MÄÄRUS
18.08.2020 nr 49
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi
2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruses nr 20 „Starditoetus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 1 asendada arv „125 000“ arvuga „80 000“;
2) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning äriplaanis sisalduvate ühekordsete
tegevuste, mis on suunatud uue või olemasoleva toote turule viimiseks, kulu“;
3) paragrahvi 9 lõikes 4, § 23 lõikes 5 ja lõike 7 sissejuhatavas lauseosas ja § 28 lõike 1 punktis 6
asendada sõna „lõpparuanne“ sõnaga „järelaruanne“ vastavas käändes;
4) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) taotluse esitamisele eelneva kvartali ega taotluse esitamisele eelneva majandusaasta müügitulu
ega bilansimaht ei tohi ületada 80 000 eurot;“;
5) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 6 läbivalt ja § 26 punktis 6 asendatakse tekstiosa „5000
euro“ tekstiosaga „struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud summa“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud hinnapakkumisena arvestatakse ka avalikult
kättesaadavat kehtivat hinnakirja.“;
7) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kahel korral kuni
kuue kuu võrra mõlema pikendamise korral tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt
2023. aasta 31. augustiks. Vastavasisuline taotlus tuleb esitada projekti abikõlblikkuse perioodi
jooksul.“;
8) paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 8 asendada sõnad „vahe- ja lõpparuanne“ sõnadega „lõpp- ja
järelaruanne“ vastavas käändes;
9) paragrahvi 23 lõikes 4 ja lõike 6 sissejuhatavas lauseosas, § 24 lõikes 2 ja § 25 lõikes 7 asendada
sõna „vahearuanne“ sõnaga „lõpparuanne“ vastavas käändes;
10) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) abikõlbliku kulu tekkimise aluseks oleva teenuse osutamine või soetatud asja üleandmine
toetuse saaja valdusesse;“;
11) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Taotluste osas, mis on esitatud enne 2020. aasta augustis jõustunud käesoleva määruse
redaktsiooni, kohaldatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 punkti 5 redaktsiooni, mis kehtis enne
2020. aasta augustis jõustunud käesoleva määruse redaktsiooni.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
2
09.07.2020
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri määruse „Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9.
märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määrust
nr 20 „Starditoetus“. Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi STS2014_2020) § 14 alusel.
Väliskaubandus-ja infotehnoloogiaministri määruse muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka
eelnõu) tehtavad muudatused aitavad kaasa ettevõtjatel struktuurivahendite toel projekte ellu
viia. Eelkõige on praeguses eriolukorras ettevõtjad sattunud raskutesse projekti elluviimise
tähtaegade jälgimisega. Seetõttu on vajalik võimalda toetuse saajatel taotleda projektide
abikõlblikkuse perioodi pikendamist rohkem kui üks kord.
Samuti on eelnõu eesmärk täpsustada rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse
tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et
tagada seeläbi meetme parem rakendatavus. Lisaks soovitakse eelnõuga lahendada praktikas
esile kerkinud kitsaskohti.
1.2 Määruse muudatuse ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite peaspetsialist
Anneli Schmiedeberg (tel: 6397 618, e-post:
[email protected]). Juriidilise
ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
(tel: 6256 351, e-post:
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse muudatus koosneb kümnest punktist.
Punktiga 1 muudame määruse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 1 toodud näitajat. Antud muudatus
leevendab varasemat nõuet, mille järgi oli üheks määruse tulemusnäitajaks alustavate
ettevõtjate arvu suurendamine, mille aastakäive on toetuse saamise aastale järgneval kolmandal
majandusaastal vähemalt 125 000 eurot. Nimelt on määruse § 2 sisus määratletud meetme
tulemusnäitaja ja §-s 29 projekti tulemusnäitaja. Lisaks on nende kahe tulemusnäitaja
ajamääratlus samuti erinev. Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 on mõõdikuna
toodud „Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 125 000 €“.
Seejuures aga ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020 samas sellist mõõdikut
ega tulemusnäitajat ei ole määratud, kuid selleks, et toetusel oleks mõju, siis määratakse, et
toetuse saamise aastale järgneval kolmandal majandusaastal oleks aastakäive vähemalt
80 000 eurot. Seega on nimetatud näitaja on määruse spetsiifiline näitaja, mitte rakenduskava
näitaja.
Samuti kaotab muudatus ära ebaselguse, kuivõrd taotlejatele jääb hetkel mulje, et neilt
oodatakse kolmanda majandusaastal 125 000 eurose müügitulu saavutamist, kuigi määruse §
29 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise
majandusaasta müügituluks saavutada 80 000 eurot.
Punktiga 2 muudetakse määruse paragrahv 8 lõike 3 punkti 4, jättes välja abikõlblike
turundustegevuste läbiviimise kulu piirangu, mille järgi on abikõlblikud ühekordsed
turundustegevuse kulud, mis on suunatud toote turule viimiseks. Muudatuse mõte on, et
turundustegevused oleksid abikõlblikud terve projekti perioodi jooksul ja ilma ühekordsust või
mitmekordsust eristamata. Muudatus on toetuse saajatele leebem ning selgemini mõistetav.
Punktiga 3, 8 ja 9 muudetakse määruses läbivalt aruannete nimetusi, et viia mõisted kooskõlla
tegelikkusega ning struktuuritoetuse registri arendustega, mille raames on nüüd loodud
võimalus esitada projekti elluviimise kohta ka järelaruanne. Sellise võimaluse loomisega kaob
ära vajadus toetuse saajal esitada vahearuannet, kuivõrd toetuse saaja esitaks vahearuande
asemel lõpparuande ning senise lõpparuande asemel järelaruande. Seega esitaks toetuse saaja
lõpparuande (ehk abikõlbliku perioodi lõppemise järgset aruande) ning järelaruande projektis
saavutatud tulemuste saavutamiseks. Sisuliselt ei muutu taotleja jaoks midagi, kuid selle
muudatusega korrastataks registri kandeid ja kuupäevi.
Punktiga 4 muudetakse määruse paragrahv 13 lõike 2 punkti 5 täpsustatakse olukorda, et
taotlema saavad tulla ettevõtjad, kelle müügitulu ega bilansimaht ei ole toetuse taotlemisele
eelnevalt ületanud 80 000 eurot. Edaspidi vaadatakse lisaks taotluse esitamise majandusaasta
osas taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga saavutatud finantstulemusi. Kui taotlus
on ära esitatud, siis hiljem sama majandusaasta sees võib müügitulu ikkagi tõusta, ei piirata
tervikuna kogu majandusaasta tulemust.
Punktiga 5 muudetakse määruse paragrahv 15 lõike 2 punkti 6 ja paragrahvi 26 punkti 6 ning
täpsustakse millisest maksumusest alates tuleb taotlejale hinnapakkumised esitada. Riigikogus
on hetkel perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise
seaduse vastu võetud (jõustub 18.juuli), mille kohaselt muudetakse STS2014_2020 § 26 lõikes
6 ja § 28 lõikes 3 seatud piirmäära, millest alates peavad mittehankijad järgima riigihangete
seaduse 3 põhimõtteid, 20 000 euroni. Nimetatud muudatust rakendatakse muutmise seaduse §
642 kohaselt alates redaktsiooni jõustumise järgselt algatatud hangetele ja seda ka juhul, kui
toetuse andmise tingimusi sisaldav määrus, käskkiri või taotluse rahuldamise otsus näeb ette
madalama piirmäära. Seejuures jääb kehtima nõue, et asjad, mis peaks koos toimima, neid ei
tohi ikkagi eraldi hankida, ehk siis tehinguid ei või põhjendamatult tükeldada. Selguse huvides
on mõistlik määruses 5000 euro piirmäär asendada viitega STS2014_2020 § 26 lõikele 6.
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 15 lõikega 3 ning lisatakse võimalus hinnapakkumisena
arvestada ka avalikult kättesaadavat hinnakirja, näiteks e-poe lehel toodud hinnakirja või
reklaamlehes toodud pakkumist.
Punktiga 7 muudetakse määruse paragrahv 22 lõiget 3. Muudatusega võimaldatakse toetuse
saajal taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kahel korral, kummalgil juhul kuni
kuus kuud, senise ühe korra asemel. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine jääb
jätkuvalt seotuks tingimustega, et pikendada on võimalik vaid siis, kui saavutatav tulemus
seondub meetme ja projekti eesmärkide täitmisega.
Muudatuse eesmärk on loobuda senisest piirangust, et projekti on võimalik pikendada üksnes
üks kord, kuni kuueks kuuks. Nimetatud piirang ei ole koroonaviirusest tekitatud majandusliku
kahju tekkimise olukorras asjakohane. Piirang seati eesmärgiga, et toetuse saajad viiksid
projekti tegevused ellu projekti taotluses märgitud ajagraafiku kohaselt. Antud hetkel, kui
ettevõtjatel on raskusi oma igapäevaste tegevuste elluviimisega, rääkimata projekti tegevuste
jätkamisega, on asjakohane piirangust loobuda.
Punktiga 10 täiendatakse määruse paragrahv 24 lõiget 4 punktiga 11 täiendatakse tingimusega,
et toetuse väljamakse tegemise eelduseks on muuhulgas ka kulu tekkimise aluseks oleva
teenuse osutamine või soetatud asja üle andmine toetuse saaja valdusse. Nimetatud nõue
tuleneb Vabariigi Valituse 01.09.2014 määruse nr 13 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõikest 4, mille kohaselt on tegeliku
kulu tekkimine tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup
oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve,
saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate
registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava palga puhul võib see olla
palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. Rakendamisel on selgunud, et selguse huvides
oleks mõistlik ühendmääruses toodud kulu tekkimise nõue sõnaselgelt ka määruse teksti tuua.
Punktiga 11 lisatakse rakendussäte paragrahv 13 lõike 2 punkti 5 muudatuse kohta ning
sätestatakse, et nimetatud muudatust rakendatakse alates määruse muudatuse jõustumisest
esitatud taotlustele.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006.
4. Määruse mõjud
Muudatused parandavad määruse üleüldist õigusselgust ja arusaadavust nii toetuse taotlejatele,
toetuse saajatele kui rakendusüksusele. Samuti võimaldavad lihtsustada projektide elluviimist
ja pikendamist ning seeläbi saavutada ettenähtud projekti tulemusnäitajad.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrus ei too kaasa kulusid ja tulusid ega täiendavaid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise
infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning Riigi
Tugiteenuste keskusele arvamuse avaldamiseks.
Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas
märkusteta ja Rahandusministeerium kooskõlastas ühe märkusega.
Rahandusministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et sellist meetme tulemusnäitajat nagu
„Alustavate ettevõtjate arvu suurendamine“ ei ole rakenduskavas seatud ja seetõttu teeme
ettepaneku nimetatud näitaja §-st 2 välja võtta. Rakenduskava tulemusnäitajad, millesse meede
5.1 panustab, on järgmised: a) VKE-de poolt loodud lisandväärtus; b) VKE-de poolt loodud
lisandväärtus töötaja kohta (jooksevhindades); c) Eksportivate ettevõtete arv. Nendest viimane
on starditoetuse määruses ka täna olemas. Juhul, kui tegevused panustavad ka näitajatesse a ja
b, peaks olema just need meetme tulemusnäitajatena §-s 2 toodud.
Jätame märkusega arvestamata, kuivõrd soov on, et toetuse andmise eesmärgiks oleks toetuse
saaja aastakäibe kasv. Vastupidisel juhul oleks toetuse andmise eesmärgiks justkui tegutsevate
ettevõtjate tegevuse toetamine, mitte kasvu saavutamine. Tegemist on ainult määruse
spetsiifilise näitajaga, mitte rakenduskava näitajaga.