dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Operail põhikirja kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. august 2020
Viit
1.1-5/20-045
Registreeritud
18. august 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-520-045 18.08.2020 Käskkiri.bdoc963 KB

Sisu (failidest)

AS Operail AINUAKTSIONÄRI OTSUS 18.08.2020 nr 1.1-5/20-045 Registrikood: 11575850 Aadress: Metalli 3,10615, Tallinn Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – majandus- ja taristuminister Häälte arv: 2 556 466 AS Operail põhikirja kinnitamine Lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1ning § 305 lõikest 1: Ainuaktsionär otsustas: 1. kinnitan aktsiaseltsi AS Operail põhikirja uues redaktsioonis (lisatud); 2. tunnistan kehtetuks ainuaktsionäri 10.08.2020. a otsusega nr 1.1-5/20-042 kinnitatud aktsiaseltsi AS Operail põhikirja; (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisa: AS Operail põhikirja uus redaktsioon AKTSIASELTSI Operail PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND 1.1. Ärinimi Aktsiaseltsi ärinimi on aktsiaselts Operail. 1.2. Asukoht Aktsiaseltsi Operail (edaspidi Aktsiaseltsi) asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3. Tähtaeg Aktsiaselts on asutatud tähtajatult. 2. AKTSIASELTSI PÕHITEGEVUSALA 2.1. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on kauba raudteevedu (EMTAK 4920). 2.2. Aktsiaseltsi eesmärgiks on tulu saamine. 3. AKTSIAKAPITAL 3.1. Aktsiakapital Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 7 000 000 (seitse miljonit) eurot ja maksimumaktsiakapital 28 000 000 (kakskümmend kaheksa miljonit) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Aktsiaseltsi aktsiakapitali (edaspidi Aktsiakapital) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi Põhikiri) muutmata. 3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon). 4. AKTSIA 4.1. Mõiste Aktsiaseltsi Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu. 4.2. Aktsia liigid Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 1 (üks) euro, mis annab tema omanikule Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja Põhikirjas ettenähtud õigused. Aktsiaseltsil on Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusel ja seaduses sätestatud korras õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. 4.3. Aktsiaraamat ja aktsiatäht 4.3.1. Aktsiaraamatu pidamist korraldatakse seaduses ettenähtud korras. 4.3.2. Aktsia kohta ei anta välja aktsiatähte. 4.4. Aktsia märkimine ja aktsionäri eesõigus 4.4.1. Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. 4.4.2. Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga, kui aktsiate eest tasutakse rahas. 4.5. Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse 4.5.1. Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. 4.5.2. Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 4.5.3. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ettenähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõude. 4.5.4. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab asja või õiguse hariliku väärtuse alusel Aktsiaseltsi juhatuse poolt määratud ekspert ja väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 4.6. Aktsia võõrandamine Aktsiad on vabalt võõrandatavad õigusaktidega ette nähtud korras ja tingimustel. 5. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 5.1. Hea ühingujuhtimise tava Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava. 5.2. Juhtimisorganid Aktsiaseltsi juhtimisorganid on: 5.2.1. Aktsiaseltsi Aktsionäride üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek); 5.2.2. Aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi Nõukogu); 5.2.3. Aktsiaseltsi juhatus (edaspidi Juhatus). 5.3. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik: (1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; (2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; (3) kellel on ärikeeld; (4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; (5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; (6) kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija; (7) punkti 5.3. alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist; (8) punkti 5.3. alapunktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5.4. Üldkoosolek 5.4.1. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. 5.4.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas. 5.4.3. Juhatus kutsub kokku erakorralise Üldkoosoleku, kui: (1) Aktsiaseltsil on netovara alla seaduses lubatud piiri või (2) Üldkoosoleku kokkukutsumist nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või (3) seda nõuab Nõukogu või audiitor; (4) see on Aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik. 5.4.4. Kui Juhatus ei kutsu Üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride või Nõukogu või audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või Nõukogul või audiitoril õigus Üldkoosolek kokku kutsuda kooskõlas Põhikirja ja seaduse sätetega. 5.4.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Juhatus kõigile aktsionäridele nende aadressil vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne korralise Üldkoosoleku toimumist ja vähemalt 7 (seitse) päeva enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kas tähitud kirjana või lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt, kui lihtkirjale või faksile või meilile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnitusega. Kui Üldkoosoleku päevakorras on küsimus, mille vastuvõtmiseks peavad selle poolt olema kõik koosolekul osalevad aktsionärid, peab Üldkoosoleku kokkukutsumise teates olema selgelt märgitud, et vastav küsimus vajab ühehäälset otsust. 5.4.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Juhul kui ülaltoodud kvalifitseeritud kvooruminõuet Üldkoosolekul ei täideta, siis lükatakse Üldkoosolek vähemalt seitsme (7) päeva võrra edasi ja edasilükatud Üldkoosolek on otsustusvõimeline vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. 5.4.7. Üldkoosoleku pädevuses on: (1) põhikirja muutmine; (2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; (3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine, optsioonlaenude ja optsiooniõiguste väljaandmine; (4) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti olulise osaluse omandamine ja võõrandamine tütarettevõtja poolt teises äriühingus; (5) Nõukogu liikmete valimine, nende tasustamise korra ning tasu suuruse määramine ja tagasikutsumine; (6) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine; (7) erikontrolli määramine ja erikontrolli läbiviijate tasustamise korra määramine; (8) majandusaasta aruande kinnitamine; (9) kasumi jaotamine; (10) Juhatuse või Nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti Nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja selles nõudes või tehingus Aktsiaseltsi esindaja määramine; (11) Aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamine; (12) muude seadusega Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, on ainuaktsionäril kõik õigused, mis on Üldkoosolekul. 5.4.8. Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted, millega muuhuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. 5.4.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest, kui seadusest ei tulene kõrgem häälteenamuse nõue. 5.4.10. Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta. 5.5. Nõukogu 5.5.1. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust, korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees. 5.5.2. Nõukogu töökorra kehtestab üldkoosolek. 5.5.3. Nõukogul on 4 (neli) kuni 8 (kaheksa) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valitakse osaluse valitseja poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Kui aktsiaseltsi üks aktsionäridest on Eesti Vabariik, on sellel aktsionäril õigus teha nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ettepanek vähemalt talle kuuluva osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. 5.5.4. Aktsiaseltsi nõukogu liikmete arv määratakse kindlaks põhikirjaga, Aktsiaseltsi nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse Aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu võime efektiivselt planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada aktsiaseltsi juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 5.5.5. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla: (1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole Aktsiaseltsi aktsionär; (2) Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (3) isik, kellele kuuluvate aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist Aktsiaseltsis, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (4) Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle Aktsiaseltsi aktsionär. 5.5.6. Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise Juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab Nõukogu Aktsiaseltsi esindaja. 5.5.7. Nõukogu nõusolek on vajalik Aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: (1)osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, v.a käesoleva põhikirja punkti 5.4.7 alapunktis 4 nimetatud küsimused; (2)ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine, omandamine ja koormamine või (4) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või (5) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa, või (6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa, või (7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest, või (8) Aktsiaseltsi tegevuse oluline muutmine või piiramine, samuti Aktsiaseltsi või selle tütar- või sidusettevõtete oluliste varade ost, rent, müük või muul viisil käsutamine ulatuses, mis ületab kinnitatud aastaeelarvet, Aktsiaseltsi või tütarettevõtja varade baasil tagatise andmine, garantii andmine või laenu andmine üle aastaeelarves ettenähtud ulatuse või bilansiväliste või erakorraliste finantstehingute sõlmimine või (9) tehingute sõlmimine Aktsiaseltsi aktsionäriga või aktsionäri tütar- või sidusettevõttega või muu isiku või juriidilise isikuga, kes kontrollib Aktsiaseltsi või selle aktsionäre või keda kontrollitakse Aktsiaseltsi või selle aktsionäride poolt või (10) mis tahes täis- või usaldusühingus osalemise lepingu, kasumi jagamise lepingu, kontsessioonilepingu või muu sarnase tehingu tegemine, mille puhul Aktsiaseltsi kasum läheks või võiks minna jagamisele mõne teise isikuga, või (11) Aktsiaseltsi või selle tütarettevõtja lõpetamise, ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise, restruktureerimise või likvideerimise soovituse andmine. 5.5.8. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi aastaeelarve. 5.5.9. Nõukogu otsustab toetuste maksmise ja annetuste tegemise ja kinnitab aastase kulu, võttes arvesse alljärgnevat: (1)annetus või toetus peab kaasa aitama Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele; (2)kalendriaasta jooksul võib Aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses Aktsiaseltsi kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. Nimetatud kulu sisaldab endas ka sellelt makstavaid riiklikke makse; (3)teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse äriühingu veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik vähemalt nelja aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates; (4)Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus; (5)toetuse maksmise ja annetuse tegemise aluseks on isiku taotlus, mis peab olema taotletavate summade kasutamise osas piisavalt detailne otsustamaks summade sihtotstarbelisuse üle; (6)otsuseid toetuste ja annetuste eraldamise kohta võib teha vaid jooksva aasta summade kasutamise piires; (7)juhatus saadab kõikidele toetuse või annetuse taotluse esitajatele kirjaliku teate nende taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tulenevalt nõukogu otsustest ja aastaeelarves kinnitatust. Kui aastaks eraldatud summad on juba kasutatud, võib juhatus kohe taotlejale teatada, et sel aastal Aktsiaselts nimetatud taotlust ei rahulda; (8)lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu kasutamise puhul. Nõukogul on õigus oma otsuses toetuse või annetuse summa eraldamise kohta kehtestada sõlmitavale lepingule täiendavaid nõudmisi või tingimusi; (9)nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid samal aastal kasutamata jäänud toetussummad või annetused kuuluvad väljamaksmisele järgmisel aastal ning need ei vähenda uueks aastaks kinnitatud vastavat summat; (10) nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid taotlejapoolsete puuduste tõttu lepingu sõlmimisel või selle täitmisel kasutamata jäänud summad loetakse kasutatuks ja need ei kandu järgmisesse aastasse. 5.5.10. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Kõik Nõukogu poolt tehtavad otsused loetakse vastu võetuks juhul, kui nende poolt hääletab enamus Nõukogu koosolekul kohalviibivatest Nõukogu liikmetest. 5.5.11. Nõukogu esimehe valib Nõukogu Üldkoosoleku poolt valitud Nõukogu liikmete hulgast. 5.5.12. Nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks peab Nõukogu esimees saatma koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldab täpset päevakorda, vähemalt seitse (7) tööpäeva enne koosoleku toimumist kõigile nõukogu liikmetele nende aadressil kas tähitud kirjana või lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt, kui lihtkirjale või faksile või meilile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnitusega. 5.5.13. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Aktsiaselts järgib rahandusministri kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 5.5.14. Kõigi Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalik otsus loetakse samaväärseks nõuetekohaselt kokku kutsutud ja peetud Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsusega. 5.5.15. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab Nõukogu esimees otsuse eelnõu kirjalikult kõigile Nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui Nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kui otsus tehakse sellisel viisil, siis on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole Nõukogu liikmete häältest. Juhul kui kas või üks nõukogu liige peab vajalikuks otsuse tegemist koosolekul ja ta teatab sellest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, siis lülitatakse vastav küsimus nõukogu järgmise koosoleku päevakorda ja otsust koosolekut kokku kutsumata ei tehta. 5.5.16. Nõukogu liikme tasustamine 5.5.16.1. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab Aktsiaseltsi üldkoosolek. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik, siis Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega. 5.5.16.2. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 5.5.16.3. Aktsiaseltsi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.5.16.4. Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 5.5.16.5. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik ja nõukogu esimees on valitud ainuaktsionäri otsusega, siis juhul, kui Aktsiaseltsi nõukogu esimees ei esita majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorda vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopiat koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist või nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõud samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemusi viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist, võib ainuaktsionär otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 5.6. Juhatus 5.6.1. Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja Aktsiaseltsi esindab Juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki Aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja Põhikirjaga Üldkoosoleku või Nõukogu pädevuses. 5.6.2. Juhatuses on 1-3 (üks kuni kolm) liiget. 5.6.3. Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt 3 (kolmeks) aastaks. Nõukogu määrab Juhatuse liikmete seast Juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust. 5.6.4. Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata Juhatus. 5.6.5. Juhatuse liikme tasustamine 5.6.5.1.Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel, mille tingimused kinnitab Nõukogu. Kui juhatuse liige täidab lisaks Aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 5.6.5.2.Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 5.6.5.3.Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 5.7. Struktuuriüksused Aktsiaseltsil võivad olla struktuuriüksused. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise ning struktuuriüksuste pädevuse määrab Juhatus. 6. ESINDAMINE Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada Juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on edasivolitamise õigus. 7. AUDIITOR JA SISEKONTROLL 7.1. Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab Üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 7.2. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. 7.3. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Aktsiaseltsi ainuktsionäri või aktsionäride üldkoosolekuga. 7.4. Ainuaktsionäri esindajal-osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist 8. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 8.1. Majandusaasta Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta. 8.2. Aruande koostamine ja kinnitamine 8.2.1. Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses sätestatud korras. 8.2.2. Majandusaasta aruande koosseisus kirjeldatakse aruandena hea ühingujuhtimise tava järgimist. 8.3. Majandusaasta aruande esitamine Aktsiaseltsil on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Äriühingu teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 8.4. Kasumi jaotamine 8.4.1. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservfondi ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 8.4.2. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 8.5. Reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. 8.6. Dividendid Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas. Dividendide maksmise ja suuruse otsustab Üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti. Aktsionärile makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäril on õigus nõuda Üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Juhatus teatab Aktsionäridele dividendide väljamaksmise aja ja koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest Üldkoosolekul. 9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 9.1. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega ettenähtud korras. 9.2. Lõpetamise alused 9.2.1. Aktsiaselts lõpetatakse: (1) Üldkoosoleku otsusel; (2) kohtuotsusega; (3) teistel seaduses ettenähtud alustel. 9.3. Likvideerimine 9.3.1. Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9.3.2. Aktsiaseltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad Aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 Aktsiakapitalist. Likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse määrab Üldkoosolek või kohus. 9.3.3. Likvideerijatel on õigus esindada Aktsiaseltsi ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki tegevuseks. Põhikirja redaktsioon on kinnitatud ainuaktsionäri ……. otsusega
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel