dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Avaliku pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. august 2020
Viit
1.1-16/20-0011/32062
Registreeritud
17. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Joel Peetersoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎1.1-1620-001132062 17.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc309 KB

Sisu (failidest)

Heili Tõnisson Teie 18.05.2020 nr 7-5.13/20-01166-2 Riigikantselei [email protected] Meie 17.08.2020 nr 1.1-16/20-0011/32062 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Avalik kiri Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele. Majandusareng Austatud Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Teaduskoda Täname pöördumise eest! Vastame sellele teie poolt esitatud ettepanekute kaupa. „Kriisiaegne majanduspakett peaks toetama innovatsiooni, töötajate õigusi ja majanduse keskkonnasõbralikkust“ „Raskustes ettevõtetele riigi poolse abi määramisel tuleks lähtuda ettevõtte innovaatilisusest, käitumisest töötajate õiguste tagamisel ja keskkonnasõbralikkusest.“ Olete oma avalikus pöördumises osutanud mitmele laialt mõistetavale põhimõttele, mida oma majanduse ja ühiskonna arengu planeerimisel võtab, vähemalt retoorikas, arvesse iga arenenud riik, ka Eesti. Hindamisteooria kohaselt on avaliku sektori toetuste planeerimisel oluline nende laiade mõistete sees toetamiseks leida omavaheline ühtesobivus, konkreetsemad eesmärgid, fookused, sihtgrupid, toimivad mehhanismid ning mõju avaldavate ressursside kontsentratsioon ja ajahorisont, et tagada muutuste tegelik toimumine, ja mitte jääda kinni planeerimistõrkesse. Lähtudes majanduse ja ühiskonna arengu vajadustest, on riigipoolseid ettevõtete toetamise meetmeid asjakohane käsitleda lühi- ja pikaajalistena. Neist esimesed oleks suunatud eeskätt koroonaviiruse pandeemia leviku takistamise tagajärjel tekitatud majandussurutisest ülesaamisele, teised peaasjalikult pikemaajalistele väljakutsetele – globaalsed kliimamuutused, ülerahvastatusest põhjustatud ressursinappus, erinevate uudsete tehnoloogiliste seadmete igapäevaelus kasutusele võtmisega kaasnevad majandustegevuse struktuurimuutused – lahenduste leidmisele. Lühiajaliseks, koroonaviiruse pandeemia poolt põhjustatud majanduskriisist väljumise toetuste andmise eesmärgiks on inimeste toimetulek, tööga hõivatuse säilitamine ja eelduste loomine töökohtade taastekkeks, ning ettevõtete toimetuleku osas majandustegevuse kokkutõmbumise šoki tasandamine, aga ka elujõuliste ambitsioonikate eksportivate ettevõtete poolt kriisi käigus leitud spetsialiseerumis- ja laienemisvõimaluste realiseerimine uutel turgudel ning stardipositsiooni kujundamine uue kasvu jaoks. Ajaliselt viimane pakett lühiajalistest toetusvahenditest keskendub Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eesti majanduse struktuuri juhitud ümberkujundamisele ning edasises kasvu stimuleerimisele. Kontseptuaalselt võib seda paketti käsitleda lühiajalise ja pikaajalise majandusarengu toetustegevusi ühendava osana ning selle eesmärgiks lisaks muutuste šoki leevendamisele on ka kriisist tulenevate innovatsiooni trendide võimalikult laiaulatusliku siirde soodustamine majandusse. Riigi lühiajalise sekkumise põhimõtted ettevõtete toetamisel koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud kriisis on kirjeldatud Majanduse elavdamise tegevuskavas, mis on majandust puudutav osa 27. aprillil k.a. Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud Eriolukorrast väljumise strateegias. Riigi pikaajalise strateegilise majanduspoliitika eesmärgiks on Eesti ettevõtete toodete ja teenuste lisandväärtuse kasvatamine ning ettevõtete intellektuaalse kapitali arendamise ja omandamise toetamine. Avaliku sektori toetusmeetmete fookuses on ettevõtluse teadusmahukuse kasv, mis realiseerub nii ettevõtetes tehtava arendustegevuse lisandumise kui teadusasutustega koostöös tehtava teadustöö tulemuste absorbeerimisvõimekuse tugevdamise kaudu. Selektiivse teadus- ja innovatsioonipartnerluste süsteemi kujundamise kaudu osutub võimalikuks Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni uue perioodi raamprogrammist Eesti ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks ära tuua senisest rohkem vahendeid ja teadmisi. Riigi pikaajalise arengu põhimõtted on tervikuna kirjeldatud Eesti 2035 visioonis, majandusarengu vaade täpsemalt uues Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegias (TAIES). Viimase puhul on tähelepanu vääriv, et üht strateegia kolmest rakendussuunast – teadmussiirde suunda – juhivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos. Teadmussiirde suuna ülesandeks on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks. „Innovaatilise ettevõtluse osakaalu kasvuks oleks vaja sektoripõhiseid meetmeid, eriti idu- ja spin- off ettevõtetele. Võiks kaaluda erasektori, ülikoolide ja riigi osalusega investeerimisfondi loomist teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks; ettevõttesisese teadus- ja arendustöö soodustamist toetuste, laenude ja garantiidega; ettevõtete teadus- ja arendusteemalise projektikirjutamise toetamist, et tuua rohkem Euroopa Liidu vastavaid vahendeid meie majandusse.“ Strateegia tegevuste detailne kujundamine toimub praegu strateegia programmide kirjutamise raames. Oluline osa teadmisest, kuidas seda kõige efektiivsemate tulemustega teha, kogutakse avalike kaasamiste ning konsultatsioonide käigus sihtgruppidega. Suur roll ettevõtete arendustegevuste toetamise vajadusi puudutava informatsiooni kogumisel on seejuures Innovatsiooniagentuuriks ümber kujundatava EAS-i ettevõtete arenguprogrammi konsultantidel. „Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse osakaal tuleks viia sarnasele tasemele Põhjala targa majandusega riikidega.“ „Eesti maksusüsteemi tasuks analüüsida võtmes, et see soodustaks tõhusamalt, samas sotsiaalselt vastutustundlikult, innovatsiooni ja investeerimist tarka ettevõtlusse.“ Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia rahastamisplaan näeb ette avaliku sektori poolse TAI finantseerimise kasvu 1%-ni SP-st. Ettevõtete poolse TAI finantseerimise kasv, ideaalis 2%-ni SKP-st, sõltub aga suuresti sellest, kui täpselt avaliku sektori toetav panus adresseerib nende vajadusi, kui tulusaks osutuvad investeeringud TAI-sse ning kui hästi maandame riskid süsteemis. TAI süsteemi raamtingimuste kujundamisel analüüsitakse muuhulgas perioodiliselt maksusüsteemi modifitseerimise võimalusi ettevõtete TAI aktiivsuse kasvu stimuleerimiseks. 2 (4) Kuigi ühelt poolt on suurel osal arenenud majandusega riikidest TAI iseloomuga kulutusi soosiv maksusüsteem, peetakse rahvusvahelisi investeeringuid tegevate ettevõtete poolt teisalt väga lugu maksusüsteemi stabiilsusest, seega muutuste efektid tuleb põhjalikult läbi arvutada. „Soovitame valitsusel moodustada nõustava ekspertide kogu majanduskriisi rahaliste, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste tahkudega terviklikuks tegelemiseks.“ Vajaliku töö Vabariigi Valitsuse nõustamisel majanduskriisist väljumisel on seni ära teinud erinevate ministeeriumite, EAS-i ning Eesti Panga analüütikutest koosnev Majanduse elavdamise tegevuskava töögrupp. Valitsuse majandusarengu komisjoni juures on moodustamisel majanduse elavdamise ekspertkogu. Valitsuse või Riigikogu komisjonide juures tegutsevate teaduskodade või -ekspertkogude institutsionaliseerimise osas saab täiendavaid ettepanekuid teha Teadus- ja Arendustegevuse Korralduse Seaduse muutmise kaasamisprotsessi käigus. „Riigiga koostöös tuleb selgemalt defineerida töösuhe, et tagada töötajakaitse ka jagamismajanduse ettevõtetes. Selgemalt ja õiglasemalt tuleks defineerida kõrvaltöö ja põhitöö; tööteenuse vahendamise platvormide ja riigi kohustused mõlemat tüüpi töötajate ees ning selliste töötajate õigused.“ Majanduskriisist väljumise abipakett peab soosima töökeskkonna parandamist ning suurendama töötajate osalemist töötingimuste kujundamisel. Töösuhete kontekstis vajab põhitöö kõrval selgemat määratlemist ja soodustamist ka lisatöö, eelkõige jagamismajanduse kontekstis tehtav platvormitöö. Samas on töölepingu alusel töötamine ning platvormi kaudu tehtavad nö „tööampsud“ laadilt erinevad selles osas, mis puudutab töö iseloomu, kestust, tööülesannete teostamise iseseisvust ning seda, kas platvormi kaudu pakutakse teenust, jagatakse isiklikke oskusi või vahendatakse hoopis vara. Seega saavad platvormimajanduses samaaegselt eksisteerida erinevad töövormid: töölepinguga töötamine platvormiettevõttes ning muus vormis töö tegemine, kus isik saab ise valida aja, koha ning töövahenditena kasutada oma vahendeid. Platvormitöö tegemine on osutunud heaks alternatiiviks ka põhitöö kaotuse korral lisatulu teenimiseks, soodustades seeläbi ettevõtlikkust ja vähendades koormust sotsiaalsüsteemile. Eri töövormide puhul peab olema töötegijatele tagatud piisav kaitse, ilma seejuures erinevaid töötegemise viise piiramata. Täna on platvormitööd tegevad inimesed enamasti sotsiaalkaitseskeemidega (sh töötutoetused) hõlmamata. Töötamise regulatsioonid võiksid olla paindlikumad, soodustada võiks erinevaid töötegemise viise ja tagada neile ka vajaliku sotsiaalse kaitse. Näiteks oleks põhjendatud ja proportsionaalne säilitada inimese töötu staatus ka siis kui ta töötuna olemise ajal teenib mingis osas tulu mõne platvormi vahendusel. Selles osas võiks Eesti olla teenäitajate hulgas. „Keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine aitab tagada meie ettevõtluse konkurentsivõime. Suurettevõtted võiksid majandusabi ühe tingimusena esitada avaliku plaani oma keskkonnasõbralikkuse suurendamiseks.“ Keskkonnasäästu ja keskkonnatehnoloogiate arendamise toetamise fookusega on mitmed Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ettevõtlustoetused. On õige siduda need põhimõtted pikaajalise majandusarengu suunamise plaanidega, pöörates seejuures tähelepanu standardite, regulatsioonide ja maksude liiga järskude nõudmiste kasvu poolt põhjustatud majandustegevuse šoki ohu vältimisele. Tuleb samuti tagada, et loodusressursside ja ökosüsteemi kasutamise eest ettevõtetelt kogutavate maksude tulu kasutataks otseselt sellesama kasutamise tõttu kannatavate kodanike terviseriskide ning heaoluhäiringute leevendamiseks ja keskkonnasõbralikumate tootmistehnoloogiate väljaarendamiseks. Keskkonnasõbralikuma ettevõtluse arendamise põhimõtete kohast tegevust Eestis kujundatakse strateegiliselt Ringmajanduse strateegias ja tegevuskavas. Euroopa Liit omalt poolt kujundab 3 (4) motiveerivaid meetmeid jõuliselt Euroopa Roheleppe raamistikus, mida on hiljuti uuendatud, arvestades koroonaviiruse pandeemiast tulenevate majanduskriisi mõjudega ja ettevõtete konkurentsivõime säilitamise vajadustega. Finantsinstrumentidest saavad Eesti jaoks perspektiivikad rahastusallikad olema Kliimainnovatsiooni fond ja Õiglase ülemineku fond. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Joel Peetersoo 639 7609 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel