Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta
perspektiivis
Lõpparuanne
Aprill 2014
Uuringu tellis kaitseministeerium.
Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.
Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht)
Kadri Lees (analüütik, mudeli koostamine)
Tarmo Puolokainen (analüütik, mudeli koostamine)
Uuringumeeskond tänab tellija esindajat Tõnis Sõnumit, kes oli suureks abiks uuringu protsessis.
RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva
otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas.
Uuringuga seotud küsimuste puhul palume pöörduda:
Kerly Espenberg (e-post
[email protected])
Lossi 36-124, 51003, Tartu
Telefon/meil 737 6378,
[email protected]
http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud
SISUKORD
Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 4
1. Pensionikindlustus kaitseväes ................................................................................................................. 5
2. Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga ............................................ 7
3. Lühikokkuvõte tulemustest................................................................................................................... 13
Viidatud allikad .............................................................................................................................................. 16
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Sissejuhatus
4
SISSEJUHATUS
Pensionisüsteemi ülalpidamine on riigile väga kulukas tegevus. Riigikontrolli aastaaruandes „Ülevaade riigi
vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal“ on välja toodud, et 2013. a kulus pensionitele kokku
1,67 miljardit eurot, mis on ligi 22% riigieelarvest. Pensionikuludest moodustavad 89% riikliku
pensionikindlustuse kulud ja 11% kanded II sambasse. Riigikontroll seab kahtluse alla senise
pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse.
Uuring keskendub tegevväelaste pensionisüsteemile. Tegevväelaste pensionid on korraldatud
eriregulatsioonidega vastavalt kaitseväeteenistuse seaduses sätestatule. Uuringus analüüsitakse, kui
kulukas on tegevväelaste eripensionide süsteem riigile ning millise efekti võiksid anda hüpoteetilised
muudatused pensionikorralduses.
Uuringu eesmärgiks on hinnata tegevväelaste pensionikorralduse kulukust 20 aasta perspektiivis.
Keskendutakse väljateenitud aastate pensionile, välja jäävad töövõimetus- ja toitjakaotuspension ning
kaitseväe juhataja eripension. Uuringu tulemusena valmis tegevteenistuspensionite kulukuse hindamise
mudel, mille alusel on võimalik hinnata tegevteenistuspensionite eraldiste eeldatavat kulu aasta
täpsusega 20 aasta perspektiivis. Mudel koostati Exceli formaadis nii, et seal on võimalik eeldusi muuta, st
sellega on võimalik hinnata tegevteenistuspensionite eraldiste eeldatava kulu muutust
tegevteenistuspensioni suurust ja väljamaksmist mõjutavate tegurite (tegevteenistusstaaž, pensioni
õiguse tekkimise vanus) muutumisel. Mudel anti tellijale üle eraldiseisvana ja ei kuulu mõistetavatel
põhjustel avalikustamisele.
Analüüsitulemuste kokkuvõte on üles ehitatud järgnevalt Esmalt tutvustatakse uuringu valmimise hetkel
kehtinud pensionikindlustussüsteemi Eesti kaitseväes ja antakse ülevaade pensionisaajatest ning
tegevväelastest seisuga 31. oktoober 2013. Seejärel antakse lühiülevaade mudeli tulemustest, lähtudes
tehtud eeldustest.
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Pensionikindlustus kaitseväes
5
1. PENSIONIKINDLUSTUS KAITSEVÄES
Eesti kaitseväelaste pensionitega seonduvat reguleerib kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), mille
kohaselt kohaldatakse kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikmete pensionikindlustusele
riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Kui inimesel on õigus
mitmele KVTS-s või muus seaduses sätestatud riiklikule pensionile, määratakse talle tema enda valikul üks
riiklik pension (KVTS § 205). Kaitseväelase, reservväelase, eruväelase ja tema perekonnaliikme pensioni
liigid on tegevteenistuspension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension. Kui isikul on vähemalt 20-
aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mis määratakse eluajaks.
Selle suurus on 50% tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku
keskmisest. Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase teenistusstaaž ületab 20 aastat, liidetakse 50
protsendile lisaks 2,5%. Pensioni ülemmääraks on 75% ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Pensioni
arvestamise alusena on võimalik valida kahe variandi vahel: tegevteenistusest vabastamisel kehtinud
palgaastmestiku keskmine või rahuaja ametikoha viie viimase aasta soodsaima palgaastmestiku keskmine
tegevteenistuses, millel teeniti vähemalt 12 kuud järjest (KVTS § 206). Kaitseväe juhatajale ja kaitseväe
peastaabi ülemale tegevteenistusepensioni maksmine ei sõltu tegevteenistusstaažist ega vanusest.
Kaitseväe juhataja tegevteenistuspensioni suuruseks on 75% ametikohalt vabastamisel kehtinud
põhipalgast ja kaitseväe peastaabi ülemal 75% ametikohale vabastamisel kehtinud ametikoha
palgaastmestiku keskmisest (KVTS § 207).
Pensionite liigid kaitseväes
Tegevteenistuspension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension
Õigus saada: Õigus saada: Õigus saada:
tegevteenistuses olnud tegevteenistuses olnud kaitseväeteenistuses
isikul isikul, tegevväelasel, teenistusülesannete
ajateenistuses ja täitmise tõttu hukkunud
reservteenistuses olnud isiku perekonnaliikmetel
isikul
Tegevteenistuspension
kaitseväe juhatajale ja
kaitseväe peastaabi
ülemale
Joonis 1. Pensionite liigid kaitseväes
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Pensionikindlustus kaitseväes
6
Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. või 17. peatüki 2.
jaos toodud süüteo eest. Samuti ei ole kaitseväelasel õigust tegevteenistuspensionile, kui ta vabastati
tegevteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (KVTS § 208).
Uuringu valmimise ajal kehtiv KVTS jõustus 01.04.2013. Enne uue KVTS-i jõustumist määratud
väljateenitud aastate pensionit loetakse alates uue KVTS-i jõustumisest nüüd tegevteenistuspensioniks
ning sellele kohandatakse edaspidi KVTS-i (Kaitseväeteenistuse rakendamise seadus (KVTRS) §38). Kui
tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari, on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel
pensioni suuruseks 30% pensioni arvestamise summast. Iga lisanduva staažiaasta eest lisandub 3% kuni
20-aastase teenistusstaaži täitumiseni. Pärast 20 staažiaasta täitumist lisandub 2,5% iga staažiaasta eest.
Kui tegevväelase teenistusaega pikendati eelmise KVTS-i alusel üle sätestatud piirvanuse enne KVTS
jõustumist, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuse pensioni suuruseks 50%
tegevväelase pensioni arvestamise summast. Pärast 20 staažiaasta täitumist lisandub 2,5% iga staažiaasta
eest (KVTRS § 38). Nendel kaitseväelastel, kes vabastati tegevteenistusest pärast KVTSi jõustumist ning
kellel on õigus tegevteenistuspensionile, on pensioni arvutamise aluseks nende viimase viie aasta
kõrgeima ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ja auastmele vastava auastmetasu summa
(KVTRS § 39).
Tegevteenistuspensioni saamise üheks eelduseks on tööstaaž vähemalt 13 (enne uue KVTS-i jõustumist)
või 20 aastat (pärast uue KVTS-i jõustumist). Kaitseväeteenistuse staaži hulka kuulub ajateenistus- või
asendusteenistuskohustuse täitmise aeg; lepingulise teenistuse aeg ja reservväelasena
õppekogunemistest osavõtu aeg, mis kestavad järjest üle ühe ööpäeva. Lisaks arvestatakse staaži hulka
ajateenistuses ja asendusteenistuses viibitud aeg vastavalt seadusele „Tööteenistusest Eesti Vabariigis“,
kaitseteenistuse seadusele ja KVTS-ile teise maailmasõja ajal Eesti Vabariigi iseseisvuse ja põhiseadusliku
korra kaitsmisel osalemise aeg; sõjaväeteenistuse aeg mõne teise riigi sõjaväes; teenistuse aeg töölepingu
või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist kaitseväes, kaitseliidus, piirikaitses
(piirivalves), sõjaväestatud päästeüksustes ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse
osakondades kuni 01.09.1994 töötanud isikutel. Samuti arvestatakse staaži hulka rahvusvahelisel
tsiviilmissioonil osalemise aeg, kui teenistussuhe on peatunud vastavalt KVTS §-le 91 ning pärast
tsiviilmissioonil osalemist jätkus lepinguline teenistus kaitseväes (KVTS § 190).
Kaitseväeteenistuse staaži hulka arvestatakse kolmekordselt teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul
alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist, samuti tegevteenistuse lepingu alusel kaitseväes alates
1991. aasta 21. augustist, kaitseliidus alates 1990. aasta 17. veebruarist, piirikaitses (piirivalves) alates
1990. aasta 15. oktoobrist, sõjaväestatud päästeüksustes alates 1992. aasta 1. jaanuarist ning linna- või
maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse osakondades alates 1990. aasta 31. oktoobrist kuni 1994. aasta
1. septembrini. Lisaks arvestatakse kolmekordselt rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all,
kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega, mille tingis isiku teenistus kaitseväes; teise maailmasõja ajal
või pärast seda sõjavangis, koonduslaagris või getos viibimise aega; 1941–1952 töö- ja ehituskolonnis
viibimise aega; teises maailmasõjas rindel viibimise aega; Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide
okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalemise või repressioonide eest varjumise aega ja
1986–1989 sõjaväeüksuse koosseisus Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisel
viibitud aega (KVTS § 190).
Tegevteenistuspensioni makstakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses, päästeteenistuses või politseiteenistuses
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga
7
(KVTS §212). Tegevteenistuspension määratakse tegevteenistusest vabastamise päeval, kui on täitunud
pensioniõiguslik vanus ning tegevteenistusstaaž. Olukorras, kus kaitseväelane vabastatakse
tegevteenistusest enne, kui on täitunud pensioniõiguslik vanus, määratakse pension siis, kui täitub
pensioniõiguslik vanus. Pensioneid indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse
seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnistatud pensioniindeksiga (KVTS § 211).
2. ÜLEVAADE PENSIONISAAJATEST JA
TEGEVVÄELASTEST 31. OKTOOBRI 2013 SEISUGA
Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika põhimõtetes on välja toodud, et ülesannete täitmiseks
on vaja praegusest suuremat hulka kvalifitseeritud inimesi. Eelkõige on puudus kaadrikaitseväelastest,
samas on kaadrikaitseväelaste koolitamise süsteem keerukas ja ajamahukas (Kaitseministeerium 2012a).
Personalipoliitika üheks tulemuslikkuse näitajaks on personalivoolavuse vähendamine, mehitamata
ametikohtade arv ei tohiks ületada 10% koosseisu koguarvust (Kaitseministeerium 2012b). Riigikaitse
arengukava struktuuri mehitamiseks on vajalik ohvitseride arvu suurendamine. 2013. aastal lahkus
kaitseväest 265 tegevväelast, sh 50 ohvitseri, 82 vanemallohvitseri ja 133 nooremallohvitseri/sõdurit.
Ohvitseride seas on võrreldes 2012. aastaga leitnandi ametikohast kuni kolonelleitnandi ametikohani
vabatahtlik voolavus suurenenud (Kaitseväe ja Kaitseliidu...2014).
Brigaadikindral/kommodoor 55,2
Kindralmajor/kontradmiral 61,0
KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 57,8
Kolonel/mereväekapten 57,9
Kolonelleitnant/kaptenleitnant 57,4
Major/kaptenmajor 55,4
VANEMOHVITSERID KESKMISELT 56,6
Kapten/vanemleitnant 54,9
Leitnant 55,8
NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 55,1
Staabiveebel 53,3
Vanemveebel 55,3
Veebel 55,0
Nooremveebel 56,2
VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 55,0
Vanemseersant/vanemmaat 53,4
Seersant/maat 53,8
NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 53,6
Kapral/vanemmadrus 52,6
SÕDURID KESKMISELT 52,6
KESKMINE 55,4
48 50 52 54 56 58 60 62
Joonis 2. Vanus pensionile siirdumisel auastmete lõikes
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga
8
Pensionile siirdumise analüüsimisel kasutatakse andmeid ajaperioodil 2000–2013. Andmeanalüüsist
ilmneb, et praegused pensionisaajad siirdusid kaitseväest pensionile keskmiselt 55,4 aastaselt.
Pensionile minemise vanus varieerub auastmete ja auastme alaliikide lõikes. Üldjuhul läksid kõrgema
auastmega kaitseväelased hiljem pensionile kui madalama auastmega kaitseväelased. Näiteks
kindralmajori või kontradmirali auastmega kaitseväelased lahkusid tegevteenistusest keskmiselt 61-
aastaselt, koloneli või mereväekapteni auastmega kaitseväelased 57,9-aastaselt. Samal ajal siirdusid
näiteks kaprali või vanemmadruse auastmega kaitseväelased pensionile 52,6-aastaselt ning
vanemseersandid või vanemmaadid 53,4-aastaselt. Kõrgemad ohvitserid ja vanemohvitserid lahkusid
tegevteenistusest vastavalt 57,8- ja 56,6-aastaselt. Sõdurid siirdusid keskmiselt pensionile 52,6-aastaselt
(Joonis 2).
Keskmiselt mindi kaitseväest pensionile pärast 18,5-aastast tööstaaži. Mida kõrgem on kaitseväelase
auaste, seda kauem ollakse kaitseväes tööl. Näiteks kindralmajori või kontradmirali auastmega
kaitseväelased lahkusid keskmiselt pärast 28,3-aastast tööstaaži, kolonelid ja mereväekaptenid pärast 24-
aastast tööstaaži. Kapralid ja vanemmadrused läksid pensionile pärast 13,5-aastast kaitseväe staaži ning
vanemseersandi või vanemmaadi auastmega kaitseväelased pärast 14-aastast staaži. Kõrgemad ohvitserid
ja vanemohvitserid siirdusid pensionile pärast 26,2- ja 21,4-aastast staaži, sõdurid pärast 13,5-aastat
kaitseväes (Joonis 3).
Brigaadikindral/kommodoor 24,6
Kindralmajor/kontradmiral 28,3
KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 26,2
Kolonel/mereväekapten 24,0
Kolonelleitnant/kaptenleitnant 23,0
Major/kaptenmajor 19,1
VANEMOHVITSERID KESKMISELT 21,4
Kapten/vanemleitnant 18,0
Leitnant 17,2
NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 17,8
Staabiveebel 16,2
Vanemveebel 16,7
Veebel 16,6
Nooremveebel 19,3
VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 16,7
Vanemseersant/vanemmaat 14,0
Seersant/maat 15,8
NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 15,1
Kapral/vanemmadrus 13,5
SÕDURID KESKMISELT 13,5
KESKMINE 18,5
10 15 20 25 30
Joonis 3. Staaž pensionile siirdumise hetkel auastmete lõikes
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga
9
Praegused pensionisaajad on keskmiselt 62,2-aastased. Kõrgema auastmega pensionil viibijad on
vanemad: näiteks on kindralmajori või koloneli auastmega pensionärid keskmiselt vastavalt 72,3- ja 65,8-
aastased, kapralid või vanemmadrused aga keskmiselt 57,5-aastased. Kõrgemad ohvitserid ja
vanemohvitserid on keskmiselt vastavalt 65,9- ja 64,1-aastased (Joonis 4).
Brigaadikindral/ kommodoor 60,8
Kindralmajor/ kontradmiral 72,3
KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 65,9
Kolonel/ mereväekapten 65,8
Kolonelleitnant/ kaptenleitnant 65,1
Major/ kaptenmajor 62,8
VANEMOHVITSERID KESKMISELT 64,1
Kapten/vanemleitnant 62,4
Leitnant 64,2
NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 62,9
Staabiveebel 58,9
Vanemveebel 61,2
Veebel 59,7
Nooremveebel 63,3
VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 60,6
Vanemseersant/ vanemmaat 60,5
Seersant/ maat 59,9
NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 60,2
Kapral/vanemmadrus 57,5
SÕDURID KESKMISELT 57,5
KESKMINE 62,2
50 55 60 65 70 75
Joonis 4. Pensionil viibivate kaitseväelaste vanus auastmete lõikes
Allikas: Kaitseministeerium
Praegustele tegevteenistuspensioni saajatele makstavad pensionid varieeruvad auastme lõikes
märgatavalt. Mida kõrgem on pensionile mineku hetkel olnud auaste, seda kõrgem on ka saadav pension.
Näiteks ulatusid 2013. aasta 31.10 seisuga kolonelide ja mereväekaptenite pensionid keskmiselt 876
euroni, kapralite ja vanemmadruste keskmine pension oli 290 eurot (Joonis 5).
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga
10
Brigaadikindral/kommodoor 1185
Kindralmajor/kontradmiral 1111
KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 1152
Kolonel/mereväekapten 876
Kolonelleitnant/kaptenleitnant 737
Major/kaptenmajor 605
VANEMOHVITSERID KESKMISELT 703
Kapten/vanemleitnant 516
Leitnant 480
NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 506
Staabiveebel 421
Vanemveebel 416
Veebel 404
Nooremveebel 379
VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 412
Vanemseersant/vanemmaat 299
Seersant/maat 285
NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 290
Kapral/vanemmadrus 290
SÕDURID KESKMISELT 290
KESKMINE 537
150 350 550 750 950 1150
Joonis 5. Keskmine pensioni suurus auastmete lõikes
Allikas: Kaitseministeerium
Uuringu läbiviimise ajal (seisuga 31.10.13) on tegevväelasi 3154, kellest 33% on vanemallohvitserid, 25%
nooremallohvitserid, 21% nooremohvitserid, 12% vanemohvitserid, 10% sõdurid, kõrgemaid ohvitsere on
alla 1%.
Tegevväelaste keskmine vanus varieerub auastmete lõikes. Üldjuhul, mida kõrgem on auaste, seda
vanem on ka tegevväelane. Näiteks kindralmajori või kontradmirali auaastmega tegevväelaste keskmine
vanus on 48,3 aastat, nooremseersandi või maadi auastmega tegevväelastel aga 28,4 aastat. Kõrgemad
ohvitserid ning vanemohvitserid on uuringu läbiviimise hetke seisuga keskmiselt 49,1 ja 42,9 aastased
(Joonis 6).
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga
11
Kindralmajor/kontradmiral 48,3
Brigaadikindral/kommodoor 49,8
KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 49,1
Kolonel/mereväekapten 46,3
Kolonelleitnant/kaptenleitnant 44,0
Major/kaptenmajor 41,8
VANEMOHVITSERID KESKMISELT 42,9
Kapten/vanemleitnant 37,5
Leitnant 33,7
Nooremleitnant 30,3
Lipnik 34,7
NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 34,3
Staabiveebel 42,3
Vanemveebel 40,2
Veebel 37,9
Nooremveebel 32,8
VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 36,8
Vanemseersant/ vanemmaat 36,2
Seersant/maat 28,4
Nooremseersant/maat 26,1
NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 29,6
Kapral/vanemmadrus 29,2
Reamees/madrus 24,9
SÕDURID KESKMISELT 27,7
KESKMINE 34,3
20 25 30 35 40 45 50 55
Joonis 6. Tegevväelaste keskmine vanus
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevväelaste keskmine tööstaaž kaitseväes on kõige kõrgem kõrgema auastmega tegevväelaste seas –
näiteks on brigaadikindrali või kommodoori auastmega tegevväelase tööstaaž keskmiselt 30,3 aastat.
Lühikese tööstaažiga tegevväelased on lipnikud (9,9 aastat) ning nooremleitnandid (6,2 aastat).
Staabiveebli auastmega kaitseväelaste tööstaaž ulatub 21,4-aastani (Joonis 7). Seega täidab enamik
kõrgema auastmega tegevväelastest pensionile siirdumiseks vajalikku tööstaaži nõuet. Näiteks
kõrgemate ohvitserid seas on kõik tegevväelased vähemalt 20-aastase tööstaažiga. Vanemohvitseride
seas on 36% neid, kelle tööstaaž on vähemalt 20 aastat. Vanemallohvitseride seas on sama näitaja 13%
ning nooremohvitseride ja nooremallohvitseride hulgas vastavalt 8% ja 1%.
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Ülevaade pensionisaajatest ja tegevväelastest 31. oktoobri 2013 seisuga
12
Kindralmajor/kontradmiral 28,0
Brigaadikindral/kommodoor 30,3
KÕRGEMAD OHVITSERID KESKMISELT 29,3
Kolonel/mereväekapten 27,5
Kolonelleitnant/kaptenleitnant 24,2
Major/kaptenmajor 19,8
VANEMOHVITSERID KESKMISELT 21,7
Kapten/vanemleitnant 14,8
Leitnant 10,9
Nooremleitnant 6,2
Lipnik 9,9
NOOREMOHVITSERID KESKMISELT 11,1
Staabiveebel 21,4
Vanemveebel 16,9
Veebel 13,7
Nooremveebel 8,1
VANEMALLOHVITSERID KESKMISELT 12,8
Vanemseersant/ vanemmaat 9,6
Seersant/maat 5,2
Nooremseersant/maat 3,2
NOOREMALLOHVITSERID KESKMISELT 5,6
Kapral/vanemmadrus 4,9
Reamees/madrus 1,8
SÕDURID KESKMISELT 3,8
KESKMINE 10,9
0 5 10 15 20 25 30
Joonis 7. Tegevväelaste keskmine staaž praegu
Allikas: Kaitseministeerium
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Lühikokkuvõte tulemustest
13
3. LÜHIKOKKUVÕTE TULEMUSTEST
Arvestades mudeli koostamisel püstitatud eeldusi1, mis tehti kokkuleppel tellijaga, võib 2034. aastaks
ulatuda pensionäride arv kokku ligi 2000 inimeseni, sealhulgas praeguste pensionäride arv langeb 562
inimeselt 195 inimeseni (joonis 8).
2000
1800
Pensionäride arv (praegused
1600 pensionärid)
1400
1200 Pensionäride arv
(tegevteenistusest pensionile
1000 siirdunud)
800 Pensionäride arv
(tegevteenistusest lahkunud)
600
400
Pensionäride arv kokku
200
0
2021
2029
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2030
2031
2032
2033
2034
Joonis 8. Pensionäride arvu muutus 2015-2034
Pensionite2 maksmiseks vajatavas summas kahaneb ajaperioodil 2015–2034 praegustele pensionäridele
makstava summa osatähtsus ning märkimisväärselt suureneb tegevväelaste seast pensionile siirduvate
jaoks vajatav summa. Kogu perioodil 2015–2034 pensionide maksmiseks vajatav summa ulatub
ligikaudu 350 miljoni euroni, korrigeerides tulemust oodatava pikaajalise inflatsioonimääraga, võib kogu
pensionite maksmiseks kuluv summa tänases vääringus ulatuda ligikaudu 270 miljoni euroni (joonis 9).
1
Mudeli koostamisel tehti eeldused pensionile siirdumise ja pensionite kasvu, palgaastmete muutuste,
pensionite arvestamise määra, keskmise pensionile minemise vanuse ja staaži ning oodatava eluea kohta.
2
Nii pensionäride arv kui ka pensionite maksmiseks vajaminev summa muutub mudelis pidevalt, kuna kaitseväest
vabatahtlikult lahkumist arvestatakse random funktsiooniga, mistõttu muutuvad pidevalt võimalikud kaitseväest lahkujad.
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Lühikokkuvõte tulemustest
14
45 000 000
40 000 000
35 000 000
30 000 000
2013. a seisuga tegevteenistuses,
25 000 000 jäävad pensionile
Endised tegevteenistujad, kes
20 000 000
esitavad pensioninõude
15 000 000 Endised tegevteenistujad, kes on
10 000 000 2013. a seisuga pensionil
5 000 000
0
2016
2023
2015
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
Joonis 9. Pensionikulud 2015-2034
Kaitseväe tegevteenistuspensioni muutmisel on üheks võimaluseks pensionile siirdumiseks vajaliku staaži
ning vanuse tõstmine viie aasta võrra. Läbi prooviti järgmised stsenaariumid:
alates 2020. aastast on staažinõue viie aasta võrra kõrgem3;
alates 2025. aastast on staažinõue viie aasta võrra kõrgem;
alates 2020. aastast on pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem;
alates 2025. aastast on pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem;
alates 2020. aastast on nii pensionile siirdumiseks nõutav vanus kui ka staažinõue viie aasta võrra
kõrgem;
alates 2025. aastast on nii pensionile siirdumiseks nõutav vanus kui ka staažinõue viie aasta võrra
kõrgem;
alates 2020. aastast on pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem, alates 2025.
aastast on ka staažinõue viie aasta võrra kõrgem;
alates 2020. aastast on staažinõue vanus viie aasta võrra kõrgem, alates 2025. aastast on ka
pensionile siirdumiseks nõutav vanus viie aasta võrra kõrgem.
Selgub, et nõutava staaži muutumisel pensionite kogukulud märkimisväärselt ei vähene. Mõlemal juhul,
nii nõutava staaži tõstmisel 2020. kui ka 2025. aastal vähenevad pensionikulutused vastavalt umbes 5% ja
2% võrra. Nõutava vanuse tõstmisel on pensionikuludele alanemisele suurem mõju: tõstes nõutavat
pensioniiga 2020. aastal viie aasta võrra, vähenevad pensionikulud umbes 22% võrra. Kui aga tõsta
nõutavat pensioniiga 2025. aastal viie aasta võrra, vähenevad pensionikulud umbes 15% võrra. Olukorras,
kui otsustatakse muuta nii pensioniiga kui ka nõutavat staaži 2020. aastal, väheneksid pensionikulud 26%
võrra. Tehes seda sama 2025. aastal, väheneksid pensionikulud umbes 18% võrra. Muutes nõutavat
vanust 2020. aastal ning staažinõuet 2025. aastal, väheneksid pensionikulud umbes 25% võrra. Tõstes aga
staažinõuet 2020. aastal ning nõutavat vanust 2025. aastal, väheneksid pensionikulud umbes 21% võrra.
3
Pensionite saamiseks vajaliku staaži muutumise korral muutuvad ka pensioni suuruse arvutamise määrad. 25 aastase
teenistusstaaži korral oleks pensioni suuruse arvutamise määr 50%, iga järgnev aasta annaks juurde 2,5% ning maksimum
(75%) saavutatakse 35 aastase staaži korra.
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Lühikokkuvõte tulemustest
15
Seega avaldab võimalik nõutava vanuse muutmine pensionikuludele suuremat mõju kui nõutava staaži
suurendamine. Pensionite kogukulu suurus on esitatud järgmisel joonisel.
350 000 000
300 000 000
250 000 000
200 000 000 Pensionite maksmiseks kuluv summa
150 000 000
100 000 000 Pensionite maksmiseks kuluva summa
50 000 000 nüüdisväärtus
0
Staaž muutub 2020
Staaž muutub 2025
Vanus muutub 2020,
Vanus muutub 2025,
Praegused tingimused
Vanus muutub 2020
Vanus muutub 2025
Vanus ja staaž muutuvad
Vanus ja staaž muutuvad
staaž 2025
staaž 2020
2020
2025
Joonis 10. Pensionikulud kokku perioodil 2015-2034
Pensionikulusid vähendaks seega eelkõige pensioniea tõstmine, mis ilmselt toetaks ka personalieesmärke,
mis on seotud tegevteenistujate arvu stabiilselt kõrgel tasemel hoidmisega (joonis 11).
1900
1700
1500
1300 Praegused tingimused
1100 Vanus muutub 2020
Vanus muutub 2025
900
700
500
2015
2026
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
Joonis 11. Pensionäride arvu muutus pensioniea tõstmise korral
Tegevväelaste pensionikulukuse analüüs 20 aasta perspektiivis
Viidatud allikad
16
VIIDATUD ALLIKAD
Eurostati andmebaas [http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database].
Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika põhimõtete rakenduskava. Kaitseministeerium 2012b.
Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika põhimõtted – LISA 1. Kaitseministeerium, 2012a.
Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu IV kvartali personaliaruanne. Kaitseministeerium 2014.
Kaitseväeteenistuse seadus, RT I, 2012, 1.
Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus, RT I, 2012, 6
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.-2013. aastal. Riigikontrolöri kokkuvõte Eesti riigi
arengu ja majanduse probleemidest. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 2013.