Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. august 2020
Sisu (failidest)
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
26.08.2020 nr 1.1-5/20-046
Registrikood: 11124171
Aadress: Pärnu mnt 102b, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11312
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
majandus- ja taristuminister
Häälte arv: 1 328 510:
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur põhikirja
kinnitamine uues redaktsioonis
Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ning § 305 otsustan:
1. Kinnitada AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur põhikiri käesolevale otsusele lisatud
redaktsioonis.
2. Tunnistada kehtetuks ainuaktsionäri 10.11.2017.a. otsusega nr 1.1-5/17-070 kinnitatud
põhikiri.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Aktsiaselts Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
PÕHIKIRI
1 Üldsätted
1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, edaspidi – aktsiaselts.
Aktsiaseltsi ärinime inglisekeelne tõlge on Estonian Oil Stockpiling Agency,
lühendatult OSPA.
1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn.
1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga, aktsiaselts ei vastuta
aktsionäri kohustuste eest.
1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, vedelkütusevaru
seadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest ja muudest õigusaktidest, rahvusvahelistest
kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite otsustest.
1.6 Aktsiaselts peab täitma talle vedelkütusevaru seadusega pandud kohustusi ja teostama
kõiki sellega seotud toiminguid.
1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on:
Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise
korraldamine vastavalt vedelkütusevaru seadusele;
vedelkütuste kütusevarusse ost, kütusevarust müük ning vedelkütusevaru
ladustamise korraldamine;
riigi vedelkütustega varustamise ja vedelkütuste varustamisraskuste olukorra
analüüsimine;
vedelkütuse varustamisraskuste korral vedelkütusevaru kasutusele võtmise
korraldamine;
koostöö vedelkütuse müüjate ja teiste riikide vedelkütusevaru organisatsioonidega.
1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab
olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda
vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse,
lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
2 Aktsiakapital ja aktsiad
2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja
maksimumkapital 200 000 000 (kakssada miljonit) eurot.
2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 (ükssada) eurot. Aktsiaseltsil on
ühte liiki nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul 1
(ühe) hääle. Kõik aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate
1/9
valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium, mida esindab aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja
taristuminister. Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või
mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi
omakapitali arvel.
2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks
sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus.
Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste
sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Aktsiaseltsi asutamisel hindab
mitterahaliste sissemaksete väärtust aktsionäri õiguste teostaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb
aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib audiitor.
Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga, üleandmist-
vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega.
Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele
sissemaksele.
2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja
tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või
aktsiate tühistamisega.
2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja
aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.
3 Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus
3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär
võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.
3.2 Aktsionäril on õigus:
3.2.1 Võtta osa üldkoosolekust.
3.2.2 Saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.
3.2.3 Valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse.
3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud
kahju eest.
4 Juhtimine
4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku
kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu.
2/9
4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas või aktsionäridega kokkulepitud
asukohas.
4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest.
4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui
seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või
aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad
üldkoosoleku kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt
1 (üks) nädal.
4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul
esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema
häälteenamuse nõue.
4.6 Üldkoosoleku pädevuses on:
4.6.1 Põhikirja muutmine.
4.6.2 Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine.
4.6.3 Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine vastavalt vedelkütusevaru
seadusele.
4.6.4 Audiitori valimine.
4.6.5 Erikontrolli määramine.
4.6.6 Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine.
4.6.7 Juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega
tehingu tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes
või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine.
4.6.8 Muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta
juhatuse või nõukogu nõudel.
4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet
juhatuse tegevuse üle.
4.9 Nõukogu koosneb neljast kuni kuuest liikmest, kellest pooled on riigi ja pooled
vedelkütusevaru seaduses sätestatud kütuse müüjate esindajad. Nõukogu liikmed valitakse kuni
kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev minister
ainuaktsionäri otsusega.
4.10 Kütuse müüjate esindajate määramiseks ja tagasikutsumiseks esitab kütuse müüjaid
ühendav organisatsioon sellesisulise ettepaneku osalust valitsevale ministrile.
4.11 Kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon esitab nõukogu liikme kandidaate rohkem
kui on nõukogus kütuse müüjate esindajatele ettenähtud, määrab nõukogu liikmed esitatud
kandidaatide hulgast osalust valitsev minister.
3/9
4.12 Kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon ei esita kandidaate nõukogu liikmete kohale
või esitab neid ettenähtust vähem, määrab osalust valitsev minister puuduolevad nõukogu
liikmed riigipoolsete esindajatena.
4.13 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
Nõukogu esimees valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast.
4.14 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või
olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse
liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või
ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb
aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel.
4.15 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult.
4.16 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega,
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust
seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Kütuse müüjate poolsetel nõukogu
liikmetel ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis
sisaldab vedelkütuse müüjaid puudutavat maksusaladust sisaldavat teavet.
4.17 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes
ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.
4.18 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise
ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused.
4.19 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord
kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav
nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole
nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik
koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on 1 (üks) hääl. Nõukogu
liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas
isik. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe
hääl.
4.20 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või
aktsionär.
4.21 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses:
4.21.1 Juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi aastaeelarve kinnitamine.
4.21.2 Vedelkütusevaru seaduse paragrahvis 10 sätestatud varumakse määra
heakskiitmine. Nõukogu poolt heaks kiidetud täpsustatud varumakse määra
kehtestab osalust valitsev minister määrusega.
4.21.3 Kütuse ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute eritingimuste
kehtestamine.
4.21.4 Vedelkütusevarude moodustamise ja haldamise kontseptsiooni määratlemine.
4/9
4.21.5 Nõusoleku andmine lepingutele, mille tingimused erinevad oluliselt tüüplepingute
tingimustest.
4.21.6 Aktsiaseltsi vedelkütusevaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest
tulenevate finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine.
4.21.7 Toetuste maksmise korra kehtestamine.
4.22 Nõukogu liikme tasustamine
4.22.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsionär ainuaktsionäri otsusega.
4.22.2 Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega
audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi
tegevuses.
4.22.3 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
4.22.4 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
4.22.5 Juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2
nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud
korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei
täidetud.
4.23 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada
iga juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest
korraldustest.
4.24 Juhatus vastutab vedelkütusevarude efektiivse moodustamise ja haldamise eest.
Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt
määratletud vedelkütusevarude moodustamise ja haldamise kontseptsioonist.
4.25 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud 1-3 liiget. Juhatus võtab juhatuse pädevuses
olevates küsimustes vastu otsuseid.
4.26 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tegevust.
4.27 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal vedelkütuste müügi või vedelkütuste hoiuteenuse
tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka
isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või
ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel
tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi
alusel.
4.28 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate
aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu
pidevalt muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile,
vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
5/9
4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada
nõukoguga.
4.31 Juhatuse liikme tasustamine
4.31.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme
ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest
võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.31.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud
lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu
suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu.
4.31.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve
teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi
teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse
seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande
kinnitamise osas.
4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed
ja liikmete hulgast esimehe.
4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee
liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.
4.35 Sisekontroll ja siseaudit
4.35.1 Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
4.35.2 Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma
siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest
konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui
käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm
miljonit eurot ja töötajate arv 75.
4.35.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada aktsionäride üldkoosolekuga.
4.35.4 Aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada
selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused
6/9
4.36.1 Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4
sätestatud isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute
kehtivusaeg on sätestatud sama seaduse § 80 lõikes 5.
4.36.2 Põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu
pädevust.
4.36.3 Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja
majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud
nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.
4.36.4 Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab
üldkoosolek.
4.36.5 Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra.
4.36.6 Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid
nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta,
kui need on kehtestatud.
4.36.7 Aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise
tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta
aruande koosseisus.
4.36.8 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse
eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
4.37 Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda:
4.37.1 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni
0,5 protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud
puhaskasumist.
4.37.2 Juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi
veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on
veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse
tegemisest arvates.
4.37.3 Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa
ja põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide
saavutamisele.
4.37.4 Lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus
peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade
kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu
kasutamise puhul.
5 Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine
5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele;
5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel;
7/9
5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega
sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja
raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise
ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega.
5.5 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos
aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust
aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse
nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
5.6 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus
nõutud lisadega äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
5.7 Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud, et juhul kui kalendriaastal tasutud varumakse
kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud
summa arvesse järgneval varumakse määra kehtestamisel. Sellest tulenevalt kajastab
aktsiaselts bilansis muude reservide real vedelkütuse varumaksete ülejääki, mida
kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastavalt eeltoodule ei
tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning
vastavas summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete
ülejäägi reservina muude reservide real.
5.8 Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi
katmiseks vedelkütusevarude rotatsioonide reserve, mida kajastatakse muude reservide
koosseisus. Vedelkütusevarude rotatsioonide reservides kajastab aktsiaselts varu
roteerimisel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest
teenitud kütuse müügitulu. Reserve kasutatakse kütuse tagasiostuks järgnevatel
perioodidel.
5.9 Varu võib müüa ainult turuhinnaga. Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on
vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa
ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud
keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud osalust
valitseva ministri loal.
5.10 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel
kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.
6 Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse
vastavalt seadusele.
Aktsiaseltsi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur põhikiri on kinnitatud august 2020. a.
ainuaktsionäri otsusega.
8/9
________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
9/9