Majandus- ja taristuministri määruse
„Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“
seletuskiri
lisa
Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkusega arvestatud,
mittearvestatud või osaliselt
arvestatud
Eesti Puitmajaliit Määruse seletuskirjas lk 3, Arvestatud. Seletuskirjas
teine lõik ütleb: "Elamute täpsustatakse, et mõeldud on hoone
tehaselise rekonstrueerimise netopindala ühe ruutmeetri
keskmine maksumus, mis on rekonstrueerimise maksumust.
ehitatud tüüpprojekti järgi, on
ca 300–350 eurot m2 kohta."
Ettepanek on täpsustada, mis
ruutmeetreid silmas peetakse.
Kontekstist võib küll arvata,
kui korrektsuse mõttes tuleks
see ka kirja panna.
Eesti Puitmajaliit Määruse seletuskirjas lk 4 Mittearvestatud. Toetuse eesmärk
kaheksas lõik: "Lõike 2 on rekonstrueerimistööde
kohaselt, arvestades määruse kiirendamine ja automatiseerimine,
väljatöötamise eesmärki, tuleb mistõttu toetatakse katuseelementide
välisseinte ja katuse tehaselist tootmist. Toetuse raames
soojustamisel kasutada tehases arvestatakse võimalike erisustega
eeltootmise tehnoloogiat, kus võrrelduna tavapärase
välisseina ja katuse elemendid rekonstrueerimisega ja toetatakse
on tehases eelnevalt valmis hoone täielikku rekonstrueerimist
tehtud ning kohapeal toimuvad elementidega.
ainult elementide
paigaldamisega seotud tööd."
Võib-olla on see ok, kuid tekkis
kahtlus, kas alati on otstarbekas
kasutada katuse soojustamiseks
tehases eeltoodetud elemente.
Mõningatel juhtudel võib see
töid tublisti komplitseerida,
näiteks kui katusel on palju
läbiviike.
Eesti Puitmajaliit Määruse seletuskirja lk 9 Arvestatud. Konkursi tingimuste
kaheksas lõik: ".... konkurss on eesmärk on tagada tootmiskvaliteet ja
lävendipõhine ja lävendi kvaliteetsed elemendid. Seletuskirjas
eesmärgiks on tagada toodud selgitused kirjeldavad
teenusepakkuja võimekus KredExi korraldatavat avalikku
rekonstrueerimistööde konkursi, mille tingimused koos
teostamiseks. Lävendis selgitustega esitatakse KredExi poolt.
arvestatakse varasemat
referentsi elementide tootmise
võimekuse kohta, eelneva 3
aasta käivet, tehnilist ja
kutsealast pädevust ning
elemente tootev tehas peab
omama ETAG 007 (European
Technical Assessment
Guidline) sertifikaati." Selle
juurde 2 märkust: 1) kõigepealt
väike eksitus - ETAG ei ole
mitte sertifikaat, vaid juhend
sertifikaadi, või täpsemalt
öeldes Euroopa Tehnilise
Hinnangu (ETA) saamiseks; 2)
kuna osa heakskiite ja
tunnistusi on praktiliselt
samaväärsed ETA'ga, siis võiks
siin teha väikese leevenduse
ning lisada „...peab omama
ETA (European Technical
Assessment) sertifikaati või
sellega samaväärset püsiva
tehnoloogia ning kvaliteedi
tagamise tunnistust“.
Eesti Korteriühistute Liit Leiame, et määruses on piisava Arvestatud. Määruse rakendamisel
põhjalikkusega reguleeritud ja taotlusvooru avamisel arvestatakse
tehnilised tingimused ja võimaliku ajakuluga, mis tuleneb
Kredexi roll ning kui ei ole korteriühistute üldkoosolekute
arvestatud piisavalt läbiviimisest ja rekonstrueerimisega
korteriühistute kui taotejate seotud otsuste tegemisest.
vajadustega ning ühistute poolt Taotlusvooru avamisel antakse
vastavate ettevalmistuslike ja tüüpmajadele ka indikatiivsed
õiguslike protsessidega eelarved, mille alusel saab
üldkoosolekute läbiviimisel üldkoosolekul vastu võtta
ning nendega seotud ajakuluga. maksimaalse laenusumma suuruse.
Kuigi toetuse määr on
märkimisväärne – 50 %, tuleb
ülejäänud 50 % leida
korteriühistul ning eeldatavasti
laenuvahendite arvelt, siis
vajab korteriühistu oma
üldkoosolekuks piisavalt
selgus ja põhjalikke
eelkalkulatsioone eelarvest
arusaamiseks ja laenumahu
otsustamiseks ja kogu
rekonstrueerimise
kinnitamiseks.
Eesti Korteriühistute Liit Kuna elemendipõhine Arvestatud. Toetusmeetmete
rekonstrueerimine on uudne rakendamine ja teavitustegevus on
lähenemine korterelamute SA KredExi ülesanne.
rekonstrueerimisel, siis on Kommunikatsioonitegevuste
äärmiselt vajalik uudse planeerimisel arvestatakse Eesti
rekonstrueerimisvõimaluse Korteriühistute Liidu koostöö
tutvustamine ja teadvustamine võimalustega lähtuvalt senisest
korteriühistutele. Eesti praktikast.
Korteriühistute Liit soovib siin
osutada abikäe riigile ja
koostöös riigiga ja
teadlaskonnaga viima läbi
vastavat informeerimis ja
teavitustegevust ning selleks
leiame, et oleks tarvilik ette
näha vastavad ressursid
teavitustegevuseks
riigieelarves antud määruse
parimaks rakendamiseks.
Eesti Korteriühistute Liit Vaadata üle määruse §8 Selgitatud. Tehnilisele konsultandile
tehnilisele konsultandile kõrgendatud nõuete kehtestamine ei
esitavad nõuded. Kuna ole tarvilik, sest tehnilise konsultandi
korterelamu elemendipõhise eesmärk on toetada eelkõige
rekonstrueerimine on uudne rekonstrueerimisega seotud
viis korteriühistute eeltegevuste läbiviimist, mis
rekonstrueerimisel ning elemendipõhisel rekonstrueerimisel
praktikas on siiski välja toimub samadel alustel võrrelduna
koorunud turul teenust tavapärase rekonstrueerimisega.
ostutavate tehniliste Elementidega rekonstrueerimise
konsultantide teatav ebaühtlane ehitusprojektide koostamisel ja
tase, siis juhime Eesti ehitustööde kvaliteedi tagamisel
Korteriühistute Liiduna osaleb ka SA KredEx.
tähelepanu vajadusele
tehniliste konsultantidele
kõrgendatud nõudmiste
rakendamine antud meetme
osas ja vajadusel kuulutada
välja antud määruse osas
tehniliste konsultantide
täiendkoolitust elemendipõhise
rekonstrueerimise osas ning
võimaldada antud voorus
teenuse pakkumist ainul
vastava meetme osas
sõltumatutel ja kõrgendatud
eelteadmisi elemendipõhise
rekonstrueerimise osas
omavatel tehnilistel
konsultantidel.
Eesti Korteriühistute Liit Vaadata üle määruse § 13 Mittearvestatud. Elementidega
rekonstrueerimise erisused rekonstrueerimise meetme eesmärk
lõige 2 Eesti Korteriühistute on uute tehniliste lahenduste turule
Liiduna juhime praktikast toomine. Arendustöö hõlmab lisaks
tulenevalt tähelepanu asjaolule, soojustuslahendusele ka
et viiekordsetel korterelamutel ventilatsioonilahendust. Sissepuhke-
on ebapiisavalt ruumi torustiku väljatõmbe süsteemi kasutamine viie
mahutamisega fassaadile ja korrusega hoonel on praeguse
lisaks tekib elemendipõhise tavapraktikaga võrreldes tehnilise
rekonstrueerimisel kasutavate lahenduse edasiarendus. Eesmärk on
soojustuspaneelide sees välja töötada lahendus, mida saaks
olevatel torustikel palju kasutada ka piirkondades, kus
ühenduskohti. soojuspumpade kasutamine ei ole
Võimaldada viiekordsetel soositud (näiteks tõhusad kaugkütte
korterelamutel kasutada antud võrgud).
määrusega reguleeritud
elemendipõhise
rekonstrueerimise
pilootprojekti raames ka tõhusa
kaugkütte korral
väljatõmbeõhu soojuspumpa,
kuid eeldusel, et rajatakse
päikeenergia PV jaam, mille
võimsus on vähemalt 10 kW
korterite üldpinna 1000 m2
kohta.
Eesti Korteriühistute Liit Määruse § 19 sätestatakse Selgitatud. Toetusmeetme avamisel
taotleja ja toetuse saaja antakse tüüphoonetele ka
kohustused. Praktikas indikatiivsed eelarved. Indikatiivse
küsimuse tekitanud § 19 lg 1 p eelarve alusel saab korteriühistu
2 ja 5 sätestavad alljärgnevat. § üldkoosolekul vastu võtta
19 lg 1 p 2 kohaselt peab maksimaalse laenusumma suuruse.
korteriühistu tõendama projekti Laenu vajaduse täpne suurus selgub
omafinantseeringu ja pärast ehitustööde pakkumuste
mitteabikõlblike kulude laekumist, kuid eeldus on, et vajalik
tasumise suutlikkust. Sama laenu suurus jääb alla üldkoosolekul
paragrahvi lõige 1 p 5 kohustab vastu võetud maksimaalse
korteriühistut tagama, et tal on laenusumma piiri. Üldkoosoleku
renoveerimislaenu võtmise otsus on vajalik, kuna selles
vajadusel korteriomanike väljendub ühistu liikmete tahe laenu
üldkoosoleku kehtiv otsus võtta ning määratakse hinnanguline
renoveerimislaenu võtmiseks maksimaalne laenu suurus, vastasel
ulatuses, mida ei kata taotletava juhul ei ole taotluse menetlemine
osakaaluga toetus ja muu põhjendatud, sest puudub
olemasolev omafinantseering. veendumus, et korteriühistu on
Määruse § 20 sätestatakse valmis planeeritavaid töid
nõuded taotlusele ja lg 2 p 8 finantseerima. Tööde maht on
kohustab korteriühistut lisama tuletatav määruse tehnilistest
taotlusele korteriomanike tingimustest, mille täitmine on
üldkoosoleku otsuse protokoll, toetuse eraldamise eelduseks.
milles on fikseeritud
rekonstrueerimistööde
teostamise otsus,
rekonstrueerimistööde ja
kaasnevate teenuste kirjeldus,
vajadusel renoveerimislaenu
võtmise otsus projekti
elluviimiseks ja laenu võimalik
maksimaalne summa. Eesti
Korteriühistute Liit juhib
määruse eelpool toodud
paragrahvide nõuetest
tulenevalt tähelepanu
praktikast tõusetunud
tagasiside põhjal
alljärgnevatele asjaoludele:
1.Korteriühistu ei saa taotluse
esitamise ajaks tagada, et tal on
olemas üldkoosoleku kehtiv
otsus renoveerimislaenu
võtmiseks. Vastav otsus eeldab
üldkoosoleku korraldamist, kus
laenuotsuse saamiseks peab
olema kvalifitseeritud
häälteenamus. Selleks
eelduseks on omakorda
korteriühistute liikmetele
eelnevalt esitatud teostatavate
tööde täpne nimekiri ja projekti
eelarve, et korteriomanikud
teaks täpselt, milliseid töid
teostatakse ja kui suur on
taotletav laen ning kui suur on
sellele vastav laenukoormus.
Taotluse esitamise ajaks ei ole
need olulised asjaolud
(teostatavate tööde täpne
nimekiri ja projekti eelarve
jms) aga korteriühistule teada.
2.Korteriühistu saaks tagada
taotluse esitamise ajaks, et tal
on olemas kehtiv otsus
plaanitavate toetuse abil
teostatavate tööde teostamise
kohta ja vahendid
projekteerimistööde
finantseerimiseks.
3.Renoveerimislaenu otsuse
saab ühistu teha oma liikmete
üldkoosolekul alles pärast
projekteerimistööde lõppu ja
projektides ettenähtud
töömahtude eelarvestamist.
Rahandusministeerium Määruse § 22 lõikes 3 on välja Arvestatud. Määruse § 22 lg 3 on
toodud, et taotlused reastatakse viidatud § 24 lõike 1 punktile 3 ja 4.
kõik „…§24 lõike 1 punkt 4 või
5 alusel rahuldamata jäänud
taotlused..“. Määruse §24
lõikes 1 on aga ainult 4 punkti,
seega palume ebakõlad
määruses eemaldada või
selgitada, mida tegelikult on
§22 lõikes 3 mõeldud
Rahandusministeerium Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt Arvestatud.
arvestatakse vähese tähtsusega
abi reeglitega. Kuna kõik
toetused ei pruugi minna
vähese tähtsusega abi alla, siis
ettepanek oleks:
täiendada § 18 lg 4 ja alustada
järgmiselt „ (4) Kui toetus on
vähese tähtsusega abi, võetakse
toetuse andmisel arvesse
komisjoni määruse…“
Rahandusministeerium Kooskõlastame majandus- ja Arvestatud.
taristuministri määruse Rekonstrueerimistoetustel on oluline
„Korterelamu elemendipõhise mõju elamumajandusele ja
rekonstrueerimise toetuse regionaalpoliitikale.
andmise tingimused ja kord“ Majandus- ja
eelnõu, kuid palume edaspidi Kommunikatsiooniministeerium
rekonstrueerimisega seotud peab oluliseks, et planeeritavad
toetuste väljatöötamisel sekkumised on kooskõlas ruumilise
arvestada järgmist. arenguga ja toetavad kvaliteetse
Eesti, nagu paljud kõrgelt elukeskkonna loomist.
arenenud riigid, seisab silmitsi Rahandusministeeriumi osalemine
rahvaarvu vähenemisega, mis sekkumiste väljatöötamisel
tuleneb riigisisese ja regionaalpoliitiliste eesmärkide
rahvusvahelise rände erisustest, saavutamiseks on oluline ja
aga ka madalast sündivusest. ettepanekut omavaheliseks
Läbi aastate on erinevaid koostööks on arvesse võetud.
regionaaltoetusi, ettevõtluse
arendamise toetusi ja ka
valdkondlikke investeeringuid
suunatud väljapoole
kasvupiirkondi ning see jätkub
ka tulevikus. Sellele vaatamata
on Statistikaamet
prognoosinud rahvaarvu
vähenemist, vähenemise kiirus
on suurem perifeersemates
piirkondades.
Strateegia „Eesti 2035“ eelnõus
on vajaliku muutusena toodud
vajadus võtta kasutusele
läbimõeldud ruumilahendused
rahvastikumuutustega
kohanemiseks ning kohandada
kahaneva elanikkonna
tingimustes asumid
kompaktsemaks.
Rahandusministeeriumis on
probleemi adresseerimiseks
muu hulgas käimas nii-öelda
tühjade korterite projekt,
koostööprojekt OECDga
sobivaimate lahenduse
leidmiseks, koostatud on
soovitusi kahaneva asustusega
kohanemiseks. Teema olulisust
on Rahandusministeeriumi
poolt rõhutatud koostatavate
üldplaneeringute kontekstis.
Oluline on silmas pidada, et
ehitatud keskkonda tehtavad
investeeringud oleksid
jätkusuutlikud, toetaksid
kvaliteetse ja muutuva
rahvaarvuga kohaneva ruumi
loomist. Selle eeldus on
probleemistiku ruumiline
lahendamine kohaliku
omavalitsuse tasandil, aga ka
ehitiste rekonstrueerimiseks
tehtavate toetuste suunamist
selliselt, et need toetaksid
eesmärgi saavutamist.
Lähtudes eeltoodust palume
ehitiste rekonstrueerimisega
seotud toetuste andmisel
pöörata tähelepanu sellele, et
sekkumised toetaksid
jätkusuutliku asustusmustri ja
kvaliteetse elukeskkonna
saavutamist. Vastavalt
eelnevatele kokkulepetele
oleme igati valmis sobivaimaid
lahendusi kahepoolselt ja
laiemas ringis arutama.
06.08.2020
Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lg 5 alusel.
Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise läbiviimise tingimused ja kord
eesmärgiga soodustada korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste
kasutuselevõttu, korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi olemasoleva
elamufondi kaasajastamist. Ühtlasi viiakse ellu riigi eelarvestrateegias 2020–2023 määratud
meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärke. Neid eesmärke rahastatakse
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste vahenditest ja
riigieelarvest ühiselt.
Määruse eesmärk on toetada tüüpelamutega korteriühistute rekonstrueerimise projekte, mis
panustab oluliselt hoonete energiatõhususe1 ja energiatõhususe2 olemasolevaid direktiive
muutva direktiivi3 seatud eesmärki vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet.
Tüüpelamute rekonstrueerimine, kasutades uusi tehnilisi lahendusi ja masstootmist, kiirendab
kogu ehitusprotsessi ja võimaldab tõsta korterelamute rekonstrueerimise mahtu.
Tüüplahenduste kasutamine annab võimaluse olulise osa töödest teostada tehaselist
eeltootmist kasutades, sest välisseina ja katuse lisasoojustus koos ventilatsiooni ja akendega
valmistatakse elementidena, mis hiljem hoonele paigaldatakse. See vähendab lisaks
rekonstrueerimise ajakulule ka mõju keskkonnale, sest materjalikulu on võimalik täpsemalt
ette planeerida võrreldes tavapärase rekonstrueerimisega. Ühtlasi tõstab tehaseline
eeltootmine ettevõtete innovatsioonivõimekust, sest võimaldab rekonstrueerimise protsesse
kaasajastada ja automatiseerida. Valmistatavad paneelid on kõrge ekspordiväärtusega kuna
sarnaseid tüüplahendusega elamuid on ehitatud enne 1993. aastat paljudes Euroopa riikides.
Määrus on koostatud majandus- ja taristuministri määrusena, kelle vastutusvaldkondade hulka
kuulub vastavalt peaministri 1. mai 2019. a korraldusele nr 33 „Ministrite pädevus
ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ elamuvaldkond. Korterelamu
elemendipõhise rekonstrueerimisega seonduvaid kulusid toetab riik 50% ulatuses.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ekspert Raiko Puustusmaa (tel:
631 3609, e-post:
[email protected]), ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie
Kunst (tel: 625 6366, e-post:
[email protected]), SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe
divisjoni juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post:
[email protected]), eluaseme ja
energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ja riskiosakonna
jurist Ingrid Ajangu. Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2010/31. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32010L0031
2
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2012/27. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32012L0027
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/844. Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L0844&from=EN
1
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351,
e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 6 peatükist ja 32 paragrahvist.
Paragrahv 1 kehtestab määruse kohaldamisala. Ellu viiakse riigi eelarvestrateegias 2020–2023
määratud meetme „Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärke, milleks on
energiatõhususe parendamine, energiasääst ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk.
Riigi toetus suurendab korteriomanike võimekust investeerida tegevustesse, mis soodustavad
hoonete energiatõhusust, ohutust ja tervislikku sisekliimat.
Rekonstrueerimata korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks
kuluv energia. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia
vajadus ca 50%. Kuna väheneb hoonete soojusenergia tootmine, suureneb energiasõltumatus
ja saavutatakse kulude kokkuhoid.
Korterelamute rekonstrueerimise määrus toetab uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu
rekonstrueerimistöödes, et tõsta ettevõtete tootlikkust ja suurendada rekonstrueerimise mahtu
ja kiirust.
Määruse raames ettevõtete poolt uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt, mis hõlmab
tehaselist eeltootmist ja protsesside automatiseerimist, võimaldab täita Euroopa Liidu ja Eesti
kliimapoliitika eesmärke kooskõlas kokkulepitud tähtaegadega. Ühtlasi toetab tehaselise
rekonstrueerimislahenduse kasutamine ettevõtte ekspordivõimekuse kasvu ja tugevdab tema
positsiooni rekonstrueerimise valdkonnas.
Paragrahviga 3 määratakse meetme elluviija – sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx). KredExil
on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja
kompetentsus. KredExiga sõlmitakse haldusleping atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 7
alusel.
Paragrahvis 4 on defineeritud olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased
terminid. Muuhulgas on defineeritud lokaalne taastuvenergia, mis on ehitusseadustiku § 65
lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia. Nõuetele vastavat energiat kasutatakse
eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks tulenevalt majandus- ja taristuministri „Hoone
energiatõhususe arvutamise metoodika“4 määrusest, mis reguleerib hoone energiatõhususe
arvutamise metoodikat. Lisaks eeltoodule on defineeritud „korterelamu“ mõiste, mille all
peetakse silmas tüüpprojekti alusel ehitatud elamut, mis kuulub korteriühistu liikmete
kaasomandisse ja milles ei ole üle 5 korruse. Korterelamus on vähemalt kolm korterit, kuhu
üldjuhul pääseb sisse maja ühiskasutatavast koridorist või trepikojast. Määruse eesmärk on
rakendada renoveerimislahendusi esialgu väiksema mahuga madalamate korterelamute puhul
4
Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“. Kättesaadav seisuga
10.08.2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012?leiaKehtiv
2
ja vastava kogemuse saamisel on võimalik edaspidiselt toetada mahukamaid projekte
kõrgemate korterelamute elementidega rekonstrueerimiseks.
„Tüüpprojekti“ mõiste hõlmab Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidest
elamute tüüpprojekte 1-464 (Mustamäe korterelamu) ja 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe
korterelamu), Tartu Elamuehituskombinaadi gaas- ja ribibetoonpaneelidest elamu
tüüpprojekti 111-133 (Annelinna korterelamu) ning tellistest või suurplokkidest elamu
tüüpprojekti 1-317 („Hruštšovka“). Tüüpprojekti seeria joonised asuvad Eesti Riigiarhiivis,
mille alusel kontrollitakse, et taotluses esitatud hoone vastab „tüüpprojektile“. Kuna meetme
maht ei ole suur, on eesmärgiks elementidepõhist renoveerimislahendust esmalt rakendada
Eestis enamlevinud 5-korruseliste elamute tüüpprojektide rekonstrueerimisel. Tüüpprojektide
piiritlemine võimaldab testida elementide masstoodetavust ning tõsta ettevõtete tehaselist
võimekust ja kogemust elementide tootmisel.
Elamute tehaselise rekonstrueerimise keskmine maksumus, mis on ehitatud tüüpprojekti järgi,
on ca 300–350 eurot hoone netopindala ühe m2 kohta. Keskmine maksumus koos 50%
toetusega tähendab 50-ruutmeetrise korteri (valdavalt 2-toaline korter) puhul ca 9000 eurot.
See summa tasutakse üldjuhul laenumaksetena pikema ajavahemiku jooksul. Tehaselise
rekonstrueerimise keskmine maksumus eelduslikult langeb paneelide tootmismahtude
suurenemisel.
Paragrahviga 5 kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks
või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud,
et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja
tegeleb majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada
konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel.
Korterelamute rekonstrueerimise meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki
riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune
abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel
riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades
teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab
liikmesriikide vahelist kaubandust“.
KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt
loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja
pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel).
Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni (otsus nr 2012/21) 20. detsembri 2011. a
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava
riigiabi suhtes tehtud otsuse alusel, st üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele võib anda abi kuni 15 miljonit eurot aastas. Abi andmisel komisjoni 20.
detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos taotlusega õigusakti, millest
tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus.
Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või
komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär
(vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
3
liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
ülemmäära.
Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi
summast ja abi liigist.
Vähese tähtsusega abi ei ole meetme raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese
tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas
hoones. Kinnituse saamiseks meetme senise praktika kohasuse osas on KredEx koostamas
vastavat riigiabi teatist. Seniks näeme võimaliku lahendusena märkida taotluse rahuldamise
otsuses ka info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et KredEx võib tagantjärgi abi anda
(tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada.
Paragrahviga 6 kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on
selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad
vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve teostamine.
Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste
parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Samuti on toetatud lifti
paigaldamine. Energiakulude vähendamisele aitab kaasa hoone elektrisüsteemi
kaasajastamine.
Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid
mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas
ehitusseadustikuga (edaspidi EhS) ning mis oluliselt panustavad elamu energiakulude
kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse
mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku
topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele
teisest meetmest toetuse saamise kohta.
Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk
rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik
ka laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 12 kohane lifti
ehitamine nt juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile.
Lõike 2 kohaselt, arvestades määruse väljatöötamise eesmärki, tuleb välisseinte ja katuse
soojustamisel kasutada tehases eeltootmise tehnoloogiat, kus välisseina ja katuse elemendid
on tehases eelnevalt valmis tehtud ning kohapeal toimuvad ainult elementide paigaldamisega
seotud tööd. Näiteks kasutati tehases eeltootmise tehnoloogiat Tallinnas, Akadeemia tee 5a
ühiselamu rekonstrueerimisel Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammi Horisont 2020 uurimisprojekti „Development and advanced prefabrication of
4
innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and smart
CONNECTions“5 raames.
Paragrahviga 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud.
Lõikes 1 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõtte.
Lõikes 2 kehtestatakse EhS-i kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise
abikõlblikuks lugemiseks. EhS-i § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel
ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama.
Lõike 3 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu
isikuga, kes vastab eelnõu § 8 lõikes 2 kehtestatud tingimustele ja on tehniliste konsultantide
nimekirjas taotluste vastuvõtmisest teavitamise hetke seisuga.
Taotleja peab arvestama, et tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel tuleb
kontrollida tehnilise konsultandi nimekirjas olekut. Ka KredEx teavitab tehnilise konsultandi
nimekirjast eemaldamisel talle teadaolevaid nimetatud isikuga seotud ühistuid. Juhul, kui
tehniline konsultant ei ole enam nimekirjas, peab toetuse saaja tagama § 8 lõikes 1 toodud
kohustuse täitmiseks vajaliku õigussuhte nimekirja kantud tehnilise konsultandiga.
Lõike 4 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist
või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu,
abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded tehnilise konsultandi teenuse tellimiseks. Tehniline
konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi
paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi
teenuse kasutamine ei ole nõutav.
Lõike 1 kohaselt võib taotleja kaasata rekonstrueerimise läbiviimise juurde tehnilise
konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus
sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida nii
füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Lepingu
kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise
konsultandi teenust.
Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös
taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine.
Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise
konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti
kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal KredEx. Tehnilise konsultandi sõltumatuse
põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt
5
Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for
MOdular REtrofitting and CONNECTions Kättesaadav seisuga 14.06.2020 https://www.more-connect.eu/wp-
content/uploads/2019/07/MORE-CONNECT_WP5_D5.9-Analyses-of-the-total-renovation-processes.pdf
5
on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb
korteriomanike huvides.
Lõike 6 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi KredExi kodulehel avaldatud määruse
nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast.
Lõike 7 kohaselt on KredExil õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et
ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne.
Paragrahviga 9 kehtestatakse mitteabikõlblikud kulud.
Mitteabikõlblik on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu.
Hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt ja neid tegevusi ei saa ellu viia projekti
abikõlblikkuse perioodil. Üldjuhul on korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse,
võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik.
Mitteabikõlblikud on ka kohustused, mis tulenevad karistustest või õigusabikuludest.
Paragrahviga 10 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood. Projekti
abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud periood, mille kestus on
kuni 24 kuud. Rekonstrueerimine peab toimuma kahe aasta jooksul alates taotluse
rahuldamise otsusest. Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist ühe
korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tingimusel, et projekt lõpetatakse hiljemalt 31.
augustil 2024 a, mis tuleneb rahastusallikast tehtavate investeeringute abikõlblikkuse
perioodiga.
Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks (omanikujärelevalve
ja tehniline konsultant) ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused
siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Elemendipõhise
rekonstrueerimise läbiviimise põhimõttest tulenevalt on KredExi pädevuses valida toetavate
tegevuste elluviimiseks ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja.
Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse osakaal.
Lõike 1 kohaselt on korterelamu rekonstrueerimise teostamise korral toetuse osakaal 50%
rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise
olemusest tulenevalt on toetuse osakaal üldjuhul kõrgem kui tavapärase
rekonstrueerimistoetuse korral.
Paragrahviga 12 kehtestatakse toetusega saavutatav tulemus.
Lõigetes 1, 2 ja 3 kehtestatakse tehnilised tingimused.
Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused6 kui ka
korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused7 näitasid, et korterelamute puhul
6
Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring.
Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013.
Kättesaadav seisuga 14.06.2020
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal
i_uuring.pdf
6
on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise
klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud
väärtused, siis toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele
vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia +
elekter) säästu ca 50%.
Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga
gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid
loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga
gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside
toru välisõhku. Korterites asuvaid ahje, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada.
Välispiiretele on sätestatud soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid
sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe
nõuete saavutamist.
Sätestatakse nõuded akendele, mis peavad olema kaasaegsed, energiatõhusad ja kolmekordse
klaaspaketiga ning mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10
W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on toodud tooteinfol ja ehitusprojektis.
Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis on korraldatud selliselt, et sissepuhke (või
sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed
peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja
väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on
korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja
hallitusprobleemide tekkimise võimaluse.
Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada
pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni
juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu
tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam
lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega
saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri.
Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete
nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke
õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad
oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see
seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates
neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk.
Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus
korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides
ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu
korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks
olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva
ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui
7
Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in
Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 14.06.2020
http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026
7
näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe
õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või
pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h.
Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu
korteritest.
Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele
kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste
nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga,
ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse
sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada
sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis.
Ventilatsioonisüsteemi osas on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega
sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või
mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete
ventilatsiooniseadmetega näiteks hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega,
sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „Teenindab kõiki
korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse
eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal
peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole sissepuhet ega
väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas
ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida,
kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga
ruumid, kus paiknevad väljatõmbed.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et
sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse
ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete
ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku
mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma
elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt
kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on
äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure
elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid
ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti
võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga.
Paragrahviga 13 kehtestatakse rekonstrueerimise erisused.
Lõike 1 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või
kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe
nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri
2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike
investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna
nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis
kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on
mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on
ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti
8
korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte
on aastaringselt tagatud.
Lõike 2 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis
on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga. Erisus on kehtestatud vältimaks korterelamu
soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa
kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh8. Elektri CO2 eriheite tegur on 0,83
tCO2/MWh9. Korterelamute, mille rekonstrueerimisel kasutatakse ventilatsiooni
soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumpa, elektritarve suureneb oluliselt kuna
korterelamu senisele elektritarbimisele lisandub soojuspumba elektritarve. Tõhusa
kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav
CO2 heite vähenemine piisav, et kompenseerida elektritarbe suurenemisest põhjustatud CO2
heite suurenemist. Seetõttu väljatõmbeõhu soojuspumba paigaldamine tõhusa kaugkütte
võrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole abikõlblik kulu ja kui projektiga ei tagata kõigi
määrusega seatud nõuete täitmist, siis KredEx võib toetuse maksmisest keelduda või selle
tagasi nõuda.
Tõhus on kaugküttevõrk, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 %
koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Tõhusa
kaugküttevõrgu definitsioon tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu energiatõhususe
direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktist 41.
Paragrahvis 14 kehtestatakse erisus keskküttesüsteemi rekonstrueerimisel § 12 lõike 1 punktis
2 seatud nõutele. Kui enne taotluse esitamist on hoones teostatud keskküttesüsteemi
rekonstrueerimine ja paigaldatud korteripõhised reguleeritavad termoventiilid, ei nõuta
termostaatventiilide välja vahetamist temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu.
Paragrahviga 15 kehtestatakse toetuse piirsuma.
Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 1 000 000 eurot korterelamu kohta. See
sisaldab rekonstrueerimistööde teostamise, ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve ja
tehnilise konsultandi teenuse kulu. Toetuse alammäära ei kehtestata.
Lõike 2 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering.
Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi, KredExi poolt antavale
renoveerimislaenule piirang ei kehti. KredEx annab renoveerimislaenu korteriühistu
omafinantseeringu katmiseks juhul kui pank on laenu andmisest keeldunud või panga pakutud
tingimused on korteriühistule ebamõistlikult kulukad.
Paragrahviga 16 reguleeritakse projekteerija ja rekonstrueerimistööde teostaja valimist.
Selleks, et tagada korterelamu rekonstrueerimine määruses seatud tingimustel, valib toetuse
saajale ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja KredEx avaliku konkursiga.
Avaliku konkurssi tingimustega tagatakse teenusepakkujate võimekus täita
rekonstrueerimistööde mahtu kooskõlas määruse tingimustega. Teenusepakkujate valikust
teavitab KredEx toetuse saajat pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist.
8
Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs.
Energiakandjate kaalumistegurid. 2017
9
Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinn. 2019. https://www.sei.org/publications/eesti-
kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
9
Avaliku konkursi viib KredEx läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
KredExi vahel sõlmitud halduslepingust tulenevalt. Avalikul konkursil osalemine ei ole
piiratud. Avalik konkurss on lävendipõhine ja lävendi eesmärgiks on tagada teenusepakkuja
võimekus rekonstrueerimistööde teostamiseks. Lävendis arvestatakse varasemat referentsi
elementide tootmise võimekuse kohta, eelneva 3 aasta käivet, tehnilist ja kutsealast pädevust
ning elemente tootev tehas peab omama ETA (European Technical Assessment) sertifikaati
või sellega samaväärset püsiva tehnoloogia ning kvaliteedi tagamise tunnistust.
Lävendi ületanud ettevõtted osalevad minikonkursil, kus hinna alusel leitakse elamu
tüüpprojekti jaoks üks ettevõte, mis rekonstrueerib edaspidi ühte tüüpi korterelamuid. See
tähendab, et ettevõte A rekonstrueerib tüüpprojekte 1-464 (Mustamäe korterelamu), ettevõte
B rekonstrueerib tüüpprojekte 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe korterelamu), ettevõte C
tüüpprojekti 111-133 ja ettevõte D tüüpprojekti 1-317 („Hruštšovka“). KredEx, minikonkursi
tulemuste alusel, teeb valitud ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja toetuse
saajale teatavaks taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.
Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõigete 1 ja 3 kohaselt toimub taotlemine voorupõhiselt. Voor on igakordselt avatud vähemalt
60 kalendripäeva.
Lõigete 2 ja 4 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest, sh
tüüpprojektidest, mille osas taotlusvoorus taotlusi vastu võetakse ja eelarve jaotumisest
nimetatud hoonetüüpide vahel. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab konkreetse
tüüpprojekti kohta kehtestatud rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel
taotluste vastuvõtmise peatamisest konkreetse tüüpprojekti kohta. Kui kõikide tüüpprojektide
kohta rahastamise eelarve maht täitub, taotluste vastuvõtmine lõpetatakse.
Lõike 5 kohaselt kinnitab eelarve vastavaks aastaks KredEx kooskõlas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ning poolte vahel sõlmitakse haldusleping.
Lõige 6 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu
esimees. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel
kirjeldatud viisil.
Paragrahviga 18 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu.
Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute omandis
ja kuuluma vähemalt viiele erinevale füüsilisele isikule. Kui korterelamus on alla viie
korteriomandi, siis peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik. Nõuded
tulenevad sellest, et toetatakse füüsiliste isikute elamu rekonstrueerimist ja ärieesmärkidele
suunatud projekte ei toetata. Tüüpprojektid, mille rekonstrueerimist toetatakse, on valdavalt 2-
3 trepikojaga ja korteriomandite arv on suurem kui korterelamu definitsioonis on välja toodud
miinimum.
Paragrahviga 19 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused.
10
Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus,
piisav omafinantseering.
Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus
plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka
sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus.
Lõike 2 punkti 1 kohaselt tuleb toetuse saajal toetuse saamiseks projekteerijana ja ehitajana
aktsepteerida KredExi etteantud valikut. Määruse eesmärk on soodustada uute tehniliste
lahenduste kasutuselevõttu hoonete rekonstrueerimisel ja elemendipõhise rekonstrueerimise
tingimusi arvestades ei ole korterühistute poolt üksikute hangete läbiviimine võimalik.
Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja esitama positiivse laenuotsuse
omafinantseeringuosa katmiseks või omama selleks piisavalt omavahendeid. Vastasel juhul
tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata (§ 24 lõige 1 punkt 1).
Lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb enne rekonstrueerimistöödega alustamist saada KredExilt
kinnitus ehitusprojekti vastavusele toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule,
kvaliteedile ja energiatõhususele.
Lõike 2 punkti 7 kohaselt tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping
vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest
vastutab taotleja ning KredExil on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate
lepingute kehtivust.
Paragrahviga 20 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada.
Lõike 2 punkti 7 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikale. Kui hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel
põhinev energiamärgis on koostatud enne 3. mai 2013. a jõustunud majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrust nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, tuleb
energiamärgis koostada vastavalt kehtivale majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele
nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1“. Enne 3. mai 2013. a
koostatud energiamärgist ei saa arvestada, sest arvutamise metoodikaid on pärast seda
muudetud. Meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on oluline võimalikult
võrreldavate andmete olemasolu.
Lõike 2 punkti 8 kohaselt tuleb korteriühistust taotlejal esitada üldkoosoleku protokoll, milles
on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise
vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga.
Paragrahviga 21 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx,
kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud
protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 22–24) kehtestatav menetlemise
kord tuleneb haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast.
Paragrahviga 22 kehtestatakse projektide hindamise kord.
11
Taotlejate pingeread tekivad korterelamute tüüpprojektide põhiselt. Iga tüüpprojekti kohta
moodustatakse taotlejate pingeread hoone energiakasutuse alusel ja energiakasutus
määratakse mõõdetud energiakasutuse andmete alusel. Mida suurem on energiakasutus, seda
kõrgem on taotleja koht pingereas. Võrdse energiakasutuse korral annab kõrgema koha
pingereas hoone suurem suletud netopind.
Juhul, kui mõne tüüpprojekti osas esitatakse taotlusi väiksemas mahus kui selle tüüprojekti
eelarve seda võimaldab, jaguneb eelarve jääk teiste tüüpprojekti seeriate taotluste vahel.
Kõikidest taotlustest, mis jäid tüüpprojekti eelarvemahust välja, moodustatakse ühine
pingerida hoone energiakasutuse alusel alates suurimast. Kui energiakasutus on võrdne, annab
kõrgema koha pingereas suletud netopinna suurus.
Paragrahvidega 23 ja 24 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlejal ei ole kohustust enne taotluse esitamist ellu
viia rekonstrueerimisega seotud ettevalmistusi nagu näiteks ehitusprojekti või selle eelprojekti
koostamine.
Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused ja kord.
Lõike 3 kohaselt ei suurendata taotluse muutmisel taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
toetuse summat. Säte toetab läbipaistavat rekonstrueerimise läbiviimist ning pettuste riski
minimeerimist. Riikliku toetuse andmisel on oluline, et toetatavate tegevuste läbiviimisel
püsitakse kokkulepitud eelarve raamides.
Lõige 5 kohaselt piisab teavitusest kui esineb asjaolusid, mida ei ole loetletud lõikes 2.
Lõige 8 võimaldab taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt kui see on põhjendatud
ja aitab saavutada projektiga parema tulemuse. Taotluse rahuldamise otsust võidakse muuta
kui soovitakse täiendada või muuta toetatavaid tegevusi. See võib olla olukorras, kus esialgu
osasid töid ei kavandatud või täiendavad tööd on osutunud vajalikuks projekti käigus, mida ei
osatud eelnevalt arvestada. Samuti juhud, kus projekti ajakava muutumise tõttu on mõistlik
korrigeerida projekti abikõlblikkuse perioodi. Ajakava võib pikeneda menetlustoimingute või
ehituslike takistuste tõttu, mida ei saa ette arvestada. Oodatust pikem ajakulu enne ehitustöid
võib lühendada hoone rekonstrueerimistöödeks jäänud aega, mistõttu võib ehituskvaliteet
kannatada. Näiteks ilmastikuoludega ei ole võimalik arvestada, kus liigne õhuniiskus võib
mõjutada ehitusmaterjali kvaliteeti.
Paragrahviga 26 kehtestatakse nõuded omanikujärelevalve teenuse ja tehnilise konsultandi
teenuse tellimisele ning hinnapakkumiste võtmisele.
Hinnapakkumiste võtmisel tuleb tagada läbipaistvus, kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning
vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas
hinnapakkumiste küsimise ja saamise e-kirjad, peavad andma selge ülevaate protsessi
korraldamisest. KredExil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse tegija, millal on
pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud. Kuna Tehniline konsultant võib
teostada omanikujärelevalvet, kui ta vastab omanikujärelevalve nõuetele ehitusseadustiku §-s
23 sätestatud nõuetele, siis on lubatud hinnapakkumise võtmine mõlemale teenusele ühiselt.
Mõlemale teenusele ühise hinnapakkumise võtmise korral tuleb mõlema teenuse maksumus
pakkumuses eraldi välja tuua.
12
Lõige 8 seab ülesandeks omanikujärelevalve tegijale kontrollida valmistatavaid elemente
tehases kohapeal, mida rekonstrueerimistööde teostaja hoone rekonstrueerimisel kasutab. See
võimaldab kontrollida elementide valmistamise kvaliteeti ja nõuetekohasust enne nende
paigaldamist hoonele. Seejuures on omanikujärelevalve teenuse osutajale seatud ülesandeks
kaasata KredExit paikvaatluse läbiviimisel ehk KredEx osaleb volitatud osapoolena tehases
tehtaval paikvaatlusel, et kontrollida toetuse nõuetekohast ja eesmärgipärast kasutust enne
toetuse väljamaksete tegemist.
Paragrahviga 27 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda kolmes osas. Esimest väljamakset võib
taotleda kui vastu on võetud 5% rekonstrueerimistööde kogumahust ja see tehakse
ehitusprojekti ja kulusid tõendavate arvete alusel. Esimene väljamakse sisaldab
projekteerimise, ehitise auditi ja ehitise uuringuga seotud töid. Teist väljamakset saab taotleda
kui vastu on võetud vähemalt 30% rekonstrueerimistööde kogumahust ja valminud on tehases
esimene partii seina- ja katuseelemente. Väljamakse aluseks on välisseina ja katuse
elementide tõendusmaterjalid ja arved. Kolmas makse tehakse kui vastu on võetud 100%
rekonstrueerimistööde kogumahust ja selle väljamakse osakaal jääb väiksem kui 15% tööde
kogumahust. Väljamakse tehakse kui kõik tööd on tehtud ja ehitusega seotud
dokumentatsioon on korteriühistule üle antud. Toetuse puhul on tegemist väga suurte
väljaminekutega, mille kogu ulatuses maksmine omavahenditest võib olla korteriühistust
taotlejale üle jõu käiv. Osaliste maksete võimalus tagab ühtlasi tööde tegijatele kiirema
tasusaamise võimaluse, sest ettevõtte teeb enamus töödest enne objektile ehitamist –
elementide tootmine, mõõdistamine, projekti koostamine ja tehniliste lahenduste valimine.
Osaliste maksete tegemine tagab elemendipõhise rekonstrueerimisega ettevõtetele ühtlasema
rahavoo.
Lõike 6 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele
standardi EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav
ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi
tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit.
Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka
juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames
teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide
(dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua
soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu.
Samuti tuleb lisada maksetaotlusele fotod rekonstrueeritud korterelamust, jäädvustades sellele
paigaldatud välisseina ja katuse elemendid, ja tehnosüsteemidest, mis rekonstrueerimise
käigus vahetati.
Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse
maksmisest keeldumise kord.
Paragrahviga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise
tähtajad ja kord.
13
Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima
kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle
KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Kui ehitustööd
lõpetatakse näiteks 2022. aasta novembris, siis tuleb energiamärgis koostada 2023. aasta
baasil ja esitada KredExile hiljemalt jaanuari lõpuks 2024. aastal.
Paragrahviga 30 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega
kinnitatud nõuetest. Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on
tõendatav raamatupidamise programmi väljavõttega. Raamatupidamise programmis
eristatakse toetus muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või
tähis. Maksetaotlus esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa
jagunemine.
Lõike 2 punkt 2 sätestab taotleja kohustuse tagada omanikujärelevalve teostaja vastavus EhS
nõuetele, samuti muude EhS kohaste ehitamisele esitatavate asjakohaste nõuete täitmine, sh
vastavate teatiste esitamine.
Paragrahviga 31 kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja
järelevalve tegija ülesanded.
Paragrahviga 32 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist kooskõlas atmosfääriõhu kaitse
seaduses sätestatuga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Suurem osa Eesti korterelamufondist on ehitatud enne 1990. aastaid ning vajab oma
seisukorra ja vanuse tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhususe
suurendamiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata
komplekssele renoveerimistegevusele, mis pikendab elamufondi kasutusiga , parandab hoone
sisekliimat ja toob energiasäästu. Oluline on, et rekonstrueerimine on terviklik, efektiine ja
koduomanike jaoks kiire protsess, mis häirib võimalikult vähe igapäevaelu. Kiire ja terviklik
rekonstrueerimine on võimalik saavutada tehases eeltoodetud valmis paneelidega, mis
sisaldavad juba eelpaigaldatud aknaid ja ventilatsioonisüsteemi.
Eestis on palju enne 1993. aastat elamuehituskombinaatides tüüpprojektide alusel ehitatud
korterelamuid. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadi raudbetoonpaneelidest korterelamute
tüüpprojektid 1-464 (Mustamäe korterelamu) ja 111-121 (Õismäe ja Lasnamäe korterelamu)
või Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpprojekt 111-133 (Annelinna korterelamu). Lisaks on
laialt levinud tellistest või suurplokkidest korterelamu tüüpprojekt 1-317 („Hruštšovka“).
Tehases tüüpprojektide alusel ehitatud korterelamuid saab ka nende tüüplahenduste alusel
tehases eeltoodetud elementidega rekonstrueerida. Tehases tootmise kasutamine võimaldab
rekonstrueerimise protsessi kiirendada ja automatiseerida ning tagada tööde parem kvaliteet.
Samuti on selliselt korraldatud rekonstrueerimine ehitusmaterjali säästev võrreldes
traditsioonilise rekonstrueerimisega objektil, sest materjalikulu on paremini kontrollitav ja
planeeritav.
14
Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on olemasoleva
hoonefondi terviklik rekonstrueerimine energiatõhususe C-klassi tasemele aastaks 2050.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline vähendamaks eluasemefondi ülalpidamise kulusid.
Energiatõhususe kasv vähendab kodumajapidamiste energiatarbimist ning sellest tulenevat
negatiivset keskkonnamõju. Toetuse andmise tegevustel otsene mõju kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamisele.
Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali
uuringus on välja toodud, et Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal on 80%
hoonefondi praegusest energiakasutusest. Soojusenergia tehniline säästupotentsiaal väga suur
– 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete
tehniline energiasäästupotentsiaal, mis on ca 10 TWh/a, moodustab pea kolmandiku
summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.
Elamute tervikliku rekonstrueerimine on suurima kokkuhoiu potentsiaaliga valdkond
energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei saavuta kliimapoliitika
strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta, mis pöörab hoonefondi
energiakasutuse langustrendi. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada
hoonete kütteenergia vajadust kuni 50%, mis omakorda vähendab imporditavate fossiilkütuste
mahtu, CO2 emissiooni ja eluasemefondi ülalpidamiskulusid ning parandab seeläbi
elukeskkonna kvaliteeti.
Korterelamute rekonstrueerimise meetmel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse
andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Meetme määruse väljatöötamisel on kaasatud
huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute
tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud
olemasolevatele uuringutele.
Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ja ei
soodusta korterelamu ühte elanikugruppi teistele. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde
elluviimisel parandatakse elamu ligipääsetavust, mis loob soodsamad tingimused inimestele,
kellel on erivajadus.
Korterelamute rekonstrueerimise meede ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne
mõju tuleneb asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektrooniliselt ja toetab paberivaba
asjaajamist riigiga suheldes.
Riiklikku toetust ei saa käsitleda ainult eelarvelise kuluna, sest keskmine rekonstrueerimisega
kaasnev maksutulu on 32%. Ühtlasi on see riigi poolt vaadatuna parim võimalik pikaajaline
investeering, sest kujundatakse järgnevatele põlvkondadele parem ning kvaliteetsem
elukeskkond. Rekonstrueerimine võimaldab parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda,
suurendades kaudselt töö- ja elukohavalikuid ning seeläbi toetades riigi regionaalselt
tasakaalustatud arengut.
Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ning elu- ja
looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
15
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega
riigile.
Meetme eelarve sõltub kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste
tulemusel selleks sihtotstarbeks suunatavast mahust. 2020. aasta eraldatakse meetme
rahastamiseks 4,465 mln eurot. Lisandub kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute
kauplemise eelnevate aastate tulu, mis teeb kogueelarveks ca 11,7 mln eurot. Meetme
eelarvest saab toetada hinnanguliselt kuni 20 korterelamu rekonstrueerimist ehk iga elamu
tüüpprojekti (1-464, 111-121, 111-133, 1-317) raames kuni 5 korterelamut.
Meede on osaliselt isetasuv ehk toetusteks eraldatavatest vahenditest laekub riigieelarvesse
maksutulu järgmisel või ülejärgmisel eelarveaastal peale toetusmeetmes positiivse otsuse
tegemist. Kuna toetuse väljamaksed toimuvad pärast tööde teostamist, siis sisuliselt kattuvad
need samaaegselt laekuvate maksutuludega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati EIS-i vahendusel Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti
Ehitusettevõtete Liidule ja Eesti Puitmajaliidule arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute
esitamiseks.
Keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta,
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Oma arvamuse ja ettepanekud
esitasid eelnõule Eesti Korteriühistute Liit ja Eesti Puitmajaliit.
Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise
põhjendus on seletuskirja lisas.
16
MÄÄRUS
24.08.2020 nr 51
Majandus- ja taristuministri ,,Korterelamu
elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise
tingimused ja kord'' määrus
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
Määrus kehtestatakse riigi eelarvestrateegias 2020–2023 määratud meetme
„Energiasäästumeetmed korterelamutes“ eesmärkide elluviimiseks.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgid on:
1) korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamine;
2) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
3) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.
§ 3. Meetme elluviija
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus KredEx (edaspidi
KredEx).
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus korterelamus;
2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav tähis, mis annab infot
hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta;
3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
4) korterelamu – taotleja liikmete kaasomandis olev tüüpprojekti alusel ehitatud kuni 5-korruseline
elamu, milles on kolm või enam korteriomandit;
5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav
energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6
alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
7) projekt – toetuse ja omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks
vajaliku ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega
kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
8) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
9) rekonstrueerimistööd – § 6 lõike 1 punktides 1–12 nimetatud tööd;
10) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud
krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
§ 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse või äriühingu väljastatav laen;
11) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning
valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;
12) tüüpprojekt – elamu tüüpprojekti seeria 1–317, 1–464, 111–121 või 111–133.
§ 5. Riigiabi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) sätestatud tingimusi.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) akende, tuletõkke- ja välisuste vahetusest ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi ehitamisest
tuleneva siseviimistluse taastamine ja sellega kaasnevad tööd;
2) avatäidete vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;
3) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
4) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks lifti ehitamine, trepimademetele panduste ja käsipuude
paigaldamine ning sellega kaasnevad tööd;
5) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine, varikatuse lisamine ning sellega kaasnevad
tööd;
6) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi
tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd;
8) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega
kaasnevad tööd;
9) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine või lisamine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine
ja sellega kaasnevad tööd;
10) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd;
11) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega
kaasnevad tööd;
12) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja
sellega kaasnevad tööd;
13) punktides 1–12 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle
aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
14) omanikujärelevalve teostamine;
15) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3.
(2) Fassaadi ja katuse soojustamine on toetatavaks tegevuseks, kui selleks kasutatakse tehases
eelnevalt valmistatud välisseina ja katuse elemente ning hoone juures toimuvad ainult elementide
paigaldamisega seotud tööd.
§ 7. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud kulud on §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide saavutamiseks ja taotluse
rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Omanikujärelevalve kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku
§-s 23 sätestatud pädev isik.
(3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2
sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud
nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks.
(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 11 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
§ 8. Tehniline konsultant
(1) Taotlejal on õigus sõlmida leping tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab
tehniline konsultant teenust.
(2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda füüsiline isik, kes on sooritanud nõutaval tasemel
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud
korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksami ning kes vastab vähemalt ühele
järgmistest nõuetest:
1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena;
2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178
„Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või
akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis;
3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase;
4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7.
tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse;
5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase;
6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase;
7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase;
8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase.
(3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise
ehitusprojekti projekteerimise ja ehituse korraldamine ning rekonstrueerimistööde
koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2
nimetatud pädev isik.
(4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid
ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning
kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja
arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant
ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna.
(5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku
juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega
olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus.
(6) KredEx avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest.
(7) KredExil on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub
et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või
esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas.
§ 9. Mitteabikõlblikud kulud
Mitteabikõlblik on:
1) hoone laiendamise, pööningukorruse või maa-aluse korruse väljaehitamise ja nimetatud
tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu;
2) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu.
§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Enne KredExile taotluse esitamist taotleja teostatud tegevuste ja võetud kohustuste kulud ei
ole abikõlblikud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates kuni 24
kuud.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul maksimaalselt 18 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud
toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse
hiljemalt 31. augustil 2024. a.
§ 11. Toetuse osakaal
Toetuse osakaal on 50 protsenti abikõlblikest kuludest projekti kohta.
§ 12. Toetusega saavutatav tulemus
(1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi
järgmiste nõuete täitmise:
1) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga
ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust
sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
2) kasutama elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid;
3) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab
kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi,
mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise
seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
4) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama
radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi
temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
5) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C
(energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
6) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle
25 dB(A);
7) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab
tagada sissepuhke temperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K);
9) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,18
W/(m²*K);
10) tagama korterite pideva ventilatsiooni;
11) tagama, et kõik aknad on kolmekordse klaaspaketiga, mille avatäite kompleksne
soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K);
12) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja
soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
13) välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus peab olema ≤0,05
W/(m*K);
14) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja
köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja
enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s ja pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s.
(2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne
ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1
punktis 12 sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri
õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.
(3) Lõikes 2 sätestatud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest korterelamu kohta.
(4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
1) a – aasta;
2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
3) h – tund;
4) K – kelvin;
5) kWh – kilovatt-tund;
6) l – liiter;
7) m – meeter;
8) m2 – ruutmeeter;
9) s – sekund.
10) W – vatt;
§ 13. Rekonstrueerimise erisused
(1) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil,
ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega,
rekonstrueerimisel tuleb saavutada § 11 sätestatud maksimaalse osakaaluga toetuse saamiseks
energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D (energiatõhususarv ETA
≤180 kWh/(m²*a)). Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis
rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.
(2) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel ei
ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud.
§ 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine
Kui keskküttesüsteem on enne taotluse esitamist rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks,
ei pea radiaatoritele paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga
termostaatventiilide vastu.
§ 15. Toetuse piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot korterelamu kohta.
(2) Omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest
ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest.
§ 16. Ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja
(1) Ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja valib toetuse saajale KredEx avaliku
konkursi korras.
(2) Lõikes 1 nimetatud korras valitud ehitusprojekti koostaja ja rekonstrueerimistööde teostaja teeb
KredEx toetuse saajale teatavaks taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi võetakse vastu voorupõhiselt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast, rahastamise eelarvest ja selle jagunemisest
tüüpprojektide vahel teavitab KredEx üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt
30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
(3) Taotlusvoor on avatud vähemalt 60 kalendripäeva.
(4) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab KredEx
taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise
otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.
(5) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse KredExi kodulehel kirjeldatud viisil.
§ 18. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda korteriühistu.
(2) Kui korterelamus on rohkem kui viis korteriomandit, peab korteriomanditest vähemalt 80
protsenti olema vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis.
(3) Kui korterelamus on viis või vähem korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev
füüsilisest isikust omanik.
(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi
ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot.
§ 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
3) esitama KredExi nõudmisel lisateavet KredExi määratud tähtaja jooksul;
4) tagama, et tal on korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate
rekonstrueerimistööde teostamise kohta;
5) tagama, et tal on renoveerimislaenu võtmise vajadusel korteriomanike üldkoosoleku kehtiv
otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu
olemasolev omafinantseering;
6) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või
kavandatava tegevuse asukohas;
7) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud
asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) sõlmima taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras teatavaks tehtud ehitusprojekti koostaja
ja rekonstrueerimistööde teostajaga asjakohased lepingud 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest arvates ja esitama need KredExile, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamise
otsusest tuleneb teistsugune tähtaeg;
2) esitama KredExile renoveerimislaenu saamise positiivse otsuse või tõendama, et ta omab
omafinantseeringu tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid, 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise
otsuse tegemisest arvates;
3) saama ehitusprojektile KredExi kooskõlastuse enne rekonstrueerimistöödega alustamist;
4) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimustele;
5) sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud
kehtivusega vähemalt viis aastat pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva;
6) võtma omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s
26 sätestatule.
§ 20. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja KredExi kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;
5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa § 11 sätestatud toetuse
osakaalu ega § 15 lõikes 1 sätestatud piirsummat.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
3) korterelamu ehitisregistri kood;
4) taotletav toetuse osakaal;
5) teave taotluses nimetatud projekti kuludele teisest meetmest või riigieelarve, muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
6) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
7) hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte
varem kui 3. mail 2013. a;
8) korteriomanike üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde
teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel
renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
9) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne KredExile
taotluse esitamist;
10) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad määruse § 32
lõikes 1 nimetatud toetuse tagasi nõudmise alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse
tunnistada kehtetuks, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 21. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
7) taotluse hindamine;
8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust.
(3) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni
taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud
taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi,
millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-
tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates. Taotluse menetlustähtaja
kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid
puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust.
(6) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei
ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole
põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga
saavutatavaid tulemusi või mõju meetme tegevuste tulemustesse. Ettepanekuga nõustumisel esitab
taotleja muudetud taotluse ning KredEx menetleb edasi taotlust muudetud kujul.
(7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse KredExis registreerimisest.
§ 22. Taotluse hindamine
(1) KredEx hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste kriteeriumide järgi:
1) korterelamu energiakasutus;
2) korterelamu suletud netopinna suurus.
(2) Sama tüüpprojekti kohta esitatud taotlused reastab KredEx mõõdetud energiakasutuse andmete
alusel pingeritta suuremast energiakasutusest väiksemani. Sama energiakasutuse korral saab
pingereas kõrgema koha taotlus, millega taotletakse toetust suurema suletud netopinnaga
korterelamu rekonstrueerimiseks.
(3) Kui sama tüüpprojekti kohta esitatud taotluste rahuldamise otsuste maht on väiksem kui
vastavale tüüpprojektile eraldatud toetuste rahastamise eelarve, jagatakse vastavale tüüpprojektile
eraldatud toetuste rahastamise kasutamata eelarve jääk teiste tüüpprojekti taotluste vahel selliselt,
et reastatakse kõik § 24 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel eelarvelistel põhjustel rahuldamata jäänud
taotlused ühte pingeritta lõikes 2 sätestatud korras, võttes aluseks lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumid.
§ 23. Taotluse rahuldamine
(1) Taotlused rahuldatakse § 22 lõike 2 kohaselt moodustatud pingerea alusel pingerea esimesest
taotlusest alustades kuni taotluseni, mille rahuldamiseks jätkub vastavas taotlusvoorus vastavale
tüüpprojektile eraldatud eelarvelisi vahendeid. Juhul, kui vastavale tüüpprojektile eraldatud
eelarvelised vahendid ei ammendu kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamise järel, eraldab
KredEx vastavale tüüpprojektile eraldatud taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarves ülejäävad
vahendid § 22 lõike 3 alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava;
5) projekti kogumaksumus;
6) projekti abikõlblikkuse periood;
7) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni (EL) nr 2012/21 mõistes;
8) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(3) Taotluse rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte 10 tööpäeva jooksul
nimetatud otsuse tegemisest arvates.
§ 24. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;
2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
4) taotleja ei ole nõus § 21 lõike 6 kohase ettepanekuga muuta taotlust.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 23 lõikes 3 sätestatud korras.
§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või
toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
järgmistel juhtudel:
1) soovitakse pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui § 23 lõike 2 punktis 6
märgitud abikõlblikkuse periood;
2) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust;
3) soovitakse muuta toetuse summat;
4) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.
(3) Lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele
vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse
rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.
(6) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab
toetuse saaja KredExit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul
vastava asjaolu teadasaamisest arvates.
(7) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus
mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme tegevuse
eesmärkidele.
(8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(10) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või toetuse eraldamise või kasutamisega
seotud õigusaktides sätestatud tingimusi;
2) taotlejal ei ole võimalik tagada vajalikus mahus omafinantseeringut;
3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaja jooksul toetatavaid tegevusi
ellu viinud;
4) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
6) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
7) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
§ 26. Omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse hanked
(1) Omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetakse vähemalt kolm
omavahel sõltumatut pakkumust. Omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse
pakkumused võivad olla võetud ühise pakkumusena kui mõlema teenuse maksumus on
pakkumuses eraldi välja toodud.
(2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud
teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro.
(4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad.
(5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.
(6) Esitatud pakkumuste seast tuleb teenuse osutaja valida parima võimaliku hinna ja kvaliteedi
suhte alusel.
(7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja seda tuleb säilitada § 31 punktis 5 sätestatud
tähtajani.
(8) Omanikujärelevalve teenuse tellimisel peab toetuse saaja seadma omanikujärelevalve tegijale
järgnevad ülesanded:
1) kontrollida tehases paikvaatlusena § 6 lõikes 2 nimetatud elementide dokumentatsiooni
nõuetekohasust ja esitatud dokumentide alusel elementide nõuetekohasust ning ehitusprojektile
vastavust;
2) kaasata KredExit volitatud osapoolena järelevalve teostamisel.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 27. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluste menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole, kui lõikest 8 ei tulene
teisiti.
(3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kolmes osas. Toetuse saajal on õigus esitada:
1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde
kogumahust;
2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde
kogumahust;
3) kolmas maksetaotlus, mis vastab kuni 15 protsendile rekonstrueerimistööde kogumahust, kui
vastu on võetud kogu rekonstrueerimistööde maht.
(4) Esimesele maksetaotlusele lisatakse:
1) korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt;
2) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(5) Teisele maksetaotlusele lisatakse:
1) välisseina ja katuse elementidega seotud dokumentatsioon;
2) fotod välisseina ja katuse elementidest;
3) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(6) Kolmandale maksetaotlusele lisatakse:
1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise
protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende
erinevus protsentides;
2) küttesüsteemi olemasolul tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui
keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud
töödega küttesüsteemi ei uuendatud;
3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit;
4) omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos
pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
6) fotod välisseina ja katuse elementidest;
7) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(7) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
1) esitatud arve;
2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt.
(8) KredEx võib teha toetuse saajale makse ka ainult lõike 7 punktides 1 ja 3 nimetatud
dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada KredExile lõike 7 punktis
2 nimetatud maksmist tõendav dokument 10 kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest
arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku
kulu tasumata osa maksmise tõendamist.
(9) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule
abikõlblikust kulust ning kuni otsuses märgitud toetuse summani. Kui rekonstrueerimistööde
maksumus kujuneb väiksemaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt
projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse
osakaalule.
(10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude abikõlblikkust, toetuse saaja
kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90
kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.
(11) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või
teavet, annab KredEx toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille
võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib KredEx väljamakse
aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.
§ 28. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) KredEx võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult ja anda tähtaja puuduse
kõrvaldamiseks või maksetaotluse selgitamiseks, kui:
1) esitatud väljamaksetaotlus, selle lisad või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või
eesmärkidele;
3) teostatud tegevused ei vasta taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud tegevustele või nende
toimumine või tulemuste nõuetele vastavus ei ole tõendatud;
4) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
5) menetluses oleva maksetaotluse või sama projekti ükskõik millise varasema maksetaotluse kulu
abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
6) esineb põhjendatud kahtlus §-s 26 sätestatud nõuete täitmise osas.
(2) KredEx võib toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda, kui lõikes 1 nimetatud
peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaegselt kõrvaldatud.
§ 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab KredExile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses märgitule KredExi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse
lõppmakse saamist.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) andmed toetuse maksete kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Toetuse saaja on kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud
energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise KredExi sätestatud viisil hiljemalt ühe kuu
möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.
6. peatükk
Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid
§ 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustuste täitmisega;
2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine;
2) tagada omanikujärelevalve elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isiku olemasolu;
3) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni;
4) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest
või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) tõendada kulude abikõlblikkust ja kavandatud tulemuse saavutamist;
6) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve);
8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning anda audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid 3
tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;
9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt;
11) võimaldada KredExile või KredExi määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja
projektiga seonduvale teabele;
12) lubada KredExil teostada mõõdistusi ning andma nõusoleku kogutud teabe analüüsiks ja
avalikustamiseks;
13) seadma omanikujärelevalve tegijale ülesande kaasata § 26 lõige 8 alusel KredExit volitatud
osapoolena järelevalve teostamisel.
§ 31. KredExi õigused ja kohustused
KredExi õigused ja kohustused on:
1) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud
eeldused;
2) kontrollida ehitusprojekti vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule,
kvaliteedile ja energiatõhususele;
3) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes;
4) teha projekti elluviimise üle järelevalvet;
5) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 7 aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest
arvates;
6) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid 10 aastat alates päevast,
mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi.
§ 32. Toetuse tagasi nõudmine
(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse
seaduse §-e 1821.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja nimi;
3) tagasinõudmise alus ja põhjendus;
4) tagasinõutav toetuse summa;
5) tagasinõutava summa tagastamise tähtaeg;
6) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
7) otsuse vaidlustamise võimalused;
8) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
9) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul
tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest arvates.
(4) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt toetuse tagasimaksmise ajatamist esitades selleks viie
tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates KredExile vastava kirjaliku
avalduse, milles on ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
(5) KredEx teeb toetuse tagasimaksmise ajatamise kohta otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul
ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada
kuni 10 tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni kuueks kuuks tingimusel, et toetuse tagasimaksmine
lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2024. a. KredEx koostab toetuse tagasimaksmise ajatamiskava
nimetades seal igakuiselt tasumisele kuuluvad osamaksed ning esitab selle toetuse saajale.
(7) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud tagastamise otsuses märgitud tagasinõutavat toetuse summat
otsuses toodud tähtajaks või tagasimaksmise ajatamise korral tasunud osamakset ajatamiskavas
toodud tähtajaks, kohaldatakse viivist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikele 4.
(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib KredEx tunnistada
ajatamiskava kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist lõikes 3 nimetatud tähtaja
jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler