Heili Tõnisson Teie 18.05.2020 nr 7-5.13/20-01166-2
Riigikantselei
[email protected] Meie 17.08.2020 nr 1.1-16/20-0011/32062
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Avalik kiri Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.
Majandusareng
Austatud Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti
Üliõpilaskondade Liit, Eesti Teaduskoda
Täname pöördumise eest!
Vastame sellele teie poolt esitatud ettepanekute kaupa.
„Kriisiaegne majanduspakett peaks toetama innovatsiooni, töötajate õigusi ja majanduse
keskkonnasõbralikkust“
„Raskustes ettevõtetele riigi poolse abi määramisel tuleks lähtuda ettevõtte innovaatilisusest,
käitumisest töötajate õiguste tagamisel ja keskkonnasõbralikkusest.“
Olete oma avalikus pöördumises osutanud mitmele laialt mõistetavale põhimõttele, mida oma
majanduse ja ühiskonna arengu planeerimisel võtab, vähemalt retoorikas, arvesse iga arenenud
riik, ka Eesti. Hindamisteooria kohaselt on avaliku sektori toetuste planeerimisel oluline nende
laiade mõistete sees toetamiseks leida omavaheline ühtesobivus, konkreetsemad eesmärgid,
fookused, sihtgrupid, toimivad mehhanismid ning mõju avaldavate ressursside kontsentratsioon ja
ajahorisont, et tagada muutuste tegelik toimumine, ja mitte jääda kinni planeerimistõrkesse.
Lähtudes majanduse ja ühiskonna arengu vajadustest, on riigipoolseid ettevõtete toetamise
meetmeid asjakohane käsitleda lühi- ja pikaajalistena. Neist esimesed oleks suunatud eeskätt
koroonaviiruse pandeemia leviku takistamise tagajärjel tekitatud majandussurutisest ülesaamisele,
teised peaasjalikult pikemaajalistele väljakutsetele – globaalsed kliimamuutused,
ülerahvastatusest põhjustatud ressursinappus, erinevate uudsete tehnoloogiliste seadmete
igapäevaelus kasutusele võtmisega kaasnevad majandustegevuse struktuurimuutused – lahenduste
leidmisele.
Lühiajaliseks, koroonaviiruse pandeemia poolt põhjustatud majanduskriisist väljumise toetuste
andmise eesmärgiks on inimeste toimetulek, tööga hõivatuse säilitamine ja eelduste loomine
töökohtade taastekkeks, ning ettevõtete toimetuleku osas majandustegevuse kokkutõmbumise šoki
tasandamine, aga ka elujõuliste ambitsioonikate eksportivate ettevõtete poolt kriisi käigus leitud
spetsialiseerumis- ja laienemisvõimaluste realiseerimine uutel turgudel ning stardipositsiooni
kujundamine uue kasvu jaoks. Ajaliselt viimane pakett lühiajalistest toetusvahenditest keskendub
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Eesti majanduse struktuuri juhitud ümberkujundamisele ning edasises kasvu stimuleerimisele.
Kontseptuaalselt võib seda paketti käsitleda lühiajalise ja pikaajalise majandusarengu
toetustegevusi ühendava osana ning selle eesmärgiks lisaks muutuste šoki leevendamisele on ka
kriisist tulenevate innovatsiooni trendide võimalikult laiaulatusliku siirde soodustamine
majandusse.
Riigi lühiajalise sekkumise põhimõtted ettevõtete toetamisel koroonaviiruse pandeemiast
põhjustatud kriisis on kirjeldatud Majanduse elavdamise tegevuskavas, mis on majandust
puudutav osa 27. aprillil k.a. Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud Eriolukorrast väljumise
strateegias.
Riigi pikaajalise strateegilise majanduspoliitika eesmärgiks on Eesti ettevõtete toodete ja teenuste
lisandväärtuse kasvatamine ning ettevõtete intellektuaalse kapitali arendamise ja omandamise
toetamine.
Avaliku sektori toetusmeetmete fookuses on ettevõtluse teadusmahukuse kasv, mis realiseerub nii
ettevõtetes tehtava arendustegevuse lisandumise kui teadusasutustega koostöös tehtava teadustöö
tulemuste absorbeerimisvõimekuse tugevdamise kaudu. Selektiivse teadus- ja
innovatsioonipartnerluste süsteemi kujundamise kaudu osutub võimalikuks Euroopa Liidu teaduse
ja innovatsiooni uue perioodi raamprogrammist Eesti ettevõtete arendustegevuse ning
innovatsiooni toetamiseks ära tuua senisest rohkem vahendeid ja teadmisi.
Riigi pikaajalise arengu põhimõtted on tervikuna kirjeldatud Eesti 2035 visioonis, majandusarengu
vaade täpsemalt uues Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegias
(TAIES). Viimase puhul on tähelepanu vääriv, et üht strateegia kolmest rakendussuunast –
teadmussiirde suunda – juhivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koos. Teadmussiirde suuna ülesandeks on tagada teadussüsteemi
ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja
majanduse hüvanguks.
„Innovaatilise ettevõtluse osakaalu kasvuks oleks vaja sektoripõhiseid meetmeid, eriti idu- ja spin-
off ettevõtetele. Võiks kaaluda erasektori, ülikoolide ja riigi osalusega investeerimisfondi loomist
teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks; ettevõttesisese teadus- ja arendustöö
soodustamist toetuste, laenude ja garantiidega; ettevõtete teadus- ja arendusteemalise
projektikirjutamise toetamist, et tuua rohkem Euroopa Liidu vastavaid vahendeid meie
majandusse.“
Strateegia tegevuste detailne kujundamine toimub praegu strateegia programmide kirjutamise
raames. Oluline osa teadmisest, kuidas seda kõige efektiivsemate tulemustega teha, kogutakse
avalike kaasamiste ning konsultatsioonide käigus sihtgruppidega. Suur roll ettevõtete
arendustegevuste toetamise vajadusi puudutava informatsiooni kogumisel on seejuures
Innovatsiooniagentuuriks ümber kujundatava EAS-i ettevõtete arenguprogrammi konsultantidel.
„Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse osakaal tuleks viia sarnasele tasemele
Põhjala targa majandusega riikidega.“
„Eesti maksusüsteemi tasuks analüüsida võtmes, et see soodustaks tõhusamalt, samas sotsiaalselt
vastutustundlikult, innovatsiooni ja investeerimist tarka ettevõtlusse.“
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia rahastamisplaan näeb ette
avaliku sektori poolse TAI finantseerimise kasvu 1%-ni SP-st. Ettevõtete poolse TAI
finantseerimise kasv, ideaalis 2%-ni SKP-st, sõltub aga suuresti sellest, kui täpselt avaliku sektori
toetav panus adresseerib nende vajadusi, kui tulusaks osutuvad investeeringud TAI-sse ning kui
hästi maandame riskid süsteemis.
TAI süsteemi raamtingimuste kujundamisel analüüsitakse muuhulgas perioodiliselt
maksusüsteemi modifitseerimise võimalusi ettevõtete TAI aktiivsuse kasvu stimuleerimiseks.
2 (4)
Kuigi ühelt poolt on suurel osal arenenud majandusega riikidest TAI iseloomuga kulutusi soosiv
maksusüsteem, peetakse rahvusvahelisi investeeringuid tegevate ettevõtete poolt teisalt väga lugu
maksusüsteemi stabiilsusest, seega muutuste efektid tuleb põhjalikult läbi arvutada.
„Soovitame valitsusel moodustada nõustava ekspertide kogu majanduskriisi rahaliste, sotsiaalsete
ja keskkonnakaitseliste tahkudega terviklikuks tegelemiseks.“
Vajaliku töö Vabariigi Valitsuse nõustamisel majanduskriisist väljumisel on seni ära teinud
erinevate ministeeriumite, EAS-i ning Eesti Panga analüütikutest koosnev Majanduse elavdamise
tegevuskava töögrupp. Valitsuse majandusarengu komisjoni juures on moodustamisel majanduse
elavdamise ekspertkogu.
Valitsuse või Riigikogu komisjonide juures tegutsevate teaduskodade või -ekspertkogude
institutsionaliseerimise osas saab täiendavaid ettepanekuid teha Teadus- ja Arendustegevuse
Korralduse Seaduse muutmise kaasamisprotsessi käigus.
„Riigiga koostöös tuleb selgemalt defineerida töösuhe, et tagada töötajakaitse ka
jagamismajanduse ettevõtetes. Selgemalt ja õiglasemalt tuleks defineerida kõrvaltöö ja põhitöö;
tööteenuse vahendamise platvormide ja riigi kohustused mõlemat tüüpi töötajate ees ning selliste
töötajate õigused.“
Majanduskriisist väljumise abipakett peab soosima töökeskkonna parandamist ning suurendama
töötajate osalemist töötingimuste kujundamisel. Töösuhete kontekstis vajab põhitöö kõrval
selgemat määratlemist ja soodustamist ka lisatöö, eelkõige jagamismajanduse kontekstis tehtav
platvormitöö. Samas on töölepingu alusel töötamine ning platvormi kaudu tehtavad nö
„tööampsud“ laadilt erinevad selles osas, mis puudutab töö iseloomu, kestust, tööülesannete
teostamise iseseisvust ning seda, kas platvormi kaudu pakutakse teenust, jagatakse isiklikke oskusi
või vahendatakse hoopis vara. Seega saavad platvormimajanduses samaaegselt eksisteerida
erinevad töövormid: töölepinguga töötamine platvormiettevõttes ning muus vormis töö tegemine,
kus isik saab ise valida aja, koha ning töövahenditena kasutada oma vahendeid. Platvormitöö
tegemine on osutunud heaks alternatiiviks ka põhitöö kaotuse korral lisatulu teenimiseks,
soodustades seeläbi ettevõtlikkust ja vähendades koormust sotsiaalsüsteemile. Eri töövormide
puhul peab olema töötegijatele tagatud piisav kaitse, ilma seejuures erinevaid töötegemise viise
piiramata. Täna on platvormitööd tegevad inimesed enamasti sotsiaalkaitseskeemidega (sh
töötutoetused) hõlmamata. Töötamise regulatsioonid võiksid olla paindlikumad, soodustada võiks
erinevaid töötegemise viise ja tagada neile ka vajaliku sotsiaalse kaitse. Näiteks oleks põhjendatud
ja proportsionaalne säilitada inimese töötu staatus ka siis kui ta töötuna olemise ajal teenib mingis
osas tulu mõne platvormi vahendusel. Selles osas võiks Eesti olla teenäitajate hulgas.
„Keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine aitab tagada meie ettevõtluse
konkurentsivõime. Suurettevõtted võiksid majandusabi ühe tingimusena esitada avaliku plaani
oma keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks.“
Keskkonnasäästu ja keskkonnatehnoloogiate arendamise toetamise fookusega on mitmed
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ettevõtlustoetused. On õige siduda need põhimõtted
pikaajalise majandusarengu suunamise plaanidega, pöörates seejuures tähelepanu standardite,
regulatsioonide ja maksude liiga järskude nõudmiste kasvu poolt põhjustatud majandustegevuse
šoki ohu vältimisele. Tuleb samuti tagada, et loodusressursside ja ökosüsteemi kasutamise eest
ettevõtetelt kogutavate maksude tulu kasutataks otseselt sellesama kasutamise tõttu kannatavate
kodanike terviseriskide ning heaoluhäiringute leevendamiseks ja keskkonnasõbralikumate
tootmistehnoloogiate väljaarendamiseks.
Keskkonnasõbralikuma ettevõtluse arendamise põhimõtete kohast tegevust Eestis kujundatakse
strateegiliselt Ringmajanduse strateegias ja tegevuskavas. Euroopa Liit omalt poolt kujundab
3 (4)
motiveerivaid meetmeid jõuliselt Euroopa Roheleppe raamistikus, mida on hiljuti uuendatud,
arvestades koroonaviiruse pandeemiast tulenevate majanduskriisi mõjudega ja ettevõtete
konkurentsivõime säilitamise vajadustega. Finantsinstrumentidest saavad Eesti jaoks
perspektiivikad rahastusallikad olema Kliimainnovatsiooni fond ja Õiglase ülemineku fond.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem
Väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister
Joel Peetersoo
639 7609
[email protected]
4 (4)