EELNÕU
11.08.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr
252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ muutmine
Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Andmekogu turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmete vastavust määruses sätestatud nõuetele
eeldatakse juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) vastutav töötleja on täitnud §-dest 4–8 tulenevad kohustused;
2) andmekogu turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise standardiga
ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele;
3) andmekogu vastutav töötleja on punktis 2 nimetatud nõuetekohasuse kinnitamiseks esitanud Riigi
Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi.“;
2) paragrahvi 4 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
Jüri Ratas
peaminister
Raul Siem
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
11.08.2020
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu eesmärgiks on muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 252
„Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ (edaspidi määrus), võimaldamaks riigi
Infosüsteemi kuuluvate andmekogude turvalisuse tagamiseks rakendada infosüsteemide
kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) alternatiivina ISO/IEC 27001
standardit (edaspidi ISO standard). Mitmetel asutustel, mis oma avalike ülesannete täitmise
eesmärgil on andmekogu vastutava töötleja rollis, on tekkinud ühelt poolt võimekus
rakendada ISKE asemel muid, rahvusvaheliselt tunnustatud riskipõhiseid
infoturbestandardeid (näiteks ISO 27000 niinimetatud „standardiperekonda“). Teiselt poolt
leidub rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialt levinud ISO-standardile vastavaid
koostööpartnereid oluliselt enam kui neid, kes on valmis investeerima, et üksnes Eesti riigi
infosüsteemi jaoks väljatöötatud ISKE tingimustega kooskõla saavutada. Samuti võib
andmekogu turvalisuse tagamisel vajadus ISKE asemel ISO standardist tulenevate nõuete
rakendamiseks kerkida rahvusvahelise koostöö raames.
Hetkel kehtiv määrus reguleerib üksnes ISKE rakendamist, mis tähendab, et ISO standardit
võib asutus soovi korral rakendada küll paralleelselt, kuid ISO standardi rakendamine ei
vabasta andmekogu vastutavat töötlejat ISKE rakendamise kohustusest. See omakorda võib
tuua kaasa kahekordse halduskoormuse ja asutusesisese kompetentsivajaduse infoturbe
nõuete täitmiseks.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Riigi Infosüsteemi Ameti õigusnõunik Silver Lusti
(e-post
[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi
infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645, e-
post
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: anne-
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab kahte punkti.
Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse paragrahvi 2 lõikega 2, mille kohaselt
eeldatakse määruses sätestatud nõuete täitmist, kui andmekogu turvalisuse tagamiseks on
võetud kasutusele rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001, standardi rakendamise kohta on
andmekogu töötlejale väljastatud kehtiv ISO/IEC 27001 sertifikaat ning töötleja on täitnud
määruse §-dest 4–8 tulenevad kohustused. Seetõttu näeb säte ette, et ISO/IEC 27001
standardi rakendamisel esitab andmekogu vastutav töötleja sertifikaadi Riigi Infosüsteemi
Ametile kui infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamise eest vastutavale
järelevalveasutusele. Seega ei pea vastavas osas ISO vastavussertifikaadi omanik täiendavalt
määruses sätestatud nõudeid rakendama. Ainsad nõuded, mis jäävad kohustuslikuks ka ISO
standardi rakendamisel, puudutavad turvaosaklasside, turvaklassi ning turbeastme määramist
ja tulenevad määruse §-dest 4–8. Seekaudu tagatakse kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate
andmekogude võrreldavus riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Kui ISO standardi
vastavussertifikaat on väljastatud üksnes mõne konkreetse andmekogu või süsteemi piires,
s.t ISO standardi audiitorid ei ole muid andmekogusid või süsteeme hinnanud, peab asutus
sertifikaadi mõjualast väljajäävate, kuid siiski õigusaktidest tulenevalt määruse nõuete
rakendamist eeldavate andmekogude või süsteemide osas määruses sätestatud nõudeid
kohaldama. Sertifikaadi jätkuvat kehtivust on sertifikaadi omanik tulenevalt AvTS § 531
lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikest 1 kohustatud järelevalveasutuse vastaval
nõudel ka tõendama.
Kui ISO standardi sertifikaadi kehtivus lõppeb, peab asutus olenemata lõppemise põhjusest
viivitamatult oma tegevuse viima kooskõlla määruses sätestatuga ehk kehtiva ISO standardi
sertifikaadi väljastamiseni rakendama turvameetmeid vastavalt ISKE määrusele ja
rakendusjuhendile.
Paragrahvi 1 punktiga 2 sõnastatakse ümber paragrahvi 4 lõige 2 selliselt, et sättest
eemaldatakse teine lause. Teisisõnu eemaldatakse nõue, mille kohaselt peavad andmekogu
kasutusele võtmise ajaks turvaklassile vastavad turvameetmed olema rakendatud. Sätte
muutmisel on mitu põhjust. Esiteks on tegemist heale õigusloomepraktikale vastukäiva
nõudega, kuna samasisuline kohustus tuleneb paralleelselt AvTS § 439 lõikest 3. Teiseks ei
sobi kõnealune lause kokku sätte esimese poolega. Paragrahvi 4 lõige 2 sisaldab tänasel kujul
kahte selgelt eristuvat kohustust: andmekogu turvaklassi ja dokumentatsiooni
kooskõlastamise kohustust ning turvameetmete rakendamise kohustust. Seetõttu kaalusid
eelnõu autorid ka võimalust kõnealune lause eelnõus eraldi, sama paragrahvi kolmanda
lõikena esitada. Kolmas põhjus lause eemaldamise juures seisneb selles, et ISKE
alternatiivina ISO standardi rakendamise puhul tuleb andmekogude vastutavatelt töötlejatelt
küll nõuda §-dest 4-8 tulenevaid turvaosaklasside, turvaklassi ja turbeastme määratlemisega
seotud kohustuste täitmist, kuid samal ajal ei saa nõuda neilt ISKE turvaklassile vastavate
turvameetmete kohaldamist. Ka seetõttu kaalusid eelnõu autorid kõnealuse lause eraldi
sättena esitamist, kuid jõuti järeldusele, et tegemist on seadusest tuleneva kohustuse tarbetu
dubleerimisega, mistõttu tuleb § 4 lõige 2 ümber sõnastada ja selle kehtivas määruses
sisalduv teine lause välja jätta.
Määrus jõustub üldises korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Majanduslik mõju
Eelnõu paragrahvi 1 punkti 1 muudatused aitavad vähendada kulusid asutustel, kes
varasemalt on pidanud rakendama nii ISKE-t kui ka läbima ISO standardi vastavuse
sertifitseerimise.
Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 ei kaasne majanduslikku mõju.
4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määrusega ei kaasne mõjusid riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,
kuna punktiga 1 antakse võimalus, mitte ei seata kohustust, taotleda ISO vastavussertifikaat
ja kasutada andmekogude majutamiseks ISO vastavussertifikaati omavaid
koostööpartnereid.
4.3. Muud otsesed või kaudsed mõjud
Riigis tervikuna võib tekkida lisavajadus ISO standardi audiitorite järele. Lisaks on
võimalus, et riigiasutused, kes lähevad üle ISO standardile, hakkavad sama nõudma ka oma
lepingupartneritelt (sh erasektorilt), mis ühelt poolt võib kaasa tuua teenuste kallinemise,
kuid teiselt poolt laiendab võimalike koostööpartnerite ringi ISO 27001 standardile vastavate
ettevõtete võrra. Kaudselt võib teadlikum lähenemine infoturbele (mida ISO standardi
rakendamine nõuab) kaasa tuua üldise infoturbeteadlikkuse kasvu ja seeläbi vähendada
turvaintsidentide mõju ning nende kahjude likvideerimiseks kuluvaid ressursse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Seoses ISO standardi põhimõtete rakendamise lubamisega alternatiivina ISKE-le, tekib RIA-
le täiendav järelevalvekompetentsi vajadus. Kuigi eelnõu sõnastuse kohaselt kehtiva ISO
standardi sertifikaadiga asutuste puhul eeldatakse määruses sätestatud nõuete täitmist, tuleb
järelevalve käigus sellest olenemata kontrollida rakendatud turvameetmete piisavust. RIA
järelevalve eest vastutaval osakonnal on eelnõu jõustumisel vaja lisaks ühte eksperti, kuivõrd
turvameetmed on küll nii ISO kui ISKE puhul samased, kuid lähenemine nende rakendatuse
osas hinnangu andmiseks on erinev ning see kompetents RIA-l hetkel puudub. Eksperdi
palkamise kulu RIA-le on hinnanguliselt suurusjärgus 41 000 eurot aastas.
Asutusel, kes hakkab ISKE asemel ISO standardi sertifikaati taotlema, võib taotlemise hetkel
ühekordselt tekkida täiendav kulu, sest kuni ISO standardi sertifikaadi väljastamiseni peab
asutus rakendama ISKE nõudeid ja seega määruses sätestatud nõuete täitmist sertifikaadi
kättesaamiseni dubleerima. Rakendatavad meetmed on küll suure tõenäosusega samad või
sarnased, kuid kompetentsivajadus on ISKE-l ja ISO-l erinev.
ISKE-lt ISO standardile üle minnes vastutab rakendav asutus ise selle eest, et ei jääks
ülemineku perioodi ajal määruses nõutud auditite osas tühimikku. Kuna ISKE auditeid
tehakse vastavalt asjaoludele iga 2-, 3- või 4-aasta järel, siis ISO standardi sertifitseerimine
mahub auditeerimistsükli vahepealsesse aega.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu kooskõlastasid ametlike vastustega Justiitsministeerium, Siseministeerium,
Välisministeerium ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kooskõlastuse
edastasid eelnõu autoritele saadetud e-kirja teel ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
tegutsev Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (10.03.2020), Keskkonnaministeerium
(13.03.2020) ja Rahandusministeerium (23.03.2020).
Eesti Linnade ja Valdade Liit jättis eelnõu seoses selles sisaldunud kohaliku omavalitsuse
riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude auditeerimist puudutavate muudatustega ja
sellega kaasnevate kuludega kooskõlastamata.
Põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult
seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kuna kokkuleppele ei jõutud, on
kohaliku omavalitsuse andmekogude auditeerimisega seonduvad muudatused eelnõust välja
jäetud ning need võetakse uuesti päevakorda laiapindse ISKE-reformi käivitamisel, mille
käigus on plaanis riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude auditeerimiskohustus
ühtlustada seadusega.