva välispiirete A-klassi tulekindlusnõudeid ei kohaldata klaasvaheseinte, akende ja pardailluminaatorite suhtes, tingimusel et punktis 4.1.3.3 puudub nõue, et sellised piirded oleksid A-klassi tulekindlusega. Laeva välispiirete A-klassi tulekindlusnõudeid ei kohaldata välisuste suhtes, välja arvatud pealisehitiste ja tekiehitiste uksed, mis on päästeseadmete, päästevahenditesse asumise ja väliste kogunemiskohtade alade, evakuatsiooniteedeks kasutatavate välistreppide ja avatekkide läheduses. Kinniste treppide uksed ei pea sellele nõudele vastama. 4.1.1.8 Välja arvatud veetihedad uksed, ilmastikukindlad uksed (poolveetihedad uksed), avatekile viivad uksed ja uksed, mis peavad olema mõistlikult gaasitihedad, varustatakse kõik treppidel, üldkasutatavates ruumides ja vertikaalsete põhitsoonide vaheseintes evakuatsiooniteedel asuvad A-klassi uksed isesulguva voolikuluugiga, mille materjal, konstruktsioon ja tulepüsivus on samaväärne ustega, millesse see paigaldatakse, ja selle vaba ava on 150 mm suletud ukse puhul ning see pannakse ukse alumisse serva uksehingede vastu või liuguste puhul avanevasse serva. 4.1.1.9 Kui ventilatsioonikanal peab minema läbi vertikaalse põhitsooni vaheseina, paigaldatakse vaheseina kõrvale tõrkekindel automaatselt sulguv tulesiiber. Siibrit saab vaheseina mõlemalt poolt ka käsitsi sulgeda. Juhtimiskoht on hõlpsasti juurdepääsetav ja märgistatud punase valgustpeegeldava värviga. Vaheseina ja siibri vaheline kanal on terasest või muust samaväärsest materjalist ja on vajaduse korral isoleeritud punkti 3.1 nõuetele vastavalt. Siiber paigaldatakse vähemalt vaheseina ühele küljele koos nähtava näituriga, mis näitab, kas siiber on avatud asendis. 4.1.2 B-klassi vaheseinte avad 4.1.2.1 B-klassi vaheseinte uksed ja ukseraamid ja nende kinnitusvahendid tagavad sulgemise vaheseintega samaväärse tulepüsivusega, mis määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt, kuid lubada võib ventilatsiooniavasid selliste uste alumises osas. Kui selline ava on ukse sees või all, ei ületa sellise ava või selliste avade üldpindala kokku 0,05 m². Alternatiivina on lubatud sanitaarseadme all asuv mittepõlev õhutuse tasakaalukanal kajuti ja koridori vahel, kui kanali risklõikepindala ei ületa 0,05 m². Kõik ventilatsiooniavad varustatakse mittepõlevast materjalist võrega. Uksed on mittepõlevad. Ilma raami osaks oleva lävepakuta heakskiidetud uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või pärast seda, paigaldatakse nii, et tühimik ukse all ei ületa 25 mm. 4.1.2.2 Kajutiuksed B-klassi vaheseintes on isesulguvad. Ukse haak-topparid ei ole lubatud. 4.1.2.3 Laeva välispiirete B-klassi tulekindlusnõudeid ei kohaldata klaasist vaheseinte, akende ja pardailluminaatorite suhtes. Samuti ei kohaldata B-klassi tulekindlusnõudeid pealisehitiste ja tekiehitiste välisuste suhtes. Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel võib administratsioon lubada põlevate materjalide kasutamist ustes, mis eraldavad kajuteid isiklikest sisesanitaarruumidest, näiteks dušid. 4.1.2.4 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel, kus on paigaldatud tuleohutussüsteemide koodeksile vastav automaatne sprinklersüsteem: .1 suletakse mõistlikult tihedalt avad tekkides, mis ei moodusta astmeid vertikaalsetes põhitsoonides ega piirnevates horisontaalsetes tsoonides, ning sellised tekid vastavad B-klassi tulekindlusnõuetele, kuivõrd see on administratsiooni arvates põhjendatud ja teostatav, ja .2 avasid B-klassi materjalidest koridori vaheseintes kaitstakse punkti 2.2.2 kohaselt. 4.1.3 Aknad ja pardailluminaatorid 4.1.3.1 Aknad ja pardailluminaatorid elu- ja teenindusruumide ja juhtimispunktide vaheseintes, välja arvatud need, mille suhtes kehtivad punkt 4.1.1.6 ja punkt 4.1.2.3, tehakse sellised, et säilivad selle vaheseinte tüübi tulekindlusnõuded, millesse nad on paigaldatud ja mis määratakse kindlaks FTP-koodeksi kohaselt. 4.1.3.2 Olenemata tabelite 9.1–9.4 nõuetest tehakse aknad ja pardailluminaatorid elu- ja teenindusruume ja juhtimispunkte ilmastikust eraldavates vaheseintes terasest või muust sobivast materjalist raamidega. Klaasi hoiab kinni metallist klaasiliist või nurkraud. 4.1.3.3 Päästevahendite, päästevahenditesse asumise ja kogunemiskohtade, evakuatsiooniteedeks kasutatavate välistreppide ja avatekkide vastas asuvad aknad ja aknad, mis asuvad allpool päästeparvi ja väljapääsurenne päästevahenditesse asumise alal, on tabelis 9.1 nõutava tulekindlusega. Kui automaatsed erisprinklerid on paigaldatud akende jaoks, võib A-0-klassi aknaid aktsepteerida samaväärsetena. Käesoleva punkti alusel käsitlemiseks peavad sprinklerid olema kas: .1 erisprinklerid, mis asuvad akende kohal ja on paigaldatud lisaks tavalistele sprinkleritele, või .2 tavalised laesprinklerid, mis on paigaldatud nii, et akent kaitstakse keskmise kulunormiga vähemalt 5 liitrit/min/m², ja täiendav aknapind on katvusala arvutuses arvesse võetud, või .3 veeudu pihusteid on katsetatud ja nad on heaks kiidetud organisatsiooni heakskiidetud suuniste kohaselt. Laeva küljel päästepaatidesse asumise alal asuvad aknad on vähemalt A-0-klassiga võrdse tulekindlusega. 4.2 Uksed kaubalaevade tulekindlates vaheseintes 4.2.1 Uste tulepüsivus on samaväärne vaheseina tulepüsivusega, millesse nad on paigaldatud, ja see määratakse kindlaks tulekatsekoodeksi kohaselt. A-klassi ustena heakskiidetud ilma raami osaks oleva künniseta uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või pärast seda, paigaldatakse nii, et vahe ukse all ei ületa 12 mm, ja mittepõlev künnis paigaldatakse ukse alla nii, et põrandakatted ei ulatu suletud ukse alla. B-klassi ustena heakskiidetud ilma raami osaks oleva lävepakuta uksed, mis paigaldatakse 1. juulil 2010 või pärast seda, paigaldatakse nii, et tühimik ukse all ei ületa 25 mm. A-klassi vaheseintes olevad uksed ja ukseraamid valmistatakse terasest. B-klassi vaheseintes olevas uksed on mittepõlevad. A-kategooria masinaruumide piirdevaheseintesse paigaldatud uksed on mõistlikult gaasitihedad ja isesulguvad. IC-meetodi kohaselt ehitatud laevadel võib administratsioon lubada põlevate materjalide kasutamist ustes, mis eraldavad kajuteid isiklikest sisesanitaarruumidest, näiteks dušid. 4.2.2 Uksi, mis peavad olema isesulguvad, ei paigaldata koos haak-topparitega. Kasutada võib siiski tõrkekindlat tüüpi kaugjuhitavate vabastamisseadmetega varustatud sulgurseadmeid. 4.2.3 Koridoride vaheseintes võib lubada ventilatsiooniavasid kajutite ja üldkasutatavate ruumide ustes ja uste all. Ventilatsiooniavad on samuti lubatud tualettidesse, kontoritesse, pentritesse, hoidlatesse ja hoiuruumidesse avanevates B-klassi ustes. Välja arvatud nagu allpool lubatud, tehakse avad üksnes ukse alumisse poolde. Kui selline ava on ukse sees või all, ei ületa sellise ava või selliste avade üldpindala 0,05 m². Alternatiivina on lubatud sanitaarseadme all asuv mittepõlev õhutuse tasakaalukanal kajuti ja koridori vahel, kui kanali risklõikepindala ei ületa 0,05 m². Ventilatsiooniavad, välja arvatud need, mis on ukse all, paigaldatakse koos mittepõlevast materjalist võrega. 4.2.4 Veetihedad uksed ei pea olema isoleeritud. 5 Avade kaitse masinaruumide piiretes 5.1 Kohaldamine 5.1.1 Käesolevat punkti kohaldatakse A-kategooria masinaruumide ja, kui administratsioon peab seda soovitavaks, muude masinaruumide suhtes. 5.2 Avade kaitse masinaruumide piiretes 5.2.1 Keilutite, uste, ventilaatorite, väljalaskeventilatsiooni võimaldavate korstnate ja muude masinaruumide avade arvu vähendatakse miinimumini, mis on kooskõlas ventilatsioonivajaduse ning laeva nõuetekohase ja ohutu tööga. 5.2.2 Keilutid on terasest ja ei sisalda klaasruutusid. 5.2.3 Juhtimisvahendid paigaldatakse jõuajamiga uste sulgemiseks või vallandusmehhanismide käivitamiseks ustel, välja arvatud jõuajamiga veetihedad uksed. Juhtimisseade asub väljaspool asjaomast ruumi, kus seda ei lõigata ära tulekahju korral ruumis, mida ta teenindab. 5.2.4 Reisilaevades asuvad punktiga 5.2 nõutavad juhtimisvahendid ühes juhtimispunktis või on grupeeritud võimalikult vähestesse kohtadesse administratsiooni rahuldaval viisil. Sellistesse kohtadesse on avatekilt ohutu juurdepääs. 5.2.5 Reisilaevades on uksed, välja arvatud jõuajamiga veetihedad uksed paigaldatud nii, et tulekahju korral ruumis on tagatud kindel sulgemise jõuajamiga sulgurseadme abil või isesulguvate uste abil, mis suudavad sulguda sulgumisele vastassuunalise 3,5° kreeni juures ja millel on tõrkekindel kaugjuhitava vabastamisseadmega sulgurseade. Avariiväljapääsude šahtide uksed ei pea olema varustatud tõrkekindla sulgurseadmega ja kaugjuhitava vabastusseadmega. 5.2.6 Masinaruumide piiretesse aknaid ei paigaldata. See ei välista siiski klaasi kasutamist masinaruumides asuvates juhtimisruumides. 6 Lastiruumide piirete kaitse 6.1 Reisilaevades, mis veavad üle 36 reisija, isoleeritakse piirdevaheseinad ja erikategooria tekid ja veeremiruumid A-60-klassi standardi kohaselt. Kui punktis 2.2.3 määratletud kategooria 5, 9 ja 10 ruum on siiski vaheseina ühel küljel, võib standardit alandada A-0-klassile. Kui kütusetangid asuvad eriruumi all, võib teki tulekindlust selliste ruumide vahel vähendada A-0-klassi standardile. 6.2 Reisilaevades paigaldatakse komandosillale näiturid, mis näitavad, kas eriruumidesse või sealt välja viiv tulekindel uks on suletud. 6.3 Tankeritel ei kasutata lastitankides, milles veetakse toornaftat ja naftasaadusi leekpunktiga kuni 60 °C, kuumuse toimel hõlpsasti kasutuks muutuvaid materjale klappide, abiseadmete, tankide avamiskaante, lasti ventilatsioonitorustike ja lastitorustike puhul, et vältida tule levikut lastile. 7 Ventilatsioonisüsteemid (Käesolevat punkti kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda) 7.1 Üldsätted 7.1.1 Ventilatsioonikanalid, sealhulgas ühe ja topeltseinaga kanalid on terasest või samaväärsest materjalist, välja arvatud lühikesed painduvad lõõtsad, mille pikkus ei ületa 600 mm ja mida kasutatakse ventilaatorite ühendamiseks torustikuga õhukonditsioneerimisruumides. Kui punktis 7.1.6 ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, on muu materjal, mida kasutatakse kanalite konstruktsioonis, sealhulgas isolatsioon, samuti mittepõlev. Lühikesed kanalid, mille pikkus üldiselt ei ületa 2 m ja mille vaba ristlõikepindala ei ületa 0,02 m 2 , ei pea siiski olema terasest või samaväärsest materjalist järgmiste tingimuste alusel: .1 kanalid on tehtud mittepõlevast materjalist, mis võib olla seest ja väljast kaetud halva leegileviku tunnustega kestaga, mille energeetiline väärtus ei ületa kasutatud paksuse kohta ühelgi juhul 45 MJ/m 2 nende pinnast; .2 kanaleid kasutatakse üksnes ventilatsiooniseadme lõpus ja .3 kanalid ei asu vähem kui 600 mm piki kanalit mõõdetuna avast A- või B-klassi vaheseinas, sealhulgas katkematud B-klassi laed. 7.1.2 Järgmisi seadmeid katsetatakse tulekatsekoodeksi kohaselt: .1 tulesiibrid, sealhulgas nende asjakohased käitamisvahendid; katsetamine ei ole siiski nõutav siibrite puhul, mis asuvad kanali madalamas otsas väljalasketorudes kambüüsi ulatuses, mis peavad olema terasest ja võimelised peatama tõmbuse kanalis, ja .2 kanali läbiminekud läbi A-klassi vaheseinte. Katsetamine ei ole siiski nõutav, kui terasmuhvid on otse ühendatud ventilatsioonikanalitega neetide või kruviühenduste või keevituse teel. 7.1.3 Tulesiibrid on hõlpsasti juurdepääsetavad. Kui nad on paigaldatud lagede või vooderduste taha, paigaldatakse nendesse lagedesse või vooderdistesse kontroll-luuk, millele märgitakse tulesiibri identifitseerimisnumber. Tulesiibri identifitseerimisnumber märgitakse samuti paigaldatud kaugjuhtimisseadmetele. 7.1.4 Ventilatsioonikanalid varustatakse luukidega nende kontrollimiseks ja puhastamiseks. Luugid asuvad tulesiibrite lähedal. 7.1.5 Ventilatsioonisüsteemide peasisselaske- ja -väljalaskeavasid saab sulgeda väljastpoolt ventileeritavaid ruume. Sulgemisvahendid on hõlpsasti juurdepääsetavad ning ka silmapaistvalt ja püsivalt tähistatud ja näitavad sulgurseadme tööasendit. 7.1.6 Põlevad tihendid äärikutega ventilatsioonikanali ühendustes ei ole lubatud 600 mm kaugusel avadest A- või B-klassi vaheseintes ja kanalites, mis peavad olema A-klassi konstruktsiooniga. 7.1.7 Ventilatsiooniavasid või tasakaalukanaleid ei paigaldata kahe kinnise ruumi vahele, välja arvatud punktide 4.1.2.1 ja 4.2.3 kohaselt. 7.2 Kanalite paigutus 7.2.1 A-kategooria masinaruumide, sõidukiruumide, veeremiruumide, kambüüside, eriruumide ja lastiruumide ventilatsioonisüsteemid on üldiselt eraldatud üksteisest ja muid ruume teenindavatest ventilatsioonisüsteemidest. Väiksema kui 4000 tonnise kogumahutavusega kaubalaevade ja rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade kambüüside ventilatsioonisüsteemid ei pea siiski olema täielikult muudest ventilatsioonisüsteemidest eraldatud, vaid neid võivad teenindada teisi ruume teenindavatest ventilatsiooniseadmest tulevad eraldi kanalid. Sellisel juhul paigaldatakse automaatne tulesiiber kambüüsi ventilatsioonikanalisse ventilatsiooniseadme lähedale. 7.2.2 A-kategooria masinaruumide, kambüüside, sõidukiruumide, veeremiruumide või eriruumide ventileerimiseks paigaldatud kanalid ei lähe läbi eluruumide, teenindusruumide või juhtimispunktide, kui nad ei vasta punktile 7.2.4. 7.2.3 Eluruumide, teenindusruumide või juhtimispunktide ventileerimiseks paigaldatud kanalid ei lähe läbi A-kategooria masinaruumide, kambüüside, sõidukiruumide, veeremiruumide või eriruumide, kui nad ei vasta punktile 7.2.4. 7.2.4 Nagu punktides 7.2.2 ja 7.2.3 lubatud, on kanalid kas: .1.1 valmistatud terasest paksusega vähemalt 3 mm kanalite puhul, mille vaba ristlõikepindala on väiksem kui 0,075 m 2 , vähemalt 4 mm kanalite puhul, mille vaba ristlõikepindala on vahemikus 0,75 m 2 ja 0,45 m 2 , ja vähemalt 5 mm kanalite puhul, mille vaba ristlõikepindala on üle 0,45 m 2 ; .1.2 sobivalt toestatud ja jäigastatud; .1.3 varustatud automaatsete tulesiibritega läbitavate piirete lähedal ja .1.4 isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt nende poolt teenindatavate ruumide piiretest kuni vähemalt 5 m teisel pool tulesiibrit, või .2.1 valmistatud terasest punktide 7.2.4.1.1 ja 7.2.4.1.2 kohaselt ja .2.2 isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt läbitavate ruumide kogu ulatuses, välja arvatud kanalid, mis lähevad läbi punktis 2.2.3.2.2 määratletud kategooria 9 või 10 ruumide. 7.2.5 Punktide 7.2.4.1.4 ja 7.2.4.2.2 kohaselt isoleeritakse kanalid kogu nende ristlõike välispinna ulatuses. Kanaleid, mis asuvad väljaspool nimetatud ruumi, kuid külgnevad sellega, ja millel on sellega üks või mitu ühist pinda, käsitletakse nimetatud ruumi läbivana ja isoleeritakse pinna ulatuses, mis neil on ruumiga ühine, 450 mm kaugusele üle kanali . 7.2.6 Kui ventilatsioonikanalid peavad minema läbi vertikaalse põhitsooni vaheseina, paigaldatakse automaatne tulesiiber vaheseina kõrvale. Siibrit saab vaheseina mõlemalt poolt ka käsitsi sulgeda. Juhtseadme asukoht on hõlpsasti juurdepääsetav ning selgelt ja silmapaistvalt märgistatud. Kanal vaheseina ja siibri vahel valmistatakse terasest punktide 7.2.4.1.1 ja 7.2.4.1.2 kohaselt ning isoleeritakse vähemalt sama tulekindluse kohaselt nagu läbitud vahesein. Siiber paigaldatakse vähemalt vaheseina ühele küljele koos siibri tööasendit näitava nähtava näituriga. 7.3 Tulesiibrite ja kanalite läbiminekute andmed 7.3.1 A-klassi vaheseinu läbivad kanalid vastavad järgmistele nõuetele: .1 kui õhuke plaatidega kaetud kanal, mille vaba ristlõikepindala on 0,02 m 2 või väiksem, läheb läbi A-klassi vaheseinte, paigaldatakse ava terasplekist muhviga, mille paksus on vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 200 mm ja mis on soovitavalt jagatud nii, et mõlemal pool vaheseina on 100 mm, või mis teki puhul asub tervikuna läbitava teki alumisel küljel; .2 kui ventilatsioonikanalid, mille vaba ristlõikepindala on suurem kui 0,02 m 2 , kuid mitte suurem kui 0,075 m 2 , lähevad läbi A-klassi vaheseinte, vooderdatakse avad terasplekist muhvidega. Kanalite ja muhvide paksus on vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 900 mm. Vaheseinte läbimise korral jagatakse pikkus soovitavalt nii, et mõlemal pool vaheseina on 450 mm. Need kanalid või selliseid kanaleid vooderdavad muhvid varustatakse tulekaitseisolatsiooniga. Isolatsioon on vähemalt sama tulekindlusega nagu vahesein, mida kanal läbib, ja .3 automaatsed tulesiibrid paigaldatakse kõikidesse kanalitesse, mille vaba ristlõikepindala ületab 0,075 m 2 ja mis lähevad läbi A-klassi vaheseinte. Siiber paigaldatakse läbitava vaheseina lähedale ning vahesein kanali siibri ja läbitava vaheseina vahel on valmistatud terasest punktide 7.2.4.2.1 ja 7.2.4.2.2 kohaselt. Tulesiiber töötab automaatselt, kuid seda saab ka käsitsi sulgeda mõlemalt poolt vaheseina. Siiber paigaldatakse siibri tööasendit näitava nähtava näituriga. Tulesiibrid ei ole siiski nõutavad, kui kanalid lähevad läbi A-klassi vaheseintega ümbritsetud ruumide ilma neid ruume teenindamata, tingimusel et need kanalid on sama tulekindlusega, nagu nende poolt läbitavad vaheseinad. Üle 0,075 m 2 suuruse ristlõikepindalaga kanalit ei jagata väiksemateks kanaliteks A-klassi vaheseina läbimisel ja ei ühendata siis uuesti algseks kanaliks pärast vaheseina läbimist, et vältida käesoleva sättega nõutavat siibri paigaldamist. 7.3.2 Ventilatsioonikanalid, mille vaba ristlõikepindala ületab 0,02 m 2 ja mis läbivad B-klassi vaheseinu, vooderdatakse terasplekist muhvidega, mille pikkus on 900 mm ja mis on soovitavalt jagatud nii, et mõlemal pool vaheseina on 450 mm, kui kanal ei ole selle pikkuse ulatuses terasest. 7.3.3 Kõiki tulesiibreid saab käsitsi juhtida. Siibritel on vabastamiseks mehaaniline otseajam või alternatiivina suletakse see elektri-, hüdraulilise või pneumaatilise ajamiga. Kõik siibrid on käsitsijuhitavad mõlemalt poolt vaheseina. Automaatsetel tulesiibritel, sealhulgas kaugjuhitavatel, on tõrkekindel mehhanism, mis sulgeb tulekahju korral siibri isegi elektritoite või hüdraulilise või pneumaatilise rõhu kadumise korral. Kaugjuhitavaid tulesiibreid saab uuesti käsitsi avada siibri juures. 7.4 Rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevade ventilatsioonisüsteemid 7.4.1 Lisaks punktide 7.1, 7.2 ja 7.3 nõuetele vastab rohkem kui 36 reisijat vedava reisilaeva ventilatsioonisüsteem ka järgmistele nõuetele. 7.4.2 Ventilaatorid paigaldatakse üldiselt nii, et mitmesugustesse ruumidesse ulatuvad kanalid jäävad vertikaalsesse põhitsooni. 7.4.3 Kinniseid treppe teenindab sõltumatu ventilaator ja kanalisüsteem (väljalase ja sissetõmme), mis ei teeninda muid ruume ventilatsioonisüsteemides. 7.4.4 Kanal, sõltumata selle ristlõikest, mis teenindab mitut vaheteki eluruumi, teenindusruumi või juhtimispunkti, varustatakse selliste ruumide tekist läbimineku lähedal asuva automaatse suitsusiibriga, mida saab ka käsitsi sulgeda kaitstud tekilt siibri kohal. Kui ventilaator teenindab mitut vaheteki ruumi läbi eraldi kanalite vertikaalses põhitsoonis, millest igaüks on ühe vaheteki ruumi jaoks, varustatakse iga kanal käsitsijuhitava suitsusiibriga, mis paigaldatakse ventilaatori lähedale. 7.4.5 Vertikaalsed kanalid isoleeritakse vajaduse korral tabelite 9.1 ja 9.2 kohaselt. Kanalid isoleeritakse nii, nagu on tekkide puhul vastavalt vajadusele nõutav nende teenindava ruumi ja käsitletava ruumi vahel. 7.5 Kambüüsialade väljalaskekanalid 7.5.1 Nõuded rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevadele 7.5.1.1 Lisaks punktide 7.1, 7.2 ja 7.3 nõuetele ehitatakse kambüüside väljalaskekanalid punktide 7.2.4.2.1 ja 7.2.4.2.2 kohaselt ning isoleeritakse A-60-klassi standardi kohaselt eluruumiide, teenindusruumide või juhtimispunktide kogu ulatuses, millest nad läbi lähevad. Nad varjustatakse järgmisega: .1 rasvafilter, mida saab hõlpsasti puhastamiseks eemaldada, välja arvatud kui on paigaldatud alternatiivne heakskiidetud rasvaeemaldussüsteem; .2 kanali alumises otsas kanali ja kambüüsikatte hargnemiskohas asuv tulesiiber, mis on automaatne ja kaugjuhitav, ning lisaks kaugjuhitav tulesiiber, mis asub kanali ülemises otsas kanali väljalaskeava lähedal; .3 statsionaarsed kanalis tule kustutamise vahendid ; .4 kaugjuhitavad seadmed väljalaskeventilaatorite ja sissetõmbeventilaatorite seiskamiseks, punktis 7.5.1.1.2 nimetatud tulesiibrite juhtimiseks ja tulekustutussüsteemi juhtimiseks, mis paigaldatakse väljapoole kambüüsi selle sissepääsu lähedale. Kui paigaldatakse mitmeharuline süsteem, paigaldatakse kaugjuhitav sulgemisvahend eespool nimetatud juhtimisseadmete juurde sama põhikanali kaudu väljatõmbavate kõikide harude sulgemiseks enne kustutusvahendi laskmist süsteemi, ja .5 sobiva paigutusega luugid kontrollimiseks ja puhastamiseks, sealhulgas üks väljalaskeventilaatori lähedal ja üks alumises otsas, kuhu koguneb rasv. 7.5.1.2 Väljalaskekanalid avatekkidele paigaldatud toiduvalmistamisseadmete alalt vastavad vastavalt vajadusele punktile 7.5.1.1, kui nad lähevad läbi eluruumide või põlevaid materjale sisaldavate ruumide. 7.5.2 Nõuded kaubalaevadele ja rohkem kui 36 reisijat vedavatele reisilaevadele Eluruumidest või põlevaid materjale sisaldavatest ruumidest läbimineku korral tehakse väljalaskekanalid kambüüsist punktide 7.2.4.1.1 ja 7.2.4.1.2 kohaselt. Väljalaskekanal varustatakse järgmisega: .1 rasvafilter, mida saab puhastamiseks hõlpsasti eemaldada; .2 automaatne ja kaugjuhitav tulesiiber, mis asub kanali alumises otsas kanali ja kambüüsikatte hargnemiskohas, ning lisaks kaugjuhitav tulesiiber, mis asub kanali ülemises otsas kanali väljalaskeava lähedal; .3 kambüüsist juhitavad seadmed väljalaske- ja sissetõmbeventilaatorite seiskamiseks ja .4 statsionaarsed kanalis tule kustutamise vahendid. 7.6 Sisepõlemismasinaid sisaldavaid A-kategooria masinaruume teenindavad ventilaatorikambrid 7.6.1 Kui ventilaatorikamber teenindab üksnes sellist külgnevat masinaruumi ning ventilaatorikambri ja masinaruumi vahel ei ole tulekindlat vaheseina, asuvad ventilatsioonikanalit või masinaruumi teenindavate kanalite sulgemisvahendid väljaspool ventilaatorikambrit ja masinaruumi. 7.6.2 Kui ventilaatorikamber teenindab sellist masinaruumi ja ka muid ruume ning on masinaruumist eraldatud A-0-klassi vaheseinaga, sealhulgas läbiminekud, võivad ventilatsioonikanali või masinaruumi kanalite sulgemisvahendid asuda ventilaatorikambris. 7.7 Rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade pesulate ventilatsioonisüsteemid Väljalaskekanalid punktis 2.2.3.2.2 määratletud kategooria 13 ruumide pesularuumidest ja kuivatusruumidest varustatakse järgmisega: .1 filtrid, mis on puhastamiseks hõlpsasti eemaldatavad; .2 tulesiiber, mis asub kanali alumises otsas ning on automaatne ja kaugjuhitav; .3 kaugjuhitavad seadmed väljalaskeventilaatorite ja sissetõmbeventilaatorite seiskamiseks ruumist seest ning punktis 7.7.2 nimetatud tulesiibri juhtimiseks, ja .4 sobivalt asuvad luugid kontrollimiseks ja puhastamiseks. Eeskiri 10 Tuletõrjetööd 1 Eesmärk 1.1 Käesoleva eeskirja eesmärk on summutada ja kiiresti kustutada tulekahju ruumis, kust see alguse sai, välja arvatud punkt 1.2. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 statsionaarsed tulekustutussüsteemid paigaldatakse kaitstavate pindade tulekahju potentsiaali arvesse võttes ja .2 tulekustutusvahendid on hõlpsasti kasutatavad. 1.2 Ülalt lahtiste konteinerite lastiruumides ja tekil veetava konteinerlasti aladel laevadel, mis on kavandatud vedama konteinereid lahtisel tekil või selle kohal ning mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, paigaldatakse tulekaitseseadmed eesmärgiga hoida tuli ruumis või -alal, kust see alguse sai, ning jahutusega külgnevatel aladel, et vältida tule levikut ja kerevigastusi. 2 Veevarustussüsteemid Laevad varustatakse tuletõrjepumpade, tuletõrjemagistraalide, hüdrantide ja voolikutega, mis vastavad käesoleva eeskirja kohaldatavatele nõuetele. 2.1 Tuletõrjemagistraalid ja hüdrandid 2.1.1 Üldised nõuded Tuletõrjemagistraalide ja hüdrantide puhul ei kasutata materjale, mille kuumus muudab hõlpsasti kasutuks, välja arvatud kui need on piisavalt kaitstud. Torud ja hüdrandid paigutatakse nii, et tuletõrjevoolikuid oleks lihtne nendega ühendada. Torude ja hüdrantide paigutus väldib nende külmumise võimaluse. Tuletõrjemagistraali torustik varustatakse sobivate kuivendusseadmetega. Sulgeventiilid paigaldatakse kõikidele avateki tuletõrjemagistraali harudele, mida kasutatakse muuks peale tuletõrje. Laevadel, millel võidakse vedada tekilasti, paigutatakse hüdrandid selliselt, et nad on alati hõlpsasti juurdepääsetavad, ning torud paigaldatakse võimaluse korral nii, et välditakse sellise lasti poolt vigastamise ohtu. 2.1.2 Vee kättesaadavus Vee kättesaadavuse tagavad seadmed on: .1 reisilaevades: .1.1 kogumahutavusega 1000 tonni ja rohkem sellised, et vähemalt üks tõhus veejuga on viivitamata kasutatav sisepaigutusega hüdrandist ja tagab vee väljastuse jätkumise ühe nõutava tuletõrjepumba automaatse käivitusega; .1.2 kogumahutavusega alla 1000 tonni vähemalt ühe tuletõrjepumba automaatse käivituse või komandosillalt vähemalt ühe tuletõrjepumba kaugkäivituse teel. Kui pump käivitub automaatselt või kui põhjaklappi ei saa avada pumba kaugkäivitamise kohast, hoitakse põhjaklapp alati avatuna, ja .1.3 kui laeval on eeskirja II-1/54 kohane perioodiliselt mehitamata masinaruum, määrab administratsioon selliste ruumide jaoks kindlaks statsionaarsed veetulekustutusseadmed, mis on võrdväärsed tavapäraselt mehitatud masinaruumide puhul nõutavaga; .2 kaubalaevades: .2.1 administratsiooni rahuldaval viisil ja .2.2 perioodiliselt mehitamata masinaruumiga või kui vahis on nõutav üksnes üks inimene, saab vett viivitamata tuletõrjemagistraali süsteemist sobiva rõhu all kas ühe kaugkäivitatava peatuletõrjepumba kaugkäivituse teel komandosillalt ja tuletõrjepostist, kui see on olemas, või tuletõrjemagistraalisüsteemi alalise survestamise teel ühe peatuletõrjepumbaga, välja arvatud et administratsioon võib loobuda sellest nõudest alla 1600 tonnise kogumahutavusega kaubalaevade puhul, kui tuletõrjepumba käivitusseade masinaruumis on hõlpsasti juurdepääsetavas kohas. 2.1.3 Tuletõrjemagistraalide läbimõõt Tuletõrjemagistraalide ja veesüsteemi torude läbimõõt on piisav kahe üheaegselt töötava tuletõrjepumba maksimaalselt nõutava väljalaske tõhusaks jaotamiseks, välja arvatud et kaubalaevade puhul, välja arvatud punktis 7.3.2 hõlmatud, peab läbimõõt olema piisav üksnes 140 m 3 /h väljalaskeks. 2.1.4 Sulgeventiilid ja kaitseklapid 2.1.4.1 Sulgeventiilid peatuletõrjepumpa või pumpasid sisaldava masinaruumi tuletõrjemagistraali sektsiooni eraldamiseks ülejäänud tuletõrjemagistraalist paigaldatakse hõlpsasti juurdepääsetavasse ja kaitstavasse kohta väljaspool masinaruume. Tuletõrjemagistraal paigaldatakse nii, et kui sulgeventiilid on suletud, saab kõiki laeva hüdrante, välja arvatud eespool viidatud masinaruumis, varustada veega muust tuletõrjepumbast või avariituletõrjepumbast. Avariituletõrjepump, selle merevee sisselase ja imitoru ning väljalasketorud ja sulgeventiilid ei asu väljaspool masinaruumi. Kui see ei ole võimalik, võib kingstonikasti paigaldada masinaruumi, kui klapp on kaugjuhitav samast kohast, kus asub avariipump, ja imitoru on võimalikult lühike. Imitorustiku või väljalasketorustiku lühikesed osad võivad läbida masinaruumi, tingimusel et nad on suletud tugevasse teraskesta või isoleeritud A-60-klassi standardite kohaselt. Torudel on piisava paksusega seinad, kuid mitte mingil juhul õhemad kui 11 mm, ja torud on keevitatud, välja arvatud kingstonklapi äärikutega ühendus. 2.1.4.2 Tuletõrjehüdrandile paigaldatakse klapp, nii et tuletõrjevoolikut saab eemaldada tuletõrjepumpade töö ajal. 2.1.4.3 Kaitseklapid paigaldatakse koos tuletõrjepumpadega, kui pumbad on võimelised tekitama veetorude, hüdrantide ja voolikute arvutuslikku rõhku ületavat rõhku. Need klapid paigaldatakse ja reguleeritakse nii, et välditakse ülerõhku tuletõrje peamagistraali mis tahes osas. 2.1.4.4 Tankeritel paigaldatakse sulgeventiil tuletõrjemagistraalile pupi vööripoolses osas kaitstud kohta ja tangitekil vahedega, mis ei ületa 40 m, et kaitsta tuletõrjemagistraali süsteemi terviklikkust tulekahju või plahvatuse korral. 2.1.5 Hüdrantide arv ja asukoht 2.1.5.1 Hüdrantide arv ja asukoht on selline, et vähemalt kaks veejuga, mis ei tule samast hüdrandist ja millest üks tuleb jätkuta voolikust, ulatuksid laeva ossa, kuhu tavaliselt pääsevad reisijad või laevapere laeva liikumise ajal, ja lastiruumi, kui see on tühi, veeremiruumi või sõidukiruumi mis tahes ossa, millest viimase puhul ulatuvad kaks juga ruumi mis tahes ossa, kusjuures kumbki tuleb jätkuta voolikust. Lisaks on sellised hüdrandid paigutatud kaitstavate ruumide lähedale. 2.1.5.2 Lisaks punkti 2.1.5.1 nõuetele vastavad reisilaevad järgmistele nõuetele: .1 elu-, teenindus- ja masinaruumides on hüdrantide arv ja asukoht selline, et punkti 2.1.5.1 nõudeid saab täita, kui kõik veetihedad uksed ja kõik vertikaalse põhitsooni vaheseinte uksed on suletud, ja .2 kui juurdepääs A-kategooria masinaruumi on madalal tasandil külgnevast võllitunnelist, paigaldatakse kaks hüdranti sellest masinaruumist väljapoole, kuid selle sissepääsu lähedale. Kui selline juurdepääs on muudest ruumidest, paigaldatakse ühte sellisesse ruumi kaks hüdranti A-kategooria masinaruumi sissepääsu lähedale. Kui tunnel või külgnevad ruumid ei ole evakuatsioonitee osad, ei ole see vajalik. 2.1.6 Hüdrantide rõhk Kui kaks pumpa annavad üheaegselt vett läbi punktis 2.3.3 nimetatud joatoru veekoguses, mis on nimetatud punktis 2.1.3, läbi külgnevate hüdrantide, hoitakse järgmist minimaalset rõhku kõikides hüdrantides: .1 reisilaevades: kogumahutavusega 4000 tonni ja rohkem 0,40 N/mm²; kogumahutavusega alla 4000 tonni 0,30 N/mm²; .2 kaubalaevades, kogumahutavusega 6 000 tonni ja roh kem 0,27 N/mm²; kogumahutavusega alla 6 000 tonni 0,25 N/mm² ja .3 maksimaalne rõhk hüdrandis ei ületa rõhku, mille puhul saab tuletõrjevoolikut tõhusalt käsitseda. 2.1.7 Rahvusvaheline kaldaühendus 2.1.7.1 Laevad kogumahutavusega 500 tonni ja rohkem varustatakse vähemalt ühe tuleohutussüsteemide koodeksile vastava rahvusvahelise kaldaühendusega. 2.1.7.2 Olemasolevad seadmed võimaldavad sellist sidet kasutada laeva kummalgi küljel. 2.2 Tuletõrjepumbad 2.2.1 Tuletõrjepumpadena aktsepteeritavad pumbad Sanitaar-, ballasti-, pilsi- või üldpumpasid võib aktsepteerida tuletõrjepumpadena, tingimusel et neid ei kasutata tavaliselt õli pumpamiseks, ja kui neid puhuti kasutatakse vedelkütuse ümberpumpamiseks või pumpamiseks, paigaldatakse sobivad üleminekuseadmed. 2.2.2 Tuletõrjepumpade arv Laevad varustatakse sõltumatu jõuseadmega tuletõrjepumpadega järgmiselt: .1 reisilaevades: kogumahutavusega 4000 tonni ja rohkem vähemalt kolm kogumahutavusega alla 4000 tonni vähemalt kaks .2 kaubalaevades: kogumahutavusega 1000 tonni ja rohkem vähemalt kaks kogumahutavusega alla 1000 tonni vähemalt kaks jõuajamiga pumpa, millest üks on sõltumatu jõuajamiga. 2.2.3 Tuletõrjepumpade ja tuletõrjemagistraalide paigutus 2.2.3.1 Tuletõrjepumbad Kingstonid, tuletõrjepumbad ja nende toiteallikad on sellised, mis tagavad, et: .1 reisilaevades kogumahutavusega 1000 tonni ja rohkem ei lähe tulekahju korral ühes laevaruumis kõik tuletõrjepumbad rivist välja, ja .2 kui reisilaevades kogumahutavusega alla 1000 tonni ja kaubalaevades saab tulekahju ühes laevaruumis viia kõik pumbad rivist välja, eksisteerib alternatiivne vahend, mis koosneb tuleohutussüsteemide koodeksile vastavast avariituletõrjepumbast, mille toiteallikas ja kingston asuvad väljaspool ruumi, kus asuvad peatuletõrjepumbad või nende toiteallikad. 2.2.3.2 Nõuded avariituletõrjepumba ruumile 2.2.3.2.1 Ruumi asukoht Tuletõrjepumba ruum ei piirne A-kategooria masinaruumide või peatuletõrjepumpade ruumide piiretega. Kui see ei ole võimalik, on kahe ruumi vaheline ühine vahesein isoleeritud ehitusliku tulekaitse standardi kohaselt, mis on samaväärne eeskirjas 9.2.3.3 juhtimispunkti kohta nõutavaga. 2.2.3.2.2 Juurdepääs avariituletõrjepumbale Otsene juurdepääs masinaruumi ning avariituletõrjepumba ja selle toiteallika ruumi vahel ei ole lubatud. Kui see ei ole teostatav, võib administratsioon seda aktsepteerida, kui juurdepääs tagatakse A-60-klassi standardile vastava masinaruumi ukse ja muu vähemalt terasest ukse õhuluku abil, kusjuures mõlemad uksed on mõistlikult gaasitihedad, isesulguvad ja ilma sulgurseadmeteta. Alternatiivina võib juurdepääs olla läbi veetiheda ukse, mida saab juhtida masinaruumist eemal asuvast ruumist ja avariituletõrjepumba ruumist, mille puhul ei ole nende äralõikamine tulekahju korral nendes ruumides tõenäoline. Sellisel juhul tagatakse teine juurdepääs avariituletõrjepumba ja selle toiteallika ruumi. 2.2.3.2.3 Avariituletõrjepumba ruumi ventilatsioon Avariituletõrjepumba sõltumatu toiteallika ruumi ventilatsiooniseadmed on sellised, et võimaluse korral välistatakse võimalus, et masinaruumi tulekahju suits pääseb või tõmmatakse sellesse ruumi. 2.2.3.3 Kaubalaevade lisapumbad Lisaks tagatakse kaubalaevades, kus masinaruumi on paigaldatud muud pumbad, näiteks üld-, pilsi- ja ballastipumbad jne, et vähemalt üks nendest pumpadest, millel on punktides 2.1.6.2 ja 2.2.4.2 nõutav võimsus ja rõhk, on võimeline varustama tuletõrjemagistraali veega. 2.2.4 Tuletõrjepumpade võimsus 2.2.4.1 Nõutavate tuletõrjepumpade koguvõimsus Nõutavad tuletõrjepumbad on võimelised andma tuletõrjeks veekoguse rõhuga, mis on nimetatud punktis 2.1.6, järgmiselt: .1 pumpade puhul reisilaevades ei ole veekogus väiksem kui kaks kolmandikku kogusest, millega pilsipumbad peavad toime tulema, kui neid kasutatakse pilsi pumpamiseks, ja .2 pumpade puhul kaubalaevades, välja arvatud avariipumbad, ei ole veekogus väiksem kui neli kolmandikku eeskirja II-1/35-1 alusel nõutavast kogusest, millega iga sõltumatu pilsipump peab samade mõõtmetega reisilaevas toime tulema, kui seda kasutatakse pilsi pumpamiseks, tingimusel et üheski kaubalaevas, välja arvatud punktiga 7.3.2 hõlmatud kaubalaevades, ei pea tuletõrjepumpade nõutav koguvõimsus ületama 180 m 3 /h. 2.2.4.2 Tuletõrjepumba võimsus Nõutava tuletõrjepumba (välja arvatud punktis 2.2.3.1.2 kaubalaevade puhul nõutava avariipumba) võimsus ei ole väiksem kui 80% nõutavast koguvõimsusest jagatuna nõutavate tuletõrjepumpade minimaalse arvuga, kuid igal juhul mitte väiksem kui 25 m 3 /h, ning selline pump on igal juhul võimeline andma vähemalt kaks nõutavat veejuga. Need tuletõrjepumbad on võimelised varustama tuletõrjemagistraali süsteemi nõutavatel tingimustel. Kui paigaldatud on rohkem pumpasid kui minimaalselt nõutav, on selliste lisapumpade võimsus vähemalt 25 m 3 /h ja nad on võimelised andma vähemalt kaks punktis 2.1.5.1 nõutavat veejuga. 2.3 Tuletõrjevoolikud ja joatorud 2.3.1 Üldised tehnilised kirjeldused 2.3.1.1 Tuletõrjevoolikud on administratsiooni poolt heakskiidetud hästisäilivast materjalist ja nende pikkus on piisav selleks, et veejuga ulatuks ruumidesse, kus neid võib olla vaja kasutada. Voolikul on joatoru ja vajalikud muhvid. Käesolevas peatükis tuletõrjevoolikutena nimetatud voolikuid hoitakse koos vajalike abiseadmete ja tööriistadega kasutusvalmina nähtavas kohas veehüdrantide või -ühenduste läheduses. Lisaks on tuletõrjevoolikud rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade siseruumides kogu aeg hüdrantidega ühendatud. Tuletõrjevoolikute pikkus on vähemalt 10 m, kuid mitte rohkem kui: .1 15 m masinaruumides; .2 20 m muudes ruumides ja avatekkidel ja .3 25 m avatekkidel laevades, mille maksimaalne laius ületab 30 m. 2.3.1.2 Välja arvatud kui laeva iga hüdrandi kohta on üks voolik ja joatoru, on voolikute muhvid ja joatorud üksteisega täielikult vahetatavad. 2.3.2 Tuletõrjevoolikute arv ja läbimõõt 2.3.2.1 Laevad varustatakse administratsiooni rahuldava arvu ja läbimõõduga tuletõrjevoolikutega. 2.3.2.2 Reisilaevades on vähemalt üks tuletõrjevoolik iga punktiga 2.1.5 nõutava hüdrandi kohta ning neid voolikuid kasutatakse üksnes tulekustutamiseks või tulekustutusvahendite katsetamiseks tuletõrjeõppustel ja ülevaatustel. 2.3.2.3 Kaubalaevades: .1 kogumahutavusega 1000 tonni ja rohkem on üks tuletõrjevoolik laeva pikkuse iga 30 m kohta ja üks varuvoolik, kuid mitte mingil juhul ei ole tuletõrjevoolikute arv kokku väiksem kui viis. See arv ei hõlma masinaruumis või katlaruumis nõutavaid voolikuid. Administratsioon võib suurendada nõutavate voolikute arvu, tagamaks et kogu aeg saab kasutada piisavat arvu voolikuid ja need on juurdepääsetavad, võttes arvesse laeva tüüpi ja tegevuse laadi, milleks laeva kasutatakse. Eeskirja 19 kohaselt ohtlikke kaupu vedavad laevad varustatakse 3 vooliku ja joatoruga lisaks eespool nõutavatele ja .2 kogumahutavusega alla 1000 tonni puhul arvutatakse tuletõrjevoolikute arv punkti 2.3.2.3.1 kohaselt. Voolikute arv ei ole siiski mingil juhul väiksem kui kolm. 2.3.3 Joatorude suurus ja tüübid 2.3.3.1 Käesoleva peatüki kohandamisel on standardsed joatorude suurused 12 mm, 16 mm ja 19 mm või neile võimalikult lähedased suurused. Administratsiooni äranägemisel võidakse lubada suurema läbimõõduga joatorusid. 2.3.3.2 Elu- ja teenindusruumides ei ole vaja kasutada üle 12 mm joatoru. 2.3.3.3 Masinaruumides ja välisruumides on joatoru suurus selline, mis tagab kahest joast maksimaalse võimaliku veekoguse punktis 2.1.6 nimetatud surve juures kõige väiksemast pumbast, tingimusel et ei ole vaja kasutada 19 mm suuremat joatoru. 2.3.3.4 Joatorud on heakskiidetud kaheotstarbelist tüüpi (st pihustuse/joa tüüpi) koos sulgemisega. 3 Käsitulekustutid 3.1 Tüüp ja ehitus Käsitulekustutid vastavad tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 3.2 Tulekustutite paigutus 3.2.1 Eluruumid, teenindusruumid ja juhtimispunktid varustatakse asjakohast tüüpi ja piisava arvu administratsiooni rahuldavate käsitulekustutitega. Laevadel kogumahutavusega 1000 tonni ja rohkem on vähemalt viis käsitulekustutit. 3.2.2 Ruumis kasutamiseks kavandatud üks käsitulekustuti paigutatakse selle ruumi sissepääsu lähedale. 3.2.3 Süsinikdioksiidiga tulekustuteid eluruumidesse ei panda. Juhtimispunktides ja muudes ruumides, kus on laeva ohutuse jaoks vajalikud elektri- või elektroonikaseadmed või -aparaadid, tuleks kasutada tulekustuteid, mille kustutusained ei ole ei elektrit juhtivad ega seadmetele ja aparaatidele kahjulikud. 3.2.4 Tulekustutid asuvad hästi nähtavates kohtades, kuhu jõuab tulekahju korral kiiresti ja hõlpsasti, ning on paigutatud sellisel viisil, et nende kasutusvalmidust ei kahjusta ilmastik, vibratsioon ega muud välistegurid. Käsitulekustutid on varustatud seadmetega, mis näitavad, kas neid on kasutatud. 3.3 Varutäited 3.3.1 Varutäited tagatakse 100%liselt esimesele 10 tulekustutile ja 50%liselt ülejäänud tulekustutitele, mida saab pardal täita. Kokku on nõutav mitte rohkem kui 60 varutäidet. Pardal on täitmisjuhendid. 3.3.2 Tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tagatakse varutäidete asemel samas koguses, sama tüüpi, sama võimsusega ja samas arvus lisakäsitulekustutid, mis on määratud kindlaks eespool punktis 3.3.1. 4 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid 4.1 Statsionaarsete tulekustutussüsteemide tüübid 4.1.1 Allpool toodud punktiga 5 nõutav statsionaarne tulekustutussüsteem võib olla üks järgmistest süsteemidest: .1 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne gaastulekustutussüsteem; .2 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne suure paisumisvõimega vahuga tulekustutussüsteem ja .3 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne surve veepihustus-tulekustutussüsteem. 4.1.2 Kui statsionaarne tulekustutussüsteem ei ole käesoleva peatükiga nõutav, vastab see käesoleva peatüki asjakohaste eeskirjade ja tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 4.1.3 Keelatud on tulekustutussüsteemid, mis kasutavad haloon-1211, haloon-1301 ja haloon-2402 ja perfluorosüsivesinikke. 4.1.4 Administratsioon ei luba üldiselt auru kasutamist tulekustutusainena statsionaarsetes tulekustutussüsteemides. Kui administratsioon lubab auru kasutamist, siis kasutatakse seda üksnes piiratud aladel nõutavale tulekustutussüsteemile lisaks ja see vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 4.1.5 Esimeseks plaanilisse kuivdokki viimiseks pärast 1. jaanuari 2010 vastavad masinaruumide ja pumbaruumide kaitseks kasutatavad statsionaarsed süsinikdioksiidiga tulekustutussüsteemid laevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, tuleohutussüsteemide koodeksi peatüki 5 punkti 2.2.2 nõuetele. 4.2 Statsionaarsete gaastulekustutussüsteemide sulgurseadmed Kui kasutatakse statsionaarset gaastulekustutussüsteemi, saab avasid, mille kaudu õhk võib kaitstavasse ruumi pääseda või gaas sealt väljuda, sulgeda väljastpoolt kaitstavat ruumi. 4.3 Tulekustutusaine hoiuruumid Kui tuleohutusainet hoitakse väljaspool kaitstavat ruumi, hoitakse seda ruumis, mis asub vööri põrkevaheseina taga ja mida ei kasutata muudel eesmärkidel. Sellise hoiuruumi sissepääs on soovitavalt avatekilt ja see on kaitstavast ruumist sõltumatu. Kui hoiuruum asub tekist allpool, asub see mitte rohkem kui üks tekk allpool avatekki ja sinna pääseb avatekilt otse trepi või redeli kaudu. Ruumid, mis asuvad tekist allpool, või ruumid, kuhu ei pääse avatekilt, varustatakse sundventilatsiooniga, mis on kavandatud võtma väljatõmbeõhu ruumi põhjast ja mille mõõtmed tagavad vähemalt 6 õhuvahetust tunnis. Uksed avanevad väljapoole ning vaheseinad ja tekid, sealhulgas uksed ja nendes olevate avade muud sulgemisvahendid, mis moodustavad piirde selliste ruumide ja külgnevate kinniste ruumide vahel, on gaasitihedad. Tabelite 9.1–9.8 kohaldamisel käsitletakse selliseid ruume tuletõrjepostidena. 4.4 Muude tulekustutussüsteemide veepumbad Pumbad, välja arvatud tuletõrjemagistraali teenindavad pumbad, mis on nõutavad käesoleva peatükiga nõutavate tulekustutussüsteemide veega varustamiseks, nende toiteallikad ja nende juhtimisseadmed paigaldatakse väljapoole selliste süsteemidega kaitstavat ruumi või kaitstavaid ruume ning need paigaldatakse nii, et tulekahju kaitstavas ruumis või kaitstavates ruumides ei vii sellist süsteemi rivist välja. 5 Tulekustutusseadmed masinaruumides .5,1 Masinaruumid, kus on õliküttega katlad või vedelkütuseseadmed 5.1.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid A-kategooria masinaruumid, kus on õliküttega katlad või vedelkütuseseadmed, varustatakse punktis 4.1 nimetatud statsionaarsete tulekustutussüsteemidega. Igal juhul, kui masina- ja katlaruumid ei ole täiesti eraldi, või kui vedelkütust saab juhtida katlaruumist masinaruumi, käsitletakse ühitatud masina- ja katlaruume ühe laevaruumina. 5.1.2 Täiendavad tulekustutusseadmed 5.1.2.1 Katlaruumi või katlaruumist väljaspool asuva sissepääsu juures on vähemalt üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav teisaldatav vahugeneraator . 5.1.2.2 Vähemalt kaks teisaldatavat vahtkustutit või samaväärset on iga katlaruumi igas süütamiskohas ja igas ruumis, milles asub vedelkütuseseadme osa. Katlaruumis on mitte vähem kui üks heakskiidetud vähemalt 135 l mahuga või samaväärne vahtkustuti. Need kustutid varustatakse trumlitel voolikutega, mis on sobivad katlaruumi mis tahes ossa ulatumiseks. Kui tegemist on majapidamises kasutatavate kateldega, mille võimsus on alla 175 kW, ei ole vähemalt 135 l mahuga heakskiidetud vahtkustuti nõutav. 5.1.2.3 Igas süütamiskohas on mahuti vähemalt 0,1 m³ liiva, soodaga immutatud saepuru või muu heakskiidetud kuiva materjaliga koos sobiva kühvliga materjali laialiajamiseks. Alternatiivina võib heakskiidetud teisaldatava kustuti asendada. 5.2 A-kategooria masinaruumid, kus on sisepõlemismasinad 5.2.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid A-kategooria masinaruumid, kus on sisepõlemismasinad, varustatakse punktis 4.1 nimetatud statsionaarsete tulekustutussüsteemidega. 5.2.2 Täiendavad tulekustutusseadmed 5.2.2.1 Paigaldatakse vähemalt üks tuleohutussüsteemide koodeksile vastav teisaldatav vahugeneraator. 5.2.2.2 Sellises ruumis on vähemalt 45 l mahuga või samaväärsed heakskiidetud vahttulekustutid, mille arv on piisav, et võimaldada vahu või sellega samaväärse aine suunamist kütuse ja määrdeõli survesüsteemide, hammasajami ja muude tuleohtlike alade mis tahes ossa. Lisaks tagatakse piisav arv teisaldatavaid vahtkustuteid või samaväärseid, mis asuvad nii, et ükski punkt ruumis ei ole rohkem kui 10 m kõnni kaugusel kustutist ja et sellises ruumis on vähemalt kaks sellist kustutit. Kaubalaevade väiksemate ruumide puhul võib administratsioon kaaluda selle nõude leevendamist. 5.3 Masinaruumid, kus on auruturbiinid või kinnised aurumasinad 5.3.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid Ruumidesse, kus on auruturbiinid või kinnised aurumasinad, mida kasutatakse peajõuseadmena või muudel eesmärkidel, koguvõimsusega kokku mitte vähem kui 375 kW, paigaldatakse üks punktis 4.1 nimetatud tulekustutussüsteem, kui sellised ruumid on perioodiliselt mehitamata. 5.3.2 Täiendavad tulekustutusseadmed 5.3.2.1 Paigaldatud on vähemalt 45 l mahuga või samaväärsed heakskiidetud vahttulekustutid, mille arv on piisav, et võimaldada vahu või sellega samaväärse aine suunamist survemäärimissüsteemi mis tahes ossa, turbiinide, masinate või nendega seotud hammasajamite survemääritud osade katete mis tahes osadele ja muudele tuleohtlikele aladele. Sellised kustutid ei ole siiski nõutavad, kui vähemalt käesoleva alapunktiga nõutavaga samaväärne kaitse tagatakse sellistes ruumides kooskõlas punktiga 4.1 paigaldatud statsionaarse tulekustutussüsteemiga. 5.3.2.2 Tagatakse piisav arv teisaldatavaid vahtkustuteid või samaväärseid, mis asuvad nii, et ükski punkt ruumis ei ole rohkem kui 10 m kõnni kaugusel kustutist ja et sellises ruumis on vähemalt kaks sellist kustutit, välja arvatud et sellised kustutid ei ole nõutavad lisaks nendele, mis paigaldatakse kooskõlas punktiga 5.1.2.2. 5.4 Muud masinaruumid Kui administratsiooni arvates eksisteerib masinaruumis tuleoht, mille jaoks ei nähta punktides 5.1, 5.2 ja 5.3 ette konkreetseid nõudeid tulekustutusvahenditele, paigaldatakse sellesse ruumi või sellega külgnevasse ruumi selline arv heakskiidetud käsitulekustuteid või muid tulekustutusvahendeid, nagu administratsioon võib pidada piisavaks. 5.5 Lisanõuded reisilaevadele Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades paigaldatakse A-kategooria masinaruumi vähemalt kaks sobivat veeudu pihustit . 5.6 Statsionaarsed kohapealsed tuletõrjesüsteemid 5.6.1 Punkti 5.6 kohaldatakse reisilaevade suhtes kogumahutavusega 500 tonni ja rohkem ja kaubalaevade suhtes kogumahutavusega 2000 tonni ja rohkem. 5.6.2 A-kategooria masinaruume mahuga üle 500 m³ kaitseb lisaks punktis 5.1.1 nõutavale statsionaarsele tulekustutussüsteemile heakskiidetud tüüpi statsionaarne veepõhine või samaväärne kohttuletõrjesüsteem organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel . Perioodiliselt mehitamata masinaruumi puhul on tuletõrjesüsteem nii automaatse kui ka käsitsi vallandamise võimalusega. Pidevalt mehitatud masinaruumide puhul on tuletõrjesüsteemil nõutav üksnes käsitsi vallandamise võimalus. 5.6.3 Statsionaarsed kohttuletõrjesüsteemid kaitsevad järgmisi alasid ilma masina seiskamise, töötajate evakueerimise või ruumide sulgemise vajaduseta: .1 sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad või laevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, laeva peajõuseadmena ja elektri genereerimiseks kasutatavate sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad; .2 katelde frondid; .3 põletusahjude tuleohtlikud osad ja .4 kuumutatud vedelkütuse puhastid. 5.6.4 Kohtsüsteemi aktiveerimine annab nähtava ja selge helihäiresignaali kaitstavas ruumis ja pidevalt mehitatud punktides. Häiresignaal näitab konkreetselt aktiveeritud süsteemi. Käesolevas punktis kirjeldatud süsteemi häiresignaal on lisaks mujal käesolevas peatükis nõutavale tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemile, mitte ei asenda seda. 6 Tulekustutusseadmed juhtimispunktides, elu- ja teenindusruumides 6.1 Sprinkler- ja veepihustussüsteemid reisilaevades 6.1.1 Reisilaevad, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, varustatakse heakskiidetud tüüpi automaatse sprinkler-, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele, kõikides juhtimispunktides, elu- ja teenindusruumides, sealhulgas koridorides ja treppidel. Alternatiivina võib juhtimispunktides, kus vesi võib põhjustada oluliste seadmete vigastusi, paigaldada muud tüüpi heakskiidetud statsionaarse tulekustutussüsteemi. Väikese tuleohuga või ilma tuleohuta ruumidesse, näiteks tühjadesse ruumidesse, üldkasutatavatesse tualettidesse, süsinikdioksiidiruumidesse ja samasugustesse ruumidesse ei ole automaatset sprinklersüsteemi vaja paigaldada. 6.1.2 Reisilaevades, milles ei veeta rohkem kui 36 reisijat ja kus on tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne suitsuandur- ja tulehäire süsteem paigaldatud üksnes koridoridesse, treppidele ja evakuatsiooniteedele eluruumides, paigaldatakse automaatne sprinklersüsteem eeskirja 7.5.3.2 kohaselt. 6.1.3 Statsionaarne surveveepihustus-tulekustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, paigaldatakse kajutite rõdudele laevadel, mille suhtes kohaldatakse eeskirja 5.3.4, kui mööbel ja sisustus sellistel rõdudel ei ole määratletud eeskirjades 3.40.1, 3.40.2, 3.40.3, 3.40.6 ja 3.40.7. 6.2 Sprinklersüsteemid kaubalaevadel Kaubalaevades, milles kasutatakse eeskirjas 9.2.3.1.1.2 nimetatud IIC-meetodit, paigaldatakse automaatne sprinkler-, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem eeskirja 7.5.5.2 nõuete kohaselt. 6.3 Tuleohtlikke vedelikke sisaldavad ruumid 6.3.1 Värviruume kaitstakse järgmisega: .1 süsinikdioksiidsüsteem, mis on kavandatud andma vaba gaasi minimaalmahu, mis võrdub 40%ga kaitstava ruumi koguruumalast; .2 kuivpulbersüsteem, mis on kavandatud andma vähemalt 0,5 kg pulbrit m³ kohta; .3 veepihustus- või sprinklersüsteem, mis on kavandatud andma 5 liitrit/m² minutis. Veepihustussüsteemid võidakse ühendada laeva tuletõrjemagistraaliga, või .4 administratsiooni kindlaksmääratud samaväärset kaitset andev süsteem. Igal juhul on süsteem juhitav väljastpoolt kaitstavat ruumi. 6.3.2 Tuleohtlike vedelike hoiuruume kaitstakse administratsiooni heakskiidetud asjakohaste tulekustutusseadmetega. 6.3.3 Hoiuruumide puhul, mille tekipind on väiksem kui 4 m² ja mis ei avane eluruumidesse, võidakse statsionaarse süsteemi asemel aktsepteerida süsinikdioksiidiga käsitulekustutit, mis annab vaba gaasi minimaalmahu, mis võrdub 40%ga ruumi koguruumalast. Hoiuruumil on väljalaskeava, mis võimaldab kustutit kasutada kaitstavasse ruumi sisenemiseta. Nõutav käsitulekustuti paigutatakse ava kõrvale. Alternatiivina võib paigaldada luugi või voolikuühenduse, et hõlbustada tuletõrjemagistraali vee kasutamist. 6.4 Friteerimisseadmed Kinnistesse ruumidesse või avatekkidele paigaldatud friteerimisseadmed varustatakse järgmisega: .1 automaatne või käsikustutussüsteem, mida on katsetatud organisatsioonile vastuvõetava rahvusvahelise standardi kohaselt; .2 häiresignaaliga pea- ja varutermostaat kasutaja hoiatamiseks kummagi termostaadi rikke korral; .3 seadmed elektritoite automaatseks katkestamiseks kustutussüsteemi aktiveerumise korral; .4 häiresignaal kustutussüsteemi töö näitamiseks kambüüsis, kuhu seade on paigaldatud, ja .5 juhtimisseadmed kustutussüsteemi käsitsijuhtimiseks, mis on selgelt märgistatud hõlpsaks kasutamiseks laevapere poolt. 7 Tulekustutusseadmed lastiruumides 7.1 Statsionaarsed segalasti gaastulekustutussüsteemid 7.1.1 Välja arvatud punktis 7.2 sätestatud juhtudel kaitstakse lastiruume reisilaevades kogumahutavusega 1000 tonni ja rohkem statsionaarse süsinikdioksiidi või inertgaasiga tulekustutussüsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, või statsionaarse suure paisumisvõimega vahuga tulekustutussüsteemiga, mis tagab samaväärse kaitse. 7.1.2 Kui administratsiooni rahuldaval viisil näidatakse, et reisilaev teeb selliseid lühi kesi mere reise, et põhjendamatu oleks kohaldada punkti 7.1.1 nõudeid, ja ka laevades kogumahutavusega alla 1000 tonni on seadmed lastiruumides administratsiooni rahuldavad, tingimusel et laev varustatakse terasest luugikaante ja tõhusate kõikide ventilaatorite ja muude lastiruumidesse viivate avade sulgemisvahenditega. 7.1.3 Välja arvatud veeremi- ja sõidukiruumides, kaitstakse lastiruume kaubalaevades kogumahutavusega 2000 tonni ja rohkem statsionaarse süsinikdioksiidi või inertgaasiga tulekustutussüsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, või tulekustutussüsteemiga, mis tagab samaväärse kaitse. 7.1.4 Administratsioon võib vabastada punktide 7.1.3 ja 7.2 nõuetest kaubalaeva lastiruumid, kui need on ehitatud ja kavandatud üksnes maagi, kivisöe, vilja, kuivatamata puidu, mittepõlevate lastide või lastide veoks, millel on administratsiooni arvates madal tuleoht . Sellised vabastused võidakse anda üksnes siis, kui laev on varustatud terasest luugikaante ning tõhusate ventilaatorite ja muude lastiruumidesse viivate avade sulgemisvahenditega. Kui antakse sellised vabastused, annab administratsioon välja vabastustunnistuse asjaomase laeva ehitamise kuupäevast olenemata eeskirja I/12(a)(vii) kohaselt ja tagab, et nimekiri lastidest, mida laeval on lubatud vedada, on vabastustunnistusele lisatud. 7.2 Statsionaarsed ohtlike kaupade gaastulekustutussüsteemid Laev, mis tegeleb ohtlike kaupade veoga lastiruumides, varustatakse statsionaarse süsinikdioksiidi või inertgaasiga tulekustutussüsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, või tulekustutussüsteemiga, mis tagab administratsiooni arvates veetavale lastile samaväärne kaitse. 7.3 Tuletõrje laevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda ja mis on kavandatud konteinerite vedamiseks lahtisel tekil või selle kohal 7.3.1 Laevadel on lisaks punktidega 1 ja 2 nõutavatele seadmetele ja vahenditele vähemalt üks veeudupuhastuspiik. 7.3.1.1 Veeudupuhastuspiik koosneb läbistava otsikuga torust, mis on võimeline läbima konteineri seina ja tekitama veeudu kinnises ruumis (konteineris jne) tuletõrjemagistraaliga ühendatult. 7.3.2 Laevadel, mis on kavandatud vedama viie või enama kihiga konteinerite virnu lahtisel tekil või selle kohal, on lisaks punktis 7.3.1 nõuetele teisaldatavad tuletõrjevoolikute joatorud järgmiselt: .1 laevad laiusega alla 30 m: vähemalt kaks teisaldatavat tuletõrjevooliku joatoru või .2 laevad laiusega 30 m või rohkem: vähemalt neli teisaldatavat tuletõrjevooliku joatoru. 7.3.2.1 Teisaldatavaid tuletõrjevoolikute joatorusid, kõiki vajalikke voolikuid, abiseadmeid ja nõutavaid kinnitusvahendeid hoitakse kasutusvalmina väljaspool lastiruumi ala asuvas kohas, mille puhul ei ole tõenäoline nende äralõikamine tulekahju korral lastiruumides. 7.3.2.2 Tagatakse piisav arv tuletõrjehüdrante, nii et: .1 kõiki teisaldatavaid tuletõrjevoolikute joatorusid saab juhtida üheaegselt tõhusate veetõkete tekitamiseks konteineriruumi ees ja taga; .2 punktiga 2.1.5.1 nõutavat kahte veejuga saab varustada punktiga 2.1.6 nõutava survega ja .3 iga nõutavat teisaldatavat tuletõrjevooliku joatoru saab varustada eraldi hüdrantidega survega, mis on vajalik tekil konteinerite ülemise rivini jõudmiseks. 7.3.2.3 Teisaldatavaid tuletõrjevooliku joatorusid võib varustada tuletõrjemagistraal, tingimusel et tuletõrjepumpade võimsus ja tuletõrjemagistraali läbimõõt on piisavad teisaldatavate tuletõrjevoolikute joatorude ja kahe veejoa üheaegseks kasutamiseks tuletõrjevoolikutest nõutavate rõhuväärtustega. Kui veetakse ohtlikke kaupu, vastavad tuletõrjepumpade võimsus ja tuletõrjemagistraali läbimõõt eeskirjale 19.3.1.5, kuivõrd seda kohaldatakse teki lastialade suhtes. 7.3.2.4 Iga tuletõrjevooliku joatoru jõudlust katsetatakse esmasel ülevaatusel laeva pardal administratsiooni rahuldaval viisil. Katsetamise käigus kontrollitakse, et: .1 tuletõrjevooliku joatoru saab kindlalt kinnitada laeva konstruktsiooni külge, mis tagab ohutu ja tõhusa töö, ja .2 tuletõrjevooliku joatoru juga ulatub konteinerite ülemise virnani kõikide nõutavate joatorude ja veejugadega üheaegselt töötavatest tuletõrjevoolikutest. 8 Lastitankide kaitse 8.1 Statsionaarsed tekivahtkustutussüsteemid 8.1.1 20 000 tonnise ja suurema kandevõimega tankeritel paigaldatakse statsionaarne tekivahtkustutussüsteem tuleohutussüsteemide nõuete koodeksi kohaselt, välja arvatud et eespool toodu asemel võib administratsioon pärast laeva varustuse ja seadmete ülevaatamist aktsepteerida muid statsionaarseid seadmeid, kui nad pakuvad eespool tooduga samaväärset kaitset eeskirja I/5 kohaselt. Alternatiivsete statsionaarsete seadmete nõuded vastavad punkti 8.1.2 nõuetele. 8.1.2 Punkti 8.1.1 kohaselt, kui administratsioon aktsepteerib samaväärseid statsionaarseid seadmeid statsionaarse tekivahtkustutussüsteemi asemel, on need seadmed: .1 võimelised kustutama leketest tekkinud tulekahjusid ja ka vältima veel süttimata õlilekete süttimist ja .2 võimelised võitlema tulekahjudega purunenud tankides. 8.1.3 Alla 20 000 tonnise kandevõimega tankeritele paigaldatakse tekivahtkustutussüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide nõuetele. 9 Pumbaruumide kaitse 9.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid Lasti pumbaruumi kaitstakse ühe järgmise statsionaarse tulekustutussüsteemiga, mida juhitakse hõlpsasti juurdepääsetavast kohast väljaspool pumbaruumi. Pumbaruumid varustatakse A-kategooria masinaruumidele sobiva süsteemiga. 9.1.1 Süsinikdioksiidi süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele ja järgmisele: .1 häiresignaale, mis hoiatavad helisignaaliga tulekustutusaine vallandamise eest, on ohutu kasutada tuleohtliku lasti auru/õhu segus, ja .2 juhtimisseadmete juures on teade selle kohta, et elektrostaatilise süttimisohu tõttu tuleb süsteemi kasutada üksnes tule kustutamiseks ja mitte inertiseerimise eesmärgil. 9.1.2 Suure paisumisvõimega vahuga süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, tingimusel et vahukontsentraadiga varustamine on sobiv veetavate lastidega seotud tulekahjude kustutamiseks. 9.1.3 Tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne surveveepihustussüsteem. 9.2 Tulekustutusaine kogus Kui lasti pumbaruumisüsteemis kasutatavat kustutusainet kasutatakse ka muid ruume teenindavates ruumides, ei pea aine kogus või selle varustuskiirus olema suurem kui suurima laevaruumi jaoks maksimaalselt nõutav. 10 Tuletõrjuja varustus 10.1 Tuletõrjuja varustuse tüübid .1 Tuletõrjuja varustus vastab tuleohutussüsteemide koodeksile ja .2 tuletõrjuja varustuse suruõhuhingamisaparaadid vastavad 1. juuliks 2019 tuleohutussüsteemide koodeksi peatüki 3 punktile 2.1.2.2 . 10.2 Tuletõrjuja varustuskomplektide arv 10.2.1 Laevades on vähemalt kaks tuletõrjuja varustuskomplekti. 10.2.2 Lisaks on reisilaevades: .1 kõikide reisijate ruumide ja teenindusruumide kogupikkuse iga 80 m või selle osa kohta tekil, millel sellised ruumid on, või kui sellised tekke on mitu, siis tekil, millel on suurim selliste pikkuste kogusumma, kaks tuletõrjuja varustuskomplekti ja lisaks kaks komplekti isiklikke seadmeid, mis kumbki koosnevad tuleohutussüsteemide koodeksis sätestatud esemetest. Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades on kaks tuletõrjuja lisavarustuskomplekti iga vertikaalse põhitsooni kohta. Kinniste treppide, mis moodustavad iseseisvad vertikaalsed põhitsoonid, ja vertikaalsete põhitsoonide jaoks sellise laeva vööris ja ahtris, milles ei ole eeskirjas 9.2.2.3 määratletud kategooriate 6, 7, 8 või 12 ruume, ei ole tuletõrjuja lisavarustus nõutav, ja .2 rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades on iga hingamisaparaatide paari kohta üks veeudu pihusti, mida hoitakse sellise aparaadi läheduses. 10.2.3 Tankeritel on lisaks kaks tuletõrjuja varustuskompleti. 10.2.4 Administratsioon võib nõuda isiklike seadmete ja hingamisaparaatide lisakomplekte, võttes nõuetekohaselt arvesse laeva suurust ja tüüpi. 10.2.5 Nõutava hingamisaparaadi kohta on kaks varutäidet. Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades ja kaubalaevades, mis on varustatud sobivalt paigutatud vahenditega õhuballoonide täielikuks täitmiseks ilma saastamiseta, peab nõutava aparaadi kohta olema üksnes üks varutäide. Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades on vähemalt kaks varutäidet hingamisaparaadi kohta. 10.2.6 Reisilaevad, mis veavad rohkem kui 36 reisijat ja mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda, varustatakse sobivalt paigutatud vahenditega hingamisõhu ballooni täielikuks täitmiseks ilma saastamiseta. Täitmisvahendid on kas: .1 hingamisõhu kompressorid, mis saavad toidet pea- ja avariijaotuskilbist, või on sõltumatu ajamiga võimsusega vähemalt 60 l/min nõutava hingamisaparaadi kohta, aga mitte üle 420 l/min, või .2 autonoomsed kõrgsurve hoiusüsteemid, mis on sobiva rõhuga pardal kasutatud hingamisaparaatide täitmiseks, võimsusega vähemalt 1200 l vaba õhku nõutava hingamisaparaadi kohta, kuid mitte üle 50 000 l. 10.3 Tuletõrjuja varustuse hoidmine 10.3.1 Tuletõrjuja varustust või isiklike seadmete komplekte hoitakse kasutusvalmina hõlpsasti juurdepääsetavas kohas püsivalt ja selgelt tähistatuna ning kui tuletõrjuja varustuse või isiklike seadmete komplekte on mitu, hoitakse neid eraldi üksteisest eemalasuvates kohtades. 10.3.2 Reisilaevades on vähemalt kaks tuletõrjuja varustuskomplekti ja lisaks üks isiklike seadmete komplekt kasutatav mis tahes kohas. Vähemalt kahte tuletõrjuja varustuskomplekti hoitakse igas vertikaalses põhitsoonis. 10.4 Tuletõrjuja side Laevades, mis on ehitatud 1. juulil 2014 või pärast seda, on pardal vähemalt kaks kahepoolset teisaldatavat raadiosideseadet iga tuletõrjerühma kohta tuletõrjujate sidepidamise jaoks. Need kahepoolsed teisaldatavad raadiosideseadmed on plahvatuskindlat tüüpi või sädemeohutud. Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, vastavad käesoleva punkti nõuetele hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2018. Eeskiri 11 Konstruktsiooniline terviklikkus 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on säilitada laeva konstruktsiooniline terviklikkus, et takistada laeva konstruktsioonide täielikku kokkuvarisemist kuumusest tingitud tugevuse vähenemise tõttu. Sellel eesmärgil tagavad laevade konstruktsioonides kasutatavad materjalid, et tuli ei halvenda konstruktsioonilist terviklikkust. 2 Laevakere, pealisehitiste, ehituslike vaheseinte, tekkide ja tekiehitiste materjal Laevakere, pealisehitised, ehituslikud vaheseinad, tekid ja tekiehitised tehakse terasest või muust samaväärsest materjalist. Eeskirjas 3.43 toodud määratluse terasest või muust samaväärsest materjalist kohaldamiseks vastab „kohaldatav tulega kokkupuude“ tabelites 9.1–9.4 esitatud tulekindlus- ja isolatsioonistandarditele. Näiteks kui vaheseinad, nagu tekid või tekiehitiste küljed ja otsad tohivad olla B-0-tulekindlusega, on "kohaldatav tulega kokkupuude" pool tundi. 3 Alumiiniumsulamist konstruktsioonid Välja arvatud kui punktis 2 on märgitud teisiti, kohaldatakse juhul, kui konstruktsiooni mis tahes osa on alumiiniumsulamist, järgmist: .1 A- või B-klassi vaheseinte, välja arvatud konstruktsioonid, mis administratsiooni arvates on mittekandvad, alumiiniumisulamist osade isolatsioon on selline, et konstruktsiooni südamiku temperatuur ei tõuse standardse tulekindluskatse korral kohaldatava tulega kokkupuute ajal kordagi üle 200 °C, ja .2 erilist tähelepanu pööratakse postide, pillerite ja muude päästepaatide ja päästeparvede kinnitus-, veeskamis- ja nendesse asumise aladele ning A- ja B-klassi vaheseinte toetamiseks vajalike konstruktsiooniosade alumiiniumisulamist osade isolatsioonile, tagamaks et: .2.1 selliste päästepaatide ja päästeparvede alasid ning A-klassi vaheseinu toetavate osade suhtes kohaldatakse punktis 3.1 nimetatud temperatuuritõusu piirangut ühe tunni lõppedes, ja .2.2 selliste B-klassi vaheseinte toetamiseks vajalike osade suhtes kohaldatakse punktis 3.1 nimetatud temperatuuritõusu piirangut poole tunni lõppedes. 4 A-kategooria masinaruumid 4.1 Katted ja kaitsekestad A-kategooria masinaruumide katted ja kaitsekestad on terasest konstruktsiooniga ja vastavalt vajadusele isoleeritud, nagu nõutav tabelitega 9.5 ja 9.7. 4.2 Flooriplaadistus A-kategooria masinaruumide tavalised käiguteed on tehtud terasest. 5 Pardataguse armatuuri materjalid Kuumuse toimel kiiresti kasutuks muutuvaid materjale ei kasutata pardatagustes piigartites, sanitaarväljavooluavades ja muudes väljalaskeavades, mis asuvad veeliini lähedal ja kus tulekahju korral tekitaks materjali vigastamine vee sissevoolu ohu. 6 Lastitankide konstruktsiooni kaitse rõhu või vaakumi vastu tankeritel 6.1 Üldsätted Ventilatsiooniseadmed projekteeritakse ja töötavad nii, et rõhk või vaakum lastitankides ei ületa konstruktsiooniparameetreid ja on selline, mis tagab: .1 alati lastitangis temperatuurikõikumistega tekitatud väikeste auru, õhu või inertgaasi segude koguste voolu läbi ülerõhu-vaakumklappide ja .2 auru, õhu või inertgaasi segude suurte koguste läbipääsu lasti lastimise ja ballastimise või lossimise käigus. 6.2 Avad temperatuurikõikumistest tingitud vähese voolu jaoks Punktiga 6.1.1 nõutavad avad on surve vähendamiseks: .1 võimalikult kõrgel üle lastitangi teki, et saavutada maksimaalne tuleohtlike aurude ärastus, kuid mitte mingil juhul vähem kui 2 m üle lastitangi teki, ja .2 paigaldatud võimalikult kaugele, kuid mitte vähem kui 5 m lähimatest õhu sisselaskeavadest ja avadest süüteallikat sisaldavatesse kinnistesse ruumidesse, ning tekimasinatest ja seadmetest, mis võivad kujutada endast süttimisohtu. Ankrupeli ja ketikasti avad kujutavad endast süttimisohtu. Tankeritel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2017 või pärast seda, paigutatakse avad eeskirja 4.5.3.4.1 kohaselt. 6.3 Ohutusmeetmed lastitankides 6.3.1 Abinõud vedeliku ventilatsioonisüsteemi sattumise vältimiseks Tagatakse kaitse vedeliku ventilatsioonisüsteemi sattumise vältimiseks kõrgusel, mis ületaks lastitankide arvestuslikku ülaosa. See saavutatakse kõrgetasemeliste häiresignaalide või ülevoolu juhtimissüsteemide või muude samaväärsete vahenditega koos sõltumatu mõõteseadmete ja lastitankide täitmise tööprotseduuridega. Käesoleva eeskirja kohaldamisel ei käsitleta väljalaskeklappe ülevoolusüsteemiga samaväärsetena. 6.3.2 Ülerõhu-vaakumi vähendamise teisesed vahendid Teisesed vahendid, mis võimaldavad auru, õhu või inertgaasi segude vaba voolu, et vältida ülerõhku või alarõhku rikke korral punkti 6.1.2 seadmetes. Lisaks on tankeritel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2017 või pärast seda, teisesed vahendid võimelised vältima ülerõhku või alarõhku eeskirjas 4.5.3.2.2 nõutavate isolatsioonivahendite vigastuse või tahtmatu sulgumise korral. Alternatiivina võib paigaldada surveandurid punktis 6.1.2 nõutava seadmega kaitstavasse tanki koos seiresüsteemiga laeva lasti juhtimisruumis või punktis, kust tavaliselt tehakse laadimis-lossimistöid. Sellisel seireseadmel on ka häiresignaali seade, mille aktiveerib ülerõhu või alarõhu seisundi avastamine tangis. 6.3.3 Möödaviigud ventilatsiooni magistraaltorudes Punktiga 6.1.1 nõutavad ülerõhu-vaakumklapid võib paigaldada möödaviiguseadmega, kui nad asuvad ventilatsiooni magistraaltorus või masti püstikul. Kui selline seade on paigaldatud, on seal sobivad näiturid näitamaks, kas möödaviik on avatud või suletud. 6.3.4 Rõhu-vaakumi lülitusseadmed Paigaldatakse üks või mitu rõhu-vaakumi lülitusseadet, et vältida lastitankide puhul: .1 ülerõhku, mis ületab lastitangi proovirõhku, kui last laaditakse maksimaalsel nimivõimsusel ja kõik muud väljalaskeavad jäetakse suletuks, ja .2 alarõhku, mis ületab 700 mm veesammast, kui last lossitaks lastipumpade maksimaalsel nimivõimsusel ja inertgaasipuhurid peaksid rikki minema. Sellised seadmed paigaldatakse inertgaasi magistraaltorule, välja arvatud kui nad paigaldatakse eeskirjaga 4.5.3.1 nõutavasse ventilatsioonisüsteemi või üksikutele lastitankidele. Seadmete asukoht ja konstruktsioon vastab eeskirjale 4.5.3 ja punktile 6. 6.4 Ventilatsiooni väljalaskeavade suurus Punktiga 6.1.2 nõutavad lasti lastimise, lossimise ja ballastimise ventilatsiooni väljalaskeavad projekteeritakse maksimaalse arvutusliku lastimiskiirusega, mis korrutatakse teguriga vähemalt 1,25, et võtta arvesse gaaside eraldumist ja et vältida seda, et rõhk lastitangis ületab arvutuslikku rõhku. Kaptenile antakse lastitangi ja kombineeritud ventilatsioonisüsteemide puhul teavet iga lastitankide rühma maksimaalse lubatud lastimiskiiruse kohta. D OSA EVAKUATSIOON Eeskiri 12 Laevapere ja reisijate teavitamine 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on teavitada laevaperet ja reisijaid tulekahjust ohutu evakuatsiooni eesmärgil. Sellel eesmärgil paigaldatakse üldhäiresüsteem ja valjuhääldiside. 2 Üldhäiresüsteem Eeskirjaga III/6.4.2 nõutavat üldhäiresüsteemi kasutatakse laevapere ja reisijate teavitamiseks tulekahjust. 3 Valjuhääldisidesüsteemid reisilaevades Eeskirja III/6.5 nõuetele vastav valjuhääldiside või muud tõhusad sidevahendid on kasutatavad kõikjal elu- ja teenindusruumides ning juhtimispunktides ja avatekkidel. Eeskiri 13 Evakuatsiooniteed 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on sätestada evakuatsiooniteed, et pardal olevad inimesed pääseksid ohutult ja kiiresti päästepaati ja -parvedesse asumise tekile. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagatakse ohutud evakuatsiooniteed; .2 evakuatsiooniteed hoitakse ohutus seisukorras, takistustest vabana ja .3 vastavalt vajadusele paigaldatakse lisavahendid, et tagada hädaolukorras juurdepääs, selge tähistus ja vastav tehniline lahendus. 2 Üldnõuded 2.1 Kui käesolevas eeskirjas ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, tagatakse vähemalt kaks teineteisest eemal asuvat ja kiiret evakuatsiooniteed kõikidest ruumidest või ruumide rühmadest. 2.2 Lifte ei käsitleta ühe käesoleva eeskirjaga nõutava evakuatsiooniteena. 3 Evakuatsiooniteed juhtimispunktidest, elu- ja teenindusruumidest 3.1 Üldnõuded 3.1.1 Trepid ja redelid paigutatakse nii, et nad tagavad kiired evakuatsiooniteed päästepaatidesse ja -parvedele asumise tekil reisijate ja laevapere eluruumidest ja ruumidest, milles laevapere tavaliselt töötab, välja arvatud masinaruumid. 3.1.2 Kui käesolevas eeskirjas ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, on keelatud koridor, eesruum või koridori osa, milles on üksnes üks evakuatsioonitee. Lubatud on umbkoridorid, mida kasutatakse teenindusruumidena ja mis on vajalikud laeva praktiliseks kasutamiseks, näiteks vedelkütusejaamad ja põiktarnekoridorid, tingimusel et sellised umbkoridorid on eraldatud laevapere eluruumide aladest ja sinna ei pääse reisijate eluruumide aladelt. Samuti käsitletakse koridori osa, mille sügavus ei ületa selle laiust, süvendina või kohapealse pikendusena ja see on lubatud. 3.1.3 Kõik trepid elu- ja teenindusruumides ja juhtimispunktides on terasraamkonstruktsiooniga, välja arvatud kui administratsioon lubab muu samaväärse materjali kasutamist. 3.1.4 Kui raadiotelegraafijaamast ei pääse otse avatekile, tagatakse kaks evakuatsiooniteed jaamast või juurdepääsu jaama, millest üks võib olla piisava suurusega pardaava või aken või muud vahendid administratsiooni rahuldaval viisil. 3.1.5 Uksed avanevad evakuatsiooniteedel üldiselt väljapääsutee suunas, välja arvatud et: .1 kajutite uksed võivad avaneda kajutitesse, et vältida inimeste vigastamist koridoris ukse avamisel, ja .2 uksed vertikaalsetes avariiväljapääsude šahtides võivad avaneda šahtist välja, et võimaldada šahti kasutamist nii väljapääsuks kui ja juurdepääsuks. 3.2 Evakuatsiooniteed reisilaevades 3.2.1 Väljapääs vaheseinte tekist madalamal asuvatest ruumidest 3.2.1.1 Vaheseinte tekist madalamal on veetihedast laevaruumist või samamoodi piiratud ruumist või ruumide rühmast kaks evakuatsiooniteed, millest vähemalt üks on veetihedatest ustest sõltumatu. Erandkorras võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed laevapere ruumide jaoks, kuhu sisenetakse üksnes aeg-ajalt, kui nõutav evakuatsioonitee on veetihedatest ustest sõltumatu. 3.2.1.2 Kui administratsioon on andnud loa punkti 3.2.1.1 alusel, tagab see ainus evakuatsioonitee ohutu väljapääsu. Treppide puhas laius ei ole siiski väiksem kui 800 mm ja neil on käsipuud mõlemal küljel. 3.2.2 Väljapääs vaheseinte tekist kõrgemal asuvatest ruumidest Vaheseinte tekist kõrgemal on vähemalt kaks evakuatsiooniteed igast vertikaalsest põhitsoonist või samamoodi piiratud ruumist või ruumide rühmast, millest vähemalt üks tagab juurdepääsu vertikaalse väljapääsu moodustavale trepile. 3.2.3 Otsepääs kinnistele treppidele Kinnistele treppidele elu- ja teenindusruumides on otsepääs koridoridest ja see on piisava pindalaga, et vältida ummistusi, võttes arvesse hädaolukorras seda tõenäoliselt kasutavate inimeste arvu. Selliste kinniste treppide piires on lubatud üksnes üldkasutatavad tualetid, mittepõlevast materjalist hoiuruumid mitteohtliku ohutusvarustuse hoidmiseks ja lahtised infolauad. Üksnes koridoridest, liftidest, üldkasutatavatest tualettidest, eriruumidest ja lahtistest veeremiruumidest, kuhu reisijatel on juurdepääs, muudelt punktiga 3.2.4.1 nõutavatelt väljapääsutreppidelt ning välisaladelt on lubatud pääs nendele kinnistele treppidele. Üldkasutatavatest ruumidest võib samuti olla pääs kinnistele treppidele, välja arvatud teatri lavatagustest ruumidest. Väikestest koridoridest või eesruumidest , mida kasutatakse kinnise trepi eraldamisest kambüüsidest või peapesulatest, võib olla otsepääs trepile, tingimusel et selle minimaalne tekipind on 4,5 m², laius mitte vähem kui 900 mm ja seal on tuletõrjevooliku hoiukoht. 3.2.4 Evakuatsiooniteede üksikasjad 3.2.4.1 Vähemalt üks punktides 3.2.1.1 ja 3.2.2 nõutav evakuatsioonitee koosneb hõlpsasti juurdepääsetavast kinnisest trepist, mis annab pideva tulekaitse sellelt tasemelt, kust tulekahju alguse sai, kuni asjakohaste päästepaatidesse ja -parvedele asumise tekkideni, või ülemise lahtise tekini, kui päästevahenditesse asumise tekk ei ulatu vaadeldavasse vertikaalsesse põhitsooni. Viimasel juhul tagatakse otsepääs päästevahenditesse asumise tekile välimiste lahtiste treppide ja koridoride kaudu ning seal on avariivalgustus eeskirja III/11.5 kohaselt ja jalge all libisemiskindlad pinnad. Väliste lahtiste treppide ja evakuatsioonitee osaks olevate koridoride piirded ja piirded sellises kohas, kus nende vigastus tulekahju ajal takistaks pääsu päästevahenditesse asumise tekile, on tulekindlusega, sealhulgas isolatsiooniväärtustega, mis vastavalt vajadusele vastavad tabelitele 9.1–9.4. 3.2.4.2 Kaitse juurdepääsule kinnistelt treppidelt päästepaatidesse ja -parvedele asumise aladele tagatakse kas otse või läbi kaitstud siseteede, mille tulekindlus ja isolatsiooniväärtused kinnistel treppidel on vastavalt vajadusele määratud kindlaks tabelites 9.1–9.4. 3.2.4.3 Üksnes rummi ja selle ruumi rõdu teenindavaid treppe ei käsitleta nõutava evakuatsioonitee osana. 3.2.4.4 Aatriumi igal tasandil on kaks evakuatsiooniteed, millest üks tagab otsepääsu kinnistele vertikaalsetele evakuatsiooniteedele, mis täidavad punkti 3.2.4.1 nõudeid. 3.2.4.5 Väljapääsude laiused, arv ja pidevus vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 3.2.5 Evakuatsiooniteede tähistamine 3.2.5.1 Lisaks avariivalgustusele, mida nõuavad eeskirjad II-1/42 ja III/11.5, tähistatakse evakuatsiooniteed, sealhulgas trepid ja väljapääsud, valgustuse või järelhelenduvate ribamärgistega, mis paigutatakse mitte rohkem kui 300 mm kõrgusele tekist kõigis evakuatsioonitee punktides, sealhulgas nurgad ja ristumised. Märgistus peab aitama reisijatel tuvastada kõik evakuatsiooniteed ja hõlpsasti tuvastada väljapääsud. Kui kasutatakse elektrivalgustust, saab see toidet avariitoiteallikast ja on paigaldatud nii, et ühe valgusti rike või valgustusriba katkemine ei muuda märgistust kasutuks. Lisaks sellele on kõik evakuatsiooniteede tähised ja tuletõrjevahendite asukohtade märgised järelhelenduvast materjalist või valgustusega tähistatud. Administratsioon tagab, et sellist valgustust või järelhelenduvaid seadmeid on hinnatud, katsetatud ja neid kasutatakse tuleohutussüsteemide koodeksi kohaselt. 3.2.5.2 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades kohaldatakse punkti 3.2.5.1 nõudeid ka laevapere eluruumide alade suhtes. 3.2.5.3 Punktiga 3.2.5.1 nõutava evakuatsiooniteede valgustussüsteemi asemel võib aktsepteerida alternatiivseid evakuatsiooni juhtimise süsteeme, kui need on administratsiooni poolt organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel heaks kiidetud . 3.2.6 Tavaliselt lukustatud uksed, mis moodustavad evakuatsioonitee osa 3.2.6.1 Kahjutite uksed peavad olema ruumist seest ilma võtmeta avatavad. Samuti ei tohi ettenähtud evakuatsiooniteel olla uksi, mille avamiseks evakuatsiooni suunas liikudes on vaja võtit. 3.2.6.2 Tavaliselt suletud üldkasutatavatest ruumidest väljapääsu uksed varustatakse kiire avamise vahendiga. Sellised vahendid koosnevad uksesulguri mehhanismist koos seadmega, mis vabastab sulguri, kui uksele avaldatakse jõudu väljapääsu suunas. Kiire avamise mehhanismid kavandatakse ja paigaldatakse administratsiooni rahuldaval viisil ja eelkõige need: .1 koosnevad varbadest või paneelidest, mille käivitusosa ulatub vähemalt üle poole ukselehe laiusest ja on vähemalt 760 mm ja mitte rohkem kui 1120 mm tekist kõrgemal; .2 sunnivad sulguri avanema, kui kohaldatakse jõudu kuni 67 N, ja .3 ei ole varustatud lukustusseadme, seadekruvi või muu vahendiga, mis takistab sulguri avanemist, kui vabastusseadmele kohaldatakse jõudu. 3.3 Evakuatsiooniteed kaubalaevades 3.3.1 Üldised nõuded Kõikidel eluruumide tasanditel on vähemalt kaks teineteisest võimalikult kaugel asuvat evakuatsiooniteed igast piiratud ruumist või ruumide rühmast. 3.3.2 Väljapääs madalaimast avatekist madalamal asuvatest ruumidest Madalaimast avatekist madalamal on peaevakuatsiooniteeks trepp ja teiseks väljapääsuks võib olla šaht või trepp. 3.3.3 Väljapääs madalaimast avatekist kõrgemal asuvatest ruumidest Madalaimast avatekist kõrgemal on evakuatsiooniteeks trepid või uksed avatekile või nende kombinatsioon. 3.3.4 Umbkoridorid Ei aktsepteerita umbkoridore, mille pikkus ületab 7 m. 3.3.5 Evakuatsiooniteede laius ja pidevus Evakuatsiooniteede laiused, arv ja pidevus vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. 3.3.6 Vabastus kahe evakuatsioonitee nõudest Erandkorras võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed laevapere ruumide jaoks, kuhu sisenetakse üksnes aeg-ajalt, kui nõutav evakuatsioonitee on veetihedatest ustest sõltumatu. 3.4 Hingamisaparaadid evakueerumiseks 3.4.1 Evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaadid vastavad tuleohutussüsteemide koodeksile. Pardal hoitakse evakueerumiseks ettenähtud varuhingamisaparaate. 3.4.2 Kõikidel laevadel on eluruumides vähemalt kaks hingamisaparaati evakueerumiseks. 3.4.3 Reisilaevades on vähemalt kaks hingamisaparaati evakueerumiseks igas vertikaalses põhitsoonis. 3.4.4 Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades on igas vertikaalses põhitsoonis kaks hingamisaparaati evakueerumiseks lisaks eespool punktis 3.4.3 nõutavatele hingamisaparaatidele. 3.4.5 Punkte 3.4.3 ja 3.4.4 ei kohaldata siiski kinniste treppide suhtes, mis moodustavad iseseisvad vertikaalsed põhitsoonid, ja vertikaalsete põhitsoonide suhtes laeva vööri- või ahtriosas, kus ei ole eeskirjas 9.2.2.3 määratletud kategooriate 6, 7, 8 või 12 ruume. 4 Evakuatsiooniteed masinaruumidest 4.1 Evakuatsiooniteed reisilaevadel Evakuatsiooniteed masinaruumist reisilaevades vastavad järgmisele. 4.1.1 Väljapääs vaheseinte tekist madalamal asuvatest ruumidest Kui ruum on vaheseinte tekist madalamal, koosnevad kaks evakuatsiooniteed kas: .1 kahest teineteisest võimalikult kaugel asuvast terasredelite komplektist, mis viivad usteni samamoodi eraldatud ruumi ülaosas, kust pääseb asjakohastele päästepaatidesse ja -parvedele asumise tekkidele. Üks nendest redelitest asub kaitstud kinnises ruumis, mis vastab vastavalt vajadusele eeskirjale 9.2.2.3, kategooria 2, või eeskirjale 9.2.2.4, kategooria 4, ja ulatub teenindatava ruumi madalamast osast ohutusse kohta väljaspool ruumi. Kinnisesse ruumi paigaldatakse samade tulekindlusstandarditega isesulguvad tuletõkkeuksed. Redel kinnitatakse nii, et kuumus ei kandu kinnisesse ruumi isoleerimata kinnituskohtade kaudu. Kaitstud ruumi minimaalsed sisemõõtmed on vähemalt 800 mm x 800 mm ja seal on avariivalgustus või .2 ühest terasredelist, mis viib selle ruumi ülemisse ossa, kust pääseb päästevahenditesse asumise tekile, ning lisaks ruumi madalamas osas ja osutatud redelist võimalikult kaugel asuvas kohas terasuksest, mida saab juhtida mõlemalt küljelt ja mis tagab ruumi madalamast osast pääsu päästevahenditesse asumise tekile viivale ohutule evakuatsiooniteele. 4.1.2 Väljapääs vaheseinte tekist kõrgemal asuvatest ruumidest Kui ruum on vaheseinte tekist kõrgemal, on kaks evakuatsiooniteed teineteisest võimalikult kaugel ja uksed sellistelt evakuatsiooniteedelt on sellises kohas, kust on tagatud pääs asjakohastele päästepaatidesse ja -parvedele asumise tekkidele. Kui sellistel evakuatsiooniteedel tuleb kasutada redeleid, on need terasest. 4.1.3 Vabastus kahe evakuatsioonitee nõudest Alla 1000 tonnise kogumahutavusega laevas võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed, pöörates nõuetekohast tähelepanu ruumi ülemise osa laiusele ja paigutusele. 1000 tonnise ja suurema kogumahutavusega laevas võib administratsioon lubada üht evakuatsiooniteed sellisest ruumist, sealhulgas tavaliselt mehitamata abimasinaruumist, kui kas uks või terasredel tagab ohutu evakuatsioonitee päästevahenditesse asumise tekile, pöörates nõuetekohast tähelepanu ruumi laadile ja asukohale ning kas selles ruumis töötab tavaliselt inimesi. Rooliajami ruumis tagatakse teine evakuatsioonitee, kui avariiroolimiskoht asub selles ruumis, välja arvatud kui sealt on otsepääs avatekile. 4.1.4 Väljapääs masinaruumi juhtimispunktist Masinaruumis asuvast masinaruumi juhtimispunktist tagatakse kaks evakuatsiooniteed, millest vähemalt üks tagab pideva tulekaitse ohutu punktini väljaspool masinaruumi. 4.1.5 Kaldredelid ja -trepid Laevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, vastavad kõik kaldredelid/-trepid punktile 4.1.1, kusjuures lahtised trepiastmed masinaruumides, mis moodustavad evakuatsiooniteede osa või tagavad sinna juurdepääsu, kuid ei asu kaitstud kinnistes ruumides, on valmistatud terasest. Sellised redelid/trepid varustatakse nende alumisele poolele kinnitatud teraskilpidega, et tagada väljuvate töötajate kaitse altpoolt tuleva kuumuse ja leekide eest. 4.1.6 Väljapääs masinaruumides asuvatest põhitöökodadest Laevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, tagatakse kaks evakuatsiooniteed masinaruumis asuvatest põhitöökodadest. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest tagab pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.2 Kaubalaevade evakuatsiooniteed Evakuatsiooniteed kaubalaevade masinaruumidest vastavad järgmisele. 4.2.1 Väljapääs A-kategooria masinaruumidest Välja arvatud punkti 4.2.2 kohaselt, tagatakse kaks evakuatsiooniteed A-kategooria masinaruumist. Eelkõige järgitakse järgmist: .1 kaks teineteisest võimalikult kaugel asuvat terasredelite komplekti, mis viivad usteni samamoodi eraldatud ruumi ülaosas, kust pääseb avatekile. Üks nendest redelitest asub kaitstud kinnises ruumis, mis vastab eeskirjale 9.2.2.3, kategooria 4, ja ulatub teenindatava ruumi madalamast osast ohutusse kohta väljaspool ruumi. Kinnisesse ruumi paigaldatakse samade tulekindlusstandarditega isesulguvad tuletõkkeuksed. Redel kinnitatakse nii, et kuumus ei kandu kinnisesse ruumi isoleerimata kinnituskohtade kaudu. Ruumi minimaalsed sisemõõtmed on vähemalt 800 mm x 800 mm ja seal on avariivalgustus või .2 ühest terasredelist, mis viib selle ruumi ülemisse ossa, kust pääseb avatekile, ning lisaks ruumi madalamas osas ja osutatud redelist võimalikult kaugel asuvas kohas terasuksest, mida saab juhtida mõlemalt küljelt ja mis tagab ruumi madalamast osast pääsu avatekile viivale ohutule evakuatsiooniteele. 4.2.2 Vabastus kahe evakuatsioonitee nõudest Alla 1000 tonnise kogumahutavusega laevas võib administratsioon lubada üht punkti 4.2.1 alusel nõutavat evakuatsiooniteed, pöörates nõuetekohast tähelepanu ruumi ülemise osa mõõtmetele ja paigutusele. Lisaks ei pea evakuatsiooniteed A-kategooria masinaruumidest vastama punktis 4.2.1.1 loetletud kinnise tulekatte nõuetele. Rooliajami ruumis tagatakse teine evakuatsioonitee, kui avariiroolimiskoht asub selles ruumis, välja arvatud kui sealt on otsepääs avatekile. 4.2.3 Väljapääs masinaruumidest, välja arvatud A-kategooria masinaruumidest Masinaruumidest, välja arvatud A-kategooria masinaruumidest tagatakse kaks evakuatsiooniteed, välja arvatud et ühte evakuatsiooniteed võib aktsepteerida ruumide puhul, kuhu sisenetakse üksnes aeg-ajalt, ja ruumide puhul, kus maksimaalne vahemaa ukseni on 5 m või vähem. 4.2.4 Kaldredelid ja -trepid Laevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, vastavad kõik kaldredelid/-trepid punktile 4.2.1, kusjuures lahtised trepiastmed masinaruumides, mis moodustavad evakuatsiooniteede osa või tagavad sinna juurdepääsu, kuid ei asu kaitstud kinnistes ruumides, on valmistatud terasest. Sellised redelid/trepid varustatakse nende alumisele poolele kinnitatud teraskilpidega, et tagada väljuvate töötajate kaitse altpoolt tuleva kuumuse ja leekide eest. 4.2.5 Väljapääs masinaruumi juhtimispunktist A-kategooria masinaruumides Laevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, tagatakse kaks evakuatsiooniteed masinaruumis asuvast masinaruumi juhtimispunktist. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest tagab pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.2.6 Väljapääs A- kategooria masinaruumide põhitöökodadest Laevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, tagatakse kaks evakuatsiooniteed masinaruumis asuvatest põhitöökodadest. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest tagab pideva tulekaitse ohutu kohani väljaspool masinaruumi. 4.3 Hingamisaparaadid evakueerumiseks 4.3.1 Kõikides laevades asuvad masinaruumides hingamisaparaadid evakueerumiseks kasutusvalmina hõlpsasti nähtavates kohtades, kuhu saab tulekahju korral alati kiiresti ja lihtsalt. Evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaatide asukoha puhul võetakse arvesse masinaruumi paigutust ja ruumides tavaliselt töötavate inimeste arvu. 4.3.2 Nende seadmete arv ja asukoht on näidatud eeskirjas 15.2.4 nõutavas tuletõrjeplaanis. 4.3.3 Evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaadid vastavad tuleohutussüsteemide koodeksile. 5 Evakuatsiooniteed reisilaevadel erikategooria ja veeremi avaruumidest, kuhu pääsevad reisijad 5.1 Erikategooria ja veeremi avaruumides, kuhu pääsevad reisijad, on evakuatsiooniteede arv ja asukohad nii vaheseinte tekist madalamal kui ka administratsiooni rahuldav ning üldiselt on päästevahenditesse asumise tekile pääsu ohutus vähemalt samaväärne punktide 3.2.1.1, 3.2.2, 3.2.4.1 ja 3.2.4.2 alusel tagatud ohutusega. Sellised ruumid varustatakse määratud läbikäikudega evakuatsiooniteedele laiusega vähemalt 600 mm. Sõidukite parkimine korraldatakse nii, et läbikäigud jäävad igal ajal vabaks. 5.2 Ühel evakuatsiooniteel masinaruumidest, kus laevapere tavaliselt töötab, välditakse otsest pääsu eriruumidesse. 6 Evakuatsiooniteed veeremiruumidest Tagatakse vähemalt kaks evakuatsiooniteed veeremiruumides, kus laevapere tavaliselt töötab. Evakuatsiooniteed tagavad ohutu väljapääsu päästepaatidesse ja -parvedele asumise tekkidel ning asuvad ruumi ees- ja tagaosas. 7 Lisanõuded reisiparvlaevadele 7.1 Üldsätted 7.1.1 Tagatakse evakuatsiooniteed laeval tavaliselt hõivatud ruumist kogunemiskohta. Need evakuatsiooniteed paigutatakse nii, et on tagatud võimalikult otsene tee kogunemiskohta , ja tähistatakse sümbolitega organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel. 7.1.2 Evakuatsioonitee kajutitest kinnistele treppidele on võimalikult otsene võimalikult väheste suunamuutmistega. Evakuatsiooniteeni jõudmiseks ei ole vaja minna laeva ühelt küljelt teisele. Reisijateruumist ei ole kogunemiskohta või avatekile jõudmiseks vaja ronida rohkem kui kahe teki võrra üles või alla. 7.1.3 Punktis 7.1.2 viidatud avatekkidelt tagatakse välised teed päästevahenditesse asumise kohtadesse. 7.1.4 Kui kinnised ruumid külgnevad avatekiga, saab avasid kinnisest ruumist avatekile võimaluse korral kasutada varuväljapääsuna. 7.1.5 Evakuatsiooniteid ei tõkestada mööbli ja muude takistustega. Välja arvatud lauad ja toolid, mida saab eemaldada avaruse tekitamiseks, on kapid ja muud rasked sisustusesemed üldkasutatavates ruumides ja evakuatsiooniteede ääres kohale kinnitatud, et vältida nende nihkumist, kui laev on külgõõtsumises või kreenis. Põrandakatted on samuti kohale kinnitatud. Kui laev on käigus , hoitakse evakuatsiooniteed vabad sellistest takistustest nagu koristuskärud, voodiriided, pagas ja kaubakastid. 7.2 Ohutu väljapääsu juhend 7.2.1 Tekid nummerdatakse järjekorras, alustades numbrist 1 sisepõhjal või madalaimal tekil. Numbrid on selgesti nähtavad trepimademetel ja liftide eesruumides. Tekkidel võivad olla ka nimed, kuid koos nimega näidatakse alati teki numbrit. 7.2.2 Lihtsad „mnemoonilised“ plaanid, mis näitavad kohta „sina oled siin“ ja nooltega tähistatud evakuatsiooniteed, on nähtavad kajutiukse siseküljel ja üldkasutatavates ruumides. Plaan näitab evakuatsioonisuundi ja on laeva suhtes õigesti orienteeritud. 7.3 Käsipuude ja koridoride tugevus 7.3.1 Piki evakuatsiooniteed asuvatesse koridoridesse paigaldatakse käsipuud või muud käepidemed, et teel on võimaluse korral igal sammul kuni kogunemiskohtadeni ja päästevahenditesse asumise kohtadeni kasutatav kindel käepide. Sellised käsipuud paigaldatakse üle 1,8 m laiuste pikikoridoride ja üle 1 m laiuste põikikoridoride mõlemale küljele. Erilist tähelepanu pööratakse vajadusele suuta evakuatsiooniteedel läbida eesruume, aatriume ja muid suuri avatud ruume. Käsipuud või muud käepidemed on piisava tugevusega, et pidada vastu koridori või ruumi keskpaiga suunas rakendatavale jagatud horisontaalsele koormusele 750 N/m ja allapoole rakendatavale jagatud vertikaalsele koormusele 750 N/m. Neid kaht koormust ei pea rakendama samaaegselt. 7.3.2 Evakuatsiooniteede ääres vertikaalseid vaheseinu moodustavate vaheseinte ja muude seinte alumised 0,5 meetrit on võimelised taluma koormust 750 N/m, et võimaldada neid kasutada kõndimispindadena evakuatsioonitee küljel, kui laeva kreeninurk on suur. 7.4 Evakuatsioonianalüüs Evakuatsiooniteid hinnatakse evakuatsioonianalüüsis projekteerimisprotsessi varases etapis. Analüüsi kasutatakse võimaluste korral ummikute leidmiseks ja kõrvaldamiseks, mis võivad tekkida laevalt lahkumise käigus reisijate ja laevapere tavalise liikumise tõttu evakuatsiooniteedel, sealhulgas võimalus, et laevaperel võib olla vaja liikuda nendel teedel reisijate liikumisele vastupidises suunas. Lisaks kasutatakse analüüsi näitamaks, et evakuatsiooni korraldus on piisavalt paindlik, arvestades võimalust, et teatavad evakuatsiooniteed, kogunemiskohad, päästepaatidele või -parvedele asumise kohad või päästepaadid või -parved ei ole õnnetusjuhtumi tõttu kättesaadavad. E OSA EKSPLUATATSIOONINÕUDED Eeskiri 14 Operatiivne valmisolek ja tehnohooldus 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on säilitada laeva tuleohutusvahendite tõhusus ja seda kontrollida. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tulekaitsesüsteemid ning tuletõrjesüsteemid ja -seadmed hoitakse kasutusvalmina ja .2 tulekaitsesüsteeme ning tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid katsetatakse ja kontrollitakse nõuetekohaselt. 2 Üldnõuded Laeva töötamise ajal täidetakse kogu aeg punkti 1.1 nõudeid. Laev ei tööta, kui: .1 see on remondis või seisab jõude (kas ankrus või sadamas) või kuivdokis; .2 selle omanik või omaniku esindaja on teatanud, et see ei tööta, ja .3 reisilaevade puhul ei ole reisijaid pardal. 2.1 Operatiivne valmisolek 2.1.1 Järgmised tulekaitsesüsteemid hoitakse heas korras, et tagada nende nõutav töö tulekahju puhkemise korral: .1 ehituslik tulekaitse, sealhulgas tulepüsivad vaheseinad, ja avade ja läbiviikude kaitse nendes vaheseintes; .2 statsionaarsed tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .3 evakuatsiooniteede süsteemid ja seadmed. 2.1.2 Tuletõrjesüsteemid ja -seadmed hoitakse heas töökorras ja koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavana. Kasutatud käsikustutid täidetakse viivitamata või asendatakse samaväärse seadmega. 2.2 Tehnohooldus, katsetamine ja kontroll 2.2.1 Tehnohooldus, katsetamine ja kontroll toimub organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel ja selle puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse tuletõrjesüsteemide ja -seadmete töökindluse tagamist. 2.2.2 Tehnohoolduse plaani hoitakse laeva pardal ja see on kontrollimiseks kättesaadav, kui administratsioon seda nõuab. 2.2.3 Tehnohoolduse plaanid hõlmavad vähemalt järgmisi tulekaitsesüsteeme ja tuletõrjesüsteeme ja -seadmeid, kui need on paigaldatud: .1 tuletõrjemagistraalid, tuletõrjepumbad ja hüdrandid, sealhulgas voolikud, joatorud ja rahvusvahelised kaldaühendused; .2 statsionaarsed tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .3 statsionaarsed tulekustutussüsteemid ja muud tulekustutusseadmed; .4 sprinklersüsteemid, tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemid; .5 ventilatsioonisüsteemid, sealhulgas tule- ja suitsusiibrid, ventilaatorid ja nende juhtimisseadmed; .6 kütusevarustuse avariiseiskamine; .7 tulekindlad uksed, sealhulgas nende juhtimisseadmed; .8 üldhäiresüsteemid; .9 hingamisaparaadid evakueerumiseks; .10 käsitulekustutid, sealhulgas varutäited, ja .11 tuletõrjuja varustus. 2.2.4 Tehnohooldusprogramm võib olla arvutipõhine. 3 Lisanõuded reisilaevadele Lisaks punktis 2.2.3 loetletud tulekaitsesüsteemidele ja -seadmetele töötavad rohkem kui 36 reisijat vedavad reisilaevad välja tehnohooldusplaani põrandalähedase valgustuse ja valjuhääldiside jaoks. 4 Lisanõuded tankeritele Lisaks punktis 2.2.3 loetletud tulekaitsesüsteemidele ja -seadmetele töötavad tankerid välja tehnohooldusplaani järgmise kohta: .1 inertgaasisüsteemid; .2 vahtkustutussüsteemid; .3 tuleohutusseadmed pumbaruumides ja .4 tuleohtliku gaas andurid. Eeskiri 15 Juhendid, väljaõpe ja õppused laeva pardal 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on leevendada tulekahju tagajärgi nõuetekohaste juhiste abil töötajate õige töökorralduse väljaõpetamiseks ja harjutamiseks pardal. Sellel eesmärgil on laevaperel vajalikud teadmised ja oskused, et saada hakkama tulekahjust põhjustatud hädaolukorras, sealhulgas reisijate eest hoolitsemine. 2 Üldnõuded 2.1 Juhised, kohustused ja organisatsioon 2.1.1 Laevapere liikmed saavad juhised tuleohutuse kohta laeva pardal. 2.1.2 Laevapere liikmed saavad juhised neile antud ülesannete kohta. 2.1.3 Organiseeritakse tulekustutuse eest vastutavad rühmad. Need rühmad suudavad täita oma ülesandeid alati, kui laev töötab. 2.2 Väljaõpe ja õppused laeva pardal 2.2.1 Laevapere liikmeid õpetatakse tundma laeva seadmeid ning ka nende tuletõrjesüsteemide ja - seadmete asukohta ja tööd, mille kasutamist neilt võidakse nõuda. 2.2.2 Evakueerumiseks ettenähtud hingamisaparaatide kasutamise alast väljaõpet käsitletakse pardal toimuva väljaõppe osana. 2.2.3 Tuletõrjekohustusega laevapere liikmete tööd hinnatakse perioodiliselt väljaõppe ja õppuste korraldamise teel, et tuvastada parendamist vajavad valdkonnad, tagada tuletõrjeoskuste alase pädevuse säilimine ja tuletõrjeorganisatsiooni operatiivne valmisolek. 2.2.4 Laeva pardal toimuv väljaõpe laeva tulekustutussüsteemide ja -seadmete kasutamise kohta planeeritakse ja viiakse läbi eeskirja III/19.4.1 kohaselt. 2.2.5 Tuletõrjeõppused toimuvad ja registreeritakse eeskirjade III/19.3 ja III/19.5 kohaselt. 2.2.6 Tagatakse õppustel kasutatavate hingamisaparaatide balloonide täitmine pardal või on pardal sobiv arv varuballoone kasutatud balloonide asendamiseks. 2.3 Väljaõppejuhendid 2.3.1 Väljaõppejuhend on laevapere messiruumis ja puhkeruumis või igas laevapere liikme kajutis. 2.3.2 Väljaõppejuhend on koostatud laeva töökeeles. 2.3.3 Väljaõppejuhend, mis võib koosneda mitmest köitest, sisaldab punktis 2.3.4 nõutavaid juhendeid ja teavet kergesti mõistetavas vormis ja võimaluse korral illustreeritult. Sellise teabe osa võib juhendi asemel olla audiovisuaalsete materjalide kujul. 2.3.4 Väljaõppejuhend selgitab üksikasjalikult järgmist: .1 üldised tuleohutustavad ja ettevaatusabinõud, mis on seotud suitsetamisest ja elektrist tulenevate ohtudega, tuleohtlike vedelike ning muude tavapäraste laeva pardal esinevate ohtudega; .2 tuletõrjetegevuste ja -protseduuride üldjuhendid, sealhulgas tulekahjust teatamise ning tulekahjuteatenuppude kasutamise kord; .3 laeva häiresignaalide tähendused; .4 tuletõrjesüsteemide ja -seadmete töö ja kasutamine; .5 tulekindlate uste töö ja kasutamine; .6 tule- ja suitsusiibrite töö ja kasutamine ja .7 väljapääsusüsteemid ja -seadmed. 2.4 Tuletõrjeplaanid 2.4.1 Laeva üldjoonis on pidevalt välja pandud laeva ohvitseride juhendamiseks ja sellel on selgelt näidatud iga teki puhul juhtimispunktid, mitmesugused sektsioonid, mida ümbritsevad A-klassi vaheseinad, B-klassi vaheseintega ümbritsetud sektsioonid koos tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemide üksikasjadega, sprinklersüsteemi seadmed, tulekustutusvahendid, juurdepääsuvahendid erinevatele laevaruumidele, tekkidele jne ning ventilatsioonisüsteem, sealhulgas ventilaatorite juhtimispunktide üksikasjad, siibrite asend ja sektsiooni teenindavate ventilaatorite identifitseerimisnumbrid. Alternatiivina võib eespool nimetatud üksikasjadest koostada brošüüri, mille üks eksemplar antakse igale ohvitserile ja üks eksemplar on laeval igal ajal kergesti juurdepääsetavas kohas kättesaadav. Plaanid ja brošüürid hoitakse ajakohastena, nende muudatused dokumenteeritakse võimalikult kiiresti. Kirjeldused sellistes plaanides ja brošüürides on administratsiooni poolt nõutavas keeles või nõutavates keeltes. Kui see keel ei ole inglise ega prantsuse keel, lisatakse tõlge ühte nendest keeltest. 2.4.2 Tuletõrjeplaanide või selliseid plaane sisaldava brošüüri teist eksemplari hoitakse pidevalt silmapaistvalt tähistatud ilmastikukindlas kestas väljaspool tekiehitist kaldalt tulevate tuletõrjujate abistamiseks. 3 Lisanõuded reisilaevadele 3.1 Tuletõrjeõppused Lisaks punkti 2.2.3 nõudele viiakse tuletõrjeõppused läbi eeskirja III/30 kohaselt, pöörates nõuetekohast tähelepanu reisijate teavitamisele ning reisijate liikumisele kogunemiskohtadesse ja päästevahenditesse asumise tekkidele. 3.2 Tuletõrjeplaanid Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel annavad käesoleva eeskirjaga nõutavad plaanid ja brošüürid teavet tulekaitse, tulekahju avastamise ja tulekustutamise kohta organisatsiooni välja antud suuniste alusel. Eeskiri 16 Töö 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on anda teavet ja juhiseid nõuetekohaste laeva juhtimis- ja laadimis-lossimistööde kohta seoses tuleohutusega. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 laeva pardal on tuleohutusbrošüürid ja .2 kontrollitakse tuleohtlike aurude eraldumist lastitangi ventilatsiooniavadest. 2 Tuleohutusbrošüürid 2.1 Nõutav tuleohutusbrošüür sisaldab vajalikku teavet ja juhiseid laeva ohutu töö ja laadimis-lossimistööde kohta seoses tuleohutusega. Brošüür sisaldab teavet laevapere vastutuse kohta laeva üldise tuleohutuse eest laadimis- ja lossimistööde käigus ning kui laev on käigus . Selgitatakse vajalikke tuleohutusabinõusid üldlasti käitlemisel. Ohtlikke kaupu ja tuleohtlikku puistlasti vedavatel laevadel on tuleohutusbrošüüris ka viide asjassepuutuvatele tuletõrje- ja avariilastimisjuhenditele, mis on vastavalt vajadusele toodud rahvusvahelises puistlastide mereveo (IMSBC) ohutuskoodeksis, rahvusvahelises kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksis, rahvusvahelises gaaside mahtlastina vedamise koodeksis ja rahvusvahelises ohtlike kaupade mereveo koodeksis. 2.2 Tuleohutusbrošüür on laevapere messiruumis ja puhkeruumis või igas laevapere liikme kajutis. 2.3 Tuleohutusbrošüür on koostatud laeva töökeeles. 2.4 Tuleohutusbrošüür võib olla kokku liidetud eeskirjas 15.2.3 nõutavate väljaõppejuhenditega. 3 Lisanõuded tankeritele 3.1 Üldsätted Punktis 2 viidatud tuleohutusbrošüür hõlmab teavet lastialale tule leviku vältimise kohta tuleohtlike aurude süttimise tõttu ning selles on toodud lastitangi gaasist tühjendamise ja/ või degaseerimise kord, võttes arvesse punkti 3.2. 3.2 Lastitangi tühjendamise ja/ või degaseerimise kord 3.2.1 Kui laev on varustatud inertgaasisüsteemiga, tühjendatakse lastitangid kõigepealt eeskirja 4.5.6 kohaselt kuni süsivesiniku aurude kontsentratsioon lastitankides on viidud alla 2 mahuprotsendi. Seejärel võib toimuda degaseerimine lastitangi teki tasandil. 3.2.2 Kui laev ei ole varustatud inertgaasisüsteemiga, toimub töö nii, et tuleohtlik aur väljutatakse kõigepealt läbi: .1 eeskirjas 4.5.3.4 nimetatud ventilatsiooni väljalaskeava; .2 väljalaskeavade, mis on vähemalt 2 m üle lastitangi teki tasandi, kusjuures degaseerimistöö käigus on vertikaalne väljavoolukiirus vähemalt 30 m/s, või .3 väljalaskeavade, mis asuvad vähemalt 2 m üle lastitangi teki tasandi, vertikaalse väljavoolukiirusega vähemalt 20 m/s, ja mis on kaitstud sobivate seadmetega leegi läbipääsu vältimiseks. 3.2.3 Eespool toodud väljalaskeavad asuvad horisontaalselt mõõdetuna vähemalt 10 m kaugusel lähimast õhu sisselaskeavast ja avadest süüteallikaga kinnistesse ruumidesse, ning tekiseadmetest, mis võivad hõlmata ankrupeli ja ketikasti avasid ning süttimisohtu põhjustada võivaid seadmeid. 3.2.4 Kui tuleohtliku auru kontsentratsiooni väljalaskeavas on alandatud 30%le madalamast tuleohtlikust piirist, võib degaseerimine jätkuda lastitangi teki tasandil. 3.3 Inertgaasisüsteemi töö 3.3.1 Eeskirjaga 4.5.5.1 nõutavat inertgaasisüsteemi tankeritel juhitakse nii, et muuta lastitankide atmosfäär mittetuleohtlikuks ja hoida see sellisena, välja arvatud kui sellised tangid peavad olema gaasivabad. 3.3.2 Olenemata eespool toodust võib kemikaalitankeritel toimuda inertgaasi kasutamine pärast lastitangi lastimist, aga enne lossimise alustamist, ning see jätkub, kuni see lastitank on kõikidest tuleohtlikest aurudest enne degaseerimist tühjendatud. Käesoleva sätte alusel aktsepteeritakse inertgaasina üksnes lämmastikku. 3.3.3 Olenemata eeskirjast 1.2.2.2 kohaldatakse käesolevat punkti üksnes tankerite suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda. Kui inertgaasi hapnikusisaldus ületab 5 mahuprotsenti, võetakse viivitamata meetmeid gaasi kvaliteedi parandamiseks. Kui gaasi kvaliteet ei parane, peatatakse kogu töö nendes lastitankides, millesse viiakse inertgaasi, et vältida õhu tõmbamist lastitankidesse; gaasi reguleerimisklapp, kui see on paigaldatud, suletakse ja praakgaas tuulutatakse atmosfääri. 3.3.4 Juhul kui inertgaasisüsteem ei täida punkti 16.3.3.1 nõuet ja on leitud, et remont ei ole võimalik, alustatakse inertiseerimist vajavate lastitankide tühjendamist ja puhastamist üksnes siis, kui järgitakse sobivat hädaolukorra juhendit, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . F OSA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED JA SEADMED Eeskiri 17 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1. Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk sätestada alternatiivsete tuleohutuslahenduste ja -seadmete metoodika. 2 Üldsätted 2.1 Tuleohutuslahendused ja -seadmed võivad kalduda kõrvale B, C, D, E või G osas sätestatud normatiivsetest nõuetest, tingimusel et lahendused ja seadmed vastavad tuleohutuseesmärkidele ja funktsionaalsetele nõuetele. 2.2 Kui tuleohutuslahendused või -seadmed kalduvad kõrvale käesoleva peatüki nõuetest, tehakse käesoleva eeskirja kohaselt alternatiivsete lahenduste ja seadmete tehniline analüüs, hindamine ja tüübikinnitus. 3 Tehniline analüüs Tehniline analüüs koostatakse ja esitatakse administratsioonile organisatsiooni väljatöötatud juhendi alusel ja see hõlmab vähemalt järgmisi elemente: .1 laev tüübi ja asjaomas(t)e ruumi(de) kindlaksmääramine; .2 normatiivse(te) nõude (nõuete) kindlakstegemine, millele laev või ruum(id) ei vasta; .3 laeva või asjaomaste ruumi(de) tule- ja plahvatusohu kindlakstegemine; .3.1 võimalike süüteallikate kindlakstegemine; .3.2 asjaomase ruumi tulekahju kasvupotentsiaali kindlakstegemine; .3.3 asjaomase ruumi suitsu ja toksiliste heidete tekitamise potentsiaali kindlakstegemine; .3.4 asjaomas(t)est ruumi(de)st tule, suitsu või toksiliste heidete muudesse ruumidesse leviku potentsiaali kindlakstegemine; .4 normatiivse(te)s nõudes (nõuetes) käsitletud laeva või asjaomas(t)e ruumi(de) nõutava tuleohutuse hindamiskriteeriumide kindlaksmääramine; .4.1 hindamiskriteeriumid põhinevad tuleohutuseesmärkidel ja käesoleva peatüki funktsionaalsetel nõuetel; .4.2 hindamiskriteeriumid tagavad ohutustaseme, mis ei ole madalam kui normatiivseid nõudeid kasutades saavutatud tase, ja .4.3 hindamiskriteeriumid on kvantifitseeritavad ja mõõdetavad; .5 alternatiivsete lahenduste ja seadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas lahenduses kasutatud eeldused ja kavandatud tööpiirangud või -tingimused, ja .6 tehniline põhjendus, mis näitab, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad nõutavatele tuleohutuse hindamiskriteeriumidele. 4 Alternatiivsete lahenduste ja seadmete hindamine 4.1 Punktis 3 nõutavat tehnilist analüüsi hindab ja kiidab heaks administratsioon, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid. 4.2 Laeva pardal on administratsiooni heakskiidetud dokumentide koopiad, mis näitavad, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad käesolevale eeskirjale. 5 Teabevahetus Administratsioon edastab organisatsioonile asjakohast teavet nende poolt heakskiidetud alternatiivsete lahenduste ja seadmete kohta kõikide konventsiooniosaliste valitsustele edastamiseks. 6 Uus hindamine tingimuste muutumise tõttu Kui alternatiivsetes lahendustes ja seadmetes määratud eeldused ja tööpiirangud muutuvad, tehakse muutunud seisundis tehniline analüüs ja administratsioon kinnitab selle. G OSA ERINÕUDED Eeskiri 18 Helikopterirajatised 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on sätestada lisameetmed käesoleva peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks laevadel, mis on varustatud erirajatistega helikopterite jaoks. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 kopteriteki konstruktsioon peab olema piisav, et kaitsta laeva helikopterite tegevusega seotud tuleohu eest; .2 tagatakse tuletõrjeseadmed, et piisavalt kaitsta laeva helikopterite tegevusega seotud tuleohu eest; .3 tankimis- ja angaarirajatised ja -tööd tagavad vajalikud meetmed, et kaitsta laeva helikopterite tegevusega seotud tuleohu eest, ja .4 tagatakse kasutamisjuhendid ja väljaõpe. 2 Kohaldamine 2.1 Lisaks B, C, D ja E osa eeskirjade nõuete täitmisele varustatakse laevad vastavalt vajadusele kopteritekkidega, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 2.2 Kui helikopterid maanduvad või teevad vintsitöid episoodiliselt või hädaolukorra tõttu laevadel, millel ei ole kopteritekke, võidakse kasutada C osa nõuete kohaselt paigaldatud tuletõrjeseadmeid. Need seadmed on helikopteri tegevuse ajal maandumis- või vintsiala lähedal hõlpsasti kasutatavad. 2.3 Olenemata eespool toodud punkti 2.2 nõuetest vastavad ilma kopteritekkideta reisiparvlaevad eeskirjale III/28. 3 Konstruktsioon 3.1 Terasest või muust samaväärsest materjalist konstruktsioon Üldiselt on kopteritekkide konstruktsioon terasest või muust samaväärsest materjalist. Kui kopteritekk moodustab tekiehitise või pealisehitise tekilae, on see isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt. 3.2 Alumiiniumist või muust madala sulamispunktiga metallist konstruktsioon Kui administratsioon lubab alumiiniumist või muust madala sulamispunktiga metallist konstruktsiooni, mis ei ole muudetud terasega samaväärseks, järgitakse järgmisi sätteid: .1 kui platvorm ulatub üle laeva parda, tehakse päras iga tulekahju laeval või platvormil platvormi struktuuriline analüüs, et määrata kindlaks selle sobivus edasiseks kasutamiseks, ja .2 kui platvorm asub laeva tekiehitisest või samasugusest ehitisest kõrgemal, täidetakse järgmisi tingimusi: .2.1 tekiehitise tipud ja vaheseinad platvormi all on ilma avadeta; .2.2 aknad platvormi all varustatakse terasluukidega ja .2.3 pärast iga tulekahju platvormil või selle läheduses tehakse platvormi struktuuriline analüüs, et määrata kindlaks sobivus edasiseks kasutamiseks. 4 Evakuatsiooniteed Kopteritekk varustatakse nii pea- kui ka avariievakuatsiooniteedega ja juurdepääsuga tuletõrje- ja päästetöötajatele. Need asuvad üksteisest võimalikult kaugel ja soovitavalt kopteriteki vastaskülgedel. 5 Tuletõrjeseadmed 5.1 Kopteriteki lähedusse paigaldatakse järgmised tuletõrjeseadmed ja ladustatakse sellele kopteritekile juurdepääsuvahendite lähedale: .1 vähemalt kaks kuivpulberkustutit koguvõimsusega mitte alla 45 kg; .2 süsinikdioksiidiga kustutid koguvõimsusega mitte alla 18 kg või samaväärsed; .3 sobiv vahtkustutussüsteem, mis koosneb joatorudest või vahu harutorudest, mis suudavad anda vahtu kõikjale kopteritekil kõikides ilmastikutingimustes, mille puhul helikopterid saavad töötada. Süsteem suudab anda vahtu tabelis 18.1 nõutava väljalaskekiirusega vähemalt viis minutit; Tabel 18.1 - Vahu väljalaskekiirused Kategooria Helikopteri kogupikkus Vahulahuse väljalaskekiirus (l/min) H1 kuni, kuid mitte kaasa arvatud 15 m 250 H2 alates 15 m kuni, kuid mitte kaasa arvatud 24 m 500 H3 alates 24m kuni, kuid mitte kaasa arvatud 35m 800 .4 põhiaine sobib kasutamiseks soolase veega ja vastab esitatavatele tehnilistele nõuetele, mis ei ole nõrgemad kui organisatsiooni suhtes kohaldatavad; .5 vähemalt kaks heakskiidetud kahe eesmärgiga tüüpi joatoru (juga/pihustus) ja voolikud, mis on piisavad ulatuma kogu kopteritekile; .6 Lisaks eeskirja 10.10 nõuetele kaks tuletõrjuja varustuse komplekti ja .7 vähemalt järgmisi seadmeid hoitakse viisil, mis tagab kohese kasutamise ja kaitse loodusjõudude vastu: .1 reguleeritav mutrivõti; .2 tekk, tulekindel; .3 kutterid, polt, 60 cm; .4 konks, haarats või muu selline vahend; .5 rauasaag, suure võimsusega, koos 6 varuteraga; .6 redel; .7 tõstetross läbimõõduga 5 mm ja pikkusega 15 m; .8 tangid, külglõikamise; .9 erinevate kruvikeerajate komplekt ja .10 rakmetega nuga koos vutlariga. 6 Veeviimarid Veeviimarid kopteritekkidel tehakse terasest ja viivad otse üle parda sõltumatult muust süsteemist ning on projekteeritud nii, et vesi ei lange laeva mis tahes osale. 7 Helikopterite tankimis- ja angaarirajatised Kui laeval on helikopterite tankimis- ja angaarirajatised, täidetakse järgmisi nõudeid: .1 tagatakse määratud ala kütusetankide hoidmiseks, mis on: .1.1 võimalikult kaugel eluruumidest, evakuatsiooniteedest ja päästevahenditesse asumise kohtadest ja .1.2 eraldatud aurude süttimise allikaga aladest; .2 kütusetankide ala varustatakse seadmetega, millega saab koguda mahasattunud kütust ja juhtida ohutusse kohta; .3 tanke ja ühendatud seadmeid kaitstakse füüsiliste vigastuste ja tulekahju eest külgnevas ruumis või alal; .4 kui kasutatakse teisaldatavaid kütusetanke, pööratakse erilist tähelepanu järgmisele: .4.1 tangi konstruktsioon selle kavandatud eesmärgil; .4.2 monteerimis- ja kinnitusseadmed; .4.3 elektriühendused ja .4.4 kontrollikord; .5 mahutite kütusepumbad varustatakse vahenditega, mis võimaldavad tulekahju korral seiskamist ohutust eemalasuvast kohast. Kui on paigaldatud isevoolutankimise süsteem, paigaldatakse samaväärsed sulgurseadmed kütuseallika isoleerimiseks; .6 kütusepump ühendatakse korraga ühe tangiga. Torustik tangi ja pumba vahel on terasest või samaväärsest materjalist, võimalikult lühike ja kaitstud vigastuste eest; .7 elektrilised kütusepumbad ja ühendatud juhtimisseadmed on asukohta ja võimalikke ohte arvestades sobivat tüüpi; .8 kütusepumpades on seade, mis väldib väljalaske- ja täitetorude ülerõhku; .9 tankimiseks kasutatavad seadmed on elektriühendusega; .10 asjakohastesse kohtadesse on paigaldatud sildid "SUITSETAMINE KEELATUD"; .11 angaari-, tankimis- ja tehnohooldusrajatisi käsitletakse A-kategooria masinaruumidena ehitusliku tulekaitse, statsionaarse tulekustutus- ja tulekahju avastamise süsteemi nõuetega seoses; .12 kinnised angaarirajatised või kinnised ruumid, kus on tankimisseadmed, varustatakse mehaanilise ventilatsiooniga, mida nõuab eeskiri 20.3 kaubalaevade kinniste veeremiruumide puhul. Ventilaatorid ei tekita sädemeid ja .13 elektriseadmed ja elektrijuhtmestik kinnistes angaari- või kinnistes ruumides, kus on tankimisseadmed, vastab eeskirjadele 20.3.2, 20.3.3 ja 20.3. 4. 8 Kasutamisjuhend ja tuletõrjeteenistus 8.1 Helikopterirajatises on kasutamisjuhend, sealhulgas ohutusabinõude, töökorra ja seadmete nõuete kirjeldus ja kontrollnimekiri. See juhend võib olla laeva hädaolukorras toimimise korra osa. 8.2 Tankimise ajal järgitakse töökorda ja abinõusid kasutamisjuhendis toodud tunnustatud ohutute tavade kohaselt. 8.3 tuletõrjujad, kelle hulgas on vähemalt kaks pääste- ja tuletõrjeteenistuse ja tuletõrjeseadmete alase väljaõppega inimest, on kogu aeg koheselt kasutatavad, kui eeldatakse helikopterilende. 8.4 Tuletõrjujad on tankimise ajal kohal. Tuletõrjujad ei ole siiski tankimistegevusse kaasatud. 8.5 Laeva pardal toimub täiendusõpe ning tagatakse täiendav tulekustutusainega varustamine seadmete väljaõppe ja katsetamise jaoks. Eeskiri 19 Ohtlike kaupade vedu 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk sätestada täiendavad ohutusmeetmed käesoleva peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks ohtlikke kaupu vedavatel laevadel. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagatakse tulekaitsesüsteemid, et kaitsta laeva ohtlike kaupade veoga seotud täiendava tuleohu eest; .2 ohtlikud kaubad on süüteallikatest piisavalt eraldatud ja .3 tagatakse asjakohased töötajate kaitsevahendeid ohtlike kaupade veoga seotud ohtude tarvis. 2 Üldnõuded 2.1 Lisaks B, C, D ja E osas ja eeskirjas 18 ja 20 toodud nõuete täitmisele vastavad punktis 2.2 viidatud laevade tüübid ja lastiruumid, mis on kavandatud ohtlike kaupade veoks, vastavalt vajadusele käesoleva eeskirja nõuetele, välja arvatud kui ohtlikke kaupu veetakse piiratud koguses ja välja erandite alla kuuluvates kogustes, välja arvatud kui sellised nõuded on juba täidetud käesolevas peatükis mujal toodud nõuete täitmise teel. Laevade tüüpidele ja ohtlike kaupade veo viisidele viidatakse punktis 2.2 ja tabelis 19.1. Alla 500 tonnise kogumahutavusega kaubalaevad vastavad käesolevale eeskirjale, kuid administratsioonid võivad nõudeid vähendada ning sellised vähendatud nõuded kantakse punktis 4 viidatud nõuetele vastavuse tunnistusel. 2.2 Tabeleid 19.1 ja 19.2 kohaldatakse järgmiste laevatüüpide ja lastiruumide suhtes: .1 laevad ja lastiruumid, mis ei ole konkreetselt nähtud ette kaubakonteinerite veoks, vaid on nähtud ette pakendatud ohtlike kaupade veoks, sealhulgas kaubad kaubakonteinerites ja teisaldatavates tankides; .2 kindlaks otstarbeks ehitatud konteinerilaevad ning ohtlike kaupade veoks ettenähtud lastiruumid konteinerlaevades ja teisaldatavates tankides; .3 ohtlike kaupade veoks ettenähtud veeremilaevad ja veeremiruumid; .4 tahkete ohtlike mahtlastina kaupade veoks ettenähtud laevad ja lastiruumid ja .5 ohtlike kaupade veoks ettenähtud laevad ja lastiruumid, välja arvatud vedelike ja gaaside veoks mahtlastina praamkonteinerites. 3 Erinõuded Kui teisiti ei ole sätestatud, reguleerivad järgmised nõuded tabelite 19.1, 19.2 ja 19.3 kohaldamist nii ohtlike kaupade "tekile" ja "teki alla" paigutamise kohta, kui järgmiste punktide numbrid on toodud tabelite esimeses veerus. 3.1 Veevarud 3.1.1 Tagatakse kohene veevarustus tuletõrjemagistraalist nõutava survega kas püsiva survestamise teel või paigutades sobivalt tuletõrjepumpade kaugseadmed. 3.1.2 Tagatava veekogusega on võimalik varustada nelja joatoru, mille suurus ja rõhud on nimetatud eeskirjas 10.2, mille kohta saab väljaõpet teha tühja lastiruumi mis tahes osas. Seda veekogust võib kasutada samaväärsete vahenditega administratsiooni rahuldaval viisil. 3.1.3 Tagatakse vahendid määratud tekialuse lastiruumi jahutamiseks vähemalt 5 liitriga/min lastiruumide horisontaalse ala ruutmeetri kohta kas statsionaarse pihustustorude seadmega või täites lastiruumi veega. Voolikud võib sellel eesmärgil kasutada väikestes lastiruumid ja suurte lastiruumide väikestel aladel administratsiooni äranägemisel. Kuivendus- ja pumbaseadmed on siiski sellised, et välditakse vabade pindade rakendamist. Kuivendussüsteemi suurus on selline, et eemaldatakse vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud võimsusest. Kuivendussüsteemi klappe saab juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast punktist. Pilsikaevud on piisava mahutavusega ja paiknevad laeva pardaplaadistusel üksteisest mitte rohkem kui 40 m kaugusel igas veetihedas laevaruumis. Kui see ei ole võimalik, võetakse lisatud vee kaalu ja vaba pinna negatiivset mõju püstuvusele arvesse ulatuses, milles administratsioon peab seda oma püstuvusteabe heakskiitmisel vajalikuks. 3.1.4 Määratud tekialuse lastiruumi sobiva konkreetse ainega täitmise säte võib asendada punkti 3.1.3 nõudeid. 3.1.5 Veevarustuse kogu nõutav võimsus, mis on üheaegselt arvutatud suurima määratud lastiruumi kohta, vastab punktidele 3.1.2 ja 3.1.3, kui neid kohaldatakse. Punkti 3.1.2 võimsusnõudeid täidavad peatuletõrjepumba (-pumpade) koguvõimsus, mis ei hõlma avariituletõrjepumba võimsust, kui see on paigaldatud. Kui punkti 3.1.3 täitmiseks kasutatakse vihmutussüsteemi, võetakse ka vihmutuspump koguvõimsuse arvutuses arvesse. 3.2 Süüteallikad Elektriseadmeid ja elektrijuhtmestikku ei paigaldata kinnistesse lastiruumidesse või sõidukiruumidesse, välja arvatud kui see on administratsiooni arvates töö jaoks oluline. Kui sellistesse ruumidesse paigaldatakse siiski elektriseadmed, siis on need sertifitseeritud ohutut tüüpi kasutamiseks ohtlikes keskkondades, millega need võivad kokku puutuda, välja arvatud kui on võimalik elektrisüsteem täielikult isoleerida (nt eemaldades süsteemi ühendused, välja arvatud sulavkaitsed). Kaablite läbiviigud tekkidest ja vaheseintest tihendatakse gaasi või auru läbimineku vältimiseks. Kaablite läbiviike ja kaableid lastiruumides kaitstakse löökidest põhjustatud vigastuste eest. Muud seadmed, mis võivad osutuda tuleohtlike aurude süüteallikaks, ei ole lubatud. 3.3 Avastamise süsteem Veeremiruumid varustatakse statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Kõik muud tüüpi lastiruumid varustatakse ka statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemiga või õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Kui õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteem on paigaldatud, pööratakse erilist tähelepanu tuleohutussüsteemide koodeksi peatüki 10 punktile 2.1.3, et vältida mürgiste aurude lekkimist hõivatud aladele. 3.4 Ventilatsiooniseadmed 3.4.1 Kinnistes lastiruumides tagatakse piisav jõuajamiga ventilatsioon. Seadmed tagavad lastiruumis vähemalt kuus õhuvahetust tunnis tühja lastiruumi alusel ja aurude eemaldamise vastavalt vajadusele lastiruumi ülemistest või alumistest osadest. 3.4.2 Ventilaatorid väldivad tuleohtlike gaasi ja õhu segude süttimise võimaluse. Sobivad traatvõrgust kaitseseadised paigaldatakse ventilatsiooni sisselaske- ja väljalaskeavadele . 3.4.3 Loomulik ventilatsioon tagatakse kinnistes lastiruumides, mis on ette nähtud tahkete ohtlike kaupade vedamiseks mahtlastina, kui ei ole tagatud mehaaniline ventilatsioon. 3.5 Kuivendussüsteem 3.5.1 Kui kinnistes lastiruumides kavatasetakse vedada tuleohtlikke või mürgiseid vedelikke, projekteeritakse kuivendussüsteem kaitseks selliste vedelike tahtmatu pumpamise vastu läbi masinaruumi torustiku või pumpade. Kui veetakse selliste vedelike suuri koguseid, pööratakse tähelepanu selliste lastiruumide täiendavatele kuivendusvahenditele. 3.5.2 Kui kuivendussüsteem on paigaldatud lisaks pumpade teenindatavale süsteemile masinaruumis, ei ole süsteem võimsus väiksem kui 10 m³ /h teenindatava lastiruumi kohta. Kui lisasüsteem on ühine, ei pea võimsus ületama 25 m³/h. Täiendav kuivendussüsteem ei pea olema paigaldatud reserviga. 3.5.3 Kui veetakse tuleohtlikke või mürgiseid vedelikke, on kuivendussüsteemi torustik masinaruumi isoleeritud kas pimeääriku paigaldamise teel või suletud suletava klapiga. 3.5.4 Kinnised ruumid väljaspool masinaruume, kus on tuleohtlike või mürgiste vedelike veoks ettenähtud lastiruume teenindavad pilsipumbad, peaks olema varustatud eraldi mehaanilise ventilatsiooniga, mis tagab vähemalt 6 õhuvahetust tunnis. Kui ruumil on juurdepääs teisest kinnisest ruumist, on uks isesulguv. 3.5.5 Kui lastiruumide kuivendus on tagatud isevoolukuivenduse teel, juhitakse kuivendusega kogutu kas otse üle parda või väljaspool masinaruume asuvasse kinnisesse kogumistanki. Tank varustatakse ventilatsioonitoruga, mis avaneb ohutusse kohta avatekil. Kuivendus lastiruumist pilsikaevudesse madalamas ruumis on lubatud üksnes siis, kui see ruum täidab samu nõudeid, nagu ülal asuv lastiruum. 3.6 Töötajate kaitse 3.6.1 Neli kompleti kemikaalidele vastupidavat täiskaitseriietust tagatakse lisaks tuletõrjuja varustusele, mida nõuab eeskiri 10.10, ja see valitakse, võttes arvesse transporditavate kemikaalidega seotud ohte ja organisatsiooni poolt vastavalt klassile ja füüsilisele olekule väljatöötatud standardeid . Kaitseriietus katab kogu naha, nii et ükski kehaosa ei ole kaitsmata. 3.6.2 Tagatakse vähemalt kaks autonoomset hingamisaparaati lisaks nendele, mida nõuab eeskiri 10. Iga nõutava aparaadi kohta tagatakse kaks varutäidet, mis sobivad kasutamiseks hingamisaparaatidega. Rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades ja kaubalaevades, mis on varustatud sobivalt paigutatud vahenditega õhuballoonide täielikuks täitmiseks ilma saastamiseta, peab nõutava aparaadi kohta olema üksnes üks varutäide. 3.7 Käsitulekustutid Lastiruumide jaoks tagatakse käsitulekustutid koguvõimsusega vähemalt 12 kg kuivpulbrit või samaväärset. Need kustutid on lisaks käsitulekustutitele, mida nõutakse mujal käesolevas peatükis. 3.8 Masinaruumi piirete isolatsioon Vaheseinad, mis moodustavad piirded lastiruumide ja A-kategooria masinaruumide vahel, isoleeritakse A-60-klassi standardi kohaselt, välja arvatud kui ohtlikke kaupu hoitakse horisontaalselt vähemalt 3 m kaugusel sellistest vaheseintest. Muud piirded selliste ruumide vahel isoleeritakse A-60-klassi standardi kohaselt. 3.9 Veepihustussüsteem Avatud veeremiruum, mille kohal on tekk, ja ruum, mida käsitletakse kinnise veeremiruumina, mida ei ole võimalik tihendada, varustatakse heakskiidetud statsionaarse käsitsijuhitava surveveepihustussüsteemiga, mis kaitseb teki ja sõidukiteplatvormi kõiki osasid ruumis, välja arvatud et administratsioon võib lubada muu statsionaarse tulekustutussüsteemi kasutamist, mille kohta on täiemahuliste katsetega näidatud, et see ei ole vähemefektiivne. Kuivendus- ja pumbaseadmed on siiski sellised, et välditakse vabade pindade rakendamist. Kuivendussüsteemi suurus on selline, et eemaldatakse vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud võimsusest. Kuivendussüsteemi klappe saab juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast punktist. Pilsikaevud on piisava mahutavusega ja paiknevad laeva pardaplaadistusel üksteisest mitte rohkem kui 40 m kaugusel igas veetihedas laevaruumis. Kui see ei ole võimalik, võetakse lisatud vee kaalu ja vaba pinna negatiivset mõju püstuvusele arvesse ulatuses, milles administratsioon peab seda oma püstuvusteabe heakskiitmisel vajalikuks. 3.10 Veeremiruumide eraldamine 3.10.1 Veeremiruumidega laevades tagatakse eraldamine kinnise veeremiruumi ja külgneva avatud veeremiruumi vahel. Eraldamine on selline, et viiakse miinimumini ohtlike aurude ja vedelike liikumine selliste ruumide vahel. Alternatiivina ei pea sellist eraldamist tegema, kui veeremiruumi käsitletakse kinnise lastiruumina kogu selle pikkuses ja see vastab täielikult käesoleva eeskirja asjakohastele erinõuetele. 3.10.2 Veeremiruumidega laevades tagatakse eraldamine kinnise veeremiruumi ja külgneva lahtise teki vahel. Eraldamine on selline, et viiakse miinimumini ohtlike aurude ja vedelike liikumine selliste ruumide vahel. Alternatiivina ei ole vaja eraldamist teha, kui kinniste veeremiruumide seadmed vastavad nendele, mida nõutakse külgneval lahtisel tekil veetavate ohtlike kaupade puhul. 4 Nõuetele vastavuse tunnistus Administratsioon annab laevale asjakohase tunnistuse tõendina konstruktsiooni ja seadmete vastavuse kohta käesoleva eeskirja nõuetega. Tunnistuse väljaandmine ohtlike kaupade kohta, välja arvatud tahked ohtlikud kaubad mahtlastina, ei ole nõutav lastide puhul, mis on nimetatud klassina 6.2 ja 7, ning ohtlike kaupade puhul piiratud kogustes ja erandlikes kogustes. Tabel 19.1 - Nõuete kohaldamine erinevatele ohtlike kaupade veo režiimidele laevades ja lastiruumides Kui tabelis 19.1 on märgitud X, tähendab see, et nõuet kohaldatakse kõikide ohtlike kaupade klasside suhtes, mis on toodud tabeli 19.3 asjakohasel real, välja arvatud nagu märkustes näidatud. Eeskiri 19.2.2 Lahtised tekid .1-.5 kaasa arvatud .1 Ei ole konkreetselt ette nähtud .2 K onteiner - lasti ruumid .3 .4 Tahked ohtlikud kaubad mahtlastina .5 Praam-konteinerid Eeskiri 19 Kinnised v eeremi - ruumid 5 Lahtised veeremi- ruumid 3.1.1 x x x x x Eeskirja 19 nõuete kohaldamiseks erinevate ohtlike kaupade klasside suhtes - vt tabel 19.2 x 3.1.2 x x x x x - 3.1.3 - x x x x x 3.1.4 - x x x x x 3.2 - x x x x x 4 3.3 - x x x - x 4 3.4.1 - x x 1 x - x 4 3.4.2 - x x 1 x - x 4 3.5 - x x x - - 3.6.1 x x x x x - 3.6.2 x x x x x - 3.7 x x - - x - 3.8 x x x 2 x x - 3.9 - - - x 3 x - 3.10.1 - - - x - - 3.10.2 - - - x - - -Märkused 1 Klasside 4 ja 5.1 puhul, tahked ained, ei kohaldata kinniste kaubakonteinerite suhtes. Klasside 2, 3, 6.1 ja 8 puhul, kui veetakse kinnistes kaubakonteinerites, võib ventileerimiskiirust vähendada mitte vähemaks kui kaks õhuvahetust tunnis. Klasside 4 ja 5.1 puhul, vedelikud, kui neid veetakse kinnistes konteinerites, võib ventileerimiskiirust vähendada mitte vähemaks kui kaks õhuvahetust tunnis. Käesoleva nõude tähenduses on teisaldatav tank kinnine kaubakonteiner. 2 Kohaldatav üksnes tekkide suhtes. 3 Kehtib üksnes kinniste veeremiruumide suhtes, mida ei ole võimalik tihendada. 4 Erijuhul, kui praamidel võib olla tuleohtlikke aure või alternatiivina kui nad võivad vallandada tuleohtlikke aure ohutusse ruumi väljaspool praameri ruumi praamidega ühendatud ventilatsioonikanalite kaudu, võib neid nõudeid vähendada või nendest loobuda administratsiooni rahuldaval viisil. 5 Eriruume käsitletakse kinniste veeremiruumidena, kui veetakse ohtlikke kaupu. Tabel 19.2 - Nõuete kohaldamine ohtlike kaupade erinevatele klasside suhtes laevades ja lastiruumides, kus veetakse tahkeid ohtlikke kaupu mahtlastina Klass 4.1 4.2 4.3 6 5.1 6.1 8 9 Eeskiri 19 3.1.1 x x - x - - x 3.1.2 x x - x - - x 3.2 x x 7 x x 8 - - x 8 3.4.1 - x 7 x - - - - 3.4.2 x 9 x 7 x x 7,9 - - x 7,9 3.4.3 x x x x x x x 3.6 x x x x x x x 3.8 x x x x 7 - - x 10 Märkused 6 Ohud seoses käesoleva klassi ainetega, mida võidakse vedada mahtlastina, on sellised, et administratsioonil tuleb lisaks käesolevas tabelis loetletud nõuete täitmisele pöörata erilist tähelepanu laeva konstruktsioonile ja seadmetele. 7 Kohaldatakse üksnes solventekstraktsioone sisaldava seemnekoogi, ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraatväetiste suhtes. 8 Kohaldatakse üksnes ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraatväetiste suhtes. Siiski on piisav kaitseaste Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni väljaandes 60079, Elektriseadmed plahvatusohtlike gaasikeskkondade jaoks, toodud standardite kohaselt. 9 Nõutavad on üksnes sobivad traatvõrgust kaitseseadised. 10 Rahvusvahelise puistlastide mereveo (IMSBC) ohutuskoodeksi, muudetud, nõuded on piisavad. Tabel 19.3 - Nõuete kohaldamine ohtlike kaupade erinevate klasside suhtes, välja arvatud tahked ohtlikud kaubad mahtlastina Klass 1.1–1.6 1.4S 2.1 2.2 2.3 Tule oht - lik 20 2.3 Mitte-tule- ohtlik 3 FP 15 <23°C 3 FP 15 ≥ 23°C – ≤ 60°C 4.1 4.2 4.3 V ede - likud 21 4,3 T ah - ked 5.1 5.2 16 6.1 V ede - likud FP 15 <23 °C 6.1 V ede - likud FP 15 ≥ 23°C – ≤ 60°C 6.1 V ede - likud 6,1 T ah - ked 8 V ede - likud FP 15 < 23°C 8 V ede - likud FP 15 ≥23°C – ≤60 °C 8 Vede- likud 8 T ah - ked 9 Eeskiri 19 3.1.1 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 3.1.2 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x - 3.1.3 x - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 3.1.4 x - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 3,2 x - x - x - x - - - x 18 - - - x - - - x - - - x 17 3.3 x x x x - x x x x x x x x - x x x x x x x x - 3.4.1 - - x - - x x - x 11 x 11 x x x 11 - x x - x 11 x x - - x11 3.4.2 - - x - - - x - - - - - - - x - - - x - - - x17 3.5 - - - - - - x - - - - - - - x x x - x x 19 x 19 - - 3,6 - - x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 14 3.7 - - - - - - x x x x x x x - x x - - x x - - - 3.8 x 12 - x x x x x x x x x x x 13 x x x - - x x - - - 3.9 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 3.10.1 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 3.10.2 x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Märkused 11 Kui "mehaanilise ventilatsiooniga ruumid" on nõutavad IMDG-koodeksiga. 12 Paigutada igal juhul horisontaalselt 3 m kaugusele masinaruumi piiretest. 13 Vt IMDG-koodeksit. 14 Veetavate kaupade puhul vastavalt vajadusele. 15 FP tähistab leekpunkti. 16 IMDG-koodeksi alusel on keelatud klassi 5.2 ohtlike kaupade paigutamine teki alla või kinnistesse veeremiruumidesse. 17 Kohaldatakse üksnes ohtlike kaupade suhtes, mis tekitavad IMDG-koodeksis loetletud tuleohtlikku auru. 18 Kohaldatakse üksnes ohtlike kaupade suhtes, mille leekpunkt on alla 23 ºC ja mis on loetletud IMDG-koodeksis. 19 Kohaldatakse üksnes ohtlike kaupade suhtes, millel täiendav riskiklass on 6.1. 20 IMDG-koodeksi alusel on keelatud täiendava riskiklassiga 2.1 klassi 2.3 paigutamine teki alla või kinnistesse veeremiruumidesse. 21 IMDG-koodeksi alusel on keelatud klassi 4.3 vedelike, mille leekpunkt on alla 23 ºC, paigutamine teki alla või kinnistesse veeremiruumidesse. Eeskiri 20 Sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumide kaitse 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on sätestada täiendavad ohutusmeetmed käesoleva peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks laevadel, millel on sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumid. Selleks täidetakse järgmisi funktsionaalseid nõudeid: .1 tagatakse tulekaitsesüsteemid, et piisavalt kaitsta laeva sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumidega seotud tuleohu eest; .2 süüteallikad eraldatakse sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumidest ja .3 sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumid on piisavalt ventileeritud. 2 Üldnõuded 2.1 Kohaldamine Lisaks B, C, D ja E osa eeskirjade nõuete täitmisele täidavad sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumid vastavalt vajadusele käesoleva eeskirja nõudeid. 2.2 Aluspõhimõtted reisilaevade puhul 2.2.1 Käesoleva eeskirja aluspõhimõte on, et vertikaalseteks põhitsoonideks jaotamine, mida nõuab eeskiri 9.2, võib olla reisilaevade sõidukiruumides raskendatud ja seega tuleb sellistes ruumides saavutada samaväärne kaitse horisontaaltsoonide kontseptsiooni alusel ja tõhusa statsionaarse tulekustutussüsteemi abil. Selle kontseptsiooni alusel võib horisontaaltsoon käesoleva eeskirja tähenduses hõlmata eriruume mitmel tekil, tingimusel et sõidukite jaoks ettenähtud kogu vaba kõrgus ei ületa 10 m. 2.2.2 Punkti 2.2.1 aluspõhimõtet kohaldatakse ka veeremiruumide suhtes. 2.2.3 Käesoleva peatüki nõudeid ventilatsioonisüsteemidele, avadele A-klassi vaheseintes ja läbiminekutele A-klassi vaheseintest vertikaalsete tsoonide tulekindluse säilitamiseks kohaldatakse võrdselt tekkide ja vaheseinte suhtes, mis moodustavad horisontaaltsoone üksteisest ja ülejäänud laevast eraldavad piirded. 3 Ettevaatusabinõu tuleohtlike aurude süttimise vastu kinnistes sõidukiruumides, kinnistes veeremiruumides ja eriruumides 3.1 Ventilatsioonisüsteemid 3.1.1 Ventilatsioonisüsteemide võimsus Tagatakse tõhus jõuajamiga ventilatsioonisüsteem, millest piisab vähemalt järgmisteks õhuvahetusteks. .1 Reisilaevad Eriruumid 10 õhuvahetust tunnis Kinnised veeremi -ja sõidukiruumid, välja arvatud eriruumid laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat 10 õhuvahetust tunnis Kinnised veeremi -ja sõidukiruumid, välja arvatud eriruumid laevadel, mis veavad mitte rohkem kui 36 reisijat 6 õhuvahetust tunnis .2 Kaubalaevad 6 õhuvahetust tunnis Administratsioon võib nõuda suuremat õhuvahetuste arvu sõidukite peale- ja mahalaadimisel. 3.1.2 Ventilatsioonisüsteemide tõhusus 3.1.2.1 Reisilaevades on jõuajamiga ventilatsioonisüsteem eraldi muudest ventilatsioonisüsteemidest. Jõuajamiga ventilatsioonisüsteemi kasutatakse selleks, et tagada vähemalt punktis 3.1.1 nõutav õhuvahetuste arv kogu aeg, kui sõidukid on sellistes ruumides, välja arvatud kui on paigaldatud õhukvaliteedi juhtimissüsteem punkti 3.1.2.4 kohaselt. Selliseid lastiruume teenindavad ventilatsioonikanalid, mida saab tõhusalt sulgeda, on eraldi iga sellise ruumi jaoks. Süsteemi saab juhtida väljaspool selliseid ruume asuvast punktist. 3.1.2.2 Kaubalaevades töötavad ventilaatorid tavaliselt katkematult ja tagavad vähemalt punktis 3.1.1 nõutava õhuvahetuste arvu, kui sõidukid on pardal, välja arvatud kui on paigaldatud õhukvaliteedi juhtimissüsteem punkti 3.1.2.4 kohaselt. Kui see on raskendatud, töötavad nad piiratud aja jooksul iga päev, kui ilm seda lubab, ja igal juhul mõistliku ajaperioodi jooksul enne lossimist, pärast mida on veeremi- või sõidukiruum tõestatult gaasivaba. Laeval on sellel eesmärgil üks või mitu kantavat põlevgaasi avastamise seadet. Süsteem on ventilatsioonisüsteemidest täiesti eraldi. Veeremi- või sõidukiruume teenindavad ventilatsioonikanalid saab iga lastiruumi tarvis tõhusalt sulgeda. Süsteemi saab juhtida väljaspool selliseid ruume asuvast punktist. 3.1.2.3 Ventilatsioonisüsteem takistab õhu kihistumist ja õhuaukude teket. 3.1.2.4 Kõikides laevades, kus on paigaldatud õhukvaliteedi juhtimissüsteem organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel, võib ventilatsioonisüsteem töötada vähendatud arvu õhuvahetuste ja/ või vähendatud ventilatsioonikogusega. See leevendus ei kehti ruumide suhtes, mille puhul nõutakse käesoleva eeskirja punktiga 3.2.2 vähemalt kümmet õhuvahetust tunnis, ja ruumide suhtes, mille puhul kehtivad eeskirjad 19.3.4.1 ja 20-1. 3.1.3 Ventilatsioonisüsteemide näitur Tagatakse vahendid nõutava ventilatsioonivõimsuse kaotuse näitamiseks komandosillal. 3.1.4 Sulgurseadmed ja -torud 3.1.4.1 Tagatakse seadmed, et võimaldada ventilatsioonisüsteemi kiiret seiskamist ja tõhusat sulgemist väljastpoolt ruumi tulekahju korral, võttes arvesse ilmastiku- ja meretingimusi. 3.1.4.2 Ühise horisontaaltsooni ventilatsioonikanalid, sealhulgas siibrid, on valmistatud terasest. Reisilaevades on ventilatsioonitorud, mis lähevad läbi muude horisontaaltsoonide või masinaruumide, A-60-klassi terastorud, mis on valmistatud eeskirjade 9.7.2.4.1.1 ja 9.7.2.4.1.2 kohaselt. 3.1.5 Alalised avad Alalised avad pardaplaadistuses, ruumi otstes või tekilaes asuvad nii, et tulekahju lastiruumis ei ohusta ladustamisalasid ja päästevahenditesse asumise kohti ning eluruume, teenindusruume ja juhtimispunkte lastiruumide kohal asuvates pealisehitistes ja tekiehitistes. 3.2 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik 3.2.1 Välja arvatud punkti 3.2.2 kohaselt, on elektriseadmed ja elektrijuhtmestik plahvatusohtlikes bensiini ja õhu segudes kasutamiseks sobivat tüüpi . 3.2.2 Muude ruumide korral peale eriruumide vaheseinte tekist madalamal, olenemata punktist 3.2.1, mis on kõrgemal kui 450 mm tekist ja sõidukite platvormist, kui see on paigaldatud, välja arvatud platvormid avadega, mis on piisavalt suured võimaldamaks bensiinigaaside läbipääsu allapoole, on alternatiivina lubatud sellist tüüpi elektriseadmed, mis on nii kinnised ja kaitstud, et välditakse sätemete väljapääsu, tingimusel et ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ja töötab nii, et tagab lastiruumide katkematu ventilatsiooni kiirusega vähemalt kümme õhuvahetust tunnis, kui sõidukid on pardal. 3.3 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik väljalaskeventilatsiooni kanalites Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, kui need on paigaldatud väljalaskeventilatsiooni kanalisse, on plahvatusohtlikes bensiini ja õhu segudes kasutamiseks heakskiidetud tüüpi, ja väljalaskeava väljalaskekanalist asub ohutus kohas, võttes arvesse muid võimalikke süüteallikaid. 3.4 Muud süüteallikad Muud seadmed, mis võivad osutuda tuleohtlike aurude süüteallikaks, ei ole lubatud. 3.5 Piigartid ja väljavooluavad Piigarteid ei juhita masinatesse või muudesse ruumidesse, kus võib olla süüteallikaid. 4 Avastamine ja häiresignaal .4.1 Statsionaarsed tulekahju avastamise ja häiresüsteemid. Välja arvatud punkti 4.3.1 kohaselt, paigaldatakse statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele. Statsionaarne tulekahju avastamise süsteem suudab kiiresti avastada tulekahju puhkemise. Andurite tüübid ja nende vahemikud ja asukohad on administratsiooni rahuldavad, võttes arvesse ventilatsiooni ja muude asjakohaste tegurite mõju. Pärast paigaldamist katsetatakse süsteemi tavalistes ventilatsioonitingimustes ja näidatakse reageerimisaeg, mis peab administratsiooni rahuldama. 4.2 Õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteemid Välja arvatud lahtistes veeremiruumides, lahtistes sõidukiruumides ja eriruumides, võib õhus leiduvate suitsukomponentide avastamise süsteemi, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksi nõuetele, kasutada punktis 4.1 nõutava statsionaarse tulekahju avastamise ja tulehäire süsteemi alternatiivina. 4.3 Eriruumid 4.3.1 Eriruumides kasutatakse tõhusat tuletõrje ringkäikude süsteemi. Kui tõhus tuletõrje ringkäikude süsteem toimub katkematu tuletõrjevalve abil kogu mere reisi ajal, ei ole statsionaarne tulekahju avastamise ja tulehäire süsteem nõutav. 4.3.2 Tulekahjuteatenupud paigutatakse nii, et ruumi ükski osa ei ole rohkem kui 20 m kaugusel tulekahjuteatenupust ja üks nupp paigutatakse iga väljapääsu juurde sellisest ruumist. 5 Ehituslik kaitse Olenemata eeskirjast 9.2.2 on rohkem kui 36 reisijat vedavates reisilaevades piirdevaheseinad ja eriruumide tekid ja veeremiruumid isoleeritud A-60-klassi standardi kohaselt. Kui eeskirjas 9.2.2.3 määratletud kategooria 5, 9 ja 10 ruum on siiski vaheseina ühel küljel, võib standardit vähendada A-0-klassile. Kui kütusetangid asuvad eriruumi või veeremiruumi all, võib teki tulekindlust selliste ruumide vahel vähendada A-0-klassi standardile. 6 Tulekustutus 6.1 Statsionaarsed tulekustutussüsteemid (Punktide 6.1.1 ja 6.1.2 nõudeid kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 2014 või pärast seda. Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, vastavad punktide 6.1.1 ja 6.1.2 varem kehtinud nõuetele.) 6.1.1 Sõidukiruumid ja veeremiruumid, mis ei ole eriruumid ja mida on võimalik sulgeda väljaspool lastiruume asuvast kohast, varustatakse ühega järgmistest statsionaarsetest tulekustutussüsteemidest: .1 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne gaastulekustutussüsteem; .2 tuleohutussüsteemide koodeksile vastav statsionaarne suure paisumisvõimega vahuga tulekustutussüsteem või .3 veeremiruumide ja eriruumide statsionaarne veepõhine tuletõrjesüsteem, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile ja punktidele 6.1.2.1–6.1.2.4. 6.1.2 sõidukiruumid ja veeremiruumid, mida ei ole võimalik sulgeda, ja eriruumid varustatakse veeremiruumide ja eriruumide statsionaarse veepõhise tuletõrjesüsteemiga, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile ja mis kaitseb sellistes ruumides kogu tekki ja sõidukiteplatvormi. Sellisel veepõhisel tuletõrjesüsteemil on: .1 rõhumõõtur ventiilikarbil; .2 selge märgistus igal torustiku klapil, mis näitab teenindatavaid ruume; .3 tehnohoolduse ja kasutusjuhendid, mis asuvad jaotusklappide ruumis, ja .4 piisav arv kuivendusklappe, et tagada süsteemi täielik kuivendus. 6.1.3 Administratsioon võib lubada muu statsionaarse tulekustutussüsteemi kasutamist, mille puhul on näidatud, et see ei ole vähemtõhus täiemahulise katse tingimustes, kui simuleeritakse voolava bensiini tulekahju sõidukiruumis või veeremiruumis, sellises ruumis tekkida võiva tule tõrjumisel. 6.1.4 Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2010 või pärast seda. Laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda ja enne 1. jaanuari 2010, vastavad punkti 6.1.4 varem kehtinud nõuetele, muudetud resolutsiooniga MSC.99(73). Kui on paigaldatud statsionaarsed surveveepihustussüsteemid, tagatakse järgmised seadmed, pidades silmas tõsist püstuvus kadu, mis võib tekkida, kui suur veekogus koguneb tekile või tekkidele statsionaarse surveveepihustussüsteem töö ajal: .1 reisilaevades: .1.1 vaheseinte tekist kõrgemal asuvates ruumides paigaldatakse piigartid nii, et tagatakse vee kiire väljavool üle parda, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid ; .1.2.1 reisiparvlaevades hoitakse avatuna piigartite väljavooluklapid, mis on varustatud kindlate sulgemisvahenditega, mida juhitakse vaheseinte tekist kõrgemal kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt, kui laevad on merel; .1.2.2 punktides 6.1.4.1.2.1 viidatud klappide töö registreeritakse logiraamatus; .1.3 vaheseinte tekist madalamal asuvates ruumides võib administratsioon nõuda pumba- ja kuivendusseadmete paigaldamist eeskirja II-1/35-1 nõuetele lisaks. Sellisel juhul on kuivendussüsteemi suurus selline, et eemaldatakse vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud võimsusest, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid*. Kuivendussüsteemi klappe saab juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast punktist. Pilsikaevud on piisava mahutavusega ja paiknevad laeva pardaplaadistusel üksteisest mitte rohkem kui 40 m kaugusel igas veetihedas laevaruumis. .2 kaubalaevades on kuivendus- ja pumbaseadmed siiski sellised, et välditakse vabade pindade rakendamist. Sellisel juhul on kuivendussüsteemi suurus selline, et eemaldatakse vähemalt 125% nii veepihustussüsteemi pumpade kui ka nõutava arvu tuletõrjevoolikute joatorude ühendatud võimsusest, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . Kuivendussüsteemi klappe saab juhtida väljastpoolt kaitstavat ruumi kustutussüsteemi juhtimisseadmete läheduses olevast punktist. Pilsikaevud on piisava mahutavusega ja paiknevad laeva pardaplaadistusel üksteisest mitte rohkem kui 40 m kaugusel igas veetihedas laevaruumis. Kui see ei ole võimalik, võetakse lisatud vee kaalu ja vaba pinna negatiivset mõju püstuvusele arvesse ulatuses, milles administratsioon peab seda oma püstuvusteabe heakskiitmisel vajalikuks . Selline teave lisatakse kaptenile antavasse teabesse püstuvusest, mida nõuab eeskiri II-1/5-1. 6.1.5 Kõikidel laevadel paigaldatakse kinnistesse sõiduki- ja veeremiruumidesse ja eriruumidesse, kuhu on paigaldatud statsionaarsed surveveepihustussüsteemid, vahendid kuivendusseadmete blokeerimise vältimiseks, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . Laevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2010, vastavad käesoleva punkti nõuetele esimeseks ülevaatuseks pärast 1. jaanuari 2010. 6.2 Käsitulekustutid 6.2.1 Käsitulekustutid paigaldatakse teki tasandile trümmis või laevaruumis, kus veetakse sõidukeid, mitte rohkem kui 20 m vahedega ruumi mõlemal küljel. Vähemalt üks käsitulekustuti asub lastiruumi iga sissepääsu juures. 6.2.2 Lisaks punktile 6.2.1 paigaldatakse järgmised tulekustutusseadmed sõiduki-, veeremi- ja eriruumidesse, mis on ette nähtud mootorsõidukite veoks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus: .1 vähemalt kolm veeudu pihustit ja .2 üks teisaldatav vahugeneraator, mis vastab tuleohutussüsteemide koodeksile, tingimusel et laevas on vähemalt kaks sellist seadet sellistes veeremiruumides kasutamiseks. Eeskiri 20-1 Nõuded veeremilaevadele, mis veavad lastina mootorsõidukid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või -maagaas 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk sätestada täiendavad ohutusmeetmed käesoleva peatüki tuleohutuseesmärkide käsitlemiseks veeremilaevadel, mille sõiduki- ja veeremiruumid on ette nähtud lastina mootorsõidukite vedamiseks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või surumaagaas. 2 Kohaldamine 2.1 Lisaks eeskirja 20 nõuete täitmisele vastavad sõidukiruumid veeremilaevades, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda ja mis on ette nähtud lastina mootorsõidukite vedamiseks, mille paakides on vastavalt vajadusele nende liikumiseks vajalik suruvesinik või surumaagaas, käesoleva eeskirja punktide 3–5 nõuetele. 2.2 Lisaks eeskirja 20 nõuetele vastamisele vastavad veeremilaevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2016, sealhulgas ehitatud enne 1. juulit 2012 , vastavalt vajadusele käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele. 3 Nõuded ruumidele, mis on ette nähtud lastina mootorsõidukite vedamiseks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik surumaagaas 3.1 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik Kõik elektriseadmed ja elektrijuhtmestik on plahvatusohtlikus metaani ja õhu segus kasutamiseks sertifitseeritud ohutut tüüpi . 3.2 Ventilatsiooniseadmed 3.2.1 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, kui need on paigaldatud ventilatsioonikanalisse, on plahvatusohtlikus metaani ja õhu segus kasutamiseks sertifitseeritud ohutut tüüpi. 3.2.2 Ventilaatorid on sellised, et välditakse metaani ja õhu segu süttimise võimalus. Sobivad traatvõrgust kaitseseadised paigaldatakse ventilatsiooni sisselaske- ja väljalaskeavadele. 3.3 Muud süüteallikad Muud seadmed, mis võivad olla metaani ja õhu segude süüteallikaks, ei ole lubatud. 4 Nõuded ruumidele, mis on ette nähtud lastina mootorsõidukite vedamiseks, mille paakides on nende liikumiseks vajalik vesinik 4.1 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik Kõik elektriseadmed ja elektrijuhtmestik on plahvatusohtlikus vesiniku ja õhu segus kasutamiseks sertifitseeritud ohutut tüüp . 4.2 Ventilatsiooniseadmed 4.2.1 Elektriseadmed ja elektrijuhtmestik, kui need on paigaldatud ventilatsioonikanalisse, on plahvatusohtlikes vesiniku ja õhu segudes kasutamiseks sertifitseeritud ohutut tüüpi, ja väljalaskeava väljalaskekanalist asub ohutus kohas, võttes arvesse muid võimalikke süüteallikaid. 4.2.2 Ventilaatorid projekteeritakse nii, et välditakse vesiniku ja õhu segu süttimise võimalus. Sobivad traatvõrgust kaitseseadised paigaldatakse ventilatsiooni sisselaske- ja väljalaskeavadele. 4.3 Muud süüteallikad Muud seadmed, mis võivad olla vesiniku ja õhu segude süüteallikaks, ei ole lubatud. 5 Avastamine Kui veeremilaev veab lastina üht või mitut mootorsõidukit, mille paagis on selle liikumise jaoks vajalik kas suruvesinik või surumaagaas, paigaldatakse vähemalt kaks teisaldatavat gaasiandurit. Sellised andurid on sobivad gaaskütuse avastamiseks ning plahvatusohtlikus gaasi ja õhu segus kasutamiseks sertifitseeritud ohutut tüüpi. Eeskiri 21 Õnnetusjuhtumi künnis, ohutu tagasipöördumine sadamasse ja ohutusalad 1 Kohaldamine Reisilaevad, mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda ja mille eeskirjas II-1/2.5 määratletud pikkus on 120 m või rohkem või millel on kolm või rohkem vertikaalset põhitsooni, vastavad käesolevale eeskirjale. 2 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on sätestada projekteerimistingimused laeva ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse omal jõul pärast õnnetusjuhtumit, mis ei ületa punktis 3 sätestatud õnnetusjuhtumi künnist, ning ka ohutusalade funktsionaalsed nõuded ja tehnilised nõuded. 3 Õnnetusjuhtumi künnis Tulekahju kontekstis hõlmab õnnetusjuhtumi künnis järgmist: .1 ruumi, kust see alguse sai, kaotus kuni lähimate A-klassi piireteni, mis võivad moodustada osa ruumist, kust see alguse sai, kui ruum, kust see alguse sai, on kaitstud statsionaarse tulekustutussüsteemiga, või .2 ruumi, kust see alguse sai, ja külgnevate ruumide kaotus kuni lähimate A-klassi piireteni, mis ei moodusta osa ruumist, kust see alguse sai. 4 Ohutu tagasipöördumine sadamasse Kui tulekahjustus ei ületa punktis 3 näidatud õnnetusjuhtumi künnist, on laev võimeline pöörduma tagasi sadamasse, tagades eeskirjas 3 määratletud ohutusalad. Olemaks võimeline pöörduma tagasi sadamasse, peavad järgmised süsteemid jääma töökorda laeva ülejäänud osas, mida tulekahju ei mõjutanud: .1 käikuvus; .2 rooliseadmed ja rooliseadmete juhtimissüsteemid; .3 navigatsioonisüsteemid; .4 süsteemid vedelkütuse tankimiseks, ümberpumpamiseks ja teenindamiseks; .5 siseside silla, mehaanikute ruumide, ohutuskeskuse, tuletõrje ja hädaolukorra ohjamise rühmade ning vastavalt vajadusele reisijate ja laevapere teavitamiseks ja kogunemiseks; .6 välisside; .7 tuletõrje peamagistraal; .8 statsionaarsed tulekustutussüsteemid; .9 tule- ja suitsuandurisüsteem; .10 pilsi- ja ballastisüsteem; .11 jõuajamiga veetihedad ja poolveetihedad uksed; .12 süsteemid, mis on ette nähtud punktis 5.1.2 märgitud „ohutusalade“ toetuseks; .13 vee sissevoolu avastamise süsteemid ja .14 muud administratsiooni kindlaksmääratud süsteemid, mis on olulised hädaolukorra ohjamise püüdluste puhul. 5 Ohutusala(d) 5.1 Funktsionaalsed nõuded: .1 ohutusala(de)ks on üldjuhul siseruum(id); administratsioon võib siiski lubada välisruumi kasutamist ohutusalana, võttes arvesse tegevuspiirkonnast tulenevaid piiranguid ja asjakohaseid eeldatavaid keskkonnatingimusi; .2 ohutusala(d) tagavad kõikidele reisijatele järgmised põhiteenused, et tagada reisijate ja laevapere tervise säilimine: .1 kanalisatsioon; .2 vesi; .3 toit; .4 alternatiivne ruum arstiabi osutamiseks; .5 kaitse ilmastikutingimuste eest; .6 ülekuumenemise ja alajahtumise vältimise vahendid; .7 valgustus ja .8 ventilatsioon; .3 ventilatsioonilahendus vähendab ohtu, et suits ja kuumad gaasid võiksid mõjutada ohutusala(de) kasutamist, ja .4 juurdepääsuvahendid päästevahenditele tagatakse ohutusalana tuvastatavalt või kasutatavalt alalt, võttes arvesse, et vertikaalne põhitsoon ei pruugi siseliikumiseks kasutatav olla. 5.2 Alternatiivne ruum arstiabi osutamiseks Alternatiivne ruum arstiabi osutamiseks vastab administratsioonile vastuvõetavale standardile. Eeskiri 22 Projekteerimistingimused süsteemidele, mis peavad pärast tuleõnnetust töökorda jääma 1 Kohaldamine Reisilaevad, mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda ja mille eeskirjas II-1/2.5 määratletud pikkus on 120 m või rohkem või millel on kolm või rohkem vertikaalset põhitsooni, vastavad käesolevale eeskirjale. 2 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on sätestada projekteerimistingimused süsteemidele, mis peavad jääma töökord, et toetada kavakindlat evakuatsiooni ja laeva mahajätmist, kui ületatakse eeskirjas 21.3 määratletud õnnetusjuhtumi künnis. 3 Süsteemid 3.1 Juhuks kui üks vertikaalne põhitsoon on tulekahju tõttu kasutuskõlbmatu, on järgmised süsteemid paigutatud ja eraldatud nii, et nad jäävad töökorda: .1 tuletõrjemagistraal; .2 siseside (tuletõrje toetuseks, nagu on vajalik reisijate ja laevapere teavitamiseks ja evakuatsiooniks); .3 välissidevahendid; .4 pilsisüsteemid tuletõrjevee eemaldamiseks; .5 valgustus piki evakuatsiooniteed, kogunemiskohtades ja päästevahenditesse asumise kohtades ja .6 kasutatavad on evakuatsioonijuhised. 3.2 Eespool nimetatud süsteemid on võimelised töötama vähemalt 3 h eeldusel, et väljaspool kasutuskõlbmatut vertikaalset põhitsooni ei ole vigastusi. Kasutuskõlbmatus vertikaalses põhitsoonis ei pea süsteemid tööle jääma. 3.3 Kaabeldust ja torustikku A-60-standardi kohaselt ehitatud šahtis käsitletakse vigastamata jäävana ja kasutuskõlblikuna, kui nad lähevad läbi kasutuskõlbmatu vertikaalse põhitsooni punkti 3.1 tähenduses. Administratsioon võib heaks kiita samaväärse kaabelduse ja torustiku kaitseastme. Eeskiri 23 Ohutuskeskus reisilaevadel 1 Kohaldamine Reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda, on pardal ohutuskeskus, mis vastab käesoleva eeskirja nõuetele. 2 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on näha ette ruum juhtimise abistamiseks hädaolukordades. 3 Asukoht ja paigutus Ohutuskeskus moodustab kas komandosilla osa või asub eraldi ruumis, mis külgneb komandosillaga ja kust on sellele otsepääs, nii et hädaolukordade juhtimist saab teha ilma vahitüürimehi nende navigatsiooniülesannete juures häirimata. 4 Asetus ja ergonoomiline lahendus Ohutuskeskuse asetus ja ergonoomiline lahendus võtab vastavalt vajadusele arvesse organisatsiooni väljatöötatud suunised . 5 Side Tagatakse ohutuskeskuse, keskjuhtimispunkti, komandosilla, masinaruumi peajuhtimispunkti, tulekustutussüsteemi(de) laoruumi(de) ja tuletõrjeseadmete hoiuruumide vahel side pidamise vahendid. 6 Ohutussüsteemide juhtimine ja seire Olenemata konventsioonis mujal toodud nõuetest on ohutuskeskusest kasutatav allpool nimetatud ohutussüsteemide kogu funktsionaalsus (vastavalt vajadusele töö, juhtimine, seire või nende mis tahes kombinatsioon): .1 kõik jõuajamiga ventilatsioonisüsteemid; .2 tulekindlad uksed; .3 üldhäiresüsteem; .4 valjuhääldisidesüsteemid; .5 elektriajamiga evakuatsiooni juhtimissüsteemid; .6 veetihedad ja poolveetihedad uksed; .7 pardaluukide, laadluukide ja muude sulgurseadmete näiturid; .8 veelekked sisemistes/välimistes vööriustest, ahtriustest ja muudest pardaluukidest; .9 teleseiresüsteem; .10 statsionaarsed tulekahju avastamise ja häiresüsteemid; .11 statsionaarne kohalik tuletõrjesüsteem (statsionaarsed kohalikud tuletõrjesüsteemid); .12 sprinkler- ja samaväärsed süsteemid; .13 veepõhised süsteemid masinaruumides; .14 häiresignaal laevapere kutsumiseks; .15 aatriumist suitsu väljatõmbesüsteem; .16 vee sissevoolu avastamise süsteemid ja .17 tuletõrjepumbad ja avariituletõrjepumbad. III PEATÜKK Päästevahendid ja -seadmed A OSA ÜLDSÄTTED Eeskiri 1 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki laevade suhtes, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 1998 või pärast seda. 2 Käesolevas peatükis tähendab termin samasugune ehitusjärk ehitusjärku, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. 3 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 laevad, mis on ehitatud – laevad, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; .2 väljend kõik laevad tähendab laevu, mis on ehitatud enne 1. juulit 1998, sellel kuupäeval või pärast seda; väljendeid kõik reisilaevad ja kõik kaubalaevad tõlgendatakse vastavalt; .3 kaubalaeva, olenemata selle ehitusajast, mis muudetakse reisilaevaks, käsitletakse reisilaevana, mis on ehitatud sellise muutmise alustamise kuupäeval. 4 Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 1998, tagab administratsioon, et: .1 punkti 4.2 alusel täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel III peatüki alusel, mis kehtis enne 1. juulit 1998 uute või olemasolevate laevade suhtes, nagu on ette nähtud selles peatükis, ja .2 kui päästevahendid või -seadmed sellistel laevadel asendatakse või sellistes laevades tehakse ulatustikke remonditöid, ümberehitusi või muudatusi, mis hõlmavad olemasolevate päästevahendite või -seadmete asendamist või täiendamist, vastavad sellised päästevahendid või -seadmed, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav, käesoleva peatüki nõuetele. Kui siiski päästepaadid ja -parved, välja arvatud täispuhutav päästeparv asendatakse ilma selle veeskamisvahendit asendamata või vastupidi, võivad päästepaadid ja -parved või veeskamisvahend olla asendatavaga sama tüüpi. 5 Olenemata punktist 4.2 asendatakse kõikidel laevadel hiljemalt esimeses plaanilises kuivdokis viibimisel pärast 1. juulit 2014, kuid hiljemalt 1. juulil 2019 päästepaadi koormuse all toimivad vabastusseadmed, mis ei vasta koodeksi punktidele 4.4.7.6.4–4.4.7.6.6, koodeksile vastavate seadmetega. Eeskiri 2 Vabastused 1 Administratsioon võib vabastada selliste nõuete täitmisest üksikud laevad või laevaklassid, mis ei lähe oma mere reisi käigus kaugemale kui 20 miili lähimast rannast, kui ta leiab, et mere reisi kaitstud laad ja olud on sellised, mis muudavad konkreetsete nõuete kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks. 2 Reisilaevade puhul, mida kasutatakse erisõitudel suure arvu erikategooria reisijate vedamiseks, näiteks sõidud palveränduritega, võib administratsioon, kui ta on veendunud, et käesoleva peatüki nõuete täitmise nõudmine on raskendatud, vabastada sellise laeva nende nõuete täitmisest, tingimusel et sellised laevad vastavad täielikult järgmistele eeskirjadele: .1 1971. aasta erisõite tegevate reisilaevade kokkuleppele ( Special Trade Passenger Ships Agreement) lisatud eeskirjad ja .2 1973. aasta erisõite tegevate laevade ruuminõuete protokollile ( Protocol on Space Requirements for Special Trade Passenger Ships ) lisatud eeskirjad. Eeskiri 3 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 soojustürp – kaitseülikond, mis on ette nähtud kasutamiseks valvepaadi meeskonna ja laeva evakuatsioonisüsteemi meeskonna poolt; 2 sertifitseeritud isik – isik, kellel on päästepaatide ja -parvede alal kutsetunnistus, mis on välja antud administratsiooni volitusel või tunnustatud tema poolt kehtivana meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni kehtivate nõuete kohaselt; või isik, kellel on tunnistus, mille on välja andnud või mida tunnustab selle konventsiooni osaliseks mitteoleva riigi administratsioon konventsiooni tunnistusega samal eesmärgil; 3 avastamine – ellujäänute või päästepaatide ja -parvede asukoha kindlaksmääramine; 4 evakuatsiooniredel – päästepaatidesse ja -parvedele asumise kohas olev redel, mis võimaldab ohutu juurdepääsu päästepaatidele ja -parvedele pärast nende veeskamist; 5 isepinnaldumine – päästepaatide ja -parvede veeskamise meetod, millega veesõiduk vabastatakse automaatselt uppuvalt laevalt ja on kasutamiseks valmis; 6 vabalang veeskamine – päästepaatide ja -parvede veeskamise meetod, millega veesõiduk koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega vabastatakse ja lastakse langeda merre ilma takistavate seadmeteta; 7 päästetürp – kaitseülikond, mis vähendab seda külmas vees kasutava inimese keha soojuskadu 8 täispuhutav päästevahend – vahend, mille ujuvus sõltub selle painduvatest, gaasiga täidetud kambritest ja mida tavaliselt hoitakse kuni kasutamiseni täispuhumata kujul; 9 täispuhutud päästevahend – vahend, mille ujuvus sõltub selle painduvatest, gaasiga täidetud kambritest ja mida hoitakse pidevalt täispuhutud olekus ja kasutusvalmina; 10 rahvusvaheline päästevahendite (LSA) koodeks (käesolevas peatükis koodeks) – rahvusvaheline päästevahendite koodeks, mille organisatsiooni meresõiduohutuse komitee võttis vastu resolutsiooniga MSC.48(66), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 11 veeskamisvahend või -seade – vahend päästepaatide ja -parvede ning valvepaatide ohutuks viimiseks nende kinnituskohast vette; 12 pikkus – 96% kogupikkusest veeliinil, mis on 85% kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest kiilu ülaservast mõõdetuna, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse seda arvutusliku veeliiniga rööbitisel veeliinil; 13 meresõit vähimvarude korral – lastimisseisund, mille puhul laev on tasakiilul ilma lastita, 10% varude ja kütuse jäägiga, ning reisilaeva puhul täisarvu reisijate ja laevapere ning nende pagasiga; 14 laeva evakuatsioonisüsteem – seade inimeste kiireks üleviimiseks laeva maabumistekilt ujuvilolekus päästepaati või -parvele; 15 teoreetiline pardakõrgus : .1 teoreetiline pardakõrgus – vertikaalne vahekaugus mõõdetuna kiilu ülaservast kuni vabaparda teki piimi ülaservani parda juures. Puit- ja komposiitlaevade puhul mõõdetakse seda kaugust alates kiilusulundi alaservast. Kui laeva keskkaare alumine pool on nõgus või varustatud jämedate kiiluvöödega, mõõdetakse vahekaugust punktist, kus põhja lameda tasandi sissepoole tõmmatud joon lõikub kiilu küljega; .2 laevadel, mille sandekid on ümardatud, mõõdetakse teoreetilist pardakõrgust teki ja parda välisplaadistuse teoreetiliste joonte lõikumispunktini, kusjuures jooned jätkuvad nii, nagu oleksid sandekid kandilised; .3 kui vabapardatekk on astmeline ja selle kõrgendatud osa ulatub üle teoreetilise pardakõrguse kindlaksmääramise punkti, mõõdetakse teoreetilist pardakõrgust lähtejooneni, mis kulgeb teki alumisest osast piki kõrgendatud osaga paralleelselt kulgevat joont; 16 uudne päästevahend või -seade – päästevahend või -seade, milles on uued tehnilised parameetrid, mida käesolev peatükk või koodeks täielikult ei hõlma, kuid mis tagavad samaväärse või parema ohutustaseme; 17 positiivne püstuvus – veesõiduki võime tulla tagasi oma algasendisse pärast kreenimomendi kõrvaldamist; 18 päästepaadi hiivamise aeg – aeg, mis on vajalik paadi tõmbamiseks asendisse, kust pardal olevad inimesed saavad minna laeva tekile. Hiivamise aeg hõlmab aega, mis on vajalik hiivamiseks ettevalmistuste tegemiseks päästepaadi pardal, nagu vangliini andmiseks ja kinnitamiseks, päästepaadi ühendamiseks veeskamisvahendiga, ja aega päästepaadi ülestõmbamiseks. Hiivamise aeg ei hõlma aega, mis on vajalik veeskamisvahendi allalaskmiseks päästepaadi hiivamise asendisse; 19 päästepaat – paat, mis on ette nähtud merehädas inimeste päästmiseks ning päästepaatide ja -parvede julgestamiseks; 20 päästmine – ellujäänute ohutu päästmine; 21 reisiparvlaev – reisilaev lasti veeremiruumide või eriruumidega, mis on määratletud eeskirjas II-2/3; 22 rahvusvaheline lühireis – rahvusvaheline mere reis, mille käigus ei ole laev kaugemal kui 200 miili sadamast või kohast, kus reisijad ja laevapere oleksid ohutus paigas. Vahemaa merereisi alguse riigi viimase sissesõidusadama ja viimase sihtsadama vahel ning tagasireis ei ületa 600 miili. Viimane sihtsadam on plaanilise merereisi viimane sissesõidusadam, kust laev alustab oma tagasireisi riiki, milles merereis algas; 23 päästepaadid ja -parved – veesõidukid, mis suudavad hoida merehädas olijad pärast laeva mahajätmist elus; 24 termokaitsevahend – veekindlast materjalist madala soojusjuhtivusega kott või ülikond. Eeskiri 4 Päästevahendite ja -seadmete hindamine, kontrollimine ja heakskiitmine 1 Välja arvatud punktides 5 ja 6, on käesoleva peatükiga nõutavad päästevahendid ja -seadmed administratsiooni poolt heakskiidetud. 2 Enne päästevahenditele ja -seadmetele heakskiidu andmist tagab administratsioon, et sellised päästevahendid ja -seadmed: .1 on katsetatud, et kinnitada nende vastavust käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetele, organisatsiooni soovituste kohaselt , või .2 on administratsiooni rahuldaval viisil edukalt läbinud katsetused, mis on sisuliselt samaväärsed soovitustes nimetatute katsetega. 3 Enne heakskiidu andmist uudsetele päästevahenditele või -seadmetele tagab administratsioon, et sellised: .1 seadmed tagavad vähemalt käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetega samaväärse ohutusstandardi ning neid on hinnatud ja katsetatud organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel , või .2 seadmed on administratsiooni rahuldaval viisil edukalt läbinud hindamise ja katsed, mis on sisuliselt samaväärsed nende soovitustega. 4 Töökord, mille administratsioon on heakskiitmiseks vastu võtnud, hõlmab ka tingimusi, mille kohaselt heakskiit jätkub või võetakse tagasi. 5 Enne administratsiooni poolt varem heakskiitmata päästevahendite ja -seadmete aktsepteerimist veendub administratsioon, et päästevahendid ja -seadmed vastavad käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetele. 6 Käesoleva peatükiga nõutavad päästevahendid, mille täpsed tehnilised andmed ei ole koodeksis toodud, on administratsiooni rahuldavad. Eeskiri 5 Tootmiskatsed Administratsioon nõuab päästevahendite selliseid tootmiskatseid, mis on vajalikud tagamaks, et päästevahendid on valmistatud samade standardite kohaselt nagu heakskiidetud prototüüp. B OSA NÕUDED LAEVADELE JA PÄÄSTEVAHENDITELE I JAGU - REISILAEVAD JA KAUBALAEVAD Eeskiri 6 Side 1 Punkti 2 kohaldatakse kõikide reisilaevade ning kõikide 300 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade suhtes. 2 Päästevahendite raadioseadmed 2.1 Kahepoolsed VHF-raadioside seadmed 2.1.1 Reisilaeval ning 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaeval tagatakse vähemalt kolm kahepoolset VHF-raadioside seadet. 300 tonnise ja suurema kogumahutavusega, kuid väiksema kui 500 tonnise kogumahutavusega kaubalaeval tagatakse vähemalt kaks kahepoolset VHF-raadioside seadet. Selline seade vastab tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad organisatsiooni vastu võetud nõuetest. Kui päästepaati või -parvele on paigaldatud statsionaarne kahepoolne VHF-raadioside seade, vastab see tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad organisatsiooni vastu võetud nõuetest. 2.1.2 Kahepoolseid VHF-raadioside seadmeid, mis on paigaldatud laevade pardale enne 1. veebruari 1992 ja mis ei vasta täielikult organisatsiooni vastuvõetud tehnilistele nõuetele, võib administratsioon aktsepteerida kuni 1. veebruarini 1999, tingimusel et administratsioon on veendunud, et need on heakskiidetud kahepoolsete VHF-raadioside seadmetega ühilduvad. 2.2 Otsingu- ja päästevahendid asukoha kindlakstegemiseks Vähemalt üks otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks on reisilaeva ja 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaeva kummalgi küljel. Vähemalt üks otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks on 300 tonnise ja suurema, kuid väiksema kui 500 tonnise kogumahutavusega kaubalaeva pardal. Sellised otsingu- ja päästevahendid asukoha kindlakstegemiseks vastavad kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad organisatsiooni vastu võtnud nõuetest . Otsingu- ja päästevahendid asukoha kindlakstegemiseks paigutatakse sellisesse kohta, et neid saab kiiresti panna päästepaati või -parve, välja arvatud päästeparve või päästeparvedesse, mida nõuab eeskiri 31.1.4. Alternatiivina paigutatakse üks otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks igasse päästepaati või -parve, välja arvatud nendele, mida nõuab eeskiri 31.1.4. Laevadel, kus on vähemalt kaks otsingu- ja päästevahendit asukoha kindlakstegemiseks ja mis on varustatud vabalang päästepaatidega, paigutatakse üks otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks vabalang päästepaati ja teine asub komandosilla vahetus läheduses, nii et seda saab kasutada pardal ja see on valmis muusse päästevahendisse üleviimiseks. 3 Signaalraketid Komandosilla läheduses on vähemalt 12 langevarjuga raketti, mis vastavad koodeksi jao 3.1 nõuetele. 4 Pardaside- ja häiresignalisatsioon 4.1 Kahepoolseks sideks avariijuhtimispunktide, kogunemiskohtade ja päästevahenditesse asumise kohtade ning strateegiliste kohtade vahel pardal tagatakse avariiseadmed, mis koosnevad kas statsionaarsetest või teisaldatavatest seadmetest või mõlemast. 4.2 Tagatakse koodeksi punkti 7.2.1 nõuetele vastav üldhäiresignalisatsioon ja seda kasutatakse reisijate ja laevapere kutsumiseks kogunemiskohtadesse ning laevahäirete kava toodud tegevuste algatamiseks. Signalisatsiooni täiendatakse kas koodeksi punkti 7.2.2 nõuetele vastava valjuhääldisidega või muude sobivate sidevahenditega. Meelelahutuseks ettenähtud helisüsteemid lülitatakse automaatselt välja, kui üldhäiresignalisatsioon aktiveeritakse. 4.3 Üldhäiresignaal on kuuldav kõikjal eluruumides ja laevapere tavalistes tööruumides. Reisilaevadel on häiresignaal kuuldav ka kõikidel avatekkidel. 4.4 Laeva evakuatsioonisüsteemiga varustatud laevadel tagatakse side päästevahenditesse asumise koha ja platvormi või päästepaatide ja -parvede vahel. 5 Valjuhääldiside reisilaevadel 5.1 Lisaks vastavalt vajadusele eeskirja II-2/40.5 või eeskirja II-2/ 41-2 ja punkti 6.4.2 nõuetele varustatakse kõik reisilaevad valjuhääldisidega. Reisilaevade suhtes, mis on ehitatud enne 1. juulit 1997, kohaldatakse punktide 5.2 ja 5.4 nõudeid punkti 5.5 alusel hiljemalt esimese perioodiline ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 1997. 5.2 Valjuhääldiside on selgesti kuuldav üle ümbritseva müra kõikides koodeksi punktiga 7.2.2.1 ettenähtud ruumides ja on varustatud ümberlülitusfunktsiooniga, mida juhitakse ühest punktist komandosillal ja sellistest muudest kohtadest pardal, mida administratsioon peab vajalikuks, nii et kõik ohuteated edastatakse ka siis, kui mõni valjuhääldi asjaomastes ruumides on välja lülitatud või vaikseks keeratud või kui valjuhääldisidet kasutatakse muul eesmärgil. 5.3 Reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 1997 või pärast seda: .1 on valjuhääldisidel vähemalt kaks ahelat, mis on kogu pikkuses piisavalt eraldatud ning millel on kaks eraldi ja sõltumatut võimendit, ja .2 valjuhääldiside ja selle tehnilised nõuded on administratsioon heaks kiitnud, võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud soovitusi. 5.4 Valjuhääldiside on ühendatud avariielektrienergiaallikaga, mida nõuab eeskiri II-1/42.2.2. 5.5 Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 1997 ja mis on juba varustatud administratsiooni heakskiidetud valjuhääldisidega, mis vastab sisuliselt koodeksi punktide 5.2 ja 5.4 ja punkti 7.2.2.1 nõuetele, ei pea oma süsteemi muutma. Eeskiri 7 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästerõngad 1.1 Koodeksi punkti 2.1.1 nõuetele vastavad päästerõngad on: .1 niimoodi paigutatud, et nad on hõlpsasti kasutatavad laeva mõlemal küljel ja võimaluse korral kõikidel laeva pardani ulatuvatel avatekkidel; vähemalt üks paigutatakse ahtri lähedusse, ja .2 paigutatud nii, et neid on võimalik kiiresti lahti võtta, ja nad ei ole mis tahes viisil püsivalt kinnitatud. 1.2 vähemalt üks päästerõngas laeva kummalgi küljel paigaldatakse koos ujuva päästeliiniga, mis vastab koodeksi punkti 2.1.4 nõuetele ja mille pikkus ei ole väiksem kui kahekordne kõrgus, millele see on paigutatud veeliinist kõrgemal vähimvarudega meresõidu korral, või 30 m, olenevalt sellest, kumb on pikem. 1.3 Vähemalt pool päästerõngaste koguarvust paigaldatakse koos päästerõngaste isesüttivate tuledega, mis vastavad koodeksi punkti 2.1.2 nõuetele ja millest vähemalt kaks varustatakse ka päästerõngaste isesüttivate suitsupoidega, mis vastavad koodeksi punkti 2.1.3 nõuetele ja mida on võimalik kiiresti vabastada komandosillalt; tulede ning tulede ja suitsupoidega varustatud päästerõngad on jaotatud võrdselt laeva mõlemale küljele ning need ei ole päästerõngad, mis on varustatud päästeliinidega kooskõlas punkti 1.2 nõuetega. 1.4 Päästerõngale märgitakse laeva nimi ja registreerimissadam ladina tähestiku trükitähtedega. 2 Päästevestid 2.1 Koodeksi punkti 2.2.1 või 2.2.2 nõuetele vastavad päästevestid tagatakse igale inimesele laeva pardal ja lisaks: .1 varustatakse reisilaevad, mille mere reisid kestavad alla 24 h, väikelaste päästevestidega, mille arv on vähemalt 2,5% laeva pardal olevate reisijate arvust; .2 varustatakse reisilaevad, mille mere reisid kestavad 24 h või kauem, väikelaste päästevestidega igale laeva pardal oleva väikelapse joaks; .3 lastele sobivate päästevestide arv on vähemalt 10% laeva pardal olevate reisijate arvust või selline suurem arv, mis võib olla vajalik, et varustada iga laps päästevestiga; .4 laeval on piisav arv päästeveste vahis olijate jaoks ja kasutamiseks kaugemal asuvates päästepaatide ja -parvede kohtades. Vahis olijate päästevestid tuleks paigutada sillale, masinaruumi peajuhtimispunkti ja muudesse mehitatud vahipostidesse ja .5 kui olemasolevad täiskasvanute päästevestid ei ole ette nähtud kuni 140 kg kaaluvatele inimestele rinnaümbermõõduga kuni 1750 mm, on laeva pardal kasutatav piisav arv sobivaid abiseadmeid, mis võimaldavad sellistel inimestel neid veste kasutada. 2.2 Päästevestid paigutatakse nii, et need on hõlpsasti juurdepääsetavad ja nende asukoht on selgelt tähistatud. Kui laeva konkreetsete seadmete tõttu võivad kooskõlas punkti 2.1 nõuetega paigaldatud päästevestid muutuda kättesaamatuks, toimub päästevestidega varustamine alternatiivselt administratsiooni rahuldaval viisil ja see võib hõlmata pardal olevate päästevestide arvu suurendamist. 2.3 Päästevestid, mida kasutatakse täielikult kinnistes päästepaatides, välja arvatud vabalang päästepaatides, ei takista päästepaati sisenemist või istumist, sealhulgas turvavööde kasutamist päästepaadis. 2.4 Vabalang päästepaatide jaoks valitud päästevestid ja viis, kuidas neid hoitakse või kasutatakse, ei takista päästepaati sisenemist, ei vähenda seal olijate ohutust või raskenda päästepaadi tööd. 3 Päästetürbid ja kaitsetürbid Koodeksi jao 2.3 nõuetele vastav päästetürp või koodeksi jao 2.4 nõuetele vastav kaitsetürp, mis on sobiva suurusega, on ette nähtud kõikide inimeste jaoks, kes on määratud laevapere valvepaadi või laeva evakuatsioonisüsteemi meeskonda. Kui laev tegutseb alaliselt soojas kliimas, kus administratsiooni arvates ei ole soojuskaitse vajalik, ei pea sellist kaitseriietust laeva pardal olema. Eeskiri 8 Laevahäirete kava ja hädaolukorra juhend 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2 Igale pardal viibivale isikule antakse selged juhendid, mida hädaolukorras tuleb järgida. Reisilaevade puhul koostatakse need juhendid laeva lipuriigi nõutavas keeles või nõutavates keeltes ja inglise keeles. 3 Eeskirja 37 nõuetele vastavad laevahäirete kavad ja hädaolukorra juhendid pannakse välja nähtavates kohtades kogu laevas, sealhulgas komandosild, masinaruum ja laevapere eluruumid. 4 Reisijate kajutitesse ja nähtavale kohale kogunemiskohtades ja nähtaval kohal muudes reisijate ruumides pannakse välja illustratsioonid ja asjakohastes keeltes juhendid, et anda reisijatele teada: .1 nende kogunemiskoht; .2 olulised tegevused, mida nad peavad hädaolukorras tegema, ja .3 päästevestide selgapanemise viis. Eeskiri 9 Tegevusjuhendid 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2 Päästepaatidele ja -parvedele ja nende veeskamisseadmetele või nende lähedusse paigaldatakse plakatid või tähised, mis: .1 illustreerivad juhtimisseadmete eesmärki ja vahendi kasutamise korda ning annavad asjakohaseid juhiseid või hoiatusi; .2 on avariivalgustuse tingimustes kergesti nähtavad ja .3 kasutavad organisatsiooni soovituste kohaseid sümboleid. Eeskiri 10 Päästepaatide või -parvede mehitamine ja kontroll 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2 Pardal on piisav arv väljaõppe saanud inimesi väljaõppeta inimeste kogumiseks ja abistamiseks. 3 Pardal on piisav arv laevapere liikmeid, kes võivad olla tekiohvitserid või sertifitseeritud isikud, kõigi pardal viibivate inimeste poolt laeva mahajätmiseks vajalike päästepaatide ja -parvede ja veeskamisseadmete kasutamiseks. 4 Iga kasutatava päästepaadi või -parve eest vastutab tekiohvitser või sertifitseeritud isik. Administratsioon võib siiski lubada, võttes nõuetekohaselt arvesse mere reisi laadi, pardal viibijate arvu ja laeva iseloomustavaid tunnuseid, panna päästeparvede käsitsemist ja nendega tööd harjutanud inimesed vastutama päästeparvede eest eespool toodu kohaselt kvalifitseeritud isikute asemel. Päästepaatide puhul nimetatakse ka asetäitja. 5 Päästepaatide ja -parvede eest vastutaval isikul on päästepaatide ja -parvede meeskonna nimekiri ja ta hoolitseb selle eest, et tema juhitav meeskond on oma ülesannetega kursis. Päästepaatides on ka asetäitjal päästepaadi meeskonna nimekiri. 6 Mootoriga päästepaatidele ja -parvedele määratakse isik, kes oskab mootorit juhtida ja teostada väiksemaid reguleerimisi. 7 Kapten tagab punktides 2, 3 ja 4 viidatud isikute võrdse jaotuse laeva päästepaatide ja -parvede vahel. Eeskiri 11 Päästepaatide ja -parvede kogunemis- ja nendesse asumise kohad 1 Päästepaadid ja päästeparved, mille jaoks on nõutavad heakskiidetud veeskamisvahendid, paigutatakse elu- ja teenindusruumidele võimalikult lähedale. 2 Kogunemiskohad asuvad päästevahenditesse asumise kohtade lähedal. Kogunemiskohtades on piisavalt vaba tekiruumi, et mahutada kõik selles kohas kogunema määratud inimesed, kuid vähemalt 0,35 m² inimese kohta. 3 Kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohad on eluruumidest ja tööaladelt hõlpsasti juurdepääsetavad. 4 Kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohad on piisavalt valgustatud avariielektrienergiaallika valgustusega, mida nõuab vastavalt vajadusele eeskiri II-1/42 või II-1/43. 5 Vahekäigud, trepid ja väljapääsud, mis tagavad juurdepääsu kogunemis- ja päästevahenditesse asumise kohtadesse, on valgustatud. Sellist valgustust on võimalik tagada avariielektrienergiaallikast, mida nõuab vastavalt vajadusele eeskiri II-1/42 või II-1/43. Lisaks eeskirjaga II-2/13.3.2.5.1 nõutavale märgistusele ja selle osana tähistatakse teed kogunemiskohtadesse organisatsiooni soovituste kohaselt selleks ettenähtud kogunemiskoha sümboliga. 6 Taavet- ja vabalang päästepaatide ja -parvede kogunemis- ja nendesse asumise kohad paigutatakse nii, et kanderaame oleks võimalik paigutada päästepaatidesse ja -parvedele. 7 Koodeksi punkti 6.1.6 nõuetele vastav evakuatsiooniredel, mis ulatub ühes tükis tekist veeliinini vähimvarudega meresõidu korral kuni 10° diferendi ja kuni 20° külgkalde juures, paigutatakse päästevahenditesse asumise koha või kahe külgneva päästevahenditesse asumise koha juurde laeva küljelt veesatavate päästepaatide ja -parvede jaoks. Administratsioon võib siiski lubada asendada sellised redelid heakskiidetud seadmetega, mis võimaldavad juurdepääsu päästepaatidele ja -parvedele, kui need on ujuvil, tingimusel et vähemalt üks evakuatsiooniredel on laeva kummalgi küljel. Muud päästevahenditesse asumise vahendid, mis võimaldavad laskumist vette kontrollitud viisil, võivad olla lubatud päästeparvede puhul, mida nõuab eeskiri 31.1.4 8 Vajaduse korral on vahendid taavetpäästepaatide ja -parvede toomiseks laeva küljele ja nende paigalhoidmiseks, et inimesed saaksid ohutult minna päästepaati või -parvele. Eeskiri 12 Päästevahendite veeskamiskohad Veeskamiskohad asuvad sellistes kohtades, mis tagavad ohutu veeskamise, võttes eelkõige arvesse kaugust sõukruvist ja laevakere järsult välja ulatuvatest osadest, ning võimaldavad võimaluse korral päästepaatide ja -parvede, välja arvatud konkreetselt vabalang veeskamiseks ettenähtud päästepaadid ja -parved, veeskamist mööda sirget laeva külge. Kui nad asuvad vööris, paigutatakse nad põrkevaheseinast ahtri poole kaitstud kohta ja sellega seoses pöörab administratsioon erilist tähelepanu veeskamisvahendi tugevusele. Eeskiri 13 Päästepaatide ja -parvede paigutus 1 Päästepaadid ja -parved paigutatakse: .1 nii, et ei päästepaadid ega -parved ega nende paigutusseadmed ei takista muude päästepaatide ja -parvede või valvepaatide tööd mis tahes muus veeskamiskohas; .2 ohutust arvestades veepinnale võimalikult lähedale ja päästepaatide ja -parvede puhul, välja arvatud päästeparv, mis on ette nähtud üle parda visates veeskamiseks, sellises asendis, et päästepaadid või -parved on nendesse asumise asendis vähemalt 2 m veeliinist kõrgemal, kui laev on täislastis ebasoodsates tingimustes kuni 10° diferendi ja kuni 20° külgkalde juures või nurgani, mille juures laeva lahtise teki serv ujutatakse üle, olenevalt sellest, kumb on väiksem; .3 pidevas valmisolekus, nii et laevapere liikmed saavad päästevahenditesse asumise ja veeskamise ettevalmistused teha vähem kui 5 min jooksul; .4 täielikult varustatuna vastavalt käesoleva peatüki ja koodeksi nõuetele ja .5 võimaluse korral turvalises ja kaitstud kohas ning kaitstuna tulest ja plahvatusest tingitud vigastuste eest. Eelkõige ei paigutata päästepaate ja -parvi tankeritel, välja arvatud päästeparved, mida nõuab eeskiri 31.1.4, lastitangi, jääkide tangi või muu plahvatusohtlikku või ohtlikku lasti sisaldava tangi peale või kohale. 2 Päästepaadid, mis lastakse alla laeva küljelt, paigutatakse sõukruvist võimalikult kaugele ettepoole. 80 m pikkustel ja pikematel, kuid alla 120 m pikkustel kaubalaevadel paigutatakse päästepaat nii, et päästepaadi ahtriosa on vähemalt päästepaadi pikkuse võrra sõukruvist eespool. 120 m pikkustel ja pikematel kaubalaevadel ja 60 m pikkustel ja pikematel reisilaevadel paigutatakse päästepaat nii, et päästepaadi ahtriosa on vähemalt 1,5 päästepaadi pikkuse võrra sõukruvist eespool. Vajaduse korral on laev selline, et päästepaadid on oma kinnituskohtades kaitstud rasketest mereoludest põhjustatud vigastuste eest. 3 Päästepaadid paigutatakse veeskamisvahendite külge kinnitatuna. 4.1 Päästeparv paigutatakse nii, et selle vangliin on laevaga püsivalt ühendatud. 4.2 Päästeparv või päästeparvede rühm paigutatakse koos isepinnaldumisseadmega, mis vastab koodeksi punkti 4.1.6 nõuetele, nii et see pinnaldub ise, ja kui see on täispuhutav, täitub see automaatselt laeva uppumise korral. 4.3 Päästeparved paigutatakse nii, et võimaldada korraga ühe parve või konteineri käsijuhtimisega vabastamist kinnitusseadmetest. 4.4 Punkte 4.1 ja 4.2 ei kohaldata päästeparvede suhtes, mida nõuab eeskiri 31.1.4. 5 Taavetpäästeparved paigutatakse tõstekonksude haardeulatusse, välja arvatud kui on paigaldatud teisaldamisvahendid, mis ei muutu kasutuskõlbmatuks punktis 1.2 ettenähtud diferendi või kreeni juures või laeva liikumise või energiakatkestuse tõttu. 6 Päästeparved, mis on ette nähtud üle parda visates veeskamiseks, paigutatakse nii, et nad on hõlpsasti teisaldatavad veeskamiseks laeva kummaltki küljelt, välja arvatud päästeparved kogumahutavusega, mille puhul nõuab eeskiri 31.1, et neid saab veesata laeva kummaltki küljelt, paigutatakse laeva kummalegi küljele. Eeskiri 14 Valvepaatide paigutus Valvepaadid paigutatakse: .1 nii, et nad on pidevas valmisolekus veeskamiseks kuni 5 min jooksul, ja kui nad on täispuhutavat tüüpi, kogu aeg täielikult täispuhutult; .2 veeskamiseks ja hiivamiseks sobivasse asendisse; .3 nii, et ei valvepaat ega selle paigutusseadmed ei takista päästepaatide ja -parvede tööd veeskamiskohas, ja .4 kui see on ka päästepaat, eeskirja 13 nõuete kohaselt. Eeskiri 15 Laeva evakuatsioonisüsteemide paigutus 1 Laeva küljel ei ole avasid laeva evakuatsioonisüsteemi päästevahenditesse asumise koha ja veeliini vahel vähimvarudega meresõidu korral ning tagatakse vahendid süsteemi kaitsmiseks väljaulatuvate osade eest. 2 Laeva evakuatsioonisüsteemid asuvad sellistes kohtades, mis tagavad ohutu veeskamise, võttes eelkõige arvesse kaugust sõukruvist ja laevakere järsult välja ulatuvatest osadest, ning võimaldavad võimaluse korral süsteemi veeskamise mööda sirget laeva külge. 3 Laeva evakuatsioonisüsteem paigutatakse nii, et ei läbikäik ega platvorm ega selle paigutus- või juhtimisseadmed ei takista muude päästevahendite tööd muus veeskamiskohas. 4 Vajaduse korral on laev selline, et laeva evakuatsioonisüsteemid on oma kinnituskohtades kaitstud rasketest mereoludest põhjustatud vigastuste eest. Eeskiri 16 Päästepaatide ja -parvede veeskamis- ja hiivamisseadmed 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, paigaldatakse kõikidesse päästepaatidesse ja -parvedele koodeksi jao 6.1 nõuetele vastavad päästevahendite veeskamis- ja neisse asumise seadmed, välja arvatud need: .1 millele asutakse kohalt tekil, mis on vähem kui 4,5 m veeliinist kõrgemal vähimvarudega meresõidu korral ja mille mass ei ületa 185 kg või .2 millele asutakse kohalt tekil, mis on vähem kui 4,5 m veeliinist kõrgemal vähimvarudega meresõidu korral ja mis on paigutatud veeskamiseks otse kinnituskohalt ebasoodsates tingimustes diferendi kuni 10° ja külgkalde kuni 20° juures või .3 mis on laeval lisaks päästepaatidele ja -parvedele 200% laeva pardal olevate inimeste koguarvu jaoks ja mille mass ei ületa 185 kg või .4 mis on laeval lisaks päästepaatidele ja -parvedele 200% laeva pardal olevate inimeste koguarvu jaoks, mis paigutatakse veeskamiseks otse kinnituskohalt ebasoodsates tingimustes diferendi kuni 10° ja külgkalde kuni 20° juures või .5 mis on paigaldatud kasutamiseks koos laeva evakuatsioonisüsteemiga, mis vastab koodeksi jao 6 nõuetele ja on paigutatud veeskamiseks otse kinnituskohalt ebasoodsates tingimustes diferendi kuni 10° ja külgkalde kuni 20° juures. 2 Päästepaat varustatakse seadmega päästepaadi veeskamiseks ja hiivamiseks. Lisaks tagatakse võimalus päästepaadi ülesriputamiseks, et vabastada vabastusseade tehnohoolduseks. 3 Veeskamis- ja hiivamisseadmed võimaldavad laeva seadmete kasutajal jälgida päästepaate ja -parvesid kogu päästepaatide veeskamise ning hiivamise ajal. 4 Laeva pardal olevate ühesuguste päästepaatide või -parvede jaoks kasutatakse ainult üht tüüpi vabastusmehhanismi. 5 Päästepaatide ja -parvede ettevalmistamine ning käsitsemine veeskamiskohas ei takista muude päästepaatide või -parvede või valvepaadi kiiret ettevalmistamist ja käsitsemist. 6 Kui kasutatakse lööpreid, on need piisavalt pikad, et päästepaat või -parv ulatuks veeni laeva vähimvarudega meresõidu korral kuni 10° diferendi ja külgkalde kuni 20° juures uute laevade puhul. 7 Ettevalmistamise ja veeskamise ajal on päästepaadid ja -parved, nende veeskamisvahendid ja veeala, kuhu need veesatakse, piisavalt valgustatud valgustitega, mis saavad toidet avariielektrienergiaallikast, mida nõuab vastavalt vajadusele eeskiri II-1/42 või II-1/43. 8 Olemas on vahendid vee väljavoolu vältimiseks päästepaatidesse ja -laeva mahajätmisel. 9 Kui on oht, et päästepaate ja -parvi võivad vigastada laeva stabilisaatorite tiivad, on olemas avariienergiaallikast toidet saavad vahendid stabilisaatoritiibade sissepoole toomiseks; tagatakse avariienergiaallikast juhitavad näiturid komandosillal stabilisaatortiibade asendi näitamiseks. 10 Kui laeval on koodeksi jao 4.5 nõuetele vastavad poolkinnised päästepaadid, paigaldatakse taavetitaak vähemalt kahe päästeliiniga, mille pikkusest piisab veeni jõudmiseks, kui laev on vähimvarudega meresõidu korral ebasoodsates tingimustes diferendi kuni 10° ja külgkalge kuni 20° juures. Eeskiri 17 Valvepaatidesse asumine, nende veeskamis- ja hiivamisseadmed 1 Valvepaatidesse asumise ja veeskamise seadmed võimaldavad valvepaati asumist ja veeskamist lühima võimaliku aja jooksul. 2 Kui valvepaat on üks laeva päästepaatidest ja -parvedest, vastavad päästevahenditesse asumise seadmed ja veeskamiskoht eeskirjade 11 ja 12 nõuetele. 3 Veeskamisseadmed vastavad eeskirja 16 nõuetele. Kõiki valvepaate saab siiski veesata, kasutades vajaduse korral vangliine, kui laev liigub kiirusega kuni 5 sõlme vaikses vees. 4 Valvepaadi hiivamise aeg ei ületa 5 minutit mõõduka lainetuse korral koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega. Kui valvepaat on ka päästepaat, on selline hiivamise aeg võimalik, kui selles on päästepaadi seadmed ja vähemalt 6 inimesest koosnev heakskiidetud valvepaadi meeskond. 5 Valvepaati asumise ja hiivamise seadmed võimaldavad kanderaami ohutut ja tõhusat käsitsemist. Halva ilma hiivamistropid on paigaldatud ohutuse tagamiseks, kui paaditali liikuvad plokid osutuvad ohtlikuks. Eeskiri 17-1 Inimeste päästmine veest 1 Kõikidel laevadel on laevapõhised plaanid ja protseduurid inimeste päästmiseks veest, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid. Plaanid ja protseduurid määravad päästmiseks kasutatavad seadmed ja abinõud ohu miinimumini viimiseks päästeoperatsioonides osalevate laeva töötajate jaoks. Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, vastavad sellele nõudele esimesel perioodilisel või tunnistuse ülevaatamisega seotud laeva ohutusvarustuse ülevaatusel pärast 1. juulit 2014, olenevalt sellest, kumb on varasem. 2 Reisiparvlaevad, mis vastavad eeskirjale 26.4, loetakse käesolevale eeskirjale vastavaks. Eeskiri 18 Liiniheiteseadmed Tagatakse koodeksi jao 7.1 nõuetele vastavad liiniheiteseadmed. Eeskiri 19 Avariiväljaõpe ja -õppused 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2 Ohutusseadmestike tundmine ja õppekogunemised 2.1 Laevapere liige, kellele on määratud merepääste ülesanded, on nende ülesannetega tuttav enne mere reisi algust. 2.2 Laeval, mis teeb mere reise, mille puhul reisijad on kavandatud olema pardal üle 24 h, toimuvad äsja pardale tulnud reisijate kogunemised enne sadamast lahkumist või kohe pärast sadamast lahkumist. Reisijaid juhendatakse päästevestide kasutamise ja hädaolukorras tegutsemise kohta. 2.3 Kui uued reisijad tulevad pardale, korraldatakse reisijate ohutusalane juhendamine vahetult enne sadamast lahkumist või kohe pärast sadamast lahkumist. Juhendamine hõlmab juhiseid, mida nõuavad eeskirjad 8.2 ja 8.4, ja see toimub teadete vormis ühes või mitmes keeles, millest reisijad tõenäoliselt aru saavad. Teadete edastamine toimub laeva valjuhääldiside või muude samaväärsete vahendite abil, mida tõenäoliselt kuulevad vähemalt reisijad, kes ei ole seda veel merereisi ajal kuulnud. Juhendamine võib hõlmata punktiga 2.2 nõutavat kogunemist. Juhendamise täiendamiseks võib kasutada infokaarte või plakateid või laeva kuvaritel kuvatavaid videoprogramme, kuid need ei tohi teateid asendada. 3 Õppused 3.1 Õppused viiakse võimaluse korral läbi nii, nagu oleks tegemist tegeliku hädaolukorraga. 3.2 Laevapere liige osaleb iga kuu vähemalt ühes laeva mahajätmise õppuses ja ühes tuletõrjeõppuses. Laevapere õppused toimuvad 24 h jooksul laeva sadamast lahkumisest, kui üle 25% laevaperest ei ole osalenud laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppusel selle konkreetse laeva pardal eelmisel kuul. Kui laev võetakse esimest korda kasutusele pärast oluliste muudatuse tegemist või kui võetakse tööle uus laevapere, korraldatakse need õppused enne laeva sadamast lahkumist. Administratsioon võib aktsepteerida muid vähemalt samaväärseid meetmeid laevaklassidel, mille puhul see on raskendatud. 3.3 Laevapere liikmed, kes vastutavad sisenemise eest kinnisse ruumi või kellel on päästeülesandeid, harjutavad kinnisesse ruumi sisenemist ja osalevad päästeõppustel, mida korraldatakse laeva pardal vähemalt kord kahe kuu jooksul. 3.4 Laeva mahajätmise õppus 3.4.1 Laeva mahajätmise õppus hõlmab: .1 reisijate ja laevapere kutsumist kogunemiskohtadesse häiresignaaliga, mida nõuab eeskiri 6.4.2, millele järgneb õppuse teade valjuhääldiside või muu sidesüsteemi kaudu, ning tagatakse, et nad on teadlikud laeva mahajätmise korrast; .2 punktidesse ilmumist ja laevahäirete kavas kirjeldatud ülesanneteks ettevalmistumist; .3 kontrollimist, et reisijad ja laevapere on sobivalt riietunud; .4 kontrollimist, et päästevestid on õigesti selga pandud; .5 vähemalt ühe päästepaadi allalaskmist pärast vajalikke ettevalmistustöid veeskamiseks; .6 päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist; .7 päästeparvede veeskamiseks kasutatavate taavetite kasutamist; .8 kajutitesse lõksu jäänud reisijate treeningotsingut ja -päästmist ja .9 juhiseid päästevahendite raadioseadmete kasutamise kohta. 3.4.2 Erinevad päästepaadid lastakse võimaluse korral punkti 3.4.1.5 nõuetega kooskõlas alla järjestikustel õppustel. 3.4.3 Välja arvatud punktide 3.4.4 ja 3.4.5 kohaselt, veeskab päästepaadi ja manööverdab seda vees määratud töötav laevapere vähemalt üks kord kolme kuu jooksul laeva mahajätmise õppuse käigus. 3.4.4 Vabalang veeskamiseks ettenähtud päästepaadi korral asub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul laeva mahajätmise õppuse käigus laevapere päästepaati, kinnitab end nõuetekohaselt oma istmetele ja alustab veeskamisprotseduuri kuni, kuid mitte kaasa arvatud päästepaadi tegelik vabastamine (st vabastushaaki ei vabastata). Päästepaat siis kas vabalang veesatakse koos üksnes vajaliku töötava laevaperega pardal või lastakse vette muude veeskamisvahenditega koos töötava laevaperega pardal või ilma nendeta. Mõlemal juhul manööverdab seejärel vees päästepaati töötav laevapere. Mitte rohkem kui kuuekuuliste vahedega vabalang veesatakse päästepaat üksnes töötava laevaperega pardal või simuleeritakse veeskamist organisatsiooni väljatöötatud suuniste kohaselt . 3.4.5 Administratsioon võib lubada rahvusvahelistel lühireisidel sõitvatel laevadel mitte veesata päästepaate ühel küljel, kui nende sildumise kord sadamas ja nende sõidumustrid ei võimalda päästepaatide veeskamist sellel küljel. Kõiki selliseid päästepaate lastakse siiski alla vähemalt kord 3 kuu jooksul ja veesatakse vähemalt kord aastas. 3.4.6 Kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav, veesatakse valvepaadid, välja arvatud päästepaadid, mis on ühtlasi ka valvepaadid, iga kuu koos neile määratud laevaperega pardal ja manööverdatakse nendega vees. Kõikidel juhtudel täidetakse seda nõuet vähemalt kord 3 kuu jooksul. 3.4.7 Kui päästepaadi ja valvepaadi veeskamisõppused korraldatakse laeva edasiliikumisel, korraldatakse selliseid õppuseid nendega kaasnevate ohtude tõttu üksnes varjulistes vetes selliste õppuste korraldamises kogenud ohvitseri kontrolli all. 3.4.8 Kui laev on varustatud laeva evakuatsioonisüsteemidega, hõlmavad õppused protseduuride harjutamist, mis on vajalikud sellise süsteemi kasutuselevõtmiseks kuni hetkeni, mis vahetult eelneb süsteemi tegelikule kasutuselevõtmisele. Õppuste seda aspekti tuleks täiendada regulaarse juhendamisega, kasutades eeskirjaga 35.4 nõutavaid pardal olevaid koolitusabivahendeid. Lisaks koolitatakse süsteemi rühma liiget võimaluse korral täiendavalt osalemise teel samasuguse süsteemi täielikul vetteviimisel kas laeva pardal või kaldal vahedega, mis ei ületa 2 aastat, kuid mitte mingil juhul 3 aastat. Sellise väljaõppe saab ühendada kasutuselevõtuga, mida nõuab eeskiri 20.8.2. 3.4.9 Kogunemiskohtade ja laeva mahajätmise avariivalgustust katsetatakse igal laeva mahajätmise õppusel. 3.5 Tuletõrjeõppused 3.5.1 Tuletõrjeõppused tuleks planeerida sellisel viisil, et nõuetekohast tähelepanu pööratakse regulaarsele harjutamisele erinevates hädaolukordades, mis võivad tekkida laevade tüübist ja lastist sõltuvalt. 3.5.2 Tuletõrjeõppus hõlmab järgmist: .1 punktidesse ilmumine ja eeskirjaga 8 nõutavas laevahäirete kavas kirjeldatud ülesanneteks ettevalmistumine; .2 tuletõrjepumba käivitus, kasutades vähemalt kahte nõutavat veejuga näitamaks, et süsteem on nõuetekohases töökorras; .3 tuletõrjuja varustuse ja muu individuaalse päästevarustuse kontrollimine; .4 asjakohaste sideseadmete kontrollimine; .5 veetihedate uste, tulekindlate uste, tulesiibrite ja ventilatsioonisüsteemide peasisselaske- ja -väljalaskeavade toimimise kontrollimine õppuse alal ja .6 vajalike seadmete kontrollimine laeva järgnevaks mahajätmiseks. 3.5.3 Õppuste käigus kasutatavad seadmed muudetakse viivitamata täielikult toimivaks ning õppuste käigus avastatud vead ja defektid parandatakse võimalikult kiiresti. 3.6 Kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppused 3.6.1 Kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppused tuleks planeerida ja viia läbi ohutul viisil, võttes vastavalt vajadusele arvesse organisatsiooni väljatöötatud soovitustes antud juhiseid . 3.6.2 Kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppus hõlmab järgmist: .1 sisenemiseks vajalike isikukaitsevahendite kontrollimine ja kasutamine; .2 sideseadmete ja -toimingute kontrollimine ja kasutamine; .3 kinniste ruumide õhu sisalduse mõõtmise vahendite kontrollimine ja kasutamine; .4 päästevarustuse ja -toimingute kontrollimine ja kasutamine ja .5 esmaabijuhised ja elustamisvõtted. 4 Väljaõpe ja juhendid pardal 4.1 Laeva päästevahendite, sealhulgas päästepaatide ja -parvede seadmete ja laeva tulekustutusvahendite kasutamiskoolitus pardal korraldatakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2 nädalat pärast seda, kui laevapere liige laevaga liitub. Kui laevapere liige täidab regulaarselt plaanilisi rotatsiooniülesandeid laevas, korraldatakse selline väljaõpe hiljemalt 2 nädalat pärast laevaga esmakordse liitumise aega. Juhiseid laeva tulekustutusvahendite, päästevahendite kasutamise ja merel ellujäämise kohta antakse sama sagedusega, nagu toimuvad õppused. Individuaalne juhendamine võib hõlmata laeva pääste- ja tulekustutusvahendite erinevaid osi, kuid kogu laeva pääste- ja tulekustutusvahendeid käsitletakse mis tahes 2-kuulise perioodi jooksul. 4.2 Laevapere liikmele antakse juhised, mis hõlmavad järgmist, kuid ei pruugi nendega piirduda: .1 laeva täispuhutavate päästeparvede toimimine ja kasutus; .2 alajahtumise probleemid, esmaabi alajahtumise korral ja muud asjakohased esmaabitoimingud; .3 erijuhised, mis on vajalikud laeva päästevahendite kasutamiseks raskete ilmastikuolude ja raskete mereolude korral; .4 tulekustutusvahendite töö ja kasutamine ja .5 kinniste ruumidega seotud ohud ja pardal kasutatavad protseduurid ohutuks sisenemiseks sellistesse ruumidesse, mis peaksid vastavalt vajadusele võtma arvesse organisatsiooni väljatöötatud soovitustes antud juhiseid . 4.3 Pardal korraldatav koolitus taavet-päästeparvede kasutamise kohta toimub vahedega, mis ei ületa 4 kuud laeval, mis on selliste seadmetega varustatud. Võimaluse korral hõlmab see päästeparve täitmist ja allalaskmist. Selline päästeparv võib olla eripäästeparv, mis on ette nähtud üksnes väljaõppeks ja mis ei moodusta laeva päästeseadmete osa; selline eripäästeparv on silmatorkavalt märgistatud. 5 Dokumentatsioon Kogunemiste korraldamise kuupäev, laeva mahajätmise õppuste ja tuletõrjeõppuste üksikasjad, kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppused, muude päästevahendite õppused ja pardal toimuv väljaõpe registreeritakse sellises logiraamatus, nagu administratsioon võib ette näha. Kui täiskogunemist, -õppust või -väljaõpet ei korraldata määratud ajal, tehakse kanne logiraamatusse korraldatud kogunemise, õppuse või väljaõppe asjaolude ja ulatuse kohta. Eeskiri 20 Operatiivne valmisolek, tehnohooldus ja kontroll 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes. Punktide 3.2, 3.3 ja 6.2 nõudeid täidetakse võimaluse piires laevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 1986. 2 Operatiivne valmisolek Enne laeva sadamast lahkumist ja kogu mere reisi ajal on kõik päästevahendid töökorras ja valmis koheseks kasutamiseks. 3 Tehnohooldus 3.1 Päästevahendite tehnohooldus, katsetamine ja kontroll toimub organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel ja viisil, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse selliste seadmete töökindluse tagamist. 3.2 Tagatakse juhendid eeskirja 36 kohaste päästevahendite tehnohoolduse kohta pardal ja tehnohooldust tehakse vastavalt. 3.3 Administratsioon võib kooskõlas punkti 3.2 nõuetega lubada laeval tehtavat planeeritud tehnohooldusprogrammi, mis hõlmab eeskirja 36 nõudeid. 4 Lööprite tehnohooldus Lööpreid, mida kasutatakse veeskamisel, kontrollitakse perioodiliselt , pöörates erilist tähelepanu läbi siivide mineku aladele, ja need uuendatakse, kui see on vajalik lööprite kahjustumise tõttu või vahedega, mis ei ületa 5 aastat, olenevalt sellest, kumb on varasem. 5 Varuosad ja remondiseadmed Tagatakse varuosad ja remondiseadmed päästevahenditele ja nende komponentidele, mis kuluvad või mida tarvitatakse liigselt ning mida tuleb regulaarselt vahetada. 6 Iganädalane ülevaatus Järgmised katsed ja ülevaatused tehakse iga nädal ja ülevaatuse aruanne kantakse logiraamatusse: .1 kõik päästepaadid ja -parved, valvepaadid ja veeskamisvahendid vaadatakse visuaalselt üle, et tagada nende kasutusvalmidus. Ülevaatus hõlmab ilma sellega piirdumata haakide seisundit, nende kinnitust päästepaadile ning koormuse all toimiva vabastusseadme nõuetekohast ja täielikku lähtestamist; .2 kõik päästepaatide ja valvepaatide mootorid käivitatakse kokku vähemalt 3 minutiks, tingimusel et ümbritseva õhu temperatuur on kõrgem kui mootori käivitamiseks ja tööks nõutav minimaalne temperatuur. Selle aja jooksul tuleks näidata, et käigukastid ja käigukasti hammasülekanded toimivad rahuldavalt. Kui valvepaati paigaldatud päramootori eripära ei võimalda selle töötamist 3 min jooksul, välja arvatud sukeldunud sõukruviga, tuleb tagada sobiv veevarustus. Erijuhtudel võib administratsioon loobuda sellest nõudest laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 1986; .3 päästepaate, välja arvatud vabalang päästepaate liigutatakse kaubalaevadel nende kinnituskohast ilma inimesteta pardal ulatuses, mis on vajalik näitamaks veeskamisvahendite rahuldavat tööd, kui ilmastiku- ja meretingimusi seda võimaldavad, ja .4 katsetatakse üldhäiresignaali. 7 Igakuine ülevaatus 7.1 Kõik päästepaadid, välja arvatud vabalang päästepaadid, pööratakse nende kinnituskohast välja ilma inimesteta pardal, kui ilmastiku- ja meretingimusi tingimused seda võimaldavad. 7.2 Päästevahendite, sealhulgas päästepaadi seadmete ülevaatus tehakse kord kuus eeskirjaga 36.1 nõutavat kontrollnimekirja kasutades, tagamaks et nad on terviklikud ja heas korrad. Ülevaatuse aruanne kantakse logiraamatusse. 8 Täispuhutavate päästeparvede, täispuhutavate päästevestide, laeva evakuatsioonisüsteemide teenindus ning täispuhutavate valvepaatide tehnohooldus ja remont 8.1 Täispuhutava päästeparve, täispuhutava päästevesti ja laeva evakuatsioonisüsteemi tehnohooldus toimub järgmiselt: .1 vahedega, mis ei ületa 12 kuud, tingimusel et kui see on raskendatud, võib administratsioon pikendada seda perioodi 17 kuuni, ja .2 heakskiidetud hooldusjaamas, mis on pädev neid teenindama ning kus on nõuetekohased teenindusrajatised ja kus kasutatakse üksnes nõuetekohase väljaõppe saanud töötajaid. 8.2 Laeva evakuatsioonisüsteemide vahelduv kasutamine Lisaks punktiga 8.1 nõutavate laeva evakuatsioonisüsteemide hooldusintervallidele või koos nendega tuleks laeva evakuatsioonisüsteemi laeval vahelduvalt kasutada sagedusega, millega administratsioon nõustub, tingimusel et süsteem pannakse tööle vähemalt kord kuue aasta tagant. 8.3 Administratsioon, mis kiidab heaks uued ja uudsed täispuhutavate päästeparvede seadmed eeskirja 4 kohaselt, võib lubada pikendada hooldusintervalle järgmistel tingimustel: .1 uute ja uudsete päästeparvede seadmete puhul on tõestatud, et pikendatud hooldusintervallide korral neil säilib sama standard, mida nõuab katsetamise kord, .2 päästeparvesüsteemi kontrollivad pardal sertifitseeritud töötajad punkti 8.1.1 kohaselt; .3 hooldust intervalliga, mis ei ületa 5 aastat, tehakse organisatsiooni soovituste kohaselt. 8.4 Kõikide täispuhutavate valvepaatide remont ja tehnohooldus toimub tootja juhiste kohaselt. Avariiremonti võidakse teha laeva pardal; jooksevremonti tehakse siiski heakskiidetud hooldusjaamas. 8.5 Administratsioon, mis lubab päästeparvede hooldussagedust punkti 8.3 kohaselt, teavitab organisatsiooni sellest eeskirja I/5(b) kohaselt. 9 Hüdrostaatiliste päästikute perioodiline tehnohooldus Hüdrostaatiliste päästikute, välja arvatud ühekordselt kasutatavate hüdrostaatiliste päästikute tehnohooldust tehakse järgmiselt: .1 vahedega, mis ei ületa 12 kuud, tingimusel et kui see on raskendatud, võib administratsioon pikendada seda perioodi 17 kuuni , ja .2 heakskiidetud hooldusjaamas, mis on pädev neid teenindama ning kus on nõuetekohased teenindusrajatised ja kus kasutatakse üksnes nõuetekohaselt väljaõpetatud töötajaid. 10 Paigutuskohtade märgistamine Päästeseadmete konteinerid, braketid, raamistikud ja muud samasugused paigutuskohad tähistatakse organisatsiooni soovituste kohaselt sümbolitega, mis näitavad sellesse kohta paigutatud seadmeid. Kui sellisesse kohta on paigutatud mitu seadet, siis näidatakse ära ka seadmete arv. 11 Veeskamisvahendite ja koormuse all toimivate vabastusseademete perioodiline tehnohooldus 11.1 Veeskamisvahendeid: .1 hooldatakse pardal tehtava tehnohoolduse juhendite kohaselt, mida nõuab eeskiri 36; .2 vaadatakse põhjalikult üle aastaülevaatustel, mida nõuavad vastavalt vajadusele eeskirjad I/7 või I/8, ja .3 neile tehakse punktis .2 viidatud ülevaatuse lõpetamisel prassivintsi dünaamiline koormuskatse maksimaalsel allalaskmise kiirusel. Rakendatav koormus on päästepaatide ja -parvede või valvepaatide mass ilma inimesteta pardal, välja arvatud et vahedega, mis ei ületa viit aastat, tehakse katset ohutu koormusega, mis võrdub 1,1 kordse päästepaatide ja -parvede või valvepaatide kaaluga koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega. 11.2 Päästepaati või valvepaati, millel on koormuse all toimiv vabastusseade, sealhulgas vabalang päästepaadi vabastussüsteemid: .1 hooldatakse pardal tehtava tehnohoolduse juhendite kohaselt, mida nõuab eeskiri 36; .2 sellele teevad põhjaliku ülevaatuse ja töökatsetuse aastaülevaatuste käigus, mida nõuavad eeskirjad I/7 ja I/8, nõuetekohaselt väljaõppe saanud süsteemi tundvad töötajad, ja .3 neid katsetatakse töös 1,1 kordse paadi kogumassiga koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega, kui vabastusseadmele tehakse hooldusremonti. Selline hooldusremont ja katsetamine toimub vähemalt kord viie aasta tagant. .4 Olenemata eespool toodud alapunktist .3 tehakse vabalang päästepaatide vabastussüsteemide töökatsetus kas vabalang veeskamise teel koos üksnes töötava laevaperega pardal või simuleeritud veeskamise teel, mis viiakse läbi organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel . 11.3 Taavet-päästeparvede automaatseid vabastushaake: .1 hooldatakse pardal tehtava tehnohoolduse juhendite kohaselt, mida nõuab eeskiri 36; .2 sellele teevad põhjaliku ülevaatuse ja töökatsetuse aastaülevaatuste käigus, mida nõuavad eeskirjad I/7 ja I/8, nõuetekohaselt väljaõppe saanud süsteemi tundvad töötajad, ja .3 katsetatakse töös 1,1 kordse päästeparve kogumassiga koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega, kui automaatsetele vabastushaakidele tehakse hooldusremonti. Selline hooldusremont ja katsetamine toimub vähemalt kord viie aasta tagant. II JAGU - REISILAEVAD (LISANÕUDED) Eeskiri 21 Päästepaadid ja -parved ja valvepaadid 1 Päästepaadid ja -parved 1.1 Rahvusvahelisi mere reise, mis ei ole rahvusvahelised lühireisid, tegevatel reisilaevadel on: .1 poolkinnised või kinnised päästepaadid, mis vastavad koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele, kummalgi küljel sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad mitte vähem kui 50% pardal olevate inimeste koguarvust. Administratsioon võib lubada päästepaatide asendamist samasuguse kogumahutavusega päästeparvedega, tingimusel et laeva mõlemal küljel on alati piisavalt päästepaate, et mahutada 37,5% pardal olevate inimeste koguarvust. Täispuhutavad või jäigad päästeparved vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele ja neid teenindavad laeva mõlemale küljele võrdselt paigaldatud veeskamisvahendid ja .2 lisaks on täispuhutavad või jäigad päästeparved, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele, sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad vähemalt 25% pardal olevate inimeste koguarvust. Neid päästeparvi teenindab vähemalt üks veeskamisvahend kummalgi küljel, mis võidakse paigaldada kooskõlas punkti 1.1.1 nõuetega, või samaväärne heakskiidetud vahend, mida saab kasutada mõlemal küljel. Nende päästeparvede paigutus ei pea siiski vastama eeskirja 13.5 nõuetele. 1.2 Rahvusvahelisi lühireise tegevatel reisilaevadel on: .1 poolkinnised või kinnised päästepaadid, mis vastavad koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele, sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad vähemalt 30% pardal olevate inimeste koguarvust. Päästepaadid ja -parved on võimaluse korral jaotatud võrdselt mõlemale laeva küljele. Lisaks on täispuhutavad või jäigad päästeparved, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele, sellise kogumahutavusega, et koos päästepaadi mahutavusega mahutavad päästepaadid ja -parved kõik pardal olevad inimesed. Päästeparvi teenindavad veeskamisvahendid on jaotatud võrdselt mõlemale laeva küljele ja .2 lisaks on täispuhutavad või jäigad päästeparved, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele, sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad vähemalt 25% pardal olevate inimeste koguarvust. Neid päästeparvi teenindab vähemalt üks veeskamisvahend kummalgi küljel, mis võidakse paigaldada kooskõlas punkti 1.2.1 nõuetega, või samaväärne heakskiidetud vahend, mida saab kasutada mõlemal küljel. Nende päästeparvede paigutus ei pea siiski vastama eeskirja 13.5 nõuetele. 1.3 Kõiki päästepaate ja -parvi, mis on nõutavad laeva mahajätmise tagamiseks kõikide pardal olevate inimeste poolt, saab veesata koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega 30 min jooksul laeva mahajätmissignaali andmisest pärast seda, kui kõik inimesed on kogunenud selgapandud päästevestidega. 1.4 Punkti 1.1 või 1.2 nõuete täitmise asemel võivad alla 500 tonnise kogumahutavusega reisilaevad, mille pardal olevate inimeste koguarv on alla 200, vastata järgmistele nõuetele: .1 neil on laeva mõlemal küljel täispuhutavad või jäigad päästeparved, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele ja on sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed. .2 välja arvatud kui punktiga 1.4.1 nõutavad päästeparved on paigaldatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele teisaldamine ühe avateki tasandil, paigaldatakse lisapäästeparved nii, et kummalgi küljel kasutatav kogumaht katab 150% pardal olevate inimeste koguarvust. .3 kui punktiga 2.2 nõutav valvepaat on ka koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele vastav poolkinnine või kinnine päästepaat, võib selle arvata punktiga 1.4.1 nõutava kogumahu sisse, tingimusel et laeva kummalgi küljel kasutatav kogumaht katab vähemalt 150% pardal olevate inimeste koguarvust, ja .4 juhul kui üks päästepaat ja -parv läheb kaduma või muutub kasutuskõlbmatuks, on kummalgi küljel kasutada piisavalt päästepaate ja -parvi, sealhulgas need, mis on paigutatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele teisaldamine ühe avateki tasandil, et mahutada kõik pardal olevad inimesed. 1.5 Koodeksi jao 6.2 nõuetele vastav laeva evakuatsioonisüsteem või -süsteemid võib asendada punktiga 1.1.1 või 1.2.1 nõutavate samaväärse mahutavusega päästeparvede ja veeskamisvahenditega. 2 Valvepaadid 2.1 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega reisilaevadel on vähemalt üks koodeksi jao 5.1 nõuetele vastav valvepaat laeva kummalgi küljel. 2.2 Alla 500 tonnise kogumahutavusega reisilaevadel on vähemalt üks koodeksi jao 5.1 nõuetele vastav valvepaat. 2.3 Päästepaati võib aktsepteerida valvepaadina, tingimusel et see ja selle veeskamis- ja hiivamisseadmed vastavad samuti valvepaadi nõuetele. 3 Päästeparvede kokkukogumine vees 3.1 Reisilaevadel olevate päästepaatide ja valvepaatide arv on piisav tagamaks, et laeva mahajätmiseks kõigi pardal olevate inimeste poolt ei ole päästepaadil või valvepaadil vaja kokku koguda mitte rohkem kui kuus päästeparve. 3.2 Rahvusvahelisi lühireise tegevatel reisilaevadel olevate päästepaatide ja valvepaatide arv on piisav tagamaks, et laeva mahajätmiseks kõigi pardal olevate inimeste poolt ei ole päästepaadil või valvepaadil vaja kokku koguda mitte rohkem kui üheksa päästeparve. Eeskiri 22 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästerõngad 1.1 Reisilaeval on mitte vähem kui eeskirja 7.1 ja koodeksi jao 2.1 nõuetele vastav järgmises tabelis ettenähtud arv päästerõngaid. Laeva pikkus meetrites Päästerõngaste minimaalne arv alla 60 8 60 ja vähem kui 120 12 120 ja vähem kui 180 18 180 ja vähem kui 240 24 vähemalt 240 30 1.2 Olenemata eeskirjast 7.1.3 on alla 60 m pikkustel reisilaevadel mitte vähem kui kuus isesüttivate tuledega päästerõngast. 2 Päästevestid 2.1 Lisaks päästevestidele, mida nõuab eeskiri 7.2, on reisilaeval päästevestid vähemalt 5%le pardal olevate inimeste koguarvust. Need päästevestid paigutatakse silmatorkavatesse kohtadesse tekil või kogunemiskohtades. 2.2 Kui reisijate päästevestid on paigutatud kajutitesse, mis asuvad üldkasutatavate ruumide ja kogunemiskohtade vahelistest otseteedest eemal, paigutatakse eeskirja 7.2.2 alusel nõutavad reisijate lisapäästevestid üldkasutatavatesse ruumidesse, kogunemiskohtadesse või otseteedele nende vahel. Päästevestid paigutatakse nii, et nende jaotamine ja selgapanek ei takista organiseeritud liikumist kogunemiskohtadesse ning päästevahenditesse asumise kohtadesse. 3 Päästevestide tuled 3.1 Kõigil reisilaevadel varustatakse iga päästevest valgustiga, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele. 3.2 Administratsioon võib aktsepteerida reisilaevade pardal päästevestidele enne 1. juulit 1998 paigaldatud tulesid, mis ei vasta täielikult koodeksi punktile 2.2.3, kuni päästevesti tuli asendatakse tavapäraselt või kuni esimese perioodilise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2002, olenevalt sellest, kumb toimub varem. 4 Päästetürbid ja soojusthoidvad vahendid 4.1 Kõikidel reisilaevadel on iga päästepaadi jaoks laeval vähemalt kolm koodeksi jao 2.3 nõuetele vastavat päästetürpi ja lisaks koodeksi jao 2.5 nõuetele vastav soojusthoidev vahend iga päästepaati paigutatava inimese jaoks, kellel ei ole päästetürpi. Neid päästetürpe ja soojusthoidvaid vahendeid ei pea olema järgmistel juhtudel: .1 inimeste jaoks, kes paigutatakse täiesti kinnistesse või poolkinnistesse päästepaatidesse, või .2 kui laev te osta b merereise alaliselt soojas kliimas, kus need on administratsiooni arvates mittevajalikud. 4.2 Punkti 4.1.1 kohaldatakse ka selliste poolkinniste või kinniste päästepaatide suhtes, mis ei vasta koodeksi jao 4.5 või 4.6 nõuetele, tingimusel et need on enne 1. juulit 1986 ehitatud laevadel. Eeskiri 23 Päästepaatidesse ja -parvedele ja valvepaatidesse asumise seadmed 1 Reisilaevade päästevahenditesse asumise seadmed on projekteeritud järgmiselt: .1 kõikidesse päästepaatidesse asutakse ja need veesatakse kas otse nende kinnituskohast või päästevahenditesse asumise tekilt, kuid mitte mõlemalt, ja .2 taavet-päästeparvedele asutakse ja need veesatakse otse kinnituskoha kõrval asuvast kohast või kohast, kuhu eeskirja 13.5 nõuete kohaselt viiakse päästeparv enne veeskamist. 2 Valvepaadi seadmed on sellised, et valvepaati saab asuda ja seda veesata otse kinnituskohalt koos valvepaadi meeskonda määratud arvu inimestega pardal. Olenemata punkti 1.1 nõuetest, kui valvepaat on ka päästepaat ja muudesse päästepaatidesse asutakse ja need veesatakse päästevahenditesse asumise tekilt, on seadmed sellised, et valvepaati saab asuda ja seda veesata ka päästevahenditesse asumise tekilt. Eeskiri 24 Päästepaatide ja -parvede paigutus Päästepaatide ja -parvede paigutuskõrgus reisilaeval võtab arvesse eeskirja 13.1.2 nõudeid, eeskirja II-2/28* päästesätteid, laeva suurust ja selle kavandatavas tegutsemispiirkonnas tõenäoliselt esinevaid ilmastikutingimusi. Taavet-päästepaatide ja -parvede puhul ei ületa taaveti pea kõrgus, kui päästepaadid ja -parved on nendesse asumise asendis, võimaluse korral 15 m veeliinist laeva vähimvarudega meresõidu korral. Eeskiri 25 Kogunemiskohad Lisaks eeskirja 11 nõuetele vastamisele on reisilaeval reisijate kogunemiskohad, mis: .1 on päästevahenditesse asumise kohtade läheduses ja võimaldavad reisijatel hõlpsat juurdepääsu neile, kui nad ei ole samas kohas, ja .2 on piisavalt avarad reisijate kokkukogumiseks ja juhendamiseks, kuid vähemalt 0,35 m² reisija kohta. Eeskiri 26 LISANÕUDED REISIPARVLAEVADELE 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide reisiparvlaevade suhtes. Reisiparvlaevad, mis on ehitatud: .1 1. juulil 1998 või pärast seda, vastavad punktide 2.3, 2.4, 3.1, 3.2, 3.3, 4 ja 5 nõuetele; .2 1. juulil 1986 või pärast seda ja enne 1. juulit 1998, vastavad punkti 5 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 1998, ja punktide 2.3, 2.4, 3 ja 4 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 2000; .3 enne 1. juulit 1998, vastavad punkti 5 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 1998, ja punktide 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 3 ja 4 nõuetele hiljemalt esimesel perioodilisel ülevaatusel pärast 1. juulit 2000, ja .4 enne 1. juulit 2004, vastavad punkti 2.5 nõuetele hiljemalt esimesel ülevaatusel sellel kuupäeval või pärast seda. 2 Päästeparved 2.1 Reisiparvlaevade päästeparvi teenindavad laeva mõlemale küljele võrdselt jagatud koodeksi jao 6.2 nõuetele vastavad laeva evakuatsioonisüsteemid või koodeksi punkti 6.1.5 nõuetele vastavad veeskamisvahendid. 2.2 Reisiparvlaeva päästeparv on varustatud isepinnalduvate vabastusseadmetega, mis vastavad eeskirja 13.4 nõuetele. 2.3 Reisiparvlaeva päästeparv on koodeksi punkti 4.2.4.1 või 4.3.4.1 nõuetele vastava sisenemisrambiga varustatud tüüpi. 2.4 Reisiparvlaeva päästeparv on kas automaatselt püstuv või ümberpööratav tendiga päästeparv, mis on merel stabiilne ja mida saab ohutult kasutada olenemata sellest, kumb pool on üleval. Alternatiivina on laeval automaatselt püstuvad päästeparved või ümberpööratavad tendiga päästeparved lisaks tavapärastele päästeparvede täiskompletile sellise kogumahutavusega, et mahutatakse vähemalt 50% inimestest, kes päästepaatidesse ei mahu. See päästeparvede lisamaht määratakse kõigi pardal viibivate inimeste arvu ja päästepaatidesse mahtuvate inimeste arvu vahe alusel. Sellise päästeparve on administratsioon heaks kiitnud, võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud soovitusi. 2.5 Reisiparvlaevadel olevad päästeparved varustatakse otsingu- ja päästevahendiga asukoha kindlakstegemiseks suhtega üks otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks iga nelja päästeparve kohta. Otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks paigaldatakse päästeparve sisse nii, et selle antenn on päästeparve kasutamise korral üle ühe meetri üle merepinna, välja arvatud ümberpööratavad tendiga päästeparved, mille puhul otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks paigutatakse nii, et ellujäänud saavad sellele hõlpsasti juurde pääseda ja seda kasutada. Otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks paigutatakse nii, et seda saab päästeparve kasutamise korral käsitsi kasutada. Asukoha kindlakstegemiseks otsingu- ja päästevahendiga varustatud päästeparvede konteinereid on selgelt tähistatud." 3 Kiirvalvepaadid 3.1 Vähemalt üks reisiparvlaeva valvepaatidest on kiirvalvepaat, mis vastab koodeksi jao 5.1.4 nõuetele . 3.2 Kiirvalvepaati teenindab sobiv veeskamisvahend, mis vastab koodeksi jaole 6.1.7. 3.3 Vähemalt kahte iga kiirvalvepaadi meeskonda õpetatakse ja nad harjutavad regulaarselt, võttes arvesse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse (STCW) koodeksit ning soovitusi, mille on vastu võtnud organisatsioon , sealhulgas nende päästevahendite kõik pääste-, käsitlemis-, manööverdus-, tööaspektid mitmesugustes tingimustes ja nende rihtimine pärast kaadumist. 3.4 Juhul kui enne 1. juulit 1997 ehitatud reisiparvlaeva seadmed või suurus takistab punktiga 3.1 nõutava kiirvalvepaadi paigaldamist, võib kiirvalvepaadi paigaldada olemasoleva valvepaadina aktsepteeritud päästepaadi asemel või enne 1. juulit 1986 ehitatud laevade puhul hädaolukorras kasutatavate paatide asemel, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud: .1 paigaldatud kiirvalvepaati teenindab punktile 3.2 vastav veeskamisvahend; .2 eespool nimetatud asendamisega kaotatud päästepaatide ja -parvede maht kompenseeritakse päästeparvede paigaldamisega, mis suudavad vedada asendatud päästepaadiga võrdset arvu inimesi, ja .3 selliseid päästeparvi teenindavad olemasolevad veeskamisvahendid või laeva evakuatsioonisüsteemid. 4 Päästevahendid 4.1 Reisiparvlaev varustatakse tõhusate vahenditega ellujäänute kiireks veest väljatõstmiseks ning päästeseadmetelt või päästepaatidest ja -parvedelt laevale viimiseks. 4.2 Ellujäänute laevale viimise vahendid võivad moodustada osa laeva evakuatsioonisüsteemist või osa pääste eesmärgil kavandatud süsteemist. 4.3 Kui laeva evakuatsioonisüsteemi liugrenn on ette nähtud ellujäänute laeva tekile toomise vahendiks, varustatakse liugrenn nöörkäsipuude või redelitega liugrennist ülesronimisel abistamiseks. 5 Päästevestid 5.1 Olenemata eeskirjade 7.2 ja 22.2 nõuetest paigutatakse piisav arv päästeveste kogunemiskohtade lähedusse, et reisijad ei peaks päästevestide võtmiseks oma kajutitesse tagasi minema. 5.2 Reisiparvlaevades varustatakse päästevest koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele vastava tulega. Eeskiri 27 Teave reisijate kohta 1 Kõik reisilaevade pardal olevad inimesed loetakse enne laeva väljasõitu üle. 2 Andmed inimeste kohta, kes on teatanud, et vajavad erihoolt või abi hädaolukordades, registreeritakse ja edastatakse kaptenile enne laeva väljasõitu. 3 Lisaks registreeritakse otsingu ja pääste eesmärgil hiljemalt 1. jaanuaril 1999 kõikide pardal olijate nimed ja sugu, eristades täiskasvanud, lapsed ja väikelapsed. 4 Punktidega 1, 2 ja 3 nõutavad teavet hoitakse kaldal ja see on vajaduse korral otsingu- ja päästeteenistuse poolt hõlpsasti kasutatav. 5 Administratsioonid võivad vabastada reisilaevad punkti 3 nõuetest, kui selliste laevade plaanilised mere reisid raskendavad selliste dokumentide koostamist. Eeskiri 28 Helikopteri maandumis- ja pealevõtmisalad 1 Kõik reisiparvlaevad varustatakse helikopteri pealevõtmisalaga, mille administratsioon on heaks kiitnud organisatsiooni vastuvõetud soovitusi arvesse võttes. 2 130 m pikkused ja pikemad reisiparvlaevad, mis on ehitatud 1. juulil 1999 või pärast seda, varustatakse helikopteri maandumisalaga, mille administratsioon on heaks kiitnud organisatsiooni vastuvõetud soovitusi arvesse võttes. Eeskiri 29 Reisilaevade kaptenite otsusetegemise abisüsteem 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide reisilaevade suhtes. Reisilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 1997, vastavad käesoleva eeskirja nõuetele hiljemalt esimese perioodilise ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 1999. 2 Kõikides reisilaevades tagatakse otsusetegemise abisüsteem komandosillal hädaolukordade juhtimiseks. 3 Süsteem koosneb vähemalt trükitud häireolukorra tegevuskavast või -kavadest. Kõik tõenäolised hädaolukorrad on häireolukorra tegevuskavas või -kavades tuvastatud, sealhulgas, kuid mitte ainult järgmised hädaolukordade põhirühmad: .1 tulekahju; .2 laeva vigastus; .3 reostus; .4 laeva ohutust ning reisijate ja laevapere turvalisust ohustavad õigusvastased teod; .5 töötajatega seotud õnnetusjuhtumid; .6 lastiga seotud õnnetusjuhtumid ja .7 hädaabi teistele laevadele. 4 Hädaolukorra juhendis või -juhendites kehtestatud hädaolukorra töökorraldus annab kaptenitele otsuste tegemise abi mis tahes hädaolukordade kombinatsiooni lahendamiseks. 5 Hädaolukorra tegevuskava või -kavad on ühetaolise ülesehitusega ja hõlpsasti kasutatavad. Vajaduse korral kasutatakse reisilaeva merereisi aegse püstuvuse määramisel kasutatud tegelikku lastimisseisundit hädaolukorra ohjamise eesmärgil. 6 Lisaks trükitud hädaolukorra tegevuskavale või -kavadele võib administratsioon aktsepteerida ka komandosillal arvutipõhise otsustetegemise abisüsteemi kasutamist, mis annab kogu hädaolukorra tegevuskavas või -kavades, kordades, kontroll-lehtedel jne sisalduva teabe ja mille abil võib saada tõenäolistes hädaolukordades soovituslike tegevuste loetelu. Eeskiri 30 Õppused 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide reisilaevade suhtes. 2 Reisilaevadel toimub iga nädal laeva mahajätmise õppus ja tuletõrjeõppus. Kogu laevapere ei pea olema igasse õppusse kaasatud, kuid iga laevapere liige peab osalema laeva mahajätmise õppuses ja tuletõrjeõppuses kord kuus, nagu nõutud eeskirjas 19.3.2. Reisijaid julgustatakse tungivalt nendes õppustes osalema. III JAGU - KAUBALAEVAD (LISANÕUDED) Eeskiri 31 Päästepaadid ja -parved ja valvepaadid 1 Päästepaadid ja -parved 1.1 Kaubalaevadel on: .1 üks või mitu kinnist päästepaati, mis vastavad koodeksi jao 4.6 nõuetele, sellise kogumahutavusega laeva mõlemal küljel, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed, ja .2 lisaks üks või mitu täispuhutavat või jäika päästeparve, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele, massiga alla 185 kg ja paigutatuna kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele viimine ühe avateki tasandil, ja sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed. Kui päästeparv või päästeparved ei ole massiga alla 185 kg ja paigutatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele viimine ühe avateki tasandil, on kummalgi küljel kasutatav kogumahutavus piisav kõigi pardal olijate mahutamiseks. 1.2 Punkti 1.1 nõuete täitmise asemel võib kaubalaevadel olla: .1 üks või mitu vabalang päästepaati, mis vastavad koodeksi jao 4.7 nõuetele ning mida saab vabalang veesata üle laeva ahtri, sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed, ja .2 lisaks laeva kummalgi küljel üks või mitu täispuhutavat või jäika päästeparve, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele, sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed. Päästeparvi vähemalt laeva ühel küljel teenindavad veeskamisvahendid. 1.3 Punkti 1.1 või 1.2 nõuete täitmise asemel võivad alla 85 m pikkused kaubalaevad, välja arvatud naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid, vastata järgmistele nõuetele: .1 neil on laeva mõlemal küljel üks või mitu täispuhutavat või jäika päästeparve, mis vastavad koodeksi jao 4.2 või 4.3 nõuetele ja on sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed; .2 välja arvatud kui punktiga 1.3.1 nõutavad päästeparved on massiga alla 185 kg ja paigaldatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele viimine ühe avateki tasandil, paigaldatakse lisapäästeparved nii, et kummalgi küljel kasutatav kogumaht katab 150% pardal olevate inimeste koguarvust; .3 kui punktiga 2 nõutav valvepaat on ka koodeksi jao 4.6 nõuetele vastav kinnine päästepaat, võib selle arvata punktiga 1.3.1 nõutava kogumahu sisse, tingimusel et laeva kummalgi küljel kasutatav kogumaht katab vähemalt 150% pardal olevate inimeste koguarvust, ja .4 juhul kui üks päästepaat või -parv läheb kaduma või muutub kasutuskõlbmatuks, on kummalgi küljel kasutada piisavalt päästepaate ja -parvi, sealhulgas need, mis on massiga alla 185 kg ja paigutatud kohta, kust on tagatud lihtne ühelt küljelt teisele viimine ühe avateki tasandil, et mahutada kõik pardal olevad inimesed. 1.4 Kaubalaevades, kus horisontaalne kaugus laeva vööritäävi või ahtri kaugeimast punktist päästepaadi või -parve lähima punktini on üle 100 m, on lisaks punktidega 1.1.2 ja 1.2.2 nõutavatele päästeparvedele üks päästeparv paigutatud ahtrist nii kaugele ettepoole või üks ahtrist nii palju ettepoole ja teine nii palju tahapoole, nagu on põhjendatud ja teostatav. Selline päästeparv või sellised päästeparved on kindlalt kinnitatud, et võimaldada nende käsitsi vabastamist, ja nad ei pea olema sellist tüüpi, mida saab veesata heakskiidetud veeskamisseadmega. 1.5 Välja arvatud eeskirjas 16.1.1 viidatud päästepaadid ja -parved, saab kõiki päästepaate ja -parvi, mis on nõutavad laeva mahajätmise tagamiseks kõikide pardal olevate inimeste poolt, veesata koos selle pardal olevate inimeste ja seadmetega 10 min jooksul laeva mahajätmissignaali andmisest. 1.6 Kemikaalitankeritel ja gaasitankeritel, mis eraldavad mürgiseid aure või gaase, on koodeksi jao 4.6 nõuetele vastavate täiesti kinniste päästepaatide asemel päästepaadid, millel on koodeksi jao 4.8 nõuetele vastav autonoomne õhutoesüsteem. 1.7 Naftatankeritel, kemikaalitankeritel ja gaasitankeritel, mis veavad laste, mille leekpunkt ei ole üle 60 °C (kinnise tiigli test), on koodeksi jao 4.6 nõuetele vastavate täiesti kinniste päästepaatide asemel tulekaitsega päästepaadid, mis vastavad koodeksi jao 4.9 nõuetele. 1.8 Olenemata punkti 1.1 nõuetest vastavad eeskirjas IX/1.6 määratletud puistlastilaevad, mis on ehitatud 1. juulil 2006 või pärast seda, punkti 1.2 nõuetele. 2 Valvepaadid Kaubalaevadel on vähemalt üks valvepaat, mis vastab koodeksi jao 5.1 nõuetele. Päästepaati võib aktsepteerida valvepaadina, tingimusel et see ja selle veeskamis- ja hiivamisseadmed vastavad samuti valvepaadi nõuetele. 3 Lisaks päästepaatidele on enne 1. juulit 1986 ehitatud kaubalaevadel: .1 üks või mitu päästeparve, mida saab veesata laeva mõlemalt küljelt, ja sellise kogumahutavusega, et nad mahutavad kõik pardal olevad inimesed. Päästeparv või päästeparved varustatakse soringu või samaväärse päästeparve kinnitamise vahendiga, mis vabastab selle automaatselt uppuvalt laevalt, ja 2 kui horisontaalne kaugus laeva vööritäävi või ahtri kaugeimast punktist päästepaadi või -parve lähima punktini on üle 100 m, lisaks punktiga 3.1. nõutavatele päästeparvedele üks päästeparv paigutatud ahtrist või vöörist nii kaugele või üks ahtrist nii palju ettepoole ja teine nii palju tahapoole, nagu on põhjendatud ja teostatav. Olenemata punkti 3.1 nõuetest võib sellise päästeparve või sellised päästeparved kindlalt kinnitada, et võimaldada nende käsitsi vabastamist. Eeskiri 32 Individuaalsed päästevahendid 1 Päästerõngad 1.1 Kaubalaevadel on mitte vähem kui eeskirja 7.1 ja koodeksi jao 2.1 nõuetele vastav järgmises tabelis ettenähtud arv päästerõngaid. Laeva pikkus meetrites Päästerõngaste minimaalne arv alla 100 8 100 ja vähem kui 150 10 150 ja vähem kui 200 12 vähemalt 200 14 1.2 Isesüttivad tuled tankerite päästerõngastel, mida nõuab eeskiri 7.1.3, on elektripatareiga. 2 Päästevestide tuled 2.1 Käesolevat punkti kohaldatakse kõikide kaubalaevade suhtes. 2.2 Kõigil kaubalaevadel varustatakse iga päästevest päästevesti tulega, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele. 2.3 Administratsioon võib aktsepteerida kaubalaevade pardal päästevestidele enne 1. juulit 1998 paigaldatud tulesid, mis ei vasta täielikult koodeksi punktile 2.2.3, kuni päästevesti tuli asendatakse tavapäraselt või kuni esimese perioodilise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2001, olenevalt sellest, kumb toimub varem. 3 Päästetürbid 3.1 Käesolevat punkti kohaldatakse kõikide kaubalaevade suhtes. Kaubalaevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 2006, täidetakse punktide 3.2–3.5 nõudeid siiski hiljemalt esimesel ohutusvarustuse ülevaatusel 1. juulil 2006 või pärast seda. 3.2 Igale laeva pardal olevale inimesele tagatakse asjakohase suurusega päästetürp, mis vastab koodeksi jao 2.3 nõuetele. Laevadel, välja arvatud eeskirjas IX/1 määratletud puistlastilaevadel, ei pruugi need päästetürbid siiski olla nõutavad, kui laev te ostab merereise alaliselt soojas kliimas, kus päästetürbid on administratsiooni arvates mittevajalikud. 3.3 Kui laevas on vahi- või töökohad, mis asuvad eemal kohast või kohtadest, kus päästetürpe tavaliselt hoitakse, sealhulgas eemal asuvad eeskirja 31.1.4 kohased päästepaadid ja -parved, tagatakse asjakohase suurusega lisapäästetürbid nendes kohtades sellisele inimeste arvule, kes tavaliselt on vahis või töötavad nendest kohtades. 3.4 Päästetürbid paigutatakse nii, et need on hõlpsasti juurdepääsetavad ja nende asukoht on selgelt märgitud. 3.5 Käesoleva eeskirjaga nõutavaid päästetürpe võib kasutada eeskirja 7.3 nõuete täitmiseks. Eeskiri 33 Päästevahenditesse asumise ja veeskamisseadmed 1 Kaubalaeva päästevahenditesse asumise seadmed projekteeritakse nii, et päästepaatidesse saab asuda ja need veesata otse kinnituskohalt ning taavet-päästeparvedele saab asuda ja need veesata otse kinnituskoha kõrval asuvast kohast või kohast, kuhu päästeparv viiakse enne veeskamist eeskirja 13.5 nõuete kohaselt. 2 20 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega kaubalaevades saab kõiki päästepaate siiski veesata, kasutades vajaduse korral vangliine, kui laev liigub kiirusega kuni 5 sõlme vaikses vees. IV JAGU - NÕUDED PÄÄSTEVAHENDITELE JA -SEADMETELE Eeskiri 34 Kõik päästevahendid ja -seadmed vastavad koodeksi kohaldatavatele nõuetele. V JAGU - MUUD SÄTTED Eeskiri 35 Väljaõppejuhend ja pardal olevad koolitusabivahendid 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2.3.2 Punkti 3 nõuetele vastav väljaõppejuhend on laevapere messiruumis ja puhkeruumis või laevapere kajutis. 3 Väljaõppejuhend, mis võib olla mitmeköiteline, sisaldab juhiseid ja teavet kergesti mõistetavas vormis, võimaluse korral illustreeritult, laeva päästevahendite ja parimate ellujäämise viiside kohta. Sellise teabe mis tahes osa võib juhendi asemel olla audiovisuaalsete materjalide kujul. Järgmist selgitatakse üksikasjalikult: .1 vastavalt vajadusele päästevestide, päästetürpide ja kaitsetürpide selgapanek; .2 kogunemine määratud kohas; .3 päästepaatidesse ja -parvedele ja valvepaatidesse asumine, nende veeskamine ja klaarimine, sealhulgas vajaduse korral laeva evakuatsioonisüsteemide kasutamine; .4 päästepaatidest ja -parvedelt veeskamise viis; .5 veeskamisvahendite vabastamine; .6 kaitsemeetodid ja vajaduse korral kaitsevahendite kasutamine veeskamisaladel; .7 valgustus veeskamisaladel; .8 kõikide päästevahendite kasutamine; .9 kõikide avastamisvahendite kasutamine; .10 illustratsioonide abil päästevahendite raadioseadmete kasutamine; .11 triivankrute kasutamine; .12 mootori- ja abiseadmete kasutamine; .13 päästepaatide ja -parvede ja valvepaatide hiivamine, sealhulgas paigutamine ja kinnitamine; .14 keskkonnaohud ja sooja riietuse vajadus; .15 päästepaadi- ja -parverajatise ellujäämiseks kasutamise parim praktika; .16 päästeviisid, sealhulgas helikopteri päästeseadmete kasutamine (tropid, korvid, kanderaamid), pükspoid ja kalda päästevahendid ja laeva liiniheiteseadmed; .17 kõik laevahäirete kavas ja hädaolukorra juhendis toodud muud funktsioonid ja .18 juhendid päästevahendite avariiremondi kohta. 4 Laeva evakuatsioonisüsteemiga varustatud laeval on pardal olevad koolitusabivahendid süsteemi kasutamise kohta. Väljaõppejuhend on koostatud laeva töökeeles. Eeskiri 36 Pardal tehtava tehnohoolduse juhendid Laeva pardal tehtava päästevahendite tehnohoolduse juhendid on kergesti mõistetavad, võimaluse korral illustreeritud ja hõlmavad vastavalt vajadusele iga seadme kohta järgmist: .1 kontrollnimekiri kasutamiseks ülevaatuste tegemisel, mida nõuab eeskiri 20.7; .2 tehnohoolduse ja remondijuhendid; .3 perioodilise tehnohoolduse ajakava; .4 määrimispunktide diagramm koos soovituslike määrdeainetega; .5 asendatavate osade loetelu; .6 varuosade allikate loetelu ja .7 ülevaatuste ja tehnohoolduse arvestusraamat. Eeskiri 37 Laevahäirete kava ja hädaolukorra juhend 1 Laevahäirete kavas esitatakse koodeksi jaoga 7.2 ettenähtud üldhäiresignaali ja valjuhääldiside üksikasjad ja ka laevapere ja reisijate tegevus, kui see häiresignaal kõlab. Laevahäirete kavas märgitakse samuti, kuidas antakse käsk laeva mahajätmiseks. 2 Reisilaevas on kehtestatud kord kajutitesse lõksu jäänud reisijate asukoha kindlakstegemiseks ja päästmiseks. 3 Laevahäirete kavas näidatakse ära ka laevapere erinevatele liikmetele määratud ülesanded, sealhulgas: .1 veetihedate uste, tulekindlate uste, klappide, piigartite, pardailluminaatorite, keilutite, pardaavade ja laeva muude sarnaste avade sulgemine; .2 päästepaatide ja -parvede ja muude päästevahendite seadmestamine; .3 päästepaatide ja -parvede ettevalmistus ja veeskamine; .4 muude päästevahendite üldettevalmistused; .5 reisijate kogunemine; .6 sideseadmete kasutamine; .7 tulekahjudega tegelema määratud tuletõrjerühmade mehitamine ja .8 tuletõrjeseadmete ja -süsteemide kasutamisega seoses määratud eriülesanded. 4 Laevahäirete kavas märgitakse, missugused ohvitserid on määratud tagama pääste- ja tuletõrjevahendite hoidmist heas seisukorras ja valmis koheseks kasutamiseks. 5 Laevahäirete kavas märgitakse asendajad töövõimetuks muutuda võivatele võtmeisikutele, võttes arvesse, et erinevate hädaolukordade puhul võivad osutuda vajalikuks erinevad meetmed. 6 Laevahäirete kavas näidatakse hädaolukorras laevapere liikmetele reisijatega seoses määratud ülesanded. Nende ülesannete hulka kuuluvad: .1 reisijate hoiatamine; .2 jälgimine, et nad on sobivalt riietatud ja neil on päästevestid õigesti seljas; .3 reisijate kogumine kogunemiskohtadesse; .4 korra hoidmine koridorides ja treppidel ning üldiselt reisijate liikumise kontrollimine ja .5 tekkide varu päästepaatidesse ja -parvedele võtmise tagamine. 7 Laevahäirete kava koostatakse enne laeva mereleminekut. Kui pärast laevahäirete kava koostamist toimub laevaperes muutus, mis tingib laevahäirete kava muutmise, vaatab kapten kava kas üle või koostab uue kava. 8 Reisilaevadel kasutatava laevahäirete kava vorm on heaks kiidetud. C OSA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED JA SEADMED Eeskiri 38 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1 Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on sätestada päästevahendite ja -seadmete alternatiivsete lahenduste ja seadmete metodoloogia. 2 Üldsätted 2.1 Päästevahendid ja -seadmed võivad kalduda kõrvale B osa nõuetest, tingimusel et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad asjaomaste nõuetega kavandatule ja tagavad käesoleva peatüki ohutustasemega samaväärse ohutustaseme. 2.2 Kui uudne konstruktsioon või seadmed kalduvad kõrvale B osa normatiivsetest nõuetest, tehakse lahenduse ja seadmete tehniline analüüs, hindamine ja heakskiitmine käesoleva eeskirja kohaselt. 3 Tehniline analüüs Tehniline analüüs koostatakse ja esitatakse administratsioonile organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel ja see hõlmab vähemalt järgmisi elemente: .1 asjaomase laeva tüübi ja päästevahendite ja seadmete kindlaksmääramine; .2 normatiivse(te) nõude (nõuete) tuvastamine, millele päästevahendid ja -seadmed ei vasta; .3 põhjuse tuvastamine, miks kavandatud lahendus ei vasta normatiivsetele nõuetele, mida toetab vastavus muude tunnustatud tehniliste või tööstusstandarditega; .4 asjaomase laeva ja päästevahendite ja -seadmete kindlaksmääramine, mida käsitleb asjakohane normatiivne nõue (käsitlevad asjakohased normatiivsed nõuded): .4.1 hindamiskriteeriumid tagavad ohutustaseme, mis ei ole halvem kui B osas toodud asjakohaste normatiivsete nõuete tase, ja .4.2 hindamiskriteeriumid on kvantifitseeritavad ja mõõdetavad; .5 alternatiivsete lahenduste ja seadmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas lahenduses kasutatud eeldused ja kavandatud tööpiirangud või -tingimused; .6 tehniline põhjendus, mis näitab, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad ohutuse hindamiskriteeriumidele, ja .7 riskihindamine ettepanekuga seotud võimalike vigade ja ohtude tuvastamise alusel. 4 Alternatiivsete lahenduste ja seadmete hindamine 4.1 Punktis 3 nõutavat tehnilist analüüsi hindab ja kiidab heaks administratsioon organisatsiooni väljatöötatud suuniseid arvesse võttes. 4.2 Laeva pardal on administratsiooni heakskiidetud dokumentide koopiad, mis näitavad, et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad käesolevale eeskirjale. 5 Teabevahetus Administratsioon edastab organisatsioonile asjakohast teavet administratsiooni poolt heakskiidetud alternatiivsete lahenduste ja seadmete kohta edastamiseks kõikide konventsiooniosaliste valitsustele. 6 Uus hindamine tingimuste muutumise tõttu Kui alternatiivsetes lahendustes ja seadmetes määratud eeldused ja tööpiirangud muutuvad, tehakse muutunud seisundi alusel tehniline analüüs ja administratsioon kiidab selle heaks. IV PEATÜKK Raadioside A osa ÜLDSÄTTED Eeskiri 1 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõikide laevade suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevaid eeskirju, ning 300 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade suhtes. 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata laevade suhtes, mille suhtes vastasel juhul kohaldataks käesolevaid eeskirju, kui sellised laevad sõidavad Põhja-Ameerika Suurel järvistul ja neid ühendavatel vetel ja nende lisajõgedel kuni idas St. Lamberti lüüsi madalama väljapääsuni Montrealis Quebeci provintsis Kanadas. 3 Mitte ükski käesoleva peatüki säte ei takista hädasoleva laeva, päästepaadi ja -parve või inimese poolt nende käsutuses olevate vahendite kasutamist tähelepanu tõmbamiseks, oma asukohast teatamiseks ja abi kutsumiseks. Eeskiri 2 Mõisted ja määratlused 1 Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisted allpool määratletud tähenduses: .1 sillalt sillale side – ohutusside laevade vahel kohast, kust laevu tavaliselt juhitakse; .2 ööpäevane vaht – raadiovaht, mida ei katkestada, välja arvatud lühikesteks intervallideks, kui laeva vastuvõtuvõime on raskendatud või takistatud tema oma side või seadmete plaanilise tehnohoolduse või kontrolli tõttu; .3 digitaal-selektiivne väljakutse (DSC) – digitaalkoode kasutav tehnika, mis võimaldab raadiojaamal võtta ühendust teise jaama või jaamade rühmaga ning neile teavet edastada ning mis vastab rahvusvahelise raadio nõuandekomitee ( International Radio Consultative Committee , CCIR) asjakohastele soovitustele; .4 tähttrükkimise telegraaf – automatiseeritud telegraafitehnika, mis vastab rahvusvaheline raadio nõuandekomitee (CCIR) asjakohastele soovitustele; .5 tavaraadioside – raadioside teel toimuv tööotstarbeline ja avalik teabeliiklus, välja arvatud häda-, kiir- ja ohutussõnumid; .6 INMARSAT – 3. septembril 1976 vastuvõetud Rahvusvahelise Merenduse Satelliitside Organisatsiooni konventsiooniga (INMARSAT) asutatud organisatsioon; .7 rahvusvaheline NAVTEX -teenus – meresõiduohutusalase informatsiooni koordineeritud edastamine ja automaatne vastuvõtt sagedusel 518 kHz kitsasriba tähttrükkimise telegraafi abil inglise keelt kasutades; .8 asukoha määramine – hädas olevate laevade, lennukite, üksuste või inimeste leidmine; .9 meresõiduohutusalane informatsioon – laevadele edastatavad navigatsiooni- ja meteoroloogilised hoiatused, ilmateated ja muud kiireloomulised ohutusega seotud teated; .10 polaarorbiitidel asuvate satelliitide teenistus – teenus, mis põhineb polaarorbiidil satelliitidel, mis saavad ja kannavad merehädahäireid üle laevaõnnetuse asukoha määramise avariiraadiopoidelt (EPIRB) ja mis määravad kindlaks nende asukoha; .11 raadioside eeskirjad – raadioside eeskirjad, mis on lisatud viimasele kehtivale rahvusvahelisele telekommunikatsiooni konventsioonile või mida käsitletakse sellele lisatuna; .12 mereala A1 – ULL-kaldaraadiojaamaga raadiotelefoni tegevusulatuses, milles on võimalik katkematu DSC-häire edastamine, nagu konventsiooniosalise valitsus võib määratleda ; .13 mereala A2 – ala, välja arvatud mereala A1, vähemalt ühe kesksageduskaldaraadiojaama (MF) raadiotelefoni tegevusulatuses, milles on võimalik katkematu DSC-häire edastamine, nagu konventsiooniosalise valitsus võib määratleda ; .14 mereala A3 – ala, välja arvatud merealad A1 ja A2, INMARSAT geostatsionaarse satelliidi tegevusulatuses, milles on võimalik katkematu signaali edastamine; .15 mereala A4 – ala väljaspool merealasid A1, A2, ja A3; .16 merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) tunnused – liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood, laeva kutsungi, Inmarsati tunnused ja seerianumbri andmed, mida laeva seadmed võivad edastada ja mida võidakse kasutada laeva tuvastamiseks; 2 kõikidel muudel käesolevas peatükis kasutatud terminitel ja lühenditel, mis on määratletud raadioside eeskirjas ja 1979. aasta rahvusvahelises mereotsingute ja -pääste konventsioonis (SAR) (koos muudatusega), on neile nendes eeskirjades ja SAR-konventsioonis antud tähendus. Eeskiri 3 Vabastused 1 Konventsiooniosaliste valitsused peavad väga soovitavaks mitte kalduda kõrvale käesoleva peatüki nõuetest; administratsioon võib siiski anda üksikutele laevadele osalised või tingimuslikud vabastused eeskirjade 7–11 nõuetest, tingimusel et: .1 sellised laevad täidavad eeskirja 4 funktsionaalseid nõudeid ja .2 administratsioon on võtnud arvesse selliste vabastuste võimalikku mõju kõikide laevade ohutusele töö üldise tõhususega seoses. 2 Vabastuse võib anda punkti 1 alusel üksnes: .1 kui ohutust mõjutavad tingimused on sellised, et muudavad eeskirjade 7–11 kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks, või .2 erandjuhtudel üheks mere reisiks väljaspool mereala või merealasid, milleks laev on seadistatud. 3 Administratsioon esitab organisatsioonile võimalikult kiiresti pärast iga aasta esimest jaanuari aruande, milles on toodud kõik punktide 1 ja 2 alusel eelmise kalendriaasta jooksul antud vabastused ja selliste vabastuste andmise põhjused. Eeskiri 4 Funktsionaalsed nõuded 1 Laev on merel olles suuteline: .1 välja arvatud eeskirjade 8.1.1 ja 10.1.4.3 kohaselt, edastama ohuhäireid laevalt kaldale vähemalt kahe eraldi ja sõltumatu vahendiga, millest kumbki kasutab erinevat raadiosideteenust; .2 võtma vastu k aldalt laevale edastatavaid ohuhäireid; .3 edastama ja võtma vastu laevalt laevale edastatavaid ohuhäireid; .4 edastama ja võtma vastu otsingu ja pääste koordineerimise teateid; .5 edastama ja võtma vastu tegevuspaiga teateid; .6 edastama ja võtma vastu eeskirjaga V/19.2.3.2 nõutaval viisil signaale asukoha määramiseks; .7 edastama ja võtma vastu meresõiduohutusalast teavet lasti kohta; .8 edastama tavaraadiosidet kalda raadiosüsteemidelt või võrkudelt ja võtma seda vastu eeskirja 15.8 alusel ja .9 edastama ja võtma vastu sillalt sillale edastatavat sidet. Eeskiri 4-1 GMDSS-satelliitsideteenuste pakkujad Mere sõidu ohutuse komitee määrab kindlaks kriteeriumid, korrad ja meetmed merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) mobiilsete satelliitsideteenuste pakkujate hindamiseks, tunnustamiseks, ülevaatamiseks ja järelevalveks käesoleva peatüki kohaselt. B OSA KONVENTSIOONIOSALISTE VALITSUSTE KOHUSTUSED Eeskiri 5 Raadiosideteenuste pakkumine 1 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tegema kättesaadavaks, kui ta peab seda otstarbekaks ja vajalikuks, kas eraldi või koostöös teiste konventsiooniosaliste valitsustega, asjakohased kaldarajatised kosmose või maapealse raadioside teenuste jaoks, võttes nõuetekohaselt arvesse organisatsiooni soovitusi . Need teenused on: .1 raadiosideteenus, mis kasutab liikuva mere-satelliitside teenistuse geostatsionaarseid satelliite; .2 raadiosideteenus, mis kasutab liikuva satelliitside teenistuse satelliite polaarorbiidil; .3 liikuv mereside sagedusalal vahemikus 156 MHz ja 174 MHz; .4 liikuv mereside sagedusalal vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz ja .5 liikuv mereside sagedusalal vahemikus 415 kHz ja 535 kHz ning vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz. 2 Konventsiooniosalise valitsus kohustub andma organisatsioonile asjakohase teabe liikuva mereside teenistuse, liikuva satelliitside teenistuse ja liikuva mere-satelliitside teenistuse kaldarajatiste kohta, mis on rajatud merealade jaoks, mille ta on määratlenud oma rannikuvetena . Eeskiri 5-1 Merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi andmed 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide laevade suhtes kõikidel mere reisidel. 2 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tagama, et merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) andmete registreerimine korraldatakse sobivalt ja need andmed tehakse merevalve keskustele ööpäevaringselt kättesaadavaks. Vajaduse korral teavitab konventsiooniosalise valitsus nende andmete registrit pidavaid rahvusvahelisi organisatsioone nendest ülesannetest. C osa Laeva nõuded Eeskiri 6 Raadiojaamad 1 Laev varustatakse raadiojaamadega, mis on võimelised täitma eeskirjaga 4 ettenähtud funktsionaalseid nõudeid kogu oma kavandatud mere reisi jooksul ja, välja arvatud eeskirja 3 alusel antud vabastuse korral, täitma eeskirja 7 nõudeid ning vastavalt vajadusele mereala või -alade puhul, mida ta läbib kavandatava mere reisi ajal, kas eeskirja 8, 9, 10 või 11 nõudeid. 2 Raadiojaam: .1 asetatakse nii, et selle nõuetekohast kasutamist ei mõjuta mehaanilist, elektrilist või muud päritolu kahjulikud häired, ja nii, et tagatakse elektromagnetiline ühilduvus ning välditakse muude seadme ja süsteemide kahjulikku vastastikust mõju; .2 asetatakse nii, et tagatakse kõrgeim võimalik ohutustase ja tegutsemisvalmidus; .3 on kaitstud vee, äärmuslike temperatuuride ja muude ebasoodsate keskkonnatingimuste kahjulike mõjude eest; .4 on varustatud usaldusväärse, püsivalt paigaldatud pea- ja avariielektrienergiaallikatest sõltumatu elektrivalgustusega raadiojaama tööks vajalike raadio juhtimisseadmete piisavaks valgustamiseks ja .5 on selgelt tähistatud kutsungsignaali, laeva jaama numbri ja muude koodidega, mida kohaldatakse raadiojaama kasutuse suhtes. 3 Navigatsiooni ohutuse jaoks vajalik VHF-raadiotelefoni kanalite juhtimisseade on viivitamata kasutatav komandosillal laeva juhtimiskoha suhtes sobivalt ning vajaduse korral saab rajatisi kasutada raadioside võimaldamiseks komandosilla tiibadelt. Viimase sätte täitmiseks võib kasutada teisaldatavat VHF-seadet. 4 Reisilaevades paigaldatakse laeva juhtimiskohta häirekilp. Selles kilbis on kas üks nupp, mille vajutamine käivitab ohuhäire kõiki sellel eesmärgil laeva pardal nõutavaid raadiosideseadmeid kasutades, või üks nupp iga eraldi seadme jaoks. Kilp näitab selgelt ja nähtavalt, kas mis tahes nuppu või nuppu või nuppe on vajutatud. Tagatakse vahendid nupu või nuppude tahtmatu aktiveerimise vältimiseks. Kui satelliit-EPIRB-d kasutatakse ohuhäire andmise teisese vahendina ja seda ei aktiveerita kaugjuhtimisega, aktsepteeritakse roolikambrisse laeva juhtimiskoha lähedale paigaldatud lisa-EPIRB-d. 5 Reisilaevades antakse teavet laeva asukoha kohta katkematult ja automaatselt kõikidele asjakohastele algsesse ohuhäiresse kaasatud raadiosideseadmetele, kui häirekilbil vajutatakse nuppu või nuppe. 6 Reisilaevades paigaldatakse ohuhäire signaalkilp laeva juhtimiskohta. Ohuhäire signaalkilp varustatakse nähtava ja kuuldava ohuhäire või pardal saadud häiresignaalide näituriga ning seal näidatakse ka, missuguse raadiosideteenuse kaudu saadi ohuhäired. Eeskiri 7 Raadioseadmed - üldiselt 1 Laev varustatakse järgmisega: .1 edastamist ja vastuvõttu võimaldav VHF-raadiojaam; .1.1 sagedusel 156,525 MHz töötav DSC (kanal 70). Ohuhäirete edastamist kanalil 70 on võimalik käivitada kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse, ja .1.2 sagedustel 156,300 MHz (kanal 6), 156,650 MHz (kanal 13) ja 156,800 MHz (kanal 16) töötav raadiotelefoniside; .2 raadiojaam on võimeline pidama katkematut DSC-vahti VHF-kanalil 70, mis võib olla alapunktiga .1.1 nõutavast eraldi või sellega koos; .3 Otsingu- ja päästevahend asukoha määramiseks on võimeline töötama kas 9 GHz sagedusribal või AIS-i jaoks ettenähtud sagedusel, mis: .3.1 paigutatakse nii, et seda on lihtne kasutusse võtta, ja .3.2 võib olla üks neist, mida nõuab eeskiri III/6.2.2 päästepaatide ja -parvede puhul; .4 vastuvõtja on võimeline võtma vastu rahvusvahelise NAVTEX-teenuse edastusi, kui laev teeb mere reise alal, kus rahvusvahelist NAVTEX-teenust pakutakse; .5 raadioseade meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtmiseks INMARSAT-i laiendatud grupi väljakutsesüsteemi poolt, kui laev teeb mere reise INMARSAT-i levialal, kus ei pakuta rahvusvahelist NAVTEX-teenust. Laevad, mis teevad mere reise üksnes aladel, kus pakutakse HF-tähttrükkimise telegraafi meresõiduohutusalase informatsiooni teenust ja mis on varustatud sellise teenuse vastuvõtuvõimega seadmetega, võib käesolevast eeskirjast vabastada. .6 eeskirja 8.3 alusel mereõnnetuse asukoha määramise satelliitraadiopoi (satelliit-EPIRB), mis on: .6.1 võimeline edastama ohuhäire 406 MHz sagedusribas töötava polaarorbiidi satelliitsideteenuse kaudu; .6.2 paigaldatud hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta; .6.3 valmis käsitsi vabastamiseks ning seda suudab päästepaati ja -parve kanda üks inimene; .6.4 võimeline isepinnalduma, kui laev upub, ja automaatselt käivituma, kui laev on ujuvil, ja .6.5 käsitsi aktiveeritav. 2 Reisilaev varustatakse otsingu ja pääste eesmärgil kahepoolse tegevuspaiga raadioside vahenditega kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse, mis kasutavad aeronavigatsioonilisi sagedusi 121,5 MHz ja 123,1 MHz. Eeskiri 8 Raadioseadmed - mereala A1 1 Lisaks eeskirja 7 nõuete täitmisele varustatakse üksnes merealal A1 mere reise tegev laev raadiojaamaga, mis on võimeline käivitama laevalt kaldale ohuhäirete edastamise kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse, töötades kas: .1 VHF-sagedusel DSC-d kasutades; seda nõuet võib täita punktiga 3 ettenähtud EPIRB abil kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast, või .2 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita satelliit-EPIRB abil, mida nõuab eeskiri 7.1.6, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast, või .3 kui laev teeb mere reise DSC-ga varustatud MF-kaldajaamade levialal kesksagedusel (MF) DSC-d kasutades või .4 kõrgsagedusel (HF) DSC-d kasutades või .5 INMARSAT-i geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu; seda nõuet võib täita järgmise abil: .5.1 INMARSAT maapealne laevajaam või .5.2 satelliit-EPIRB abil, mida nõuab eeskiri 7.1.6, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast. 2 VHF-raadiojaam, mida nõuab eeskiri 7.1.1, on raadiotelefoni kasutades võimeline edastama ja võtma vastu ka tavaraadiosidet. 3 Laevadel, mis teevad mere reise üksnes merealal A1, võib eeskirjaga 7.1.6 nõutava satelliit-EPIRB asemel olla EPIRB, mis on: .1 võimeline edastama ohuhäire DSC-d kasutades VHF-kanalil 70 ja tagab asukoha määramise 9 GHz sagedusribal töötava radari transponderi abil; .2 paigaldatud hõlpsasti juurdepääsetavasse kohta; .3 valmis käsitsi vabastamiseks ning seda suudab päästepaati ja -parve kanda üks inimene; .4 võimeline isepinnalduma, kui laev upub, ja automaatselt käivituma, kui laev on ujuvil, ja .5 käsitsi aktiveeritav. Eeskiri 9 Raadioseadmed - merealad A1 ja A2 1 Lisaks eeskirja 7 nõuete täitmisele varustatakse laev, mis teeb merereise väljaspool mereala A1, kuid jääb merealasse A2, järgmisega: .1 MF-raadiojaam, mis on võimeline edastama ja võtma vastu merehäda ja ohutuse eesmärgil sagedustel: .1.1 2187,5 kHz DSC-d kasutades ja .1.2 2182 kHz raadiotelefoni kasutades; .2 raadiojaam, mis on võimeline pidama katkematut DSC-vahti sagedusel 2187,5 kHz, mis võib olla alapunktiga .1.1 nõutavast eraldi või sellega koos, ja .3 laevalt kaldale ohuhäirete raadioteenuse teel edastamise käivitamise vahendid, välja arvatud MF, mis töötavad kas: .3,1 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita satelliit-EPIRB abil, mida nõuab eeskiri 7.1.6, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast, või .3,2 kõrgsagedusel (HF) DSC-d kasutades või .3.3 Inmarsati geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil. 2 ohuhäirete saatmine punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud raadiojaamadega on võimalik käivitada kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse. 3 Lisaks on laev võimeline edastama ja võtma vastu tavaraadiosidet raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi kasutades kas: .1 raadiojaamaga, mis töötab sagedusribadel vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz või vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz. Seda nõuet võib täita selle võime lisamise teel punktiga 1.1 nõutavale seadmele või .2 INMARSAT-i maapealse laevajaamaga. 4 Administratsioon võib vabastada laevad, mis on ehitatud enne 1. veebruari 1997 ja mis teevad mere reise üksnes merealal A2, eeskirjade 7.1.1.1 ja 7.1.2 nõuetest, tingimusel et sellised laevad peavad võimaluse korral katkematut kuuldevahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peetakse kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Eeskiri 10 Raadioseadmed - merealad A1, A2 ja A3 1 Lisaks eeskirja 7 nõuete täitmisele varustatakse laev, mis teeb merereise väljaspool merealasid A1 ja A2, kuid jääb merealasse A3, kui see ei vasta punkti 2 nõuetele, järgmisega: .1 INMARSAT maapealne laevajaam, mis on võimeline: .1.1 edastama ja võtma vastu häda- ja ohutussidet tähttrükkimise telegraafi kasutades; .1.2 käivitama ja võtma vastu prioriteetseid hädasignaale; .1.3 pidama vahti k aldalt laevale ohuhäirete tarvis, sealhulgas need, mis on suunatud konkreetselt määratletud geograafilistele aladele; .1.4 edastama ja võtma vastu tavaraadiosidet kas raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi kasutades ja .2 MF-raadiojaam, mis on võimeline edastama ja võtma vastu merehäda ja ohutuse eesmärgil sagedustel: .2.1 2187,5 kHz DSC-d kasutades ja .2.2 2182 kHz raadiotelefoni kasutades ja .3 raadiojaam, mis on võimeline pidama katkematut DSC-vahti sagedusel 2187,5 kHz, mis võib olla alapunktiga .2.1 nõutavast eraldi või sellega koos, ja .4 laevalt kaldale ohuhäirete raadioteenuse teel edastamise käivitamise vahendid, mis töötavad kas: .4.1 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita satelliit-EPIRB abil, mida nõuab eeskiri 7.1.6, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast, või .4,2 kõrgsagedusel (HF) DSC-d kasutades või .4.3 Inmarsati geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu maapealse lisalaevajaama abil. 2 Lisaks eeskirja 7 nõuete täitmisele varustatakse laev, mis teeb merereise väljaspool merealasid A1 ja A2, kuid jääb merealasse A3, kui see ei vasta punkti 1 nõuetele, järgmisega: .1 MF-/HF-raadiojaam, mis on võimeline edastama ja võtma vastu merehäda ja ohutuse eesmärgil kõikidel häda- ja ohutussagedusribadel vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz ja vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz: .1,1 DSC-i kasutades; .1.2 raadiotelefoni kasutades ja .1.3 tähttrükkimise telegraafi kasutades ja .2 seadmed, mis on võimelised pidama DSC-vahti sagedusel 2187,5 kHz, 8414,5 kHz ja vähemalt ühel DSC häda- ja ohutussagedusel 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12 577 kHz või 16 804,5 kHz; igal ajal on võimalik valida üks nendest DSC häda- ja ohutussagedustest. Need seadmed võivad olla alapunktiga .1 nõutavatest seadmetest eraldi või nendega koos ja .3 laevalt kaldale ohuhäirete raadiosideteenuse teel edastamise käivitamise vahendid, välja arvatud HF, mis töötavad kas: .3.1 polaarorbiidil satelliitsideteenuse kaudu sagedusel 406 MHz; seda nõuet võib täita satelliit-EPIRB abil, mida nõuab eeskiri 7.1.6, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast, või .3.2 Inmarsati geostatsionaarse satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil ja .4 Lisaks on laevad võimelised edastama ja võtma vastu tavaraadiosidet, kasutades raadiotelefoni või tähttrükkimise telegraafi, sagedusribal vahemikus 1605 kHz ja 4000 kHz ja vahemikus 4000 kHz ja 27 500 kHz töötava MF-/HF-raadiojaamaga. Seda nõuet võib täita selle võime lisamise teel alapunktiga .1 nõutavale seadmele. 3 ohuhäirete saatmine alapunktides 1.1, 1.2, 1.4, 2.1 ja 2.3 nimetatud raadiojaamadega on võimalik käivitada kohast, kust laeva tavaliselt juhitakse. 4 Administratsioon võib vabastada laevad, mis on ehitatud enne 1. veebruari 1997 ja mis teevad mere reise üksnes merealadel A2 ja A3, eeskirjade 7.1.1.1 ja 7.1.2 nõuetest, tingimusel et sellised laevad peavad võimaluse korral katkematut kuuldevahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peetakse kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Eeskiri 11 Raadioseadmed - merealad A1, A2, A3 ja A4 1 Lisaks eeskirja 7 nõuete täitmisele varustatakse laevad, mis teevad merereise kõikidel merealadel, raadiojaamade ja seadmetega, mida nõuab eeskiri 10.2, välja arvatud et seadmeid, mida nõuab eeskiri 10.2.3.2, ei aktsepteerita alternatiivina seadmetele, mida nõuab eeskiri 10.2.3.1 ja mis alati tagatakse. Lisaks vastavad kõikidel merealadel mere reise tegevad laevad eeskirja 10.3 nõuetele. 2 Administratsioon võib vabastada laevad, mis on ehitatud enne 1. veebruari 1997 ja mis teevad mere reise üksnes merealadel A2, A3 ja A4, eeskirjade 7.1.1 ja 7.1.2 nõuetest, tingimusel et sellised laevad peavad võimaluse korral katkematut kuuldevahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peetakse kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Eeskiri 12 Vahid 1 Laev peab merel olles katkematut vahti: .1 VHF-i DSC-kanalil 70, kui laev on eeskirja 7.1.2 nõuete kohaselt varustatud VHF-raadiojaamaga; .2 DSC häda- ja ohutussagedusel 2187,5 kHz, kui laev on eeskirja 9.1.2 või 10.1.3 nõuete kohaselt varustatud MF-raadiojaamaga; .3 DSC häda- ja ohutussagedustel 2187,5 kHz ja 8414,5 kHz ja ka vähemalt ühel DSC häda- ja ohutussagedusel 4207,5 kHz, 6312 kHz, 12 577 kHz või 16 804,5 kHz kellaajale ja laeva geograafilisele asukohale sobivalt, kui laev on eeskirja 10.2.2 või 11.1 nõuete kohaselt varustatud MF-/HF-raadiojaamaga. Seda vahti võib pidada skaneeriva vastuvõtja abil; .4 k aldalt laevale satelliitside teel antavate ohuhäirete jaoks, kui laev on eeskirja 10.1.1 nõuete kohaselt varustatud INMARSAT-i maapealse laevajaamaga. 2 Laev peab merel olles raadiovahti meresõiduohutusalase informatsiooni jälgimiseks asjakohase sageduse või sagedustega, millega sellist informatsiooni edastatakse piirkonna jaoks, kus laev sõidab. 3 Kuni 1. veebruarini 1999 või kuni sellise muu kuupäevani, mille mere sõidu ohutuse komitee võib määrata, peab laev merel olles võimaluse korral katkematut kuuldevahti VHF-kanalil 16. Seda vahti peetakse kohas, kust laeva tavaliselt juhitakse. Eeskiri 13 Energiaallikad 1 Kogu laeva merel oleku ajal on laeval elektrienergiatoide, mis on piisav raadiojaamade tööshoidmiseks ja akude laadimiseks, mida kasutatakse raadiojaamade reservenergiaallika või -allikatena. 2 Reservenergiaallikas või -allikad paigaldatakse laevale raadiojaamade toiteks häda- ja ohutusraadioside pidamise eesmärgil laeva pea- ja avariielektrienergiaallikate rikke korral. Reservenergiaallikas või -allikad on võimelised hoidma üheaegselt töös VHF-raadiojaama, mida nõuab eeskiri 7.1.1, ja vastavalt vajadusele merealal või merealadel, mille jaoks laev on seadistatud, kas MF-raadiojaama, mida nõuab eeskiri 9.1.1, MF-/HF-raadiojaama, mida nõuab eeskiri 10.2.1 või 11.1, või INMARSAT-i maapealset laevajaama, mida nõuab eeskiri 10.1.1, ja punktides 4, 5 ja 8 nimetatud lisakoormusi vähemalt järgmise aja jooksul: .1 üks tund avariielektrienergiaallikaga varustatud laevadel, kui selline toiteallikas vastab täielikult eeskirja II-1/42 või 43 asjakohastele sätetele, sealhulgas selline energiatoide raadiojaamadele, ja .2 kuus tundi avariielektrienergiaallikaga varustamata laevadel, mis vastavad täielikult eeskirja II-1/42 või 43 asjakohastele sätetele, sealhulgas selline energiatoide raadiojaamadele. Reservenergiaallikat või -allikaid ei pea samaaegselt varustama sõltumatut HF- ja MF-raadiojaamu. 3 Reservenergiaallikas või -allikad on laeva jõuseadmest ja laeva elektrisüsteemist sõltumatu(d). 4 Kui lisaks VHF-raadiojaamale saab kaks või enam muud raadiojaama, millele viidatakse punktis 2, ühendada reservenergiaallika või -allikatega, on nad võimelised samaaegselt varustama vastavalt vajadusele punktis 2.1 või 2.2 nimetatud ajaperioodi jooksul VHF-raadiojaama ja: .1 kõiki muid raadiojaamu, mida saab ühendada reservenergiaallika või -allikatega samal ajal, või .2 seda muud raadiojaama, mis tarbib kõige rohkem energiat, kui samaaegselt VHF-raadiojaamaga saab ainult ühte muudest raadiojaamadest ühendada reservenergiaallika või -allikatega. 5 Reservenergiaallikat või -allikaid võib kasutada elektrivalgustuse jaoks, mida nõuab eeskiri 6.2.4. 6 Kui reservenergiaallikas koosneb laetavast akupatareist või -patareidest: .1 tagatakse vahendid selliste patareide automaatseks laadimiseks, mis on võimelised laadima need minimaalse nõutava võimsuseni 10 tunni jooksul, ja .2 patareid või patareisid kontrollitakse asjakohase meetodi kohaselt vahedega, mis ei ületa 12 kuud, kui laev ei ole merel. 7 Reservenergiaallikaks olevate akupatareide asukoha valik ja paigaldamine tagab: .1 parima töötulemuse; .2 mõistliku eluea; .3 mõistliku ohutuse; .4 et patarei temperatuurid jäävad tootja spetsifikatsioonide raamesse laadimisel ja kui seda ei kasutata ja .5 et täielikult laetuna töötavad patareid vähemalt miinimumina nõutud arvu tunde kõikides ilmatikutingimustes. 8 Kui katkematu teabeedastus laeva navigatsiooni- või muudest seadmetest käesoleva peatükiga nõutavale raadiojaamale, sealhulgas eeskirjas 18 viidatud navigatsioonisüsteemi vastuvõtjale on vajalik selle nõuetekohase töö tagamiseks, paigaldatakse vahendid sellise teabe katkematu edastamise tagamiseks laeva pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral. Eeskiri 14 Tehnilised nõuded 1 Kõik seadmed, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki, on administratsiooni poolt heakskiidetud tüüpi. Sellised seadmed vastavad tehnilistele nõuetele, mis ei ole organisatsiooni vastu võetud nõuetest leebemad. Eeskiri 15 Tehnohooldusnõuded 1 Seadmed on kavandatud selliselt, et peaseadmed saab hõlpsasti asendada ilma keerulise ümberkalibreerimise või ümberhäälestuseta. 2 Vajaduse korral on seadmed ehitatud ja paigaldatud nii, et nad on hõlpsasti juurdepääsetavad ülevaatuse ja laeval tehtava tehnohoolduse eesmärgil. 3 Esitatakse piisav informatsioon, et võimaldada seadmete nõuetekohast tööd ja tehnohooldust, võttes arvesse organisatsiooni soovitusi. 4 Tagatakse piisavad tööriistad ja varuosad seadmete tehnohoolduse võimaldamiseks. 5 Administratsioon tagab, et käesoleva peatükiga nõutavaid raadioseadmeid hooldatakse selliselt, et tagatakse eeskirjas 4 nimetatud funktsionaalsete nõuete järgimine ja täidetakse sellise seadme soovituslikke tehnilisi nõudeid. 6 Laevadel, mis teevad mere reise merealadel A1 ja A2, tagatakse kättesaadavus selliste meetodite kasutamisega nagu seadmete dubleerimine, kaldahooldus või merel tehtava elektroonilise tehnohoolduse võimekus või nende kombinatsioon, nagu administratsioon võib heaks kiita. 7 Laevadel, mis teevad mere reise merealadel A3 ja A4, tagatakse kättesaadavus vähemalt kahe meetodi ühendamisega, näiteks seadmete dubleerimine, kaldahooldus või merel tehtava elektroonilise tehnohoolduse võimekus, nagu administratsioon võib olla heaks kiitnud organisatsiooni soovitusi arvesse võttes. 8 Kuigi tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et hoida seadmed tõhusas töökorras, et tagada eeskirjas 4 nimetatud funktsionaalsete nõuete täitmine, ei käsitleta eeskirjaga 4.8 nõutavat tavaraadiosidet tagava seadme riket muutvana laeva merekõlbmatuks või põhjustavana laeva viivitust sadamates, kus remondirajatised ei ole hõlpsasti kasutatavad, tingimusel et laev on võimeline täitma kõiki merehäda- ja ohutusfunktsioone. 9 Satelliit-EPIRB-sid: .1 katsetatakse igal aastal tõhususe osas, pannes erilist rõhku levi kontrollimisele töösagedustel, kodeerimisele ja registreerimisele, allpool toodud vahedega: .1.1 reisilaevadel 3 kuu jooksul enne reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtivuse lõpptähtaega ja .1.2 kaubalaevadel 3 kuu jooksul enne kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse kehtivuse lõpptähtaega või 3 kuu jooksul enne või pärast selle tähtpäeva. Katsetus võidakse teha laeva pardal või heakskiidetud katsejaamas ja .2 hooldatakse heakskiidetud kaldahooldusrajatises vahedega, mis ei ületa viit aastat. Eeskiri 16 Raadioside eest vastutavad töötajad 1 Laeval on merehäda ja ohutusraadioside eesmärgil administratsiooni rahuldaval viisil kvalifitseeritud töötajad. Töötajatel on raadioeeskirjades nimetatud tunnistused ja üks neist määratakse merehäda korral vastavalt vajadusele raadioside eest esmaselt vastutavaks. 2 Reisilaevades määratakse vähemalt üks punkti 1 kohaselt kvalifitseeritud töötaja täitma merehäda korral üksnes raadioside ülesandeid. Eeskiri 17 Raadioside register Administratsiooni rahuldaval viisil ja raadioeeskirjadega nõutava kohaselt registreeritakse kõik raadiosideteenusega seotud juhtumid, mis tunduvad olevat tähtsad seoses inimelu ohutusega merel. Eeskiri 18 Asukohaandmete uuendamine Kõik kahepoolse side seadmed laeva pardal, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki ja mis on võimelised automaatselt lisama laeva asukoha ohuhäiresse, varustatakse automaatselt sellise teabega sise- või välisnavigatsioonisüsteemi vastuvõtjalt, kui see on paigaldatud. Kui sellist vastuvõtjat ei ole paigaldatud, uuendatakse laeva asukohta ja asukoha määramise aega käsitsi vahedega, mis ei ületa nelja tundi, kui laev on käigus, nii et see on alati valmis seadmega edastamiseks. V PEATÜKK MERESÕIDUOHUTUS Eeskiri 1 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki kõikide laevade suhtes kõikidel mere reisidel, välja arvatud: .1 sõjalaevad, mereväe abi- ja muud konventsiooniosalise valitsusele kuuluvad või selle käitatavad laevad, mida kasutakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, ja .2 laevad, mis sõidavad üksnes Põhja-Ameerika Suurel järvistul ning neid ühendavatel vetel ja nende lisajõgedel kuni idas St. Lamberti lüüsi madalama väljapääsuni Montrealis Quebeci provintsis Kanadas. Sõjalaevu, mereväe abi- või muid konventsiooniosalise valitsusele kuuluvaid või nende käitatavaid laevu, mida kasutakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, julgustatakse tegutsema viisil, mis on põhjendatult ja teostatavalt kooskõlas käesoleva peatükiga. 2 Administratsioon võib otsustada, millisel määral kohaldatakse käesolevat peatükki laevade suhtes, mis tegutsevad üksnes vetes, mis jäävad rahvusvahelise õiguse kohaselt kehtestatud lähtejoontest maa poole. 3 Tõukava laeva jäigalt ühendatud komposiitseadet ja ühendatud tõugatavat laeva, kui see on kavandatud spetsiaalse ja ühildatud puksiiri ja praami kombinatsioonina, käsitletakse käesoleva peatüki tähenduses ühe laevana. 4 Administratsioon määrab kindlaks, millisel määral ei kohaldata eeskirju 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ja 28 järgmistele laevaklasside suhtes: .1 alla 150 kogumahutavusega laevad mis tahes mere reisil; .2 alla 500 kogumahutavusega laevad, mis ei tee rahvusvahelisi mere reise, ja .3 kalalaevad. Eeskiri 2 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 ehitatud laeva puhul – ehitusjärk, milles: .1 kiil pannakse maha või .2 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .3 on alanud laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 2 merekaart või navigatsioonialane väljaanne – eriotstarbeline kaart või raamat või spetsiaalselt koostatud andmebaas, kust selline kaart või raamat saadakse, mille annab ametlikult välja valitsus, volitatud hüdrograafiaamet või muu asjakohane valitsusasutus või mida tehakse tema volitusel ning mis on kavandatud vastama meresõidu nõuetele ; 3 kõik laevad – mis tahes laev või veesõiduk selle liigist ja eesmärgist sõltumata; 4 laeva pikkus – selle kogupikkus; 5 otsingu- ja päästeteenistus – hädaolukordade jälgimine, side-, koordineerimis- ning otsingu- ja päästefunktsioonid, sealhulgas meditsiiniline nõustamine, meditsiiniline esmaabi või meditsiiniline evakueerimine avalikke ja eraressursse kasutades, sealhulgas koostoimivad õhusõidukid, laevad ja muud veesõidukid ja seadmed; 6 kiirlaev – eeskirjas X/1.3 määratletud veesõiduk; 7 iseliikuv merepuurplatvorm – eeskirjas XI-2/1.1.5 määratletudiseliikuv merepuurplatvorm. Eeskiri 3 Vabastused ja samaväärsed asendused 1 Administratsioon võib anda üldvabastused mehaanilise käiturita laevadele eeskirjadest 15, 17, 18, 19 (välja arvatud 19.2.1.7), 20, 22, 24, 25, 26, 27 ja 28. 2 Administratsioon võib anda üksikutele laevadele osalise või tingimusliku vabastuse või samaväärse asenduse, kui selline laev teeb mere reisi, mille puhul laeva maksimaalne kaugus kaldast, mere reisi pikkus ja laad, üldiste navigatsiooniohtude puudumine ja muud ohutust mõjutavad tingimused on sellised, mis muudavad kogu käesoleva peatüki täieliku kohaldamise põhjendamatuks või ülearuseks, tingimusel et administratsioon võttis arvesse selliste vabastuste ja samaväärsete asenduste võimalikku mõju kõikide muude laevade ohutusele. 3 Administratsioon esitab organisatsioonile võimalikult kiiresti pärast iga aasta 1. jaanuari aruande, milles tehakse kokkuvõte kõikidest käesoleva eeskirja punkti 2 alusel antud uutest vabastustest ja samaväärsetest asendustest eelmisel kalendriaastal ning esitatakse selliste vabastuste ja samaväärsete asenduste põhjused. Organisatsioon edastab sellised andmed teiste konventsiooniosaliste valitsustele teadmiseks. Eeskiri 4 Navigatsioonihoiatused Konventsiooniosalise valitsus võtab kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et kui usaldusväärsest allikast saadakse andmeid ohtude kohta, siis informeeritakse sellest viivitamata asjaosalisi ja edastatakse see teistele huvitatud valitsustele. Eeskiri 5 Meteoroloogilised teenused ja hoiatused 1 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad soodustama meteoroloogiliste andmete kogumist laevade poolt merel ja korraldama nende ülevaatust, levitamist ja vahetamist viisil, mis on kõige sobivam laevajuhtimise abistamise eesmärgil. Administratsioonid julgustavad suure täpsusega meteoroloogiliste mõõteriistade kasutamist ja taotluse korral hõlbustavad selliste mõõteriistade kontrollimist. Asjakohased riiklikud meteoroloogiateenistused võivad korraldada sellise kontrollimise laevade jaoks tasuta. 2 Eelkõige kohustuvad konventsiooniosaliste valitsused tagama järgmised meteoroloogilised teenused: .1 hoiatama laevu väga valju tuule, tormi ja troopiliste tsüklonite eest, edastades teavet tekstina ja võimaluse korral graafiliselt, kasutades asjakohaseid kaldarajatisi kosmose või maapealse raadioside teenuste tarvis; .2 andma vähemalt kaks korda iga päev välja maapealse ja kosmose raadioside teenuste abil vastavalt vajadusele laevatamiseks sobiva ilma teavet, mis sisaldab andmeid, analüüse, hoiatusi ja prognoose ilma, lainete ja jää kohta. Selline teave edastatakse tekstina ja võimaluse korral graafiliselt ning see sisaldab meteoroloogilist analüüsi ja prognoosikaarte, mida edastatakse faksi teel või digitaalsel kujul laeva parda andmetöötlussüsteemide poolt kasutamiskõlblikuks muutmiseks; .3 koostama ja andma välja sellised väljaanded, mis võivad olla vajalikud meteoroloogilise töö tõhusaks tegemiseks merel, ja korraldama võimaluse korral igapäevase ilmakaartide avaldamise ja kättesaadavaks tegemise lahkuvate laevade informeerimiseks; .4 korraldama teatavate laevade varustamise katsetatud meteoroloogiliste meremõõteriistadega (näiteks baromeeter, barograaf, psühromeeter ja merevee temperatuuri mõõtmiseks sobiv seade) selles teenistuses kasutamiseks, ning tegema, registreerima ja edastama meteoroloogilisi vaatlusi peamistel ühtlusaegadel pinna ilmavaatlusteks (st vähemalt neli korda päevas, kui asjaolud seda võimaldavad) ja julgustama laevu tegema, registreerima ja edastama vaatlusi modifitseeritud kujul, eelkõige aladel, kus navigatsioon on hõre; .5 julgustama ühinguid kaasama võimalikult palju oma laevu ilmavaatluste tegemisse ja registreerimisse; need vaatlused tuleb edastada laeva maapealse ja kosmose raadioside rajatist kasutades, et seda saaksid kasutada erinevad riiklikud meteoroloogiateenused; .6 nende ilmavaatluste edastamine toimub asjaomaste laevade jaoks tasuta; .7 troopilise või kahtlustatava troopilise tsükloni läheduses tuleks laevu julgustada vaatlusi võimaluse korral sagedamini tegema ja edastama, pidades silmas navigatsioonilisi probleeme, millega laevaohvitseridel tuleb tormi tingimustes tegelda; .8 korraldama laevadelt ilmateadete vastuvõtmise ja nendele edastamise, kasutades asjakohaseid kaldarajatisi kosmose või maapealse raadioside teenuste tarvis; .9 julgustama kapteneid informeerima läheduses asuvaid laevu ja ka kaldajaamu, kui tuule kiirus on 50 sõlme või rohkem (Beauforti skaala järgi tuule tugevus 10); .10 püüdma kehtestada juba nimetatud rahvusvaheliste meteoroloogiliste teenuste ühtset korda ja võimaluse korral täita Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni tehnilisi eeskirju ja soovitusi, millele konventsiooniosaliste valitsused võivad viidata, seoses uuringute ja nõuannete, meteoroloogiliste küsimustega, mis võivad tekkida käesoleva konventsiooni täitmisel. 3 Käesolevas eeskirjas sätestatud teave esitatakse edastamiseks ettenähtud vormis ja edastatakse raadioeeskirjades ettenähtud tähtsuse järjekorras. Meteoroloogilise teabe, prognooside ja hoiatuste edastamisel „kõikidele jaamadele“ peavad kõik laevajaamad vastama raadioeeskirjadele. 4 Laevadele mõeldud prognoose, hoiatusi, sünoptilisi ja muid meteoroloogilisi andmeid väljastab ja levitab riiklik meteoroloogiateenistus, mille asukoht on parim mitmesuguste ranniku- ja avamerealade teenindamiseks konventsiooniosaliste valitsuste vastastikuste kokkulepete kohaselt, eelkõige nagu on määratlenud Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni avamere meteoroloogiliste prognooside ja hoiatuste koostamise ja levitamise süsteemi merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) alusel. Eeskiri 6 Jääluureteenistus 1 Jääluure aitab kaasa inimelude ohutusele merel, navigatsiooni ohutusele ja tõhususele ja merekeskkonna kaitsele Põhja-Altandil. Laevad, mis läbivad jäämägede piirkonda ja mida jääperioodil valvab jääluure, peavad kasutama jääluure pakutavaid teenuseid. 2 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad jätkama jääluure ning jäätingimuste uurimis- ja vaatlusteenusega Põhja-Altandil. Kogu jääperioodil, st igal aastal alates 15. veebruarist kuni 1. juulini valvatakse jäämägede piirkonna kagu-, lõuna- ja edelapiire Newfoundlandi lähedal asuva madaliku Grand Banks läheduses eesmärgiga informeerida mööduvaid laevu selle ohuala suurusest; üldiselt jäätingimuste uurimiseks ja eesmärgiga pakkuda abi abivajavatele laevadele ja laevaperedele patrulllaevade ja -lennukite tegevuse piires. Ülejäänud ajal aastast on jäätingimuste uurimine ja vaatlus soovitatav. 3 Jääluureteenistuses ning jäätingimuste uurimises ja vaatluses kasutatavatele laevadele ja lennukitele võidakse määrata muid ülesandeid, tingimusel et sellised muud ülesanded ei häiri selle teenuse esmast eesmärki ega suurenda selle kulu. 4 Ameerika Ühendriikide valitsus on nõus jätkama jääluureteenistuse ning jäätingimuste uurimise ja vaatluse üldjuhtimisega, sealhulgas sealt saadud teabe levitamisega. 5 Jääluure juhtimise, tegevuse ja rahastamise tingimused on sätestatud käesolevale peatükile lisatud Põhja-Altandi jääluure juhtimis-, tegevus- ja rahastamiseeskirjades, mis moodustavad käesoleva peatüki lahutamatu osa. 6 Kui Ameerika Ühendriikide ja/või Kanada valitsus peaks mis tahes ajal soovima lõpetada nende teenuste osutamise, võib ta seda teha ja konventsiooniosaliste valitsused lahendavad nende teenustega jätkamise küsimuse oma vastastikuste huvidega kooskõlas. Ameerika Ühendriikide ja/või Kanada valitsus teatab enne nende teenuste pakkumise lõpetamist 18 kuud kirjalikult ette kõikide konventsiooniosaliste valitsustele, kelle laevad, millel on õigus nende lipu all sõita, ja kelle laevad, mis on registreeritud territooriumidel, millele need konventsiooniosaliste valitsused on laiendanud käesoleva eeskirja, kasutavad neid teenuseid. Eeskiri 7 Otsingu- ja päästeteenistus 1 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tagama, et tema vastutusvaldkonnas tehakse vajalikud korraldused hädaside ja koordineerimise tarvis ning merel hädas olevate inimeste päästmiseks tema rannikul. Need meetmed hõlmavad selliste mereotsingu- ja päästeüksuste loomist, tegevust ja hooldamist , mida peetakse võimalikuks ja vajalikuks, võttes arvesse mereliikluse tihedust ja navigatsiooniohtusid, ja mis tagavad võimalikult suures ulatuses piisavad vahendid selliste inimeste asukoha määramiseks ja päästmiseks. 2 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tegema organisatsioonile kättesaadavaks teabe oma olemasolevate mereotsingu- ja päästeüksuste ning nende muutmise kavade kohta, kui need eksisteerivad. 3 Reisilaevades, mille suhtes kohaldatakse I peatükki, on pardal kava asjakohaste otsingu- ja päästeteenistustega koostöö kohta hädaolukorras. Kava töötatakse välja laeva, eeskirjas IX/1 määratletud ühingu ning otsingu- ja päästeteenistuste vahelises koostöös. Kava hõlmab sätteid selle tõhususe katsetamiseks tehtavate perioodiliste õppuste kohta. Kava töötatakse välja organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel. Eeskiri 8 Päästesignaalid Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad korraldama nii, et otsingu- ja päästetöödega tegelevad mereotsingu- ja päästeüksuste kasutavad päästesignaale merehädas olevate laevade või inimestega suhtlemisel. Eeskiri 9 Hüdrograafiateenused 1 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad korraldama hüdrograafiliste andmete kogumist ja koostamist ning kogu ohutuks navigeerimiseks vajaliku navigatsiooniteabe väljaandmist, levitamist ja ajakohastmist. 2 Eelkõige kohustuvad konventsiooniosaliste valitsused tegema võimalikult suures ulatuses koostööd järgmiste merendus- ja hüdrograafiateenuste osutamisel navigatsioonile kaasaaitamiseks kõige sobivamal viisil: .1 tagama, et nii palju kui võimalik tehakse hüdrograafilisi mõõdistusi, mis on piisavad ohutu meresõidu nõuete täitmiseks; .2 koostama ja andma vajaduse korral välja merekaarte, lootsiraamatuid, meremärkide nimekirju, loodetetabeleid ja muid navigatsioonialaseid väljaandeid, mis vastavad ohutu meresõidu vajadustele; .3 avaldama teateid meremeestele, et merekaarte ja väljaandeid hoitaks võimaluse korral ajakohastena, ja .4 tagama andmehalduse nende teenuste toetuseks. 3 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad tagama suurima võimaliku merekaartide ja navigatsioonialaste väljaannete ühtsuse ning võtma võimaluse korral arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi resolutsioone ja soovitusi. 4 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad koordineerima oma tegevusi võimalikult suures ulatuses tagamaks, et hüdrograafiline ja navigatsiooniteave tehakse ülemaailmselt kättesaadavaks võimalikult õigeaegselt, usaldusväärselt ja üheselt mõistetavalt. Eeskiri 10 Laevaliikluse korraldamine 1 Laevaliikluse korraldamise süsteemid aitavad kaasa inimelu ohutusele merel, navigatsiooni ohutusele ja tõhususele ning merekeskkonna kaitsele. Laevaliikluse korraldamise süsteemide kasutamine on soovituslik ja see võidakse muuta kohustuslikuks kõikide laevade, teatavate laevaklasside või teatavaid laste vedavate laevade jaoks, kui need võetakse vastu ja rakendatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste ja kriteeriumite kohaselt. 2 Organisatsiooni tunnustatakse ainsa rahvusvahelise organina, mis töötab rahvusvahelisel tasandil välja suuniseid, kriteeriume ja eeskirju laevaliikluse korraldamise süsteemide tarvis. Konventsiooniosaliste valitsused suunavad ettepanekud laevaliikluse korraldamise süsteemide vastuvõtmise kohta organisatsioonile. Organisatsioon koondab ja edastab konventsiooniosaliste valitsustele kogu asjakohase teabe vastuvõetud laevaliikluse korraldamise süsteemide kohta. 3 Laevaliikluse korraldamise süsteemi loomise algatamine on asjaomase valitsuse või asjaomaste valitsuste kohustus. Selliste süsteemide väljatöötamisel organisatsiooni poolseks vastuvõtmiseks võetakse arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid ja kriteeriume. 4 Laevaliikluse korraldamise süsteemid tuleks esitada organisatsioonile vastuvõtmiseks. Siiski julgustatakse valitsust või valitsusi, kes rakendavad laevaliikluse korraldamise süsteeme, mida ei kavatseta esitada organisatsioonile vastuvõtmiseks või mida ei ole organisatsioon vastu võtnud, võtma võimaluse korral arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid ja kriteeriume. Eeskiri 11 Laeva ettekandesüsteemid 1 Laeva ettekandesüsteemid aitavad kaasa inimelu ohutusele merel, navigatsiooni ohutusele ja tõhususele ning merekeskkonna kaitsele. Laeva ettekandesüsteemi, mis on võetud vastu ja rakendatud käesoleva eeskirjale kohaselt organisatsiooni väljatöötatud suuniste ja kriteeriumide kohaselt, kasutavad kõik laevad või teatavad laevaklassid või teatavaid laste vedavad laevad niimoodi vastuvõetud süsteemi kohaselt. 2 Organisatsiooni tunnustatakse ainsa rahvusvahelise organina, mis töötab rahvusvahelisel tasandil välja suuniseid, kriteeriume ja eeskirju laeva ettekandesüsteemide tarvis. Konventsiooniosalise valitsus suunab ettepanekud laeva ettekandesüsteemide vastuvõtmise kohta organisatsioonile. Organisatsioon koondab ja edastab konventsiooniosaliste valitsustele kogu asjakohase informatsiooni vastuvõetud laeva ettekandesüsteemide kohta. 3 Laeva ettekandesüsteemi loomise algatamine on asjaomase valitsuse või asjaomaste valitsuste kohustus. Selliste süsteemide väljatöötamisel võetakse arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid ja kriteeriume. 4 Laeva ettekandesüsteemid, mis ei ole esitatud organisatsioonile vastuvõtmiseks, et pea tingimata vastama käesolevale eeskirjale. Neid süsteeme rakendavaid valitsusi julgustatakse siiski võimaluse korral järgima organisatsiooni väljatöötatud suuniseid ja kriteeriume . Konventsiooniosaliste valitsused võivad esitada sellised süsteemid organisatsioonile tunnustamiseks. 5 Kui kahel või enamal valitsusel on konkreetses valdkonnas ühine huvi, peaksid nad sõnastama ettepanekud kooskõlastatud laeva ettekandesüsteemi kohta nendevahelise kokkuleppe alusel. Enne laeva ettekandesüsteemi vastuvõtmise ettepanekuga jätkamist edastab organisatsioon ettepaneku üksikasjad nendele valitsustele, millel on kavandatud süsteemiga hõlmatud valdkonnas ühine huvi. Kui kooskõlastatud laeva ettekandesüsteem võetakse vastu ja kehtestatakse, on sellel ühtne kord ja tegevused. 6 Pärast laeva ettekandesüsteemi vastuvõtmist käesoleva eeskirja kohaselt võtab asjaomane valitsus või võtavad asjaomased valitsused kõik vajalikud meetmed süsteemi tõhusaks ja tulemuslikuks kasutamiseks vajaliku teabe edastamiseks. Vastuvõetud laeva ettekandesüsteemil on interaktsiooni võime ja võime abistada laevu vajaduse korral teabega. Sellised süsteemid töötavad käesoleva eeskirja kohaselt organisatsiooni poolt väljatöötatud suuniste ja kriteeriumide kohaselt. 7 Laeva kapten täidab vastuvõetud laeva ettekandesüsteemide nõudeid ja edastab asjakohasele ametkonnale kogu informatsiooni, mis on sellise süsteemi kohaselt nõutav. 8 Kõik vastuvõetud laeva ettekandesüsteemid ja meetmed, mis on võetud vastavuse tagamiseks nende süsteemidega, on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni asjakohased sätted. 9 Mitte miski käesolevas eeskirjas või sellega seotud suunistes ja kriteeriumides ei piira valitsuste õigusi ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel või rahvusvaheliseks navigatsiooniks kasutatavate väinade ja saarestike veeteede õiguslikke režiime. 10 Laevade osalemine vastuvõetud laeva ettekandesüsteemide kohaselt on asjaomaste laevade jaoks tasuta. 11 Organisatsioon tagab vastuvõetud laeva ettekandesüsteemide läbivaatamise organisatsiooni väljatöötatud suuniste ja kriteeriumide alusel. Eeskiri 12 Laevaliiklusteenindus 1 Laevaliiklusteenindus (VTS) aitab kaasa inimelu ohutusele merel, navigatsiooni ohutusele ja tõhususele ning merekeskkonna, piirnevate rannaalade, töökohtade ja avamererajatiste kaitsele mereliikluse võimalike ebasoodsate mõjude vastu. 2 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad korraldama VTS-i loomise, kui liikluse maht või ohu tase õigustab nende arvates sellist teenindust. 3 Konventsiooniosaliste valitsused, kes kavandavad ja rakendavad VTS-i, järgivad võimaluse korral organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . VTS-i kasutamise võib muuta kohustuslikuks üksnes rannikuriigi territoriaalvetega merealadel. 4 Konventsiooniosaliste valitsused püüavad kindlustada laevaliiklusteeninduses osalemise ja laevaliiklusteeninduse sätete järgimise laevade poolt, millel on õigus sõita nende lipu all. 5 Mitte miski käesolevas eeskirjas või organisatsiooni vastuvõetud suunistes ja kriteeriumides ei piira valitsuste õigusi ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel või rahvusvaheliseks navigatsiooniks kasutatavate väinade ja saarestike veeteede õiguslikke režiime. Eeskiri 13 Navigatsiooni märgistuste loomine ja toimimine 1 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tagama, nagu ta peab otstarbekaks ja vajalikuks, kas eraldi või koostöös teiste konventsiooniosaliste valitsustega sellised navigatsiooni märgistused , mida liikluse maht õigustab ja ohutase nõuab. 2 Suurima võimaliku ühtsuse saavutamiseks navigatsiooni märgistuste puhul kohustuvad konventsiooniosaliste valitsused selliste vahendite loomisel võtma arvesse rahvusvahelisi soovitusi ja suuniseid . 3 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad korraldama navigatsiooni märgistus tega seotud teabe kõikidele asjaosalistele kättesaadavaks tegemise. Võimalikult palju välditakse muutusi asukohamäärangusüsteemide ülekannetes, mis võivad negatiivselt mõjutada laevadesse paigaldatud vastuvõtjate tööd, ning need tehakse üksnes pärast õigeaegset ja piisavat etteteatamist. Eeskiri 14 Laevade mehitamine 1 Konventsiooniosaliste valitsused kohustuvad hoidma oma riigi laevadel kehtivana või vajaduse korral võtma meetmed tagamaks, et inimelu ohutuse seisukohast merel on kõik laevad piisavalt ja tõhusalt mehitatud. 2 Laeva jaoks, mille suhtes kohaldatakse I peatükki, teeb administratsioon järgmist: .1 kehtestab asjakohase minimaalse ohutu mehitamise läbipaistva korra alusel, võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud asjakohaseid juhiseid, ja .2 annab välja asjakohase minimaalse ohutu mehitamise dokumendi või samaväärse dokumendi minimaalse ohutu mehitamise tõendina, mida peetakse vajalikuks punkti 1 täitmiseks; 3 tagab kõikidel laevadel tõhusa laevapere töö ohutusküsimustes; kehtestatakse töökeel ja see registreeritakse laeva logiraamatus. Eeskirjas IX/1 määratletud ühing või kapten määrab vastavalt vajadusele kindlaks asjakohase töökeele. Meremees peab sellest keelest aru saama ning andma vajaduse korral selles keeles korraldusi ja juhiseid ja selles keeles vastama. Kui töökeel ei ole selle riigi ametlik keel, kelle lipu all on laeval õigus sõita, hõlmavad kõik ülespandavad kavad ja nimekirjad tõlget töökeelde. 4 Laevadel, mille suhtes kohaldatakse I peatükki, kasutatakse sillal inglise keelt töökeelena sillalt sillale ja sillalt kaldale ohutusside puhul ning ka side puhul laeva pardal lootsi ja silla vahipersonali vahel , välja arvatud kui otseselt sidega seotud inimesed räägivad ühist keelt, mis ei ole inglise keel. Eeskiri 15 Silla ehitusliku kujunduse, navigatsioonisüsteemide ja -seadmete ehitusliku kujunduse ja paigutuse põhimõtted ning silla töökorraldus Kõik otsused, mis tehakse eeskirjade käesoleva peatüki 19, 22, 24, 25, 27 ja 28 nõuete kohaldamise eesmärgil ja mis mõjutavad silla ehituslikku kujundust, navigatsioonisüsteemide ja -seadmete ehituslikku kujundust ja paigutust sillal ning silla töökorraldust , tehakse järgmise eesmärgiga: .1 hõlbustada ülesandeid, mida täidab sillapersonal ja loots olukorra täielikul hindamisel ja laeva ohutul navigeerimisel kõikides töötingimustes; .2 edendada tõhusat ja ohutut sillapersonali töökorraldust; .3 võimaldada sillapersonalile ja lootsile mugav ja pidev juurdepääs olulisele teabele, mis esitatakse selgelt ja üheselt mõistetavalt, kasutades standardiseeritud sümboleid ja kodeerimissüsteeme juhtimisseadmete ja kuvade puhul; .4 näidata automatiseeritud funktsioonide ja ühildatud komponentide, süsteemide ja/või allsüsteemide tööseisundit; .5 võimaldada kiire, katkematu ja tõhus infotöötlus ja otsuste tegemine sillapersonali ja lootsi poolt; .6 vältida liigset või asjatut tööd ja tingimusi või takistusi sillal, mis võivad põhjustada sillapersonali ja lootsi väsimust või häirida nende valvsust, või viia need miinimumini, ja .7 viia miinimumini inimliku vea oht ja avastada läbi seire- ja häiresüsteemide õigeaegselt selline viga, kui see tekib, et sillapersonal ja loots saaksid võtta asjakohaseid meetmeid. Eeskiri 16 Seadmete tehnohooldus 1 Administratsioon veendub, et on olemas piisavad seadmed tagamaks, et käesoleva peatükiga nõutavad seadmed hoitakse toimivana. 2 Välja arvatud eeskirjades I/7(b)(ii), I/8 ja I/9 sätestatud juhtudel, kui võetakse kõik mõistlikud meetmed, et hoida käesoleva peatükiga nõutavad seadmed tõhusas töökorras, ei käsitleta nende seadmete rikkeid laeva merekõlbmatuks muutvana või põhjustavana laeva viivitusi sadamates, kui remondirajatised ei ole hõlpsasti kasutatavad, tingimusel et kapten võtab sobivad meetmed, et võtta mittetöötavat seadet või mittekättesaadavat teavet arvesse ohutu merereisi kavandamisel ja sooritamisel sadamasse, kus remont saab toimuda. Eeskiri 17 Elektromagnetiline ühilduvus 1 Administratsioonid tagavad, et kõiki elektri- ja elektroonikaseadmeid sillal või silla läheduses laevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda, katsetatakse elektromagnetilise ühilduvuse osas, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud soovitusi. 2 Elektri- ja elektroonilised seadmed paigaldatakse nii, et elektromagnetilised häired ei mõjuta navigatsioonisüsteemi ja -seadmete nõuetekohast toimimist. 3 Teisaldatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid ei kasutata sillal, kui see võib mõjutada navigatsioonisüsteemide ja -seadmete nõuetekohast toimimist. Eeskiri 18 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete ning reisiinfo salvesti heakskiitmine, ülevaatused ja tehnilised nõuded 1 Süsteemid ja seadmed, mis peavad vastama eeskirjade 19 ja 20 nõuetele, on administratsiooni poolt heakskiidetud tüüpi. 2 Süsteemid ja seadmed, sealhulgas seotud dubleerivad seadmed, mis vajaduse korral paigaldatakse 1. juulil 2002 või pärast seda eeskirjade 19 ja 20 funktsionaalsete nõuete täitmiseks, vastavad asjakohastele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad kui need, mille on vastu võtnud organisatsioon. 3 Kui süsteeme ja seadmeid asendatakse või lisatakse laevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, vastavad sellised navigatsioonisüsteemid ja -seadmed, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav, punkti 2 nõuetele. 4 Süsteemid ja seadmed, mis on paigaldatud enne tehniliste nõuete vastuvõtmist organisatsiooni poolt, võib seejärel vabastada administratsiooni äranägemisel täielikust vastavusest sellistele nõuetele, võttes nõuetekohaselt arvesse soovituslikke kriteeriume, mille organisatsioon on vastu võtnud. Selleks et elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) aktsepteeritaks siiski eeskirja 19.2.1.4 merekaartide olemasolu nõuet täitvana, vastab see süsteem asjakohastele tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad kui need, mille on vastu võtnud organisatsioon ja mis kehtivad paigaldamise kuupäeval, või süsteemide puhul, mis on paigaldatud enne 1. jaanuari 1999, mitte leebemad, kui tehnilised nõuded, mille organisatsioon võttis vastu 23. novembril 1995 . 5 Administratsioon nõuab, et tootjatel on pädeva asutuse auditeeritud kvaliteedikontrollisüsteem, et tagada pidev vastavus tüübikinnituse tingimustele. Alternatiivina võib administratsioon kasutada lõpptoote tõenduskorda, mille puhul kontrollib pädev asutus vastavust tüübikinnitustunnistusele enne toote paigaldamist laeva pardale. 6 Enne käesoleva peatükiga hõlmamata uute funktsioonidega süsteemide või seadmete heakskiitmist tagab administratsioon, et sellised funktsioonid toetavad funktsioone vähemalt sama tõhusalt, nagu käesoleva peatükiga nõutavad funktsioonid. 7 Kui laevadel on seadmed, mille tehnilised nõuded on organisatsioon välja töötanud, lisaks nendele seadmetele, mida nõuavad eeskirjad 19 ja 20, kuuluvad sellised seadmed heakskiitmisele ja võimaluse korral vastavad need tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad organisatsiooni vastuvõetud nõuetest. 8 Igal aastal tehakse reisiinfo salvesti süsteemi, sealhulgas kõikide andurite tõhususkatse. Katse viib läbi heakskiidetud katse- või teenindusrajatis, et kontrollida salvestatud andmete täpsust, vältust ja taastatavust. Lisaks tehakse katsed ja ülevaatused, et määrata kindlaks vahendite asukohta paigaldatud kõikide kaitseüm briste ja -seadmete kasutusvalmidus. Katserajatise väljaantud vastavustunnistuse koopiat , millel on märgitud vastavuse kuupäev ja kohaldatavad tehnilised nõuded, hoitakse laeva pardal. 9 Automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) katsetatakse igal aastal. Katse viib läbi heakskiidetud inspektor või heakskiidetud katse- või teenindusrajatis. Katsega kontrollitakse laeva staatiliste andmete õiget programmeerimist, õiget andmevahetust ühendatud anduritega ning ka raadio tööd raadiosageduse mõõtmise ja eetris katsetamise teel, kasutades nt laevaliiklusteenindust (VTS). Katsearuande koopiat hoitakse laeva pardal. Eeskiri 19 Laeva navigatsioonisüsteemide ja -seadmete veonõuded 1. Kohaldamine ja nõuded Eeskirja 1.4 kohaselt: 1.1 varustatakse laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda, navigatsioonisüsteemide ja -seadmetega, mis täidavad punktides 2.1–2.9 ettenähtud nõudeid. 1.2 Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002: .1 punktide 1.2.2, 1.2.3 ja 1.2.4 alusel, välja arvatud kui nad vastavad täielikult käesolevale eeskirjale, on jätkuvalt varustatud seadmetega, mis täidavad enne 1. juulit 2002. aastal kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel eeskirjades V/11, V/12 ja V/20 ettenähtud nõudeid; .2 on varustatud seadmete või süsteemidega, mida nõutakse punktis 2.1.6, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2002, millisel ajal enne 1. juulit 2002 kehtinud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel eeskirjas viidatud V/12 (p) raadiopeilingaator ei ole enam nõutav; .3 on varustatud punktis 2.4 nõutava süsteemiga hiljemalt punktides 2.4.2 ja 2.4.3 nimetatud kuupäevadel ja .4 on varustatud punktis 2.2.3 nõutava süsteemiga järgmiselt: .1 reisilaevad sõltumata nende suurusest hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2016; .2 kaubalaevad , mille k ogumahutavus on 3000 ja rohkem , hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2016; .3 kaubalaevad , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, kuid alla 3000 , hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2017, ja .4 kaubalaevad , mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, kuid alla 500 , hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. jaanuari 2018. Silla käigu vahi häiresüsteem töötab alati, kui laev on merel käigus. Punkti 2.2.4 kohaldatakse ka laevade suhtes, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002. 1.3 Administratsioonid võivad vabastada laevad punkti 1.2.4 nõuete kohaldamisest, kui sellised laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast alapunktides 1.2.4.1–1.2.4.4 nimetatud rakenduskuupäeva. 2 Laeva navigatsioonivahendid ja -süsteemid 2.1 Kõikidel laevadel nende suurusest olenemata on: .1 nõuetekohaselt reguleeritud standardmagnetkompass või muud toiteallikast sõltumatud vahendid, et määrata laeva kurss ja kuvada näit pearoolimiskohas; .2 peilimisketta- või kompassipeilinguseade või muud toiteallikast sõltumatud vahendid asukoha määramiseks 360 kraadise horisondikaare juures; .3 kursi ja peilingu pideva õiendamise vahendid; . 4 merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded kavandatava merereisi laevatee kavandamiseks ja kuvamiseks ning kogu mere reisi vältel asukohtade kaardile kandmiseks ja näitamiseks. Elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) aktsepteeritakse samuti käesoleva alapunkti merekaartide kaasasoleku nõuet täitvana. Laevad, mille suhtes kohaldatakse punkti 2.10, täidavad selles määratletud ECDIS-i olemasolu nõudeid; .5 dubleerivad seadmed, et täita alapunkti .4 funktsionaalseid nõudeid, kui seda nõuet täidetakse osaliselt või täielikult elektrooniliselt; .6 ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi või maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja või muud vahendid, mis on sobivad kasutamiseks igal ajal kogu kavandatud mere reisi jooksul laeva asukoha määramiseks ja ajakohastamiseks automaatsete vahenditega; .7 kui laev a kogumahutavus on alla 150 ja kui võimalik, radarpeegeldi või muud vahendid, mis võimaldavad tuvastamist laevade poolt, mis navigeerivad radari abil sagedusel nii 9 kui ka 3 GHz; .8 kui laeva sild on täielikult kinnine ja välja arvatud kui administratsioon otsustab teisiti, helivastuvõtusüsteem või muud vahendid, et võimaldada käiguvahi eest vastutaval tüüri mehel kuulda helisignaale ja määrata nende suund; .9 telefon või muud vahendid, et edastada kursi informatsiooni avariiroolimiskohta, kui see on olemas. 2.2 Kõik laevad, mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, ja reisilaevad nende suurusest hoolimata varustatakse lisaks punkti 2.1 nõuetele järgmisega: .1 punktis viidatud 2.1.1 magnetkompassiga vahetatav varumagnetkompass või muud vahendid punktis 2.1.1 viidatud funktsiooni täitmiseks asendus- või dubleeriva seadme abil; .2 päevasignaallamp või muud vahendid sidepidamiseks valguse abil päevasel ajal ja öisel ajal kasutades avariielektrienergiaallikat, mis ei sõltu üksnes laeva toiteallikast. .3 silla käigu vahi häiresüsteem (BNWAS) järgmiselt: .1 kaubalaevades , mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, ning nende suurusest sõltumata reisilaevades, mis on ehitatud 1. juulil 2011 või pärast seda; .2 sõltumata nende suurusest reisilaevades, mis on ehitatud enne 1. juulit 2011, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2012; .3 kaubalaevades, mille kogumahutavus on 3000 ja suurem ja mis on ehitatud enne 1. juulit 2011, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2012; .4 kaubalaevades , mille kogumahutavus on 500 ja suurem , kuid alla 3000 , mis on ehitatud enne 1. juulit 2011, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2013, ja .5 kaubalaevades , mille kogumahutavus on 150 ja suurem , kuid alla 500 , mis on ehitatud enne 1. juulit 2011, hiljemalt esimesel ülevaatusel pärast 1. juulit 2014, ja Silla käigu vahi häiresüsteem töötab alati, kui laev on merel käigus; .4 silla käigu vahi häiresüsteemi (BNWAS), mis on paigaldatud enne 1. juulit 2011, võib hiljem administratsiooni äranägemisel vabastada täielikust vastavusest standarditega, mille on vastu võtnud organisatsioon. 2.3 Kõik laevad , mille kogumahutavus on 300 ja rohkem, ning reisilaevad nende suurusest hoolimata varustatakse lisaks punkti 2.2 nõuete täitmisele järgmisega: .1 kajalokatsiooniseadmed või muud elektroonilised vahendid, et mõõta ja kuvada kasutatavat veesügavust; .2 9 GHz radar või muud vahendid, et määrata kindlaks ja kuvada radari transponderite ja muude veesõidukite, takistuste, poide, rannajoonte ja navigatsioonimärkide kaugust ja peilingut abistamaks laevajuhtimist ja kokkupõrke vältimisel; .3 elektrooniline planšett või muud vahendid, et kanda elektrooniliselt kaardile sihtmärkide kaugus ja peiling kokkupõrkeohu kindlaksmääramiseks; .4 kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade või muud vahendid, et näidata kiirust ja vahemaad vee suhtes; .5 nõuetekohaselt reguleeritud kursinäitu edastav seade või muud vahendid kursiinformatsiooni edastamiseks sisendina punktides 2.3.2, 2.3.3 ja 2.4 viidatud seadmetele. 2.4 Kõik rahvusvahelisi mere reise tegevad laevad , mille kogumahutavus on 300 ja rohkem ning kaubalaevad, mille kogumahutavus on 500 ja rohkem ning mis ei tee rahvusvahelisi mere reise, ja reisilaevad sõltumata nende suurusest varustatakse automaatse identifitseerimise süsteemiga (AIS) järgmiselt: .1 laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda; .2 rahvusvahelisi mere reise tegevad laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002: .2.1 reisilaevade puhul hiljemalt 1. juulil 2003; .2.2 tankerite puhul hiljemalt esimesel ohutusvarustuse ülevaatusel 1. juulil 2003 või pärast seda; .2.3 laevade puhul, välja arvatud reisilaevad ja tankerid , mille kogumahutavus on 50 000 ja rohkem, hiljemalt 1. juulil 2004; .2.4 laevade puhul, välja arvatud reisilaevad ja tankerid , mille kogumahutavus on 300 ja rohkem, kuid alla 50 000, hiljemalt esimesel ohutusvarustuse ülevaatusel pärast 1. juulit 2004 või 31. detsembriks 2004, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja .3 laevad, mis ei tee rahvusvahelisi mere reise ja on ehitatud enne 1. juulit 2002, hiljemalt 1. juulil 2008. .4 Administratsioon võib vabastada laevad käesoleva punkti nõuete kohaldamisest, kui sellised laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast alapunktides .2 ja .3 nimetatud rakenduskuupäeva. .5 AIS: .1 annab automaatselt asjakohaselt varustatud kaldajaamadele, teistele laevadele ja lennukitele informatsiooni, sealhulgas laeva tunnusnumber, tüüp, asukoht, kurss, kiirus , navigatsiooniseisund ja muu ohutusalane informatsioon; .2 võtab automaatselt vastu sellist informatsiooni samamoodi varustatud laevadelt; .3 seirab ja jälgib laevu ja .4 vahetab andmeid kaldarajatistega. .6 Punkti 2.4.5 nõudeid ei kohaldata, kui rahvusvahelised kokkulepped, eeskirjad või standardid sätestavad navigatsiooniteabe kaitse, ja .7 AIS-i kasutatakse organisatsiooni vastuvõetud suuniseid arvesse võttes. AIS-iga varustatud laevad hoiavad AIS-i kogu aeg töös, välja arvatud kui rahvusvahelised kokkulepped, eeskirjad või standardid sätestavad navigatsiooniteabe kaitse. 2.5 Kõikidel laevadel , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, on lisaks punkti 2.3 nõuete täitmisele, välja arvatud punktid 2.3.3 ja 2.3.5, ja punkti 2.4 nõuete täitmisele, järgmised seadmed: .1 vurrkompass või muud vahendid oma kursi kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks mittemagnetiliste vahendite abil, nii et see on roolimehe poolt pearoolimiskohas selgelt loetav. Need vahendid edastavad ka kursi informatsiooni sisendiks punktides 2.3.2, 2.4 ja 2.5.5 viidatud seadmetele; .2 vurrkompassi kursirepiiter või muud vahendid kursiinformatsiooni andmiseks visuaalselt avariiroolimiskohas, kui see on olemas; .3 vurrkompassi peilimisrepiiter või muud vahendid peilingute võtmiseks 360 kraadise horisondikaare juures vurrkompassi või muid alapunktis .1 nimetatud vahendeid kasutades. Laevad, mille kogumahutavus on a lla 1600 , varustatakse siiski võimalikult suures ulatuses selliste vahenditega; .4 rooli, sõukruvi, tõukejõu, pikiõõtse ja töörežiimi näiturid või muud vahendid rooli pöördenurga, sõukruvi pöörete, tõukejõu ja tõukejõusuuna ning võimaluse korral põtkurseadme jõu ja suuna ja pikiõõts umise ja töörežiimi kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks loetaval kujul laeva juhtimiskohas, ja .5 automaatplanšetid või muud vahendid selleks, et kanda automaatselt kaardile muude sihtmärkide kaugus ja peiling kokkupõrkeohu kindlaksmääramiseks. 2.6 Kõikidel laevadel , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem , ei tohiks ühe seadme rike vähendada laeva võimet täita punktide 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.4 nõudeid. 2.7 Kõik laevad, mille kogumahutavus on 3000 ja rohkem, varustatakse lisaks punkti 2.5 nõuete täitmisele järgmisega: .1 3 GHz radar või kui administratsioon peab seda asjakohaseks, teine 9 GHz radar või muud vahendid muude veesõidukite, takistuste, poide, rannikujoonte ja navigatsioonimärkide kauguse ja peilingu kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks, et abistada navigatsiooni ja kokkupõrgete vältimist, mis on funktsionaalselt sõltumatu punktis 2.3.2 viidatud seadmetest, ja .2 teine automaatplanšett või muud vahendid muude sihtmärkide kauguse ja peilingu automaatselt kaardile kandmiseks, et määrata kindlaks kokkupõrke oht, mis on funktsionaalselt sõltumatu punktis 2.5.5 viidatud seadmetest. 2.8 Kõik laevad, mille kogumahutavus on 10 000 ja rohkem, varustatakse lisaks punkti 2.7, välja arvatud punkt 2.7.2, nõuete täitmisele järgmisega: .1 automaatne radarpositsioonide arvuti või muud vahendid vähemalt 20 muu sihtmärgi kauguse ja peilingu automaatseks kaardile märkimiseks, mis on ühendatud vee suhtes kiirust ja kaugust näitava seadmega, et määrata kindlaks kokkupõrke oht ja simuleerida katsemanöövrit, ja .2 laeva kursi või trajektoori kontrollsüsteem või muud vahendid, et automaatselt kontrollida ja hoida kurssi ja/või sirget kurssi. 2.9 Kõik laevad, mille kogumahutavus on 50 000 ja rohkem, varustatakse lisaks punkti 2.8 nõuete täitmisele järgmisega: .1 pöördekiiruse näitur või muud vahendid pöördekiiruse kindlaksmääramiseks ja kuvamiseks ja .2 kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade või muud vahendid kiiruse ja kauguse näitamiseks põhja suhtes vööri- ja põikisuunas. 2.10 Rahvusvahelisi mere reise tegevad laevad varustatakse elektronkaartide kuva- ja infosüsteemiga (ECDIS) järgmiselt: .1 reisilaevad, mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või pärast seda; .2 tankerid, mille kogumahutavus on 3000 ja rohkem, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või pärast seda; .3 kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mille kogumahutavus on 10 000 ja rohkem , mis on ehitatud 1. juulil 2013 või pärast seda; .4 kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mille kogumahutavus on 3000 ja rohkem, kuid alla 10 000, mis on ehitatud 1. juulil 2014 või pärast seda; .5 reisilaevad, mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2014 või pärast seda; .6 reisilaevad, mille kogumahutavus on 3000 ja rohkem, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2015 või pärast seda; .7 kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mille kogumahutavus on 50 000 ja rohkem , mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt esimesel ülevaatusel* 1. juulil 2016 või pärast seda; .8 kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mille kogumahutavus on 20 000 ja rohkem, kuid alla 50 000, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2017 või pärast seda, ja .9 kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mille kogumahutavus on 10 000 ja rohkem, kuid alla 20 000, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2018 või pärast seda. 2.11 Administratsioonid võivad vabastada laevad punkti 2.10 nõuete kohaldamisest, kui sellised laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast punkti 2.10 alapunktides .5–.9 nimetatud rakenduskuupäeva. 3 Kui käesoleva eeskirja alusel on lubatud muud vahendid , peavad sellised vahendid olema administratsiooni poolt eeskirja 18 kohaselt heaks kiidetud. 4 Käesolevas eeskirjas viidatud navigatsiooniseadmed ja -süsteemid paigaldatakse, neid katsetatakse ja hooldatakse nii, et rikked viiakse miinimumini. 5 Alternatiivseid töörežiime võimaldavad navigatsiooniseadmed ja -süsteemid näitavad nende tegelikku kasutusrežiimi. 6 Ühildatud komandosilla süsteemid paigaldatakse nii, et ühe allsüsteemi rikkele juhitakse heli- ja nähtava häiresignaaliga viivitamata käiguvahi eest vastutava tüürime h e tähelepanu ja see ei põhjusta muu allsüsteemi riket. Ühildatud navigatsioonisüsteemi ühe osa rikke korral on võimalik kasutada seadme muud üksikosa või süsteemi osa eraldi. Eeskiri 19-1 Laevade kaugtuvastamine ja -jälgimine 1 Mitte miski käesolevas eeskirjas või tehnilistes nõuetes ja funktsionaalsetes nõuetes, mille on vastu võtnud organisatsioon laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise kohta, ei piira riikide õigusi, jurisdiktsiooni või kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel, eelkõige avamere õiguslikud režiimid, majandusvöönd, külgvöönd, territoriaalveed või väinad, mida kasutatakse rahvusvaheliseks navigatsiooniks, ja saarestik uvahelised veeteed. 2.1 Punktide 4.1 ja 4.2 alusel kohaldatakse käesolevat eeskirja järgmiste rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes: .1 reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad; .2 kaubalaevad, sealhulgas kiirlaevad , mille kogumahutavus on 300 ja rohkem , ja .3 liikur-merepuurtornid. 2.2 Mõiste laev , kui seda kasutatakse punktides 3–11.2, hõlmab reisi- ja kaubalaevu, kiirlaevu ja liikur-merepuurtorne, mille suhtes kohaldatakse käesolevat eeskirja. 3 Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse sätted, mis võimaldavad konventsiooniosaliste valitsustel võtta laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise kohustuse. 4.1 Laevad varustatakse süsteemiga, mis automaatselt edastavad punktis 5 nimetatud informatsiooni järgmiselt: .1 laevad, mis on ehitatud 31. detsembril 2008 või pärast seda; .2 laevad, mis on ehitatud enne 31. detsembrit 2008 ja sertifitseeritud tööks: .1 merealadel A1 ja A2, mis on määratletud eeskirjades IV/2.1.12 ja IV/2.1.13, või .2 merealadel Al, A2 ja A3, mis on määratletud eeskirjades IV/2.1.12, IV/2.1.13 ja IV/2.1.14; hiljemalt esimesel raadiojaama ülevaatusel* pärast 31. detsembrit 2008; .3 laevad, mis on ehitatud enne 31. detsembrit 2008 ja sertifitseeritud tööks merealadel Al, A2, A3 ja A4, mis on määratletud eeskirjades IV/2.1.12, IV/2.1.13, IV/2.1.14 ja IV/2.1.15, hiljemalt esimesel raadiojaama ülevaatusel pärast 1. juulit 2009. Need laevad vastavad siiski eespool toodud alapunktile .2, kui nad töötavad merealadel A1, A2 ja A3. 4.2 Nende ehitamise kuupäevast olenemata laevad, mis on varustatud automaatse identifitseerimise süsteemiga (AIS), mis on määratletud eeskirjas 19.2.4, ja mis töötavad üksnes merealal A1, mis on määratletud eeskirjas IV/2.1.12, ei pea vastama käesolevale eeskirjale. 5 Punkti 4.1 alusel edastavad laevad automaatselt järgmist kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni: .1 laeva tunnusandmed; .2 laeva asukoht (laius- ja pikkuskraadid) ja .3 esitatud asukoha kuupäev ja kellaaeg. 6 Süsteemid ja seadmed, mida kasutatakse käesoleva eeskirja nõuete täitmiseks, vastavad tehnilistele nõuetele ja funktsionaalsetele nõuetele, mis ei ole leebemad kuid nõuded, mille organisatsioon on vastu võtnud. Laeva seadmed on administratsiooni poolt heakskiidetud tüüpi. 7 Süsteeme ja seadmeid, mida kasutatakse käesoleva eeskirja nõuete täitmiseks, saab pardal välja lülitada või saab peatada kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni levitamise: .1 kui rahvusvahelised kokkulepped, eeskirjad või standardid sätestavad navigatsiooniteabe kaitse või .2 erandjuhtudel ja võimalikult lühikeseks ajaks, kui selline tegevus ohustab kapteni arvates laeva ohutust või turvalisust. Sellisel juhul informeerib kapten administratsiooni ilma liigse viivituseta ja teeb kande laeva logiraamatusse, mida peetakse eeskirja 28 kohaselt, märkides ära otsuse põhjused ja ajaperioodi, mille jooksul süsteem või seade oli välja lülitatud. 8.1 Punktide 8.2–11.2 alusel on konventsiooniosaliste valitsustel võimalik saada kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni laevade kohta turvalisuse ja muudel eesmärkidel, nagu organisatsiooniga on kokku lepitud, järgmiselt: .1 administratsioonil on õigus saada sellist informatsiooni laevade kohta, millel on õigus sõita selle lipu all, sõltumata sellest, kus sellised laevad võivad asuda; .2 konventsiooniosalise valitsusel on õigus saada sellist informatsiooni laevade kohta, mis on teatanud oma kavatsusest siseneda eeskirjas XI-2/1.1.9 määratletud sadamarajatisse või selle konventsiooniosalise valitsuse jurisdiktsiooni all olevasse kohta, sõltumata sellest, kus sellised laevad võivad asuda, tingimusel et nad ei asu vetes ranniku suunas rahvusvahelise õiguse kohaselt teise konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud lähtejoontest, ja .3 konventsiooniosalise valitsusel on õigus saada sellist informatsiooni laevade kohta, millel on õigus sõita teise konventsiooniosaliste valitsuste lipu all ja mis ei kavatse siseneda sadamarajatisse või kohta, mis kuulub selle konventsiooniosalise valitsuse jurisdiktsiooni alla, sõites mitte rohkem kui 1000 meremiili kaugusel selle rannikust, tingimusel et sellised laevad ei asu vetes ranniku suunas rahvusvahelise õiguse kohaselt teise konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud lähtejoontest, ja .4 konventsiooniosalise valitsusel ei ole alapunkti .3 kohaselt õigust saada sellist informatsioon laeva kohta, mis asub selle konventsiooniosalise valitsuse territoriaalvetes, mille lipu all on laeval õigus sõita. 8.2 Konventsiooniosaliste valitsused nimetavad ja edastavad organisatsioonile asjakohased andmed, võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud tehnilisi nõudeid ja funktsionaalseid nõudeid, et võimaldada kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni kättesaadavaks tegemist punkti 8.1 kohaselt. Asjaomase konventsiooniosalise valitsus võib seejärel muuta sellist sidet või selle tühistada. Organisatsioon informeerib kõikide konventsiooniosaliste valitsusi sellise teate saamisel koos selle üksikasjade edastamisega. 9.1 Olenemata punktist 8.1.3 on administratsioonil õigus turvalisuse või muude probleemide lahendamisega seoses igal ajal otsustada, et kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni laevade kohta, millel on õigus sõita tema lipu all, ei anta punkti 8.1.3 kohaselt konventsiooniosaliste valitsustele. Asjaomane administratsioon võib igal ajal pärast seda selliseid otsuseid muuta, need peatada või tühistada. 9.2 Asjaomane administratsioon edastab punkti 9.1 kohaselt sellised otsused organisatsioonile. Organisatsioon informeerib kõikide konventsiooniosaliste valitsusi sellise teate saamisel koos selle üksikasjade edastamisega. 9.3 Selliste otsuste tulemusel ei piirata nende laevade õiguseid, ülesandeid ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel, mille administratsioon tugines punktile 9.1. 10 Konventsiooniosaliste valitsused teevad alati järgmist: .1 tunnistavad kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni tähtsust; .2 tunnistavad ja austavad saadud kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni ärisaladust ja tundlikkust; .3 kaitsevad ebaseadusliku juurdepääsu või avalikustamise tõttu saadud informatsiooni ja .4 kasutavad saadud informatsiooni rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleval viisil. 11.1 Konventsiooniosaliste valitsused kannavad kõik kulud seoses kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooniga, mida nad taotlevad ja saavad. Punktist 11.2 olenemata ei nõua konventsiooniosaliste valitsused tasu laevadelt seoses kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooniga, mida nad võivad soovida saada. 11.2 Välja arvatud kui administratsiooni riigisisesed õigusaktid sätestavad teisiti, ei võeta laevadelt, millel on õigus sõita tema lipu all, tasu kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni edastamise eest kooskõlas käesoleva eeskirjaga. 12 Olenemata punktist 8.1 on konventsiooniosaliste valitsuste otsingu- ja päästeteenistustel õigus saada tasuta kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni merel hädas olevate inimeste otsingu ja pääste kohta. 13 Konventsiooniosaliste valitsused võivad teatada organisatsioonile juhtumitest, mille puhul nad leiavad, et käesoleva eeskirja sätteid või muid organisatsiooni kehtestatud seotud nõudeid ei ole järgitud või nendest ei peeta kinni. 14 Mere sõidu ohutuse komitee otsustab kriteeriumid, korrad ja protseduurid konventsiooniosaliste valitsustele kaugtuvastamise ja -jälgimise informatsiooni andmise kehtestamise, ülevaatamise ja auditeerimise kohta käesoleva eeskirja kohaselt. Eeskiri 20 Reisiinfo salvestid 1 Avariide uurimise abistamiseks varustatakse rahvusvahelisi mere reise tegevad laevad eeskirja 1.4 alusel reisiinfo salvestiga (VDR) järgmiselt: .1 reisilaevad, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda; .2 reisiparvlaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2002 või pärast seda; .3 reisilaevad, välja arvatud enne 1. juulit 2002 ehitatud reisiparvlaevad, hiljemalt 1. jaanuaril 2004, ja .4 laevad, välja arvatud reisilaevad, mille kogumahutavus on 3000 ja rohkem, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda. 2 Avariide uurimise abistamiseks varustatakse rahvusvahelisi mere reise tegevad kaubalaevad VDR-iga, milleks võib olla lihtsustatud reisiinfo salvesti (S-VDR) , järgmiselt: .1 kaubalaevade puhul, mille kogumahutavus on 20 000 ja rohkem, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, esimesel plaanilisse kuivdokki viimisel pärast 1. juulit 2006, kuid hiljemalt 1. juulil 2009; .2 kaubalaevade puhul, mille kogumahutavus on 3000 ja rohkem, kuid alla 20 000, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002, esimesel plaanilisse kuivdokki viimisel pärast 1. juulit 2007, kuid hiljemalt 1. juulil 2010, ja 3 administratsioonid võivad vabastada kaubalaevad alapunktide .1 ja .2 nõuete kohaldamisest, kui sellised laevad kõrvaldatakse püsivalt tööst kahe aasta jooksul pärast eespool alapunktides .1 ja .2 nimetatud rakenduskuupäeva. 3 Administratsioonid võivad vabastada VDR-iga varustamisest laevad, välja arvatud enne 1. juulit 2002 ehitatud reisiparvlaevad, kui on võimalik tõendada, et VDR-i liidestamine laeval olemasoleva seadmega on põhjendamatu ja raskendatud. Eeskiri 21 Rahvusvaheline signaalkood ja käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR) 1 Kõik laevad, mis käesoleva konventsiooni kohaselt peavad olema varustatud raadiojaamaga, on varustatud rahvusvahelise signaalkoodiga, nagu organisatsioon võib olla seda muutnud. Koodeks on ka muul laeval, millel on administratsiooni arvates vaja seda kasutada. 2 Kõikidel laevadel on käsiraamatu „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR) III köite ajakohastatud eksemplar. Eeskiri 22 Nähtavus komandosillalt 1 Laevad pikkusega alla 55 m, mis on määratletud eeskirjas 2.4 ja mis on ehitatud 1. juulil 1998 või pärast seda, vastavad järgmistele nõuetele: .1 vaade merepinnale laeva juhtimiskohalt ei ole varjatud pikemalt kui kaks laevapikkust või 500 m, olenevalt sellest, kumb on lühem, vöörist eespool 10° kumma sk i pardas igasuguse süvise, diferendi ja tekilasti puhul; .2 lastist, lastimisseadmest või muudest takistustest tingitud piiratud nähtavusega sektor väljaspool roolikambrit eespool traaversit, mis takistab vaadet merepinnale laeva juhtimiskohast, ei ületa 10 kraadi. Piiratud nähtavusega sektorite kogunurk ei ületa 20 kraadi. Hea nähtavusega sektorid piiratud nähtavusega sektorite vahel moodustavad vähemalt 5 kraadi. Punktis .1 kirjeldatud vaates ei ületa ükski piiratud nähtavusega sektor siiski 5 kraadi; .3 horisontaalne nähtavusala laeva juhtimiskohast moodustab vähemalt 225 kraadise kaare, mis ulatub otse ees mitte vähem kui 22,5 kraadi traaversist ahtri poole laeva mõlemal parda l; .4 komandosilla tiivast moodustab horisontaalne nähtavusala vähemalt 225 kraadise kaare, mis ulatub vähemalt 45 kraadi vastaspardast üle vööri ahtri taha 180 kraadi samal pardal ; .5 pearoolimiskohast moodustab horisontaalne nähtavusala vähemalt 60 kraadise kaare otse eest laeva kummalegi pardale; .6 laeva parras on komandosilla tiivalt nähtav; .7 komandosilla esiakende madalama serva kõrgus üle sillateki on nii madal kui võimalik. Mitte mingil juhul ei kujuta madalam serv takistust käesolevas eeskirjas kirjeldatud ettepoole suunatud vaatele; .8 komandosilla eriakende alumine serv võimaldab ettepoole suunatud vaadet horisondile inimesele silmade kõrgusega 1800 mm üle sillateki laeva juhtimiskohas, kui laev on tugevas lainetuses pikiõõtsumises. Administratsioon võib lubada silmade kõrguse vähendamist, kui ta on veendunud, et 1800 mm silmade kõrgus on põhjendamatu ja mitteteostatav, kuid mitte alla 1600 mm; .9 aknad vastavad järgmistele nõuetele: .9.1 peegelduste vältimisele kaasaaitamiseks on silla esiaknad vertikaaltasandi suhtes kaldu, ülaosa väljapoole, nurgaga mitte vähem kui 10 kraadi ja mitte rohkem kui 25 kraadi; .9.2 talastik komandosilla akende vahel on minimaalne ja seda ei paigaldata otse tööjaama ette; .9.3 ei paigaldata polariseeritud ja toonitud aknaid; .9.4 pidevalt tagatakse hea nähtavus läbi vähemalt kahe komandosilla esiakna ja silla kujust sõltuvalt läbi täiendava arvu hea nähtavusega akende ilmastikutingimustest olenemata. 2 Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 1998, täidavad võimaluse korral punktide 1.1 ja 1.2 nõudeid. Konstruktsioonilised ümberehitused või lisaseadmed ei ole siiski nõutavad. 3 Ebatavalise konstruktsiooniga laevadel, mis ei vasta administratsiooni arvates käesolevale eeskirjale, tagatakse seadmed sellise nähtavuse saavutamiseks, mis on võimalikult lähedane käesolevas eeskirjas kirjeldatud nähtavusele. 4 Punktide 1.1, 1.3, 1.4 ja 1.5 nõuetest olenemata võidakse teha ballastvee vahetamist, tingimusel et: .1 kapten on teinud kindlaks, et see on ohutu, ja võtab arvesse tegevusest tulenevaid suurenenud piiratud nähtavusega sektoreid või vähenenud horisontaalset nähtavusala, et tagada kogu aeg nõuetekohane vaatlus; .2 tegevus toimub laeva ballastvee käitlemisplaani kohaselt, võttes arvesse soovitusi ballastvee vahetuse kohta, mille organisatsioon on vastu võtnud, ja .3 tegevuse alustamine ja lõpetamine registreeritakse laeva logiraamatus eeskirja 28 kohaselt. Eeskiri 23 Lootsi laevalevõtu ning laevalt lahkumise seadmed 1 Kohaldamine 1.1 Laevad, mis teevad mere reise, mille käigus võidakse kasutada lootse, varustatakse lootsi laevalevõtu ning laevalt lahkumise seadmetega. 1.2 Seadmed ja vahendid lootsi laevale võtmiseks ning laevalt lahkumiseks, mis paigaldatakse 1. juulil 2012 või pärast seda, vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, ja nõuetekohast tähelepanu pööratakse organisatsiooni vastuvõetud standarditele . 1.3 Välja arvatud kui on sätestatud teisiti, vastavad seadmed ja vahendid lootsi laevale võtmiseks ning laevalt lahkumiseks, mis on paigaldatud laevadele enne 1. juulit 2012, vastavalt vajadusele vähemalt enne seda kuupäeva kehtinud 1974. aasta rahvusvaheline konventsiooni inimelude ohutusest merel eeskirja 17 või 23 nõuetele, ja nõuetekohast tähelepanu pööratakse standarditele, mille organisatsioon on vastu võtnud enne seda kuupäeva. 1.4 1. juulil 2012 või pärast seda paigaldatud seadmed ja vahendid, mille puhul on tegemist enne 1. juulit 2012 paigaldatud seadmete ja vahendite asendamisega, vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. 1.5 Laevade suhtes, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 1994, kohaldatakse punkti 5 hiljemalt esimesel ülevaatusel 1. juulil 2012 või pärast seda. 1.6 Punkti 6 kohaldatakse kõikide laevade suhtes. 2 Üldsätted 2.1 Kõik lootsi laevale võtmiseks ning laevalt lahkumiseks kasutatavad seadmed täidavad tõhusalt oma eesmärki võimaldada lootsidel ohutult laevale ja kaldale minna. Seadmed hoitakse puhtana, nõuetekohaselt hooldatuna ja paigaldatuna ning neid kontrollitakse regulaarselt, et tagada nende ohutu kasutus. Neid kasutatakse üksnes personali laevale ja kaldale minekuks. 2.2 Lootsi võtu- ning lahkumisseadmete taglastamist kontrollib vastutav tüürimees, kellel on komandosillaga sidepidamise vahendid ja kes korraldab ka lootsi saatmise ohutut teed pidi komandosillale ja sealt tagasi. Taglastamisega tegelevat ja mehaanilisi seadmeid käitavat personali on juhendatud vastuvõetava ohutu töökorra osas ning seadmeid katsetatakse enne kasutamist. 2.3 Lootsiredel on tootja poolt sertifitseeritud käesolevale eeskirjale või organisatsioonile vastuvõetavale rahvusvahelisele standardile vastavana . Redeleid kontrollitakse kooskõlas eeskirjadega I/6, 7 ja 8. 2.4 Kõik lootsiredelid, mida kasutatakse lootsi võtuks ning lahkumiseks, on selgelt tähistatud lipikute või muude püsivate märgistega, et võimaldada seadme tuvastamine ülevaatuse, kontrolli ja arvepidamise eesmärgil. Laeval peetakse arvestust kuupäeva kohta, millel konkreetne redel võetakse kasutusse, ja tehtud remondi kohta. 2.5 Viited käesolevas eeskirjas pardatrepile hõlmavad kaldredelit, mida kasutatakse lootsi võtu- ning lahkumisseadmete osana. 3 Laevalevõtu ja laevalt lahkumise seadmed 3.1 Tagatakse seadmed, et võimaldada lootsil ohutult laevale tulla ja sealt lahkuda laeva mõlemal parda l. 3.2 Kõikides laevades, milles kaugus merepinnast laeva sissepääsu või sealt lahkumise punkti ületab 9 m ja kui lootsi kavatsetakse võtta laeva ja ta lahkub laevast pardatrepi kaudu või muu samaväärselt ohutu ja mugava lootsiredeliga vahendi abil, on laeval sellised seadmed mõlemal parda l, välja arvatud kui seadet saab teisaldada teisel parda l kasutamiseks. 3.3 Ohutu ja mugav laevalevõtt ja laevalt lahkumine tagatakse kas: .1 lootsiredeli abil, millel tuleb rohida mitte vähem kui 1,5 m ja mitte rohkem kui 9 m kõrgusel veepinnast, mis on niimoodi paigutatud ja kinnitatud, et: .1 see on vaba võimalikust laevalt lossitavast kaubast; .2 see on laeva silindrilise kereosa pikkuse piires ja võimaluse korral laeva keskosa poole pikkuse piires; .3 iga aste on kindlalt vastu laeva külge; kui konstruktsioonilised omadused, näiteks põrkepaelad takistaksid käesoleva sätte rakendamist, võetakse erimeetmed administratsiooni rahuldaval viisil tagamaks, et inimesed saavad ohutult laevale tulla ja sealt lahkuda; .4 jätkuta lootsiredel ulatub veest laevalevõtu- või sealt lahkumise punkti ja nõuetekohaselt võetakse arvesse kõiki laeva lastimis- ja diferendi tingimusi ja 15°; ebasoodsat külgkallet; kinnituse tugipunkt, seeklid ja kinnitustrossid on vähemalt sama tugevad nagu külgtrossid, või .2 pardatrepp koos lootsiredeliga (st kombineeritud seade) või muu samaväärselt ohutu ja mugav vahend, kui kaugus veepinnast laevalevõtu- või sealt lahkumise punktini on üle 9 m. Pardatrepp paigaldatakse nii, et see viib ahtrisse. Kasutamise korral tagatakse vahendid pardatrepi alumise platvormi kinnitamiseks laeva parda külge, et tagada, et pardatrepi alumine ots ja alumine platvorm on tugevalt vastu laeva külge laeva silindrilise kereosa pikkuse piires ja võimaluse korral laeva keskosa poole pikkuse piires ning vaba lossitavast kaubast; .1 kui kasutatakse kombineeritud seadet lootsi laevalevõtuks, tagatakse vahendid lootsiredeli ja selle turvatrosside kinnitamiseks laeva parda külge punktis, mis on nominaalselt 1,5 m pardatrepi põhjaplatvormist kõrgemal. Pardatreppi kasutava kombineeritud seadme korral, millel on luuk põhjaplatvormil (st päästevahenditesse asumise platvormil), taglastatakse lootsiredel ja selle turvatrossid läbi luugi ja nad ulatuvad platvormi kohale reelingu kõrgusele. 4 Pääs laevatekile Nähakse ette vahendid, et tagada ohutu, mugav ja takistustega pääs laeva tulevatele või sealt lahkuvatele inimestele lootsiredeli või pardatrepi või muu vahendi otsa ja laevateki vahel. Kui selline pääs toimub järgmise abil: .1 läbipääs reelingutes või umbreelingus, paigaldatakse piisavad käsipuud; .2 reelingtrepp, paigaldatakse kaks käsipuu titsi, mis on jäigalt kinnitatud laeva konstruktsioonile nende alusel või nende lähedal ja kõrgemates punktides. Reelingtrepp on kindlalt laeva külge kinnitatud, et vältida ümberminekut. 5 Pardauksed Lootsi laevalevõtuks ja sealt lahkumiseks kasutatavad pardauksed ei avane väljapoole. 6 Mehaanilised lootsitõstukid Mehaanilisi lootsitõstukeid ei kasutata. 7 Seotud seadmed 7.1 Järgmised seotud seadmed hoitakse käepärast ja valmis koheseks kasutamiseks, kui inimese võetakse laevale või nad seal lahkuvad: .1 kaks lootsiredeli turvatrossi läbimõõduga mitte alla 28 mm ja mitte üle 32 mm, mis on nõuetekohaselt kinnitatud laeva külge, kui loots seda vajab; lootsiredeli turvatross on kinnitatud trossi otsast auguga ketta külge, mis on kinnitatud tekile ja on valmis kasutamiseks, kui loots laevalt lahkub, või pardale läheneva lootsi palvel (lootsiredeli turvatross ulatub titsideni või umbreelinguteni tekile pääsu punktis enne tekil rõngaskettal lõppemist); .2 isesüttiva tulega varustatud päästerõngas; .3 viskeliin. 7.2 Kui see on eespool punktiga 4 nõutav, tagatakse titsid ja reelingtrepid. 8 Valgustus Tagatakse piisav valgustus laevalevõtu- ja sealt lahkumise seadmete valgustamiseks üle parda ja sellel kohal tekil, kus inimene laevale võetakse või ta seal lahkub. Eeskiri 24 Laeva kursi ja/või trajektoori kontrollsüsteemid 1 Suure liiklustihedusega aladel piiratud nähtavuse tingimustes ja kõikides muudes ohtlikes navigatsiooniolukordades, kui kasutatakse laeva kursi ja/või trajektoori kontrollsüsteeme, on võimalik viivitamata asuda laeva käsitsi roolima. 2 Eespool toodud asjaolude korral saab käigu vahi eest vastutav tüürimees viivitamata kasutada kvalifitseeritud roolimeest, kes on alati valmis rooliseadme üle võtma. 3 Üleminek automaatselt käsitsiroolimisele ja vastupidi toimub vastutava tüürimehe kontrolli all. 4 Käsitsiroolimist katsetatakse pärast pikemaajalist laeva kursi ja/või trajektoori kontrollsüsteemide kasutamist ja enne sisenemist aladele, kus navigeerimine nõuab erilist ettevaatust. Eeskiri 25 Rooliajami töö Aladel, kus navigeerimine nõuab erilist ettevaatust, on laevadel töös mitu rooliseadme jõuajamit, kui sellised ajamit saavad üheaegselt töötada. Eeskiri 26 Rooliajam: katsetamine ja õppused 1 12 tunni jooksul enne väljasõitu kontrollib ja katsetab laevapere laeva rooliajamit. Katsetamise töökord hõlmab vajaduse korral järgmiste seadmete tööd: .1 pearooliseade; .2 abirooliseade; .3 rooli kaugjuhtimise süsteemid; .4 komandosillal asuvad roolimiskohad; .5 avariienergiaallikas; .6 roolinurganäiturid rooli tegeliku asendi suhtes; .7 rooli kaugjuhtimise süsteemi energiakatkestuse häiresignaalid; .8 rooliseadme jõuajami rikke häiresignaalid ja .9 automaatsed isolatsiooniseadmed ja muud automaatseadmed. 2 Kontrollid ja katsetused hõlmavad järgmist: .1 rooli täisliikumist rooliajami nõutava tegevusvõime kohaselt; .2 rooliajami ja selle ühendushoovatiku visuaalne kontroll ja .3 sidevahendite töö komandosilla ja rumpliruumi vahel. 3.1 Lihtsad tööjuhendid plokkskeemiga, mis näitab rooli kaugjuhtimise süsteemide ja rooliseadme jõuajamite ümberlülitamise korda, on komandosillal ja rumpliruumis püsivalt välja pandud. 3.2 Kõik tüürimehed, kes tegelevad rooliajami töö ja/või tehnohooldusega, on tuttavad laevale paigaldatud rooliseadmete töö ja ühelt süsteemilt teisele ülemineku töökorraga. 4 Lisaks rutiinsele kontrollile ja katsetustele, mida kirjeldatakse punktides 1 ja 2, toimuvad avariiroolimisõppused vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, et harjutada avariiroolimistoiminguid. Need õppused hõlmavad otsejuhtimist rumpliruumis, sidepidamist komandosillaga ja vajaduse korral alternatiivsete toiteallikate tööd. 5 Administratsioon võib loobuda nõuetest teha punktides 1 ja 2 ettenähtud kontrolle ja katsetusi laevade puhul, mis teevad regulaarselt lühi kesi mere reise. Sellised laevad teevad sellised kontrollid ja katsetused vähemalt üks kord nädalas. 6 Kuupäev, mil toimuvad punktides 1 ja 2 ettenähtud kontrollid ja katsetused, ning punkti 4 alusel läbiviidud avariiroolimisõppuste kuupäev ja üksikasjad registreeritakse. Eeskiri 27 Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded, näiteks lootsiraamatud, meremärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele, loodetetabelid ja kõik muud navigatsioonialased väljaanded, mis on kavandatud mere reisiks vajalikud, on piisavad ja ajakohased. Eeskiri 28 Logiraamatu pidamine ja päevaettekanded 1 Kõikidel rahvusvahelisi mere reise tegevatel laevadel on pardal laeva logiraamat navigatsiooni ja meresõiduohutuse seisukohast tähtsust omavate vahejuhtumite kohta, mis peab sisaldama piisavalt üksikasju, et taastada mere reisi kõik andmed, võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud soovitusi . Kui sellist informatsiooni laeva logiraamatus ei hoita, hoitakse seda muus vormis, mille administratsioon on heaks kiitnud. 2 Laev , mille kogumahuta vus on 500 ja rohkem, mis teeb 48 tunnist pikemaid rahvusvahelisi mere reise, esitab päevaettekanded oma ühingule, nagu on määratletud eeskirjas IX/1, ja ühing hoiab need ja kõik hilisemad päevaettekanded mere reisi ajal alles. Päevaettekanded võib edastada mis tahes vahenditega, tingimusel et nad edastatakse ühingule võimalikult kiiresti pärast ettekandes nimetatud asukoha kindlaksmääramist. Automatiseeritud ettekandesüsteeme võib kasutada, tingimusel et nad hõlmavad oma edastamiste salvestamise funktsiooni ja et need funktsioonid ja liidesed asukohamäärangu seadmetega kuuluvad regulaarsele kontrollimisele laeva kapteni poolt. Ettekanne peab sisaldama järgmisi andmeid: .1 laeva asukoht; .2 laeva kurss ja kiirus ja .3 välis- või sisetingimuste üksikasjad, mis mõjutavad laeva mere reisi või laeva tavalist ohutut tööd. Eeskiri 29 Päästesignaalid, mida kasutavad laevad, lennukid või inimesed merehädas Päästesignaale kirjeldav illustreeritud tabel on hõlpsasti kasutatav laeva vahitüürimehe poolt, mille suhtes käesolevat peatükki kohaldatakse. Signaale kasutavad laevad või inimesed merehädas, kui nad peavad sidet otsingu- ja päästetöödega tegelevate päästejaamade, merepäästeüksuste ja -lennukitega. Eeskiri 30 Tegutsemispiirangud 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõikide reisilaevade suhtes, mille suhtes kohaldatakse I peatükki. 2 Reisilaeva kõikide tegutsemispiirangute loetelu, sealhulgas vabastused mis tahes käesolevast eeskirjast, tegutsemisalade piirangud, ilmastikupiirangud, lainetuspiirangud, lubatava koormuse piirangud, diferendi, kiiruse ja muud piirangud, mis on kas administratsiooni määratud või kehtestatud projekteerimise või ehituse järgus, koostatakse enne reisilaeva kasutuselevõttu. Loetelu koos vajalike selgitustega on dokumenteeritud administratsioonile vastuvõetaval kujul ja seda hoitakse pardal kaptenile hõlpsasti kättesaadavalt. Loetelu hoitakse ajakohastatuna. Kui kasutatav keel ei ole inglise ega prantsuse keel, tagatakse loetelu ühes nendest kahest keelest. Eeskiri 31 Ohuteated 1 Laeva kapten, kes kohtub ohtliku jää, ohtliku mahajäetud eseme või muu otsese navigatsiooniohu või troopilise tormi või külmumispunktist madalamate õhutemperatuuridega koos tormijõuga tuulega, mis põhjustab tugevat jääkuhjet pealisehitistel, või tuulejõuga 10 või rohkem Beauforti skaala järgi, mille kohta ei ole saadud tormihoiatust, on kohustatud edastama informatsiooni kõikide tema käsutuses olevate vahenditega läheduses asuvatele laevadele ja ka pädevatele asutustele. Informatsiooni saatmise vorm ei ole kohustuslik. Selle võib edastada kas lihtsas keeles (soovitavalt inglise keeles) või rahvusvahelise signaalkoodi abil. 2 Konventsiooniosalise valitsus võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kui punktis 1 nimetatud ohtude kohta saadakse andmeid, siis informeeritakse sellest viivitamata asjaosalisi ja edastatakse see teistele huvitatud valitsustele. 3 Teadete edastamine ohtude kohta on asjaomaste laevade jaoks tasuta. 4 Kõikidele punkti 1 alusel edastatud raadioteadetele eelneb ohutussignaal eeskirjas IV/2 määratletud raadioeeskirjades ettenähtud korra kohaselt. Eeskiri 32 Ohuteadetes nõutav informatsioon Järgmine informatsioon on ohuteadetes kohustuslik: 1 Jää, mahajäetud esemed ja muud otsesed navigatsiooniohud .1 Täheldatud jää, mahajäetud eseme või ohu laad. .2 Jää, mahajäetud eseme või ohu asukoht selle viimatisel täheldamisel. .3 Kellaaeg ja kuupäev (koordineeritud maailmaaeg), kui ohtu viimati täheldati. 2 Troopilised tsüklonid (tormid) .1 Teade troopilise tsükloniga kohtumise kohta. Seda kohustust tuleks tõlgendada laiemas tähenduses ja informatsiooni edastatakse iga kord, kui kaptenil on alust arvata, et troopiline tsüklon on arenemas või läheduses välja arenenud. .2 Kellaaeg, kuupäev (koordineeritud maailmaaeg) ja laeva asukoht vaatluse tegemisel. .3 Teade peaks sisaldama võimalikult palju järgmist informatsiooni: - õhurõhk, soovitatavalt õiendatult (märkides ära millibaarid, millimeetrid või tollid ning kas õiendatud või mitte); - baromeetriline tendents (õhurõhu muutus viimase kolme tunni jooksul); - tõelise tuule suund; - tuulejõud (Beauforti skaala järgi); - lainetus (nõrk, keskmise, tugev, kõrge); - ummiklainetus (nõrk, mõõdukas, tugev) ja tõeline suund, kust see tuleb. Ummiklainetuse periood ja pikkus (lühike, keskmine, pikk) oleks samuti väärtuslik teave; - laeva tõeline kurss ja kiirus. Järgnevad vaatlused 3 Kui kapten on teatanud troopilisest tsüklonist või muust ohtlikust tormist, on soovitav, kuid mitte kohustuslik, et edasisi vaatlusi tehakse ja edastatakse võimaluse korral iga tund, kuid igal juhul mitte pikemate vahedega kui 3 tundi, nii kaua kui laev on tormi mõju all. 4 Tuulejõud 10 või rohkem Beauforti skaala järgi, mille kohta ei ole saadud tormhoiatust. Selle eesmärk on tegeleda tormidega, välja arvatud troopilised tsüklonid, millele viidatakse punktis 2; kui sattutakse sellise tormi kätte, peaks teade sisaldama samasugust informatsiooni, mis on punkti all loetletud, kuid välja arvatud üksikasjad lainetuse ja ummiklainetuse kohta. 5 Külmumispunktist madalamad õhutemperatuurid koos väga tugeva tuulejõuga, mis põhjustab tugevat jääkuhjet pealisehitistel: .1 kellaaeg ja kuupäev (koordineeritud maailmaaeg); .2 õhutemperatuur; .3 meretemperatuur (kui võimalik); .4 tuulejõud ja -suund. Näited Ice TTT ICE. LARGE BERG SIGHTED IN 4506 N, 4410W, AT 0800 UTC. MAY 15. Derelicts TTT DERELICT. OBSERVED DERELICT ALMOST SUBMERGED IN 4006N, 1243W, AT 1630 UTC. APRIL 21. Danger to navigation TTT NAVIGATION. ALPHA LIGHTSHIP NOT ON STATION. 1800 UTC. JANUARY 3. Tropical cyclone TTT STORM. 0030 UTC. AUGUST 18. 2004N, 11354E. BAROMETER CORRECTED 994 MILLIBARS, TENDENCY DOWN 6 MILLIBARS. WIND NW, FORCE 9, HEAVY SQUALLS. HEAVY EASTERLY SWELL. COURSE 067, 5 KNOTS. TTT STORM. APPEARANCES INDICATE APPROACH OF HURRICANE. 1300 UTC. SEPTEMBER 14. 2200 N, 7236 W. BAROMETER CORRECTED 29.64 INCHES, TENDENCY DOWN .015 INCHES. WIND NE, FORCE 8, FREQUENT RAIN SQUALLS. COURSE 035, 9 KNOTS. TTT STORM. CONDITIONS INDICATE INTENSE CYCLONE HAS FORMED. 0200 UTC. MAY 4. 1620 N, 9203 E. BAROMETER UNCORRECTED 753 MILLIMETRES, TENDENCY DOWN 5 MILLIMETRES. WIND S BY W, FORCE 5. COURSE 300, 8 KNOTS. TTT STORM. TYPHOON TO SOUTHEAST. 0300 UTC. JUNE 12. 1812 N, 12605 E. BAROMETER FALLING RAPIDLY. WIND INCREASING FROM N. TTT STORM. WIND FORCE 11, NO STORM WARNING RECEIVED. 0300 UTC. MAY 4. 4830 N, 30 W. BAROMETER CORRECTED 983 MILLIBARS, TENDENCY DOWN 4 MILLIBARS. WIND SW, FORCE 11 VEERING. COURSE 260, 6 KNOTS. Icing TTT EXPERIENCING SEVERE ICING. 1400 UTC. MARCH 2. 69N, 10 W. AIR TEMPERATURE 18 degrees C (-7. degrees F). SEA TEMPERATURE 29 degrees C (-1.7 degrees F). WIND NE, FORCE 8. Eeskiri 33 Hädaolukorrad: kohustused ja tegevuskord 1 Laeva kapten merel asukohas, kus ta on võimeline andma abi informatsiooni saamise korral mis tahes allikast selle kohta, et inimesed on merehädas, on kohustatud sõitma edasi täiskiirusel neile appi, võimaluse korral informeerides neid või otsingu- ja päästeteenistust selles t, et laev seda teeb. See abi andmise kohustus kehtib olenemata selliste inimeste rahvusest või seisundist või olukorrast, milles nad leitakse. Kui ohuhäire vastuvõtnud laev ei saa või eriliste asjaolude korral peab põhjendamatuks või ülearuseks neile appi sõitmist, peab kapten kandma logiraamatusse merehädas olevatele inimestele appi minemata jätmise põhjuse, võttes arvesse organisatsiooni soovitust informeerida asjakohast otsingu- ja päästeteenistust vastavalt. 1-1 Konventsiooniosaliste valitsused koordineerivad ja teevad koostööd tagamaks, et merehädas olevate inimeste pardale võtmise teel abi andvate laevade kaptenid vabastatakse nende kohustustest minimaalse kõrvalekaldega laevade kavandatud mere reisist, tingimusel et laeva kapteni vabastamine kohustustest käesoleva eeskirja alusel ei ohusta veelgi rohkem inimelu ohutust merel. Konventsiooniosalise valitsus, kes on vastutav otsingu- ja päästepiirkonna eest, milles sellist abi antakse, on esmavastutav sellise koordineerimise ja koostöö eest, nii et abistatud ellujäänud toimetatakse abistavalt laevalt ära ja viiakse ohutusse kohta, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . Nendel juhtudel korraldavad asjakohaste konventsiooniosaliste valitsused sellise laevalt lahkumise niipea, kui see on mõistlikult teostatav. Res.MSC.153(78) ) 2 Merehätta sattunud laeva kaptenil või asjaomasel otsingu- ja päästeteenistusel on pärast ohuhäirele vastavate laevade kaptenitega konsulteerimist, kuivõrd see on võimalik, õigus nõuda ü hte või mitu t sellist laeva, nagu merehätta sattunud laeva kapten või otsingu- ja päästeteenistus peab parimaks, et võimaldada abi andmist, ja laeva või laevade kapteni või kaptenite ülesanne on alluda nõudmisele , jätkates sõitu täiskiirusel merehädas olevatele inimestele appi. 3 Laevade kaptenid vabastatakse punktiga 1 pandud kohustusest, kui nad saavad teada, et nende laevad ei ole nõutud ja et üks või mitu muud laeva on nõutud ja alluvad nõudmisele . See otsus edastatakse võimaluse korral teistele nõutud laevadele ja otsingu- ja päästeteenistusele. 4 Laeva kapten vabastatakse punktiga 1 pandud kohustusest ja kui laev on nõutud , punktiga 2 pandud kohustusest merehädasse sattunud inimeste või selliste inimesteni jõudnud otsingu- ja päästeteenistuse või teise laeva kapteni poolse informeerimise korral, et abi ei ole enam vajalik. 5 Käesolev eeskiri ei piira teatavate merel abistamist ja merepäästet käsitlevate õigusnormide ühtlustamise konventsiooni, mis allkirjastati 23. septembril 1910 Brüsselis, eelkõige konventsiooni artikliga 11 pandud kohustust anda abi. 6 Laevade kaptenid, kes on võtnud pardale merehädasse sattunud inimesi, kohtlevad neid laeva piirangutest sõltuvalt võimalikult humaanselt. Eeskiri 34 Ohutu meresõit ja ohtlike olukordade vältimine 1 Enne merele väljumist tagab kapten, et kavandatud mere reis on planeeritud asjaomase ala asjakohaseid merekaarte ja navigatsioonialaseid väljaandeid kasutades, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid ja soovitusi . 2 Reisiplaan määrab marsruudi, mis: .1 võtab arvesse asjakohaseid laevade liikluse korraldamise süsteeme; .2 tagab laevasõiduks piisava ohutu avamere kogu mere reisi jooksul; .3 prognoosib kõiki teadaolevaid navigatsiooniohte ja ebasoodsaid ilmastikutingimusi ja .4 võtab arvesse kohaldatavaid merekeskkonna kaitsemeetmeid ja väldib võimalikult palju toiminguid ja tegevusi, mis võivad põhjustada keskkonnakahjustusi. Eeskiri 34-1 Kapteni otsused Laeva omanik, prahtija, eeskirjas IX/1 määratletud laeva käitav ühing või muu isik ei takista laeva kaptenit otsuste tegemisel või täitmisel, mis kapteni professionaalsel hinnangul on vajalik inimelu ohutuse jaoks merel ja merekeskkonna kaitseks ning ei piira teda seejuures. Eeskiri 35 Hädasignaalide kuritarvitamine Keelatud on rahvusvahelise hädasignaali kasutamine, välja arvatud eesmärgiga näidata, et inimene või inimesed on merehädas, ja signaalide kasutamine, mida võib segi ajada rahvusvahelise hädasignaaliga. V PEATÜKI LIIDE PÕHJA-ALTANDI JÄÄLUURE JUHTIMIS-, TEGEVUS- JA RAHASTAMISEESKIRJAD 1 Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid: .1 jääperiood – iga-aastane periood 15. veebruarist 1. juulini; .2 jäämägede piirkond, mida valvab jääluure – jäämägede piirkonna kagu-, lõuna- ja edelapiirid Newfoundlandi lähedal asuva madaliku Grand Banks läheduses; .3 jääluure valvatavat jäämägede piirkonda läbivad marsruudid : .3.1 marsruudid Kanada Atlandi ookeani rannikusadamate (sealhulgas siseveesadamad, kuhu pääseb Põhja-Altandilt läbi Canso väina ja Caboti väina) ja Euroopa, Aasia või Aafrika sadamate vahel, kuhu pääseb Põhja-Altandilt läbi Gibraltari väina või sellest põhjapoolt (välja arvatud marsruudid, mis lähevad lõunapoolt igat liiki jää äärmiseid piire); .3.2 marsruudid läbi Race’i väina Newfoundlandis Kanada Atlandi ookeani rannikusadamate (sealhulgas siseveesadamad, kuhu pääseb Põhja-Altandilt läbi Canso ja Caboti väinade) läänepool Race’i väina Newfoundlandis ja Kanada Atlandi ookeani ranniksadamate vahel põhjapool Race'i väina Newfoundlandis; .3.3 marsruudid Atlandi ookeani ja Ameerika Ühendriikide Mehhiko lahe ranniku põhjapoolse osa sadamate (sealhulgas siseveesadamad, kuhu pääseb Põhja-Altandilt läbi Canso ja Caboti väinade) ja Euroopa, Aasia või Aafrika sadamate vahel, kuhu pääseb Põhja-Altandilt läbi Gibraltari väina või sellest põhjapoolt (välja arvatud marsruudid, mis lähevad lõunapoolt igat liiki jää äärmiseid piire); .3.4 marsruudid läbi Race'i väina Newfoundlandis Ameerika Ühendriikide Mehhiko lahe ranniku põhjapoolse osa sadamate (sealhulgas siseveesadamad, kuhu pääseb Põhja-Altandilt läbi Canso ja Caboti väinade) ja Kanada Atlandi ookeani ranniksadamate vahel põhjapool Race’i väina Newfoundlandis; .4 igat liiki jää äärmised piirid Põhja-Altandi ookeanis määratletakse joonega, mis ühendab järgmisi punkte: A - 42°23' 00N, 59°25' . 00W J - 39°49' 00N, 41°00' . 00W B - 41°23' 00N, 57°00' . 00W K - 40°39' 00N, 39°00' . 00W C - 40°47' 00N, 55°00' . 00W L - 41°19' 00N, 38°00' . 00W D - 40°07' 00N, 53°00' . 00W M- 43°00' 00N, 37°27' . 00W E - 39°18' 00N, 49°39' . 00W N - 44°00' 00N, 37°29' . 00W F - 38°00' 00N, 47°36' . 00W O - 46°00' 00N, 37°55' . 00W G - 37°41' 00N, 46°40' . 00W P - 48°00' 00N, 38°28' . 00W H - 38°00' 00N, 45°33' . 00W Q - 50°00' 00N, 39°07' . 00W I - 39°05' 00N, 43°00' . 00W R - 51°25' 00N, 39°45' . 00W .5 juhtimine ja tegutsemine – jääluure käigushoidmine, haldamine ja tegevus, sealhulgas sellelt saadud informatsiooni levitamine; .6 kulutusi kattev valitsus – konventsiooniosalise valitsus, kes kohustub eeskirjade kohaselt katma jääluureteenistuse kulutusi. 2 Nendest teenustest konkreetselt huvitatud konventsiooniosalise valitsus, kelle laevad sõidavad jääperioodil läbi jäämägede piirkonna, kohustub tasuma Ameerika Ühendriikide valitsusele oma proportsionaalse osa jääluureteenistuse juhtimis- ja tegevuskulutustest. Kulutuste katmine Ameerika Ühendriikide valitsusele põhineb selle kulutusi katva valitsuse laevade, mis sõidavad läbi jääluure valvatava jäämägede piirkonna, keskmise aastase kogumahutavuse suhtel eelmise kolme jääperioodi jooksul kõikide eelmisel kolmel aastal läbi jääluure valvatava jäämägede piirkonna sõitnud laevade ühitatud keskmisse kogumahutavusse. 3 Kõik maksed arvutatakse punktis 2 kirjeldatud suhtarvu korrutamise teel keskmise tegeliku aastakuluga, mida katsid Ameerika Ühendriikide ja Kanada valitsused jääluureteenistuste juhtimise ja tegevusega seoses eelmisel kolmel aastal. Suhtarv arvutatakse igal aastal ja see väljendatakse ühekordse aastatasu summana. 4 Kulutusi katvatel valitsustel on õigus muuta oma makset või see lõpetada ning teised huvitatud valitsused võivad võtta kulutuste katmise kohustuse. Seda õigust kasutav kulutusi kattev valitsus on jätkuvalt vastutav oma selleaegse makse eest kuni 1. septembrini pärast kuupäeva, mil teatatakse kavatsusest oma makset muuta või see lõpetada. Selle õiguse kasutamiseks peab ta sellest teatama korraldavale valitsusele vähemalt kuus kuud enne nimetatud 1. septembrit. 5 Kulutusi kattev valitsus teavitab punkti 2 järgsest kohustusest peasekretäri, kes teavitab kõiki konventsiooniosaliste valitsusi. 6 Ameerika Ühendriikide valitsus esitab igal aastal igale kulutusi katvale valitsusele teate Ameerika Ühendriikide ja Kanada valitsuste poolt kaetud kõikide jääluure juhtimis- ja tegevuskulutuste kohta sellel aastal ja iga kulutusi katva valitsuse keskmise protsentuaalse osa viimasel kolmel aastal. 7 Korraldav valitsus avaldab aastaaruande, sealhulgas teate teenust pakkuvate valitsuste kantud kulutuste kohta viimasel kolmel aastal ja teenust kasutanud kogumahutavuse viimasel kolmel aastal. Aruanne on avalikult kättesaadav. Kolme kuu jooksul pärast kulutuste teate kättesaamist võib kulutusi kattev valitsus taotleda üksikasjalikumat informatsiooni jääluure juhtimise ja tegevusega seoses kantud kulutuste kohta. 8 Käesolevad eeskirjad kehtivad alates 2002. aasta jääperioodist. VI PEATÜKK LASTI JA VEDELKÜTUSE VEDU A osa ÜLDSÄTTED Eeskiri 1 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki lasti veole (välja arvatud vedelikud mahtlastina, gaasid mahtlastina ja veo need aspektid, mida hõlmavad muud peatükid), mis oma konkreetsete ohtude tõttu laevadele või inimestele laeva pardal võib nõuda erilisi ettevaatusabinõusid kõigil laevadel, mille suhtes kohaldatakse käesolevaid eeskirju, ja kaubalaevade suhtes , mille kogumahutavus on alla 500 . Administratsioon võib siiski kaubalaevade puhul , mille kogumahutavus on alla 500, võtta muid tõhusaid meetmeid, et tagada nõutav ohutus nendel laevadel , kui ta leiab, et mere reisi kaitstud laad ja tingimused on sellised, mis muudavad käesoleva peatüki A või B osa konkreetsed nõude d põhjendamatuks või ülearuseks . 2 Lisaks käesoleva peatüki A ja B osale tagab konventsiooniosalise valitsus, et antakse asjakohast informatsiooni lasti ja selle paigutamise ja kinnitamise kohta, nimetades eelkõige ettevaatusabinõud, mis on vajalikud sellise lasti ohutuks veoks. Eeskiri 1-1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 IMSBC-koodeks – rahvusvaheline puistlastide mereveo (IMSBC) ohutuskoodeks, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.268(85), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 puistlast – mis tahes last, välja arvatud vedelik või gaas, mis koosneb üldiselt ühetaolise koostisega materjali osakeste, graanulite või suur emate osakeste segust, mis laaditakse ilma vahetöötluseta otse laeva lastiruumidesse. Eeskiri 1-2 Puistlasti, välja arvatud viljalasti, veonõuded Puistlasti, välja arvatud viljalasti, vedu toimub kooskõlas IMSBC-koodeksi asjakohaste sätetega. Eeskiri 2 Informatsioon lasti kohta 1 Kaubasaatja annab kaptenile või tema esindajale asjakohast informatsiooni lasti kohta aegsasti enne lastimist, et võimaldada ettevaatusabinõude kasutamist, mis võivad olla vajalikud lasti nõuetekohaseks paigutamiseks ja ohutuks veoks. Sellist informatsiooni kinnitatakse kirjalikult ja asjakohaste kaubadokumentidega enne lasti laevale laadimist. Käesoleva eeskirja tähenduses antakse informatsiooni lasti kohta, mida nõuab lasti paigutamise ja kinnitamise ohutuseeskirja alapeatükk 1.9, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.714(17) , koos muudatustega. Alapeatüki 1.9 sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud peatükk 1; 2 Informatsioon lasti kohta hõlmab: .1 üldlasti ja lastiühikutes veetava lasti puhul lasti üldkirjeldust, lasti või lastiühikute brutomassi ja lasti asjakohaseid eriomadusi; .2 puistlasti puhul informatsiooni, mida nõuab IMSBC-koodeksi 4. jagu. 3 Enne lastiühikute lastimist laevade pardale tagab kaubasaatja, et selliste ühikute brutomass on kooskõlas kaubadokumentides deklareeritud brutomassiga. 4 Konteineriga veetava lasti puhul , välja arvatud konteinerid, mida veetakse veermiku või treileriga, kui sellised konteinerid sõidutatakse eeskirjas III/3 määratletud rahvusvahelisi lühireise tegevale veeremilaevale või sealt maha, kontrollib kaubasaatja brutomassi käesoleva eeskirja punkti 2.1 kohaselt kas: .1 pakitud konteineri k aalumise teel kalibreeritud ja sertifitseeritud seadmeid kasutades või .2 kõikide pakendite ja lastiühikute kaalumise teel, sealhulgas kaubaaluste, separatsioonimaterjali ja muu kinnitusmaterjali mass, mis pakitakse konteinerisse, ja lisades konteineri taara massi üksikute masside summale, kasutades sertifitseeritud meetodit, mille on heaks kiitnud selle riigi pädev asutus, kus konteineri pakkimine lõpetati. 5 Konteineri saatja tagab, et kontrollitud brutomass märgitakse kaubadokumenti. Kaubadokumendi: .1 allkirjastab kaubasaatja poolt nõuetekohaselt volitatud isik ja .2 see esitatakse kaptenile või tema esindajale ja terminali esindajale piisavalt aegsasti, nagu kapten või tema esindaja seda nõuab, kasutamiseks laeva laadplaani koostamisel . 6 Kui kaubadokument pakitud konteineri kohta ei sisalda kontrollitud brutomassi ning kapten või tema esindaja ja terminali esindaja ei ole saanud pakitud konteineri kontrollitud brutomassi, ei laadita seda laevale. Eeskiri 3 Hapnikumõõturid ja gaasidetektorid 1 Kui veetakse puistlasti, mis võib eraldada mürgist või tuleohtlikku gaasi või põhjustada hapnikukadu lastiruumis, tagatakse vajaduse korral vahend gaasi või hapniku kontsentratsiooni mõõtmiseks õhus koos selle üksikasjaliku kasutusjuhendiga. Selline vahend on ad ministratsiooni rahuldav. 2 Administratsioon võtab meetmeid tagamaks, et laevaperesid koolitatakse selliste vahendite kasutamise kohta. Eeskiri 4 Pestitsiidide kasutamine laevades Pestitsiidide kasutamise korral laevades võetakse asjakohased ettevaatusabinõud, eelkõige fumigatsiooni eesmärgil. Eeskiri 5 Paigutamine ja kinnitamine 1 Last, lastiühikud ja kaubaühikud, mida veetakse tekil või teki all, laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse nii, et välditakse võimaluse piires kogu mere reisi ajal laeva ja pardal viibivate inimeste vigastamist või ohtu neile ning lasti kadumaminekut üle parda. 2 Last, lastiühikud ja kaubaühikud pakitakse ja kinnitatakse ühiku piires nii, et kogu mere reisi ajal välditakse laeva ja pardal viibivate inimeste vigastamist või ohtu neil e. 3 Raskete lastide või ebatavaliste füüsiliste mõõtmetega lastide lastimisel ja transpordil võetakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid tagamaks, et laevale ei teki kogu mere reisi ajal kerevigastusi ja säilitatakse piisav püstuvus. 4 Lastiühikute ja kaubaühikute lastimisel ja transportimisel veeremilaevade pardal võetakse asjakohaseid ettevaatusabinõusid, eelkõige seoses kinnitusseadmetega selliste laevade pardal ja seoses lastiühikute ja kaubaühikutega ja seoses kinnituspunktide ja soringute tugevusega. 5 Kaubakonteinereid ei laadita rohkem kui maksimaalse brutokaalu ulatuses, mis on märgitud ohutuse heakskiidutahvlile rahvusvahelise ohutute konteinerite konventsiooni (CSC), muudetud, alusel. 6 Kõik lastid, välja arvatud tahked ja vedelad lahtised lastid, lastiühikud ja kaubaühikud, laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse kogu mere reisi ajal lasti kinnitamise käsiraamatu alusel, mille administratsioon on heaks kiitnud. Eeskirjas II-2/3.41 määratletud veeremiruumidega laevades lõpetatakse kogu selliste lastide, lastiühikute ja kaubaühikute kinnitamine lasti kinnitamise käsiraamatu kohaselt enne, kui laev lahkub kai äärest. Lasti kinnitamise käsiraamat koostatakse tasemel, mis on vähemalt samaväärne organisatsiooni väljatöötatud asjakohaste suunistega . Eeskiri 5-1 M aterjali ohutuskaardid 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta lisa 1 eeskirjas 1, mida on muudetud sellega seotud 1978, aasta protokolliga, määratletud õli või vedelkütust vedavad laevad varustatakse materjali ohutuskaartidega organisatsiooni väljatöötatud soovituste alusel enne sellise õli lastimist mahtlastina või vedelkütuse punkerdamist. Eeskiri 5-2 V e delate mahtlast id e segamise ja tootmisprotsess ide keeld merereisi ajal 1 Vedelate mahtlastide füüsiline segamine merereiside ajal on keelatud. Füüsiline segamine viitab protsessile, mille puhul laeva lastipumpasid ja -torustikke kasutatakse kahe või enama erineva lasti sisetsirkuleerimiseks kavatsu sega saada uue tootenimetusega last. See keeld ei välista kapteni poolt lasti ümberlastimist laeva ohutuse või merekeskkonna kaitse eesmärgil. 2 Punktis 1 toodud keeldu ei kohaldata toodete segamise suhtes merepõhja maavarade otsimiseks kasutamisel laevade pardal, mida kasutatakse sellise tegevuse hõlbustamiseks. 3 Tootmisprotsessid laeva pardal on merereiside ajal keelatud. Tootmisprotsessid viitavad tahtlikule tegevusele, mille abil toimub keemiline reaktsioon laeva lasti ja muu aine või lasti vahel. 4 Punktis 3 toodud keeldu ei kohaldata merepõhja maava rade otsimisel kas utatavate lastide tootmisprotsesside suhtes laevade pardal, mida kasutatakse sellise tegevuse hõlbustamiseks . B OSA Erisätted puistlastide kohta Eeskiri 6 Vastuvõetavus vedamiseks 1 Enne puistlasti lastimist on kaptenil põhjalik informatsioon laeva püstuvuse kohta ja lasti jaotumise kohta standard setes lastimistingimustes. Sellise informatsiooni andmine toimub administratsiooni rahuldaval viisil. Eeskiri 7 Puistlasti lastimine, lossimine ja paigutamine 1 Käesoleva eeskirja tähenduses on terminali esindaja inimene, kelle määrab terminal või muu rajatis, kus laeva lastitakse või lossitakse, kes vastutab selles terminalis või rajatises konkreetse laevaga seoses toimuva tegevuse eest. 2 Võimaldamaks kaptenil vältida liigset survet laeva konstruktsioonile, on laeval brošüür, mis on kirjutatud laadimis-lossimistööde eest vastutavatele laevaohvitseridele tuttavas keeles. Kui see keel ei ole inglise keel, on laeval ka ingliskeelne brošüür. Brošüür sisaldab vähemalt järgmist: .1 püstuvusandmed, mida nõuab eeskiri II-1/5-1; .2 ballastimise ja deballastimise kiirused ja mahud; .3 maksimaalne lubatav koormus tankilae plaadistuse pinnaühiku kohta; .4 maksimaalne lubatav koormus trümmi kohta; .5 üldised lastimis- ja lossimisjuhendid seoses laeva konstruktsiooni tugevusega, sealhulgas piirangud kõige ebasoodsamate töötingimuste kohta lastimis-, lossimis-, ballastimistööde ja mere reisi ajal; .6 administratsiooni või selle poolt tunnustatud organisatsiooni kehtestatud piirangud, näiteks piirangud kõige ebasoodsates töötingimustes, kuid neid kohaldatakse; ja .7 kui tugevusarvutused on nõutavad, laevakerele mõjuvad maksimaalsed lubatavad jõud ja momendid lastimise, lossimise ja mere reisi ajal. 3 Enne puistlasti lastimist või lossimist lepivad kapten ja terminali esindaja kokku plaani, mis tagab, et lubatavaid laevale mõjuvaid jõude ja momente ei ületata lastimise või lossimise ajal, ja hõlmavad lastimise või lossimise järgnevust, kogust ja kiirust, võttes arvesse lastimise või lossimise kiirust, puistete arvu ja laeva deballastimis- või ballastimisvõimet. Plaan ja selle hilisemad muudatused esitatakse sadamariigi asjakohasele asutusele. 4 Kapten ja terminali esindaja tagavad, et lastimis- ja lossimistööd toimuvad kokkulepitud plaani kohaselt. 5 Kui lastimise või lossimise käig us ületatakse punktis 2 viidatud laeva piiranguid või see on tõenäoline lastimise või lossimise jätkudes, on kaptenil õigus peatada töö ja kohustus teavitada vastavalt sadamariigi asjakohast asutust, kellele esitati plaan. Kapten ja terminali esindaja tagavad, et võetakse parandusmeetmed. Lasti lossimisel tagavad kapten ja terminali esindaja, et lossimisviis ei vigasta laeva konstruktsiooni. 6 Kapten tagab, et laevapere jälgib pidevalt lastimis-lossimistöid. Võimaluse korral kontrollitakse laeva süvist reg ulaarselt lastimis- või lossimistööde käigus, et kinnitada esitatud tonnaažiarve. Süvise ja tonnaaži vaatlus kantakse lastlogiraamatusse. Kui avastatakse märkimisväärseid kõrvalekaldeid kokkulepitud plaanist, korrigeeritakse lasti- või ballastitöid või mõlemaid tagamaks, et kõrvalekalded korrigeeritakse. C osa VILJAVEDU Eeskiri 8 Mõisted Käesolevas osas kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 rahvusvaheline teraviljakoodeks – rahvusvaheline vilja mahtlastina ohutu veo koodeks, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.23(59) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 mõiste vili hõlmab nisu, maisi, kaera, rukist, otra, riisi, kaunvilju, seemneid ja nende töödeldud vorme, mis käituvad sarnaselt töötlemata viljale. Eeskiri 9 Nõuded vilja vedavatele kaubalaevadele 1 Lisaks muudele käesolevate eeskirjade kohaldatavatele nõuetele vastab vilja vedav kaubalaev rahvusvahelise teraviljakoodeksi nõuetele ja tal on selle koodeksiga nõutav loadokument. Käesoleva eeskirja tähenduses käsitatakse koodeksi nõudeid kohustuslikena. 2 Ilma sellise dokumendiga laev ei laadi teravilja enne, kui kapten veenab administratsiooni või konventsiooniosalise lastimissadama valitsust administratsiooni nimel, et laev vastav rahvusvahelise teraviljakoodeksi nõuetele selle kavandatavas täislastis. VII PEATÜKK OHTLIKE KAUPADE VEDU A osa Ohtlike kaupade vedu pakendatud kujul Eeskiri 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 IMDG-koodeks – rahvusva heline ohtlike kaupade mereveo koodeks (IMDG), mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.122(75) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 ohtlik kaup – IMDG-koodeks hõlmatud ained, materjalid ja tooted; 3 pakendatud kujul – IMDG-koodeksis nimetatud pakend. Eeskiri 2 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa ohtlike kaupade veo suhtes pakendatud kujul kõikidel laevadel, mille suhtes kohaldatakse käesolevaid eeskirju, ja kaubalaevadel , mille kogumahutavus on alla 500 . 2 Käes olevat osa ei kohaldata laevavarude ja seadmete suhtes. 3 Ohtlike kaupade vedu pakendatud kujul on keelatud, välja arvatud käesoleva peatüki kohaselt. 4 Käesoleva osa täienduseks annab konventsiooniosalise valitsus välja või laseb anda välja hädaolukordade lahendamise ja meditsiinilise esmaabi andmise üksikasjalikud juhendid pakendatud ohtlike kaupadega seotud asjakohaste vahejuhtumite jaoks, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid. Eeskiri 3 Nõuded ohtlike kaupade veole Pakendatud ohtlike kaupade vedu toimub kooskõlas IMDG-koodeksi asjakohaste sätetega. Eeskiri 4 Dokumendid 1 Pakendatud ohtlike kaupade veoga seotud transpordiinformatsioon ja konteineri/sõiduki pakketunnistus vastavad IMDG-koodeksi asjakohastele sätetele ja tehakse kättesaadavaks sadamariigi asutuse määratud inimesele või organisatsioonile. 2 Pakendatud ohtlikke kaupu vedaval laeval on erinimekiri, manifest või laadplaan, kuhu on märgitud IMDG-koodeksi asjakohaste sätete kohaselt pardal olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht. Üks sellise dokumendi koopia tehakse enne väljasõitu sadamariigi asutuse nimetatu d inimesele või organisatsioonile kättesaadavaks. Eeskiri 5 Lasti kinnitamise käsiraamat Last, lastiühikud ja kaubaühikud laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse kogu mere reisi ajal lasti kinnitamise käsiraamatu alusel, mille administratsioon on heaks kiitnud. Lasti kinnitamise käsiraamat koostatakse tasemel, mis on vähemalt samaväärne organisatsiooni väljatöötatud suunistega . Eeskiri 6 Ohtlike kaupadega seot ud vahejuhtumitest teatamine 1 Kui leiab aset vahejuhtum, mis hõlmab pakendatud ohtlike kaupade kaotust või võimalikku kaotust üle parda merre, teatab kapten või laeva eest vastutav isik sellise vahejuhtumi üksikasjad viivitamata võimalikult täielikust ulatuses lähimale rannikuriigile. Ettekanne koostatakse organisatsiooni väljatöötatud üldiste põhimõtete ja suuniste alusel. 2 Punktis 1 viidatud laeva mahajätmise korral või kui ettekanne selliselt laevalt on mittetäielik või seda ei ole võimalik saada, võt ab eeskirjas IX/1.2 määratletud ühing võimalikult täies mahus üle kaptenile käesoleva eeskirjaga pandud kohustused. A-1 osa Ohtlike tahkete kaupade vedu mahtlastina Eeskiri 7 Mõisted Ohtlik tahke kaup mahtlastina – materjal, mis ei ole vedelik ega gaas ja mis koosneb üldiselt ühetaolise koostisega materjali osakeste, graanulite või suuremate osakeste segust, mida hõlmab IMDG-koodeks ja mis laaditakse ilma vahetöötluseta otse laeva lastiruumidesse ning mis hõlmab materjale, mis laaditakse praamile lihtrila eval. Eeskiri 7-1 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa tahkete ohtlike kaupade mahtlastina veo suhtes kõikidel laevadel, mille suhtes kohaldatakse käesolevaid eeskirju, ja kaubalaevadel , mille kogumahutavus on alla 500 . 2 Ohtlike kaupade vedu tahkel kujul mahtlastina on keelatud, välja arvatud käesoleva osa kohaselt. 3 Käesoleva osa täienduseks annab konventsiooniosalise valitsus välja või laseb anda välja hädaolukordade lahendamise ja meditsiinilise es maabi andmise juhendid tahkete ohtlike kaupadega mahtlastiga seotud asjakohaste vahejuhtumite jaoks, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid. Eeskiri 7-2 Dokumendid 1 Kõikides tahkete ohtlike kaupade meritsi mahtlastina veoga seotud dokumentides kasutatakse kaupade mahtlastina veo kaubanimesid (ei kasutata üksnes kaubanimesid). 2 Tahkeid ohtlikke kaupu mahtlastina vedaval laeval on erinimekiri või manifest, mis on märgitud laeva pardal olevad ohtlikud kaubad pardal ja nende asukoht. Üksikasjalikku laadplaani, milles on märgitud kõikide ohtlike kaupade klass ja asukoht pardal, võib kasutada sellise erinimekirja või manifesti asemel. Üks sellise dokumendi koopia tehakse enne väljasõitu sadamariigi asutuse nimetatud inimesele või organisatsioonile kättesaadavaks. Eeskiri 7-3 Paigutamise ja eraldamise nõuded 1 Tahked ohtlikud ka ubad mahtlastina laaditakse ja paigutatakse ohutult ning asjakohaselt kooskõlas kaupade laadiga. Kokkusobimatud kaubad eraldatakse üksteisest. 2 Ei veeta tahkeid ohtlikke kaupu mahtlastina, mis võivad iseeneslikult kuumeneda või süttida, välja arvatud kui on võetud piisavad ettevaatusabinõud, et minimeerida tulekahju puhkemise tõenäosus. 3 Tahked ohtlikud kaubad mahtlastina, mis eraldavad ohtlikke aure, paigutatakse hästiventileeritud lastiruumi. Eeskiri 7-4 Ohtlike kaupadega seotud vahejuhtumitest teatamine 1 Kui leiab aset vahejuhtum, mis hõlmab tahkel kujul mahtlastina veetavate ohtlike kaupade kaotust või võimalikku kaotust üle parda merre, teatab kapten või laeva eest vastutav isik sellise vahejuhtumi üksikasjad viivitamata võimalikult täielikust ulatuses lähimale rannikuriigile. Ettekanne koostatakse organisatsiooni väljatöötatud üldiste põhimõtete ja suuniste alusel. 2 Punktis 1 viidatud laeva mahajätmi se korral või kui ettekanne selliselt laevalt on mittetäielik või seda ei ole võimalik saada, võtab eeskirjas IX/1.2 määratletud ühing võimalikult täies mahus üle kaptenile käesoleva eeskirjaga pandud kohustused. Eeskiri 7-5 Nõuded tahkete ohtlike kaupade veole mahtlastina Ohtlike tahkete kaupade vedu mahtlastina toimub kooskõlas IMSBC-koodeksi asjakohaste sätetega, mis on määratletud regulatsioonis VI/1-1.1.. B OSA OHTLIKKE VEDELAID KEMIKAALE MAHTLASTINA VEDAVATE LAEVADE KONSTRUKTSIOON JA SEADMED Eeskiri 8 Mõisted Käesolevas osas kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestat ud teisiti: 1 rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina vedamise koodeks – rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.4(48) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 kemikaalitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi peatükis 17 loetletud vedelprodukti mahtlastina vedamiseks; 3 eeskirjas 9 tähendab laev, mis on ehitatud laeva, mille kiil pandi maha või mis on samasuguses ehitusjärgus; 4 samasuguses ehitusjärgus – järgus, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Eeskiri 9 Kohaldamine kemikaalitankerite suhtes 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa kemikaalitankerite suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, sealhulgas kemikaalitankerid , mille kogumahutavus on alla 500. Sellised tankerid vastavad käesoleva osa nõuetele lisaks muudele käesolevate eeskirjade kohaldatavatele nõuetele. 2 Selle ehitamise kuupäevast olenemata kemikaalitanker, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, vastab jätkuvalt vähemalt varem selle laeva suhtes kohaldatud nõuetele. Kui selline laev, kui see on ehitatud enne 1. juulit 1986, vastab reeglina laeva nõuetele, mis on ehitatud sellel kuupäeval või pärast seda, vähemalt samas ulatuses nagu enne sellega seotud remonti, ümberehitusi, muudatusi või seadistustöid, vastab see laeva nõuetele, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 3 Ehitamise kuupäevast olenemata käsitletakse laeva, mis muudetakse kemikaalitankeriks, kemikaalitankerina, mis on ehitatud sellise ümberseadmestamise alustamise kuupäeval. Eeskiri 10 Nõuded kemikaalitankeritele 1 Kemikaalitanker vastab rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi nõuetele ja lisaks tehakse sellele eeskirjade I/8, I/9, ja I/10 kohaselt, kui neid kohaldatakse, ülevaatused ja sertifitseeritakse see kõnealuse koodeksi kohaselt. 2 Kemikaalitankerit, millel on punkti 1 kohaselt väljaantud tunnistus, kontrollitakse eeskirja I/19 kohaselt. Sellel eesmärgil käsitletakse sellist tunnistust eeskirja I/12 või I/13 alusel väljaantud tunnistusena. C OSA VEDELGAASE MAHTLASTINA VEDAVATE LAEVADE KONSTRUKTSIOON JA SEADMED Eeskiri 11 Mõisted Käesolevas osas kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 rahvusvaheline gaaside mahtlastina vedamise koodeks – rahvusvaheline koodeks veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.5(48) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 gaasitanker – kaubalaev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse järgmises loetletud mahtlastina rahvusvaheline gaaside mahtlastina vedamise koodeksi peatükis 19 loetletud vedelgaasi või muu toote mahtlastina vedamiseks; 3 eeskirjas 12 tähendab laev, mis on ehitatud laeva, mille kiil pandi maha või mis on samasuguses ehitusjärgus; 4 samasuguses ehitusjärgus – järgus, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Eeskiri 12 Kohaldamine gaasitankerite suhtes 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat osa gaasitankerite suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, sealhulgas gaasitankerid , mille kogumahutavus on alla 500. Sellised gaasitankerid vastavad käesoleva osa nõuetele lisaks muudele käesolevate eeskirjade kohaldatavatele nõuetele. 2 Selle ehitamise kuupäevast olenemata gaasitanker, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, vastab jätkuvalt vähemalt varem selle laeva suhtes kohaldatud nõuetele. Kui selline laev, kui see on ehitatud enne 1. juulit 1986, vastab reeglina laeva nõuetele, mis on ehitatud sellel kuupäeval või pärast seda, vähemalt samas ulatuses nagu enne sellega seotud remonti, ümberehitusi, muudatusi või seadistustöid, vastab see laeva nõuetele, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. 3 Selle ehitamise kuupäevast olenemata käsitletakse laeva, mis muudetakse gaasitankeriks, gaasitankerina, mis on ehitatud sellise ümberseadmestuse alustamise kuupäeval. Eeskiri 13 Nõuded gaasitankeritele 1 Gaasitanker vastab rahvusvahelise gaaside mahtlastina vedamise koodeksi nõuetele ja lisaks tehakse sellele eeskirjade I/8, I/9, ja I/10 kohaselt, kui neid kohaldatakse, ülevaatused ja sertifitseeritakse see kõnealuse koodeksi kohaselt. Käesoleva eeskirja tähenduses käsitatakse koodeksi nõudeid kohustuslikena. 2 Gaasitankerit, millel on punkti 1 kohaselt väljaantud tunnistus, kontrollitakse eeskirja I/19 kohaselt. Sellel eesmärgil käsitletakse sellist tunnistust eeskirja I/12 või I/13 alusel väljaantud tunnistusena. D OSA Erinõuded pakendatud kiiritatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete veoks laevade pardal Eeskiri 14 Mõisted 1 INF-koodeks – rahvusvaheline koodeks pakendatud kasutatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutu veo kohta laeval, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.88(71), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 INF-last – pakendatud kasutatud tuumkütus, plutoonium ja kõrgradioaktiivsed jäätmed, mida veetakse IMDG-koodeksi klassi 7 kohaselt; 3 kasutatud tuumkütus – uraani, tooriumi ja/või plutooniumi isotoope sisaldav materjal, mida on kasutatud isekulgeva tuumaahelreaktsiooni käigushoidmiseks; 4 plutoonium – kasutatud tuumkütusest ümbertöötlemisel saadud selle materjali isotoopide segu; 5 kõrgradioaktiivsed jäätmed – vedeljäätmed, mis saadakse esimese etapi ekstraheerimissüsteemi käitamisel, või kontsentreeritud jäätmed järgnevatest ekstraheerimisetappidest kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemisrajatises, või tahked ained, milleks sellised vedeljäätmed on ümber töödeldud. Eeskiri 15 Kohaldamine INF-lasti vedavate laevade suhtes 1 Välja arvatud punktis 2 sätestatud juhtudel, kohaldatakse käesolevat osa kõikide laevade suhtes olenemata nende ehitamise kuupäevast ja suurusest, sealhulgas kaubalaevade suhtes , mille kogumahutavus on alla 500, mis tegelevad INF-lasti veoga. 2 Käesolevat osa ja INF-koodeksit ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abi- või muude laevade suhtes, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida see käitab ning mida kasutatakse sel ajal üksnes riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel; administratsioon tagab siiski asjakohaste meetmete vastuvõtmise teel, mis ei kahjusta talle kuuluva või tema käitatud selliste laevade tööd või töövõimet, et sellised INF-lasti vedavad laevad tegutsevad viisil, mis on põhjendatud ja teostataval määral kooskõlas käesoleva osa ja INF-koodeksiga. 3 Mitte miski käesolevas osas või INF-koodeksis ei piira valitsuste õigusi ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel ning vastavuse tagamiseks võetavad meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Eeskiri 16 Nõuded INF-lasti vedavatele laevadele 1 INF-lasti vedavad laevad vastavad INF-koodeksi nõuetele lisaks muudele käesolevate eeskirjade kohaldatavatele nõuetele ning neile tehakse ülevaatused ja need sertifitseeritakse selle koodeksi kohaselt. 2 Laeva, millel on punkti 1 kohaselt väljaantud tunnistus, kontrollitakse eeskirja I/19 ja XI/4 kohaselt. Sellel eesmärgil käsitletakse sellist tunnistust eeskirja I/12 või I/13 alusel väljaantud tunnistusena. VIII PEATÜKK TUUMALAEVAD Eeskiri 1 Kohaldamine Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide tuumalaevade suhtes, välja arvatud sõjalaevad. Eeskiri 2 Muude peatükkide kohaldamine Käesoleva konventsiooni muudes peatükkides sisalduvaid eeskirju kohaldatakse tuumalaevade suhtes, välja arvatud nagu käesoleva peatükiga muudetud. Eeskiri 3 Vabastused Tuumalaeva ei vabastata mingil juhul käesoleva konventsiooni eeskirjadele vastamisest. Eeskiri 4 Reaktorseadme heakskiitmine Reaktorseadme projekti, konstruktsiooni ning siseülevaatus- ja montaažistandardid kiidab administratsioon heaks ja need vastavad administratsiooni nõuetele ning võtavad arvesse ülevaatusele kiirgusest tulenevaid piiranguid. Eeskiri 5 Reaktorseadme sobivus laeva pardal töötamiseks Reaktorseade projekteeritakse, võttes arvesse erilisi töötingimusi laeva pardal nii tavaliste kui ka erakordsete navigatsioonitingimuste puhul. Eeskiri 6 Kiirgusohutus Administratsioon võtab meetmeid tagamaks, et merel või sadamas ei ole põhjendamatut kiirgus- või muid tuumaohte laevaperele, reisijatele või avalikkusele või veeteedele või toidu- või veevarudele. Eeskiri 7 Ohutushinnang (a) Ohutushinnang koostatakse selleks, et võimaldada hinnata laeva tuumajõuseadet ja ohutust tagamaks, et merel või sadamas ei esineks põhjendamatut kiirgus- või muid ohte laevaperele, reisijatele või avalikkusele või veeteedele või toidu- või veevarudele. Kui administratsioon on rahul, kiidab ta sellise ohutushinnangu heaks ja seda hoitakse alati ajakohasena. (b) Ohutushinnang tehakse piisava ajavaruga kättesaadavaks nende riikide konventsiooniosaliste valitsustele, mida tuumalaev kavatseb külastada, et nad saaksid hinnata laeva ohutust. Eeskiri 8 Kasutamisjuhend Väga üksikasjalik kasutamisjuhend koostatakse teenindavate töötajate informeerimiseks ja juhendamiseks seoses nende ülesannetega kõikides tuumajõuseadme tööga seotud küsimustes, millel on oluline mõju ohutusele. Kui administratsioon on rahul, kiidab ta sellise kasutamisjuhendi heaks ja selle ühte eksemplari hoitakse laeva pardal. Kasutamisjuhend hoitakse alati ajakohasena. Eeskiri 9 Ülevaatused Tuumalaevade ülevaatus hõlmab I peatüki eeskirja 7 või I peatüki eeskirjade 8, 9 ja 10 kohaldatavaid nõudeid, välja arvatud kuivõrd ülevaatused piirduvad üksnes kiirguse olemasoluga. Lisaks hõlmavad ülevaatused ohutushinnangu erinõudeid. Ülevaatused tehakse olenemata I peatüki eeskirjadest 8 ja 10 kõikidel juhtudel mitte harvem kui kord aastas. Eeskiri 10 Tunnistused a) I peatüki eeskirja 12 punkti a ja I peatüki eeskirja 14 ei kohaldata tuumalaevade suhtes. b) Tunnistus, mida nimetatakse tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistuseks, antakse välja pärast ülevaatust tuumaseadmega reisilaevale, mis vastab II-1, II-2, III, IV ja VIII peatüki nõuetele ja muudele käesolevate eeskirjade asjakohastele nõuetele. c) Tunnistus, mida nimetatakse tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistuseks, antakse välja pärast ülevaatust tuumaseadmega kaubalaevale, mis täidab I peatüki eeskirjas 10 toodud kaubalaevade ülevaatuse nõudeid ning vastab II-1, II-2, III, IV ja VIII peatüki nõuetele ja muudele käesolevate eeskirjade asjakohastele nõuetele. d) Tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistuses ja tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistuses märgitakse: "Et laev, mis on tuumalaev, täitis kõiki konventsiooni VIII peatüki nõudeid ja oli vasta vuse s laeva jaoks heakskiidetud ohutushinnangule". e) Tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistus ja tuumaseadmega kaubalaeva ohutustunnistus kehtib mitte rohkem kui 12 kuud. f) Tuumaseadmega reisilaeva ohutusetunnistuse ja tuumaseadmega kaubalaeva ohutustunnistuse annab välja kas administratsioon või selle poolt nõuetekohaselt volitatud inimene või organisatsioon. Igal juhul kannab administratsioon täielikku vastutust tunnistuste eest. Eeskiri 11 Erikontroll Lisaks I peatüki eeskirjaga 19 kehtestatud kontrollile tehakse tuumalaevadele enne konventsiooniosaliste valitsuste sadamatesse sisenemist ja sadamates erikontroll, mis on suunatud selle kontrollimisele, et laeva pardal on kehtiv tuumalaeva ohutustunnistus ning et merel või sadamas ei esine põhjendamatut kiirgust või muid ohte laevaperele, reisijatele või avalikkusele või veeteedele või toidu- või veevarudele. Eeskiri 12 Laevaõnnetus Keskkonnaohtu põhjustava õnnetuse korral informeerib tuumal aeva kapten viivitamata administratsiooni. Kapten informeerib samuti viivitamata selle riigi pädevaid valitsusasutusi, mille vetes laev võib olla või mille vetele laev vigastatud seisundis läheneb. IX PEATÜKK LAEVADE OHUTU EKSPLUATEERIMISE JUHTIMINE Eeskiri 1 Mõiste d Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti: 1 laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvaheline (ISM) koodeks – laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvaheline koodeks, mille organisatsioon võttis vastu resolutsiooniga A.741(18), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud peatükk 1; 2 ühing – laevaomanik või muu organisatsioon või isik nagu tegevdirektor või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva ekspluateerimise eest ja kes seesuguse vastutuse võtmisega on soostunud üle võtma kõik laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga kehtestatud kohustused ja vastutuse; 3 naftatanker – eeskirjas II-1/2.22 määratletud naftatanker; 4 kemikaalitanker – eeskirjas VII/8.2 määratletud kemikaalitanker; 5 gaasitanker – eeskirjas VII/11.2 määratletud gaasitanker; 6 puistlastilaev – laev, mis üldiselt ehitatakse ühetekilisena ja mille lastiruumides paiknevad tekialused pardatangid ja kimmitangid ning mis on ette nähtud eelkõige kuivlasti vedamiseks mahtlastina ning mis hõlmab selliseid liike nagu maagiveolaevad ja kombineeritud kauba laevad ; 7 iseliikuv merepuurplatvorm (MODU) – laev, millega saab teha puurimistöid, et uurida või kasutada m erepõhja all olevaid maavarasid, näiteks vedelaid või gaasilisi süsivesinikke, väävlit või soola; 8 kiirlaev – eeskirjas X/1 määratletud veesõiduk. Eeskiri 2 Kohaldamine 1 Käesolevat peatükki kohaldatakse laevade suhtes nende ehitamise kuupäevast olenemata järgmiselt: .1 reisilaevade suhtes, sealhulgas kiirreisilaevade suhtes hiljemalt 1. juulil 1998; .2 naftatankerite, kemikaalitankerite, gaasitankerite, puistlastilaevade ja kiirkaubalaevade suhtes , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem , hiljemalt 1. juulil 1998 ja .3 muude kaubalaevade ja liikur-merepuurtornide suhtes , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem , hiljemalt 1. juulil 2002. 2 Käesolevat peatükki ei kohaldata valitsuse käitatavate laevade suhtes, mida kasutatakse mitteärilistel eesmärkidel. Eeskiri 3 Meresõiduohutuse korraldamise nõuded 1 Ühing ja laev vastavad laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksi nõuetele. Käesoleva eeskirja tähenduses käsitatakse koodeksi nõudeid kohustuslikena. 2 Laeva käitab ühing, millel on eeskirjas 4 viidatud nõuetele vastavuse tunnistus. Eeskiri 4 Tunnistused 1 Nõuetele vastavuse tunnistus antakse ühingule, mis vastab laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksi nõuetele. Selle dokumendi a nnab välja administratsioon, administratsiooni tunnustatud organisatsioon või administratsiooni taotlusel teise konventsiooniosalise valitsus. 2 Nõuetele vastavuse tunnistuse koopiat hoitakse laeva pardal, et kapten saaks selle taotluse korral kontrollimiseks esitada. 3 Tunnistuse, mida nimetatakse meresõiduohutuse korraldamise tunnistuseks, annab laevale välja administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon. Administratsioon või selle poolt tunnustatud organisatsioon kontrollib enne meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljaandmist, et ühing ja tema laeva juhtkond tegutsevad heakskiidetud meresõiduohutuse korraldamise süsteemi kohaselt. Eeskiri 5 Tingimuste kehtivana hoidmine Meresõiduohutuse korraldamise süsteem hoitakse kooskõlas laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga. Eeskiri 6 Kontroll ja juhtimine 1 Administratsioon, teise konventsiooniosalise valitsus administratsiooni taotlusel või administratsioo ni tunnustatud organisatsioon kontrollib perioodiliselt laeva meresõiduohutuse korraldamise süsteemi nõuetekohast toimimist. 2 Laeva, millel peab olema eeskirja 4.3 kohaselt välja antud tunnistus, kontrollitakse eeskirja XI/4 kohaselt. Sellel eesmärgil käsitletakse sellist tunnistust eeskirja I/12 või I/13 alusel väljaantud tunnistusena. X PEATÜKK KIIRLAEVADE OHUTUSMEETMED Eeskiri 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 1994. aasta rahvusvaheline kiirlaevakoodeks(1994 HSC-koodeks) – kiirlaeva de ohutuse rahvusvaheline koodeks, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.36(63), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 2 2000. aasta rahvusvaheline kiirlaevakoodeks (2000 HSC-koodeks) – 2000. aasta kiirlaevade ohutuse rahvusvaheline koodeks, mille võttis vastu organisatsiooni meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC. 97(73), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 3 kiirlaev – veesõiduk, mille suurim kiirus meetrites sekundi kohta (m/s) on võrdne või suurem kui: 3,7 △ 0,1667 kus: = mahuline veeväljasurve vastavalt arvutuslikule veeliinile (m³), välja arvatud veesõiduk, mille kere süviseta liikumist veepinna kohal toetavad pinnaefekti tekitatud aerodünaamilised jõud; 4 laev, mis on ehitatud – laev, mille kiil pandi maha või mis on samasuguses ehitusjärgus; 5 samasugune ehitusjärk – järk, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus ja .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 3% kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem. Eeskiri 2 Kohaldamine 1 Käesolevat peatükki kohaldatakse kiirlaevade suhtes, mis on ehitatud 1. jaanuaril 1996 või pärast seda, järgmiselt: .1 reisilaeva suhtes, mis ei sõida oma üle 4 h kestva mere reisi käigus ekspluatatsioonilisel kiirusel varjumispaigast edasi täislastis, ja .2 kaubalaevade suhtes, mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, mis ei sõida oma üle 8 h kestva mere reisi käigus ekspluatatsioonilisel kiirusel varjumispaigast edasi täislastis. 2 Selle ehitamise kuupäevast olenemata laev, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, vastab jätkuvalt vähemalt varem selle laeva suhtes kohaldatud nõuetele. Sellised laevad, kui nad on ehitatud enne 1. juulit 2002, vastavad sellel kuupäeval või pärast seda ehitatud laevade suhtes kehtivatele nõuetele vähemalt samas ulatuses, nagu nad vastasid enne sellist remonti, ümberehitamist, muutmist või seadistamist. Olulised remondid, ümberehitused ja muudatused ning sellega seotud seadistustööd vastavad nõuetele laevade kohta, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda, kuivõrd administratsioon peab seda põhjendatuks ja otstarbekaks. Eeskiri 3 Nõuded kiirlaevadele 1 Olenemata I–IV peatükist ja eeskirjadest V/18, 19 ja 20: .1 loetakse kiirlaev, mis on ehitatud 1. jaanuaril 1996 või pärast seda, aga enne 1. juulit 2002, mis tervikuna vastab 1994. aasta kiirlaevade koodeksi nõuetele ning millele on tehtud ülevaatused ja mis on sertifitseeritud selle koodeksi kohaselt, vastavaks I–IV peatüki ja eeskirjade V/18, 19 ja 20 nõuetele. Käesoleva eeskirja tähenduses käsitletakse selle koodeksi nõudeid kohustuslikena; .2 loetakse kiirlaev, mis on ehitatud 1. juulil 2002 või pärast seda ja mis tervikuna vastab 2000. aasta kiirlaevade koodeksi nõuetele ning millele on tehtud ülevaatused ja mis on sertifitseeritud selle koodeksi kohaselt, vastavaks I–IV peatüki ja eeskirjade V/18, 19 ja 20 nõuetele. 2 Kiirlaevade koodeksi alusel välja antud tunnistustel on sama jõud ja sama tähendus nagu I peatüki alusel välja antud tunnistustel. XI-1 PEATÜKK Erimeetmed meresõiduohutuse parandamiseks Eeskiri 1 Tunnustatud organisatsioonide volitus Administratsioon volitab organisatsioone , millele viidatakse eeskirjas I/6, sealhulgas klassifikatsiooniühingu i d, käesoleva konventsiooni ja tunnustatud organisatsioonide koodeksi (RO-koodeksi) kohaselt, mis koosneb 1. osast ja 2. osast (mille sätteid käsitletakse kohustuslikena) ja 3. osast (mille sätteid käsitletakse soovituslikena), mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga MSC.349(92), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et: a) RO-koodeksi 1. o sa ja 2. osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli kohaselt; b) RO-koodeksi 3. osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt ja c) muudatused, mille on vastu võtnud mere sõidu ohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee, on vastavalt vajadusele samal ajal identsed ja jõustuvad. Eeskiri 2 Laiendatud ülevaatused Puistlastilaevade puhul, mis on määratletud eeskirjas IX/1.6, ja naftatankerite puhul, mis on määratletud eeskirjas II-1/2.22, kasutatakse ülevaatuste laiendatud programme kooskõlas 2011. aasta puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste laiendatud programmide rahvusvah elise koodeksiga (2011 ESP-koodeks), mille on vastu võtnud organisatsiooni assamblee resolutsiooniga A.1049(27) , tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni VIII artikli kohaselt seoses muudatuste korr aga, mida kohaldatakse lisa suhtes, välja arvatud I peatükk. Eeskiri 3-1 Ühingu ja registreeritud omaniku identifitseerimisnumber 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse ühingute ja laevade registreeritud omanike suhtes, mille suhtes kohaldatakse I peatükki. 2 Käesoleva eeskirja tähenduses nimetab registreeritud omaniku administratsioon ja ühing, nagu määratletud eeskirjas IX/l. 3 Ühingule ja registreeritud omanikule antakse identifitseerimisnumber, mis vastab IMO-süsteemile laevaühingute ja registreeritud omanike kordumatute tunnusnumbrite määramiseks, mille on vastu võtnud organisatsioon . 4 Ühingu identifitseerimisnumber märgitakse tunnistustele ja selle kinnitatud koopiatele, mis antakse välja ISPS-koodeksi eeskirja IX/4 ja punkti A/19.2 või A/19.4 alusel. 5 See eeskiri jõustub, kui punktis 4 viidatud tunnistused antakse välja või neid uuendatakse 1. jaanuaril 2009 või pärast seda. Eeskiri 4 Sadamariigi ekspluatatsiooninõuete kontroll 1 Kui laev on teise konventsiooniosalise valitsuse sadamas, allub ta sellise valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnike poolsele ekspluatatsiooninõuete kontrollile seoses laevade ohutusega, kui on põhjendat ud alust arvata, et kapten või laevapere ei tunne laevade ohutusega seotud olulisi töökordi. 2 Käesoleva eeskirja punktis 1 määratletud asjaolude korral võtab kontrolli teostav konventsiooniosalise valitsus sellised meetmed, mis tagavad, et laev ei sõida m erele enne, kui olukord on lahendatud käesoleva konventsiooni nõuete kohaselt. 3 Eeskirjas I /19 ettenähtud sadamariigi kontrolliga seotud töökord kehtib käesoleva eeskirja suhtes. 4 Mitte midagi käesolevas eeskirjas ei tõlgendata piiravana eeskirjas konkreetselt sätestatud ekspluatatsiooninõuete kontrolli tegeva konventsiooniosalise valitsuse õigusi ja kohustusi. Eeskiri 5 Laevaandmete alaline register 1 Laevale, mille suhtes kohaldatakse I peatükki, väljastatakse laevaandmete alaline register ( Continuous Synopsis Record ). 2.1 Laevaandmete alalise registri eesmärk on tagada laeva ajaloo registreerimine selles salvestatud informatsiooni suhtes. 2.2 Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 2004, esitab laevaandmete alaline register vähemalt laeva ajaloo alates 1. juulist 2004. 3 Laevaandmete alalise registri väljastab administratsioon laevale, millel on õigus sõita tema lipu all, ja selles on vähemalt järgmine informatsioon (laevaandmete alaline register sisaldab punktide 3.7 ja 3.10 informatsiooni, kui see väljastatakse või seda ajakohastatakse 1. jaanuaril 2009 või pärast seda): .1 riigi nimi, mille lipu all laeval on õigus sõita; .2 kuupäev, millel laev selles riigis registreeriti; .3 laeva identifitseerimisnumber eeskirja 3 kohaselt; .4 laeva nimi; .5 laeva registreerimise sadam; .6 registreeritud omaniku (omanike) nimi ja nende registreeritud aadress(id); .7 registreeritud omaniku identifitseerimisnumber; .8 vajaduse korral registreeritud laevapereta prahtija(te) nimi ja nende registreeritud aadress(id); .9 eeskirjas IX/1 määratletud ühingu nimi, selle registreeritud aadress ja aadress(id), kust tehakse meresõiduohutuse korraldamisega seotud tegevusi; .10 ühingu identifitseerimisnumber; .11 (kõik) laeva klassifikatsiooniühing(ud); .12 administratsiooni või konventsiooniosalise valitsuse või tunnustatud organisatsiooni nimi, mis andis laeva käitavale ühingule välja nõuetele vastavuse tunnistuse (või ajutise nõuetele vastavuse tunnistuse), mis on nimetatud eeskirjas IX/1 määratletud ISM-koodeksis, ning asutuse nimi, mis tegi auditi, mille alusel dokument välja anti, kui see ei ole tunnistuse väljaandnud asutus; .13 administratsiooni või konventsiooniosalise valitsuse või tunnustatud organisatsiooni nimi, mis andis laevale välja meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse (või ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse), mis on nimetatud eeskirjas IX/1 määratletud ISM-koodeksis, ning asutuse nimi, mis tegi auditi, mille alusel dokument välja anti, kui see ei ole tunnistuse väljaandnud asutus; .14 administratsiooni või konventsiooniosalise valitsuse või tunnustatud ohutusorganisatsiooni nimi, mis andis laevale rahvusvahelise laevaohutuse tunnistuse (või ajutise rahvusvahelise laevaohutuse tunnistuse), mis on nimetatud eeskirjas XI-2/1 määratletud ISPS-koodeksi A osas, ning asutuse nimi, mis tegi kontrolli, mille alusel tunnistus välja anti, kui see ei ole tunnistuse väljastanud asutus, ja .15 kuupäev, millel laev ei ole enam sellis riigis registreeritud. 4.1 Muudatused punktides 3.4–3.12 viidatud kannetega seoses registreeritakse laevaandmete alalises registris, et säilitada ajakohane ja kehtiv informatsioon koos muutuste ajalooga. 4.2 Muudatuste korral punktis 4.1 viidatud kannetega seoses annab administratsioon võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast muutuse kuupäeva tema lipu all sõita võivatele laevadele välja kas laevaandmete alalise registri muudetud ja ajakohastatud versiooni või selle asjakohased muudatused. 4.3 Muudatuste korral punktis 4.1 viidatud kannetega seoses lubab administratsioon kuni laevaandmete alalise registri muudetud ja asjakohastatud versiooni väljaandmiseni kas eeskirjas IX/1 määratletud ühingul või laeva kaptenil muuta muudatuste peegeldamiseks laevaandmete alalist registrit ja nõuab neilt seda. Sellisel juhul informeerib ühing pärast laevaandmete alalise registri muutmist viivitamata administratsiooni vastavalt. 5.1 Laevaandmete alaline register on inglise, prantsuse või hispaania keeles. Lisaks võib teha laevaandmete alalise registri tõlke administratsiooni ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse. 5.2 Laevaandmete alaline register on organisatsiooni väljatöötatud vormis ja seda peetakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste kohaselt . Varasemaid kandeid laevaandmete alalises registris ei muudeta, jäeta välja või kustutata või moonutata. 6 Kui laev viiakse teisi riigi lipu alla või laev müüakse uuele omanikule (või võtab selle üle teine laevapereta prahtija) või teine ühing võtab endale vastutuse laeva käitamise eest, jäetakse laevaandmete alaline register laeva pardale. 7 Kui laev viiakse teisi riigi lipu alla, teatab ühing administratsioonile riigi nime, mille lipu alla laev viiakse, et võimaldada administratsioonil edastada sellele riigile laevaandmete alaline register, mis hõlmab ajavahemikku, mille jooksul oli laev nende jurisdiktsiooni all. 8 Kui laev viiakse üle teise riigi lipu alla, mille valitsus on konventsiooniosalise valitsus, edastab selle konventsiooniosalise valitsus, kelle lipu all laev siiani sõitis, administratsioonile võimalikult kiiresti pärast üleviimist asjakohase laevaandmete alalise registri koopia, mis hõlmab ajavahemikku, mille jooksul oli laev nende jurisdiktsiooni all, koos teiste riikide poolt varem laevale väljaantud laevaandmete alaliste registritega. 9 Kui laev viiakse üle teise riigi lipu alla, lisab administratsioon varasemad laevaandmete alalised registrid laevaandmete alalisele registrile, mille administratsioon annab laevale välja, et tagada käesoleva eeskirjaga kavandatud laevaandmete katkematu salvestamine. 10 Laevaandmete alalist registrit hoitakse laeva pardal ja see on ülevaatuseks kogu aeg kättesaadav. Eeskiri 6 Lisanõuded mereõnnetuste uurimise kohta Võttes arvesse eeskirja I/21, viib administratsioon läbi mereõnnetuste uurimise käesoleva konventsiooni kohaselt, mida täiendab rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavade koodeks mereõnnetuste ohutusuurimiseks (laevaavariide uurimise koodeks), mis võeti vastu resolutsiooniga MSC.255(84) , ja: .1 laevaavariide uurimise koodeksi I ja II osa täidetakse täielikult; .2 laevaavariide uurimise koodeksi III osas sisalduvat seotud juhist ja selgitavat materjali tuleks võimalikult suures ulatuses arvesse võtta, et saavutada ühtlasem laevaavariide uurimise koodeksi rakendamine; .3 laev aavariide uurimise koodeksi I ja II osa võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .4 laevaavariide uurimise koodeksi III osa muudab mere sõidu ohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. Eeskiri 7 Kinnistes ruumides atmosfääri testimise vahend Laeval, mille suhtes kohaldatakse I peatükki, on asjakohane atmosfääri testimise mõõtevahend või -vahendid . Need on võimelised mõõtma vähemalt hapniku, tuleohtlikke gaaside või aurude, vesiniksulfiidi ja süsinikmonooksiidi kontsentratsioone enne kinnistesse ruumidesse sisenemist . Käesoleva eeskirja nõuet võib täita muude nõuete alusel eksisteerivate mõõtevahendite abil. Tagatakse sobivad vahendid kõikide selliste mõõtevahendite kalibreerimiseks. XI-2 PEATÜKK ERIMEETMED MERESÕIDU TURVALISUSE PARANDAMISEKS Eeskiri 1 Mõisted 1 Käesolevas peatükis kasutatakse järgimisi mõisteid, kui selgesõnali selt ei ole sätestatud teisiti: .1 puistlastilaev – eeskirjas IX/1.6 määratletud puistlastilaev; .2 kemikaalitanker – eeskirjas VII/8.2 määratletud kemikaalitanker; .3 gaasitanker – eeskirjas VII/11.2 määratletud gaasitanker; .4 kiirlaev – eeskirjas X/1.2 määratletud veesõiduk; .5 iseliikuv merepuurplatvorm – mehaanilise jõuajamiga iseliikuv merepuurplatvorm, mis on määratletud eeskirjas IX/1 ja mis ei asu oma positsioonil; .6 naftatanker – eeskirjas II-1/2.22 määratletud naftatanker; .7 ühing – eeskirjas IX/1 määratletud ühing; .8 laeva ja sadama vaheline liides – liides, mis luuakse ajal, mil laev on otseselt ja vahetult seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuste osutamist laevale või laevalt; .9 sadamarajatis – konventsiooniosalise valitsuse või määratud asutuse kindlaksmääratud koht, kus on laeva ja sadama vaheline liides. See hõlmab vastavalt vajadusele selliseid alasid nagu ankrupaigad, ooteplatvormid ja merepoolt lähenemise alad; .10 laev-laev liides – liides, mis ei ole seotud sadamarajatisega ja mis hõlmab kaupade või inimeste üleviimist ühelt laevalt teisele; .11 määratud asutus – organisatsioon(id) või administratsioon(id), kelle osalisriigi valitsus on määranud vastutavaks käesoleva peatüki rakendamise eest sadamarajatise turvalisuse ning laeva ja sadama vahelise liidese osas sadamarajatise seisukohast; .12 laevade ja sadamarajatiste rahvusvaheline turvalisuse koodeks (ISPS-koodeks) – 12. detsembril 2002. aastal inimelude ohutust merel käsitleva 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni osaliste valitsuste konverentsil resolutsiooniga 2 vastu võetud rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeks, mis koosneb A osast (mida käsitatakse kohustuslikuna) ja B osast (mida käsitatakse soovituslikuna), koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et: .1 koodeksi A osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .2 koodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt. .13 turvaintsident – kahtlustäratav tegu või asjaolu, mis ohustab laeva turvalisust, sealhulgas iseliikuva merepuurplatvormi ja kiirlaeva või sadamarajatise või laeva ja sadama vahelise liidese või laev-laev liidese turvalisust; .14 turvalisuse tase – riskimäära seadmine eeldusega, et turvaintsidenti üritatakse või see toimub; .15 turvalisuse deklaratsioon – kokkulepe rakendatavate turvameetmete kohta laeva ja sadamarajatise või teise laeva vahel, millega on liides; .16 tunnustatud turvaorganisatsioon – turvalisuse küsimustes vajaliku asjatundlikkusega ning laeva- ja sadamatoimingute osas asjakohaste teadmistega organisatsioon, kellel on luba teostada käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga nõutavaid hindamisi või kontrolle või heakskiitmist või tõendamist; 2 eeskirjades 3–13 kasutatav mõiste laev hõlmab iseliikuvaid merepuurplatvorme ja kiirlaevu; 3 käesolevas peatükis kasutatav mõiste kõik laevad hõlmab kõiki laevu, mille suhtes käesolevat peatükki kohaldatakse; 4 eeskirjades 3, 4, 7, 10, 11, 12 ja 13 kasutatav mõiste osalisriigi valitsus hõlmab viidet määratud asutusele. Eeskiri 2 Kohaldamine 1 Käesolevat peatükki kohaldatakse: .1 järgmist tüüpi rahvusvahelisi mere reise tegevate laevade suhtes: .1,1 reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad; .1.2 kaubalaevad, sealhulgas kiirlaevad , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem , ja .1.3 liikur-merepuurtornid ja .2 sadamarajatised, mis teenindavad rahvusvahelisi mere reise tegevaid selliseid laevu. 2 Olenemata punktist 1.2 otsustavad konventsiooniosaliste valitsused käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaste jagude kohaldamise ulatuse nende territooriumil asuvate sadamarajatiste suhtes, mis on vajalikud mõnikord rahvusvaheliselt mere reisilt saabuvate või sellele lahkuvate laevade teenindamiseks, kuigi neid kasutavad eelkõige rahvusvahelise mere reise mittetegevad laevad. 2.1 Konventsiooniosaliste valitsused teevad oma otsused punkti 2 alusel sadamarajatise turvalisuse hindamise alusel, mida tehakse ISPS-koodeksi A osa kohaselt. 2.2 Punkti 2 alusel tehtud konventsiooniosalise valitsuse otsus ei ohusta turvalisuse taset, mida kavatsetakse saavutada käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osaga. 3 Käesolevat peatükki ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abi- ja muude konventsiooniosalise valitsusele kuuluvate või nende käitatavate laevade suhtes, mida kasutakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel. 4 Mitte miski käesolevas peatükis ei piira riikide õigusi või kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Eeskiri 3 Konventsiooniosaliste valitsuste turvalisusega seotud kohustused 1 Administratsioonid kehtestavad turvalisuse tasemed ja tagavad turvalisuse tasemega seotud informatsiooni andmise nende lipu all sõitmise õigusega laevadele. Kui turvalisuse tase muutub, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele informatsiooni turvalisuse taseme kohta. 2 Konventsiooniosaliste valitsused kehtestavad turvalisuse tasemed ja tagavad turvalisustasemetega seotud informatsiooni andmise sadamarajatistele nende territooriumil ja laevadele enne sadamasse sisenemist või nende territooriumil asuvas sadamas viibimise ajal. Kui turvalisuse tase muutub, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele informatsiooni turvalisuse taseme kohta. Eeskiri 4 Nõuded ühingutele ja laevadele 1 Ühingud täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas antud juhist. 2 Laevad täidavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas antud juhist, ning sellist vastavust kontrollitakse ja tõendatakse ISPS-koodeksi A osa kohaselt. 3 Enne konventsiooniosalise valitsuse territooriumil asuvasse sadamasse sisenemist või seal viibides vastab laev kõnealuse konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud turvalisuse tasemega seotud nõuetele, kui selline turvalisuse tase on kõrgem kui administratsiooni poolt selle laeva suhtes kehtestatud turvalisuse tase. 4 Laevad reageerivad kõrgema turvalisuse taseme kehtestamisele viivitamata. 5 Kui laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele või ei saa täita administratsiooni või teise konventsiooniosalise valitsuse kehtestatud laeva suhtes kohaldatavaid turvalisuse taseme nõudeid, siis teavitab laev asjakohast pädevat asutust enne laeva/sadama vahelise liidese loomist või enne sadamasse sisenemist, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Eeskiri 5 Ühingute erivastutus Ühing tagab, et kaptenil on laeva pardal kogu aeg kasutatav informatsioon, mille kaudu konventsiooniosalise valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnikud saavad teha kindlaks: .1 kes vastutab käesoleval hetkel laeva pardal selle laeva huvides töötavate või tegutsevate laevapere liikmete või muude inimeste määramise eest; .2 kes vastutab selle otsustamise eest, milliseid töid laevaga tehakse, ja .3 kui laevaga tehakse töid prahtimislepingu(te) alusel, kes on sellis(t)e prahtimislepingu(te) osapooled. Eeskiri 6 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem 1 Kõik laevad varustatakse laeva turvasignalisatsioonisüsteemiga järgmiselt: .1 laevad, mis on ehitatud 1. juulil 2004 või pärast s eda; .2 reisilaevad, sealhulgas kiirreisilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2004, hiljemalt esimesel raadiojaama ülevaatusel pärast 1. juulit 2004; .3 naftatankerid, kemikaalitankerid, gaasitankerid, puistlastilaevad ja kiirkaubalaevad , mille kogumahuta vus on 500 ja rohkem, mis on ehitatud enne 1. juulit 2004, hiljemalt esimesel raadiojaama ülevaatusel pärast 1. juulit 2004, ja .4 muud kaubalaevad , mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, ja liikur-merepuurtornid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2004, hilje malt esimesel raadiojaama ülevaatusel pärast 1. juulit 2006. 2 Aktiveerimise korral laeva turvasignalisatsioonisüsteem: .1 käivitab ja edastab laevalt kaldale turvasignaali administratsiooni määratud pädevale asutusele, mis võib sellisel juhul hõlmata ka ü hingut, identifitseerides laeva, selle asukoha ning näidates, et laeva turvalisus on ohus või seda on ohustatud; .2 ei saada laeva turvasignaali muudele laevadele; .3 ei anna häiresignaali laeva pardal ja .4 jätkab laeva turvasignaali edastamist kuni deaktiveerimise ja/või lähtestamiseni. 3 Laeva turvasignalisatsioonisüsteem: .1 on aktiveeritav komandosillalt ja vähemalt ühest muust kohast ja .2 vastab tehnilistele nõuetele, mis ei ole leebemad organisatsiooni vastu võetud nõuetest. 4 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi aktiveerimispunktid projekteeritakse nii, et välistatakse laeva turvasignaali tahtmatu käivitamine. 5 Laeva turvasignalisatsioonisüsteemi nõuet võib täita raadiojaama abil, mis on paigaldatud IV peatüki nõuete täitmiseks, tingimusel et täidetakse kõiki käesoleva eeskirja nõudeid. 6 Kui administratsioon saab laeva turvasignaali teate, teavitab kõnealune administratsioon viivitamata riiki (riike), mille läheduses laev sel ajal tegutseb. 7 Kui konventsiooniosalise valitsus saab laeva turvasignaali teate laevalt, millel ei ole tema lipu all sõitmise õigust, teavitab see konventsiooniosalise valitsus viivitamata asjakohast administratsiooni ja vajaduse korral riiki (riike), mille läheduses laev sel ajal tegutseb. Eeskiri 7 Laevu ähvardavad ohud 1 Konventsiooniosaliste valitsused kehtestavad turvalisuse tasemed ja tagavad turvalisuse taseme informatsiooni edastamise laevadele, mis tegutsevad nende territoriaalvetes või on teatanud kavatsusest nende territoriaalvetesse siseneda. 2 Konventsiooniosaliste valitsused määravad kontaktpunkti, mille kaudu saavad sellised laevad paluda nõu või abi ja kellele sellised laevad saavad teatada muude laevade, liikumiste või sidega seotud turvalisusprobleemidest. 3 Kui on tuvastatud rünnaku oht, teatab asjaomase konventsiooniosalise valitsus asjaomastele laevadele ja nende administratsioonidele: .1 kehtiva turvalisuse taseme; .2 turvameetmed, mis tuleks ISPS-koodeksi A osa kohaselt kehtestada asjaomastel laevadel, et kaitsta end rünnaku eest, ja .3 turvameetmed, mille rannikuriik on otsustanud vastavalt vajadusele kehtestada. Eeskiri 8 Kapteni kaalutlusõigus seoses laeva ohutuse ja turvalisusega 1 Ühing, prahtija või muu isik ei takista kaptenil tegemast või täide viimast otsuseid, mis on kapteni professionaalse arvamuse kohaselt vajalikud laeva ohutuse ja turvalisuse säilitamiseks. See hõlmab juurdepääsu keeldu isikutele (välja arvatud konventsiooniosalise valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatuna tuvastatud isikud) või nende isiklikele asjadele ning lasti, sealhulgas konteinerite või muude kinniste kaubaühikute lastimise keeldu. 2 Kui kapteni professionaalse arvamuse kohaselt tekib laeva tegevuse ajal vastuolu laeva suhtes kohaldatavate ohutus- ja turvanõuete vahel, järgib kapten neid nõudeid, mis on vajalikud laeva ohutuse säilitamiseks. Sellisel juhul võib kapten rakendada ajutisi turvameetmeid ja informeerib viivitamata administratsiooni ja vajaduse korral konventsiooniosalise valitsust, kelle sadamas laev tegutseb või kuhu ta kavatseb sisestada. Sellised käesoleva eeskirja kohased ajutised turvameetmed vastavad võimalikult suurel määral kehtivale turvalisuse tasemele. Kui sellised juhtumid tuvastatakse, tagab administratsioon, et sellised konfliktid lahendatakse ja et nende kordumise tõenäosus viiakse miinimumini. Eeskiri 9 Kontrolli- ja vastavusmeetmed 1 Sadamas viibivate laevade koontroll 1.1 Käesoleva peatüki tähenduses kontrollivad laeva, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki, teise konventsiooniosalise valitsuse sadamas viibimise ajal selle valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnikud, kes võivad olla samad ametnikud, kes täidavad eeskirjaga I/19 sätestatud ülesandeid. Sellise kontrolli käigus kontrollitakse üksnes seda, et pardal on ISPS-koodeksi A osa alusel välja antud kehtiv rahvusvahelise laevaohutuse tunnistus või kehtiv ajutine rahvusvahelise laevaohutuse tunnistus (tunnistus), mis on vastuvõetav, kui see on kehtiv ja kui ei ole selget põhjust arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele. 1.2 Kui selline selge põhjus eksisteerib või kui nõudmise korral ei esitata kehtivat tunnistust, võtavad konventsiooniosalise valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnikud selle laeva suhtes ühe või mitu kontrollimeedet punkti 1.3 kohaselt. Sellised võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas antud juhist. 1.3 Sellised kontrollimeetmed on järgmised: laeva ülevaatus, laeva viivitamine, laeva kinnipidamine, tegevuspiirang, sealhulgas laeva liikumisele sadamas, või selle väljasaatmine sadamast. Sellised kontrollimeetmed võivad lisaks või alternatiivina hõlmata muid leebemaid haldus- või parandusmeetmeid. 2 Laevad, mis kavatsevad siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse 2.1 Käesoleva peatüki tähenduses võib konventsiooniosalise valitsus nõuda, et laevad, mis kavatsevad siseneda tema sadamatesse, esitavad järgmise informatsiooni selle valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnikele, et tagada vastavus käesoleva peatükiga enne sadamasse sisenemist, eesmärgiga hoida ära kontrollimeetmete või -abinõude võtmine: .1 et laeval on kehtiv tunnistus ja selle välja andnud asutuse nimi; .2 turvalisuse tase, mida laeva suhtes käesoleval hetkel kohaldatakse; .3 turvalisuse tase, mida laeva suhtes kohaldati eelmises sadamas, kus loodi laeva/sadama vaheline liides punktis 2.3 nimetatud aja jooksul; .4 eri- või lisaturvameetmed, mis laev võttis eelmises sadamas, kus loodi laeva/sadama vaheline liides punktis 2.3 nimetatud aja jooksul; .5 et asjakohast laeva turvakorda järgiti laevalt laevale toimingute puhul punktis 2.3 nimetatud aja jooksul või .6 muu praktiline turvalisusega seotud informatsioon (kuid mitte laeva turvaplaani üksikasjad), võttes arvesse ISPS-koodeks B osas toodud juhist. Konventsiooniosalise valitsuse nõude korral esitab laev või ühing sellele konventsiooniosalisele valitsusele vastuvõetava kinnituse eespool nõutava informatsiooni kohta. 2.2 Laev, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki ja mis kavatseb siseneda teise konventsiooniosalise valitsuse sadamasse, esitab punktis 2.1 kirjeldatud informatsiooni selle valitsuse nõuetekohaselt volitatud ametnike nõudel. Kapten võib keelduda sellise informatsiooni andmisest, mõistes et informatsiooni andmata jätmisel võidakse keelata laeva sisenemine sadamasse. 2.3 Laev säilitab punktis 2.1 viidatud informatsiooni viimase 10 sadamarajatise külastuse kohta. 2.4 Kui pärast punktis 2.1 kirjeldatud informatsiooni saamist on konventsiooniosalise valitsuse poolt selle sadama, kuhu laev kavatseb siseneda, nõuetekohaselt volitatud ametnikel selge põhjus arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele, püüavad sellised ametnikud luua teabevahetuse laeva ja administratsiooniga ja nende vahel, et kõrvaldada mittevastavus. Kui selline teabevahetus ei too kaasa mittevastavuse kõrvaldamist või kui sellistel ametnikel on selge põhjus arvata, et laev ei vasta käesoleva peatüki või ISPS-koodeksi A osa nõuetele, võtavad sellised ametnikud abinõusid punkti 2.5 kohaselt seoses selle laevaga. Sellised võetud abinõud peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas antud juhist. 2.5 Sellised abinõud on järgmised: .1 mittevastavuse kõrvaldamise nõue; .2 nõue, et laev sõidaks määratud kohta selle konventsiooniosalise valitsuse territoriaalvetes või sisevetes; .3 laeva ülevaatus, kui laev on selle konventsiooniosalise valitsuse territoriaalvetes, mille sadamasse laev kavatseb siseneda, või .4 sadamasse sisenemise keeld. Enne selliste abinõude rakendamisel teavitab konventsiooniosalise valitsus laeva oma kavatsustest. Sellise informatsiooni saamisel võib kapten loobuda sellesse sadamasse sisenemise kavatsusest. Sellisel juhul ei kohaldata käesolevat eeskirja. 3 Lisasätted 3.1 Juhul kui: .1 rakendatakse punktis 1.3 viidatud kontrollimeedet, välja arvatud leebemat haldus- või parandusmeedet, või .2 võetakse muid punktis 2.5 viidatud abinõusid, informeerib konventsiooniosalise valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnik viivitamata kirjalikult administratsiooni, märkides ära, missuguseid kontrollimeetmeid on rakendatud või missuguseid abinõusid võetud, ja selle põhjused. Kontrollimeetmeid või -abinõusid rakendav konventsiooniosalise valitsus teavitab ka tunnustatud turvaorganisatsiooni, mis andis välja tunnistuse asjaomase laeva kohta, ja organisatsiooni, kui võetakse selliseid kontrollimeetmeid või rakendatakse sellised kontrolliabinõusid. 3.2 Kui keelatakse laeva sisenemine sadamasse või laev saadetakse sadamast välja, peaksid sadamariigi asutused edastama asjakohased faktid järgmiste asjaomaste sissesõidusadamate asutustele, kui need on teada, ja muudele asjaomastele rannikuriikidele, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid. Tagatakse selliste teadete konfidentsiaalsus ja turvalisus. 3.3 Laeval keelatakse sadamasse sisenemine punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt või laev saadetakse punktide 1.1–1.3 kohaselt sadamast välja üksnes juhul, kui konventsiooniosalise valitsuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnikel on selge põhjus uskuda, et laev kujutab otsest ohtu inimeste või laevade või muu vara turvalisusele või ohutusele ja sellise ohu kõrvaldamiseks ei ole muid asjakohaseid vahendeid. 3.4 Punktis 1.3 viidatud kontrollimeetmed võetakse ja punktis 2.5 viidatud abinõusid rakendatakse käesoleva eeskirja kohaselt üksnes kuni kontrollimeetmed või -abinõud tinginud mittevastavus on konventsiooniosalise valitsust rahuldaval viisil kõrvaldatud, võttes arvesse laeva või administratsiooni kavandatud meetmeid, kui neid on. 3.5 Kui konventsiooniosaliste valitsused teostavad kontrolli punkti 1 alusel või rakendavad abinõusid punkti 2 alusel: .1 tehakse kõik võimalikud jõupingutused, et vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või viivitust. Kui laev peetakse põhjendamatult kinni või tekitatakse põhjendamatuid viivitusi, on tal õigus kantud kahjude hüvitamisele, ja .2 ei takistada vajalikku juurdepääsu laevale hädaolukorras või inimlikel põhjustel ja turvalisuse eesmärgil. Eeskiri 10 Nõuded sadamarajatistele 1 Sadamarajatised vastavad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa asjakohaseid nõuetele, võttes arvesse ISPS-koodeksi B osas antud juhist. 2 Konventsiooniosaliste valitsused, kelle territooriumil asub sadamarajatis või asuvad sadamarajatised, mille suhtes kohaldatakse käesolevat eeskirja, tagavad et: .1 sadamarajatiste turvalisushinnang tehakse, vaadatakse üle ja kiidetakse heaks ISPS-koodeksi A osa kohaselt ja .2 sadamarajatiste turvaplaanid koostatakse, vaadatakse üle, kiidetakse heaks ja rakendatakse ISPS-koodeksi A osa kohaselt. 3 Konventsiooniosaliste valitsused määravad ja teevad teatavaks meetmed, mida tuleb käsitleda sadamarajatise turvaplaanis mitmesuguste turvalisuse tasemete puhul, sealhulgas kui on nõutav turvadeklaratsiooni esitamine. Eeskiri 11 Alternatiivsed turvakokkulepped 1 Konventsiooniosaliste valitsused võivad käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa rakendamisel sõlmida kirjalikult kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid teiste konventsiooniosaliste valitsustega alternatiivsete turvaprotseduuride kohta, mis hõlmavad rahvusvahelisi lühireise kindlatel marsruutidel nende territooriumidel asuvate sadamarajatiste vahel. 2 Sellised kokkulepped ei ohusta teiste, kokkuleppega hõlmamata laevade või sadamarajatiste turvalisuse taset. 3 Ükski sellise kokkuleppega hõlmatud laev ei teosta laevalt laevale toiminguid ühegi lepinguga hõlmamata laevaga. 4 Sellised kokkulepped vaadatakse korrapäraselt üle, võttes arvesse saadud kogemusi ja ka konkreetsete asjaolude või hinnatud ohtude muutuste mõju kokkuleppega hõlmatud laevade, sadamarajatiste või marsruutide turvalisusele. Eeskiri 12 Samaväärne turvalisuse kord 1 Administratsioon võib lubada tema lipu all sõitval konkreetsel laeval või laevade rühmal rakendada muid turvameetmeid, mis on samaväärsed käesolevas peatükis või ISPS-koodeksi A osas ettenähtud turvameetmetega, tingimusel et sellised turvameetmed on vähemalt sama tõhusad nagu käesolevas peatükis või ISPS-koodeksi A osas ettenähtud turvameetmed. Selliseid turvameetmeid lubav administratsioon edastab organisatsioonile selle üksikasjad. 2 Käesoleva peatüki ja ISPS-koodeksi A osa rakendamisel võib konventsiooniosalise valitsus lubada tema territooriumil asuval konkreetsel sadamarajatisel või sadamarajatiste rühmal, välja arvatud eeskirja 11 alusel sõlmitud kokkuleppega hõlmatud sadamarajatistel, rakendada turvameetmeid, mis on samaväärsed käesolevas peatükis või ISPS-koodeksi A osas ettenähtud turvameetmetega, tingimusel et sellised turvameetmed on vähemalt sama tõhusad nagu käesolevas peatükis või ISPS-koodeksi A osas ettenähtud turvameetmed. Selliseid turvameetmeid lubav konventsiooniosalise valitsus edastab organisatsioonile nende üksikasjad. Eeskiri 13 Informatsiooni edastamine 1 Konventsiooniosaliste valitsused edastavad hiljemalt 1. juulil 2004 organisatsioonile ning teevad ühingutele ja laevadele kättesaadavaks järgmise informatsiooni: .1 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse eest vastutava(te) asutuse või asutuste nimed ja kontaktandmed; .2 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud asukohad nende territooriumil; .3 asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu eeskirjas 6.2.1 viidatud laevalt kaldale edastatavaid turvasignaale ja nende kohaselt tegutseda; .4 asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu eeskirjas 9.3.1 viidatud kontrolli- ja vastavusmeetmeid võtvate konventsiooniosaliste valitsuste teateid ja nende kohaselt tegutseda, ja .5 nende nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et tagada nõustamine või abi laevadele, ja kellele laevad saavad eeskirjas 7.2 viidatud turvalisusprobleemid ette kanda; ja seejärel ajakohastavad sellise teabe sellega seotud muudatuste korral. Organisatsioon edastab sellised andmed teiste konventsiooniosaliste valitsuste ametnikele teadmiseks. 2 Konventsiooniosaliste valitsused edastavad hiljemalt 1. juulil 2004 organisatsioonile nende nimel tegutsema volitatud tunnustatud turvaorganisatsioonide nimed ja kontaktandmed koos sellistele organisatsioonidele antud volituste erivastutuse ja tingimuste üksikasjadega. Sellist informatsiooni ajakohastatakse sellega seotud muudatuste korral. Organisatsioon edastab sellised andmed teiste konventsiooniosaliste valitsuste ametnikele teadmiseks. 3 Konventsiooniosaliste valitsused edastavad hiljemalt 1. juulil 2004 organisatsioonile loetelu, milles on ära toodud nende territooriumil asuvate heakskiidetud sadamarajatiste turvaplaanid koos asukoha või asukohtadega, mida hõlmab heakskiidetud sadamarajatise turvaplaan, ja vastav heakskiitmise kuupäev, ning seejärel edastavad nad informatsiooni järgmiste muudatuste korral: .1 muudatused tehakse või on tehtud heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud asukohas või asukohtades. Sellisel juhul sisaldab edastatav informatsioon plaaniga hõlmatud asukoha või asukohtade muudatusi ja kuupäeva, millest alates sellised muudatused tehakse või tehti; .2 heakskiidetud sadamarajatise turvaplaan, mis oli varem organisatsioonile esitatud loetelus, jäetakse välja või on välja jäetud. Sellisel juhul sisaldab edastatav informatsioon kuupäeva, millel väljajätmine jõustub või seda rakendati. Sellisel juhul edastatakse informatsioon organisatsioonile niipea kui võimalik ja .3 heakskiidetud sadamarajatiste turvaplaanide loetelu täiendatakse. Sellisel juhul näitab edastatav informatsioon plaaniga hõlmatud asukohta või asukohti ning heakskiitmise kuupäeva. 4 Konventsiooniosaliste valitsused edastavad pärast 1. juulit 2004 iga viie aasta järel organisatsioonile kõikide heakskiidetud sadamarajatiste ülevaadatud ja ajakohastatud turvaplaanide loetelu nende territooriumil asuvate sadamarajatiste kohta koos heakskiidetud sadamarajatise turvaplaaniga hõlmatud asukoha või asukohtadega ning vastava heakskiitmise kuupäeva (ja selle muutuste heakskiitmise kuupäeva), mis asendab kogu punkti 3 kohaselt organisatsioonile eelmise viie aasta jooksul edastatud informatsiooni. 5 Konventsiooniosaliste valitsused edastavad organisatsioonile informatsiooni selle kohta, et eeskirja 11 alusel on sõlmitud kokkulepe. Edastatud informatsioon hõlmab järgmist: .1 lepingu sõlminud konventsiooniosaliste valitsuste nimed; .2 kokkuleppega hõlmatud sadamarajatised ja kindlad marsruudid; .3 kokkuleppe ülevaatamise sagedus; .4 kokkuleppe jõustumise kuupäev ja .5 informatsioon teiste konventsiooniosaliste valitsustega peetud konsultatsioonide kohta; ja seejärel niipea kui võimalik edastavad organisatsioonile informatsiooni, kui kokkulepet on muudetud või see on lõppenud. 6 Konventsiooniosalise valitsus, mis lubab eeskirja 12 alusel samaväärset turvalisuse korda tema lipu all sõitva laeva või tema territooriumil asuva sadamarajatise suhtes, edastab organisatsioonile selle üksikasjad. 7 Organisatsioon teeb punkti 3 alusel teistele konventsiooniosaliste valitsustele edastatud informatsiooni taotluse korral kättesaadavaks. XII PEATÜKK LISAOHUTUSMEETMED PUISTLASTILAEVADELE Eeskiri 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 puistlastilaev – laev, mis on eelkõige ette nähtud kuivlasti vedamiseks mahtlastina, sealhulgas sellised liigid nagu maagiveolaevad ja kombineeritud kauba laevad ; 2 ühepoolse plaadistusega puistlastilaev – lõikes 1 määratletud puistlastilaev, mille: .1 lastiruumi mis tahes osa on kaetud pardaplaadistusega või .2 üks või mitu lastiruumi on kaetud kahepoolse plaadistusega, mille laius on väiksem kui 760 mm enne 1. jaanuari 2000 ehitatud puistlastilaevadel ja väiksem kui 1000 mm 1. jaanuaril 2000 või pärast seda, aga enne 1. juulit 2006 ehitatud puistlastilaevadel, kusjuures vahemaad mõõdetakse risti pardaplaadistusega. Sellised la evad hõlmavad kombineeritud kauba laevu, milles lastiruumi mis tahes osa on kaetud pardaplaadistusega; 3 topeltplaadistusega puistlastilaev – lõikes 1 määratletud puistlastilaev, mille kõik lastiruumid on kaetud topeltplaadistusega, välja arvatud lõikes 2.2 määratletu; 4 topeltplaadistus – konfiguratsioon, mille puhul laeva iga parras on ehitatud pardaplaadistuse ja pikivaheseinaga, mis ühendab topeltpõhja ja tekki. Kimmitangid ja tekialused pardatangid, kui need on paigaldatud, võivad moodustada topeltplaadistusega konfiguratsiooni lahutamatu osa; 5 puistlastilaeva pikkus – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud pikkus; 6 puistlast – mis tahes materjal, välja arvatud vedelik või gaas, mis koosneb üldiselt ühetaolise koostisega materjali osakeste, graanulite või suuremate osakeste segust, mis laaditakse ilma vahetöötluseta otse laeva lastiruumidesse; 7 puistlastilaeva vaheseina ja topeltpõhja tugevusstandardid – "Kahe eesmise lastiruumi vahelise veetiheda vertikaalselt gofreeritud põikvaheseina talastiku ja plaadistuse ristlõigete hindamise ja eesmise lastiruumi lubatud koormuse hindamise standardid", mis võeti vastu 1974 . aasta rahvusvaheline konventsiooni inimelude ohutusest merel osalisriikide valitsuste 27. novembri 1997 konverentsi resolutsiooniga 4, koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk; 8 puistlastilaevad, mis on ehitatud – puistlastilaevad, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 9 samasugune ehitusjärk – järk, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või ühte protsenti kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem; 10 puistlastilaeva laius (B) – kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis määratletud laius. Eeskiri 2 Kohaldamine Puistlastilaev vastab käesoleva peatüki nõuetele lisaks muude peatükkide kohaldatavatele nõuetele. Eeskiri 3 Rakendamise ajakava Puistlastilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 1999 ja mille suhtes kohaldatakse eeskirju 4 või 6, vastavad sellistele eeskirjadele järgmise ajakava kohaselt viitega ülevaatuste laiendatud programmile, mida nõuab eeskiri XI-1/2: .1 puistlastilaevad, mis on 1. juulil 1999. aastal ning on 20 aastat vanad ja vanemad, esimese vahepealse ülevaatuse või esimese perioodilise ülevaatuse kuupäevaks* pärast 1. juulit 1999, olenevalt sellest, kumb on varasem; .2 puistlastilaevad, mis on 1. juulil 1999. aastal ning on 15 aastat vanad ja vanemad, kuid alla 20 aastat vanad, esimese perioodilise ülevaatuse kuupäevaks* pärast 1. juulit 1999, kuid hiljemalt 1. juulil 2002, ja .3 puistlastilaevad, mis on 1. juulil 1999. aastal ning on alla 15 aasta vanad, esimese perioodilise ülevaatuse kuupäevaks pärast kuupäeva, millel laev saab 15 aastat vanaks, kuid hiljemalt kuupäeval, millel laev saab 17 aastat vanaks. Eeskiri 4 Puistlastilaevade suhtes kohaldatavad vigastatud laeva püstuvusnõuded 1 Ühepoolse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m3 ja rohk em ning mis on ehitatud 1. juulil 1999 või pärast seda, suudavad suvise vabapardamärgini lastimise korral pidada vastu ühe lastiruumi üleujutamisele kõikides lastimistingimustes ja jääda ujuvile punktis 4 nimetatud rahuldavas tasakaaluseisundis. 2 Topeltpl aadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, milles pikivaheseina mis tahes osa asub vigastuste tsoonis B/5 või 11,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem, laeva pardast seespool keskjoone suhtes täisnurga all määratud suvisel vabapardamärgil, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m3 ja rohkem ning mis on ehitatud 1. juulil 2006 või pärast seda, suudab suvise vabapardamärgini lastimise korral pidada vastu ühe lastiruumi üleujutamisele kõikides lastimistingimustes ja jääda ujuvile punktis 4 nimetatud rahuldavas tasakaaluseisundis. 3 Ühepoolse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis veavad puistlasti tihedusega 1780 kg/m3 ja rohkem ning mis on ehitatud enne 1. juulit 1999, suudavad suvise vabapardamärgini lastimise korral pidava vastu eesmise lastiruumi üleujutamisele kõikides lastimistingimustes ja jääda ujuvile punktis 4 nimetatud rahuldavas tasakaaluseisundis. Seda nõuet täidetakse eeskirjas 3 nimetatud rakendamise ajakava kohaselt. 4 Punkti 7 alusel vastab tasakaaluseisund pärast vee sissevoolu tasakaaluseisundile, mis on sätestatud resolutsiooni A.320(IX) lisas – 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni eeskirjaga 27 samaväärne eeskiri, muudetud resolutsiooniga A.514(13). Eeldatav üleujutamine võtab arvesse üksnes lastiruumi ala üleujutamist veetasemeni väljaspool laeva sellises üleujutatud olekus. Lastis lastiruumi eeldatav täituvustegur on 0,9 ja tühja lastiruumi eeldatav täituvustegur on 0,95, välja arvatud kui konkreetse lasti eeldatav täituvustegur lastiga täidetud üleujutatud lastiruumi mahus ja lastiruumi ülejäänud tühja osa eeldatav täituvustegur on 0,95. 5 Puistlastilaevu, mis on ehitatud enne 1. juulit 1999 ja millele on määratud vähendatud vabaparda kõrgus kooskõlas 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni eeskirjaga 27(7), mis võeti vastu 5. aprillil 1966, võib käsitleda vastavana käesoleva eeskirja punktile 3. 6 Puistlastilaevu, millele on määratud vähendatud vabaparda kõrgus kooskõlas 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni eeskirjaga 27 samaväärse eeskirja punktiga 8, mis võeti vastu resolutsiooniga A.320(IX) , muudetud resolutsiooniga A.514(13) , võib käsitleda vastavalt vajadusele punktidele 1 või 2 vastavana. 7 Puistlastilaevadel, millele on määratud vähendatud vabaparda kõrgus kooskõlas 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni käsitleva 1988. aasta protokolli lisa B eeskirjaga 27(8), peab üleujutamise järgne tasakaaluseisund täitma selle protokolli asjakohaseid sätteid. Eeskiri 5 Puistlastilaeva konstruktiivne tugevus 1 Ühepoolse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m3 ja rohkem ning mis on ehitatud 1. juulil 1999 või pärast seda, on piisavalt tugevad, et pidada vastu ühe lastiruumi üleujutamisele veetasemeni väljaspool laeva selles üleujutatud olekus kõikide lastimis- ja ballastimistingimuste korral, võttes arvesse ka dünaamilisi mõjusid, mida põhjustab vesi lastiruumis, ja võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud soovitusi. 2 Topeltplaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, milles pikivaheseina mis tahes osa asub vigastuste tsoonis B/5 või 11,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem, laeva pardast seespool keskjoone suhtes täisnurga all määratud su visel vabapardamärgil, mis on kavandatud vedama puistlasti tihedusega 1000 kg/m3 ja rohkem ning mis on ehitatud 1. juulil 2006 või pärast seda, vastavad punkti 1 konstruktiivse tugevuse sätetele. Eeskiri 6 Konstruktiivsed ja muud nõuded puistlastilaevale 1 Ühepoolse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis veavad puistlasti tihedusega 1780 kg/m3 ja rohkem ning mis on ehitatud enne 1. juulit 1999, vastavad järgmistele nõuetele eeskirjas 3 nimetatud rakendamise ajakava kohaselt: .1 veeti he põikvahesein kahe eesmise lastiruumi vahel ja eesmise lastiruumi topeltpõhi on piisava tugevusega, et pidada vastu eesmise lastiruumi üleujutamisele, võttes arvesse ka dünaamilisi mõjusid, mida põhjustab vesi lastiruumis, kooskõlas puistlastilaeva vaheseina ja topeltpõhja tugevusstandarditega. Käesoleva eeskirja tähenduses käsitletakse puistlastilaeva vaheseina ja topeltpõhja tugevusstandardeid kohustuslikena; .2 kaaludes veetiheda põikvaheseina või topeltpõhja tugevdamise vajadust ja ulatust punkti 1.1 nõuete täitmiseks, võib järgmisi piiranguid arvesse võtta: .1 lasti kogukaalu lastiruumide vahel jaotamise piirangud ja .2 maksimaalse dedveiti piirangud; .3 puistlastilaevadel, mis kasutavad ühte või mõlemat eespool punktis 1.2.1 ja 1.2.2 toodud piirangut punkti 1.1 nõuete täitmiseks, on need piirangud täidetud iga kord, kui veetakse puistlasti tihedusega 1780 kg/m 3 ja rohkem. 2 Puistlastilaev pikkusega 150 m ja rohkem, mis on ehitatud 1. juulil 2006 või pärast seda, vastab kõikidel topeltplaadistusega aladel järgmistele nõuetele: .1 topeltplaadistuse põhilisi tugevduskonstruktsioone ei paigaldata lastiruumi sisse; .2 allpool toodud sätete alusel ei ole kaugus välimise kereplaadistuse ja sisemise kereplaadistuse vahel mis tahes põiksektsioonis väiksem kui 1000 mm mõõdetuna risti pardaplaadistusega. Topeltplaadistus on selline, mis võimaldab juurdepääsu ülevaatuseks, nagu eeskirjas II-1/3-6 ja nendele viitavates tehnilistes sätetes sätestatud. .1 Allpool toodud vahesid ei ole vaja säilitada põiksüsteemse talastiku ristsidemete, ülemiste ja alumiste otsatoendite või pikisüsteemse talastiku otsatoendite vahel; .2 topeltplaadistuse ruumi vaba läbipääsu minimaalne laius selliste takistuste korral nagu torustik või vertikaalsed redelid ei ole väiksem kui 600 mm; .3 kui sise- ja/või välisplaadistus on põiksüsteemse talastikuga, on minimaalne kaugus talastiku sisepindade vahel mitte väiksem kui 600 mm; .4 kui sise- ja välisplaadistus on pikisüsteemse talastikuga, on minimaalne kaugus talastiku sisepindade vahel mitte väiksem kui 800 mm. Väljaspool lastiruumi pikkuse paralleelset osa võib vahet vähendada, kui selle tingib konstruktsiooni konfiguratsioon, kuid mitte mingil juhul väiksem kui 600 mm; .5 eespool viidatud minimaalne vahe on lühim vahemaa mõõdetuna oletuslike joonte vahel, mis ühendavad talastiku sisepindu sise- ja välisplaadistusel. 3 Topeltplaadistusega ruume, välja arvatud pardaaluseid tanke, kui need on paigaldatud, ei kasutata lasti vedamiseks. 4 150 m pikkustes ja pikemates puistlastilaevades, mis veavad puistlasti tihedusega 1000 kg/m3 ja rohkem ning mis on ehitatud 1. juulil 2006 või pärast seda: .1 on lastiruumide konstruktsioon selline, et kõik vaadeldavad lastid saab lastida ja lossida standardsete lastimis-/lossimisseadmetega ja -korra kohaselt ilma vigastusteta, mis võivad konstruktsiooni ohutuse ohtu seada; .2 tagatakse tõhus jätkuvus pardaplaadistuse konstruktsiooni ja laevakere ülejäänud konstruktsiooni vahel ja .3 lastialade konstruktsioon on selline, et ühe tugevduskonstruktsiooni osa üksik rike ei too kohe kaasa muude konstruktsiooniosade tulenevat riket, mis viib potentsiaalselt kõikide jäigastatud kilpide kokkuvarisemiseni. Eeskiri 7 Puistlastilaeva ülevaatus ja tehnohooldus 1 Ühepoolse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis on ehitatud enne 1. juulit 1999 ja mille vanus on 10 aastat ja rohkem, ei vea puistlasti tihedusega 1780 kg/m 3 ja rohkem, kui nad ei ole rahuldavalt läbinud kas: .1 perioodilist ülevaatust ülevaatuste laiendatud programmi ülevaatuste kohaselt, mida nõuab eeskiri XI-1/2, või .2 kõikide lastiruumide ülevaatust samas ulatuses, mis on nõutav perioodiliste ülevaatuste puhul ülevaatuste laiendatud programmis ülevaatuste käigus, mida nõuab eeskiri XI-1/2. 2 Puistlastilaevad vastavad eeskirjas II-1/3-1 ja omaniku ülevaatuse ning puitlastilaeva luugikaante tehnohoolduse standardites sätestatud tehnohooldusnõuetele, mille organisatsioon on vastu võtnud resolutsiooniga MSC.169(79) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud I peatükk. Eeskiri 8 Informatsioon puistlastilaeva nõuetele vastavuse kohta 1 Brošüüri, mida nõuab eeskiri VI/7.2, kinnitab administratsioon või kinnitatakse see tema nimel, et näidata vastavalt vajadusele vastavust eeskirjadega 4, 5, 6 ja 7. 2 Puistlastile tihedusega 1780 kg/m3 ja rohkem kehtestatud piirangud eeskirjade 6 ja 14 nõuete kohaselt tuvastatakse ja registreeritakse punktis 1 viidatud brošüüris. 3 Puistlastilaev, mille suhtes kohaldatakse punkti 2, tähistatakse püsivalt pardaplaadistusel laeva keskosas, vasakpardal ja parempardal tugeva võrdkülgse kolmnurgaga, mille küljepikkus on 500 mm ja tipp 300 mm allpool tekijoont, ning see värvitakse laevakere suhtes kontrastse värviga. Eeskiri 9 Nõuded puistlastilaevadele, mis ei suuda täita eeskirja 4.3 oma lastiruumide projektlahenduse tõttu Puistlastilaevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 1999 ja mis on eeskirja 4.3 kohaldamisalas ja mis on ehitatud selle eeskirja täitmiseks ebapiisava arvu veetihedate põikvaheseintega, võib administratsioon lubada leevendust eeskirjade 4.3 ja 6 kohaldamisel, tingimusel et nad vastavad järgmistele nõuetele: .1 eesmise lastiruumi puhul asendatakse aastaülevaatuseks ülevaatuste laiendatud programmis ettenähtud ülevaatused ülevaatuste käigus, mida nõuab eeskiri XI-1/2, selles lastiruumide vahepealseks ülevaatuseks ettenähtud ülevaatustega; .2 nad varustatakse pilsikaevu kõrge veetaseme häiresignaalidega kõikides lastiruumides või vastavalt vajadusele lasti konveiertunnelites, mis annavad heli- ja nähtava häiresignaali komandosillal, nagu administratsioon või tema poolt tunnustatud organisatsioon on eeskirja XI-1/1 kohaselt heaks kiitnud, ja .3 nad varustatakse üksikasjaliku informatsiooniga konkreetsete lastiruumi üleujutamise stsenaariumide kohta. Selle informatsiooniga on kaasas üksikasjalikud juhendid laeva mahajätmiseks valmisoleku kohta laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise (ISM) koodeksi 8. jao alusel ja seda kasutatakse laevapere väljaõppe ja õppuste alusena. Eeskiri 10 Puistlasti tiheduse deklaratsioon 1 Enne puistlasti lastimist puistlastilaevadele pikkusega 150 m ja rohkem deklareerib kaubasaatja lasti tiheduse lisaks lasti kohta informatsiooni andmisele, mida nõuab eeskiri VI/2. 2 Puistlastilaevadel, mille suhtes kohaldatakse eeskirja 6, välja arvatud kui sellised puistlastilaevad vastavad kõikidele käesoleva peatüki asjakohastele nõuetele, mida kohaldatakse 1780 kg/m3 ja suurema tihedusega puistlasti vedamise suhtes, kontrollib akrediteeritud katsetamisorganisatsioon lasti, mille deklareeritud tihedus on vahemikus 1250 kg/m3 kuni 1780 kg/m3. Eeskiri 11 Lastimisseade (Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat eeskirja puistlastilaevade suhtes nende ehitamise kuupäevast olenemata) 1 Puistlastilaev pikkusega 150 m ja rohkem varustatakse lastimisseadmega, mis on võimeline andma informatsiooni laevakere kandetala nihkejõudude ja paindemomentide kohta, võttes arvesse organisatsiooni vastuvõetud soovitust. 2 Puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis on ehitatud enne 1. juulit 1999, vastavad punkti 1 nõuetele hiljemalt pärast 1. juulit 1999 toimuva laeva esimese vahepealse või perioodilise ülevaatuse kuupäeval. 3 Puistlastilaevad pikkusega alla 150 m, mis on ehitatud 1. juulil 2006 või pärast seda, varustatakse lastimisseadmega, mis on võimeline andma informatsiooni laeva püstuvuse kohta vigastamata laeva seisundis. Arvutitarkvara on administratsiooni poolt püstuvuse arvutusteks heaks kiidetud ja varustatud standardtingimustega heakskiidetud püstuvusteabe katsetamise eesmärgil Eeskiri 12 Lastiruumid, ballasti- ja kuivadesse ruumidesse vee sissepääsu häiresignaa lid (Käesolevat eeskirja kohaldatakse puistlastilaevade suhtes nende ehitamise kuupäevast olenemata) 1 Puistlastilaevad varustatakse veetaseme anduritega: .1 igas lastiruumis ja need annavad heli- ja nähtava häiresignaali, kui veetase ülalpool lastiruumi s isepõhja jõuab kõrguseni 0,5 m ja kui see jõuab kõrguseni, mis ei ole väiksem kui 15% lastiruumi sügavusest, kuid mitte rohkem kui 2 m. Puistlastilaevadele, mille suhtes kohaldatakse eeskirja 9.2, tuleb paigaldada üksnes viimane häiresignaal. Veetaseme andurid paigaldatakse lastiruumide ahtriossa. Lastiruumidesse, kus kasutatakse vesiballasti, võib paigaldada häiresignaali väljalülitusseadme. Nähtavad häiresignaalid eristavad selgelt igas lastiruumis avastatud kahte erinevat veetaset; .2 ballastitangis põrkevaheseinast eespool, mida nõuab eeskiri II-1/12, mis annab heli- ja nähtava häiresignaali, kui vedelik tangis jõuab tasemele, mis ei ületa 10% tangi mahutavusest. Paigaldada võib häiresignaali väljalülitusseadme, mis aktiveerub, kui tank on kasutusel, ja, .3 kuivas või tühjas ruumis, välja arvatud ankruketi hoiuruum, mille mis tahes osa ulatub eesmisest lastiruumist ettepoole, ja see annab heli- ja nähtava häiresignaali veetasemel 0,1 m üle teki. Selliseid häiresignaale ei tule paigaldada kinnistesse ruumidesse, mille maht ei ületa 0,1% laeva maksimaalsest mahulisest veeväljasurvest. 2 Punktis 1 nimetatud heli- ja nähtavad häiresignaalid asuvad komandosillal. 3 Puistlastilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2004, vastavad käesoleva eeskirja nõuetele hiljemalt laeva iga-aastase, vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval, mis tehakse pärast 1. juulit 2004, olenevalt sellest, kumb on varasem. Eeskiri 13 Pumbasüsteemide kasutatavus (Käesolevat eeskirja kohaldatakse puistlastilaevade suhtes nende ehitamise kuupäevast olenemata) 1 Puistlastilaevadel on võimalik vee ärajuhtimise ja pumpamise ballastitanke põrkevaheseinast eespool ja kuivade ruumide pilssides, mille mis tahes osa ulatub eesmisest lastiruumist ettepoole, käivitada hõlpsas ti juurdepääsetavast kinnisest ruumist, mille asukoht on juurdepääsetav komandosillalt või peajõuseadmete juhtimispunktist ilma ohustatud vabaparda- või pealisehitiste tekke ületamata. Kui selliseid tanke või pilsse teenindavad torud lähevad läbi põrkevaheseina, võib alternatiivina eeskirjas II-1/12 nimetatud juhtklapile aktsepteerida kaugjuhitavate ajamitega klappe, tingimusel et selliste juhtklappide asukoht vastab käesolevale eeskirjale. 2 Puistlastilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2004, vastavad käesoleva eeskirja nõuetele hiljemalt laeva esimese, vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval, mis tehakse pärast 1. juulit 2004, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 1. juulil 2007. Eeskiri 14 Piirangud laeva sadamast väljumisele tühja lastiruumiga Ühepoolse plaadistusega puistlastilaevad pikkusega 150 m ja rohkem, mis veavad lasti tihedusega 1780 kg/m3 ja rohkem, kui nad ei vasta eeskirjas 5.1 nimetatud ühe lastiruumi üleujutamise nõuetele ja ühepoolse plaadistusega puistlastil aevade pardakonstruktsioonide standarditele ja kriteeriumidele, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga MSC.168(79) , koos organisatsiooni tehtud muudatustega, tingimusel et sellised muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva k onventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ei välju sadamast lastiruumiga, kuhu on lastitud vähem kui 10% lastiruumi maksimaalsest lubatavast lasti kaalust täislastis pärast 10-aasta vanusesse jõudmist. Käesoleva eeskirja kohaldatav täislast on last, mis võrdub 90%ga laeva dedveitist asjakohasel määratud vabapardal. XIII PEATÜKK VASTAVUSE TÕENDAMINE Eeskiri 1 Mõisted 1 Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protses s auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud. 2 Auditeerimissüsteem – IMO liikmesriikide kohustuslik auditeerimissüsteem, mille kehtestas organisatsioon ja mis võtab arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . 3 Rakendamise koodeks – IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks), mille organisatsioon võttis vastu resolutsiooniga A.1070(28) . 4 Auditi standard – rakendamise koodeks. Eeskiri 2 Kohaldamine Konven tsiooniosaliste valitsused kasutavad rakendamise koodeksit oma käesolevas konventsioonis toodud kohustuste ja vastutuste täitmisel. Eeskiri 3 Vastavuse tõendamine 1 Konventsiooniosalise valitsus läbib perioodilised organisatsiooni auditid auditi standardi kohaselt, et tõendada vastavust käesoleva konventsiooniga ja selle rakendamist. 2 Organisatsiooni peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel*. 3 Konventsiooniosalise valitsus vastutab auditi läbiviimise ja leidudele suunatud tegevusprogrammide rakendamise lihtsustamise eest organisatsioon vastuvõetud suuniste alusel . 4 Kõikide konventsiooniosaliste valitsuste audit: .1 põhineb üldisel süsteemil, mille on välja töötanud organisatsiooni peasekretär o rganisatsiooni väljatöötatud suuniseid arvesse võttes , ja .2 viiakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid . XIV PEATÜKK POLAARVETES TEGUTSEVATE LAEVADE OHUTUSMEETMED Eeskiri 1 Mõisted Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1 polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest ja I-A ja II-A osadest ning I-B ja II-B osadest, mis võeti vastu resolutsioonidega MSC.385(94) , ja merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga , koos muudatusega, tingimusel et: .1 koodeksi sissejuhatuse ohutusega seotud sätete ja A osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja jõustuvad käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt, mis käsitleb lisa suhtes kohaldatavat muutmiskorda, välja arvatud selle I peatükk, ja .2 polaarkoodeksi B osa muudatused võtab vastu meresõiduohutuse komitee oma kodukorra kohaselt; 2 Antarktika piirkond – mereala lõuna pool lõunalaiust 60 o ; 3 Arktika veed – veed, mis asuvad põhjapool joonest koordinaatidega 58º00΄.0 pl ja 042º00΄.0 lp kuni 64º37΄.0 pl, 035º27΄.0 lp ja sealt mööda loksodruumi kuni 67º03΄.9 pl, 026º33΄.4 lp ja sealt mööda loksodruumi kuni 70º49΄.56 pl ja 008º59΄.61 lp (Sørkapp, Jan Mayen) ja piki Jan Mayeni lõunakallast kuni 73º31'.6 pl ja 019º01'.0 ip piki Bjørnøya saart ja sealt piki suurringjoont kuni 68º38΄.29 pl ja 043º23΄.08 ip (Cap Kanin Nos) ja sealt piki Aasia kontinendi põhjakallast ida suunas Beringi väinani ja sealt Beringi väinast läänepoole kuni 60º pl kuni Il'py rskiyni ja sealt edasi mööda 60. põhjaparalleeli idapoole kuni ja sealhulgas Etolini väinani ja sealt mööda Põhja-Ameerika kontinendi põhjarannikut lõunasse kuni 60º pl ja sealt idasuunas piki 60º pl paralleeli kuni 056º37΄.1 lp ja sealt kuni 58º00΄.0 pl, 042º00΄.0 lp; 4 polaarveed – Arktika veed ja/või Antarktika piirkond; 5 laev, mis on ehitatud – laev, mille kiil pandi maha või mis on samasuguses ehitusjärgus; 6 samasuguses ehitusjärgus – järk, milles: .1 algab konkreetse laeva ehitusena käsitletav tegevus või .2 on alanud selle laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Eeskiri 2 Kohaldamine 1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki laevade suhtes, mis tegutsevad polaarvetes ja on sertifitseeritud I peatüki kohaselt. 2 Laevad, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2017, täidavad polaarkoodeksi asjakohaseid nõudeid esimeseks vahepealseks või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuseks, olenevalt sellest, kumb on varasem, pärast 1. jaanuari 2018. 3 Polaarkoodeksi I-A osa kohaldamisel tuleks kaaluda polaarkoodeksi I-B osa lisajuhist. 4 Käesolevat peatükki ei kohaldata laevade suhtes, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida konventsiooniosalise valitsus käitab ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel. Laevu, mis kuuluvad konventsiooniosalise valitsusele või mida konventsiooniosalise valitsus käitab ja mida kasutatakse üksnes riiklikel mittetulunduslikel eesmärkidel, julgustatakse siiski tegutsema viisil, mis on käesoleva peatükiga kooskõlas, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav. 5 Mitte miski käesolevas peatükis ei piira riikide õigusi või kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Eeskiri 3 Nõuded laevadele, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki 1 Laevad, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki, vastavad polaarkoodeksi sissejuhatuse ja I-A osa ohutusega seotud nõuetele ning lisaks eeskirjade I/7, I/8, I/9, ja I/10 nõuetele tehakse neile vastavalt vajadusele ülevaatused ja nad sertifitseeritakse selle koodeksi kohaselt. 2 Laevadele, mille suhtes kohaldatakse käesolevat peatükki ja millel on punkti 1 kohaselt väljaantud tunnistus, tehakse eeskirjades I/19 ja XI-1/4 kehtestatud kontroll. Sellel eesmärgil käsitletakse selliseid tunnistusi eeskirja I/12 või I/13 alusel väljaantud tunnistusena. Eeskiri 4 Alternatiivsed lahendused ja seadmed 1 Käesoleva eeskirja eesmärk on näha ette konstruktsiooni, masinate ja elektriseadmete, tuleohutuse ning päästevahendite ja seadmete alternatiivsete lahenduste ja seadmete metoodika. 2 Konstruktsiooniseadistused, masinad ja elektriseadmed, tuleohutuslahendused ja -meetmed ning ka päästevahendid ja -seadmed võivad polaarkoodeksi peatükkide 3, 6, 7 ja 8 normatiivsetest nõuetest kõrvale kalduda, tingimusel et alternatiivsed lahendused ja seadmed vastavad asjaomaste eesmärkide ja funktsionaalsete nõuetega kavandatavale ja tagavad nende peatükkide nõuetega samaväärse ohutustaseme. 3 Kui alternatiivprojektid või -seadmed kalduvad kõrvale polaarkoodeksi peatükkide 3, 6, 7 ja 8 normatiivsetest nõuetest, tehakse tehniline analüüs, hindamine ning projekti ja lahenduse heakskiitmine organisatsiooni heakskiidetud suuniste alusel . 4 Alternatiivsed lahendused või seadmed, mis kalduvad kõrvale normatiivsetest nõuetest, registreeritakse polaarlaeva tunnistuses ja laeva polaarvetes tegutsemise käsiraamatus, mida nõuab polaarkoodeks, mä ä ratledes ka tehnilised ja tegevusmeetmed ning lubatava kõrvalekalde tingimused. LIIDE REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse reisilaeva ohutuse jaoks vajaliku varustuse nimekiri (vorm P) (Ametlik pitser) (Riik) rahvusvahelise lühi reis/merereis 1 Välja andnud 1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENT SIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, muudetud, alusel , __________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 2 Laeva nimi ................................................................................................................. ........ ........... Tunnusnumber või kutsung ............................................................................................... ........ ... Registreerimissadam .................................................................................................. . ........... ...... Kogumahutavus ..................................................................................................................... ....... Merealad, millel laeval on lubatud tegutseda (eeskiri IV/2) ................................................. ........ IMO number 3 ................................................................................................... ........ ..................... Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev ............ ... ..................................................................... ....... ........... Kuupäev, kui kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus ................... ........... ... Üleandmise tähtpäev ............ . ..................................................................................... ....... Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberseadm estamine või ümberehitamine või muutmine (vajaduse korral) ……… …… …….............................. .... . . ...... . .. ...... .............. Märgitakse kõik kohaldatavad kuupäevad. ______________________________ 1 Mittevajalik läbi kriipsutada 2 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 3 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.600(15) KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni eeskirja I/7 nõuete kohaselt. 2 Ülevaatus näitas, et: 2.1 laev vastab konventsiooni nõuetele järgmise suhtes: .1 konstruktsioon, pea- ja abimehhanismid, katlad ja muud survemahutid; .2 veetihedateks vaheruumideks jaotamise seadmed ja detailid; .3 järgmised vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid: Vaheruumideks jaotamine vabapardamärgid on määratud ja kantud laeva pardale laeva keskosas (eeskiri II-1/18) 4 Vabaparras Kohaldatakse, kui laevaruumid, milles veetakse reisijaid, hõlmavad järgmisi alternatiivseid ruume P1 P2 P3 ………… ………… ………… ……………………………………… ……………………………………… ……………………………………… ______________________________ 4 Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2009, tuleks kasutada kohaldatavat vaheruumideks jaotamise märgistust C.1, C.2 ja C.3. 2.2 laeva ehituslik tulekaitse, tuleohutussüsteemid ja -seadmed ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide päästevahendid ja -seadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.4 laev on varustatud päästevahendites kasutatava liiniheiteseadme ja raadiojaamadega konventsiooni nõuete kohaselt; 2.5 laeva raadiojaamad vastavad konventsiooni nõuetele; 2.6 päästevahendites kasutatavad raadiojaamad töötavad konventsiooni nõuete kohaselt; 2.7 laeva navigatsioonivahendid, lootside laevalemineku vahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.8 laev on varustatud tulega navigatsioonimärkide, päevamärkide, helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahenditega konventsiooni ja merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuete kohaselt; 2.9 muus osas vastab laev konventsiooni asjakohastele nõuetele; 2.10 laeval kasutatakse/ei kasutata 1 alternatiivseid lahendusi ja -seadmeid konstruktsiooni eeskirja(de) II-1/55 / II-2/17 / III/38 1 kohaselt; 2.11 masinate ja elektriseadmete / tulekaitse- / päästevahendite ja -seadmete alternatiivsete lahenduste ja -seadmete heakskiitmise dokument 1 on/ei ole 1 lisatud käesolevale tunnistusele. 3 Vabastustunnistus(t) on/ei ole 1 välja antud. Käesolev tunnistus kehtib kuni ............................................ ......... .............................................. Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ………… …….. ……. (pp/kk/aaaa) Välja antud ............................................................................................ ........ ............................... (Tunnistuse väljaandmise koht) …………………………. …………………………… ……………… ………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ___________________ __ 1 Mittevajalik läbi kriipsutada. VARUSTUSE NIMEKIRI REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM P) VARUSTUSE NIMEKIRI 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, MUUDETUD, TÄITMISEKS 1 Laeva andmed Laeva nimi ............................................................ ................. ....................................................... Tunnusnumber või kutsung ....................................................................................... ....... ............ Lubatud reisijate arv ........................................................... ................................... ....................... Minimaalne nõutava kvalifikatsiooniga inimeste arv raadiojaamade käitamiseks ......... .......... ... 2 Päästevahendite andmed 1 Inimeste üldarv, kellele on ette nähtud päästevahendid ……………………… Vasakparras Paremparras 2 Päästepaatide üldarv ………………… ………………….. 2.1 Neisse paigutatavate inimeste koguarv ………………… ………………….. 2.2 Osaliselt kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/21 ja LSA-koodeks, punkt 4.5) ………………… ………………….. 2.3 Püstuvate osaliselt kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/43 1 ) ………………… ………………….. 2.4 Täiesti kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/21 ja LSA-koodeksi punkt 4.6) ………………… ………………….. 2.5 Muud päästepaadid 2.5.1 Arv ………………… ………………….. 2.5.2 Tüüp ………………… ………………….. 3 Mootorpäästepaatide arv (kuuluvad eespool nimetatud päästepaatide üldarvu hulka) …………………………………… 3.1 Prožektoritega varustatud päästepaatide arv …………………………………… 4 Valvepaatide arv …………………………………… 4.1 Paatide arv, mis kuuluvad eespool nimetatud päästepaatide üldarvu hulka …………………………………… 4.2 Paatide arv, mis on kiirvalvepaadid …………………………………… 5 Päästeparved 5.1 Päästeparved, millel on nõutavad heakskiidetud veeskamisvahendid 5.1.1 Päästeparvede arv …………………………………… 5.1.2 Päästeparvedesse paigutatavate inimeste arv …………………………………… 5.2 Päästeparved, millel ei ole nõutavaid heakskiidetud veeskamisvahendeid 5.2.1 Päästeparvede arv …………………………………… 5.2.2 Päästeparvedesse paigutatavate inimeste arv …………………………………… 6 Laeva evakuatsioonisüsteemide (MES) arv …………………………………… 6.1 Nende teenindatavate päästeparvede arv …………………………………… 6.2 Päästeparvedesse paigutatavate inimeste arv …………………………………… 7 Päästepink 7.1 Päästepinkide arv …………………………………… 7.2 Inimeste arv, keda need on võimelised toetama …………………………………… ______________________ 1 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, aga enne 1. juulit 1998. 2 Päästevahendite andmed (jätkub) 8 Päästerõngaste arv ……………………………. 9 Päästevestide arv (kokku) ……………………………. 9.1 Täiskasvanute päästevestide arv ……………………………. 9.2 Laste päästevestide arv ……………………………. 9.3 Väikelaste päästevestide arv ……………………………. 10 Päästetürbid ……………………………. 10.1 Koguarv ……………………………. 10.2 Päästevestide nõuetele vastavate türpide arv ……………………………. 11 Kaitsetürpide arv ……………………………. 12 Soojusthoidvate vahendite arv 2 ……………………………. 13 Raadiojaamad, mida kasutatakse pääste- vahendites ……………………………. 13.1 Asukoha kindlakstegemiseks kasutatavate otsingu- ja päästevahendite arv ……………………………. 13.1.1 Otsingu- ja pääste- radartransponderid (SART) ……………………………. 13.1.2 AIS otsingu- ja päästetransmitterid (AIS-SART) ……………………………. 13.2 Kahepoolse VHF-raadioside seadmete arv ……………………………. ________________________ 2 Välja arvatud need, mida nõuab LSA-koodeks, punktid 4.1.5.1.24, 4.4.8.31 ja 5.1.2.2.13. 3 Raadioseadmete andmed Nimetus Pardalolev varustus 1 Peamised süsteemid ……………………………………. 1.1 VHF-raadiojaam ……………………………………. 1.1.1 DSC-kodeerija ……………………………………. 1.1.2 DSC-vahivastuvõtja ……………………………………. 1.1.3 Raadiotelefon ……………………………………. 1.2 MF-raadiojaam ……………………………………. 1.2.1 DSC-kodeerija ……………………………………. 1.2.2 DSC-vahivastuvõtja ……………………………………. 1.2.3 Raadiotelefon ……………………………………. 1.3 MF-/HF-raadiojaam ……………………………………. 1.3.1 DSC-kodeerija ……………………………………. 1.3.2 DSC-vahivastuvõtja ……………………………………. 1.3.3 Raadiotelefon ……………………………………. 1.3.4 Tähttrükkimise telegraaf ……………………………………. 1.4 Inmarsati maapealne laevajaam ……………………………………. 2 Teisesed häirevahendid ……………………………………. 3 Meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtmisvahendid ……………………………………. 3.1 NAVTEX-vastuvõtja ……………………………………. 3.2 EGC-vastuvõtja ……………………………………. 3.3 HF-tähttrükkimise telegraafi vastuvõtja ……………………………………. 4 Mereõnnetuse asukoha määramise satelliitraadiopoi (satelliit-EPIRB) ……………………………………. 4.1 COSPAS-SARSAT ……………………………………. 5 VHF-EPIRB ……………………………………. 6 Laeva otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks ……………………………………. 6.1 Otsingu- ja päästeradartransponder (SART) ……………………………………. 6.2 AIS otsingu- ja päästetransmitter (AIS- SART) ……………………………………. 4 Raadioseadmete kasutatavuse tagamiseks kasutatavad meetodid (eeskirjad IV/15.6 ja 15.7) 4.1 Seadmete dubleerimine .................................................. ............................... ..…………… 4.2 Kaldahooldus ................................................................................................ … . ………… .. 4.3 Tehnohoolduse tagamine merel .................................................................... . .. . .…………. . 5 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed Nimetus Pardalolev varustus 1.1 Standardmagnetkompass 3 ………………………………………………. 1.2 Varumagnetkompass 3 ………………………………………………. 1.3 Vurrkompass 3 ………………………………………………. 1.4 Vurrkompassi kursirepiiter 3 ………………………………………………. 1.5 Vurrkompassi peilimisrepiiter 3 ………………………………………………. 1.6 Kursi või laeva trajektoori kontrollsüsteemi 3 ………………………………………………. 1.7 Peilimisketas või kompassipeiling 3 ………………………………………………. 1.8 Kursi ja kursinurga õiendamise vahendid ………………………………………………. 1.9 Kursinäitu edastav seade (THD) 3 ………………………………………………. 2.1 Merekaartide/elektrooniliste merekaartide kuva- ja informatsioonisüsteem (ECDIS) 4 ………………………………………………. 2.2 ECDIS-i dubleerivad seadmed ………………………………………………. 2.3 Navigatsioonialased väljaanded ………………………………………………. 2.4 Elektroonilisi navigatsioonialaseid väljaandeid dubleerivad seadmed ………………………………………………. 3.1 Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi/ maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja 3'4 ………………………………………………. 3.2 Sagedusel 9 GHz töötav radar 3 ………………………………………………. 3.3 Teine radar (3 GHz/9 GHz 4 ) 3 ………………………………………………. 3.4 Automaatne radarpositsioonide arvuti (ARPA) 3 ………………………………………………. 3.5 Automaatplanšett 3 ………………………………………………. 3.6 Teine automaatplanšett 3 ………………………………………………. 3.7 Elektrooniline planšett 3 ………………………………………………. 4.1 Automaatne identifitseerimise süsteem (AIS) ………………………………………………. 4.2 Kaugtuvastamise ja -jälgimise süsteem ………………………………………………. 5 Reisiinfo salvesti (VDR) ………………………………………………. 6.1 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (vee suhtes) 3 ………………………………………………. 6.2 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (merepõhja suhtes vööri- ja põikisuunas) 3 ………………………………………………. 7 Kajalood 3 ………………………………………………. 8.1 Rooli, sõukruvi, põtkuri, sõukruvi sammu ja töö-režiimi näitur 3 ………………………………………………. 8.2 Pöörde nurkkiiruse näitur 3 ………………………………………………. 9 Heli vastuvõtu süsteem 3 ………………………………………………. 10 Telefonside avariiroolimiskohta 3 ………………………………………………. 11 Päevasignaallamp 3 ………………………………………………. 12 Radarpeegeldi 3 ………………………………………………. 13 Rahvusvaheline signaalkood ………………………………………………. 14 Käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“, III köide ………………………………………………. 15 Silla käigu vahi häiresüsteem (BNWAS) ………………………………………………. ___________________________ 3 Alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks on lubatud eeskirja V/19 alusel. Muude vahendite kasutamise korral tuleb need nimetada. 4 Mittevajalik läbi kriipsutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud: ............................................................................................................................... (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) ……………………… ……………… ………….……………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud nõuetekohaselt volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) KAUBALAEVA KONSTRUKTSIOONI OHUTUSE TUNNISTUS E VORM Kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus ( Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud 1974. aasta RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSE ST MEREL , muudetud, alusel _______________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed1 Laeva nimi .. ........................................................................................................... ........ ................ Tunnusnumber või kutsung ……………………………………………………………………... Registreerimissadam… .................................................................................................. . .............. Kogumahutavus …………… .......................................................................................... ....... ....... Laeva dedveit (tonnides) 2 ……. ..................................................................................................... IMO number 3 ……… .................................................................................................................... Laeva tüüp 4 Puistlastilaev Naftatanker Kemikaalitanker Gaasitanker Kaubalaev, välja arvatud eespool toodud Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev…… ......................................................................................................... Kuupäev, kui kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus…… .................................. Üleandmise tähtpäev …… ............................................................................................................ Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberseadmestamine või ümberehitamine või muutmine (vajaduse korral) ……. .................................................................................................................. Märgitakse kõik kohaldatavad kuupäevad. __________________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Üksnes naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid. 3 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava kohaselt, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.600(15). 4 Mittevajalik läbi kriipsutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1. Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni eeskirja I/10 nõuete kohaselt. 2. Ülevaatus näitas, et eespool toodud eeskirjas määratletud konstruktsiooni, masinate ja seadmete seisukord oli rahuldav ning laev vastab konstruktsiooni II-1 ja II-2 peatükkide asjakohastele nõuetele (välja arvatud tuleohutussüsteemide ja -seadmete ja tuletõrjeplaanidega seotud nõuded). 3. Vabastustunnistus(t) on/ei ole4 välja antud. 4. Laeval kasutatakse/ei kasutata4 alternatiivseid lahendusi ja -seadmeid konstruktsiooni eeskirja(de) II-1/55 / II-2/174 kohaselt. 5. Masinate ja elektriseadmete/tulekaitse alternatiivsete lahenduste ja -seadmete heakskiitmise dokument 4 on/ei ole 4 lisatud käesolevale tunnistusele. Käesolev tunnistus kehtib kuni ….. ................................................................................................ Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: …. .................................. (pp/kk/aaaa) Välja antud …. ............................................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) ………………… ….. ……....................................................……………….. (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) _______________________ 4 Mittevajalik läbi kriipsutada . KAUBALAEVA OHUTUSVARUSTUSE TUNNISTUSE VORM KAUBALAEVA OHUTUSVARUSTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse kaubalaeva ohutuse jaoks vajaliku varustuse nimekiri (vorm E) (Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud 1974. aasta RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL , muudetud, alusel _________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi…… ............................................................................................................................. Tunnusnumber või kutsung…… ................................................................................................... Registreerimissadam……. ............................................................................................................ Kogumahutavus….. ...................................................................................................................... Laeva dedveit (tonnides) 2 ….. ........................................................................................................ Laeva pikkus (eeskiri III/3.12)….. ................................................................................................ IMO number 3 …. ........................................................................................................................... Laeva tüüp 4 Puistlastilaev Naftatanker Kemikaalitanker Gaasitanker Kaubalaev, välja arvatud eespool toodud Kuupäev, kui kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus või vajaduse korral kuupäev, mil algas laeva oluline ümberseadmestus või ümberehitamine või muutmine .................................................. .................. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni eeskirja I/8 nõuete kohaselt. 2 Ülevaatus näitas, et: 2.1 laeva tuleohutussüsteemid ja -seadmed ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; ____________________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Üksnes naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid. 3 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava kohaselt, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.600(15). 4 Mittevajalik läbi kriipsutada. 2.2 päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide päästevahendid ja -seadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 laev on varustatud päästevahendites kasutatava liiniheiteseadme ja raadiojaamadega konventsiooni nõuete kohaselt; 2.4 laeva navigatsioonivahendid, lootside laevalemineku vahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.5 laev on varustatud tulega navigatsioonimärkide, päevamärkide ja helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahenditega konventsiooni ja merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuete kohaselt; 2.6 muus osas vastab laev konventsiooni asjakohastele nõuetele; 2.7 laeval kasutatakse/ei kasutata 4 alternatiivseid lahendusi ja -seadmeid konstruktsiooni eeskirja(de) II-2/17 / III/384 kohaselt; 2.8 tulekaitse/päästevahendite ja -seadmete alternatiivsete lahenduste ja -seadmete heakskiitmise dokument 4 on/ei ole 4 lisatud käesolevale tunnistusele. 3 Laev tegutseb eeskirja III/26.1.1.1 5 kohaselt järgmise laevaliikluse ala piires ……………………………….. 4 Vabastustunnistus(t) on/ei ole 4 välja antud. Käesolev tunnistus kehtib kuni …… ............................................................................................. Tunnistuse aluseks oleva ülevaatu se lõpetamise kuupäev:………..……………… (pp/kk/aaaa) Välja antud …….. .......................................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) ………………………… ... ............... …………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) … (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ____________________ 4 Mittevajalik läbi kriipsutada. 5 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, aga enne 1. juulit 1998, kui neil on püstuv(ad) kinnine (kinnised) päästepaat (-paadid) pardal. VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM E) VARUSTUSE NIMEKIRI 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, MUUDETUD, TÄITMISEKS 1 Laeva andmed Laeva nimi .......................................................... ........... ............................................................... Tunnusnumber või kutsung ........................................... .......... ..................................................... 2 Päästevahendite andmed 1 Inimeste üldarv, kellele on ette nähtud päästevahendid ………………………… Vasakparras Paremparras 2 Päästepaatide üldarv ………………… ………………… 2.1 Neisse paigutatavate inimeste koguarv ………………… ………………… 2.2 Püstuvate osaliselt kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/43 1 ) ………………… ………………… 2.3 Täiesti kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.6) ………………… ………………… 2.4 Päästepaatide arv, mis on varustatud automaatse õ hutoetussüsteemiga (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.8) ………………… ………………… 2.5 Tulekaitsega päästepaatide arv (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.9) ………………… ………………… 2.6 Muud päästepaadid ………………… ………………… 2.6.1 Arv ………………… ………………… 2.6.2 Tüüp ………………… ………………… 2.7 Vabalang päästepaatide arv …………………………… ………… …… 2.7.1 Täielikult kinnised (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.7) …………………………… ………… …… 2.7.2 Autonoomne (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.8) …………………………… ………… …… 2.7.3 Tulekaitsega (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.9) …………………………… ………… …… 3 Mootorpäästepaatide arv (kuuluvad eespool nimetatud päästepaatide hulka) …………………………… ………… …… 3.1 Prožektoritega varustatud päästepaatide arv …………………………… ………… …… 4 Valvepaatide arv …………………………… ………… …… 4.1 Paatide arv, mis kuuluvad eespool nimetatud päästepaatide üldarvu hulka …………………………… ………… …… 5 Päästeparved …………………………… ………… …… 5.1 Päästeparved, millel on nõutavad heakskiidetud veeskamisvahendid …………………………… ………… …… 5.1.1 Päästeparvede arv …………………………… ………… …… 5.1.2 Päästeparvedesse paigutatavate inimeste arv …………………………… ………… …… ____________________ 1 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, aga enne 1. juulit 1998. 2 Päästevahendite andmed (jätkub) 5.2 Päästeparved, millel on nõutavad heakskiidetud veeskamisvahendid ei ole nõutav ……………………………………… 5.2.1 Päästeparvede arv ……………………………………… 5.2.2 Päästeparvedesse paigutatavate inimeste arv ……………………………………… 5.3 Päästeparvede arv, mida nõuab eeskiri III/31.1.4 ……………………………………… 6 Päästerõngaste arv ……………………………………… 7 Päästevestide arv ……………………………………… 8 Päästetürbid ……………………………………… 8.1 Koguarv ……………………………………… 8.2 Päästevestide nõuetele vastavate türpide arv ……………………………………… 9 Kaitsetürpide arv ……………………………………… 10 Raadiojaamad, mida kasutatakse pääste- Vahendites ……………………………………… 10.1 Asukoha kindlakstegemiseks kasutatavate otsingu- ja päästevahendite arv ……………………………………… 10.1.1 Otsingu- ja pääste- radartransponderid (SART) ……………………………………… 10.1.2 AIS otsingu- ja päästetransmitterid (AIS-SART) ……………………………………… 10.2 Kahepoolse VHF-raadioside seadmete arv ……………………………………… 3 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed Nimetus Pardalolev varustus 1.1 Standardmagnetkompass 2 …………………. 1.2 Varumagnetkompass 2 …………………. 1.3 Vurrkompass 2 …………………. 1.4 Vurrkompassi kursirepiiter 2 …………………. 1.5 Vurrkompassi peilimisrepiiter 2 …………………. 1.6 Kursi või laeva trajektoori kontrollsüsteem 2 …………………. 1.7 Peilimisketas või kompassipeiling 2 …………………. 1.8 Kursi ja kursinurga õiendamise vahendid …………………. 1.9 Kursinäitu edastav seade (THD) 2 …………………. 2.1 Merekaartide/elektronkaartide kuva- ja infosüsteem (ECDIS) 3 …………………. 2.2 ECDIS-i dubleerivad seadmed …………………. 2.3 Navigatsioonialased väljaanded …………………. 2.4 Elektroonilisi navigatsioonialaseid väljaandeid dubleerivad seadmed …………………. 3.1 Ülemaailmse satelliit-/maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja 2, 3 …………………. 3.2 Sagedusel 9 GHz töötav radar 2 …………………. 3.3 Teine radar (3 GHz/9 GHz3) 2 …………………. 3.4 Automaatne radarpositsioonide arvuti (ARPA) 2 …………………. 3.5 Automaatplanšett 2 …………………. 3.6 Teine automaatplanšett 2 …………………. 3.7 Elektrooniline planšett 2 …………………. ________________________ 2 Alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks on lubatud eeskirja V/19 alusel. Muude vahendite kasutamise korral tuleb need nimetada. 3 Mittevajalik läbi kriipsutada. 3 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed (jätkub) Nimetus Pardalolev varustus 4.1 Automaatne identifitseerimise süsteem (AIS) ……………………. 4.2 Kaugtuvastamise ja -jälgimise süsteem ……………………. 5.1 Reisiinfo salvesti (VDR) 3 ……………………. 5.2 Lihtsustatud reisiinfo salvesti (S-VDR) 3 ……………………. 6.1 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (vee suhtes) 2 ……………………. 6.2 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (põhja suhtes vööri- ja põikisuunas) 2 ……………………. 7 Kajalood 2 ……………………. 8.1 Rooli, sõukruvi, põtkuri, sõukruvi sammu ja töörežiimi näitur 2 ……………………. 8.2 Pöörde nurkkiiruse näitur 2 ……………………. 9 Heli vastuvõtu süsteem 2 ……………………. 10 Telefonside avariiroolimiskohta 2 ……………………. 11 Päevasignaallamp 2 ……………………. 12 Radarpeegeldi 2 ……………………. 13 Rahvusvaheline signaalkood ……………………. 14 Käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“, III köide ……………………. 15 Silla käigu vahi häiresüsteem (BNWAS) ……………………. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud ………………………………………………………………………………………… (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) …………… ……. … ……… …. ….……….……….………….…………… . …… (Väljaandmise kuupäev)… (Nimekirja väljaandnud nõuetekohaselt volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ____________________ 2 Alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks on lubatud eeskirja V/19 alusel. Muude vahendite kasutamise korral tuleb need nimetada. 3 Mittevajalik läbi kriipsutada. KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUSE VORM KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele tuleb lisada kaubalaeva raadioohutuse varustuse nimekiri (vorm R) (Ametlik pitser) (Riik) Välja andnud 1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL , muudetud, alusel, ___________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel ___________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi ....................................................................................... ......... .................................... Tunnusnumber või kutsung ...................................................................... ......... ........................... Registreerimissadam ......................................................................................... ........ ................... Kogumahutavus ........................................................................................................ ........ ........... Merealad, millel laeval on lubatud tegutseda (eeskiri IV/2) ............................................ ........ .... IMO number 2 ....................................................................................................................... ........ Kuupäev, kui kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus või vajaduse korral kuupäev, mil algas laeva oluline ümberseadmestamine või ümberehitamine või muutmine ............................................................................. ....... ................ KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni eeskirja I/9 nõuete kohaselt. 2 Ülevaatus näitas, et: 2.1 laeva raadiojaamad vastavad konventsiooni nõuetele; 2.2 päästevahendites kasutatavad raadiojaamad töötavad konventsiooni nõuete kohaselt. 3 Vabastustunnistus(t) on/ei ole 3 välja antud. _______________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava kohaselt, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.600(15). 3 Mittevajalik läbi kriipsutada. Käesolev tunnistus kehtib kuni ................................................................... .... ............................ Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ………… ……. ……… (pp/kk/aaaa) Vä lja antud. ………………………………………………………………………… ... ………… (Tunnistuse väljaandmise koht) ……………………………. ………… ……………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM R) VARUSTUSE NIMEKIRI VASTAVUSE 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONIGA INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, MUUDETUD, TÄITMISEKS 1 Laeva andmed Laeva nimi .................................................................................... ............. ................................... Tunnusnumber või kutsung ....................................................................... ......... .......................... Minimaalne nõutava kvalifikatsiooniga inimeste arv raadiojaamade käitamiseks .................................................................................... ........ .............. 2 Raadioseadmete andmed Nimetus Pardalolev varustus 1 Peamised süsteemid 1.1 VHF-raadiojaam 1.1.1 DSC-kodeerija …………………………… 1.1.2 DSC-vahivastuvõtja …………………………… 1.1.3 Raadiotelefon …………………………… 1.2 MF-raadiojaam 1.2.1 DSC-kodeerija …………………………… 1.2.2 DSC-vahivastuvõtja …………………………… 1.2.3 Raadiotelefon …………………………… 1.3 MF-/HF-raadiojaam 1.3.1 DSC-kodeerija …………………………… 1.3.2 DSC-vahivastuvõtja …………………………… 1.3.3 Raadiotelefon …………………………… 1.3.4 Tähttrükkimise telegraaf …………………………… 1.4 Inmarsati maapealne laevajaam …………………………… 2 Teisesed häirevahendid …………………………… 3 Meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtmisvahendid 3.1 NAVTEX-vastuvõtja …………………………… 3.2 EGC-vastuvõtja …………………………… 3.3 HF-tähttrükkimise telegraafi vastuvõtja …………………………… 4 Mereõnnetuse asukoha määramise satelliitraadiopoi (satelliit-EPIRB) …………………………… 4.1 COSPAS-SARSAT …………………………… 5 VHF-EPIRB …………………………… 6 Laeva otsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks 6.1 Otsingu- ja päästeradartransponder (SART) …………………………… 6.2 AIS otsingu. ja päästetransmitter (AIS-SART) …………………………… 3 Raadioseadmete kasutatavuse tagamiseks kasutatavad meetodid (eeskirjad IV/15.6 ja 15.7) 3.1 Seadmete dubleerimine ………………………………………………………… …….. … ... . 3.2 Kaldahooldus ………………………………………………………… …………………. … 3.3 Tehnohoolduse tagamine merel ………………………………………………………… … . KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud ……………………………………………………………… …... ………………… (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) ………………………… ………………… ………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud nõuetekohaselt volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) VABASTUSTUNNISTUSE VORM VABASTUSTUNNISTUS (Ametlik pitser) (Riik) Välja antud 1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL , muudetud , alusel, _________________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi ........................................................................... ....... .................................................. Tunnusnumber või kutsung ........................................................ ....... ........................................... Registreerimissadam ......................................................................... ...... ..................................... Kogumahutavus ...................................................................................... ...... ............................... IMO number 2 ................................................................................................ ..... .......................... KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: Laev kooskõlas konventsiooni eeskirjadega ………………………………… ……. ................... vabastatakse ................... ………………………………........................... konventsiooni nõuete ……….…………... …………………………………………………………………. täitmisest. Tingimused, kui neid on, mille puhul väljastatakse vabastustunnistus: ……………………………………………………………………………………… …... ……… ..………………………………………………………………………………………… …... ….. Merer eisid, mille puhul väljastatakse vabast us tunnistus: ……………………………………………………… .. ………………………………………… ……………………………………………………… .. ………………………………………… Käesolev tunnistus kehtib kuni ................................................... ..... ............. .............................., tingimusel et ........………………………………………………… …. ………………................ tunnistus, millele käesolev tunnistus on lisatud, kehtib. Välja antud ……………………………………………… …. ………………………………….. (Tunnistuse väljaandmise koht) ……………………………. .………………. ………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) _____________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava kohaselt, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.600(15). TUUMASEADMEGA REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM TUUMASEADMEGA REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse reisilaeva ohutuse jaoks vajaliku varustuse nimekiri (vorm P) (Ametlik pitser) (Riik) Rahvusvaheline lühi reis/merereis 1 Välja andnud 1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONV ENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL , muudetud, alusel ________________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel _________________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 2 Laeva nimi .................................................................................................. .... .............................. Tunnusnumber või kutsung ............................................................................ .... .......................... Registreerimissadam .......................................................................................... .... ...................... Kogumahutavus ..................................................................................................... ... ................... Merealadel, millel laeval on lubatud tegutseda (eeskiri IV/2) .................................. .... ............... IMO number 3 ................................................................................................................ ... ............ Ehitamise kuupäev: Ehitamislepingu kuupäev ........................................................................... .... ............................. Kuupäev, kui kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus ............ .... ......................... Üleandmise tähtpäev........................................................... .................................... ..................... Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberseadmestamine või ümberehitamine või muutmine (vajaduse korral) .................................................................................................... .... ................. _____________________ 1 Mittevajalik läbi kriipsutada. 2 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 3 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava kohaselt, mille on vastu võtnud organisatsioon resolutsiooniga A.600(15). Märgitakse kõik kohaldatavad kuupäevad. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni eeskirja VIII/9 nõuete kohaselt. 2 Et laev, mis on tuumalaev, täitis kõiki konventsiooni VIII peatüki nõudeid ja oli vastavuses laeva jaoks heakskiidetud ohutushinnanguga ja et: 2.1 laev vastab konventsiooni nõuetele järgmise suhtes: .1 konstruktsioon, pea- ja abimehhanism id, katlad ja muud survemahutid, sealhulgas tuumaseadmega käiturseadmed ja kokkupõrkekindel konstruktsioon; .2 veetihedateks vaheruumideks jaotamise seadmed ja detailid; .3 järgmised vaheruumideks jaotamise vabapardamärgid: Vaheruumideks jaotamine vabapardamärgid on määratud ja kantud laeva pardale laeva keskosas (eeskiri II-1/18) 4 Vabaparras Kohaldatakse, kui laevaruumid, milles veetakse reisijaid, hõlmavad järgmisi alternatiivseid ruume P1 P2 P3 ……… ……… ……… ………………………………………………… ………………………………………………… ………………………………………………… 2.2. vastavalt konventsiooni nõuetele on laev varustatud ehituslike tulekaitse, tuleohutussüsteemide ja -seadmete ja tuletõrjeplaanidega; 2.3 laev vastab konventsiooni kiirguskaitse süsteemide ja -seadmetega seotud nõuetele; 2.4 päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide päästevahendid ja – seadmed on paigaldatud konventsiooni nõuete kohaselt; 2.5 laev on varustatud päästevahendites kasutatavate liiniheiteseadme ja raadiojaamadega konventsiooni nõuete kohaselt; 2.6 laeva raadiojaamad vastavad konventsiooni nõuetele; 2.7 päästevahendites kasutatavad raadiojaamad töötavad konventsiooni nõuete kohaselt; 2.8 laev vastab konventsiooni laeva navigatsiooniseadmete, lootside laevalemineku vahendite ja navigatsioonialaste väljaannetega seotud nõuetele; 2.9 laev on varustatud tulega navigatsioonimärkide, päevamärkide, helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahenditega konventsiooni merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuete kohaselt; 2.10 muus osas vastab laev konventsiooni asjakohastele nõuetele; 2.11 laeval on/ei ole 1 alternatiivseid lahendusi ja seadmeid konventsiooni eeskirja(de) II-1/55 / II-2 /17 / III/38 1 kohaselt; 2.12 Masinate ja elektriseadmete / tulekaitse- / päästevahendite ja seadmete 1 alternatiivsete lahenduste ja seadmete heakskiitmise dokument on/ei ole 1 käesolevale tunnistusele lisatud. Käesolev tunnistus kehtib kuni ............................................................................................... Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: ……… …. ………… (pp/kk/aaaa) Välja antud ............................ .. ................................................................................................. (Tunnistuse väljaandmise koht) …………………………… ……….. ……………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) ______________________ 1 Mittevajalik läbi kriipsutada. 4 Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2009, tuleks kasutada kohaldatavad vaheruumideks jaotamise märgistust C.1, C.2 ja C.3. TUUMASEADMEGA KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM TUUMASEADMEGA KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUS Tunnistusele lisatakse kaubalaeva ohutuse jaoks vajaliku varustuse nimekiri (vorm C) (Ametlik pitser) (Riik) Välja antud 1974. aasta RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OH U T USEST MEREL , muudetud, alusel _____________________________________________________________________ (riigi nimi) valitsuse volituse alusel ____________________________________________________________________ (volitatud isik või organisatsioon) Laeva andmed 1 Laeva nimi ....................................................................................... .... ......................................... Tunnusnumber või kutsung ................................................................. .... ..................................... Registreerimissadam ............................................................................... .... ................................. Kogumahutavus .......................................................................................... ... .............................. Laeva dedveit (tonnides) 2 .............................................................................. .... ........................... Laeva pikkus (eeskiri III/3.12) .......................................................................... .... ....................... Merealad, millel laeval on lubatud tegutseda (eeskiri IV/2) ................................. .... ................... IMO number 3 ............................................................................................................. ... ................ Laeva tüüp 4 Puistlastilaev Naftatanker Kemikaalitanker Gaasitanker Kaubalaev, välja arvatud eespool toodud Ehitamise kuupäev: Ehituslepingu kuupäev...................................................................................... ... ............. Kuupäev, kui kiil pandi maha või laev oli samalaadses ehitusjärgus ............ .. ................ Üleandmise tähtpäev ........................................................................................................ Kuupäev, mil algas laeva oluline ümberseadmestamine või ümberehitamine või muutmine (vajaduse korral) ................... ................ .......................................................... Märgitakse kõik kohaldatavad kuupäevad. __________________________________ 1 Alternatiivina võib laeva andmed esitada horisontaalselt lahtrites. 2 Üksnes naftatankerid, kemikaalitankerid ja gaasitankerid. 3 IMO laeva identifitseerimisnumbri kava kohaselt, mille on vastu võtnud organ isatsioon resolutsiooniga A.600(15). 4 Mittevajalik läbi kriipsutada KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE, ET: 1 Laev on läbinud ülevaatused konventsiooni eeskirja VIII/9 nõuete kohaselt. 2 Et laev, mis on tuumalaev, täitis kõiki konventsiooni VIII peatüki nõudeid ja oli vastavuses laeva jaoks heakskiidetud ohutushinnanguga ja et: 2.1 eeskirjas I/10 määratletud konstruktsiooni, masinate ja seadmete (mida kohaldatakse eeskirja VIII/9 täitmiseks) seisund, sealhulgas tuumaseadmega käiturseade ja kokkupõrkekindel konstruktsioon, on rahuldav ja laev vastab konventsiooni II-1 peatüki ja II-2 peatüki asjakohastele nõuetele (välja arvatud tuleohutussüsteemide ja -seadmete ja tuletõrjeplaanidega seotud nõuded); 2.2 laeva tuleohutussüsteemid ja -seadmed ning tuletõrjeplaanid vastavad konventsiooni nõuetele; 2.3 päästepaatide, päästeparvede ja valvepaatide päästevahendid ja -seadmed vastavad konventsiooni nõuetele; 2.4 laev on varustatud päästevahendites kasutatava liiniheiteseadme ja raadiojaamadega konventsiooni nõuete kohaselt; 2.5 laeva raadiojaamad vastavad konventsiooni nõuetele; 2.6 päästevahendites kasutatavad raadiojaamad töötavad konventsiooni nõuete kohaselt; 2.7 laeva navigatsioonivahendid, lootside laevalemineku vahendid ja navigatsioonialased väljaanded vastavad konventsiooni nõuetele; 2.8 laev on varustatud tulega navigatsioonimärkide, päevamärkide, helisignaalide ja hädasignaalide andmise vahenditega konventsiooni ja merel kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade nõuete kohaselt; 2. 9 muus osas vastab laev eeskirjade asjakohastele nõuetele, kuivõrd neid nõudeid nende suhtes kohaldatakse; 2.10 laeval kasutatakse/ei kasutata 3 alternatiivseid lahendusi ja -seadmeid konstruktsiooni eeskirja (de) II-1/55 / II-2/17 / III/38 3 kohaselt; 2. 11 masinate ja elektriseadmete / tulekaitse-/ päästevahendite ja -seadmete alternatiivsete lahenduste ja - seadmete heakskiitmise dokument 3 on/ei ole 3 lisatud käesolevale tunnistusele. Käesolev tunnistus kehtib kuni ..................................................................................... ... ........... Tunnistuse aluseks oleva ülevaatuse lõpetamise kuupäev: …………… …. ……… (pp/kk/aaaa) Välja antud: ........................ .... ..................................................................................................... (Tunnistuse väljaandmise koht) …………………………. ……………………………………………………… (Väljaandmise kuupäev) (Tunnistuse väljaandnud volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) __________________________________________ 3 Mittevajalik läbi kriipsutada VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM C) VARUSTUSE NIMEKIRI 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL, MUUDETUD, TÄITMISEKS 1 Laeva andmed Laeva nimi ...................................................................... .... .......................................................... Tunnusnumber või kutsung ................................................ .... ...................................................... Minimaalne nõutava kvalifikatsiooniga inimeste arv raadiojaamade käitamiseks ......... .... ......... 2 Päästevahendite andmed 1 Inimeste üldarv, kellele on ette nähtud päästevahendid: 2 Päästepaatide üldarv 2.1 Neisse paigutatavate inimeste koguarv 2.2 Püstuvate osaliselt kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/43 1 ) 2.3 Täiesti kinniste päästepaatide arv (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.6) 2.4 Päästepaatide arv, mis on varustatud automaatse õhu-toetussüsteemiga (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.8) 2.5 Tulekaitsega päästepaatide arv (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.9) 2.6 Muud päästepaadid 2.6.1 Arv 2.6.2 Tüüp Vasakparras Paremparras . …...……….. …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… . …...……….. …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… …...………… 2.7 Vabalangpäästepaatide arv 2.7.1 Täiesti kinnised (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.7) 2.7.2 Autonoomsed (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.8) 2.7.3 Tulekaitsega (eeskiri III/31 ja LSA-koodeksi punkt 4.9) 3 Mootorpääs tepaatide arv (kuuluvad eespool n imetatud päästepaatide hulka) 3.1 Prožektoritega varustatud päästepaatide arv 4 Valvepaatide arv 4.1 Paatide arv, mis kuuluvad eespool nimetatud päästepaatide üldarvu hulka …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… ______________________________ 1 Vt SOLAS-e 1983. aasta muudatusi (MSC.6(48)), mida kohaldatakse laevade suhtes, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda, aga enne 1. juulit 1998. 2 Päästevahendite andmed (jätkub) 5 Päästeparved 5.1 Päästeparved, m illel on nõutavad heakskiidetud veeskamisvahendid 5.1.1 Päästeparvede arv 5.1.2 Neisse paigutatavate inimeste arv 5.2 Päästeparved, m illel on nõutavad heakskiidetud veeskamisvahendid, ei ole nõutavad 5.2.1 Päästeparvede arv 5.2.2 Neisse paigutatavate inimeste arv 5.3 Päästeparvede arv, mida nõuab eeskiri III/31.1.4 6 Päästerõngaste arv 7 Päästevestide arv 8 Päästetürbid 8.1 Koguarv 8.2 Päästevestide nõuetele vastavate türpide arv 9 Kaitsetürpide arv 10 Raadiojaamad, mida kasutatakse päästevahendites 10.1 Asukoha kindlakstegemiseks kasutatavate otsingu- ja päästevahendite arv 10.1.1 Otsingu- ja pääste- radartransponderid (SART) 10.1.2 AIS otsingu- ja päästetransmitterid (AIS-SART) 10.2 Kahepoolse VHF-raadiosideseadmete arv …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… …………………. …...………… 3 Raadioseadmete andmed Nimetus Pardalolev varustus 1 Peamised süsteemid 1.1 VHF-raadiojaam 1.1.1 DSC-kodeerija 1.1.2 DSC-vahivastuvõtja 1.1.3 Raadiotelefon 1.2 MF-raadiojaam 1.2.1 DSC-kodeerija 1.2.2 DSC-vahivastuvõtja 1.2.3 Raadiotelefon 1.3 MF-/HF-raadiojaam 1.3.1 DSC-kodeerija 1.3.2 DSC-vahivastuvõtja 1.3.3 Raadiotelefon 1.3.4 Tähttrükkimise telegraaf 2 Teisesed häirevahendid 3 Meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtmisvahendid 3.1 NAVTEX-vastuvõtja 3.2 EGC-vastuvõtja 3.3 HF-tähttrükkimise telegraafi vastuvõtja 4 Mereõnnetuse asukoha määrami se satelliitraadiopoi (satelliit-EPIRB) 4.1 COSPAS-SARSAT 5 VHF-EPIRB 6 Laeva o tsingu- ja päästevahend asukoha kindlakstegemiseks 6.1 Otsingu- ja päästeradartransponder (SART) 6.2 AIS otsingu- ja päästetransmitter (AIS-SART) …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. 4 Raadioseadmete kasutatavuse tagamiseks kasutatavad meetodid (eeskirjad IV/15.6 ja 15.7) 4.1. Seadmete dubleerimine ……………………………………………………………………. 4.2 Kaldahooldus …………………………………………………………………….………… 4.3 Tehnohoolduse tagamine merel ……………………………………………………………. 5 Navigatsioonisüsteemide ja -seadmete andmed Nimetus Pardalolev varustus 1.1 Standardmagnetkompass 2 1.2 Varumagnetkompass 2 1.3 Vurrkompass 2 1.4 Vurrkompassi peilimisrepiiter 2 1.5 Vurrkompassi peilimisrepiiter 2 1.6 Kursi või laeva trajektoori kontrollsüsteemi 2 1.7 Peilimisketas või kompassipeiling 2 1.8 Kursi ja kursinurga õiendamise vahendid 1.9 Kursinäitu edastav seade (THD) 2 2.1 Merekaarti de/elektrooniliste merekaartide kuva- ja informatsioonisüsteem (ECDIS) 3 2.2 ECDIS-i dubleerivad seadmed 2.3 Navigatsioonialased väljaanded 2.4 Elektroonilisi n avigatsioonialaseid väljaandeid dubleerivad seadmed 3.1 Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi/ maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja 2, 3 3.2 Sagedusel 9 GHz töötav radar2 3.3 Teine radar (3 GHz/9 GHz3) 2 3.4 Automaatne radarpositsioonide arvuti (ARPA) 2 3.5 Automaatplanšett 2 3.6 Teine automaatplanšett 2 3.7 Elektrooniline planšett 2 4. 1 Automaatne identifitseerimise süsteem (AIS) 4.2 Kaugtuvastamise ja -jälgimise süsteem 5.1 Reisiinfo salvesti (VDR) 3 5.2 Lihtsustatud reisiinfo salvesti (S-VDR) 3 6.1 Kiiruse ja vahemaa mõõtmise seade (vee suhtes) 2 6.2 Ki iruse ja vahemaa mõõtmise seade (merepõhja suhtes vööri- ja põikisuunas) 2 7 Kajalood 2 8.1 Rooli, sõukr uvi, põtkuri, sõukruvi sammu ja töörežiimi näitur 2 8.2 Pöörde nurkkiiruse näitur 2 9 Heli vastuvõtu süsteem 2 10 Telefonside avariiroolimiskohta 2 11 Päevasignaallamp 2 12 Radarpeegeldi 2 13 Rahvusvaheline signaalkood 14 Käsiraamat „Rahvu svahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“, III köide 15 Silla käigu vahi alarmsüsteem (BNWAS) …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. …………...……….. _______________________________________ 2 Alternatiivsed vahendid nõuete täitmiseks on lubatud eeskirja V/19 alusel. Muude vahendite kasutamise korral tuleb need nimetada. 3 Mittevajalik läbi kriipsutada. KÄESOLEVAGA TÕENDATAKSE , et käesolev varustuse nimekiri on igati õige. Välja antud: ..................................................................... ................. ................................................................. (Varustuse nimekirja väljaandmise koht) . ........................... ...... ………….……............... ................................................................ (Väljaandmise kuupäev) (Nimekirja väljaandnud nõuetekohaselt volitatud ametniku allkiri) (Vastavalt vajadusele väljaandva asutuse pitser või tempel) LISA 1 Tunnistused ja dokumendid, mis peavad laevadel olema * (Märkus: Kõik tunnistused, mis peavad olema laeva pardal, peavad olema kehtivad ja koostatud režiimile vastavas vormis, kui seda nõuab asjakohase rahvusvahelise konventsioon või õigusakt.) Nr Sisu Viide 1 Kõik laevad, mille suhtes viidatud konventsiooni kohaldatakse Rahvusvaheline mõõdukiri (1969) Rahvusvaheline mõõdukiri (1969) antakse laevale, mille kogu- ja puhasmahutavus on määratud kindlaks konventsiooniga kooskõlas. Laevade mõõtmise konventsiooni artikkel 7 Rahvusvaheline lastimärgi tunnistus Rahvusvaheline lastimärgi tunnistus antakse 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni alusel laevale, millele on tehtud ülevaatused ja mis on tähistatud vastavalt vajadusele konventsiooni või 1988. aasta LL-protokolliga muudetud konventsiooni kohaselt. LL-konventsiooni artikkel 16; 1988. aasta LL-protokolli artikkel 16 Rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus Rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus antakse laevale, millele on antud vabastus vastavalt vajadusele laadungimärgi konventsiooni või 1988. aasta LL-protokolliga muudetud konventsiooni artikli 6 alusel või kohaselt. LL-konventsiooni artikkel 6; 1988. aasta LL-protokolli artikkel 16 Kattekihi tehniline dokumentatsioon Kattekihi tehnilist dokumentatsiooni, mis sisaldab eriotstarbeliste merevee ballasttankide puhul igat tüüpi laevades ning 150 m pikkuste ja pikemate puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumides kasutatava kattesüsteemi kirjeldust, laevatehase ja laevaomaniku katmistöö dokumentatsiooni, kattesektsioonide, töökirjelduste, ülevaatuste, tehnohoolduse ja remondi üksikasjalikke kriteeriume hoitakse laeva pardal ning säilitatakse kogu laev eluea jooksul. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/3-2; tehnilised nõuded kõikide laevade ja puistlastilaevade topeltplaadistusega ruumide eriotstarbelis te mereve e ballasttankide kaitsekatetele (resolutsioon MSC.215(82)) Ehitus joonised 1. jaanuaril 2007 või pärast seda ehitatud laevade pardal hoitakse laeva ehitusjooniste ja muude plaanide komplekti, milles on kajastatud laeva edasised konstruktsioonimuudatused. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/3-7; MSC/Circ.1135 laeva pardal ja kaldal hoitavate ehitusjooniste kohta Laevaehitustoimik Konkreetse informatsiooniga laevaehitustoimikut hoitakse 150 m pikkuste ja pikemate naftatankerite pardal ning 150 m pikkuste ja pikemate puistlastilaevade pardal, mis on ehitatud ühetekilistena, tekialused pardatangid ja kimmtangid lastiruumis, välja arvatud maagiveolaevad ja kombineeritud laevadel: .1 mille ehitusleping on sõlmitud 1. juulil 2016 või pärast seda; .2 ehituslepingu puudumisel, mille kiilud on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2017 või pärast seda, või .3 mille üleandmine toimub 1. juulil 2020 või pärast seda, on eeskirjade ja suuniste kohaselt informatsiooni sisaldav laevaehitustoimik, mida ajakohastatakse vastavalt vajadusele kogu laeva eluea jooksul, et lihtsustada ohutut tegutsemist, tehnohooldust, ülevaatust, remonti ja erakorralisi meetmeid. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/3-10; MSC.1/Circ.1343 laevaehitustoimikus sisalduva informatsiooniga seotud suuniste kohta. Teave püstuvusest Reisilaevad nende suurusest olenemata ja kaubalaevad pikkusega 24 m ja rohkem kreenitakse nende valmimisel ja määratakse nende püstuvusandmed. Kaptenile antakse teave püstuvusest, mis sisaldab sellist informatsiooni, mis võimaldab tal kiire ja lihtsa korra kohaselt saada täpsed juhised laeva püstuvuse kohta erinevates töötingimustes, et säilitada nõutav vigastamata laeva püstuvus ja püstuvus pärast vigastust. Puistlastilaevade puhul võib puistlastilaeva brošüüris nõutav informatsioon olla toodud teabes püstuvusest. 1974. aasta SOLAS-e eeskirjad II-1/5 ja II-1/5-1; LL-konventsioon; 1988. aasta LL-protokolli eeskiri 10 Hädaolukorra ohjamiskavad ja -brošüürid Reisi- ja kaubalaevadel on püsivalt välja pandud plaanid, mis näitavad selgelt iga teki ja lastiruumi veetihedate vaheruumide piire, nendes olevaid avasid koos sulgemisvahendite ning kõigi nende juhtimisseadmete asukohaga ning abinõusid vee sissevoolust tingitud kreeni korrigeerimiseks. Tüürimeestele tehakse kättesaadavaks eespool nimetatud teavet sisaldavad brošüürid. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/19; MSC.1/Circ.1245 Minimaalse ohutu mehitamise dokument Laeval, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni I peatükki, on minimaalse ohutu mehitamise tõendina administratsiooni poolt väljaantud asjakohase ohutu mehitamise dokument või samaväärne dokument. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/14.2 Tuleohutusalase väljaõppe juhend Väljaõppejuhend kirjutatakse laeva töökeeles ja see on igas laevapere messiruumis ja puhkeruumis või laevapere liikme kajutis. Käsiraamat sisaldab eeskirjas II-2/15.2.3.4 nõutavaid juhendeid ja informatsiooni. Osa sellisest teabest võib juhendi asemel olla audiovisuaalsete materjalide kujul. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-2/1 5.2.3 Tuletõrjeplaan/-brošüür Laeva üldjoonised on püsivalt välja pandud laevaohvitseride juhendamiseks ja nendel on selgelt kujutatud iga teki juhtimispunktid, mitmesugused tulesektsioonid koos tulekahju avastamise ja tulehäiresüsteemide ning tulekustutusvahendite jne üksikasjadega. Alternatiivina võib eespool nimetatud üksikasjadest koostada brošüüri, mille üks eksemplar antakse igale ohvitserile ja üks eksemplar on laeval igal ajal kergesti juurdepääsetavas kohas kättesaadav. Plaanid ja brošüürid hoitakse ajakohastena, nende muudatused dokumenteeritakse võimalikult kiiresti. Tuletõrjeplaanide või selliseid plaane sisaldava brošüüri teist eksemplari hoitakse pidevalt silmapaistvalt tähistatud ilmastikukindlas kestas väljaspool tekiehitist kaldalt tulevate tuletõrjujate abistamiseks. 1974. aasta SOLAS-e eeskirjad II-2/15.2.4 ja II-2/15.3.2 Laeva pardal toimuva väljaõpe ja õppuste register Tuletõrjeõppused viiakse läbi ja registreeritakse eeskirjade III/19.3 ja III/19.5 kohaselt. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-2/15.2.2.5 Tuleohutusbrošüür Tuleohutusbrošüür sisaldab vajalikku teavet ja juhiseid laeva ohutu töö ja laadimis-lossimistööde kohta tuleohutusega seoses. Brošüür kirjutatakse laeva töökeeles ning see on igas laevapere messiruumis ja puhkeruumis või laevapere liikme kajutis. Brošüüri võib olla ühitatud eeskirjas II-2/15.2.3 nõutavate tuleohutuse väljaõppejuhenditega. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-2/16.2 Tehnohoolduse plaanid Tehnohoolduse plaan hõlmab vajalikku informatsiooni tulekaitsesüsteemide ning tuletõrjesüsteemide ja -seadmete kohta, mida nõutakse eeskirja II-2/14.2.2 alusel. Tankerite puhul viidatakse lisanõuetele eeskirjas II-2/14.4. 1974. aasta SOLAS-e eeskirjad II-2/14.2.2 ja II-2/14.4 Väljaõppejuhend Väljaõppejuhend, mis võib olla mitmeköiteline, sisaldab juhiseid ja teavet laeva päästevahendite ja parimate ellujäämise viiside kohta kergesti mõistetavas vormis, võimaluse korral illustreeritult. Sellise teabe mis tahes osa võib juhendi asemel olla audiovisuaalsete materjalide kujul. 1 974. aasta SOLAS-e eeskiri III/35 Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded Merekaardid ja navigatsioonialased väljaanded on kavandatava mere reisi jaoks piisavad ja ajakohased. Elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) aktsepteeritakse samuti käesoleva alapunkti merekaartide kaasasoleku nõuet täitvana. 1974. aasta SOLAS-e eeskirjad V/19.2.1.4 ja V/27 Rahvusvaheline signaalkood ja käsiraamat „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“ (IAMSAR), III köide Kõikidel laevadel, millel peab olema raadiojaam, on rahvusvaheline signaalkood; kõikidel laevadel on käsiraamatu „Rahvusvahelised lennu- ja merepääste otsingu- ning päästetööd“) ajakohastatud III köide. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/21 Logiraamatu pidamine Kõik rahvusvahelisi merereise tegevad laevad peavad laeva pardal logiraamatut navigatsioonisündmuste ja vahejuhtumite kohta, sealhulgas õppused ja merelemineku eelsed katsetused. Kui sellist informatsiooni laeva logiraamatus ei hoita, hoitakse seda muus vormis, mille administratsioon on heaks kiitnud. 1974. aasta SOLAS-e eeskirjad V/26 ja V/28.1 Manööverdusbrošüür Laeva pardal on kapteni või määratud töötajate poolt kasutamiseks seiskumisajad, laeva kursid ja katsete käigus registreeritud vahemaad koos katsete tulemustega, mis tehti mitme sõukruviga laevade võime määramiseks juhtida ja manööverdada laeva ühe või mitme mittetöötava sõukruviga. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/28 Materjali ohutuskaardid (MSDS) Laevad, mis veavad naftat või vedelkütust, nagu määratletud 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta, muudetud 1978. aasta protokolliga, lisa 1 eeskirjas 1, varustatakse materjali ohutuskaartidega organisatsiooni väljatöötatud soovitusi alusel enne sellise nafta lastimist mahtlastina või vedelkütuse punkerdamist. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri VI/5-1; resolutsioon MSC.286(86) AIS-i katsetamise aruanne Automaatsele identifitseerimise süsteemile (AIS) teeb heakskiidetud inspektor või heakskiidetud katsetamis- või teenindusrajatis iga-aastase katsetuse. Katsearuande koopiat hoitakse laeva pardal ja see peaks olema MSC.1/Circ.1252 lisas toodud näidisvormi kohane. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/18.9; MSC.1/Circ.1252 Kaptenite, ohvitseride või reakoosseisu liikmete tunnistused Kaptenite, ohvitseride või reakoosseisu liikmete tunnistused antakse välja kandidaatidele, kes täidavad administratsiooni rahuldaval viisil töö, vanuse, tervisliku seisundi, koolituse, kvalifikatsiooni ja kontrolli nõudeid 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile lisatud STCW-koodeksi kohaselt. Tunnistuste vormid on toodud STCW-koodeksi jaos A-I/2. Tunnistused peavad olema kättesaadavad nende originaalkujul laeva pardal, millel tunnistuse omanik töötab. 1978. aasta STCW artikli VI eeskiri I/2; STCW-koodeksi punkt A-I/2 Puhkeaja arvestus Meremeeste igapäevase puhkeaja arvestust hoitakse laeva pardal. STCW-koodeksi punkt A-VIII/1; 2006. aasta meretöö k onventsioon ; 1996. aasta meremeeste tööaja ja laevade mehitamise konventsioon (nr 180); IMO/ILO suunised meremeeste töökorralduse tabelite ko hta laeva pardal ja meremeeste töö- ja puhkeaja arvestuse vormide kohta Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus antakse pärast MARPOL-i I lisa eeskirja 6 kohast ülevaatust naftatankerile , mille kogumahutavus on 150 ja rohkem , ning muule laevale , mille kogumahutavus on 400 ja rohkem, mis teeb mere reise MARPOL-i muude osaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamastesse või reisikaidele. Tunnistust täiendab vastavalt vajadusele laevade, välja arvatud naftatankerite ehituse ja seadmete nimekiri (vorm A) või naftatankerite ehituse ja seadmete nimekiri (vorm B). MARPOL-i I lisa eeskiri 7 Naftaraamat Naftatankeril, mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, ning laeval, mille kogumahutavus on 400 ja rohkem, välja arvatud naftatanker il , on naftaraamatu I osa (tegevus masinaruumis). Naftatankeril, mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, on ka naftaraamatu II osa (lasti-/ballastitööd). MARPOL-i I lisa eeskirjad 17 ja 36 Laeva tegevuskava häireolukorras naftareostuse puhul Naftatankeril, mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, ning igal laeval, välja arvatud naftatanker il, mille kogumahutavus on 400 ja rohkem, on pardal laeva tegevuskava naftareostusega seotud häireolukorras, mille administratsioon on heaks kiitnud. MARPOL-i I lisa eeskiri 37; resolutsioon MEPC.54(32), muudetud resolutsiooniga MEPC.86(44) Rahvusvaheline heitveereostuse vältimise tunnistus Rahvusvaheline heitveereostuse vältimise tunnistus antakse pärast MARPOL-i IV lisa eeskirja 4 kohast esmast või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatust laevale, mis peab vastama sellele lisale ja teeb mere reise muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või reisikaidele. MARPOL-i IV lisa eeskiri 5; MEPC/Circ.408 Prügi käitlemisplaan L aeval , mille kogumahutavus on 100 ja rohkem, ning laeval, millel on lubatud vedada 15 inimest või rohkem, on pardal prügi käitlemisplaan, mida laevapere järgib. MARPOL-i lisa V eeskiri 10; resolutsioon MEPC.71(38); MEPC/Circ.317 Prügiregister L aeval , mille kogumahutavus on 400 ja rohkem, ning laeval, millel on lubatud vedada 15 inimest või rohkem ning mis teeb mere reise muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või reisikaidele, ning statsionaarsel ja ujuvplatvormil, mis tegeleb merepõhja uurimise ja kasutussevõtmisega, on prügiregister. MARPOL-i lisa V eeskiri 10 Reisiinfo salvesti süsteem – vastavustunnistus Reisiinfo salvesti süsteemile, sealhulgas kõikidele anduritele, tehakse igal aastal tõhususkatse. Katse viib läbi heakskiidetud katse- või teenindusrajatis, et kontrollida salvestatud andmete täpsust, vältust ja taastatavust. Lisaks tehakse katsed ja ülevaatused, et määrata kindlaks vahendite asukohta paigaldatud kõikide kaitseümbriste ja -seadmete kasutusvalmidus. Katserajatise väljaantud vastavustunnistuse koopiat , millel on märgitud vastavuse kuupäev ja kohaldatavad tehnilised nõuded, hoitakse laeva pardal. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/18.8 Lasti kinnitamise käsiraamat Kõik lastid, välja arvatud tahked ja vedelad lahtised lastid, lastiühikud ja kaubaühikud laaditakse, paigutatakse ja kinnitatakse kogu mere reisi ajal lasti kinnitamise käsiraamatu alusel, mille administratsioon on heaks kiitnud. Eeskirjas II-2/3.41 määratletud veeremiruumidega laevades lõpetatakse kogu selliste lastide, lastiühikute ja kaubaühikute kinnitamine lasti kinnitamise käsiraamatu kohaselt enne, kui laev lahkub kai äärest. Lasti kinnitamise käsiraamat on nõutav igat tüüpi laevadel, mis tegelevad kõikide lastide veoga, välja arvatud tahked ja vedelad lahtised lastid, ja see koostatakse nii, et see on vähemalt samaväärne organisatsiooni väljatöötatud suunistega. 1974. aasta SOLAS-e eeskirjad VI/5.6 ja VII/5; MSC.1/Circ.1353 Nõuetele vastavuse tunnistus Nõuetele vastavuse tunnistust antakse ühingule, mis vastab ISM-koodeksi nõuetele. Dokumendi koopiat hoitakse laeva pardal. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri IX/4; ISM-koodeksi punkt 13 Meresõiduohutuse korraldamise tunnistus Meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse annab laevale administratsioon või administratsiooni tunnustatud organisatsioon. Administratsioon või selle poolt tunnustatud organisatsioon kontrollib enne meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse andmist, et ühing ja tema laeva juhtkond tegutsevad heakskiidetud meresõiduohutuse korraldamise süsteemi kohaselt. 1974. a asta SOLAS-e eeskiri IX/4; ISM-koodeksi punkt 13 Rahvusvaheline laevaturvalisuse tunnistus (ISSC) või aju tine rahvusvaheline laevaturvalisuse tunnistus Rahvusvahelise laevaturvalisuse tunnistuse (ISSC) annab laevale administratsioon või selle poolt tunnustatud organisatsioon kinnitamaks, et laev vastab SOLAS-e XI-2 peatüki ja ISPS-koodeksi A osa meresõidu turvalisuse sätetele. Ajutise ISSC võib anda ISPS-koodeksi A osa punkti 19.4 alusel. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri XI-2/9.1.1; ISPS-koodeksi A osa punkt 19 ja liidesed. Laeva turvaplaan ja sellega seotud dokumendid Laev pardal on administratsiooni poolt heaks kiidetud laeva turvaplaan. Plaan näeb ette kolm turvalisuse taset, mis on määratletud ISPS-koodeksi A osas. Järgmiste laeva turvaplaanis käsitletavate tegevuste kohta hoitakse dokumente laeva pardal vähemalt administratsiooni nimetatud minimaalse aja jooksul: .1 väljaõpe, õppused ja harjutused; .2 turvaohud ja -vahejuhtumid; .3 turvanõuete rikkumised; .4 turvalisuse taseme muutmine; .5 teated, mis on otseselt seotud laeva turvalisusega, näiteks konkreetsed ohud laevadele või sadamarajatistele, kus laev viibib või on viibinud; .6 turvalisusega seotud tegevuse sisekontrollid ja ülevaatused; .7 laeva turvalisushinnangu korraline ülevaatus; .8 laeva turvaplaani korraline ülevaatus; .9 plaani muudatuste rakendamine ja .10 pardal olevate turvaseadmete tehnohooldus, kalibreerimine ja katsetamine, sealhulgas laeva turvasignalisatsioonisüsteemi katsetamine. 1974. aa sta SOLAS-e eeskiri XI-2/9; ISPS-koodeksi A osa jaod 9 ja 10 Laevaandmete alaline register (CSR) Laevale, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni I peatükki, väljastatakse laevaandmete alaline register. Laevaandmete alaline register tagab laeva ajaloo registreerimise selles salvestatud informatsiooni suhtes. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri XI-1/5 Rahvusvahelise ka tt umisvastase süsteemi tunnistus Laevadele , mille kogumahutavus on 400 ja rohkem, mis teevad rahvusvahelisi mere reise, välja arvatud statsionaarsed või ujuvplatvormid, neljakümne-jalase konteineri ekvivalentühikud (FSU-d) ja nafta puurimise, hoidmise ja väljalaadimise ujuvsüsteemid (FPSO-d), antakse pärast ülevaatust rahvusvahelise ka tt umisvastase süsteemi tunnistus koos ka tt umisvastaste süsteemide nimekirjaga. AFS-konventsiooni lisa 4 eeskiri 2(1) Ka tt umisvastase süsteemi deklaratsioon 24 m pikkustel või pikematel laevadel, mille kogumahutavus on alla 400 ja mis teevad rahvusvahelisi mere reise, välja arvatud statsionaarsed või ujuvplatvormid, FSU-d, ja FPSO-d, on omaniku või omaniku volitatud esindajate allkirjastatud deklaratsioon. Sellise deklaratsiooni juures on asjakohane dokumentatsioon (näiteks värvi kviitung või tarnija arve) või on selles asjakohane kinnitus. AFS-konventsiooni lisa 4 eeskiri 5(1) Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus Laevadele, mis on ehitatud enne 1997. aasta protokolli jõustumise kuupäeva, antakse rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus. Laevale , mille kogumahutavus on 400 ja rohkem ning mis teeb mere reise 1997. aasta protokolli muu osalise jurisdiktsiooni all olevatesse sadamastesse või reisikaidele, ning platvormidele ja puurseadmetele, mida kasutatakse mere reisidel muu osalise suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, antakse rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus. MARPOL-i lisa VI eeskiri 6 Rahvusvaheline energiatõhususe tunnistus Laeva rahvusvahelise energiatõhususe tunnistus antakse pärast eeskirja 5.4 kohast ülevaatust laevadele , mille kogumahutavus on 400 j a rohkem, enne kui see laev võib teha mere reise muude osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse sadamastesse või reisikaidele. MARPOL-i lisa VI eeskiri 6 Osoonikihti kahandavate ainete register MARPOL-i lisa VI eeskirja 6.1 alla kuuluv laev, millel on osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad laetavad süsteemid, peab osoonikihti kahandavate ainete registrit. MARPOL-i lisa VI eeskiri 12,6 Vedelkütuse vahetuse kord ja pardapäevik (kütuse vahetuse arvestus) Laevadel, mis kasutavad eraldi vedelkütust MARPOL-i lisa VI eeskirjale 14.3 vastamiseks ja sisenevad heidete kontrolli alale või lahkuvad sealt, on pardal kirjalik kord, mis näitab, kuidas toimub vedelkütuse vahetus. Madala väävlisisaldusega vedelkütuse maht igas tangis ning kuupäev, kellaaeg ja laeva asukoht, kui lõpetatakse vedelkütuse vahetustöö enne heidete kontrolli alale sisenemist või kui sellega alustatakse pärast selliselt alalt lahkumist, registreeritakse sellises pardapäevikus administratsiooni poolt ettenähtud viisil. MARPOL-i lisa VI eeskiri 14,6 Tootja kasutamisjuhend jäätmepõletusahjudele MARPOL-i lisa VI eeskirja 16.6.1 kohaselt paigaldatud jäätmepõletusahjudega on kaasas tootja kasutamisjuhend, mida säilitatakse koos seadmega. MARPOL-i lisa VI eeskiri 16,7 Kütusemahuti saateleht ja iseloomustav proov Üleantava vedelkütuse kütusemahuti saatelehte ja iseloomustavat proovi hoitakse pardal MARPOL-i lisa VI eeskirjade 18.6 ja 18.8.1 nõuete kohaselt. MARPOL-i lisa VI eeskirjad 18.6 ja 18.8.1 Laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) Kõikidel laevadel , mille kogumahutavus on 400 ja rohkem, välja arvatud platvormid (sealhulgas FPSO-d ja FSU-d) ja puurseadmed, olenemata nende käikuvusest, on pardal laevapõhine laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP). See võib moodustada laeva meresõiduohutuse korraldamise süsteemi (SMS) osa. MARPOL-i lisa VI eeskiri 22; MEPC.1/Circ.795 EEDI tehniline dokumentatsioon Kohaldatakse laevade suhtes, mis kuuluvad MARPOL-i lisa VI eeskirjade 2.25–2.35 ühte või mitmesse kategooriasse. MARPOL-i lisa VI eeskiri 20 Tehniline dokumentatsioon Laevale paigaldatud laeva diiselmootor varustatakse tehnilise dokumentatsiooniga. Tehnilise dokumentatsiooni koostab mootori sertifitseerimise taotleja ja administratsioon kiidab selle heaks ning see peab olema laeva pardal mootori juures kogu selle eluea jooksul. Tehniline dokumentatsioon sisaldab NOx tehnilise koodeksi punktis 2.4.1 nimetatud informatsiooni. NOx tehnilise koodeksi punkt 2.3.4 M asina parameetrite nimekiri Kui NOx tehnilise koodeksi punkti 6.2 kohaselt kasutatakse mootori parameetrite kontrolli meetodit vastavuse kontrollimiseks, kui tehakse m asina reguleerimisi või muudatusi pärast selle eelsertifitseerimist, kantakse selliste reguleerimiste ja muudatuste täielik nimekiri m asina parameetrite registrisse. NOx tehnilise koodeksi punkt 2.3.7 Vabastustunnistus 1 Kui laevale antakse vabastus 1974. aasta SOLAS-e alusel, antakse selle kohaselt vabastustunnistuse nime kandev tunnistus välja lisaks eespool loetletud tunnistustele. 1 SLS.14/Circ.115, Add.1, Add.2 ja Add.3, vt vabastustunnistuse küsimust. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 LRIT vastavuskatsetuse aruanne Vastavuskatsetuse aruande peaks vastavuskatsetuse edukal lõpetamisel andma välja administratsioon või ASP, kes viis katsetuse läbi ja kes tegutseb administratsiooni nimel, ning see peaks vastama MSC.1/Circ.1307 liites 2 sätestatud režiimile. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/19-1; MSC.1/Circ.1307 Müraga seotud ülevaatuse aruanne Kohaldatakse uute laevade suhtes , mille kogumahutavus on 1600 ja rohkem, välja arvatud liuglaevad, kiirlaevad, kalalaevad, torupaigalduspraamid, kraanapraamid, liikur-merepuurtornid, mittekaubanduslikud lõbusõidujahid, sõjalaevad ja sõjaväe transpordilaevad, ilma mehaanilise jõuajamita laevad, vaiade rammimise laevad ja süvendajad. M üraga seotud ülevaatuse aruanne on alati laeva pardal ja laevaperele kättesaadav. Olemasolevate laevade kohta vt osa „Muud mittekohustuslikud tunnistused ja dokumendid – müraga seotud ülevaatuse aruanne“ (resolutsioon A.468(XII). 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/3-12; Laeva müratasemete koodeksi punkt 4.3 Märkus: Eespool toodud kohustuslikud nõuded peaksid jõustuma 1.7.2014 Laevapõhised plaanid ja korrad inimeste päästmiseks veest Kõikidel laevadel on laevapõhised plaanid ja korrad inimeste päästmiseks veest. Laevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2014, vastavad sellele nõudele esimesel perioodilisel või tunnistuse ülevaatamisega seotud laeva ohutusvarustuse ülevaatusel pärast 1. juulit 2014, olenevalt sellest, kumb on varasem. Reisiparvlaevad, mis vastavad eeskirjale 26.4, loetakse käesolevale eeskirjale vastavaks. Plaane ja kordasid tuleks käsitleda ISM-koodeksi punktiga 8 nõutava hädaolukorraks valmisoleku plaani osana. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri, III/17-1; resolutsioon MSC.346(91); MSC.1/Circ.1447 Märkus: Eespool toodud kohustuslikud nõuded peaksid jõustuma 1.7.2014 2 Lisaks eespool punktis 1 loetletud tunnistustele on reisilaeva pardal Reisilaeva ohutuse tunnistus Tunnistust, mida nimetatakse reisilaeva ohutuse tunnistuseks, antakse välja pärast reisilaeva ülevaatust reisilaevale, mis vastab 1974. aasta SOLAS-e II-1, II-2, III, IV ja V peatüki ja muudele asjakohastele nõuetele. Reisilaeva ohutuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm P) on sellele püsivalt lisatud. 1974. aa sta SOLAS-e eeskiri I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 Erikategooria reisilaeva ohutuse tunnistus, erikategooria reisilaeva ruumitunnistus 1971. aasta erikategooria reisilaevade kokkuleppe alusel väljaantav erikategooria reisilaeva ohutuse tunnistus. Tunnistus, mida nimetatakse erikategooria reisilaeva ruumitunnistuseks, antakse välja 1973. aasta erikategooria reisilaevade ruuminõuete protokolli alusel. STP 71 eeskiri 5 SSTP 73 eeskiri 5 Otsingu- ja päästekoostöö kava Reisilaevades, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni I peatükki, on kava asjakohaste otsingu- ja päästeteenistustega koostöö kohta hädaolukorras. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/7.3 Tegutsemispiirangute loetelu Reisilaevadel, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni I peatükki, on pardal laeva kõikide tegutsemispiirangute loetelu, sealhulgas vabastused SOLAS-e eeskirjadest, tegutsemisalade piirangud, ilmastikupiirangud, lainetuse piirangud, lubatavate koormuste, diferendi, kiiruse piirangud ja muud piirangud, mille on kehtestanud administratsioon või mis on kehtestatud projekteerimise või ehitamise etappidel. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri V/30 Kaptenite otsusetegemise abisüsteem Kõikides reisilaevades tagatakse otsusetegemise abisüsteem komandosillal hädaolukordade juhtimiseks. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri III/29 3 Lisaks eespool punktis 1 loetletud tunnistustele on kaubalaeva pardal Kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistuseks, antakse välja pärast 500 -se ja suurema kogumahutavusega kaubalaeva ülevaatust, mis täidab 1974. aasta SOLAS-e eeskirjas I/10 sätestatud kaubalaevade ülevaatuse nõudeid ja vastab II-1 ja II-2 peatüki kohaldatavatele nõuetele, välja arvatud tulekustutusvahendite ja tuletõrjeplaanidega seotud nõuded. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 Kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistuseks, antakse välja pärast 500 -se ja suurema kogumahutavusega kaubalaeva ülevaatus t, mis vastab 1974. aasta SOLAS-e II-1 ja II-2, III ja V peatüki asjakohastele nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele. Kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm E) on sellele püsivalt lisatud. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 Kaubalaeva raadioohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kaubalaeva raadioohutuse tunnistuseks, antakse välja pärast 300 -se ja suurema kogumahutavusega kaubalaeva ülevaatust, millele on paigaldatud raadiojaam, sealhulgas päästevahendites kasutatavad raadiojaamad, mis vastavad 1974. aasta SOLAS-e IV peatüki ja muudele asjakohastele nõuetele. Kaubalaeva raadioohutuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm R) on sellele püsivalt lisatud. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri I/12, muudetud GMDSS-i muudatustega; 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 Kaubalaeva ohutuse tunnistus Tunnistuse, mida nimetatakse kaubalaeva ohutuse tunnistuseks, võib välja anda pärast kaubalaeva ülevaatust, mis vastab 1988. aasta SOLAS-e protokolliga muudetud 1974. aasta SOLAS-e II-1, II-2, III, IV ja V peatüki asjakohastele nõuetele ja muudele asjakohastele nõuetele alternatiivina kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistusele, kaubalaeva ohutusvarustuse tunnistusele ja kaubalaeva raadioohutuse tunnistusele. Kaubalaeva ohutuse tunnistuse varustuse nimekiri (vorm C) on püsivalt lisatud. 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 Viljaveo luba ja vilja lastimise käsiraamat Luba antakse laevale, mida lastitakse rahvusvahelise vilja mahtlastina ohutu veo koodeksi eeskirjade kohaselt. Luba lisatakse vilja lastimise käsiraamatule või -raamatusse, mille eesmärki on võimaldada kaptenil täita koodeksi püstuvusnõudeid. 19 74. aasta SOLAS-e eeskiri VI/9; rahvusvahelise vilja mahtlastina ohutu veo koodeksi punkt 3 Kindlustustunnistus või muu rahaline tagatis seoses tsiviilvastutusega õlireostuskahjustuse eest Tunnistus, mis kinnitab kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivust, antakse laevale, mille lastiks on üle 2000 tonni naftat mahtlastina. Selle annab välja või kinnitab laevaregistri riigi asjakohane asutus pärast seda, kui on tehtud kindlaks vastavus CLC-konventsiooni VII artikli lõikega 1. 1969. aasta CLC artikkel VII Kindlustustunnistus või muu rahaline tagatis seoses tsiviilvastutusega punkrikütuse reostuskahjustuse eest Tunnistus, mis kinnitab kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivust konventsiooni kohaselt, antakse laevale kogumahutavusega üle 1000 pärast seda, kui osalisriigi asjakohane asutus on teinud kindlaks, et täidetakse artikli 7 lõike 1 nõudeid. Osalisriigis registreeritud laevale annab sellise tunnistuse või kinnitab seda laevaregistri riigi asjakohane asutus; osalisriigis registreerimata laevale võib selle anda või seda kinnitada osalisriigi asjakohane asutus. Osalisriik võib volitada enda tunnustatud asutust või organisatsiooni punktis 2 viidatud tunnistust välja andma. 2001. aasta punkrikonventsiooni artikkel 7 Kindlustustunnistus või muu rahaline tagatis seoses tsiviilvastutusega õlireostuskahjustuse eest Tunnistus, mis kinnitab kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivust 1992. aasta CLC-konventsiooni kohaselt, antakse laevale, mis veab üle 2000 tonni naftat mahtlastina, pärast seda, kui konventsiooniosalise riigi asjakohane asutus on teinud kindlaks, et täidetakse konventsiooni VII artikli lõike 1 nõudeid. Konventsiooniosalise riigis registreeritud laevale annab sellise tunnistuse või kinnitab seda laevaregistri riigi asjakohane asutus; konventsiooniosalise riigis registreerimata laevale võib selle anda või seda kinnitada konventsiooniosalise riigi asjakohane asutus. 1992. aasta CLC artikkel VII Laiendatud ülevaatuse aruande toimik Puistlastilaevadel ja naftatankeritel on ülevaatuse aruande toimik ja täiendavad dokumendid, mis vastavad resolutsiooni A.744(18) lisa A ja lisa B punktidele 6.2 ja 6.3 – Suunised ülevaatuste laiendatud programmi kohta puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatustel. Märkus: vt nõudeid puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuse aruande toimikule ja täiendavatele dokumentidele, mille viidatakse 2011. aasta ESP-koodeksi A lisa/B lisa A osa/B osa punktides 6.2 ja 6.3. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri XI-1/2; resolutsioon A.744(18) Märkus: 2011. aasta ESP-koo deks peaks jõustuma 1.1.2014 ja asendama resolutsiooni A.744(18) Tahtliku õliheite jälgimise ja juhtimise süsteemi aruanne viimase lastiga mere reisi kohta MARPOL-i I lisa eeskirja 3 punktide 4 ja 5 alusel varustatakse naftatanker , mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, administratsiooni heakskiidetud tahtliku õliheite jälgimise ja juhtimise süsteemiga. Süsteem varustatakse salvestusseadmega, mis tagab heite liitrites meremiili kohta ja kogu heitekoguse või õlisisalduse ja heitekiiruse katkematu salvestamise. Aruandes saab tuvastada kellaaja ja kuupäeva ning seda säilitatakse vähemalt kolm aastat. MARPOL-i I lisa eeskiri 31 Tahtliku õliheite jälgimise ja juhtimise (ODMC) käsiraamat Õliheite jälgimise ja juhtimise süsteemiga naftatanker varustatakse juhenditega süsteemi töö kohta administratsiooni heakskiidetud käsiraamatu kohaselt. MARPOL-i I lisa eeskiri 31; resolutsioon A.496(XII); resolutsioon A.586(14); resolutsioon MEPC.108(49) Informatsioon lasti kohta Kaubasaatja annab kaptenile või tema esindajale enne lastimist lasti kohta asjakohast informatsiooni, mida kinnitatakse kirjalikult. Puistlastilaevadel näidatakse sellises informatsioonis ära lasti tihedus. 1974 . aasta SOLAS-e eeskirjad VI/2 ja XII/10; MSC/Circ.663 Laeva konstruktsioonile juurdepääsu käsiraamat Käesolevat eeskirja kohaldatakse naftatankerite suhtes, mille kogumahutavus on 500 ja rohkem, ning puistlastilaevade suhtes , mille kogumahutavus on 20 000 ja rohkem , mis on määratletud eeskirjas IX/1 ja mis on ehitatud 1. jaanuaril 2006 või pärast seda. Laeva juurdepääsuvahendeid üldiste ja üksikasjalike ülevaatuste tegemiseks ja paksusmõõtmisteks kirjeldatakse administratsiooni heakskiidetud laeva konstruktsioonile juurdepääsu käsiraamatus, mille ajakohastatud eksemplari hoitakse laeval. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-1/3-6 Puitlastilaeva brošüür Selleks et võimaldada kaptenil vältida liigse surve avaldamist laeva konstruktsioonile, on laeval puistlastide lastimiseks ja lossimiseks SOLAS-e eeskirjas VI/7.2 viidatud brošüür. Brošüüri kinnitab administratsioon või kinnitatakse see tema nimel, et näidata vastavalt vajadusele vastavust SOLAS-e eeskirjadega XII/4, 5, 6 ja 7. Alternatiivina eraldi brošüürile võib nõutav informatsioon olla toodud vigastamata laeva püstuvuse brošüüris. 1974. aasta SOLAS-e eeskir jad VI/7 ja XII/8; puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise koodeks (BLU-koodeks) Tanki pesemine toornaftaga ja seadme te käsiraamat (COW-käsiraamat) Naftatanker, mis kasutab tanki toornaftaga pesemise süsteeme, varustatakse töö ja seadme käsiraamatuga, milles on üksikasjalikud andmed süsteemi ja seadme te kohta ja selgitatakse nende töökorda. Selline käsiraamat on administratsiooni rahuldav ja sisaldab kogu informatsiooni, millele viidatakse MARPOL-i I lisa eeskirjas 35. MARPOL-i I lisa eeskiri 35; resolutsioon MEPC.81(43) Seisukorra hindamise kavaga (CAS) vastavuse teade, CAS-i lõpparuanne ja kontrolli register Vastavusteate annab administratsioon naftatankerile, mis on läbinud ülevaatuse seisukorra hindamise kava (CAS) nõuete kohaselt ja mis on leitud olevat vastav nendele nõuetele. Lisaks on pardal CAS -i lõpparuande koopia, mille vaatas administratsioon üle vastavusteate väljaandmiseks, ja vastavusteatele lisatav asjakohase kontrollidokumendi koopia. MA RPOL-i I lisa eeskiri 20 ja 21; resolutsioon MEPC.94(46); resolutsioon MEPC.99(48); resolutsioon MEPC.112(50); resolutsioon MEPC.131(53); resolutsioon MEPC.155(55) Teave vaheruumideks jaotamise ja püstuvuse kohta Naftatankeril, mille suhtes kohaldatakse MARPOL-i I lisa eeskirja 28, on heakskiidetud vorm informatsiooniga lastimise ja lasti jaotuse kohta, mis on vajalik vastavuse tagamiseks käesoleva eeskirjaga, ning andmed laeva võime kohta täita käesoleva eeskirjaga määratud vigastatud laeva püstuvuskriteeriume. MARPOL-i I lisa eeskiri 28 STS-tegevuskava ja STS-tööde register STS-tegevusega seotud naftatankeril on pardal kava, mis näeb ette, kuidas viia läbi STS-tegevusi (STS-tegevuskava) hiljemalt laeva esimese iga-aastase, vahepealse või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse kuupäeval, mis toimub 1. jaanuaril 2011 või pärast seda. Naftatankeri STS-tegevuskava kiidab heaks administratsioon. STS-tegevuskava koostatakse laeva töökeeles. STS-tegevuste registrit hoitakse laeva pardal kolm aastat ja see on ülevaatusteks hõlpsasti kasutatav. MARPOL-i I lisa eeskiri 41 VOC-käitlemisplaan Toornaftat vedaval tankeril, mille suhtes kohaldatakse MARPOL-i VI lisa eeskirja 15.1, on pardal VOC-käitlemisplaan ja ta rakendab seda. MARPOL-i lisa VI eeskiri 15,6 4 Lisaks eespool punktides 1 ja 3 loetletud tunnistustele on mürgiseid vedelkemikaale mahtlastina vedaval laeval vajaduse korral: R ahvusvaheline reostuse vältimise tunnistus mürgiste vedelkemikaalide veoks mahtlastina (NLS-tunnistus) Rahvusvaheline reostuse vältimise tunnistus mürgiste vedelkemikaalide veoks mahtlastina (NLS-tunnistus) antakse pärast MARPOL-i II lisa eeskirja 8 kohast ülevaatust laevale, mis veab mürgiseid vedelikke mahtlastina ja mis teeb mere reise MARPOL-i teiste osaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse. Kemikaalitankerite puhul on tunnistusel laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina ja rahvusvahelisel tunnistusel laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, mis on antud välja vastavalt kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi ja rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi alusel, sama jõud ning neid tunnustatakse samamoodi nagu NLS-tunnistust. MARPOL-i II lisa eeskiri 8 Lastiraamat Laevadel, mis veavad mürgiseid vedelikke mahtlastina, on lastiraamat kas laeva ametliku logiraamatu osana või muul viisil II lisa II liites nimetatud vormis. MARPOL-i II lisa eeskiri 15,2 Menetluste ja kordade käsiraamat (P&A-käsiraamat) Laeval, millel on lubatud vedada mürgiseid vedelikke mahtlastina, on pardal administratsiooni heakskiidetud menetluste ja kordade käsiraamat. MARPOL-i II lisa eeskiri 14; resolutsioon MEPC.18(22) Laeva tegevuskava häireolukorras kahjulikest vedelainetest põhjustatud merereostuse puhul Laeval , mille kogumahutavus on 150 ja rohkem, millel on lubatud vedada kahjulikke vedelaineid mahtlastina, on administratsiooni heakskiidetud laeva merereostuse tegevuskava häireolukorras kahjulike vedel ainete puhul. MARPOL-i II lisa eeskiri 17 5 Lisaks eespool punktides 1 ja 3 loetletud tunnistustele on kemikaalitankeril vajaduse korral Tunnistus laeva vastavusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse tunnistuseks laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, mille näidisvorm on toodud kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi liites, tuleks anda välja pärast rahvusvahelisi mere reise tegeva koodeksi asjakohastele nõuetele vastava kemikaalitankeri esmast või perioodilist ülevaatust. Märkus: koodeks on MARPOL-i II lisa alusel kohustuslik enne 1. juulit 1986 ehitatud kemikaalitankeritele. BCH-koodeksi punkt 1.6; BCH-koodeks, muudetud resolutsiooniga MSC.18(58), punkt 1.6 Rahvusvaheline tunnistus laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse rahvusvaheliseks tunnistuseks laeva kõlblikkusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina, mille näidisvorm on toodud rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina vedamise koodeksi liites, tuleks anda välja pärast rahvusvahelisi mere reise tegeva asjakohase koodeksi nõuetele vastava kemikaalitankeri esmast või perioodilist ülevaatust. Märkus: koodeks on 1974. aasta SOLAS-e VII peatüki ja MARPOL-i II lisa alusel kohustuslik kemikaalitankeritele, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda. IBC-koodeksi punkt 1.5; IBC-kood eks, muudetud resolutsioonidega MSC.16(58) ja MEPC.40(29), punkt 1.5 6 Lisaks eespool punktides 1 ja 3 loetletud tunnistustele on gaasitankeril vajaduse korral Laeva kõlblikkuse tunnistus vedelgaasi veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse tunnistuseks laeva kõlblikkusest vedelgaasi veoks mahtlastina, mille näidisvorm on toodud gaaside mahtlastina vedamise koodeksi liites, tuleks anda välja pärast koodeksi asjakohastele nõuetele vastava gaasitankeri esmast või perioodilist ülevaatust. GC-koodeksi punkt 1.6 Rahvusvaheline laeva kõlblikkuse tunnistus vedelgaasi veoks mahtlastina Tunnistus, mida nimetatakse rahvusvaheliseks tunnistuseks laeva kõlblikkusest vedelgaasi veoks mahtlastina, mille näidisvorm on toodud rahvusvahelises gaaside mahtlastina vedamise koodeksi liites, tuleks anda välja pärast koodeksi asjakohastele nõuetele vastava gaasitankeri esmast või perioodilist ülevaatust. Märkus: koodeks 1974. aasta SOLAS-e VII peatüki alusel kohustuslik gaasitankeritele, mis on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda. 7 Lisaks eespool punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele on kiirlaeval vajaduse korral Kiirlaeva ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse kiirlaeva ohutuse tunnistuseks, mis antakse välja pärast esmase või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamist laevale, mis vastavalt vajadusele vastab 1994. aasta HSC-koodeksi või 2000. aasta HSC-koodeksi nõuetele. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri X/3; 1994 . aasta HSC-koodeksi punkt 1.8; 2000. aasta HSC-koodeksi punkt 1.8 Kiirlaeva tegevusluba Tunnistus, mida nimetatakse kiirlaeva tegevusloaks, antakse laevale, mis vastavalt vajadusele vastab 1994. aasta HSC-koodeksi või 2000. aasta HSC-koodeksi punktides 1.2.2–1.2.7 toodud nõuetele. 1994 . aasta HSC-koodeksi punkt 1.9; 2000. aasta HSC-koodeksi punkt 1.9 8 Lisaks eespool punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele on ohtlikke kaupu vedaval laeval vajaduse korral Tunnistus laeva vastavuse kohta ohtlikke kaupu vedavate laevade erinõuetele Administratsioon annab laevale asjakohase tunnistuse tõendina konstruktsiooni ja seadmete vastavuse kohta 1974. aasta SOLAS-e eeskirja II-2/19 nõuetega. Tunnistuse väljaandmine ohtlike kaupade kohta, välja arvatud tahked ohtlikud kaubad mahtlastina, ei ole nõutav lastide puhul, mis on nimetatud klassina 6.2 ja 7, ning ohtlike kaupade puhul piiratud kogustes. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri II-2/19.4 9 Lisaks eespool punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele on pakendatud ohtlikke kaupu vedaval laeval vajaduse korral Ohtlike kaupade manifest või laadplaan Pakendatud ohtlikke kaupu vedaval laeval on erinimekiri või manifest või laadplaan, kuhu on märgitud IMDG-koodeksis toodud klassifikatsiooni kohaselt pardal olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht. Ohtlikke kaupu tahkel juhul mahtlastina vedaval laeval on nimekiri või manifest, kuhu on märgitud laeva pardal olevad ohtlikud kaubad ja nende asukoht. Üksikasjalikku laadplaani, milles on märgitud kõikide ohtlike kaupade klass ja asukoht pardal, võib kasutada sellise erinimekirja või manifesti asemel. Üks sellise dokumendi koopia tehakse enne väljasõitu sadamariigi asutuse nimetatud inimesele või organisatsioonile kättesaadavaks. 1974. aasta SOLAS- e eeskirjad VII/4.5 ja VII/7-2; MARPOL-i III lisa eeskiri 4 10 Lisaks eespool punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele on INF-lasti vedaval laeval vajaduse korral Rahvusvaheline tunnistus laeva kõlblikkuse kohta INF-lasti veoks INF-lasti vedav laev vastab rahvusvahelise koodeksi nõuetele pakendatud kasutatud tuumkütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutu veo kohta laeval (INF-koodeks) lisaks SOLAS-e eeskirjade muudele kohaldatavatele nõuetele ning sellele tehakse ülevaatus ja antakse rahvusvaheline tunnistus laeva kõlblikkuse kohta INF-lasti veoks. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri VII/16; INF-koodeksi (resolutsioon MSC.88(71)) punkt 1.3 11 Lisaks eespool punktides 1, 2 ja 3 loetletud tunnistustele on tuumalaeval vajaduse korral Vastavalt vajadusele tuumaseadmega kaubalaeva ohutuse tunnistus või tuumaseadmega reisilaeva ohutuse tunnistus kaubalaeva ohutuse tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse asemel. Tuumaseadmega laevale antakse SOLAS-e VIII peatükiga nõutav tunnistus. 1974. aasta SOLAS-e eeskiri VIII/10 Muud tunnistused ja dokumendid, mis ei ole kohustuslikud Eriotstarbelised laevad Eriotstarbelise laeva ohutuse tunnistus Lisaks SOLAS-e tunnistustele, mis on nimetatud eriotstarbeliste laevade ohutuse koodeksi preambuli punktis 7, tuleks eriotstarbelise laeva ohutuse tunnistus anda välja pärast eriotstarbeliste laevade koodeksi punkti 1.6 kohast ülevaatust. Tunnistuse ajalist kehtivust ja kehtivust peaksid reguleerima 1974. aasta SOLAS-e vastavad sätted kaubalaevade kohta. Kui tunnistus antakse eriotstarbelisele laevale , mille kogumahutavus on alla 500, peaks see tunnistus näitama ära, missuguses ulatuses aktsepteeritakse leevendusi punkti 1.2 kohaselt. Resolutsioon A.534(13), muu detud ringkirjaga MSC/Circ.739; 2008. a asta SPS-koodeks (resolutsioon MSC.266(84)), 1974. aasta SOLAS-e eeskiri I/12; 1988. aasta SOLAS-e protokolli eeskiri I/12 Avamere naftapuurseadmete teeninduslaevad Avamere varustuslaeva nõuetele vastavuse tunnistus Nõuetele vastavuse tunnistus tuleks anda, kui ollakse veendunud, et laev vastab 2006. aasta suuniste nõuetele avamere naftapuurseadme varustuslaevade projekteerimise ja ehitamise kohta. Resolutsioon MSC.235(82) Tunnistus laeva kõlblikkuse kohta avamere naftapuurseadme teeninduslaevaks Kui veetakse sellised laste, peaks avamere naftapuurseadme teeninduslaevadel olema laeva kõlblikkuse tunnistus, mis antakse välja dokumendi „Suunised piiratud kogustes ohtlikke ja tervistkahjustavate vedelike veo ja käitlemise kohta mahtlastina avamere naftapuurseadmete teeninduslaevades“ alusel. Kui avamere naftapuurseadme teeninduslaev veab üksnes mürgiseid vedelikke, võib eespool toodud laeva kõlblikkuse tunnistuse asemel anda välja sobivalt kinnitatud rahvusvaheline reostuse vältimise tunnistuse mürgiste vedelkemikaalide veoks mahtlastina. Resolu tsioon A.673(16); MARPOL-i II lisa eeskiri 13(4) Sukeldumissüsteemid Sukeldumissüsteemi ohutuse tunnistus Tunnistuse peaks andma kas administratsioon või selle poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon pärast sukeldumissüsteemi ülevaatust, mis vastab sukeldumissüsteemide ohutuse koodeksi nõuetele. Igal juhul peaks administratsioon kandma täielikku vastutust tunnistuste eest. Resolutsiooni A.536(13) punkt 1.6 Reisijate veoks kasutatav allveesõiduk Reisijate veoks kasutatava allveesõiduki ohutuse vastavuse tunnistus Kohaldatakse allveesõiduki suhtes, mis on kohandatud reisijate veoks ja kavandatud veealuste ekskursioonide tarvis ja milles on reisijate ruumide rõhk üks atmosfäär või sellele ligilähedane. Administratsiooni väljaantud projekteerimis- ja ehitusdokument tuleks lisada ohutuse vastavuse tunnistusele. MSC/Circ.981, muudetud ringkirjaga MSC/Circ.1125 Liuglaevad Liuglaevade ehituse ja seadmete tunnistus Antakse välja pärast liuglaevade ohutuse koodeksi punkti 1.5.1(a) kohast ülevaatust. Resolutsiooni A.373(X) punkt 1.6 Liikur-merepuurtornid Liikur-merepuurtorni ohutuse tunnistus Antakse välja pärast ülevaatust, mis tehakse 1979. aasta liikur-merepuurtornide ehituse ja seadmete ohutuse koodeksi alusel, või seadistele, mis on ehitatud 1. mail 1991 või pärast seda, 1989. aasta puurplatvormide ehituse ja seadmete koodeksi alusel. Resolutsiooni A.414(XI) punkt 1.6; Resolutsiooni A.649(16) punkt 1.6; Resolutsiooni A.649(16), muudetud resolutsiooniga MSC.38(63), punkt 1.6; 2009. aasta MODU-koodeks (resolutsioon A.1023(26)) Lendlaevad (WIG) Lendlaeva ohutuse tunnistus Tunnistus, mida nimetatakse lendlaeva ohutuse tunnistuseks, tuleks anda pärast esmase või tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse lõpetamist laevale, mis vastab lendlaevade ajutistele suunistele. MSC/Circ.1054 punkt 9 Lendlaeva tegevusluba Administratsioon peaks andma tegevusloa, et kinnitada vastavust lendlaeva ajutistele suunistele. MSC/Circ.1054 punkt 10 Müratasemed Müraga seotud ülevaatuse aruanne Kohaldatakse olemasolevate laevade suhtes, mille suhtes ei kohaldata SOLAS-e II-1/3-12. Müraga seotud ülevaatuse aruanne tuleks koostada laeva kohta laevade müratasemete koodeksi kohaselt. Resolutsiooni A.468(XII) punkt 4.3 1 SLS.14/Circ.115, Add.1, Add.2 ja Add.3, vt vabastustunnistuse küsimust. LISA 2 SOLAS-e konverentside vastuvõetud resolutsioonide loetelu 1974. aasta rahvusvaheline konverents inimelude ohutusest merel ( oktoober 1974 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel põhjalik läbivaatamine Resolutsioon 2 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kiire muutmise kord ja jõustumine Resolutsioon 3 Hääleõigus mere sõidu ohutuse komitees muudatuste vastuvõtmisel Resolutsioon 4 1960. aasta ohutuse konverentsi soovitused ja organisatsiooni assamblee resolutsioonid seoses 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel eeskirjadega Resolutsioon 5 Soovitused 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel mõõtühikute süsteemi kasutamise kohta 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel konventsiooniosaliste valitsuste konverents ( mai 1994 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvaheline konverents inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 1974. aasta SOLAS-e konventsiooni laevade ohutu ekspluateerimise kohta IX peatüki rakendamine Resolutsioon 3 Laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise (ISM) koodeksi rakendamine kaubalaevade suhtes , mille kogumahutavus on alla 500 Resolutsioon 4 1974. aasta SOLAS-e konventsiooni alusel kiirendatud vaikiva aktsepteerimise kord erandlikes olukordades Resolutsioon 5 1974. aasta SOLAS-e ko nventsiooni meresõiduohutuse tugevdamise erimeetmete kohta XI peatüki tulevased muudatused 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel konventsiooniosaliste valitsuste konverents ( november 1995 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvaheline konverents inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Tulekustutusseadmed reisilaevade masinaruumides Resolutsioon 3 Evakuatsiooni korraldus laevadel, mis on ehitatud enne 1. juulit 1997 Resolutsioon 4 Maksimaalne evakuatsiooniaeg uutel reisiparvlaevadel Resolutsioon 5 1974. aasta SOLAS-e konventsiooni III peatüki muudatused Resolutsioon 6 Väikese võimsusega juhtraadioseadmed reisiparvlaevade päästeparvedel Resolutsioon 7 Nõuete, suuniste ja tehniliste nõuete väljatöötamine Resolutsioon 8 Hädateated: kohustused ja korrad Resolutsioon 9 Automaatne laeva identifitseerimise transponder-/transiiversüsteemid Resolutsioon 10 Töökeelte kehtestamine laevadel Resolutsioon 11 Tegevuspiirangud reisilaevadel Resolutsioon 12 Reisiinfo salvestid Resolutsioon 13 Lasti kinnitamise seadmed Resolutsioon 14 Reisiparvlaevade püstuvusnõuete regionaalsed kokkulepped 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel konventsiooniosaliste valitsuste konverents ( november 1997 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvaheline konverents inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Muudatuste vastuvõtmine ülevaatuste laiendatud programmile puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatustel (resolutsioon A.744(18)) Resolutsioon 3 Soovitus SOLAS-e eeskirjaga XII/5 vastavuse kohta Resolutsioon 4 Kahe eesmise lastiruumi vahelise veetiheda vertikaalselt gofreeritud põikvaheseina talastiku ja plaadistuse ristlõigete hindamise ja eesmise lastiruumi lubatud koormuse hindamise standardid Resolutsioon 5 Soovitus lastimisseadmete kohta Resolutsioon 6 1974. aasta SOLAS-es l toodud mõiste puistlastilaev tõlgendamine, muudetud 1994. aastal Resolutsioon 7 Laiendatud ülevaatused, mis tehakse enne muudatuste jõustumist Resolutsioon 8 Edasine töö seoses puistlastilaevade ohutusega Resolutsioon 9 Laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise (ISM) koodeksi rakendamine 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel konventsiooniosaliste valitsuste konverents ( detsember 2002 ) Resolutsioon 1 1974. aasta rahvusvaheline konverents inimelude ohutusest merel lisa muudatuste vastuvõtmine Resolutsioon 2 Rahvusvaheline laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi vastuvõtmine Resolutsioon 3 Rahvusvahelise mereorganisatsiooni edasine töö meresõidu turvalisuse parandamisel Resolutsioon 4 1974. aasta SOLAS-e konventsiooni erimeetmete kohta meresõiduohutuse ja turvalisuse parandamiseks XI-1 ja XI-2 peatüki edasised muudatused Resolutsioon 5 Tehnilise koostöö ja abistamise edendamine Resolutsioon 6 Meresõidu turvalisuse parandamise erimeetmete ennetähtaegne rakendamine Resolutsioon 7 Asjakohaste meetmete kehtestamine, et parandada turvalisust laevade, sadamarajatiste puhul, mobiilsete avamere puurplatvormide asukohas ning statsionaarsete ja ujuvplatvormide puhul, mida ei hõlma 1974. aasta SOLAS-e konventsiooni XI-2 peatükk Resolutsioon 8 Turvalisuse parandamine koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga Resolutsioon 9 Turvalisuse parandamine koostöös Maailma Tolliorganisatsiooniga Resolutsioon 10 L aevade kaugtuvastamise ja jälgimise ennetähtaegne rakendamine Resolutsioon 11 Inimfaktoriga seotud aspektid ja meremeeste maaleminek
LISA 3 RESOLUTSIOON M SC . 4 21 ( 9 8 ) (vastu võetud 15. juunil 2017 . a) MUUDETUD 1974 . AASTA RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUS E D MERE SÕIDUOHUTUSE K OMITEE, MEENUTADES Rahvusvahelise Mereorganisa tsiooni konventsiooni artikli 2 8 punkti b , mis käsitleb komitee ülesandeid , SAMUTI MEENUTADES 1974 . aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon ) VIII artikli lõiget b , mis käsitleb konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda , OLLES KAALUNUD oma üheksa kümne kaheksandal istungil konventsiooni muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VI II artikli lõike b punkti i alusel , 1. VÕTAB konventsioon i VIII artikli lõike b punkti iv alusel vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. OTSUSTAB konventsioon i VIII artikli lõike b punkti v i alapunkti 2 ala lõigu bb alusel , et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. j uulil 20 1 9 . aastal , kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandik u konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid , kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest, teatanud peasekretärile , et nad muudatustega ei nõustu ; 3 . PALUB osalisriikide valitsustel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v ii alapunkti 2 kohaselt jõustuvad nimeta tud muudatused 1. j aanuaril 20 20 . aastal, kui need on eelmise punkti 2 kohaselt heaks kiidetud ; 4 . PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v kohaselt edastada kõigi konventsiooni osalisriikide valitsustele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad; 5 . SAMUTI PALUB peasekretäril edastada organisatsiooni liikmetele, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad. LISA II- 1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS, VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA ÜLD SÄTTED Eeskiri 1 . Kohaldamine 1 P unkti 1.1 järel lisatakse uued punktid 1.1.1 ja 1.1.2 järgmises sõnastuses: „1.1.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki B, B-1, B-2 ja B-4 osasid ainult nende laevade suhtes: .1 mille ehitusleping sõlmiti 1. jaanuaril 20 20 või pärast seda, või .2 ehituslepingu puudumisel, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2020 või pärast seda , või .3 mille üleandmine toimub 1. jaanuaril 2024 või pärast seda. 1.1.2 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tagab administratsioon 1. jaanuaril 2009 või pärast seda ehitatud laevade puhul , millele alapunkti 1.1.1 sätted ei kohaldu, et: .1 täidetakse B, B-1, B-2 ja B-4 osades sätestatud nõudeid, mis kohalduvad 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.216(82), MSC.269(85) ja MSC.325(90), II-1 peatüki alusel, ning .2 täidetakse eeskirja 19-1 nõudeid.“ 2 Senine punkt 1.3.4 kustutatakse ning punkti 1.3.3 lõpus asendatakse semikoolon punktiga. 3. P unkt 2 asendatakse alljärgnevaga : „2 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tagab administratsioon enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevadel puhul, et: .1 täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.1(XLV), MSC.6(48), MSC.11(55), MSC.12(56), MSC.13 (57), MSC.19(58), MSC.26(60), MSC.27(61), 1995. aasta SOLAS konverentsi resolutsiooniga 1, MSC.47(66), MSC.57(67), MSC.65(68), MSC.69(69), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.151(78) ja MSC.170(79), II-1 peatüki alusel , ning .2 täidetakse eeskirja 19-1 nõudeid.“ Eeskiri 2. Mõisted 4 P unkt 2 asendatakse alljärgneva ga : „2 laeva keskel – pikkuse ( L ) keskel.“ 5 P unktid 9 ja 10 asendatakse alljärgnevaga : „9 süvis (d) – vertikaalne kaugus kiilujoonest: .1 laeva keskel laevade puhul, millele kohalduvad eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted ning .2 laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse keskpunkt is ( L s ) laevade puhul, millele ei kohaldu eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või pärast seda kõnesoleval veeliinil. 10 suurim vaheruumideks jaotumise süvis ( d s ) – laeva suvise vabapardamärg i süvis.“ 6 P unkt 13 asendatakse alljärgnevaga : „13 diferent – vöörisüvise ja ahtrisüvis e vahe, kui süvised mõõdetakse vastavalt vööri ja ahtri : .1 perpendikulaaride vahel, nagu on määratletud kehtivas rahvusvahelises laadungimärgi konventsioonis, laevade puhul, millele kohalduvad eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted ning .2 äärmiste s punktides laevade puhul, millele ei kohaldu eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või pärast seda i lma kiilukallet arvestamata.“ 7 P unkt 19 asendatakse alljärgnevaga : „19 vaheseintetekk – reisilaevas ülemine tekk : .1 milleni peavaheseinad ja laeva kere ulatuvad veetihedana laevade puhul, millele kohalduvad eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted ning .2 laeva vaheruumideks jaotamise pikkuse ( L s ) punktis, milleni peavaheseinad ja laeva kere ulatuvad veetihedana, ning alumine tekk, millelt reisijate ja laevapere evakueerimist ei takista vesi vee sissevoolu üheski järgus eeskirjas 8 ja käesoleva peatüki B-2 osas määratletud vigastuste korral laevade puhul, millele ei kohaldu eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või pärast seda. Vaheseintete kk võib olla astmeline tekk. Kaubalaevas , millele ei kohaldu eeskirja II-1/1.1.1.1 sätted, kuid mis on ehitatud 1. jaanuaril 2009 või pärast seda, võidakse vaheseintete kina käsitleda vabapardatekki .“ 8 P unkt 26 kustutatakse ning ülejäänud punktide numeratsiooni muudetakse asjakohaselt . B OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS Eeskiri 4. Üldsätted 9 P unkt 1 ja punkti 1 joonealune märkus kustutatakse. 10 Enne punkti 2 lisatakse uued punktid 1 ja 2 järgmises sõnastuses: „1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kohaldatakse B-1 kuni B-4 osades toodud nõudeid reisilaevade suhtes. 2 Kaubalaevade suhtes kohaldatakse B-1 kuni B-4 osades toodud nõudeid järgmiselt: 2.1 B-1 osas: .1 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kohaldatakse eeskirja 5 kaubalaevade suhtes ning eeskirja 5-1 kohaldatakse kaubalaevade , välja arvatud tankerite, suhtes , nagu on määratletud eeskirja I/2 punktis h; .2 Eeskirju 6 kuni 7-3 kohaldatakse kaubalaevade suhtes pikkusega (L) 80 m ja üle selle, kuid kohaldamisalast võib välja jätta kaubalaevad, mille suhtes kohalduvad järgmised õigusaktid ja mille kohta näidatakse, et nad täidavad vastava õigusakti vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvuseeskirju : .1 MARPOL lisa I, kuid B-tüüpi vabapardaga kombineeritud laevad (nagu on määratletud SOLAS eeskirjas II-2/3.14) peavad olema vastavuses eeskirjadega 6 kuni 7-3 * või .2 rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (IBC-koodeks) * või .3 rahvusvaheline koodeks veeldatud gaasi mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta (IGC-koodeks) * või .4 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni eeskirjas 27 toodud vigastatud laeva püstuvusnõuded , mida kohaldatakse kooskõlas resolutsioonidega A.320(IX) ja A.514(13), tingimusel et kaubalaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse eeskirja 27(9), paigaldatakse peamised veekindlad põikivaheseinad selleks, et neid peetaks tõhusaks, resolutsiooni A.320(IX) punkti 12 alapunkti f kohaselt, välja arvatud et tekilasti vedamiseks ettenähtud laevad peavad olema vastavuses eeskirjadega 6 kuni 7-3 või .5 1988. aasta laadungimärgi protokolli eeskirjas 27 toodud vigastatud laeva püstuvusnõuded , välja arvatud et tekilasti vedamiseks ettenähtud laevad peavad olema vastavuses eeskirjadega 6 kuni 7.3 või .6 vaheruumideks jaotamise ja vigastatud laeva püstuvusstandardid , mis on toodud organisatsiooni väljatöötatud muudes õigusaktides ** . 2.2 Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, kohaldatakse B-2 ja B-4 osades toodud nõudeid kaubalaevade suhtes. __________________ * Vt s uunised vigastatud laeva püstuvusnõuete täitmise kontrollimiseks tankeritel (MSC.1/Cric.1461). ** .1 Kuni 100 m pikkusega (L) avamere naftapuurseadme varustuslaevade puhul suunised avamere naftapuurseadme varustuslaevade projekteerimise ja ehitamise kohta, 2006 (resolutsioon MSC.235(82), muudetud resolutsiooniga MSC.335(90)) või .2 Eriotstarbeliste laevade puhul eriotstarbeliste laevade ohutuse koodeks, 2008 (resolutsioon MSC.266(84), muudetud).“ 11 Seniste p unktide 2 kuni 4 numeratsiooni muudetakse asjakohaselt. B- 1 OSA PÜSTUVUS Eeskiri 5. Vigastamata laeva püstuvus 12 Antud pealkirja joonealune märkus kustutatakse ning punktid 1 ja 2 asendatakse alljärgnevaga: „1 Reisilaevad nende suurusest olenemata ja kaubalaevad pikkusega (L) 24 m ja rohkem kreenitakse nende valmimisel . M ääratakse nende tühja laeva veeväljasurve ning piki-, rist- ja püsttelje raskuskese . Lisaks käesolevate eeskirjade muudele kohaldatavatele nõuetele peavad laevad pikkusega 24 m ja rohkem täitma vähemalt 2008. aasta IS-koodeksi A osa nõudeid. 2 Administratsioon võib lubada vabastada kreenikatsest üksiku kaubalaeva, mille püstuvuse põhiandmed on kättesaadavad sõsarlaeva kreenikatse alusel ja mille puhul näidatakse administratsiooni rahuldaval viisil, et usaldusväärset teavet vabastatud laeva püstuvuse kohta on võimalik saada põhiandmetest, mida nõuab eeskiri 5-1. Tühja laeva ülevaatus tehakse lõpetamisel ja laev kreenitakse iga kord, kui sõsarlaevalt saadud andmetega võrreldes ületab tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle 160 m pikkuste ja pikemate laevade korral 1% ja 50 m pikkuste ja lühemate laevade korral 2%, mis määratakse kindlaks vahepikkuste puhul lineaarse interpoleerimisega, või kui leitakse, et kõrvalekalle tühja laeva pikitelje raskuskeskmest ületab 0,5% L-ist .“ 13 P unkt i 5 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „5 Korrapäraste ajavahemike tagant, mis ei ületa viit aastat, tehakse kõikidel reisilaevadel tühja laeva ülevaatus, et kontrollida tühja laeva veeväljasurve ja pikitelje raskuskeskme muutusi. Laev kreenitakse uuesti alati, kui leitakse või eeldatakse, et võrreldes heakskiidetud püstuvus teabega ületab tühja laeva veeväljasurve kõrvalekalle 2% või pikitelje raskuskeskme kõrvalekalle 1% L-ist.“ Eeskiri 5-1. Kaptenile esitatav püstuvus teave 14 Eeskirja pealkirja joonealune märkus asendatakse alljärgnevaga: „ * Vt ka suunised vigastamata laeva püstuvus teabe koostamise kohta (MSC/Circ.456); ja täiendatud juhis kaptenile ohtlike olukordade vältimiseks ebasoodsates ilmastiku- ja mereoludes (MSC.1/Circ.1228). “ 15 E eskir ja 5-1.1 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „1 Kaptenile antakse administratsiooni rahuldav teave, mis on vajalik, et võimaldada tal saada kiiresti ja lihtsalt täpseid juhiseid laeva püstuvusest erinevates töötingimustes. Püstuvusteabe koopia esitatakse administratsioonile. 16 P unkt i 2.1 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „.1 minimaalse ekspluatatsiooni metatsentri kõrguse (GM) ja maksimaalse lubatud diferentsi ning süvise kõverad või tabelid, mis tagab vajadusel asjakohaste vigastamata laeva ja vigastatud laeva püstuvusnõuete täitmise, või vastavad maksimaalse lubatud püsttelje raskuskeskme (KG) ja maksimaalse lubatud diferentsi ning süvise kõverad või tabelid, või nende kõveratega või tabelitega samaväärsed kõverad või tabelid.“ 17 P unktid 3 ja 4 asendatakse alljärgnevaga: „3 Eeskirja 5-1.2 kohaselt nõutav vigastamata laeva ja vigastatud laeva püstuvus teave tuleb esitada koond andmetena süvise ja diferentsi kogu ekspluatatsioonilise vahemiku ulatuses. Kasutatud diferentsiväärtused peavad ühtima kogu laeva pardal kasutamiseks mõeldud püstuvus teabega . Teabest tuleb välja jätta teave, mis ei ole vajalik püstuvuse ja diferentsi piiride määramiseks. 4 Kui vigastatud laeva püstuvus arvutatakse eeskirjade 6 kuni 7-3 kohaselt ning vajadusel eeskirjade 8 ja 9.8 kohaselt, tuleb püstuvuse piirkõver määrata lineaarse interpoleerimisega minimaalse nõutava GM ja iga süvise d s , d p ja d l vahel. Kui erinevate diferentside kohta arvutatakse täiendavad vaheruumideks jaotamise indeksid, esitatakse nende arvutuste miinimumväärtuste põhjal ühe kõver aga . Kui kavatsetakse esitada maksimaalse lubatud KG kõverad, tuleb tagada, et vastavad maksimaalse KG kõverad vastaksid GM lineaarvari eerumise le. 5 Ühe kõvera a lternatiivina võib täiendavate diferentside arvutused teostada ühe ühise GM abil kõigi diferentside puhul iga vaheruumideks jaotamise süvise juures. Iga osaindeksi A s , A p ja A l madalaimaid väärtusi nende diferentside juures kasutatakse seejärel saavutatud vaheruumideks jaotamise indeksi A summeerimisel eeskirja 7.1 kohaselt. Selle tulemusena saadakse üks GM piirkõver GM alusel, mida kasutatakse iga süvise puhul. Koostatakse diferentsi piiride diagramm, mis näitab kasutatud diferentsi vahemikku.“ 18 Senise p unkt i 5 numeratsiooni muudetakse asjakohaselt ning selle sõnastust muudetakse järgmiselt: „6 Kui minimaalse ekspluatatsiooni metatsentri kõrgust (GM) või maksimaalset lubatud KG-d ja süvist ei ole esitatud, peab kapten tagama, et töötingimused ei erine heakskiidetud lastimistingimustest, või kontrollima arvutuste teel, et selle lastimisseisundi puhul on püstuvusnõuded täidetud.“ Eeskiri 6. Nõutava vaheruumideks jaotumise indeks R 19 Punkti 2 sissejuhatav lõik asendatakse alljärgnevaga: „2 Laevade puhul, mille suhtes kehtivad käesoleva osa vigastatud laeva püstuvusnõuded , määratakse tagatav vaheruumideks jaotamise määr kindlaks nõutava vaheruumideks jaotamise indeksi R alusel järgmiselt:“ 20 Punkti 2.2 sissejuhatav lõik asendatakse alljärgnevaga: „.2 80 m pikkuste (L) ja pikemate ning kuni 100 m pikkuste ( L s ) kaubalaevade puhul:“ 21 P unkti 2.3 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „2.3 Reisilaevade puhul: Pardal viibivad isikud R N ˂ 400 R = 0,722 400 ≤ N ≤ 1.350 R = N / 7.580 + 0,66923 1.350 ˂ N ≤ 6.000 R = 0,0369 x Ln (N + 89,048) + 0,579 N ˃ 6.000 R = 1 – (852,5 + 0,03875 x N) / (N + 5.000) kus: N = pardal viibivad isikud kokku.“ 22 P unkt 2.4 kustutatakse. Eeskiri 7. Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A 23 P unkti 1 esimese lause sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „1 Saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A arvutatakse liites osaindeksid A s , A p ja A l , mis on kaalutud nii, nagu näidatud , ja on arvutatud süviste d s , d p ja d l puhul ja määratletud eeskirjas 2, järgmise valemi kohaselt:“ 24 P unktid 2 ja 3 asendatakse alljärgnevaga: „2 A arvutamine peab toimuma vähemalt tasakiilul laeva suurima vaheruumideks jaotamise süvise d s ja osalise vaheruumideks jaotamise süvise d p kohta . Hinnangulist ekspluatatsioonidiferenti võib kasutada väikseima ekspluatatsioonisüvise d l puhul. Kui mis tahes töötingimustes süvise vahemikus d s kuni d l on diferendi muutus võrreldes arvutatud diferendiga suurem kui 0,5% L-ist, tuleb samade süviste, kuid sealhulgas piisavate diferentide kohta esitada üks või mitu A lisaarvutust, nii et kõikide töötingimuste puhul on diferendi erinevus ühes arvutuses kasutatud võrdlusdiferendiga võrreldes väiksem kui 0,5% L-ist . Iga A lisaarvutus peab vastama eeskirjale 6.1. 3 Jääkpüstuvuse kõvera positiivse püstumisõla (GZ) kindlaksmääramisel vee sissevoolu vahejärkudes ja uppumise tasakaaluasendi lõppjärgus peaks kasutatavaks veeväljasurveks olema veeväljasurve vigastamata laeva la stimis seisundis. Kõik arvutused tuleks teha laeva vaba diferen di juures. Eeskiri 7-1. Teguri P i arvutamine 25 P unktis 1 asendatakse keskmi s e põiksuunali s e vahemaa tähise kohta käiv tekst alljärgnevaga: „b = keskmine põiksuunaline vahemaa meetrites, mida mõõdetakse täisnurga all keskjoonest suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel kereplaadistuse ja eeldatava vertikaaltasandi vahel, mis asub pikisuunaliste piirete vahel, mida kasutatakse teguri p i arvutamisel, ja mis asub vaadeldava pikivaheseina kõikide või osade välisosade puutejoonel või on nendega ühine. See vertikaaltasand on niimoodi orienteeritud, et keskmine põiksuunaline vahemaa kereplaadistuseni on maksimaalne, kuid mitte suurem kui kahekordne vähim kaugus tasapinna ja kereplaadistuse vahel. Kui pikivaheseina ülemine osa on allpool suurimat vaheruumideks jaotamise laadveeliini, siis eeldatakse, et b kindlaksmääramiseks kasutatav vertikaaltasand ulatub ülespoole suurima vaheruumideks jaotamise veeliinini. Igal juhul ei ole b suurem kui B/2.“ Eeskiri 7-2. Teguri s i arvutamine 26 P unktid 2 kuni 4.1.2 asendatakse alljärgnevaga: „2 Reisilaevade puhul ning ülevooluseadmetega varustatud kaubalaevade puhul võetakse t eguri ks s intermediate , i väiksem s-teguritest, mis saadakse kõikidest vee sissevoolu järkudest, sealhulgas õigekstrimmimise eelne järk, kui seda on, ja see arvutatakse järgmiselt: kus GZ max ei tohi olla suurem kui 0,05 m ja ulatus ( range ) mitte suurem kui 7°. s intermediate , i = 0, kui vahekreeninurk ületab 15º reisilaevade puhul ja 30º kaubalaevade puhul . Ülevooluseadmetega varustamata kaubalaevade puhul on tegur s intermediate , i võrdne ü hega , välja arvatud juhul, kui administratsioon leiab, et püstuvus vee sissevoolu vahejärkudes võib olla ebapiisav, millisel juhul peaks nõudma edasist uurimist. Reisilaevade ja kaubalaevade puhul, mis on varustatud ülevooluseadme tega , ei ületa õigekstrimmimise aeg 10 minutit. 3 Tegur s final , i saadakse järgmise valemi abil: s final, i = GZ max TGZ max × Range TRange 1 4 kus: GZ max ei tohi olla suurem kui TGZ max ; Range ei tohi olla suurem kui TRange ; TGZ max = 0,20 m reisiparvlaevade puhul iga vigastus , mis puudutab veeremiruume; TGZ max = 0,12 m muudel juhtudel; TRange = 20° reisiparvlaevade puhul iga vigastus , mis puudutab veeremiruume; TRange = 16° muudel juhtudel; K = 1 kui θ e ≤ θ min ; K = 1 kui θ e ≥ θ max ; K= θ max - θ e θ max - θ min muudel juhtudel kus: θ min on 7° reisilaevade ja 25° kaubalaevade puhul ning θ max on 15° reisilaevade ja 30° kaubalaevade puhul. 4 Tegurit s mom,i kohaldatakse üksnes reisilaevade suhtes (kaubalaevade puhul on s mom,i üks) ja see arvutatakse lõpliku tasakaalu tingimustes järgmise valemi abil: Smom, i= (GZmax-0,04)×Displacement Mheel kus: Displacement (v eeväljasurve ) on vigastamata laeva veeväljasurve vastaval süvisel ( d s , d p või d l ) ; M heel on maksimaalne eeldatav kallutusmoment, mis arvutatakse alapunkti 4.1 kohaselt, ja s mom,i ≤ 1 4.1 Kallutusmoment M heel arvutatakse järgmiselt: M heel = maximum ( M passenger või M wind või M survivalcraft ) 4.1.1 M passenger on reisijate liikumisest tulenev maksimaalne eeldatav kallutusmoment ja see saadakse järgmiselt: M passenger = (0,075· N p )·(0,45· B ) ( tm ) kus: N p on maksimaalne lubatud reisijate arv pardal töötingimustes, mis vastab vaadeldavale suurimale vaheruumideks jaotamise süvisele, ja B on laeva laius , nagu on määratletud eeskirjas 2.8 . Alternatiivina võib kallutusmomen di arvutada eeldusel, et reisijate jaotus on 4 inimest ruutmeetri kohta kasutatavatel tekialadel laeva mõlema külje suunas tekkidel, kus asuvad kogunemiskohad, ja sellisel viisil, et nad tekitavad kõige ebasoodsama kallutusmomendi. Selle puhul eeldatakse reisija kaaluks 75 kg. 4.1.2 M wind on maksimaalne eeldatav tuule moment vigastuse olukorras: M wind = (P × A × Z) / 9 . 806 ( tm ) kus: P = 120 N/m 2 ; A = laeva külgmine purjepind; Z = kaugus laeva külgmise purjepinna keskelt T/2-ni ning T = asjakohane süvis ( d s , d p või d l ) . “ 25 P unkti 5 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „5 Asümmeetriline vee sissevool hoitakse tõhusate seadmetega minimaalsena. Kui on vaja korrigeerida suuri kreeninurki, on kasutatavad vahendid võimaluse korral isetoimivad, kuid õigeks trimmimise seadmete juhtseadmete olemasolu korral on nad tööle rakendatavad reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemalt. Need seadmed koos oma juhtseadmetega peavad olema administratsiooni jaoks vastuvõetavad * . Laeva kaptenile antakse sobiv teave laeva õigeks trimmimise seadmete kasutamise kohta __________________ * Vt muudetud soovitused ülevooluseadmete töö hindamiseks, mis võeti vastu organisatsiooni resolutsiooniga MSC.362(92) ja mida võidakse edaspidi muuta. “ 28 Punkti 5.2 sissejuhatav lõik asendatakse alljärgnevaga: „5.2 Teguri s i väärtuseks võtta null nendel juhtudel, kui vajumist, kreeni ja trimmi arvesse võttes ulatub viimane veeliin üle:“ 29 P unkt 5.3 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „5.3 Teguri si väärtuseks tuleb võtta null, kui vajumist, kreeni ja trimmi arvesse võttes toimub vee sissevoolu vahejärgus või laeva uppumise lõppjärgus alljärgnev : .1 vesi ulatub II-2 peatükiga vastavuse tagamiseks kavandatud vertikaalse pääsuluugini reisilaeva vaheseintete kil ja kaubalaeva vabapardatekil ; .2 veetihedate uste, õigeks trimmimise seadmete tööks kavandatud juhtseadmed, reisilaeva vaheseinteteki ja kaubalaeva vabapardateki vaheseintest kõrgemal veetiheduse tagamiseks kavandatud torustiku või ventilatsioonikanalite klapid muutuvad kättesaamatuks või kasutuskõlbmatuks ning .3 läbi veetiheda te piirete viidud torustiku või ventilatsioonikanalite osa, mis asub eeldatavalt vigastusjuhtumiga hõlmatud alal ja ulatub vette, kui selle tulemusena võib toimuda vee progresseeruv sissevool laevaruumidesse, mis eeldatavalt ei ole veega üle ujutatud . “ 30 P unkt 5.5 asendatakse alljärgnevaga: „5.5 Arvestada ei tule avasid, mis suletakse veetihedate manluugi kaante ja kraeta luukide, kaugjuhitavate veetihedate liuguste, mitteavanevate pardailluminaatorite ja veetihedate pääsuuste ja veetihedate luugikaante abil, mida tuleb hoida merel suletuna ; see ei kehti punktis 5.3.1 ettenähtud juhul .“ Eeskiri 8. Reisilaeva püstuvuse erinõuded 31 P unktide 1 ja 2 ning punkti 3 sissejuhatava lõigu sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „1 Reisilaevas, mis on kavandatud vedama 400 või rohkem inimest tehakse veetihe vaheruumideks jaotamine põrkevaheseinast ahtri pool nii, et s i = 1 vigastuse puhul, mis hõlmab kõiki laevaruume 0,08 L ulatuses vööriperpendikulaarist mõõdetu na kolme lastimistingimuse puhul, mida kasutat akse saavutatud vaheruumideks jaotamise indeksi A arvutamiseks. Kui saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A arvutatakse erinevate diferentide kohta, peab see nõue olema täidetud ka nende lastimistingimuste puhul. 2 Reisilaev, mis on kavandatud vedama 36 või rohkem inimest, peab olema võimeline pidama vastu vigastusele piki pardaplaadistust punktis 3 nimetatud ulatuses. Vastavus käesoleva eeskirjaga tuleb saavutada näidates, et eeskirjas 7-2 määratletud s i ei ole väiksem kui 0,9 kolme lastimistingimuse puhul, mida kasutatakse saavutatud vaheruumideks jaotamise indeksi A arvutamiseks. Kui saavutatud vaheruumideks jaotamise indeks A arvutatakse erinevate diferentide kohta, peab see nõue olema täidetud ka nende lastimistingimuste puhul . 3 Vigastuse ulatus, mida eeldatakse punktiga 2 vastavuse tõendamisel, sõltu b nii pardal viibivate isikute arvust kui ka L-ist nii, et: 32 P unkt 3.2 asendatakse alljärgnevaga: „.2 kui tuleb vedada 400 või rohkem inimest, tuleb eeldada vigastust pikkusega 0,03 L , kuid mitte väiksemat kui 3 m mis tahes kohas piki pardaplaadistust koos 0,1 B sissepoole tungimisega, kuid mitte väiksemat kui 0,75 m mõõdetuna laeva küljest sissepoole keskjoone suhtes täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel;“ 33 P unkt 3.4 asendatakse alljärgnevaga: „.4 kui veetakse 36 inimest, eeldatakse vigastuse pikkuseks 0,015 L , kuid mitte vähem kui 3 m koos 0,05 B sissepoole tungimisega, kuid mitte vähem kui 0,75 m, ning“ Eeskiri 8-1. Süsteemi suutlikkus ja operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud avariid reisilaevadel 2 Oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korral 34 Senine s õnastus asendatakse alljärgnevaga: „Reisilaev projekteeritakse nii, et eeskirjas II-2/21.4 nimetatud süsteemid jäävad toimima, kui laevas ujutatakse üle üksik veetihe laevaruum.“ 3 Operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud avariid 35 Senine s issejuhatava lõigu sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „Operatiivteabe andmiseks kaptenile ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse pärast vee sissevooluga seotud avariid, on reisilaevadel :“ 36 Eeskirja joonealune märkus asendatakse alljär gn evaga: „ * Vt suuniseid reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse omal jõul või puksiiris (MSC.1/Circ.1400) ja muudetud suuniseid reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse (MSC.1/Circ.1532). “ B-2 OSA VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE, VEETIHEDUS JA ILMASTIKUKINDLUS Eeskiri 9. Reisilaevade ja kaubalaevade, välja arvatud tankerid, topeltpõhjad 37 P unkt 3 asendatakse alljärgnevaga: „3.1 Topeltpõhja sisse tühjendamiseks ehitatud väikesed kaevud ei ulatu vajalikust rohkem allapoole. Vertikaalkaugus sellise kaevu põhjast kiilujoonega kattuva tasandini ei ole mingil juhul väiksem kui h/2 või 500 mm olenevalt sellest, kumb on suurem, või tuleb näidata laeva selle osa vastavust käesoleva eeskirja punktile 8. 3.2 Administratsioon võib lubada muid kaevusid (nt määrdeõli jaoks peamasinate all), kui ta on veendunud, et nende paigutus tagab käesolevale eeskirja kohase topeltpõhjaga samaväärse kaitse. 3.2.1 80 m pikkuse ja pikema kaubalaeva või reisilaeva puhul tuleb tõendada samaväärse kaitse olemasolu näidates, et laev peab vastu punktis 8 nimetatud põhja vigastustele. Teise võimalusena võivad kaevud määrdeõli jaoks peamasinate all eenduda kaugusega h määratud piirijoone all olevasse topeltpõhja tingimusel, et vertikaalkaugus sellise kaevu põhjast kiilujoonega kattuva tasandini ei ole väiksem kui h/2 või 500 mm olenevalt sellest, kumb on suurem. 3.2.2 Alla 80 m pikkusega kaubalaevade puhul pea vad seadmed tagama administratsiooni jaoks rahuldava ohutuse taseme.“ 38 P unktid 6 kuni 8 asendatakse alljärgnevaga: „6 80 m pikkuse ja pikema kaubalaeva või reisilaeva osa, kuhu ei ole topeltpõhja ehitatud punktide 1, 4 või 5 kohaselt, nagu on märgitud punktis 2, peab vastu punktis 8 nimetatud põhja vigastustele laeva selles osas. Alla 80 m pikkusega kaubalaevade puhul pea vad alternatiiv sed seadmed tagama administratsiooni jaoks rahuldava ohutuse taseme . 7 Ebatavaliste põhjaseadmetega 80 m pikkuse ja pikema kaubalaeva või reisilaeva puhul tõestatakse, et laev suudab vastu pidada punktis 8 nimetatud põhjavigastusele. Alla 80 m pikkusega kaubalaevade puhul peavad alternatiivsed seadmed tagama administratsiooni jaoks rahuldava ohutuse taseme. 8 Vastavus punktide le 3.1, 3.2.1, 6 või 7 saavutatakse näidates, et eeskirja 7-2 kohaselt arvutatud s i ei ole väiksem kui 1 kõikides töötingimustes põhja vigastus e korral alapunktis .2 nimetatud ulatuses mis tahes asendis laeva kahjustatud osa s : .1 Selliste ruumide üleujutamine ei muuda avariienergia- ja valgustus-, siseside -, signaal- või muid avariiseadmeid laeva muudes osades kasutuskõlbmatuks. .2 Vigastuse eeldatav ulatus on järgmine: 0,3 L laeva vööri perpendikulaarist Laeva muu osa Pikiulatus 1/3 L 2/3 või 14,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem 1/3 L 2/3 või 14,5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Põikiulatus B/6 või 10 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem B/6 või 5 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem Püstulatus , mõõdetuna ki i lujoonelt B/20, kuid vähemalt 0,76 m ja mitte üle 2 m B/20 , kuid vähemalt 0,76 m ja mitte üle 2 m .3 Kui alapunktis .2 nimetatud maksimaalsest vigastusest väiksema ulatusega vigastus põhjustaks raskema seisundi, tuleks sellist vigastust arvesse võtta. “ Eeskiri 10. Veetihedate vaheseinte ehitamine 39 P unkt i 1 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „1 Veetihedad vaheruumideks jaotamise põiki- või pikivaheseinad ehitatakse eeskirjas 2.17 nimetatud mõõtudega. Igal juhul on veetihedad vaheruumideks jaotamise vaheseinad suutelised taluma reisilaevade puhul vähemalt vaheseintete kini ja kaubalaevade puhul vähemalt vabapardatekini ulatuvast veesambast põhjustatud rõhku.“ Eeskiri 12. Piik ja masinaruumi vaheseinad, võllitunnelid jne 40 P unkt 1 asendatakse alljärgnevaga: „1 Paigaldatakse põrkevahesein, mis on veetihe reisilaevade vaheseintete kini ja kaubalaevade vabapardatekini. See vahesein asub vööriperpendikulaarist kaugusel, mis ei ole väiksem kui 0,05 L või 10 m, olenevalt sellest, kumb on väiksem ning kui administratsioon ei ole lubanud teisiti , siis mitte rohkem kui 0,08 L või 0,05 L + 3 m kaugusel, olenevalt sellest, kumb on suurem. 2 Laev projekteeritakse nii, et eeskirja 7-2 kohaselt arvutatud s i ei ole väiksem kui 1 suurimal vaheruumideks jaotumise süvisel lastimisseisundis, tasakiilul või vööridiferendi lastimistingimustel, kui laeva põrkevaheseinast vööri poole jääv asse mis tahes osasse voolab vesi sisse ilma vertikaalsete piiranguteta.“ 41 P unktid 2 kuni 10 asendatakse alljärgnevaga: „3 Kui laeva mis tahes osa ulatub allpool veeliini vööriperpendikulaarist ettepoole, nt pirnvöör, mõõdetakse punktis 1 sätestatud kaugused punktist, mis asub kas: .1 sellise esileulatuva osa keskel; .2 0,015 L kaugusel vööriperpendikulaarist eespool või .3 3 m kaugusel vööriperpendikulaarist eespool, olenevalt sellest, kumb annab väikseima mõõtmistulemuse. 4 Vaheseinas võivad olla astmed või orvad, tingimusel et nad on punktis 1 või 3 ettenähtud piirides. 5 Reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamal ei paigaldata põrkevaheseina uksi, pääsuluuke, pääsuavasid, ventilatsioonitorusid ega muid avasid. 6 .1 P õrkevaheseinast võib viia reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamal läbi mitte rohkem kui ühe toru vöörpiigi tangis oleva vedeliku jaoks, tingimusel et toru on varustatud kinnikeeratava klapiga, mida saab juhtida reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemalt, ning klap p asub vöörpiigi sees põrkevaheseina kül jes ; see ei kehti 6.2 nimetatud juhul . Administratsioon võib siiski lubada selle klapi paigaldamist põrkevaheseina ahtripoolele, tingimusel et klapp on kõigis töötingimustes kergesti juurdepääsetav ja ruum, kus see asub, ei ole lastiruum. Kaubalaevade puhul võib toru teise võimalusena olla varustatud liblikklapiga , mida sobivalt toetab tugi pind või äärik, ning mida saab juhtida vabapardatekist kõrgemalt. Kõik klapid on terasest, pronksist või muust heakskiidetud kõrgtugevast materjalist. Harilikust malmist või samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud. 6 .2 Kui vöörpiik on jaotatud kahe erineva vedeliku hoidmiseks, võib administratsioon lubada viia põrkevaheseinast allpool läbi reisilaeva vaheseintete ki ja kaubalaeva vabapardateki kaks toru, millest kumbki on paigaldatud punkti 6 .1 kohaselt, tingimusel et administratsioon on veendunud, et teise toru paigaldamisele puudub teostatav alternatiiv ja säilitatakse laeva ohutus vöörpiigi täiendavat vaheruumideks jaotamist arvesse võttes. 7 Kui laeval on pikk vööri pealisehitis, pikendatakse põrkevaheseina ilmastikukindlana tekini reisilaeva vaheseintete ki ja kaubalaeva vabapardateki kohal. Pikendust ei pea ehitama otse allpool oleva vaheseina kohale, tingimusel et kõik pikenduse osad, sealhulgas selle külge kinnitatud rambi osad asuvad punktis 1 või 3 ettenähtud piirides, välja arvatud punktiga 8 lubatud erand, ja astme moodustav osa tekist on tehtud tõhusalt ilmastikukindlaks. Pikenduse paigaldamisel välistatakse võimalus, et vööriukse või rambi osa vigastuse või ärakukkumise korral vigastab see pikendust või rampi . 8 Kui vööriuksed on paigaldatud ja kaldlaadramp moodustab põrkevaheseina pikenduse osa reisilaeva vaheseintete ki ja kaubalaeva vabapardateki kohal, on ramp kogu pikkuses ilmastikukindel. Kaubalaevadel võib see osa rambist, mis on rohkem kui 2,3 m vabaparda tekist ülevalpool, ulatuda ettepoole punktis 1 või 3 nimetatud piirist. Eespool toodud nõuetele mittevastavaid rampe ei loeta põrkevaheseina pikenduseks. 9 Avade arv põrkevaheseina pikenduses vabapardateki kohal on laeva projektile ja normaalsele kasutusele vastavalt minimaalne. Kõiki neid avasid peab saama ilmastikukindlalt sulgeda. 10 Vaheseinad paigaldatakse nii, et nad eraldavad masinaruumi eesmistest ja tagumistest lasti- ja eluruumidest, ning nad tehakse veetihedaks kuni reisilaeva vaheseintete kini ja kaubalaeva vabapardatekini . Samuti paigaldatakse a hterpiigi vahesein ja tehakse see kuni vaheseintete kini või vabapardatekini veetihedaks. Ahterpiigi vahesein võib siiski ulatuda astmeliselt vaheseintete kist või vabapardatekist allapoole, tingimusel et laeva ohutustase vaheruumideks jaotamise osas sellega ei vähene. 11 Igal juhul on dedvudi torud ümbritsetud keskmise suurusega veetihedate ruumidega. Reisilaevades asub dedvudseadme tihend veetihedas võllitunnelis või muus veetihedas ruumis, mis on eraldatud dedvudi toru ruumist ja on sellise suurusega, et kui selle ujutab üle dedvudseadme tihendi kaudu lekkinud vesi, ei täitu vaheseintetekk veega. Kaubalaevades võidakse administratsiooni äranägemisel võtta muid meetmeid, et minimeerida vee laeva tungimise ohtu dedvudi toru seadmete vigastuse korral. “ Eeskiri 13. Avad reisilaevade veetihedates vaheseintes vaheseintete kist madalamal 42 P unkt i 11.1 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „11.1 Kui šahtid või tunnelid viiakse juurdepääsu tagamiseks laevapere eluruumidest masinaruumidesse , torustiku jaoks või muul põhjusel läbi veetihedate vaheseinte, on nad veetihedad ja vastavad eeskirja 16-1 nõuetele . Juurdepääs vähemalt iga sellise tunneli või šahti ühte otsa, kui seda kasutatakse merel läbipääsuna, läheb läbi šahti, mis ulatub veetihedana kõrguseni, mis on piisav võimaldamaks pääsu vaheseintetekist kõrgemal. Juurdepääs šahti või tunneli teise otsa võib minna läbi veetiheda ukse, mille tüübi määrab selle asukoht laevas. Sellised šahtid või tunnelid ei ulatu läbi esimese vaheruumideks jaotamise vaheseina põrkevaheseinast ahtri pool .“ Eeskiri 15. Avad laevakere plaadistuses vaheseintete kist madalamal reisilaevadel ja vabapardatekist madalamal kaubalaevadel 43 P unktid 4 ja 5.1 asendatakse alljärgnevaga: „4 Tõhusad hingedega sisemised illuminaatorite tormikaaned, mis on paigaldatud nii, et neid saab hõlpsasti ja tõhusalt sulgeda ja kinnitada veetihedalt, paigaldatakse kõikidele pardailluminaatoritele, välja arvatud ahtri pool ühel kaheksandikul laeva pikkusest vööriperpendikulaarist ja vaheseintetekist paralleelsena tõmmatud joone kohal laeva küljel, mille madalaim punkt on kõrgusel 3,7 m pluss 2,5% laeva laiusest suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal, kus illuminaatori tormikaaned võivad olla reisijate eluruumides teisaldatavad, kui kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooniga ei nõuta illuminaatori tormikaante püsivat kinnitamist nende nõuetekohasesse asendisse. Sellised teisaldatavad illuminaatorite tormikaaned kinnitatakse vastavate pardailluminaatorite kõrvale . 5.1 Pardailluminaatorit ei paigaldata ruumidesse, mis on ette nähtud üksnes lasti vedamiseks.“ 44 P unkt i 8.2.1 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „8.2.1 Kehtiva rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni nõuete kohaselt varustatakse väljavool, mis viiakse läbi laevakere plaadistuse ruumidest, mis asuvad reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamal, kas ühe automaatse tagasilöögiklapiga, millel on kindel vahend selle sulgemiseks reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemal, või kahe automaatse tagasilöögiklapiga, millel ei ole kindlat sulgemisvahendit, tingimusel et sees olev klapp asub suurima vaheruumideks jaotamise süvise kohal ja on alati töötingimustes ülevaatuseks juurdepääsetav ; see ei kehti punktis 8.3 nimetatud juhul . Kui paigaldatakse kindla sulgemisvahendiga klapp, on selle käitamiskoht reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemal alati kergesti juurdepääsetav ja see on varustatud vahenditega, mis näitavad, kas klapp on avatud või suletud.“ 45 P unkt i 8.4 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „8.4 Liikuvad osad, mis lähevad läbi laevakere plaadistuse suurima vaheruumideks jaotamise süvise all, varustatakse administratsioonile vastuvõetava veetiheda tihendusseadmega. Seesmine tihend asub sellise suurusega veetihedas ruumis, et üleujut us e korral ei ujutata reisilaeva vaheseintete kki ja kaubalaeva vabapardatekki üle. Administratsioon võib nõuda, et kui selline ruum ujutatakse üle, peab põhiline või avariienergia ja valgustus, siseside , signaalid või muud avariiseadmed laeva muudes osades jääma kasutatavaks .“ Eeskiri 16. Veetihedate uste, pardailluminaatorite jne konstruktsioon ja esmane katsetamine 46 Eeskirja pealkiri asendatakse alljärgnevaga: „ Eeskiri 16. Veetihedate sulgude konstruktsioon ja esmane katsetamine. “ 47 P unktid 1 ja 2 asendatakse alljärgnevaga: „1.1 Kõikide käesolevas eeskirjas viidatud veetihedate sulgude, näiteks uste, luukide, pardailluminaatorite, laevatreppide ja parda-lastiluukide, klappide, torude, tuharennide ja prügirennide projekt, materjalid ja konstruktsioon peavad olema administratsiooni jaoks rahuldavad . 1.2 Sellised klapid, uksed, luugid ja mehhanismid on sobivalt märgistatud, et tagada nende õige kasutamine maksimaalse ohutuse tagamiseks. 1.3 Vertikaalsete veetihedate uste raamid on ilma põhjasooneta, kuhu võib koguneda mustus ja mis takista ks ukse korralikku sulgumist. 2 V eetihedaid uksi ja luuke katsetatakse veesambast tuleneva veerõhuga, mida nad võivad taluda laeva uppumise lõppjärgus või vee sissevoolu vahejärgus. Kaubalaevade puhul, millele ei kehti vigastatud laeva püstuvusnõuded , katsetatakse veetihedaid uksi ja luuke veesambast tuleneva veerõhuga, mida mõõdetakse ava alumisest servast ühe meetrini vabapardateki kohal. Kui ei toimu üksikute uste ja luukide katsetamist isolatsiooni või viimistluselementide võimaliku vigastamise tõttu, võidakse üksikute uste ja luukide katsetamine asendada igat tüüpi ja suurusega ukse ja luugi prototüübi survekatsega, mille katsesurve vastab vähemalt kavandatud asukoha jaoks nõutavale veesambale. Prototüübi katse tehakse enne uste või luukide paigaldamist. Paigaldusmeetod ja -kord uste või luukide paigaldamiseks laeva pardal vastab prototüübi katse paigaldusmeetodile ja -korrale. Laeva pardale paigaldamisel kontrollitakse iga ukse või luugi nõuetekohast paigalduspinda vaheseina, raami ja ukse vahel või teki, krae ja luugi vahel. “ Eeskiri 16-1. Veetihedate tekkide, šahtide jne konstruktsioon ja esmane katsetamine 48 P unktid 2 ja 3 asendatakse alljärgnevaga: „2 Kui reisilaevas konstruktsiooni läbiv ventilatsioonišaht läheb läbi vaheseintete ki veetiheda ala, peab šaht vastu pidama veerõhule, mis võib šahtis tekkida pärast maksimaalse lubatud kreeninurga arvesse võtmist eeskirja 7-2 kohaselt. 3 Kui reisiparvlaevas osa vaheseintete ki läbimisest või kogu läbimine on peaveeremitekil, peab šaht vastu pidama veeremitekil oleva vee sisemisest liikumisest (loksumisest) tekkivale löögisurvele.“ Eeskiri 17. Reisilaevade veekindlus vaheseintetekist kõrgemal 49 Punkti 3 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „3 Pealisehitistes lõppeva id õhutorusid, mi llele ei ole paigaldatud veetihedaid sulgemisvahendeid, loetakse eeskirja 7-2.6.1.1 kohaldamisel kaitseta avadeks .“ B-4 OSA PÜSTUVUSE HOIDMINE Eeskiri 19. Teave hukkumatuse kohta 50 P unkt 2 kustutatakse ning ülejäänud punktide numeratsiooni muudetakse vastavalt. 51 E eskirja 19 järel lisatakse uus eeskiri 19-1 alljärgnevas sõnastuses: „ Eeskiri 19-1. Reisilaeva hukkumatuse õppus ed 1 Käesolevat eeskirja kohaldatakse reisilaevade suhtes, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2020, 1. jaanuaril 2020 või pärast seda. 2 Laeva hukkumatuse õppus toimub vähemalt iga kolme kuu järel. I gal õppusel ei pea osalema terve laevapere, vaid ainult need laevapere liikmed, kellel on laeva hukkumatusega seotud kohustused. 3 Laeva hukkumatuse õppuse stsenaariume muudetakse igal õppusel, nii et hädaolukorra tingimusi simuleeritakse erinevate vigastuste tingimustes ning õppus viiakse läbi nii, nagu oleks tegemist tegeliku hädaolukorraga. 4 Laeva hukkumatuse õppus hõlmab: .1 laeva hukkumatusega seotud kohustustega laevapere liikmete ilmumist punktidesse ja laevahäirete kavas kirjeldatud ülesanneteks ettevalmistumist eeskirja III/8 nõuete kohaselt; .2 laeva hukkumatuse teabe ja vigastatud laeva püstuvusarvuti , kui see on pardale paigaldatud , kasutamist , et hinnata püstuvust simuleeritud vigastuse tingimustes; .3 sideühenduse loomist laeva ja olemasoleva kaldatoetuse vahel; .4 veetihedate uste ja muude veetihedate sulgude käsitsemist; .5 pädevuse tõestamist vee sissevoolu tuvastamise süsteemide kasutamisel, kui need on paigaldatud, vastavalt laevahäirete kavas kirjeldatud ülesannetele; .6 pädevuse tõestamist ülevooluseadmete ja õigeks trimmimise süsteemide kasutamisel, kui need on paigaldatud, vastavalt laevahäirete kavas kirjeldatud ülesannetele; .7 pilsipumpade käsitsemist ning pilsihäirete ja automaatsete pilsipumpade käivitussüsteemide kontrollimist ning .8 juhendamist vigastuste ülevaatuse tegemiseks ja laeva hukkumatuse süsteemide kasutamiseks. 5 Vähemalt üks laeva hukkumatuse õppus igal aastal hõlmab kaldatoetuse aktiveerimist, kui toetust osutatakse eeskirja II-1/8-1.3 kohaselt, et hinnata püstuvust simuleeritud vigastuse tingimustes. 6 Igale laevapere liikmele, kellel on laeva hukkumatusega seotud kohustused, tutvustatakse tema kohustusi ja teavet hukkumatuse kohta enne reisi algust. 7 Iga laeva hukkumatuse õppuse kohta tehakse kanne samal viisil, nagu on eeskirja III/19.5 kohaselt ette nähtud teiste õppuste puhul.“ 52 Eeskirja 20 senine pealkiri ja punkt 1 asendatakse alljärgnevaga: „ Eeskiri 20. Laevade lastimine 1 Laeva lastimise lõppedes ja enne selle väljumist määrab kapten laeva trimmi ja püstuvuse ning teeb samuti kindlaks ja registreerib, et laev on püstiasendis ja täidab asjakohaste eeskirjade püstuvuskriteeriume . Laeva püstuvus määratakse alati arvutuste teel või tagades, et laev on lastitud heakskiidetud püstuvusteabe raames ühe eelhinnatud lastimistingimus t e kohaselt. Administratsioon võib lubada sellel eesmärgil kasutada elektroonilist lastimis- ja püstuvusarvutit või samaväärseid vahendeid.“ Eeskiri 21. Veetihedate uste jne perioodiline käitamine ja ülevaatus reisilaevades 53 P unkt 1 asendatakse alljärgnevaga: „1 Iga nädal toimuvad veetihedate uste, pardailluminaatorite, klappide ja piigartite sulgurmehhanismide, tuharennide ja prügirennide töökatsetused . Laevades, mille reis kestab kauem kui ühe nädala, korraldatakse täiskomplekt töökatsetusi enne reisi algust ja muud katsetused seejärel reisi ajal vähemalt üks kord nädalas .“ 54 P unkt 4 asendatakse alljärgnevaga: „4 Kõikide käesoleva eeskirjaga nõutavate töökatsetuste ja ülevaatuste kohta tehakse kanne logiraamatusse koos võimalike leitud puuduste üksikasjaliku kirjeldusega.“ Eeskiri 22. Vee sissevoolu jne ennetamine ja kontrollimine 55 P unktis 1 asendatakse esimese lause lõpus sõnad „punktide 3 ja 4“ sõnadega „punkti 3“. 56 P unkt i 2 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „2 Reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapa r datekist madalamal asuva d veetihedad uksed üle 1,2 m maksimaalse vaba ava laiusega hoitakse reisi ajal suletuna, välja arvatud piiratud ajavahemike jooksul, kui administratsioon peab seda hädavajalikuks.“ 57 P unkt i 3 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „3 Veetihedat ust võib reisi ajal avada reisijate või laevapere läbilaskmiseks või kui töö ukse vahetus läheduses nõuab selle avamist. Uks tuleb viivitamata sulgeda, kui sealt läbiminek on lõpetatud või kui lõpetatakse töö, mis nõudis selle avamist. Administratsioon annab loa sellise veetiheda ukse avamiseks reisi ajal üksnes pärast hoolikat mõju kaalumist laeva käitamisele ja hukkumatusele , arvestades organisatsiooni väljaantud suunised * . Veetihe uks, mille avamine reisi ajal on lubatud, tuleb selgelt tähistada laeva püstuvusteabes ning see peab alati olema valmis viivitamatuks sulgemiseks. _________________ * Vt Muudetud suunised reisilaevade veetihedate uste kohta, mida võib avada reisi ajal (MSC.1/Circ.1564) .“ 58 P unktid 4 kuni 8 asendatakse alljärgnevaga: „4 Teisaldatavad plaadid vaheseintel on alati paigas enne reisi algust ja neid ei eemaldada reisi ajal, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel. Nende asendamisel võetakse vajalikud ettevaatusabinõud, et tagada ühenduste veetihedus. Jõuajamiga veetihedad uksed, mis on lubatud masinaruumides eeskirja 13.10 kohaselt, suletakse enne reisi algust ja need jäävad reisi ajal suletuks, välja arvatud tungiva vajaduse korral kapteni äranägemisel . 5 Veetihedatesse vaheseintesse paigaldatud veetihedad uksed, mis jagavad lasti tekiruumide vahel eeskirja 13.9.1 kohaselt, suletakse enne reisi algust ja hoitakse reisi ajal suletuna. Selliste uste avamise või sulgemise aeg kantakse administratsiooni ettenähtud logiraamatusse . 6 Laevatrepp, parda-lastiluugid ja tankimisavad, mis on paigaldatud reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamale, suletakse kindlalt ja veetihedalt enne reisi algust ning hoitakse reisi ajal suletuna . 7 Järgmised reisilaeva vaheseintete kist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemal asuvad uksed suletakse ja lukustatakse enne reisi algust ning need jäävad suletuks ja lukustatuks, kuni laev on järgmise kai ääres : .1 lasti laadluugid kereplaadistuses või kinniste pealisehitiste piires; .2 punktis 7.1 näidatud kohtadesse paigaldatud vöörivisiirid; .3 lasti laadluugid põrkevaheseinas ja .4 rambid, mis on alternatiiviks punktides 7.1–7.3 (kaasa arvatud) määratletud sulgemisviisidele.“ 59 Senise punkti 9 numeratsiooni muudetakse selliselt, et see on nüüd punkt 8 ning punktid 10 kuni 16 asendatakse alljärgnevaga: „9 Olenemata punktide 7.1 ja 7.4 nõuetest võib administratsioon lubada, et konkreetsed uksed avatakse kapteni äranägemisel, kui see on vajalik laeva käitamiseks või reisijate laevaleminekuks ja maaleminekuks , kui laev on ohutus ankrukohas ja tingimusel, et laeva ohutust ei vähendata. 10 Kapten tagab uste sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise, millele viidatakse punktis 7 . 11 Kapten tagab enne reisi algust , et administratsiooni ettenähtud logiraamatusse tehakse kanne punktis 1 2 nimetatud uste sulgemise aja kohta ja konkreetsete uste avamise aja kohta punkti 1 3 kohaselt. 12 Hingedega uksed, teisaldatav ad plaadid, pardailluminaatorid, laevatrepp, parda-lastiluugid ja punkerdusluugid ja muud avad, mida käesolevate eeskirjade kohaselt tuleb hoida reisi ajal suletuna, suletakse enne reisi algust . Selliste uste avamise ja s ulgemise aeg (kui see on käesolevate eeskirjade alusel lubatud) registreeritakse administratsiooni ettenähtud logiraamatus. 13 Kui tekkide vahel on eeskirjas 15.3.2 viidatud pardailluminaatori allserv allpool joont, mis on paralleelne reisilaeva vaheseintete kiga ja kaubalaeva vabapardatekiga laeva küljel ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veest kõrgemal siis, kui reis algab , suletakse kõik pardailluminaatorid nende tekkide vahel veetihedalt ja lukustatakse enne reisi algust ning neid ei avata enne, kui laev saabub järgmisesse sadamasse. Käesoleva punkti kohaldamisel võib vajaduse korral teha asjakohase erandi magevee puhul. .1 Selliste pardailluminaatorite avamise aeg sadamas ja nende sulgemise ja lukustamise aeg enne reisi algust kantakse administratsiooni ettenähtud logiraamatusse. .2 Laeva jaoks, mille üks või mitu pardailluminaatorit on paigaldatud nii, et punkti 1 3 nõuded kehtiksid suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, võib administratsioon näidata piirava keskmise süvise, millel nende pardailluminaatorite al l servad on üle joone, mis on paralleelne reisilaeva vaheseintete kiga ja kaubalaeva vabapardatekiga laeva küljel ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veeliini kohal, mis vastab piiravale keskmisele süvisele ja mille juures on seetõttu reisi alustamine lubatud ilma neid sulgemata ja lukustamata ning avada neid kapteni vastutusel reisi ajal. Troopikaaladel, mis on määratletud kehtivas rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis, võidakse sellist piiratud süvist suurendada 0,3 m võrra. 14 Pardailluminaatorid ja nende illuminaatorite tormikaaned, mis ei ole reisi ajal ligipääsetavad, suletakse veetihedalt enne reisi algust . 15 Kui lasti veetakse eeskirjas 15.5.2 viidatud ruumides, suletakse pardailluminaatorid ja nende illuminaatorite tormikaaned veetihedalt ja lukustatakse enne lasti vedamist ning selliste illuminaatorite ja tormikaante sulgemi s e ja lukustami se aeg registreeritakse administratsiooni ettenähtud logiraamatus. “ 60 Senise punkti 17 numeratsiooni muudetakse selliselt, et see on nüüd punkt 16. Eeskiri 22-1. Vee sissevoolu tuvastamise süsteemid reisilaevadel, mis veavad 36 või rohkem inimest ja on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda 61 Eeskirjas 22-1 kustutatakse pealkirja lõpust sõnad „ja on ehitatud 1. juulil 2010 või pärast seda“. Eeskiri 23. Reisiparvlaevade erinõuded 62 Eeskirja senine sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „1 Eriruume ja veeremiruume patrullitakse või jälgitakse pidevalt tõhusate vahenditega, näiteks teleseire, et tuvastada reisi ajal sõidukite liikumine ebasoodsates ilmastikutingimustes ja reisijate volitamata ligipääs sinna. 2 Laeva pardal hoitakse asjakohastes kohades dokumenteeritud tegevuskordasid kõikide pardaluukide, laadluukide ja muude sulgurseadmete veetiheda sulgemise kohta, mis avatuna või mittenõuetekohaselt sulgemata jäetuna võivad administratsiooni arvates põhjustada vee sissevoolu eriruumi või veeremiruumi. 3 Kõik pääsud veeremitekilt ja veeremirampidelt vaheseintetekist madalamal asuvatesse ruumidesse suletakse reisil enne reisi algust ja need jäävad suletuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 4 Kapten tagab selliste punktis 3 viidatud pääsude sulgemise ja avamise tõhusa kontrolli- ja teavitamissüsteemi rakendamise. 5 Kapten tagab enne reisi algust , et eeskirjaga 22.1 2 nõutavasse logiraamatusse tehakse kanne punktis 3 viidatud pääsude viimase sulgemise aja kohta. 6 Olenemata punkti 3 nõuetest võib administratsioon lubada mõne pääsu avamist reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on piisav võimaldamaks läbipääsu, ja kui see on nõutav laeva hädava j alikuks tööks . 7 Kõik põik- või pikivaheseinad , mida peetakse tõhusaks veeremitekile kogunenud merevee piiramiseks, on paigas ja kinnitatud enne reisi algust , ja nad jäävad kohale ja kinnitatuks, kuni laev on järgmise kai ääres. 8 Olenemata punkti 7 nõuetest võib administratsioon lubada mõne pääsu avamist sellistes vaheseintes reisi ajal, kuid üksnes ajaks, mis on piisav võimaldamaks läbipääsu, ja kui see on nõutav laeva hädavajalikuks tööks . 9 Kõikides reisiparvlaevades tagab kapten või määratud tüürimees, et ilma kapteni või määratud tüürimehe selgesõnalise loata ei lubata reisijaid reisi ajal suletud veeremitekile .“ 63 Eeskirjas 24 asendatakse senine pealkiri ja punkt 1 alljärgnevaga: „ Eeskiri 24. Lisanõuded vee sissevoolu jne ennetamise ja kontrollimise kohta kaubalaevades 1 Avad laevakere plaadistuses allpool vigastuse püstulatust piiravat tekki hoitakse reisi ajal pidevalt suletuna.“ 64 P unkt i 3 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „ 3 Veetihedad uksed või rambid, mis on paigaldatud laeva sisse jaotama suuri lastiruume vaheruumideks, suletakse enne reisi algust ja hoitakse reisi ajal suletuna; selliste uste avamise ja nende sulgemise aeg kantakse administratsiooni ettenähtud logiraamatusse .“ C OSA MEHAANILISED SEADMED Eeskiri 35-1. Pilsipumbaseadmed 65 P unkti 2.6 lõppu lisatakse uus lause alljärgnevas sõnastuses: Laevade puhul, millele kohaldub eeskiri II-1/1.1.1.1, tuleb püstuvuse vähenemisega seotud eriliste ohtude korral, kui on paigaldatud statsionaarsed tulekustutus- surveveepihustussüsteemid , lähtuda eeskirjast II-2/20.6.1.4.“ 66 Punktis 3.2 asendatakse senine sõnastus reisijate ja laevapere ruumide kogumah u kohta vaheseintetekist madalamal ehk P alljärgnevaga: „P = reisijate ja laevapere ruumide kogumaht vaheseintetekist madalamal (kuupmeetrites), mis on ette nähtud eluruumideks ja kasutamiseks reisijate ja laevapere poolt, välja arvatud pagasi- ja laoruumid ning toidulaod;“ 67 Punktis 3.4 asendatakse senine sissejuhatav lõik alljärgnevaga: „3.4 91,5 m pikkusel (L) ja pikemal laeval või laeval, mille punkti 3.2 kohaselt arvutatud pilsipumpade arv on 30 või rohkem, on seadmed sellised, et vähemalt üks jõuajamiga pilsipump on kasutatav kõikides vee sissevoolu tingimuses, millele laev peab vastu pidama, ning laevadel, millele kohaldub eeskiri II-1/1.1.1.1, kõikides vee sissevoolu tingimuses, arvestades eeskirjas 8 nimetatud väiksemaid kahjusid, järgmiselt:“ 68 Punkti 3.10 lõppu lisatakse järgmine uus lause: „Laevadel, millele kohaldub eeskiri II-1/1.1.1.1, arvestatakse suurima vaheruumideks jaotamise süvisena kõrgeimat vaheruumideks jaotamis e veeliini.“ II-2 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON - TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS OSA A ÜLDSÄTTED Eeskiri 3. Mõisted 69 Eeskiri II-2/3.56 asendatakse alljärgnevaga: „56 veeremilaev – kaubalaev, mis veab ainult kaupa veeremiruumides või sõidukiruumides ja mis on ette nähtud reisijateta ja lastita mootorsõidukite vedamiseks lastina .“ C OSA TULE SUMMUTAMINE Eeskiri 9. Tule ohjeldamine 70 Punkti 4.1.3.3 järel lisatakse alljärgnevad uued punktid 4.1.3.4 kuni 4.1.3.6: „4.1.3.4 Olenemata punkti 4.1.3.3 nõudest kohalduvad punktide 4.1.3.5 ja 4.1.3.6 nõuded laevadele, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2020 või pärast seda. 4.1.3.5 Rohkem kui 36 reisijat vedavatel laevadel on päästevahendite, päästevahenditesse asumise ja kogunemiskohtade, evakuatsooniteedeks kasutatavate välistreppide ja avatekkide vastas asuvad aknad ja aknad, mis asuvad allpool päästeparvi ja väljapääsurenne päästevahenditesse asumise alal, tabelis 9.1 nõutava tulekindlusega. Kui akende jaoks on paigaldatud automaatsed erisprinklerid , võib A-0-klassi aknaid aktsepteerida samaväärsetena. Käesoleva punkti alusel käsitlemiseks peavad sprinklerid olema kas: .1 erisprinklerid , mis asuvad akende kohal ja on paigaldatud lisaks tavalistele sprinkleritele , või .2 tavalised laesprinklerid , mis on paigaldatud nii, et akent kaitstakse keskmise kulunormiga vähemalt 5 liitrit/min ruutmeetri kohta , ja täiendav aknapind on katvusala arvutuses arvesse võetud, või .3 veeudu pihusteid on katsetatud ja nad on heaks kiidetud organisatsiooni heakskiidetud suuniste * kohaselt ning laeva küljel päästepaatidesse asumise alal asuvad aknad on vähemalt A-0-klassiga võrdse tulekindlusega . 4.1.3.6 Kuni 36 reisijat vedavatel laevadel on päästevahendite, päästeliugtee ja päästevahenditesse asumise alade vastas ja allpool neid alasid asuvad aknad vähemalt A-0- klassiga võrdse tulekindlusega. ________________ * Vt muudetud suuniseid SOLAS eeskirjas II-2/12 viidatud sprinklersüsteemidega samaväärsete süsteemide heakskiitmise kohta (resolutsioon A.800(19), muudetud) .“ G OSA ERINÕUDED Eeskiri 20. Sõiduki-, erikategooria ja veeremiruumide kaitse 71 Punkti 2.1 numeratsiooni muudetakse selliselt, et see on nüüd 2.1.1 ning selle järel lisatakse alljärgnev punkt 2.1.2: „2.1.2 Kõigil laevadel võib sõidukid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik kütus, vedada muudel lastiruumides peale sõidukiruumide, eriruumide või veeremiruumide , kui on täidetud on järgmised tingimused: .1 sõidukid ei kasuta lastiruumides oma liikumiseks kütust; .2 lastiruumid vastavad eeskirja 19 asjakohastele nõuetele ning .3 sõidukeid veetakse kooskõlas IMDG-koodeksiga, nagu on määratletud eeskirjas VII/1.1.“ Eeskiri 20-1. Nõuded veeremilaevadele, mis veavad lastina mootorsõidukid, mille paakides on nende liikumiseks vajalik suruvesinik või -maagaas 72 Punkti 2.1 sõnastus asendatakse alljärgnevaga: „2.1 Lisaks eeskirja 20 nõuete täitmisele vastavad veeremilaeva d , mis on ehitatud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda ja mis on ette nähtud lastina mootorsõidukite vedamiseks, mille paakides on vastavalt vajadusele nende liikumiseks vajalik suruvesinik või surumaagaas, käesoleva eeskirja punktide 3–5 nõuetele.“ III PEATÜKK Päästevahendid ja -seadmed A OSA ÜLDSÄTTED Eeskiri 1. Kohaldamine 73 Punkt 4 asendatakse alljärgnevaga: „4 Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 1998, tagab administratsioon, et: .1 punkti 4.2 alusel täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel III peatüki alusel, mis kehtis enne 1. juulit 1998 uute või olemasolevate laevade suhtes, nagu on ette nähtud selles peatükis; .2 kui päästevahendid või -seadmed sellistel laevadel asendatakse või sellistes laevades tehakse ulatustikke remonditöid, ümberehitusi või muudatusi, mis hõlmavad olemasolevate päästevahendite või -seadmete asendamist või täiendamist, vastavad sellised päästevahendid või -seadmed, kuivõrd see on põhjendatud ja teostatav, käesoleva peatüki nõuetele. Kui siiski päästepaadid ja -parved, välja arvatud täispuhutav päästeparv asendatakse ilma selle veeskamisvahendit asendamata või vastupidi, võivad päästepaadid ja -parved või veeskamisvahend olla asendatavaga sama tüüpi ning .3 täidetakse eeskirjade 30.3 ja 37.3.9 nõudeid.“ B OSA NÕUDED LAEVADELE JA PÄÄSTEVAHENDITELE Eeskiri 30. Õppused 74 Punkti 2 järel lisatakse järgmine uus punkt 3: „3 Laeva hukkumatuse õppused viiakse läbi eeskirja II-1/19.1 nõuete kohaselt.“ Eeskiri 37. Laevahäirete kava ja hädaolukorra juhend 75 Punkti 3 alapunktid .7 ja .8 asendatakse alljärgnevaga: „.7 tulekahjudega tegelema määratud tuletõrjerühmade mehitamine; .8 tuletõrjeseadmete ja -süsteemide kasutamisega seoses määratud eriülesanded ning .9 reisilaevade puhul hukkumatus üleujutusega seotud hädaolukordades .“ LIIDE TUNNISTUSED VARUSTUSE NIMEKIRI REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM P) 7 6 5. osas asendatakse punkt 3.1 alljärgnevaga: „3.1 Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi / maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja / mitmesüsteemne raadionavigatsiooni vastuvõtja parda l 3'4 “ VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM E) 77 3. osas asendatakse punkt 3.1 alljärgnevaga: „3.1 Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi / maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja / mitmesüsteemne raadionavigatsiooni vastuvõtja parda l 2'3 “ VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM C) 78 5. osas asendatakse punkt 3.1 alljärgnevaga: „3.1 Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi / maapealse raadionavigatsioonisüsteemi vastuvõtja / mitmesüsteemne raadionavigatsiooni vastuvõtja parda l 2'3 “ * * *
LISA 1 RESOLUTSIOON M SC . 4 36 ( 9 9 ) (vastu võetud 24. mail 201 8 . a) MUUDETUD 1974 . AASTA RAHVUSVAHELIS E KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUS E D MERE SÕIDUOHUTUSE K OMITEE, MEENUTADES Rahvusvahelise Mereorganisa tsiooni konventsiooni artikli 2 8 punkti b , mis käsitleb komitee ülesandeid , SAMUTI MEENUTADES 1974 . aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon ) VIII artikli lõiget b , mis käsitleb konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda , MEENUTADES KA resolutsiooni MSC.421(98), millega muuhulgas võeti vastu konventsiooni eeskirjade II-1/1 ja II-1/8-1 muudatused, OLLES KAALUNUD oma üheksa kümne ühe ksandal istungil konventsiooni muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VI II artikli lõike b punkti i alusel , 1. VÕTAB konventsioon i VIII artikli lõike b punkti iv alusel vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. ON KOKKU LEPPINUD, et resolutsiooniga MSC.421(98) vastu võetud konventsiooni eeskirjade II-1/1 ja II-1/8-1 muudatused asendatakse käesoleva resolutsiooni lisas toodud konventsiooni eeskirjade II-1/1 ja II-1/8-1 muudatustega; 3 . OTSUSTAB konventsioon i VIII artikli lõike b punkti v i alapunkti 2 ala lõigu bb alusel , et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. j uulil 20 1 9 . aastal , kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandik u konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid , kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest, teatanud peasekretärile , et nad muudatustega ei nõustu ; 4 . PALUB osalisriikide valitsustel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v ii alapunkti 2 kohaselt jõustuvad nimeta tud muudatused 1. j aanuaril 20 20 . aastal, kui need on eelmise punkti 2 kohaselt heaks kiidetud ; 5 . PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v kohaselt edastada kõigi konventsiooni osalisriikide valitsustele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad; 6 . SAMUTI PALUB peasekretäril edastada organisatsiooni liikmetele, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad. LISA MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUSED II- 1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS, VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA ÜLD SÄTTED Eeskiri 1 . Kohaldamine 1 P unkti 1.1 järel lisatakse uued punktid 1.1.1 ja 1.1.2 järgmises sõnastuses: „1.1.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki B, B-1, B-2 ja B-4 osasid ainult nende laevade suhtes: .1 mille ehitusleping sõlmiti 1. jaanuaril 20 20 või pärast seda, või .2 ehituslepingu puudumisel, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2020 või pärast seda , või .3 mille üleandmine toimub 1. jaanuaril 2024 või pärast seda. 1.1.2 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tagab administratsioon 1. jaanuaril 2009 või pärast seda ehitatud laevade puhul , millele alapunkti 1.1.1 sätted ei kohaldu, et: .1 täidetakse B, B-1, B-2 ja B-4 osade nõudeid, mis kohalduvad 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.216(82), MSC.269(85) ja MSC.325(90), II-1 peatüki alusel, ning .2 täidetakse eeskirja de 8-1.3 ja 19-1 nõudeid.“ 2 P unkt 1.3.4 kustutatakse. 3. P unkt 2 asendatakse alljärgnevaga : „2 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tagab administratsioon enne 1. jaanuari 2009 ehitatud laevadel puhul, et: .1 täidetakse nõudeid, mida kohaldatakse 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, muudetud resolutsioonidega MSC.1(XLV), MSC.6(48), MSC.11(55), MSC.12(56), MSC.13(57), MSC.19(58), MSC.26(60), MSC.27(61), 1995. aasta SOLAS konverentsi resolutsiooniga 1, MSC.47(66), MSC.57(67), MSC.65(68), MSC.69(69), MSC.99(73), MSC.134(76), MSC.151(78) ja MSC.170(79), II-1 peatüki alusel , ning .2 täidetakse eeskirjade 8-1.3 ja 19-1 nõudeid .“ B-1 OSA PÜSTUVUS Eeskiri 8-1. Süsteemi suutlikkus ja operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud avariid reisilaevadel 4 Eeskirja 8-1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „ 1 Kohaldamine Reisilaevad, mis on eeskirjas II-1/2.5 määratletud pikkusega 120 m või rohkem või millel on kolm või rohkem vertikaalset põhitsooni, vastavad käesoleva eeskirja sätetele . 2 Oluliste süsteemide kasutatavus vee sissevoolu põhjustava vigastuse korra l Reisilaev projekteeritakse nii, et eeskirjas II-2/21.4 nimetatud süsteemid jäävad toimima, kui laevas ujutatakse üle üksik veetihe laevaruum. 3 Operatiivteave pärast vee sissevooluga seotud avariid 3.1 Punktis 1 nimetatud reisilaevadel on o peratiivteabe andmiseks kaptenile ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse pärast vee sissevooluga seotud avariid : .1 laeva püstuvusarvuti või .2 kaldatoetus organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel ** . 3.2 Enne 1. jaanuari 2014 ehitatud reisilaevad vastavad punkti 3.1 nõuetele hiljemalt esimese ks tunnistuse uuendamisega seotud ülevaatuse ks pärast 1. jaanuari 2025. _______________ * Vt selgitavad vahemärkus ed reisilaeva süsteemide suutlikkuse hindamise kohta pärast tulekahju ja vee sissevooluga seotud avariid (MSC.1/Circ.1369). * Vt suunised reisilaevade kaptenitele antava operatiivteabe kohta ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse omal jõul või puksiiris (MSC.1/Circ.1400) laevade puhul, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2014, kuid enne 13. maid 2016, või muudetud suunised operatiivteabe andmiseks reisilaevade kaptenitele ohutuks tagasipöördumiseks sadamasse (MSC.1/Circ.1532/Rev.1) laevade puhul, mis on ehitatud 13. mail 2016 või pärast seda, või suunised operatiivteabe andmiseks reisilaevade kaptenitele vee sissevoolu korral enne 1. jaanuari 2014 ehitatud reisilaevade puhul (MSC.1/Circ.1589) . “ IV PEATÜKK Raadioside A OSA ÜLDSÄTTED Eeskiri 2. Mõisted ja määratlused 5 Punktis 1 muudetakse alljärgnevalt alapunkti .16 ning lisatakse uus alapunkt .17: „.16 merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) tunnused – liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood, laeva kutsungi, tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse tunnused ja seerianumbri andmed, mida laeva seadmed võivad edastada ja mida võidakse kasutada laeva tuvastamiseks . .17 tunnustatud liikuv satelliitsideteenus – iga teenus, mida osutatakse satelliitsüsteemi kaudu ja mille kasutamist merehäda ja -ohutuse ülemaailmses süsteemis (GMDSS) on organisatsioon tunnustanud.“ C OSA LAEVA NÕUDED Eeskiri 7. Raadioseadmed - üldiselt 6 punktis 1 muudetakse alapunkti .5 sõnastust järgmiselt: „.5 raadioseade meresõiduohutusalase informatsiooni vastuvõtmiseks tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse laiendatud grupi väljakutsesüsteemi poolt, kui laev teeb reise merealal A1 või A2 või A3 , kus ei pakuta rahvusvahelist NAVTEX-teenust. Laevad, mis teevad reise üksnes aladel, kus pakutakse HF-tähttrükkimise telegraafi meresõiduohutusalase informatsiooni teenust ja mis on varustatud sellise teenuse vastuvõtuvõimega seadmetega, võib käesolevast eeskirjast vabastada. * ____________________ * Vt soovitus meresõiduohutus e alase informatsiooni avaldamise kohta, mille organisatsioon on vastu võtnud resolutsiooniga A.705(17) , muudetud . Eeskiri 8. Raadioseadmed – mereala A1 7 Punktis 1 muudetakse alapunkti .5 sõnastust järgmiselt: „.5 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu; seda nõuet võib täita järgmise abil: .5.1 maapealne laevajaam * või .5.2 satelliit-EPIRB abil, mida nõuab eeskiri 7.1.6, kas paigaldades EPIRB koha lähedale, kust laeva tavaliselt juhitakse, või selle kaugaktiveerimise teel sellest kohast. __________________ * Seda nõuet saab täita tunnustatud liikuva satelliitteenuse maapealsete laevajaamade abil, millega on võimalik kahepoolne side, näiteks Fleet-77 (resolutsioonid A.808(19) ja MSC.130(75)) või Inmarsat-C (resolutsioon A.807(19), muudetud) maapealsed laevajaamad. Kui ei ole märgitud teisiti, kohaldatakse käesolevat joonealust märkust kõikide tunnustatud liikuva satelliitteenuse maapealsetele laevajaamadele käesoleva peatükiga ettenähtud nõuete suhtes. “ Eeskiri 9. Raadioseadmed – merealad A1 ja A2 8 Punktis 1 muudetakse alapunkti .3.3 sõnastust järgmiselt: „.3.3 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil .“ 9 Punktis 3 muudetakse alapunkti .2 sõnastust järgmiselt: „.2 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealse laevajaama ga.“ Eeskiri 10. Raadioseadmed – merealad A1, A2 ja A3 10 Punktis 1 muudetakse alapunkti .1 sissejuhatava lõigu sõnastust järgmiselt: „.1 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam, mis on võimeline: “ 11 Punktis 1 muudetakse alapunkti .4.3 sõnastust järgmiselt: „.4.3 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu maapealse lisalaevajaama abil .“ 12 Punktis 2 muudetakse alapunkti .3.2 sõnastust järgmiselt: „. 3 . 2 tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse kaudu maapealse laevajaama abil ja“. Eeskiri 12. Vahid 13 Punktis 1 muudetakse alapunkti .4 sõnastust järgmiselt: „.4 k aldalt laevale satelliitside teel antavate ohuhäirete jaoks, kui laev on eeskirja 10.1.1 nõuete kohaselt varustatud tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealse laevajaamaga .“ Eeskiri 13. Energiaallikad 14 Punktis 2 kustutatakse teisest lausest sõna „Inmarsat“. LI IDE TUNNISTUSED VARUSTUSE NIMEKIRI REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM P) 15 3 . osas muudetakse punkt i 1.4 kirjeldust alljärgneva lt : „ Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam “ . VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA RAADIOOHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM E) 16 2 . osas muudetakse punkti 1.4 kirjeldust alljärgnevalt: „Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam“. VARUSTUSE NIMEKIRI KAUBALAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE JUURDE (VORM C) 17 3. osas muudetakse punkti 1.4 kirjeldust alljärgnevalt: „Tunnustatud liikuva satelliitsideteenuse maapealne laevajaam“. * * *
SOLAS konventsiooni lisa tõlke ja selle muudatuste läbivaatamine, ühtlustamine ja toimetamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Pakkumuse saaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lennundus- ja merendusosakond Taivo Linnamägi Pakkumuse tegija: Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus Evelin Tomson Töö teostaja: Merekeele nõukoja töögrupp Merekeele nõukoda on ühiskondlikel alustel töötav terminikomisjon, mis loodi Eesti Meremuuseumi juures 1973. a eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. 2002. aastast koordineerib nõukoja tööd Veeteede Amet. Merekeele n õukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. M erekeele nõukoja hinnangust lähtudes teeb Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus T eile hinnapakkumise järgnevate tingimustega: Pakkuja võtab kohustuse toimeta da ja ühtlusta d a SOLAS konventsioon i lisa ja selle muudatuste tõlke . Töö teostatakse Merekeele nõukoja ekspertide töörühma poolt järgnevates etappides : 1. etapp – mõistete kaardistamine, ühtlustamine ja kokkuleppimine läbivalt kogu tõlgit ud ja läbivaadatava materjali raames; töö jaotamine, nt sektsioonide kaupa tõlk e üksikasjalik läbivaatamine ja kõlbmatute lõikude uuesti tõlkimine , pakkuja vahekontrolli tegemine ja muud kaasnevad tegevused vastavalt pakkumusele. 2. etapp – analoogne 1 . osaga ; tehtud töö vastastikune läbivaatamine koos keelelise toimetamisega. Töö 1. etapp maksumusega 9500 € valmib 7 . detsembriks 2020. Töö 2 . etapp maksumusega 4000 € valmib 1.aprilliks 2021 . Digitaalselt allkirjastanud Evelin Tomson Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse juhatuse liige 6.augustil 2020, Tallinnas
Saatja: Kadi Saks </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=f4ee5cf98c91433884b4ff5b605fd6c3-Kadi Saks>
Saaja:
[email protected], Katrin Andre, Taivo Linnamägi
Teema: SOLAS konventsiooni lisa tõlke ja selle muudatuste ühtlustamine
Tere,
25. novembril 2019. a avaldasime kooskõlastamiseks korralduse eelnõu, millega kiidetakse heaks 1974. a rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi SOLAS) lisa ja selle 1.01.2020 jõustuvate muudatuste tõlked, mille teostasid vandetõlgid.
Täname teid väga konstruktiivse ja laiapõhjalise tagasiside eest.
Tulenevalt sellest soovime Merekeel Nõukojaga koostööd jätkata SOLAS lisa vandetõlkide teostatud tõlke ühtlustamiseks ja välislepingu riigisisese menetluse jätkamiseks kuni Riigi Teatajas avaldamiseni.
Kuna SOLAS lisa ja selle eesti-keelne tõlge on äärmiselt mahukad tekstid ning vajab ühtlustamiseks merekeele ekspertide pühendumist ja panust, siis sooviksin esmalt teada, kas Merekeele Nõukoda oleks valmis ja millisel määral tõlke ühtlustamisse panustama?
Lugupidamisega,
Kadi Saks
Merendustalituse peaspetsialist
Lennundus- ja merendusosakond
6256404;
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LEPING nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.9-8/20-265-1 Tallinn delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.08.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 , asukoht Suur-Ameerika 1 , Tallinn 1 0122 , keda esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus, registrikood 90013756 , asukoht Pärnu mnt 41a, Tallinn 10119 , keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Evelin Tomson (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse ühiselt Pool või Pooled, sõlmisid käesoleva teenuselepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: Üldsätted Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte vahel Lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes õigusaktidest ja hea usu põhimõttest. Lepingu sõlmimise aluseks on Tellija päring (Lisa 1.1) ja Täitja pakkumus (Lisa 1 .2 ). Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Täitja kinnitab, et ta omab vajalikke teadmisi ja kogemusi Lepingu täitmiseks ning täidab lepingulisi kohustusi asjatundliku hoolsusega ja Lepingus sätestatud nõuete kohaselt. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, mis vormistatakse Lepingu lisana. Lepingu allakirjutamisel on Lepingule lisatud: 1 .7.1 Lisa 1 .1 – Tellija päring; 1.7.2 Lisa 1.2 – Täitja pakkumus; 1.7. 3 Lisa 2 − 1974. a rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa ingliskeelne terviktekst ja selle eestikeelne tõlge vandetõlgilt (993895 märki tühikutega, ca 552 lehekülge); 1.7. 4 Lisa d 3 .1 – 3.5 − 1974. a rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa muudatused − IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonid MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98), MSC.436(99) inglise keeles ja eestikeelsed tõlked vandetõlgilt (81247 märki tühikutega, 43 lehekülge) . Lepingu ese Lepingu esemeks on 1974. a rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel lisa tervikteksti (Lisa 2) eesti keelse tõlke ja IMO meresõiduohutuse komitee resolutsioonide MSC.394(95), MSC.404(96), MSC.409(97), MSC.421(98), MSC.436(99) (Lisa 3) eestikeelse te tõlgete terminoloogiline ühtlustamine ja toimetamine (edaspidi Töö). Täitja on kavandanud Töö täitmise järgmiste etappidena: m õistete ja läbivate terminite tõlke kontrollimine ja ühtlustamine kõi gis tervikteksti peatükkides ; peatükkide kaupa tervikteksti ja resolutsioonide tõlke kontrollimine , ühtlustamine ja toimetamine . 2.3. Poolte kokkuleppel on lepingu täitmist alustatud enne lepingu allkirjastamist. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine Täitja esitab Tellijale 7. detsembriks 2020. a vahearuande, kus kirjeldab Töö teostamise käiku, ja selleks tähtajaks valminud Töö osad MS Word i või samalaadsete (edaspidi Word) faili de na. Vahearuandega koos esitatakse digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ( edaspidi akt ). Täitja esitab Tellijale Töö 1. aprilliks 2021. a. Word i faili de na koos digitaalselt allkirjastatud aktiga. Tellija vaatab esitatud vahearuande (koos esitatud Töö osadega) üle 5 (viie) ja Töö osad üle 20 ( kahe kümne) tööpäeva jooksul ning tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale . Töö osas puuduste esinemise korral esitab Tellija eraldi Wordi failis vajalikud muudatused koos põhjendusega. Muudatustega nõustumise korral kannab Täitja need lõppfailidesse või vastuväidete korral esitab omapoolsed põhjendused. T ellijale ja T äitjale jäetakse mõistliku a eg põhjendusete koostamiseks ja muudatuste sisseviimiseks. Kui Täitja on Töö osas esinenud puudused kõrvaldanud või on möödunud punktis 3.1 või 3. 2 sätestatud tähtaeg, allkirjastavad punktis 9. 2 nimetatud Tellija ja Täitja esindajad üleandmise-vastuvõtmise akti, millega loetakse punktis 3.1 nimetatud vahearuanne ja punktis 3.2 nimetatud Töö vastuvõetuks. Lepingu tasu Lepingu tasu kokku on 13 500 eurot käibemaksuta. Tellija tasub Töö eest Täitja arve alusel tasu järgmiselt : 4.1.1. pärast Lepingu punktis 3.1 nimetatud vahearuande vastuvõtmist 9500 eurot käibemaksuta ; 4.1.2. pärast Lepingu punktis 3.2 nimetatud Töö vastuvõtmist 4000 eurot käibemaksuta . Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile ( http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve ). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud T ellija kontaktisik. Tellija tasub tasu 14 tööpäeva jooksul Täitja esitatud arve saamisest arvates Täitja arvelduskontole . Tellija õigused ja kohustused Tellijal on õigus: nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni. Tellija on kohustatud: esitama või korraldama Täitjale juurdepääsu Töö teostamiseks vajalikele andmetele ja informatsioonile; Täitja poolt esitatud Töö üle vaatama ja Töös esinevate puuduste korral teatama sellest Täitjale kirjalikult vastavalt punktis 3.3 toodule; Täitja poolt esitatud Töö vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja esitatud vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele; maksma Täitjale tasu käesolevas Lepingu punktis 4 sätestatud tingimuste kohaselt. Täitja õigused ja kohustused Täitjal on õigus: nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või andmetele juurdepääsu võimaldamist; kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija poolt vastuvõetud Töö eest punktis 4 ettenähtud tasu. Täitja on kohustatud: teostama Töö professionaalselt vastavalt Lepingu tingimustele, Lepingu aluseks olevatele dokumentidele ning Tellija poolt esitatud muudatusettepanekutele Lepingus sätestatud tähtaegadeks, arvestades Justiitsministeeriumi avaldatud tõlkimise ja toimetamise põhimõtteid ( http://www.just.ee/et/oiguspoliitika/oiguskeel/tolkenouanded/tolkimise-ja-toimetamise-pohimotted ) ning Välisministeeriumi välislepingu tõlkimise juhendis sätestatut ( https://vm.ee/et/valislepingu-tolkimise-juhend ); tagama, et Töö teostatakse valdkonna asjatundjate poolt; lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; teatama Tellijale viivitamatult võimalikest takistustest Töö teostamisel; Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue lepingutingimustele vastava Töö Tellija poolt näidatud mõistliku tähtaja jooksul; säilitama kolmandate isikute ees täieliku konfidentsiaalsuse Töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni kohta; loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitja kinnitab, et tal on õigus kõiki varalisi õigusi Tellijale loovutada. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele. Vastutus Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. Juhul, kui Täitja ei esita tähtajaks tellitud Töö osa, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0, 15 % vastava Töö osa maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest . Täitjal on õigus nõuda Tellija poolt vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral Tellijalt viivist 0, 15 % õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või p oole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida p ool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. V ääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingu s nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegur id lepingu täitmist takistavad. P ool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui p ool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepingu liste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine Leping jõustub selle allakirjutamise momendist ja kehtib kuni Poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Lepingu muudatused on kehtivad juhul, kui need on vormistatud Lepingu lisana ja on Poolte poolt allkirjastatud. Lepingut võib muuta üksnes kooskõlas riigihangete seadusega. Leping lõpeb Poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohasel täitmisel, Poolte kokkuleppel ja seadusega sätestatud korras. Teabe vahetamine Pooled kohustuvad teist poolt kirjalikult teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. Tellija esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Kadi Saks, merendustalituse peaspetsialist, telefon 6256404, e-post:
[email protected] . Täitja esindaja Lepingu ülesande täitmisel ja üleandmisel on Merekeele Nõukoja liige Malle Hunt , telefon 6205645 , e-post:
[email protected] . Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. Muud tingimused Lepingust tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. Poolte allkirjad T ellija : T äit ja: (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Tomson j uhatuse liige