dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. august 2020
Viit
2-2/20-0193/5348
Registreeritud
28. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Lennuamet, Kaitsepolitseiamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Keskkonnaagentuur, Kaitsevägi, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Nordic Aviation Group AS/Regional Jet OÜ , Pakker Avio AS, Nordic Aviation Academy, Swan Fly Estonia, SmartLynx Estonia ATO, Eesti Lennuakadeemia
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0193
Vastutaja
Silja Vöörmann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundus- ja merendusosakond, Lennundustalitus)

Failid

  • 📎2-220-01935348 28.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc3263 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie 28.08.2020 nr 2-2/20-0193/5348 Kaitseministeerium Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: seaduseelnõu seaduseelnõu seletuskiri lisa 1 lisa 2 Lisaadressaadid: Lennuamet Kaitsepolitseiamet Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiamet Keskkonnaagentuur Kaitsevägi Lennuliiklusteeninduse AS AS Tallinna Lennujaam Nordic Aviation Group AS/Regional Jet OÜ Pakker Avio AS Nordic Aviation Academy Swan Fly Estonia SmartLynx Estonia ATO Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Silja Vöörmann 6256 315 [email protected] 2 (2) 28.07.2020 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest ajakohastada riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni lennuohutuse tagamiseks, võttes arvesse muudatusi Euroopa Liidu õiguses ning arenguid tsiviillennunduses, ja kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Selleks ajakohastatakse ja täiendatakse lennundusseaduse (edaspidi: LennS) lennutegevuse, lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni ning maapealse teeninduse sätteid. 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 4. juulil 2018. a vastu määruse (EL) nr 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi: EL lennundusohutuse alusmäärus). Nimetatud määrus jõustus 11. septembril 2018. a ja see asendab sellest ajast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. a määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (edaspidi ka: EL varem kehtinud lennundusohutuse alusmäärus). Viieaastasel üleminekuperioodil kehtivad siiski EL varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse rakendusmäärused, mis järk-järgult asendatakse uue EL lennundusohutuse alusmääruse alusel antavate rakendusaktidega. Uue EL lennundusohutuse alusmääruse jõustumine tingib vajaduse muuta ka lennundusseadust, ajakohastades varem kehtinud EL alusmääruse viited kehtiva EL lennundusohutuse alusmäärusega, sätestades lennundusettevõtetele välja antud sertifikaatide piiramise võimaluse ning Lennuameti pädevuse maapealse teeninduse järelevalveks. Teiseks ajakohastatakse eelnõuga lennujuhtide, sh lennujuhiõpilaste ja lennuinformaatorite lubade ning nendega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete välja andmist ning koolitusorganisatsioonide sertifitseerimist, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 20. veebruari 2015. a määrust (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (edaspidi EL määrus 2015/340), rahvusvahelisi tsiviillennundusstandardeid ja soovitusi ning praktikas lennundussektoris avaldunud kitsaskohti. EL määrust 2015/340 hakati kohaldama 30. juunist 2015. a. Eesti kasutas määruse artikli 11 punktis 2 sätestatud võimalust lükata kohaldamise algusaeg edasi 30. detsembrini 2016. a, kohaldades üleminekuajal Komisjoni määrust (EL) 805/2011, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta. Kuna EL määrusega 2015/340 on liikmesriigile pandud kohustus reguleerida riigisiseselt lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste lubade ning nimetatud lennundusspetsialistide pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise ja kehtivuse ning koolitustegevusega seotud menetluslikke aspekte, on käesoleva eelnõu üheks eesmärgiks ajakohastada vastavat riigisisest regulatsiooni. Kolmandaks ajakohastatakse ning ühtlustatakse eelnõus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti, inglise keeles European Aviation Safety Agency (edaspidi: EASA) pädevusse kuuluvate õhusõidukite (edaspidi: EASA õhusõidukid, lähtudes LennS § 8 lg 1 mõistest) ja nendega seotud osade ja seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust korraldavate isikute sertifitseerimisega seotud sätteid, et need oleks kooskõlas Euroopa Komisjoni 3. augusti 2012. a määruses (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (edaspidi EL määrus nr 748/2012) ja Euroopa Komisjoni 26. novembri 2014. a määruses (EL) 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsoonide ja isikute sertifitseerimise kohta (edaspidi EL määrus 1321/2014) sätestatud sisuliste nõuetega ja Lennuameti üldise halduspraktikaga. Mõlemat EL määrust on korduvalt aastatel 2016 - 2019 muudetud, mistõttu vajavad ajakohastamist ka riigisisesed menetluslikud sätted. Neljandaks sätestatakse LennSis lennunduspersonali veres ja väljahingatavas õhus oleva alkoholikoguse piirmäärad ning joobe mõõtmisega seotud menetluslikud sätted lähtudes Euroopa Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määruse (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (edaspidi EL määrus nr 965/2012), 2018. ja 2020. a muudatustest1. Nimetatud muudatusi tuleb liikmesriikidel kohaldada alates 14. veebruarist 2021. a ning vastav regulatsioon on ette nähtud ka eelnõu rakendussättega. Viiendaks, seoses Euroopa Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmääruse (EL) nr 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) nr 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (edaspidi EL määrus 2017/373), kohaldamisega alates 2. jaanuarist 2020 ajakohastatakse LennSis nõudeid aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja lennuprotseduuride väljatöötajale ning lisatakse LennSi riigisiseselt täpsustavad nõuded lennuliikluse korraldamise teenuse osutajale. Kuuendaks täpsustatakse eelnõuga lennundusjulgestuse sätteid, eelkõige arvestades Euroopa Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmääruse (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (edaspidi EL määrus 2015/1998), 2019. ja 2020. a muudatusi2. Riigisisesed lennunduse taustakontrolli sätted viiakse vastavusse EL õigusega. 1 Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) nr 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga, maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6 – 9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega nr (EL) 2020/745, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021. 2 Komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega ning mille kohaldamistähtaega on edasi lükatud komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete Seitsmendaks täiendatakse LennSi lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja liikumispuudega reisija tasu. See tasu on mõeldud erivajadustega reisijate teenuse arenduseks ja teenuse pakkumiseks lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1107/2006, puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul, artiklist 8. Kaheksandaks võetakse eelnõuga täielikult üle nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (edaspidi ka direktiiv) . Hetkel LennS otseselt maapealse käitlusega seonduvat ei sisalda. Eelnõuga lisatakse LennSi üldine põhimõte, et lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse käitluse teenuste osutamise ja omakäitluse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele. Kuna direktiiv ei nõua turu avamist väiksemates lennujaamades, siis täpsustab eelnõu ka tingimusi, mille täitmise korral üldine turu vabaduse põhimõte ei kehti. Samuti sisaldab eelnõu volitusnorme Vabariigi Valitsusele, mis lubavad Vabariigi Valitsusel teha üksikjuhtudel täiendavaid erandeid. Kuna direktiiv sisaldab maapealse käitluse turule juurdepääsu täpsemalt reguleerivaid sätteid, mis vajavad samuti ülevõtmist, sisaldab eelnõu nõudeid maapealse käitluse teenuste osutajate ja omakäitlejate valimisele ning maapealse käitlusega seotud lennujaama haldaja, maapealse käitluse teenuste osutaja ja omakäitleja tegevusele. Üheksandaks on eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused, mis tulenevad EASA auditite käigus esitatud puudustest ja märkustest. 2018. a viis EASA Eestis läbi lennumeeskonna lubade väljaandmise standardiseerimisauditi (FCL – Flight Crew Licensing, 05-08. juuni 2018. a) ning lennuliiklusteeninduse ja lennujuhtimise valdkonna auditi (ATM/ANS, 12–15. juuni 2018. a). Auditite käigus tuvastati puudused, mille kohaselt ei suutnud liikmesriigi pädev asutus (Lennuamet) piisavalt tõendada, et lubade taotlejate ning inglise keele erialakeele oskustaseme testijate keeleoskustaseme määramisel on arvestatud asjaomaste EL õigusaktide nõuetega – eelkõige EL määruse 2015/340 ja komisjoni 3. novembri 2011. a määrusega nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (edaspidi EL määrus nr 1178/2011). Lisaks toodi välja, et LennS erialakeelt reguleerivaid sätteid (§ 233–235) uuendati viimati 2008. a, st enne nimetatud EL määruste jõustumist. Eelnõuga kõrvaldatakse nimetatud vastuolud ning viiakse riigisisene õigus kooskõlla EL õigusega. Kümnendaks täpsustatakse LennS järelevalve peatüki sätteid seoses lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise järelevalvega. LennS lennuotsingu- ja päästetööde korralduse alase järelevalvega seotud muudatused on tingitud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 2010. a ja 2018. a auditi järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. ICAO auditite käigus tuvastatud ning seni kõrvaldamata puudused on seotud ohutusjärelevalvega päästekoordinatsioonikeskuse (Rescue Coordination Centre – RCC, Eestis Merevalvekeskus) üle. Üheteistkümnendaks nähakse eelnõuga ette ka mõningad muudatused, mis ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamisega, näiteks ühtlustatakse sarnaste või omavahel seotud lennunduslubade ja sertifikaatide taotluste lahendamise tähtaegu. Samuti ajakohastatakse lennunduse raadioside pidamise nõudeid, arvestades nii praktikas tõusetunud muudatusvajadusi kui puutumust EL nõuetega (eelkõige õhuruumi ja raadioside keelega seotud nõuded). Eelnõus täpsustatakse, et lennunduse standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu raadiosidet võib pidada isik, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud kanne raadioside pidamise õiguse kohta. Lähtudes sellest täpsustatakse ka riigilõivuseadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Käesoleva eelnõu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse nõunik Silja Vöörmann (tel 6256 315, e-post: [email protected]), Lennuameti õigusnõunik Anton Merits (tel: 6103 587; [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse ekspert Kertu Martšenkov-Tsogbe (tel: 6397 639; e-post: [email protected]). Eelnõu väljatöötamisprotsessi olid kaasatud ka Lennuameti õigusnõunikud Anastasia Levin (tel: 6103 560, e-post: [email protected]), Mari Toodu (teenistussuhe peatunud), lennutegevuse osakonna vaneminspektor Karl Rattassep (teenistusest lahkunud), lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Eve Härm (tel: 6103 562, e-post: [email protected], lennutegevuse osakonna vaneminspektor Liina Kalm (tel: 6103 573, e-post: [email protected], lennundusjulgestuse osakonna juhataja Martin Kiuru (tel: 6103 568; [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja Priit Rifk (tel: 6397 673, e-post: [email protected]) ning Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Marit Mätik (tel: 6125 240; [email protected]) ja sisejulgeolekupoliitika eksperdid ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 6256360, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse lennundusseadust (RT I, ….. ) ja riigilõivuseadust (RT I, …). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgnevate Euroopa Liidu õigusaktidega (sh nimetatud õigusaktide muudatustega):  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (EL lennundusohutuse alusmäärus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05. juuli 2006. a määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul;  Komisjoni 3. novembri 2011. a määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EL määrus 1178/2011);  Komisjoni 3. augusti 2012. a määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (EL määrus 748/2012);  Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EL määrus 965/2012);  Komisjoni 26. novembri 2014. a määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (EL määrus 1321/2014;  Komisjoni 20. veebruari 2015. a määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (EL määrus 2015/340);  Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (EL määrus 2015/1998);  Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011;  Nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades. Kuigi EL määrused on otsekohalduvad, on paljude lennundusvaldkonna EL määruste riigisiseseks rakendamiseks vajalik regulatsiooni täpsustamine või menetluskordade sätestamine riigisiseses õiguses. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Euroopa Komisjonile erandi kohta informatsiooni edastades osundanud, et alates 15. maist 2021. a osutab/osutavad Tallinna lennujaamas pagasi- ja/või perroonikäitlust konkursi teel valitud maapealse teeninduse teenuse osutaja(d), milleks annab aluse käesolev seadusemuudatus. Komisjoni 07.06.2017.a rakendusotsuses nõukogu direktiivi 96/67/EÜ artikli 9 kohase erandi tegemise otsuse heakskiitmise kohta seoses Tallinna lennujaama (AS Tallinna Lennujaam) teatavate maapealse käitluse teenustega, toodud erandi kohaselt antakse AS-le Tallinna Lennujaam 100% kuuluva tütarettevõtja AS Tallinn Airport GH kui ainsa ettevõtja kaudu õigus osutada kolmandatele isikutele Tallinna lennujaamas järgmisi direktiivi lisa punktides 3 ja 5 nimetatud teenuseid: pagasikäitlus ja perroonikäitlus. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b kohane erand kehtestati esialgu kaheks aastaks alates 15. maist 2017 kuni 14. maini 2019. Peale seda pikendati tähtaega direktiivi artikli 9 lõike 6 alusel veel kahe aasta võrra alates 15. maist 2019 kuni 14. maini 2021, võttes arvesse aega, mis on ette nähtud selleks, et lahendada turu edasist avamist takistavad ruumiprobleemid. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on kaasajastada riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi EL õiguses ning arenguid lennunduses, ja kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Seoses EL lennundusohutuse alusmääruse jõustumisega 11. septembril 2018. a on LennSi vaja ajakohastada, täpsustades kehtivat regulatsiooni ning lisades lennunduse arengutest tingitud uued sätted. Läbivalt on vajalik ajakohastada LennSi EL lennundusohutuse alusmääruse viiteid, muu hulgas asendades varem kehtinud alusmääruse viited kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse viidetega. Lähtudes kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artiklist 140 on hetkel viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul kehtib uus alusmäärus ning varem kehtinud alusmääruse alusel vastu võetud rakendusmäärused asendatakse järk-järgult uue EL lennundusohutuse alusmääruse kohaste rakendusaktidega. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt LennSi osaliselt, arvestades hetkel kehtivat EL õigusraamistikku, ning lähiaastatel tuleb LennS muuta või täiendada sätteid, mille väljatöötamine hetkel käib. Viimastel aastatel on EL tasandil vastu võetud arvukalt lennundusalaseid õigusakte ning muudetud kehtivaid õigusakte, arvestades arenguid lennunduses ning praktikas tõusetunud kitsaskohti. Seetõttu on eelnõu eesmärgiks viia tsiviillennundusega seotud riigisisesed õigusaktid vastavusse viimaste muudatustega EL õiguses. Selleks ajakohastatakse LennSi sätteid, mis seonduvad lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubade väljaandmise, pikendamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamisega, samuti lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifitseerimisega ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade tunnustamise menetlusi. Lisaks ajakohastatakse lennuinformaatorite kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõus ajakohastatakse lennundusspetsialistide raadioside pidamise, erialakeele ning koolitusega seotud nõudeid. Samuti ajakohastatakse LennSis nõudeid aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja lennuprotseduuride väljatöötajale ning lisatakse riigisiseselt täpsustavad nõuded lennuliikluse korraldamise teenuse osutajale lähtudes EL kaasajastatud Ühtse Euroopa Taeva rakendamise põhimõtetest. Lisaks viiakse LennSis sätestatud EASA õhusõidukite ja nendega seotud osade ja seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust korraldavate isikute sertifitseerimisega seotud sätted vastavusse EL asjaomaste õigusaktidega. Samuti täpsustatakse LennS lennuohutuse tagamisega seotud sätteid seoses lennunduspersonali veres ja väljahingatavas õhus oleva alkoholikoguse piirmäärade ning joobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätetega lähtudes EL õigusest. Lisaks on eelnõu eesmärgiks ajakohastada ja lihtsustada lennunduse taustakontrolli regulatsiooni lähtudes EL uutest taustakontrollinõuetest. Sellest lähtuvalt täiendatakse LennS § 469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL õigusega, võimaldamaks EL taustakontrollipõhimõtete ühetaolist kohaldamist. Eelnõu kohaselt täiendatakse LennS lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja liikumispuudega reisija tasu. Tasu kehtestamise eesmärgiks on erivajadustega reisijate teenuse arendamine ning asjakohase teenuse pakkumiseks lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul, artiklist 8. Eelnõuga võetakse täielikult üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu on vajalik, et valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas erandi lõpukuupäevaks 14. maiks 2021 a. Eelnõu eesmärgiks on ka täpsustada nõudeid, millele maapealse teeninduse teenuste osutaja ja omakäitleja peab vastama. Lisaks riigisisese õiguse kooskõlla viimisele EL õigusega on üks eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused, mis tulenevad EASA ja ICAO auditite käigus esitatud puudustest ja märkustest. Seoses sellega ajakohastatakse lennunduse erialakeelenõudeid ning täpsustatakse lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise järelevalvega seotud sätteid. Eelnõuga nähakse ette ka mõningad muudatused, mis ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, näiteks ühtlustatakse sarnaste või omavahel seotud EL nõuetest lähtuvate lennunduslubade ja sertifikaatide taotluste lahendamise ja menetluste tähtaegu. Samuti ajakohastatakse lennunduse raadioside pidamise nõudeid, arvestades nii praktikas tõusetunud muudatusvajadusi kui puutumust EL nõuetega (eelkõige õhuruumi ja raadioside keelega seotud nõuded). Lähtudes LennS muudatustest täpsustatakse ka riigilõivuseadust (RLS). Lisaks eelpool toodule on riigisisest regulatsiooni täpsustatud ning tehtud on parandusi tulenevalt praktikas ilmnenud lahendamist vajavatest probleemidest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 reguleerib LennS muudatusi, §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust ning § 3 on jõustumissäte. 3.1 Eelnõu § 1 reguleerib lennundusseaduse muutmist LennS § 4 lõiget 3 muudetakse ning sätestatakse, et riigisisestest lennureeglitest ja asjakohastest EL reeglitest tuleb lähtuda „Eesti õhuruumis“. Varem oli vastav ala piiratud „Tallinna lennuinfopiirkonnaga“. Euroopa Liidu õigusaktid on kehtivad üksnes liikmesriikide territooriumil ja seetõttu ka ainult liikmesriigi õhuruumis. Sama kehtib ka riigisiseste õigusaktide kohta. Seega saab ainult Eesti õhuruumis nõuda EL määruse rakendamist liiklemisel. Tallinna lennuinfopiirkond (Tallinn FIR) on füüsiliselt laiem ning ulatub õhuruumi piiridest kaugemale ka neutraalvete kohal olevasse õhuruumi. Neutraalvete kohal olevas õhuruumis (siinkohal õhuruum laiemas mõistes, mitte Eesti õhuruum) tuleb lähtuda Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisadest, eelkõige 2. lisast „Lennureeglid“ (Rules of the Air). Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 923/2012 (SERA) baseerub Chicago konventsiooni 2. lisal ning Eesti õhuruumist väljudes neutraalvete kohal olevasse õhuruumi, mis on jätkuvalt Tallinn FIR, olulisi erinevusi ei esine. Kõikidest erinevustest on teavitatud lisaks SERAs välja toodud erinevustele ka Eesti lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication, AIP), milles avaldatakse lennundussektorile oluline aeronavigatsiooniteave. Samas on teatud sätetes LennSis endiselt põhjendatud nii Tallinna lennuinfopiirkonna kui Eesti õhuruumi eristamine, nt § 4 lõike 1 kohane määrus reguleerib liiklemist mõlemal juhul. LennS § 7 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks, sest Euroopa Ühinenud Lennuametite rolli täidab tänapäeval täies ulatuses Euroopa Liidu institutsioonina EASA. EASA alustas Euroopa Ühinenud Lennuametitelt ülesannete ülevõtmist järk-järgult alates 2003. aastast. LennS § 7 lõikeid 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse ümber seoses uue EL lennundusohutuse alusmääruse jõustumisega. Kehtetud viited varasemale EL lennundusohutuse alusmäärusele asendatakse viidetega kehtivale alusmäärusele. LennS § 7 täiendatakse lõikega 12, mille kohaselt on lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) sageduste koordinaator Eestis. Tegemist on kehtiva seaduse § 37 lõike 6 sõnastusega. Säte tõstetakse ümber, kuna § 37 jääb edaspidi reguleerima ainult aeronavigatsiooniseadme sertifikaati ning § 7 on nimetatud sätte jaoks sobiv asukoht, kuna see reguleerib tsiviillennunduse riigisisest juhtimist. ICAO sageduste koordinaator on füüsiline isik, kes on koordinaatoriks määratud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 III lisa B osa punkti 1 järgi. Lisaks näeb elektroonilise side seaduse § 13 lõige 3 ette Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustuse kooskõlastada sagedusloa tingimused ICAO sageduste koordinaatoriga. LennS § 71 lõiget 1 muudetakse, et viia see kooskõlla kehtivate nõuetega. Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse mitmete Lennuameti järelevalve pädevusse kuuluvate valdkondadega eesmärgiga laiendada ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida Lennuameti nimel, kui Lennuametil ei ole vastava pädevusega järelevalveametnikke. Pädevaid isikud konkreetseks kontrolliks võib leida näiteks Euroopa lennundusinspektorite salvest (lähtudes EL lennundusohutuse alusmääruse artiklist 63) või Eesti lennundussektoris töötavate konkreetse pädevusega isikute seast. Võrreldes kehtiva seadusega on loetelu täiendatud järgmiste valdkondadega: 1. jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon 2. koolitusorganisatsioon 3. lennuprotseduuride väljatöötaja 4. lennuvälja käitaja 5. lennutreeningseade 6. lennundusmeditsiinikeskus 7. lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja 8. õhuruumi korraldamise teenuse osutaja. LennS § 71 lõikes 5 ajakohastatakse EL lennundusohutuse alusmääruse viidet. Lisatud on võimalus tunnustada kontrolli teostavat isikut ka riigisisese õiguse alusel tehtavaks kontrolliks (nt mitte-EASA õhusõidukite kontrollimine või muu valdkond, mida EL õigus ei reguleeri). LennS 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse varem kehtinud alusmääruse viited kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse viidetega. LennS § 8 lõikes 1 asendatakse EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem kehtinud alusmääruse artikli 4 lõikele 1 kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõike 1 punktidega a, b ja c. Viide varem kehtinud alusmääruse artikli 4 lõikele 1 tähendas EASA õhusõidukeid ehk õhusõidukeid, mille suhtes kohaldati alusmäärust ja selle alusmääruseid. Lähtudes kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse X lisas sätestatud varem kehtinud ja kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse vastavustabelist, on korrektne viide „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punktid a, b ja c“. EASA ja mitte-EASA õhusõidukite suhtes kohaldatakse erinevaid nõudeid ning seetõttu on nende eristamine vajalik. LennS § 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel täiendatakse LennS lõigetega 31– 32. Seni on olnud tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2009. a määruses nr 122 „Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi MKM määrus nr 122). See tunnustatakse eelnõuga kehtetuks ning määruse sisuline regulatsioon kehtestatakse seaduse tasandil. Nõuded tootjaorganisatsiooni sertifikaadi saamiseks on sätestatud EL määruse 748/2012 I lisa (osa 21) G-alajaos. Sertifikaadi taotlemine toimub vastavalt G-alajao punktile 21.A.134, sertifikaadi saamise nõuded on kirjas sama alajao punktis 21.A.145. Nõuded hooldusorganisatsiooni sertifikaadi saamiseks on sätestatud EL määruse 1321/2014 I lisa (osa M) F-alajaos. Lõike 31 kohaselt otsustab Lennuamet tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või sellest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Lennuamet vaatab enamik sertifikaatide taotlusi läbi 90 päeva jooksul. Seni olid sertifikaadi väljaandmise tähtajad sätestatud MKM määruse nr 122 §-s 3. Määrusest polnud aga üheselt arusaadav, mis tähtaja jooksul tuleb sertifikaadi taotlus läbi vaadata. Erandina majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 20 lõikest 4 nähakse LennS § 8 lõikes 31 ette, et juhul, kui Lennuamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks. Lõikega 32 sätestatakse, et sertifikaadi omanik peab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevate andmete muutumisel esitama sertifikaadi muutmise taotluse Lennuametile, kes lahendab selle 90 päeva jooksul. LennS täiendatakse §-ga 81. Uus paragrahv reguleerib EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramist, kehtivuse peatamist, taastamist ja kehtetuks tunnistamist. Varasemalt oli see sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2009. a määruses nr 122 „Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Lõike 1 kohaselt võib Lennuamet EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks § 8 lõikes 3 nimetatud nõuete täitmata jätmisele juhul, kui sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või lennuohutuse tagamise huvides. Võrreldes kehtiva seadusega on Lennuametil võimalik lisaks sertifikaadi kehtivuse peatamisele ning kehtetuks tunnistamisele sertifikaati piirata. Selline võimalus on ette nähtud EL lennundusohutuse alusmäärusega (eelkõige artikli 15 lõikega 4 ning artiklitega 17 ja 18). Lennuameti poolt välja antavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik võib kasutada (näiteks hooldusorganisatsiooni puhul õhusõidukid, mootorid või muud komponendid, mida sertifikaadi omanikul on õigus hooldada). Sertifikaadi piiramise puhul vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sisuliselt on tegemist sertifikaadiga antud õiguste osalise kehtetuks tunnistamisega. Sertifikaat ise ning sellega antud õigused, mida ei piirata, jäävad edasi kehtima. Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamisega seonduv sarnaselt muude Lennuameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse peatamise regulatsioonile. Lõikes 5 sätestatakse peatatud sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sarnaselt teiste Lennuameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise regulatsioonile. Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Lennuamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. LennS § 9 lõigetes 2–3 ajakohastatakse EL määruse 1321/2014 viiteid. Nõuded EASA õhusõiduki jätkuvale lennukõlblikkusele ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile on sätestatud EL määruse 1321/2014 erinevates lisades. Nõuded õhusõiduki jätkuvale lennukõlblikkusele on sätestatud EL määruse 1321/2014 lisades I (osa M) ja Vb (osa ML). Nõuded jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile on sätestatud määruse lisades I ja Va (osa T). Antud juhul on otstarbekam viidata määrusele üldiselt, jättes seejuures viitamata määruse lisadele. Lisaks täiendatakse lõike 3 loetelu kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni (combined airworthiness organisation – CAO) sertifikaadiga, mis annab õiguse ühe sertifikaadi alusel korraldada EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikust ja teostada hooldust. Täpsemad nõuded kombineeritud lennukõlblikkust korraldavale organisatsiooni tulevad EL määruses 1321/2014 osast CAO. Võrreldes jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsiooniga on nõuded kombineeritud lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile leebemad – eesmärk on võimaldada hoolduse ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist mittekeerukatele õhusõidukitele, mida kasutatakse mitteärilises lennutegevuses.3 LennS § 9 täiendatakse lõigetega 41–48 ja tunnistatakse kehtetuks lg 5. Seni on olnud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, EASA õhusõiduki 4 lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatud volitusnormi alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustes5, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ning määruste sisuline regulatsioon kehtestatakse seaduse tasandil. Lõikes 41 täpsustatakse sertifikaadi väljaandjat. EL määruste nr 1321/2014 ja 748/2012 kohaselt määrab liikmesriik kindlaks riigisisese pädeva asutuse. EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi (EL määruse nr 748/2012 osa 21 punkt 21.A.174 ), aga ka jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi (EL määrus nr 1321/2014 M.A.711 b), M.A. 702) annab välja Lennuamet. EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigus on Lennuametil, vastavat õigust omaval jätkuvat lennukõlblikust korraldaval organisatsioonil või kombineeritud lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil, kui selline organisatsiooni õigus on kantud organisatsiooni sertifikaadile (EL määrus nr 1321/2014 osa ML punkt ML.A.901, ML.B.902, osa CAO). Varasemalt sertifikaatide väljaandjad (va CAO) olid sätestatud määruse tasandil, mis käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ja regulatsioon tõstetakse seaduse tasandile. 3 Nõuded sellistele õhusõidukitele on kehtestatud komisjoni määruse (EL) 965/2012 VII lisas. 4 Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012 osa 21 punkt 21.A.173 5 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.10.2009 määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“; majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2009 määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.07.2009 määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“. Lõike 42 kohaselt otsustab Lennuamet lennukõlblikkussertifikaadi (sh piiratud) ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või sellest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Seni olid sertifikaadi väljaandmise tähtajad sätestatud MKM 27. oktoobri 2009. a määruses nr 104 ning MKM 21. aprilli 2009. a määruses nr 45. Määrustest polnud aga üheselt arusaadav, mis tähtaja jooksul tuleb sertifikaadi taotlus läbi vaadata. Lisaks tuleb arvestada, et jätkuvat lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaati peab taotlema lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel. Lennuettevõtjana tegutsemiseks on vajalik mõlema sertifikaadi olemasolu ja lennuettevõtja sertifikaati ei saa anda välja ilma jätkuvat lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaadita. Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse otsustab Lennuamet 90 päeva jooksul. Lisaks nähakse erandina MsüS § 20 lõikest 4 ette, et kui Lennuamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks. Lõike 43 kohaselt esitab lõigetes 1 või 3 nimetatud sertifikaadi omanik sertifikaadi muutmise taotluse, kui selle aluseks olevad andmed on muutunud. Lennuamet lahendab taotluse 90 päeva jooksul. Lõikes 44 reguleeritakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaadi piiramist, kehtivuse peatamist, taastamist ja kehtetuks tunnistamist. Seni on kehtivuse peatamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused olnud sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri erinevates määrustes, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Võrreldes kehtiva seadusega on Lennuametil võimalik lisaks sertifikaadi kehtivuse peatamisele ning kehtetuks tunnistamisele sertifikaati piirata. Selline võimalus on ette nähtud EL lennundusohutuse alusmäärusega. Lennuameti poolt väljaantavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik võib kasutada. Sertifikaadi piiramise puhul vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sisuliselt on tegemist sertifikaadiga antud õiguste osalise kehtetuks tunnistamisega. Sertifikaat ise ning sellega antud õigused, mida ei piirata, jäävad edasi kehtima. Kui sertifikaadi omanik soovib piiramisega äravõetud õigust taastada, peab ta läbima sertifikaadi muutmise menetluse täies mahus – erinevalt sertifikaadi kehtivuse peatamisest, mille aluste äralangemisel taastab Lennuamet sertifikaadi täies mahus. Lõigetes 45 ja 46 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise maksimaalne tähtaeg ning sertifikaadi peatamiseks olnud asjaolude kõrvaldamata jätmise korral sertifikaadi kehtetuks tunnistamine. Muudatusega ühtlustatakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse, jätkuva lennukõlblikkuse ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaatide kehtivuse peatamise regulatsioon muude LennS alusel toimuvate menetlustega. Seni on kehtestatud sertifikaatide kehtivuse peatamise korrad majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustes. Eelnõuga kehtestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise maksimaalseks ajaks kuus kuud, võrdsustades selle lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamise ajaga. Sertifikaadi kehtivuse peatamise korda e haldusmenetlust ei muudeta. Lennuameti haldusaktis määratakse sertifikaadi kehtivuse peatamise aeg ja tagajärjed, kui sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi ei kõrvaldata. Kui määratud tähtajaks ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamist tinginud asjaolu kõrvaldatud, tunnistab Lennuamet lõike 46 kohaselt sertifikaadi kehtetuks. Lõigetes 47 ja 48 sätestatakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse, jätkuva lennukõlblikkuse ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadist loobumise ning kehtivuse taastamise regulatsioon. Varasemalt ei reguleerinud LennS sertifikaadi omaniku õigust ja Lennuameti menetlust sertifikaadist loobumisel. Sertifikaadist loobumisel tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks ja kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaadi omanikul tagastada Lennuametile sarnaselt muudele menetlustele. LennS § 9 lõikega 48 kehtestatav peatatud sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon on seni olnud sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustes6. Nimetatud määrused tunnistatakse käesoleva eelnõu kohaselt kehtetuks ning sertifikaadist loobumise ja kehtivuse taastamise regulatsioon sätestatakse seaduses. LennS § 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ja 13. juuli 2009. a määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“. Määruste sisuline regulatsioon (taotluse lahendamine, sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnustamine, taastamine) kehtestatakse seaduse tasandil LennS § 9 muudatustega. LennS § 9 lõiget 6 täiendatakse viitega kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadile. Riigilõivu määr sätestatakse RLS §-s 1731. LennS § 91 lõikes 1 asendatakse mitte-EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikele 4 kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva määruse X lisas sätestatud vastavustabelist. Varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikes 4 (ja sama määruse II lisas) nimetatud õhusõidukid tähendasid mitte-EASA õhusõidukeid ehk õhusõidukeid, millele ei kohaldatud EL lennundusohutuse alusmäärust ja selle rakendusmäärusi. LennS § 92 lõiget 3 muudetakse ja täiendatakse eesmärgiga ühtlustada sätte sisu sarnaste EASA õhusõidukite lennukõlblikkuse korraldamise EL nõuetega. Selleks täpsustatakse tingimusi, milliseid mitte-EASA õhusõidukeid loetakse keerukaks mootoriga õhusõidukiteks, mille lennukõlblikkuse korraldamisega peavad tegelema jätkuvat lennukõlblikust korraldavad organisatsioonid. Keerukas mootorõhusõiduk on defineeritud varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis j (säte kehtib lähtudes kehtiva alusmääruse artikli 140 lõike 2 punktist b). Mittekeerukate õhusõidukite lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid võib täita ka omanik. Kehtiv määratlus „maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga“ on liiga range, mistõttu ühtlustatakse mitte-EASA õhusõidukite määratlus lennukõlblikkuse korraldamiseks samaväärsete mitteärilisel eesmärgil käitatavate EASA õhusõidukite nõuetega, lähtudes EL määruse nr 1321/2014 osa M sätte M.A.201 punkti g alapunktist 2. LennS § 96 lõiget 3 muudetakse ja täiendatakse eesmärgiga ühtlustada sätte sisu sarnaste EASA õhusõidukite hooldamise EL nõuetega. Selleks täpsustatakse tingimusi, milliste õhusõidukite 6 majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ja 13. juuli 2009 määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“. hooldustöödega peavad tegelema hooldusorganisatsioonid. Sarnaselt § 92 lõikes 3 sätestatud õhusõiduki määratlusele lennukõlblikkuse korraldamisele on kehtiv määratlus hooldustöödeks õhusõidukile „maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga“ liiga range. Seetõttu ühtlustatakse mitte-EASA õhusõidukite määratlus hooldustöödeks samaväärsete mitteärilisel eesmärgil käitatavate EASA õhusõidukite hooldustööde nõuetega, lähtudes EL määruse 1321/2014 osa M sätte M.A.201 punkti g alapunktist 3. LennS § 10 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja sõna „iga-aastane“, kuna tegemist on jätkuva lennukõlblikkuse definitsiooniga. Õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui teda hooldatakse vastavalt hooldusprogrammile, mis on õhusõidukitel erinev sõltuvalt õhusõiduki tüübisertifikaadist. EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lähtutakse EL nõuetest (EL määruse 1321/2014 osast M) ning nimetatud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta lähtudes LennS § 10 lõikest 4. Mitte-EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta antakse lennukõlblikkussertifikaat, mis kehtib ühe aasta lähtudes LennS § 10 lõikest 41. LennS § 10 täiendatakse lõikega 11 eesmärgiga viidata EL määrusele 1321/2014, milles on sätestatud EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise menetlus. EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimisel lähtutakse nimetatud EL määrusest ja konkreetne menetlus sõltub sellest, kes on kontrolli läbiviija. LennS § 10 lõige 2 sõnastus viiakse vastavusse EL määruse nr 1321/2014 muudatusega7. Eelnõu kohaselt laiendatakse LennS § 10 lg 2 sätestatud isikute ringi, kellel on pädevus kontrollida EASA õhusõiduki lennukõlblikkust. Kehtiva LennS § 10 lg 2 kohaselt kontrollivad õhusõiduki lennukõlblikkust Lennuamet, sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav organisatsioon või § lg 71 kohaselt Lennuameti tunnustatud isik. Lähtudes EL õiguse muudatusest ajakohastatakse LennS § 10 lg 2 sõnastust ning lisaks praegu loetletud isikutele saavad õiguse eelnõu kohaselt teostada EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli selleks vastavat õigust omav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, selleks vastavat õigust omav sertifitseeritud kombineeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning lennundustehniline töötaja, kes omab asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti välja antud EL määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba. Lisaks võib EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollida LennS § 71 kohaselt Lennuameti tunnustatud isik. LennS § 10 täiendatakse lõikega 21. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada EASA ja mitte- EASA samaväärsete õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise regulatsioon, laiendades isikute ringi, kellel on pädevus kontrollida EASA õhusõiduki lennukõlblikkust. Lõike 21 kohaselt sätestatakse Lennuametile EASA väikelennukite (kuni 2730 kg EASA õhusõiduki, kaasaarvatud õhupalli ning purilennuki) lennukõlblikkuse kontrolli teostamise kohustus, kui puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse kontrolli pädevusega organisatsioon või lennundustehniline töötaja. Lennuameti tsiviilõhusõidukite registri andmete kohaselt moodustab selliste õhusõidukite maht 20% registrisse kantud õhusõidukite kogumahust. Olukorras, kus tsiviilõhusõiduki registris registreeritud EASA õhusõiduki käitaja soovib õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli, kuid sellisele õhusõiduki tüübipädevusele puudub pädev lennukõlblikkuse kontrolli tegija, on 7 komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 1321/2014 jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise osas õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollijaks Lennuamet või Lennuameti poolt tunnustatud isik (LennS § 71). Muudatusega tagatakse nimetatud väikelennukite nõuetekohane ülevaatus. LennS § 10 lõike 41 esimest lauset muudetakse eesmärgiga ühtlustada § 10 lõigete 21 ja 41 sõnastus, ühtlustades EASA ja mitte-EASA samaväärsete õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise regulatsiooni sätted. LennS § 101 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja mõisted „purilennuk“, „motopurilennuk“, „õhulaev“ ja „kuumaõhupall“. Nende õhusõidukite kohustuslik varustus on reguleeritud EL määrustega 2018/1976 ja 2018/395. Mõiste „ülikerglennuk“ asendatakse mõistega „ülikergõhusõiduk“, et kõik majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. augusti 2003. a määruse nr 119 „Ülikergõhusõiduki käitamise eeskiri“ reguleerimisalasse jäävad õhusõidukid oleksid avariimajaka kandmise kohustusest vabastatud. Ülikergõhusõidukite täpsem liigitus on toodud eelnimetatud ministri määruse §-s 2.8 Sätet kohaldatakse mitte-EASA õhusõidukite suhtes. LennS § 231 muudetakse eesmärgiga ajakohastada ja täpsustada nõudeid raadioside loa saamiseks ning sellega seotud koolitusele ja eksamitele. Raadioside pidamise loa saamist rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades sätestatud standardid (ICAO standardid) ega EL-i määrused otsesõnu ei käsitle. Lennujuhtide ja pilootide puhul reguleerivad EL-i määrused nr 1178/2011 ja 2015/340 nende koolitusprogrammides kohustusliku osana ka raadioside pidamise, sh fraseoloogia tundmise nõudeid rääkimisel ja arusaamisel. Raadioside pidamise lubamine saab olla piiritletud üksnes selle keele ulatuses, milleks lennujuhil või piloodil keeleoskusmärge on olemas ning mis vastab ICAO standarditele ja EL-i määruste keelenõuetele. Seni võisid raadioside eksamit vastu võtta üksnes Lennuameti poolt volitatud isikud, kuid praktikas on tekkinud puudus sellistest isikutest, kes oleksid nõus lisaks oma põhitööle võtma tasustamata kohustuse olla eksamineerija. Eksamineerijatele esitatud nõuded piirasid ka niigi väikeses Eesti lennundusringkonnas sobivate vabatahtlike eksamineerijate leidmise. Võttes arvesse, et kõige keerulisem osa raadioside pidamisel on lennujuhtidel ja pilootidel, ning arvestades, et nende kohustusliku koolitusprogrammi hulka juba kuulub raadioside pidamine ja reeglid, siis ei peaks nemad eraldi raadioside eksamit sooritama lisaks koolitusorganisatsioonis tehtavale eksamile. Lennuametil on oma põhiülesannetest tulenevalt kohustus kontrollida koolitusorganisatsioone järelevalve käigus, sh ka õpetajate pädevust ning koolitusprogrammid peavad olema enne nende rakendamist Lennuameti heakskiidu saanud. Seega lihtsustatakse muudatusega seniseid riigisiseseid nõudeid, tagades jätkuvalt vastavuse ICAO standarditele ja EL keelenõuetele. LennS § 231 lõikes 1 sätestatakse isikutele kohustus lennundussagedustel (118,000–137,000 MHz) raadioside pidamiseks omada raadioside luba, mis on iseseisva loana välja antud või on selle pidamise õigus kantud isikule välja antud lennundusloale. Valdav osa lennunduses raadioside pidajaid on piloodid ja lennujuhid, kelle lennundusloale kantakse märge raadioside pidamise õiguse kohta vastavalt isiku keeleoskusmärkele. Muud isikud, nt need kellel lennundusluba ei ole või kelle lennundusloale raadioside pidamise õiguse ja/või keeleoskusmärget ei kanta (nt lennundustehniline töötaja), saavad taotleda eraldi luba raadioside pidamiseks. 8 Ülikergõhusõidukid liigitatakse: 1) A klassi ülikergõhusõidukiteks, mille juhtimine toimub kas osaliselt või täielikult ülikergõhusõiduki raskuskeskme asendi muutmise teel kandepinna suhtes; 2) B klassi ülikerglennukiteks, mille kandepind (kandepinnad) on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mille juhtimine toimub juhtpindade abil; 3) kopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga, mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede; 4) gürokopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiivikutega (rootoriga), mis pöörlevad lennul ilma jõuseadme abita. LennS § 231 täiendatakse lõigetega 11–12 eesmärgiga täpsustada seaduses lennunduse raadioside pidamisega seotud üldised nõuded. Lõikes 11 sätestatakse koolituse kohustuslikkus. Seni oli see sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 68 „Lennunduse raadioside loa väljaandmise kord“. Vastav kohustus kehtestatakse seaduses, muud nõuded loa saamiseks on jätkuvalt sätestatud määruse tasandil. Lisaks sätestatakse kohustus enne raadioside pidamise alustamist sooritada edukalt eksam Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures. Deklareeritud koolitaja on EL määruse nr 1178/2011 kohaselt deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon, sertifitseeritud koolitaja on EL määruse nr 1178/2011 või nr 2015/340 kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, registreeritud koolitaja on teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ kohaselt registreeritud koolitaja. Lõikes 12 sätestatakse erisus piloodiõpilastele, kes võivad enne soololendu instruktori9 vastutusel sidet pidada. See erisus on vajalik seetõttu, et piloodiõpilane alustab reaalset lendamist enne raadioside pidamise loa saamist, kuid lennates peab õpilane raadiosides olema. Samuti on enne soololendu lennates raadioside pidamine osa raadioside pidamise õppest. Seega võib piloodiõpilane üksnes instruktori vastutusel pidada raadiosidet. LennS § 231 täiendatakse lõigetega 21–22. Lõike 21 kohaselt kehtib lennunduse raadioside luba sarnaselt teistele lennunduslubadele tähtajatult. Lõikes 22 sätestatakse raadioside loa kehtetuks tunnistamise alused. Need on praegu sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 68 „Lennunduse raadioside loa väljaandmise kord“, kuid korrektne on need kehtestada seaduse tasandil. LennS § 231 lõiget 3 muudetakse eesmärgiga täpsustada volitusnormi ministri määruse andmiseks. LennS § 231 lõikes 4 asendatakse „Tallinna lennuinfopiirkonnas“ sõnadega „Eesti õhuruumis“, kuna riigisisene regulatsioon ei saa kehtida väljaspool riigi jurisdiktsiooni. Tallinna lennuinfopiirkond (Tallinn FIR) on füüsiliselt laiem ning ulatub õhuruumi piiridest kaugemale ka neutraalvete kohal olevasse õhuruumi. Neutraalvete kohal olevas õhuruumis (siinkohal õhuruum laiemas mõistes, mitte Eesti õhuruum) tuleb lähtuda Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades sätestatud standarditest. LennS § 231 lõige 5 täpsustab nõudeid raadioside pidamise keeltele, võrreldes kehtivate nõuteega sisulisi muudatusi ei ole. LennS § 231 lõikes 7 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. Lennundusloale kande tegemise eest tuleb RLS § 167 lõike 4 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Eraldi raadioside loa väljaandmise või raadioside loale kande tegemise puhul ei olnud seni riigilõivu tasumist ette nähtud. Kuna lennundusloale kande tegemise näol on tegemist sisuliselt sama menetlusega, nähakse eelnõuga ette riigilõivu tasumise kohustus ning täiendatakse ka RLS §-ga 1671, mille kohaselt tuleb raadioside loa väljaandmise taotluse või sellekohase kande tegemise eest tasuda 15 eurot. 9 Instruktoril on õigus anda lennuõpet, mis on nõutav asjaomaste lubade või pädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks. Nõuded instruktoritele on sätestatud EL määruse 1178/2011 I lisa J alajaos. LennS § 233-5 muudetakse, arvestades kehtivaid ICAO standarditest ja EL õigusaktidest tulenevaid erialakeele nõudeid, EASA standardiseerimisaudititel tuvastatud puuduseid ning praktikas tõusetunud probleeme pädevate hindajate leidmisel. Auditi käigus leidis EASA, et Lennuamet ei suutnud esitada tõendeid kehtivale seadusandlusele vastava erialakeele hindamismetoodika kehtestamise kohta. Lisaks tuleb arvestada, et LennS erialakeelt puudutavaid sätteid on viimati muudetud 2008. a – ehk enne EL määruse 1178/2011 rakendamist. LennS §-s 233 sätestatakse lennunduse erialakeele oskustaseme ja selle kehtivusega seotud nõuded. Lõigetes 1 ja 2 ajakohastatakse üldiseid nõudeid, mis kohalduvad erialakeelte (inglise ja eesti keele) keeleoskuse tasemele üle-euroopaliselt viidetega EL määrustes 2015/340 ja nr 1178/2011 kehtestatud nõuetele. EL keeleoskustasemete määratlused tulenevad ICAO keeleoskustasemete määratlusest ning nendest on lähtutud ka kehtivas õiguses. Riigisisese regulatsiooni ühtlustamiseks EL nõuetega on lisatud ka nõuded lennuinformaatori erialakeele oskustasemele. Lõike 1 kohaselt peab lennujuhi, lennuinformaatori ja lennujuhi õpilase oskustase vastama EL määruses nr 2015/340 I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keele oskuse tasemele. Selle kohaselt peab erialakeele oskusmärke saamiseks tõendama keeleoskust vähemalt 4. tasemel (kutseoskus), lisaks võib aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuda 5. tasemel (edasijõudnud) keeleoskust, kui see on konkreetsete tööülesannete täitmiseks hädavajalik. Kehtiv seadus (§ 233 lõige 1) sätestab nõutava oskustasemena 4. taseme keeleoskusi, seega sisulisi muudatusi adressaatidele ei kaasne. Lõike 2 kohaselt peab õhusõiduki piloodi oskustase vastama EL määruse 1178/2011 I lisa punktis FCL.055 sätestatud keele oskustasemele, milleks on 4. tase (kutseoskus). Ka siin ei kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva seadusega. Lõigetes 21 ja 3 sätestatakse täpsemad nõuded eesti keele oskustasemele lähtudes EL nõuetest liikmesriigi keele oskustaseme nõuetele. Selleks täiendatakse seadust lõikega 21 ning muudetakse kehtiva seaduse lõiget 3. LennS muudatustega viiakse riigisisesed nõuded kooskõlla nimetatud EL määruste ja nende alusel EASA antud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite ja juhendmaterjalidega. Peamised probleemid EASA standardiseerimisauditi käigus tuvastatud mittevastavustega olid seotud eesti keele erialakeele osas – muudatusega täpsustatakse eesti keele erialakeele oskustaseme määramist kas põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse saamisega eesti keeles või eesti keele riikliku eksami sooritamisega C1, B2 või B1 tasemel. Riikliku eksami all on mõeldud kas kooli lõpetades sooritatavat riigieksamit või SA Innove juures tehtavat tasemeeksamit. Erialakeele oskustaseme märke tegemise eeldusena peab isikul kindlasti olema ka kehtiv raadioside luba eesti keeles raadioside pidamiseks. EL määruste 1178/2011 ja 2015/340 kohaselt sisaldab oskusmärge keeleoskuse taset ja kehtivusaega. Seetõttu on lõike 21 loetelus välja toodud erinevad keeleoskuse tasemed: - kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1, vastab see EL määruste kohasele 6. tasemele (eksperttase). Sel juhul antakse oskusmärge välja tähtajatult (EL määrus 1178/2011 punkt FCL.055 (c) ning 2015/340 punkt ATCO.B.035 (a)). - kui isik on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1 või B2, vastab see EL määruste kohasele 4. või 5. tasemele (kutsetase või edasijõudnud tase). Sel juhul antakse oskusmärge välja tähtajaliselt ning seda tuleb uuendada. Pilootide puhul kehtib märge 4. oskustaseme korral neli aastat ning 5. oskustaseme korral kuus aastat. Lennujuhtide puhul kehtib märge 4. oskustaseme korral kolm aastat ning 5. oskustaseme korral kuus aastat. Sisuliselt tänast praktikat oluliselt ei muudeta ja üldised nõuded jäävad samaks. Lõikes 4 on lähtutud tunnustamise alusena kehtestatud Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide (st kõik riigid, kes rakendavad EL alusmäärusest tulenevaid nõudeid – lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) ning EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigid (praegu Brasiilia, USA, Kanada) lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme hindamise tulemused. Nimetatud riigid järgivad EL lennundusohutusalastes õigusaktides sätestatud nõudeid ning seetõttu on põhjendatud ka nendes riikides sooritatud erialakeele oskustaseme hindamise tulemusi. Kehtiva seaduse kohaselt tunnustab Lennuamet kõigi ICAO osalisriikide liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme hindamiste tulemusi. 2018. a juunis toimunud auditi10 tulemusel leidis EASA, et selliselt ei ole tagatud vastavus EL määruses 1178/2011 sätestatud tingimuste keeleoskusmärke saamiseks, mistõttu tunnustatakse edaspidi üksnes EMP riikides ning EASA lepinguriikides sooritatud oskustaseme hindamise tulemusi. Muudatusega tagatakse keeleoskustaseme samaväärsus Euroopas kehtivatele nõuetele. Lõikes 5 sätestatakse ühtlustatud nõuded EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki11 piloodi lennunduse erialakeele oskustaseme väljaandmisele, taastamisele lähtudes EL määruse nr 2015/340 kehtestatud nõuetest. Lennujuhtidele on EL määruses juba see kord kehtestatud, kuid nimetatud õhusõidukite pilootidele mitte, mistõttu on ühtsuse huvides mõistlik rakendada neid ka pilootidele. Sellega seonduvalt tunnistatakse aegunud sisuga lõiked 6 ja 7 kehtetuks. Eelnõu kohaselt määratakse erialakeele oskusmärke väljaandmisel või taastamisel märke kehtivusaeg keele hindamise sooritamise kalendrikuu viimasest kuupäevast. Aluseks on võetud EL määruse nr 1178/2011 punkt ARA.FCL.215 pädevuste kehtivusaegade määramise kohta. Lõige 8 tunnistatakse kehtetuks. Sisuline regulatsioon on sätestatud EL määruste tasandil (2015/340 punkt ATCO.B.035 alapunktid c ja d, mistõttu ei ole vajalik seda LennS-is dubleerida. Lõike 9 volitusnorm tunnistatakse kehtetuks. Kui kehtivas redaktsioonis on volitusnormi aluseks olev määrus12 kehtestatud LennS § 233 lõike 9, 234 lõike 7 ja 235 lõike 5 alusel, siis eelnõuga tunnistatakse kõnealune määrus kehtetuks ning kehtestatakse uues sõnastuses. Uue määruse volitusnormiks jääb LennS § 234 lõige 7, mille sisu ajakohastatakse. Ülejäänud volitusnormid, sh § 233 lõige 9, tunnistatakse kehtetuks. LennS § 234 muudatuse eesmärgiks on ajakohastada nõudeid erialakeele oskustaseme testijale, sealhulgas täpsustada, et tegemist on inglise erialakeele oskustaseme testijale esitatavate nõuetega. Selleks on vaja täpsustada ka paragrahvi pealkirja. Paragrahvis sätestatakse üldine kord sertifikaadi taotlemiseks, väljaandmiseks või sellest keeldumiseks, kehtivuse peatamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja taastamiseks. Üldised nõuded erialakeele oskustaseme testimisele tulenevad EL määruste nr 1178/2011 osa FCL.055 ja 2015/340 punkti ATCO.B.040, kuid 10 Auditi käigus kontrollis EASA Lennuameti tegevuste ja protseduuride vastavust määruse 1178/2011 nõuetele. 11 Õhusõiduk, mis kasutab vertikaalseks õhkutõusuks ning õhus edasiliikumiseks või õhus püsimiseks kere või tiibade külge kinnitatud või nende sees paiknevaid muutuva geomeetriaga tiivikuid või mootoreid/jõuseadmeid (määruse 1178/2011 mõisted FCL.010). 12 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. oktoobri 2009. a määrus nr 102 „Nõuded lennunduse erialakeele oskustaseme testidele, testimise kord, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise, lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja sertifikaadi vorm ning lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise kord“. riigisiseselt on vaja täpsustada sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusega seotud menetluslikke nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse, kes võib korraldada lennunduse inglise erialakeele oskustaseme teste. Selleks võib olla juriidiline isik, kellele Lennuamet on välja andnud sellekohase sertifikaadi. Lõigetes 2–6 ajakohastatakse sertifikaadi väljaandmisega seotud menetluslikke nõudeid. Sertifikaadi võib välja anda EL määruste nr 1178/2011 osa FCL.055 (pilootide puhul) ja 2015/340 punkti ATCO.B.040 (lennujuhtide puhul) kohaste testide korraldamiseks, kuid testimine on piiratud selle määruse ulatusega, mille alusel sertifikaat välja antud on. Kui testija võib korraldada mõlema määruse kohaseid teste, märgitakse vastavad alused ühele sertifikaadile. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaat on tegevusluba MsüS tähenduses. Vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüSi, võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused, mille kohaselt lõikega 21 sätestatakse erisused MsüS-s sätestatud tähtajast ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi muutmiseks sätestatakse 90 päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui tähtaja jooksul taotlust ei menetleta. Muude paragrahvis nimetatud muudatuste menetluseks on tähtaeg vastavalt MsüSile. Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele. Lõikes 5 on täpsustatud, millistel juhtudel peatab Lennuamet inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks. Vastavad alused on sätestatud EL määruse 1178/2011 osas ARA.FCL.250 ja EL määruse 2015/340 punktis ATCO.AR.D.005. Samuti tehakse seda siis, kui testija esitab ise taotluse sertifikaadi peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 51 kohaselt võib Lennuamet sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui sertifikaadi omanik ei ole järginud sama paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid. Lõikes 52 sätestatakse kehtetuks tunnistatud sertifikaadi Lennuametile tagastamise regulatsioon. Lõikes 6 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sarnaselt muude Lennuameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise regulatsioonile. Lõigetes 7 ja 8 ajakohastatakse volitusnormi sisu ministri määruse kehtestamiseks ning riigilõivu tasumise kohustust lähtudes paragrahvi sätete muudatustest. Riigilõivu suurus on sätestatud RLS §-s 174. LennS § 235 tunnistatakse kehtetuks. Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija (uue sõnastuse kohaselt hindaja) ei tegutse iseseisvalt, vaid oskustaseme testija kui organisatsiooni koosseisus. Kuna testija peab esitama koos taotlusega muuhulgas ka hindajate nimekirja, siis testijale sertifikaadi väljaandmisega kiidab Lennuamet kiidamegi hindajad heaks. Eraldiseisvalt eraisik endale hindaja heakskiitu taotleda ei saa. Kuivõrd tegemist on nõuetega, mis peavad olema täidetud oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise raames, on otstarbekas sätestada need § 234 lõike 7 alusel kehtestatavas määruses, mille uus sõnastus on esitatud kavandis nr 3. LennS § 236 lõikest 3 jäetakse välja viide seaduse §-le 251, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. LennS § 24 lisatakse lõige 21 volitusnormi kehtestamiseks, mille kohaselt kehtestab valdkonna minister täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis või ICAO osalisriigis välja antud loa tunnustamise kohta. Käesoleval ajal on sama teemat reguleeriv majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri” (edaspidi MKM määrus 96) välja antud sama paragrahvi lõike 2 alusel, kuid eelnõu kohaselt kehtestatakse ministri määruse andmiseks täpsem alus. LennS § 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse tingib koolitusorganisatsioonide osa reguleerimine §-s 2410, riigilõivu osa täpsemalt nimetatud § 2410 lõikes 4. LennS § 241 lõike 3 sõnastust muudetakse. Kuivõrd eelnõuga sõnastatakse EL määruse 2015/340 täisviide LennS § 233 lõikes 1, esitatakse § 241 lõikes 3 see lühendatud kujul. Sisulisi muudatusi ei tehta. LennS täiendatakse §-dega 248–2413, milles sätestatakse kooskõlas EL määrusega 2015/340 lennujuhiõpilase, lennujuhi lubade ja nendega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ja keeleoskusmärgete ning töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärgete kehtivusega seotud nõuded. Nimetatud teemad on osaliselt küll kehtivas LennSi redaktsioonis ning MKM määruses nr 96 reguleeritud, kuid kehtivad sätted vajavad ajakohastamist ning EL õigusega vastavusse viimist. LennS §-s 248 sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamisega seotud regulatsioon. Lõigetes 1–3 sätestatakse lennujuhiõpilase ja lennujuhi lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise alused. Lennujuhiõpilase luba saab taotleda isik, kes on lõpetanud tunnustatud algkoolituse pädevus- ja vajaduse korral oskusmärke saamiseks. Lennujuhiõpilase luba annab õiguse osutada lennujuhtimisteenuseid väljaõppejuhendaja järelevalve all vastavalt loa pädevus- ja oskusmärkele. Lennujuhi luba annab selle omanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenuseid vastavalt loa pädevus- ja oskusmärgetele. Loaga antud õiguste kasutamine sõltub pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivusest. Pädevusmärge on loale kantud või sellega seotud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades loa eritingimused, õigused või piirangud. Pädevusmärge näitab teenuse liiki, mida loa omanik võib osutada. Pädevusmärgeteks on näiteks lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV), lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI), protseduuriline lähenemislennujuhtimine (APP) jne. Oskusmärge on loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Näiteks hõlmab pädevusmärge „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal” (ADI) vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest – lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR), maapealse liikluse juhtimise oskusmärge (GMC), maapealse liikluse seire oskusmärge (GMS), lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärge (AIR), lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärge (RAD). Praegu on lennujuhiõpilase ja lennujuhi lubade ning pädevus- ja oskusmärgete regulatsioon kehtestatud MKM määruses nr 96. Eelnõuga kehtestatakse see seaduse tasandil, lähtudes ELi nõuetest (EL määrus 2015/340 I lisa kohaselt lennujuhiõpilase luba punktis ATCO.B.001, lennujuhi luba punktis ATCO.B.005, pädevusmärked punktis ATCO.B.015, üksuse oskusmärge punktis ATCO.B.020, keeleoskusmärge punktides ATCO.B.030 ja ATCO.B.035). EL määruse 2015/340 nõuded ei laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid osalevad lennuinfoteenuse osutamises Eesti regionaalsetel lennuväljadel ning sisuliselt täidavad seal lennujuhi funktsioone. Seetõttu sätestatakse LennSis ka lennuinformaatori loa ja sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete nõuded, mis põhinevad seni kehtinud nõuetel. Lõikes 4 tuuakse lennuinformaatori mõiste – lennuinformaatori loa omanikul on õigus osutada lennuvälja lennuinfoteenust. See on teenus, mis on ette nähtud mittekontrollitaval lennuväljal ja selle läheduses käitatavatele õhusõidukitele lennuohutuse seisukohast vajaliku info andmiseks. Lennuinfoteenuse osutamisel lähtutakse ICAO ringkirjast 211-AN/128 „Lennuvälja lennuinfoteenistus“ (ICAO Aerodrome Flight Information Service (AFIS) Circular 211-AN/128) ja Eurocontrol’i juhenddokumendist „AFIS Manual“, milles on sätestatud nõuded lennuinformaatori väljaõppele ning pädevuse ulatusele. Lennuvälja lennuinfoteenust osutatakse Eestis praegu Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljadel. Lõikes 5 sätestatakse nõuded lennuinformaatori loa ja pädevus- ning oskusmärgete väljaandmiseks. Arvestades, et lennuinformaator täidab sisuliselt lennujuhi ülesandeid, on nõuded tema terviseseisundi ning keeleoskusele samaväärsed lennujuhi terviseseisundile ning keeleoskusele esitatavate nõuetega. Vastavad nõuded on seni olnud sätestatud MKM määruses nr 96, mis tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 6 sätestatakse nõue lennuinformaatori loa taotlejale töökohakoolituse läbimiseks vähemalt kaheaastase tööpraktika ja kehtiva üksuse oskusmärkega lennuinformaatori või lennujuhi juhendamisel. Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse taotluse läbivaatamise menetlustähtaeg (14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest) ning regulatsioon puuduste kõrvaldamata jätmisel taotluse läbivaatamise menetluse lõpetamise kohta sarnaselt muude LennSi alusel väljaantavate lubade menetluskorrale. LennS §-s 249 sätestatakse lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, lennujuhtide treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärke väljaandmise ning pikendamise ja uuendamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt antakse oskusmärge välja, arvestades EL määruse 2015/340 nõudeid (määruse I lisa punktid ATCO.C.015 ja ATCO.C.020 töökohakoolitaja (On-the-job training instructor – OJTI), ATCO.C.035 treeningseadme instruktori (Synthetic training device instructor – STDI) ning ATCO.C.055 tasemetestija oskusmärke andmise, pikendamise ja uuendamise kohta). Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse taotluse menetlustähtajad ning regulatsioon puuduste kõrvaldamata jätmisel taotluse läbivaatamise menetluse lõpetamise kohta sarnaselt muude LennSi alusel väljaantavate lubade menetluskorrale. Riigilõiv oskusmärgete (lennundusloa kannete) väljaandmise, pikendamise ja uuendamise eest on sätestatud LennS § 23 lõikes 3. LennS §-s 2410 sätestatakse koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemise, väljaandmise ja muutmise regulatsioon. Riigisiseselt on seni sätestatud lennunduspersonali koolitusorganisatsiooniga seotud nõuded MKM määruses nr 96 ning osaliselt teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“, mida tänapäeval on võimalik kohaldada valdkondades, mida EL õigusaktid ei reguleeri. LennSis kasutatav mõiste „Lennunduspersonali koolitusorganisatsioon“ ei vasta EL määruses 1178/2011 kasutatavale terminoloogiale – seal kasutatakse mõistet „koolitusorganisatsioon“. Eelnõuga ühtlustatakse mõistekasutust. Mõiste reguleerib nii lennujuhtide, pilootide kui ka lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioone. Nõuded koolitusorganisatsiooni sertifitseerimisele on sätestatud EL määrustes nr 1178/2011 (pilootide koolitusorganisatsioon), 1321/2014 (lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon) ja 2015/340 (lennujuhtide koolitusorganisatsioon). Koolitusorganisatsiooni sertifikaat on tegevusluba MsüS tähenduses ning vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüSi, võttes arvesse LennS-ist tulenevaid erisusi. Seega tuleb koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni, mistõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused. Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi ning selle käitamistingimuste muutmiseks sätestatakse 90 päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui tähtaja jooksul taotlust ei menetleta. Võrreldes MKM määruse nr 96 regulatsiooniga on menetlustähtaegu muudetud, nt koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ja sertifikaadi muudatuse taotlus tuleb esitada 90 enne kavandatava koolituse algust või planeeritud muudatuste rakendamist varasema kahe kuu asemel. Põhjuseks on sertifikaadi väljaandmise protsessi ühtlustamine teiste Lennuameti sarnaste protsessidega, tagamaks taotluse põhjaliku ja igakülgse menetlemisel sätestatud tähtaegadest kinnipidamise. Muude paragrahvis nimetatud muudatuste menetluseks on tähtaeg vastavalt MsüS-ile. Lõikes 4 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. Riigilõivu suurus on sätestatud RLS §-s 171. LennS §-s 2411 sätestatakse koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ning kehtivuse taastamise kord, mille sisulised alused tulenevad lennunduspersonali koolitust reguleerivatest EL määrustest nr 2015/340 (osa ATCO.OR.B), 1321/2014 ja nr 1178/2011 (punkt ORA.GEN.135). Sertifikaadi piiramist on detailsemalt selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia). LennS §-s 2412 sätestatakse koolitustegevuse deklareerimise regulatsioon. EL määruse 1178/2011 (punkt DTO.GEN.110) kohaselt saab teatud koolitusi (eelkõige lihtsamaid erapiloodikoolitusi) teha koolitaja, kes on oma tegevuse üksnes deklareerinud, mitte läbinud tervet mahukat sertifitseerimisprotsessi. Sarnaselt on praktikas ka teatud lennutegevuse liikide deklarareerimiskohustus juba reguleeritud, näiteks kehtiva LennS § 441 kohase lennutegevuse deklareerimine. Lõikes 1 sätestatakse, et koolitusorganisatsiooni deklaratsiooni esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena, sarnaselt deklareeritud lennutegevusega (LennS § 441). Lõikes 2 sätestatakse tähtaeg, milliseks tuleb isikul Lennuametile esitada EL määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DOT.GEN.270 kohased siseläbivaatuse aruanne ja tegevusaruanne, mis on koostatud eelmise kalendriaasta kohta. Lõikega 3 sätestatakse, et EL määruse nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel kaotab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel kindlaks määratud koolitust. See toimub juhul, kui: - koolitusorganisatsioon teatab pädevale asutusele (Lennuametile) deklaratsiooniga hõlmatud koolituskursuste peatamisest; - koolitusorganisatsioon ei ole rohkem kui 36 kuud järjest koolitusi korraldanud. LennS § 2413 lisatakse uue paragrahvina ning selles sätestatakse Euroopa Liidu liikmesriigis või ICAO osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa tunnustamise ja asendamise alused. Vastavalt EL määrusele 2015/340 peavad kõik liikmesriigid tunnustama teises liikmesriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba eeldusel, et see on välja antud nimetatud määruse kohaselt. Sisuliselt ei ole tegemist uue regulatsiooniga – see on hetkel kehtestatud MKM määruses nr 96. Regulatsioon peab olema sätestatud siiski seaduse tasandil. Lõikes 1 nähakse ette alused, millistel juhtudel Lennuamet tunnustab ja asendab EL liikmesriigis väljaantud luba lähtudes EL määruse 2015/340 nõuetest. Lõike 2 kohaselt võib Lennuamet tunnustada ICAO osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba, pädevusmärkeid ning nendega seotud tõendeid ja tunnistusi, kui taotleja teadmised, oskused, pädevus ja kogemused vastavad EL määruses nr 2015/340 sätestatud lennujuhiõpilase või lennujuhi teadmiste, oskuste, pädevuste ja kogemuste nõuetele. Sarnaselt EL liikmesriigis välja antud loa menetlusega tunnustab Lennuamet ICAO osalisriigis välja antud luba ja asendab selle EL määruse 2015/340 kohase loaga. Menetluste erinevus seisneb selles, et ICAO osalisriigi loa puhul kontrollib Lennuamet isiku kvalifikatsiooni sisuliselt. Sellega tagatakse lennujuhtide sarnane kohtlemine ning menetlus lihtsustab ka Lennuameti tööd. Lõike 3 kohaselt peab Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks esitama Lennuametile taotluse, mis vastab LennS § 24 lõike 2 (pärast eelnõu jõustumist lõike 21) volitusnormi alusel kehtestatud nõuetele. Taotlusele tuleb muuhulgas lisada järgmised dokumendid: 1. EL määruse 2015/340 kohane lennujuhi või lennujuhiõpilase luba; 2. EL määruse 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend; 3. C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja EL määruse 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid; raadioside oskust tõendav dokument. Lõikes 4 sätestatakse ICAO osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase või lennujuhi loa tunnustamise nõudena Eestis sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus koos hinnanguga taotleja teadmiste ja oksuste kohta. See on vajalik, et hinnata taotleja teadmiste ja oskuste vastavust EL määruse 2015/340 nõuetele. Lõigetes 5–8 sätestatakse taotluse menetlusega seonduvad sätted ning regulatsioon puuduste kõrvaldamata jätmisel taotluse läbivaatamise menetluse lõpetamise kohta sarnaselt muude LennSi alusel väljaantavate lubade menetluskorrale. Lõiked 5 ja 6 reguleerivad ICAO osalisriigi loa tunnustamise menetlust. Kui ilmneb, et taotleja ei vasta EL määruse 2015/340 nõuetele, võib Lennuamet seada taotlejale täiendavad tingimused määruse kohaste koolituste läbimiseks ja eksamite sooritamiseks. Lennuamet edastab tingimused taotlejale ametikirja teel. Lõiked 7 ja 8 reguleerivad Lennuameti otsuse tegemist nii ICAO osalisriigi kui ka EL liikmesriigi loa puhul. Otsus loa tunnustamise ja asendamise kohta tehakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Kui taotluses on puudusi ja neid ei kõrvaldata, keeldub Lennuamet välisriigi loa tunnustamisest. LennS § 25 pealkirja muudetakse nii, et paragrahvi pealkiri hõlmab lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kõrval ka nende taastamist, arvestades paragrahvi sisu muudatust. LennS § 23 lg 1 kohaselt on lennundusspetsialistina (õhusõiduki lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhi ja –informaatorina ning lennumeeskonna liikmena) lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või välisriigis välja antud ning Eestis tunnustatud lennundusluba. LennS § 25 lõike 2 sõnastust muudetakse, asendades mõisted „ametkondliku uurimise „ning „uurimise“ sõnadega „järelevalve või väärteomenetluse“ ning „menetluse“. Kehtiv sõnastus ei ole üheselt mõistetav ja praktikas on tekkinud mitmeid küsimusi „ametkondliku uurimise“ sisustamise kohta. Lennuameti pädevuses on nii lennunduslubadega seotud järelevalve- kui väärteomenetlused, mille tulemusena võib peatada lennundusloa kehtivuse või selle kehtetuks tunnistada, seetõttu täpsustatakse selguse huvides sõnastust, et muuta see üheselt arusaadavaks. LennS § 25 täiendatakse lõigetega 4–6. Lõigete 4 ja 5 puhul on tegemist kohustustega, mis on sätestatud kehtivas seaduses (§ 251 lõiked 4 ja 5). Seaduse § 251 tunnistatakse kehtetuks, mistõttu on mõistlik täiendada § 25 lennundusloa kehtivuse peatamist täpsustavate sätetega, samuti loa või sellega antud õiguste taastamise regulatsiooniga. Lõige 4 sätestab, et lennundusloaga antud õiguste peatamise korral tagastab loaomanik loa Lennuametile. Lõige 5 sätestab lennundusloa taastamise regulatsiooni. Kui § 25 lõikes 1 sätestatud õiguste peatamise alused on ära langenud, taastab Lennuamet loaga antud õigused. Lõikega 6 kohaselt tunnistatakse lennundusluba või sellega antud õigused kehtetuks, kui peatatud lennundusluba või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses märgitud tähtaja jooksul. LennS § 251 tunnistatakse kehtetuks. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamist reguleerib § 25 (lennujuhtide puhul täiendavalt ka eriregulatsioon § 252) ning puudub praktiline vajadus kehtestada peatamise kord eraldi paragrahvina. Lõigete 1–3 puhul on tegemist haldusorgani otsuse vormistamise ning teatavaks tegemise kirjeldusega, mis tänapäeval tuleneb haldusmenetluse seadusest ning eraldi ja erisustega reguleerimise vajadus puudub. Nagu eespool selgitatud, lisatakse lõiked 4 ja 5 LennS § 25 regulatsiooni juurde. LennS § 252 sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi, lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused. Lubade või märgete kehtivuse taastamine toimub vastavalt seaduse § 25 üldregulatsioonile. Lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise alused tulenevad EL määruse 2015/340 II lisa punktidest ATCO.AR.D.005(c)(b)(e) ning ATCO.AR.C.010(b). Lennuinformaatori loa ja pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise alused sätestatakse eraldi lõikes 3. Sisuliselt on tegemist samade alustega, mis ka lennujuhtide puhul, kuid EL määrus 2015/340 lennuinformaatoritega seotud küsimusi ei reguleeri, mistõttu on need alused seaduses loetletud. LennS 6. peatüki pealkirja sõnastust muudetakse, viies pealkirja kooskõlla peatüki sisu ning peatükis tehtavate muudatustega, mis on tingitud EL määruse nr 2017/373 jõustumisest ja rakendamisest alates 2020. a jaanuarist. LennS § 341 täiendatakse lõikega 61, millega antakse Lennuametile võimalus kehtestada erandeid lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndi mõõtmete määramisel. Vastavalt EL määruse nr 139/2014 II lisa punktile ADR.AR.C.025 näeb Lennuamet lennuväljale ette üksikasjalikud tehnilised nõuded ehk eritingimused, kui sama määruse punkti ADR.AR.C.020 alapunktis a esitatud ameti väljaantud sertifitseerimistingimused ei ole määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse) Va lisas sätestatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks piisavad või sobivad järgmistel põhjustel: - sertifitseerimistingimusi ei ole võimalik täita lennuvälja asukohaga seonduvate füüsiliste, topograafiliste või muude samalaadsete piirangute tõttu; - lennuvälja planeeringus on uudseid või ebatavalisi elemente või - selliste lennuväljade või muude, samalaadse planeeringuga lennuväljade käitamisel on selgunud, et ohutus ei pruugi olla tagatud. Eritingimused sisaldavad selliseid tehnilisi nõudeid, sealhulgas täitmisele kuuluvaid piiranguid või menetlusi, mida Lennuamet peab määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse) Va lisas sätestatud olulistele nõuetele vastavuse tagamisel vajalikuks. Üheks taoliseks sertifitseerimistingimuseks, mida ei pruugi olla võimalik erinevate piirangute tõttu täita, on lennuvälja kaitsevööndi ulatus. Kuna lennuvälja kaitsevöönd ega selle mõõtmed pole alus- ega rakendusmääruses defineeritud, ei ole praegu õiguslikult selge, kas ja mil määral on Lennuametil võimalik lennuväljale kaitsevööndi mõõtmete määramisel erandit teha – samas on praktikas esinenud olukordi, kus on olemas reaalne vajadus Lennuameti kaalutlusõiguse rakendamiseks kaitsevööndi ulatuse määramisel. Lennuametile kaalutlusõiguse andmine võimaldab lennuväljade arendamist ja loomist paindlikumal viisil eeldusel, et lennuohutuse tase ei vähene. Eelkõige on tegemist põhjendatud juhuga, kui lennuväli teenindatava liikluse iseloomu ja tihedust arvestades ei vaja lennuohutuse tagamiseks määruses sätestatud kaitsevööndi täit ulatust ning kaitsevööndi kehtestatud piirangud seavad lähiümbruse kinnistute omanikele põhjendamatuid piiranguid. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused on sätestatud §-s 352. Erandi tegemist võib taotleda lennuvälja käitaja. Selleks esitab ta Lennuametile riskianalüüsi, mis näitab, mil viisil on erandi rakendamisel tagatud samaväärne lennuohutus. Lennuamet hindab selle alusel, kas erandi tegemine on põhjendatud. LennS § 37 muudetakse. Kehtiv § 37 reguleerib nii aeronavigatsiooniteenuse osutaja kui lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimist. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse ning sätestatakse eraldi paragrahvides (§ 373 ja 374). Eelnõu kohaselt reguleerib § 37 üksnes aeronavigatsiooniseadme sertifikaati. Siinkohal tehakse terminoloogiline täpsustus – praegu on kasutusel mõiste „lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaat“, samas ei ole üheselt mõistetav, kas see hõlmab ka muid seadmeid, mis ei ole otseselt lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmed (nt seire-, meteo- ja salvestusseadmed). Termin „aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi kõiki nimetatud seadmeid, seega suurendab muudatus õigusselgust. Praegusega võrreldes sertifitseeritavad seadmed ei muutu. Lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks, kuna lähtudes eespool kirjutatust, sätestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutamise sertifitseerimist puudutav eelnõu kohaselt eraldi (§ 373 ja 374). Lõiget 4 muudetakse lähtudes eeltoodust. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ja normidele ning lubab seda käitada. Lisaks loetletakse sertifitseerimisele kuuluvad aeronavigatsiooniseadmed. LennS § 37 täiendatakse lõigetega 41–45. Lõike 41 kohaselt sertifitseerib Lennuamet aeronavigatsiooniseadmeid ja annab välja sertifikaate. Lõikega 42 sätestatakse, et Lennuamet teeb otsuse sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise kohta 60 päeva jooksul pärast taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Vastav norm oli seni sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“ (edaspidi MKM määrus nr 66), kuid korrektsem on see kehtestada seaduse tasandil. Lõikega 43 reguleeritakse mis reguleerib aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist, mis on käsitletavad ühtse funktsionaalse objektina. Sel juhul sertifitseeritakse need ühtse seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme sertifikaat. Ka see säte oli varasemalt kehtestatud MKM määrusega nr 66. Lõigetega 44 ja 45 kehtestatakse aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest keeldumise regulatsioon. See oli varasemalt kehtestatud MKM määrusega nr 66, kuid korrektne on see sätestada seaduse tasandil. Regulatsiooni sisu ei muudeta. Lõike 44 kohaselt jäetakse sertifitseerimise taotlus rahuldamata ja keeldutakse sertifikaadi väljaandmisest, kui seade ei vasta kehtestatud nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid. Nõuded seadmele on kehtestatud MKM määruses nr 66 (ning kehtestatakse ka määruse uues sõnastuses). Lõikes 45 on loetletud, millistel juhtudel on võimalik keelduda seadmete sertifitseerimisest ühtse seadmekeskusena. Sel juhul tuleb seadmeid sertifitseerida eraldi. Tegemist on uue nõudega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus ühele sertifikaadile on kantud mitmeid aeronavigatsiooniteenuse osutamise seisukohast olulisi seadmeid ning ühe seadme mittetöötamise korral on vajalik peatada sertifikaadi kehtivus või sertifikaat kehtetuks tunnistada, mille tagajärjel ei ole enam võimalik kasutada ka teisi seadmeid. Eesmärk on tagada jätkusuutlik aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Lõikes 5 muudetakse kehtivat volitusnormi aeronavigatsiooniseadme sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise korra kehtestamiseks. Volitusnormi alusel kehtestatakse uus määrus eespool viidatud MKM määruse nr 66 asemel (määruse kavand on toodud seletuskirja seletuskirja lisas 2). Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna see säte sätestatakse eelnõu kohaselt § 7 lõikes 12. Säte tõstetakse ümber, kuna § 37 reguleerib eelnõu kohaselt ainult aeronavigatsiooniseadme sertifikaadiga seonduvat ning § 7 reguleerib tsiviillennunduse riigisisesest juhtimist. Lõiget 7 muudetakse, et sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus lähtudes paragrahvi muudetud sisust. Riigilõivu suurus on sätestatud RLS §-s 165. Tulenevalt sertifikaadi nime muutmisest tuleb vastav muudatus teha ka RLS-is. LennS § 371 kehtestatakse regulatsioon aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse peatamiseks, taastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Asjaomased sätted on seni olnud kehtestatud MKM määrusega nr 66 (§-d 10 ja 11) ning viiakse üle seadusesse. Regulatsiooni sisu ei muudeta. Lõigetes 1–3 on sätestatud sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise tingimused. Lõike 2 kohaselt teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimuse muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või kehtivuse kaotamisest Lennuametit. Sertifikaadi kehtivuse peatamisel teeb Lennuamet isikule ettekirjutuse – kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastatakse sertifikaadi kehtivus. Lõikes 4 on loetletud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alused. Lõige 5 sätestab sertifikaadi omaniku kohustuse teatada Lennuametile sertifikaadist loobumise korral. Teates tuleb märkida sertifikaadist loobumise kuupäev, seejuures tuleb seda teha vähemalt 15 päeva varem, et Lennuametil ja teistel osapooltel oleks piisavalt aega vajaliku teabe avaldamiseks ja edastamiseks aeronavigatsiooniteenuse kasutajatele ning aeronavigatsiooniteenuse kasutajatel oleks võimalik sisse viia vajalikud muudatused oma protseduuridesse. LennS § 372–373. Seadust täiendatakse kahe uue paragrahviga, milles sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi lahendamisega seotud riigisisene regulatsioon, arvestades EL määrust nr 2017/373. Nõue lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimiseks tuleneb EL määruse 2017/373 lisadest, sertifikaadi vorminõuded tulenevad sama määruse II lisa osast ATM/ANS.AR. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi regulatsioon on hetkel sätestatud §-s 37, kuid vajab kaasajastamist lähtudes EL õigusest. Lennuprotseduuride väljatöötaja tegevus on LennS kehtivas redaktsioonis reguleeritud §-s 574, arvestades ICAO nõudeid, kuid vajab täpsustamist ja EL õigusega vastavusse viimist. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja sertifikaadiga seonduv regulatsioon kehtivas riigisiseses õiguses puudub. Kõigi nimetatud teenuste osutamiseks antakse edaspidi välja ühtne sertifikaat, mis sisaldab andmeid kõigi eelnimetatud osutatavate teenuste kohta. LennS § 372 lõikes 1 sätestatakse, mis on lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat. Nimetatud sertifikaat on Lennuameti välja antav dokument, mis kinnitab sertifikaadi omaniku vastavust EL määruse 2017/373 nõuetele sertifikaadi lisas ettenähtud teenuste osutamiseks. Sertifikaadiga osutatavate teenuste loetelu on sätestatud kõnealuses EL määruses. Lõike 2 kohaselt sertifitseerib sertifikaadiga hõlmatavate teenuste osutajaid Lennuamet. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse sertifikaadi väljaandmisega seonduvad menetluslikud nõuded sarnaselt teiste Lennuameti menetlustega. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadid on tegevusload MsüS tähenduses. Vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüSi, võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb nimetatud sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused, mille kohaselt lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi muutmiseks sätestatakse 90 päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui tähtaja jooksul taotlust ei menetleta. Muude paragrahvis nimetatud muudatuste menetluseks on tähtaeg vastavalt MsüSile. Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele. Lõikega 5 kehtestatakse regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmisest keeldumiseks. See oli varasemalt kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. märtsi 2007. a määruse nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“ (edaspidi MKM määrus nr 13), kuid korrektne on see sätestada seaduse tasandil. Regulatsiooni sisu ei muudeta. Lõikega 6 kehtestatakse volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste ja korra määruse kehtestamiseks. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina hetkel kehtiva MKM määruse nr 13 asemel. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. Lõikes 7 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. LennS §-s 373 sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse taastamisega seonduvad sätted. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud kehtivaid nõudeid sisuliselt ei muudeta, lisandub lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja sertifikaadiga seotud regulatsioon. Muudatusega ühtlustatakse sertifikaatidega seonduvat regulatsiooni sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sertifikaatide kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõudeid. Lõikes 1 sätestatakse sertifikaadi piiramise ja kehtivuse peatamise alused. Sertifikaadi piiramist on detailsemalt selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia). Lõikes 2 sätestatakse sertifikaadi taastamise alused. Sertifikaadi kehtivuse taastamisele eelneb vajadusel Lennuameti poolne kontroll, tegemist on üldise lennundusvaldkonna praktikaga EL tasandil. Lõike 3 kohaselt tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele. Lõikes 4 nähakse ette võimalus sertifikaadist loobumiseks sertifikaadi omaniku initsiatiivil, loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Vastav regulatsioon oli seni sätestatud MKM määruses nr 13. LennS § 42 lõike 2 teist lauset muudetakse. Riigilõivustatud toimingu sõnastust täpsustatakse selliselt, et senise lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu võtmata jätmise asemel ei võeta riigilõivu juhul, kui taotletakse käitamistingimustest õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamist. Samuti ei võeta eelnõu kohaselt riigilõivu lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest. Muudatus on tingitud asjaolust, et õhusõiduki registreerimistunnuse muutmisena käsitletakse ka konkreetse uue õhusõiduki lisamist lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse, kuid selle lisamine eeldab Lennuametile väga mahukat tööd, sest üle tuleb kontrollida nii lennutegevuse käsiraamatu vastavad osad kui konkreetse õhusõiduki ja selle varustuse nõuetele vastavus. Lennuettevõtja kontaktandmete muutumine üldjuhul Lennuametile töömahtu märkimisväärselt ei suurenda. Seega riigilõivu võtmata jätmine on õigustatud konkreetse õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja ettevõtja kontaktandmete muutmise taotlemisel, kus inspektorite töömaht on oluliselt väiksem võrreldes muude lennuettevõtja sertifikaadi muutmise taotluste menetlustega. LennS § 424 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse ning lisatakse võimalus lennuettevõtja sertifikaadi piiramiseks, mis tuleneb EL lennundusohutuse alusmäärusest. Sertifikaadi piiramist on detailsemalt selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia). LennS § 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega, millega täpsustatakse välisriigi õhusõidukite registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitamiseks antava Lennuameti nõusoleku kehtivusaega. Ligikaudu aastases praktikas on tihti tekkinud küsimus, kui pikaks ajaks välisriigi mitte-EASA õhusõidukile nõusolek anda. Enim taotlevad Lennuameti nõusolekut välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki Eestis käitamiseks välisriigi erapiloodid, et suvisel hooajal oma ülikergõhusõidukiga Eestis lennata. Algselt andis Lennuamet nõusoleku kuni kolmeks kuuks, kuid praktikas hakkasid paljud nõusoleku saanud erapiloodid taotlema selle pikendamist. Kui taotluses on esitatud kõik § 4213 lõike 2 kohaselt nõutavad dokumendid ja Lennuamet on veendunud, et taotleja suudab tagada ohutu lennutegevuse, ei ole Lennuametil alust pikendamisest keelduda. Kui kõik nõutud dokumendid on piisavalt kaua kehtivad, on mõistlik anda välja Lennuamet nõusolek kuni pooleks aastaks, mis vähendab ka Lennuameti töömahtu. Nõusoleku andmine pikemaks ajaks ei ole otstarbekas, kuna nt vastutuskindlustuslepingu ning lennukõlblikkuse sertifikaadi kehtivusaeg lõpeb üldjuhul varem. Kui mõne dokumendi kehtivusaeg lõpeb varem, tuleb nõusoleku saamiseks esitada uued dokumendid. LennS § 441 lõiget 2 muudetakse, arvestades menetlustoimingute reaalset järjekorda ning sõnad „Lennutegevust deklareerinud“ asendatakse sõnaga „deklareerimiskohustusega“. Paragrahvis 441 on sätestatud EL määruse nr 965/2012 punkti ORO.DEC.100 riigisisene regulatsioon lennutegevuse deklareerimiseks käitajale, kes tegeleb keerukate mootorõhusõidukite mitteärilise käitamisega või mitteäriliste erilendude käitamisega või äriliste erilendude käitamisega. Erilendudeks on EL määruse nr 965/2012 V lisas (SPA-osas) sätestatud tingimuste täitmist nõudvate lennud (nt sooritusel põhineva navigatsiooniga lennud (PBN), navigatsiooni miinimumnõuete (MNPS) kohased lennud, lennutegevus vähendatud kõrghajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis, lennud halva nähtavusega (LVO), lennud kahe mootoriga lennukiga suurendatud käitamisulatusega lendudeks (ETOPS), ohtlike kaupade vedu, lennud kopterite öönägemissüsteemi (NVIS) abil, kopterilend ripplastiga (HHO) ning kopterite kiirabilennud (HEMS). Eelnõus sätestatud muudatus on tingitud praktikas ilmnenud asjaolust, et käitaja taotleb esmalt eriluba teatud lennutegevuseks ja alles pärast eriloa saamist esitab Lennuametile deklaratsiooni, sest deklaratsioonile tuleb kanda erilubade loendi number, mida käitaja ei saa teada enne, kui talle eriluba antakse, ning seetõttu korrastatakse seaduse sõnastust, kuid sisuliselt riigisisene menetlus ei muutu. Sarnast sõnastust on kasutatud ka LennS §-s 6046. LennS § 468 lõiget 4 muudetakse eesmärgiga ajakohastada reisija õhusõiduki pardale minekul tehtavaid toiminguid. Muudatuse kohaselt kontrollib õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija õhusõiduki pardale minekul reisija pardakaarti. Kehtiva LennS § 468 lg 4 sätestatud nõude kohaselt peab reisija õhusõiduki pardale minekul esitama õhusõiduki käitajale või tema esindajale lisaks pardakaardile ka isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendava dokumendi esitamise nõue õhusõiduki pardale minekul kehtestati riigisiseselt 2008. a eesmärgiga tõendada volitusi lennuvälja piirangualadel liikumiseks ja julgestusnõuete täitmiseks13. Euroopa Liidu õigusaktides lennundusjulgestuse eesmärgil reisija isikut tõendava dokumendi kontrollimise nõuet ei ole kehtestatud14 ja turvalisus õhusõiduki pardal on tagatud erinevate kombineeritud lennundusjulgestusmeetmetega (nt reisija profileerimine, reisija tuvastamine enne tema lennuvälja julgestuspiirangualale lubamist, reisijate ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbeline läbivaatus, ainult identifitseeritud registreeritud pagasi õhusõiduki pardale lubamine jms). Hetkel riigisiseselt kehtiv nõue lennundusjulgestuse tagamisel lisaväärtust ei anna. Julgestusriskid isikut tõendava dokumendi kontrollimise loobumisel väravas ei suurene, kuna lennuvälja julgestuspiiranguale saavad ainult julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud kehtiva pardakaardiga reisijad. Paljud Euroopa lennujaamad (näiteks Praha, München, Frankfurt, Kopenhaagen, Budapest, Stockholm, Amsterdam, Helsingi, Riia, Viin jm) on loobunud Schengeni ala reisijatelt isikut tõendava dokumendi nõudmisest õhusõiduki pardale minekul ning reisija peab lennule minnes väravas esitama vaid pardakaardi. Isikut tõendava dokumendi esitamise nõudest loobumise põhjused on eelkõige majanduslikud, kuid arvestades SARS-CoV-2 viirusepuhangu mõjusid, on varasemast olulisemaks muutunud ka tervisekaitse. Iseteenindusväravate vastu on Eestis huvi tundnud mitmed Euroopa Liidu lennuettevõtjad, samuti võimaldavad iseteenindusväravad suuremat reisijate läbilaskevõimet piiratud ruumi tingimustes. Iseteenindusväravates elektrooniline pardakaardi kontroll välistab inimese poolt põhjustatud eksimuse ning reisijate suur arv ei mõjuta koormust. Arvestades 13 LennS §-s 466 lg 2 (käesoleval ajal § 468) põhjendus lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse 330 SE seletuskirjas, seadus jõustus 22.12.2008. 14 Komisjoni 05.11.2015 rakendusmääruse EL 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed, lisa punkti 1.2.2.2 kohaselt peab juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualale isik esitama ühe järgmistest lubadest: a) kehtiv pardakaart või sellega samaväärne dokument või b) kehtiv meeskonnaliikme tunnistus või c) kehtiv lennujaama läbipääsuluba või d) riigi pädeva asutuse väljastatud kehtiv läbipääsuluba või 3) järelevalveasutuse väljastatud ja riigi pädeva asutuse tunnustatud kehtiv läbipääsuluba. Punkti 5.3.1.1 kohaselt tagab lennuettevõtja pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile. tehnoloogilisi arenguid ja innovatsiooni, liigub ka lennundus järjest enam automatiseeritud süsteemide poole, mis teeb andmevahetuse kiiremaks ja täpsemaks, ning võimaldab efektiivset reisijate õhusõidukile pardaleminekut. Seoses SARS-CoV-2 viiruse puhangu vastaste meetmetega on oluline kaitsta nii reisijate kui ka pardateenindajate tervist, mistõttu iseteenindusväravate kasutuselevõtuga on võimalik tagada piisav vahemaa inimeste vahel, mis vähendab inimestevahelisi kontakte ning võimaldab vähendada viiruselevikut. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on konsulteerinud ka Siseministeeriumiga ning ühisosana on leitud, et tegemist on pigem formaalse kontrolliga ning kavandatav muudatus ei vähenda turvalisust õhusõiduki pardal. Standardtoiminguna õhusõiduki pardale minekul isikut tõendava dokumendi kontrollimisest loobumine ei tähenda siiski, et isikut tõendavat dokumenti väravas edaspidi üldse ei küsita – kui näiteks lennuettevõtja oma standardprotseduuridest lähtudes või Siseministeeriumi allasutused seda sisejulgeoleku kaalutlustel vajalikuks peavad, on isikut tõendavate dokumentide kontrollimine väravas võimalik. LennS § 469 muudetakse lähtudes EL õiguse muudatustest. Arvestades arenguid lennunduses ning vajadust ennetada ohtusid ja riske, on EL määruses sätestatud 2015/1998 taustakontrolli nõudeid 2019. ja 2020. a täiendatud15. Sellest lähtuvalt täpsustatakse ja täiendatakse LennS § 469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL õigusega, võimaldamaks EL taustakontrollipõhimõtete ühetaolist kohaldamist. EL uute nõuete kohaselt eristatakse standardset ja tugevdatud taustakontrolli (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1). Võrreldes varasemalt kehtinud nõudega tuleb kohaldada seniste taustakontrollisubjektide suhtes tugevdatud taustakontrolli (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.1) ning täiendavalt on lisandunud isikute ring, kelle suhtes tuleb kohaldada tugevdatud või standardset taustakontrolli. Tugevdatud või standardse taustakontrolli tegemise valik on liikmesriigil uute, määruse muudatusega lisandunud isikute suhtes, kelleks on väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala lennundusjulgestusalaseid ülesandeid täitvad isikud ning isikud, kes küll otseselt lennundusjulgestusega seotud ülesandeid ei täida, kuid puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või -saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega ehk nn tarneahela isikud (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.2). Seni kehtinud sõnastuse kohaselt on tulnud kohaldada nende isikute suhtes määruses sätestatud 2015/1998 töölevõtmise-eelset kontrolli (pre-employment check). Töölevõtmise-eelse kontrolli kohaldamine lõpetati rakendusmääruse punkti 11.1.2 kohaselt 31. juuliks 2019. a. Varem töölevõtmise-eelsele kontrollile allutatud isikud peavad taustakontrolli läbima hiljemalt 30. juuniks 2020. Standardne taustakontroll tähendab isikusamasuse tuvastamist, karistusandmete, töökogemuse, hariduse ning töö- ja haridustee lünkade kontrollimist vähemalt eelneva viie aasta ulatuses (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.4). Tugevdatud taustakontrolli käigus kontrollitakse lisaks eelnevale ka jälitusteavet ja muud riiklikele pädevatele asutustele kättesaadavat asjakohast teavet, mis nende arvates võib olla vajalik, et hinnata töötaja sobivust selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad tugevdatud taustakontrolli (EL määruse 2015/1998 15 Komisjoni 23.01.2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega ning mida omakorda on muudetud COVID-19 pandeemia tõttu komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu lisa punkt 11.1.3). Kontrollitava isiku suhtes tehtav taustakontroll peab olema pidev või vähemalt korduv: tugevdatud taustakontrolli tuleb teha iga-aastaselt ning standardset taustakontrolli üks kord kolme aasta jooksul (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.7). Eelnõu kohaselt ei hakata Eestis riigisiseselt eristama standardset ja tugevdatud taustakontrolli, vaid kõiki isikuid koheldakse ühetaoliselt. Selleks täiendatakse LennSi, lisades taustakontrollisubjektide loetelusse täiendavad isikute kategooriad, lähtudes EL määruse 2015/1998 lisa punktist 11.1.2. Ühetaoline kohtlemine on tingitud asjaolust, et isikud, kes seni läbisid taustakontrolli, kvalifitseeruvad EL-i muudatuste järgi tugevdatud taustakontrolli meetme alla ning määruse kohaselt on lisanduvate isikute suhtes tehtava taustakontrolli liik liikmesriigi otsustada. Arvestades taustakontrolliga hõlmatud isikute koguarvu (keskmiselt 1750 taustakontrolli aastas), taustakontrollide sarnast sisulist iseloomu, riive ulatust ning asjaolu, et edaspidi lisanduv isikute osakaal on suhteliselt väike (hinnanguliselt 200-300 isikut), on õigusselguse huvides senise ühetaolise siseriikliku jaotusega jätkamine asjakohasem. Lisaks arvestades põhiõiguste riive ulatuse samasust, taustakontrolliga kaasnevat selgitamiskohustust nii riigile kui tööandjale, isikute tööülesannete muutumist ajas, andmete kontrollimise sagedust, esitatavate andmete valdavat kattuvust mõlema kontrolliliigi puhul ning terrorismiohu suurenemist, on mõistlik kohelda kõiki lennunduse taustakontrolli subjekte riigisiseselt ühetaoliselt. Taustakontrolli teostab Kaitsepolitseiamet. Taustakontroll hõlmab EL määruse kohaselt ka isikusamasuse tuvastamist. Arvestades taustakontrolliga hõlmatud isikute koguarvu (2014- 2018. a teostati 8422 taustakontrolli) ning asjaolu, et isikusamasuse tuvastamiseks on vajalik kontrollitava isiku kohalolek, ei ole kõigi isikute puhul selle teostamine Kaitsepolitseiameti poolt mõistlik. Seetõttu tuvastab Kaitsepolitseiamet taustakontrolli käigus isiku esitatud dokumentide põhjal. Seisukoht tugineb sellele, et isikusamasuse tuvastab vähemalt isiku töölevõtmisel tööandja ning lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandmisel ka lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle juures või territooriumil hakkab isik tööülesandeid täitma. Seega kontrollitava isiku isikusamasuse tuvastab töölevõtmisel tööandja ja läbipääsuloa väljaandmise menetluses lennuvälja või kopteriväljaku käitaja. Seisukoha kujundamisel on konsulteeritud ka Euroopa Komisjoniga. Eelnõu kohaselt esitab kontrollitav isik oma isikuandmete ankeedi ühekordselt (seni kehtinud taustakontrollisüsteemi kohaselt on tulnud seda teha perioodiliselt, mille ulatus on sõltunud lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa kehtivuses ajast – kahe kuni viie aasta tagant). Ankeedi ühekordne esitamine lihtsustab asjaajamist isikute ja eelkõige ka läbipääsulube väljaandva lennuvälja või kopteriväljaku käitaja jaoks oluliselt, kuna Kaitsepolitseiametile edastatavate ankeetide koguarv väheneb. Isikul on vaja esitada isikuandmete ankeet uuesti sama valdkonna tööandja vahetumisel või kui on esinenud eelnõu paragrahvis 62 sätestatud olukord, mille tulemusel on Kaitsepolitseiametit teavitatud edaspidisest kontrolli mitte teostamise vajadusest. Seni on esinenud praktikas probleeme kontrollitava isiku isikuandmete ankeedile kantud puudulike andmetega (sageli on nõutavad väljad täitmata või täidetud puudulikult), mistõttu lasub endiselt peamine roll tööandjal isiku teavitamisel taustakontrolli ankeedi täitmise vajadusest. Andmete esitamata jätmisel on paraku keeruline tuvastada, kas isik on jätnud andmed esitama tahtlikult või tähelepanematusest. See raskendab lisaks andmete kontrollimisele ka usaldusväärsuse hindamist. Seetõttu tööandja poolse töötaja teavitamise nõude täitmisel suureneb tööandja kindlustunne töötaja usaldusväärsuses veendumisel, töötaja teadlikkus taustakontrollist ja selle vajadusest ning eeldatavatest tööülesannetest ning ühtlasi väheneb mittenõuetekohaselt täidetud ankeetidega seotud asjaajamine. Kehtiva korra kohaselt esitab isik taustakontrolliks vajaliku isikuandmete ankeedi lennuvälja või kopteriväljaku käitajale, kui taotletakse läbipääsuluba. Lennuettevõtjale esitatakse ankeet, kui taotletakse õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistust. Muudel juhtudel esitatakse ankeet Lennuametile. Täidetud isikuandmete ankeet edastatakse Kaitsepolitseiametile. Eelnõu kohaselt lisandub isikuandmete ankeedi esitamise nõue tööandjale, kui taustakontrolli eeldatavaid tööülesandeid täidetakse väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku territooriumi (nn tarneahela isikutest tööandjate töötajad). Edastatav isikuandmete ankeet võib olla täidetud ja allkirjastatud nii paberkandjal kui digitaalselt (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 6) ning isiku soovi korral võib dokumenti kanda digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme (isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lg 5) välistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu dokumentidele. Sarnaselt kehtivale korrale kontrollib Kaitsepolitseiamet esitatud dokumente ning kasutab vajadusel täiendavaid allikaid isiku usaldusväärsuse hindamiseks taustakontrolli eeldavate ülesannete täitmiseks ning teavitab dokumentide edastajat (lennuvälja või kopteriväljaku käitajat, lennuettevõtjat, tööandjat või Lennuametit) 15 päeva jooksul kontrolli tulemustest iga kontrollitava kohta eraldi. Kontrolli tegemine võib pikeneda 45 päevani, kui kontrolli tegemiseks on vaja esitada järelepärimisi välisriikidele – see jääb ka edaspidi samaks. Eelnõu kohaselt hakkab peale ankeedi esitamist toimuma järjepidev rutiinne kontroll Kaitsepolitseiameti poolt ning kontrollitaval isikul ei ole vaja uuesti selleks dokumente esitada (va seaduses ettenähtud juhtudel). Edaspidise rutiinse korduva kontrolli tulemustest teavitab Kaitsepolitseiamet dokumente edastanud asutust või tööandjat ainult juhul, kui esinevad taustakontrolli läbimist (ja seetõttu lennunduse taustkontrolli eeldavate ülesannete täitmist) välistavad asjaolud või asjaolud, mis eeldavad tööandja või loa väljaandja täiendavat hinnangut isiku sobivusele (LennS § 469 lg 5). Eelnõu kohaselt peab isikuandmete ankeedi edastanud isik või asutus (lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja, tööandja või Lennuamet) teavitamata viivitamata Kaitsepolitseiametit, kui edaspidiseks taustakontrolliks puudub vajadus, näiteks ei antud välja kontrollitava isiku tööülesannete täitmiseks vajalikku dokumenti (lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat või tunnistus) või see tunnistatakse kehtetuks või isik ei täida enam lennundusjulgestusalaseid ülesandeid, mille täitmiseks on vajalik taustakontrolli läbimine. Sellega välistatakse edaspidine taustakontroll Kaitsepolitseiameti poolt ehk põhiõiguste riive nende isikute suhtes, keda edaspidi vaja kontrollida enam ei ole. EL määruse 2015/1998 muudatus jõustus 1. veebruaril 2019. a, hetkel kehtib taustakontrolli uute sätete kohaldamise üleminekuaeg 31. detsembrini 2021. Selleks ajaks peab kogu riigisisene süsteem vastama EL uutele nõuetele16 ning vastav jõustumissäte on ette nähtud ka eelnõu rakendussättega (§ 3). LennS § 469 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 10 muudetakse eesmärgiga täpsustada isikute ringi, kelle suhtes teostab Kaitsepolitseiamet taustakontrolli, et hinnata isiku sobilikkust lennundusalaste tööülesannete täitmiseks. Selleks lisatakse üldisesse loetellu ka lennundusjulgestuskoolitusi läbiviiva instruktori sertifikaadi saamine. LennS § 466 kohaselt on julgestusinstruktori 16 Komisjoni 23.01.2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega, lisa punkti 26 alapunkt 11.1.12, ning mida omakorda on muudetud COVID-19 pandeemia tõttu komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu, artikkel 3. sertifitseerimise eelselt vaja läbida taustakontroll. Muudatusega ühtlustatakse LennSi mõisteid, kasutades taustakontrolli sätetes § 466 julgestusinstruktori sertifitseerimist sätestava paragrahvi sõnastust. Seetõttu muudetakse ka lõike 2 punkti 10, täpsustades senist sõnastust, asendades julgestuskoolitusi läbiviiva instruktori ülesannete täitmise funktsiooni julgestusinstruktori sertifikaadi taotlemise või omamisega. LennS § 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 – 14, laiendades kontrollitavate isikute loetelu EL määruse muudatuses sätestatud isikute võrra. EL lennunduse taustakontrolli regulatsioon on sätestatud EL määruses 2015/1998, mida 2019. a algul täiendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/103 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega. Sellest lähtuvalt tuleb täpsustada ja täiendada LennS § 469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni. Eelnõu kohaselt lisatakse taustakontrollile allutatud isikute loetellu EL määruse 2015/1998 lisa punktis 11.1.2 loetletud isikud, kelle suhtes varasemalt taustakontrolli tegemise kohustus puudus või ei olnud otsesõnu nõutav (eelkõige väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala lennundusjulgestusalaseid ülesandeid täitvad isikud ning isikud, kes küll otseselt lennundusjulgestusega seotud ülesandeid ei täida, kuid puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või -saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega ehk nn tarneahela isikud). LennS § 469 täiendatakse lõikega 21 seonduvalt lõikes 2 tehtava muudatusega. Selle kohaselt on tööandjal kohustus tagada isiku teavitamine taustakontrolli teostamise vajadusest ning ulatusest. Eelnõuga pannakse lennuväljal tegutsevatele ettevõtetele, ametiasutustele kui ka muudele lennundusjulgestusega seotud ülesandeid täitvatele üksustele kohustus teavitada kontrollitavat taustakontrolli teostamise vajadusest ning ulatusest esimesel võimalusel. Lõike eesmärk on tagada, et seaduse § 469 lõikes 2 nimetatud loa taotlemisel või seal nimetatud töökohale asumisel on isik teadlik tema suhtes läbiviidavast taustakontrollist ning seeläbi on ka tööandjal suurem kindlustunne, et taustakontrollist teadlik isik, kes asub taustakontrolli läbimist eeldavaid ülesandeid täitma, taustakontrolli ka läbib. Siinkohal on oluline, et taustakontrollist teavitamine peaks toimuks võimalikult lihtsalt ja esimesel võimalusel. Sellisel juhul on isikul veel enne töösuhte algust võimalik otsustada, kas ta nendel tingimustel üldse soovib asuda ülesannet täitma. Arvestades lennundusnõuete spetsiifikat ning asjaolu, et muudatusega laieneb taustakontrollile allutatud isikute ring, hõlmates mh isikuid, kes ei pruugi endale teadvustada seotust lennunduse ega lennundusjulgestusnõuete täitmisega (nt lennuväljast eemal asuvad kauba- või postikäitlejate töötajad), võib osutuda vajalikuks anda töötajale vajalikku teavet taustakontrolli kohta ka töösuhte kestel. Kuna taustakontrolliga seotud dokumendid edastatakse Kaitsepolitseiametile üldjuhul tööandja või lennuvälja käitaja kui läbipääsuloa väljaandja vahendusel, on teavitamisega võimalik tagada ka esitatavaate andmete ja dokumentide nõuetekohasus, mis on praktikas probleeme põhjustanud. Samas täidab taustakontrolli tegemiseks vajaliku isikuandmete ankeedi siiski kontrollitav isiklikult ning tööandjal ega läbipääsuloa väljaandjal ei ole õigust kontrollida ankeedis esitatud andmete korrektsust ega ammendatavust ilma kontrollitava loata ning kontrollitav võib esitada tööandjale või läbipääsuloa väljaandjale isikuandmete ankeedi ka elektrooniliselt digiallkirjastatuna, lisades soovi korral ka dokumenti digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme, mille LennS § 469 lõikes 8 sätestatud tööandja või läbipääsuloa väljaandja edastab Kaitsepolitseiametile. LennS § 469 lõike 3 punkti 1 muudetakse lähtudes lõikes 1 ja lõike 2 punktis 10 tehtavast muudatusest. Muudatuse kohaselt täiendatakse kontrolli tulemusel dokumentide väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise loetelu ka julgestusinstruktori sertifikaadiga. LennS § 469 lõike 4 punkti 1 täpsustatakse. LennS kehtiva sõnastuse kohaselt ei läbi isik taustakontrolli, kui tema tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku või tsiviillennunduse vastu. Muudatusega välistatakse taustkontrolli edukas läbimine ka juhul, kui isiku varasem tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku või tsiviillennunduse vastu. LennS § 469 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt ei läbi kontrollitav taustakontrolli edukalt, kui ta on kahtlustatav, süüdistatav või karistatud karistusseadustiku § 237-2376 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivis (EL) 2017/541, terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK sätestatud analoogsetes kuritegudes. Muudatus tuleneb EL määruse 2015/1998 lisa punktist 11.0.9, mille kohaselt kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 sätestatud terroriaktidega seotud kuriteod diskvalifitseerivate asjaoludena. Nimetatud direktiiv on Eestis üle võetud karistusseadustikuga. Viide EL direktiivile sätestatakse eesmärgiga välistada välisriigis karistatud isikute taustakontrolli läbimine, kuna nimetatud isikute karistamisel ei ole kohaldatud Eesti Vabariigis kehtivat karistusseadustikku. LennS § 469 lõike 5 punkti 1 muudetakse lähtudes sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 sõnastusest. Direktiivis 2017/541 loetletud terrorismiga seonduvad kuriteod on rakendusmääruse kohaselt välistavad asjaolud, mille tõttu nende suhtes tuleb kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid. Muude kuritegude osas (rakendusmäärus viitab (EL) direktiivile 2016/681 lisale 2, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks võib isiku sobivust töökohale hinnata,) võib isiku tööle võtmist kaaluda. LennS § 469 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8, mille kohaselt võib kontrollitav isik mitte läbida taustakontrolli edukalt, kui ta ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või kinnitust karistuste puudumise kohta. Nimetatu omab eelkõige tähtsust välisriigi kodanike või välisriigis elanud Eesti residentide puhul olukorras, kus Kaitsepolitseiametil ei ole võimalik isiku karistatust kontrollida (näiteks on isik pikalt elanud väliriigis või pärit riigist, kust karistusandmete kättesaamine ei ole võimalik). Andmete esitamine isiku poolt tagab muuhulgas ka taustakontrolli probleemideta menetluse ning protsessi kiiruse. LennS § 469 lõiget 6 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 61 ja 62. EL määruse 2015/1998 lisa punkti 11.1.6 kohaselt püüavad liikmesriigid luua asjakohased ja tõhusad mehhanismid, mille abil tagada teabe vahetamine riiklikul tasandil ja teiste riikidega, et täpsustada ja hinnata taustakontrolli käsitlevat teavet. Selleks, et tagada riigi tasandil asjakohane ning tõhus infovahetus, täpsustatakse lõike 6 sõnastust, kuna arvestades taustakontrolli põhimõtetesse lisanduvaid uuendusi, on mõistlik eristada selgelt kontrollitava esitatud isikuandmete ankeedi alusel tehtavat ja rutiinset korduvat kontrolli ning kontrolli tulemustest lähtuvaid toiminguid. Rakendusmäärusest tulenevalt hakkab Eesti taustakontrolli suhtes kohaldama järjepideva läbivaatamise mehhanismi, millele on viidatud rakendusmääruse punktis 11.1.7 a. Lõike 61 kohaselt kontrollib Kaitsepolitseiamet taustakontrolli läbimist välistavate asjaolude esinemist pidevalt ning kui sellise kontrolli käigus esinevad viidatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet viivitamata kontrollitava isikuandmete ankeedi Kaitsepolitseiametile edastanud asutust või ettevõtet. Lõike 62 kohaselt teavitatakse viivitamata Kaitsepolitseiametit, kui kontrollitava isiku tööülesannete täitmiseks vajalikku dokumenti (lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat või tunnistus) ei anta välja või see tunnistatakse kehtetuks või isik ei täida lennundusjulgestusalaseid ülesandeid, mille täitmiseks on vajalik taustakontrolli läbimine. Sellega välistatakse lõikes 6 sätestatud pideva kontrolli tegemine nende isikute suhtes, kelle suhtes taustakontrolli nõue enam ei kohaldu. LennS § 469 lõike 8 sissejuhatavat lauset muudetakse, jättes välja sõnad „välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul“. Sättega reguleeritakse isikuandmete ankeedi esitamise korda ning muudatus on seotud lõike 6 sisu muutmisega. Senise välistuse jaoks puudub edaspidi vajadus, kuna uue nõudena sätestatakse ankeedi esitamise kohustus üksnes esmasel taotlemisel (vt punkti lõike 6 muudatuse selgitust). LennS § 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 selliselt, et teatud juhtudel esitab kontrollitav isik isikuandmete ankeedi tööandjale, kes edastab ankeedi taustakontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile. Tegemist on eelnõus sätestatud uute taustakontrollisubjektidega, kelle tööülesannete täitmine ei eelda lennuväljal ega kopteriväljakul viibimist ja kellele ei anta välja lennuvälja ega kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ega tunnistust, kuid kes täidavad lennundusjulgestusalaseid tööülesandeid väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala või puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või – saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega. Nimetatud isikute suhtes tuleb teha taustakontrolli eelkõige seoses oma tööandja juures tööülesannete täitmisega, mistõttu oleks ebamugav ja ebapraktiline esitada taotlust teistele lõikes 8 sätestatud kontaktisikutele (lennuvälja või kopteriväljaku käitaja või Lennuamet), samuti on neil sel juhul võimalik konsulteerida andmete esitamisel oma tööandjaga ega saada tekkinud küsimustele vastused. Vastav säte on ette nähtud LennS § 469 lõike 21 muudatusega, mille kohaselt tagavad tööandjad kontrollitavate teavitamise taustakontrolli teostamise vajadusest ja ulatusest. LennS § 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82, mille kohaselt sätestatakse isikuandmete ankeedi esitamise aeg. Seni kehtinud taustakontrolli põhimõtete kohaselt on kontrollitav isik pidanud regulaarselt esitama taustakontrolli tegemiseks uuesti täietud taustakontrolli isikuandmete ankeeti. EL määruse 2015/1998 lisa punkti 11.1.7 kohaselt peab kontrollitava isiku suhtes tehtav tugevdatud taustakontroll olema järjepidev või vähemalt ühe aasta jooksul korduv. Seetõttu esitab eelnõu kohaselt kontrollitav isik ankeedi ühekordselt, st enne esmakordselt LennS § 469 lõikes 2 sätestatud dokumentide saamist või ülesannete täitma asumist. Edaspidine pidev taustakontroll toimub automaatselt Kaitsepolitseiameti poolt. Isikud ei pea edaspidi ankeeti uuesti esitama § 469 lõikes 2 loetletud dokumentide ega sama tööandja juures tööülesannete vahetumisel. Sellega lihtsustub taustakontroll üksikisiku jaoks, samuti väheneb ankeetide edastamisega seonduv haldus- ja töökoormus teiste osapoolte (tööandja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja) jaoks. Lõike 82 kohaselt peab kontrollitav esitama ankeedi uuesti, kui on esinenud eelnõu § 496 lõikes 62 sätestatud olukord (vt ka punkti 10 selgitust), sest Kaitsepolitseiametit on teavitatud konkreetse isiku edaspidise kontrollimise vajaduse puudumisest. LennS § 469 lõike 9 teist lauset muudetakse, täpsustades senist sõnastust isikuandmete ankeedile lisatavate dokumentide kohta. Kui varem võis sõnastusest lugeda välja, et isikuandmete esitamisel välisriigi karistusandmed või ametlik kinnitus karistuste puudumise kohta esitatakse võimaluse korral, siis eelnõu kohaselt on tegemist nõutavate andmetega. Uue nõudena sätestatakse isikut tõendava dokumendi koopia esitamise nõue. Tegemist on oluliste andmetega, mille puudumisel ei ole võimalik taustakontrolli tulemust usaldusväärseks pidada ning ratsionaalset otsust langetada (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.6). Lisaks on antud dokumendid oluliseks hindamaks töö- või haridusega seotud ajalisi lünkasid lähtudes EL määruse 2015/1998 lisa punktist 11.1.3. Eestis alaliselt elavad isikud neid andmeid ega dokumente eraldi esitama ei pea, kuna andmed on taustakontrolli tegemiseks muul viisil kättesaadavad. Kuivõrd on välisriike, mille puhul päringud viibivad või puudub ametite vaheline koostöö, on see nõue eelkõige välisriigi kodanike või Eestis alaliselt mitte elavate isikute kontrollimiseks. Muus osas jääb sätte sisu samaks. LennS § 469 täiendatakse lõikega 91, kohustades taustakontrollile allutatud isikut esitama Kaitsepolitseiameti nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või dokumente taustakontrolli tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Tegemist on uue nõudega eesmärgiga võimaldada kontrolli teostaval asutusel (Kaitsepolitseiametil) küsida täiendavat informatsiooni, kui kontrollitav ei ole esitanud isikuandmete ankeediga kõiki nõutavaid andmeid või dokumente või näiteks ei ole kontrollitava suhtes võimalik järjepideva kontrolli tingimustes välisriigi asutuselt kontrolliks vajalikke andmeid või tagasisidet päringutele saada. Eelnõu kohase järjepideva taustakontrolli kehtestamisel esitab edaspidi isik oma andmed Kaitsepolitseiametile ühekordselt, mistõttu teatud juhtudel ei ole võimalik kontrollitava isiku usaldusväärsuses veenduda (nt välisriigis elanud isikud, kelle päritoluriigist ei ole Kaitsepolitseiametil endal võimalik teavet saada), mistõttu kontrollitava enda poolt esitatavad andmed on üheks oluliseks allikaks hindamaks isiku sobilikkust lennundusalaste tööülesannete täitmiseks. Antud meede annab võimaluse küsida näiteks andmeid karistatuse puudumise kohta mingi perioodi vältel. LennS § 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja“ sõnadega „kontrollitava tööandja“. Muudatus on seotud eelnõu punktis LennS § 469 lõike 8 punktiga 21 täiendamisega, mille kohaselt esitab isik teatud juhtudel isikuandmete ankeedi tööandjale, kes edastab ankeedi taustakontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile. LennS § 469 lõiget 11 muudetakse seoses taustakontrolli üldiste põhimõtete muudatustega – kui seni on kontrollitav isik pidanud perioodiliselt esitama taustakontrolli tegemiseks isikuandmete ankeeti ning Kaitsepolitseiamet on tehtud taustakontrolli kohta iga esitatud ankeedi alusel andnud vastuse, siis edaspidi teavitatakse ankeedi edastajat (lennuvälja ja kopteriväljaku käitajat, lennuettevõtjat või kontrollitava tööandjat üksnes esmakordse kontrolli tulemustest kirjalikult 15 päeva jooksul. Pärast seda toimub järjepidev taustakontroll, kuni isik kuulub LennS § 469 lõikes 2 märgitud tööülesandeid täitvate isikute hulka või omab kehtivat LennS § 469 lõikes 2 märgitud dokumenti. Erakorraline teavitamine (juhul, kui isik ei läbi edukalt taustakontrolli) on reguleeritud eelnõu kohaselt LennS § 469 lõikes 61. LennS § 47 lõikes 57 ja § 48 lõikes 23 asendatakse varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse viited mitte-EASA õhusõiduki määratlemiseks kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse X lisas sätestatud vastavustabelist. Muudatus on seotud varasema EL lennundusohutuse alusmääruse kehtetuks tunnistamise ja uue EL lennundusohutuse alusmääruse kehtestamisega seotud muudatusega. Varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikes 4 (ja sama määruse II lisas) nimetatud õhusõidukid tähendasid mitte-EASA õhusõidukeid ehk õhusõidukeid, millele ei kohaldatud EL lennundusohutuse alusmäärust ja selle rakendusmäärusi. LennS kehtivas redaktsioonis on kasutatud mitte-EASA õhusõiduki tähistamiseks viiteid nii varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikele 4 kui ka määruse II lisale, eelnõuga viited ajakohastatakse ja ühtlustatakse. LennS § 502 lg 1 ja § 503 muudetakse ning seadust täiendatakse peatükiga 83 „Maapealne teenindus lennujaamas“ seoses direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades täieliku ülevõtmisega Eestis. Direktiivi eesmärk on kehtestada ühtsed alused vaba juurdepääsu loomiseks ja toimimiseks maapealse teeninduse teenuste osutamise turul Euroopa Liidu lennujaamades. Seni on maapealse teeninduse teenuste osutamisega seonduvat Eestis reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ peatükis 8 „Maapealne käitlus lennuväljal“, millega oli direktiiv üle võetud osaliselt. Vabariigi Valitsus kiitis 11. veebruaril 2016. a heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu lennunduspaketi kohta.17 Seisukohtade seletuskirja kohaselt toetab Eesti võimaluste otsimist lennujaamateenuste tõhustamiseks. Tõhusad ja konkurentsivõimelised lennujaamateenused, mis hõlmavad muu hulgas maapealset teenindust, on seisukohtade seletuskirja kohaselt väga olulised nii EL-i lennundussektori konkurentsivõime kui ka reisijatele pakutavate teenuste kvaliteedi seisukohalt. Käesolev eelnõu arvestab vajadusega tagada direktiivi ülevõtmisel maapealse teeninduse tõhus toimimine ja kvaliteet. Seni on maapealse teeninduse teenuste osutamisega seonduvat Eestis reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ peatükis 8 „Maapealne käitlus lennuväljal“, mis võttis direktiivi üle osaliselt. Direktiivi erinevate sätete ülevõtmise kohustus on direktiivi kohaselt seatud sõltuvusse erinevate eeltingimuste täitmisest. Omakäitluse vabaduse tagamise osas on direktiivi kohaldamine olnud Eestile kohustuslik alates ajast, mil Tallinna lennujaama aastane vedude maht ületas 1 miljonit reisijat või 25 000 tonni kaupa. Eesti suurima reisijate arvuga ja suurima kaubaveo mahuga lennujaam on Tallinna lennujaam, mida haldab AS Tallinna Lennujaam. AS Tallinna Lennujaam on omakäitluse vabaduse Tallinna lennujaamas taganud. Kuni ajani, mil Eestis ei olnud ühtegi lennujaama, mille aastane vedude maht ületanuks 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, ei olnud direktiivi kohaldamine kohustuslik kolmandatele isikutele osutatavate maapealse teeninduse teenuste osas. Sellele vaatamata on AS Tallinna Lennujaam taganud Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenuste osutamise vabaduse kõigis valdkondades peale pagasikäitluse ja perroonikäitluse, kusjuures perroonikäitluse hulgas on konkurentsile avatud toidu ja jookide transport, õhusõidukile laadimine ja sealt mahalaadimine. Piiratud teenuste valdkonnas on hetkel ainsaks teenusepakkujaks AS-i Tallinna Lennujaam 100% tütarettevõtja AS Tallinn Airport GH. Tallinna lennujaama reisijate arv ületas esimest korda 2 miljoni reisija piiri 2012. a, aga langes 2013. a uuesti alla selle piiri. Alates 2014. a on Tallinna lennujaama reisijate arv olnud püsivalt üle 2 miljoni. Kuna direktiivi teatud nõuete täitmist Tallinna lennujaamas takistavad hetkel infrastruktuurist tulenevad põhjused, andis majandus- ja taristuminister 13. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 direktiivi artikli 9 kohase erandi. Erandi kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust. Erandi kiitis 7. juuni 2017. a otsusega 2017/976 heaks Euroopa Komisjon. Eelnõu koostamise hetkeks ei ole komisjon maapealse teeninduse ohutusega seonduvaid aluspõhimõtteid täpsustanud. Aluspõhimõtete täpsustamiseks delegeeritud õigusakti eelnõu koostamine on tehtud ülesandeks Euroopa Liidu Lennundusohutusametile. Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 22. novembri 2019. a plaani kohaselt esitab amet oma ettepaneku 17 MKM. Eesti seisukohad Euroopa Liidu lennunduspaketi kohta. Dokumendi viit: 2-13/16-00140/008, 17. veebruaril 2020. komisjonile 2021. a lõpuks.18 Vastavalt on eelnõus arvestatud alusmääruse VII lisas sisalduvate aluspõhimõtetega. Eelnõu koostamisel ei ole olnud võimalik arvestada aluspõhimõtteid täpsustava komisjoni delegeeritud õigusaktiga, mis on alles koostamisel. Komisjoni delegeeritud õigusakti jõustumisel vajavad eelnõuga sätestatud nõuded maapealsele teenindusele ülevaatamist, et tagada vastuolude puudumine LennSi ja komisjoni delegeeritud õigusakti vahel Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Saksamaa Liitvabariigis direktiivi 96/67/EÜ ülevõtmiseks kehtestatud õigusakte: lennuliikluse seadus (sks Luftverkehrsgesetz) ja määrus maapealse käitluse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen). Saksamaa on eeskujuks valitud põhjusel, et Saksamaa ei piirdunud direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse, vaid püüdis ennetada ka selle rakendamisel tekkivaid praktilisi probleeme. Nimelt täpsustas Saksamaa direktiivi ülevõtmisel maapealse teeninduse osutajate valimiseks läbiviidava menetluse üksikasju, lennujaama kasutajate komitee töökorraldust ja maapealse teeninduse osutajate suhtes kehtivaid miinimumnõudeid. Saksamaal on direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud õiguslikku regulatsiooni praktikas pikka aega testitud mitmes lennujaamas ja Saksamaa turuosalised on direktiivi kohta andnud palju tagasisidet. Seega on direktiivi ülevõtmisega seonduv probleemistik Saksamaal põhjalikult läbi mõeldud. Euroopa Komisjoni hetkel käimasolevas ELi lennujaamades maapealse teeninduse hindamise protsessis seni turuosaliste poolt antud tagasiside kohaselt ei arva Saksamaa turuosalised, et Saksamaa määruses maapealse teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades sisalduv detailsem maapealse teeninduse regulatsioon oleks ebamõistlik.19 Peamise probleemina on esile toodud küsimus, kas Saksamaa lennujaamades, mis on Tallinna lennujaamast oluliselt suuremad, peaks olema maapealse teeninduse osutajate arv piiratud valdavalt ainult kahele teenuseosutajatele. Lisaks Saksamaale on eelnõu koostamisel tutvutud Lätis, Leedus ja Soomes direktiivi ülevõtmiseks kasutatud lahendustega. Lätis on direktiiv üle võetud valitsuskabineti 17. juuni 2008. a määrusega nr 447. Leedus on direktiiv üle võetud transpordiministri 12. aprilli 2002. a korraldusega nr 3-144. Soomes on direktiiv üle võetud lennundusseaduse muudatustega, mis sisaldavad täpsema regulatsiooni kehtestamiseks volitusnorme Soome transpordi- ja kommunikatsiooniametile Traficom. Lätis, Leedus ja Soomes on direktiivi ülevõtmisel valdavalt piirdutud direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse. Seetõttu ei andnud Läti, Leedu ja Soome õigusaktid võrreldes direktiivi enda tekstiga olulist lisaväärtust. Piirdumist direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse on kritiseeritud muu hulgas Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris valminud raportis.20 Erinevalt Saksamaal ja Eestis seni maapealse teeninduse õiguslikuks reguleerimiseks kasutatud lahendusest lisatakse enamik direktiivi ülevõtmiseks vajalikke sätteid LennSi. Sellise valiku põhjuseks on asjaolu, et mitmed direktiivi sätted seonduvad lennujaama haldaja, maapealse teeninduse osutaja, omakäitleja või kolmandate isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. 18 European Union Aviation Safety Agency. Terms of Reference for rulemaking task (RMT).0728. Development of requirements for groundhandling. https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/ToR%20RMT.0728%20Issue%201.pdf, 17. veebruaril 2020. 19 Maapealne teenindus ELi lennujaamades – hindamine (2010–2018): https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/initiatives/ares-2019-414136_et, 17. veebruaril 2020. 20 Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling Industry.https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_si ngle_pages.pdf, lk 20, 53 ja 57; 17. veebruaril 2020. Vastavalt lisatakse LennSi maapealse teeninduse osutamise vabaduse tagamise põhimõte, selle põhimõtte üldkehtivad erandid ja volitusnormid Vabariigi Valitsusele üksikjuhtudel erandite tegemiseks. Samuti lisatakse LennSi maapealse teeninduse osutajate ja omakäitlejate tegevuse suhtes kehtivad baasnõudmised ja täpsemate nõuete kehtestamise aluseks olevad põhimõtted. Euroopa Komisjonil on hetkel käimas ELi lennujaamades maapealse teeninduse hindamine perioodil 2010-2018.21 Vastav hindamine on alles pooleli ning selle tulemusi ei olnud võimalik eelnõu koostamisel kasutada. Uuemate analüüside puudumisel on eelnõu koostamisel kasutatud Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi, mille kohaselt22 on direktiivi rakendamisel esinenud järgmiseid probleeme: 1. valikumenetluse läbiviimise kord ja valikukriteeriumid on puudustega, sh esineb valikumenetluse läbiviimisel tihti huvide konflikte; 2. turu väiksus ei võimalda tõhusa konkurentsi tekkimist; 3. lennujaama rajatistele ja sisseseadele juurdepääsu tasustamine ei ole läbipaistev; 4. tsentraliseeritud infrastruktuuride kättesaadavuse piiratus ja kasutustasude tase; 5. suurema hinnakonkurentsiga kaasnev negatiivne mõju sotsiaalsetele aspektidele (töötajate kindlustunne, töötunnid), ohutusele ja turvalisusele, töötajate keskmisele kvalifikatsioonile; 6. maapealse teeninduse kvaliteediprobleemid; 7. maapealse teenindusega seotud riskide kindlustamata jätmine; 8. alltöövõtjate suhtes kehtivate nõuete ebaselgus; 9. erinevate liikmesriikide ja lennujaamade rakenduspraktika on väga erinev; 10. direktiivis kasutatud mõistete ebaselgus, sh omakäitlus, tsentraliseeritud infrastruktuur; 11. direktiiv ei reguleeri alltöövõttu, kvaliteedinõudeid, töötingimusi ja töötajate üleandmist, minimaalseid koolitusnõudeid, kindlustuskaitse nõudeid, liikumispiirangutega reisijatele teenuste osutamist, keskkonnakaitset, maapealse teeninduse järjepidevuse tagamisega seonduvat (mis juhtub, kui teenuseosutaja turult lahkub); 12. direktiiv on ebaselge hankelepingu tähtaja, konkursi korraldamise tingimuste, õiglaste valikukriteeriumite, teenuste pakettide moodustamise võimaluste, lennujaama kasutajate komitee rolli ja koosseisu, rajatistele juurdepääsu tasude, raamatupidamise lahususe nõude, ruumipiirangute, järelevalve ja kaebuste esitamise korra osas. Asjaolu, et 2010. a mõjuanalüüsis viidatud probleemid maapealses teeninduses ei ole kuhugi kadunud, nähtub Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris valminud raportist.23 Eelnõus ja selle alusel antavate määruste kavandites on ülal loetletud probleemide ilmnemist Eestis püütud võimaluse korral ennetada, reguleerides ohukohti detailsemalt, kui on otseselt vajalik direktiivi ülevõtmiseks. Näiteks on kavandatud nõuded lennujaama kasutajate komitee 21 Maapealne teenindus ELi lennujaamades – hindamine (2010–2018). https://ec.europa.eu/info/law/better- regulation/initiatives/ares-2019-414136_et, 17. veebruaril 2020. 22 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010. https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling- report.pdf, 28. augustil 2019. 23 Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling Industry. : https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag es.pdf, lk 53-59, 17. veebruaril 2020. töökorraldusele, nõuded teenuste osutajate valimiseks läbiviidavale konkursile ja nõuded maapealse teeninduse osutajale ja omakäitlejale. Valdkonna eest vastutav minister saab volitused: 1. nõuete kehtestamiseks lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele sellistes lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa; 2. LennSis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korra kehtestamiseks; 3. LennSis sätestatud juhtudel maapealsete teenindajate valimiseks korraldatavast konkursist teavitamise korra kehtestamiseks; 4. Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule nõuete kehtestamiseks; 5. asjaolude kehtestamiseks, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsete teenindajate ja omakäitlejate usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa; 6. asjaolude kehtestamiseks, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsete teenindajate ja omakäitlejate piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Direktiivi ülevõtmine ilma LennSi muutmata oleks vastuolus seadusereservatsiooni põhimõttega. Ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine eeldab seadusandja volitust. LennS § 502 lg 1 1 jäetakse välja osa „(edaspidi käesolevas peatükis lennujaam)“. Lennujaama mõistet kasutab LennS läbivalt ja sellele erineva tähenduse andmine erinevates seaduse osades ei ole põhjendatud. Selleks, et LennS peatükk 82 kohalduks ainult äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamale, ei ole vajalik, et mõistel „lennujaam“ oleks peatükis 82 ülejäänud seadusest erinev tähendus. Muudatus on vajalik, et LennS §-des 503 ja 504 defineeritud mõisted oleksid kasutatavad ka eelnõuga LennSi lisatavas peatükis 83. Ilma muudatuseta oleks peatükis 83 vaja uuesti defineerida mõisted „lennujaama haldaja“ ja „lennujaama kasutaja“. EL lennundusohutuse alusmäärus kasutab mõiste „lennujaam“ asemel mõistet „lennuväli“. LennS kasutab mõlemat mõistet. Tulenevalt asjaolust, et direktiiv 96/67/EÜ kasutab mõistet „lennujaam“, on eelnõus maapealse teeninduse teenuste osutamise kontekstis kasutatud mõistet „lennujaam“. LennS mõistete „lennujaam“ ja „lennuväli“ kasutamise korrastamine eeldab kogu seaduse süsteemset analüüsi ja muutmist, mis väljub käesoleva eelnõu raamidest. LennS § 503 muudetakse, et lennujaama haldaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ artikli 2 punktile 2 kui ka direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktile c. Paragrahvile lisatakse lõige 2, mis täpsustab lennujaama haldaja definitsiooni vastavalt direktiivi 96/67/EÜ artikli 3 lõikele 1. Lõige 2 täpsustab, et kui lennujaama juhib või haldab mitu erinevat isikut või organit, siis on LennS tähenduses lennujaama haldajaks iga selline isik või organ. Paragrahvis 503 kasutatud mõiste „lennujaama haldaja“ erineb EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis 14 kasutatud mõistest „lennuvälja käitaja“, sest direktiivides 2009/12/EÜ ja 96/67/EÜ on kasutusel alusmäärusest erinevad mõisted. LennS mõistete „lennujaama haldaja“ ja „lennuvälja käitaja“ kasutamise korrastamine eeldab kogu seaduse süsteemset analüüsi ja muutmist, mis väljub käesoleva eelnõu raamidest. LennS § 504 muudetakse. Paragrahvis sätestatakse nõuded lennujaama kasutajale ja lennujaama kasutajate komiteele. Lõiget 1 muudetakse, et lennujaama kasutaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ artikli 2 punktile 3 kui ka direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktile d. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 ja muudetakse lõiget 2, et täpsustada lennujaama kasutajate õigust osaleda lennujaama haldaja poolt moodustatava lennujaama kasutajate komitee töös, mis vastab direktiivi 96/67/EÜ artiklile 5. Lennujaama kasutajate komitee on täna Tallinna lennujaamas olemas ja toimib, kuid LennS seni vastavat mõistet ei kasutanud. Selle asemel sisaldas lõige 2 lennujaama kasutajatele antud õigust omavahel kokku leppida, et peatükist 82 tulenevat suhtlust lennujaama haldajaga hakatakse korraldama lennujaama kasutajaid esindava organisatsiooni kaudu. Kuna direktiivi 96/67/EÜ artikkel 5 kohustab liikmesriike tagama, et lennujaama kasutajate komitee on loodud, ei ole põhjendatud jätta LennSis lennujaama kasutajaid esindava organisatsiooni moodustamist lahtiseks. Paragrahvi lõige 4 kohustab lennujaama kasutajate komiteed võtma vastu enda töökorralduse reeglid. Tegemist on õiguskindluse huvides kehtestatud kohustusega, mis ei tulene otseselt direktiivist 96/67/EÜ. Töökorralduse reeglite vastuvõtmise kohustus on lisatud, sest Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi24 kohaselt on direktiiv lennujaama kasutajate komitee koosseisu ja hääleõiguste jagunemise osas ebaselge ning huvigruppide arvates vajavad lennujaama kasutajate komitee töökorraldusega seonduvad küsimused täpsustamist. Paragrahvi lõige 5 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama nõudeid lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainsaks selliseks lennujaamaks Tallinna lennujaam. Direktiiv 96/67/EÜ lennujaama kasutajate komitee töökorralduse täpsemat reguleerimist ei nõua. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul eesmärgiga kehtestada direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tegutsevate lennujaama kasutajate komiteede efektiivset toimimist tagavad minimaalsed nõuded komiteede töökorraldusele. Kasutajate komitee töökorralduse täpsustamise vajadusele õigusaktide tasemel on viidatud Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsis.25 LennSi täiendatakse peatükiga 83 „Maapealne teenindus lennujaamas“. LennS § 5014. Paragrahvis 5014 selgitatakse peatüki 83 kohaldamisala. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 vastavad direktiivi 96/67/EÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 3. Lõige 1 selgitab, et kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, siis kohaldatakse LennS peatükki 83 igale lennujaamale eraldi. AS Tallinna Lennujaam haldab lisaks Tallinna lennujaamale ka mitut väiksemat lennujaama. Lõige 1 tagab selle, et peatüki 83 nõuded ei kohaldu AS-i Tallinna Lennujaam poolt hallatavate lennujaamade kogumile, vaid iga lennujaama suhtes eraldi. See tähendab näiteks, et AS Tallinna Lennujaam ei pea üheski teises lennujaamas peale Tallinna lennujaama tagama maapealse teeninduse vabadust, sest ainult Tallinna lennujaamas ületab vedude maht direktiivi kohaldumiseks vajaliku piirmäära. Lõige 2 selgitab, et kui lennujaama haldaja on avaliku võimu kandja valitseva mõju või järelevalve all, on sellel avaliku võimu kandjal oma pädevuse piirides kohustus tagada LennS peatükis 83 sätestatud nõuete täitmine lennujaama haldaja poolt. Hetkel kuuluvad AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad 100% riigile ja AS-i Tallinna Lennujaam tegevus allub Lennuameti järelevalvele. Lõige 2 tähendab, et riigil (eelkõige aktsionäri õiguste teostajal Majandus- ja 24 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010, paras. 4.78-4.82: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision- groundhandling-report.pdf, 28. augustil 2019. 25 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010, par. 4.78-4.82: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision- groundhandling-report.pdf, 28. augustil 2019. Kommunikatsiooniministeeriumil) ja Lennuametil on oma pädevuse piires kohustus tagada, et AS Tallinna Lennujaam täidab LennS peatükis 83 lennujaama haldajale sätestatud nõudeid. LennS § 5015 selgitatakse maapealse teeninduse mõistet, et peatüki 83 lugemisel oleks selge, et maapealset teenindust tuleb mõista samas tähenduses, mis sellel on direktiivis 96/67/EÜ. Paragrahv ei taasesita direktiivi 96/67/EÜ lisa, vaid viitab direktiivi lisale. Direktiivi lisa sisaldab väga pikka teenuste loetelu ja selle kordamine seaduses ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. Direktiivi lisas sisalduv teenuste loetelu ei kattu täies ulatuses EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis 23 esitatud loeteluga. Näiteks puuduvad EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktist 23 direktiivi lisas maapealse teeninduse hulka kuuluvana loetletud õhusõiduki hooldus, maapealne transport ja toitlusteenus. Seetõttu on vajalik täpsustada, et peatükis 83 on maapealse teeninduse mõiste kasutusel direktiivi, mitte alusmääruse tähenduses. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet maapealse teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele ja omakäitlusel. LennS § 5016 defineerib omakäitluse ja omakäitleja mõisted. Lõige 1 defineerib mõiste „omakäitlus“: Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ja ei sõlmi lepingut kolmanda isikuga selliste teenuste osutamiseks. Definitsioon vastab direktiivi artikli 2 punktile f. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet maapealse teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele ja omakäitlusel. Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlusel ja maapealse teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele, sest nende suhtes kehtivad nõuded on erinevad. Lõige 2 defineerib mõiste „omakäitleja“: Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega. Tegemist ei ole otseselt direktiivis kasutatud mõistega, sest direktiiv kasutab kohmakaid väljendeid „omakäitlusega lennujaama kasutaja“ ja „omakäitlust teostav lennujaama kasutaja“. „Omakäitleja“ mõiste on kasutusele võetud eesti keele lausestusreeglite parema järgimise huvides. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele ja omakäitlejatel. Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlejatel ja maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele, sest nende suhtes kehtivad nõuded on erinevad. Lõige 3 täpsustab, et lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui lennujaama kasutajad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud, eelkõige juhul, kui ühele kasutajale kuulub enamusosalus teises kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes kasutajas. Täpsustus vastab direktiivi artikli 2 punktile f. Ühtse lähenemise tagamiseks konkurentsiseadusega on võrreldes direktiivi artikli 2 punktiga f) paragrahvi 5016 lõikesse 3 lisatud viide ainuvalitsevale mõjule. Direktiivi artikli 2 punkt f keskendub ainult enamusosalustele, mis ei pruugi teatud olukordades lepinguliselt võetud kohustuste või põhikirjade tõttu üldse üheks lennujaama kasutajaks lugemiseks alust anda. Direktiivi mõttega on kooskõlas lugeda ettevõtjad üheks lennujaama kasutajaks olukorras, kus nad on omavahel seotud ainuvalitseva mõju kaudu. Viide ainuvalitsevale mõjule laiendab lennujaama kasutajate võimalusi omakäitluseks olukordades, kus lennujaama kasutajal on maapealset teenindust osutava ühingu üle ainuvalitsev mõju ilma enamusosaluseta. Ülaltoodud mõistete defineerimine LennSis on vajalik õigusselguse tagamiseks, sest direktiivis ja EL lennundusohutuse alusmääruses on maapealse teenindusega seonduvaid mõisteid kasutatud erinevas tähenduses. Direktiivi ülevõtmise seisukohalt on oluline rõhutada, et peatükis 83 on mõisteid kasutatud neile direktiivis antud tähenduses. Kui direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalike sätete ja EL lennundusohutuse alusmääruse sätete vahel peaks ilmnema osaline vastuolu, tuleb vastavas osas lähtuda alusmääruse sätetest. LennS § 5017 avab maapealse teenindaja mõiste. Paragrahvis defineeritakse mõiste „maapealne teenindaja“: Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandatele isikutele üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust. Definitsioon vastab direktiivi artikli 2 punktile g, kuid mõistet on lähendatud EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis 23 kasutatud mõistele „maapealne teenindus“. Direktiivi ülevõtmise seisukohalt on oluline teha vahet kohustustel, mis seonduvad omakäitlusega, ja kohustustel, mis seonduvad kolmandatele isikutele maapealse teeninduse osutamisega. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele ja omakäitlejatel. Kuna EL lennundusohutuse alusmääruses on kolmandatele isikutele ja iseendale maapealse teeninduse osutajate ühise nimetajana kasutusel mõiste „maapealse teeninduse teenuse osutaja“, on eelnõus kolmandatele isikutele maapealse teeninduse osutajatele viitamiseks kasutusele võetud mõiste „maapealne teenindaja“. Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlejatel ja maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele, sest nende suhtes kehtivad nõuded on erinevad. Seetõttu on õigusselguse huvides vajalik mõiste „maapealne teenindaja“ defineerimine LennSis. Lõige 2 kehtestab nõude, et kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on paragrahvi 5030 lõike 1 või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava maapealse teeninduse teenuse osutaja otseselt ega kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all: 1) sama lennujaama haldaja; 2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25% reisijaid või kaupa vastava maapealse teeninduse teenuse osutajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas; 3) isik, kelle valitseva mõju all on otseselt või kaudselt punktides 1 või 2 nimetatud isik; 4) isik, kes on otseselt või kaudselt punktides 1 või 2 nimetatud isiku valitseva mõju all. Paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue vastab direktiivi artikli 6 lõikele 3 ja artikli 9 lõike 1 punktile a). Nõue hakkab kehtima alates 2021. aasta 15. maist (vt eelnõu § 3 lg 2, mis reguleerib LennS § 5017 lg 2 jõustumist), sest majandus- ja taristuministri 13. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 antud erandi kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkt b ei nõua erinevalt direktiivi artikli 9 lõike 1 punktist a, et maapealse teeninduse teenuse osutajate arvu piiramisel ühele maapealsele teenindajale kohaldataks direktiivi artikli 6 lõiget 3 (LennS § 5017 lg 2). Seetõttu ei kohaldu paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue juhul, kui piirang on seatud LennS § 5030 lõike 5 alusel (piiramine ühele teenuse osutajale). Kui teenuse osutajate arvu piiramisel ühele määratakse kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil teenust osutada, ei pea see isik vastama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudele. Vastavat asjaolu kinnitab hetkel kuni 15. maini 2021 kehtiv Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud erand, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust ja pagasikäitlust. Kui teenuse osutajate arvu piiramisel ühele ainuõigust omavat isikut kindlaks ei määrata, on lennujaama haldajal endiselt õigus kasutada LennS § 5034 lõikes 5 sätestatud õigust täita ise ainuke teenuse osutaja koht. Lõige 3 täpsustab, et lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud LennS nõuetele vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole leitud. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab direktiivi mõttele. Liikmesriik ja lennujaama haldaja ei saa ühtegi sõltumatut maapealset teenindajat sundida konkreetses lennujaamas oma teenuseid osutama, vaid saavad luua üksnes selleks mõistlikult vajalikud tingimused. Eelkõige on selliseks mõistlikult vajalikuks tingimuseks §-ide 5034 ja 5035 nõuetele vastava konkursi korraldamine maapealse teenindaja leidmiseks. LennS § 5018 kehtestab nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele. Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest. Lõige 1 on kooskõlas direktiivi artikliga 15, mis lubab teenuse osutajale ja lennujaama kasutajale teha kohustuslikuks lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud eeskirjad. Lõige 2 sätestab, et maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud tingimusi, muu hulgas tegevuseeskirja, teenuste osutamise standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi. Tegemist on kohustusega, mis vastab paragrahvi lõikes 1 sätestatud lennujaama haldaja õigusele, viidates lisaks ka direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a sätestatud võimalusele kehtestada maapealsele teenindajale standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi. Lõige 3 täpsustab, et lennujaama haldaja poolt kehtestatud tingimused peavad muu hulgas sätestama: 1. ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustuse maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse ohutuse tagamiseks ning 2. maapealse teenindaja ja omakäitleja kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorra ja ohutuse tagamise kohustuse ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel, lennujaama territooriumil hoidmisel ja kasutamisel ning lennujaama territooriumilt teisaldamisel kohalduvad nõuded. Lõige 3 on kooskõlas direktiivi artikliga 15, mis lubab teenuse osutajale ja lennujaama kasutajale teha kohustuslikuks lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud eeskirjad. Kuna lennujaama ohutuse tagamine on muu hulgas avalikes huvides, on lõikes 3 eraldi esile toodud ohutusega seonduvad maapealsete teenindajate ja omakäitlejate kohustused, mille lennujaama haldaja peab enda poolt kehtestatud tingimustes kindlasti sätestama. Näiteks peaks lennujaama haldaja täpsemalt reguleerima maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustust teha lennujaama haldajaga koostööd LennS § 571 lõike 2 kohase ohutusjuhtimise süsteemi auditi korraldamisel ja auditeerimisaruande koostamisel. Lõige 3 arvestab EL lennundusohutuse alusmääruse VII lisa peatükis 4 sisalduvate maapealse teeninduse teenuse osutajate kohustustega ja VII lisa punktis 2.2 sisalduva lennuvälja käitaja kohustusega koostada lennuvälja käsiraamat. EL lennundusohutuse alusmäärus ei sätesta lennuvälja käsiraamatu kohustuslikke elemente ning alusmäärus kohaldub üksnes alusmääruse artikli 3 punktis 23 loetletud teenustele, mitte kõikidele direktiivis maapealse teeninduse alla kuuluvatele teenustele. Samuti seonduvad EL lennundusohutuse alusmääruses sätestatud maapealse teeninduse teenuse osutajate kohustused üksnes ohutusega. Direktiivi artikkel 15 viitab laiemalt lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikele nõuetele. Eelnevast tulenevalt on vajalik kehtestada nõue, et lennujaama haldaja poolt kehtestatud tingimused reguleeriksid täpsemalt maapealse teeninduse teenuse osutajatel ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustust ja nende poolt kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorda, ohutust ja liikumist lennujaama territooriumil. Lõige 4 sätestab lennujaama haldaja kohustuse konsulteerida enne standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega. Lennujaama kasutajate komiteega konsulteerimise kohustus tuleneb direktiivi artikli 11 lõike 1 punktist a. Tegemist ei ole kohustusega saada standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamiseks lennujaama kasutajate komiteelt nõusolek. Tegemist on kohustusega anda lennujaama kasutajate komiteele võimalus avaldada standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste osas oma arvamust ning teha muudatusettepanekuid. LennS § 5019 sätestab, et maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva teenindamise. Paragrahv on kooskõlas direktiivi artikli 15 viimase lõikega, mille kohaselt võivad liikmesriigid kindlasti nõuda, et maapealsed teenindajad tagaksid teenuste pideva osutamise. Maapealse teeninduse katkematu osutamine lennujaama kasutajatele on lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks hädavajalik. Seetõttu on põhjendatud vastava kohustuse sätestamine LennSis. LennS § 5020 reguleeritakse usaldusväärsusega seonduvad sätted. Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed. Direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega, samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu koostamisel ei ole peetud otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse usaldusväärsuse nõue lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks ja avaliku korra kaitseks lennujaamades hädavajalik. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud nõue, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed. Usaldusväärsuse nõue on LennSi lisatud Saksamaa eeskujul, kus see on samuti kõikide maapealse teeninduse teenuse osutajate suhtes kehtiv nõue ilma kaasneva loakohustuseta. Tegemist ei ole Eesti õigusruumis uue mõistega. Näiteks peab sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrolliv äriühing olema liiklusseaduse § 192 lg 1 p-i 1 kohaselt usaldusväärne. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate suhtes. Lõige 2 selgitab, et usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja ja tema juhtorganite liikmed tagavad, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas kõikide kohalduvate õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust. Lõige 3 volitab valdkonna eest vastutatavat ministrit kehtestama määrusega asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainsaks selliseks lennujaamaks Tallinna lennujaam. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul eesmärgiga kehtestada ühtsed alused direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tegutsevate maapealsete teenindajate ja omakäitlejate usaldusväärsuse hindamiseks. Puudutatud isikul on õigus esitada tõendeid eelduse ümberlükkamiseks. Saksamaa Lennundusföderatsiooni juhenddokumendi26 kohaselt vastab määruses maapealse teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen) sätestatud usaldusväärsuse nõue riigihangetes pakkujate kõrvaldamise alustele, mis kinnitab maapealse teeninduse teenuste osutajatele kehtestatud usaldusväärsuse nõude põhjendatust ja mõistlikkust. Maapealsete teenindajate ja omakäitlejate usaldusvääruse hindamise aluste kehtestamine ministri määrusega tagab vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta usaldusväärsuse mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale. LennS § 5021 sätestab piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohustuse. Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad omama jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate 26 Bundesverband der Deutschen Luftverkehrswirtschaft. Praxishandbuch. Auswahlverfahren nach der Bodenabfertigunsdienstverordnung (BADV), lk 25. https://www.bdl.aero/wp- content/uploads/2019/09/Praxishandbuch_Bodenabfertigung.pdf, 17. veebruaril 2020. nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavaid rahalisi vahendeid. Direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega, samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu koostamisel ei ole peetud otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse teenuse osutaja finantsseisundile minimaalsete nõuete seadmine vajalik, et kontrollida lennujaamas jätkusuutliku tegutsemise võimekust. Piisavad rahalised vahendid on vajalikud lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks. Piisavate rahaliste vahendite tagamise nõue on LennSi lisatud Saksamaa eeskujul, kus see on samuti kõikide maapealse teeninduse teenuse osutajate suhtes kehtiv nõue ilma kaasneva loakohustuseta. Saksamaa Lennundusföderatsiooni juhenddokumendi27 kohaselt on määruses maapealse teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen) sätestatud piisavate rahaliste vahendite nõue mõistlik ja põhjendatud, sarnanedes riigihangetes pakkujate suhtes tavapäraselt kohalduvate nõuetega. Eestis lubavad RHS § 98 lg 1 ja § 100 hankijal samuti kehtestada tingimusi pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile. Arvestades maapealse teeninduse olulisust lennujaama nõuetekohaseks toimimiseks, on piisavate rahaliste vahendite olemasolu nõudmine maapealse teeninduse teenuste osutajatelt põhjendatud ja vajalik. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate suhtes. Lõige 2 volitab valdkonna eest vastutatavat ministrit kehtestama määrusega asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainsaks selliseks lennujaamaks Tallinna lennujaam. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul eesmärgiga kehtestada asjaolud, mille esinemisel direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tuleb eeldada, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud. Puudutatud isikul on õigus esitada tõendeid eelduse ümberlükkamiseks. Piisavate rahaliste vahendite puudumine võib tuleneda ka määruses loetlemata asjaoludest. Piisavate rahaliste vahendite olemasolu hinnatakse sellisel juhul iga üksikjuhtumi asjaolude kogumis. Maapealsetel teenindajatel ja omakäitlejatel piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamise aluste kehtestamine ministri määrusega tagab vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta piisavate rahaliste vahendite mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale. Määruse kavandi kohaselt seotakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamine maksuvõlgade ja oluliste viivitustega maapealse teenindusega seoses tasude maksmisel lennujaama haldajale või kolmandatele isikutele. LennS § 5022 sätestab kindlustuse omamise kohustuse. Lõige 1 sätestab, et maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus. Direktiivi artikli 14 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib liikmesriik kehtestada maapealse teeninduse teenuste osutajatele piisava kindlustuskaitsega seotud nõudeid. Kuigi eelnõu koostamisel ei ole peetud otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse teenuse osutaja kindlustuskaitsele minimaalsete nõuete seadmine vajalik lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks ja lahendab Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsis28 väljatoodud probleemi, et maapealse teenindusega seotud riske ei 27 Bundesverband der Deutschen Luftverkehrswirtschaft. Praxishandbuch. Auswahlverfahren nach der Bodenabfertigunsdienstverordnung (BADV), lk 25: https://www.bdl.aero/wp- content/uploads/2019/09/Praxishandbuch_Bodenabfertigung.pdf, 17. veebruaril 2020. 28 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010, par. 3.15, 4.31-4.32 tabelid 4.1 ja 4.10: kindlustata. Kindlustuse omamise kohustuse sätestas direktiivi ülevõtmisel näiteks Saksamaa. Eestis lubavad RHS § 98 lg 1 ja § 100 lg 1 p 2 hankijal nõuda kutsealase vastutuskindlustuse tõendit või muud asjakohast dokumenti, mis näitab, et pakkujal on hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vajalikud vahendid olemas või tal on võimalus neid saada. Arvestades maapealse teeninduse olulisust lennujaama nõuetekohaseks toimimiseks, on kindlustuskaitse olemasolu nõudmine maapealse teeninduse teenuste osutajatelt põhjendatud ja vajalik. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate suhtes. Lõige 2 täpsustab, et kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise kohustused. Lõige 3 annab lennujaama haldajale õiguse kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad tingimused, muu hulgas minimaalsed nõutavad kindlustussummad kindlustusjuhtumi kohta iga maapealse teeninduse teenuse jaoks. Lennujaama haldaja saab kindlustuse omamise kohustust täpsustavate tingimuste kehtestamisel arvestada konkreetse lennujaama eripäradega. Samas tagab kehtiva kindlustuse olemasolu nõude kehtestamine LennSis selle, et vastava kohustuse täitmise üle saab riiklikku järelevalvet teostada ka Lennuamet ja see ei sõltu täielikult iga lennujaama haldaja suvast. LennS § 5023 sätestab, et maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad oskama oma tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt. Keelenõuded on vajalikud lennujaama tõrgeteta toimimise ja maapealse teeninduse kvaliteedi tagamiseks. Euroopa Komisjoni hetkel käimasoleva ELi lennujaamades maapealse teeninduse hindamise käigus rõhutas keelenõuete sätestamise vajadust näiteks Finnair Oyj29, sest töötajate palkamisel kolmandatest riikidest põhjustab puudulik keeleoskus probleeme maapealse teeninduse efektiivses toimimises ja ohutuse tagamisel. Keeleseadus reguleerib üksnes eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ning ei arvesta lennundussektori eripäradega. KeeleS § 23 lg 5 kohaselt ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid seejuures isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Seega võib tähtajalise lepingu alusel maapealse teeninduse teenuste osutamises osaleda ka isik, kelle suhtes keeleseaduses sätestatud nõuded ühelgi juhul ei kohaldu. Seetõttu on vajalik kehtestada nõue, et maapealse teeninduse teenuste osutajad oskaksid oma tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keelt, sõltumata sellest, kas keeleseaduse nõuded konkreetsele töötajale kohalduvad või mitte. Lisaks on lennujaama haldajale vajalik anda õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaamas töötavate isikute puhul ei ole tingimata vajalik, et iga töötaja oskaks kindlasti eesti keelt, sest enamik Euroopa Liidu lennujaamade töötajatest kasutab igapäevaselt inglise keelt. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ ei nõua paljudelt maapealse teeninduse osutamisel osalevatelt töötajatelt keeleoskust, sest paljud töötajad ei tegele otseselt tarbijate teenindamisega. Samas on maapealne teenindus oluline lüli lennujaama efektiivses toimimises ja ohutuse tagamises. Vastavalt peaks iga maapealse teenindaja ja omakäitleja töötaja oskama https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling- report.pdf, 28. augustil 2019. 29 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019- 414136/feedback/F260278_en?p_id=530792, 18. veebruaril 2020. vähemalt ühte peamistest Eesti lennujaamades kasutusel olevatest keeltest: eesti või inglise keelt. Tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keele oskuse nõude kehtestamine on õigustatud avalikes huvides KeeleS § 2 lg 2 ja § 23 lg 2 tähenduses ega moonuta piiratavate õiguste olemust. Samuti on keelenõude sätestamine mõistlik, vajalik ja proportsionaalne. Nõude eesmärgiks on laiendada maapealse teeninduse teenuste osutajate võimalusi välistööjõu kasutamiseks, sest lennujaama töös osalemiseks ei ole tingimata vajalik osata keeleseaduse kohaselt nõutaval tasemel eesti keelt. Euroopa Liidus asuvate lennujaamade peamiseks töökeeleks on inglise keel. Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajatele minimaalsete keelenõuete kehtestamine on kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 3 lõigu 1 kohaselt on liikmesriigil lubatud kehtestada keeleoskuse tingimusi, mis tulenevad täidetava töökoha laadist. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib keeleoskuse tingimusi kehtestada, kui tingimused ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed ning nende kohaldamise kord ei diskrimineeri teiste liikmesriikide kodanikke (vt nt C-317/14, lõike 24-26). Paragrahvis 5023 esitatud loetelus sisaldub ka inglise keel, mis tagab teiste liikmesriikide kodanike mittediskrimineerimise. Keeleoskuse nõue ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, sest keeleoskus peab olema tasemel, mis on iga konkreetse töötaja tööülesannete täitmiseks vajalik. Vajaliku taseme määramisel on abiks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ §-d 3-5. LennS § 5024 käsitleb alltöövõtjate kasutamist. Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealseks teeninduseks kasutatavatest alltöövõtjatest. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega seotud, kuid otseselt direktiivist mittetuleneva nõudega. Alltöövõtjatest teavitamine on vajalik lennujaama ohutuse ja tõrgeteta toimimise tagamiseks, sest lennujaama haldajal peab olema ülevaade lennujaamas tegutsevatest teenusepakkujatest. Tegemist on minimaalselt maapealse teeninduse osutajaid koormava meetmega ning teavitamiskohustus ei piira alltöövõtjate kasutamist. Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi kohaselt30 oli üheks direktiivi rakendamisel esinenud probleemiks alltöövõtjate suhtes kehtivate nõuete ebaselgus (vt mõjuanalüüsi lõike 4.17 ja 4.18). Seetõttu täpsustatakse LennSis maapealse teeninduse teenuste osutamisel alltöövõtjate kasutamise tingimusi. EL lennundusohutuse alusmäärus alltöövõtjate kasutamisega seonduvat ei reguleeri. Lõige 2 sätestab, et teenuseid, mille osas on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja alltöövõtu korras tellida ainult alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus osutada kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust. Direktiiv lubab liikmesriikidel seada maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvule piiranguid. Mitmetes liikmesriikides on probleemiks see, et piirangutest mööda hiilimiseks kasutatakse alltöövõtjaid, sest direktiivi ülevõtmisel ei ole alltöövõtjate küsimusele tähelepanu pööratud.31 Ka Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsis32 toodi välja vajadus täpsustada, 30 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling- report.pdf, 28. augustil 2019. 31 Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) tagasisidet Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019- 414136/feedback/F260266_et?p_id=530792, 17. veebruaril 2020. 32 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.: kas omakäitlejatel on õigus kasutada alltöövõtjaid (vt mõjuanalüüsi lõiku 4.18). Pärast direktiivi ülevõtmist on oodata vähemalt ühe uue maapealse teenindaja lisandumist, mis tõstab võrreldes senisega alltöövõtjate kasutamisega seonduvaid riske. Intensiivsema konkurentsi tingimustes tõuseb motivatsioon kasutada kulude kärpimiseks alltöövõtjaid, mis tingib vajaduse alltöövõtjate kasutamise tingimusi täpsustada. Seetõttu täpsustatakse LennSis omakäitluse korral alltöövõtjate kasutamise tingimusi. Üldreegliks on, et alltöövõtjaid võib kasutada. Erandiks on olukord, kus lennujaamas on omakäitlejate arvu piiratud. Sellisel juhul võib alltöövõtjatena kasutada üksnes isikuid, kellel on samas lennujaamas õigus osutada kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust. LennS § 5025 käsitleb võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamist. Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja kohustuvad lennujaama haldaja poolt kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse nõudeid ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või tegevusetus mõjutab lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust. Tegemist ei ole otseselt direktiivist tuleneva nõudega. Küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine on vajalik lennujaama ohutuse ja tõrgeteta toimimise tagamiseks. EL lennundusohutuse alusmäärus nõuab üksnes seda, et maapealse teeninduse teenuste osutajal peab olema juhtimissüsteem, mis tagab ohutusriskide juhtimise. EL lennundusohutuse alusmäärusest ei tulene maapealse teeninduse teenuse osutajale iseseisvat küberturvalisuse tagamise kohustust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja selle ülevõtmiseks vastu võetud küberturvalisuse seadus ei kohaldu maapealse teeninduse osutajatele. Samas ei ole lennuvälja käitajal võimalik lennujaama küberturvalisust tagada ilma, et küberturvalisuse tagamisel osaleksid ka lennujaamas tegutsevad maapealse teeninduse osutajad. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1583, millega muudetakse EL määrust 2015/1998 küberkaitsemeetmete osas, ei ole eelnõu koostamise hetkel veel kohaldatav (kohaldamistähtaeg on 31. detsembril 2021. a lähtudes COVID-19 pandeemia tõttu täiendavast määruse muudatusest33). Samas ei sisalda ka see määrus küberturvalisusega seotud kohustusi maapealse teeninduse osutajatele, vaid üksnes lennujaama käitajatele, lennuettevõtjatele ja riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis määratletud üksustele. Erinevate maapealsete teenindajate ja omakäitlejate kokkupuuted võrgu- ja infosüsteemidega võivad olla väga erineva ulatusega, mistõttu on küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine nõutav üksnes ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või tegevusetus mõjutab lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust. Lõige 2 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja kohustuvad tegema lennujaama haldajaga koostööd LennS §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel. Tegemist on kohustusega, mis vastab lennujaama haldaja §-st 591 tulenevale kohustusele tagada teenuse osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisus. LennS tasandil kehtestatud koostöökohustus ennetab võimalikke vaidlusi selle üle, kas lennuvälja käitajal on oma §-st 591 tulenevate kohustuste täitmiseks õigus nõuda, et maapealse teeninduse teenuste osutajad teeksid lennujaama käitajaga võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks koostööd. LennS § 5026 käsitleb teabe andmise kohustust. https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling- report.pdf, 28. augustil 2019. 33 Komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärus (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu Lõige 1 sätestab, et maapealsed teenindajad ja omakäitlejad kohustuvad lennujaama haldajale andma maapealse teenindusega seonduvat informatsiooni ulatuses, milles lennujaama haldajal on lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik koguda informatsiooni maapealsetelt teenindajatelt ja omakäitlejatelt. Teabe andmise kohustus on vajalik, et lennujaama haldajal oleks õiguslik alus nõuda lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalikku infot. Tallinna lennujaama haldajal on praktikas olnud probleeme maapealsetelt teenindajatelt lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalike andmete saamisega. Seda eriti pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), jõustumist. Seetõttu on vajalik LennSi sõnaselge teabe andmise kohustuse lisamine juhtudeks, kus lennujaama haldajal on lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik koguda informatsiooni maapealse teeninduse teenuste osutajatelt ja omakäitlejatelt. Tallinna lennujaama kogemus näitab, et lennujaama haldaja enda poolt kehtestatud kohustus anda lennujaama haldajale vajalikku infot ei ole mõne maapealse teeninduse teenuste osutaja jaoks piisav õiguslik alus. Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid liidestuksid § 5026 lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses lennujaama haldaja poolt kasutatavate infosüsteemidega, millele lennujaama haldaja on loonud üldise liidestumise valmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Arvestades maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvukust, võib lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks olla vajalik, et infovahetus toimuks ühtses formaadis lennujaama haldaja poolt kasutatavate infosüsteemide vahendusel. Infosüsteemide liidestumine on muu hulgas väga oluline A-CDM (airport collaborative decision-making) kontseptsiooni toimimiseks, mis tagab lennujaama tööprotsesside efektiivsuse. A-CDM kontseptsiooni keskseks osaks on lennujaama ühistöise otsustusprotsessi infovahetusplatvorm (Airport CDM Information Sharing Platform, ACISP), mille toimimiseks on vajalik ka maapealse teeninduse osutajate osalemine.34 Otstarbekas on jätta konkreetse maapealse teeninduse osutaja infosüsteemide liidestumisega seotud kulud maapealse teenindaja või omakäitleja kanda, sest liidestumisega seotud kulud sõltuvad oluliselt maapealse teenindaja või omakäitleja kasutuses olevast infosüsteemist. Kui liidestumisega seonduvate kulude jagunemine vajaks iga kord eraldi kokkulepet, oleks maapealse teeninduse osutajatel võimalik lõikes 1 sätestatud kohustust mitte täita kuni lennujaama haldaja nõustub kandma kõik liidestumisega seotud kulud. Juhul, kui liidestumisega seotud kulud jääksid lennujaama haldaja kanda, kuigi kulu suurus sõltub eelkõige igast konkreetsest maapealse teeninduse osutajast, tõstaks see põhjendamatult infosüsteemi kasutamisega seotud tasusid. Tegemist ei ole imperatiivse sättega ja pooltel on alati võimalik kokku leppida kulude teistsuguses jagamises. LennS § 5027 kehtestab nõuetele vastavuse kontrollimise sätted. Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealsete teenindajate ja omakäitlejate vastavust LennSis ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Direktiivi ülevõtmine suurendab oodatavalt maapealsete teenindajate arvu Tallinna lennujaamas ja lennujaama haldajaga mitteseotud kolmandate isikute poolt osutatavate maapealse teeninduse teenuste mahtu. Vastavalt suurenevad lennujaama haldaja otsesele kontrollile mittealluvad riskid, mis mõjutavad lennujaama efektiivset toimimist ja ohutust. 34 Airport Collaborative Decision-Making (A-CDM) Implementation Manual, lk XX.: https://www.eurocontrol.int/publication/airport-collaborative-decision-making-cdm-implementation-manual, 18. veebruaril 2020. Lennujaama haldajale on seetõttu vajalik anda õigus kontrollida maapealsete teenindajate ja omakäitlejate vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastava õiguse andmine LennSis on vajalik, et selle õiguse olemasolu ei sõltuks sellest, kas lennujaama haldaja lepib sellises õiguses maapealse teeninduse osutajatega ise kokku või mitte. Lennujaama tõrgeteta toimimine on avalikes huvides. Lisaks riikliku järelevalve teostamisele on otstarbekas, et maapealse teeninduse osutaja õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimise õigus on ka selle lennujaama haldajal, kus maapealse teeninduse osutaja tegutseb. Paragrahv viitab üksnes LennSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisele. Seega ei mõjuta paragrahv EL lennundusohutuse alusmäärusest või teistest Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest tulenevate nõuete kontrollimist. Lõige 2 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad tagama lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele. Paragrahvi lõige 2 on vajalik, et lennujaama haldajal oleks ka praktiliselt võimalik paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrolli teostamise õigust kasutada, nt kontrollida, kas maapealse teenindaja poolt esitatud andmed alltöövõtjate kasutamise kohta vastavad tegelikkusele. LennS § 5028 seab normid maapealset teenindust reguleeriva lepinguga seonduvalt. Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja sõlmib iga maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamist ning maapealse teeninduse teenuste osutamist reguleeriva lepingu. EL lennundusohutuse alusmäärus nõuab lennujaama haldajalt maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu sõlmimist üksnes alusmääruses sätestatud oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks. Kuna leping tuleb igal juhul sõlmida, on õigusselguse huvides otstarbekas täpsustada, et sõlmitav leping peab lisaks EL lennundusohutuse alusmääruse reguleerimisalas olevatele ohutusküsimustele katma ka direktiivi seisukohalt reguleerimist vajavaid küsimusi: lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamist (direktiivi artikkel 16) ning lennujaama haldaja ja maapealse teeninduse osutaja õigusi ja kohustusi direktiivi kohaldamisel. Direktiivi artikli 16 ingliskeelses versioonis kasutatud mõiste „installations“ ja eestikeelses versioonis kasutatud mõiste „rajatised ja sisseseade“ asemel on eelnõus viidatud laiemalt lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele. EL lennundusohutuse alusmääruses on mõiste „installations“ tõlgitud „rajatiseks“, millel on Eestis EhS § 3 lg 2 kohaselt väga kitsas tähendus: „Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone“. Direktiivi artiklis 16 on rajatiste ja sisseseade all kindlasti silmas peetud ka hooneid ja lennujaama maa-ala. Viitamine lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasjadele tagab selle, et paragrahv katab kõike, mida direktiivi artiklis 16 oli silmas peetud. Lõige 2 sätestab, et juhul, kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste jätkuv osutamine. Direktiivi ülevõtmine suurendab oodatavalt maapealsete teenindajate arvu Tallinna lennujaamas ja lennujaama haldajaga mitteseotud kolmandate isikute poolt osutatavate maapealse teeninduse teenuste mahtu. Vastavalt suurenevad lennujaama haldaja otsesele kontrollile mittealluvad riskid, mis mõjutavad lennujaama efektiivset toimimist ja ohutust. Hetkel on Tallinna lennujaamas pagasi- ja perroonikäitlust osutav ainus isik lennujaama haldaja valitseva mõju all. Seega on lennujaama haldajal võimalik tagada pagasi- ja perroonikäitluse järjepidev osutamine kõikidele lennujaama kasutajatele. Uue teenusepakkuja lisandumisel suureneb oluliselt risk, et lennujaama haldaja ei suuda tagada kõikidele lennujaama kasutajatele pagasi- ja perroonikäitluse teenuste osutamist, kui sõltumatu teenusepakkuja lennujaama kasutajatega sõlmitud lepinguid ei täida. Selle riski maandamiseks on vajalik anda lennujaama haldajale õigus kasutada lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume. Vastasel korral ei ole lennujaama haldajal lennujaama kasutajate ootamatuks teenindamiseks vajalikke ressursse. Lennujaama haldaja vastav õigus on vajalik maapealse teeninduse pideva osutamise tagamiseks sätestada LennSis. Vastasel korral sõltub lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks vajaliku küsimuse reguleerimine lennujaama haldaja suvast. Nimetatud õigust on ettenähtavalt vajalik kasutada üksnes olukordades, kus lennujaama kasutajale ei saa teenuseid osutada mõni teine lennujaamas tegutsev maapealne teenindaja. Lõige 3 sätestab, et lennujaama haldaja maksab § 5028 lõikes 2 sätestatud juhul maapealsele teenindajale mõistlikku kasutustasu, mis ei ületa lõike 2 kohaselt teenindatavate lennujaama kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama perioodi eest enne rikkumise toimumist maksmisele kuulunud tasu. Juhul, kui lennujaama haldajal oleks õigus kasutada teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume tasuta, oleks tegemist maapealse teenindaja põhiõiguste intensiivse riivega. Seetõttu peab lennujaama haldaja maksma mõistlikku kasutustasu. Kuna LennS § 5028 lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamine ei tohiks viia maapealse teenindaja rikastumiseni, ei saa mõistlik kasutustasu olla suurem kui lõike 2 kohaselt teenindatavate lennujaama kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama perioodi eest enne rikkumise toimumist maksmisele kuulunud tasu. Kasutustasu mõistlik suurus sõltub muu hulgas oluliselt sellest, millist osa maapealse teenindaja ressurssidest lennujaama haldaja lennujaama kasutajate teenindamiseks kasutab. LennS § 5029 kajastatakse maapealsele teenindusele juurdepääsu põhimõtted. Lõige 1 sätestab lennujaama haldaja üldise kohustuse tagada lennujaamas maapealse teeninduse vabadus, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 1, artikli 6 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1. Direktiivi preambuli punkti 4 kohaselt on maapealsed teenused õhutranspordi nõuetekohase toimimise seisukohalt olulise tähtsusega ja punkti 9 kohaselt on vaba juurdepääs maapealse teeninduse teenuse osutamise turule kooskõlas ühenduse lennujaamade tõhusa toimimise põhimõttega. Lõige 2 täpsustab, et lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse teenuste osutamise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht ei ületa 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 2. Lennujaama haldaja jaoks tähendab maapealse teeninduse vabaduse tagamise kohustus ettevõtlusvabaduse piirangut. Seetõttu on põhjendatud kehtestada vastav kohustus üksnes selliste lennujaamade haldajatele, mille osas on see direktiivi kohaselt nõutav. Seejuures on arvestatud ka asjaoluga, et Euroopa Komisjon tegi 2011. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku35 vastavat nõuet veelgi kitsendada, tehes teenuste osutamise vabaduse tagamise kohustuslikuks üksnes lennujaamades, kus reisijate arv või kaubamahud on olnud üle selle piirmäära vähemalt viimase kolme aasta jooksul. Lõige 3 täpsustab, et lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust pagasikäitlusel, perroonikäitlusel, kütuse- ja õlikäitlusel ning kauba ja posti füüsilisel käitlusel lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui 1 miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõike 1 punktile b. Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab lennujaama haldajal nimetatud teenuste osas omakäitlejate arvu piirata vähem kui kahele omakäitlejale, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui 2 miljonit reisijat. Seega kitsendab paragrahvi 5029 lõige 3 lennujaama haldaja õigust omakäitlejate arvu piirata. Tegemist on lennujaama haldaja ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse piiranguga, mis on vajalik direktiivist liikmesriigile tulenevate kohustuste täitmiseks. 35 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the council on groundhandling services at Union airports and repealing Council Directive 96/67/EC. 2011/0397 (COD). Lõige 4 täpsustab, et kui lennujaam saavutab kas sama paragrahvi lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea tagama maapealse teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste liikide suhtes, mis on ette nähtud eranditult ainult reisijatele. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 3. LennS § 5030 sätestatakse maapealsele teenindusele juurdepääsu piiramise põhimõtted. Lõige 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega piirangud maapealsete teenindajate arvule, kellel on lubatud osutada LennS § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele maapealsele teenindajale. Lõige vastab direktiivi artikli 6 lõikele 2, mis lubab liikmesriigil vastavate teenuste osas piirata isikute arvu, kellel on lubatud teenuseid osutada. Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab sarnaseid piiranguid kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele, et piirangute kehtestamise üle ei otsustaks lennujaama haldaja kui erapoolik turuosaline. Eesti suurima lennujaama, Tallinna lennujaama haldaja on äriühing, mille osalus kuulub 100% riigile ja aktsionäri õiguste teostaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu on erapooletuse tagamiseks vajalik anda volitus Vabariigi Valitsusele, mitte Majandus- ja taristuministrile. Lõige 2 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel on õigus omakäitlusele LennS § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuste osas. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele omakäitlejale. Lõige vastab direktiivi artikli 7 lõikele 2, mis lubab liikmesriigil vastavate teenuste osas piirata isikute arvu, kellel on lubatud omakäitlusega tegeleda. Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab sarnaseid piiranguid kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele samadel põhjustel, mida on selgitatud ülal lõike 1 juures. Lõige 3 sätestab, et § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu piirata, kui ilma piiranguta oleks ohus: 1) lennujaama ohutus; 2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus; 3) lennujaama läbilaskevõime; 4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu; või 5) lennujaama efektiivne toimimine Direktiivi artikli 6 lg 2 ja artikli 7 lg 2 annavad liikmesriikidele piirangute seadmisel vabad käed. Enamik liikmesriike on piirangute seadmise võimalust kasutanud ega ole seejuures piirangute seadmist üldse põhjendanud. Igasuguse kaalumise puudumist, kas piirangu seadmine on konkreetse lennujaama ja maapealse teeninduse teenuse puhul põhjendatud, on turuosalised kritiseerinud.36 Seetõttu on paragrahvi lõikes 3 täpsustatud, milliseid asjaolusid tuleb piirangute seadmisel kaaluda. Olukorras, kus LennS § 5029 kohaselt on üldreegliks maapealse teeninduse vabadus, on selle vabaduse piiramine konkreetses lennujaamas maapealsest teenindusest huvitatud isikute ettevõtlusvabaduse piiramine. Seetõttu on lõikes 3 piiritletud, millistel alustel on piirangute kehtestamine lubatud. 36 Nt Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (A4E) tagasiside Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019- 414136/feedback/F260297_et?p_id=530792, 17. veebruaril 2020. Samuti Saksamaa Lennuettevõtjate Assotsiatsiooni (BDF) tagasiside Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019- 414136/feedback/F260298_et?p_id=530792, 17. veebruaril 2020. Lõige 4 sätestab, et § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste maapealsete teenindajate arvu, mille puhul pakub maapealne teenindaja olulise lisaväärtusega teenust, mille osutamisega ei kaasne piirangu kehtestamisel arvestatud ohte. Euroopa Üldlennunduse Assotsiatsioon (European Business Aviation Association) tõi Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades antud tagasisides välja probleemi, et Frankfurdi lennujaama haldaja ei luba eralennukite teenindajal perroonil eralennukite reisijate transporti, sest Saksamaa õigusaktide kohaselt on Frankfurdi lennujaamas perroonikäitlust osutavate maapealsete teenindajate arv piiratud kahele. Samal ajal on enamik teisi Euroopa Liidus asuvaid lennujaamu tõlgendanud direktiivi nii, et see kohaldub üksnes ärilistele lendudele ja piirangud ei laiene vastavalt eralennukite maapealsele teenindusele. Eralennukite maapealse teeninduse maht on äriliste lendude teenindamise mahust oluliselt väiksem ning tegemist on nišiteenusega.37 Seetõttu on eelnõus täpsustatud, et piirangud ei laiene teenustele, mille osutamisel ei ole piirangu seadmisel arvestatud kaalutlused asjakohased. Säte kitsendab § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatavate piirangute ulatust. Iga maapealse teeninduse teenuse liik, nt pagasikäitlus, ja selle alaliik, nt pagasi ettevalmistus ärasaatmiseks, hõlmab mis tahes vastavat tegevust, sõltumata sellest, kui suures mahus on teenuse osutamiseks vajalik kasutada lennujaama infrastruktuure. Sätte eesmärgiks on välistada piirangu laienemine olulise lisaväärtusega teenustele, mille osutamisega ei kaasne piirangu kehtestamisel arvestatud ohte, nt kui sellise teenuse osutamiseks ei ole vaja lennujaama infrastruktuure kasutada sellises mahus, mida lennujaama haldaja ei saa ruumipuuduse tõttu võimaldada kõikidele soovijatele. Selliste lisaväärtusega teenuste ammendavat loetelu ei ole võimalik piirangute kehtestamisel eranditena esitada. Seetõttu on § 5030 lõikes 4 kehtestatud üldised tunnused, millele vastavad teenused ei kuulu kehtestatud piirangute mõjualasse. Lõige 5 annab Vabariigi Valitsusele õiguse piirata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute arvu ühele maapealsele teenindajale või ühele omakäitlejale või keelata omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse teeninduse suurema arvu isikute poolt. Vabariigi Valitsusel on sellisel juhul õigus korralduses kindlaks määrata isik, kellel on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega. Lõige 5 vastab direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele b ja d. Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000.a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 69 lubab sarnaseid piiranguid kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele samadel põhjustel, mida on selgitatud ülal lõike 1 juures. Eesti on direktiivi artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud võimalust juba korra kasutanud. Majandus- ja taristuminister andis 13.02.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 erandi, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017 kuni 14. maini 2021 õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust. Erandi kiitis 7. juuni 2017 otsusega 2017/976 heaks Euroopa Komisjon. Eelnõu kohaselt on sarnaste erandite andmise õigus tulevikus Vabariigi Valitsusel. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punktide b ja d sõnastusest tuleneb, et piirangu seadmine on võimalik nii, et määratakse kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil teenust osutada või omakäitlusega tegeleda. Vastavat asjaolu kinnitab hetkel kuni 15. maini 2021 kehtiv Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud erand, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust ja pagasikäitlust. Paragrahvi 5030 lõike 5 teine lause 37 Euroopa Eralennunduse Assotsiatsiooni (European Business Aviation Association) tagasiside Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136/feedback/F260289_et?p_id=530792, 17. veebruaril 2020. annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada, kas määrata korralduses kindlaks isik, kellel on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega. Lõige 6 annab Vabariigi Valitsusele õiguse piirata § 5029 lõikes 3 nimetamata maapealse teeninduse teenuste osas isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse teenuste osutamisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse teeninduse vabaduse piiranguteta kohaldamise. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele maapealsele teenindajale. Lõige vastab direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele a ja c. Lõige 7 sätestab, et lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi 1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ eesmärke; 2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõike 2 punktidele i-iii. Lõige 8 täpsustab, et lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse paragrahvi 5030 tähenduses maapealse teeninduse teenuste osutamisel üheks teenuste osutajaks. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab direktiivi mõttele. Täpsustus on vajalik, et tagada lennujaama haldajale võimalus valida, kuidas oma erinevaid tegevusi struktureerida. Näiteks võimaldab see lennujaama haldajal soovi korral luua igale lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja, sattumata seejuures vastuollu konkreetse maapealse teeninduse teenuse liigi osas teenuseosutajate arvule seatud võimalike piirangutega. LennS § 5031 käsitleb maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestust. Lõige 1 sätestab, et paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kestus võib paragrahvi 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6. Lõige 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise eelnevalt nimetatud tähtaja võrra. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6. Lõige 3 sätestab, et paragrahvi 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangute kestust pikendada üks kord. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6. LennS § 5032 käsitleb maapealse vabaduse piiramise korralduse sisu. Lõige 1 sätestab, et paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse teeninduse teenuse liik või liigid, mille suhtes piirang kehtestatakse. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõike 2 punktile a. Lõige 2 sätestab, et korralduses või selle seletuskirjas esitatakse piirangu kehtestamist õigustavad lennujaama ruumi või võimsuse puudused. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja koostatud ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks vajalike meetmete plaan. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 2. LennS § 5033 sätestab suhtlemiskorra Euroopa Komisjoniga, mis puudutab seaduses sätestatud piiranguid. Lõige 1 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister teavitab paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 3. Lõige 2 sätestab, et Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või vähendada nende ulatust lennujaama osale, kus piirangute vajadus on Euroopa Komisjoni hinnangul tõendatud. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 5. LennS § 5034 reguleerib maapealsete teenindajate valikuprotsessi. Lõige 1 sätestab, et kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas § 5030 lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile b. Lõige 2 sätestab, et konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud ühele maapealsele teenindajale ja lennujaama haldaja kasutab § 5034 lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel on ainsana õigus osutada piirangu kehtivuse perioodil teenust. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab direktiivi mõttele. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b sõnastusest tuleneb, et piirangu seadmine on võimalik nii, et määratakse kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil teenust osutada või omakäitlusega tegeleda. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on ainuõigust omava isiku juba kindlaks määranud, ei ole sama õiguse andmiseks mõistlikult võimalik ega vajalik korraldada konkurssi. Juhul, kui Vabariigi Valitsus jätab ainsana teenuse osutamise õigust omava isiku lahtiseks, aga lennujaama haldaja kasutab § 5034 lõikes 5 sätestatud võimalust, ei ole sama õiguse andmiseks samuti mõistlikult võimalik ega vajalik korraldada konkurssi. Lõige 3 sätestab, et konkursi viib läbi: 1) lennujaama haldaja, kui lennujaama haldaja ei osuta ise lennujaamas samu maapealse teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajaga ega oma osalust samas lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajas; 2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus. Paragrahvi lõige 3 vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile c. Sõltumatuks pädevaks asutuseks on valitud Riigi Tugiteenuste Keskus. Lõige 4 sätestab, et lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile c. Lõige 5 sätestab, et kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas § 5030 lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, võib lennujaama haldaja: 1) ise osutada maapealse teeninduse teenuseid, läbimata paragrahvis 5034 sätestatud konkurssi; 2) lubada paragrahvis 5034 sätestatud konkurssi läbimata maapealse teeninduse teenuseid osutada lennujaama haldajaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud isikul. Paragrahvi lõige 5 vastab direktiivi artikli 11 lõikele 2. Kui Vabariigi Valitsus on teenuse osutajate arvu piiranud § 5030 lõike 5 alusel ühele ja määranud kindlaks konkreetse isiku, kellel on teenuse osutamise ainuõigus, siis ei ole lennujaama haldajal võimalik § 5034 lõikele 5 tugineda. Lõige 6 sätestab, et maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktidele d ja e. Lõige 7 sätestab, et konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi läbiviija konkursside korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursitingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni. Tegemist ei ole otseselt direktiivist tuleneva nõudega. Direktiiv ei reguleeri olukorda, kus maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud LennS nõuetele vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat teenuste osutajat ei ole leitud. Konkursi korraldamisega seotud küsimuste ebapiisavale reguleerimisele direktiivi ülevõtmisel ja sellest tingitud arvukatele vaidlustele on viidanud mitmed turuosalised. Näiteks on sellele viidanud Müncheni lennujaama haldaja Flughafen München GmbH oma tagasisides Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.38 Vastavalt on eelnõus täpsustatud, mida tuleb teha olukorras, kus konkurss ebaõnnestub. Liikmesriik ja lennujaama haldaja ei saa ühtegi sõltumatut maapealset teenindajat sundida konkreetses lennujaamas oma teenuseid osutama, vaid saavad luua üksnes selleks mõistlikult vajalikud tingimused. Paragrahvi lõige 7 täpsustab, et konkursi ebaõnnestumise korral tuleb jätkata uute konkursside korraldamisega vähemalt kord aastas. Lõige 8 sätestab, et lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed paragrahvi 5034 alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõikele 3. LennS § 5035 tuuakse välja maapealsete teenindajate valimise põhimõtted. Lõige 1 sätestab, et § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut. Direktiiv ei täpsusta, kas konkursi korraldamisele kohalduvad kontsessioonilepingute sõlmimise reeglid, sest direktiivi vastuvõtmise hetkel Euroopa Liidu õigus kontsessioonilepingute sõlmimist veel ei reguleerinud. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris valminud raportis39 on probleemina välja toodud direktiivi ülevõtmisel konkursi läbiviimise korra ebapiisav täpsustamine. Sarnastele probleemidele on turuosalised viidanud tagasisides Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.40 Ilma lõiketa 1 ei ole õiguskorras selge, kas lennujaamadel tuleb direktiivi 96/67/EÜ ja direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta kohaldada samaaegselt või lähtuda üksnes ühest neist. Õiguskirjanduses on välja pakutud, et direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kasuks räägib argument, et tegemist on spetsiaalse direktiiviga just seda tüüpi kontsessioonilepingute sõlmimiseks, mistõttu neile kontsessioonilepingutele riigihangete kontsessioonidirektiiv 2014/23/EL ei kohaldu. Samas on välja pakutud ka seda, et kuna riigihangete kontsessioonidirektiiv on ajaliselt hilisem, siis kehtib EL seadusandja hilisem tahe ning lennujaamadel tuleb siiski kohaldada kontsessioonidirektiivi. Kuivõrd hetkel kehtivad kaks paralleelset sama taseme õigusakti, mis reguleerivad samade isikute kohustusi erinevalt ning vastav Euroopa Kohtu praktika puudub, on võimalik argumenteerida mõlemas suunas (st, et kohaldub varasem direktiiv või hilisem direktiiv). Õigusselguse huvides on eelnõusse lisatud säte, mille kohaselt järgitakse maapealsete teenindajate valimiseks konkursi korraldamisel nii riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut kui ka LennSis sätestatud nõudeid. Lõige 2 sätestab, et konkurss peab olema asjakohane, objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Igal maapealse teeninduse teenuste osutamisest huvitatud isikul peab olema võimalik konkursil osaleda. Lõike 2 esimene lause ei tulene otseselt direktiivist, kuid see vastab direktiivi mõttele, sest direktiiv viitab läbivalt vajadusele tagada asjakohasus, objektiivsus, läbipaistvus ja mittediskrimineerivus. Lõike 2 teine lause vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile b. Lõige 3 sätestab, et konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile b. 38 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019- 414136/feedback/F260290_et?p_id=530792, 19. veebruaril 2020. 39 Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling Industry. https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag es.pdf, lk 20-21, 19. veebruaril 2020. 40 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136_et, 19. veebruaril 2020. Lõige 4 sätestab, et konkursi korraldaja määratleb konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi korraldajal on õigus moodustada erinevatest maapealse käitluse teenustest pakette, kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks kasutamiseks. Säte on vajalik konkursi läbiviimise korra täpsustamiseks. Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi kohaselt41 on vajalik täpsustada konkursi kriteeriume, sh maapealse teenindaja otsimise võimalust teenuste paketile, mitte igale üksikule teenusele eraldi (mõjuanalüüsi lõik 4.70). Säte on sarnasel kujul kasutusel Saksamaal, et täpsustada konkursi korraldaja õigusi konkursi läbiviimisel. Lõige 5 sätestab, et lennujaama haldaja või muu konkursi korraldaja lennujaama haldaja taotlusel võib konkursitingimustes üksikute teenuste või teenuste pakettide osutamisele seada tingimusi, muu hulgas ühe või mitu alljärgnevat tingimust: 1) teenust võib osutada ainult kindlates lennujaama piirkondades; 2) teenust võib osutada kasutades selleks ainult kindlaksmääratud käitlus- või seadmete parkimise alasid; 3) teenust tuleb osutada kasutades ette kindlaks määratud käitlusviisi; 4) teenust tuleb osutada isiklikult ilma alltöövõtjaid kasutamata. Säte on vajalik konkursi läbiviimise korra täpsustamiseks. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. aasta veebruaris valminud raportis42 on probleemina välja toodud direktiivi ülevõtmisel konkursi läbiviimise korra ebapiisav täpsustamine. Sarnastele probleemidele on turuosalised viidanud tagasisides Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.43 Säte on sarnasel kujul kasutusel Saksamaal, et täpsustada konkursi korraldaja õigusi konkursi läbiviimisel. Lõige 6 sätestab, et konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursitingimustesse tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus: 1) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis teenindab Eesti territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ning ei paku maapealsetele teenindajatele kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis; või 2) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis asub Eesti saarel ning mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti a teisele lõigule ja direktiivi artiklile 12. Lõige 7 sätestab, et paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse lisamisest teavitab konkursi korraldaja eelnevalt Euroopa Komisjoni. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti a teisele lõigule. Lõige 8 sätestab, et paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni eelnev heakskiit. Säte vastab direktiivi artiklile 12. Lõige 9 sätestab, et konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja. Säte on lisatud õigusselguse huvides, et oleks selge, et konkursi korraldajal on õigus määrata kindlaks konkursi läbiviimise kord ja tingimused ulatuses, milles need ei tulene õigusaktidest. Lõige 10 sätestab, et konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursidokumente puudutavatest peamistest 41 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling- report.pdf, 19. veebruaril 2020. 42 Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling Industry: https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag es.pdf, lk 20-21, 19. veebruaril 2020. 43 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136_et, 19. veebruaril 2020. asjaoludest ja nende olulisest sisust. Säte on vajalik konkursi läbipaistvuse tagamiseks ja lennujaama kasutajate komiteele võimaluse andmiseks avaldada arvamust konkursi korralduse ja tingimuste osas. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris valminud raportis44 on probleemina välja toodud konkursi läbipaistmatus ja lennujaama kasutajate komitee liiga hiline kaasamine. Sätte eesmärgiks on vastavat direktiiviga seonduvat probleemi leevendada. Sätte lisamisel on eeskujuna kasutatud Saksamaad, kus õigusaktid sisaldavad konkursi korraldaja kohustust teavitada lennujaama kasutajate komiteed. Lõige 11 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega paragrahvis 5035 sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korda, konkursiga seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise korda ja nõudeid Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule. Direktiiv 96/67/EÜ vastavaid küsimusi ei täpsusta. Samas on tegemist menetluslike küsimustega, mis vajavad täpsustamist, et direktiivi kohaselt nõutud teavitused saaksid tehtud LennS § 5036 käsitleb omakäitlejate valimise põhimõtteid. Lõige 1 sätestab, et kui omakäitlejate arv on lennujaamas § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud, valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Säte vastab direktiivi artikli 7 lõikele 2 ja artikli 9 lõike 1 punktile c. Kui Vabariigi Valitsus on omakäitlejate arvu piiranud § 5030 lõike 5 alusel ühele ja määranud kindlaks konkreetse isiku, kellel on omakäitluse ainuõigus, siis ei ole lennujaama haldajal võimalik ega vajalik § 5036 lõike 1 alusel omakäitlejat valida. Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Vastavale probleemile on tähelepanu juhitud Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi45 punktides 5.109-5.119. Vaidluste ennetamiseks täpsustab eelnõu paragrahvi 5038 lõigetes 2-10 omakäitluse õiguse andmise protsessi, mis tagab protsessi objektiivsuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise. Protsessi osas LennSis igasuguste juhiste andmata jätmine tähendaks seda, et omakäitlejate valimine sõltuks täielikult lennujaama haldajate suvast ning ei oleks omakäitlusest huvitatud isikute jaoks ettenähtav. Säte on vajalik õigusselguse loomiseks küsimuses, kuidas toimub omakäitlejate valimine. Kuna lennujaama kasutajad ei pruugi üldse omakäitlusest huvitatud olla, ei ole omakäitlejate valimiseks otstarbekas korraldada maapealse teeninduse teenuste osutajate valimisega sarnast konkurssi. Lõige 3 sätestab, et lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot selle kohta, milline konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Säte tagab kõikide lennujaama kasutajate teavitamise sellest, et lennujaama haldajale on esitatud taotlus ühe omakäitleja koha täitmiseks piiratud teenuse osas, ning võimaluse otsustada, kas taotleda samuti omakäitleja kohta. Kuna lennujaama kasutajad võivad olla omavahel konkurendid, siis ei avalda lennujaama haldaja taotluse kohta infot edastades, milline konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas. 44 Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling Industry: https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag es.pdf, lk 20-21, 19. veebruaril 2020. 45 Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports. Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010. https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling- report.pdf, 19. veebruaril 2020. Lõige 4 sätestab, et lennujaama kasutajatel on õigus lennujaama haldaja poolt määratud mõistliku aja jooksul pärast lennujaama haldajalt teate saamist esitada omapoolne taotlus ühe või mitme piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Säte tagab kõikidele lennujaama kasutajatele võimaluse taotleda piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse saamist. Lõige 5 sätestab, et kui lennujaama haldajale laekub lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi vähem, kui on vastava piiratud teenuse osas lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejatele kehtestatud nõuetele. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Säte reguleerib olukorda, kus lennujaama haldajal on võimalik kõik taotlused rahuldada. Lõige 6 sätestab, et kui lennujaama haldajale laekub lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi rohkem, kui on vastava piiratud teenuse osas vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui ka nõuetele vastavate taotlejate arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Säte reguleerib olukorda, kus lennujaama haldajal ei ole võimalik kõiki taotlusi rahuldada. Sellisel juhul täidetakse vabad omakäitluse kohad liisuheitmise teel. See tagab kõigile taotluse esitanutele võrdse juhuslikkusest sõltuva võimaluse saada omakäitluse õigus. Lõige 7 sätestab, et paragrahvi 5036 lõikes 6 sätestatud liisuheitmise viib läbi lennujaama haldaja lennujaama kasutajate komitee poolt nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu jooksul arvates lennujaama haldaja poolt lõike 4 alusel määratud aja möödumisest. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Lennujaama haldaja omavoli ja vaidluste vältimiseks täpsustab säte liisuheitmise läbiviimise korda. Lõige 8 sätestab, et § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel omakäitlejate arvule piirangute seadmise hetkel piiratud teenuste osas omakäitluse õigust omavate lennujaama kasutajate omakäitluse õigus lõppeb ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse paragrahvi 5036 lõikes 2 sätestatud korras. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda ega seda, mis juhtub omakäitluse osas seatud piirangute muutmise korral seniste omakäitlejatega. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Õiguspärase ootusega seotud küsimuste lahendamist ei saa jätta lennujaama haldaja otsustada. Lõige 8 tagab lennujaama kasutajatele teadmise, et omakäitlejate lubatud arvus ei saa muudatusi teha lühema etteteatamisega kui üks aasta. Tavatingimustes ei tohiks tekkida vajadust eelnevalt piiranguteta teenuste osas omakäitlejate arvu piirata või vähendada juba eelnevalt piiratud teenuste osas täiendavalt omakäitlejate arvu. Samas ei saa sellise vajaduse tekkimist täielikult välistada. Sellises olukorras on senistel omakäitlejatel õigus ühe aasta jooksul omakäitlust jätkata. Pärast selle tähtaja möödumist omakäitluse jätkamiseks tuleb omakäitluse õigust taotleda paragrahvis 5036 sätestatud korras. Lõige 9 sätestab, et piiratud teenuste osas valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda ega seda, kui pikaks perioodiks võib omakäitluse õiguse anda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Omakäitluse õigusele on piiratud teenuste puhul seatud sama ajaline piirang, mida direktiiv nõuab kolmandatele isikutele maapealse teeninduse teenuste osutajate puhul, et omakäitlusest huvitatud lennujaama kasutajatel oleks võimalik vähemalt iga seitsme aasta järel vastavat õigust taotleda. Direktiivist maapealsetele teenindajatele tuleneva ajalise ülempiiriga võrdselt on omakäitlejate ülempiiri sätestanud näiteks Saksamaa. Nii on tagatud maapealsete teenindajate ja omakäitlejate võrdne kohtlemine – tasakaalustatud on vajadus teenida tagasi maapealsesse teenindusse tehtud investeeringud ja vajadus tagada teatud regulaarsusega lennujaama kasutajatele võimalus kandideerida piiratud omakäitlejate kohtadele. Lõige 10 sätestab, et lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed paragrahvi 5036 alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Direktiiv näeb lennujaama kasutajate komitee informeerimise kohustuse ette üksnes maapealsete teenindajate valimisega seotud otsuste puhul. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse huvides on samasugune teavitamiskohustus lisatud omakäitlejate valimisega seotud otsuste puhuks. Kuna tegemist ei ole ühest konkreetsest otsusest teavitamise kohustusega, siis ei ole seaduses põhjendatud sätestada teavitamiseks fikseeritud pikkusega tähtaega. Mõistlik aeg ei ületa siiski eelduslikult ühelgi juhul 30 päeva. LennS § 5037 hõlmab sätteid, mis puudutavad juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele. Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja tagab maapealse teenindajale ja omakäitlejale maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele. Säte vastab direktiivi artikli 16 lõikele 1. Direktiivi artikli 16 ingliskeelses versioonis kasutatud mõiste „installations“ ja eestikeelses versioonis kasutatud mõiste „rajatised ja sisseseade“ asemel on eelnõus viidatud laiemalt lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele. EL lennundusohutuse alusmääruses on mõiste „installations“ tõlgitud „rajatiseks“, millel on Eestis EhS § 3 lg 2 kohaselt väga kitsas tähendus: „Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone“. Direktiivi artiklis 16 on rajatiste ja sisseseade all kindlasti silmas peetud ka hooneid ja lennujaama maa-ala. Viitamine lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasjadele tagab selle, et paragrahv katab kõike, mida direktiivi artiklis 16 oli silmas peetud. Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 16 lõigetele 1-3. LennS § 5038 sätestab keskse taristu regulatsiooni. Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõikele 1. Läbipaistvuse, objektiivsuse ja mittediskrimineerimise huvides on lisatud kohustus konsulteerida enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega. Lõige 2 sätestab, et keskne taristu võib muu hulgas olla: 1) jäätõrjesüsteem; 2) pagasi sorteerimise süsteem; 3) veepuhastussüsteem; 4) kütusejaotussüsteem; 5) lennuinfosüsteem. Tegemist on näitliku loeteluga ja lennujaama haldaja võib keskseks taristuks määrata ka infrastruktuure, mida näitlikus loetelus ei ole. Loetelu esimesed neli infrastruktuuri on loetletud direktiivi artikli 8 lõikes 1. Loetellu on lisatud lennuinfosüsteem, mille keerukus ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist. Lennuinfosüsteem on keskne taristu näiteks Zürichi lennujaamas ja Müncheni lennujaamas. Keskse taristu näited on direktiivi ülevõtmisel õigusaktidesse lisanud näiteks Leedu. Seaduses sisalduv näidisloetelu täiendab paragrahvi lõikes 1 esitatud abstraktseid kriteeriume analoogia kasutamise võimalusega. Sarnaselt on näiteks ehitusseaduse § 612 lõikes 1 esitatud füüsilise taristu näidisloetelu, mis aitab sisustada mõistet „füüsiline taristu“. Samamoodi sisaldab näidisloetelu näiteks RHS § 97 lg 1 teine lause. Lõige 3 sätestab, et keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema poolt volitatud isik. Täpsustus on vajalik, et lennujaama haldajal oleks vajadusel võimalik volitada keskset taristut juhtima kolmandaid isikuid. Direktiivi artikli 8 lg 1 sõnastuse kohaselt võib liikmesriik jätta keskse taristu juhtimise lennujaama haldajale või mõnele muule isikule. Vastavalt ei nõua direktiiv, et keskset taristut juhiks kindlasti lennujaama haldaja isiklikult. EL lennundusohutuse alusmäärus lubab alusmäärusest tulenevaid lennuvälja käitaja kohustusi täita lennuvälja käitajal endal või mõnel juhul kolmandal isikul. Näiteks lubab EL lennundusohutuse alusmäärus lennuväljal õhusõiduki ohutu käitamise tagamiseks vajalikud vahendid tagada lennuvälja käitajal endal või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu. Maapealseks teeninduseks vajalik keskne taristu ei kuulu EL lennundusohutuse alusmääruse reguleerimisalasse. Seetõttu on vajalik seaduses täpsustada, et keskset taristut võib juhtida ka lennujaama haldaja poolt volitatud kolmas isik. Lõige 4 sätestab, et lennujaama kasutuskorras võib sätestada, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad kasutama keskset taristut. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõike 1 teisele lausele. Lõige 5 sätestab, et kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja selle kasutustasu peavad vastama paragrahvi 5037 lõikes 2 sätestatule. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõikele 2. LennS § 5039 sätestatakse raamatupidamislikud põhimõtted. Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõikele 1. Lõige 2 sätestab, et kui lennujaama haldaja osutab maapealse teeninduse teenuseid, ei ole tal maapealseks teeninduseks lubatud kasutada lennujaama haldusega seotud tegevustest teenitud tulusid ja vastupidi. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõike 2 teisele lausele. Lõige 3 sätestab, et maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest Konkurentsiametile oma eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga raamatupidamise vastavuse kohta paragrahvi 5041 lõikele 1. Konkurentsiamet kontrollib, et paragrahvi 5039 lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõikele 2. Lennujaama haldaja raamatupidamisele kehtestatud nõuete täitmist kontrollivaks asutuseks on valitud Konkurentsiamet, sest Konkurentsiameti põhimääruse § 6 punkti 6 ja LennS § 507, § 5010 ja § 5011 kohaselt teostab Konkurentsiamet lennundustegevuse valdkonnas riiklikku järelevalvet. Lisaks on Konkurentsiametil konkurentsiseaduse §-s 181 sätestatud raamatupidamise erinõude täitmise üle riikliku järelevalve teostamise kogemus. LennS § 5040 käsitleb konsultatsioone lennujaama haldaja, lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete teenindajate vahel. Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida peatüki 83 rakendamise osas. Säte vastab direktiivi artiklile 13. Lõige 2 sätestab, et koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad. Säte vastab direktiivi artiklile 13. LennS § 51 lõike 2 muudatus on seotud § 47 lõike 57 ja § 48 lõike 23 muudatustega, asendades varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse viited kehtiva EL lennundusohutuse määruse viidetega lähtudes nimetatud määruse X lisas sätestatud vastavustabelist. LennS § 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja viide LennS § 14 lõikele 4, mis on tunnistatud kehtetuks. LennS § 55 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt on Lennuametil õigus lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt nõuda õhusõiduki teenindamisest keeldumist, kui järelevalve käigus on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu. Vastavalt EL määrusele nr 965/2012 teeb Lennuamet ühe järelevalveliigina õhusõiduki kontrolli seisuplatsil, mida viivad läbi vastava kvalifikatsiooniga järelevalveametnikud. Sätte kasutamise kõige suurem tõenäosus ongi õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus tuvastatud rikkumise tõttu, kuid ei saa välistada ka muud liiki järelevalvet. Lõike eesmärk on anda Lennuametile selge volitus nõuda lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt õhusõiduki teenindamisest keeldumist. See on eelkõige oluline lennuohutuse tagamisel, et ei lubataks startida õhusõidukil, mis pole näiteks lennukõlblik, mille meeskonnal puudub vastav kvalifikatsioon või mille meeskonnaliikmed on alkoholijoobes. LennS § 55 lg 5 punktis 3 asendatakse lennuohutust mõjutava terviseseisundi raames väsimusseisundi määratlemisel viide varasemas EL lennundusohutuse alusmääruses sätestatud viitega kehtivale EL lennundusohutuse alusmäärusele. LennS § 551 täiendatakse lõikega 11, milles sätestatakse piirmäärad alkoholi sisalduse kohta veres ja väljahingatavas õhus. EL määruse nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alapunkti b46 nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite kohaselt ei tohi alkoholi sisaldus õhusõiduki meeskonnaliikme ühes grammis veres ületada 0,20 milligrammi või siseriiklikult kehtestatud väärtust sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Liiklusseaduse (LS) § 69 lõige 3 sätestab, et mootorsõiduki-, trammi- ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem, mis on pisut rangem kui EL määruses toodud väärtus (0,20 mg on Euroopa õigusaktide järgi veel aktsepteeritav, kuid LSi järgi mitte). Mõistlik on LennSis kehtestada samad alkoholi piirmäärad nagu LSis, et siseriiklikult oleks ühtne alkoholipoliitika. Lisaks veres sisalduvale alkoholi piirmäärale kehtestatakse piirmäär ka väljahingatavas õhus olevale alkoholikogusele, sest esmane kontroll tehakse indikaatorvahendiga, kus mõõdetakse just väljahingatavas õhus olevat alkoholikogust. Lisaks õhusõiduki meeskonnaliikmetele kehtib antud säte ka lennuliikluse lennujuhtidele ja -informaatoritele, lendude korraldajatele ning õhusõiduki lennundustehnilistele töötajatele, olgugi, et Euroopa õigusaktides pole neile alkoholi piirmäärasid eraldi sätestatud. Liikmesriigid kohaldavad kõnealust muudatust alates 14. veebruarist 2021. a ning vastav jõustumissäte on ette nähtud ka eelnõu rakendussättega (§ 3). LennS § 574 tunnistatakse kehtetuks. See on seotud LennS § 373-4 muudatusega, mille kohaselt kehtestatakse ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja tegevuse reguleerimiseks 46 Muudatus on lisatud seoses komisjoni määrusega (EL) 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga, maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6–9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1571036751985&uri=CELEX:32018R1042. Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega nr (EL) 2020/745, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2020.176.01.0011.01.EST&toc=OJ:L:2020:176:TOC lähtudes EL komisjoni määrusest 2017/373. Varasema ICAO standarditest lähtuva riigisisese regulatsiooni järele puudub tänapäeval vajadus. LennS § 59 lõiget 2 täiendatakse lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja liikumispuudega reisija tasu. See tasu on mõeldud erivajadustega reisijate teenuse arenduseks ja teenuse pakkumiseks, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul artiklit 8. Määruse kohaselt tuleb puudega ja liikumispuudega isikute tasu sätestada selliselt, et see jaotuks võrdselt kõigi lennujaama kasutavate reisijate vahel ning et puudega ja liikumispuudega isikute vedamine ei põhjustaks negatiivseid seoseid. Määruse kohaselt on kõige tõhusam rahastamisviis igale lennujaama kasutavale lennuettevõtjale kehtestatud tasu, mis on proportsionaalne tema poolt lennujaama ja sealt ära veetavate reisijate arvuga. Käesoleval ajal on Tallinna lennujaam üks väheseid lennujaamu Euroopas, kus ei ole kehtestatud eraldi erivajadustega reisijate teenindamise tasu. Tallinna lennujaama erivajadustega reisijate hulk on aasta-aastalt kasvanud ning erivajadustega reisijate arv kasvab oluliselt kiiremini kui üleüldine reisijate arv. Peamiste põhjustena võib välja tuua inimkonna üleüldine vananemise, hea majandusliku olukorra ning järjest paranevad elutingimused. Sarnane trend ilmneb ka mujal lennujaamades. Tallinna lennujaam on aastatel 2017–2019 investeerinud erivajadustega reisijate teenindamise paremaks muutmiseks 352 000 eurot eesmärgiga muuta reisijate teenindamine mugavamaks nii reisijale kui tagada reisijate sujuvam liikumine. Selleks on soetatud uus ja kaasaegne ambulift, invabuss ning mobiilsed trapid, mis võimaldavad erivajadustega reisijaid ohutult tõsta õhusõidukisse ja vastupidi. Puudega ja liikumispuudega (PRM – persons with reduced mobility) reisijate arv, selle osakaal ja muutus perioodil 2017-2024 PRM PRM Reisijate PRM PRM reisijate reisijate reisijate Kulu väljuva Reisijate arvu kasv reisijate osakaal kõigist lisandu- arvu kasv, reisija kohta, koguarv % arv reisijatest mine % eurot 2017 2 648 361 19,20% 5 195 0,20% 1301 33,4% 0,24 2018 3 007 644 13,60% 6 179 0,21% 984 18,9% 0,24 *2019 3 258 867 8,40% 7 247 0,22% 1 068 17,3% 0,26 *2020 3 363 768 3,20% 8 140 0,24% 893 12,3% 0,27 *2021 3 544 045 5,40% 9 143 0,26% 1 003 12,3% 0,27 *2022 3 723 722 5,10% 10 203 0,27% 1 060 11,6% 0,27 *2023 3 899 007 4,70% 11 307 0,29% 1 104 10,8% 0,27 *2024 4 048 510 3,80% 12 388 0,31% 1 081 9,6% 0,27 * prognoos Puudega ja liikumispuudega reisija tasu võetakse iga lahkuva reisija eest analoogselt reisijatasuga, mida lennujaamale tasuvad õhusõiduki käitajad ja mis lisatakse lennupileti hinnale pileti ostmisel. Seega tasusüsteemi haldamine ei muutu ja sellega seonduvaid täiendavaid kulusid ei teki. Lennujaama haldaja lähtub tasumäärade kehtestamisel LennS paragrahvides 50 ja 59 toodud põhimõtetest, sh lennujaama kasutajatega konsulteerimise kohustusest. Puudega ja liikumispuudega reisija tasu on mõeldud teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks ja jääb prognoosi kohaselt suurusjärku 0,2-0,3 eurot väljuva reisija kohta. Reisijatasu on olnud tänasel tasemel (7,03 eurot väljuva reisija kohta) alates 1. aprillist 2009. a ja selle muutust lähitulevikus ei ole planeeritud. Puudega ja liikumispuudega reisija tasu eristamine reisijatasust on seotud eelkõige puudega ja liikumispuudega reisijate arvu ja teenuse osutamisega seonduvate lisakulude pideva kasvuga. Uue tasuliigi kehtestamise mõju reisijatele kajastub lennupileti hinnas, mis eeldatavalt kasvab Tallinnast väljuvatel lendudel puudega ja liikumispuudega reisija tasu määras. Kuna lennuettevõtjad kajastavad uut tasumäära lisanduva komponendina piletihinnale, siis tasuliigi kehtestamisega lennuettevõtjatele täiendavat kulu ei kaasne. Uue tasuliigi lisamine LennSi ei tähenda Tallinna lennujaamas selle kohest kehtestamist. Arvestades reisijate arvu pidevat kasvu ning nimetatud tasu kehtestamise võimalust, siis seaduse muudatusega luuakse eeldused tasu kehtestamise võimalikkuseks tulevikus. Kuna mõju rahaline suurus on vähene ja avaldumise aeg ei ole teada, siis muudatuse mõju seletuskirja mõjude hindamise osas eraldi ei käsitleta. LennS § 601 lõike 2 sissejuhatavat lauset muudetakse lähtudes sama paragrahvi lõikest 1. Selleks määratletakse paragrahvi 601 lõikes 2 Lennuameti pädevus nii haldus- kui riiklikuks järelevalveks, tagades lõigete 1 ja 2 kooskõla. LennS § 601 lõike 2 kehtivas redaktsioonis on küll määratletud Lennuameti riikliku järelevalve pädevuse ulatus, kuid arvestades tsiviillennunduse komplekssust, on vajalik teatud valdkondades teha ka haldusjärelevalvet – nt lennuotsingu- ja päästetööde korraldust sertifitseeritud lennuväljal kontrollitakse lennuvälja käitaja järelevalve käigus (§ 601 lg 2 punkt 2), kuid näiteks Politsei- ja Piirivalveameti haldusalas tegutseva Merevalvekeskuse poolt lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise järelevalveks on vajalik sätestada ka Lennuameti haldusjärelevalve pädevus. Samuti võib praktikast tuua näiteid, kus Politsei- ja Piirivalveamet käitab tsiviilõhusõidukeid ja Kaitsevägi ning Keskkonnaagentuur omavad aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati, mille üle teostab järelevalvet Lennuamet. LennS § 601 lõike 2 punkte 3 ja 6 muudetakse ning sama lõike punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. Punkti 3 muudatused on seotud LennSi § 373 muudatustega, mille kohaselt kehtestatakse ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja tegevuse reguleerimiseks lähtudes EL määrusest 2017/373, ning ühtlasi korrastatakse järelevalve subjektidega seotud sätteid. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks punkt 9. Punkti 6 lisatakse viide lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajale. Lennuliiklusvoogude juhtimisteenus on üks lennuliikluse korraldamise teenuse alaliik. Nimetatud teenuse osutaja peab EL määruse 2017/373 II lisa D alajao punkti ATM/ANS.OR.D.010 kohaselt kehtestama julgestusalase juhtimissüsteemi. LennS § 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14, mille kohaselt lisatakse Lennuameti järelevalvevaldkondade hulka järelevalve lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise ning maapealse teeninduse üle. Lennuotsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse ülemaailmselt vastavuses 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12, mis sätestab ka järelevalvekohustuse. Lennuotsingu- ja päästetöid korraldavad isikud, kes tegelevad lennuotsingu- ja päästetööde koordineerimise, väljaõppe, sellega seotud lennutegevuse ning õhusõidukite lennukõlblikkuse ja hooldusega, näiteks lennuvälja käitajad või aeronavigatsiooniteenuse osutajad (riikliku järelevalve subjektid), aga ka Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet (haldusjärelevalve subjektid). Lennuotsingu- ja päästetööde korralduse, teostamise ja järelevalve nõuetelevastavust kontrollib regulaarselt ICAO. LennS lennuotsingu- ja päästetööde korralduse alase järelevalvega seotud muudatused on tingitud ICAO 2010. a auditi ja 2018. a järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. ICAO auditite käigus tuvastatud ning seni kõrvaldamata puudused on seotud ohutusjärelevalvega päästekoordinatsioonikeskuse (joint rescue coordination centre – JRCC, Eestis Merevalvekeskus) üle. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 „Lennuameti põhimäärus“ § 18 lõike 3 kohaselt kuulub lennuotsingu- ja päästetööde korralduse ja teostamise järelevalve Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna ülesannete hulka. Funktsiooni täitmiseks on loodud üks inspektori ametikoht. Puuduse vormistamise järgselt on Lennuamet püüdnud teemaga tegeleda, milles tulenevalt kuulub lennuotsingu- ja päästetööde korraldamisega seotud SAR järelevalve Lennuameti põhimääruse kohaselt lennuliiklus- ja lennuväljade osakonna pädevusse ning funktsiooni täitmiseks on üks inspektor. Riiklik järelevalve tsiviillennunduse järelevalvesubjektide üle on toimunud samaaegselt muude Lennuameti pädevusse kuuluvate järelevalvega seotud ülesannete täitmisel (nt aeronavigatsiooniteenuse osutaja järelevalve käigus kontrollitakse ka aeronavigatsiooniteenuse osutaja pädevuses olevate lennuotsingu- ja päästetööde korraldamist). Samas ei ole riigisiseselt järelevalvepädevus teise valitsusasutuse struktuuriüksuse üle määratletud ning käesoleva muudatusega kõrvaldatakse ICAO tuvastatud puudus Eesti lennuotsingu- ja päästetööde järelevalve kohta. Punktiga 14 lisatakse Lennuameti pädevuste hulka järelevalve maapealse teeninduse üle. Seni ei ole LennS ega EL lennundusalased õigusaktid maapealse teenindusega seonduvaid sätteid sisaldanud, mistõttu ei olnud vastavat järelevalvet ka LennSis sätestatud. Tänaseks on maapealse teenindusega seotud üldine regulatsioon kehtestatud EL lennundusohutuse alusmäärusega, mis saab täiendust täpsemate nõuete näol, kui Euroopa Komisjon võtab EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 39 alusel vastu maapealse teeninduse ohutut osutamist käsitlevad üksikasjalikud nõuded. Seetõttu täiendatakse eelnõuga LennSi maapealse teeninduse järelevalvega lennundusohutuse ning lennujaama tõrgeteta toimimise tagamise eesmärgil. LennS § 602 täiendatakse lõikega 15, mille kohaselt on õhusõiduki seisuplatsil kontrolli käigus Lennuameti pädeval järelevalveinspektoril õigus korrakaitseorgani nimel kontrollida alkoholijoovet vastavalt korrakaitseseadusele. EL määruse nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alapunkt a kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus nii pilootidel kui salongipersonalil läbi viima teste alkoholijoobe tuvastamiseks ning olema selleks valmis hiljemalt 14. veebruaril 2021. a.47 LennS § 7 lõike 10 alusel on Lennuamet pädevaks asutuseks EL lennundusohutuse alusmääruse alusel vastu võetud rakendusmääruste (sh EL määruse nr 965/2012) mõistes. Õigus kontrollida ja tuvastada isiku joobeseisundit on ka Politsei- ja Piirivalveametil korrakaitseseaduse § 37 alusel. Lennuamet on kõnealuses küsimuses konsulteerinud Politsei- ja Piirivalveametiga. Vastava õiguse andmisel Lennuametile on arvestatud sellega, et õhusõiduki kontrolle seisuplatsil tehakse sageli ad hoc ning selle läbiviimine eeldab teadmisi lennundusest. Samuti tuleb arvestada, et kõigil Eesti lennuväljadel ei ole püsivat Politsei- ja Piirivalveameti mehitatust, kuid kontroll tuleb üldjuhul läbi viia õhusõiduki ümberpööramise (ingl turnaround) ajal ehk 30-40 minuti jooksul. Lennuametil on vastav võimekus olemas. Täpsemates koostööprotseduurides tuleb Lennuameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel kokku leppida 47 Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) nr 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga, maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6 – 9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega nr (EL) 2020/745, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021. – eriti olulised on koostööprotseduurid sellisel juhul, kui õhusõiduki kontrolle seisuplatsil tehakse väljaspool Tallinna lennuvälja. Eelnõu kohaselt hakkab Lennuamet edaspidi läbi viima õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning kontrollima indikaatorvahendiga alkoholisisaldust kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi positiivse näidu korral tuleb arvestada, et korrakaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt ei või indikaatorvahendi kasutamisega piirduda õhusõiduki ohutu liiklemise või käitamiseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral – alkoholijoove tuleb tuvastada tõendusliku alkomeetriga. Sel juhul kaasab Lennuamet ametiabi korras menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti, kes viib läbi joobe tuvastamise tõendusliku alkomeetriga. Lennuametile õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise raames isiku joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise õiguse andmisel tuleb osta kuni viis indikaatorvahendit. Üks indikaatorvahend maksab vahemikus 200–300 eurot, sellele lisanduvad kalibreerimise kulud (2 korda aastas, üks kalibreerimine maksab u 30–40 eurot). Selle kasutamiseks ei ole vaja läbida eraldi koolitust. Tõenduslikku alkomeetrit ei ole Lennuametil otstarbekas eraldi soetada – selle maksumus on 8000 eurot + käibemaks, millele lisanduvad seadme taatlemise kulud (2 korda aastas, ühekordse taatlemise hind on u 400 eurot). Lisaks on alkomeetritega on varustatud kõik politseijaoskonnad ning seadet kannavad kaasas ka mõned politseipatrullid, samuti peab tõendusliku alkomeetri kasutamiseks läbima vastava koolituse. Liikmesriigid kohaldavad kõnealust joobeseisundi kontrollimisega seotud muudatust alates 14. veebruarist 2021. a ning vastav jõustumissäte on ette nähtud ka eelnõu rakendussättega (§ 3). LennS § 602 täiendatakse lõikega 6. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 6, mille kohaselt on Eesti lennunduse jätkusuutlikkuse ning arendamise eesmärgil riigi poolt lennundussektori soovidele vastu tulemiseks võimalus järelevalvetegevuste tegemiseks välisriigis tingimusel, et järelevalvesubjekt katab järelevalvetoimingutega seotud kulud. Kui isik keeldub õhusõiduki toomisest Eestisse, võib Lennuamet keelduda kontrolli tegemisest, sest kohustust õhusõidukit välisriiki kontrollima minna Lennuametil ei ole. Kui õhusõiduki omanik või rentnik siiski soovib, et õhusõiduki kontroll tehakse välisriigis, peab ta tasuma inspektori või tunnustatud isiku välisriiki lähetamise või saatmise kulud Lennuametile pandud ülesannete täitmiseks. Tunnustatud isiku läbiviidava kontrolliga kaasnevate lähetuskulude katmine on ette nähtud eelnõus LennS § 71 lõike 31 muudatusega. Välisriigis tehtavate järelevalvetegevuste hulka võivad kuuluda näiteks nii välisriigis asuvate õhusõidukite hoolduse või jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega seotud inspekteerimised kui ka näiteks õhusõiduki meeskonnaliikmete tegevuse nõuetelevastavuse inspekteerimine, kus inspektor peab lendama kaasa ja kontrollima lennumeeskonna tegevust lennul, mis algab või lõppeb väljaspool Eestit. Samuti kuulub nende tegevuste hulka Eesti lennundussektoris kasutatava lennutreeningseadme ja selles toimuvate tegevuste kontrollimine, kui seade asub väljaspool Eestit, mis valdavatel juhtudel nii on (lennuettevõtjate simulaatorid asuvad näiteks Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Hispaanias). LennS § 603 lõiget 3 muudetakse, et Konkurentsiameti õigused hõlmaksid lennujaama haldajale ja maapealsele teenindajale ettekirjutuse tegemist LennS paragrahvis 5039 sätestatud nõuete (tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded) järgimiseks. LennS § 6031 lõiget 1 muudetakse. Uue sõnastusega nähakse ette vastutus kõigi Lennuameti väljaantud sertifikaatides sätestatud tingimuste rikkumise või ilma sertifikaadita tegutsemise eest. Sätte praegune sõnastus reguleeris üksnes lennuettevõtja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadinõuete rikkumist, kuid mitmete teiste sertifikaadinõuete rikkumisel polnud LennSis vastutust ette nähtud. Selline eristamine ei ole põhjendatud, kuna kõigi Lennuameti väljaantavate sertifikaatide puhul on ette nähtud konkreetsed tingimused, mida sertifikaadi omanik peab järgima. Lennuamet annab välja järgmisi sertifikaate: - lennuettevõtja sertifikaat - hooldusorganisatsiooni sertifikaat - jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat - lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat - koolitusorganisatsiooni sertifikaat - tootjaorganisatsiooni sertifikaat - lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat - aeronavigatsiooniseadme sertifikaat. LennS § 6046 sõnastust muudetakse. Praegu reguleerib see väärteomenetlust deklareerimiskohustusega lennutegevuse deklareerimata jätmise eest LennS § 441 alusel. Kuna seadust täiendatakse koolitustegevuse deklareerimise kohustusega § 2412 alusel ning tegemist on sarnaste regulatsioonidega, näeb § 6046 edaspidi ette sanktsiooni nii deklareerimiskohustusega lennutegevuse kui ka koolitustegevuse deklareerimata jätmise eest. LennS normitehniline märkus Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Liidu nõukogu direktiivile 96/67/EÜ, mille eelnõu üle võtab. 3.2 Eelnõu § 2 reguleerib riigilõivuseaduse (RLS) muutmist RLS § 162 lõike 6 muudatus on seotud LennS § 42 teise lause muudatusega, kus senise lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu võtmata jätmise asemel ei võeta riigilõivu juhul, kui taotletakse käitamistingimustest õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamist. Õhusõiduki registreerimistunnuse muutmisena on käsitletav ka uue õhusõiduki lisamine, mis eeldab Lennuameti inspektoritelt väga mahukat tööd, sest üle tuleb kontrollida nii lennutegevuse käsiraamatu vastavad osad kui konkreetse õhusõiduki vastavus ja varustatus. Riigilõivu võtmata jätmine on õigustatud pigem konkreetse õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise korral, kus inspektorite töömaht on oluliselt väiksem. RLS § 164 pealkirja ja lõikeid 1 ning 2 muudetakse seoses EL määrusest 2017/373 tulenevate muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu sarnaselt teistele sertifikaatidele hakkab aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima hoidmise riigilõiv. Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab lennuprotseduuride korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka § 164 lõigete 1 ja 2 sõnastuses. RLS § 164 lõike 3 sissejuhatavat lauset muudetakse, kuna sertifikaat on edaspidi tähtajatu. Lõike 3 loetelu täiendatakse punktidega 11–13. Muudatus on tingitud EL määruse 2017/373 rakendamisega – määruse II lisa 1. liitega kehtestatakse ühtne teenuseosutaja sertifikaat, riigisisene teenuste loetelu viiakse sellega kooskõlla. Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö isikust, st et neid ei saa klassikaliselt nimetada teenuseks, vaid isikuks – nimetatud määruse artikli kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötajaga, mis kantakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadile. Nimetatud teenuste maht on sarnane side-, navigatsiooni- ja seireteenuse osutamise mahuga, mistõttu on riigilõivu suurus sertifikaadi hoidmise eest 400 eurot. Hetkel osutab õhuruumi korraldamise teenust ja juhtimisteenust ning töötab lennuprotseduure välja Lennuliiklusteeninduse AS. Tulevikus on võimalik, et ka mõni muu aeronavigatsiooniteenuse sertifikaadi omanik võib hakata osutama lennuprotseduuride väljatöötamise teenust. RLS § 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest kogu sertifikaadi hoidmise osa reguleerib paragrahv 176. RLS §-s 165 muudetakse sertifikaadi nimetust. LennS senine § 37 viitas lennujuhtimis- ja raadionavigatsioonisertifikaadile, RLS-s oli kasutusel „lennujuhtimis- ja aeronavigatsiooniseadme sertifikaat“. Eelnõuga ühtlustatakse nii LennS kui RLS sõnastust ja võetakse kasutusele mõiste „aeronavigatsiooniseadme sertifikaat“. RLS § 167 lg 1 punkte 1 ja 2 täiendatakse, lisades loetellu uue piloodiloa liigina „teise piloodi luba“, mis on tingitud EL määruse nr 1178/2011 muutmisest määrusega (EL) 2018/1974. EL määrus küll tundis seda mõistet varasemalt, kuid nimetatud määruse muudatuseega kehtestati ka iseseisva piloodiloa liigina „teise piloodi luba“ (Multi-Crew Pilot Licence – MPL). RLS täiendatakse §-ga 1671, mis reguleerib raadioside loa väljaandmise ja raadioside loale kande tegemise taotluse läbivaatamist. Riigilõiv raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale (st piloodiluba, lennujuhi luba) on juba kehtestatud RLS § 167 lõikega 4. Ehkki raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine on üks Lennuametis menetletavatest taotlusest, ei ole selle eest hetkel riigilõivu tasumist ette nähtud. Samuti tuleb arvestada, et raadioside luba ei ole hõlmatud lennundusloa mõistega – seega hõlmab RLS § 167 lõige 4 ainult lennundusloale tehtavaid kandeid, kuid mitte raadioside loale kande tegemist. Raadioside loale tehakse kanne juhul, kui sinna lisatakse uus raadiosides kasutatav keel. Seega on tekkinud olukord, kus osad taotlejad peavad tasuma riigilõivu, kuid teised ei pea – sõltuvalt sellest, kas isikul on lennundusluba või mitte. Sisuline menetlus raadioside loa taotluse läbivaatamise ja raadioside kande tegemise eest lennundusloale on identne, mistõttu on sobilik kehtestada sellele toimingule sarnane lõiv (15 eurot) kande tegemisega lennundusloale. RLS § 170 lõikes 4 ning § 173 lõikes 3 mitte-EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse II lisale kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva määruse X lisas sätestatud vastavustabelist. RLS § 171 pealkirjas ja lõigetes 1-3 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni“ sõnadega „Koolitusorganisatsiooni“. Muudatus tehakse tulenevalt LennS täiendamisest §-ga 2410, mõiste hõlmab nii pilootide, lennujuhtide kui ka lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioone. RLS täiendatakse § 1731, millega kehtestatakse kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise riigilõivu määrad. Lõige 1 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 1190 eurot, mis on saadud töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule kuluva aja (56) tundi, korrutamisel. Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78 eurot liitmisel ning jagades selle töötundide arvuga 10 160. Lõige 2 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot. Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 850 eurot, mis on saadud töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule kuluva aja (40) tundi, korrutamisel. Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78 eurot liitmisel ning jagades selle töötundide arvuga 10 160. Riigilõivu maksmine ei ole kohustuslik selliste muudatuste puhul, kus RLS ei näe ette riigilõivu tasumist – näiteks kontaktandmete muutmine RLS § 20 lõike 1 alusel, samuti Lennuameti toimingud RLS § 30 alusel. Lõige 3 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse EL määrust nr 1321/2014 jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise osas punkti CAO A.110 kohaselt sertifikaat antakse välja määramata ajaks ja see kehtib tingimusel, et organisatsioon vastab jätkuvalt Euroopa komisjoni (EL) 1321/2014 osa CAO nõuetele, eelkõige seoses puuduste käsitlemisega vastavalt punktile CAO.A.115. Organisatsiooni vastavust kehtestatud nõuetele kontrollib Lennuamet vähemalt iga 24 kuu järel iga CAOd, millele Lennuamet on andnud välja sertifikaadi (CAO.B.055). Sertifikaadi hoidmise tasu eesmärk on kata sertifikaadi pideva järelevalvega seotud kulud. Sertifikaadi pideva järelevalve menetlus hõlmab samasuguseid menetlustoiminguid ja nende ulatust, kui esmase sertifikaadi taotluse lahendamine. Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 1190 eurot, mis on saadud töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule kuluva aja (56) tundi, korrutamisel. Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78 eurot liitmisel ning jagades selle töötundide arvuga 10 160. RLS § 174 muudetakse lähtudes LennS § 234 muudatustest (inglise erialakeele oskustaseme testija) ning samasisuline muudatus tehakse ka läbivalt RLS §-s 174. Praegu on kehtestatud riigilõiv sertifikaadi pikendamise taotluse läbivaatamise eest, kuid see ei ole enam vajalik, kuna eelnõu kohaselt antakse sertifikaat välja tähtajatult. Sertifikaadi muutmise ja hoidmise riigilõivu kehtestamine tuleneb sarnasusest teiste sertifikaatide menetlustega, kus samuti on vastavad lõivud kehtestatud (RLS 8. peatüki 3. jagu). Muutmise riigilõivu summa tuleneb sertifikaadile kantavate andmete võimalikust muutmisest ning sellega seotud töömahust – see on sama, mis ka praegu sertifikaadi pikendamise puhul (185 eurot). Riigilõivu maksmine ei ole kohustuslik selliste muudatuste puhul, kus RLS ei näe ette riigilõivu tasumist – näiteks kontaktandmete muutmine RLS § 20 lõike 1 alusel, samuti Lennuameti toimingud RLS § 30 alusel. RLS § 1776 tunnistatakse kehtetuks analoogselt LennS lennuprotseduuride väljatöötaja sätte kehtetuks tunnistamisele, sest see valdkond on ühendatud vastavalt uuele EL määrusele 2017/373 aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadiga. Praeguse seisuga on Lennuamet andnud välja ühe kehtiva lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi Lennuliiklusteeninduse AS-ile kehtivusajaga kuni 4.02.2022. Sertifikaat jääb kehtima kuni märgitud kehtivusaja lõpuni, seejärel vahetatakse see ühtse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi vastu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on kooskõlas EL-i õiguse terminoloogiaga. EL lennundusohutuse alusmäärus näeb ette teatud sertifikaatide piiramise võimaluse. Lennuameti välja antavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik võib kasutada (näiteks hooldusorganisatsiooni puhul õhusõidukid, mootorid või muud komponendid, mida sertifikaadi omanikul on õigus hooldada). Sertifikaadi piiramise puhul vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sisuliselt on tegemist sertifikaadiga antud õiguste osalise kehtetuks tunnistamisega. Sertifikaat ise ning sellega antud õigused, mida ei piirata, jäävad edasi kehtima. Eelnõus on kasutatud uut mõistet „kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat“. Sellise sertifikaadi (combined airworthiness organisation, CAO) võimalust näeb ette komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse EL määrust nr 1321/2014. Kombineeritud lennukõlblikkuse sertifikaati omav organisatsioon saab õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise õiguse ühe sertifikaadi alt. Samuti on kasutatud eelnõus maapealse teenindusega seonduvalt uusi mõisteid „lennujaama kasutajate komitee“, „maapealne teenindus“, „omakäitlus“, „omakäitleja“ ja „maapealne teenindaja“, mis vastavad direktiivi artikli 2 punktidele e, f ja g ning artiklile 5. „Omakäitleja“ ei ole otseselt direktiivis kasutatud mõiste, sest direktiiv kasutab kohmakaid väljendeid „omakäitlusega lennujaama kasutaja“ ja „omakäitlust teostav lennujaama kasutaja“. „Omakäitleja“ mõiste on kasutusele võetud eesti keele lausestusreeglite parema järgimise huvides. Eelnõuga täpsustatakse mõisteid „lennujaam“, „lennujaama haldaja“ ja „lennujaama kasutaja“, mis vastavad direktiivi artikli 2 punktidele a, c ja d ning artiklile 3. EL õiguses on erinevates õigusaktides kasutusel erinevad mõisted ja mõistete sisu ei kattu täies mahus. Ka LennSis kasutatakse mõlemaid mõisteid. Seetõttu on eelnõus vajalik täpsustada, millises tähenduses kasutatakse maapealse teenindusega seonduvaid mõisteid LennS maapealse teenindusega seonduvates mõistetes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on otsene puutumus järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (EL lennundusohutuse alusmäärus);  Komisjoni määrus (EL) nr 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011;  Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05. juuli 2006. a määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul;  Komisjoni 3. augusti 2012. a määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad;  Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;  Komisjoni 26. novembri 2014. a määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;  Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed;  Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011;  Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ (ELT L 272 , 25/10/1996, lk 0036 - 0045) ning eelnõu on nimetatud direktiiviga kooskõlas. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabelid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seadusest tulenevad mõjud on peamiselt majanduslikud. 1. Kavandatav muudatus: raadioside pidamise õiguse täpsustamine (LennS § 231, RLS § 1671) Mõju valdkond I: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: isikud, kes taotlevad raadioside luba. Mõju kirjeldus: eelnõuga täpsustatakse, et raadioside pidamise luba hõlmab nii raadioside luba kui ka raadioside õiguse pidamise märget lennundusloal. Sellega suurendatakse õigusselgust. Lisaks kehtestatakse riigilõiv raadioside loa väljaandmise eest, mille suurus on sama riigilõivuga märke tegemise eest (15 eurot). Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Sihtrühma suurus on väike, alates 2016. a on Lennuamet välja andnud 75 raadioside luba lennuõpilastele. Lisaks on alates 2011. a välja antud ka 130 raadioside luba isikutele, kes peavad raadiosidet lennundussagedustel, kuid ei ole ei piloodid ega lennujuhid (ega õpilased) – nt lennujaama maapealse teeninduse töötajad, lennundustehnilised töötajad, vaatlejad Õhuväes ja PPA lennusalgas. Raadioside luba antakse välja tähtajatult, seega on tegemist ühekordse tegevusega. Varasemalt välja antud raadioside load jäävad kehtima. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Lennuamet, kes annab välja raadioside lubasid. Mõju kirjeldus: Lennuamet annab välja raadioside lubasid ka praegu, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega. Eelnõuga kehtestatakse riigilõivu tasumise kohustus raadioside loa väljaandmise eest. Arvestades, et riigilõivu suurus on 15 eurot ning Lennuamet menetleb üldjuhul kuni 30 raadioside loa taotlust aastas, laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt kuni 500 eurot. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too raadioside lubade väljaandmine Lennuameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Lennuameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 2. Kavandatav muudatus: Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubade väljaandmise pikendamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamise, samuti lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifitseerimisega ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade tunnustamise menetlused ja õigusaktid viiakse kooskõlla EL määrusega 2015/340 (LennS § 248–2413) Mõju valdkond I: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: eelnõus sätestatud lubade ja märgete taotlejad ning koolitusorganisatsioonid. Mõju kirjeldus: Sisulised nõuded nimetatud lubade saamiseks on sätestatud EL määruses 2015/340, liikmesriikidele on pandud kohustus reguleerida riigisiseselt lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste lubade ning nimetatud lennundusspetsialistide pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise ja kehtivuse ning koolitustegevusega seotud menetluslikke aspekte. Võrreldes kehtiva õigusega (MKM määrusega nr 96) on kehtestatud konkreetne menetlustähtaeg lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade menetlemiseks. See tuleb teha 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Lisaks on muudetud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ja selle muutmise menetlustähtaega. Taotlus tuleb esitada 90 päeva enne kavandatava koolituse algust või planeeritud muudatuste rakendamist varasema kahe kuu asemel. Põhjuseks on sertifikaadi väljaandmise ühtlustamine teiste Lennuameti sarnaste menetlustega, tagamaks taotluse põhjaliku ja igakülgse menetlemisel sätestatud tähtaegadest kinnipidamise. Lubade, märgete ja sertifikaatide väljaandmisega seotud riigilõive ei muudeta. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Lennuamet, kes annab välja eelnõus nimetatud lubasid, märkeid ja sertifikaate. Mõju kirjeldus: sisuline mõju puudub, kuna Lennuamet annab välja lubasid, märkeid ja sertifikaate ka praegu ning nende väljaandmise protseduur ei muutu. Eelnõuga täpsustatakse menetlustähtaegu lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadiga seotud taotluste menetlemiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Eelnõu ei too muutusi Lennuameti toimingutesse ega ole seotud lisakulude ega täiendava halduskoormusega. Mõju Lennuameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 3. Kavandatav muudatus: Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud regulatsiooni muutmine (LennS §-d 373 ja 374, RLS § 164 muutmine, § 1776 kehtetuks tunnistamine) Mõju valdkond I: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: Lennuliikluse korraldamise teenuse, aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja lennuprotseduuride väljatöötajad. Hetkel on Eestis neli aeronavigatsiooniteenuse osutajat (Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Keskkonnaagentuur ja Kaitsevägi) ning üks lennuprotseduuride väljatöötaja (Lennuliiklusteeninduse AS). Mõju kirjeldus: Tulenevalt EL määrusest nr 2017/373 kehtestatakse ühtne sertifikaat, mis hõlmab lennuliikluse korraldamise teenust, aeronavigatsiooniteenust ning lennuprotseduuride väljatöötamist. Senist aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati laiendatakse ja teenuste loetelu täiendatakse teenustega, mille osutamisel tuleb sertifikaadi hoidmise eest tasuda iga- aastaselt riigilõivu 400 eurot (iga teenuse eest). Nendeks teenusteks on õhuruumi korraldamine (ASM), lennuliiklusvoo juhtimisteenus (ATFM) ja lennuprotseduuride väljatöötamine (ASD). Lennuprotseduuri väljatöötaja sertifikaadiga seotud regulatsioon (LennS § 574, RLS § 1776) tunnistatakse kehtetuks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Kehtivad aeronavigatsiooniteenuse ning lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadid jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni. Muudatusega lisandub sertifikaadi teenuste loetellu õhuruumi korraldamise teenus ning lennuliiklusvoo juhtimisteenus, mis ei ole hõlmatud kehtiva seadusega. Kui olemasoleva sertifikaadi omanik (eelkõige Lennuliiklusteeninduse AS) taotleb mõlema teenuse lisamist kehtiva sertifikaadi juurde, peab ta tasuma ühekordselt 185 eurot kehtiva sertifikaadi muutmise eest. Lisaks peab ta tasuma sertifikaadi iga-aastase hoidmise eest vastavalt sellele, milliseid RLS § 164 lõike 3 teenuseid ta osutab. Kahe lisanduva teenuse eest peab isik maksma iga-aastaselt täiendavalt riigilõivu 800 eurot. Mõju avaldumise sagedus on väike, sertifikaadi muutmise taotlus on ühekordne tegevus ning riigilõivu sertifikaadi hoidmise eest tuleb tasuda kord aastas. Mõju sihtrühm on väike. Teoreetiliselt avaldab muudatus mõju kõigile aeronavigatsiooniteenuse osutajatele Eestis, kelleks on Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Kaitsevägi ja Keskkonnaagentuur. Samas võib eeldada, et üksnes Lennuliiklusteeninduse AS võib taotleda uute RLS § 164 lõikes 3 nimetatud teenuste lisamist kehtiva sertifikaadi juurde. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatusega ei kehtestata adressaatidele uusi sisulisi kohustusi. .Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Lennuamet Mõju kirjeldus: kehtivate sertifikaatide muutmise taotluste menetlemine. Järelevalve sertifikaadi omaniku nõuetele vastavuse üle. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Avaldumise sagedus on väike. Sertifikaadi muutmine on ühekordne tegevus. Lennuamet peab edaspidi hindama õhuruumi korraldamise teenuse osutaja ning lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja vastavust EL määrusega 2017/373 kehtestatud nõuetele. Arvestades, et Lennuamet peab seda tegema kõigi RLS § 164 lõikes 3 nimetatud teenuste puhul, ei too see kaasa Lennuameti töökoormuse olulist kasvu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus Lennuameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Lennuameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 4. Kavandatav muudatus: Lennuametile õiguse andmine viia läbi õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning kontrollida alkoholijoovet (LennS § 551 11 lg § 602 lg 15) Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Lennuamet, Politsei- ja Piirivalveamet. Mõju kirjeldus: Vastavalt EL määruse nr 965/2012 muudatusele tuleb alates 14. veebruarist 2021. a Euroopa Liidu liikmesriikidel hakata õhusõiduki pilootidele ja salongipersonalile läbi viima teste alkoholijoobe kontrollimiseks. Seda tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus. Eelnõuga antakse see õigus Lennuametile, kes viib alkoholijoobe esmase kontrolli indikaatorvahendiga läbi iseseisvalt. Indikaatorvahendi positiivse näidu korral kaasab Lennuamet ametiabi korras menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti, kes tuvastab joobe olemasolu tõendusliku alkomeetriga. Muudatuse jõustumisel on Lennuametil vajalik osta kuni 5 indikaatorvahendit. Üks indikaatorvahend maksab vahemikus 200–300 eurot, sellele lisanduvad kalibreerimise kulud (2 korda aastas, üks kalibreerimine maksab u 30–40 eurot). Eeldatavad ühekordsed kulud kokku jäävad vahemikku 1000–1500 eurot, millele lisandub iga-aastane kalibreerimise kulu. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse tulemusel lisatakse Lennuameti järelevalveinspektoritele kohustus kontrollida õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus lennumeeskonna ja salongipersonali liikmete alkoholijoovet. Tegemist on uue kohustusega, kuid Lennuametil on vastav võimekus olemas ning sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike. Lennuamet teostab õhusõidukite kontrolle seisuplatsil ka praegu. Muudatusega laiendatakse Lennuameti pädevust õhusõidukite seisuplatsil kontrollimisel, kuid see ei mõjuta nimetatud kontrolli läbiviimise üldist sagedust. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Muudatus avaldab positiivset mõju lennuohutusele. Tuleb ka arvestada, et tegemist ei ole riigisisese regulatsiooniga, vaid EL määruse tasandil sätestatud kohustusega. Mõju Lennuameti ning Politsei- ja Piirivalveameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 5. Kavandatav muudatus: kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmine (LennS § 9 lg 3, RLS § 1731) Mõju valdkond I: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: isikud, kes taotlevad kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaati. Mõju kirjeldus: eelnõuga kehtestatakse regulatsioon kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks, sisulised nõuded organisatsioonile on kehtestatud EL määrusega 1321/2014. Seda sertifikaati omav organisatsioon saab õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise õiguse ühe sertifikaadi alt. eesmärk on võimaldada hoolduse ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist mittekeerukatele õhusõidukitele, mida kasutatakse mitteärilises lennutegevuses. Lennuameti järelevalve käigus kogutud info kohaselt on Eestis kuni kaks ettevõtjat, kel on plaanis taotleda kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaati. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Sihtrühma suurus on väike. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Lennuamet. Mõju kirjeldus: kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise taotluste menetlemine. Järelevalve sertifikaadi omaniku nõuetele vastavuse üle. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Sertifikaadi väljaandmise menetlus on sarnane muude sertifikaatide (nt jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi) väljaandmise menetlusega. Lennuameti edasises tegevuses muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Avaldumise sagedus on väike. Nagu eespool selgitatud, siis tõenäoliselt menetleb Lennuamet lähiaastatel kokku kuni kaks sertifikaadi väljaandmise taotlust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus Lennuameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Lennuameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 6. Kavandatav muudatus: Lennuametile õiguse andmine haldusjärelevalve teostamiseks lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle (SAR) (LennS § 601 lg 2 punkt 13) Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Lennuamet Mõju kirjeldus: Muudatusega lisatakse Lennuameti järelevalvevaldkondade hulka haldusjärelevalve lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle. Tegemist on muudatusega, mis on tingitud ICAO 2010. a auditi ja 2018. a järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. Senini on Lennuamet SAR valdkonnas teinud riiklikku järelevalvet (eelkõige lennuvälja käitajate üle), see tegevus kuulub Lennuameti SAR vaneminspektori ametikoha tööülesannete hulka. ICAO auditi ja järelkontrolli käigus tuvastatud puudused on seotud ohutusjärelevalvega Politsei- ja Piirivalveameti haldusalas oleva merevalvekeskuse (JRCC Tallinn) üle. Seni polnud riigisiseselt järelevalvepädevust teise valitsusasutuse struktuuriüksuse üle (haldusjärelevalvet) määratletud, mistõttu pole Lennuamet haldusjärelevalvet SAR valdkonnas teostanud. Muudatusega antakse Lennuametile õigus teha haldusjärelevalvet ja kõrvaldatakse ICAO tuvastatud puudus. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Ohutusjärelevalve tegemine merevalvekeskuse üle toob vähesel määral kaasa ümberkorraldusi Lennuameti tegevuses. 2018. a arvestusliku töömahu hindamise järgi oli Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonnas vajalik töötajate arv 6,8. Hetkel on osakonna ametikohtade arv 6 ning SAR vaneminspektori ametikohal olev inspektor, kes teostab riiklikku järelevalvet SAR valdkonnas, täidab ka muid tööülesandeid. Muudatuse mõjul jäävad vastava ametikoha töökohustuste hulka ainult SAR valdkonna ülesanded. Muude tööülesannete optimaalne täitmine eeldab Lennuametile täiendava ressursi eraldamist48, kuid praeguses mahus on neid ülesandeid võimalik täita ka Lennuameti sisemiste ümberkorralduste kaudu vastavas osakonnas. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Loodava ametikoha tööülesanded hõlmavad nii otsest haldusjärelevalvet SAR valdkonnas kui ka muid valdkonnaga seotud ülesandeid (osalemine vaatlejana päästeõppustes, koolitused, lähetused, valdkondade põhine konsultatsioon jne). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatus on suunatud SAR valdkonna haldusjärelevalve tõhustamisele ning lennuohutuse taseme tõstmisele. Mõju Lennuameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. 7. Kavandatav muudatus: taustakontrolli ajakohastamine ja täpsustamine (LennS § 469) Mõju valdkond I: majanduslik mõju – taustakontrolliga seotud halduskoormus. Mõju sihtrühm: taustakontrollisubjektide tööandjad ja lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandjad. Mõju kirjeldus: eelnõu eesmärk on ühtlustada riigisisene taustakontrolli regulatsioon EL-i õigusega. Sellega suurendatakse õigusselgust, laiendatakse taustakontrollisubjektide ringi ning lihtsustatakse üksikisiku (lennunduses töötava füüsilise isiku) ja tööandja taustakontrolliga seotud asjaajamist. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna taustakontrolli põhimõtted on põhjalikult reguleeritud ka kehtiva LennSiga. Taustakontrollisubjektide koguarv on olnud umbes 1750 inimest aastas (kellest 2/3 suhtes on teostatud esmane kontroll). Eelnõu kohaselt lisanduvad senistele taustakontrollisubjektidele väljaspool julgestuspiiranguala tegutsevate ettevõtete (nn tarneahela) töötajad, hinnanguliselt 200-300 isikut. Tööandjal on kohustus tagada töötaja teadlikkus taustakontrolli põhimõtetest. Tsiviillennundusega seotud ettevõtted ja asutused on pidanud taustakontrolli teostamise vajadusega kokku puutuma juba varem, seetõttu puudutab muudatus eelkõige ettevõtteid, kes tegutsevad väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala, ning nende töötajaid. Samas on nimetatud ettevõtted on olnud juba varasemalt teadlikud taustakontrolli tegemisest, kuna osaliselt töötavad nende töötajad ka lennuvälja julgestuspiirangualal, kuhu pääsemiseks on vaja läbipääsuluba ja mille eelduseks on taustakontrolli läbimine. Arvestades taustakontrollisubjektide koguarvu (seni ligi 1750 isikut aastas) ning tööandjate juba varasemat teadlikkust taustakontrollist, on muudatuse ulatus väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muudatustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Taustakontrolli tegemiseks esitatakse isikuandmete ankeet isiku suhtes ühekordselt, seega on tööandja (või taustakontrolli läbimist eeldava dokumendi väljaandja) jaoks tegemist edaspidi ühekordse tegevusega. Eeldades, et taustakontrollis järgitakse kehtestatud nõudeid ning nende nõuete täitmise üle teostatakse 48 Eelduseks on täiendava 0,5-kordse koormusega töökoha loomine, mille kulu on u 20 500 eurot aastas. pidevat järelevalvet (Kaitsepolitseiameti sisekontroll, Lennuamet, Andmekaitseinspektsioon ja ka Euroopa Komisjon), ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk suur. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikuks mõjuanalüüsiks seega puudub. Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet. Mõju kirjeldus: eelnõu eesmärk on ühtlustada riigisisene taustakontrolli regulatsioon EL-i õigusega. Kaitsepolitseiamet teostab lennundusega seotud isikute suhtes taustakontrolli ka kehtiva regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega, kuid asutusesisene töömaht vähemalt kahekordistub. Mõju tuleneb sellest, et muutuvad taustakontrolli tegemise põhimõtted ehk teatud aja tagant (praktikas seni keskmiselt 3 aasta tagant) toimuva perioodilise taustakontrolli asemel muutub kontroll järjepidevaks ning isikuid ütleb kontrollida iga- aastaselt. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Edaspidi kontrollitakse taustakontrollisubjekte järjepidevalt ning see tekitab Kaitsepolitseiametile küll täiendava töökoormuse, kuid mitte suuri lisainvesteeringuid ning muudatusega ei kaasne tööpraktikate muutumist. Täiemahuline esmane taustakontroll võtab aega keskmiselt 45 minutit. Oluline on aga mõista, et välismaalaste (eriti Euroopa Liidu väliste isikute) puhul on kontrolli teostamine oluliselt ajamahukam – neid isikuid on 300-600 aastas. Ainuüksi välisriikide päringute osas läheb aega kauem ning on riike, millest päringutele vastust ei saada. Seevastu järjepidev kontroll võib sõltuvalt Kaitsepolitseiameti töömeetoditest aega võtta mõnevõrra vähem. Lisaks on täiemahuliste kontrollide arv tugevasti sõltuv sektori personali liikuvusest ning majandusarengust. Näiteks viimase kahe aasta Tallinna Lennujaama statistika kohaselt on umbes 2/3 taotlustest olnud uued ning vaid kolmandik nendest korduvad. Taustakontrollile kvalifitseeruvate isikute terviklikku kogumahu statistikat käesolevaga ei ole. Esiteks annavad läbipääsulube ja sertifikaate välja erinevad ettevõtted, Tallinna Lennujaam on neist suurim, ning teiseks teostab Kaitsepolitseiamet üksnes taustakontrolle, omamata täielikku ülevaadet, kes taustakontrolli läbinutest võetakse tööle või mitte. 2019. a tegi Kaitsepolitseiamet 2085 lennunduse taustakontrolli (viimase kuue aasta võrdluses keskmiselt 1750 taustakontrolli aastas). Kehtivaid läbipääsulube on 2019.a novembri seisuga üksnes Tallinna lennujaamal 2890, sinna lisanduvad ka teiste asutuste väljastatavad load ja sertifikaadid. Seega on hinnanguliselt taustakontrollile allutatud isikuid sektoris 3300, kellele lisanduvad veel 200-300 isikut seoses EL määruse muudatusega. See tähendab, et edaspidi tuleb aastas kontrollida varasema 1750 isiku asemel vähemalt 3300 isikut ning mehhanism peab olema järjepidev, seega kontrollide töömaht vähemalt kahekordistub ning arvestada tuleb ka üldist lennundussektori arengut. Hetkel töötatakse taustakontrollide päringute osas veel manuaalselt, seega tehnoloogiline võimearendus vajaks täiendavat investeeringut (näiteks võimalus sooritada või saada mingeid päringuid automaatselt). Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väheoluline, sest täiendavate kulutuste koguhulk on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Nagu eespool selgitatud, ei too taustakontrolli põhimõtete EL õigusega ühtlustamine kaasa Kaitsepolitseiameti tegevuses olulisi ümberkorraldusi vaid üksnes töömahu suurenemise. Mõju Kaitsepolitseiameti töökorraldusele taustakontrollide osas on ressursside vaates väike, mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Kuivõrd uued nõuded jõustuvad 31. detsembrist 2020. a, planeeritakse täiendav kulu 2021. aastaks ning eelarvelised vajadused seoses 4 täiendava töökohaga räägitakse läbi riigieelarve strateegia koostamisel. 8. Kavandatav muudatus: maapealse teeninduse teenuste osutamise regulatsiooni täpsustamine (LennS 83. peatükk Maapealne teenindus lennujaamas) Mõju valdkond I: majanduslik mõju. Mõju sihtrühm: sihtrühma kuuluvad Eestis asuvates lennujaamades maapealse teeninduse teenuste osutajad või nende osutamisest huvitatud ettevõtjad, lennujaamade kasutajad ja lennujaamade haldajad. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest vastavad ettevõtjad moodustavad Eestis tegutsevate ettevõtjate arvust alla 5%. Mõju kirjeldus: Eelnõuga ülevõetav Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ kohaldub täies ulatuses liikmesriikide sellistele lennujaamadele, mille aastane vedude maht on üle 2 miljoni reisija või 50 000 tonni kaupa. 08.10.2019 seisuga kasutab Tallinna lennujaama teenuseid 15 lennuettevõtjat (Wizz Air, SAS, Nordica, Turkish Airlines, LOT, Transaviabaltika, Aeroflot, Aegean, Ryanair, Norwegian, Lufthansa, Finnair, EasyJet, Air Baltic, Belavia) ning kolm kaubavedusid opereerivat ettevõtjat (TNT, DHL, UPS). 2019. a teenindati Tallinna lennujaamas 3 267 910 reisijat. Allolevas graafikus on esitatud Tallinna lennujaama reisijate arv aastatel 2010–2018. AS Tallinna Lennujaam ei prognoosi eelnõuga seonduvalt Tallinna lennujaama teenuseid kasutavate lennuettevõtjate ega kaubavedusid opereerivate ettevõtjate arvu kasvu. Eeldusel, et leitakse Tallinna lennujaamas AS-ile Tallinn Airport GH lisaks pagasikäitluse ja perroonikäitlusega tegelemisest huvitatud teenusepakkuja, avarduvad 2021. a Tallinna lennujaama kasutajate võimalused valida endale pagasi- ja perroonikäitluse teenuste osutajat. AS-il Tallinn Airport GH on õigus jätkata Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse osutamist ilma konkurssi läbimata ka nende teenuste osas, kus Vabariigi Valitsus teenuste osutajate lubatud arvu piirab. AS Tallinna Lennujaam ei välista võimalust, et ta otsustab tulevikus oma tütarettevõtja vahendusel osaliselt või täielikult maapealse teeninduse osutamise lõpetada. Direktiivi preambulis on direktiivi oodatavate mõjudena välja toodud lennujaama toimimise tõhususe kasv, õhutranspordi infrastruktuuri kasutamise tõhususe kasv, lennuettevõtjate tegevuskulude vähenemine ja lennujaama kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi paranemine. Direktiivi preambuli kohaselt võib turulepääs ja omakäitlus teatud maapealse teeninduse teenuse liikide suhtes mõjutada läbilaskevõimet ja ruumikasutusega seotud piiranguid. Eelnõu tulemusena võib suureneda Tallinna lennujaamas pagasikäitlust ja perroonikäitlust teostavate ettevõtjate arv. AS Tallinn Airport GH jaoks tähendaks see konkurentide lisandumist. Lennujaama haldaja jaoks toob eelnõu tõenäoliselt kaasa halduskoormuse kasvu. Eelnõus ja selle alusel antavates määrustes maapealse teeninduse teenuste osutajate ja omakäitlejate suhtes sätestatavate nõuete täitmine võib ettevõtjate jaoks tähendada lisakulutusi. Tallinna lennujaama haldaja jaoks on eelnõuga kaasneva mõju ulatus keskmine, sest eeldab sihiteadlikke muudatusi lennujaama haldamises ning AS-i Tallinn Airport GH juhtimises. Samas ei ole oodata, et muudatustega kaasneksid olulised kohanemisraskused. Teiste sihtrühmade jaoks on eelnõuga kaasneva mõju ulatus pigem väike, sest ettevõtjad ei pea kas üldse muutustega kohanemiseks täiendavaid samme astuma või ei valmista vajalikud muudatused neile eeldatavalt kohanemisraskusi. Tallinna lennujaama haldaja ja maapealse teeninduse teenuste osutajate jaoks on eelnõuga kaasnevate majanduslike mõjude avaldumise sagedus keskmine. Lennujaama haldaja ja maapealse teeninduse teenuste osutajad puutuvad eelduslikult regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt kokku eelnõust tulenevate nõuetega nende majandustegevusele. Eelnõuga kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga kaasnevad majanduslikud mõjud on pigem positiivse toimega: lennujaama toimimise tõhususe kasv, õhutranspordi infrastruktuuri kasutamise tõhususe kasv, lennuettevõtjate tegevuskulude vähenemine ja lennujaama kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi paranemine, lennujaama läbilaskevõime suurenemine ja ruumikasutuse efektiivsemaks muutumine. Eelnõuga kaasnevateks negatiivseteks majanduslikeks mõjudeks on eelkõige lennujaama haldaja halduskoormuse ja kulude kasv ning võimalikud lisakulutused maapealse teeninduse teenuste osutajate ja omakäitlejate jaoks. Lennujaama haldaja halduskoormuse ja sellega seoses kulude kasv tuleneb otseselt direktiivi kohustuslikest sätetest. Maapealse teeninduse teenuste osutajate ja omakäitlejate võimalikud lisakulutused seonduvad maapealse teeninduse turu avamisega kaasnevate riskide maandamiseks eelnõus maapealse teeninduse teenuste osutajate ja omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetega. Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõul puudub oluline mõju majandusele. Eelnõuga kaasnev keskmine mõju lennujaama haldaja äritegevusele tuleneb direktiivi sätetest, mille ülevõtmine on kohustuslik. Mõju valdkond II: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: sihtrühma kuuluvad Vabariigi Valitsus, majandus- ja taristuminister, Riigi Tugiteenuste Keskus, Konkurentsiamet ja Lennuamet. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest eelnõu mõjutab väikest osa riigiasutustest ning nendegi ülesannetest vähem kui 5%. Mõju kirjeldus: eelnõu paneb täiendavaid ülesandeid Vabariigi Valitsusele ja majandus- ja taristuministrile. Eelnõu ja selle rakendusaktide kavandite kohaselt saavad endale ülesandeid juurde Riigi Tugiteenuste Keskus, Konkurentsiamet ja Lennuamet. Vabariigi Valitsusele lisandub eelnõu kohaselt õigus otsustada Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse piiramise üle. Majandus- ja taristuminister peab eelnõu kohaselt kehtestama maapealse teenindusega seonduvad rakendusaktid. Riigi Tugiteenuste Keskus peab eelnõu kohaselt keskmiselt kord seitsme aasta jooksul läbi viima kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse piiratud teenuste osas maapealsete teenindajate leidmiseks. Konkurentsiamet peab eelnõu kohaselt keskmiselt kord aastas kontrollima Tallinna lennujaama haldaja tulu- ja kuluarvestusele esitatud nõuete täitmist. Lennuamet peab eelnõu kohaselt teostama riiklikku järelevalvet maapealse teeninduse üles. õju ulatus riigiasutustele on väike. Ühelt poolt suureneb ülesannete lisandumisega riigiasutuste töökoormus. Samas on lisanduvate ülesannete maht võrreldes asutuste olemasolevate ülesannetega väike ning lisanduvad ülesanded on sarnased nimetatud asutuste olemasolevate ülesannetega, mistõttu ei tekita muudatused kohanemisraskusi. Maapealse teeninduse turu avamine Eestis Lennuametile küll otseselt mõju ei avalda, kuid tuleb arvestada, et lähiaastatel on EL tasandil kavas kehtestada täiendavad nõuded maapealsele teenindusele, mistõttu tõstab maapealse teeninduse üle riikliku järelevalve teostamise pädevuse andmine Lennuametile mõningal määral Lennuameti töökoormust. Pärast EL tasandil maapealsele teenindusele täiendavate nõuete kehtestamist, mida on oodata kõige varem aastaks 202249, võib prognoosida vajadust Lennuameti koosseisu suurendamiseks vähemalt ühe järelevalveametniku ametikoha võrra. Sellise ühekordse koormusega töökoha loomise kulu on ligikaudu 40 000 eurot aastas. Mõju avaldumise sagedus on Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Konkurentsiameti jaoks väike. Riigi Tugiteenuste Keskuse jaoks avaldub mõju keskmiselt kord seitsme aasta jooksul. Konkurentsiameti jaoks avaldub mõju keskmiselt kord aastas. Lennuameti jaoks on mõju avaldumise sagedus keskmine, arvestades täiendavate nõuete kehtestamist EL tasandil. Lennuametile tulevikus lisanduv pädevus teostada riiklikku järelevalvet maapealse teeninduse üle avaldab Lennuametile regulaarset mõju. Riigiasutuste jaoks on ülesannete lisandumine pigem negatiivse toimega, sest tõstab halduskoormust. Samas on tegemist direktiivi kohaselt liikmesriigilt oodatavate ülesannete täitmisega. Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõul puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, välja arvatud Lennuameti töökorraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu peamiste muudatustega viiakse riigisisene õigus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega. See ei too kaasa olulisel määral täiendavaid ülesandeid Lennuameti, sest Lennuamet teostab vastavates valdkondades suures osas järelevalvet ja annab välja asjaomaseid lube, märkeid ja sertifikaate ka praegu. Maapealse teeninduse riigisisese regulatsiooni kehtestamisega Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine on võimalik asutusesiseselt koormuse ja ülesannete ümberjagamise teel. Lennuameti koosseisu suurendamise vajadust ja sellega kaasnevaid kulusid tuleb uuesti hinnata, kui Euroopa Komisjon võtab EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 39 alusel vastu maapealse teeninduse ohutut osutamist käsitlevad üksikasjalikud nõuded. Mõnevõrra muutuvad Kaitsepolitseiameti ülesanded seoses lennunduse taustakontrolliga, kus senine isikuankeedipõhine kontroll asendub järjepideva kontrolli mehhanismiga. Eelnõu kohane isikuandmete ankeedi ühekordne esitamine tähendab, et Kaitsepolitseiametile edastatavate ankeetide koguarv väheneb umbes kolmandiku võrra aastas, kuid suureneb muude allikate alusel järjepidava kontrolli alusel isiku lennunduses töötamise sobivuse hindamise roll. Kuigi täiendavalt taustakontrollile allutavate isikute hulk ei ole võrreldes koguarvuga suur, asendub ankeedipõhine kontroll järjepideva kontrolli mehhanismiga. Tulevikus tuleb siiski kaaluda infotehnoloogialahendust taustakontrolli isikuandmete ankeedi täitmiseks. See otsus peab siiski tulema riigilt tervikuna, arvestades ühtlasi uue taustakontrollisüsteemi kohaldamisel kujunevat praktikat, sest uue andmebaasi väljatöötamine ja liidestamine olemasolevatega ning selle alaline töökindlus nõuavad nii suuremahulist ja järjepidevat rahalist ressurssi kui ka tööjõudu. 49 Aluspõhimõtete täpsustamiseks delegeeritud õigusakti eelnõu koostamine on tehtud ülesandeks EASA-le. EASA 22.11.2019 plaani kohaselt esitab amet oma ettepaneku komisjonile 2021. aasta lõpuks. Seega jõuab Komisjon maapealse teeninduse ohutusnõuete täpsustamiseni kõige varem 2022. aastal. Seadusega ei kaasne rakendatavaid tegevusi ja kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele. Uute riigilõivude lisandumine suurendab vähesel määral riigieelarve tulusid. RLS-i täiendatakse riigilõivuga raadioside loa väljaandmise ja sellele märke tegemise eest. Riigilõivu suurus on 15 eurot ning arvestades, et keskmiselt menetleb Lennuamet ligi 30 taotlust aastas, on eeldatav riigilõivu laekumine kuni 500 eurot aastas. RLS § 164 lõike 3 loetelu täiendatakse uute teenustega, mille osutamisel tuleb sertifikaadi hoidmise eest tasuda riigilõivu 400 eurot iga teenuse eest eraldi. Kui olemasoleva sertifikaadi omanik (eelkõige Lennuliiklusteeninduse AS) taotleb mõlema teenuse lisamist kehtiva sertifikaadi juurde, peab ta tasuma ühekordselt riigilõivu 185 eurot kehtiva sertifikaadi muutmise eest. Lisaks peab ta tasuma sertifikaadi iga-aastase hoidmise eest vastavalt sellele, milliseid RLS § 164 lõike 3 teenuseid ta osutab. Kahe lisanduva teenuse eest tuleb iga-aastaselt tasuda täiendavalt riigilõivu 800 eurot. Eelnõuga laiendatakse Lennuameti pädevust õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisel, mis hõlmab edaspidi ka isiku alkoholijoobe testimist. Sellega kaasneb Lennuameti mõningane töökoormuse tõus, mis ei ole aga märkimisväärne. Tegemist ei ole eraldi protseduuriga, vaid see viiakse läbi üldise Lennuameti teostatava õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus. Nagu eespool selgitatud, on muudatuse jõustumisel Lennuametil vajalik osta kuni viis indikaatorvahendit. Eeldatavad ühekordsed kulud kokku jäävad vahemikku 1000–1500 eurot, millele lisandub iga- aastane kalibreerimise kulu. Seadusega ei kaasne rakendavaid tegevusi ja kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:  majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2009. a määrus nr 122 „Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.10.2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2009. a määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.07.2009. a määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri”;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.04.2003. a määrus nr 68 „Lennunduse raadioside loa väljaandmise kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.10.2009. a määrus nr 102 „Nõuded lennunduse erialakeele oskustaseme testidele, testimise kord, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennndusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise, lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja sertifikaadi vorm ning lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.03.2009. a määrus nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“;  majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.04.2003. a määrus nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide väljaandmise kord“;  Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükk. Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste õigusaktide väljatöötamise (kavandid on toodud seletuskirja lisas 2):  paragrahvi 24 lõike 21 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja andmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kohta“;  paragrahvi 231 lõike 3 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennunduse raadioside loa taotlemise kord ja nõuded raadioside koolitusele“ (kehtiva määruse muutmine vajalik).  paragrahvi 234 lõike 7 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemisele ning tasemetestile“;  paragrahvi 37 lg 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Aeronavigatsiooniseadme sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise kord“;  paragrahvi 373 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimused ja kord“;  paragrahvi 5020 lõike 3 ja § 5021 lõike 2 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale“;  paragrahvi 504 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele“;  lennundusseaduse § 5035 lõike 11 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavast konkursist teavitamise tingimused“;  lennundusseaduse § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna lennujaamas omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arvule piirangute kehtestamine teatud maapealse teeninduse teenuste liikide osas“. Eelnõu muudatustest tulenevalt teised määrused muutmist ei vaja. 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, v.a alljärgnevad sätted: 1) LennS § 551 lg 11 ja § 602 lõige 15 jõustuvad 2021. aasta 14. veebruarist lähtudes EL määruse 965/2012 muudatustest EL määrustes nr 2018/1042 ja 2020/745; 2) LennS § 469 lg 1 – 11 muudatused jõustuvad 2021. aasta 31. detsembril lähtudes EL määruse 2015/1998 muudatustest; 3) LennS 5017 lõige 2 ja 3 jõustuvad 15. mail 2021. a lähtudes majandus- ja taristuministri 13.02.2017. a käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 antud erandist, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust. Seadusemuudatuse ja rakendusaktide jõustumine on planeeritud samaaegselt. 11. Seaduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile. Lisaks saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Kaitsepolitseiamet, Lennuamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Lennuakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, AS Nordic Aviation Group, Keskkonnaagentuur, Kaitsevägi, Pakker Avio AS, Nordic Aviation Academy, Swan Fly Estonia, Regional Jet OÜ, SmartLynx Estonia ATO. Lisad: Seletuskirjale on lisatud järgmised lisad: 1. Direktiivi 96/97 vastavustabel; 2. Õigusaktide kavandid Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2020. a Lisa 1 Nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakti norm EL õigusakti EL õigusakti normi sisuliseks (96/67/EÜ normi rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid artikkel, ülevõtmise riigisisesed õigusaktid lõige ja kohustus punkt) Art 1 lg 1 a) Ei Sätestab üksnes direktiivi artikli 7 lõike 1 nõuetele vastavuse tagamise kohustuse alguskuupäeva (1.01.1998). Art 1 lg 1 b) Ei LennS § Sätestab üksnes direktiivi artikli 7 lõike 2 5029 lg 3 nõuetele vastavuse tagamise kohustuse alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama aastasest veomahust) Art 1 lg 1 c) Ei Sätestab üksnes direktiivi artikli 6 nõuetele vastavuse tagamise kohustuse alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama aastasest veomahust) Art 1 lg 2 Ei LennS § Sätestab üksnes direktiivi nõuetele 5029 lg 2 vastavuse tagamise kohustuse alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama aastasest veomahust) Art 1 lg 3 Ei LennS § Lubab teenuste osutamise või omakäitluse 5029 lg 4 vabaduse tagada osaliselt. Eelnõus on jäetud võimalus tagada teenuste osutamise või omakäitluse vabadus üksnes osaliselt. Art 1 lg 4 Ei Reguleerib üksnes komisjoni kohustusi. esimene lõige Art 1 lg 4 Ei vaja riigisisest reguleerimist. teine lõige Art 1 lg 5 Ei Puudutab üksnes Gibraltari lennujaama. Art 1 lg 6 Ei Puudutab üksnes Gibraltari lennujaama. Art 2 Ei LennS § 503 Lennujaama Tegemist on direktiivis kasutatud mõistete lg 1; haldaja; definitsioonidega. Hea õigusloome ja LennS § Lennujaama normitehnika eeskirja § 18 lg 2 kohaselt 504; kasutaja ja peavad Euroopa Liidu õigusega seotud lennujaama seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kasutajate komitee; kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel LennS § Maapealne olevate terminitega ning eelnõus neid 5015; teenindus; üldjuhul enam ei määratleta. LennS § Omakäitlus ja Kuna LennS §-d 503 ja 504 juba sisaldavad 5016; omakäitleja; lennujaama haldaja ja lennujaama kasutaja LennS § Maapealne definitsioone, siis on vajalik tagada 5017 teenindaja definitsioonide vastavus direktiivile 96/67/EÜ. Parema jälgitavuse huvides on eelnõus määratletud ka järgmised direktiivis kasutatud mõisted, mida on võimalusel lähendatud alusmääruses kasutatud mõistetele: 1) maapealne teenindus (direktiivis „maapealse käitluse teenused“); 2) omakäitlus; ja 3) maapealne teenindaja (direktiivis „maapealse käitluse teenuste osutaja“). Eesti keele lausestusreeglite parema järgimise huvides on lisaks kasutusele võetud ja määratletud mõiste „omakäitleja“. Art 3 lg 1 Ei LennS § 503 Tegemist on direktiivis kasutatud mõiste lg 2 „lennujaama haldaja“ selgitusega. Lennujaamasüsteeme Eestis ei ole ning ettenähtavalt ka ei teki. Art 3 lg 2 Jah LennS § Kohaldamisala Tegemist on direktiivi kohaldumist selgitava 5014 lg 1 sättega. Art 3 lg 3 Jah LennS § Kohaldamisala Säte täpsustab, et direktiivi kohaldamise 5014 lg 2 tagamise kohustus on mh lennujaama haldaja üle valitsevat mõju omaval või järelevalvet teostaval avaliku võimu kandjal. Art 4 Jah LennS § Tulu- ja 5039 kuluarvestusele esitatavad nõuded Art 5 Jah LennS § 504 Lennujaama lg-d 2 ja 3 kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee Art 6 lg 1 Jah LennS § Arvestatud ka direktiivi artikli 1 lg-s 2 5029 lg 1 ja sätestatud kohaldamispiirangutega lg 2 (aastane vedude maht). Art 6 lg 2 Valikuline LennS § 5030 lg 1 Art 6 lg 3 Jah LennS § Maapealne 5017 lg 2 teenindaja Art 6 lg 4 Ei Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõu ei piira lennujaama kasutajate õigust valida olemasolevate maapealsete teenindajate vahel. Art 7 lg 1 Jah LennS § Arvestatud ka direktiivi artiklis 1 sätestatud 5029 lg-d 1 kohaldamispiirangutega (üksnes ja 3 kaubanduslikule lennuliiklusele avatud lennujaamad; aastane vedude maht). Art 7 lg 2 Valikuline LennS § 5030 lg 2 ja § 5036 lg 1 Art 8 Valikuline LennS § Keskne taristu 5038 Art 9 lg 1 a) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5030 lg 6, § on artikli 9 lõikega 1 a) seoses lisatud artikli 5034 lg 1 9 lg 1 a) kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 1 b) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5030 lg 5, on artikli 9 lõikega 1 b) seoses lisatud artikli § 5034 lg 2 9 lg 1 b) kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 1 c) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5030 lg 6, § on artikli 9 lõikega 1 c) seoses lisatud artikli 5036 lg 1 9 lg 1 c) kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 1 d) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5030 lg 5 on artikli 9 lõikega 1 d) seoses lisatud artikli 9 lg 1 d) kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 2 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5030 lg 7, § on artikli 9 lõikega 2 seoses lisatud artikli 9 5032 lg 2 kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 3 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5033 lg 1 on artikli 9 lõikega 3 seoses lisatud artikli 9 lg 3 kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 4 Ei Säte on suunatud komisjonile. Art 9 lg 5 Ei LennS § Säte on suunatud komisjonile ja 5033 lg 2 liikmesriikidele. Eelnõus on artikli 9 lõikega 5 seoses lisatud artikli 9 lg 5 kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 9 lg 6 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus 5031 on artikli 9 lõikega 6 seoses lisatud artikli 9 lg 6 kohaldamise siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud sätted. Art 10 Ei Säte on suunatud komisjoni ja liikmesriikide esindajatest koosneva nõuandekomitee loomisele. Ei vaja riigisisest reguleerimist. Art 11 lg 1 a) Jah LennS § Nõuete 5018 lg-d 2 kehtestamine ja 4, § 5035 maapealsetele lg-d 6 ja 7 teenindajatele ja omakäitlejatele Nõuded maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavale konkursile Art 11 lg 1 b) Jah LennS § Maapealsete § 5035 lg 11 sisaldab volitusnormi valdkonna 5034 lg 1, teenindajate eest vastutavale ministrile täpsemaks 5035 lg-d 2, valimine ülevõtmiseks. 3 ja 11 Nõuded maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavale konkursile Art 11 lg 1 c) Jah LennS § Maapealsete i) 5034lg 3 teenindajate valimine Art 11 lg 1 c) Jah LennS § Maapealsete ii) 5034 lg 3 teenindajate valimine Art 11 lg 1 d) Jah LennS § Maapealsete 5034 lg 6 teenindajate valimine Art 11 lg 1 e) Jah LennS § Maapealsete 5034 lg 6 teenindajate valimine Art 11 lg 2 Jah LennS § Maapealsete 5034 lg 5 teenindajate valimine Art 11 lg 3 Jah LennS § Maapealsete 5034 lg 8 teenindajate valimine Art 12 Valikuline LennS § Nõuded § 5035 lg 11 sisaldab volitusnormi valdkonna 5035 lg-d 6, maapealsete eest vastutavale ministrile täpsemaks 8 ja 1 teenindajate ülevõtmiseks. valimiseks läbiviidavale konkursile Art 13 Jah LennS § Konsultatsioonid 5040 Art 14 Valikuline LennS Usaldusväärsus Eelnõus on tehtud valik loakohustust mitte § 5020, § Piisavate rahaliste kehtestada. Artiklis 14 viidatud nõuded on 5021, § 5022, vahendite tagamise kehtestatud maapealsete teenindajate ja § 5023, § kohustus omakäitlejate suhtes väljaspool 5024, § 5025, Kindlustuse loamenetlust kehtivate nõuetena, mille § 5026, § omamise kohustus täitmist on õigus kontrollida lennujaama 5027 Nõuded töötajatele haldajal Alltöövõtjate kasutamine Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine Teabe andmise kohustus Nõuetele vastavuse kontrollimine Art 15 Jah, osaliselt LennS § Nõuete Artikli 15 kohaselt võib liikmesriik valikuline 5018 lg-d 1 kehtestamine lennujaama haldaja ettepanekul keelata ja 2, § 5019 maapealsetele maapealsel teenindajal või omakäitlejal teenindajatele ja maapealse teeninduse, kui see maapealne omakäitlejatele teenindaja või omakäitleja ei järgi Pideva lennujaama nõuetekohase toimimise teenindamise tagamiseks talle lennujaama haldaja poolt kohustus kohustuslikuks tehtud eeskirju. Keelamine on sisuliselt lennujaama haldaja ja maapealse teenindaja või omakäitleja vahel sõlmitud lepingu ennetähtaegne lõpetamine. Eelnõus on tehtud valik lennujaama haldaja lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamise õigust mitte piirata. Vastavalt ei sätesta eelnõu kohustust saada maapealse teenindaja või omakäitleja olulise lepingu rikkumise korral haldusorganilt lepingu ülesütlemiseks eelnev luba. Samuti ei näe eelnõu ette lennujaama kujundusõiguse asendamist haldusorgani keelava haldusaktiga. Art 16 Jah LennS § Juurdepääs 5037 lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele Art 17 Ei Tegemist on selgitava sättega. Art 18 Valikuline Eelnõus on tehtud valik töötajate õiguste ja keskkonna kaitseks täiendavaid meetmeid mitte võtta. Ei ole regulatiivne säte. Art 19 Ei Tegemist on deklaratiivse sättega. Art 20 Valikuline Ei vaja riigisisest reguleerimist. Art 21 Ei Haldusaktide ja toimingute vaidlustamise võimalus tuleneb haldusmenetluse seadusest ja HKMS-ist. Juhul, kui konkursi korraldamisel piiratud arvu teenuste osutajate leidmiseks kohaldatakse riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut, siis tulenevad vaidlustusvõimalused riigihangete seadusest. Lennujaama haldaja tsiviilõiguslike tehingute (sh tegevuseeskirja kehtestamise) vaidlustamise võimalus tuleneb TsÜS-ist, VÕS-ist ja TsMS-st. Art 22 Ei Ei ole enam asjakohane. Art 23 lg 1 Ei Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele direktiivist tulenevate sätete ülevõtmistähtaja ja rakendusmeetmete juurde direktiivile viite lisamise kohustuse. Art 23 lg 2 Ei Tegemist on sättega, mis kehtestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile direktiivi ülevõtvate riigisiseste sätete teksti. Art 24 Ei Sätestab direktiivi jõustumise. Ei ole regulatiivne säte. Art 25 Ei Sätestab direktiivi adressaadid. Ei ole regulatiivne säte. Lisa 2 Õigusaktide kavandid KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………………………… Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja andmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kohta. 2. peatükk LENNUJUHIÕPILASE, LENNUJUHI JA LENNUINFORMAATORI LOA NING PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRGETE VÄLJA ANDMINE § 2. Lennujuhiõpilase loa taotlemine (1) Lennujuhiõpilase loa taotlemiseks esitab taotleja Lennuametile vormikohase taotluse, millele lisatakse: 1) tunnistus või tõend tunnustatud algkoolituse eduka läbimise kohta; 2) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend; 3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid; 4) raadioside oskust tõendav dokument; 5) dokumendifoto. (3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja annab mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. (4) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa väljaandmisest keeldumise otsusega. (5) Lennuamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. § 3. Lennujuhi loa, pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete taotlemine (1) Lennujuhi loa saamiseks esitab taotleja Lennuametile vormikohase taotluse, millele on lisatud: 1) tunnistus või tõend lennujuhtimisüksuse koolitusplaani kohase koolituse ning teadmiste ja oskuste kontrolli läbimise kohta; 2) koolituse päevik; 3) lennujuhiõpilase luba; 4) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend; 5) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid; 6) raadioside oskust tõendav dokument; 7) dokumendifoto, kui seda pole esitatud lennujuhiõpilase loa taotlemisel. (2) Lennujuhi loa pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete pikendamisel või täiendavate märgete, välja arvatud töökohakoolituse juhendaja (On-the-job training instructor - OJTI), treeningseadme instruktori (Synthetic training device instructor - STDI) või tasemetestija oskusmärgete taotlemisel esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus koos koolituse ja/või oskuste kontrolli edukat läbimist tõendava dokumendi, kehtiva tervisetõendi ja vajadusel keeleoskust tõendava dokumendiga. (3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. (4) Lennujuhi luba asendatakse uuega loa omaniku põhjendatud avalduse alusel. § 4. Loa või pädevus- või oskusmärgete kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine (1) Kui Lennuamet on isiku loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse peatanud, teavitab Lennuamet sellest viivitamata isikut ja asjakohast aeronavigatsiooniteenuse osutajat. (2) Kui Lennuamet on isiku loa kehtetuks tunnistanud, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates tagastama oma loa Lennuametile. (3) Kui Lennuamet on isiku pädevus- või oskusmärke kehtetuks tunnistanud, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates Lennuametis loa välja vahetama. (4) Kui isik ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul luba tagastanud, võib Lennuamet teha isikule ettekirjutuse loa tagastamiseks. § 6. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine ja väljaandmine (1) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse alljärgnevad dokumendid: 1) lennujuhi luba; 2) tunnistus praktiliste õpetamise meetodite kursuse eduka läbimise kohta; (2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. § 7. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke pikendamine ja uuendamine (1) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus töökohakoolituse juhendaja oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täiendkoolituse kohta. (2) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse: 1) tunnistus töökohakoolituse juhendaja oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täiendkoolituse kohta. 2) Tõend, mis kinnitab edukalt läbitud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamist (3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. § 8. Treeningseadme instruktori oskusmärke taotlemine ja väljaandmine (1) Treeningseadme instruktori oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse alljärgnevad dokumendid: 1) tõend, mis kinnitab, et ta on kasutanud vähemalt kaks aastat lennujuhi loa õigusi 2) tunnistus praktiliste õpetamise meetodite kursuse eduka läbimise kohta (2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. § 9. Treeningseadme instruktori oskusmärke pikendamine ja uuendamine (1) Treeningseadme instruktori oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus treeningseadme instruktori oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta. (2) Treeningseadme instruktori oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse 1) tunnistus treeningseadme instruktori oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta. 2) Tõend, mis kinnitab edukalt läbitud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamist (3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. § 10. Tasemetestija oskusmärke taotlemine ja väljaandmine (1) Tasemetestija oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse Lennuametile taotlus, millele on lisatud: 1) tõend, mis kinnitab, et ta on kasutanud vähemalt kaks aastat lennujuhi loa õigusi 2) tunnistus eelnenud aastal edukalt läbitud tasemetestija kursuse kohta (2) Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid komisjoni määruse (EL) 2015/340 punktides ATCO.C.045 ja ATCO.C.050 sätestatud tingimustel. (3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. § 11. Tasemetestija oskusmärke pikendamine ja uuendamine (1) Tasemetestija oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus tasemetestija oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta. (2) Tasemetestija oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus, millele lisatakse 1) tunnistus tasemetestija oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta 2) tõend kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal edukalt läbitud tasemetestija pädevuse hindamise kohta 3. peatükk KOOLITUSORGANISATSIOONIDE SERTIFITSEERIMINE § 12. Sertifikaadi taotluse läbivaatamine ja sertifikaadi väljaandmine (1) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks antakse 14 päeva. (2) Kui taotleja ei ole määratud tähajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Otsusest teavitab Lennuamet taotlejat kirjalikult. (3) Taotleja vastavuse kontroll viiakse läbi 40 päeva jooksul pärast taotluse või lõikes 1 nimetatud juhul pärast puuduste kõrvaldamist või täiendavate andmete ja dokumentide esitamist Lennuametile. § 13. Koolitusorganisatsiooni muudatused (1) Kui kavandatavatest muudatustest ilmneb vajadus sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmiseks, asendatakse varem välja antud sertifikaat või selle lisa uuega. Pärast vahetamist tagastatakse viivitamata varem kehtinud sertifikaat Lennuametile. 4. peatükk LENNUINFORMAATORI LOA TAOTLEMINE, VÄLJAANDMINE, KEHTIVUSE PEATAMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA TAASTAMINE § 14. Lennuinformaatori loa taotlemine ja väljaandmine (1) Loa saamiseks peab taotleja esitama Lennuametile taotluse, millele on lisatud: 1) tunnistus või tõend lennuinformaatori koolituskursuse läbimise ning teadmiste ja oskuste kontrolli kohta; 2) töökohapraktika päevik; 3) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend; 4) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid; 5) raadioside oskust tõendav dokument; 6) dokumendifoto, kui seda pole varem esitatud. (2) Lennuinformaatori luba antakse välja Lennuameti vormil, kui loa taotleja vastab käesoleva paragrahvi punktis 2 toodud nõuetele. (3) Lennuinformaatori või lennujuhi loale kantakse koos AFIS pädevusmärkega ka AFIS üksuse oskusmärge, mis näitab loa omaniku pädevust osutada lennuliiklusteenust konkreetses sektoris, sektorirühmas või konkreetsel tööpositsioonil. AFIS üksuse oskusmärge kehtib kuni 3 aastat. (4) Kui loa taotleja on saanud lennuvälja lennuinformaatori koolituse, kuid ei ole kolme aasta jooksul läbinud AFIS-alast töökohakoolitust, peab ta uuesti sooritama lõike 2 punktis 2 nimetatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Kui teadmiste ja oskuste kontrolli tagajärjel selgub, et teadmised ja oskused ei ole nõutaval tasemel, siis tuleb enne töökohakoolituse alustamist läbida täiendav koolitus. (5) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. (6) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetluse loa väljaandmisest keeldumise otsusega. Otsusest teavitab Lennuamet taotlejat kirjalikult. (7) Lennuamet teeb otsuse lennuinformaatori loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. § 15. Lennuinformaatori loa kasutamine ja selle pikendamine (1) Lennuinformaatori üksuse oskusmärke jätkuva kehtivuse eelduseks on eelneval 90- päevasel perioodil töötamine lennuinformaatorina vähemalt 50 tundi. Kui nimetatud nõue ei ole täidetud, peab lennuinformaator enne iseseisva töö jätkamist läbima täiendava praktilise koolituse kogenud lennuinformaatori juhendamisel vähemalt 15 töötunni ulatuses. (2) Lennuvälja lennuinfoteenuse osutajal peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud lennuinformaatori üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamise ja hindamise protseduur. (3) Lennujuhi loa omanik võib kasutada lennuinformaatoriloaga antud õigusi, kui ta on läbinud AFIS üksuses vähemalt 50-tunnise töökohakoolituse ja saanud AFIS üksuse oskusmärke kande lennujuhi loale. Lennujuhi AFIS üksuse oskusmärge on kehtiv, kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused. (4) Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku üksuse oskusmärke saamiseks peab lennuinformaator tulevasel töökohal läbima üksuse poolt määratud praktika kestusega minimaalselt 50 tunni ulatuses ja sooritama oskustesti lennuvälja lennuinfoteenistuses töötamiseks. (5) Lennuinformaatori loa pädevus- ja oskusmärgete pikendamisel või uute pädevus- ja oskusmärgete taotlemisel esitatakse Lennuametile vormikohane taotlus koos koolituse ja/või oskuste kontrolli edukat läbimist tõendava dokumendi, kehtiva tervisetõendi ja vajadusel keeleoskust tõendava dokumendiga. (6) Lennuinformaatori luba asendatakse uuega loa omaniku põhjendatud avalduse alusel. § 19. Lennuinformaatori loa tagastamine ja vahetamine loale kantud pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel (1) Loa kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise otsusest teatab Lennuamet loa omanikku ja asjaomast aeronavigatsiooniteenuse osutajat viivitamata kirjalikult. (2) Kui Lennuamet on isiku loa kehtetuks tunnistanud, siis on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates tagastama oma loa Lennuametile. (3) Kui Lennuamet on isiku pädevus- või oskusmärke kehtetuks tunnistanud, siis on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates Lennuametis loa välja vahetama. (4) Kui isik ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul luba tagastanud, võib Lennuamet teha isikule ettekirjutuse loa tagastamiseks. 5. peatükk EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGIS VÄLJA ANTUD LENNUNDUSLUBADE TUNNUSTAMINE § 20. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud loa tunnustamine ja asendamine (1) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja vahetamiseks tuleb esitada taotlus, millele lisatakse: 1) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane lennujuhi või lennujuhiõpilase luba 2) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend; 3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid; 4) raadioside oskust tõendav dokument; 5) dokumendifoto, kui seda pole varem esitatud. (2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise vajadusest teatab Lennuamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 22. Kannete kehtivus (1) Lennuinformaatori lubadele enne käesoleva määruse jõustumist tehtud kanded kehtivad loal märgitud tähtpäevani. Kannete pikendamisel ja uute kannete tegemisel juhindutakse käesoleva määruse sätetest. § 23. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. majandus- ja taristuminister kantsler KAVAND 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………………………. Lennunduse raadioside loa taotlemise kord ja nõuded raadioside koolitusele Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 231 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab lennunduse raadioside loa taotlemise korra ja nõuded koolitusele. 2. peatükk LENNUNDUSE RAADIOSIDE LOA TAOTLEMINE, KEHTIVUS JA TAASTAMINE § 3. Eksami sooritamine raadioside loa saamiseks (1) Raadioside kvalifikatsioonieksamit viib läbi pädev teooriaõpetaja. (2) Raadioside kvalifikatsioonieksami osadeks on: 1) raadioside fraseoloogia eksam – suuline eksam tõendamaks, et taotleja on suuteline pidama raadiosidet lennundusloa omanikule esitatavate nõuete kohaselt nii tava- kui hädaolukorras ning tunneb vastavaid reegleid ja fraseoloogiat. Fraseoloogia kohta sooritatakse eksam selles keeles, mille kohast kannet soovitakse. Kui soovitakse mitme keele kannet loale võidakse sooritada eksamid nii eraldi kui ka kombineeritult. 2) Raadioside pidamise reeglid – kirjalik eksam raadioside pidamise reeglite kohta (3) Kirjalik eksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on vastanud 75 protsendile küsimustest õigesti. Suuline eksam loetakse sooritatuks, kui teooriaõpetaja(d) on otsustanud, et taotleja valdab lennunduses kasutatavat raadioside fraseoloogiat. (4) Edukalt sooritatud eksami tulemus õiguse väljaandmiseks kehtib 6 kuud sooritamise kuupäevast. § 4. Raadioside loa taotlemine (1) Raadioside loa saamiseks esitatakse Lennuameti vormil taotlus, millele lisatakse koolituse eduka läbimise kohta tunnistus. (2) Raadioside luba antakse välja tähtajatult. § 5. Raadioside loa kehtetuks tunnistamine Raadioside loa tunnistab kehtetuks Lennuamet, teatades sellest loa omanikule ühe nädala jooksul. § 6. Raadioside loa taastamine Kehtetu raadioside loa taastamiseks tuleb taotlejal sooritada käesoleva korra § 3 lõikele 3 vastav eksam. 3. peatükk NÕUDED KOOLITUSELE § 7. Teooriaõpetaja (1) Koolitust raadioside loa saamiseks võib läbi viia ainult koolitaja, millel on asjakohase kvalifikatsiooniga teooriaõpetajad. (2) Raadioside pidamise reeglite ja fraseoloogia teooriaõpetaja on asjakohaselt kvalifitseeritud, kui tal on: 1) praktilise lennunduse raadioside pidamise kogemus ning ta on läbinud õpetamismeetodite koolituskursuse või 2) varasem töökogemus lennunduse raadioside teooriaõppe läbiviimisel ning nõuetekohased teoreetilised teadmised lennunduse raadiosidest. § 8. Koolitusprogramm (1) Koolitus tuleb läbi viia vastavalt Lennuameti poolt heakskiidetud programmile. Koolitus võib moodustada osa muust lennundusalasest koolitusest. (2) Koolitusprogrammi heakskiitmise saamiseks esitatakse Lennuametile kirjalik taotlus, millele on lisatud järgmised andmed: 1) koolitaja nimi ja kontaktandmed; 2) koolitusprogramm; 3) teooriaõpetajate nimekiri ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; 4) ülevaade õppetööks ettenähtud ruumidest ja seadmetest. (3) Lennuametil on õigus nõuda muud asjakohast teavet lisaks lõikes 2 esitatud asjaoludele. (4) Lennuamet annab koolitusprogrammile heakskiidu, kui see hõlmab Euroopa Komisjoni 26. septembri 2012 rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 (SERA), kõiki 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 2 („Lennureeglid“), lisa 10 („Lennunduse elekterside“), Doc 4444 („Lennuliikluse korraldamine“) ja Doc 9432 („Raadioside käsiraamat“) raadiosidet käsitlevaid osi ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.03.2011 määrust nr 20 („Lennunduse raadioside reeglid“). (5) Lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisel peab koolitaja saama eelnevalt Lennuameti heakskiidu muudatuste rakendamiseks. (6) Koolitaja annab koolituse eduka läbimise korral välja tunnistuse, millele on kantud vähemalt: 1) koolitaja nimi; 2) viide läbitud koolitusprogrammile; 3) koolituse läbimise aeg ja kestvus; 4) informatsioon selle kohta, mis keeles lennunduses kasutatavat fraseoloogiat õpetati ning mis keeles eksam sooritati; 5) kvalifikatsioonieksami tulemused; 6) koolitatava nimi ja isikukood. § 9. Koolitaja dokumentide säilitamine Koolitaja peab säilitama koolituse dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast koolituse lõppu ja esitama Lennuametile viimase nõudmisel: 1) koolitusprogrammid; 2) dokumentatsiooni, milles kajastub õppetundide arv ja sisu; 3) teooriaõpetajate nimekirja ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; 4) koolituse läbinud isikute nimekirja koos sooritatud eksami dokumentidega. majandus- ja taristuminister kantsler KAVAND 3 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………… Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemisele ning tasemetestile Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 234 lõike 7 alusel. § 1. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemine (1) Testija sertifikaadi saamiseks tuleb esitada taotlus, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon, kui on nõutav; 2) hindamise dokumentatsioon; 3) hindajate nimekiri; 4) kui testi läbiviivad ja testi tulemusi hindavad ei ole samad isikud, tuleb esitada testi läbiviivate isikute nimekiri eraldi. (2) Hindajate nimekirjale tuleb lisada: 1) haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia; 2) erialakeele tasemetunnistus või tõend, kui erialakeele oskustaset ei tõenda lennujuhi või liinipiloodiluba; 3) andmed asjakohase töökogemuse kohta; 4) filoloogil tõend lennunduse raadioside ja lennundusterminoloogiat sisaldava koolituse läbimise kohta; 5) tõend hindaja koolituse läbimise kohta. (3) Sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisel peab testija saama eelnevalt Lennuameti heakskiidu muudatuste rakendamiseks. § 2. Nõuded tasemetestile (1) Tasemetesti kestus peab jääma ühe astronoomilise tunni piiridesse. (2) Tasemetestimine tuleb läbi viia selliselt, et selle käigus oleks võimalik hinnata testitava lennunduse erialakeele oskust nii vahetus suhtlemises kui tehniliste vahendite abil (raadio, telefon). (3) Tasemetest peab lähtuma Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni dokumendi 9835 «Manual on the implementation of ICAO Language Proficiency Requirements» (ICAO lennunduse erialakeele nõuete rakendamise käsiraamat) soovitustest. § 3. Dokumentatsiooni säilitamine Testija peab säilitama komisjoni määrustes (EL) nr 1178/2011 ja 2015/340 nõutud andmeid vähemalt 5 aastat peale hindamistulemuste/erialakeele oskustaseme määramist. majandus- ja taristuminister kantsler KAVAND 4 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………… Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 37 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab lennunduses kasutatavate maapealsete aeronavigatsiooniseadmete sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra. § 2. Seadmete tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivad nõuded (1) Sertifikaadi saamiseks peavad seadmed vastama järgmistele nõuetele: 1) seade peab olema töökorras; 2) seadmega peab olema võimalik täita selle seadme funktsiooni tõrgeteta; 3) seadme jaoks peab olema loodud sobiv töökeskkond; 4) seadme hooldamiseks peab omanikul olema hooldusplaan; 5) seadme järelevalve ja rikete kõrvaldamise jaoks peab omanikul olema tegevusjuhend; 6) omanikul peab olema vastavalt selle määruse lisale koostatud akt; 7) seadme töö tagamiseks elektrikatkestuse korral peab seade olema varustatud varutoiteallikaga; 8) kõrvalistele isikutele peab olema tõkestatud seadmele juurdepääs; 9) seade peab olema kaitstud mis tahes keskkonnamõjude eest; 10) seade peab olema paigaldatud vastavalt nõuetele ja olema sellega pakutava teenuse osutamiseks valmis; 11) seadme käitamiseks on olemas pädev personal, kes vastab EL määruse 2017/373 VIII lisas sätestatud nõuetele. (2) Sertifikaadi saamiseks peavad seadmed ja nende käitamine vastama järgmiste dokumentide asjakohastele nõuetele (edaspidi kehtivad nõuded): 1) komisjoni 17. oktoobri 2011. a rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 (ELT L 271/23, 18.10.2011); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. a määrus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (ELT L 96, 31.03.2004, lk 26–42); 3) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 3. lisa „Rahvusvahelise lennunduse meteoroloogiline teenindamine” (Annex 3 „Meteorological Service for Intenational air Navigation”); 4) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisa „Lennunduse telekommunikatsioon” (Annex 10 „Aeronautical Telecommunications”); 5) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 11. lisa „Lennuliiklusteenindused” (Annex 11 „Air Traffic Services”). § 3. Sertifikaadi taotlemine (1) Sertifikaadi taotlemiseks esitab taotleja Lennuameti vormil taotluse koos nõutud dokumentidega vähemalt 60 päeva enne planeeritavat seadme tööle rakendamist või olemasoleva sertifikaadi kehtivusaja lõppemist. Sertifikaadi taotlemise õigus on seadme omanikul. (2) Taotlusele tuleb lisada: 1) omaniku koostatud akt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele; 2) seadme viimase lennukontrolli läbiviimise tulemused (vajalik raadionavigatsiooniseadmete puhul); 3) kehtiv Tehnilise Järelevalve Ameti poolt välja antud sagedusluba, kui selle olemasolu on kohustuslik ja seda ei ole võimalik kontrollida avalikest andmebaasidest; seadmekeskusele sertifikaadi taotlemisel seadmekeskusesse kuuluvate seadmete täielik loetelu; 4) seadme hooldusprotseduur; 5) kui kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. a määruse (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta artikli 5 ja lisa III kohaselt koostatud deklaratsioon koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta ning sama määruse artikli 6 ja lisa IV kohaselt koostatud deklaratsioon süsteemide vastavustõendamise kohta; 6) tootja kinnitus seadme kehtivatele nõuetele vastavuse kohta (Factory Acceptance Certificate ja Site Acceptance Certificate), kui see on olemas; 7) kalibreerimistunnistused, kui need on olemas. (3) Sertifikaadi taotlusele lisatav akt peab sisaldama akti koostanud komisjoni koosseisu ning akti koostamise aega. Lisaks peab akt sisaldama järgmisi andmeid seadme kohta: 1) seadme nimetus; 2) seadme kirjeldus; 3) seadme tootja; 4) seadme omanik ja käitaja; 5) ehitusaasta; 6) aeg, millal sertifikaadi taotleja seadme kasutusele võttis või eeldatavasti võtab; 7) kui kohaldatav, seadmekeskusesse kuuluvate seadmete loetelu; 8) kasutatav sagedus ja väljastatud sagedusloa number, kui on olemas; 9) varutoite kirjeldus; 10) kalibreerimissagedus ja viimane kalibreerimise aeg, kui kalibreeritakse; 12) kui kohaldatav, kokkuvõte viimase lennukontrolli tulemustest; 13) komisjoni hinnang seadme tehnilisele seisukorrale. (3) Kui taotluses esineb puudusi või kui ei ole esitatud kõiki lõikes 2 nimetatud dokumente, teavitab Lennuamet taotlejat sellest 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ning annab taotlejale kuni 30 päeva taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja nõutavate dokumentide esitamiseks. § 4. Sertifikaat ja selle kehtivus (1) Sertifikaat trükitakse turvapaberile ning antakse välja tähtajalisena kehtivusega kuni viis aastat. (2) Sertifikaadile kantakse järgmised andmed: 1) seadme või seadmekeskuse nimetus; 2) seadme või seadmekeskuse number, kui see on olemas; 3) seadme või seadmekeskuse ehituse aasta; 4) seadmele või seadmekeskusele väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusloa number (kui on kohaldatav); 5) seadme või seadmekeskuse omanik; 6) kutsung (kui on kohaldatav); 7) seadme või seadmekeskuse asukoht; 8) sertifikaadi lisa olemasolu (jah/ei); 9) sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse aeg. (3) Sertifikaadi lisale kantakse seadmekeskuse puhul selle koosseisu kuuluvate seadmete nimekiri, mis sisaldab iga üksiku seadme kohta järgmisi andmeid: 1) seadme nimetus; 2) seadme number, kui see on olemas; 3) seadme ehituse aasta; 4) seadme asukoht; 5) seadmele väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusloa number, kui sagedusluba on väljastatud; 6) vajadusel muud märkused. § 5. Sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisest teatamine (1) Omanik on kohustatud sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisest teatama Lennuametile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne muudatuste rakendamist, esitades Lennuametile asjakohased andmed ja dokumendid. (2) Kui sertifikaadis esitatud andmetes on tekkinud ootamatuid muudatusi, tuleb sellest teatada viivitamatult Lennuametile, kes teeb otsuse sertifikaadi edasise kehtivuse ning muutmise kohta. (3) Enne otsuse tegemist sertifikaadile kantud andmete muutmise kohta kontrollib Lennuamet vajaduse korral seadet ja selle omanikku veendumaks, et pärast muudatuste rakendamist on §- s 3 kehtestatud asjakohased nõuded täidetud. (4) Kui muudatustest tulenevalt ilmneb vajadus sertifikaadile kantud andmete muutmiseks, esitab omanik sertifikaadi muutmise taotluse. Kui planeeritav muudatus hõlmab endas üle poole seadme komponentide väljavahetamises alates sertifikaadi välja andmisest, esitab omanik uue sertifikaadi väljaandmise taotluse. (5) Lennuamet lahendab sertifikaadi muutmise taotluse 30 päeva jooksul alates taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest. majandus- ja taristuminister kantsler KAVAND 5 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………… Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 373 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi (edaspidi sertifikaat) taotlemise, väljaandmise ja muutmise korra. § 2. Sertifikaadi taotlemine (1) Sertifikaadi taotlusega esitab taotleja Lennuametile juhtimissüsteemi käsiraamatu. (2) Taotlejal, kes soovib hakata lennuliiklusteenust osutama, tuleb lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele esitada Lennuametile kooskõlastamiseks määruse lisa kohaselt koostatud lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamat. (3) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab Lennuamet taotlejat sellest 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ning annab taotlejale kuni 15 päeva taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. (4) Kui taotleja ei kõrvalda Lennuameti antud tähtaja jooksul puudusi taotluses, jätab Lennuamet taotluse läbi vaatamata. Taotlus loetakse täielikult esitatuks pärast parandatud taotluse registreerimist Lennuametis. (5) Lennuamet võib vajadusel küsida kehtestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks täiendavaid dokumente. (6) Teenuse osutamisel kasutatavad aeronavigatsiooniseadmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt majandus- ja taristuministri ……. määrusele nr …. „Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord“. § 3. Sertifikaat ja selle lisa (1) Sertifikaadi juurde kuulub sertifikaadi lisa, millele kantakse osutatavad teenused ja vajadusel nimetatud teenustega seotud piirangud. (2) Sertifikaat ja sertifikaadi lisa trükitakse turvapaberile. (3) Sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisel asendab Lennuamet varem välja antud dokumendi uuega. Uuel dokumendil säilitatakse endine registreerimisnumber. § 4. Sertifikaadi muutmine (1) Sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmiseks esitab teenuseosutaja Lennuametile taotluse hiljemalt 90 päeva enne kavandatud muudatuste rakendamist. (2) Sertifikaadi muutmise taotlusele lisatakse muudatusi puudutavad andmed ja dokumendid. (3) Enne otsuse tegemist sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmise kohta, kontrollib Lennuamet vajaduse korral teenuseosutajat veendumaks, et taotleja vastab pärast sertifikaadi muutmist kehtestatud nõuetele. (4) Lennuamet vaatab läbi taotluse sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmise kohta ning teeb sertifikaadi muutmise või muutmisest keeldumise otsuse lennundusseaduse § 373 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras. § 5. Sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise otsusest teatamine (1) Lennuamet teatab sertifikaadi kehtivuse peatamise, kehtivuse taastamise ning kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata sertifikaadi omanikule, Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires lennuliiklusteenuse ning meteoroloogiateenuse osutajate puhul ka majandus- ja taristuministrile. (2) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tagastatakse Lennuametile viivitamatult pärast lõikes 1 osutatud teate kättesaamist. Lisa: Juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. majandus- ja taristuminister kantsler KAVAND 6 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………………. Nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 5020 lõike 3 ja § 5021 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa; 2) asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsel teenindajal ja omakäitlejal ei ole tagatud piisavad rahalised vahendid lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. 2. peatükk NÕUDED MAAPEALSELE TEENINDAJALE JA OMAKÄITLEJALE § 2. Usaldusväärsuse hindamine Lennundusseaduse § 5020 lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel: 1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele; 2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1-5 loetletud tunnusele; 3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kohta või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta esitamata; 5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualaste süütegude või esimese astme kuritegude eest ja karistatusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid. § 3. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus Lennundusseaduse § 5021 lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel: 1) ettevõtjal on maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide tähenduses, mis ületab lennujaama haldaja poolt avaldatud proportsiooni ettevõtja eelmise kalendriaasta käibest; 2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või kolmandatele isikutele, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide, rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa ületab lennujaama haldaja poolt avaldatud taset. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Minister kantsler KAVAND 7 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………………. Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 504 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 2. peatükk NÕUDED KASUTAJATE KOMITEE TÖÖKORRALDUSELE § 1. Kasutajate komitee liikmed (1) Kasutajate komitee liige on iga lennujaama kasutaja ja lennujaama haldaja. (2) Iga liige võib otsustada, kas ta soovib kasutajate komitee töös osaleda esindaja vahendusel. Esindajaks võivad lisaks füüsilistele isikutele olla kasutajate komitee teised liikmed või lennundusorganisatsioonid. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49% häältest. (3) Lennujaama haldaja on kasutajate komitee hääleõiguseta liige. § 2. Kasutajate komitee juhtimine (1) Kasutajate komitee töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui ühe korra aastas. (2) Kasutajate komitee tööd juhib ja seda esindab suhetes kolmandate isikutega esimees, tema äraolekul aseesimees. (3) Kasutajate komitee esimees ja aseesimees valitakse komitee liikmete seast komitee koosolekul komitee poolt määratud tähtajaks, mis ei või ületada viite aastat. (4) Kasutajate komitee korralised koosolekud kutsub kokku lennujaama haldaja. (5) Kasutajate komitee erakorralised koosolekud kutsub vajadusel kokku lennujaama haldaja, kasutajate komitee esimees, tema äraolekul aseesimees või vähemalt pooled komitee liikmetest. (6) Kasutajate komitee koosolek tuleb kokku kutsuda muu hulgas järgmistel juhtudel: 1) kasutajate komiteega konsulteerimine või kasutajate komitee seisukoht on õigusaktide kohaselt nõutav; 2) koosoleku kokkukutsumist nõuab enam kui veerand kasutajate komitee liikmetest kirjalikult või elektrooniliselt, tuues välja koosoleku eesmärgi ja kokkukutsumise põhjused. (7) Kasutajate komitee koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatab koosoleku kokkukutsuja komitee liikmetele posti või e-posti teel vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist, kui kokkukutsuja ei pea vajalikuks lühemat tähtaega. (8) Kasutajate komitee koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat. § 3. Otsuste tegemise kord (1) Kasutajate komitee lahendab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi otsusega. (2) Kasutajate komitee on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komitee liikmed. (3) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhataja kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on otsustusvõimeline koosolekul esindatud liikmete arvust sõltumata. (4) Otsuseid võetakse vastu koosolekul osalevate liikmete poolthäälte enamusega. (5) Kasutajate komitee töökorra kinnitamise või muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletasid üle poole kõikidest kasutajate komitee liikmetest. (6) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku, kui kasutajate komitee ei otsusta teisiti. (7) Kõikide otsuste puhul peale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuste määratakse igale kasutajate komitee liikmele kuuluvate häälte arv kindlaks selle alusel, milline oli lennujaama kasutaja osa lennujaama kõikidest lennuoperatsioonidest viimasel lõppenud lennuperioodil. Ühele liikmele ei tohi siiski kuuluda enam kui 49% häältest. Häälte arvu kindlaksmääramise täpsema korra kehtestab kasutajate komitee. (8) Kasutajate komiteel on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Lennujaama haldaja või kasutajate komitee esimees, tema äraolekul aseesimees, saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile kasutajate komitee liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kasutajate komitee liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõikide kasutajate komitee liikmete häältest. (9) Kui kasutajate komitee ei langeta talle kooskõlastamiseks edastatud ettepaneku osas tähtaegselt otsust, loetakse kasutajate komitee ettepanekuga nõustunuks. § 4. Kulud (1) Iga liige kannab oma kasutajate komitee töös osalemisega seotud kulud ise. (2) Kasutajate komitee töö korraldamisega seotud kulud jaotatakse kasutajate komitee liikmete vahel vastavalt kasutajate komitee poolt kehtestatud korrale. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Minister kantsler KAVAND 8 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………. Maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavast konkursist teavitamise tingimused Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 5035 lõike 11 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidava konkursiga (edaspidi konkurss) seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise kord; 2) nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule; ja 3) lennundusseaduse §-s 5035 sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise kord. 2. peatükk KONKURSIST TEAVITAMISE TINGIMUSED § 2. Konkursiga seonduvast teavitamise kord (1) Konkursi korraldaja määrab vähemalt ühe kontaktisiku, kelle poole on konkursil osalemisest huvitatud isikutel võimalik pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks. (2) Konkursi korraldaja teeb laekunud küsimused ja neile antud vastused kättesaadavaks kõikidele konkursil osalemise huvist konkursi korraldajale teada andnud isikutele. § 3. Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teate sisu Konkursi korraldaja poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatav teade peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) Konkursi korraldaja nimi ja kontaktandmed. 2) Konkursi korraldaja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed. 3) Lennujaama haldaja nimi ja kontaktandmed. 4) Konkursi objektiks olevate maapealse teeninduse teenuste lühikirjeldus. 5) Teenuste osutamise alguskuupäev. 6) Konkursi tulemusena sõlmitava lepingu tähtaeg. 7) Viide maapealse teenindaja suhtes kehtivatele nõuetele. 8) Maapealse teeninduse teenuste osutamisega kaasnevate avalikes huvides täidetavate kohustuste loetelu, kui sellised kohustused on kehtestatud. 9) Konkursil pakkumuse esitamise tähtaeg ja kord. 10) Konkursi võitja väljaselgitamise tähtaeg ja kord. § 4. Euroopa Komisjoni teavitamise kord (1) Konkursi korraldaja esitab Euroopa Komisjonile teabe konkursitingimustesse lennundusseaduse § 5035 lõike 6 punktis 1 kirjeldatud kohustuse lisamise kohta vähemalt üks kuu enne konkursi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamist. (2) Konkursi korraldaja esitab Euroopa Komisjonile taotluse konkursitingimustesse lennundusseaduse § 5035 lõike 6 punktis 2 kirjeldatud kohustuse lisamiseks heakskiidu saamiseks vähemalt kolm kuud enne konkursi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamist. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Minister kantsler KAVAND 9 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn …………………………… Tallinna lennujaamas omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arvule piirangute kehtestamine teatud maapealse teeninduse teenuste liikide osas Vastavalt lennundusseaduse § 5030 lõigetele 1 ja 2: Lubatud omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arv on Tallinna lennujaamas järgmiste maapealse teeninduse teenuste puhul piiratud järgmiselt: Teenus Omakäitlejate arv Maapealsete teenindajate arv Pagasikäitlus 2 2 Perroonikäitlus, välja arvatud 2 2 toidu ja jookide transport, õhusõidukile laadimine ja sealt mahalaadimine Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Peaminister riigisekretär KAVAND 10 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ………………………….. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ muutmine Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 4 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub üldises korras. Peaminister majandus- ja taristuminister riigisekretär EELNÕU 28.08.2020 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „Tallinna lennuinfopiirkonnas“ sõnadega „Eesti õhuruumis“; 2) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 7 lõiked 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Lennuamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L212, 22.08.2018, lk 1-122), alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid teeb Lennuamet.“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.“; 5) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.“; 6) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Lennuamet hindab kontrolliva isiku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2018/1139, selle rakendusmäärustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“; 7) paragrahvi 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008“ tekstiosaga „(EL) 2018/1139“; 8) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat“; 9) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1“ tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c“; 10) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Lennuamet otsustab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase tootjaorganisatsiooni ja komisjoni määruse (EL) 1321/2014 kohase hooldusorganisatsiooni sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest. Lennuamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. (32) Sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui selle aluseks olevad andmed on muutunud. Lennuamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud tähtaja jooksul.“; 12) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, taastamine ning kehtetuks tunnistamine (1) Lennuamet võib EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks § 8 lõikes 3 nimetatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel: 1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või 2) lennuohutuse tagamiseks. (2) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks. (3) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. (4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Lennuamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. (5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga. 13) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „määruse (EL) nr 1321/2014 I lisas“ tekstiosaga „määruses (EL) nr 1321/2014“; 14) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.“; 15) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41–48 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaadid annab välja Lennuamet. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi annab välja Lennuamet või sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. (42) Lennuamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Lennuamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. (43) Lõigetes 1 või 3 nimetatud sertifikaati omav isik on kohustatud Lennuametile viivitamata esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui selle aluseks olevad andmed on muutunud. Lennuamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatud tähtaja jooksul. (44) Lennuamet võib lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel: 1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või 2) lennuohutuse tagamise huvides. (45) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks. (46) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. (47) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Lennuametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga. (48) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Lennuamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist.“; 16) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „organisatsiooni sertifikaadi“ sõnadega „ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi“; 18) paragrahvi 91 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4“ tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“; 19) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keeruka mitte-EASA mootorõhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid võib täita ainult jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui mootorõhusõidukiks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis j määratletud õhusõiduk.“; 20) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 3 nimetatud õhusõiduki hooldustöid võib teha ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hooldusorganisatsioon.“; 21) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõna „iga-aastane“; 22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse vastavalt komisjoni määruses (EL) 1321/2014 sätestatule.“; 23) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib: 1) Lennuamet; 2) selleks vastavat õigust omav sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon; 3) selleks vastavat õigust omav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon; 4) selleks vastavat õigust omav sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon; 5) lennundustehniline töötaja, kes omab asjaomase tüübipädevusmärkega Lennuameti välja antud komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba; 6) Lennuameti tunnustatud isik.“; 24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kuni 2730 kg maksimaalse stardimassiga EASA õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ning purilennuki, lennukõlblikkuse kontrolli teeb Lennuamet, kui seda taotleb õhusõiduki käitaja ja puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse kontrolli pädevusega organisatsioon või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isik.“; 25) paragrahvi 10 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Mitte-EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkussertifikaadi Lennuamet või § 911 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.“; 26) paragrahvi 101 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ülikerglennuk, purilennuk, motopurilennuk, õhulaev ja kuumaõhupall“ sõnaga „ülikergõhusõiduk“; 27) paragrahv 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioside pidamine lennundussagedustel vahemikus 118,000–137,000 MHz on lubatud isikul, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud kanne raadioside pidamise õiguse kohta (edaspidi: lennunduse raadioside luba), vastavalt loale kantud tingimustele.“; 28) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „ (11) Taotleja peab lennunduse raadioside loa saamiseks olema läbinud koolituse vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud korrale ja sooritama Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures eksami enne esmakordselt lennundussagedustel raadioside pidamise alustamist. (12) Piloodiõpilasel on enne soololendu lubatud instruktori vastutusel pidada raadiosidet ilma lennunduse raadioside loata .“; 29) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Lennuameti välja antud lennunduse raadioside luba kehtib tähtajatult. (22 ) Lennunduse raadioside luba tunnistatakse kehtetuks, kui loa valdaja: 1) ei tõenda, et ta on loaga antud õigusi kasutanud kahe viimase aasta jooksul; 2) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid; 3) teadmised või oskused ei vasta nõuetele .“; 30) paragrahvi 231 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning nõuded raadioside koolitusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Eesti õhuruumis lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 923/2012 ning lennunduse raadioside reeglitest. (5) Eesti õhuruumis lendamisel on raadiosides kasutatavateks keelteks eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.“; 31) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale või lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“; 32) paragrahvi 233 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lennujuhi, lennuinformaatori ja lennujuhi õpilase lennunduse erialakeele oskustase peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L63, 06.03.2015, lk 1-122) (edaspidi: komisjoni määrus (EL) nr 2015/340), I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keele oskustasemele. (2) EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki piloodi lennunduse erialakeele oskustase peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.055 sätestatud keele oskustasemele.“; 33) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennunduse eesti erialakeele oskustaset tõendab oskusmärge. Oskusmärke võib lennundusloale kanda, kui loa omanik omab lennunduse raadioside luba eesti keeles ning on täitnud ühe järgmistest tingimustest: 1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 6. oskustase, või 2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 5. oskustase, või 3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 4. oskustase.“; 34) paragrahvi 233 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise õigust ja kontrollimist omavas asutuses ning Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja juures. (4) Lennuamet tunnustab Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide ja EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme hindamise tulemusi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud erialakeele oskusmärke väljaandmisel või taastamisel määratakse märke kehtivusaeg keele hindamise sooritamise kalendrikuu viimasest kuupäevast.“; 35) paragrahvi 233 lõiked 6–9 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 234 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 234. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija“; 37) paragrahvi 234 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme teste korraldab lennunduse erialakeele oskustaseme testija, kellele on välja antud sellekohane sertifikaat. (2) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi annab välja Lennuamet, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.055 või komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 punkti ATCO.B.040 kohastele inglise erialakeele oskustaseme testija nõuetele. Testija võib korraldada erialakeele oskustaseme teste vastavalt sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele.“; 38) paragrahvi 234 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennuamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Lennuamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.“; 39) paragrahvi 234 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaat antakse välja tähtajatult. (4) Lennuamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud määruses nõutud dokumente. (5) Lennuamet peatab inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kui esinevad komisjoni määrustes (EL) nr 1178/2011 VI lisa punkti ARA.FCL.250 (a) või 2015/340 II lisa punkti ATCO.AR.D.005 (c) nimetatud lennunduslubade kehtetuks tunnistamise alused; 2) kui testija on esitanud Lennuametile tegevuse peatamise või lõpetamise taotluse.“; 40) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Lennuamet võib lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija ei ole järginud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid. (52) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb Lennuametile tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates.“; 41) paragrahvi 234 lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. (7) Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemisele ning tasemetestile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise, muutmise ja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“; 42) paragrahv 235 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 236 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud korras“; 44) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.“; 45) paragrahvi 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 241 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lennujuhi, lennujuhiõpilase ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva isiku terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) 2015/340 sätestatud tervisenõuetele ja seda peab tõendama sellekohane tervisetõend.“; 47) seadust täiendatakse §-dega 248–2413 järgmises sõnastuses: „§ 248. Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega seonduvad pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmine, pikendamine ning taastamine (1) Lennuamet annab lennujuhiõpilase ning lennujuhi loa ning pädevus- ja oskusmärked välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele. (2) Lennuamet annab välja, pikendab ning taastab üksuse oskusmärke, kui taotleja vastab määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele. (3) Lennuamet annab keeleoskusmärke välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele ning pikendab või taastab selle, kui on täidetud määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuded. (4) Lennuinformaator on lennundusspetsialist, kellel on lubatud edastada lennuliiklusalast informatsiooni isikutele, kes kasutavad seda lennuliikluses kooskõlas lennureeglite ja eeskirjadega omal vastutusel. (5) Lennuamet annab lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa taotleja: 1) on vähemalt 18-aastane; 2) on läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli; 3) on läbinud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt kahekuulise töökohakoolituse üksuses, kus töötamiseks ta lennuinfo teenuse osutamise pädevust osutab; 4) omab komisjoni määruse (EL) 2015/340 kohast kehtivat klassi 3 tervisetõendit; 5) omab käesoleva seaduse § 233 lõike 1 kohaselt C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust; 6) omab lennunduse raadioside luba raadioside pidamiseks eesti ja inglise keeles. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud töökohakoolitus tuleb läbida lennuinformaatori või lennujuhi juhendamisel, kellel on vähemalt kaheaastane tööpraktika ja kehtiva üksuse oskusmärge. (7) Lennuamet teeb otsuse lennujuhi, lennujuhiõpilase ja lennuinformaatori loa, pädevus- sellega seonduvate oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete andmise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. (8) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, jätetakse taotlus loa, sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete välja andmiseks läbi vaatamata. § 249. Lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärke välja andmine, pikendamine ja uuendamine (1) Lennuamet annab töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ning tasemetestija oskusmärke välja, pikendab või uuendab oskusmärke, kui selle taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuetele. (2) Lennuamet teeb otsuse töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori või tasemetestija oskusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või uuendamiseks või nende väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. (3) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetluse vastava oskusmärke välja andmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise otsusega. § 2410. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine, väljaandmine ja muutmine (1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või sertifikaadi muutmiseks esitab taotleja komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 III lisa punktis ATCO.OR.B.001(c), komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa punkti 147.A.15 (b) või komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa punktis ORA.ATO.105(a)(b) sätestatud nõuetele vastava taotluse. (2) Lennuamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Lennuamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. (3) Kui Lennuamet ei otsusta sertifikaadi andmist lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. (4) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. § 2411. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamine ning kehtivuse taastamine (1) Lennuamet võib § 2410 lõikes 2 nimetatud sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui koolitusorganisatsioon ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid. (2) Lennuamet võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada ettekirjutuses nimetatud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral. (3) Lennuamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist. Sertifikaadist loobumisel peab koolitusorganisatsioon sellest Lennuametit kirjalikult teavitama. Lennuamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks koolitusorganisatsiooni poolt teavitatud kuupäeva seisuga. (4) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning koolitusorganisatsioon tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab täita sertifikaadil sätestatud tingimusi, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Lennuamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. § 2412. Koolitustegevuse deklareerimine (1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena. (2) Deklareerimiskohustusega isik esitab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.270 kohased iga-aastased siseläbivaatuse ja tegevusaruanded Lennuametile iga kalendriaasta 31. märtsiks. (3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel kaotab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel kindlaks määratud koolitust. § 2413. Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa tunnustamine ning asendamine (1) Lennuamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhiõpilase luba ja lennujuhi luba ning asendab loa Lennuameti poolt väljaantava komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga, kui loa asendamist taotlev isik vastab lennujuhi loa väljaandmise nõuetele. (2) Lennuamet võib tunnustada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba, pädevusmärkeid või tõendeid/tunnistusi ja nendega seotud tervisetõendeid, kui taotleja vastab samaväärsetele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 I ja IV lisas. Loa tunnustamisel asendab Lennuamet selle komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase loa tunnustamiseks peab taotleja esitama taotluse, mis vastab § 24 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase loa tunnustamiseks peab taotleja esitama taotluse, millega koos peab olema esitatud Eestis sertifitseeritud lennujuhtide koolitusorganisatsiooni soovitus koos hinnanguga taotleja teadmiste ja oskuste kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase loa tunnustamiseks esitatud taotluse ja sellele lisatud nõutavate dokumentide ja koolitusorganisatsiooni soovituse põhjal hindab Lennuamet, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase loa taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja ei vasta komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisa nõuetele, võib Lennuamet otsustada tunnustuse saamiseks seada taotlejale täiendavad tingimused komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 kohaste koolituste läbimiseks ja eksamite sooritamiseks. (7) Lennuamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa tunnustamise ja asendamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. (8) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa tunnustamisest ja asendamisest keeldumise otsusega.“; 48) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja taastamine“; 49) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lennuamet võib järelevalve või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni.“; 50) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud lennundusloa tagastama Lennuametile. (5) Kui lennundusloaga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning lennundusloa omanik tõendab, et ta vastab lennundusloaga antud õigustele, taastab Lennuamet lennundusloaga antud õigused. (6) Kui peatatud lennundusluba või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Lennuamet loa või sellega antud õigused kehtetuks.“; 51) paragrahv 251 tunnistatakse kehtetuks; 52) seadust täiendatakse §-ga 252 järgmises sõnastuses: „§ 252. Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine (1) Lennuamet peatab lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks komisjoni määruses (EL) 2015/340 punktis ATCO.AR.D.005(c) sätestatud alustel. (2) Lennuamet võib peatada lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punktides ATCO.AR.D.005(b)(e) ja ATCO.AR.C.010(b) sätestatud alustel. (3) Lennuamet peatab lennuinformaatori loa, sellega seonduvad pädevus- või oskusmärked, üksuse oskusmärked või keeleoskusmärked kehtivuse või tunnistab kehtetuks lisaks § 25 lõike 1 punktis 1 sätestatule järgmistel juhtudel, kui: 1) isik on loa või pädevus- või oskusmärke taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutas loa või pädevus- või oskusmärke andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa või pädevus- või oskusmärke väljaandmisest keelduma; 2) isik on võltsinud loal olevaid andmeid; 3) isik loobub loast.“; 53) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD, AERONAVIGATSIOONISEADMED, LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAJAD NING LENNUPROTSDEUURIDE VÄLJATÖÖTAJAD“; 54) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Lennuametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand lõikes 6 sätestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui sellega on tagatud samaväärne lennuliikluse ohutus ja erandi ulatus ei ole suurem, kui on rangelt vajalik. Lennuvälja käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.“; 55) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 37. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmine“; 56) paragrahv 37 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (4) Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, lennujuhtimissüsteemid, lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed, lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.“; 58) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses: „(41) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi annab välja Lennuamet. (42) Lennuamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. (43) Kui erinevad aeronavigatsiooniseadmed on käsitletavad ühe funktsionaalse objektina, siis sertifitseeritakse see seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme sertifikaat. (44) Lennuamet keeldub aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest, kui aeronavigatsiooniseade ei vasta § 37 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid. (45) Lennuamet võib keelduda aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest seadmekeskusena, kui: 1) seadmete kogumi ühe osa mittetoimimise tõttu sertifikaadi kehtivuse peatamisel või kehtetuks tunnistamisel võib olla oluliselt häiritud aeronavigatsiooniteenuse osutamine või lennuliikluse korraldamine; 2) seadmete kogumi osad on mõeldud erinevate funktsioonide täitmiseks; 3) tegemist on sama funktsiooni täitvate, aga erinevate tööpõhimõtetega seadmetega.“; 59) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 60) paragrahvi 37 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 61) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Aeronavigatsiooniseadme sertifitseerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“; 62) seadust täiendatakse §-dega 371–373 järgmises sõnastuses: „§ 371. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine (1) Lennuamet võib peatada aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse, kui: 1) järelevalve käigus on tuvastatud olulisi puudusi seadme nõuetekohasel käitamisel; 2) seadme käitamisprotseduurid ja tehniline seisukord ei vasta sertifikaadi väljaandmise nõuetele; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välja antud sagedusloa tingimusi on muudetud või sagedusluba on peatatud, sagedusluba on tunnistatud kehtetuks või kaotanud kehtivuse; 4) aeronavigatsiooniseadme töös on lühikese aja jooksul esinenud korduvaid häireid. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab lõike 1 punktis 3 nimetatud sagedusloa tingimuse muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või kehtivuse kaotamisest Lennuametit 3 tööpäeva jooksul. (3) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud ning sertifikaadi omanik tõendab seadme ja selle käitamise vastavust seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Lennuamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. (4) Lennuamet tunnistab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtetuks, kui: 1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele; 2) seadet ei võeta kasutusele kuue kuu jooksul alates sertifikaadi väljaandmisest; 3) seade on kasutuselt kõrvaldatud; 4) seade on taastumatult hävinenud; 5) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist. (5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadist loobumise korral teatab sertifikaadi omanik sellest Lennuametile kirjalikult vähemalt 15 päeva enne sertifikaadist loobumist. Lennuamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga. § 372. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat (1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat tõendab sertifikaadi omaniku vastavust komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L62, 08.03.2017, lk 1–126), kehtestatud nõuetele vastavust sertifikaadi lisas toodud teenuste osas. (2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi annab välja Lennuamet. (3) Lennuamet otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 kohase lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Lennuamet võib taotluse otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu.(4) Kui Lennuamet ei otsusta lõikes 3 nimetatud sertifikaadi andmist selles lõikes nimetatud tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. (5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus jäetakse rahuldamata ja sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui: 1) taotleja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 sätestatud nõuetele; 2) teenuse osutamiseks kasutataval aeronavigatsiooniseadmel puudub kehtiv aeronavigatsiooniseadme sertifikaat; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid. (6) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. § 373. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamine ning kehtivuse taastamine (1) Lennuamet võib sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 sätestatud tingimustele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid. (2) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 sätestatud nõuetele ning suudab täita sertifikaadil nimetatud tingimused, taastab Lennuamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Lennuamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist. (3) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. (4) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Lennuamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik teatab sellest kirjalikult Lennuametile vähemalt kuus kuud enne sertifikaadist loobumist. Lennuamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.“; 63) paragrahvi 42 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.“; 64) paragrahvi 424 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 424. Lennuettevõtja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamine“; 65) paragrahvi 424 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „võib lennuettevõtja“ tekstiosaga „sertifikaati piirata,“; 66) paragrahvi 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lennuamet annab nõusoleku kuni kuueks kuuks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide kehtivusaja lõpuni sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem.“; 67) paragrahvi 441 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennutegevust deklareerinud“ sõnaga „Deklareerimiskohustusega“; 68) paragrahvi 468 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija pardakaarti.“; 69) paragrahvi 469 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tunnistuse“ sõnadega „või julgestusinstruktori sertifikaadi“; 70) paragrahvi 469 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) julgestusinstruktori sertifikaat;“; 71) paragrahvi 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses: „11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine; 12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal; 13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal; 14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestusmeetmeid.“; 72) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli teostamise vajadusest ning ulatusest kontrollitava töölevõtmise eelselt ja vajadusel ka töösuhte kestel.“; 73) paragrahvi 469 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljaandmisest keeldumiseks ning kehtetuks tunnistamiseks;“; 74) paragrahvi 469 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „või on olnud“; 75) paragrahvi 469 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kontrollitav on kahtlustatav, süüdistatav või karistatud karistusseadustiku §-des 237–2376 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivis (EL) 2017/541, terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, sätestatud analoogses kuriteos.“; 76) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja arvatud käesoleva paragrahvi 469 lõikes 4 sätestatud kuritegudes;“; 77) paragrahvi 469 lõiget 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kontrollitav ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või kinnitust karistuste puudumise kohta.“; 78) paragrahvi 469 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse, julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, mil kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.“; 79) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava osas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud isikut või asutust. (62) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest viivitamata Kaitsepolitseiametit.“; 80) paragrahvi 469 lõike 8 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „,välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul,“; 81) paragrahvi 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud juhtudel;“; 82) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „(81) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide saamiseks või ülesannete täitmiseks üksnes esmasel kontrolli taotlemisel. (82) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide taotlemisel või ülesannete täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi lõikes 62 nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.“; 83) paragrahvi 469 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Koos isikuandmete ankeediga esitab kontrollitav isikut tõendava dokumendi koopia, karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest ning elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid, välja arvatud Eestist.“; 84) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta.“; 85) paragrahvi 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja“ tekstiosaga „, kontrollitava tööandja“; 86) paragrahvi 469 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.“; 87) paragrahvi 47 lõikes 57 ja § 48 lõikes 23 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 II lisas“ tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“; 88) paragrahvi 502 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi käesolevas peatükis lennujaam)“; 89) paragrahvi 503 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik või organ, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust. (2) Kui lennujaama haldab mitu isikut või organit, on lennujaama haldajaks iga selline isik või organ.“; 90) paragrahv 504 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 504. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee (1) Lennujaama kasutaja on isik, kes teostab õhu kaudu reisijate-, posti- või kaubavedu lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta. (2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee. (3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult või esindaja kaudu. (4) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu enda töökorralduse reeglid. (5) Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 91) seadust täiendatakse peatükiga 83 järgmises sõnastuses: „83. peatükk MAAPEALNE TEENINDUS LENNUJAAMAS § 5014. Kohaldamisala (1) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale lennujaamale eraldi. (2) Kui lennujaama haldaja on avaliku võimu kandja valitseva mõju või järelevalve all, on igal sellisel avaliku võimu kandjal oma pädevuse piirides kohustus tagada käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmine lennujaama haldaja poolt. § 5015. Maapealne teenindus Maapealne teenindus hõlmab nõukogu direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades, lisas loetletud teenuseid. § 5016. Omakäitlus ja omakäitleja (1) Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ja ei sõlmi lepingut kolmanda isikuga selliste teenuste osutamiseks. (2) Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega. (3) Lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui lennujaama kasutajad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud, eelkõige juhul, kui ühele lennujaama kasutajale kuulub enamusosalus teises lennujaama kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes lennujaama kasutajas. § 5017. Maapealne teenindaja Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandale isikule üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust. § 5018. Nõuete kehtestamine maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele (1) Lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest. (2) Maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud tingimusi, muu hulgas tegevuseeskirja, teenuste osutamise standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentides sätestatakse muu hulgas: 1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse ohutuse tagamiseks; 2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorra ja ohutuse tagamise kohustus ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel, lennujaama territooriumil hoidmisel ja kasutamisel ning lennujaama territooriumilt teisaldamisel kohalduvad nõuded. (4) Lennujaama haldaja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud standardtingimused ja tehnilised kirjeldused enne nende kehtestamist lennujaama kasutajate komiteele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. § 5019. Pideva teenindamise kohustus Maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva teenindamise. § 5020. Usaldusväärsus (1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed. (2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas kõikide kohalduvate õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust. (3) Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 5021. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus (1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad omama jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavaid rahalisi vahendeid. (2) Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 5022. Kindlustuse omamise kohustus (1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus. (2) Kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise kohustused. (3) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad tingimused, muu hulgas minimaalsed nõutavad kindlustussummad kindlustusjuhtumi kohta iga maapealse teeninduse teenuse jaoks. § 5023. Nõuded töötajatele Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad oskama oma tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt. § 5024. Alltöövõtjate kasutamine (1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealseks teeninduseks kasutatavatest alltöövõtjatest. (2) Teenuseid, mille osas on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja alltöövõtu korras tellida ainult alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus osutada kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust. § 5025. Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine (1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja täidavad lennujaama haldaja poolt kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse nõudeid ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või tegevusetus mõjutab lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust. (2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teevad lennujaama haldajaga koostööd käesoleva seaduse §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel. § 5026. Teabe andmise kohustus (1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja annavad lennujaama haldajale maapealse teenindusega seonduvat informatsiooni ulatuses, milles lennujaama haldajal on lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik koguda informatsiooni maapealselt teenindajalt ja omakäitlejalt. (2) Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid liidestuksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses lennujaama haldaja poolt kasutatavate infosüsteemidega, millele lennujaama haldaja on loonud üldise liidestumise valmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. § 5027. Nõuetele vastavuse kontrollimine (1) Lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealse teenindaja ja omakäitleja vastavust käesolevas seaduses ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja tagavad lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele. § 5028. Maapealset teenindust reguleeriv leping lennujaama haldajaga (1) Lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamist ning maapealse teeninduse teenuste osutamist reguleeriva lepingu. (2) Kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste jätkuv osutamine. (3) Lennujaama haldaja maksab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul maapealsele teenindajale mõistlikku kasutustasu, mis ei ületa käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teenindatavate lennujaama kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama perioodi eest enne rikkumise toimumist maksmisele kuulunud tasu. § 5029. Maapealse teeninduse vabadus (1) Lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele. (2) Lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse teenuste osutamise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht on väiksem kui kaks miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. (3) Lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust käesolevas lõikes loetletud maapealse käitluse teenuse liikide osas, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui üks miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa: 1) pagasikäitlus; 2) perroonikäitlus; 3) kütuse- ja õlikäitlus; 4) kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul. (4) Kui lennujaam saavutab kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea tagama maapealse teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste liikide suhtes, mis on ette nähtud eranditult ainult reisijatele. § 5030. Maapealse teeninduse vabaduse piiramine (1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud maapealsete teenindajate arvule, kellel on lubatud osutada käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele maapealsele teenindajale. (2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel on õigus omakäitlusele käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuste osas. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele omakäitlejale. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu piirata, kui ilma piiranguta oleks ohus: 1) lennujaama ohutus; 2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus; 3) lennujaama läbilaskevõime; 4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu või 5) lennujaama efektiivne toimimine. (4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste maapealsete teenindajate arvu, mille puhul pakub maapealne teenindaja olulise lisaväärtusega teenust, mille osutamisega ei kaasne piirangu kehtestamisel arvestatud ohte. (5) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega piirata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute arvu ühele maapealsele teenindajale või ühele omakäitlejale või keelata omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse teeninduse suurema arvu isikute poolt. Vabariigi Valitsusel on sellisel juhul õigus korralduses kindlaks määrata isik, kellel on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega. (6) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega piirata käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetamata maapealse teeninduse teenuste osas isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse teenuste osutamisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse teeninduse vabaduse piiranguteta kohaldamise. Seda arvu ei tohi üheski maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele maapealsele teenindajale. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi: 1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ eesmärke; 2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel. (8) Lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse maapealse teeninduse teenuste osutamisel käesoleva paragrahvi tähenduses üheks teenuste osutajaks. § 5031. Maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestus (1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kestus võib käesoleva seaduse § 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat. (2) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise eelnevalt nimetatud tähtaja võrra. (3) Käesoleva seaduse § 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangu kestust pikendada üks kord. § 5032. Maapealse teeninduse vabaduse piiramise korralduse sisu (1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse teeninduse teenuse liik või liigid, mille suhtes piirang kehtestatakse. (2) Korralduses või selle seletuskirjas esitatakse piirangu kehtestamist õigustavad lennujaama ruumi või võimsuse puudused. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja koostatud ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks vajalike meetmete plaan. § 5033. Suhtlus Euroopa Komisjoniga ja piirangute muutmine (1) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist. (2) Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või vähendada nende ulatust lennujaama osale, kus piirangute vajadus ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul tõendatud. § 5034. Maapealsete teenindajate valimine (1) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel. (2) Konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühele maapealsele teenindajale ja lennujaama haldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel on ainsana õigus osutada piirangu kehtivuse perioodil teenust. (3) Konkursi viib läbi: 1) lennujaama haldaja, kui lennujaama haldaja ei osuta ise lennujaamas samu maapealse teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajaga ega oma osalust samas lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajas; 2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus. (4) Lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega. (5) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, võib lennujaama haldaja: 1) ise osutada maapealse teeninduse teenuseid, läbimata käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi; 2) lubada käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi läbimata maapealse teeninduse teenuseid osutada lennujaama haldajaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud isikul. (6) Maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks. (7) Konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi läbiviija konkursside korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursi tingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni. (8) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. § 5035. Nõuded maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavale konkursile (1) Käesoleva seaduse § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut. (2) Konkurss peab olema asjakohane, objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Igal maapealse teeninduse teenuste osutamisest huvitatud isikul peab olema võimalik konkursil osaleda. (3) Konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas. (4) Konkursi korraldaja määratleb konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi korraldajal on õigus moodustada erinevatest maapealse teeninduse teenustest pakette, kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks kasutamiseks. (5) Lennujaama haldaja või muu konkursi korraldaja lennujaama haldaja taotlusel võib konkursitingimustes üksikute teenuste või teenuste pakettide osutamisele seada tingimusi, muu hulgas ühe või mitu alljärgnevat tingimust: 1) teenust võib osutada ainult kindlates lennujaama piirkondades; 2) teenust võib osutada kasutades selleks ainult kindlaksmääratud käitlus- või seadmete parkimise alasid; 3) teenust tuleb osutada kasutades ette kindlaks määratud käitlusviisi; 4) teenust tuleb osutada isiklikult ilma alltöövõtjaid kasutamata. (6) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursitingimustesse tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus: 1) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis teenindab Eesti territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ning ei paku maapealsetele teenindajatele kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis või 2) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis asub Eesti saarel ning mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse lisamisest teavitab konkursi korraldaja eelnevalt Euroopa Komisjoni. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni eelnev heakskiit. (9) Konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja. (10) Konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursidokumente puudutavatest peamistest asjaoludest ja nende olulisest sisust. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korra, konkursiga seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise korra ja nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 5036. Omakäitlejate valimine (1) Kui omakäitlejate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud (edaspidi käesolevas paragrahvis piiratud teenus), valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. (2) Lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. (3) Lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot selle kohta, milline konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas. (4) Lennujaama kasutajal on õigus lennujaama haldaja poolt määratud mõistliku aja jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teate saamist esitada omapoolne taotlus ühe või mitme piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem kui viis tööpäeva. (5) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi vähem, kui on vastava piiratud teenuse osas lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. (6) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi rohkem, kui on vastava piiratud teenuse osas vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui ka nõuetele vastavate taotlejate arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud liisuheitmise viib läbi lennujaama haldaja lennujaama kasutajate komitee poolt nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja möödumisest. (8) Käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel omakäitlejate arvule piirangute seadmise hetkel piiratud teenuste osas omakäitluse õigust omavate lennujaama kasutajate omakäitluse õigus lõppeb ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. (9) Piiratud teenuste osas valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks. (10) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. § 5037. Juurdepääs lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele (1) Lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele. (2) Lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega. § 5038. Keskne taristu (1) Lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega. (2) Keskne taristu võib muu hulgas olla: 1) jäätõrjesüsteem; 2) pagasi sorteerimise süsteem; 3) veepuhastussüsteem; 4) kütusejaotussüsteem; 5) lennuinfosüsteem. (3) Keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema poolt volitatud isik. (4) Lennujaama kasutuskorras võib sätestada, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad kasutama keskset taristut. (5) Kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja selle kasutustasu peavad vastama käesoleva seaduse § 5037 lõikes 2 sätestatule. § 5039. Tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded (1) Maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega. (2) Kui lennujaama haldaja osutab maapealse teeninduse teenuseid, ei ole tal maapealseks teeninduseks lubatud kasutada lennujaama haldusega seotud tegevustest teenitud tulusid ja vastupidi. (3) Maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest Konkurentsiametile oma eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga raamatupidamise vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikele 1. Konkurentsiamet kontrollib, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud. § 5040. Konsultatsioonid (1) Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida käesoleva seaduse peatüki 83 rakendamise osas. (2) Koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad. (3) Kui käesoleva seaduse § 5030 lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, mille osas on kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust.“; 92) paragrahvi 5017 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on käesoleva seaduse § 5030 lõike 1 või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava maapealse teeninduse teenuse osutaja otseselt ega kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all: 1) sama lennujaama haldaja; 2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25% reisijaid või kaupa vastava maapealse teeninduse teenuse osutajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas; 3) isik, kelle valitseva mõju all on otseselt või kaudselt käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud isik; 4) isik, kes on otseselt või kaudselt käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud isiku valitseva mõju all. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud käesoleva seaduse nõuetele vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole leitud.“; 93) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4“ tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“; 94) paragrahvi 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud juhtudel“; 95) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Lennuamet võib lennuvälja käitajalt või lennuliiklusteenindusüksuselt nõuda õhusõiduki teenindamisest keeldumist, kui järelevalve käigus, sh õhusõiduki kontrolli seisuplatsil on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukord.“; 96) paragrahvi 55 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 7.f“ tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 V lisa punktis 7.5“; 97) paragrahvi 551 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“; 98) paragrahv 574 tunnistatakse kehtetuks; 99) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „starditasu“ tekstiosaga „, puudega ja liikumispuudega reisija tasu“; 100) paragrahvi 601 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lennuameti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve:“; 101) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja üle;“; 102) paragrahvi 601 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „aeronavigatsiooniteenuse osutaja,“ tekstiosaga „lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja,“; 103) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 104) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „13) lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle; 14) maapealse teeninduse üle.“; 105) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Lennuameti pädev järelevalveametnik võib õhusõiduki seisuplatsil kontrolli käigus teha komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punktis ARO.RAMP.106 nimetatud teste alkoholijoobe kontrollimiseks vastavalt korrakaitseseadusele, arvestades nimetatud määruse erisusi.“; 106) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui Lennuamet teeb järelevalvetoimingut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme üle välisriigis, kannab nimetatud isik või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme käitaja Lennuameti järelevalveametnike lähetuskulud, mis arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.“; 107) paragrahvi 603 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus lennujaama haldaja rakendatavate tasumäärade või lennujaama haldaja muu tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse 82. peatükis või §-s 5039 sätestatud nõuetega. Konkurentsiametil on õigus teha maapealsele teenindajale ettekirjutus maapealse teenindaja tegevuse kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse §-s 5039 sätestatud nõuetega.“; 108) paragrahvi 6031 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lennuameti väljaantava sertifikaadi nõuete rikkumise või ilma sertifikaadita tegutsemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 109) paragrahvi 6046 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Deklareerimiskohustusega“ sõnadega „koolitustegevuse ja“; 110) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses: „Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45).“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 162 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud käitamistingimustest õhusõiduki kustutamisel ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot.”; 2) paragrahvi 164 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 164. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine“; 3) paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ tekstiosaga „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja“; 4) paragrahvi 164 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu:“; 5) paragrahvi 164 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses: „11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.”; 6) paragrahvi 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvis 165 asendatakse sõnad „Lennujuhtimis- ja aeronavigatsiooniseadme“ sõnaga „Aeronavigatsiooniseadme“; 8) paragrahvi 167 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „liinipiloodi,“ tekstiosaga „teise piloodi,“; 9) seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses: „§ 1671. Lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine ja lennunduse raadioside pidamise õiguse kande tegemine Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale või lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.“; 10) paragrahvi 170 lõikes 4 ning paragrahvi 173 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) 216/2008 II lisas“ tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“; 11) paragrahvi 171 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni“ sõnaga „Koolitusorganisatsiooni“; 12) seadust täiendatakse §-ga 1731 järgmises sõnastuses: „§ 1731. Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. (2) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot. (3) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot.“; 13) paragrahvi 174 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 174. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine“; 14) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Lennunduse“ sõnaga „inglise“; 15) paragrahvi 174 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi kehtivusaja pikendamise“ sõnadega „Lennunduse inglise erialakeele testija sertifikaadi muutmise“; 16) paragrahv 1776 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 69 – 86 jõustuvad 2021. aasta 31. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 92 jõustub 2021. aasta 15. mail. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 97 ja 105 jõustuvad 2021. aasta 14. augustil. Eesnimi Perenimi Riigikogu esimees Tallinn „....“ ...................... 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2020
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel