dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis

Kaitseministeerium · 30. aprill 2014
Viit
10.4-5/14/2054
Registreeritud
30. aprill 2014
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
Post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Pensionikulukus_lõppraport (veebi).pdf867 KB

Sisu (failidest)

Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Lõpparuanne Aprill 2014 Uuringu tellis kaitseministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht) Kadri Lees (analüütik, mudeli koostamine) Tarmo Puolokainen (analüütik, mudeli koostamine) Uuringumeeskond tänab tellija esindajat Tõnis Sõnumit, kes oli suureks abiks uuringu protsessis. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Uuringuga seotud küsimuste puhul palume pöörduda: Kerly Espenberg (e-post [email protected]) Lossi 36-124, 51003, Tartu Telefon/meil 737 6378, [email protected] http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 4 1. Pensionikindlustus kaitseväes ................................................................................................................. 5 2. Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga ............................................ 7 3. Lühikokkuvõte tulemustest................................................................................................................... 13 Viidatud allikad .............................................................................................................................................. 16 Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Sissejuhatus 4 SISSEJUHATUS Pensionisüsteemi ülalpidamine on riigile väga kulukas tegevus. Riigikontrolli aastaaruandes „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal“ on välja toodud, et 2013. a kulus pensionitele kokku 1,67 miljardit eurot, mis on ligi 22% riigieelarvest. Pensionikuludest moodustavad 89% riikliku pensionikindlustuse kulud ja 11% kanded II sambasse. Riigikontroll seab kahtluse alla senise pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse. Uuring keskendub tegevväelaste pensionisüsteemile. Tegevväelaste pensionid on korraldatud eriregulatsioonidega vastavalt kaitseväeteenistuse seaduses sätestatule. Uuringus analüüsitakse, kui kulukas on tegevväelaste eripensionide süsteem riigile ning millise efekti võiksid anda hüpoteetilised muudatused pensionikorralduses. Uuringu eesmärgiks on hinnata tegevväelaste pensionikorralduse kulukust 20 aasta perspektiivis. Keskendutakse väljateenitud aastate pensionile, välja jäävad töövõimetus- ja toitjakaotuspension ning kaitseväe juhataja eripension. Uuringu tulemusena valmis tegevteenistuspensionite kulukuse hindamise mudel, mille alusel on võimalik hinnata tegevteenistuspensionite eraldiste eeldatavat kulu aasta täpsusega 20 aasta perspektiivis. Mudel koostati Exceli formaadis nii, et seal on võimalik eeldusi muuta, st sellega on võimalik hinnata tegevteenistuspensionite eraldiste eeldatava kulu muutust tegevteenistuspensioni suurust ja väljamaksmist mõjutavate tegurite (tegevteenistusstaaž, pensioni õiguse tekkimise vanus) muutumisel. Mudel anti tellijale üle eraldiseisvana ja ei kuulu mõistetavatel põhjustel avalikustamisele. Analüüsitulemuste kokkuvõte on üles ehitatud järgnevalt Esmalt tutvustatakse uuringu valmimise hetkel kehtinud pensionikindlustussüsteemi Eesti kaitseväes ja antakse ülevaade pensionisaajatest ning tegevväelastest seisuga 31. oktoober 2013. Seejärel antakse lühiülevaade mudeli tulemustest, lähtudes tehtud eeldustest. Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Pensionikindlustus kaitseväes 5 1. PENSIONIKINDLUSTUS KAITSEVÄES Eesti kaitseväelaste pensionitega seonduvat reguleerib kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), mille kohaselt kohaldatakse kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustusele riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Kui inimesel on õigus mitmele KVTS-s või muus seaduses sätestatud riiklikule pensionile, määratakse talle tema enda valikul üks riiklik pension (KVTS § 205). Kaitseväelase, reservväelase, eruväelase ja tema perekonnaliikme pensioni liigid on tegevteenistuspension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension. Kui isikul on vähemalt 20- aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mis määratakse eluajaks. Selle suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase teenistusstaaž ületab 20 aastat, liidetakse 50 protsendile lisaks 2,5%. Pensioni ülemmääraks on 75% ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Pensioni arvestamise alusena on võimalik valida kahe variandi vahel: tegevteenistusest vabastamisel kehtinud palgaastmestiku keskmine või rahuaja ametikoha viie viimase aasta soodsaima palgaastmestiku keskmine tegevteenistuses, millel teeniti vähemalt 12 kuud järjest (KVTS § 206). Kaitseväe juhatajale ja kaitseväe peastaabi ülemale tegevteenistusepensioni maksmine ei sõltu tegevteenistusstaažist ega vanusest. Kaitseväe juhataja tegevteenistuspensioni suuruseks on 75% ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast ja kaitseväe peastaabi ülemal 75% ametikohale vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest (KVTS § 207). Pensionite liigid kaitseväes Tegevteenistuspension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Õigus saada: Õigus saada: Õigus saada: tegevteenistuses olnud tegevteenistuses olnud kaitseväeteenistuses isikul isikul, tegevväelasel, teenistusülesannete ajateenistuses ja täitmise tõttu hukkunud reservteenistuses olnud isiku perekonnaliikmetel isikul Tegevteenistuspension kaitseväe juhatajale ja kaitseväe peastaabi ülemale Joonis 1. Pensionite liigid kaitseväes Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Pensionikindlustus kaitseväes 6 Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. või 17. peatüki 2. jaos toodud süüteo eest. Samuti ei ole kaitseväelasel õigust tegevteenistuspensionile, kui ta vabastati tegevteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (KVTS § 208). Uuringu valmimise ajal kehtiv KVTS jõustus 01.04.2013. Enne uue KVTS-i jõustumist määratud väljateenitud aastate pensionit loetakse alates uue KVTS-i jõustumisest nüüd tegevteenistuspensioniks ning sellele kohandatakse edaspidi KVTS-i (Kaitseväeteenistuse rakendamise seadus (KVTRS) §38). Kui tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari, on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suuruseks 30% pensioni arvestamise summast. Iga lisanduva staažiaasta eest lisandub 3% kuni 20-aastase teenistusstaaži täitumiseni. Pärast 20 staažiaasta täitumist lisandub 2,5% iga staažiaasta eest. Kui tegevväelase teenistusaega pikendati eelmise KVTS-i alusel üle sätestatud piirvanuse enne KVTS jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50% tegevväelase pensioni arvestamise summast. Pärast 20 staažiaasta täitumist lisandub 2,5% iga staažiaasta eest (KVTRS § 38). Nendel kaitseväelastel, kes vabastati tegevteenistusest pärast KVTSi jõustumist ning kellel on õigus tegevteenistuspensionile, on pensioni arvutamise aluseks nende viimase viie aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja auastmele vastava auastmetasu summa (KVTRS § 39). Tegevteenistuspensioni saamise üheks eelduseks on tööstaaž vähemalt 13 (enne uue KVTS-i jõustumist) või 20 aastat (pärast uue KVTS-i jõustumist). Kaitseväeteenistuse staaži hulka kuulub ajateenistus- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg; lepingulise teenistuse aeg ja reservväelasena õppekogunemistest osavõtu aeg, mis kestavad järjest üle ühe ööpäeva. Lisaks arvestatakse staaži hulka ajateenistuses ja asendusteenistuses viibitud aeg vastavalt seadusele „Tööteenistusest Eesti Vabariigis“, kaitseteenistuse seadusele ja KVTS-ile teise maailmasõja ajal Eesti Vabariigi iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsmisel osalemise aeg; sõjaväeteenistuse aeg mõne teise riigi sõjaväes; teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist kaitseväes, kaitseliidus, piirikaitses (piirivalves), sõjaväestatud päästeüksustes ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse osakondades kuni 01.09.1994 töötanud isikutel. Samuti arvestatakse staaži hulka rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise aeg, kui teenistussuhe on peatunud vastavalt KVTS §-le 91 ning pärast tsiviilmissioonil osalemist jätkus lepinguline teenistus kaitseväes (KVTS § 190). Kaitseväeteenistuse staaži hulka arvestatakse kolmekordselt teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist, samuti tegevteenistuse lepingu alusel kaitseväes alates 1991. aasta 21. augustist, kaitseliidus alates 1990. aasta 17. veebruarist, piirikaitses (piirivalves) alates 1990. aasta 15. oktoobrist, sõjaväestatud päästeüksustes alates 1992. aasta 1. jaanuarist ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse osakondades alates 1990. aasta 31. oktoobrist kuni 1994. aasta 1. septembrini. Lisaks arvestatakse kolmekordselt rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega, mille tingis isiku teenistus kaitseväes; teise maailmasõja ajal või pärast seda sõjavangis, koonduslaagris või getos viibimise aega; 1941–1952 töö- ja ehituskolonnis viibimise aega; teises maailmasõjas rindel viibimise aega; Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalemise või repressioonide eest varjumise aega ja 1986–1989 sõjaväeüksuse koosseisus Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel viibitud aega (KVTS § 190). Tegevteenistuspensioni makstakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses, päästeteenistuses või politseiteenistuses Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga 7 (KVTS §212). Tegevteenistuspension määratakse tegevteenistusest vabastamise päeval, kui on täitunud pensioniõiguslik vanus ning tegevteenistusstaaž. Olukorras, kus kaitseväelane vabastatakse tegevteenistusest enne, kui on täitunud pensioniõiguslik vanus, määratakse pension siis, kui täitub pensioniõiguslik vanus. Pensioneid indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnistatud pensioniindeksiga (KVTS § 211). 2. ÜLEVAADE PENSIONISAAJATEST JA TEGEVVÄELASTEST 31. OKTOOBRI 2013 SEISUGA Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika põhimõtetes on välja toodud, et ülesannete täitmiseks on vaja praegusest suuremat hulka kvalifitseeritud inimesi. Eelkõige on puudus kaadrikaitseväelastest, samas on kaadrikaitseväelaste koolitamise süsteem keerukas ja ajamahukas (Kaitseministeerium 2012a). Personalipoliitika üheks tulemuslikkuse näitajaks on personalivoolavuse vähendamine, mehitamata ametikohtade arv ei tohiks ületada 10% koosseisu koguarvust (Kaitseministeerium 2012b). Riigikaitse arengukava struktuuri mehitamiseks on vajalik ohvitseride arvu suurendamine. 2013. aastal lahkus kaitseväest 265 tegevväelast, sh 50 ohvitseri, 82 vanemallohvitseri ja 133 nooremallohvitseri/sõdurit. Ohvitseride seas on võrreldes 2012. aastaga leitnandi ametikohast kuni kolonelleitnandi ametikohani vabatahtlik voolavus suurenenud (Kaitseväe ja Kaitseliidu...2014). Brigaadikindral/kommodoor 55,2 Kindralmajor/kontradmiral 61,0 KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 57,8 Kolonel/mereväekapten 57,9 Kolonelleitnant/kaptenleitnant 57,4 Major/kaptenmajor 55,4 VANEMOHVITSERID KESKMISELT 56,6 Kapten/vanemleitnant 54,9 Leitnant 55,8 NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 55,1 Staabiveebel 53,3 Vanemveebel 55,3 Veebel 55,0 Nooremveebel 56,2 VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 55,0 Vanemseersant/vanemmaat 53,4 Seersant/maat 53,8 NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 53,6 Kapral/vanemmadrus 52,6 SÕDURID KESKMISELT 52,6 KESKMINE 55,4 48 50 52 54 56 58 60 62 Joonis 2. Vanus pensionile siirdumisel auastmete lõikes Allikas: Kaitseministeerium Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga 8 Pensionile siirdumise analüüsimisel kasutatakse andmeid ajaperioodil 2000–2013. Andmeanalüüsist ilmneb, et praegused pensionisaajad siirdusid kaitseväest pensionile keskmiselt 55,4 aastaselt. Pensionile minemise vanus varieerub auastmete ja auastme alaliikide lõikes. Üldjuhul läksid kõrgema auastmega kaitseväelased hiljem pensionile kui madalama auastmega kaitseväelased. Näiteks kindralmajori või kontradmirali auastmega kaitseväelased lahkusid tegevteenistusest keskmiselt 61- aastaselt, koloneli või mereväekapteni auastmega kaitseväelased 57,9-aastaselt. Samal ajal siirdusid näiteks kaprali või vanemmadruse auastmega kaitseväelased pensionile 52,6-aastaselt ning vanemseersandid või vanemmaadid 53,4-aastaselt. Kõrgemad ohvitserid ja vanemohvitserid lahkusid tegevteenistusest vastavalt 57,8- ja 56,6-aastaselt. Sõdurid siirdusid keskmiselt pensionile 52,6-aastaselt (Joonis 2). Keskmiselt mindi kaitseväest pensionile pärast 18,5-aastast tööstaaži. Mida kõrgem on kaitseväelase auaste, seda kauem ollakse kaitseväes tööl. Näiteks kindralmajori või kontradmirali auastmega kaitseväelased lahkusid keskmiselt pärast 28,3-aastast tööstaaži, kolonelid ja mereväekaptenid pärast 24- aastast tööstaaži. Kapralid ja vanemmadrused läksid pensionile pärast 13,5-aastast kaitseväe staaži ning vanemseersandi või vanemmaadi auastmega kaitseväelased pärast 14-aastast staaži. Kõrgemad ohvitserid ja vanemohvitserid siirdusid pensionile pärast 26,2- ja 21,4-aastast staaži, sõdurid pärast 13,5-aastat kaitseväes (Joonis 3). Brigaadikindral/kommodoor 24,6 Kindralmajor/kontradmiral 28,3 KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 26,2 Kolonel/mereväekapten 24,0 Kolonelleitnant/kaptenleitnant 23,0 Major/kaptenmajor 19,1 VANEMOHVITSERID KESKMISELT 21,4 Kapten/vanemleitnant 18,0 Leitnant 17,2 NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 17,8 Staabiveebel 16,2 Vanemveebel 16,7 Veebel 16,6 Nooremveebel 19,3 VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 16,7 Vanemseersant/vanemmaat 14,0 Seersant/maat 15,8 NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 15,1 Kapral/vanemmadrus 13,5 SÕDURID KESKMISELT 13,5 KESKMINE 18,5 10 15 20 25 30 Joonis 3. Staaž pensionile siirdumise hetkel auastmete lõikes Allikas: Kaitseministeerium Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga 9 Praegused pensionisaajad on keskmiselt 62,2-aastased. Kõrgema auastmega pensionil viibijad on vanemad: näiteks on kindralmajori või koloneli auastmega pensionärid keskmiselt vastavalt 72,3- ja 65,8- aastased, kapralid või vanemmadrused aga keskmiselt 57,5-aastased. Kõrgemad ohvitserid ja vanemohvitserid on keskmiselt vastavalt 65,9- ja 64,1-aastased (Joonis 4). Brigaadikindral/ kommodoor 60,8 Kindralmajor/ kontradmiral 72,3 KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 65,9 Kolonel/ mereväekapten 65,8 Kolonelleitnant/ kaptenleitnant 65,1 Major/ kaptenmajor 62,8 VANEMOHVITSERID KESKMISELT 64,1 Kapten/vanemleitnant 62,4 Leitnant 64,2 NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 62,9 Staabiveebel 58,9 Vanemveebel 61,2 Veebel 59,7 Nooremveebel 63,3 VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 60,6 Vanemseersant/ vanemmaat 60,5 Seersant/ maat 59,9 NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 60,2 Kapral/vanemmadrus 57,5 SÕDURID KESKMISELT 57,5 KESKMINE 62,2 50 55 60 65 70 75 Joonis 4. Pensionil viibivate kaitseväelaste vanus auastmete lõikes Allikas: Kaitseministeerium Praegustele tegevteenistuspensioni saajatele makstavad pensionid varieeruvad auastme lõikes märgatavalt. Mida kõrgem on pensionile mineku hetkel olnud auaste, seda kõrgem on ka saadav pension. Näiteks ulatusid 2013. aasta 31.10 seisuga kolonelide ja mereväekaptenite pensionid keskmiselt 876 euroni, kapralite ja vanemmadruste keskmine pension oli 290 eurot (Joonis 5). Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga 10 Brigaadikindral/kommodoor 1185 Kindralmajor/kontradmiral 1111 KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 1152 Kolonel/mereväekapten 876 Kolonelleitnant/kaptenleitnant 737 Major/kaptenmajor 605 VANEMOHVITSERID KESKMISELT 703 Kapten/vanemleitnant 516 Leitnant 480 NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 506 Staabiveebel 421 Vanemveebel 416 Veebel 404 Nooremveebel 379 VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 412 Vanemseersant/vanemmaat 299 Seersant/maat 285 NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 290 Kapral/vanemmadrus 290 SÕDURID KESKMISELT 290 KESKMINE 537 150 350 550 750 950 1150 Joonis 5. Keskmine pensioni suurus auastmete lõikes Allikas: Kaitseministeerium Uuringu läbiviimise ajal (seisuga 31.10.13) on tegevväelasi 3154, kellest 33% on vanemallohvitserid, 25% nooremallohvitserid, 21% nooremohvitserid, 12% vanemohvitserid, 10% sõdurid, kõrgemaid ohvitsere on alla 1%. Tegevväelaste keskmine vanus varieerub auastmete lõikes. Üldjuhul, mida kõrgem on auaste, seda vanem on ka tegevväelane. Näiteks kindralmajori või kontradmirali auaastmega tegevväelaste keskmine vanus on 48,3 aastat, nooremseersandi või maadi auastmega tegevväelastel aga 28,4 aastat. Kõrgemad ohvitserid ning vanemohvitserid on uuringu läbiviimise hetke seisuga keskmiselt 49,1 ja 42,9 aastased (Joonis 6). Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga 11 Kindralmajor/kontradmiral 48,3 Brigaadikindral/kommodoor 49,8 KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 49,1 Kolonel/mereväekapten 46,3 Kolonelleitnant/kaptenleitnant 44,0 Major/kaptenmajor 41,8 VANEMOHVITSERID KESKMISELT 42,9 Kapten/vanemleitnant 37,5 Leitnant 33,7 Nooremleitnant 30,3 Lipnik 34,7 NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 34,3 Staabiveebel 42,3 Vanemveebel 40,2 Veebel 37,9 Nooremveebel 32,8 VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 36,8 Vanemseersant/ vanemmaat 36,2 Seersant/maat 28,4 Nooremseersant/maat 26,1 NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 29,6 Kapral/vanemmadrus 29,2 Reamees/madrus 24,9 SÕDURID KESKMISELT 27,7 KESKMINE 34,3 20 25 30 35 40 45 50 55 Joonis 6. Tegevväelaste keskmine vanus Allikas: Kaitseministeerium Tegevväelaste keskmine tööstaaž kaitseväes on kõige kõrgem kõrgema auastmega tegevväelaste seas – näiteks on brigaadikindrali või kommodoori auastmega tegevväelase tööstaaž keskmiselt 30,3 aastat. Lühikese tööstaažiga tegevväelased on lipnikud (9,9 aastat) ning nooremleitnandid (6,2 aastat). Staabiveebli auastmega kaitseväelaste tööstaaž ulatub 21,4-aastani (Joonis 7). Seega täidab enamik kõrgema auastmega tegevväelastest pensionile siirdumiseks vajalikku tööstaaži nõuet. Näiteks kõrgemate ohvitserid seas on kõik tegevväelased vähemalt 20-aastase tööstaažiga. Vanemohvitseride seas on 36% neid, kelle tööstaaž on vähemalt 20 aastat. Vanemallohvitseride seas on sama näitaja 13% ning nooremohvitseride ja nooremallohvitseride hulgas vastavalt 8% ja 1%. Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga 12 Kindralmajor/kontradmiral 28,0 Brigaadikindral/kommodoor 30,3 KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 29,3 Kolonel/mereväekapten 27,5 Kolonelleitnant/kaptenleitnant 24,2 Major/kaptenmajor 19,8 VANEMOHVITSERID KESKMISELT 21,7 Kapten/vanemleitnant 14,8 Leitnant 10,9 Nooremleitnant 6,2 Lipnik 9,9 NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 11,1 Staabiveebel 21,4 Vanemveebel 16,9 Veebel 13,7 Nooremveebel 8,1 VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 12,8 Vanemseersant/ vanemmaat 9,6 Seersant/maat 5,2 Nooremseersant/maat 3,2 NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 5,6 Kapral/vanemmadrus 4,9 Reamees/madrus 1,8 SÕDURID KESKMISELT 3,8 KESKMINE 10,9 0 5 10 15 20 25 30 Joonis 7. Tegevväelaste keskmine staaž praegu Allikas: Kaitseministeerium Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Lühikokkuvõte tulemustest 13 3. LÜHIKOKKUVÕTE TULEMUSTEST Arvestades mudeli koostamisel püstitatud eeldusi1, mis tehti kokkuleppel tellijaga, võib 2034. aastaks ulatuda pensionäride arv kokku ligi 2000 inimeseni, sealhulgas praeguste pensionäride arv langeb 562 inimeselt 195 inimeseni (joonis 8). 2000 1800 Pensionäride arv (praegused 1600 pensionärid) 1400 1200 Pensionäride arv (tegevteenistusest pensionile 1000 siirdunud) 800 Pensionäride arv (tegevteenistusest lahkunud) 600 400 Pensionäride arv kokku 200 0 2021 2029 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2030 2031 2032 2033 2034 Joonis 8. Pensionäride arvu muutus 2015-2034 Pensionite2 maksmiseks vajatavas summas kahaneb ajaperioodil 2015–2034 praegustele pensionäridele makstava summa osatähtsus ning märkimisväärselt suureneb tegevväelaste seast pensionile siirduvate jaoks vajatav summa. Kogu perioodil 2015–2034 pensionide maksmiseks vajatav summa ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni, korrigeerides tulemust oodatava pikaajalise inflatsioonimääraga, võib kogu pensionite maksmiseks kuluv summa tänases vääringus ulatuda ligikaudu 270 miljoni euroni (joonis 9). 1 Mudeli koostamisel tehti eeldused pensionile siirdumise ja pensionite kasvu, palgaastmete muutuste, pensionite arvestamise määra, keskmise pensionile minemise vanuse ja staaži ning oodatava eluea kohta. 2 Nii pensionäride arv kui ka pensionite maksmiseks vajaminev summa muutub mudelis pidevalt, kuna kaitseväest vabatahtlikult lahkumist arvestatakse random funktsiooniga, mistõttu muutuvad pidevalt võimalikud kaitseväest lahkujad. Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Lühikokkuvõte tulemustest 14 45 000 000 40 000 000 35 000 000 30 000 000 2013. a seisuga tegevteenistuses, 25 000 000 jäävad pensionile Endised tegevteenistujad, kes 20 000 000 esitavad pensioninõude 15 000 000 Endised tegevteenistujad, kes on 10 000 000 2013. a seisuga pensionil 5 000 000 0 2016 2023 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Joonis 9. Pensionikulud 2015-2034 Kaitseväe tegevteenistuspensioni muutmisel on üheks võimaluseks pensionile siirdumiseks vajaliku staaži ning vanuse tõstmine viie aasta võrra. Läbi prooviti järgmised stsenaariumid:  alates 2020. aastast on staažinõue viie aasta võrra kõrgem3;  alates 2025. aastast on staažinõue viie aasta võrra kõrgem;  alates 2020. aastast on pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem;  alates 2025. aastast on pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem;  alates 2020. aastast on nii pensionile siirdumiseks nõutav vanus kui ka staažinõue viie aasta võrra kõrgem;  alates 2025. aastast on nii pensionile siirdumiseks nõutav vanus kui ka staažinõue viie aasta võrra kõrgem;  alates 2020. aastast on pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem, alates 2025. aastast on ka staažinõue viie aasta võrra kõrgem;  alates 2020. aastast on staažinõue vanus viie aasta võrra kõrgem, alates 2025. aastast on ka pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem. Selgub, et nõutava staaži muutumisel pensionite kogukulud märkimisväärselt ei vähene. Mõlemal juhul, nii nõutava staaži tõstmisel 2020. kui ka 2025. aastal vähenevad pensionikulutused vastavalt umbes 5% ja 2% võrra. Nõutava vanuse tõstmisel on pensionikuludele alanemisele suurem mõju: tõstes nõutavat pensioniiga 2020. aastal viie aasta võrra, vähenevad pensionikulud umbes 22% võrra. Kui aga tõsta nõutavat pensioniiga 2025. aastal viie aasta võrra, vähenevad pensionikulud umbes 15% võrra. Olukorras, kui otsustatakse muuta nii pensioniiga kui ka nõutavat staaži 2020. aastal, väheneksid pensionikulud 26% võrra. Tehes seda sama 2025. aastal, väheneksid pensionikulud umbes 18% võrra. Muutes nõutavat vanust 2020. aastal ning staažinõuet 2025. aastal, väheneksid pensionikulud umbes 25% võrra. Tõstes aga staažinõuet 2020. aastal ning nõutavat vanust 2025. aastal, väheneksid pensionikulud umbes 21% võrra. 3 Pensionite saamiseks vajaliku staaži muutumise korral muutuvad ka pensioni suuruse arvutamise määrad. 25 aastase teenistusstaaži korral oleks pensioni suuruse arvutamise määr 50%, iga järgnev aasta annaks juurde 2,5% ning maksimum (75%) saavutatakse 35 aastase staaži korra. Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Lühikokkuvõte tulemustest 15 Seega avaldab võimalik nõutava vanuse muutmine pensionikuludele suuremat mõju kui nõutava staaži suurendamine. Pensionite kogukulu suurus on esitatud järgmisel joonisel. 350 000 000 300 000 000 250 000 000 200 000 000 Pensionite maksmiseks kuluv summa 150 000 000 100 000 000 Pensionite maksmiseks kuluva summa 50 000 000 nüüdisväärtus 0 Staaž muutub 2020 Staaž muutub 2025 Vanus muutub 2020, Vanus muutub 2025, Praegused tingimused Vanus muutub 2020 Vanus muutub 2025 Vanus ja staaž muutuvad Vanus ja staaž muutuvad staaž 2025 staaž 2020 2020 2025 Joonis 10. Pensionikulud kokku perioodil 2015-2034 Pensionikulusid vähendaks seega eelkõige pensioniea tõstmine, mis ilmselt toetaks ka personalieesmärke, mis on seotud tegevteenistujate arvu stabiilselt kõrgel tasemel hoidmisega (joonis 11). 1900 1700 1500 1300 Praegused tingimused 1100 Vanus muutub 2020 Vanus muutub 2025 900 700 500 2015 2026 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Joonis 11. Pensionäride arvu muutus pensioniea tõstmise korral Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis Viidatud allikad 16 VIIDATUD ALLIKAD Eurostati andmebaas [http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database]. Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika põhimõtete rakenduskava. Kaitseministeerium 2012b. Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika põhimõtted – LISA 1. Kaitseministeerium, 2012a. Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu IV kvartali personaliaruanne. Kaitseministeerium 2014. Kaitseväeteenistuse seadus, RT I, 2012, 1. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus, RT I, 2012, 6 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.-2013. aastal. Riigikontrolöri kokkuvõte Eesti riigi arengu ja majanduse probleemidest. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2013.
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel