dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tehnilisest normist teavitamismääruse muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. august 2020
Viit
2-3/20-0256/3885
Registreeritud
27. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/20-0256
Vastutaja
Karl Stern (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-320-02563885 27.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc800 KB

Sisu (failidest)

Tehnilisest normist teavitamise määruse muutmise eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused Tehnilisest normist teavitamise määruse muutmise eelnõu eesmärk on määruse sõnastuse täpsustamine ja normitehnilise märkuse kaasajastamine. Olulisemad muudatused sisaldavad järgmist: a) viidata määruses üldiselt Eesti standardiorganisatsioonile, mis välistab tulevikus vajaduse muuta määrust üksnes standardiorganisatsioonina tegutseva üksuse nime muutumise tõttu; b) eelnõu eesmärgiks on täpsustada, et pärast WTO, Euroopa Komisjoni ja lepinguriikide teavitamist tehnilist normi sisaldavast eelnõust tuleb peatada selle vastuvõtmine kuni ooteaja lõpuni. Kehtivas redaktsioonis sätestatu, et peatada tuleb eelnõu menetlemine, on eksitav, sest seda ei kohusta ei WTO tehniliste kaubandustõkete leping ega direktiiv 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord; c) eelnõuga muudetakse normitehnilist märkust lisades viite direktiivile, mis reguleerib tehnilisest normist teavitamist Euroopa Liidu üleselt. EELNÕU 18.05.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ muutmine Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 8 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruses nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „mittetulundusühingule Eesti Standardikeskus“ tekstiosaga „Eesti standardiorganisatsioonile“; 2) paragrahvide 5 ja 14 pealkirjas asendatakse sõna „menetlemise“ sõnaga „vastuvõtmise“; 3) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „edasine menetlemine“ sõnaga „vastuvõtmine“; 4) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teavitamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37–48)“ sõnadega „(EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15)“; 5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15)“. Jüri Ratas Peaminister Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär 18.05.2020 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ (edaspidi teavitamismäärus) muutmise eelnõu eesmärk on määruse sõnastuse täpsustamine ja normitehnilise märkuse kaasajastamine. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Karl Stern (tel: 6256 405, e-post: [email protected]). Õigusliku ekspertiisi eelnõule tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Teavitamismääruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatused on tehnilist laadi ja määruse sõnastust täpsustavad. Eelnõu koosneb viiest punktist. Eelnõu punkti 1 eesmärgiks on määruses viidata üldiselt Eesti standardiorganisatsioonile, mis välistab tulevikus vajaduse muuta määrust üksnes standardiorganisatsioonina tegutseva üksuse nime muutumise tõttu. Kehtivas sõnastuses on erinevalt muudatusettepanekust Eesti standardiorganisatsioonile viidatud ametliku nime järgi, milleks on Eesti Standardikeskus. Eelnõu punktid 2 ja 3 käsitlevad tehnilist normi sisaldavale eelnõule määratud ooteaega. Nende eelnõu punktide eesmärgiks on täpsustada, et pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi Marrakeši leping) osaliste, Euroopa Komisjoni ja lepinguriikide teavitamist tehnilist normi sisaldavast eelnõust tuleb peatada selle vastuvõtmine kuni ooteaja lõpuni. Kehtivas redaktsioonis on sätestatud, et peatada tuleb eelnõu menetlemine, mis on aga eksitav, sest seda ei kohusta ei Marrakeši lepingu lisas 1A sisalduv mitmepoolne leping tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi TBT-leping) ega direktiiv 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (edaspidi direktiiv 2015/1535). Direktiivi 2015/1535 artikkel 6 lõike 1 kohaselt lükkavad liikmesriigid tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjoni eelnõust teavitatakse. TBT-lepingus reguleerib tehnilisest normist teavitamist artikkel 2 lõige 9, mille punkt 2 kohaselt tuleb ettepanekust kehtestada tehniline norm teavitada nii varasel etapil, et on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse esitatud märkusi. Artikkel 2 lõige 9 punktis 4 on sätestatud, et tehnilisest normist teavitanud liige annab teistele liikmetele mõistliku ehk põhjendatava aja kirjalike arvamuste esitamiseks. Samas on Marrakeši lepingu osalised tehniliste kaubandustõkete komitees kokku leppinud, et põhjendatavaks ajaks loetakse 60–90 päeva pikkune ajavahemik ning arenenud riikidele1 soovitatakse anda arvamuste esitamiseks rohkem kui 60 päeva. Seega ei keela kumbki eelpool mainitud regulatsioon ooteaja jooksul eelnõu edasist menetlemist, vaid mõeldud on eelnõu vastuvõtmise peatamist ooteaja vältel. Käesolevad muudatused on vajalikud riigisisest tehnilist normi sisaldava õigusakti koostajale õigusselguse tagamiseks, et ooteaja jooksul võib jätkata eelnõu menetlemisega seotud toimingutega, kuid seda ei saa lõpule viia ehk õigusakti vastu võtta enne ooteaja lõppu. Eelnõu punkti 4 muudatus on tehnilist laadi. Muudatuse tegemine on tingitud direktiivi 98/34, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, asendamisest direktiiviga 2015/1535. Eelnõu punktiga 5 muudetakse normitehnilist märkust ning lisatakse juurde viide, mis puudutab direktiivi, mis on küll õigeaegselt üle võetud, kuid mille kohta puudub kohane info. Sellest tulenevalt täiendatakse normitehnilist märkust ja lisatakse juurde viide direktiivile (EL) 2015/1535. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ja sellel on eelkõige puutumus direktiivi 2015/1535 artikliga 6. Eelnõu eesmärgiks ei ole midagi üle võtta, vaid see täpsustab tehnilisest normist teavitamise korda. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse eelnõuga täpsustatakse tehnilisest normist teavitamisega seotud menetlemisaspekte, mis muudab kogu teavitamisprotseduuri paremini mõistetavaks. Tehnilist normi sisaldava eelnõu ettevalmistajale annab muudatusettepanek kindluse, et ta võib riigisisest tehnilist normi sisaldava eelnõu riigisisest menetlemist jätkata paralleelselt teavitamisprotseduuril määratud ooteajaga. Keelatud on aga eelnõu vastuvõtmine ooteaja vältel. Määruse eelnõu ei too kaasa muudatust tehnilist normi sisaldavate õigusaktide ettevalmistajate töökoormuses, vaid loob suurema õigusselguse eelnõu menetlemisele kuluva aja planeerimisel. Eestis on ajavahemikul 2009–2019 teavitamisele esitatud suurusjärgus 10–20 eelnõud aastas. Eeltoodu põhjal on muudatusega kaasnev mõju positiivne, kuid vähese mõju ulatusega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu eesmärke arvesse võttes ei kaasne MKM-i hinnangu kohaselt määruse rakendamisel ühelgi osapoolel täiendavaid tegevusi, kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine 1 Marrakeši lepingu osalised määratlevad end ise arenenud riigiks või arengumaaks. Maailma Kaubandusorganisatsioonil puudub „arenenud riigi“ definitsioon. https://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org7_e.htm (kättesaadav seisuga 21.05.2020). Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on määratletud kui arenenud riigid. Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta eelnõude infosüsteemis Justiitsministeerium ja Keskkonnaministeerium ning e-kirjaga Maaeluministeerium ja Siseministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel