Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
19.08.2020 nr 10-7/17
Ettepaneku esitamine investeeringute kava
koostamiseks meetme tegevuse 10.2.4.
„Keskkonnasõbralike ja vähese CO2- heitega
transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja
meretranspordi, sadamate ning eri
transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks
rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ raames
Esitame ettepaneku investeeringute kava koostamiseks meetme tegevuse 10.2.4.
„Keskkonnasõbralike ja vähese CO2- heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja
meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks
rekonstrueeritud/ehitatud objektid“ raames ja palume investeeringute kavasse lisada Pärnu linna
projekt “Raba - Lai tänava silla ehitus”.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius
linnapea
Lisa(d): 1. Ettepaneku vorm
2. Lisa 1 Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
3. Lisa 2 Silla ehituse keskkonnamõjude eelhinnang
4. Lisa 3 Pärnu kesklinn - Sidus areng. Olemasolev situatsioon ja tuleviku väljavaated
5. Lisa 4 Eelkalkulatsioon
Sirje Allmaa
444 8357,
[email protected]
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
INVESTEERINGU ETTEPANEK TRANSPORDI INVESTEERINGUTE KAVASSE 2014-2020 ÜLDINE INFO PROJEKTI NIMI Raba - Lai tänava silla ehitus TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Pärnu Linnavalitsus Registreerimisnumber 75000064 Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: 444 8200 Suur-Sepa 16 80098 Pärnu linn Pärnu linn
[email protected] Taotleja seaduslik esindaja (vajadusel lisada volitus) Nimi: Ametikoht: Romek Kosenkranius Linnapea Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): Uno Kask projektijuht Tel 5114861
[email protected] PROJEKTI INFO Projekti asukoht (milliseid linnu, valdasid ja maakondi tegevused hõlmavad?) Pärnu linn Projekti asukoha maakonna viimase aasta SKP elaniku kohta 12 559 eurot (2018a andmed) Kirjeldada projekti eesmärki ja tulemusi. Kirjeldada hetkeolukorda, arendatavat infrastruktuuri. Pärnu kesklinn asub väikelinnale kohaselt kompaktsel alal, kuid tänu tänasel päeval toimivale liikluslahendusele ning suurele arendatavate alade osakaalule jõe ääres, ei moodusta kesklinn sidusat ja ning hästi toimivat tervikut . Pärnu on Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmas toimepiirkond , mis hõlmab pea kogu maakonda. 2020.a seisuga elab Pärnu linnas 51 504 elanikku. Pärnu kesklinn on oluline keskus nii piirkonna elanike, tagamaa kasutajate kui linna külastajate jaoks. Pärnu on kuurortlinnana o luline turismi ja puhkuse sihtkoht nii sise - kui väliskülastajale . Kogu maakonna turismisektor tugineb Pärnu keskuslinnale. Turismihooajal o n Pärnu linna külastajate arv hinnanguliselt 700 000 . Pärnu kesklinna positsioon aktiivse linna südamena on aja jooksul halvenenud. Kesklinna positsiooni nõrgenemise on põhjustanud peamiselt kesklinnast väljapoole ehitatud ärikeskused, asutuste kolimine linnakeskusest välja ning liikluskoormuse kasv, millest tulenevalt on inimeste vajadus ja soov kesklinna külastada vähenenud. Viimastel aastatel on kesklinnas realiseerunud mitmed positiivsed arengud kuid kesklinna positsiooni säilitamise ja tugevdamise huvides o n vajalik panustada järjepidevalt. Uuele kvalitatiivsele tasemele edasi liikumiseks on vajalik parandada alale juurdepääsu, ühendada kesklinn jõe äärega ning tõsta avaliku ruumi kvaliteeti ja jalakäijasõbralikkust lähtudes kaasaegsetest keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Pärnu linnaterritooriumil ületab Pärnu jõge kaks silda P ärnu linnale kuuluv Kesklinna sild (ehitatud 1938, ümber ehitatud 1956) ja Maanteeametile kuuluv Papiniidu sild (ehitatud 1976) . Papiniidu sild paikneb Pärnu jõe suudmest 5,3 km kaugusel ja selles vahemikus on Kesklinna sild ainuke jõest ülepääsu võimalus. Kuna Kesklinn ja rannarajoon asub Pärnu jõe suudmealal ja 40% Pärnu linna elanikest elab Ülejõe-Rääma piirkonnas, on sild strateegilise tähtsusega elanike ja turistide igapäeva elus. Samas Papiniidu silla kasutajad on peamiselt Pärnu linna l õuna-osa (Raeküla, Mai piirkonna) elanikud ja Tallinn-Riia suunal liikuv transiit. Käesoleval ajal toimub oluline osa Pärnu linna ja linna läbivast transiitliiklusest üle olemasoleva kesklinna silla, mis juhib intensiivse liikluse otse läbi Pärnu südalinna ning eraldab vanalinna ja jõe poole jääva uue keskuse ala. Suur osa sellest liiklusest on läbiv liiklus, mille sihtpunkt ei ole kesklinnas ning mis koormab kesklinna piirkonda a sjatult. See tähendab, et Pärnu kesklinna silla asukoht ei ole optimaalne väljakujunenud liiklusvoogude osas. Sildade suur liikluskoormus mõjutab neid ümbritsevate ristmike olukorda. Kuna silla ning neid ümbritseva tänavavõrgu ja ristmike läbilaskevõime on liikluskoormuse kasvades ammendanud on tekkinud vajadus täiendava silla järgi. Uue silla rajamine avaldaks enim mõju kesklinna sillale, kus liikluskoormus väheneks 37,7%. Samuti väheneks liikluskoormus Pikal, Akadeemia ja V ee tänaval . Kirjeldada probleemi, mida projektiga püütakse lahendada. Oluline osa Pärnu linna ja linna läbivast transiitliiklusest toimub üle olemasoleva kesklinna silla, mis juhib intensiivse liikluse otse läbi Pärnu südalinna ning eraldab vanalinna ja jõe poole jääva uue keskuse ala. Suur osa sellest liiklusest on läbiv liiklus, mille sihtpunkt ei ole kesklinnas ning mis koormab kesklinna piirkonda asjatult. Kesklinna sild on üle jõe liikumisel kesklinnale ainsaks juurdepääsuks olles takistavaks teguriks erinevate riski- ja eriolukordade lahendamisel. Raba - Lai tn silla rajamine on äärmiselt oluline riski- ja eriolukordades toimetuleku parandamiseks. Raba - Lai tn sil d parandab ülelinnalist ühenduvust ühistranspordile, kergliiklusele ja autodele. Selle rajami s e peamine eesmärk on hajutada kesklinna liiklust ja vähendada kesklinna põhjuseta läbiva autoliikluse hulka ning selle tulemusel ka õhusaastet . Uue silla rajamine võimaldab võtta seni transiittänavana toimiva ruumi kesklinna jaoks sobilikumasse kasutusse ning tõsta sellega kesklinna avaliku ruumi kvaliteeti ja kergliiklejasõbralikkust . Jõe ületusvõimalused mõjutavad oluliselt inimeste liikumiste pikkuseid ja sõitude marsruute ning sellest tulenevalt ka liikumisviisi valikut. Raba - Lai tn sild lühendab märgatavalt Ülejõe ning Rääma piirkonna elanike teepikkust kesklinna, mis võimaldab Ülejõe ja Rääma piirkonna elanikel rohkem jalgsi käimist ning jalgrattakasutust , vähendab autokasutust ning hajutab ühtlasi olemasoleva kesklinna silla kergliikluskoormust . Viimasel kümnendil on kasvanud jalgrattaga silda ületavate elanike osakaal. 2011 a loendus e andmetel on kesklinna silda ületanud keskmiselt 523 jalgratturit päevas. 2019 a loenduse andmed näitavad 1069 jalgratturit päevas. Pärnu linnas on 60 km jalgrattateid, kergliiklusteede võrgustik annab ca 80% keskuslinna elanikele juurdepääsu kergliiklusteele (kergliiklustee on kuni 200 m kaugusel kodust). Aastaga ületas kesklinna silda üle 600 000 inimese, neist 452 000 jalgrattaga (elanike loendusandmed, 04.2018-04.2019). Tä nase lahenduse juures on jõeületus muutunud jalgsi ja jalgrattaga liikujate jaoks problemaatiliseks Kesklinna silla kitsa jalakäijate osa tõttu. Uue silla rajamine võimaldab Kesklinna sillal ruumi ümber jagada, luues sõidutee kitsamaks tegemise arvelt paremad ja turvalisemad tingimused jalgsi ja jalgrattaga liiku jatele. Kesklinnas jõe ületuse olulisus peegeldub praeguse Kesklinna silla liikluskoormuses. Sildade suur liikluskoormus mõjutab neid ümbritsevate ristmike olukorda. Pärnu linnas on suurim liikluskoormus kesklinna sillale suunduval Tallinna mnt – J.V. Jannseni – Rääma ristmikul, millele järgneb Vee ja Lai tn ristmik. Kuna silla ning neid ümbritseva tänavavõrgu ja ristmike läbilaskevõime on liikluskoormuse kasvades ammendanud on tekkinud vajadus täiendava silla järgi. Uue silla rajamine avaldab enim mõju kesklinna sillale, kus liikluskoormus väheneb 37,7%. Samuti väheneb liikluskoormus Pikal, Akadeemia ja Vee tänaval. Uue silla ehitamiseks kasutatakse Ühtekuuluvusfondi vahendeid . Eesmärk on v ähenda da CO 2 heitekogust Pärnu kesklinnas . Kesklinna liikuvuse parandamiseks ja liikluse rahustamiseks viib Pärnu linn uue silla valmimise järgselt omavahenditega ellu tegevused: 1. Vähendatakse kesklinna silla autoradade arvu 1ni, laiendatakse selle võrra jalakäijate ja kergliiklustee ala ning muudetakse fooride tsükleid selliselt, et autoliikluse eelistus oleks uus, Raba- Lai tn sild. 2. Jalakäijate ala osakaalu suurendamiseks kesklinnas rakendatakse pargi-kõnni süsteemi, kus autokasutajatele tagatakse kesklinna alale juurdepääs ja parkimisvõimalused uue silla vahetus läheduses. Kesklinna arengu eelduseks on praeguse liiklusvoo väljaviimine, kuna suure koormusega liikluskoridorid on kesklinna kvartalid „tükeldanud“ kolmeks osaks, mis omavahel ei haaku ja tekitavad barjääre jala või jalgrattaga liikujatele. Paljud kesklinna silda ületavad autod tegelikult ei soovigi jõuda kesklinna, vaid kesklinna taga asuvasse rannajooni või Eeslinna, kuna Papiniidu silla kaudu nende aladeni jõudmine on distantsilt märgatavalt pikem. Pärnu linna arengueesmärgiks on jätkuvalt Pärnu kesklinna juurdepääsetavuse parandamine Raba tänava suunduva silla kaudu ning üldine kesklinna liiklusruumi ümbermõtestamine jalakäijate ala suurendamise teel ning vanalinna ja uue keskuse ala ühendamine ning kesklinna ala sidumine teiste oluliste väravatega läbi multimodaalse transpordivõrgustiku loomise. Pärnu linna strateegili ne eesmär k ja visioon „ Looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine kui kõige alus “ , tähendab puhta linna põhimõtet ning keskkonnasõbralikkuse eelistamist. Pärnu linna elukeskkonna ja linnaruumi arenduse fookuses on toetada ajalooliselt väärtusliku kesklinna ruumilist arengut ja linnasüdame igakülgset tugevdamist, tõstes avaliku linnaruumi kvaliteeti ja arendades seda eelkõige kergliiklejate (sealhulgas erivajadustega inimeste) kasutusmugavust. Prioriteediks on hoida looduskeskkonda ja ühendada seda parimal moel linnaruumiga. Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse. Projekti eesmärgiks on parandada Pärnu linnas liikumisvõimalusi ning transpordiühendusi , suunata transiitliiklus kesklinnast eemale ning tõsta avaliku ruumi kvaliteeti ja kergliikleja sõbralikkust. Liikuvuse ja ühenduvuse parendamisel muudetakse erineva te transpordi liik ide ühildamine kesklinnas mugavamaks ja sujuvamaks, sh. ühistransport ja kergliikl us . Kesklinna arengu huvides on oluline parandada ühendusi ning rõhuda eristumisele, ajalooliselt välja kujunenud paiga vaimule ning jalakäijasõbralikule ning kvaliteetsele avalikule ruumile. Projekti tulemusena on Pärnu linnas paranenud transpordiühendused ja elanike liikumis-võimalused, tõstetud on säästva te liikumisviiside kasutust ja liikumiskeskkon n a kvaliteeti ning vähenda tud õhusaastet kesklinnas : valminud on vastavalt arhitektuurse konkursi tulemusele uus Pärnu jõge ületav Raba – Lai tn sild; paranenud on ühendus ja juurdepääsetavus ning v ähen enud on k esklinna läbiva auto liikluse hulk ; vähenen ud on reisimiseks ja kaubaveoks kuluv aeg ning Pärnu kesklinn on keskkonnasõbralik ja vähese CO2 heitega piirkond; vähenenud on kesklinnas liik u vate autode arv, vähenenud on kesklinna silla liikluskoormus , vähene nud on liikluskoormus Tallinna maanteel silla ja Ehitajate tee vahelisel lõigul , vähene nud on nendel tiheasustusega aladel õhusaaste , müra ja vibratsioon . v ähene nud on autode kasutajate arv, sest Rääma linnaosa elanikud liiguvad kesklinna jalgsi või jalgrattaga ; p arane nud on liiklusturvalisus, lühenevad kooli- ja tööteed kesklinna ja Rääma linnaosa vahel ; Pärnu kesklinnale on antud uus kvalitatiivne kasv. Uus sild aitab hajutada liiklust suunates läbiva autoliikluse kesklinnast eemale ja võimaldades võtta seni transiittänavana (Pikk tn) toimiva ruumi kesklinna jaoks sobilikumasse kasutusse , kus kesklinn on paremini ühendatud jõega ning lähtub jalakäija - ja jalgratturi sõbralik e st keskkonnasäästlikest põhimõtetest ; paranenud on riski- ja eriolukordades toimetulek , sest uus sild annab võimaluse lühemat teed üle jõe liikumiseks . Tegevused: Eeltööna on läbi viidud arhitektuurikonkurss Raba - Lai tn silla ehitamiseks. Projekteerimine ja ekspertiis. Läbi riigihanke on sõlmitud leping eel- ja põhiprojekt i koostamiseks. Läbi riigihanke tellitakse sõltumatu ekspertiis põhiprojektile. Eelprojekti alusel antakse välja ehitusluba. Ehitamine koos tööprojekti koostamisega. Sild ehitatakse vastavalt põhiprojektile , millist täpsustatakse tööprojektiga . Ehitustööde tellimiseks viiakse läbi rahvusvaheline hange. Omanikujärelvalve . Tellitakse ehitusaegne omanikujärelevalve, et tagada sõltumatu järelevalve ehitustegevusele. Omanikujärelevalve tellimiseks viiakse läbi hankemenetlus . Hangete läbiviimine. Hankeid viib läbi Pärnu Linnavalitus. Kirjeldada, milliseid uuringuid/analüüse on projekti elluviimise edukuse tagamise hindamisel läbi viidud ning kuidas on need tulemused aidanud kaasa parima lahenduse leidmisel. Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? (kirjeldada, millal valmib/on valminud) Uuele sillakoridorile on kehtestatud „Pärnu linnas Raba-Lai tänava silla detailplaneering (I etapp)“ (2019) . Pärnu linna liiklusuuring (STRATUM 2019) . Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha K S H eelhindamine (Keskkonnaagentuur Virdis OÜ 2018) (lisa 1). Silla ehituse keskkonnamõjude eelhinnang (KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 2-13.1/180/2020 ), milline annab teada, et silla rajamiseks puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine (lisa 2 ) . Pärnu kesklinn - Sidus areng. Olemasolev situatsioon ja tuleviku väljavaate d (Pärnu Linnavalitsus Planeerimisosakond 2018) (lisa 3) . Kas MKMilt on saadud kooskõlastus projektilahendusele? Ei ole Kas on olemas tehniline-, eel- või ehitusprojekt? (kirjeldada, mis on projekti seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) Silla ehitamiseks on läbi viidud ideekonkurss, mille võitjaks osutus töö „Luik“. Projekteerija leidmiseks on läbi viidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange ja sõlmitud projekteerimise leping . Ehitusprojekt valmib juunis 2021. Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise aeg) Peale eelprojekti valmimist antakse välja ehitusluba . Peale põhiprojekti valmimist kuulutatakse välja rahvusvaheline ehitushange koos tööprojekti koostamisega. Sild valmib 2023 I poolaastal. Kas maade omandamisega on alustatud? (siduda eelmise punktiga) Silla ehitamine toimub Pärnu linnale kuuluvatel ning detailplaneeringuga kehtestatud aladel ja täiendavat maade omandamist ei ole vaja . Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? Silla ehituseks on läbi viidud keskkonnamõjude eelhinnang (KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 2-13.1/180/2020 ), milline annab teada, et silla rajamiseks puudub vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõjude hindamine . Kas riigiabiandmise luba on olemas? (kui asjakohane) Ei kohaldu. Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? Silla ehitamiseks on olemas E-Eelarvestus OÜ poolt koostatud eelkalkulatsioon (lisa 4) . Silla projekteerimise ks on läbi viidud eelläbirääkimistega hankemenetlus . Omanikujärelvalve maksumuse l on tuginetud varasematele ellu viidud investeeringuprojektide omanikujärelvalve maksumustele. Projekti rakendamise üldine ajakava Projekti eeldatav alguskuupäev 30.06.2020 Esimese ehitushanke väljakuulutamine 01.0 8 .2021 Projekti eeldatav lõppkuupäev 01.06.2023 Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud Projekt on ühe etapiline . Projekti põhjendatus Vastata küsimustele: Mida projekt ühiskonnale juurde annab, projekti mõju laiem ulatus? (nt mõju ettevõtluse konkurentsivõimele – kohalik, maakondasid ühendav, rahvusvaheline jmt) Keda projekt puudutab (sihtpopulatsioon), kui suur on kasusaajate hulk ja kuidas see neid mõjutab? Mida tehtud töö, arendatud objekt või soetatav seade võimaldab teha teisiti ja paremini? Ja mis juhtub kui investeeringut ei tehta? Millised on alternatiivsed variandid ja alternatiivsed kulud? Kuidas mõjub projekti rakendamine/mitterakendamine objekti edaspidistele ülalpidamiskuludele? (siduda p 3.10) Projekti rakendatakse Projekti ei rakendata Projekt omab positiivset mõju ühiskonnale. Pärnu linn on Pärnu maakonnakeskus, tugev tõmbekeskus oma toimepiirkonnaga ning kuurortlinnana oluline turisimi ja puhkuse sihtkoht . Elanike ning külastajate liikumisvõimaluste parandamine, tõhusalt ja säästlikult toimivad võrgustikud ning kiired ja mugavad ühendused toetavad ettevõtlust ja loovad soodsa pinnase töökohtade ja elanike lisandumiseks. Projekti elluviimisel paraneb liiklusturvalisus. Loodud on turvalisemad liiklemistingimused kasutades kõige optimaalsemalt ära nii ruumilist kui majanduslikku ressurssi, põhjustades minimaalset kahju ümbritsevale keskkonnale. Otsesed kasusaajad on Pärnu linna elanikud, kes kasutavad üle Pärnu jõe liikumiseks kahte Pärnu silda. Samuti on otsesed k asusaajad operatiivautod, sest kesklinna sild on pudelikaelaks kiirel liikumisel . Juhul kui üks sild on mingil põhjusel kinni, ei oma läbilaskevõimet, on teisele kaldale pääsemiseks võimalik kasutada teist silda . Otsesed kasusaajad on ka linna külalised - paranenud kergliiklusteede võrgustik, parem ligipääs avalikule linnaruumile. Uue silla valmimine parandab linnaruumi liiklust ja liikumisloogikat. Parandab oluliselt riski- ja eriolukordades toimetulekut (õnnetuse korral on sild kinni , vaja ümber sõita , oparatiivautod el väheneb kohalejõudmiseks aja kulu ). Vähendab sildade ja neid ümbritsevate tänavate ning ristmike läbilaskevõimet. Vähendab CO 2 heitgaaside õhkupaiskamist , kuna lüheneb kesklinna taga asuvasse rannajooni või Eeslinna sõitmise tee pikkus. Projekti mitterakendumisel jääb a lles transiittänavana toimiv kesklinna ruum. Tõstmata jääb jalakäijasõbralik kaasaegne, keskkonnasäästlik a valiku ruumi kvaliteet . Pärnu kesklinn on jätkuvalt kõrge CO2 heitega piirkond . O lulises linnapiirkonnas on o lemasoleva kesklinna sil d ainsaks pääsu ks üle jõe ja see põhjustab jätkuvalt probleeme nn ajakulu ja t ühisõidud, päästevõimekuse langus erinevate õnnetus- ja ohuolukordade lahendamisel ning muudes olukordades mis vajavad silla sulgemist. Pärnu kesklinna positsioon aktiivse linnasüdamena ei parane ning on kergliiklejatele ohtlik. Olemasolev kesklinna sild on renoveerimist vajavas seisus . E t olemasolev kesklinna sild üldse säiliks, tuleb silla liikluskoormust vähendada. Kirjeldada, kuidas ja millisesse rakenduskava ptk . 10 „Jätkusuutlik transport“ alaeesmärgi täitmisesse projekt panustab. Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava meede 10.2.4 Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid Loetleda projekti kõik tulemusindikaatorid (samad, mis on vastu võetud VV 19.03.2020 korraldusega nr 83 ning avaldatud struktuurifondid.ee lehel) ning näidata, mitu % rakenduskavas toodud indikaatorist projekt saavutab. Indikaatori „…“ algtase (2013 lõpu seisuga) 0 Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel) 1 % rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel) 20 Indikaatori „…“ algtase (2013 lõpu seisuga) Indikaatori „…“ lõpptase (projekti lõppemisel) % rakenduskava indikaatorist (projekti lõppemisel) … … … Kirjeldada, milliste strateegiliste dokumentidele (transpordi arengukava, valdkondlikud ja piirkondlikud arengukavad) tuginedes on investeering infrastruktuuri vajalik ja põhjendatud. Kirjeldamisel vastata ka küsimustele: Kas projekt on seotud transpordi arengukava tegevustega? Millistega? Kas projekt on nimetatud transpordi arengukava rakendusplaanis? Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014-2020 eesmärk 3, lk 37 „Liiklusturvalisuse tase on kõrge“, toetab eesmärki 2 „Linnapiirkonna kergliiklusteede võrgustik on välja arendatud“. Projekt on seotud transpordi arengukava tegevustega : ALAEESMÄRK 1. MUGAV JA NUTIKAS LIIKUMISKESKKOND Meede 1.2 Sundliikumiste vähendamine Meede 1.3 Säästlikuma liikumisviisi eelistamine ALAEESMÄRK 2. KVALITEETSED TEED JA SUJUV LIIKLUS Meede 2.3 Liikluskorralduse parandamine ALAEESMÄRK 3. LIIKLUSKAHJUDE VÄHENEMINE Meede 3.1 Liiklusohutuse suurendamine ALAEESMÄRK 4. TRANSPORDI KESKKONNAMÕJUDE VÄHENEMINE Pärnu linna arengukavas lk 15 on välja toodud uue silla vajadus /…/Pärnu Siimu silla, Kesklinna silla ja Papiniidu silla suur koormus on tinginud vajaduse uue silla ehitamiseks üle Pärnu jõe, samuti vajab kesklinna silla kergliiklejate ruum parandamist/…/ Tegevuskavas on eesmärk 2.1. Linnaruumi atraktiivsuse ja kasutatavuse suurendamine Alaeesmärk 2.1.1 toetame ajalooliselt väärtusliku kesklinna ruumilist arengut ja linnasüdame igakülgset tugevdamist. Parandame ühendust kesklinnaga ning suurendame jalakäijasõbralikkust. Seome kesklinna kuurordi ja jõeäärsete aladega. punkt 2.1.1.1 uue kesklinna silla kavandamine (arhitektuurivõistlus, projekteerimine) ja ehitamine. Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ Eesmärk 4.2 Maakonna parem sidusus ja elanikkonna liikuvus (igapäevaselt tagatud pääs koju, kooli, tööle ja vabaaja objektidele) Tegevussuund 4.2.2 Pärnumaa olulisemad sillad P 4.2.2.1 Pärnu uue silla ehituseks eelduste loomine. Pärnu Linna Üldplaneering 2025+ Pärnu kesklinna arengu põhieesmärgiks on linnakeskuse positsiooni taastamine atraktiivse äri-, elu- ja investeerimiskohana. Hoonestuse tihendamine, avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine, linnakeskkonna meeldivamaks ja inimmõõtmelisemaks muutmine, hea ühendus kõigi peamiste transpordiliikidega (jalakäijad, jalgrattad, ühistransport, autod), hea ruumilise sideme loomine ümbritseva linnaruumi ning olulisemate transpordikoridoridega, kesklinna ühendamine jõe äärega ning avaliku ruumi kvaliteedi ja jalakäijasõbralikkuse tõstmine ja lähtumine kaasaegsetest keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Üldplaneeringu ptk 3.3.3 Kesklinna juurdepääsud Pärnu kesklinna üheks oluliseks probleemiks on alale juurdepääs. Kesklinn on suurest osast linna territooriumist eraldatud jõega mida on võimalik ületada vaid kesklinna silla kaudu. Praegune olukord põhjustab kesklinnas suurt läbiva liikluse osakaalu ja raskendab Rääma ja Ülejõe piirkonna ühendust kesklinnaga. Kesklinna ühendused ranna piirkonnaga on kergliiklejate jaoks ebaselged või takistatud. Kesklinna juurdepääsetavuse parandamiseks vajalikud tegevused on: - Raba-Lai tn sihis silla ehitamine; - Kesklinna sillal kergliiklejate kasutusmugavuse ja läbilaskvuse parandamine; - Aida ja Kalda tänavate vahele kergliikluse ühenduse loomine üle Vee ja Akadeemia tänavate. Jaansoni raja pikendamine ja ühendamine Kalda ning Lootsi tänavatega; - selge ja arusaadava ühenduse loomine kergliiklejatele Rüütli tänava ja Mere ning Remmelga tänavate suunal, et parandada kesklinna ja ranna suunalist ühendust; - selge ja arusaadava ühenduse loomine kergliiklejatele kesklinna (Nikolai, Pühavaimu, Hommiku, Ringi tänavate) ja Supeluse tänava vahel, et parandada kesklinna ja ranna suunalist ühendust; - ühenduse parandamine Lai tn, Suur-Jõe tn ja Riia mnt suunal ning kiire ja sujuva ühenduse tagamine RB raudteejaamaga. Kas olete saanud/taotlenud käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid teistest EL programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? Jah/Ei Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ Ei ole Hinnang investeeringu-objekti(de) edasistele ülalpidamiskuludele (EUR) ja nende katmise allikad. Kui suured olid objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud enne projekti rakendamist? 0 eurot Kui suured on objekti(de) iga-aastased keskmised ülalpidamiskulud pärast projekti rakendamist? Lumetõrje, tänavapuhastuse, konstruktsiooni hoolduse, valgustuse kulud aastas 38 000 eurot Täpsustada, millistest allikatest (riiklik jm) ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada. Linnaeelarvesse planeeritakse igal aastal vahendid, et tagada avalikus kasutuses olevate objektide kasutuskõlblikkus. Kooskõlas KOKS § 6 lg 1 on omavalitsusüksuse ülesanne muuhulgas korraldada ka vallas või linnas teede ehitamist ja korrashoidu. Seetõttu kaetakse suurem osa teede (sh sildade) ülalpidamiskuludest linna tuludest (maksudest, kaupade ja teenuste müügist, toestustest või muudest tuludest). Riigieelarves on kohalike omavalitsuste toetamiseks ette nähtud tasandus- ja toetusfond. Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest. Toetusfondi vahendite jaotamine ja kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse § 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 8 alusel jaotatakse kohalike teede hoiu toetus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega. Teede pikkuse andmed saadakse reeregistrist. Toetust võib kasutada kohalike teede hoiuks. 2020. aastal oli baasmääraks 660,55353 EUR tee km kohta. Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga (nt elektri tarbimise või teehoolde kulude suurenemine seoses lampide paigaldamisega, lisanduvate kergliiklusteedega vms) Milline on teostatava investeeringu või hangitud seadme eluiga, millal tuleb töid korrata (litsentsi uuendada, midagi välja vahetada)? Linnale lisandub uus sild ja sellele pealesõidud , kogupikkusega ca 550 meetrit. Samas mahus lisandub jalgteid, milliste katted vajavad nii suve kui talihooldust. Tavahoolde kulud kattele kokku 4900 eur ot /aastas. Sillal, pealesõitudel ja jalgteedel katete perioodiline uuendamine arvestusega 18 000 eur ot/ aastas (silla katte uuendamine 7-8 aasta järel, jalgteedel 15 aasta järel). Silla konstruktsioonide perioodiline järelevalve ja vajadusel uuendamine 10 000 eur ot /aastas. Silla pealesõitude ja jalgteede valgustamiseks lisandub tänavavalgustuse osa, aastase kuluga 4300 eur ot /aastas Kooskõla riigiabi reeglitega (arvestades nii sektorispetsiifiliste- kui horisontaalsete tegevustega) Tuleb täita füüsilisest isikust ettevõtjatel Tegemist on riigiabiga juhul kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest: Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes Eelise loomine: teatud soodustuse saamine Valikulisus: teatud ettevõtted või teatud kaupade tootmine Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine Konkurentsimoonutus või selle võimalus Taotlejal põhjendada, milleks antud projektile riigipoolne abi on vajalik ning milliste sätetega on kooskõla lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sealhulgas hinnata punktis 4.2 taotletud toetuse osakaalu realistlikkust arvesse võttes riigiabi piiranguid. Ei kohaldu. PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse ajavahemik (KK/AAAA-KK/AAAA) Tegevuse hinnanguline maksumus (eurodes, käibemaksu ta ) Tegevuse tulemus või indikaator, et määratleda seda, kas tegevus on ellu viidud ja allikas, mis seda kinnitab Kirjeldada, kas on eeldada või on näha riske, mis ohustavad tegevuse/toimingu elluviimist tähtaegselt või üldse Maa omandamine ( max 10% projekti abikõlblikest kuludest) 0 0 - - Soetatavad seadmed ja masinad (loetleda) … 0 0 - - Ehitustööd (loetleda võimalusel objekti kaupa) Nt: Projekteerimine - ja ehitus objektil … Rekonstrueerimine… Projekteerimine ja ekspertiis 06.06.2020 – 01.0 7 .2021 5 5 0 000 ,00 Projekteerimise kulud katab Pärnu Linnavalitsus omavahenditest. Tellitakse ehitusprojekt ja sõltumatu ekspertiis ehitusprojektile. Läbi on viidud riigihange eel- ja põhiprojekti tellimiseks. Ekspertiisi tellimiseks viiakse läbi hankemenetlus. Eelprojekti alusel antakse välja ehitusluba. Eelduslikult viiakse ekspertiis tellimisega miinimumini võimalikud projekteerimise vead. Ehitamine koos tööprojekti koostamisega. 01.09.2021 – 01.06. 2023 22 927 522 ,00 Sild ehitatakse vastavalt põhiprojektile. Ehitustööde tellimiseks viiakse läbi rahvusvaheline hange. 1. Projekti üheks riskiks on ettenägematute kulude ilmnemine ehitustöödel. Riski maandamiseks planeeritakse projekti eelarvesse ehitustööde reservi, mida kasutatakse ainult vajaduse ilmnemisel. 2. Linnaeelarve vahendite nappus ehitustöid rahastada. Pärnu linna eelarvestrateegiaga aastateks 2020-2024 tagatakse projekti elluviimine ja tulemuste jätkusuutlikkus, kuna vajalikud vahendid on planeeritud ja linnavolikogu poolt kinnitatud. Kui ilmnevad ekstreemsed olud või ootamatud kulud, tehakse eriotsused ja eraldatakse vajalikud vahendid eelarveaasta jooksul linnaeelarve reservfondist või järgnevateks aastateks linnavolikogu eriotsusega. Alati järgitakse seadustest tulenevaid finantsdistsipliini nõudeid. 3. Ehituse halb kvaliteet ja ebaökonoomsus. Riski on võimalik maandada ehituse riigihanke dokumentides sätestatud tingimustega (tagada materjalide ja toodete kvaliteet ja vastavus heale ehitustavale. Ehitaja kohustub esitama kasutatavate materjalide vastavussertifikaadid. Tööde üle teostab sõltumatut omanikujärelevalvet vastava teenuse pakkuja. Omanikujärelevalve 01.09.2021 – II kv 2023 150 000 ,00 eurot Omanikujärel e valve kulud katab Pärnu Linnavalitsus omavahenditest. Tellitakse ehitustööde omanikujärelevalve, et tagada sõltumatu järelevalve ehitustegevusele. Omanikujärelevalve tellimiseks viiakse läbi hankemenetlus . Pika ehitusperioodi omanikujärel e valve kestvus tagatakse andes kvalifitseerimistingimustega ette sama kvalifikatsiooniga mitme inimese osalemi n e projekti ehituse järel e valves. Hangete läbiviimine Hankeid viib läbi Pärnu linnavalitsus riigihangete keskkonnas. Ehitushanke tulemuste vaidlustamine . Pärnu Linnavalituse r iigihankekomisjo ni kuuluvad kogemustega oma ala spetsialistid ning riigihankekomisjoni tööd reguleerib Pärnu Linnavalitsuse hankekord. K äibemaks ( abikõlblik : riigiasutus, KOV) 4 725 504,40 s.h. abikõlblik 4 615 504,40 4 615 504 eurot PROJEKTI EELDATAV MAKSUMUS KOKKU 28 353 026,40 27 693 026 eurot, sh abikõlblik kogumaksumus 27 693 026,40 eurot Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest (siduda riigiabi reeglitega p 3.11) 100 % Projekti toetussumma määratakse vastavalt meetme 10.2.4 …………………… vabadele vahenditele . Kõik projekti mitteabikõlblikud kulud ning projekti abikõlbliku kogumaksumuse ja toetuse vahe katab toetuse saaja. Projekti eeldatava maksumuse arvutamise metoodika kirjeldus. Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? Silla ehitamiseks on olemas E-Eelarvestus OÜ poolt koostatud eelkalkulatsioon (lisa 4) Silla projekteerimise hind on kujunenud eelläbirääkimistega hankemenetluse käigus. Omanikujärel e valve eeldatav hind on tuletatud varasematele ellu viidud investeeringuprojektide omanikujärel e valve maksumustele. SEOSED HORISONTAALSETE TEEMADEGA Kirjeldada projekti mõju keskkonnale. Milliseid keskkonnamõjusid leevendavaid meetmeid kavatsetakse projekti käigus rakendada? Parandatud on jõevaheline ühendus kesklinn a ja Ülejõe piirkonnaga. Pärnu linna ja lähiümbruse inimesed saavad mugavamalt ja ohutumalt igapäevaselt liigelda jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga (buss, takso, ühiskondliku korraldusega transport), autoga. Pärnu linnaliikluses on kasutusel gaasibussid. Kasutades integreeritult keskkonnasõbralikku transporti ( buss+jala / jalgrattal+buss ) on tagatud paremad liikuvuse võimalused. Uue silla valmimisega viiakse autoliiklus kesklinnas miinimumini, väheneb kesklinna silla liikluskoormus ja sellega koos heitgaaside ja müra vähenemine, mis toob enam kaasa jalakäijate ning jalgratturite poolt kesklinna silla kasutamise. Kesklinna tänavaruum on muudetud jalakäijasõbralikuks, autoliiklust rahustatud, müratase ning saasteainete (sh tolmu) sisaldust välisõhus alandatud. Ehituse ajal kasutatakse minimaalset müra ja keskkonda reostavaid seadmeid ja mehhanisme. Kirjeldada projekti mõju regionaalsele arengule. Silla valmimine toetab regionaalset arengut, parandab inimeste l iikumisvõimalusi. Projekti elluviimine aitab kaasa parema elukvaliteedi saavutamisele. Kolmas sild viib liiklusvoo kesklinna ja vanalinna piirkonnast välja, suurendades jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi kesklinnas. Kesklinna silla autoliikluse vähendamisega paraneb Kesklinna sillal jalakäijate ja kergliiklejate , samuti erivajadusega inimeste ja lapsevankriga liikujate liikumine, mis praegu on problemaatiline Kesklinna silla kitsa jalakäijate osa tõttu. Keskuslinna tugevdamine tugevda b kogu toimepiirkonda. Regionaalse arengu kontekstis on positiivne, et projekti elluviimisega parandatakse liikumiskeskkonda, paraneb linnaruumi ja tänavavõrgu liiklussujuvus ning vähenevad asjatud sõidud. KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik ( volitus lisatud ), kinnitan, et kõik käesolevas investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Romek Kosenkranius Ametikoht: Linnapea Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht: Pärnu 1 9 .0 8 .2020
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ
KESKKONNAKONSULTATSIOONID
REG. 11368855
REG: 14.04.2007
TELLIJA: Pärnu Linnavalitsus
TÖÖ NR: 61/18
RABA-LAIA TÄNAVA SILLAKORIDORI
TÖÖ NIMETUS: VÕIMALIKU ASUKOHA KSH EELHINDAMINE
PLANEERINGU
AB Artes Terrae OÜ
KOOSTAJA:
KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ
TALLINN 10117 TARTU MNT 14
TEL. 527 8 027
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
SISUKORD
1. Keskkonnamõju eelhindamise eesmärk........................................................................... 3
2. Kavandatava tegevuse iseloomustus .............................................................................. 5
3. Kavandataval alal kehtivad piirangud .............................................................................. 6
4. Kavandatavad tegevused ja selle mõjuala keskkonnatingimused .................................. 10
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ......................................................... 13
Mõjud looduskeskkonnale ............................................................................................. 16
Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale .................................................................. 18
6. Kokkuvõte ..................................................................................................................... 34
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Pärnu Linnavalitsuse soovist ette näha
sillakoridor Pärnu jõele uue sillaühenduse rajamiseks Raba - Lai tänava sihil. Sillakoridori
kasutuselevõtuga Raba-Lai tänava sihil osutub vajalikuks alale tervikliku liikluslahenduse
leidmine ning Pärnu linna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvete muutmine.
Detailplaneeringu (DP) koostamise ülesandeks on selgitada välja võimalused uue silla
rajamiseks Raba-Lai tänava sihil, määrata planeeringualal sillakoridor, ehitusõigus,
maakasutuse juhtotstarbed ja nende osakaalud, selgitada välja arhitektuursed ja
linnaehituslikud tingimused ning liiklus-, parkimis- ja haljastuslahendus.
Detailplaneeringu koostamisega muudetakse Pärnu linna üldplaneeringu põhilahendust
maakasutuse juhtotstarvete osas. Kavandatava silla rajamiseks vajalike kruntide
maakasutuse uueks juhtotstarbeks võidakse määrata transpordimaa (L), mistõttu on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Eelhindamise nõuded on kehtestatud direktiivi 97/11/EÜ artikliga 4. Direktiivi kohaselt on
eelhindamine KMH esimene etapp, mille käigus tehakse otsus, kas KMH on vajalik või mitte.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-st 1, 3 ja 4 alusel tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja
anda selle kohta eelhinnang, kui:
1) KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi;
2) KeHJS § 6 lg 2 p-st 10, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“
3) KeHJS § 13 p-st 2 ja 8, § 15 p-st 8;
3) koostatakse DP PlanS § 142 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud juhul (üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist või kavandatakse muud KOV hinnangul
olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist).
4) koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja
§ 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 16 ütleb, et eelhinnang tuleb vajadusel
anda ka järgmiste muude juhtude korral:
1) muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise
keskkonnamõju;
2) määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui
tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule.
Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja
juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamine tuleneb KeHJS (RT I 2005, 15, 87).
KeHJS (KeHJS) § 33 lg 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse
detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul - üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud juhendmaterjalist „KMH/KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (koostaja Riin Kutsar, 2015).
Eelhindamise tulemuste põhjal peab pädev asutus, käesoleval juhul Pärnu Linnavalitsus,
otsustama KSH ja/või KMH vajalikkuse üle, arvestades kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu ning võimalikku kaasnevat mõju.
Kuna kavandatud tegevusega, üle Pärnu jõe kavandatava võimaliku sillakoridori määramine,
ei planeerita tegevust, mis oleks käsitletav KeHJS §6 lõigetes 1 ja 2 esitatud kriteeriumitest
ning kehtestatud mahukünnistest, siis antud projekti puhul olulise negatiivse keskkonnamõju
prognoosimisel lähtub otsustaja ja keskkonnamõju eelhindamise koostaja § 6 lg 3 toodud
kriteeriumitest:
tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;
tegevuse iseloomust k.a selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused;
tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele
muule kaitstavale loodusobjektile;
eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust
ning mõju ilmnemise tõenäosusest.
Eelhinnangus analüüsitakse, kas Pärnu jõele kavandatava võimaliku sillakoridori asukoha
täpsustav määratlemine võib endaga kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte.
KSH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni vastava haldusakti koostamisel
keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Keskkonnamõjude
strateegilise eelhindamise (KSHE) ülesandeks on esitada pädevatele asutusele ja arendajale
adekvaatset teavet kavandatud tegevuse kohta. Teabe kogumiseks kohtus ekspert korduvalt
planeeringueskiisi koostaja AB Artes Terrae OÜ spetsialistidega, kelle poolt edastati
ekspertidele teave kavandatava tegevuse kohta. Täiendavalt teostati välitööd – 12.10.2017
planeeringualal ning selle lähiümbruses.
Eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhines olemasolevatel ja kättesaadavatele
andmetel ega eeldanud täiendavate uuringute tegemist. Kasutatud on teavet, mis on
kavandatava tegevuse ja tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta juba saadaval. Juurde on
lisatud välitöödel ja kavandatava tegevusega tutvumise ajal kogutud teave.
KSHE koostamisel võeti aluseks Pärnu Linnavolikogu 15.06.2017 Raba-Laia tänava vahelise
sillakoridori detailplaneeringu algatamise otsus nr 49 ja selle juurde lisatud Raba-Laia tänava
vahelise sillakoridori DP eskiisjoonis (17.10.2017, koostanud AB Artes Terrae OÜ),
liikluskorralduseksperdi Sulev Sannik’u poolt koostatud Raba ja Laia tn sillakoridori
liikluskorralduse võimalikud lahendused ning AB Artes Terrae OÜ spetsialistide poolt 2018 a
koostatud “Muinsuskaitse eritingimused Raba‐Laia tänava silla DP koostamiseks”.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS
Käesoleva keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise (KSHE) objektiks on Pärnu linnas,
Pärnu jõe paremaks, kiiremaks ja sujuvamaks ületamiseks kavandatav Raba ja Laia tänavat
ühendava auto- ja jalakäijate sillakoridori võimalikule asukohale avalduvate mõjude
määratlemine.
Planeeringuala suuruseks on ca 9,05 ha, mis hõlmab osa Rääma tn T5, Rääma tn 23, Raba
tn T2, Paremkalda kallasrada L4, Pärnu jõgi L3, Lai tn T4, Riia mnt T1 ja Vanapargi tn T1
kinnistuist ning Lai tn 24, Lai tn 26, Vingi tn 1, Vingi tn 13, Lai tn 28 kinnistuid (Joonis 1).
Pärnu linna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on Rääma tn T5, Raba tn T2,
Lai tn T4, Riia mnt T1 ja Vanapargi tn T1 kinnistu osal ning Lai tn 26 kinnistul transpordimaa
(L) 100%, Rääma tn 23, Lai tn 24 ja Vingi tn 1 kinnistul ühiskondlike ehitiste maa (Üh) 100%,
Paremkalda kallasrada L4 kinnistu osal üldkasutatav maa (Üm) 100%, Pärnu jõgi L3 kinnistul
veekogude maa (V) 100% ja Vingi tn 13 kinnistul ärimaa (Ä) 100%.
Detailplaneeringu ala paikneb osaliselt Pärnu jõe hoiualas (registrikood KL02000293),
kuuludes ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku, ning osaliselt Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala kaitsevööndisse.
Joonis 1 Kavandatava Raba ja Laia tänava sillakoridori võimalik asukoht
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
3. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD
Ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd
Pärnu jõgi on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu, millest tulenevalt on jõe
veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna või kalda piiranguvööndi 100 m
jõekaldast (Joonis 2).
Joonis 2 Piirangud ja kitsendused kavandatava sillakoridori piirkonnas, Allikas: Maa-
ameti GIS rakendus, Kitsenduste kaart (sinine viirutus – Pärnu jõe ranna- ja
kaldapiiranguvöönd tiheasustusalal 100 m, Rääma ojal 50 m, tumepunane
viirutus – riigikaitselise ehitise (Kaitseministeeriumi Pärnu maleva staabi- ja
tagalakeskus) piiranguvöönd 300 m, lilla viirutus (Pärnu jõe paremkaldal) -
elektripaigaldise kaitsevöönd, Raba tn kohal 50 m ja helesinine viirutus –
veehaarde PRK0019117 sanitaarkaitseala 50 m, punane joon – sideehitised -
sidekaablid).
Täiendavate piiranguobjektidena tuleb silla ja sellele juurdepääsuteede rajamisel arvestada
Pärnu jõe paremkaldal – Rääma alajaama ja Pärnu – Lavassaare kõrgepingeliini
KP130394469 elektripaigaldise kaitsevööndiga - piki Rääma teed 50 m, kinnistu Rääma tn
38 (62507:016:9370) ja Rääma tee piiril paikneva veehaarde PRK0019117
sanitaarkaitsealaga 50 m (vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste
kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist - ulatus on vastavalt veeseadusele
(RT I 1996, 13, 241) 50 m puurkaevust), Rääma tee paremas ja Raba tn vasakus ääres
kulgevate Telia sidekaablitega ning Pärnu jõe vasakkaldal riigikaitselise ehitise,
Kaitseministeeriumi Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskus, piiranguvööndiga, mille raadius
300 m ulatub Pikalt tänavalt kuni Pärnu jõeni välja.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Looduskaitselised piirangud ja Natura 2000
Joonis 3 Väljavõte Maa-ameti xGIS Looduskaitse ja Natura2000 teemakaardist
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293)
Maismaa pindala Pärnu linna piires 13,7 ha
Veeosa pindala 688,0 ha
Pindala kokku 701,7 ha
Pärnu jõgi kuulub Tarbja paisust kuni suubumiseni merre 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1),
mistõttu on veekogu kaitstav lõheliste ja karpkalalaste elupaigana (RTL 2002, 118, 1714; RT
I, 29.07.2011, 25). Jõgi kuulub ka kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4)
(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis).
Kaitse eesmärk:
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis
taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi
puuduvad võimaliku sillakoridori piirkonnas olulised looduskaitselised piirangud ja
kaitsealuste liikide elupaigad. Sillakoridori võimalikus asukohas puuduvad maismaale
ulatuvad looduskaitselised piirangud.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Maa-ameti xGIS rakenduse Looduskaitse ja Natura2000 teemakaarti järgi asub piirkonnas
tiirlaste sugukonda kuuluva linnuliigi Mustviires (Chlidonias niger) elupaik. Eestis on
mustviires ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind, kes pesitseb madalaveelistel
järvedel ja riimveelistel merelahtede roostikes ning on III kategooria kaitsealune liik.
Hüdroloogia
Joonis 4 Üleujutusohu teemakaart, kus Pärnu jõe üleujutuse absoluutseks kõrguseks on
märgitud 2,09 m ü.m.p. Maa-ameti GIS rakendus
Tulenevalt Pärnu jõe kallaste topograafiast, siis tuleb käesoleva projekti puhul kindlasti
arvestada ka jõe üleujutuse võimalikkusega ja sellest tulenevate piirangutega (Joonis 4). Jõe
paremkallas on suhteliselt kõrge, ulatudes juba ca 5 - 10 m kaugusel kaldast 2,5 m ü.m.p. ja
seal üleujutusoht sisuliselt puudub. Üleujutusoht on oluliselt suurem jõe vasakkaldal, mis on
suhteliselt madalama ja ka laugema kaldavööndiga. Piki jäe vasakkallast kulgev
kergliiklustee asub ca 1,5 m ü.m.p. Vastavalt Maa-ameti GIS rakenduse üleujutusohu
teemakaardile võib üleujutusala e. Pärnu jõe puhul 2,5 m ü.m.p. samakõrgusjoon ulatuda
peaaegu kuni Laia tänavani välja. Üleujutusohuga määratletud ala ulatub praktiliselt üle kogu
haljasala, Vingi teest kuni Decora kaupluseni, mis on käesoleva projektiga kavandatud
sillakoridori üheks otsaks ja sillalt maha-/pealesõidu asukohaks jõe vasakkaldal.
Vastavus Pärnu linna kehtivale üldplaneeringule
Pärnu linna kehtiva üldplaneeringuga on Pärnu jõe ranna- ja kaldapiiranguvöönd
tiheasustusalal võimaliku sillakoridori piirkonnas muudetud 30 m peale (Pärnu linna
üldplaneering 2001 - 2025. Keskkonna teemakaart
(http://www.parnu.ee/failid/YP/YP_kehtiv/keskkonna_teemakaart.PDF). Vastavalt
üldplaneeringule ühtib jõekalda ehituskeeluvöönd kalda ulatusega, mis on kantud keskkonna
teemakaardile.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
ÜP transpordi ja liikluse peatükk sätestab, et „Pärnu jõe vasak- ja paremkalda tänavavõrgu
ühenduse korrastamiseks, liikluskoormuste hajutamiseks ning Kesklinna ja Papiniidu tänava
silla liikluskoormuse vähendamiseks on perspektiivis ette nähtud A.H.Tammsaare pst ja
Raba tänava silla rajamine“… „Linnaosa idapiiril on ette nähtud Raba tänava väljaehitamine
jaotustänavaks ning uue nn Raba tn silla rajamine üle Pärnu jõe“. Seega vastab
kavandatud tegevus ÜP-s planeeritud tegevustele.
Projektalaga seonduvad või mõjutavad planeeringud
- Sillakoridori asukoha määramist hakkavad mõjutama Pärnu Linnavalitsuse poolt
piirkonnas juba kehtestatud, algatatud või algatamisel olevad planeeringud (Lisa 1
Tabel ja Joonis), mis seavad olulisi piiranguid sillakoridori võimalikule asukohale. Neist
otseselt mõjutavateks planeeringuteks on:
- Rääma pargi kvartali detailplaneering – seatakse kasutustingimused Rääma tn pargile
ja maakasutuse korrastamine. Rääma ja Raba tee ristumiskohale on planeeritud
ringtee, mille ära mahutamiseks likvideeritakse kolm teeäärset tammepuud.
- Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering - ülesandeks kinnistu jagamine, millest ühele
osale määratakse tee-ja tänavamaa sihtotstarve eesmärgiga reserveerida maa-ala
sillakoridori tarbeks.
- Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering – planeeringus on kujutatud silla
võimaliku asukoha koridor, mis siseneb jõe vasakkaldal paremal pool Decora
sisustustarvete kauplust.
- Vingi tn – Riia mnt ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneering – planeeringus on
kujutatud silla võimaliku asukoha koridor, mis siseneb jõe vasakkaldal Laia tänavale
Pärnu vee administratiivhoone juures.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
4. KAVANDATAVAD TEGEVUSED JA SELLE MÕJUALA
KESKKONNATINGIMUSED
Olemasolev maakasutus
Kavandatava sillakoridor hakkab olema Raba tänava pikendus Pärnu jõe paremkaldal ja mis
ulatub Laia tänavani jõe vasakkaldal, kujunedes peamiseks ühenduseks Rääma ja Kesklinna
vahel. Peamised enimmõjutatavad hoonestatud alad jäävad jõe vasakkaldale, Vingi tee
ümbrusesse. Valdavalt hakkab kavandatud sillakoridori silla rajamine mõjutama järgmisi
maaüksusi:
Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Kommentaarid
nimi number sihtotstarve
Jõe paremkaldal
Rääma park 62501:001:0339 Üldkasutatav maa 100% Ringtee rajamine sillale peale
Rääma tänav T10 62501:001:0335 Transpordimaa 100% ja mahasõitude tarbeks. Maa
Rääma tänav T5 62507:018:0004 Transpordimaa 100% sihtotstarve muudetakse -
Rääma tn 38 (võib 62507:016:9370 Tootmismaa 100% Transpordimaa 100%
tekkida vajadus
võõrandada väike
nurk Raba ja Rääma
teede ristumiskohas)
Rääma tn 23 62507:018:3540 Ühiskondlike ehitiste maa Olemasolev hoone tuleb
100% lammutada. Maa sihtotstarve
muudetakse - Transpordimaa
100%
Raba tänav T2 62507:018:0001 Transpordimaa 100%
Paremkalda 62507:018:0002 Üldkasutatav maa 100%
kallasrada L4
Jõe vasakkaldal
Lai tn 24 62510:131:4350 Ühiskondlike ehitiste maa
100%
Lai tn 26 62510:131:9611 Transpordimaa 100% Ala on reserveeritud
sillakoridori tarbeks
Vingi tn 1 62510:131:4360 Ühiskondlike ehitiste maa
100%
Vingi tn 3 62510:131:0002 Elamumaa 100%
Vingi tn 7 62510:131:0003 Elamumaa 100%
Vingi tn 9 62510:131:0001 Elamumaa 100%
Vingi tn 13 62510:131:0008 Ärimaa 100% Pärnu Vesi AS kontorihoone
Lai tn 28 62510:131:0004 Elamumaa 100%
Suur-Jõe tn 8 62511:132:0001 Elamumaa 100%
Vingi tn 6 62511:133:0001 Elamumaa 100%
Vingi tn 15 62510:089:2530 Elamumaa 100%
Lai tn T5 62511:088:0003 Transpordimaa 100% Haljasala
Lai tn T6 62511:088:0004 Transpordimaa 100% Haljasala
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Planeeringuala ja selle looduskeskkonna kirjeldus
Sillakoridori planeeringuala asub tiheasustusalal, kus peamise loodusliku keskkonna
moodustavad jõe kallaste suhteliselt hõre kaldapuistu (valdavalt lehtpuud nagu remmelgad,
vahtrad, toomingad, kased), jõe äärsed – hooldatud muruhaljastus ning linnalisele
keskkonnale ja vanematele väikeelamutele omane õuehaljastus (viljapuud, marja- ja
ilupõõsad jne). Mõlemal kaldal kulgeb piki jõge ca 10 m kaugusel kaldajoonest 3 m laiune
aktiivselt kasutatav Jaansoni kergliiklusrada. Mõlemad kaldaäärsed on palistatud ca 10 m
laiuselt tiheda veetaimestikuga (roostik ja ojamõõl), mis viitab, et esialgse sillakoridori
valikukohas on jõekalda lähedane veevool aeglasem ja koondunud valdavalt jõe keskossa.
Jõe laius planeeritava sillakoridori asukohas on 245 - 255 m ja suhteliselt madal.
Foto 1 Vaated Pärnu jõe vasakkalda keskkonnast
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Foto 2 Vaated Pärnu jõe paremkalda keskkonnast
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
KSH eelhindamise (KE) käigus hinnatakse kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende
realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid.
Eelkõige vaadeldakse KE teostamisel kavandatavate tegevuste – nagu Raba ja Laia tänavat
ühendava silla võimaliku sillakoridori määramine – realiseerimisest tekkivat otsest, kaudset ja
kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse mõju ilmnemisel
võimalusi eeldatavalt tekkida võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või
parendusettepanekute esitamise kaudu. Kuna hetkel ei ole veel detailplaneeringut algatatud,
projekteerimistingimusi väljastatud ja silla asukohta lõplikult otsustatud on KE hea võimalus
vajadusel leida parim lahendus nii inim- kui ka looduskeskkonna jaoks. Eelhindamisega
esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang erinevate
teemade kaupa.
EELHINDAMISEKS VAJALIKU TEABE KONTROLLLEHT
Teave eelhindamiseks ja hindamise ulatuse määramiseks
5.1. Arendaja kontaktandmed
Ettevõtte nimi Pärnu Linnavalitsus
Ettevõtte postiaadress, telefon, faks ja Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
e-mail 444 8200
[email protected]
Peamise kontaktisiku nimi ja tema
postiaadress, telefon, faks ja e-mail
5.2. Kavandatava tegevuse iseloomustus
Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 4
Peamiste protsesside kirjeldus, sh suurus, võimsus, sisend ja väljund
Sillakoridori asukoha määratlemisega fikseeritakse võimaliku Raba ja Laia tn ühendava silla
täpne paiknemine, sillale maha- ja pealesõitude asukohad ning sillaotstes paiknevate
ringteede asukohad. Silla rajamise enda mõjud - tugipostide asukohad, tugipostide
paigaldamiseks jõe põhjast vajaliku pinnase väljutamise ja tugipostide vundamendi tarbeks
vastupidava aluspõhja materjali kaadamise mõjude selgitamiseks tuleb koostada eraldi KMH,
kui on selgunud võimaliku silla konstruktsioonilahendus, silla tugitalade arv ja asukohad,
kaadatavate materjalide mahud jne.
KSHE koostamisel võeti aluseks Raba-Laia tänava vahelise sillakoridori DP eskiisjoonis
(17.10.2017, koostanud AB Artes Terrae OÜ) ja liikluskorralduseksperdi Sulev Sannik’u poolt
koostatud Raba ja Laia tn sillakoridori liikluskorralduse võimalikud lahendusjoonised.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Sillakoridori määratlemisega valitud asukohta tehakse otsus:
Jõe paremkaldal:
1. Sillale peale ja mahasõitude tarbeks tuleb rajada ringtee, mis võib tekitada vajaduse
võõrandada/omandada väike nurk maad Raba ja Rääma teede ristumiskohas, Rääma tn
38 kinnistust. Maa sihtotstarve muudetakse - Transpordimaa 100%.
2. Likvideeritakse lõunapoolne osa Raba tänava äärsest Männi pargist – kümmekond
elujõulist männipuud.
3. Likvideeritakse Rääma tänava äärne tammepuu allee – 4 kuni 5 elujõulist tamme ja 2
kuni 3 pärna Raba tänava tee vasakust servast.
4. Oluliselt suurenevad liiklusvood, eelkõige just Raba tn ja silla suunaliselt.
5. Suurenevad liiklusest tingitud negatiivsed mõjud – müra, heitgaasid, juurdepääsetavus,
visuaalsus, jne. aadressil Rääma tn 38b asuvale Männipargi lasteaiale. Negatiivsete
mõjude vähendamiseks soovitame nii Rääma kui ka Raba tee äärde, lasteaia kohale,
rajada müratõkked kombineeritud tihedama okaspuuhekiga. Võimalusel soovitame
maksimaalselt säilitada lasteaia sissesõidutee, lasteaia hoonete ja Raba tee vahele
jäävat kõrghaljastust – kümmekond mändi ja 3 kaske.
6. Olemasolev hoone, aadressil Rääma tn 23 tuleb lammutada. Maa sihtotstarve
muudetakse - Transpordimaa 100%.
7. Likvideeritakse jõe äärne ja Rääma tn 23 kinnistul olev puu- ja põõsahaljastus.
Jõe vasakkaldal:
1. Peamine probleem seisneb võimalikult väikeste mõjutustega sillakoridori ja ühenduvate
teede asukoha leidmises, mis võib tingida mõne Vingi ja Laia täna äärse maja
lammutamise vajadust, selleks et mahutada piirkonda vajalik ringtee ja tagada selle
juurdepääsuteedel sujuv liiklemine. Esialgse eskiislahenduse kohaselt hakkab
sillakoridor kulgema paralleelselt Vingi teega, mis tähendab, et võib tekkida vajadus 1 - 2
Laia tn äärse hoone lammutamiseks. Mida lähemale tuuakse sillakoridori suubumine
Vingi tänavale, seda tõenäosem on, et tekitatakse nn. pudelikael hoonete Vingi tn 6 ja
Vingi tn 15 elumajade vahel, kus majanurkade omavaheline kaugus on vaid 11 m
(mõõdetud Maaameti GIS kaardiserver). Sujuvama kurviraadiuse saavutamiseks on
soovitav tee läbi viia Vingi tn, Pikk tn ja Lai tn ristumiskohas asuvast kolmnurksest
haljasalast, mille tulemusena nimetatud haljasala hävib täielikult.
Teise võimalusena soovitame kaaluda tuua sillakoridori ühendus Laiale teele kinnistu Lai
tn 26 asuvate hoonete kohale. Sellisel juhul oleks võimalik säilitada enamus Vingi tn
hoonetest, kuigi muutuv visuaal-esteetiline ümbruskond ja suurenevad negatiivsed
mõjutegurid tervisele (suurenevast autoliiklusest tingitud suurenev müra-, vibratsioon ja
heitgaaside foon) halvendab mnevõrra piirkonna elanike elukeskkonda. Samas, nö.
pudelikael hoonete Vingi tn 6 ja Vingi tn 15 elumajade vahel, kus majanurkade
omavaheline kaugus on vaid 11 m jääb ja vajab lahendamist kõikide eelpool mainitud
alternatiivide puhul.
Liikluslahenduse osas on liiklusspetsialisti Sulev Sannik’u poolt väljatöötatud kaks
võimalikku liikluskorralduse lahendusvarianti – üks on kaherealise sõidurajaga Laia-Vingi
ristis ja teine üherealisega (lisatakse DP eskiisvariandi lisadokumentidena).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Mõlema võimaliku välja pakutud ning Pärnu Linnavalitsuse spetsialistidega konsulteeritud
liikluslahenduse variandi puhul võib tekkida vajadus Laial tänaval lammutada linnale kuuluva
elumaja, aadressiga Lai tn 26 ning aadressil Lai tn 28 tagahoovis paiknevad kuurid.
Eeldatavalt lammutavate hoonete, silikaattellistest ehitatud kortermaja aadressiga Rääma tn
23 ja puidust kortermaja Lai tn 26 elanikele tuleb Pärnu Linnavalitsuse poolt teha
turutingimustele vastav pakkumine ümberasumiseks paremate tingimustega korterisse.
Sillakoridori rajamisega kaasnevad mõjud on valdavalt pöördumatud, kuid piirduvad
suures osas lokaalsete mõjudega. Valitud sillakoridori asukohas on linnalise
keskkonna kohta suhteliselt hõre asustustihedus. Sõltuvalt eelkõige vasakkalda
ringtee lõplikust asukohast võib tekkida vajadus lammutada kuni 2 Vingi ja Laia tee
äärset hoonet, et oleks tagatud normaalne liikluslahendus sillale vajaliku ühenduse
loomiseks, jõe vasakkaldal. Allesjäävates hoonetes elamisväärsete tingimuste
säilitamiseks on edasise planeerimisprotsessi käigus vaja välja töötada suurenevast
liikluskoormusest tingitud müra ja heitgaaside ulatuslikumat levikut tõkestavad
meetmed.
Teave kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike teiste tegevuslubade kohta
Eeldatavalt ületavad silla rajamisel süvendatava ja tahkete ainete uputamise mahud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 6 Olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetelus punktides 17 ja 171 esitatud juhtarve:
KeHJS § 6 p 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates
pinnase mahust 10 000 m3 või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3;
171) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine
alates ainete mahust 10 000 m3, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete
mahust 2000 m3 või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust
500 m3;
Seega, tulenevalt Pärnu jõkke rajatavate silla tugipostide arvust, on silla rajamine olulise
keskkonnamõjuga tegevus ja nende mõjude suuruse, olulisuse ning täpse mõjuala
määramiseks tuleb algatada KMH vee-erikasutusloa taotluse saamiseks.
Samuti saab peale silla konstruktsioonilise ja ehitus-tehniliste lähteandmete selgumist
otsustada, kas silla rajamisega mõjutatakse Pärnu jõe, kui Natura 2000 hoiuala kaitse-
eesmärgiks seatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe - jõgede ja
ojade (3260) kaitse-eesmärki ja direktiivi II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia),
võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikasid või mitte ning selle põhjal otsustatakse Natura
eelhindamise või asjakohase hindamise vajadus. Keskkonnamõjude eelhinnangule
seisukohtade küsimisele saadetud vastuskirjas (19.02.2018 nr 6-5/18/1183-2) väljendas
Keskkonnaamet oma seisukohta, et kuna planeeringualale jääb Pärnu jõe loodusala,
tuleb Natura hindamine (eelhindamine) läbi viia, sest tegemist ei ole Pärnu jõe loodusala
suhtes kaitsekorraldusliku tegevusega ja ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala
kaitse-eesmärkidele ei ole välistatud.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
5.3. Kavandatava tegevuse asukoht
Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 5
5.4. Võimaliku mõju iseloomustus
Tegevusega kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldus, arvestades järgmisi faktoreid:
Mõju inimestele, inimese tervisele, loomastikule ja taimestikule, pinnasele, maakasutusele,
varale, veekvaliteedile ja hüdroloogiale, õhukvaliteedile, kliimale, müra ja vibratsiooni
tasemele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale, ajaloolisele ja kultuuripärandile ning nende
omavahelistele suhetele (st kaudne mõju).
5.4.1. Mõjud looduskeskkonnale
Mõjud pinnasele ja maakasutusele, taimestikule
Kahel pool Pärnu jõge, piki mõlemat kallast asuvad haljasalad, kus vahelduvad puistu ja
murualad, mis ulatuvad veepiirini välja ja moodustavad nn. jõeäärse rohekoridori. See on
puhvertsoon intensiivsema kasutusega linnakeskkonna ja veekeskkonna vahel, mis on väga
oluline jõe ökoloogilise seisundi säilitamiseks. Sillakoridori rajamine killustab selle rohetsooni
toimimise funktsionaalsust aga seda võrdlemisi väikeses mahus – otsene sillakoridori laius
saab olema ca 25 – 30, kus olemasolev olukord muudetakse pöördumatult. Eeldatav
töötsoon, piirkond kus toimub intensiivsem ehitustegevus võib ulatuda kuni 100 m.
Projekteeritava ehitustegevuse käigus eemaldatakse ja tõstetakse pinnast mujale otseselt
ehitatavate sillavundamendi ja teetrassi alt ja lähiümbrusest. Põhiline ehituskoormus jääb
siiski lokaalseks. Siinkohas soovitame maksimaalselt säilitada jõe äärset kõrghaljastust ja
võimalusel planeerida suuremad töötsoonidest mõjutatavad alad madalhaljastusega aladele,
mis on peale tööde lõpetamist kergemini taastatavad.
Sillakonstruktsioonide ehitamise käigus võivad kannatada saada silla naabruses säilitatavad
kasvavad suuremad puud. Säilitatavad puud tuleb ehituse ajaks kaitsta juure ja
tüvekaitse meetmetega. Juurekaitse meetmetena soovitame tähistada puuvõra
projektsiooniala maapinnal ja välistada kaevetööd ja ehitusmaterjalide ajutine
ladestamine markeeritud alal. Puutüvede kaitseks tuleb võimalike mehhaaniliste
kahjustuste vältimiseks tüved tööde teostamise ajaks katta kaitselaudadega.
Kaitsemeetmete vajadust ja tõhusust peab täpsustama kutsetunnistusega arborist või
kutsetunnistusega puittaimede hindaja.
Keskkonnakaitselised piirangud:
• Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõe kallasrada on 10 m (Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse 1 § 38 lõige 2 järgi);
§ 38 (4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.
§ 39. Kallasraja sulgemine ja sellest möödapääsu võimaldamine
(1) Kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral.
• (2) Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel
püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele
ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit
õiguspäraselt vähendatud.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
• (3) Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga.
• (4) Kallasraja sulgemise korral peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud
kallasrajast möödapääsu.
• Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja
kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee
piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
Sillakoridori määratlemisega ja silla rajamisega kallasrada ei suleta.
Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõe veekaitsevöönd 20 m (Veeseaduse 1 § 29 lg 2 p1);
Veekaitsevööndis on keelatud:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine;
2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie
maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;
Lõikes 1 keelatud tegevusi ei ole kavandatud.
Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõe ehituskeeluvööndist tulenevad piirangud ei laiene:
1) kalda kindlustusrajatisele;
2) teele ja tänavale;
3) sillale.
Kavandatud tegevus on seadusega kooskõlas.
Mõjud loodusvarade kasutusele, nende omadused ja taastumisvõime
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises
kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.
Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja
pinnast. Tee- ja silla ehitus on suhteliselt ressursimahukad tegevused, mis nõuavad ka
kohalike loodusvarade kasutamist. Tee-ehituseks vajaminevad materjalid, loodusvaradest
(kruus, killustik, liiv, muld jms) hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega antud töö piirkonnas sellest
lokaalne negatiivne mõju puudub. Maardlate täpsed asukohad, kust ehitamiseks vajalikke
maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal
riiklikest maardlatest).
Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude
kättesaadavuse olulist vähenemist.
Mõju loomadele
Sillakoridor ja hilisem sild asuvad intensiivse liikumistihedusega linnakeskkonnas, mistõttu ei
ole tegemist loomade seisukohast olulise elupaigaga. Jõe äärne põõsa- ja puisturinne
pakuvad elu- ja pesapaika tavapärastele põõsalindudele, kes saavad olema häiritud
peamiselt ehitustegevusest. Peale ehitustegevuse lõppu endine olukord taastub. Oletada
võib, et jõeäärne looduslikum keskkond on elupaigaks ka mõningatele poolveelistele nagu
mink, konnad või närilised. Ka nende tegevust häiritakse peamiselt ehitustegevuse perioodil.
Olulist negatiivset mõju nendele loomadele ette näha ei ole.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Silla rajamise ja hilisema kasutamise mõjusid (süvendatava ja täitepinnase materjali mahud,
sillapostide poolt tekitatavate hoovuste liikumised ja setete kuhjumise või ärauhtmise alade
mõjud jne.) kalastikule ja veekeskkonnale üldisemalt saab hinnata alles peale sillaprojekti
valmimist.
Eeldatavalt tuleb sild hästi valgustatud objektina, mis võib endaga kaasa tuua inimkonna
poolt öisel ajal valgustava ala ulatuse kui ka valguse intensiivsuse, tekitades juurde
valgusmüra suurenemise ohtu. Kuigi sild saab olema kesklinnalises asukohas, kus tekitatav
valgus hajub ümbruskonna valgustusega ühtseks, soovitame uute rajatavate teede
valgustamiseks kasutada sinakat valgust kiirgavate lampide asemel tänavavalgustites
soojemat värvi (kollakat) valgust, mis häirib vähem näiteks öise eluviisiga rändlindude või
nahkhiirte käitumist või raskendab öösel tegutsevate putukate tolmeldamistööd ja sellest
lähtuvalt taimede saagikust. Hinnanguliselt ohustab tehisvalgus 30% öise eluviisiga
selgroogseid ja 60% selgrootuid (Ameerika Meditsiini Assotsiatsiooni ja Harvardi ülikooli
teadlaste uuringud).
Mõjud looduskaitselistele objektidele. Looduskaitse ja –keskkond.
Planeeringuala ulatub Pärnu jõe hoiualale, mis on määratud (RT I 30.05.2007, 38, 274)
loodusliku vee-elupaiga ja seal elavate kaitsealuste liikide kaitseks. Vastavalt Euroopa
ühenduse Nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ looduslike elupaikade ja loomastiku ning taimestiku
kaitse kohta, on jõgede ja ojade elupaigatüüpide hulka valitud sellised Eestimaa
vooluveekogud, mis on säilitanud oma loodusliku või looduslähedase seisundi, mis Pärnu jõe
puhul tähendab seda, et jõgi voolab suures osas oma looduslikus sängis.
Sama direktiivi II lisas on loetletud kaitsealustest liikidest Pärnu jõe hoiuala kaitse
eesmärkidena määratud kalad nagu harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),
jõesilm (Lampetra fluviarilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kes kõik vajavad
elupaigaks looduslikku jõeala. Täiendavalt kaitstakse Pärnu jõge kui lõhelaste (meriforelli ja
lõhe) elupaika. Kõikide nimetatud kalaliikide elupaikade soodsat seisundit mõjutab oluliselt
elupaikade ja veetaseme muutmine, jõgede reostumine ja eutrofeerumine.
Seadustest tulenevalt kitsendavad planeeritava ala maakasutust piirangud Pärnu jõele -
veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 30 m ja piiranguvöönd 100 m.
Planeeritaval alal ei esine loodusvarasid ega muid kultuurilisi väärtusi.
Silla ehitamisel kaldaala piirkonnas tuleb kindlasti arvestada jõe kaldaserva pinnase
lihkeohtlikkusega. Silla ehitamise ajal kaldapiirkonda (kaldale lähemale kui 30 m) ei ole
lubatud rajada ajutist ehitustöödel kasutatavate masinapargi tarbeks parklat, et välistada
võimalikest õlileketust tingitud reostuse sattumist jõevette!
Ehitustegevusega kaasnevad planeeringualal suuremad ühekordsed pinnasetööd. Tegemist
on linnakeskkonnas ehitustegevuse juures tavapärase tegevusega. Tulevase silla
käitamisega ei kaasne otsest mõju pinnasele, kuna silla kõvapindadelt kogutav ja
kanalisatsiooni suunatav sajuvesi juhitakse läbi silla otstesse rajatavate õli-liivapüüduritest,
vältimaks ohtlike ainet jõudmist silla lähikeskkonna pinnasesse või jõevette.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Eksperthinnangu koostaja on arvamusel, et silla rajamisega võidakse mõjutada/häirida
loetletud kala- ja linnuliike eelkõige silla tugipostide rajamiseks tehtavate eeltööde perioodil,
mil võib vette sattuda tavapärasest rohkem setteid ja hõljumit. Konkreetseid mõjusid, nende
suurust, ulatust ja ohtlikust saab aga hinnata alles peale silla tehnilise projekti valmimist.
Setete ja hõljumi ulatuslikumaks leviku tõkestamiseks tuleb rakendada settetõkke meetmeid,
mis täpsustatakse silla ehitusprojekti või selle KMH koostamise ajal hüdrotehnoloogia eriala
spetsialisti poolt. Veekeskkonda rajatavate objektide ehitamisel on setete leviku
tõkestamiseks edukalt kasutatud nii sette ekraane kui ka näiteks veetõkke pontoone, mis
võimaldavad rajatava sillaposti ümbrusest vesi eemale juhtida ja seega pontoonidega
ümbritsetav töötsoon sisuliselt kuivaks muuta. Selliselt toimides vähendatakse oluliselt ohtu
ka Pärnu jões loetletud looduskaitselistele elupaikadele või kasvukohtadele.
Hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale ehk Natura
eelhinnang
Planeeringuala ulatub Pärnu jõe hoiualale, mille kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas
nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra
fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
KSH eelhindamise ühe osana tuleb anda hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale, ehk läbi viia Natura eelhindamine, kuna planeeringuala ulatub
osaliselt Pärnu jõe loodusalale.
Kavandatav tegevus, silla rajamine üle Pärnu jõe, ei ole Natura-alade kaitsekorraldusega
otseselt seotud ega selleks vajalik tegevus.
Käesoleva Natura eelhindamise eesmärk on anda otsustajale teavet läbipaistva ja
põhjendatud otsuse tegemiseks asjakohase hindamise vajalikkuse osas. Natura
eelhindamise käigus analüüsitakse, kas DP-ga kavandatava tegevuse või teatud
alamtegevuste elluviimisega võib kaasneda tõenäoliselt oluline negatiivne mõju Pärnu jõe
loodusalale ning kas tegevuse/alamtegevuse mõju väljaselgitamiseks on vajalik edasi liikuda
asjakohase hindamise etappi.
Natura eelhindamise koostamisel on aluseks võetud Keskkonnaministeeriumi poolt
soovitatud juhendmaterjal „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis“.
Natura eelhindamisel kasutatud andmeallikad:
- Natura 2000 alade kohta käiv GIS materjal, kaardimaterjal – allikad: EELIS-e
andmebaas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus;
- ala kaitse-eesmärgid – allikad: Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154 Hoiualade
kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas;
- Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024;
- Elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide andmestik – allikas: EELIS-e andmebaas ning
Kalastiku andmeregister;
Andmed on eelhinnangu koostamiseks piisavad.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Pärnu jõe loodusala kirjeldus
Pärnu jõe loodusala (registrikood RAH0000027; rahvusvaheline kood EE0040345) hõlmab
Pärnu jõe alates Paide linnast ning Esna ja Vodja jõgede lõigud alates Paide vallast
Järvamaal kuni Pärnu jõe suudmeni Pärnu linnas. Loodusala pindala kokku on 859,9 ha,
sellest maismaa pindala on 78,7 ha ja veeosa pindala 781,2 ha. Natura alana vaadeldava
loodusalale kuuluvate jõelõikude kogupikkus on ligi 130 km. Pärnu jõe loodusala on kõige
ulatuslikum vooluveekogude Natura ala Eestis.
Pärnu jõe loodusala on siseriiklikult kaitse all kahe hoiualana: Pärnu jõe hoiuala Pärnu
maakonnas (registrikood KLO2000293) ja Pärnu jõe hoiuala Järva maakonnas (registrikood
KLO2000025).
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärk:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),
lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink
(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ega ka Pärnu jõe ääres, kogu Pärnu linna
piirides, ei ole Pärnu jõe loodusalal kaitstavate lamminiitude (6450) ja puisniitude (*6530)
elupaigatüüpe. Samuti ei esine käsitletavas piirkonnas (eeldatavas mõjualas) esmatähtsaid
kaitstavate liikide elupaiku.
Ala kaitse korraldamise aluseks on Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2014-2024:
Elupaigatüüp jõed ja ojad
Elupaigatüüp hõlmab looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud vooluveekogude
lõike. Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal
saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Pärnu jõe loodusala jõe elupaiga suurimaks
väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Elupaiga
mitmekesisuse mõttes on olulised ka aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste
lõikude vahel. Tähtis on, et jõelõigud ei oleks paisudega isoleeritud.
Pärnu jõe loodusala jõelõikude kogupikkus on 129,6 km. Pärnu jõgi on jagatud 4
veekogumiks. Veekogum Pärnu ulatub Sindi paisust suudmeni (Pärnu_4), st. Pärnu jõgi
suudmest kuni 15,7 km ülesvoolu. Pärnu jõgi on suudmealas väga lai – kuni 400 m. Jõe
sügavus ulatub suudmealal Pärnu linnas üle 8 m. See jõelõik on väga väikese languga, välja
arvatud Sindi paisust vahetult allavoolu jääv ligi 1 km pikkune kärestik, mis on praegu merest
kudema tulevate kalade jaoks oluline sigimiskoht. Pärnu jõe suudmeala on ajalooliselt olnud
kasutuses sadamakohana, millega on kaasnenud ja kaasnevad ka edaspidi jõesängi ja
kaldaid muutvad tegevused. Perioodiliselt toimub Pärnu sadama ja laevatee süvendamine.
Kuna elupaiga mõttes väärtuslikumad jõealad paiknevad Pärnu sadama suhtes ülesvoolu ja
eeldatavalt tekkivad mõjud mõjutavad eelkõige allavoolu jäävaid alasid, siis ei ole ülesvoolu
jäävad loodusala väärtused kuigi ohustatud, eeldades, et tegevused on keskkonnakaitse
nõuetega kooskõlas.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Üldiselt on jõesängi ja kaldaid kahjustavate tegevuste ärahoidmiseks ning veekogu
looduslikkuse säilitamiseks piisavad kehtiva seadusandlusega (looduskaitseseadus,
veeseadus) sätestatud piirangud. Pärnu jõe suudmeala, kus toimub tihedam laevaliiklus, on
elupaigana tähtis kui siirdekalade rändetee. Veeliiklus ega eeldatavalt ka silla rajamine
kalade rännet oluliselt ei takista.
Natura 2000 standardandmebaasi järgi on Pärnu jõe loodusalal elupaigatüüp jõed ja ojad
(3260) esinduslik (B), looduskaitseline seisund hea (B) ja üldine looduskaitseline väärtus
kõrge (B). Koondhinnang esinduslikkuse ja looduskaitselise väärtuse osas vastavuses
tegelikkusega. Valdavalt on jõealade esinduslikkus B. Arvestades ületamatute rändetõkete
suurt mõju loodusala elupaigale kui tervikule, on aga looduskaitselise seisundi tegelikuks
hinnanguks C. Looduskaitseline seisund Pärnu jõe lõigus suudmest kuni Reiu jõe suudmeni
(9,3 km Pärnu jõe suudmest) on hinnatud järgmiselt: esinduslikkus C, looduskaitseline
seisund B, üldine looduskaitseline väärtus C. Kaitse-eesmärk: elupaigatüübi jõed ja ojad
(3260) looduskaitseline seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
ulatuses on vähemalt hea (B).
Võimalike ohuteguritena on loetletud:
1) Sindi ja Jändja paisud;
2) väiksemad inimtekkelised voolutakistused Pärnu jões Oore-Virula, Vihtra, Suurejõe, Rae
ja Laupa veskikohtades, Oriküla all ning Vodja jõe alamjooksul;
3) ebapiisav info elupaiga seisundi kohta.
Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud järgmised Pärnu jõe loodusala elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) looduskaitselise seisundi parandamise meetmed:
1) Sindi ja Jändja paisudest kaladele läbipääsu tagamine ja üles- ja allavoolu;
2) paisuvarede ja muude väiksemate inimtekkeliste voolutakistuste likvideerimine;
3) tulemuslikkuse seire ning jõgede elupaikade ja liikide seisundi uuring.
Pärnu jõe loodusalal esinevad loodusdirektiivi liigid:
Pärnu jõe loodusalal esinevad loodusdirektiivi liigid, mis on ühtlasi nii Pärnu jõe loodusala kui
ka Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks, vastavalt Natura 2000 standardandmebaasile:
Liik Esinemine loodusalal Hinnang alale lähtuvalt liigist
Lõhe Haruldane (R) B (hea)
Harilik võldas Tavaline (C) B (hea)
Harilik hink Tavaline (C) B (hea)
Jõesilm Tavaline (C) B (hea)
Paksukojaline jõekarp Tavaline (C) A (väga hea)
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Lõhe - kaitse-eesmärk - liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal
118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt
on vähemalt B. Lõhe soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid (ohutegurid) ja
meetmed.
Harilik võldas - kaitse-eesmärk - liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal
129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses, hea kvaliteediga elupaikade ulatus vähemalt
16,4 km. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. Võldase
soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal
seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid (ohutegurid) ja meetmed.
Harilik hink - kaitse-eesmärk - liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 113,5 km
kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt
on vähemalt B. Hingu soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid (ohutegurid) ja
meetmed.
Jõe-silm: kaitse-eesmärk - liigile soodsa elupaiga säilimine ning selle kättesaadavuse
tagamine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000
ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. Jõesilmu soodsa elupaiga
säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning
seega on ühised ka mõjutegurid (ohutegurid) ja meetmed.
Paksukojaline jõekarp - kaitse-eesmärk: liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi
üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A. Paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine
põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on
ühised ka mõjutegurid (ohutegurid) ja meetmed.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine
Planeeringuala ulatub osaliselt Pärnu jõe loodusalale. Detailplaneeringuga on Pärnu jõele
(loodusalale) kavandatud jõge ületav sild, mille ehitus-tehniline kontseptsioon hetkel puudub,
mistõttu pole täpselt teada jõkke rajatavate sillapostide arv ega muud tehnilised näitajad.
Seetõttu lähtutakse mõju prognoosimisel põhimõttest, et keelatud on nende elupaigatüüpide
hävitamine ja kahjustamine, samuti nende kaitstavate liikide oluline häirimine, mille kaitseks
on loodusala moodustatud, samuti tegevus, mis seab ohtu nende elupaigatüüpide ja
kaitstavate liikide soodsa seisundi, ehk analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikku
mõju elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning liikidele, mille isendite elupaiku kaitstakse:
harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp.
4.2.3. Mõju elupaigatüübile jõed ja ojad (3260)
Kavandatava tegevusega jões võib kaasneda jõe põhjast pinnase teisaldamist (eelkõige
heljumisisalduse suurenemine), ning ehitusmaterjalide paigaldamist jõkke, mahus, mis
ületavad KeHJS sätestatud materjalide piirmahtusid, mistõttu on vajalik võimalike mõjude
üksikasjalikum hindamine kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile, sh seoses vee
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
erikasutusloa taotlemisega – kas keskkonnamõju (KMH) eelhindamise või KMH raames.
Käesoleva eelhinnangu raames ei ole vähese teabe tõttu võimalik seda mõju piisava
täpsusega prognoosida.
Samas, veetaseme ega veekvaliteedi muutmist, heitmeid välisõhku või vette ega muid
häirimisi eeldatavalt ei teki. Kavandatava tegevusega ei kaasne jõe elupaiga pindala
muutmist, killustamist, isoleerimist, hävimist ega pöördumatut muutmist, samuti negatiivset
mõju kogu hoiuala terviklikkusele, sh struktuurile ja funktsioneerimisele.
Tulenevalt küll sillapostide arvust, kujust ja mahust, kuid käesolevate andmete põhjal ei
muudeta veerežiimi (ei takista veevoolu ega muudeta veetaset) ja vee-elustiku elutingimusi.
Seega võib eeldada, et negatiivset mõju ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed
ja ojad eeldatavalt ei kaasne. Samuti ei ole oodata mõjude kumuleerumist, sest silla asukoha
suhtes valdavalt allavoolu jäävad arendustegevused ei tekita olulist mõju ümbritsevale
keskkonnale.
Mõju kaitstavatele liikidele
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide (lõhe, harilik võldas, harilik hink, jõesilm,
paksukojaline jõekarp) soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid (ohutegurid) ja
meetmed.
DP-ga planeeringuala veeosale kavandatud silla rajamisega eeldatavalt ei kaasne olulist ja
kauakestvat veeliikluse suurenemist Pärnu jõel, mis võiks negatiivselt mõjutada vee
kvaliteeti, sh heljumi levikut, veealust müra vms. Prognoositavad mõjud on lühiajalised ja
nende kestvus on seotud ehitustööde perioodiga.
Siirdekalade (lõhe ja jõesilmu) jaoks kujutab Pärnu jõe suudmeala kogu Pärnu linna, sh
planeeringuala, piirides endast rände ajal läbitavat jõelõiku teel merest kudemisalale.
Planeeringuala piirkonnas puuduvad liikidele sobivad kudemisalad. Jõesilm võib vähesel
määral vaadeldavas jõelõigus ka elada. Võldase jaoks ei ole Pärnu jõe suudmeala eelistatud
elupaik, sest liik eelistab kärestikulisi kiirevoolulisi jõelõike. Hink võib esineda vaadeldavas
jõelõigus väikesearvulisena. Seega on populatsiooni osa, mida kavandatav tegevus võib
mõjutada, väike. Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ei ole olulist mõju võldasele ja
hingule ette näha.
Paksukojalise jõekarbi esinemine vaadeldava jõelõigu põhjamudas on teoreetiliselt võimalik,
kuid uuringud ei ole seda kinnitanud. Pärnu jõe suudmeala ei ole paksukojalise jõekarbi
jaoks kõige sobivam elupaik. Populatsiooni suurem osa asustab kiiremavoolulisi ja jahedama
veega jõelõike, mistõttu eeldatavalt ei mõjuta silla rajamine jõesuudme vahetus läheduses
paksukojalise jõekarbi elutegevust.
Tuginedes eelnevatele argumentidele võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne
loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide arvukuse ja asustustiheduse vähenemist ega
häirimise suurenemist, samuti liikide liikumis-ja rändeteede killustamist ega isoleerimist.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Seega võib väita, et negatiivset mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele eeldatavalt ei
kaasne.
Kui silla edasise projekteerimise käigus selguvad silla ehitus-tehnilised parameetrid ning
sellega seoses paigaldatavate statsionaarsetele (betoon)postide arv, suurus, kuju ja vajaliku
jõe süvendamise või materjali paigaldamise mahuandmed, siis on vajalik võimalike mõjude
üksikasjalikum hindamine kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele, sh seoses vee erikasutusloa
taotlemisega, mis teostatakse kas keskkonnamõju (KMH) eelhindamise või täiemahulise
KMH raames. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole vähese teabe tõttu võimalik seda mõju
piisava täpsusega prognoosida.
Natura eelhindamise tulemused ja järeldused
Pärnu jõe loodusala ja sealsete liikide/elupaikade kohta on piisavalt taustainformatsiooni ning
täiendavate Natura-ala inventeerimiste läbiviimine ei ole keskkonnamõju eelhindamise jaoks
vajalik. Detailplaneeringuga kavandatud tegevustega jõe kaldale ega töö lähteülesandes
määratletud DP ala lähipiirkonnale negatiivset mõju Pärnu jõe loodusalale (elupaigatüübile
jõed ja ojad (3260) ning liikidele, mille isendite elupaiku kaitstakse) ei avaldata.
KSH eelhinnangut koostanud ekspert on seisukohal, et kuna Pärnu jõe loodusala hõlmab
Pärnu jõge sisuliselt kogu ulatuses, alamjooksult (Mäo asulast) kuni jõe suudmeni (Pärnu
laht) ja silla rajamisega seonduv otsene tööpiirkond toimub vaid ca 50 m laiuses koridoris
Pärnu linna tiheasustusalal, risti jõega ning ca 2,5 km kaugusel jõe suudmest, siis kui silla
rajamisel suudetakse vältida veekeskkonna füüsikalis-keemiliste näitajate ning sillast
allapoole jäävate alupaikade olulist mõjutamist nt. setete suures koguses sattumise jõkke
väga lühikese ajaperioodi jooksul või ehitustöödel kasutavate ehitusmaterjalide või ohtlike
kemikaalide sattumise vette, siis olulist ebasoodsat mõju, valdavalt tööde teostamise
piirkonnast ülesvoolu jäävale Pärnu jõe hoiualale ega sealsetele kaitstavatele liikidele ei
tekitata. Silla rajamisega ega ka hilisemas etapis käitamise ajal ei kahjustata Pärnu jõe
hoiuala terviklikkust ning säilib sealsete liikide ja elupaikade soodne seisund. Kuna valdavalt
on Natura 2000 hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas
nimetatud kalaliikide soodsa seisundi säilimine, siis ei tohi silla rajamiseks vajalike
ehitustöödega alustada ja teostada vahetult enne kalade kudemisperioodi algust – mai-juuni
ja lõheliste puhul oktoober-november, mil silla rajamisega seonduvad tegevused võivad
häirivalt mõjuda kalade jõkketõusule kudemisrände perioodil. Kindlasti tuleb sillakoridori
määramisele järgnevas tööetapis - silla projekteerimisel käsitleda ja eeldatavalt projektile
algatatavas vee-erikasutusloa taotluse KMH-s kaasata pädevat kalastiku spetsialisti, kelle
poolt tuleb esitada meetmed, mis tagavad, et Pärnu jõe füüsikalis-keemiline mõjutamine ja
kalade kudemisrände häirimine Raba ja Laia tn vahelise silla rajamise ehitustööde käigus
oleks täielikult välistatud või viidud miinimumini.
Objektiivsetel alustel võib järeldada, et ei sillakoridori ega ka piirkonna detailplaneeringu
alale kavandatavate tegevuste elluviimine tõenäoliselt ei mõjuta oluliselt Natura 2000 ala ja
mõju Natura-ala kaitse-eesmärkidele puudub. Seega asjakohane hindamine sillakoridorile
ega detailplaneeringu objektiks olevale piirkonnale ei ole vajalik.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Kui selguvad jõesängi planeeritavad rajatiste arhitektuurilis-tehnilised andmed
(kavandatavate statsionaarsetele silla (betoon) tugipostide (jõkke ehitamine) ja selleks
vajaliku väljutatava pinnasmaterjali maht, siis on vajalik teostada võimalike mõjude
üksikasjalikum hindamine kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele.
Eeldatavalt ületab väljatava materjali maht KeHJSis sätestatud piirmäärasid, mis tähendab
vee-erikasutusloa taotlemist ja sellele keskkonnamõju (KMH) koostamist. Jõkke ehitamisega
ja jõe põhja süvendamisega võib kaasneda kumulatiivne mõju, eelkõige heljumisisalduse
suurenemine jõevees, mis on tingitud Pärnu jõe äärsetest sarnastest süvendustegevustest
näiteks sadamates. Soovitav oleks selliseid tegevusi võimalusel mitte planeerida ühele ja
samale ajaperioodile. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole vähese teabe tõttu võimalik
seda mõju piisava täpsusega prognoosida.
Jäätme- ja energiamahukus
Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle
jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitustööde käigus kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate
masinate tööks (kütusekulu), ka elektrienergiat ehitusobjekti valgustamiseks jms.
5.4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale
Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused
Inimese heaolu ja tervise täpsustamise vajadus tuleneb eelkõige ehitusautode ning hiljem
autoliikluse poolt tekitatava müra negatiivset mõju avaldavatest teguritest, mille mõjusid
uuritakse eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Silla rajamise eesmärk on hajutada ja
vähesel määral vähendada liikluskoormust teistel Pärnu sildadel, vähendada
liikumisvahemaid ja kiirendada juurdepääsetavust kesklinnale Rääma linnaosa ja Kesklinna
vahelisel suunal, mis on valdavalt positiivsete mõjudega väljundid. See kõik aga toob endaga
kaasa senisega võrreldes suuremat liikluskoormust ja sellega seonduvalt ka suuremad
heitgaaside ja mürafooni just Raba ja Rääma tänavatele ning teisel pool jõge Vingi ja Laia tn
elanikele. Õnneks pole nimetatud asumite puhul tegemist tiheda elumajadega asustatud
piirkondadega. Siiski soovitame heitgaaside ja müra ulatuslikuma leviku tõkestamiseks
rakendada levikutõkestamise meetmeid, eelkõige Männipargi lasteaia ja Rääma põhikooli
hoonete kohal. Neist suuremas mõjutsoonis on just Männipargi lasteaed, mille puhul tuleb
rakendada tõkkemeetmeid nii Raba kui ka Rääma tänava poolsest küljest. Koolimajale, mis
jääb teest ca 45 m kaugusele soovitame Raba tee äärsesse krundiserva istutada, eelkõige
heitgaasidest lenduvate osakeste leviku tõkestamiseks tihedama okaspuudest hekiriba.
Eeldatavalt tuleb jõge ületav sild kergelt kaarjas, mis tähendab, et eelkõige jõe vasakkaldal
silla trajektoori suhtes otse jäävatele hoonetele võib langeda sillalt mahasõitvate autode
tulede valgusvihud, tekitatdes sellega täiendavaid valguse vilkumise häiringut Laia tn
kortermajadele ja Suur-Jõe individuaalmajade elenikele. Silla arhitektuurse lahenduse
koostamisel tuleb silla projekteerijal arvestada selle ohuga ja kavandada sillalt
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
mahasõitvate autode tulede valgusvihkude mõju vähendavaid meetmeid! Jõe
paremkaldal jäävad silla mahasõidu trajektoorile tootmishooned, mistõttu seal eluruumide
valgustusoht puudub.
Liikluse suurenemisest lisanduv vibratsioon ei oma olulist negatiivset mõju. Seega pole
oodata ka vibratsioonitaseme olulist tõusu võrreldes praeguse olukorraga.
Sellest tulenevalt oleme arvamusel, et liiklusest tingitud müra, vibratsiooni, valguse ja
heitgaaside negatiivsed mõjutused on suhteliselt lokaalse mõjuga, mille negatiivseid
mõjusid on ka suhteliselt kerge vähendada ja leevendada, mistõttu ei saa
liiklusvahendite poolt tekitatud müra mõju kohalike inimeste tervisele pidada suure
kaaluga mõjuteguriks.
Mõjud kohalike elanike varale
Eeldatavalt lammutavate hoonete, silikaattellistest ehitatud kortermaja aadressiga Rääma
tn 23 ja puidust kortermaja Lai tn 26 elanikele tuleb Pärnu Linnavalitsuse poolt teha
turutingimustele vastav kaotatava eluaseme kompenseerimine või esitada sealsetele
elanikele pakkumine ümberasumiseks paremate tingimustega korterisse. Konsultatsioonidest
Muinsuskaitseametiga on jõutud otsusele, et lammutada on lubatud hoone aadressiga Lai
tn 26, mille puhul on tegemist linnale kuuluva üürimajaga. Kuna tegemist on üürimajaga, võib
sotsiaalset mõju kodu kaotamisest pidada mitte nii oluliseks, kui see oleks olnud
eraomanikule kuuluva maja lammutamisel. Pealegi on Lai tn 26 hoone alune krunt
registreeritud transpordimaana juba praegu.
Piirkonna maa ja kinnisvara väärtuse muutus
Maa ja kinnisvara väärtuse langust võib eeldada vaid mõnel mõnel üksikul Vingi tn (sõltuvalt
teetrassi valikust), Laia tn ja lähimal Suur-Jõe tänava hoone puhul. Pigem võib prognoosida,
et parem, sujuvam ja kiirem juurdepääs, korrastatud linnakeskkond ning suure
arengupotentsiaaliga ettevõtluspiirkonna väljaehitamine tänu silla rajamisele pigem tõstab
maa hinda oluliselt – peamiselt jõe vasakkaldal.
Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus)
Silla rajamine võib piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, aktiviseerida ettevõtlust
piirkonnas ja tuua piirkonda uusi investeeringuid. Eriti atraktiivseks muutub Vingi täna
ümbrus kuni Port Arthur’i kaubanduskeskuseni välja.
Tööhõive seisukohast toimuvad arengud nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud
ettevõtmistes.
Võimalikud positiivsed arengud tööhõive seisukohast:
- Ehitus ja hilisemaid hooldustöid saab teha kohalike ettevõtete/töötajate abiga (pinnase
ettevalmistustööd, transport, juurdepääsuteede rajamine, muude
kommunikatsioonitrasside rajamine ning hiljem nende hooldustööd);
- Kaudsed mõjud ehituse ajal (tarbitakse kaubanduse, transpordi teenuseid);
- Investeeringud infrastruktuuri – parendatakse suuremate juurdepääsuteede kvaliteeti,
vms. Liiklemine kahe asumi vahel muutub kiiremaks ja sujuvamaks.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
- Silla rajamine võimaldab muuta atraktiivsemaks eelkõige Vingi ja Laia tänava ning jõe
vahelise tühermaa piirkonda ning motiveerida arendama uusi kaubandus- ja
äriettevõtteid, luues juurde uusi töökohti. Eeldatavalt mõjutatakse positiivsete mõjudega
selle piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust.
Liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus
Piirkonna liikluskorraldus muutub ja tekitab häiringuid vähesel määral peamiselt silla
ehitamise perioodil. Liikluskorralduse muutus toob kaasa keskkonnakoormuse ajutise ja
lühiajalise muutuse. Raskeliiklus on aktiivsem ehitusperioodil (materjalide juurdevedu,
ehitusmasinad), hiljem taandub liiklus tavaliikluseks, mis eeldatavalt ei ole liiga intensiivne, et
tekitaks olulist rahuloematust ümberkaudsetele elanikele. Liiklusest tulenev mõningane
keskkonnakoormuse kasv ei kujune siiski olulist mõju omada võivaks probleemiks.
Raba tänaval suureneva liikluskoormuse arvel väheneb liiklus- ja sellega seoses ka
keskkonnakoormus Tallinna maanteel ja sealsel Võidu sillal.
Raba ja Laia tänava vahele otseühenduse rajamisega luuakse võimalus teataval määral
vähendada täna kesklinna läbivat liikluskoormust. Eeldatavalt hakkavad uut silda kasutama
just need sõidukid, kes muidu Haapsalu mnt või Tallinna mnt poolt lähenedes kasutasid
transiitkoridorina Võidu silda ja pidid Riia mnt äärsete asutuste ja ettevõteteni jõudmiseks
läbima Pika tänava intensiivse kasutuskoormusega teelõiku. Nende jaoks avaneb uue silla
rajamisega võimalus jõuda sihtkohta kiiremini ja vältida kesklinna läbimist. Ühtlasi võimaldab
liikluskoormuse vähenemine Pikal tänaval, bussijaama ja Port Arthur’i ümbrusest, kujundada
sealsest piirkonnast rohkem jalakäia ning kergliikleja sõbralikumat linnakeskkonda ja
paremini ühendada omavahel Port Arthuri kaubanduskeskuse ümber tekkinud äri- ja
teenuste keskus, Pärnu kontserdimaja, jõeäärse rekreatsioonipiirkond ning vanalinn.
Mõju infrastruktuurile
Silla ehituse jaoks kasutatakse olemasolevaid lokaalse tähtsusega teid, mistõttu võib
olemasolevatel teedel esineda ajutiselt suurenevat koormust ja häiringuid liikluskorralduses.
Uut teedevõrgustiku rajamist ette ei nähta. Mõju kohalikele teedele on lühiajaline ja ei
peeta seetõttu oluliseks mõjuks. Pigem muutub teedevõrk loogilisemaks ja paremini
juurdepääsetavamaks.
Eelmise alapeatüki viimases lõigus kirjeldatud muudatused aitavad vähendada ja hajutada
liikluskoormust Kesklinna piirkonnas ja võimaliku jätkuprojektina kujundada Pikast tänavast
kergliikleja sõbralikum linnakeskkond.
Mõjud kultuuripärandile
Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (reg-nr 27007)
kaitsevööndis (vt VV 06.06.2006 määrus nr 32 „Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala põhimäärus“ (RT I 2006, 9, 49)).
Planeeringualal asub muinsuskaitseala kaitsevööndis kolm hoonet – 20. saj esimesel poolel
ehitatud Lai tn 26 puitelamu ja Lai tn 28 telliskividest elamu ning 1974. a ümber ehitatud
Vingi tn 13 kontorihoone, kus asub Pärnu Vesi ASi kontor.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Sillale pääsuks vajalike juurdepääsuteede rajamiseks võib tekkida vajadus Lai tn 26 ja Lai tn
28 krundil asuvate hoonete lammutamiseks. Nimetatud hooned ei oma iseseisvalt olulist
arhitektuurset väärtust, ehkki tegemist on Laia tänava ääres säilinud vanimate algupärase
ilme säilitanud hoonetega. Kuigi nende lammutamine ei ole keelatud, on võimalik hooned
säilitada, kui nihutada silla telgjoont ning jõe vasakkaldale kavandatud mahasõidud Decora
kauplusele lähemale, st. kaugemale Vingi teest.
Detailsem kultuuripärandi analüüs ja hinnang esitatakse Artes Terrae spetsialistide poolt
koostamisel oleva Raba ja Laia tänava silla DP juurde lisatava muinsuskaitseliste
eritingimuste aruandega.
Mõju iseloom (st otsene, kaudne, teisene, kumulatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega ja
pikaajaline, pidev ja ajutine, positiivne ja negatiivne)
Enamus looduskeskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud ning võimalikest müra ja
heitgaaside mõjudest avalduvad silla ehitamise perioodil ja on vaadeldavad otseste
mõjudena. Nende mõjude ja tegevuste tagasi pööramine, ehk endise olukorra taastamine
toob endaga kaasa oluliselt suuremaid mõjusid, kui juba teostatud otseste mõjudega
arvestamine. Müra ja heitgaaside mõjude vähendamiseks ja nende leviku tõkestamiseks on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid, nagu mürasein või tihedama okaspuu heki
istutamine (hekiks sobivad hästi näiteks igihaljad mägimännid, millede puhul oksad algavad
sisuliselt maapinnalt, puu kasvab ca 3 - 4 m kõrguseks ja on visuaal-esteetiliselt
vähemdomineerivam maastikukujunduselement kui näiteks kuusehekk. Ühtlasi sobituvad
madalad männid hästi Männipargi lasteaia esise olemasoleva Männipargi haljastusega)
Mõju ulatus (geograafiline ala, mõjutatava rahvastiku/looduslike elupaikade/liikide arv)
Loodus- ja inimkeskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud (müra, valgusvihud, heitgaasid,
sillavaiade pinnasesse rammimisest tingitud vibratsioonid, tee-ehitusmaterjalide ajutine
ladustamine jne) on valdavalt lokaalse iseloomuga. Mõjude ulatus peaks esialgsete
hinnangute kohaselt ulatuma ca 25 - 50 m. Kindlasti tuleb vältida heitmete, jääkide või
materjalide sattumist jõkke või ka töötsooni jäävatesse ojadesse, mis suurendaks mõjutatava
areaali suurust oluliselt.
Küll aga mõjutatakse tugevalt positiivsete mõjudega piirkonna majanduskeskkonda ja üldist
majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib, et Vingi tn ja ümberkaudsete asumite rahvaarv,
tööhõivega seotud näitajad ja kinnisvara väärtused tõusevad oluliselt.
Mõju suurus, keerukus ja mõju tõenäosus
Enamus kirjeldatud mõjudest ei ole suured ega keerukad, on lühiajalise iseloomuga ning
vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Lühiajaliste mõjude esinemise tõenäosus
on arvestatav, kuid need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist.
Mõju kestvus, sagedus ja pöörduvus
Lühiajaliste mõjude kestvus on suuresti seotud ehitustegevusega ja need vähenevad oluliselt
peale ehitustööde lõpetamist. Mõjud ei ole sagedased. Jõe lähiümbrusele (silla ja teede alla
jäävad haljasalad) tekitatavad mõjud on sisuliselt pöördumatud. Looduslikuks jäävate alade
mõjud on valdavalt positiivset laadi ja kergesti pöörduvad või leevendatavad.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kõik tekitatavad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ega põhjusta piiriüleste mõjude
tekkimist. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või
projektide elluviimisega ette näha oluliste negatiivsete mõjude kumuleerumist. Seda muidugi
juhul, kui kõiki lähipiirkonnas kavandatud planeeringuid (nt. Pärnu sadama süvendamine,
Läänemere kunstisadama rajamine, Jahisadama kai rekonstrueerimine vms.) ei hakata
realiseerima ning ehitama täpselt ühel ja samal ajaperioodil, mis on väga ebatõenäoline.
Ühtlasi asuvad erinevad planeeringud üksteisest geograafiliselt piisavalt kaugel, et hakata
koosmõjus jõekeskkonda mõjutama. Sellele vaatamata tuleb sillaprojekti edasisel
planeerimisel ning hiljem ka ehitamisel kasutusele võtta kõik meetmed, mis aitavad
vähendada sette ja hõljumi ulatuslikumat kandumist piki jõge allavoolu.
Kumulatiivsete mõjude all võib vaadelda ka linna ärikeskkonna paranemist antud piirkonnas
(tänasel tühermaal, mille jõeäärses osas asuvad ulatuslikud pinnase- ja teeehitusest
ülejäänud ning keskkonnale ohtlike asfaldiosiseid sisaldavad materjalide kuhilad) ning linna
ettevõtlusstruktuuri korrastumist ning koondumist Port Arthuri kaubanduskeskusega, Decora
kauplusega ja silla vahetusse lähedusse kavandatud äriettevõtetega, moodustades selliselt
ühtse jõeäärse äripiirkonna.
Seega oleme seisukohal, et planeeringuga ei ole oodata kavandatavate tegevustega
seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist määral, mis tooks
endaga kaasa negatiivseid ja mitteaktsepteeritavaid keskkonnamõjusid ega ületata
piirkonna keskkonnataluvust.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
6. EELHINDAMINE VASTAVALT KMH EELHINDAMISE
DIREKTIIVILE
KMH eelhindamise ülesanne on selgitada, kas KMH on nõutav KMH direktiivi 85/337/EMÜ ja
97/11/EÜ lisa 2 juhendis esitatud 80 tegevusvaldkonna pärast, mille korral võib kavandatud
tegevusega eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju?
Kavandatud tegevused ei ole nimetatud Direktiivi 97/11/EÜ Lisas 1 ja lisas 2 esitatud
tegevuste loetelus, mistõttu tuleb pädeval asutusel teha kaalutletud otsus KMH vajalikkuse
suhtes, kui üksikjuhtumite analüüsi või kehtestatud künniste või tingimuste alusel selgub, et
tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Sillakoridori planeeringuga kavandatud
tegevused ei ületa direktiiviga seatud künniseid, küll aga ületavad silla rajamisega
seonduvad tegevused Direktiivi 97/11/EÜ kehtestatud künniseid, mistõttu võib eeldada, et
silla rajamisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ja peale silla tehnilise- ning
arhitektuurse lahenduse selgumist on KMH koostamine vajalik.
EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT
Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei/? Kas see võib tõenäoliselt
avaldada olulist mõju?
Kirjeldage lühidalt
Jah/Ei/? – Miks?
1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või JAH JAH
tegevuse lõpetamine põhjustavad Piirkonna topograafia jääb samaks. Olulisim muudatus – silla
ümbruskonnas füüsilisi muutusi Maakasutuse muutus – mitmete tugipostide vundamenditaldmike
(topograafia, maakasutus, muutused elamumaa või üldkasutatavate hoonete rajamiseks tuleb eeldatavalt
veekogudes jne)? maad muudetakse transpordimaaks. väljutada pinnast ja uputada
Pärnu jõe laius antud asukohas on 250 tahkeid aineid suuremas mahus
m, mis tähendab, et jõkke tuleb kui 2000 m3. Uued tehisobjektid
paigaldada tugipostid ja nende veekogus muudavad setete
vundamendi taldmikud. ärauhtumise ja kuhjumise iseloomu
selles piirkonnas. Ülejäänud
muudatused on valdavalt lokaalse
iseloomuga.
2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon JAH EI
eeldab looduslike ressursside nagu Ehitamisel kasutatakse tüüpilisi tee-
maa, vesi, varad või energia (eriti ehituse materjale - liiv, kruus, asfalt,
taastumatute või väheste varudega betoon jne. Kuna kavandatavad teelõigud
ressursside) kasutamist? on suhteliselt lühikesed – ca 90 m
paremkaldal ja ca 250 m vasakkaldal, siis
on kasutatavad materjalide kogused
suhteliselt väikesed. Ekspluatatsiooni ajal
on looduslike ressursside kasutamine
vähene.
3. Kas tegevusega kaasneb EI EI
potentsiaalselt tervist ohustavate või
keskkonda kahjustavate materjalide
ja ainete kasutamine, ladustamine või
transport?
4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või EI EI
tegevuse lõpetamise käigus tekib Ehitamise perioodil võib tekkida tahkeid
tahkeid jäätmeid? jäätmeid, mis on valdavalt
taaskasutatavad või utiliseeritakse töö
teostaja poolt Jäätmeseaduses
kehtestatud korras.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 30
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse EI EI
õhku saasteaineid või muid ohtlikke, Tiheda liiklusega tiheasustusalal
toksilisi või teiste kahjustavate suureneb vähesel määral liiklustihedus,
toimetega aineid? mille tagajärjel suureneb vähesel määral
õhku paisatavate heitgaaside emissioon.
6. Kas tegevus põhjustab müra ja EI EI
vibratsiooni, valgust, soojusenergiat Ehitustegevuse perioodil võib esineda Avalduvaid negatiivseid mõjusid on
või elektromagnetilisi laineid? kergelt suurenev ehitusmasinate tekitatud suhteliselt kerge vähendada või
müra. Mõju on lokaalne ja lõppeb peale nende mõju suurust ja ulatust
intensiivsema ehitustegevuse lõpetamist. leevendada, kasutades müra,
Silla ekspluatatsiooni ajal on müra omane heitgaaside ja valgusvihkude
tavapärasele linnalisele autoliiklusele. levikuid tõkestavaid meetmeid.
7. Kas tegevus võib põhjustada EI EI
saasteainete levikut maapinda, Mõjud võivad tekkida, kui eiratakse
põhja- või pinnavette ning selle pahatahtlikult ehitus- ja
tulemusena pinnase või vee ohutusnõudeid. Ohud võivad
reostumise riski? tekkida ehitusmasinate ebaõigest
käitlemisest või tehniliselt ebakorras
tehnikast jne.
8. Kas nii ehitamise kui ka EI EI
ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike
õnnetuste risk inimese tervisele või
keskkonnale?
9. Kas tegevus põhjustab JAH JAH
sotsiaalseid muutusi, nt Suureneb piirkonna üldine atraktiivsus. Sellest tulenevalt võib eeldada
demograafias, traditsioonilistes Jõe, Vingi ja Laia tn vahelisel tühermaal suurenevaid võimalusi tööhõives,
eluviisides, tööhõives? on algatatud mitmeid uusi planeeringuid, suurenevaid võimalusi linna
mis eeldatavalt muudavad piirkonna eelarvesse jne.
majanduslikult oluliselt atraktiivsemaks,
suurendavad maa väärtust jne.
10. Kas on muid faktoreid, mis võivad JAH EI
areneda selliste tagajärgedeni, mis Mõnevõrra suurenev müra ja heitgaaside
võivad mõjutada keskkonda või on foon võib eelkõige häirivalt mõjutada
potentsiaalse kumulatiivse mõjuga Männipargi lasteaia õuealal viibivate laste
teistele praegustele või tervist ja heaolu. Samad tegurid
planeeritavatele ümberkaudsetele mõjutavad ka Vingi, Laia ja Pika tn
tegevustele? ristumiskohale alles jäävate hoonete
elanike elukeskkonda.
11. Kas tegevuse asukohas või selle EI EI
ümbruses on alasid, mille Eeldatavalt jäävad kõik mõjutused
ökoloogilised, maastikulised või muud lokaalseks
väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul
või kohalikul tasandil kaitstud ja mida
kavandatav tegevus võib mõjutada?
12. Kas tegevuse asukohas või selle JAH EI
ümbruses on alasid, mis on Pärnu jõgi Kui silla ehitustegevusega ei
ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt mõjutata jõe vesikeskkonda , siis
märgalad, kanalid vms, rannikud, olulised negatiivsed mõjud
mäed või mets ning mida kavandatav puuduvad.
tegevus võib mõjutada?
13. Kas tegevuse asukohas või selle JAH EI
ümbruses on alasid, mida kasutavad Info kaitsealuste ja tundlike loomaliikide Nahkhiired on valdavalt öise
kaitsealused, muidu olulised või kohta EELISes puudub, kuid teguviisiga loomad, mistõttu
tundlikud looma- või taimeliigid, nt Keskkonnaameti kirjas (19.02.2018 nr 6- päevased tegevused - silla ehitus ei
paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu 5/18/1183-2) informeeritakse, et Pärnu tohiks loomade toidu otsimist,
otsimiseks, puhkamiseks, jõgi on toitumisalaks II puhkamist, talvitumist, rännet jms
talvitumiseks, rändeks ning mida kaitsekategooriasse kuuluvatele häirida. Pigem võib rajatav sild
tegevus võib mõjutada? nahkhiirtele. kujuneda nahkhiirtele täiendavaks
toidu otsimist, puhkamist,
peitumiseks, talvitumiseks või
rännet soodustavaks objektiks.
Seega võib peale ehituse lõppemist
pidada mõjusid soodustavateks.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 31
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
14. Kas tegevuse asukohas või selle JAH EI
ümbruses on sise-, ranniku-, mere- Pärnu jõgi Kui silla ehitustegevusega ei
või põhjavett, mida tegevus võib mõjutata jõge, siis olulised
mõjutada? negatiivsed mõjud puuduvad.
15. Kas tegevuse asukohas on kõrge EI EI
väärtusega maastikke või maalilise
vaatega alasid, mida tegevus võib
mõjutada?
16. Kas tegevuse asukohas on teid JAH EI
või hooneid, mis on avalikus Männipargi lasteaed Avalduvaid mõjusid on suhteliselt
kasutuses puhke või muul eesmärgil kerge vähendada või nende mõju
ning mida kavandatav tegevus võib suurust ja ulatust leevendada,
mõjutada? kasutades müra, heitgaaside
levikuid tõkestavaid meetmeid.
17. Kas tegevuse asukohas on teid, EI JAH
kus tekivad kergesti ummikud või mis Mõjutatakse positiivselt!
võivad põhjustada Silla eesmärgiks on parendada
keskkonnaprobleeme ning millele olemasolevat liikluslahendust ja
võib tegevus mõju avaldada? luua täiendav/kiirem ühendustee jõe
erikallastel asuvate linnaosade
vahel. Liikluskoormus tänastel
teedel ja sildadel väheneb oluliselt!
18. Kas tegevuse asukoht on hästi JAH EI
nähtav paljudele inimestele? Tegemist on tiheasustusalaga,
linnakeskusega
19. Kas tegevuse asukohas või selle JAH EI
ümbruses on ajaloolise või Tegemist on tiheasustusalaga, Pärnu
kultuurilise väärtusega paiku või linna ajaloolise linnakeskuse lähedusega
tunnuseid, mida tegevus võib
mõjutada?
20. Kas tegevusega on kavas ellu EI EI
viia piirkonnas, kus varem ei ole
arendustegevust toimunud ning kus
tegevus toob kaasa haljastusala
kadumise?
21. Kas tegevuse asukohas või selle JAH JAH
ümbruses esineb maakasutust, nt Suureneb piirkonna üldine atraktiivsus. Kommertstegevuse atraktiivsuse
kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, Piirkonnas on algatatud mitmeid uusi suurenemisest tulenevalt võib
kommertsettevõtted, puhkealad, planeeringuid, mis eeldatavalt muutuvad eeldada suurenevaid võimalusi
kõigile avatud alad, kohalikud oluliselt atraktiivsemaks. Sillakoridori tööhõives, suurenevaid võimalusi
rajatised, põllumaad, metsandus, rajamisest võib tekkida vajadus linna eelarvesse jne.
turism, kaevandamine, mida tegevus likvideerida mõned elu- ja ühiskondlikus Silla mõjutsooni jäävad elu- ja
võib mõjutada? kasutuses olevad hooned. ühiskondlikus kasutuses olevad
hooned ei oma koostatud
muinsuskaitseliste eritingimuste
analüüsi järgi arhitektuurset
väärtust. Mõned neist on
amortiseerunud.
22. Kas tegevuse piirkonnas on JAH Jah
kavandatud maakasutusvõimalusi Jõe, Vingi ja Laia tn vahelise tühermaa Mõjutatakse pigem positiivselt!
tulevikuks, millele tegevus võib mõju piirkonnas on algatatud mitmeid uusi
avaldada? planeeringuid, mis eeldatavalt muutuvad
oluliselt atraktiivsemaks.
23. Kas tegevuse asukohas on JAH Jah
tiheasustus või on piirkond väga täis Tegemist on tiheasustusalaga, Mõjutatakse pigem positiivselt! Vingi
ehitatud ning kas tegevus võib neid linnakeskusega. Sillakoridori rajamisest tn elu- ja ühiskondlikus kasutuses
aspekte mõjutada? võib tekkida vajadus likvideerida mõned olevad hooned ei oma
elu- ja ühiskondlikus kasutuses olevad arhitektuurset väärtust.
hooned.
24. Kas tegevuse asukohas on JAH EI
alasid, mis on tundliku kasutusalaga, Männipargi lasteaed, vähesel määral võib Avalduvaid mõjusid on suhteliselt
nt haiglad, koolid, pühamud, võimaliku mõjuala serva jääda ka Rääma kerge vähendada või nende mõju
ühiskondlikud rajatised, mida tegevus põhikool suurust ja ulatust leevendada,
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 32
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
võib mõjutada? kasutades müra, heitgaaside
levikuid tõkestavaid meetmeid.
Mõlema objekti puhul on tarvis
tagada ohutud juurdepääsu
tingimused!
25. Kas tegevuse asukohas on EI EI
alasid, millel leidub olulisi,
kvaliteetseid või nappide varudega
ressursse, nt põhjavett, pinnavett,
metsa, põllumaad, kalavarusid,
turismi, maavarasid mida tegevus
võib mõjutada?
26. Kas tegevuse asukohas on EI EI
alasid, kus keskkond on juba
saastunud või kahjustatud ning
millele võib tegevus mõju avaldada?
27. Kas tegevuse piirkonda võivad JAH EI
mõjutada maavärinad, vajumised, Tulenevalt sillapostide asukohast võib
maanihked, erosioon, üleujutused või tekkida paremkalda erosiooniline tegevus
ekstreemsed ning vaenulikud jõe vooluvee poolt. Selle vältimiseks tuleb
kliimatingimused, nt temperatuuri sillaalust kallast kindlustada erosiooni
kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis vastaste meetmetega. Vasakkalda
võivad põhjustada tühermaa on Maaameti GIS üleujutuse
keskkonnaprobleeme kavandatava rakenduse kohaselt suures osas
tegevuse käigus? üleujutusala ohuga
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 33
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
KOKKUVÕTE
Käesolev keskkonnamõjude eelhindamine (KE) on läbi viidud AB Artes Terrae OÜ ning
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel, eesmärgiga selgitada Pärnu
jõele kavandatud sillakoridori määramisega kaasneda võivaid mõjusid ning analüüsida
keskkonnamõju hindamise või täiendavate uuringute läbviimise vajadust. Töö on koostatud
lähtudes keskkonnamõjude eelhindamise heale tavale ning silmas pidades planeerimise ja
looduskaitse valdkondi reguleerivaid seadusi. Keskkonnamõjude eelhindamisel selgitati ja
kirjeldati kavandatud tegevustega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja
kaudsest mõjust kavandatud lähiala keskkonnale, analüüsiti võimaliku negatiivse
keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalusi ja tehti ettepanekuid sobivaimate
lahendusvariantide elluviimiskeks läbi edasise projekteerimise.
Töö täitmiseks tutvuti ja analüüsiti olemasolevaid piirkonna kohta käivaid
baasdokumente/planeeringuid/uuringuid ja koostati kavandatud tegevuste eelhindamine
vastavalt Euroopa Komisjoni 2015. a juhendis „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise
juhend” („Guidance on EIA, Screening”) esitatud KMH eelhindamise metoodika töövahendile.
Eelhindamise kontrollküsimuste hindamise ja võimalike avalduvate mõjude
analüüsimise tulemusel järeldame, et Pärnusse kavandatava Raba ja Laia tänavat
ühendava sillakoridori planeerigule ei ole vajalik läbi viia täismahus keskkonnamõjude
strateegilist hindamist.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole projekti
elluviimisel ja hilisemal sihipärasel kasutamisel oodata seonduvat olulist negatiivset
keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS §2² on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandit või vara.
KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamist vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) Eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne
eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna
looduskeskkonna koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju. Pigem
mõjutatakse kavandatud tegevustega positiivselt jõe vasakkaldale tekitatava
kompaktse ettevõtluspiirkonna loomisega üldisemalt sotsiaal-majanduslikku
elukeskkonda ja luuakse võimalused ning eeldused piirkonna edasiseks arenguks.
2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevust,
millega kaasneks olulist keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu
saastatust, olulist jäätmetekke või ülenormatiivse mürataseme suurenemist;
3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta sillakoridori määramine ning eeldatavalt ka silla rajamine
antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on
valdavalt kas ehitusaegsed või piirneb nende ulatus peamiselt lokaalselt kavandatud
silla asukohaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui
järgitakse korrektselt ehitusvõtteid ja hiljem kasutusperioodil asjakohaseid
hooldusjuhendeid;
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 34
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist;
5) DP-ga määratletud alal ei paikne kaitstavate liikide elupaiku, maastikuliselt ja
ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid;
6) Projektiga ei kaasne tulenevalt kavandatava tegevuse olemusele negatiivset mõju
Natura 2000 võrgustiku alale ja selle kaitse-eesmärkidele;
7) Tegevusega kaasneb võimalik liikluskoormuse kasv, kuid sellega seotud müra ja
välisõhu saaste suurenemine ei ole ülenormatiivsel tasemel;
8) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
9) planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav rakendada järgmiseid täiendavaid meetmeid:
1) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning
seadmeid, mis vähendavad müra, vibratsiooni ning jõe ökoloogilise keskkonna, pinna-
ja põhjavee reostusohu tekkimise võimalust.
2) Vältida jõepõhja süvendamis- ja sillapostide valamistöödega alustamist kalade
siirderände perioodil (september-november), mil võib jõevette sattuda suurem kogus
setteid ning hõljumit. Ehitusprojekti koostamisel tuleb esitada konkreetsed ehitus-
tehnoloogilised lahendused ning meetmed setteleviku tõkestamiseks/vältimiseks!
3) Tööprojektis tuleb määrata ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutuse kord –
edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt
taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt kehtivale korrale.
4) Ehitusaegne töökorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.
Tuginedes keskkonnamõjude eelhindamises esitatud argumentidele ei pea
keskkonnamõju eelhinnangut koostanud ekspert vajalikuks algatada Raba ja Laia
tänava sillakoridori detailplaneeringule täismahulist keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) protsessi juhul, kui edasisel detailplaneeringu koostamisel
arvestatakse KE-s esitatud informatsiooniga ning järgitakse ekspertide poolt tehtud
ettepanekuid ehitustegevuse teostamisel. Küll aga ületavad silla rajamisel
süvendatava ja tahkete ainete uputamise mahud eeldatavalt Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 6 Olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetelus punktides 17 ja 171 esitatud juhtarve:
KeHJS § 6 p 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates
pinnase mahust 10 000 m3 või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3;
171) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete uputamine
alates ainete mahust 10 000 m3, vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete
mahust 2000 m3 või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust
500 m3;
Mistõttu, tulenevalt kavandatava silla projektlahendusest ning eelkõige Pärnu jõkke
rajatavate silla tugipostide arvust, on silla rajamine olulise keskkonnamõjuga tegevus
ja nende mõjude suuruse, olulisuse ning täpse mõjuala määramiseks tuleb algatada
vee-erikasutusloa taotluse KMH. Peame otstarbekaks teha ettepanek ühildada KSH ja
KMH protsessid ning algatada silla projektile KSH KMH detailsusega või algatada
KMH, milles käsitletakse detailsemalt ka KSH-s hinnatavaid ja Natura aspekte.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 35
Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine
LISAD
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 36
LISA 1 Planeeringud või projektid, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada Raba-Laia tn silla ehitust
Nr Planeering või projekt, mis võib otseselt või kaudselt Planeeringuga kavandatud tegevuse Planeeringu Planeeringu staatus
mõjutada Raba-Laia tn silla ehitust lühikirjeldus/veebi link otsingu (algatatud,
number koostamisel, vastu
võetud jne)
1. Pärnu Linnavolikogu 17.09.1998 otsusega nr 36 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 1.9 kehtestatud
kehtestatud Riia mnt 2d kinnistu detailplaneering
2. Pärnu Linnavolikogu 19.10.2000 otsusega nr 83 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 1.13 kehtestatud
kehtestatud Riia mnt 2b krundi ja selle lähiümbruse ala
detailplaneering
3. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 otsusega nr 48 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 7.9 kehtestatud
kehtestatud Rääma tn 38 krundi detailplaneering
4. Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 otsusega nr 48 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 1.16 kehtestatud
kehtestatud Vingi tn – Riia mnt ja Pärnu jõe vahelise ala
detailplaneering
5. Pärnu Linnavolikogu 19.09.2003 otsusega nr 79 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 7.50 kehtestatud
kehtestatud Rääma pargi kvartali detailplaneering
6. Pärnu Linnavolikogu 15.05.2004 otsusega nr 39 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 1.51 kehtestatud
kehtestatud Ringi tn, Aia tn ja politseimaja vahelise maa-
ala ning Aida tänava detailplaneering
7. Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsusega nr 135 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 1.23 kehtestatud
kehtestatud Lai tn 22 kinnistu detailplaneering
8. Pärnu Linnavolikogu 18.11.2010 otsusega nr 82 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 1.45 kehtestatud
kehtestatud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi
detailplaneering
9. Pärnu Linnavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 44 http://www.parnu.ee/planeeringud/main.php 2.126 kehtestatud
kehtestatud Riia mnt 3 ja Vanapargi tn 6 kinnistute
detailplaneering
10. Jaansoni rada Põhiprojekt/ehitusluba
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ
KESKKONNAKONSULTATSIOONID
REG. 11368855
REG: 14.04.2007
TELLIJA: Pärnu Linnavalitsus
TÖÖ NR: 2-13.1/180/2020
RABA-LAI TÄNAVA SILLA ARHITEKTUURSE
ESKIISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU
TÖÖ NIMETUS:
EELHINDAMINE
KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE
KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ
TALLINN 10117 TARTU MNT 14
TEL. +372 527 8 027
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
SISUKORD
1. Keskkonnamõjude eelhindamise eesmärk........................................................................3
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja iseloomustus...............................................................6
3. Kavandataval alal kehtivad piirangud...............................................................................9
4. Silla mõjuala keskkonnatingimused.................................................................................15
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju..........................................................17
5.4.1. Mõjud looduskeskkonnale.....................................................................................19
5.4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.........................................................29
Kokkuvõte...............................................................................................................................34
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
1. KESKKONNAMÕJUDE EELHINDAMISE EESMÄRK
Pärnu linnas Raba-Lai tänava silla keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamise
vajadus tuleneb Pärnu Linnavalitsuse soovist rajada Pärnu jõele Raba-Lai tänava sihil uus
Kesklinna ja Rääma linnaosa omavahel lähendav sillaühendus. Uue silla rajamisega ja
kasutusele võtuga Raba-Lai tänava sihil:
lüheneb oluliselt Kesklinna ja Rääma linnaosade vahel liikujate teepikkus ning selleks
läbitud aeg;
luuakse võimalused jõeääre paremaks sidumiseks Pärnu aktiivse südamikuga;
luuakse paremad arenguvõimalused eelkõige Rääma linnaosa elu- ja
ettevõtluskeskkonnale;
toimub seni kesklinna läbiva autoliiklusvoogude ühtlasem jaotumine;
toimub kesklinna läbiva liikluse ümbersuunamine/hajutamine, millega luuakse
eeldused ka kesklinna ja Pärnu südalinna piirkonna veel rohkemaks avamiseks
jalakäijatele ning kergliiklejatele;
korrastub ja muutub atraktiivsemaks ning liidetakse ühtseks tervikuks Laia tn ja jõe
vaheline avalik linnaruum.
Pärnu Linnavalitsus algatas Raba-Lai tänava silla planeerimisega 2017 a. - Pärnu
linnavolikogu 15. juuni 2017. a otsus nr 49 „Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu
koostamise algatamine“. Planeeringu koostas AB Artes Terrae OÜ. Planeeringu esimese
planeerimisetapi käigus koostati 2018. a Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt „Raba-Laia
tänava sillakoridori võimaliku asukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“.
Detailplaneeringu esimene planeerimisetapp kehtestati Pärnu Linnavolikogu 26.092019
otsusega nr 70.
Silla ja hoonestuse ning neid ümbritseva avaliku ruumi parima arhitektuurse lahenduse
leidmiseks korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga rahvusvaheline arhitektuurivõistlus
(Pärnu LV ja EAL-i vaheline leping arhitektuurivõistluse läbiviimiseks 06.06.2019 nr 8-4/717-
70). Ideekonkurss-arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli saada parim arhitektuurne ja
konstruktiivne lahendus Pärnu Raba–Lai tänava sillale ja sillakoridoriga seotud
liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele.
Silla arhitektuursele lahendusele seati tingimuseks, et sild peab sobituma keskkonda ja
väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Kavandatav arhitektuur peab olema kaasaegne,
kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav.
Pärnu linnavalitsuse korraldusega 01.04.2020 nr 216 kiideti Pärnu Raba-Lai tänava silla
arhitektuurivõistluse tulemusel heaks arhitektuuribüroo Trilog Studio OÜ ja ehitusfirma Fidele
Ehituse OÜ koostöös valminud võistlustöö „Luik”
Raba-Lai tänava silla keskkonnamõju hindamise eelhinnang (KE) on koostatud eesmärgiga
välja selgitada kavandatava silla ideekonkurss-arhitektuurivõistluse tulemusel parimaks
tunnistatud eskiisprojekti „Luik” kohase lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik
keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
vajadusel nähakse ette keskkonnameetmed ebasoodsa mõju minimeerimiseks ja/või
vältimiseks.
Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu
või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KMH eelhindamise nõuded on kehtestatud direktiivi 97/11/EÜ artikliga 4. Direktiivi kohaselt
on eelhindamine KMH esimene etapp, mille käigus tehakse otsus, kas KMH on vajalik või
mitte.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 16 ütleb, et eelhinnang tuleb vajadusel
anda ka järgmiste muude juhtude korral:
1) muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise
keskkonnamõju;
2) määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui
tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule.
Käesolev KMH eelhinnang on koostatud vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu asjakohastele
õigusaktidele ja juhistele ning on vastavuses keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni
jõustumise kuupäev 13.07.2017) ja keskkonnaministri, 16.08.2017 vastu võetud, määrusega
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud juhendmaterjalist „KMH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, 2015).
Eelhindamise tulemuste põhjal peab pädev asutus, käesoleval juhul Pärnu Linnavalitsus,
otsustama KMH vajalikkuse üle, arvestades kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu ning võimalikku kaasnevat mõju.
Kuna kavandatud tegevusega, üle Pärnu jõe kavandatava silla rajamisega, ei planeerita
tegevust, mis oleks käsitletav KeHJS §6 lõigetes 1 ja 2 esitatud kriteeriumitest ning
kehtestatud mahukünnistest, siis antud projekti puhul olulise negatiivse keskkonnamõju
prognoosimisel lähtub otsustaja ja keskkonnamõju eelhindamise koostaja § 6 lg 3 toodud
kriteeriumitest:
tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;
tegevuse iseloomust k.a selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja
energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused;
tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele
muule kaitstavale loodusobjektile;
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust
ning mõju ilmnemise tõenäosusest.
Eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhines olemasolevatel ja kättesaadavatele
andmetel ega eeldanud täiendavate uuringute tegemist. Kasutatud on teavet, mis on
kavandatava tegevuse ja tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta juba saadaval. Juurde on
lisatud välitöödel ja kavandatava tegevusega tutvumise ajal kogutud teave.
Arendaja kontaktandmed
Ettevõtte nimi Pärnu Linnavalitsus
Ettevõtte postiaadress, telefon, faks ja Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
e-mail 444 8200
[email protected]
Peamise kontaktisiku nimi ja tema Janno Poopuu
postiaadress, telefon, faks ja e-mail Linnakujunduse spetsialist
444 8346
[email protected]
KMH eelhinnangu on koostanud Keskkonnaagentuur Viridis OÜ keskkonnaekspert Olavi
Hiiemäe – inim- ja majandusgeograaf – keskkonnaekspert.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS
Silla kavandatavaks asukohaks on valitud 2019 a valminud Raba-Lai tänava silla
detailplaneeringuga (AB Artes Terrae OÜ töö nr: 1784DP1) määratud silla asukoht, mis asub
osaliselt Pärnu kesklinna ja osaliselt Rääma linnaosas Pärnu jõe paremkaldal asuva Raba
tänava ning vasakkaldal asuva Laia tänava vahelisel alal. Maapinna absoluutkõrgus jõe
paremkaldal on 4 kuni 6 m ning päris jõe kaldal 1 m, vasakkaldal 2 kuni 3 m. Planeeringuala
suuruseks oli ca 8 ha maa-ala, mis hõlmas osa Rääma tn T5 (62507:018:0004), Rääma tn
23 (62507:018:3540), Raba tn T2 (62507:018:0001), Paremkalda kallasrada L4
(62507:018:0002), Pärnu jõgi L3 (62520:001:0006), Lai tn T4 (62401:001:0422) kinnistuist
ning Lai tn 24 (62510:131:4350), Lai tn 26 (62510:131:9611), Lai tn 28 kinnistuid (Joonis 1).
Pärnu linna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on Rääma tn T5, Raba tn T2,
Lai tn T4, Riia mnt T1 ja Vanapargi tn T1 kinnistu osal ning Lai tn 26 kinnistul transpordimaa
(L) 100%, Rääma tn 23 ja Lai tn 24 kinnistul ühiskondlike ehitiste maa (Üh) 100%,
Paremkalda kallasrada L4 kinnistu osal üldkasutatav maa (Üm) 100% ja Pärnu jõgi L3
kinnistul veekogude maa (V) 100%.
Joonis 1 Kavandatava Raba ja Laia tänava sillakoridori võimalik asukoht
Käesoleva keskkonnamõjude eelhindamise (KE) objektiks on Pärnu linnas, Pärnu jõe
paremaks, kiiremaks ja sujuvamaks ületamiseks kavandatav Raba ja Lai tänavat ühendava
auto- ja jalakäijate silla arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik” (Joonis 2).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Joonis 2 Kavandatava Raba ja Lai tänava silla ideekonkurss-arhitektuurivõistluse
tulemusel parimaks tunnistatud „Luik” eskiisprojekt.
Silla arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik” on kahe kaarega rippsild, mille sildeavadeks on
u. 130 m ning kaarte kõrguseks kuni 16 m ühendab Pärnu jõe kaldad. Silda kannavad
mõlemalt poolt u. 5-kraadise nurga all massiivsed teraskaared, millele on riputatud sõidu- ja
kergliiklusteed.
Silla koormused on asetatud betoonist vundamentidele, mis omakorda toetuvad
puurvaiadele. Minimeerides keskkondlikku mõju Pärnu jõele, on ainult üks silla tugipunkt
plaanitud jõkke. Antud punkt toimib samaaegselt projekti keskmena, kus on kõiki kaari
ühendav kaarekujuline betoonvundament.
Kaarte vaheline 3-realine sõidutee on kavandatud teras-raudbetooni komposiitplaadina,
Kõnni- ja rattateed on kavandatud terasest saledate konsoolidena. Sõiduteede kandvaks ja
eraldavaks konstruktsiooniks on samad massiivsed terastalad, mis on ühendatud
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
teraskaartega. Silla keskmes jooksevad kaared liiklemisteede alla, mis võimaldab omaette
väljaku ja vaateplatvormi teket silla ja jõe keskmes. Suurem osa silla elementidest
valmistatakse tehases ja tarnitakse ehitusplatsile, kus sild monteeritakse ja keevitatakse
ajutistel tugedel.
Vajalik on teostada Pärnu jõe kallaste (eelkõige paremkalda) pinnase tihendamine ning
kaldavööndi kindlustamine pinnase erosiooni vastu, ca 50 m pikkusel lõigul. Täpne
kaldakaitsekindlustuse ala piirkond tuleb määratleda hiljemalt silla eelprojekti koostamise
käigus.
Kavandatava Raba ja Lai tänava silla ideekonkurss-arhitektuurivõistluse tulemusel parimaks
tunnistatud „Luik” eskiisprojekti seletuskirjas on kirjas, et „Silla koormused on asetatud
betoonist vundamentidele, mis omakorda toetuvad puurvaiadele”.
Veeseaduse või keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes
on kõik kavandatavad tegevused e. silla jõesamba ehitamise puhul ja sellele süvendi
rajamine jõe põhjast allapoole käsiteldavad veekogu süvendamisena. Samuti on jõe keskele
kavandatud silla tugisamba vundamendi k.a. vaiade (rostvärgi) rajamine allapoole jõepõhja
käsiteldavad tahkete ainete uputamisena veeseaduse või keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaseid mahtusid
selliste tegevuste osas sätestab tahkete ainete paigutamise sätted. KeHJS § 6 kohaselt
kavandatava tegevuse puhul Olulise keskkonnamõjuga tegevusega, kui kavandatakse
lg 17 „…veekogu süvendamist alates pinnase mahust 2000 kuupmeetrit või muusse
veekogusse tahkete ainete uputamist alates ainete mahust 500 kuupmeetrit”;
Tulenevalt Ehitusfirma FIDELE OÜ projektijuhi Märt Mõistus esmastele arvutushinnangutele
oleksid:
Pärnu jõe keskele rajatava silla keskmise tugiposti vee alune osa maht ca 450 m3 ;
keskmise tugiposti alla rammitavate ca 20 m sügavusele ulatuvate vaiade süvendist
väljutatava materjali maht ca 100 m3.
Esitatud mahud ei arvesta kaldarajatisi jms, mistõttu on eksperdil alust eeldada, et silla
rajamisel toimub veekogusse tahkete ainete uputamist kogu ainete mahust oluliselt rohkem,
kui seadusega ette antud 500 m3. Loomulikult on märgitud mahud indikatiivsed! Rajatava
silla alla rammitavate vaiade süvendist väljutatava materjali ning veekogusse tahkete ainete
uputamise täpsed mahud selguvad alles silla konstruktiivse projekti teostamise käigus, mille
sisend saadakse peale adekvaatseid jõekallaste ning jõepõhja pinnase geoloogilisi
uuringuid.
Vastavalt Veeseadusele on „tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine
avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul“ veekeskkonnariskiga tegevuseks, mille
kohaselt vajatakse veeloa asemel tegevuse registreeringut.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
3. KAVANDATAVAL ALAL KEHTIVAD PIIRANGUD
Ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd
Pärnu jõgi on üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km 2 valgalaga veekogu, millest tulenevalt on jõe
veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna või kalda piiranguvööndi 100 m
jõekaldast (Joonis 3).
Joonis 3 Piirangud ja kitsendused kavandatava silla piirkonnas, Allikas: Maa-ameti GIS
rakendus, Kitsenduste kaart (sinine viirutus – Pärnu jõe ranna- ja
kaldapiiranguvöönd tiheasustusalal 100 m, Rääma ojal 50 m, tumepunane
viirutus – riigikaitselise ehitise (Kaitseministeeriumi Pärnu maleva staabi- ja
tagalakeskus) piiranguvöönd 300 m, lilla viirutus (Pärnu jõe paremkaldal) -
elektripaigaldise kaitsevöönd, Raba tn kohal 50 m ja helesinine viirutus –
veehaarde PRK0019117 sanitaarkaitseala 50 m, punane joon – sideehitised -
sidekaablid).
Täiendavate piiranguobjektidena tuleb silla ja sellele juurdepääsuteede rajamisel arvestada
Pärnu jõe paremkaldal – Rääma alajaama ja Pärnu – Lavassaare kõrgepingeliini
KP130394469 elektripaigaldise kaitsevööndiga - piki Rääma teed 50 m, kinnistu Rääma tn
38 (62507:016:9370) ja Rääma tee piiril paikneva veehaarde PRK0019117
sanitaarkaitsealaga 50 m (vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste
kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist - ulatus on vastavalt veeseadusele
(RT I 1996, 13, 241) 50 m puurkaevust), Rääma tee paremas ja Raba tn vasakus ääres
kulgevate Telia sidekaablitega ning Pärnu jõe vasakkaldal riigikaitselise ehitise,
Kaitseministeeriumi Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskus, piiranguvööndiga, mille raadius
300 m ulatub Pikalt tänavalt kuni Pärnu jõeni välja.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Looduskaitselised piirangud ja Natura 2000
Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti xGIS Looduskaitse ja Natura2000 teemakaardist
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293)
Maismaa pindala Pärnu linna piires 13,7 ha
Veeosa pindala 688,0 ha
Pindala kokku 701,7 ha
Pärnu jõgi kuulub Tarbja paisust kuni suubumiseni merre 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1),
mistõttu on veekogu kaitstav lõheliste ja karpkalalaste elupaigana (RTL 2002, 118, 1714;
RT I, 29.07.2011, 25). Jõgi kuulub ka kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4)
(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis).
Kaitse eesmärk:
Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis
taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi
puuduvad võimaliku rajatava silla piirkonnas olulised looduskaitselised piirangud ja
kaitsealuste liikide elupaigad. Silla võimalikus asukohas puuduvad maismaale ulatuvad
looduskaitselised piirangud.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Maa-ameti xGIS rakenduse Looduskaitse ja Natura2000 teemakaarti järgi asub piirkonnas
tiirlaste sugukonda kuuluva linnuliigi Mustviires (Chlidonias niger) elupaik. Eestis on
mustviires ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind, kes pesitseb madalaveelistel
järvedel ja riimveelistel merelahtede roostikes ning on III kategooria kaitsealune liik.
Hüdroloogia
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Joonis 5 Üleujutusohu teemakaart, kus Pärnu jõe üleujutuse absoluutseks kõrguseks 10-
aastase tõenäosusega on märgitud 2,09 m ü.m.p. Maa-ameti GIS rakendus
Vastavalt „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“
(Keskkonnaministeerium) on Pärnu linna üleujutuste veetaseme kõrgused järgmised:
• 1000-aastane tõenäosus 3,71 m abs;
• 100-aastane tõenäosus 2,88 m abs;
• 50-aastane tõenäosus 2,62 m abs;
• 10-aastane tõenäosus 2,09 m abs.
Tulenevalt Pärnu jõe kallaste topograafiast, siis tuleb käesoleva silla rajamise projekti puhul
kindlasti arvestada jõe üleujutuse võimalikkusega ja sellest tulenevate piirangutega
(Joonis 5). Jõe paremkallas on suhteliselt kõrge, ulatudes juba ca 5 - 10 m kaugusel kaldast
2,5 m ü.m.p. ja seal üleujutusoht sisuliselt puudub. Üleujutusoht on oluliselt suurem jõe
vasakkaldal, mis on suhteliselt madalama ja ka laugema kaldavööndiga. Piki jõe vasakkallast
kulgev kergliiklustee asub ca 1,5 m ü.m.p. Vastavalt Maa-ameti GIS rakenduse üleujutusohu
teemakaardile võib üleujutusala Pärnu jõe puhul 2,5 m ü.m.p. samakõrgusjoon ulatuda
peaaegu kuni Laia tänavani välja. Üleujutusohuga määratletud ala ulatub praktiliselt üle kogu
haljasala, Vingi teest kuni Decora kaupluseni, mis on käesoleva projektiga kavandatud silla
üheks otsaks ja sillalt maha-/pealesõidu asukohaks jõe vasakkaldal.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Vastavus Pärnu linna kehtivale üldplaneeringule
Pärnu linna kehtiva üldplaneeringuga on Pärnu jõe ranna- ja kaldapiiranguvöönd
tiheasustusalal võimaliku silla piirkonnas muudetud 30 m peale (Pärnu linna üldplaneering
2001 - 2025. Keskkonna teemakaart
(http://www.parnu.ee/failid/YP/YP_kehtiv/keskkonna_teemakaart.PDF). Vastavalt üldplaneeringule
ühtib jõekalda ehituskeeluvöönd kalda ulatusega, mis on kantud keskkonna teemakaardile.
ÜP transpordi ja liikluse peatükk sätestab, et „Pärnu jõe vasak- ja paremkalda tänavavõrgu
ühenduse korrastamiseks, liikluskoormuste hajutamiseks ning Kesklinna ja Papiniidu tänava
silla liikluskoormuse vähendamiseks on perspektiivis ette nähtud A.H.Tammsaare pst ja
Raba tänava silla rajamine“… „Linnaosa idapiiril on ette nähtud Raba tänava väljaehitamine
jaotustänavaks ning uue nn Raba tn silla rajamine üle Pärnu jõe“. Seega vastab
kavandatud tegevus ÜP-s planeeritud tegevustele.
Vastavus kavandatavale Pärnu linna üldplaneeringule 2025
Pärnu linna üldplaneeringu 2025 eesmärgiks on välja tuua konkreetsed suunised linna
ruumiliseks arenguks, arvestades muutusi linna arengus. Kesklinna E1, kuhu alla kuulub ka
Laia ja Vingi tn piirkond, ruumilise arengu eesmärgiks on piirkonna positsiooni igakülgne
tugevdamine linnakeskusena ning sidumine kuurordi ja jõeäärsete aladega. Kesklinna
ruumilise kvaliteedi tõus, linnaruumi elavus, kasutuseta ning väljaarendamata alade
arenduspotentsiaali parandamine ja linnaruumiga sidumine, jalakäijasõbralikkuse
suurendamine, funktsioonide mitmekesistamine, linnakeskkonna turvalisuse tõstmine,
avalike teenuste hoidmine kesklinnas, piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordiga,
kergliiklusega, jalgsi, autoga) ja liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine.
Uute arengualade määramise eesmärgiks on leida piirkondadele uued terviklikud
linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhjaline arendus. Kesklinna arenguala A1
(Pärnu jõe, Lai tn, Vingi tn ja vallikääru suudme vaheline ala) ümberkujundamise
peaeesmärk on tööstusest vabanenud ala kujundamine kvaliteetseks linnaruumiks.
Jõeäärsest piirkonnast soovitakse kujundada ala, mis on seotud orgaaniliselt olemasoleva
linnastruktuuri ja jõeruumiga, kusjuures oluline on tagada jõe vaade ja jõele avatus
olulisemate tänavate sihis. Planeeringud peavad tagama hea ligipääsetavuse nii autodele kui
ka kergliiklejatele.
Rääma, Raba, Ilvese, Kirsi ja Allika tänavate vahele jääv arenguala A8 - Piirkond on olulise
koha peal arvestades Raba-Laia silla asukohta. Seoses sellega, et läheduses on kool,
lasteaed, park, kirik ja muud planeeritavad või olemasolevad ühiskondlikud funktsioonid, on
tegemist potentsiaalse multifunktsionaalse teeninduspiirkonnaga. Tagada Raba-Laia
sillakoridori ja liiklussõlme väljaehitamise võimalus. Kavandatava kaubandus-
teenindushoone avatud parkimisala ei tohi paikneda Rääma ja Raba tänavate nurgal.
Parkimine tuleb paigutada ristmikust eemale või hoone taha.
Tänavavõrgu arendamise eesmärk on parandada liiklussujuvust ning tagada optimaalne
juurdepääs soovitud sihtkohtadele. Oluline on liiklusprobleemide vähendamine ja liiklusest
tuleneva mõju vahendamine. Tänavavõrku arendades tuleb silmas pidada vajadust
vähendada autokasutust just Kesklinna piirkonnas. Planeeritava Raba-Laia tn silla
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
peamiseks eesmärgiks ongi vähendada autoliikluse koormust Kesklinna sillal ning
võimaldada vähendada autoliiklust nii Laial kui ka Pikal tänaval.
Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 2018)
Pärnu maakonna planeeringus ptk 4.2. Ühendusteede võrgustik on sätestatud, et „Pärnu
linna ja selle lähiümbruse liiklusskeemi optimeerimiseks on otstarbekas kavandada ka uus
sild Pärnu linnas.“
Ptk-s 4.2.3. Kergliiklusteed on põhjalikumalt käsitletud lähiliikumiste paremat võimaldamist
linnas ja seda just kesklinna piirkonnas. Planeeritav sild võimaldab oluliselt parendada
kergliiklemise võimalusi Rääma - Kesklinna ja rannapiirkonna vahel ning sellega vähendada
autoliikluse osakaalu linnasiseses transpordis.
Planeeritava Raba-Lai tn silla kavandatud tegevused vastavad koostamisel oleva ÜP
2025 planeeritud tegevustele. Raba-Laia tn silda on üldsõnaliselt kajastatud nii Pärnu
Maakonnaplaneeringus kui ka teistes planeeringutes.
Projektalaga seonduvad või mõjutavad planeeringud
Silla rajamist hakkavad mõjutama Pärnu Linnavalitsuse poolt piirkonnas juba kehtestatud,
algatatud või algatamisel olevad planeeringud (Lisa 1 Tabel ja Joonis). Neist otseselt
mõjutavateks planeeringuteks on:
- Rääma pargi kvartali detailplaneering – seatakse kasutustingimused Rääma tn pargile
ja maakasutuse korrastamine. Rääma ja Raba tee ristumiskohale on planeeritud
ringtee, mille ära mahutamiseks likvideeritakse kolm teeäärset tammepuud.
- Rääma tn 38 kinnistu detailplaneering - ülesandeks kinnistu jagamine, millest ühele
osale määratakse tee-ja tänavamaa sihtotstarve eesmärgiga reserveerida maa-ala
sillakoridori tarbeks.
- Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering – planeeringus on kujutatud silla
võimaliku asukoha koridor, mis siseneb jõe vasakkaldal paremal pool Decora
sisustustarvete kauplust.
- Vingi tn – Riia mnt ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneering – planeeringus on
kujutatud silla võimaliku asukoha koridor, mis siseneb jõe vasakkaldal Laia tänavale
Pärnu vee administratiivhoone juures.
Kuna Raba-Laia silla rajamise teema on olnud aktuaalne juba mitmeid aastaid, siis on
suuremas osas hilisemates planeeringutes selle rajamise võimalusega ka arvestatud
ning kõik planeeringud on teatava detailsusega seda silda ka käsitlenud.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
4. SILLA MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED
Olemasolev maakasutus
Kavandatav sild hakkab olema Raba tänava pikendus Pärnu jõe paremkaldal, mis ulatub
kuni Laia tänavani jõe vasakkaldal ja kujunedes niiviisi peamiseks ühenduseks Rääma
linnaosa ja Kesklinna vahel. Peamised enimmõjutatavad hoonestatud alad jäävad jõe
vasakkaldale, Vingi tee ümbrusesse. Valdavalt hakkab kavandatud silla rajamine mõjutama
järgmisi maaüksusi:
Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Kommentaarid
nimi number sihtotstarve
Jõe paremkaldal
Rääma park 62501:001:0339 Üldkasutatav maa 100% Ringtee rajamine sillale peale
Rääma tänav T10 62501:001:0335 Transpordimaa 100% ja mahasõitude tarbeks. Maa
Rääma tänav T5 62507:018:0004 Transpordimaa 100% sihtotstarve muudetakse -
Rääma tn 38 (võib 62507:016:9370 Tootmismaa 100% Transpordimaa 100%
tekkida vajadus
võõrandada väike
nurk Raba ja Rääma
teede ristumiskohas)
Rääma tn 23 62507:018:3540 Ühiskondlike ehitiste maa Olemasolev hoone tuleb
100% lammutada. Maa sihtotstarve
muudetakse - Transpordimaa
100%
Raba tänav T2 62507:018:0001 Transpordimaa 100%
Paremkalda 62507:018:0002 Üldkasutatav maa 100%
kallasrada L4
Jõe vasakkaldal
Lai tn 20 62510:131:7210 Ärimaa 100% Naaberkinnistu, mis ulatub
mõjutsooni
Lai tn 24 62510:131:4350 Ühiskondlike ehitiste maa Ala on reserveeritud
100% sillakoridori tarbeks
Lai tn 26 62510:131:9611 Transpordimaa 100% Ala on reserveeritud
sillakoridori tarbeks
Vingi tn 1 62510:131:4360 Ühiskondlike ehitiste maa Naaberkinnistu, mis ulatub
100% silla rajamise mõjutsooni
Vingi tn 3 62510:131:0002 Elamumaa 100% Naaberkinnistu, mis ulatub
silla rajamise mõjutsooni
Vingi tn 7 62510:131:0003 Elamumaa 100% Naaberkinnistu, mis ulatub
silla rajamise mõjutsooni
Lai tn 28 62510:131:0004 Elamumaa 100% Naaberkinnistu, mis ulatub
silla rajamise mõjutsooni
Lai tn T5 62511:088:0003 Transpordimaa 100% Haljasala
Lai tn T6 62511:088:0004 Transpordimaa 100% Haljasala
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Planeeringuala ja selle looduskeskkonna kirjeldus
Silla planeeringu- ja ehitusala asub tiheasustusalal, kus peamise loodusliku keskkonna
moodustavad jõe kallaste suhteliselt hõre kaldapuistu (valdavalt lehtpuud nagu remmelgad,
vahtrad, toomingad, kased), kaldaäärne hooldatud muruhaljastus ning linnalisele
keskkonnale ja vanematele väikeelamutele omane õuehaljastus (viljapuud, marja- ja
ilupõõsad jne). Mõlemal kaldal kulgeb piki jõge ca 10 m kaugusel kaldajoonest 3 m laiune
aktiivselt kasutatav Jaansoni kergliiklusrada. Mõlemad kaldaäärsed on palistatud ca 10 m
laiuselt tiheda veetaimestikuga (roostik ja ojamõõl), mis viitab, et silla valikukohas on
jõekalda lähedane veevool aeglasem ja koondunud valdavalt jõe keskossa.
Jõe laius planeeritava silla asukohas on 245 - 255 m
Jõgi on antud asukohas suhteliselt madal – 6...7 m.
Joonis 6 Pärnu jõe profiilläbilõige. Väljavõte „Pärnu Kalakombinaadi kanalisatsioonitrassi
uuringust” (1988 K. Riet aruanne nr 24582
https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=24582).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
KMH eelhindamise (KE) käigus hinnatakse kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende
realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid.
Eelkõige vaadeldakse KE teostamisel kavandatavate tegevuste e. Raba ja Laia tänavat
ühendava silla rajamise realiseerimisest tekkivat otsest, kaudset ja kumulatiivset mõju nii
inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse mõju ilmnemisel võimalusi eeldatavalt
tekkida võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute
esitamise kaudu. Kuna hetkel ei ole linnavalitsuse poolt veel silla projekteerimistingimusi
väljastatud on KE hea võimalus vajadusel leida parim lahendus nii inim- kui ka
looduskeskkonna jaoks. Eelhindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate
eeldatavate mõjude hinnang erinevate teemade kaupa.
5.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus
Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 6
Peamiste protsesside kirjeldus, sh suurus, võimsus, sisend ja väljund
Silla rajamise mõjud - tugipostide täpsed asukohad, tugipostide paigaldamiseks jõe põhjast
vajaliku pinnase väljutamise ja tugipostide vundamendi tarbeks vastupidava aluspõhja
materjali kaadamised on KeHJS § 6 kohaselt Olulise keskkonnamõjuga tegevused, (lg 17
p1 „…veekogu süvendamist alates pinnase mahust 2000 m3 või muusse veekogusse tahkete
ainete uputamist alates ainete mahust 500 m3.”), mistõttu tuleb mõjude selgitamiseks
koostada silla ehitusprojektile täiemahuline KMH. Seda on otstarbekas teha, kui on selgunud
võimaliku silla lõplik konstruktsioonilahendus, silla tugitalade täpne arv ja nende asukohad,
väljutatava ja kaadatavate materjalide mahud jne.
Käesoleva KE koostamisel võeti aluseks Raba-Lai tänava vahelise sillakoridori DP joonis
(koostanud AB Artes Terrae OÜ) ja liikluskorralduseksperdi Sulev Sannik’u poolt koostatud
Raba ja Lai tn sillakoridori liikluskorralduse võimalikud lahendusjoonised ning kavandatava
Raba ja Lai tänavat ühendava auto- ja jalakäijate silla arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik”
materjalid.
Silla rajamisega kaasnevad mõjud on valdavalt pöördumatud, kuid piirduvad suures
osas lokaalsete mõjudega, kus otsest mõjuareaali võib hinnata ca 100 m laiuseks.
Eesmärk peaks olema nimetatud mõjuareaali võimalikult väikese ulatuse hoidmine!
Valitud silla asukohas on linnalise keskkonna kohta suhteliselt hõre asustustihedus.
Sõltuvalt eelkõige vasakkalda sillalt mahasõitude lõplikust asukohast võib tekkida
vajadus lammutada hoone Lai tn 26, et oleks tagatud normaalne liikluslahendus sillale
vajaliku ühendusvõimaluste loomiseks, jõe vasakkaldal. Allesjäävates hoonetes
elamisväärsete tingimuste säilitamiseks on edasise planeerimisprotsessi käigus vaja
välja töötada suurenevast liikluskoormusest tingitud müra, heitgaaside ja
valgusreostuse ulatuslikumat levikut tõkestavad meetmed.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Teave kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike teiste tegevuslubade kohta
Eeldatavalt ületavad silla rajamisel süvendatava ja tahkete ainete uputamise mahud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 6 Olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetelus punktides 17 ja 171 esitatud juhtarve:
KeHJS § 6 p 17) mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates
pinnase mahust 10 000 m3 või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m 3;
171) ... vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 m3 või
muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 m3;
Seega, tulenevalt Pärnu jõkke rajatavate silla tugipostide arvust, on silla rajamine olulise
keskkonnamõjuga tegevus ja nende mõjude suuruse, olulisuse ning täpse mõjuala
määramiseks tuleb algatada KMH vee-erikasutusloa taotluse saamiseks.
Samuti saab alles peale silla konstruktsioonilise ja ehitus-tehniliste lähteandmete selgumist
otsustada, kas silla rajamisega mõjutatakse Pärnu jõe, kui Natura 2000 hoiuala kaitse-
eesmärgiks seatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe - jõgede ja
ojade (3260) kaitse-eesmärki ja direktiivi II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia),
võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikasid või mitte. Keskkonnamõjude eelhinnangule seisukohtade
küsimisele saadetud vastuskirjas (19.02.2018 nr 6-5/18/1183-2) väljendas Keskkonnaamet
oma seisukohta, et kuna planeeringualale jääb Pärnu jõe loodusala, tuleb Natura hindamine
(eelhindamine) läbi viia, sest tegemist ei ole Pärnu jõe loodusala suhtes kaitsekorraldusliku
tegevusega ja ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ei ole
välistatud.
KMH eelhinnangut koostanud ekspert, tuginedes Maa-ameti xGis geoportaalis esitatud
looduskaitse ja Natura2000 infokihi ja Keskkonnainfo registri EELIS andmetele, on
seisukohal, et kuna Pärnu jõe loodusala hõlmab Pärnu jõge sisuliselt kogu ulatuses,
alamjooksult (Mäo asulast) kuni jõe suudmeni (Pärnu laht) ja silla rajamisega seonduv
otsene tööpiirkond toimub Pärnu jões vaid ca 100 m laiuses koridoris Pärnu linna
tiheasustusalal, risti jõega ning ca 2,5 km kaugusel jõe suudmest, siis kui silla
rajamisel suudetakse vältida veekeskkonna füüsikalis-keemiliste näitajate ning sillast
allapoole jäävate elupaikade olulist mõjutamist nt. setete suures koguses sattumise
jõkke väga lühikese ajaperioodi jooksul või ehitustöödel kasutavate ehitusmaterjalide
või ohtlike kemikaalide sattumise vette, siis olulist ebasoodsat mõju, valdavalt tööde
teostamise piirkonnast ülesvoolu jäävale Pärnu jõe hoiualale ega sealsetele
kaitstavatele liikidele ei tekitata. Silla rajamisega ega ka hilisemas etapis, silla
käitamise ajal ei kahjustata Pärnu jõe hoiuala terviklikkust ning säilib sealsete liikide
ja elupaikade soodne seisund.
Kuna valdavalt on Natura 2000 hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisas nimetatud kalaliikide soodsa seisundi säilimine, siis ei tohi silla
rajamiseks vajalike ja jõe ökoloogilist seisundit mõjutavate ehitustöödega alustada ja
teostada vahetult enne kalade kudemisperioodi algust so. mai - juuni ja lõheliste puhul
oktoober - november, mil silla rajamisega seonduvad tegevused võivad häirivalt
mõjuda kalade jõkketõusule kudemisrände perioodil. Kindlasti tuleb silla
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
projekteerimisel käsitleda ja eeldatavalt silla ehitusprojektile algatatavas vee-
erikasutusloa taotluse KMH-s kaasata pädevat kalastiku spetsialisti, kelle poolt tuleb
esitada meetmed, mis tagavad, et Pärnu jõe füüsikalis-keemiline mõjutamine ja kalade
kudemisrände häirimine Raba ja Lai tn vahelise silla rajamise ehitustööde käigus
oleks täielikult välistatud või vähemalt viidud miinimumini.
5.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 6
5.3. Võimaliku mõju iseloomustus
Tegevusega kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldus, arvestades järgmisi faktoreid:
Mõju inimestele, inimese tervisele, loomastikule ja taimestikule, pinnasele, maakasutusele,
varale, veekvaliteedile ja hüdroloogiale, õhukvaliteedile, kliimale, müra ja vibratsiooni
tasemele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale, ajaloolisele ja kultuuripärandile ning nende
omavahelistele suhetele (st kaudne mõju).
5.3.1. Mõjud looduskeskkonnale
Mõjud pinnasele ja maakasutusele
„Pärnu Linakombinaadi veevarustuse trassi rekonstrueerimise tarbeks teostatud pinnase
uuring” (aruande koostamise aasta 1983) uuriti Riiklik Ehitusuuringute Instituudi poolt Pärnu
jõe paremkalda pinnast, kinnistust Tööstuse 38 kuni Pärnu jõeni e. käesoleva silla otsatalade
rajamise otsest ehituspiirkonda ca 13 m sügavuseni (R. Arbeiter, A. Killar aruanne nr 20021
https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=20021).
Joonis 7 Väljavõte Pärnu Linakombinaadi veevarustuse trassi rekonstrueerimise tarbeks
1983 aastal teostatud pinnase uuringu asukohast
Vastavalt teostatud pinnaseuuringutele on uuritud ala Balti jääpaisjärve ja Läänemere arengu
staadiumitel kujunenud meretasandik, mille aluspõhja moodustavad antud piirkonnas
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
alamsiluri jaagarahu lademe dolomitiseerunud lubjakivimid, mis lasuvad maapinnast ca 25 m
sügavusel. Aluspõhjakivimeid katavad ülempleistotseeni liustiku ja jääjõe setted, millel
lasuvad viimase liustiku taganemisel selle sulavetest moodustunud jääjärve setted-viirsavid,
mis levivad uuritud alal 2,5 ... 9,5 m paksuse kihina. Viirsavid on kaetud Litoriina mere ja
selle laguunide setetega-tolmliivadega.
Puurimise järgi on uuritud settekompleks jagatud 7. kihiks (ülalt alla):
Settekompleksi kirjeldus Kihi paksus (m)
TEHISPINNAS
Kohev täitepinnas, millest enamuse moodustasid killustiku kiht
ja ehituspraht 0,4 ... 4 m
ERIPINNAS
Muld - liivaseguse mulla kiht. Kollakashall või kollakaspruun, ülal
niiske, allpool veeküllastunud kohev tolmliiv 0 ... 3,5 m
Hall voolav kerge savi (viirsavi) 2 ... 6 m
PURDPINNAKATE
Jämepurdpinnas - kruus 0 .. 0,1 m
Liiv - tolmliiv (hall, tihe, niiske) 0,7 m
keskliiv (hall, kesktihe, veeküllane, kruusane) 0 ...1,0 m
Mittemoreensed savipinnased - savi ja viirsavi
Moreen – hall poolkõva saviliivmoreen, milles kive 10-15% 15 m
Sarnaste tulemusteni jõuti ka „Pärnu Kalakombinaadi kanalisatsioonitrassi uuringus”
(aruande koostamise aasta 1988), mille käigus uuriti Riiklik Ehitusuuringute Instituudi poolt
Pärnu jõe paremkalda pinnast ca 12 m sügavuselt, Kaevu teest kuni Papiniidu teeni (K. Riet
aruanne nr 24582 https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=24582).
Joonis 8 Väljavõte Pärnu Kalakombinaadi kanalisatsioonitrassi tarbeks 1988 aastal
teostatud pinnase uuringu asukohast
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Uuringuid teostanud eksperdid jõudsid järeldustele, et uuritud jõe paremkalda pinnaste
geotehnilised omadused ja kihtide paksused ei ole soodsad isegi jõe paremkaldal suuremate
hoonete rajamiseks madalvundamentidele. Kohev täitepinnas, mille paksus oli 0,4 ... 4,0 m
ning selle all lasuv kohev tolmuliiva kiht võivad põhjustada lubatust suuremaid ja ebaühtlasi
vajumisi. Sel põhjusel soovitati suuremate ehitiste rajamiseks projekteerida hooneid või
rajatisi vaivundamentidele, mis ulatuvad kuni purdpinnakatte kihini e. ca 12 m sügavuseni ja
tagaksid vaia arvutuskoormuseks kuni 50 tonni.
Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt" poolt
teostatud Pärnu jõe „vasakkalda Pärnu kanalisatsiooni rekonstrueerimise puhul tehtud
ehitusgeoloogilised uurimistööd”, Kalevi tn., Revolutsiooni tn. Vingi tn. ja Pargi tn. piirkonnas
(1968 a. Töö nr 3163 https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=3163). Uuringuid
teostati kuni 6 m sügavuseni.
Joonis 9 Väljavõte Pärnu jõe „vasakkalda Pärnu kanalisatsiooni rekonstrueerimise puhul
1968 aastal teostatud pinnase uuringu asukohast
Uuritud ala geoloogilise ehitusepealmise kihi moodustavad tänavakate ja mulla või
mullasegune täide. Esimese, suhteliselt ebastabiilse kihindi all lamavad merelised
liivad, mille maksimaalne paksus ulatub 2,10 m-ni. Kõrgusmärkidel -0,80 ... -1,35 m
järgneb voolava kuni voolavplastse konsistentsiga viirsavi.
Teostatud pinnaseuuringute andmetele tuginedes võib järeldada, et nii jõe parem- kui
ka vasakkalda pinnas on ehitus-geoloogilises mõistes vägagi ebastabiilne, mis eeldab
silla rajamisel korralikku, vähemalt 20 - 25 m sügavuseni ulatuvate tugivaiadele
toetuva kaldasammaste vundamendi rajamist.
Kindlasti tuleb silla edasise projekteerimise ja silla eelprojektile või ehitusprojektile
tehtava KMH jooksul teostada uued tänapäevastele tingimustele vastavad
pinnasekihtide geoloogilised uuringud, kus puuraukude sügavused ulatuksid
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
aluspõhja moodustavate alamsiluri lademe dolomitiseerunud lubjakivimiteni, mis
lasuvad maapinnast ca 25 m sügavusel.
Täpsema hinnangu andmiseks tuleb sild lahendada vähemalt eelprojekti mahus.
Keskkonnamõju hindamine on vajalik silla ehitamist ja kasutamist mõjutavate
erinevate aspektide võrdlemiseks ning sobiva ehitustehnoloogia ja konkreetsetesse
pinnasetingimustesse sobiva lahenduse leidmiseks. Koostöös sillainseneri(de)ga
tuleb KMH-s käsitleda muuhulgas silla ehitamise tehnoloogiat ning lahenduse
sobivust geoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega sh. ehituse kestus ja parim
võimalik ehitamise aeg, et keskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud oleksid
minimaalsed. Samuti tuleb hinnata mõju kallaste püsivusele, sillavaiade rammimise
mõju ümbrusele, jõekallastel maalihke vältimise võimalusi ja selle tarbeks nähtavasti
vajaliku sulundseina rajamise tehnoloogiaid jne.
Hüdrogeoloogia
Pärnu Kalakombinaadi kanalisatsioonitrassi ja Pärnu Linakombinaadi veevarustuse trassi
rekonstrueerimise tarbeks teostatud pinnase uuringute (1983) kohaselt eristati Pärnus silla
rajamise projektipiirkonnas kvaternaarisetetes kaks iseseisvat veehorisonti –
pinnaseveehorisont ja viirsavide all olevate liivade-kruusade veehorisont. Esimene
pinnasevee tase mõõdeti augustis 1983. a. 1 ... 2,35 m sügavusel. Teine pinnasevee tase
saadi puurimisel kätte viirsavialusest kruusakihist – ca 10,8 m sügavuselt.
Jõe vasakkaldal teostatud hüdrogeoloogiliste uuringute tulemustena püsis pinnasevee tase
puuraukudes 0,2 ... 2,10 m sügavusel maapinnast (1968).
Pinnasevett, mis oma keemiliselt koostiselt oli vesinikkarbonaat-kloriidne kaltsiumilis-
naatriumiline pidasid uuringuid teostanud hüdrogeoloogid ehitusbetoonile
mitteagressiivseks. Küll aga hinnati keemiliselt koostiselt kloriid-naatriumiline jõevett
tol korral normaalsele betoonile sulfaatselt nõrgalt agressiivseks!
Silla ehitusprojekti KMH-s tuleb muuhulgas käsitleda ka vee keemilise koostise
agressiivsust või mitteagressiivsust silla tugipostide rajamisel kasutatavale
ehitusbetoonile!
Teine probleem, mis võib tekkida silla rajamise ajal ning mis võib hakata mõjutama Pärnu jõe
ökoloogilist keskkonda on, et silla ehitajal võib tekkida vajadus ajutise abisilla e. töösilla
rajamiseks ja selleks võib tekkida vajadus täiendavate puuraukude tegemiseks jõe põhja,
mis omakorda suurendab jõepõhjast väljutatatava materjali mahtu, jõe veevoolu täiendavat
tõkestamist jne. Kuna käesolevas projektifaasis pole teada täpne tööde teostamise e.
silla ehitamise tehnoloogia, siis puudub KE koostajal võimalus silla ehitamisega
kaasnevaid mõjusid adekvaatselt hinnata. Seda tuleb teha silla ehitusprojekti KMH-s.
Eeldatavalt on tegemist ajutise veekeskkonna mõjutamisega, mille mõjud kaovad kohe
peale silla valmimist ning ajutiste rajatiste eemaldamist jõest.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Foto 1 Infinity Bridge - sarnase konstruktsiooniga silla rajamine Inglismaal
(https://en.wikipedia.org/wiki/Infinity_Bridge)
Kolmas võimalik probleem, mis võib oluliselt hakata mõjutama nii Pärnu jõe ökoloogilist
keskkonda, jõeelustiku soodsat seisundit kui ka silla rajamise eelarvet (eelkõige aluspõhja
kivimitesse ulatuvate rammitavate tugisammaste arv, aga seda saab täpsemalt esitada alles
peale geoloogiliste uuringute tulemuste selgumist) on jõe keskele kavandatud ja KE
koostanud eksperdi hinnangul suhteliselt väikesemõõtmeline (arhitektuurikonkurssi võidutöö
eskiisjoonisel on silla keskmise tugisamba läbimõõduks märgitud 2,2 m ja tugisamba
vundamendi laiuseks vaid 9 m) silla keskosa toetav tugisammas.
Joonis 10 Arhitektuurikonkurssi võidutöö silla keskmise tugisamba eskiisjoonis (tugisamba
läbimõõduks on märgitud 2,2 m ja tugisamba vundamendi laiuseks vaid 9 m).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Kuna käesolevas projektifaasis ja arhitektuurikonkurssi võidutöö seletuskirjas
puuduvad silla keskmise tugisamba kohta täiendav arvinfo ja silla tugisammaste
ehitamise tehnoloogia kirjeldus, siis puudub hetkel KE koostajal võimalus silla
ehitamisega kaasnevaid mõjusid adekvaatselt hinnata. Seda tuleb teha hiljemalt silla
ehitusprojekti KMH-s. Koostöös sillainseneri(de)ga tuleb KMH-s detailselt käsitleda
silla tugisamba ehitamise tehnoloogiat ning leida parim võimalik lahendus kooskõlas
nii jõe põhja kui ka kallaste geoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega!
Mõjud taimestikule
Kahel pool Pärnu jõge, piki mõlemat kallast asuvad haljasalad, kus vahelduvad puistu ja
murualad, mis ulatuvad veepiirini välja ja moodustavad nn. jõeäärse rohekoridori. See on
puhvertsoon intensiivsema kasutusega linnakeskkonna ja veekeskkonna vahel, mis on väga
oluline jõe ökoloogilise seisundi säilitamiseks. Silla rajamine toob endaga kaasa:
Jõe paremkaldal:
1. Likvideeritakse lõunapoolne osa Raba tänava äärsest Männi pargist – kümmekond
elujõulist männipuud.
2. Likvideeritakse Rääma tänava äärne tammepuu allee – 4 kuni 5 elujõulist tamme ja 2
kuni 3 pärna Raba tänava tee vasakust servast.
3. Likvideeritakse jõe äärne ja kinnistul Rääma tn 23 olev puu- ja põõsahaljastus.
4. Killustab selle rohetsooni toimimise funktsionaalsust aga seda võrdlemisi väikeses
mahus – otsene sillakoridori laius saab olema ca 25 – 30, kus olemasolev olukord
muudetakse pöördumatult. Eeldatav töötsoon, piirkond kus toimub intensiivsem
ehitustegevus võib ulatuda kuni 100 m.
Jõe vasakkallas on valdavalt lage muruväljak üksikute puudega ja ei oma taimestiku
seisukohast olulist väärtust.
Projekteeritava ehitustegevuse käigus eemaldatakse ja tõstetakse pinnast otseselt
ehitatavate sillavundamendi ja teetrassi alt ning nende lähiümbrusest. Põhiline
ehituskoormus jääb siiski lokaalseks. Siinkohas soovitame maksimaalselt säilitada jõe äärset
kõrghaljastust ja võimalusel planeerida suuremad töötsoonidest mõjutatavad alad
madalhaljastusega aladele, mis on peale tööde lõpetamist kergemini taastatavad.
Hästi sobiks töötsooniks ja sillaehituseks kasutatavate materjalide ajutiseks ladustamiseks
jõe vasakkaldal jõe ja Lai tn vaheline lagedam ala. See aga tähendaks suurekabariidiliste
liiklusmasinate/töömasinate tihedamat liikumist Pärnu kesklinna piirkonnas, mis võib
kujuneda liiklustehniliselt keerukaks ülesandeks. Silla ehitusprojekti KMH-s tuleb leida
lahendus ka sobiva töötsooni ja sillaehituseks kasutatavate materjalide ajutiseks
ladustamiseks mõeldud territooriumi leidmiseks, võimalikult jõe lähedal selliselt, et
negatiivsed mõjud nii loodus- kui ka inimekeskkonnale oleksid minimaalsed.
Sillakonstruktsioonide ehitamise ja paigaldamise käigus võivad kannatada saada silla
naabruses säilitatavad kasvavad suuremad puud. Säilitatavad puud tuleb ehituse ajaks
kaitsta juure ja tüvekaitse meetmetega. Juurekaitse meetmetena soovitame tähistada
puuvõra projektsiooniala maapinnal ja välistada kaevetööd ja ehitusmaterjalide ajutine
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
ladestamine markeeritud alal. Puutüvede kaitseks tuleb võimalike mehhaaniliste
kahjustuste vältimiseks tüved tööde teostamise ajaks katta kaitselaudadega.
Kaitsemeetmete vajadust ja tõhusust peab täpsustama kutsetunnistusega arborist või
kutsetunnistusega puittaimede hindaja.
Samuti tuleb lisaks silla ehitusprojekti kooseisus tellida kogu silla rajamiseks
kasutatava ehituskoridori nii vasakkalda kui ka paremkalda maastikuarhitektuurne
haljastusprojekt, kus oleks soovitav planeeritud nii kõrghaljastuse taastamist
(jõeäärsed puud), põõsarinnet kui ka puhmarinnet. Haljastusprojekti eesmärk peab
olema integreerida sild ja laienevad teekoridorid võimalikult loomulikult
olemasolevasse linnakeskkonda, suurendades sellega piirkonna ökoloogilist
mitmekesisust ning vähendada sillal toimuma hakkava autoliikluse negatiivsete
mõjude (liiklusest tingitud müra, valgusreostuse, vibratsiooni, heitgaaside ning
visuaal-esteetiliste mõjude) mõjuareaali ulatust ning suurust.
Vaatamata kohaliku taimestiku ja haljastusmahu vähenemisele võib silla rajamise
mõjusid taimestikule pidada valdavalt lokaalseteks ja projekti üldist kasutegurit silmas
pidades väheolulisteks mõjudeks, millede head seisukorda on võimalik peale silla
rajamise lõpetamist kerge taastada. Pigem võib suure tõenäosusega eeldada, et silla
ümbruskonna visuaal-esteetiline seisukord hoopiski paraneb.
Keskkonnakaitselised piirangud:
Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõe kallasrada on 10 m (Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse 1 § 38 lõige 2 järgi);
§ 38 (4) Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.
§ 39. Kallasraja sulgemine ja sellest möödapääsu võimaldamine
(1) Kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral.
(2) Kallasraja võib sulgeda ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel
püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele
ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit
õiguspäraselt vähendatud.
(3) Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga.
(4) Kallasraja sulgemise korral peab suletud kallasraja tähistama ja võimaldama suletud
kallasrajast möödapääsu.
Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja
kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee
piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba.
Silla rajamisega võib tekkida vajadus kallasraja ajutiseks sulgemiseks.
Silla rajamiseks on kindlasti vaja teostada täiendavaid geoloogilisi uuringuid, mis
ulatuvad lähemale kui Pärnu jõele kehtestatud veekaitsevöönd 20 m. Hiljem toimub
Pärnu jõele kehtestatud veekaitsevööndis ka maa-ainese kaevandamine.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Mõjud loodusvarade kasutusele, nende omadused ja taastumisvõime
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises
kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.
Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja
pinnast. Tee- ja silla ehitus on suhteliselt ressursimahukad tegevused, mis nõuavad ka
kohalike loodusvarade kasutamist. Tee-ehituseks vajaminevad materjalid, loodusvaradest
(kruus, killustik, liiv, muld jms) hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega antud töö piirkonnas sellest
lokaalne negatiivne mõju puudub. Maardlate täpsed asukohad, kust ehitamiseks vajalikke
maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eeldatavalt saadakse silla
ehituseks vajalik loodusvarade materjal lähimatest riiklikest maardlatest). Arvestades silla
rajamisega kaasnevaid võimalike ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus
maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.
Mõju loomadele
Silla asukoht paikneb intensiivse liikumistihedusega linnakeskkonnas, mistõttu ei ole
tegemist loomade seisukohast olulise elupaiga mõjutamisega. Jõe kaldaäärne põõsa- ja
puisturinne pakuvad elu- ja pesapaika tavapärastele põõsalindudele, kes saavad olema
häiritud peamiselt ehitustegevuse perioodil. Peale ehitustegevuse lõppu endine olukord
taastub.
Oletada võib, et jõeäärne looduslikum keskkond on elupaigaks ka mõningatele poolveelistele
nagu mink, saarmas, konnad või närilised. Ka nende tegevust häiritakse peamiselt
ehitustegevuse perioodil. Olulist negatiivset mõju nendele loomadele ette näha ei ole.
Silla rajamise ja hilisema kasutamise mõjusid (süvendatava ja täitepinnase materjali mahud,
sillapostide poolt tekitatavate hoovuste liikumised ja setete kuhjumise või ärauhtmise alade
mõjud jne.) kalastikule ja veekeskkonnale üldisemalt saab hinnata alles peale detailse
sillaprojekti valmimist. KMH koostamisel tuleb kajastada ja silla ehitamisel arvestada
vee-elustiku e. kalade suhtes just ehitamise aegseid mõjusid, st. silla ehitamise
tehnoloogia (võimalik on kogu silla raketis toetada vette ajutiste tugedega
(https://images.app.goo.gl/C4ubm2KyGKDtCcov7) või teha kaarte ehitamisel raketised, nagu
tehti Tartus Ihaste silla rajamisel (https://images.app.goo.gl/QX4DTX2KYppfReL5A) või
tõsta/lükata kogu sild korraga paika (https://images.app.goo.gl/1FPvgRTN44BR3Vwu5))
tuleks valida selline, et see häiriks minimaalselt vee-elustikku.
Eeldatavalt tuleb sild hästi valgustatud objektina, mis võib endaga kaasa tuua inimkonna
poolt öisel ajal valgustava ala ulatuse kui ka valguse intensiivsuse, tekitades juurde
valgusmüra suurenemise ohtu. Kuigi sild saab olema kesklinnalises asukohas, kus tekitatav
valgus hajub ümbruskonna valgustusega ühtseks, soovitame uute rajatavate teede
valgustamiseks kasutada sinakat valgust kiirgavate lampide asemel tänavavalgustites
soojemat värvi (kollakat) valgust, mis häirib vähem näiteks öise eluviisiga rändlindude või
nahkhiirte käitumist või raskendab öösel tegutsevate putukate tolmeldamistööd ja sellest
lähtuvalt taimede saagikust. Hinnanguliselt ohustab tehisvalgus 30% öise eluviisiga
selgroogseid ja 60% selgrootuid (Ameerika Meditsiini Assotsiatsiooni ja Harvardi ülikooli
teadlaste uuringud).
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Mõjud looduskaitselistele objektidele
Maa-ameti looduskaitse ja Natura2000 kaardirakenduse ning EELIS keskkonnaregistri järgi
otseselt kavandatava silla projektalal ega selle vahetus läheduses kaitsealuste liikide
elupaigad puuduvad. Seetõttu saab silla mõjusid Natura kontekstis detailsemalt hinnata alles
peale silla ehitusprojekti valmimist või selle koostamise käigus.
Pärnu jõgi ja selle lisajõed kuuluvad Natura 2000 alade koosseisu, mistõttu keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt võib
tegevusele luba anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning loa
andja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000
võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki.
Seetõttu saab kavandatavaks tegevuseks loa anda üksnes siis, kui KMH või selle
eelhindamise lõppjäreldusena on leitud, et tegevus ei avalda Natura 2000 ala olulist
negatiivset mõju (pakkudes vajadusel negatiivse mõju leevendamiseks või vältimiseks
asjakohaseid meetmeid jms) ning loa andja on selles veendunud. Kui kavandatava
tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju Natura 2000 aladele ja puuduvad
alternatiivsed võimalused, siis luba ei tohi anda. Samuti ei või luba anda, kui loa andja ei ole
üheselt veendunud olulise negatiivse mõju puudumises, nt jääb kahtlus või olemasolevad
andmed ei võimalda üheselt väita, et Natura 2000 ala oluliselt ei mõjutata.
Pärnu jõgi terves ulatuses (ülemjooksust kuni alamjooksuni) ja selle mitmed lisajõed
kuuluvad keskkonnaministri 15.06.2004.a määruse nr 73 ǁ Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistuǁ loendisse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (on
ülevõetud veeseaduse § 35 lõikega 2) kohaselt tuleb saavutada pinna- ja põhjavee hea
seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea
keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal 22.12.2015. Kalastiku hea seisund eeldab,
et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja esinevate liikide arvukused lähedased
looduslikele tüübiomastele tingimustele ja kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine
suuri muutusi. Samuti sätestab Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, artikkel 3 lõige 1 kohustuse säilitada või
vajadusel taastada (juhul kui soodne seisund ei ole saavutatud) Natura elupaikade ja liikide
soodne seisund. Looduskaitseseaduse § 3 lõike 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga
seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on
muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane
struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas
tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt looduskaitseseaduse § 3
lõikele 2. KMH või selle eelhindamise käigus peab eelkõige selgitama, kas mõlemad
eelnimetatud põhimõtted (kavandatud tegevus ei kahjusta Natura alasid ja tagatud on
soodne seisund, eelkõige kalastiku osas) on täidetud.
Kavandatava tegevuse alal ja selle vahetus mõjutsoonis paikneb Pärnu jõe hoiuala. Pärnu
jõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000293) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaiga-tüübi – jõgede ja ojade (3260) – kaitse ning II lisas
nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra
fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Hoiuala pindala Pärnu maakonna piires on (698,3 ha). Hoiuala kattub Natura 2000
võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Pärnu jõe hoiuala ja loodusalaga kui
potentsiaalselt mõjutatava alaga seondub mitmeid kaitsealasid ja kaitstavaid objekte, millest
enamuse puhul on tegu valdavalt maismaal paiknevate objektidega, mis ei kuulu seetõttu
kavandatava tegevuse vahetusse mõjualasse (kavandatav tegevus või selle alternatiivid ei
avalda neile mõju) ja seetõttu neid käesoleva KMH eelhindamise aruandes ei käsitleta.
Eksperthinnangu koostaja on arvamusel, et silla rajamisega võidakse mõjutada/häirida
loetletud kala- ja linnuliike eelkõige silla tugipostide rajamiseks tehtavate eeltööde perioodil,
mil vette satub tavapärasest rohkem setteid ja hõljumit. Konkreetseid mõjusid, nende
suurust, ulatust ja ohtlikust saab aga hinnata alles peale silla tehnilise projekti valmimist.
Setete ja hõljumi ulatuslikumaks leviku tõkestamiseks tuleb rakendada settetõkke meetmeid,
mis täpsustatakse silla ehitusprojekti või selle KMH koostamise ajal hüdrotehnoloogia eriala
spetsialisti poolt. Veekeskkonda rajatavate objektide ehitamisel on setete leviku
tõkestamiseks edukalt kasutatud nii sette ekraane kui ka näiteks veetõkkepontoone, mis
võimaldavad rajatava sillaposti ümbrusest vesi eemale juhtida ja seega pontoonidega
ümbritsetav töötsoon sisuliselt kuivaks muuta. Selliselt toimides vähendatakse oluliselt ohtu
ka Pärnu jões loetletud looduskaitselistele elupaikadele või kasvukohtadele.
Jäätme- ja energiamahukus
Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle
jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitustööde käigus kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate
masinate tööks (kütusekulu), ka elektrienergiat ehitusobjekti valgustamiseks jms.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
5.4.2. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale
Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused
Inimese heaolu ja tervise täpsustamise vajadus tuleneb eelkõige ehitusautode ning hiljem
autoliikluse poolt tekitatava müra negatiivset mõju avaldavatest teguritest, mille mõjusid
uuritakse eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Silla rajamise eesmärk on hajutada ja
vähendada liikluskoormust teistel Pärnu sildadel, vähendada liikumisvahemaid ja kiirendada
juurdepääsetavust kesklinnale Rääma linnaosa ja Kesklinna vahelisel suunal, mis on
valdavalt positiivsete mõjudega väljundid. See kõik aga toob endaga kaasa senisega
võrreldes suurema liikluskoormuse ja sellega seonduvalt ka suuremad heitgaaside ja
mürafooni just Raba ja Rääma tänavatele ning teisel pool jõge Vingi ja Lai tn elanikele.
Õnneks pole nimetatud asumite puhul tegemist tiheda elumajadega asustatud
piirkondadega. Siiski soovitame heitgaaside ja müra ulatuslikuma leviku tõkestamiseks
rakendada levikutõkestamise meetmeid, eelkõige Männipargi lasteaia ja Rääma põhikooli
hoonete kohal. Neist suuremas mõjutsoonis on just Männipargi lasteaed, mille puhul tuleb
rakendada tõkkemeetmeid nii Raba kui ka Rääma tänava poolsest küljest. Koolimajale, mis
jääb teest ca 45 m kaugusele soovitame Raba tee äärsesse krundiserva istutada, eelkõige
heitgaasidest lenduvate osakeste leviku tõkestamiseks tihedama okaspuudest hekiriba.
Tulenevalt jõge ületava silla arhitektuursest kujust on sild kergelt kaarjas, mis tähendab, et
eelkõige jõe vasakkaldal silla trajektoori suhtes otse jäävatele hoonetele võib langeda sillalt
mahasõitvate autode tulede valgusvihud, tekitades sellega täiendavaid valguse vilkumise
häiringut Lai tn kortermajadele ja Suur-Jõe individuaalmajade elanikele. Silla
projektlahenduse koostamisel tuleb silla projekteerijal arvestada selle ohuga ja
kavandada sillalt mahasõitvate autode tulede valgusvihkude mõju vähendavaid
meetmeid! Jõe paremkaldal jäävad silla mahasõidu trajektoorile tootmishooned, mistõttu
seal eluruumide valgustusoht puudub.
Liikluse suurenemisest lisanduv vibratsioon ei oma olulist negatiivset mõju. Seega
pole oodata ka vibratsioonitaseme olulist tõusu võrreldes praeguse olukorraga.
Sellest tulenevalt oleme arvamusel, et liiklusest tingitud müra, vibratsiooni, valguse ja
heitgaaside negatiivsed mõjutused on suhteliselt lokaalse mõjuga, mille negatiivseid
mõjusid on ka suhteliselt kerge vähendada ja leevendada, mistõttu ei saa
liiklusvahendite poolt tekitatud müra mõju kohalike inimeste tervisele pidada suure
kaaluga mõjuteguriks.
Mõjud kohalike elanike varale
Eeldatavalt lammutavate hoonete, silikaattellistest ehitatud kortermaja aadressiga Rääma tn
23 ja puidust kortermaja Lai tn 26 elanikele tuleb Pärnu Linnavalitsuse poolt teha
turutingimustele vastav kaotatava eluaseme kompenseerimine või esitada sealsetele
elanikele pakkumine ümberasumiseks paremate tingimustega korterisse. Konsultatsioonidest
Muinsuskaitseametiga on jõutud otsusele, et lammutada on lubatud hoone aadressiga Lai tn
26, mille puhul on tegemist linnale kuuluva üürimajaga. Kuna tegemist on üürimajaga, võib
sotsiaalset mõju kodu kaotamisest pidada mitte nii oluliseks, kui see oleks olnud
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
eraomanikule kuuluva maja lammutamisel. Pealegi on Lai tn 26 hoone alune krunt
registreeritud transpordimaana juba praegu.
Piirkonna maa ja kinnisvara väärtuse muutus
Maa ja kinnisvara väärtuse langust võib eeldada vaid mõnel mõnel üksikul Vingi tn (sõltuvalt
silla lähedusest hoonele ning sellega seonduvalt vaate ja müra mõjust inimestele), Laia tn ja
lähimal Suur-Jõe tänava hoone puhul. Pigem võib prognoosida, et parem, sujuvam ja kiirem
juurdepääs, korrastatud linnakeskkond ning suure arengupotentsiaaliga ettevõtluspiirkonna
väljaehitamine tänu silla rajamisele pigem tõstab maa hinda oluliselt – peamiselt jõe
vasakkaldal.
Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus)
Silla rajamine võib piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, aktiviseerida ettevõtlust
piirkonnas ja tuua piirkonda uusi investeeringuid. Eriti atraktiivseks muutub Lai tänava
ümbrus kuni Port Arthur’i kaubanduskeskuseni välja.
Uue silla rajamine võib luua ka eeldused näiteks väikepaatide ja jõekruiisilaevade
väikesadama rajamiseks Kesklinna ja rajatava silla vahelisele alale, mis looks linnale ja jõele
täiendavat merelist atraktiivsust ning rõhutaks Pärnut, kui veeturismi võimalustega linna.
Tööhõive seisukohast toimuvad arengud nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud
ettevõtmistes.
Võimalikud positiivsed arengud tööhõive seisukohast:
- Ehitus ja hilisemaid hooldustöid saab teha kohalike ettevõtete/töötajate abiga (pinnase
ettevalmistustööd, transport, juurdepääsuteede rajamine, muude
kommunikatsioonitrasside rajamine ning hiljem nende hooldustööd);
- Kaudsed mõjud ehituse ajal (tarbitakse kaubanduse, transpordi teenuseid);
- Investeeringud infrastruktuuri – parendatakse suuremate juurdepääsuteede kvaliteeti,
vms. Liiklemine kahe asumi vahel muutub kiiremaks ja sujuvamaks.
- Silla rajamine võimaldab muuta atraktiivsemaks eelkõige Vingi ja Laia tänava ning jõe
vahelise tühermaa piirkonda ning motiveerida arendama uusi kaubandus- ja
äriettevõtteid, luues juurde uusi töökohti. Eeldatavalt mõjutatakse positiivsete mõjudega
selle piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust.
Liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus
Piirkonna liikluskorraldus muutub ja tekitab häiringuid vähesel määral peamiselt silla
ehitamise perioodil. Liikluskorralduse muutus toob kaasa keskkonnakoormuse ajutise ja
lühiajalise muutuse. Raskeliiklus on aktiivsem ehitusperioodil (materjalide juurdevedu,
ehitusmasinad), hiljem taandub liiklus tavaliikluseks, mis eeldatavalt ei ole liiga intensiivne, et
tekitaks olulist rahuloematust ümberkaudsetele elanikele. Liiklusest tulenev mõningane
keskkonnakoormuse kasv ei kujune siiski olulist mõju omada võivaks probleemiks.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 30
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
Raba tänaval suureneva liikluskoormuse arvel väheneb liiklus- ja sellega seoses ka
keskkonnakoormus Tallinna maanteel ja sealsel Kesklinna sillal.
Raba ja Lai tänava vahele otseühenduse rajamisega luuakse võimalus teataval määral
vähendada täna kesklinna läbivat liikluskoormust. Eeldatavalt hakkavad uut silda kasutama
just need sõidukid, kes muidu Haapsalu mnt või Tallinna mnt poolt lähenedes kasutasid
transiitkoridorina Kesklinna silda ja pidid Riia mnt äärsete asutuste ja ettevõteteni jõudmiseks
läbima Pika tänava intensiivse kasutuskoormusega teelõiku. Nende jaoks avaneb uue silla
rajamisega võimalus jõuda sihtkohta kiiremini ja vältida kesklinna läbimist. Ühtlasi võimaldab
liikluskoormuse vähenemine Pikal tänaval, bussijaama ja Port Arthur’i ümbrusest, kujundada
sealsest piirkonnast rohkem jalakäia ning kergliikleja sõbralikumat linnakeskkonda ja
paremini ühendada omavahel Port Arthuri kaubanduskeskuse ümber tekkinud äri- ja
teenuste keskus, Pärnu kontserdimaja, jõeäärse rekreatsioonipiirkond ning vanalinn.
Mõju infrastruktuurile
Silla ehituse jaoks kasutatakse olemasolevaid lokaalse tähtsusega teid, mistõttu võib
olemasolevatel teedel esineda ajutiselt suurenevat koormust ja häiringuid liikluskorralduses.
Uut teedevõrgustiku rajamist ette ei nähta. Mõju kohalikele teedele on lühiajaline st. silla
ehitusaegne ja ei peeta seetõttu oluliseks mõjuks. Pigem muutub teedevõrk
loogilisemaks ja paremini juurdepääsetavamaks.
Mõjud kultuuripärandile
Planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (reg-nr 27007)
kaitsevööndis (vt VV 06.06.2006 määrus nr 32 „Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala põhimäärus“ (RT I 2006, 9, 49)).
Planeeringualal asub muinsuskaitseala kaitsevööndis kolm hoonet – 20. saj esimesel poolel
ehitatud Lai tn 26 puitelamu ja Lai tn 28 telliskividest elamu ning 1974. a ümber ehitatud
Vingi tn 13 kontorihoone, kus asub Pärnu Vesi ASi kontor.
Detailsem kultuuripärandi analüüs ja hinnang on esitatud Artes Terrae spetsialistide poolt
Raba ja Laia tänava silla DP muinsuskaitseliste eritingimuste aruandega.
Mõju iseloom (st otsene, kaudne, teisene, kumulatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega ja
pikaajaline, pidev ja ajutine, positiivne ja negatiivne)
Enamus looduskeskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud ning võimalikest müra ja
heitgaaside mõjudest avalduvad silla ehitamise perioodil ja on vaadeldavad otseste
mõjudena. Nende mõjude ja tegevuste tagasi pööramine, ehk endise olukorra taastamine
toob endaga kaasa oluliselt suuremaid mõjusid, kui juba teostatud otseste mõjudega
arvestamine. Müra ja heitgaaside mõjude vähendamiseks ja nende leviku tõkestamiseks on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid, nagu mürasein või tihedama okaspuuheki istutamine
(hekiks sobivad hästi näiteks igihaljad mägimännid, millede puhul oksad algavad sisuliselt
maapinnalt, puu kasvab ca 3 - 4 m kõrguseks ja on visuaal-esteetiliselt vähemdomineerivam
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 31
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
maastikukujunduselement, kui näiteks kuusehekk. Ühtlasi sobituvad madalad männid hästi
Männipargi lasteaia esise olemasoleva Männipargi haljastusega).
Mõju ulatus (geograafiline ala, mõjutatava rahvastiku/looduslike elupaikade/liikide arv)
Loodus- ja inimkeskkonnale tekitatavad negatiivsed mõjud (müra, valgusvihud, heitgaasid,
sillavaiade pinnasesse rammimisest tingitud vibratsioonid, tee-ehitusmaterjalide ajutine
ladustamine jne) on valdavalt lokaalse iseloomuga. Mõjude ulatus peaks esialgsete
hinnangute kohaselt ulatuma ca 50 - 100 m. Kindlasti tuleb vältida silla rajamisel heitmete,
ehitusjääkide või -materjalide sattumist jõkke või ka töötsooni jäävatesse ojadesse, mis
suurendaks negatiivselt mõjutatava areaali suurust oluliselt.
Küll aga mõjutatakse tugevalt positiivsete mõjudega piirkonna majanduskeskkonda ja üldist
majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib, et Vingi tn ja ümberkaudsete asumite rahvaarv,
tööhõivega seotud näitajad ja kinnisvara väärtused tõusevad oluliselt.
Mõju suurus, keerukus ja mõju tõenäosus
Enamus kirjeldatud mõjudest ei ole suured ega keerukad, on lühiajalise iseloomuga ning
vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Lühiajaliste mõjude esinemise tõenäosus
on arvestatav, kuid need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist.
Mõju kestvus, sagedus ja pöörduvus
Lühiajaliste mõjude kestvus on suuresti seotud ehitustegevusega ja need vähenevad oluliselt
peale ehitustööde lõpetamist. Mõjud ei ole sagedased. Jõe lähiümbrusele (silla ja teede alla
jäävad haljasalad) tekitatavad mõjud on sisuliselt pöördumatud. Looduslikuks jäävate alade
mõjud on valdavalt positiivset laadi ja kergesti pöörduvad või leevendatavad. Peale silla
rajamise lõpetamist teostatakse silla mahasõitude ümbruses taashaljastamist ja luuakse
neist visuaal-esteetiliselt nauditavad linnakeskkonna osad.
Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kõik tekitatavad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ega põhjusta piiriüleste mõjude
tekkimist. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või
projektide elluviimisega ette näha oluliste negatiivsete mõjude kumuleerumist. Seda muidugi
juhul, kui kõiki lähipiirkonda kavandatud ettevõtmisi (nt. Pärnu sadama süvendamine,
Läänemere kunstisadama rajamine, Jahisadama kai rekonstrueerimine vms.) ei hakata
realiseerima ning ehitama täpselt ühel ja samal ajaperioodil, mis on väga ebatõenäoline.
Ühtlasi asuvad erinevad arendusprojektid üksteisest geograafiliselt piisavalt kaugel, et
hakata koosmõjus jõekeskkonda mõjutama. Sellele vaatamata tuleb sillaprojekti edasisel
planeerimisel ning hiljem ka ehitamisel kasutusele võtta kõik meetmed, mis aitavad
vähendada sette ja hõljumi ulatuslikumat kandumist piki jõge allavoolu.
Kumulatiivsete mõjude all võib vaadelda ka linna ärikeskkonna paranemist antud piirkonnas
(tänasel tühermaal, mille jõeäärses osas asuvad ulatuslikud pinnase- ja tee-ehitusest
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 32
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
ülejäänud ning keskkonnale ohtlike asfaldiosiseid sisaldavad materjalide kuhilad) ning linna
ettevõtlusstruktuuri korrastumist ning koondumist Port Arthuri kaubanduskeskusega, Decora
kauplusega ja silla vahetusse lähedusse kavandatud äriettevõtetega, moodustades selliselt
ühtse jõeäärse äripiirkonna.
Seega oleme seisukohal, et silla rajamise projektiga ei ole oodata kavandatavate
tegevustega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist määral, mis
tooks endaga kaasa negatiivseid ja mitteaktsepteeritavaid keskkonnamõjusid ega
ületata piirkonna keskkonnataluvust.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 33
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
KOKKUVÕTE
Käesolev keskkonnamõjude eelhindamine (KE) on läbi viidud Pärnu Linnavalitsuse ning
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel, eesmärgiga selgitada Pärnu
jõele kavandatud silla kaasneda võivaid mõjusid ning analüüsida keskkonnamõju hindamise
või täiendavate uuringute läbiviimise vajadust. Töö on koostatud lähtudes keskkonnamõjude
eelhindamise heale tavale ning silmas pidades planeerimise ja looduskaitse valdkondi
reguleerivaid seadusi. Keskkonnamõjude eelhindamisel selgitati ja kirjeldati kavandatud
tegevustega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudsest mõjust
kavandatud lähiala keskkonnale, analüüsiti võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimise või
leevendamise võimalusi ja tehti ettepanekuid sobivaimate lahendusvariantide elluviimiskeks
läbi edasise projekteerimise.
Töö täitmiseks tutvuti ja analüüsiti olemasolevaid piirkonna kohta käivaid
baasdokumente/planeeringuid/uuringuid ja koostati kavandatud tegevuste eelhindamine
vastavalt KMH eelhindamise metoodika töövahendile.
Eelhindamise käigus hinnatud Raba - Lai tn silla rajamisel võimalike avalduvaid
mõjusid ning analüüsimise tulemusel järeldame, et Pärnusse kavandatava Raba ja Lai
tänavat ühendava silla projektile ON vajalik läbi viia täismahus keskkonnamõjude
hindamine (KMH).
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist on silla senise
planeerimismaterjalide analüüsimisega ette näha, et silla rajamisega võivad kaasneda
KeHJS mõistes olulised keskkonnamõjud, mistõttu tuleb Pärnu Linnavalitsusel silla
projekteerimise alustamisega paralleelselt algatada ka vee-erikasutusloa taotluse
KMH.
Keskkonnamõju eelhinnangu koostaja peab oluliseks ja vajalikuks algatada keskkonnamõju
hindamine järgnevatel põhjustel:
1) Eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne
eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna
looduskeskkonna koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju. Pigem
mõjutatakse kavandatud tegevustega positiivselt jõe paremakaldale tekitatava
positiivse ettevõtluskeskkonna üldisemat sotsiaal-majanduslikku elukeskkonda ja
luuakse võimalused ning eeldused piirkonna edasiseks arenguks.
2) Eeldatavalt ületavad silla rajamisel süvendatava ja tahkete ainete uputamise mahud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 6 Olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetelus punktis 171 esitatud juhtarve: „...voolu-
veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 m3 või muusse
veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 m 3; seega, tulenevalt
Pärnu jõkke rajatavate silla tugipostide arvust, on silla rajamine olulise
keskkonnamõjuga tegevus ja nende mõjude suuruse, olulisuse ning täpse mõjuala
määramiseks tuleb algatada KMH vee-erikasutusloa taotluse saamiseks.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 34
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
3) Silla rajamiseks on kindlasti vaja teostada täiendavaid geoloogilisi uuringuid, mis
ulatuvad lähemale kui Pärnu jõele kehtestatud veekaitsevöönd 20 m. Hiljem toimub
Pärnu jõele kehtestatud veekaitsevööndis ka maa-ainese kaevandamine ning S võib
tekkida vajadus kallasraja ajutiseks sulgemiseks. Tekib vastuolu Veeseaduse 1 § 29
lg 2 p1, mis sätestab, et üle 25 km2 suuruse valgalaga jõe veekaitsevööndis on
keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu
teostamine. Samuti on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti
nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul
maaparandushoiutööde tegemisel;
4) Varasematel aastatel piirkonnas teostatud pinnaseuuringute andmetele tuginedes
võib järeldada, et nii jõe parem- kui ka vasakkalda pinnas on ehitus-geoloogilises
mõistes vägagi ebastabiilne, mis eeldab silla rajamisel korralikku, vähemalt 20 - 25 m
sügavuseni ulatuvate tugivaiadele toetuva kaldasammaste vundamendi rajamist.
5) Varasematel aastatel piirkonnas teostatud pinnasevee uuringute põhjal hinnati Pärnu
jõe keemiliselt koostiselt kloriid-naatriumiline jõevett tol korral normaalsele betoonile
sulfaatselt nõrgalt agressiivseks! Silla ehitusprojekti KMH-s tuleb muuhulgas käsitleda
ka vee keemilise koostise agressiivsust või mitteagressiivsust silla tugipostide
rajamisel kasutatavale ehitusbetoonile.
6) Käesolevas, esimeses projektifaasis ja arhitektuurikonkurssi võidutöö seletuskirjas
puuduvad silla keskmise tugisamba kohta täiendav arvinfo ja silla tugisammaste
ehitamise tehnoloogia kirjeldus, mistõttu puudub KE koostajal võimalus silla
ehitamisega kaasnevaid mõjusid adekvaatselt hinnata. Seda tuleb teha hiljemalt silla
ehitusprojekti KMH-s. Koostöös sillainseneri(de)ga tuleb KMH-s detailselt käsitleda
silla tugisammaste ehitamise tehnoloogiat ning leida parim võimalik lahendus
kooskõlas nii jõe põhja kui ka kallaste geoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega!
7) Projektiga ei kavandata tegevust, millega kaasneks olulist keskkonnaseisundi
kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või ülenormatiivse
mürataseme suurenemist;
8) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta silla rajamine antud asukohas ei geograafilises kui ka
ajalises ulatuses mitteaktsepteeritavat keskkonnamõju. Silla rajamisega kavandatud
tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt kas ehitusaegsed või piirneb
nende ulatus peamiselt lokaalselt kavandatud silla asukohaga. Samuti on
avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid
ehitusvõtteid ja hiljem kasutusperioodil asjakohaseid hooldusjuhendeid;
9) Projektiga hõlmatud alal ei paikne kaitstavate liikide elupaiku, maastikuliselt ja
ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid;
10) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist;
11) Projektiga ei kaasne, tulenevalt kavandatava tegevuse olemusele ja asukohale jõe
suudme vahetus läheduses, ca 2,5 km jõe suudmest Pärnu laht, negatiivset mõju
Natura 2000 võrgustiku alale ja selle kaitse-eesmärkidele;
12) Tegevusega kaasneb võimalik liikluskoormuse kasv, kuid sellega seotud müra ja
välisõhu saaste suurenemine ei ole ülenormatiivsel tasemel;
13) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 35
Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine
14) Silla rajamise projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada
piirkonna keskkonnataluvust.
15) Planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
16) Tänavavõrgu arendamise eesmärk on parandada liiklussujuvust ning tagada
optimaalne juurdepääs soovitud sihtkohtadele. Oluline on liiklusprobleemide
vähendamine ja liiklusest tuleneva mõju vahendamine. Tänavavõrku arendades tuleb
silmas pidada vajadust vähendada autokasutust just Kesklinna piirkonnas.
Planeeritava Raba-Laia tn silla peamiseks eesmärgiks ongi vähendada autoliikluse
koormust Kesklinna sillal ning vähendada autoliiklust nii Laial kui ka Pikal tänaval.
17) Kergliiklusteede ülesandeks on lähiliikumiste paremat võimaldamist linnas ja seda
just kesklinna piirkonnas. Planeeritav sild võimaldab oluliselt parendada kergliiklemise
võimalusi Rääma ja Kesklinna ning rannapiirkonna vahel ning sellega vähendada
autoliikluse osakaalu linnasiseses transpordis.
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 36
PÄRNU KESKLINN – SIDUS ARENG
Olemasolev situatsioon ja tuleviku väljavaated
Pärnu Linnavalitsus
Planeerimisosakond
Pärnu 2018
SISUKORD
1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 2
1. Kesklinna positsioon ....................................................................................................................... 2
2. Linnaline liikumine ja kesklinna liiklusolukord ................................................................................ 7
3. Olemasolev ruumiline olukord ja probleemid ............................................................................... 11
4. Kesklinna arengu eesmärgid ......................................................................................................... 16
5. Kesklinna liiklus- ning avaliku ruumi parendamise plaanid ........................................................... 16
5.1 Kesklinnale juurdepääsu parandamine. ........................................................................................ 16
5.2 Kesklinna läbiva liikluse vähendamine ja avaliku ruumi parandamine ........................................... 18
KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................... 19
1
1. Sissejuhatus
Kesklinna, kui äri- ja kultuurielu kokkupuutepunkti, elavus ning funktsionaalsus on linna
toimimisel määrava tähtsusega. Pärnu kesklinn asub väikelinnale kohaselt kompaktsel alal, kuid
tänu tänasel päeval toimivale liikluslahendusele ning suurele arendatavate alade osakaalule jõe
ääres, ei moodusta kesklinn sidusat ja ning hästi toimivat tervikut.
Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada Pärnu kesklinna ruumilist ja funktsionaalset olukorda,
tuua välja olulisemad kitsaskohad ning tutvustada kesklinna arendamise eesmärke ning plaane.
Töös käsitletakse Pärnu linna asustusüksusena mitte haldusüksusena.
1. Kesklinna positsioon
Pärnu on Tallinna ja Tartu järel Eesti suuruselt kolmas toimepiirkond mis hõlmab pea kogu
maakonda. 2014.a. seisuga elas piirkonnas 82511 elanikku. 1
Joonis 1. Toimepiirkondade pendelränne 2011 seis
1
Toimepiirkondade määramine. Raport. Statistikaamet 2014.a. https://www.stat.ee/dokumendid/77742
2
Haldusreformi tulemusena on linna territoorium oluliselt laienenud (senise 33,15km² asemel
858,07km²) ning Pärnust on saanud ühe suurima territooriumiga omavalitsus Eestis. Pärnu linna
haldusterritooriumil asub neli keskust millest Pärnu kesklinn omab kõige olulisemat positsiooni.
Joonis 2 Pärnu linna haldusüksuse piirid ja elanike arv 01.01.2018
Pärnu kuurortlinnana on oluline turismi ja puhkuse sihtkoht nii sise- kui väliskülastajale. Kogu
maakonna turismisektor tugineb Pärnu keskuslinnale. 2017. aastal külastas Pärnu maakonda
412 267 turisti, millest 87% ööbis maakonna keskuses, Pärnu linnas. Kui arvestada ka
ühepäevakülastusi on Pärnu linna külastajate arv hinnanguliselt 700 000. Suurem osa turistidest,
kes linna külastavad tulevad siia puhkuse eesmärgil (77% 2017.a. külastajatest). Viimastel
aastatel on linna lisandunud ka hulgaliselt külaliskortereid (2016.a. loenduse põhjal 461 korterit),
seega on Pärnus hulgaliselt ka neid turiste, kes ei lähe ametliku statistika alla ning linna tegelik
külaliste arv on veelgi suurem. Pärnu kuurorti- ja puhkemajanduse suurimaks probleemiks on
hooajalisus. Kuigi viimaste aastate trend viitab Pärnu turismi edenemisele väljaspool hooaega,
on Pärnu puhkemajanduse arenguks vajalik aastaringse külastuse sihtkoha saavutamine.
Reisisihtkoha valikul on määrav konkreetne elamus või tegevus. Elav ning mitmekesiseid
võimalusi pakkuv jõe äärne südalinn võib kujuneda oluliseks turismisektori aktivaatoriks
hooaja välisel ajal. Reisisihtkoha külastatavuse seisukohast on äärmiselt oluline ka mugav
juurdepääs ning head liikumisvõimalused koha peal.
Pärnu linna asustusüksusena võib pidada kahe keskusega linnaks. Kesklinn kui ajalooline
linnakeskus on säilitanud oma positsiooni kultuuri ja halduskeskusena. Kesklinn äripiirkonnana
jagab oma positsiooni Papiniidu asumiga. Papiniidus paikneb linna suurim kaubanduskekus
3
Kaubamajakas, ning piirkonda on koondunud mitmed linna suuremad kauplused ning peamised
ehitus- ja sisustuspoed. Viimastel aastatel on hoogustunud piirkonna ärihoonete ehitus.
Joonis 3 Pärnu olulised keskusalad
Kesklinn on kogu linna jaoks märgilise tähtsusega piirkond eelkõige tänu ajaloolisele vanalinnale,
olulistele kultuuriobjektidele ning osaliselt juba välja arendatud jalakäijasõbralikule avalikule
ruumile. Kesklinnas paikneb oluline osa linna avalikust teenindusest ja olulisemad haldushooned,
teater, kontserdimaja, keskraamatukogu, muuseum, kino ning mitmed koolid.
Kesklinn on oluliseks väravaks linna külastajatele. Läbi kesklinna kulgevad juurdepääsud suviti
intensiivses kasutuses olevale rannapiirkonnale. Vanalinna ja uue keskuse piirile on rajatud uus
bussijaam. Kesklinna äärel paikneb jahisadam ja reisisadam kus on käivitunud ja kasvamas
kruiisilaevade vastuvõtt (2017-18.a. vahemikus ligi 300 külastajat, 2019.a. broneeritud 900
külastajale). Linna raudtee peatus nagu ka kavandatav Rail Baltic reisijate raudteejaam asub
Papiniidus. Rail Baltic jaama valmimine kujundab Papiniitu teise olulise linna värava ning
hoogustab veelgi sealse piirkonna arengut. Kiirete ning sujuvate ühenduste loomine kesklinna,
Papiniidu ning teiste linna piirkondade vahel on kesklinna arengu üheks oluliseks tuleviku
väljakutseks.
Viimase kahekümne aastaga on kesklinn oma arengus läbi teinud suured muutused. Omaaegne
tugev kesklinna läbiv Rüütli äritänav kaotas oma positsiooni jõe poole kerkinud
kaubanduskeskustele ning on tänaseks päevaks leidnud oma nišši toitlustuse ja teeninduse
valdkonnas. Rüütli tänava tähtsus elava linna tuiksoonena ei ole siiski taastunud. Kesklinna
kaubanduskeskused kaotasid omakorda positsiooni Papiniitu rajatud kaubanduskeskusele ning
on siiani pidevas konkurentsis eelkõige esmatarbe ja garderoobikaupade osas. Tänu suurele
arendatava maa osakaalule ning lihtsamatele arendustingimustele on Papiniidul arengueelised
muinsuskaitseliselt väärtusliku kesklinna ala ees. Kesklinna arengu huvides on oluline parandada
ühendusi ning rõhuda eristumisele, ajalooliselt välja kujunenud paiga vaimule ning
jalakäijasõbralikule ning kvaliteetsele avalikule ruumile.
Uue Pärnu haigla ja kutseõppekeskuse valmimisega korraldusid mitmete hoonete kasutus ja
töökohtade jaotus kesklinnas ümber. Pärnu linnavalitsus koondus kesklinna äärealale, endisesse
polikliiniku hoonesse ning vabastas mitmeid vanalinna hooneid. Kutseõppekeskus kolis
kesklinnast välja ning endine hoone ootab siiani uut kasutust. Peatselt on oodata Päästeameti ja
4
Politseimaja teenistujate kesklinna alalt välja kolimisega seonduvat muutust, mis ühelt poolt viib
kasutajaskonda kesklinnast välja kuid samas annab võimaluse piirkonna atraktiivsemaks
arenguks.
Viimastel aastatel on kesklinna bussijaama ümbruses olnud tugevad muutused. Linna on rajatud
uus ja atraktiivne ühistranspordi keskterminal, mille lähialale on rajatud kaks uut ärihoonet ning
korrastatud olemasolevaid (vt foto 1). Uuenduskuuri on läbinud kesklinna üks olulisim väljak –
Rüütli plats ja osa Aia tänavast, mis väärtustab vanalinna poolset bussijaama lähiala, suurendab
sealset jalakäijatele mõeldud ala osakaalu ning võimaldab linnaruumi elavdada läbi paranenud
ürituste korraldamise võimaluse ning avaliku ruumi kasutuse (vt foto 2).
Pärnu kesklinn on oluline keskus nii piirkonna elanike, tagamaa kasutajate kui linna külastajate
jaoks. Pärnu kesklinna positsioon aktiivse linna südamena on aja jooksul halvenenud.
Kesklinna positsiooni nõrgenemise on põhjustanud peamiselt kesklinnast väljapoole ehitatud
ärikeskused, asutuste kolimine linnakeskusest välja ning liikluskoormuse kasv, millest
tulenevalt on inimeste vajadus kesklinna külastada vähenenud. Viimastel aastatel on
kesklinnas realiseerunud mitmed positiivsed arengud kuid kesklinna positsiooni säilitamise ja
tugevdamise huvides vajalik panustada järjepidevalt. Uuele kvalitatiivsele tasemele edasi
liikumiseks on vajalik parandada alale juurdepääsu, ühendada kesklinn jõe äärega ning tõsta
avaliku ruumi kvaliteeti ja jalakäijasõbralikkust lähtudes kaasaegsetest keskkonnasäästlikest
põhimõtetest.
Foto 1 Pärnu kesklinn. Foto autor Andres Tarto.
5
Foto 2 Uus bussijaam ja Martensi ärihoone. Martensi maja kõrval asub linna uue kunsti- ja kultuurikeskuse krunt ning arenguootel
kesklinna ala.
Foto 3 Uuenenud Rüütli plats ja jagatud ruum Rüütli tänaval. Tagaplaanil linna uus bussijaam ja Martensi ärihoone.
6
2. Linnaline liikumine ja kesklinna
kesklinna liiklusolukord
Linnalise liikuvuse mõju elukeskkonnale on suur. Elamisväärset linnakeskkonda ja
inimmõõtmelise ruumi arendamist eesmärgiks seades on möödapääsmatu tegeleda tervikliku
planeerimisega mis arvestab säästva linnalise liikuvuse arendamisega eesmärgipäraselt ning
praktiliselt. Elanike igapäevased liikumised on enamasti harjumuspärased ja seotud huvipunktide
paiknemisega linnaruumis. Liikumisvajadust mõjutab eelkõige kodu, töökoha ja kooli ning
kaubandus- ja teenindusasutuste paiknemine linnas ning nende omavaheline kaugus. Pärnu ja
Sauga jõgi jaotavad linna tinglikult kolmeks osaks. Pärnu jõe ja lahe vahelisele alale jäävad
mõlemad linna peamised keskuse alad ning aktiivne kuurorti piirkond. Jõe ületusvõimalused
mõjutavad oluliselt inimeste liikumiste pikkuseid ja sõitude marsruute ning sellest tulenevalt ka
liikumisviisi valikut.
Käesoleval ajal toimub oluline osa Pärnu linna ja linna läbivast transiitliiklusest üle olemasoleva
kesklinna silla, mis juhib intensiivse liikluse otse läbi Pärnu südalinna (vt joonis 4) ning eraldab
vanalinna ja jõe poole jääva uue keskuse ala. Suur osa sellest liiklusest on läbiv liiklus, mille
sihtpunkt ei ole kesklinnas ning mis koormab kesklinna piirkonda asjatult. Sildade suur
liikluskoormus mõjutab neid ümbritsevate ristmike olukorda. Pärnu linnas on suurim
liikluskoormus kesklinna sillale suunduval Tallinna mnt – J.V. Jannseni – Rääma ristmikul, millele
järgneb Vee ja Lai tn ristmik (vt joonis 5). Kuna silla ning neid ümbritseva tänavavõrgu ja ristmike
läbilaskevõime on liikluskoormuse kasvades ammendanud on tekkinud vajadus täiendava silla
järgi. Uue silla rajamine avaldaks enim mõju kesklinna sillale, kus liikluskoormus väheneks 37,7%.
Samuti väheneks liikluskoormus Pikal, Akadeemia ja vee tänaval. 2
Tänavaruumi planeerimisel on oluline tagada liiklussujuvus ja optimaalne juurdepääs vajalikele
kohtadele ning samal ajal arvestada tänava põhifunktsioonist tulenevate vajadustega.
Arvestades Pärnu kesklinna läbiva transiitliikluse suurt osakaalu on oluline luua tingimused
kesklinnast möödasõiduks ning samal ajal tagada autodega optimaalne juurdepääs soovitud
sihtkohtadele. Arvestades autoliikluse mõju nii keskkonnale kui ka inimeste elukvaliteedile on
vajalik määratleda piirkonnad, kuhu on tagatud autoga mugav juurdepääs ning eristada
piirkonnad, mille keskkonna kvaliteedi parandamiseks ja atraktiivsuse suurendamiseks on vajalik
autoga juurdepääsu piirata.
Kuna olemasoleva kesklinna silla näol on tegemist ainsa pääsuga üle jõe olulises linna piirkonnas,
põhjustab see probleeme (ajakulu ja tühisõidud, päästevõimekuse langus) erinevate õnnetus- ja
ohuolukordade lahendamisel ning muudes olukordades mis vajavad silla sulgemist. Olemasolev
kesklinna sild on renoveerimist vajavas seisus. Renoveerimist on hetkel võimalik teostada ka
selliselt et osa sillast on liikluseks avatud, kuid sellegi poolest mõjutab renoveerimistöö oluliselt
kogu linna liiklust.
Uus kavandatav sild võimaldab suurendada kesklinna alale juurdepääsu nii autodega kui
ühistranspordi ja kergliiklusega ning samal ajal vähendada kesklinna põhjuseta läbiva liikluse
2
Pärnu sillavariantide võrdlus. Eksperthinnang. Oü Hendrikson ja Co. 2012.a.
7
hulka. Uus sild aitab hajutada kesklinna liiklust võimaldades võtta seni transiittänavana
toimiva ruumi kesklinna jaoks sobilikumasse kasutusse ning tõsta sellega kesklinna avaliku
ruumi kvaliteeti. Täiendava silla rajamine on äärmiselt oluline ka riski- ja eriolukordades
toimetuleku parandamiseks
Kergliiklus
Tänu lühikestele vahemaadele ning suvituslinna eripärale on Pärnu ideaalne linn kergliikluse
arendamiseks (vt joonis 6). Kergliiklusteede võrgustiku areng on seatud linna üheks oluliseks
arengueesmärgiks. Viimase 10 aasta jooksul on kergliiklusteid arendatud jõuliselt ning Pärnu
linnas on tekkinud juba üsna terviklik jalgrattateede võrgustik ja kasvanud kergliiklejate osakaal.
Käesoleva aasta jooksul lisandub linna ca 14km kergliiklusteid (vt joonis 7).
Nii nagu suur osa autoliiklusest läbib kesklinna silda on kesklinna sild kõige suurema koormusega
ka kergliikluse seisukohast. Tänavu kesklinna sillale paigaldatud jalgratturite loendur näitab
keskmiselt 3509 jalgrattaga ületamist päevas (selle hooaja tipp on 5402 ületust). 3 Kui võrrelda
jalgrattaloenduse andmeid 7 aasta tagusest perioodist, siis loendati kesklinna sillal keskmiselt ligi
530 jalgratturit päevas.4 Andmed ei ole metoodiliselt küll päris võrreldavad, kuid sellegipoolest
võib väita, et jalgrattakasutuses on toimunud oluline kasv. Olemasoleva kesklinna silla
jalgratturite kasutuses olev ruum ei vasta standardile ning on läbimiseks võrdlemisi ebamugav.
Hea jalgratta ja jalgtee või jalgrattatee laiuseks on sõltuvalt kasutuse intensiivsusest 3-4m, Pärnu
olemasoleval kesklinna sillal on kergliikluse kasutuseks ca 2m laiune tee osa.
Jalgsi liikumisel ja jalgratta kasutusel on määrava tähtsusega vahemaa ning keskkonna turvalisus
ning meeldivus. Eelkõige just turvaline ja meeldiv keskkond aitab kaasa liikumisharjumuste
muutmisele. Viimaste aastate arengud on näidanud, et vastava taristu olemasolul kasutavad
elanikud meelsasti säästvamaid liikumisviise. Uue kesklinna suunalise silla kavandamine
lühendab märgatavalt Ülejõe ning Rääma piirkonna elanike teepikkust kesklinna ning aitab
vähendada ka olemasoleva kesklinna silla kergliikluskoormust.
Ühistranspordi arendamise vallas on oluline ühistranspordi keskterminali ehitamine Pärnu
kesklinna. Projekti eesmärgiks oli rajada Pärnu kesklinna tänapäevane terminal, mis loob
tingimused kiireteks ja sujuvateks ümberistumisteks erinevat liiki transpordivahendite vahel ning
koondab kokku ühistranspordiga seotud teenused ning informatsiooni. Terminalis on ka suure
mahutavusega kaetud jalgrattaparkla, mis võimaldab kombineeritud liikumist bussi ja jalgrattaga.
Oluline osa linna ühistranspordist jääb tõenäoliselt kulgema olemasolevale kesklinna sillale.
Uus sild võimaldab linna ühistransporti paindlikumalt korraldada ning suunata osa
bussiliiklusest uuele sillale. Uus sild tekitab kiirema ühendamise võimaluse kesklinnast Ülejõe
ja Rääma elamupiirkondadesse, Niidu ettevõtluspiirkonda ja Pärnu haigla juurde. Uus sild
võimaldab läbi kiire ühenduse paremini korraldada ka busside parkimist selleks sobivas Niidu
ettevõtluspiirkonnas.
3
9.08.2018 seis http://data.eco-counter.com/ParcPublic/?id=6280
4
http://www.parnu.ee/failid/uuringud/WHO_uuringu_raport_est_FINAL.pdf
8
Joonis 4 Tänavate liikluskoormus (sõidukit tunnis) 2010
Joonis 5 Ristmike liikluskoormus (sõidukeid) 2010
9
Joonis 6 Vahemaad arvestades Pärnu kesklinnast
Joonis 7 Pärnu kergliiklusteede võrgustik ja 2017-18 perioodil rajatavad uued ühendused
10
3. Olemasolev ruumiline olukord ja probleemid
Kuigi Pärnu kesklinna territoorium on kompaktne, asub selles siiski märkimisväärsel hulgal
alakasutatud ja arendatavat maa ala. Kasutamata on pea kogu kesklinnaga piirneva jõe äärse ala
potentsiaal. (vt joonis 8)
Joonis 8 Kesklinna piirkonnad
Lisaks jõe äärsetele arengualadele kus visioonid ei ole veel terviklikult välja kujunenud on
kesklinna piirkonnas kehtestatud mitmeid planeeringuid, mida ei ole hakatud veel ellu viima või
mis on ellu viidud osaliselt. Seega on ehitamata märkimisväärne hulk hoonemahte, mis tulevikus
võimaldavad muuta kesklinna kompaktsemaks ja elavamaks kuid, mis samas suurendavad ka
kesklinna liikluskoormust ja parkimisvajadust. (vt joonis 9)
Joonis 9 Realiseerimata ehitusõigus Pärnu kesklinnas
11
See milliseks kujuneb kesklinna alale juurdepääs on määrava tähtsusega arengualade
planeerimisel. Uue silla kavandamine võimaldab arengualadele tagada juurdepääsu (autoga,
ühistranspordiga, jalgsi, rattaga) koormamata olemasolevat kesklinna tänavavõrku ning
vähendada kesklinna läbiva liikluse osakaalu. Selleks, et viia ebavajalik liikluskoormus
kesklinnas miinimumini tuleb välja töötada kesklinna sobilik parkimiskorraldus ning luua
täiendavaid parkimisvõimalusi, mis ei domineeri linnaruumis. Uue silla kavandamine
võimaldab parkimise kavandamist jõe äärde silla otstesse ning laiendada kesklinna jalakäijate
ala. Täiendav juurdepääs ja parkimisvõimalused silla otstes võimaldavad kesklinna ala
kompaktsemalt lahendada, luua alale täiendavaid funktsioone ning tekitada inimsõbralikuma
ruumi.
Kesklinna sisese ruumilise sidususe üheks peamiseks takistuseks on täna Pikk tänav, mis koos
nõukogude ajast pärit hoonestuse ja ebaproportsionalaaselt laia liikluskoridoriga moodustab
ruumi, kus puudub kesklinnale vajalik funktsionaalne mitmekesisus ning hea kvaliteediga avalik
linnaruum (vt joonis 10). Pika tänava liikluskoridor koos linna läbiva transiitliiklusega eraldab
funktsionaalselt ja ruumiliselt vanalinna ning jõe äärset uue keskuse ala (vt joonis 8 ja 10).
Uue keskuse ala, Vallikääru rekreatsiooniala ning rannapiirkonda eraldab omakorda Keskväljak
koos Vee ja Akadeemia tänavatega. Tegemist on stalinistliku hoonetekompleksi vahele jääva
avaliku ruumiga mis on küll ajastutruult esinduslik ning tervikliku kujundusega kuid tänu
ümbritsevale suurele liikluskoormusele leiab vähe kasutust ning on takistuseks olulistel
jalakäijate ning kergliiklejate liikumissuundadel (vt joonis 10).
12
sild
Olemasolev
sild
Uus keskus
Pikk tänav
Keskväljak
Vallikraavi
rekreatsiooniala
Vanalinn
Rõhutatavad ühendused
Uut kontspetsiooni vajav ala
! Planeeritud avalikud objektid
! Suure külastatavusega objektid
! Kultuuriobjektid
Planeeritud_sild
Joonis 10 kesklinna ümbermõtestamist vajav ala
Linnaliikluse ümbermõtestamine ja liiklusruumi jalakäijasõbralikkuse ning kasutatavuse
suurendamine on laialt levinud arengusuund mis aitab tõsta elukeskkonna kvaliteeti. Nagu
mujal maailmas on ka Eesti selles suunas liikumas, millest annab tunnistust nii Tallinna
peatänava projekt kui ka Tartu viimse aja tänavaruumi arendused (Roosi tn, kavandatav
Vanemuise tänava rek) (Vt foto 7-10).
Sõltuvalt oma asukohast täidab tänavaruum erinevaid ülesandeid. Kesklinna läbiv tänav on
oluline avaliku ruumi osa millel on lisaks juurdepääsu tagamisele ka oluline sotsiaalne ja
linnaelu kujundav roll. Uue silla kavandamine annab võimaluse kahte olulist kerklinna
piirkonda eraldavas liikluskoridoris liikluse vähendamiseks ning ala ümber kavandamiseks.
Parandades kesklinna alale juurdepääsu ning kavandades ümber senise liikluskahenduse ja
ruumikasutuse, eemaldades takistused ja andes rohkem ruumi inimestele, saab olemasolev
tänavaruum paremini toimida kui linnaelu olulise tuiksoon ning erinevate piirkondade –
vanalinna ja jõe ääre ühendaja.
13
Foto 4 Pikka tänava transiitliikluse koridor kui vanalinna ja uue keskuse ala eraldaja, esiplaanil uue bussijaama ehitusplats ja
erhitusjärgus Martensi ärihoone.
Foto 5 Pika tänava liikluskoridor ja hoonestus vanalinna ja uue keskusala vahel.
14
15
4. Kesklinna arengu eesmärgid
Viimasel kümnendil on Pärnu linnavalitsus panustanud kesklinna positsiooni tugevdamisse:
Bussijaama ümbruse detailplaneeringu koostamine, uue ühistranspordi keskterminali ehitamine,
Rüütli platsi uuendamine ja ala ürituste korraldamise võimaluste parandamine, jalakäijate ala
suurendamine ja kergliikluse ühenduste parandamine. Lisaks omavalitsusele on kesklinna
arengule kõvasti kaasa aidanud eraettevõtlus ehitades ning korrastades kesklinna piirkonna
hooneid.
Kesklinna eelisarendamine on jätkuvalt aktuaalne ning ka käesoleval hetkel koostatava
üldplaneeringu ja arengukava oluliseks ruumilise arengu eesmärgiks on ajalooliselt väärtusliku
kesklinna arengu toetamine ja positsiooni igakülgne tugevdamine linnakeskusena ning
sidumine kuurordi ja jõeäärsete aladega.
Eesmärgi saavutamiseks peetakse oluliseks järgmist: kesklinna ruumilise kvaliteedi tõus,
linnaruumi elavus, kasutuseta ning välja arendamata alade arenduspotentsiaali parandamine ja
linnaruumiga sidumine, jalakäijasõbralikkuse suurendamine, funktsioonide mitmekesistamine
(elu, äri, töö, 24-h tegevused), linnakeskkonna turvalisuse tõstmine, avalike teenuste hoidmine
kesklinnas, piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordiga, kergliiklusega, jalgsi, autoga) ja
liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine.
5. Kesklinna liiklus-
liiklus- ning avaliku ruumi parendamise plaanid
5.1 Kesklinnale juurdepääsu parandamine.
Kesklinnale juurdepääsu parandamiseks on vajalik uue kesklinna suunalise silla kavandamine.
Uus sild pakub alternatiivi olemasolevale juurdepääsule hajutades linna liiklust ning muutes
selle sujuvamaks ning riskiolukordades toimekindlamaks.
Joonis 11Liikluse jaotumine kesklinnas uue silla kavandamisel
16
Uue silla kavandamine võimaldab
rakendada pargi-kõnni süsteemi kus
autokasutajatele on tagatud kesklinna
alale juurdepääs ning parkimisvõimalused
silla vahetus läheduses ning suurendada
jalakäijate ala osakaalu kesklinnas.
Uus sild lühendab Ülejõe ja Rääma
piirkonna elanike vahemaad kesklinnaga
võimaldades rohkem jalgsi käimist ning
jalgrattakasutust. Läbi kesklinna on vajalik
ühendada jalgrattateed, mis võimaldaksid
kesklinnas kiirelt liikuda ning oleksid
ühendatud linna ja lähipiirkonna jalgrattateede võrgustikuga.
Pärnu linn on algatanud detailplaneeringu koostamise kesklinna silla jaoks vajaliku liiklusmaa
reserveerimiseks. 5 Kesklinna silla ning ümbritseva ruumi parima võimaliku arhitektuurse
lahenduse saamiseks on kavas läbi viia arhitektuurivõistlus.
Joonis 12 Koostatava detailplaneeringu eskiislahenduse illustratsioon
5
Raba-lai tänava silla detailplaneeringu koostamine.
https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1163194
17
5.2 Kesklinna läbiva liikluse vähendamine ja avaliku ruumi parandamine
Uue silla kavandamise järgne liikluskoormuse vähendamine loob eelduse Pika tänava ja
Keskväljaku kujunduskontseptsiooni välja töötamiseks. Ala ümber kujundamine võimaldab
tekitada kesklinna alale sidusa ning jalakäijasõbraliku avaliku ruumi ühendades vanalinna ala jõe
äärse alaga ning lisada piirkonda kesklinnale kohast funktsionaalsust.
Pika tänava arendamise eesmärgid:
Vanalinna ja uue keskuse ühendamine, visuaalse sideme ja sujuva läbitavuse
võimaldamine jalakäijatele Nikolai, Pühavaimu, Hospidali ja Hommiku tänavate teljel
kuni Pärnu jõeni;
Pika tänava ruumist maastikupargi kujundamine, kus oleksid võimalikud nii äritegevus kui
vabaõhunäitused jms sündmused;
Pika tänava sõidukoridori kujundamine selliseks ruumiks, mis ei soodusta suurte kiiruste
kasutamist (piisavalt vaheldusrikas ja sõitja tähelepanu köitev kasutades vajadusel
tänavakujundust ja füüsilisi takistusi sobiva liikluskiiruse saavutamiseks);
Keskväljaku arendamise eesmärgid:
Keskväljaku hoonetevahelise ruumi ümberkujundamine, inimsõbraliku jagatud
linnaruumi ning väljakul olemis- ja tegevusvõimaluste loomine;
Erinevate kergliiklejate liikumissuundade avamine (ka diagonaalsuunad üle väljaku) ja
ühenduse loomine pikendades Aida jalakäijate ala vallikraavi ning rannapargi suunas;
Liikluskeemi ümbermõtestamine ning autoliikluse eraldava mõju vähendamine.
Joonis 13 Keskuse olemasoleva olukorra ja visiooni skeem
18
KOKKUVÕTE
Pärnu kesklinn on oluline keskus nii piirkonna elanike, tagamaa kasutajate kui linna külastajate
jaoks. Pärnu kesklinna positsioon aktiivse linna südamena on aja jooksul halvenenud. Kesklinna
positsiooni nõrgenemise on põhjustanud peamiselt kesklinnast väljapoole ehitatud ärikeskused,
asutuste kolimine linnakeskusest välja ning liikluskoormuse kasv, millest tulenevalt on inimeste
vajadus kesklinna külastada vähenenud. Viimastel aastatel on kesklinnas realiseerunud mitmed
positiivsed arengud, kuid kesklinna positsiooni säilitamise ja tugevdamise huvides vajalik
panustada järjepidevalt.
Linna huvi on, et linna keskus paikneb ajaloolises kesklinnas, sest kesklinn on linna olulisim
visiitkaart, mida on kõige kallim üleval pidada ja arendada. Kesklinna ruum peab olema
kvaliteetne ning linnalisel liikuvusel on sellele oluline mõju. Kvaliteetset ruumi iseloomustab
atraktiivsus, funktsioonide paljusus, sidusus ning aeglane liikumine mis võimaldab muuta linna
keskuse sotsiaalseks ning elavaks.
Praegusel hetkel läbib suur osa linna liiklusest kesklinna silda, Akadeemia ja Pikka tänavat
eraldades kesklinnas vanalinna ja uue keskuse ala. Suur osa sellest liiklusest on transiitliiklus mille
otsene sihtpunkt ei ole kesklinnas. Kesklinna sild on üle jõe liikumisel kesklinnale ainsaks
juurdepääsuks olles takistavaks teguriks ka erinevate riski- ja eriolukordade lahendamisel.
Pärnu linna arendamise huvides on oluline tekitada kesklinna alale täiendav juurdepääs ja
parandada sidemeid kesklinna ja teiste oluliste linna piirkondade vahel nii auto, ühistranspordi,
kergliiklusega kui jalakäijatele. Uue silla kavandamine võimaldab paremat juurdepääsu kõigi
transpordi vahenditega vähendades samal ajal kesklinna põhjuseta läbiva transiitliikluse
osakaalu ning parkimise koormust.
Oluline on parandada kesklinna avaliku ruumi kvaliteeti suurendades jalakäijatele mõeldud ala,
selle kasutusmugavust ja atraktiivsust ning ühendades vanalinnast suunduvad tänavad jõe äärse
alaga. Eeldused ala ümber kavandamiseks loob uus sild, mis ühteaegu võimaldab parandada
alale juurdepääsu ning viia tarbetult kesklinna läbiv liiklus miinimumini.
Praegusel hetkel paikneb jõe äärsel kesklinna alal suur osa välja arendamata maa ala. Jõe äärse
ala välja arendamine inimsõbraliku ning olemasoleva keskusega hästi seotud alana on linna
jaoks äärmiselt oluline ja atraktiivne võimalus. Uute ehitusmahtude välja ehitamisega kaasneb
liikluskoormuse ja parkimisnõudluse kasv. Täiendava juurdepääsu loomine alale annab
võimaluse linna liikluse ja parkimise ümber korraldamiseks selliselt, et see ei koorma kesklinna
ning annab võimaluse vanalinna ja jõe ääre paremaks ühendamiseks.
Kesklinna, kui äri- ja kultuurielu kokkupuutepunkti, elavus ning funktsionaalsus on linna
toimimisel määrava tähtsusega. Pärnu linna sooviks on arendada kesklinna kus
kultuuriväärtuslik vanalinn oleks seotud jõe äärse arengualaga üheks sidusaks ja elavaks
tervikuks. Eeldused visiooni täitmiseks loob uue silla kavandamine.
19
Kasutatud materjal:
- Pärnu sillavariantide võrdlus. Eksperthinnang. Hendrikson&Co ja Stratum. 2012;
- Pärnu linna üldplaneeringu liiklusruumi välja töötamine. Olemasoleva olukorra
analüüs. OÜ Stratum 2012;
- Pärnu liiklusloendus 2014.a. Stratum
- Päru kesklinna ja Papiniidu keskuste arengu prognoos. Cumulus consulting
2017.a.
- Linnafoorumi kokkuvõte. Pärnu kesklinna ruumilise arengu võimalused. 2010.a.
- Pärnu linna jalgratturite loendus ja küsitlus. Pärnu Lv 2011.a.
- Toimepiirkondade määramine. Raport. Statistikaamet 2014.a
- Koostatav linna üldplaneering
- Koostatav linna arengukava
20