EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
27. august 2020. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19
pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja
tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni
rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva
aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda
vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta
1.1 Eesti toetab rakendusmääruse üldist eesmärki, millega soovitakse korrigeerida
ühtse Euroopa taeva kolmanda vaatlusperioodi tulemuseesmärke ja -kavasid nii
ELi kui kohalikul tasandil ning leevendada viirusest tulenevat mõju
aeronavigatsioonitasudele. Eesti peab oluliseks arvestada, et lennuliikluse
taastamise eesmärgil kehtestatavad erandmeetmed peavad tagama jätkusuutliku
aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärepiirkondades.
1.2 Eesti võib toetada komisjoni ettepanekut, mille kohaselt suurendatakse ajutiselt
aeronavigatsiooniteenuste osutajate aruandluskohustust ja järelevalveasutuste
halduskoormuse suurendamist võrreldes kehtivate nõuetega. Eesti ei toeta
aruandluse ja järelevalvekohustuste püsivat suurendamist.
1.3 Eesti toetab erandmeetmete kehtestamisel mõistlikku ja teostatavat ajakava. Eesti
eelistab prognooside esitamiseks hilisema tähtaja määramist.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud
Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle
suhtes.
Jüri Ratas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19
pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja
tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta
1. Sissejuhatus
Ühtse Euroopa taeva põhiraamistik on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EÜ) nr 549/2004 (raammäärus, eelkõige art 11 lõige 6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 550/2004 (teenuste osutamise määrus, eelkõige art 15 lg 4)1. Raammääruse
ja teenuse osutamise määruse alusel antud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/3172 on
sätestatud Ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude määramise
süsteemi rakendamise eeskirjad ja kord, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste ja
võrgufunktsioonide täitmine, samuti õhuruumi kasutajate aeronavigatsioonitasude arvutamise,
kehtestamine ja sissenõudmise põhimõtted.
Ühtse Euroopa taeva (Single European Sky – SES) algatuse eesmärk on suurendada
aeronavigatsiooniteenuseid osutava sektori reformi abil Euroopa õhuruumi korralduse ja
juhtimise üldist tõhusust. Algatuse arendamiseks võeti vastu kaks laiaulatuslikku õigusaktide
paketti – Ühtse Euroopa taeva esimene ja teine õigusaktide pakett, mis sisaldavad nelja määrust
ning rohkem kui 20 komisjoni rakenduseeskirja ja otsust. 2009. aastal vastu võetud SES II
paketis on edukalt rakendunud järgmised eesmärgid:
1) EASA (European Aviation Safety Agency) pädevuse laiendamine;
2) On loodud võrgu haldaja, kes koordineerib tegevust kogu Euroopa lennuliiklusvõrgus;
3) Tulemuslikkusekavad (Performance Plan) on kehtestatud ning riigid jälgivad nende
täitmist.
Tulemuslikkuse kava on ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide saavutamise vahend ning
põhineb nelja peamise tulemusvaldkonna – ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja
kulutasuvuse - eesmärkide seadmise, kavandamise, järelevalve ja aruandluse süsteemi.
Tulemuslikkuse kavaga luuakse raamistik, mille alusel teenuseosutajad peavad tegema
muudatusi kvaliteetsemate teenuste osutamiseks väiksema tasu eest. Kava rakendamisel on
kolm perioodi: esimene periood 2009-2014 (Reference Period - RP 1), teine periood 2015-2019
(RP 2) ning kolmas periood 2020-2025 (RP3). RP3 tulemuslikkuse kavad olid Lennuametite
poolt koostatud ja Euroopa komisjonis hindamisel. COVID-19 pandeemia on põhjustanud
lennuliikluse järsu languse lähtudes nõudluse olulisest langusest ning liikmesriikide ja
kolmandate riikide poolt pandeemia peatamiseks võetud otsemeetmete tagajärjel. COVID-19
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse
Euroopa Taeva loomiseks (raammäärus) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0549&qid=1596108659946&from=EN; Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa
taevas (teenuse osutamise määrus) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0550&qid=1596108483626&from=EN
2
Komisjoni 11. veebruari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva
algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr
390/2013 ja (EL) nr 391/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0317&qid=1596110381205&from=EN
1
pandeemia peatamiseks kehtestatud piirangutel on oluline mõju ühtse Euroopa taeva
tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamiseks kolmandal vaatlusperioodil 2020
– 2024 (RP 3 – third reference periood), sealhulgas tulemuslikkuse eesmärkide ja
ühikumäärade kehtestamisele ning eesmärkide ja riskijagamismehhanismide rakendamisele.
Eeltoodust tulenevalt on kujunenud erandlik olukord, millele Euroopa Komisjon peab
vajalikuks reageerida konkreetsete ajutiste meetmetega.
Praegu on endiselt keeruline prognoosida lennuliikluse taastumist, kuid COVID-19 kriis on
oluliselt muutnud RP3 majandustingimusi, milles osutatakse RP3 SES tulemuslikkuse ja
tasude määramise skeemi raames aeronavigatsiooniteenuseid kalendriaastatel 2020 kuni 2024.
Komisjon on avaldanud õigusakti ettepaneku erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva
tulemuslikkuse ja tasude määramise süsteemi rakendamiseks kolmanda vaatlusperioodi 2020 –
2024 raames. Õigusakti ettepanek sisaldab erakorralisi ajutisi meetmeid, et korrigeerida
eelviidatud tulemuslikkuse kava tulemuseesmärke nii ELi kui kohalikul tasandil ning
leevendada COVID-19 viirusepuhangust tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele ja aidata
sellega kaasa õhutranspordi sektori taastumisele tulevikus.
Määruse eelnõu esitatakse ühtse taeva komiteele (Single Sky Committee) arvamuse saamiseks
8. septembril 2020 eelnõu kontrollimenetluse käigus. Eesti arvamuse esitamiseks menetluse
käigus on vaja Vabariigi Valitsuse seisukohti.
Erandliku olukorra lahendamiseks on komisjon teinud ettepaneku kehtestada RP3 jaoks
erandlikud ajutised regulatiivmeetmed, millel on järgmised eesmärgid:
1. RP3 eesmärkide uuesti seadmine nii EL-i kui ka kohalikul tasandil, pidades silmas
aeronavigatsiooniteenuste osutamisel nii majanduslikke kui käitamistingimusi;
2. tagada COVID-19 pandeemia kahjulike mõjude leevendamist aeronavigatsioonitasude
tasemele RP3 jooksul eesmärgiga toetada lennundussektori edasist taastumist.
Komisjon on analüüsinud mitmeid alternatiivseid poliitilisi võimalusi nende õigusliku
teostatavuse ja rahalise mõju seisukohast ning konsulteerinud sektoriga. Arvestades
konsultatsiooniprotsessi käigus saadud tagasisidet ja ettepanekuid, soovib komisjon tagada
tasakaalustatud ja tõhusa reageerimise COVID-19 kriisist tulenevatele erakorralistele
asjaoludele.
Vabariigi Valitsuse seisukoha vajaduse põhjendus
Vabariigi Valitsuse seisukohti on vaja, kuna komisjoni rakendusakti eelnõul ühtse Euroopa
taeva tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamiseks kolmandal vaatlusperioodil on
võimalikud pikaajalised ja märkimisväärsed rahalised mõjud valdkonnas tegutsevale ettevõttele
(Lennuliiklusteeninduse AS) ja Eesti Vabariigile. RP3 SES tulemuslikkuse ja tasude määramise
skeemi raames tehtavad muudatused mõjutavad olulisel määral Lennuliiklusteeninduse ASi
edasist toimetulekut, investeeringuid ning kavandatavaid projekte. Samuti on näha Lennuameti
töökoormuse kasvu Lennuliiklusteeninduse ASi tegevuse finantsläbipaistvuse hindamisel, kuna
hetkel Lennuametil puudub vastav finantsvõimekus.
Rakendusmääruse õiguslik alus, EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava
a) õiguslik alus
2
Rakendusaktid on õiguslikult siduvad aktid, mille abil komisjon kehtestab ELi riikide
esindajatest koosneva komitee järelevalve all ELi õigusaktide ühetaoliseks rakendamiseks
vajalikud tingimused.3 Rakendusakt võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames
komiteemenetlusega.4
Kavandatava rakendusmääruse vastuvõtmise eesmärgiks on kehtestada erandlikud meetmed,
mida tuleb kohaldada rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 7 lõikes 1 osutatud ühtse Euroopa
taeva tulemuslikkuse kava ja tasude määramise süsteemi kolmandal vaatlusperioodil.
Rakendusmääruses (EL) 2019/317 sätestatud eeskirju kohaldatakse, kui kavandatavas määruses
ei ole sätestatud teisiti.
b) EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava
Euroopa Komisjon algatas rakendusmääruse eelnõu avaliku konsultatsiooni 10. juulil 2020. a.5
Arvamust oli võimalik avaldada 7. augustini 2020.
Määruse eelnõu esitatakse ühtse taeva komiteele (Single Sky Committee) arvamuse saamiseks
8. septembril 2020 eelnõu kontrollimenetluse käigus.
Eesti seisukohad ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundus- ja merendusosakonna lennundustalituse nõunik Silja Vöörmann
(
[email protected]) ning sama talituse juhataja Priit Rifk (
[email protected]), Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand (
[email protected], tel
639 7623) ning seletuskirja ettevalmistamises osales ka lennundus- ja merendusosakonna
juhataja Taivo Linnamägi (
[email protected], tel 6397 607). Valdkonna eest vastutab
transpordi asekantsler Ahti Kuningas (
[email protected], tel 625 6468).
2. Seisukoha kujundamise üldpõhimõtted
Seisukohtade kujundamisel rakendusmääruse eelnõu kohta on lähtutud:
- Vabariigi Valitsuse 21.11.2019 istungil heaks kiidetud raamdokumendi „Eesti Euroopa
Liidu poliitika prioriteedid 2020 – 2021“6 meie majandusliku baasi arendamise
peatükist, kus on sõnastatud, et EL lennunduspoliitika raamistik peab arvestama liidu
äärepiirkondade vajadusega hoida ja arendada otseühendusi ning et Euroopa õhuruumi
ümberkorraldus peab tagama ohutu ja jätkusuutliku lennuliikluse ning samal ajal
vastama pidevale lennuliikluse mahu kasvule;
- Vabariigi Valitsuse 11. veebruaril 2016. a istungil heaks kiidetud ja 29. veebruaril 2016.
a Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu
lennunduspaketi kohta, mille kohaselt Eesti toetab Ühtse Euroopa taeva algatuse
(SES2+) ettepanekute lõpule viimist;
- Vabariigi Valitsuse 05. juuni 2020. a istungil heaks kiidetud ja 18. juunil 2020 Euroopa
Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise
„Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta, mille kohaselt Euroopa Liidu
3
https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/types-eu-law_et#seadusandlikud-ja-muud-aktid
4
https://ec.europa.eu/info/implementing-and-delegated-acts/comitology_et
5
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12508-Exceptional-measures-RP3
6
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf
3
lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamiseks toetab Eesti ühtse Euroopa taeva
kontseptsiooni kiiret rakendamist Euroopa Liidus
- Komisjoni ettepanekule esitatud liikmesriikide ja sidusorganisatsioonide tagasisidest7;
- Sektori tagasisidest (Lennuliiklusteeninduse AS ja Lennuamet).
3. Euroopa Liidu ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs
Eesti seisukohad kujundatakse rakendusmääruse eelnõu kohta, mille põhimõtted on
alljärgnevad:
1) Tulemuslikkuse eesmärkide ülevaatamine (ettepaneku artiklid 2, 3)
EL üleselt kehtestatud RP3 eesmärgid ja tulemuslikkuse kavad võeti vastu 2019. aastal
enne COVID-19 pandeemia puhkemist, seega ei kajasta aeronavigatsiooniteenuste
osutamise muutunud olusid ja väljavaateid. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku
peatada käimasolev RP3 tulemuslikkuse kavandamine ja eesmärkide seadmine ning
töötada RP3 jaoks välja ajakohastatud EL-ülesed eesmärgid8:
- riiklikud järelevalveasutused peaksid esitama komisjonile 1. novembriks 2020
esialgsed andmed kulude kohta ja teabe liiklusprognooside kohta vastavatel
kalendriaastatel;
- komisjon konsulteerib sidusrühmadega EL-üleste muudetud eesmärkide projekti
osas 2021. aastal;
- komisjon võtab EL-ülesed muudetud eesmärgid vastu 1. aprilliks 2021.
Eelnimetatud EL-ülestele muudetud eesmärkidele tuginedes peaksid liikmesriigid välja
töötama muudetud tulemuslikkuse kavade projektid ja RP3 eesmärgid, muudetud
tulemuslikkuse kavandite projektid tuleks esitada komisjonile hindamiseks 1. juuliks
2021.
2) 2020. ja 2021. kalendriaastatega seotud erandsätted (ettepaneku artiklid 3, 4, 5)
Komisjon on teinud ettepaneku koondada tulemuslikkuse eesmärkide seadmiseks
erandkorras 2020. ja 2021. kalendriaasta eesmärgid kulutasuvuse põhivaldkonnas, et
võimaldada mõlemal kalendriaastal kindlaksmääratud kulude läbivaatamist osana
liikmesriikide esitatavate ajakohastatud tulemuslikkuse kavade kavanditest.
Sellega seoses omab tähtsust:
- tulemuslikkuse eesmärkide läbivaatamine ELi ja kohalikul tasandil hõlmab
kombineeritud kulutõhususe eesmärke 2020/2021 (väljendatud kindlaksmääratud
ühiku maksumuses), samal ajal kui iga-aastaseid kuluefektiivsuseesmärke
kohaldataks kalendriaastatel 2022, 2023 ja 2024.
- kavandatud muudatused on seotud tulemuslikkuse eesmärkide seadmisega ega
mõjuta ühikuhinna kehtestamist kalendriaastateks 2020 ja 2021, mis põhinevad
kindlaksmääratud kuludel ja liikluse prognoosil, mis on esitatud liikmesriikide
esitatud 2019. a tulemuslikkuse kavade kavandites.
7
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12508-Exceptional-measures-RP3
8
Teenuse osutamise määruse 549/2004 artikli 11 lg 3 punkti c alapunkt 4
4
- kulutõhususe eesmärkide tagasiulatuv kohaldamine kalendriaastateks 2020 ja 2021,
vastavalt rakendusmääruse 2019/317 artikli 17 lõikele 2 tagatakse COVID-19 kriisi
põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu. Nendega seonduvad ülekandmised ühest
perioodist teise, mis arvutatakse vastavalt artikli 29 lõikele 5, jaotatakse vähemalt
viieks kalendriaastaks, mida asjaomane liikmesriigi järelevalveasutus (NSA –
National Supervisory Authority, Eestis Lennuamet) võib pikendada seitsmeks
kalendriaastaks, kui see on vajalik RP3 ühikuhindade ebaproportsionaalse mõju
vältimiseks.
- rakendusmääruse 2019/317 artiklites 27 ja 28 sätestatud liiklusriski jagamisest ja
kuluriski jagamisest tulenevad ülekandmised arvutatakse kalendriaastate 2020–
2021 tulemuste põhjal, mitte aasta baasil (kuid kohaldatakse rakendusmääruses
2019/317 ette nähtud viisil).
Seoses RP3 muudetud tulemuslikkuse eesmärkide seadmisega on komisjon teinud
ettepaneku kehtestada nii EL kui liikmesriigi tasandil täiendavad peamised
tulemusnäitajad, mis käsitlevad marsruudil kindlaksmääratud kogukulude
kogumahtu ajavahemikul 2020–2021. Selle eesmärk on tagada nende kalendriaastate
kindlaksmääratud muudetud kulude asjakohane kontroll, võttes nõuetekohaselt arvesse
aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud tegelikke kulusid 2019. aastal.
Lisaks on komisjon teinud ettepaneku mitte kohaldada tulemusvaldkondade (KPA – key
performance areas) finantssoodustusskeeme kalendriaastatel 2020 ja 2021, mis
hakkavad avaldama mõju alles ülekandmiste kaudu alates esimesest aastast pärast
tulemuslikkuse kava vastuvõtmist.
3) Erandmeetmetega seonduv täiendav järelevalve (ettepaneku artikkel 6)
Kõigilt aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt eeldatakse asjakohast reageerimist
COVID-19 kriisi põhjustatud muutustele, sealhulgas tuleb kohandada oma tegevusi
ning vähendada kulusid. Komisjon peab oluliseks nendest sidusrühmade läbipaistvat
teavitamist ning kontrolli aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle.
Sellega seonduvalt peab komisjon vajalikuks kehtestada aeronavigatsiooniteenuste
pakkujatele kohustuse esitada riiklikule järelevalveasutusele aruanne rakendatud ja
kavandatud COVID-19 reageerimismeetmete kohta 1. novembriks 2020. Aruanded
tuleks teha komisjonile kättesaadavaks ELi tasandil järelevalve jaoks ja ELi hõlmavate
muudetud eesmärkide ettevalmistamise toetamiseks.
Ühtse Euroopa taeva põhiraamistik on kehtestatud EL õigusaktidega9 ning nende alusel antud
komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/31710 on sätestatud Ühtse Euroopa taeva algatuse
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse
Euroopa Taeva loomiseks (raammäärus) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0549&qid=1596108659946&from=EN; Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa
taevas (teenuse osutamise määrus) https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0550&qid=1596108483626&from=EN
10
Komisjoni 11. veebruari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva
algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr
5
raames tulemuslikkuse kava ja tasude määramise süsteemi rakendamise eeskirjad ja kord,
sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide täitmine, samuti õhuruumi
kasutajate aeronavigatsioonitasude arvutamise, kehtestamine ja sissenõudmise põhimõtted.
COVID-19 pandeemia on põhjustanud lennuliikluse järsu languse lähtudes nõudluse olulisest
langusest ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia peatamiseks võetud
otsemeetmete tagajärjel. EL tasandi lähenemine on asjakohaseim viis reageerida eeltoodust
tulenevalt kujunenud erandlikule olukorrale, et korrigeerida tulemuskava eesmärke nii ELi kui
kohalikul tasandil ja leevendada COVID-19 viirusest tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele
ja aidata sellega kaasa lennundussektori taastumisele tulevikus. Samal ajal ei lähe
rakendusmääruse eelnõu proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt nimetatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kuigi määrus on rangem kui suunis või soovitus, on
sellest tulenev eeldatav otsene ja kaudne kasu proportsionaalselt suurem, kuna see ei nõua
riiklikke rakendusmeetmeid, mis omakorda tagab suurema ühtluse, väiksema halduskoormuse
liikmesriikidele, suurema õiguskindluse avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning kiire
jõustumise. ELi meede on seega subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast põhjendatud.
Kiireloomulisuse tõttu ei ole mõjuhinnangut läbi viidud. Meetme eesmärk on korrigeerida RP3
tulemuseesmärke nii ELi kui kohalikul tasandil ning leevendada viirusest tulenevat mõju
aeronavigatsioonitasudele ja aidata sellega kaasa lennunduse taastumisele tulevikus.
On oluline teadvustada, et lennuliikluse taastumine toimub ELi liikmesriikides erinevalt. Kui
möödunud aasta aprillis teenindas Lennuliiklusteeninduse AS ligikaudu 20 000 lendu, siis
tänavu aprillis vaid 4100, sarnane oli lendude arv 1995.a.
Kesk-Euroopas on see taastumine toimunud EUROCONTROLi prognoosidele vastavalt
stabiilselt ja kiirelt, kuid Eesti asub Euroopa äärealal ning Eestis on lennuliikluse taastumine
aeglasem. Eesti õhuruumi lennuliiklus on suuresti mõjutatud Venemaast (Venemaa liiklus
Lääne-Euroopasse), samuti Lähis-Ida liiklusest Ameerikassse ning ka Soome ja Hiina
vahelisest liiklusest. Kõik need kolm sektorit ei ole veel kasvama hakanud, mistõttu on Eestis
lennuliikluse kasv olnud aeglasem võrreldes muu Euroopa lennuliiklusega. Lennuliikluse
taastumine sõltub suurel määral sellest, kuidas ja millal riikidevahelisi piiranguid
leevendatakse. Euroopa siseselt on lennuliiklus taastumas, kuid Euroopa ühenduste taastumine
väljapoole on aeganõudvam.
Eestis mõjutab kavandatav määrus eelkõige Lennuliiklusteeninduse ASi ja Lennuameti
tegevust. Juhul, kui kolmas vaatlusperiood rakendatakse, on võimalikud pikaajalised ja
märkimisväärsed finantsmõjud valdkonnas tegutsevale ettevõttele (Lennuliiklusteeninduse AS)
ja Eesti Vabariigile, täpsemalt Lennuliiklusteeninduse ASi toimetulekule, investeeringutele
ning kavandatavatele projektidele. Samuti on näha Lennuameti töökoormuse kasvu
Lennuliiklusteeninduse ASi tegevuse finantsläbipaistvuse hindamisel, kuna hetkel Lennuametil
puudub vastav finantsvõimekus. Eelnõu praeguses faasis ei saa kulusid prognoosida.
Eelnõu kohaselt hõlmab 1. novembriks 2020 nõutav kulu- ja liiklusandmete esitamine kogu
RP3 perioodi. EUROCONTROL on teatanud, et teatud veapiiridega STATFOR liikluse
prognoosi ollakse valmis avaldama kõige varem käesoleva aasta lõpuks.
Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul on võimalik eelnõu kohase uue kuluprognoosiga
390/2013 ja (EL) nr 391/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0317&qid=1596110381205&from=EN
6
üldjoontes pingutades hakkama saada. Samas on viimastel aastatel Lennuliiklusteeninduse AS
tuginenud liiklusmahtude osas pigem EUROCONTROL STATFORi prognoosidele. Seega
puudub Lennuliiklusteeninduse ASil võimekus rohkem kompetentsi prognoosida liiklusvooge
järelejäänud RP3 perioodiks. Aeronavigatsiooniteenuste osutajate katusorganisatsioon CANSO
on teatanud, et hetkel ei ole kindlust, et STATFORi prognoos on õigel ajal mõistlike andmete
saamiseks saadaval, mistõttu ei ole liikmesriikide järelevalveasutuste kavandatud andmete ja
liikluse prognoosi edastamise ajakava, uute eesmärkide seadmine ja tulemuslikkuse kava
väljatöötamine praegustes tingimustes teostatavad. Eesti järelevalveasutuse Lennuameti
arvamusel on andmete esitamise tähtaega vaja lükata edasi 2021. aastasse, kui on võimalik teha
prognoose täpsemate andmete analüüsi põhjal.
Kui EUROCONTROL ei ole esitanud kindlat STATFORi prognoosi käesoleva aasta
oktoobriks, tuleks CANSO hinnangul kogu ELi kavandatud eesmärkide läbivaatamise protsessi
edasi lükata ja asendada ajutise lahendustega, mille ulatust vähendatakse nii, et see hõlmaks
ainult vahetut kriisiperioodi (2020 ja 2021). Protsess peab tagama, et aeronavigatsiooniteenuste
osutajatele maksete tasumisel ei esineks enam viivitusi, kuna aeronavigatsiooniteenuste
osutajatel on tõsised likviidsusprobleemid, nt TRS (Time to Remove from Sequence)
ülekandmistega.
Lähtudes eeltoodust on eelnõu kohane kulu- ja liiklusmahtude prognoosimine 1. novembriks
väga ambitsioonikas eesmärk, mille edasilükkamine 2021. aastasse oleks mõistlik, kuna siis on
võimalik Eesti- sugusel väikeriigil tugineda uutele liiklusmahtude prognoosidele
4. Eesti seisukohad
4.1. Eesti toetab rakendusmääruse üldist eesmärki, millega soovitakse korrigeerida ühtse
Euroopa taeva kolmanda vaatlusperioodi tulemuseesmärke ja –kavasid nii ELi kui
kohalikul tasandil ning leevendada viirusest tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele
Eesti peab oluliseks arvestada, et lennuliikluse taastamise eesmärgil kehtestatavad
erandmeetmed peavad tagama jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu
äärepiirkondades.
Selgitus: Lennunduse ja sellega seotud teenuste siseturu tõhus toimimine sõltub
lennundussektori majandustulemustest. Praeguse viirusepuhangu negatiivsed majanduslikud
tagajärjed lennundussektorile ohustavad ettevõtjate finantsvõimekust ja avaldavad seetõttu
tõsiselt negatiivset mõju transpordisüsteemile ning majandusele tervikuna.
Eesti peab õigeks erandlike ajutiste regulatiivmeetmete kehtestamist ning kolmanda
vaatlusperioodi uuesti seadmist nii ELi kui ka kohalikul tasandil, silmas pidades
aeronavigatsiooniteenuste osutamisel nii teenuseosutajate majanduslikke kui
käitamistingimusi. Samuti peame vajalikuks COVID-19 pandeemia kahjulike mõjude
leevendamiseks leida erinevaid meetmeid.
4.2 Eesti võib toetada komisjoni ettepanekut, mille kohaselt suurendatakse ajutiselt
aeronavigatsiooniteenuste osutajate aruandluskohustust ja järelevalveasutuste
halduskoormuse suurendamist võrreldes kehtivate nõuetega. Eesti ei toeta aruandluse ja
järelevalvekohustuste püsivat suurendamist.
7
Selgitus: Lennunduse jätkusuutlikkus ei avalda suurt mõju mitte üksnes lennutranspordile
endale, vaid kogu majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna.
Eestile sobib eelnõus sätestatud põhimõte, et kulutasuvuse eesmärkidest liiklusriski jagamise
mehhanism on jätkuvalt pikas perspektiivis sätestatud EL määruses 2019/317 ning
kriisimeetmed on ajutise iseloomuga. Lisaks 2020. aastale kohaldatakse erandlikke meetmeid
2021. aastal, kuna käesolevaks ajaks on selgunud, et kriis ei ole lühiajalise mõjuga ning selle
mõjud ei piirdu vaid 2020. a avalduvaga.
Samas jäävad ebaselgeks üle vaadatavate tulemuseesmärkide seadmise eesmärgid,
kuluefektiivsuse jm mõõdikud ning nende mõju. Eelnõust võib järeldada, et kulueesmärgid
võetakse 2020. ja 2021. aastaks vastu tagasiulatuvalt nii, et aeronavigatsiooniteenuste osutajatel
puudub võimalus reageerida olukorras, kus kulud ei vasta seatud eesmärkidele. Käesoleval ajal
on kriisiolukorras aeronavigatsiooniteenuste osutajatel topeltkoormus, tegeldes 2020.a
kuludega ja samaaegselt pakkudes kõrgetasemelist aeronavigatsiooniteenust lennunduse
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arvestades, et aastatel 2020 ja 2021 on surve ja lennuliikluse
mahtude kukkumisest tingitud vajadus kulude ja personali vähendamisele, jääb selgusetuks,
kuidas toimida, kui lennuliiklus taastub endisele tasemele. Lennuliiklusteeninduse ASi
hinnangul on oluline arvestada liiklusmahtude taastumise võimalusega, et ei tekiks olukorda,
kus varasemate liiklusmahtude taastumisel ei ole aeronavigatsiooniteenuse osutaja enam
suuteline kasvava liiklusmahuga toime tulema. Samuti on selgusetu, mis saab kolmandast
vaatlusperioodist juhul, kui praegune lennuliikluse langus kestab kauem.
Eelnõust ega selle lisadokumentidest ei selgu täpselt, millised on kõik seatavad eesmärgid. Kui
üheks eesmärgiks on ühikuhinna langus, mis oli 2019.a koostatud kolmanda vaatlusperioodi
eesmärkide seadmise aluseks, siis on see hetkel prognoositavate liiklusmahtude juures pigem
saavutamatu eesmärk. Seetõttu on Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul liiklusmahtude
prognooside ja seatavate eesmärkide täpsema ning selgema info puudumise tõttu väga keeruline
anda täpsemat määruse mõjuhinnangut.
Eelnõu kohaselt nähakse ühine lahendus ette EL-üleselt kõigile liikmesriikidele,
järelevalveasutustele ning aeronavigatsiooniteenuste osutajatele. Eelnõus küll nähakse ette, et
kohalikul tasandil vaatavad järelevalveasutused tulemuslikkuse kavades sätestatud eesmärkide
ülevaatamist, kuid nende saavutamiseks on vaja EL-üleste eesmärkide järjepidevuse hindamist.
Ühtne lähenemine ei arvesta piisavalt erinevate aeronavigatsiooniteenuste pakkujate,
liikmesriikide ja nende järelevalveasutuste erisustega tulemaks toime kriisist põhjustatud
kahjudega. CANSO11 hinnangul on ELis aeronavigatsiooniteenuste osutajate hetkeolukord
väga erinev, võttes arvesse nende finantsolukorda ja käitamispõhimõtteid, saadaolevaid
ressursse ja omandivormi. Seega on mõistlik otsustada kohalikul, liikmesriigi tasandil, milline
peaks olema asjakohane kulubaas 2020. ja 2021. aastaks, arvestades ka vajalike
investeeringutega teenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seetõttu on oluline leida EL
tasandil lahendusi, mis kindlustaksid kriisist väljatulemise perioodil kohalikul tasandil
tehtavatele otsustele suurema kaalu ja üle vaadatud EL tulemuseesmärgid aastateks 2022 – 2024
tagaksid väga erinevas olukorras olevate aeronavigatsiooniteenuste osutajate jätkusuutlikkuse
11 11
Civil Air Navigation Services Organisation (https://www.canso.org/) on aeronavigatsiooniteenuste osutajate
katusorganisatsioon. Eestist on liikmeks Lennuliiklusteeninduse AS.
8
ning vajalike investeeringute tegemise. Olemasolev erandlik olukord ei peaks kujunema
reegliks tulevikus.
Eelnõuga nähakse ette täiendavad aruandluse ja järelevalve meetmed eesmärgiga suurendada
kriisimeetmete efektiivsust ning kulude läbipaistvust. Kriisiolukorras erandlike meetmete
kehtestamine ja tõhusam järelevalve on mõistetav, kuid seda peaks tegema peamiselt kohalikul
tasandil ning eelnõu artiklis 6 sätestatud erandlikud meetmed ei tohi olla aluseks tulevikus
tavaolukorras reeglite kehtestamisel.
4.3 Eesti toetab erandmeetmete kehtestamisel mõistlikku ja teostatavat ajakava. Eesti
eelistab prognooside esitamiseks hilisema tähtaja määramist.
Selgitus: käesoleva aasta 1. novembriks oodatakse liikmesriikide järelevalveasutustelt
aeronavigatsiooniteenuste osutajate kulu- ja liiklusmahtude prognoose. Komisjoni hinnangul
võimaldavad 1. novembriks esitatavad prognoosid komisjonil ja Tulemuslikkuse hindamise
asutusel12 analüüsida täpsemalt, milliseid konkreetseid meetmeid on aeronavigatsiooniteenuste
osutajad võtnud eesmärgiga vähendada kulusid ja reageerida kriisile. Tuleb märkida ka seda, et
Lennuametil ei ole piisavat finantsvõimekust, et hinnata eelnõus toodud finantsmeetmete
rakendamist tulenevalt kriisist.
Eestis on järelevalveasutuseks Lennuamet. Lennuliiklusteeninduse AS andmeil on
EUROCONTROL13 teatanud, et teatud veapiiridega STATFOR14 liikluse prognoosi ollakse
valmis avaldama kõige varem käesoleva aasta lõpuks. Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul on
võimalik eelnõu kohase uue kuluprognoosiga üldjoontes pingutades hakkama saada, kuid
viimastel aastatel on Lennuliiklusteeninduse AS tuginenud liiklusmahtude osas pigem
EUROCONTROL STATFORi prognoosidele ja Lennuliiklusteeninduse ASil puudub
võimekus rohkem kompetentsi prognoosida liiklusvooge järelejäänud RP3 perioodiks. Ka
Lennuamet leiab, et andmete esitamise tähtaeg tuleks lükata edasi 2021. aastasse, kui on olemas
täpsemad andmed, mille põhjal on võimalik prognoose teha.
Eelnõu kohaselt hõlmab 1. novembriks 2020 nõutav kulu- ja liiklusandmete esitamine kogu
RP3 perioodi. Ka aeronavigatsiooniteenuste osutajate katusorganisatsioon CANSO on
teatanud, et hetkel ei ole kindlust, et STATFORi prognoos on õigel ajal mõistlike andmete
saamiseks saadaval, mistõttu ei ole liikmesriikide järelevalveasutuste kavandatud andmete ja
liikluse prognoosi edastamise ajakava, uute eesmärkide seadmine ja tulemuslikkuse kava
väljatöötamine praegustes tingimustes teostatavad. Kui EUROCONTROL ei ole esitanud
kindlat STATFORi prognoosi käesoleva aasta oktoobriks, tuleks CANSO hinnangul kogu ELi
kavandatud eesmärkide läbivaatamise protsessi edasi lükata ja asendada ajutise lahendustega,
mille ulatust vähendatakse nii, et see hõlmaks ainult vahetut kriisiperioodi (2020 ja 2021).
Protsess peab tagama, et aeronavigatsiooniteenuste osutajatele maksete tasumisel ei esineks
enam viivitusi, kuna aeronavigatsiooniteenuste osutajatel on tõsised likviidsusprobleemid, nt
TRS (Time to Remove from Sequence) ülekandmistega.
Lähtudes eeltoodust on eelnõu kohane kulu- ja liiklusmahtude prognoosimine 1. novembriks
väga ambitsioonikas eesmärk, mille edasilükkamine 2021. aastasse oleks mõistlik, kuna siis on
võimalik Eesti-sugusel väikeriigil tugineda uutele liiklusmahtude prognoosidele. Kuupäevalist
eelistust on hetkel raske prognoosida, kuna see oleneb COVID-19 kriisi stabiliseerumisest.
12
Euroopa komisjoni ühtse Taeva algatuse järelevalveinstitutsioon, Performance Review Body (PRB)
13
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, https://www.eurocontrol.int/
14
https://www.eurocontrol.int/dashboard/statfor-interactive-dashboard
9
Lennuliiklusteeninduse AS arvamuse kohaselt võiks kuupäeva välja pakkuda
EUROCONTROL.
5. Arvamuse saamine
Eelnõu suhtes on konsulteeritud Lennuliiklusteeninduse ASiga, kelle hinnangul on ettepanek ja
selle mõjud ebaselged, toob kaasa täiendava halduskoormuse ning ei arvesta ELi
äärepiirkondade vajadustega. Samuti on konsulteeritud Lennuametiga, kelle hinnangul
puuduvad Eestis piisavad teadmised määruse mõjude igakülgseks hindamiseks, ning määruse
kehtestamisel suureneb Lennuameti töökoormus aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegevuse
läbipaistvuse ning finantsvõimekuse hindamisel, milleks hetkel Lennuametil puuduvad
vajalikud ressursid. Eesti seisukohtades on Lennuliiklusteeninduse ASi ja Lennuameti
arvamusega arvestatud (seletuskirja lisa 1 – kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise
tabel).
Seisukohad on kooskõlastatud kõigi ministeeriumide poolt Euroopa Liidu
koordinatsioonikogus (KOK).
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
1 Lennuliiklusteeninduse AS - 1. november on kulu- ja Arvestatud
liiklusmahtude prognooside
esitamise tähtajana liiga
ambitsioonikas;
- Eelnõu tekst on ebaselge
(kuluefektiivsuse jm mõõdikud,
tuleviku-prognoosid, seatavate
eesmärkide ebaselgus) ja seetõttu
on väga raske anda mõjuhinnangut.
2 Lennuamet - Peab vajalikuks 1. novembri tähtaja Arvestatud
edasilükkamist 2021. aastasse;
- Nõustub Lennuliiklusteeninduse
ASi esitatud arvamusega
10
Riigikantselei Meie 25.08.2020 nr 24.1-2/18-0070/5256-1
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19
pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja
tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta
Esitame Eesti seisukohad Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast
tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise
skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 27. augusti
2020. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Seletuskiri - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19
pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude
määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohtaenclosures
Protokolliline otsus
Yana Laurand
6397623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158