Tehnilisest normist teavitamise määruse muutmise eelnõuga tehtavad olulisemad
muudatused
Tehnilisest normist teavitamise määruse muutmise eelnõu eesmärk on määruse sõnastuse
täpsustamine ja normitehnilise märkuse kaasajastamine.
Olulisemad muudatused sisaldavad järgmist:
a) viidata määruses üldiselt Eesti standardiorganisatsioonile, mis välistab tulevikus vajaduse
muuta määrust üksnes standardiorganisatsioonina tegutseva üksuse nime muutumise tõttu;
b) eelnõu eesmärgiks on täpsustada, et pärast WTO, Euroopa Komisjoni ja lepinguriikide
teavitamist tehnilist normi sisaldavast eelnõust tuleb peatada selle vastuvõtmine kuni ooteaja
lõpuni. Kehtivas redaktsioonis sätestatu, et peatada tuleb eelnõu menetlemine, on eksitav, sest
seda ei kohusta ei WTO tehniliste kaubandustõkete leping ega direktiiv 2015/1535, millega
nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord;
c) eelnõuga muudetakse normitehnilist märkust lisades viite direktiivile, mis reguleerib
tehnilisest normist teavitamist Euroopa Liidu üleselt.
EELNÕU
18.05.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest
normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest
teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ muutmine
Määrus kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse
seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 8 alusel.
Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruses nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist,
infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord
ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „mittetulundusühingule Eesti Standardikeskus“
tekstiosaga „Eesti standardiorganisatsioonile“;
2) paragrahvide 5 ja 14 pealkirjas asendatakse sõna „menetlemise“ sõnaga „vastuvõtmise“;
3) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „edasine menetlemine“ sõnaga „vastuvõtmine“;
4) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „98/34/EÜ, millega nähakse ette
tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teavitamise
kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37–48)“ sõnadega „(EL) 2015/1535, millega nähakse ette
tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241,
17.9.2015, lk 1–15)“;
5) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376,
27.12.2006, lk 36–68); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega
nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
(ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15)“.
Jüri Ratas
Peaminister
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
18.05.2020
Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest
normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest
teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ muutmise eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist,
infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord
ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ (edaspidi teavitamismäärus) muutmise
eelnõu eesmärk on määruse sõnastuse täpsustamine ja normitehnilise märkuse kaasajastamine.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) siseturuosakonna toote ohutuse ja
tarbijakaitse talituse ekspert Karl Stern (tel: 6256 405, e-post:
[email protected]). Õigusliku
ekspertiisi eelnõule tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403,
e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Teavitamismääruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatused on tehnilist laadi ja määruse
sõnastust täpsustavad.
Eelnõu koosneb viiest punktist.
Eelnõu punkti 1 eesmärgiks on määruses viidata üldiselt Eesti standardiorganisatsioonile, mis
välistab tulevikus vajaduse muuta määrust üksnes standardiorganisatsioonina tegutseva üksuse
nime muutumise tõttu. Kehtivas sõnastuses on erinevalt muudatusettepanekust Eesti
standardiorganisatsioonile viidatud ametliku nime järgi, milleks on Eesti Standardikeskus.
Eelnõu punktid 2 ja 3 käsitlevad tehnilist normi sisaldavale eelnõule määratud ooteaega.
Nende eelnõu punktide eesmärgiks on täpsustada, et pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni
asutamislepingu (edaspidi Marrakeši leping) osaliste, Euroopa Komisjoni ja lepinguriikide
teavitamist tehnilist normi sisaldavast eelnõust tuleb peatada selle vastuvõtmine kuni ooteaja
lõpuni. Kehtivas redaktsioonis on sätestatud, et peatada tuleb eelnõu menetlemine, mis on aga
eksitav, sest seda ei kohusta ei Marrakeši lepingu lisas 1A sisalduv mitmepoolne leping
tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi TBT-leping) ega direktiiv 2015/1535, millega
nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
(edaspidi direktiiv 2015/1535).
Direktiivi 2015/1535 artikkel 6 lõike 1 kohaselt lükkavad liikmesriigid tehniliste eeskirjade
eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjoni eelnõust teavitatakse.
TBT-lepingus reguleerib tehnilisest normist teavitamist artikkel 2 lõige 9, mille punkt 2
kohaselt tuleb ettepanekust kehtestada tehniline norm teavitada nii varasel etapil, et on veel
võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse esitatud märkusi. Artikkel 2 lõige 9 punktis 4 on
sätestatud, et tehnilisest normist teavitanud liige annab teistele liikmetele mõistliku ehk
põhjendatava aja kirjalike arvamuste esitamiseks. Samas on Marrakeši lepingu osalised
tehniliste kaubandustõkete komitees kokku leppinud, et põhjendatavaks ajaks loetakse 60–90
päeva pikkune ajavahemik ning arenenud riikidele1 soovitatakse anda arvamuste esitamiseks
rohkem kui 60 päeva. Seega ei keela kumbki eelpool mainitud regulatsioon ooteaja jooksul
eelnõu edasist menetlemist, vaid mõeldud on eelnõu vastuvõtmise peatamist ooteaja vältel.
Käesolevad muudatused on vajalikud riigisisest tehnilist normi sisaldava õigusakti koostajale
õigusselguse tagamiseks, et ooteaja jooksul võib jätkata eelnõu menetlemisega seotud
toimingutega, kuid seda ei saa lõpule viia ehk õigusakti vastu võtta enne ooteaja lõppu.
Eelnõu punkti 4 muudatus on tehnilist laadi. Muudatuse tegemine on tingitud direktiivi 98/34,
millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, asendamisest
direktiiviga 2015/1535.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse normitehnilist märkust ning lisatakse juurde viide, mis
puudutab direktiivi, mis on küll õigeaegselt üle võetud, kuid mille kohta puudub kohane info.
Sellest tulenevalt täiendatakse normitehnilist märkust ja lisatakse juurde viide direktiivile (EL)
2015/1535.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ja sellel on eelkõige puutumus direktiivi
2015/1535 artikliga 6. Eelnõu eesmärgiks ei ole midagi üle võtta, vaid see täpsustab tehnilisest
normist teavitamise korda.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele,
mõju regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse eelnõuga täpsustatakse tehnilisest normist teavitamisega seotud menetlemisaspekte,
mis muudab kogu teavitamisprotseduuri paremini mõistetavaks. Tehnilist normi sisaldava
eelnõu ettevalmistajale annab muudatusettepanek kindluse, et ta võib riigisisest tehnilist normi
sisaldava eelnõu riigisisest menetlemist jätkata paralleelselt teavitamisprotseduuril määratud
ooteajaga. Keelatud on aga eelnõu vastuvõtmine ooteaja vältel.
Määruse eelnõu ei too kaasa muudatust tehnilist normi sisaldavate õigusaktide ettevalmistajate
töökoormuses, vaid loob suurema õigusselguse eelnõu menetlemisele kuluva aja planeerimisel.
Eestis on ajavahemikul 2009–2019 teavitamisele esitatud suurusjärgus 10–20 eelnõud aastas.
Eeltoodu põhjal on muudatusega kaasnev mõju positiivne, kuid vähese mõju ulatusega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu eesmärke arvesse võttes ei kaasne MKM-i hinnangu kohaselt määruse rakendamisel
ühelgi osapoolel täiendavaid tegevusi, kulusid ja tulusid.
6. Määruse jõustumine
1
Marrakeši lepingu osalised määratlevad end ise arenenud riigiks või arengumaaks. Maailma
Kaubandusorganisatsioonil puudub „arenenud riigi“ definitsioon.
https://www.wto.org/english/thewto_e/whatis_e/tif_e/org7_e.htm (kättesaadav seisuga 21.05.2020). Kõik
Euroopa Liidu liikmesriigid on määratletud kui arenenud riigid.
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,
Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu kooskõlastasid märkusteta eelnõude infosüsteemis Justiitsministeerium ja
Keskkonnaministeerium ning e-kirjaga Maaeluministeerium ja Siseministeerium. Teised
ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.