dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. august 2020
Viit
2-3/20-0083/5310
Registreeritud
27. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/20-0083
Vastutaja
Sten Tikerpe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-320-00835310 27.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc654 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 11.08.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmete vastavust määruses sätestatud nõuetele eeldatakse juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vastutav töötleja on täitnud §-dest 4–8 tulenevad kohustused; 2) andmekogu turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele; 3) andmekogu vastutav töötleja on punktis 2 nimetatud nõuetekohasuse kinnitamiseks esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi.“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas peaminister Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär 11.08.2020 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ (edaspidi määrus), võimaldamaks riigi Infosüsteemi kuuluvate andmekogude turvalisuse tagamiseks rakendada infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) alternatiivina ISO/IEC 27001 standardit (edaspidi ISO standard). Mitmetel asutustel, mis oma avalike ülesannete täitmise eesmärgil on andmekogu vastutava töötleja rollis, on tekkinud ühelt poolt võimekus rakendada ISKE asemel muid, rahvusvaheliselt tunnustatud riskipõhiseid infoturbestandardeid (näiteks ISO 27000 niinimetatud „standardiperekonda“). Teiselt poolt leidub rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialt levinud ISO-standardile vastavaid koostööpartnereid oluliselt enam kui neid, kes on valmis investeerima, et üksnes Eesti riigi infosüsteemi jaoks väljatöötatud ISKE tingimustega kooskõla saavutada. Samuti võib andmekogu turvalisuse tagamisel vajadus ISKE asemel ISO standardist tulenevate nõuete rakendamiseks kerkida rahvusvahelise koostöö raames. Hetkel kehtiv määrus reguleerib üksnes ISKE rakendamist, mis tähendab, et ISO standardit võib asutus soovi korral rakendada küll paralleelselt, kuid ISO standardi rakendamine ei vabasta andmekogu vastutavat töötlejat ISKE rakendamise kohustusest. See omakorda võib tuua kaasa kahekordse halduskoormuse ja asutusesisese kompetentsivajaduse infoturbe nõuete täitmiseks. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Riigi Infosüsteemi Ameti õigusnõunik Silver Lusti (e-post [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645, e- post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: anne- [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab kahte punkti. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse paragrahvi 2 lõikega 2, mille kohaselt eeldatakse määruses sätestatud nõuete täitmist, kui andmekogu turvalisuse tagamiseks on võetud kasutusele rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001, standardi rakendamise kohta on andmekogu töötlejale väljastatud kehtiv ISO/IEC 27001 sertifikaat ning töötleja on täitnud määruse §-dest 4–8 tulenevad kohustused. Seetõttu näeb säte ette, et ISO/IEC 27001 standardi rakendamisel esitab andmekogu vastutav töötleja sertifikaadi Riigi Infosüsteemi Ametile kui infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamise eest vastutavale järelevalveasutusele. Seega ei pea vastavas osas ISO vastavussertifikaadi omanik täiendavalt määruses sätestatud nõudeid rakendama. Ainsad nõuded, mis jäävad kohustuslikuks ka ISO standardi rakendamisel, puudutavad turvaosaklasside, turvaklassi ning turbeastme määramist ja tulenevad määruse §-dest 4–8. Seekaudu tagatakse kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude võrreldavus riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Kui ISO standardi vastavussertifikaat on väljastatud üksnes mõne konkreetse andmekogu või süsteemi piires, s.t ISO standardi audiitorid ei ole muid andmekogusid või süsteeme hinnanud, peab asutus sertifikaadi mõjualast väljajäävate, kuid siiski õigusaktidest tulenevalt määruse nõuete rakendamist eeldavate andmekogude või süsteemide osas määruses sätestatud nõudeid kohaldama. Sertifikaadi jätkuvat kehtivust on sertifikaadi omanik tulenevalt AvTS § 531 lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikest 1 kohustatud järelevalveasutuse vastaval nõudel ka tõendama. Kui ISO standardi sertifikaadi kehtivus lõppeb, peab asutus olenemata lõppemise põhjusest viivitamatult oma tegevuse viima kooskõlla määruses sätestatuga ehk kehtiva ISO standardi sertifikaadi väljastamiseni rakendama turvameetmeid vastavalt ISKE määrusele ja rakendusjuhendile. Paragrahvi 1 punktiga 2 sõnastatakse ümber paragrahvi 4 lõige 2 selliselt, et sättest eemaldatakse teine lause. Teisisõnu eemaldatakse nõue, mille kohaselt peavad andmekogu kasutusele võtmise ajaks turvaklassile vastavad turvameetmed olema rakendatud. Sätte muutmisel on mitu põhjust. Esiteks on tegemist heale õigusloomepraktikale vastukäiva nõudega, kuna samasisuline kohustus tuleneb paralleelselt AvTS § 439 lõikest 3. Teiseks ei sobi kõnealune lause kokku sätte esimese poolega. Paragrahvi 4 lõige 2 sisaldab tänasel kujul kahte selgelt eristuvat kohustust: andmekogu turvaklassi ja dokumentatsiooni kooskõlastamise kohustust ning turvameetmete rakendamise kohustust. Seetõttu kaalusid eelnõu autorid ka võimalust kõnealune lause eelnõus eraldi, sama paragrahvi kolmanda lõikena esitada. Kolmas põhjus lause eemaldamise juures seisneb selles, et ISKE alternatiivina ISO standardi rakendamise puhul tuleb andmekogude vastutavatelt töötlejatelt küll nõuda §-dest 4-8 tulenevaid turvaosaklasside, turvaklassi ja turbeastme määratlemisega seotud kohustuste täitmist, kuid samal ajal ei saa nõuda neilt ISKE turvaklassile vastavate turvameetmete kohaldamist. Ka seetõttu kaalusid eelnõu autorid kõnealuse lause eraldi sättena esitamist, kuid jõuti järeldusele, et tegemist on seadusest tuleneva kohustuse tarbetu dubleerimisega, mistõttu tuleb § 4 lõige 2 ümber sõnastada ja selle kehtivas määruses sisalduv teine lause välja jätta. Määrus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Majanduslik mõju Eelnõu paragrahvi 1 punkti 1 muudatused aitavad vähendada kulusid asutustel, kes varasemalt on pidanud rakendama nii ISKE-t kui ka läbima ISO standardi vastavuse sertifitseerimise. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 ei kaasne majanduslikku mõju. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrusega ei kaasne mõjusid riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuna punktiga 1 antakse võimalus, mitte ei seata kohustust, taotleda ISO vastavussertifikaat ja kasutada andmekogude majutamiseks ISO vastavussertifikaati omavaid koostööpartnereid. 4.3. Muud otsesed või kaudsed mõjud Riigis tervikuna võib tekkida lisavajadus ISO standardi audiitorite järele. Lisaks on võimalus, et riigiasutused, kes lähevad üle ISO standardile, hakkavad sama nõudma ka oma lepingupartneritelt (sh erasektorilt), mis ühelt poolt võib kaasa tuua teenuste kallinemise, kuid teiselt poolt laiendab võimalike koostööpartnerite ringi ISO 27001 standardile vastavate ettevõtete võrra. Kaudselt võib teadlikum lähenemine infoturbele (mida ISO standardi rakendamine nõuab) kaasa tuua üldise infoturbeteadlikkuse kasvu ja seeläbi vähendada turvaintsidentide mõju ning nende kahjude likvideerimiseks kuluvaid ressursse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seoses ISO standardi põhimõtete rakendamise lubamisega alternatiivina ISKE-le, tekib RIA- le täiendav järelevalvekompetentsi vajadus. Kuigi eelnõu sõnastuse kohaselt kehtiva ISO standardi sertifikaadiga asutuste puhul eeldatakse määruses sätestatud nõuete täitmist, tuleb järelevalve käigus sellest olenemata kontrollida rakendatud turvameetmete piisavust. RIA järelevalve eest vastutaval osakonnal on eelnõu jõustumisel vaja lisaks ühte eksperti, kuivõrd turvameetmed on küll nii ISO kui ISKE puhul samased, kuid lähenemine nende rakendatuse osas hinnangu andmiseks on erinev ning see kompetents RIA-l hetkel puudub. Eksperdi palkamise kulu RIA-le on hinnanguliselt suurusjärgus 41 000 eurot aastas. Asutusel, kes hakkab ISKE asemel ISO standardi sertifikaati taotlema, võib taotlemise hetkel ühekordselt tekkida täiendav kulu, sest kuni ISO standardi sertifikaadi väljastamiseni peab asutus rakendama ISKE nõudeid ja seega määruses sätestatud nõuete täitmist sertifikaadi kättesaamiseni dubleerima. Rakendatavad meetmed on küll suure tõenäosusega samad või sarnased, kuid kompetentsivajadus on ISKE-l ja ISO-l erinev. ISKE-lt ISO standardile üle minnes vastutab rakendav asutus ise selle eest, et ei jääks ülemineku perioodi ajal määruses nõutud auditite osas tühimikku. Kuna ISKE auditeid tehakse vastavalt asjaoludele iga 2-, 3- või 4-aasta järel, siis ISO standardi sertifitseerimine mahub auditeerimistsükli vahepealsesse aega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kooskõlastasid ametlike vastustega Justiitsministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kooskõlastuse edastasid eelnõu autoritele saadetud e-kirja teel ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (10.03.2020), Keskkonnaministeerium (13.03.2020) ja Rahandusministeerium (23.03.2020). Eesti Linnade ja Valdade Liit jättis eelnõu seoses selles sisaldunud kohaliku omavalitsuse riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude auditeerimist puudutavate muudatustega ja sellega kaasnevate kuludega kooskõlastamata. Põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kuna kokkuleppele ei jõutud, on kohaliku omavalitsuse andmekogude auditeerimisega seonduvad muudatused eelnõust välja jäetud ning need võetakse uuesti päevakorda laiapindse ISKE-reformi käivitamisel, mille käigus on plaanis riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude auditeerimiskohustus ühtlustada seadusega.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel