dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni aeronavigatsiooniteenuste rakendusmääruse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. august 2020
Viit
24.1-2/18-0070/5256-1
Registreeritud
25. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-2 EL-ga seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
24.1-2/18-0070
Vastutaja
Yana Laurand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-218-00705256-1 25.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc1253 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 27. august 2020. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta 1.1 Eesti toetab rakendusmääruse üldist eesmärki, millega soovitakse korrigeerida ühtse Euroopa taeva kolmanda vaatlusperioodi tulemuseesmärke ja -kavasid nii ELi kui kohalikul tasandil ning leevendada viirusest tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele. Eesti peab oluliseks arvestada, et lennuliikluse taastamise eesmärgil kehtestatavad erandmeetmed peavad tagama jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärepiirkondades. 1.2 Eesti võib toetada komisjoni ettepanekut, mille kohaselt suurendatakse ajutiselt aeronavigatsiooniteenuste osutajate aruandluskohustust ja järelevalveasutuste halduskoormuse suurendamist võrreldes kehtivate nõuetega. Eesti ei toeta aruandluse ja järelevalvekohustuste püsivat suurendamist. 1.3 Eesti toetab erandmeetmete kehtestamisel mõistlikku ja teostatavat ajakava. Eesti eelistab prognooside esitamiseks hilisema tähtaja määramist. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle suhtes. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta 1. Sissejuhatus Ühtse Euroopa taeva põhiraamistik on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 549/2004 (raammäärus, eelkõige art 11 lõige 6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 550/2004 (teenuste osutamise määrus, eelkõige art 15 lg 4)1. Raammääruse ja teenuse osutamise määruse alusel antud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/3172 on sätestatud Ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude määramise süsteemi rakendamise eeskirjad ja kord, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide täitmine, samuti õhuruumi kasutajate aeronavigatsioonitasude arvutamise, kehtestamine ja sissenõudmise põhimõtted. Ühtse Euroopa taeva (Single European Sky – SES) algatuse eesmärk on suurendada aeronavigatsiooniteenuseid osutava sektori reformi abil Euroopa õhuruumi korralduse ja juhtimise üldist tõhusust. Algatuse arendamiseks võeti vastu kaks laiaulatuslikku õigusaktide paketti – Ühtse Euroopa taeva esimene ja teine õigusaktide pakett, mis sisaldavad nelja määrust ning rohkem kui 20 komisjoni rakenduseeskirja ja otsust. 2009. aastal vastu võetud SES II paketis on edukalt rakendunud järgmised eesmärgid: 1) EASA (European Aviation Safety Agency) pädevuse laiendamine; 2) On loodud võrgu haldaja, kes koordineerib tegevust kogu Euroopa lennuliiklusvõrgus; 3) Tulemuslikkusekavad (Performance Plan) on kehtestatud ning riigid jälgivad nende täitmist. Tulemuslikkuse kava on ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide saavutamise vahend ning põhineb nelja peamise tulemusvaldkonna – ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutasuvuse - eesmärkide seadmise, kavandamise, järelevalve ja aruandluse süsteemi. Tulemuslikkuse kavaga luuakse raamistik, mille alusel teenuseosutajad peavad tegema muudatusi kvaliteetsemate teenuste osutamiseks väiksema tasu eest. Kava rakendamisel on kolm perioodi: esimene periood 2009-2014 (Reference Period - RP 1), teine periood 2015-2019 (RP 2) ning kolmas periood 2020-2025 (RP3). RP3 tulemuslikkuse kavad olid Lennuametite poolt koostatud ja Euroopa komisjonis hindamisel. COVID-19 pandeemia on põhjustanud lennuliikluse järsu languse lähtudes nõudluse olulisest langusest ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia peatamiseks võetud otsemeetmete tagajärjel. COVID-19 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa Taeva loomiseks (raammäärus) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0549&qid=1596108659946&from=EN; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0550&qid=1596108483626&from=EN 2 Komisjoni 11. veebruari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0317&qid=1596110381205&from=EN 1 pandeemia peatamiseks kehtestatud piirangutel on oluline mõju ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamiseks kolmandal vaatlusperioodil 2020 – 2024 (RP 3 – third reference periood), sealhulgas tulemuslikkuse eesmärkide ja ühikumäärade kehtestamisele ning eesmärkide ja riskijagamismehhanismide rakendamisele. Eeltoodust tulenevalt on kujunenud erandlik olukord, millele Euroopa Komisjon peab vajalikuks reageerida konkreetsete ajutiste meetmetega. Praegu on endiselt keeruline prognoosida lennuliikluse taastumist, kuid COVID-19 kriis on oluliselt muutnud RP3 majandustingimusi, milles osutatakse RP3 SES tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi raames aeronavigatsiooniteenuseid kalendriaastatel 2020 kuni 2024. Komisjon on avaldanud õigusakti ettepaneku erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse ja tasude määramise süsteemi rakendamiseks kolmanda vaatlusperioodi 2020 – 2024 raames. Õigusakti ettepanek sisaldab erakorralisi ajutisi meetmeid, et korrigeerida eelviidatud tulemuslikkuse kava tulemuseesmärke nii ELi kui kohalikul tasandil ning leevendada COVID-19 viirusepuhangust tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele ja aidata sellega kaasa õhutranspordi sektori taastumisele tulevikus. Määruse eelnõu esitatakse ühtse taeva komiteele (Single Sky Committee) arvamuse saamiseks 8. septembril 2020 eelnõu kontrollimenetluse käigus. Eesti arvamuse esitamiseks menetluse käigus on vaja Vabariigi Valitsuse seisukohti. Erandliku olukorra lahendamiseks on komisjon teinud ettepaneku kehtestada RP3 jaoks erandlikud ajutised regulatiivmeetmed, millel on järgmised eesmärgid: 1. RP3 eesmärkide uuesti seadmine nii EL-i kui ka kohalikul tasandil, pidades silmas aeronavigatsiooniteenuste osutamisel nii majanduslikke kui käitamistingimusi; 2. tagada COVID-19 pandeemia kahjulike mõjude leevendamist aeronavigatsioonitasude tasemele RP3 jooksul eesmärgiga toetada lennundussektori edasist taastumist. Komisjon on analüüsinud mitmeid alternatiivseid poliitilisi võimalusi nende õigusliku teostatavuse ja rahalise mõju seisukohast ning konsulteerinud sektoriga. Arvestades konsultatsiooniprotsessi käigus saadud tagasisidet ja ettepanekuid, soovib komisjon tagada tasakaalustatud ja tõhusa reageerimise COVID-19 kriisist tulenevatele erakorralistele asjaoludele. Vabariigi Valitsuse seisukoha vajaduse põhjendus Vabariigi Valitsuse seisukohti on vaja, kuna komisjoni rakendusakti eelnõul ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamiseks kolmandal vaatlusperioodil on võimalikud pikaajalised ja märkimisväärsed rahalised mõjud valdkonnas tegutsevale ettevõttele (Lennuliiklusteeninduse AS) ja Eesti Vabariigile. RP3 SES tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi raames tehtavad muudatused mõjutavad olulisel määral Lennuliiklusteeninduse ASi edasist toimetulekut, investeeringuid ning kavandatavaid projekte. Samuti on näha Lennuameti töökoormuse kasvu Lennuliiklusteeninduse ASi tegevuse finantsläbipaistvuse hindamisel, kuna hetkel Lennuametil puudub vastav finantsvõimekus. Rakendusmääruse õiguslik alus, EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava a) õiguslik alus 2 Rakendusaktid on õiguslikult siduvad aktid, mille abil komisjon kehtestab ELi riikide esindajatest koosneva komitee järelevalve all ELi õigusaktide ühetaoliseks rakendamiseks vajalikud tingimused.3 Rakendusakt võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames komiteemenetlusega.4 Kavandatava rakendusmääruse vastuvõtmise eesmärgiks on kehtestada erandlikud meetmed, mida tuleb kohaldada rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 7 lõikes 1 osutatud ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse kava ja tasude määramise süsteemi kolmandal vaatlusperioodil. Rakendusmääruses (EL) 2019/317 sätestatud eeskirju kohaldatakse, kui kavandatavas määruses ei ole sätestatud teisiti. b) EL institutsioonides menetlemise kord ja ajakava Euroopa Komisjon algatas rakendusmääruse eelnõu avaliku konsultatsiooni 10. juulil 2020. a.5 Arvamust oli võimalik avaldada 7. augustini 2020. Määruse eelnõu esitatakse ühtse taeva komiteele (Single Sky Committee) arvamuse saamiseks 8. septembril 2020 eelnõu kontrollimenetluse käigus. Eesti seisukohad ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna lennundustalituse nõunik Silja Vöörmann ([email protected]) ning sama talituse juhataja Priit Rifk ([email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Yana Laurand ([email protected], tel 639 7623) ning seletuskirja ettevalmistamises osales ka lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ([email protected], tel 6397 607). Valdkonna eest vastutab transpordi asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], tel 625 6468). 2. Seisukoha kujundamise üldpõhimõtted Seisukohtade kujundamisel rakendusmääruse eelnõu kohta on lähtutud: - Vabariigi Valitsuse 21.11.2019 istungil heaks kiidetud raamdokumendi „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020 – 2021“6 meie majandusliku baasi arendamise peatükist, kus on sõnastatud, et EL lennunduspoliitika raamistik peab arvestama liidu äärepiirkondade vajadusega hoida ja arendada otseühendusi ning et Euroopa õhuruumi ümberkorraldus peab tagama ohutu ja jätkusuutliku lennuliikluse ning samal ajal vastama pidevale lennuliikluse mahu kasvule; - Vabariigi Valitsuse 11. veebruaril 2016. a istungil heaks kiidetud ja 29. veebruaril 2016. a Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu lennunduspaketi kohta, mille kohaselt Eesti toetab Ühtse Euroopa taeva algatuse (SES2+) ettepanekute lõpule viimist; - Vabariigi Valitsuse 05. juuni 2020. a istungil heaks kiidetud ja 18. juunil 2020 Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja Kliimaseaduse kohta, mille kohaselt Euroopa Liidu 3 https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/types-eu-law_et#seadusandlikud-ja-muud-aktid 4 https://ec.europa.eu/info/implementing-and-delegated-acts/comitology_et 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12508-Exceptional-measures-RP3 6 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf 3 lennundussektori keskkonnajalajälje vähendamiseks toetab Eesti ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni kiiret rakendamist Euroopa Liidus - Komisjoni ettepanekule esitatud liikmesriikide ja sidusorganisatsioonide tagasisidest7; - Sektori tagasisidest (Lennuliiklusteeninduse AS ja Lennuamet). 3. Euroopa Liidu ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs Eesti seisukohad kujundatakse rakendusmääruse eelnõu kohta, mille põhimõtted on alljärgnevad: 1) Tulemuslikkuse eesmärkide ülevaatamine (ettepaneku artiklid 2, 3) EL üleselt kehtestatud RP3 eesmärgid ja tulemuslikkuse kavad võeti vastu 2019. aastal enne COVID-19 pandeemia puhkemist, seega ei kajasta aeronavigatsiooniteenuste osutamise muutunud olusid ja väljavaateid. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku peatada käimasolev RP3 tulemuslikkuse kavandamine ja eesmärkide seadmine ning töötada RP3 jaoks välja ajakohastatud EL-ülesed eesmärgid8: - riiklikud järelevalveasutused peaksid esitama komisjonile 1. novembriks 2020 esialgsed andmed kulude kohta ja teabe liiklusprognooside kohta vastavatel kalendriaastatel; - komisjon konsulteerib sidusrühmadega EL-üleste muudetud eesmärkide projekti osas 2021. aastal; - komisjon võtab EL-ülesed muudetud eesmärgid vastu 1. aprilliks 2021. Eelnimetatud EL-ülestele muudetud eesmärkidele tuginedes peaksid liikmesriigid välja töötama muudetud tulemuslikkuse kavade projektid ja RP3 eesmärgid, muudetud tulemuslikkuse kavandite projektid tuleks esitada komisjonile hindamiseks 1. juuliks 2021. 2) 2020. ja 2021. kalendriaastatega seotud erandsätted (ettepaneku artiklid 3, 4, 5) Komisjon on teinud ettepaneku koondada tulemuslikkuse eesmärkide seadmiseks erandkorras 2020. ja 2021. kalendriaasta eesmärgid kulutasuvuse põhivaldkonnas, et võimaldada mõlemal kalendriaastal kindlaksmääratud kulude läbivaatamist osana liikmesriikide esitatavate ajakohastatud tulemuslikkuse kavade kavanditest. Sellega seoses omab tähtsust: - tulemuslikkuse eesmärkide läbivaatamine ELi ja kohalikul tasandil hõlmab kombineeritud kulutõhususe eesmärke 2020/2021 (väljendatud kindlaksmääratud ühiku maksumuses), samal ajal kui iga-aastaseid kuluefektiivsuseesmärke kohaldataks kalendriaastatel 2022, 2023 ja 2024. - kavandatud muudatused on seotud tulemuslikkuse eesmärkide seadmisega ega mõjuta ühikuhinna kehtestamist kalendriaastateks 2020 ja 2021, mis põhinevad kindlaksmääratud kuludel ja liikluse prognoosil, mis on esitatud liikmesriikide esitatud 2019. a tulemuslikkuse kavade kavandites. 7 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12508-Exceptional-measures-RP3 8 Teenuse osutamise määruse 549/2004 artikli 11 lg 3 punkti c alapunkt 4 4 - kulutõhususe eesmärkide tagasiulatuv kohaldamine kalendriaastateks 2020 ja 2021, vastavalt rakendusmääruse 2019/317 artikli 17 lõikele 2 tagatakse COVID-19 kriisi põhjustatud erakorraliste asjaolude tõttu. Nendega seonduvad ülekandmised ühest perioodist teise, mis arvutatakse vastavalt artikli 29 lõikele 5, jaotatakse vähemalt viieks kalendriaastaks, mida asjaomane liikmesriigi järelevalveasutus (NSA – National Supervisory Authority, Eestis Lennuamet) võib pikendada seitsmeks kalendriaastaks, kui see on vajalik RP3 ühikuhindade ebaproportsionaalse mõju vältimiseks. - rakendusmääruse 2019/317 artiklites 27 ja 28 sätestatud liiklusriski jagamisest ja kuluriski jagamisest tulenevad ülekandmised arvutatakse kalendriaastate 2020– 2021 tulemuste põhjal, mitte aasta baasil (kuid kohaldatakse rakendusmääruses 2019/317 ette nähtud viisil). Seoses RP3 muudetud tulemuslikkuse eesmärkide seadmisega on komisjon teinud ettepaneku kehtestada nii EL kui liikmesriigi tasandil täiendavad peamised tulemusnäitajad, mis käsitlevad marsruudil kindlaksmääratud kogukulude kogumahtu ajavahemikul 2020–2021. Selle eesmärk on tagada nende kalendriaastate kindlaksmääratud muudetud kulude asjakohane kontroll, võttes nõuetekohaselt arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud tegelikke kulusid 2019. aastal. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku mitte kohaldada tulemusvaldkondade (KPA – key performance areas) finantssoodustusskeeme kalendriaastatel 2020 ja 2021, mis hakkavad avaldama mõju alles ülekandmiste kaudu alates esimesest aastast pärast tulemuslikkuse kava vastuvõtmist. 3) Erandmeetmetega seonduv täiendav järelevalve (ettepaneku artikkel 6) Kõigilt aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt eeldatakse asjakohast reageerimist COVID-19 kriisi põhjustatud muutustele, sealhulgas tuleb kohandada oma tegevusi ning vähendada kulusid. Komisjon peab oluliseks nendest sidusrühmade läbipaistvat teavitamist ning kontrolli aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle. Sellega seonduvalt peab komisjon vajalikuks kehtestada aeronavigatsiooniteenuste pakkujatele kohustuse esitada riiklikule järelevalveasutusele aruanne rakendatud ja kavandatud COVID-19 reageerimismeetmete kohta 1. novembriks 2020. Aruanded tuleks teha komisjonile kättesaadavaks ELi tasandil järelevalve jaoks ja ELi hõlmavate muudetud eesmärkide ettevalmistamise toetamiseks. Ühtse Euroopa taeva põhiraamistik on kehtestatud EL õigusaktidega9 ning nende alusel antud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/31710 on sätestatud Ühtse Euroopa taeva algatuse 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa Taeva loomiseks (raammäärus) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0549&qid=1596108659946&from=EN; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004 määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004R0550&qid=1596108483626&from=EN 10 Komisjoni 11. veebruari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 5 raames tulemuslikkuse kava ja tasude määramise süsteemi rakendamise eeskirjad ja kord, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide täitmine, samuti õhuruumi kasutajate aeronavigatsioonitasude arvutamise, kehtestamine ja sissenõudmise põhimõtted. COVID-19 pandeemia on põhjustanud lennuliikluse järsu languse lähtudes nõudluse olulisest langusest ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia peatamiseks võetud otsemeetmete tagajärjel. EL tasandi lähenemine on asjakohaseim viis reageerida eeltoodust tulenevalt kujunenud erandlikule olukorrale, et korrigeerida tulemuskava eesmärke nii ELi kui kohalikul tasandil ja leevendada COVID-19 viirusest tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele ja aidata sellega kaasa lennundussektori taastumisele tulevikus. Samal ajal ei lähe rakendusmääruse eelnõu proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kuigi määrus on rangem kui suunis või soovitus, on sellest tulenev eeldatav otsene ja kaudne kasu proportsionaalselt suurem, kuna see ei nõua riiklikke rakendusmeetmeid, mis omakorda tagab suurema ühtluse, väiksema halduskoormuse liikmesriikidele, suurema õiguskindluse avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning kiire jõustumise. ELi meede on seega subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast põhjendatud. Kiireloomulisuse tõttu ei ole mõjuhinnangut läbi viidud. Meetme eesmärk on korrigeerida RP3 tulemuseesmärke nii ELi kui kohalikul tasandil ning leevendada viirusest tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele ja aidata sellega kaasa lennunduse taastumisele tulevikus. On oluline teadvustada, et lennuliikluse taastumine toimub ELi liikmesriikides erinevalt. Kui möödunud aasta aprillis teenindas Lennuliiklusteeninduse AS ligikaudu 20 000 lendu, siis tänavu aprillis vaid 4100, sarnane oli lendude arv 1995.a. Kesk-Euroopas on see taastumine toimunud EUROCONTROLi prognoosidele vastavalt stabiilselt ja kiirelt, kuid Eesti asub Euroopa äärealal ning Eestis on lennuliikluse taastumine aeglasem. Eesti õhuruumi lennuliiklus on suuresti mõjutatud Venemaast (Venemaa liiklus Lääne-Euroopasse), samuti Lähis-Ida liiklusest Ameerikassse ning ka Soome ja Hiina vahelisest liiklusest. Kõik need kolm sektorit ei ole veel kasvama hakanud, mistõttu on Eestis lennuliikluse kasv olnud aeglasem võrreldes muu Euroopa lennuliiklusega. Lennuliikluse taastumine sõltub suurel määral sellest, kuidas ja millal riikidevahelisi piiranguid leevendatakse. Euroopa siseselt on lennuliiklus taastumas, kuid Euroopa ühenduste taastumine väljapoole on aeganõudvam. Eestis mõjutab kavandatav määrus eelkõige Lennuliiklusteeninduse ASi ja Lennuameti tegevust. Juhul, kui kolmas vaatlusperiood rakendatakse, on võimalikud pikaajalised ja märkimisväärsed finantsmõjud valdkonnas tegutsevale ettevõttele (Lennuliiklusteeninduse AS) ja Eesti Vabariigile, täpsemalt Lennuliiklusteeninduse ASi toimetulekule, investeeringutele ning kavandatavatele projektidele. Samuti on näha Lennuameti töökoormuse kasvu Lennuliiklusteeninduse ASi tegevuse finantsläbipaistvuse hindamisel, kuna hetkel Lennuametil puudub vastav finantsvõimekus. Eelnõu praeguses faasis ei saa kulusid prognoosida. Eelnõu kohaselt hõlmab 1. novembriks 2020 nõutav kulu- ja liiklusandmete esitamine kogu RP3 perioodi. EUROCONTROL on teatanud, et teatud veapiiridega STATFOR liikluse prognoosi ollakse valmis avaldama kõige varem käesoleva aasta lõpuks. Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul on võimalik eelnõu kohase uue kuluprognoosiga 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0317&qid=1596110381205&from=EN 6 üldjoontes pingutades hakkama saada. Samas on viimastel aastatel Lennuliiklusteeninduse AS tuginenud liiklusmahtude osas pigem EUROCONTROL STATFORi prognoosidele. Seega puudub Lennuliiklusteeninduse ASil võimekus rohkem kompetentsi prognoosida liiklusvooge järelejäänud RP3 perioodiks. Aeronavigatsiooniteenuste osutajate katusorganisatsioon CANSO on teatanud, et hetkel ei ole kindlust, et STATFORi prognoos on õigel ajal mõistlike andmete saamiseks saadaval, mistõttu ei ole liikmesriikide järelevalveasutuste kavandatud andmete ja liikluse prognoosi edastamise ajakava, uute eesmärkide seadmine ja tulemuslikkuse kava väljatöötamine praegustes tingimustes teostatavad. Eesti järelevalveasutuse Lennuameti arvamusel on andmete esitamise tähtaega vaja lükata edasi 2021. aastasse, kui on võimalik teha prognoose täpsemate andmete analüüsi põhjal. Kui EUROCONTROL ei ole esitanud kindlat STATFORi prognoosi käesoleva aasta oktoobriks, tuleks CANSO hinnangul kogu ELi kavandatud eesmärkide läbivaatamise protsessi edasi lükata ja asendada ajutise lahendustega, mille ulatust vähendatakse nii, et see hõlmaks ainult vahetut kriisiperioodi (2020 ja 2021). Protsess peab tagama, et aeronavigatsiooniteenuste osutajatele maksete tasumisel ei esineks enam viivitusi, kuna aeronavigatsiooniteenuste osutajatel on tõsised likviidsusprobleemid, nt TRS (Time to Remove from Sequence) ülekandmistega. Lähtudes eeltoodust on eelnõu kohane kulu- ja liiklusmahtude prognoosimine 1. novembriks väga ambitsioonikas eesmärk, mille edasilükkamine 2021. aastasse oleks mõistlik, kuna siis on võimalik Eesti- sugusel väikeriigil tugineda uutele liiklusmahtude prognoosidele 4. Eesti seisukohad 4.1. Eesti toetab rakendusmääruse üldist eesmärki, millega soovitakse korrigeerida ühtse Euroopa taeva kolmanda vaatlusperioodi tulemuseesmärke ja –kavasid nii ELi kui kohalikul tasandil ning leevendada viirusest tulenevat mõju aeronavigatsioonitasudele Eesti peab oluliseks arvestada, et lennuliikluse taastamise eesmärgil kehtestatavad erandmeetmed peavad tagama jätkusuutliku aeronavigatsiooniteenuste osutamise liidu äärepiirkondades. Selgitus: Lennunduse ja sellega seotud teenuste siseturu tõhus toimimine sõltub lennundussektori majandustulemustest. Praeguse viirusepuhangu negatiivsed majanduslikud tagajärjed lennundussektorile ohustavad ettevõtjate finantsvõimekust ja avaldavad seetõttu tõsiselt negatiivset mõju transpordisüsteemile ning majandusele tervikuna. Eesti peab õigeks erandlike ajutiste regulatiivmeetmete kehtestamist ning kolmanda vaatlusperioodi uuesti seadmist nii ELi kui ka kohalikul tasandil, silmas pidades aeronavigatsiooniteenuste osutamisel nii teenuseosutajate majanduslikke kui käitamistingimusi. Samuti peame vajalikuks COVID-19 pandeemia kahjulike mõjude leevendamiseks leida erinevaid meetmeid. 4.2 Eesti võib toetada komisjoni ettepanekut, mille kohaselt suurendatakse ajutiselt aeronavigatsiooniteenuste osutajate aruandluskohustust ja järelevalveasutuste halduskoormuse suurendamist võrreldes kehtivate nõuetega. Eesti ei toeta aruandluse ja järelevalvekohustuste püsivat suurendamist. 7 Selgitus: Lennunduse jätkusuutlikkus ei avalda suurt mõju mitte üksnes lennutranspordile endale, vaid kogu majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna. Eestile sobib eelnõus sätestatud põhimõte, et kulutasuvuse eesmärkidest liiklusriski jagamise mehhanism on jätkuvalt pikas perspektiivis sätestatud EL määruses 2019/317 ning kriisimeetmed on ajutise iseloomuga. Lisaks 2020. aastale kohaldatakse erandlikke meetmeid 2021. aastal, kuna käesolevaks ajaks on selgunud, et kriis ei ole lühiajalise mõjuga ning selle mõjud ei piirdu vaid 2020. a avalduvaga. Samas jäävad ebaselgeks üle vaadatavate tulemuseesmärkide seadmise eesmärgid, kuluefektiivsuse jm mõõdikud ning nende mõju. Eelnõust võib järeldada, et kulueesmärgid võetakse 2020. ja 2021. aastaks vastu tagasiulatuvalt nii, et aeronavigatsiooniteenuste osutajatel puudub võimalus reageerida olukorras, kus kulud ei vasta seatud eesmärkidele. Käesoleval ajal on kriisiolukorras aeronavigatsiooniteenuste osutajatel topeltkoormus, tegeldes 2020.a kuludega ja samaaegselt pakkudes kõrgetasemelist aeronavigatsiooniteenust lennunduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arvestades, et aastatel 2020 ja 2021 on surve ja lennuliikluse mahtude kukkumisest tingitud vajadus kulude ja personali vähendamisele, jääb selgusetuks, kuidas toimida, kui lennuliiklus taastub endisele tasemele. Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul on oluline arvestada liiklusmahtude taastumise võimalusega, et ei tekiks olukorda, kus varasemate liiklusmahtude taastumisel ei ole aeronavigatsiooniteenuse osutaja enam suuteline kasvava liiklusmahuga toime tulema. Samuti on selgusetu, mis saab kolmandast vaatlusperioodist juhul, kui praegune lennuliikluse langus kestab kauem. Eelnõust ega selle lisadokumentidest ei selgu täpselt, millised on kõik seatavad eesmärgid. Kui üheks eesmärgiks on ühikuhinna langus, mis oli 2019.a koostatud kolmanda vaatlusperioodi eesmärkide seadmise aluseks, siis on see hetkel prognoositavate liiklusmahtude juures pigem saavutamatu eesmärk. Seetõttu on Lennuliiklusteeninduse ASi hinnangul liiklusmahtude prognooside ja seatavate eesmärkide täpsema ning selgema info puudumise tõttu väga keeruline anda täpsemat määruse mõjuhinnangut. Eelnõu kohaselt nähakse ühine lahendus ette EL-üleselt kõigile liikmesriikidele, järelevalveasutustele ning aeronavigatsiooniteenuste osutajatele. Eelnõus küll nähakse ette, et kohalikul tasandil vaatavad järelevalveasutused tulemuslikkuse kavades sätestatud eesmärkide ülevaatamist, kuid nende saavutamiseks on vaja EL-üleste eesmärkide järjepidevuse hindamist. Ühtne lähenemine ei arvesta piisavalt erinevate aeronavigatsiooniteenuste pakkujate, liikmesriikide ja nende järelevalveasutuste erisustega tulemaks toime kriisist põhjustatud kahjudega. CANSO11 hinnangul on ELis aeronavigatsiooniteenuste osutajate hetkeolukord väga erinev, võttes arvesse nende finantsolukorda ja käitamispõhimõtteid, saadaolevaid ressursse ja omandivormi. Seega on mõistlik otsustada kohalikul, liikmesriigi tasandil, milline peaks olema asjakohane kulubaas 2020. ja 2021. aastaks, arvestades ka vajalike investeeringutega teenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seetõttu on oluline leida EL tasandil lahendusi, mis kindlustaksid kriisist väljatulemise perioodil kohalikul tasandil tehtavatele otsustele suurema kaalu ja üle vaadatud EL tulemuseesmärgid aastateks 2022 – 2024 tagaksid väga erinevas olukorras olevate aeronavigatsiooniteenuste osutajate jätkusuutlikkuse 11 11 Civil Air Navigation Services Organisation (https://www.canso.org/) on aeronavigatsiooniteenuste osutajate katusorganisatsioon. Eestist on liikmeks Lennuliiklusteeninduse AS. 8 ning vajalike investeeringute tegemise. Olemasolev erandlik olukord ei peaks kujunema reegliks tulevikus. Eelnõuga nähakse ette täiendavad aruandluse ja järelevalve meetmed eesmärgiga suurendada kriisimeetmete efektiivsust ning kulude läbipaistvust. Kriisiolukorras erandlike meetmete kehtestamine ja tõhusam järelevalve on mõistetav, kuid seda peaks tegema peamiselt kohalikul tasandil ning eelnõu artiklis 6 sätestatud erandlikud meetmed ei tohi olla aluseks tulevikus tavaolukorras reeglite kehtestamisel. 4.3 Eesti toetab erandmeetmete kehtestamisel mõistlikku ja teostatavat ajakava. Eesti eelistab prognooside esitamiseks hilisema tähtaja määramist. Selgitus: käesoleva aasta 1. novembriks oodatakse liikmesriikide järelevalveasutustelt aeronavigatsiooniteenuste osutajate kulu- ja liiklusmahtude prognoose. Komisjoni hinnangul võimaldavad 1. novembriks esitatavad prognoosid komisjonil ja Tulemuslikkuse hindamise asutusel12 analüüsida täpsemalt, milliseid konkreetseid meetmeid on aeronavigatsiooniteenuste osutajad võtnud eesmärgiga vähendada kulusid ja reageerida kriisile. Tuleb märkida ka seda, et Lennuametil ei ole piisavat finantsvõimekust, et hinnata eelnõus toodud finantsmeetmete rakendamist tulenevalt kriisist. Eestis on järelevalveasutuseks Lennuamet. Lennuliiklusteeninduse AS andmeil on EUROCONTROL13 teatanud, et teatud veapiiridega STATFOR14 liikluse prognoosi ollakse valmis avaldama kõige varem käesoleva aasta lõpuks. Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul on võimalik eelnõu kohase uue kuluprognoosiga üldjoontes pingutades hakkama saada, kuid viimastel aastatel on Lennuliiklusteeninduse AS tuginenud liiklusmahtude osas pigem EUROCONTROL STATFORi prognoosidele ja Lennuliiklusteeninduse ASil puudub võimekus rohkem kompetentsi prognoosida liiklusvooge järelejäänud RP3 perioodiks. Ka Lennuamet leiab, et andmete esitamise tähtaeg tuleks lükata edasi 2021. aastasse, kui on olemas täpsemad andmed, mille põhjal on võimalik prognoose teha. Eelnõu kohaselt hõlmab 1. novembriks 2020 nõutav kulu- ja liiklusandmete esitamine kogu RP3 perioodi. Ka aeronavigatsiooniteenuste osutajate katusorganisatsioon CANSO on teatanud, et hetkel ei ole kindlust, et STATFORi prognoos on õigel ajal mõistlike andmete saamiseks saadaval, mistõttu ei ole liikmesriikide järelevalveasutuste kavandatud andmete ja liikluse prognoosi edastamise ajakava, uute eesmärkide seadmine ja tulemuslikkuse kava väljatöötamine praegustes tingimustes teostatavad. Kui EUROCONTROL ei ole esitanud kindlat STATFORi prognoosi käesoleva aasta oktoobriks, tuleks CANSO hinnangul kogu ELi kavandatud eesmärkide läbivaatamise protsessi edasi lükata ja asendada ajutise lahendustega, mille ulatust vähendatakse nii, et see hõlmaks ainult vahetut kriisiperioodi (2020 ja 2021). Protsess peab tagama, et aeronavigatsiooniteenuste osutajatele maksete tasumisel ei esineks enam viivitusi, kuna aeronavigatsiooniteenuste osutajatel on tõsised likviidsusprobleemid, nt TRS (Time to Remove from Sequence) ülekandmistega. Lähtudes eeltoodust on eelnõu kohane kulu- ja liiklusmahtude prognoosimine 1. novembriks väga ambitsioonikas eesmärk, mille edasilükkamine 2021. aastasse oleks mõistlik, kuna siis on võimalik Eesti-sugusel väikeriigil tugineda uutele liiklusmahtude prognoosidele. Kuupäevalist eelistust on hetkel raske prognoosida, kuna see oleneb COVID-19 kriisi stabiliseerumisest. 12 Euroopa komisjoni ühtse Taeva algatuse järelevalveinstitutsioon, Performance Review Body (PRB) 13 Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, https://www.eurocontrol.int/ 14 https://www.eurocontrol.int/dashboard/statfor-interactive-dashboard 9 Lennuliiklusteeninduse AS arvamuse kohaselt võiks kuupäeva välja pakkuda EUROCONTROL. 5. Arvamuse saamine Eelnõu suhtes on konsulteeritud Lennuliiklusteeninduse ASiga, kelle hinnangul on ettepanek ja selle mõjud ebaselged, toob kaasa täiendava halduskoormuse ning ei arvesta ELi äärepiirkondade vajadustega. Samuti on konsulteeritud Lennuametiga, kelle hinnangul puuduvad Eestis piisavad teadmised määruse mõjude igakülgseks hindamiseks, ning määruse kehtestamisel suureneb Lennuameti töökoormus aeronavigatsiooniteenuste osutajate tegevuse läbipaistvuse ning finantsvõimekuse hindamisel, milleks hetkel Lennuametil puuduvad vajalikud ressursid. Eesti seisukohtades on Lennuliiklusteeninduse ASi ja Lennuameti arvamusega arvestatud (seletuskirja lisa 1 – kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel). Seisukohad on kooskõlastatud kõigi ministeeriumide poolt Euroopa Liidu koordinatsioonikogus (KOK). Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine 1 Lennuliiklusteeninduse AS - 1. november on kulu- ja Arvestatud liiklusmahtude prognooside esitamise tähtajana liiga ambitsioonikas; - Eelnõu tekst on ebaselge (kuluefektiivsuse jm mõõdikud, tuleviku-prognoosid, seatavate eesmärkide ebaselgus) ja seetõttu on väga raske anda mõjuhinnangut. 2 Lennuamet - Peab vajalikuks 1. novembri tähtaja Arvestatud edasilükkamist 2021. aastasse; - Nõustub Lennuliiklusteeninduse ASi esitatud arvamusega 10 Riigikantselei Meie 25.08.2020 nr 24.1-2/18-0070/5256-1 [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta Esitame Eesti seisukohad Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohta Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2020. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Seletuskiri - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rakendusmääruse, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast tuleneva ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkuse ja tasude määramise skeemi kolmanda vaatlusperioodi erandmeetmeid, eelnõu kohtaenclosures Protokolliline otsus Yana Laurand 6397623 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel