dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. august 2020
Viit
49
Registreeritud
18. august 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2020
Vastutaja
Anneli Schmiedeberg

Failid

  • 📎49 18.08.2020 Ministri määrus.bdoc704 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 18.08.2020 nr 49 Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruses nr 20 „Starditoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 1 asendada arv „125 000“ arvuga „80 000“; 2) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning äriplaanis sisalduvate ühekordsete tegevuste, mis on suunatud uue või olemasoleva toote turule viimiseks, kulu“; 3) paragrahvi 9 lõikes 4, § 23 lõikes 5 ja lõike 7 sissejuhatavas lauseosas ja § 28 lõike 1 punktis 6 asendada sõna „lõpparuanne“ sõnaga „järelaruanne“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) taotluse esitamisele eelneva kvartali ega taotluse esitamisele eelneva majandusaasta müügitulu ega bilansimaht ei tohi ületada 80 000 eurot;“; 5) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 6 läbivalt ja § 26 punktis 6 asendatakse tekstiosa „5000 euro“ tekstiosaga „struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud summa“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud hinnapakkumisena arvestatakse ka avalikult kättesaadavat kehtivat hinnakirja.“; 7) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra mõlema pikendamise korral tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Vastavasisuline taotlus tuleb esitada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.“; 8) paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 8 asendada sõnad „vahe- ja lõpparuanne“ sõnadega „lõpp- ja järelaruanne“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 23 lõikes 4 ja lõike 6 sissejuhatavas lauseosas, § 24 lõikes 2 ja § 25 lõikes 7 asendada sõna „vahearuanne“ sõnaga „lõpparuanne“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) abikõlbliku kulu tekkimise aluseks oleva teenuse osutamine või soetatud asja üleandmine toetuse saaja valdusesse;“; 11) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Taotluste osas, mis on esitatud enne 2020. aasta augustis jõustunud käesoleva määruse redaktsiooni, kohaldatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 punkti 5 redaktsiooni, mis kehtis enne 2020. aasta augustis jõustunud käesoleva määruse redaktsiooni.“. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 2 09.07.2020 Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri määruse „Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määrust nr 20 „Starditoetus“. Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 14 alusel. Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruse muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka eelnõu) tehtavad muudatused aitavad kaasa ettevõtjatel struktuurivahendite toel projekte ellu viia. Eelkõige on praeguses eriolukorras ettevõtjad sattunud raskutesse projekti elluviimise tähtaegade jälgimisega. Seetõttu on vajalik võimalda toetuse saajatel taotleda projektide abikõlblikkuse perioodi pikendamist rohkem kui üks kord. Samuti on eelnõu eesmärk täpsustada rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada seeläbi meetme parem rakendatavus. Lisaks soovitakse eelnõuga lahendada praktikas esile kerkinud kitsaskohti. 1.2 Määruse muudatuse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel: 6397 618, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik (tel: 6256 351, e-post: [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse muudatus koosneb kümnest punktist. Punktiga 1 muudame määruse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 1 toodud näitajat. Antud muudatus leevendab varasemat nõuet, mille järgi oli üheks määruse tulemusnäitajaks alustavate ettevõtjate arvu suurendamine, mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal vähemalt 125 000 eurot. Nimelt on määruse § 2 sisus määratletud meetme tulemusnäitaja ja §-s 29 projekti tulemusnäitaja. Lisaks on nende kahe tulemusnäitaja ajamääratlus samuti erinev. Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 on mõõdikuna toodud „Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 €“. Seejuures aga ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 samas sellist mõõdikut ega tulemusnäitajat ei ole määratud, kuid selleks, et toetusel oleks mõju, siis määratakse, et toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal oleks aastakäive vähemalt 80 000 eurot. Seega on nimetatud näitaja on määruse spetsiifiline näitaja, mitte rakenduskava näitaja. Samuti kaotab muudatus ära ebaselguse, kuivõrd taotlejatele jääb hetkel mulje, et neilt oodatakse kolmanda majandusaastal 125 000 eurose müügitulu saavutamist, kuigi määruse § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügituluks saavutada 80 000 eurot. Punktiga 2 muudetakse määruse paragrahv 8 lõike 3 punkti 4, jättes välja abikõlblike turundustegevuste läbiviimise kulu piirangu, mille järgi on abikõlblikud ühekordsed turundustegevuse kulud, mis on suunatud toote turule viimiseks. Muudatuse mõte on, et turundustegevused oleksid abikõlblikud terve projekti perioodi jooksul ja ilma ühekordsust või mitmekordsust eristamata. Muudatus on toetuse saajatele leebem ning selgemini mõistetav. Punktiga 3, 8 ja 9 muudetakse määruses läbivalt aruannete nimetusi, et viia mõisted kooskõlla tegelikkusega ning struktuuritoetuse registri arendustega, mille raames on nüüd loodud võimalus esitada projekti elluviimise kohta ka järelaruanne. Sellise võimaluse loomisega kaob ära vajadus toetuse saajal esitada vahearuannet, kuivõrd toetuse saaja esitaks vahearuande asemel lõpparuande ning senise lõpparuande asemel järelaruande. Seega esitaks toetuse saaja lõpparuande (ehk abikõlbliku perioodi lõppemise järgset aruande) ning järelaruande projektis saavutatud tulemuste saavutamiseks. Sisuliselt ei muutu taotleja jaoks midagi, kuid selle muudatusega korrastataks registri kandeid ja kuupäevi. Punktiga 4 muudetakse määruse paragrahv 13 lõike 2 punkti 5 täpsustatakse olukorda, et taotlema saavad tulla ettevõtjad, kelle müügitulu ega bilansimaht ei ole toetuse taotlemisele eelnevalt ületanud 80 000 eurot. Edaspidi vaadatakse lisaks taotluse esitamise majandusaasta osas taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga saavutatud finantstulemusi. Kui taotlus on ära esitatud, siis hiljem sama majandusaasta sees võib müügitulu ikkagi tõusta, ei piirata tervikuna kogu majandusaasta tulemust. Punktiga 5 muudetakse määruse paragrahv 15 lõike 2 punkti 6 ja paragrahvi 26 punkti 6 ning täpsustakse millisest maksumusest alates tuleb taotlejale hinnapakkumised esitada. Riigikogus on hetkel perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse vastu võetud (jõustub 18.juuli), mille kohaselt muudetakse STS2014_2020 § 26 lõikes 6 ja § 28 lõikes 3 seatud piirmäära, millest alates peavad mittehankijad järgima riigihangete seaduse 3 põhimõtteid, 20 000 euroni. Nimetatud muudatust rakendatakse muutmise seaduse § 642 kohaselt alates redaktsiooni jõustumise järgselt algatatud hangetele ja seda ka juhul, kui toetuse andmise tingimusi sisaldav määrus, käskkiri või taotluse rahuldamise otsus näeb ette madalama piirmäära. Seejuures jääb kehtima nõue, et asjad, mis peaks koos toimima, neid ei tohi ikkagi eraldi hankida, ehk siis tehinguid ei või põhjendamatult tükeldada. Selguse huvides on mõistlik määruses 5000 euro piirmäär asendada viitega STS2014_2020 § 26 lõikele 6. Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 15 lõikega 3 ning lisatakse võimalus hinnapakkumisena arvestada ka avalikult kättesaadavat hinnakirja, näiteks e-poe lehel toodud hinnakirja või reklaamlehes toodud pakkumist. Punktiga 7 muudetakse määruse paragrahv 22 lõiget 3. Muudatusega võimaldatakse toetuse saajal taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kahel korral, kummalgil juhul kuni kuus kuud, senise ühe korra asemel. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine jääb jätkuvalt seotuks tingimustega, et pikendada on võimalik vaid siis, kui saavutatav tulemus seondub meetme ja projekti eesmärkide täitmisega. Muudatuse eesmärk on loobuda senisest piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes üks kord, kuni kuueks kuuks. Nimetatud piirang ei ole koroonaviirusest tekitatud majandusliku kahju tekkimise olukorras asjakohane. Piirang seati eesmärgiga, et toetuse saajad viiksid projekti tegevused ellu projekti taotluses märgitud ajagraafiku kohaselt. Antud hetkel, kui ettevõtjatel on raskusi oma igapäevaste tegevuste elluviimisega, rääkimata projekti tegevuste jätkamisega, on asjakohane piirangust loobuda. Punktiga 10 täiendatakse määruse paragrahv 24 lõiget 4 punktiga 11 täiendatakse tingimusega, et toetuse väljamakse tegemise eelduseks on muuhulgas ka kulu tekkimise aluseks oleva teenuse osutamine või soetatud asja üle andmine toetuse saaja valdusse. Nimetatud nõue tuleneb Vabariigi Valituse 01.09.2014 määruse nr 13 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõikest 4, mille kohaselt on tegeliku kulu tekkimine tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava palga puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. Rakendamisel on selgunud, et selguse huvides oleks mõistlik ühendmääruses toodud kulu tekkimise nõue sõnaselgelt ka määruse teksti tuua. Punktiga 11 lisatakse rakendussäte paragrahv 13 lõike 2 punkti 5 muudatuse kohta ning sätestatakse, et nimetatud muudatust rakendatakse alates määruse muudatuse jõustumisest esitatud taotlustele. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Määruse mõjud Muudatused parandavad määruse üleüldist õigusselgust ja arusaadavust nii toetuse taotlejatele, toetuse saajatele kui rakendusüksusele. Samuti võimaldavad lihtsustada projektide elluviimist ja pikendamist ning seeläbi saavutada ettenähtud projekti tulemusnäitajad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrus ei too kaasa kulusid ja tulusid ega täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste keskusele arvamuse avaldamiseks. Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas märkusteta ja Rahandusministeerium kooskõlastas ühe märkusega. Rahandusministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et sellist meetme tulemusnäitajat nagu „Alustavate ettevõtjate arvu suurendamine“ ei ole rakenduskavas seatud ja seetõttu teeme ettepaneku nimetatud näitaja §-st 2 välja võtta. Rakenduskava tulemusnäitajad, millesse meede 5.1 panustab, on järgmised: a) VKE-de poolt loodud lisandväärtus; b) VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (jooksevhindades); c) Eksportivate ettevõtete arv. Nendest viimane on starditoetuse määruses ka täna olemas. Juhul, kui tegevused panustavad ka näitajatesse a ja b, peaks olema just need meetme tulemusnäitajatena §-s 2 toodud. Jätame märkusega arvestamata, kuivõrd soov on, et toetuse andmise eesmärgiks oleks toetuse saaja aastakäibe kasv. Vastupidisel juhul oleks toetuse andmise eesmärgiks justkui tegutsevate ettevõtjate tegevuse toetamine, mitte kasvu saavutamine. Tegemist on ainult määruse spetsiifilise näitajaga, mitte rakenduskava näitajaga.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel