Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse esitamine ettepanekute saamiseks

Töö number: 2017-0020 Tellija Kernu Vallavalitsus Riisipere tee 8, 76301 Haiba küla Telefon: +372 697 3011; e-post: [email protected] http://kernu.kovtp.ee/ Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 10.03.2017 Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Versioon 1 Kuupäev 10.03.2017 Koostanud: Liis Moor, Eike Riis, Kristiina Ehapalu, Kertu Arumetsa, Raimo Pajula Kontrollinud: Kristiina Ehapalu Projekti nr 2017-0020 Esikaane foto: K. Kraavi SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 1 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 3 2. Planeeringu ja KSH osalised ......................................................................................... 5 3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................................... 6 3.1. Asukoht ....................................................................................................................... 6 3.2. Kavandatav tegevus ...................................................................................................... 6 4. Planeeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ................................................. 8 4.1. Kernu valla üldplaneering .............................................................................................. 8 4.2. Kernu valla arengukava 2014-2020 ................................................................................. 9 4.3. Koostatav Harju maakonnaplaneering 2030+ ................................................................... 9 4.4. Riigikaitse arengukava 2013-2022 ................................................................................. 10 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .............................................................. 11 5.1. Geoloogia, pinnas ja maavarad ...................................................................................... 11 5.2. Pinna- ja põhjavesi ...................................................................................................... 13 5.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura alad ........................................................................ 13 5.4. Taimestik ja loomastik .................................................................................................. 14 5.5. Asustus ja maakasutus ................................................................................................. 15 5.6. Kultuurimälestised, pärandkultuur ja väärtuslikud maastikud ............................................ 16 6. Kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ................................................................... 18 7. Planeeringu elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju tuvastamine 20 7.1. Elutu keskkond ............................................................................................................ 20 7.1.1. Pinna- ja põhjavesi.................................................................................................... 20 7.1.2. Pinnas ..................................................................................................................... 22 7.2. Looduskeskkond .......................................................................................................... 22 7.2.1. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 22 7.2.2. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 23 7.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...................................................................................... 25 7.3.1. Maakasutus sh maavarade kaevandatavus ................................................................... 25 7.3.2. Inimese tervis .......................................................................................................... 27 7.3.3. Kultuuriväärtused, pärandkultuuriobjektid ja väärtuslikud maastikud ............................... 30 7.3.4. Piirkonna areng ja teenuste kättesaadavus ................................................................... 31 7.3.5. Muud mõjud ............................................................................................................. 32 7.3.6. Riigikaitse (Ämari lennuväli) ....................................................................................... 32 7.4. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................. 32 8. Koostöö ja ksaamine DP koostamisel ja KSH läbiviimisel ........................................... 33 9. DP ja KSH koostamise ning menetlemise ajakava ...................................................... 35 10. Ülevaade seisukohtadest KSH algatamise kohta....................................................... 38 11. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta (täiendatakse)........ 44 12. Kasutatud kirjandus ................................................................................................. 45 Lisad Lisa 1. KSH algatamine (Kernu Vallavolikogu 16.02.2017. a otsus nr 2) Lisa 2. Kernu mõisa detailplaneeringu joonis (märts, 2017) 2 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 1. Sissejuhatus AS Evore (huvitatud isik) soovib arendada Kernu mõisakompleksi ja selle lähiümbrust. Eesmärk on moodustada Kernu mõisast toimiv hotell ja restoran, rajada piirkonda väikelennuväli ning elamurajoon. Osa planeeritavast alast, so Kernu mõisakompleks ja selle ümbrus, jääb Kernu valla üldplaneeringu kohaselt üldkasutatavale alale, samuti detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. Üldplaneeringu kohaselt reserveeriti maa Kernu paisjärve ümber üldkasutatava alana valla vabaõhuürituste ja rahvakogunemiste ning muude suveürituste läbiviimiseks. Kavandatava tegevuse elluviimine eeldab aga maa-alale mh äri-, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbe määramist. Lähtudes eeltoodust on tegemist Kernu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kernu mõisa detailplaneering algatati Kernu Vallavolikogu 19.06.2014. a otsusega nr 23. Planeeritavaks alaks olid Kohatu külas asuvad Kernu hooldekodu (katastritunnus 29701:005:0780) ja Pähklimäe (katastritunnus 29701:005:0010) maaüksused ning planeeritava ala suuruseks 60,8 ha. Sama otsusega jäeti KSH algatamata kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne. Kernu Vallavolikogu 15.10.2015. a otsusega nr 46 muudeti detailplaneeringu algatamise otsust. Planeeringualast jäeti AS Evore soovil välja Pähklimäe maaüksus (38,89 ha) ning lennuvälja planeerimisest loobuti. Kernu Vallavolikogu 21.04.2016. a otsusega nr 29 muudeti detailplaneeringu algatamise otsust teistkordselt. Planeeringualasse lisati Pähklimäe maaüksus ning nähti ette kompaktse asustusega elamupiirkonna ning uuesti ka väikelennuvälja rajamist. KSH eelhinnangu koostas Skepast&Puhkim OÜ. KSH eelhinnangus oli lennuvälja koormuseks arvestatud kuni 24 lennuki maandumist aastas ehk 2 lennukit kuus. Lennuraja pikkuseks oli kavandatud 800 m ja laiuseks 23 m, katteks muru. Eelhinnangu kohaselt detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonna- mõju ei kaasne, mistõttu KSH jäeti algatamata. Edasise detailplaneeringu koostamise käigus täpsustus võimalik lennuvälja koormus ning lahendus. Prognoositavate lennuoperatsioonide arv suurenes võrreldes varasemaga märgatavalt. Lennurada soovitakse rajada mitte muru- vaid freeskattega, samuti ulatub see osaliselt Vasalemma jõe ehituskeeluvööndisse. Täpsustusid ka kavandatud lennuvälja kaitsevööndi ning kõrguspiirangute ulatused. Kaitseministeerium on detailplaneeringu koostamise käigus tähelepanu juhtinud ka lennuvälja võimalikule mõjule Ämari lennuvälja toimimisele. Eelkirjeldatust tulenevalt leidis Kernu Vallavolikogu, et kavandatav tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga. Lähtudes KeHJS § 33 lõikest 6 küsis Kernu Vallavalitsus KSH algatamise osas seisukohta asjassepuutuvatelt asutustelt ja isikutelt. Saabunud seisukohtade alusel algatas Kernu Vallavolikogu 16.02.2017. a otsusega nr 2 KSH hindamise. Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid.1 KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa.2 Kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud 1 PlanS § 2 lg 3; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 2 PlanS § 3 lg 4; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 3 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu nõuetest3, koostöö ja kaasamise osas detailplaneeringu nõuetest 4. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele.5 3 PlanS § 124 lg 7; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 4 PlanS § 124 lg 9, https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 5 KSH väljatöötamise kavatsus on põhimõtteliselt analoogne dokument, nagu enne 01.07.2015 toimunud PlanS- i ja KeHJS-e muudatusi oli KSH programm [juhteksperdi märkus] 4 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 2. Planeeringu ja KSH osalised Tabel 1. Planeeringu koostamise ja KSH osalised Osalised Asutus Kontaktisik Kontaktandmed DP algataja ja Kernu Kernu Vallavalitsus Riisipere tee 8, 76301 Haiba kehtestaja; Vallavolikogu küla KSH algataja tel: +372 697 3011 e-post: [email protected] DP koostamise Kernu Hannes Orgse Riisipere tee 8, 76301 Haiba korraldaja; Vallavalitsus vallavalitsuse liige küla KSH koostamise tel: +372 679 3020 korraldaja e-post: [email protected] DP koostaja Skepast&Puhkim Kadri Vaher Laki 34, 12915 Tallinn OÜ konsultant- tel: 698 8365, 501 1548 planeerija e-post: [email protected] KSH läbiviija Skepast&Puhkim Eike Riis, Laki 34, 12915 Tallinn OÜ vanemkonsultant tel: 698 8365, 501 1548 e-post: [email protected] Ekspertrühma koosseis - Eike Riis - juhtekspert; - Liis Moor – ekspert teemades: müra, kohalikud elanikud ja piirkonna areng, valgusreostus, jäätmeteke, roheline võrgustik, haljastus, väärtuslikud põllumajandusmaad, muinsuskaitse ja kultuuripärand; - Kristiina Ehapalu - ekspert teemades: pinna- ja põhjavesi, geoloogia ja maavarad, vibratsioon, õhusaaste; - Kertu Arumetsa - ekspert teemades: veetarbimine ja reovee teke; - Raimo Pajula - ekspert teemades: kaitstavad loodusobjektid, Natura alad. Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavalt eksperte. 5 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 3. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.1. Asukoht Kavandatava tegevuse asukoht hõlmab Harjumaal Kernu vallas Kohatu külas Kernu hooldekodu (katastritunnus 29701:005:0780, suurus 21,91 ha, ühiskondlike ehitiste maa) ja Pähklimäe (katastritunnus 29701:005:0010, suurus 38,89 ha, maatulundusmaa) kinnistut. Kernu hooldekodu kinnistul asub kaitsealune Kernu mõisakompleks ning korterelamud, mis ei ole enam kasutuses ja kavandatakse lammutada. Kinnistul asub ka endine erihooldekodu hoone, kus tegutses kuni 2013. aasta sügiseni riiklik hooldekodu. Mõisa peahoone ja mitmed kõrvalhooned on rahuldavas või heas seisukorras. Kernu hooldekodu kinnistu hoonestamata osa on lage ning olnud kasutuses heinamaana. Kinnistu idakülg piirneb Kernu paisjärvega. Pähklimäe kinnistul asub enamjaolt heinamaa, kinnistu piirneb Vasalemma jõega, mida ääristab kõrghaljastus. Ligipääs Kernu hooldekodu kinnistule Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt toimub läbi Kernu paisjärve kaldal kulgeva riigi kõrvalmaantee nr 11407 Kernu invakodu tee, mis lõpeb kinnistu kagunurgas. Sealt edasi kulgeb kinnistusisene tee, mis on avalikus kasutuses. Piirnevate maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, v.a Pähklimetsa kinnistu (elamumaa). Lähimad elamud asuvad Pähklimetsa ja Kirsipuu kinnistul. 3.2. Kavandatav tegevus Kernu mõisakompleksi arendus Huvitatud isik soovib rajada olemasolevatesse Kernu mõisa hoonetesse seminari-, büroo- ja majutusruumid ning söögikoha. Mõisa peahoone koos abihoonetega säilib olemasolevas mahus. Mõisakompleksis ei ole juurdeehitused lubatud va ajalooliste plaanide kohaselt varasemalt eksisteerinud hoonete osad. Mõisakompleksi alal asuvad nõukogude perioodil ehitatud abihooned (kuurid, garaažid) osaliselt likvideeritakse. Kompleksi juurde kuulub ka parkla rajamine, väiksemas mahus on lubatud parkida ka hoonete läheduses. Kokku on mõisakompleksi teenindamiseks vajalik u 100 parkimiskoha rajamine. Samuti on kavas pargi korrastamine, mille jaoks on 2013. a koostatud puittaimestiku haljastuslik hinnang ning sanitaar- ja hooldusraiete plaan6. Elamuarendused Uued elamupiirkonnad on kavandatud väljapoole mõisa kaitsevööndit. Kernu hooldekodu kinnistu põhjapoolsesse ossa on detailplaneeringuga kavandatud kompaktne uuselamupiirkond ehk nn Mõisaküla. Kruntide suurus jääb vahemikku 3000-5000 m², maksimaalne hoonete alune pind 250 m². Krundile on lubatud ehitada 1 eluhoone (max 2 korrust) ja 1 abihoone. Pähklimäe kinnistu kirdeossa on kavandatud nn Lennuküla, mille krundid on suuremad - u 1 ha, et võimaldada hajusamat asustust. Igale elamukrundile on planeeritud üks eluhoone ja abihoone, maksimaalne hoonete alune pind on 250+320 m². Lennuküla omapäraks on väikelennukite juurdepääs kinnistutele ning seega on igale Lennuküla krundile planeeritud ka angaar lennuki(te) hoiustamiseks. 6 OÜ Lootusprojekt, 2013 6 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Lennuväli Planeeringualale on kavandatud väikelennuväli ja selle teenindamiseks vajalikud hooned (angaarid, töökojad) ning rajatised. Lennuraja pikkuseks on kavandatud 868-900 m ja laiuseks 19 m. Lennuväli kuulub klassi visuaalrada, kood 1. Lennurada on planeeritud freeskattega. Lennuväli on mõeldud kasutamiseks lumevabal aastaajal visuaallendudeks, kuni 6-kohaliste hobilennukite tarbeks. Lennuvälja ala ei ole kavas tarastada. Planeeringualale on plaanis rajada kaks suuremat angaari, millest kumbki mahutab kuni 6 väikelennukit, st kokku on ruumi 12-le lennukile. Lähiaastate prognoositavaks lennusageduseks on kavandatud 150 lennukit ehk 300 lennuoperatsiooni (150 maandumist ja 150 õhkutõusmist) aastas. Kaugemas tulevikus võib lennuvälja külastavate lennukite arv tõusta kuni 250 lennukini aastas (st 500 lennuoperatsiooni). Suveperioodil võib esineda suurema koormusega päevi, kus lennuvälja külastab tavalisest oluliselt enam lennukeid (näiteks 5 lennukit, st. 10 lennuoperatsiooni). 7 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 4. Planeeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega 4.1. Kernu valla üldplaneering Kernu valla üldplaneering7 on kehtestatud Kernu Vallavolikogu 13.10.2005. a otsusega nr 40. Planeeringuala asub osaliselt üldplaneeringuga reserveeritud üldkasutataval maal, kus katastri- üksusele on lubatud määrata sotsiaalmaa, transpordimaa ja kaitsealuse maa sihtotstarbeid. Üldkasutatava maa reserveering lähtus kinnistul asunud Kernu hooldekodust. AS-ile Hoolekandeteenused kuulunud hooldekodu viidi Kernu mõisakompleksist välja 2013. aastal. Kavandatava tegevuse elluviimine eeldab aga maa-alale mh äri-, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbe määramist. Samuti kavandatakse detailplaneeringuga uue tiheasutusala moodustamist väljaspool olemasolevaid ja üldplaneeringuga kavandatud elamualasid. Eelkirjeldatust tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Joonis 1. Väljavõte Kernu valla üldplaneeringust. 7 Kernu valla koduleht, http://kernu.kovtp.ee/uldplaneering 8 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 4.2. Kernu valla arengukava 2014-2020 Kernu valla arengukava 2014-20208 on vastu võetud Kernu Vallavolikogu 19.01.2017. a määrusega nr 1. Detailplaneering toetab Kernu valla arengukava 2013-2020 eesmärke, nt paranenud ühendus Tallinna linna kui tõmbekeskusega, hoogsam majandustegevus valla territooriumil, eelduste loomine rahvastiku kasvuks jms. 4.3. Koostatav Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering9 on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013. a korraldusega nr 337 ning vastu võetud Harju maavanema 29.06.2016 korraldusega 1625-k (hetkel järelevalves). Väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik on määratud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Eelnimetatud teemaplaneeringut käsitletakse koostatava Harju maakonnaplaneeringu lisana. Planeeringuala kagu- ja idaosa (Kernu mõisakompleksi piirkond) jääb Kohatu traditsioonilise väärtusliku maastiku (ehk algupärase ajastumaastiku) alale. Täpsemalt on Kohatu väärtuslikku maastikku kirjeldatud ptk 5.6. . Planeeringualale rohevõrgustikku ei jää. Planeeringualal esinevad koostatava Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt väärtuslikud põllumajandusmaad Kernu hooldekodu maaüksusel mõisakompleksist põhjas ja läänes paikneva põllumassiivi (nr 52755798874) alal mille pindala on 14,16 ha. Põllumassiiv on arvel püsirohumaana. Täpsemalt on kavandatava tegevuse mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale kirjeldatud ptk 5.1. . Joonis 2. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu joonisest "Ruumilised väärtused". 8 Kernu valla kodulehekülg, http://kernu.kovtp.ee/arengukavad 9 Harju maavalitsuse koduleht, https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1 9 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 4.4. Riigikaitse arengukava 2013-2022 Ämari lennuväli asub planeeringualast linnulennult u 19 km kaugusel. Riigikaitse arengukava10 näeb ette Eesti õhukaitsevõime suurendamist ning Ämari lennubaasi väljaarendamist. Õhuväele hangitakse täiendavad keskmaa-õhuseireradarid ning moderniseeritakse olemasolevaid. Välja arendatakse Õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist juhtima õhukaitseoperatsioone. 10 Kaitseministeeriumi kodulehekülg, http://www.kaitseministeerium.ee/riigikaitse2022/riigikaitse- arengukava/index.html 10 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Geoloogia, pinnas ja maavarad Kernu vald paikneb Harju lavamaa idaosas, kus lavamaa pind pikkamööda madaldub ja läheb üle Lääne-Eesti madalikuks. Harju lavamaa eripäraks on maapinna lähedal asuv karbonaatkivimitest aluspõhi. Maastikul on lootaimkattega paetasandikud ja rähkmuldadega suured põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud. Planeeringuala asub Paekna kihistul (geoloogiline indeks O3pk) ning aluspõhja geoloogia koosneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivist ja savika lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivist. Pinnakatte moodustavad planeeringualal valdavalt tehnogeensed setted ja Võrtsjärve alamkihistu jääjärve setted (jämeliiv). Pinnakatte paksuseks on 5 m. Valla territooriumil esineb maavaradest järvemuda, turvast, kruus-liiva, lubjakivi. Kernu vallas on arvele võetu kaks lubjakivi ja üks turbamaardla: Kernu lubjakivimaardla (reg nr 678), Munalaskme lubjakivimaardla (reg nr 679) ja Ruila turbamaardla (reg nr 508).11 Maavarade leiukohtadest piirneb planeeringuala lääneosas Ruila turbamaardla passiivse reservvaru alaga (5 plokk).12 Maardla reservvaru asukoht on näha alljärgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Planeeringualaga piirnev Ruila turbamaardla passiivne reservvaru (allikas: Maa-amet). Väärtuslikud põllumajandusmaad Planeeringualal esinevad koostatava Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt väärtuslikud põllumajandusmaad Kernu hooldekodu maaüksusel mõisakompleksist põhjas ja läänes paikneva põllumassiivi (nr 52755798874) alal mille pindala on 14,16 ha. Põllumassiiv on arvel püsirohumaana. 11 Kernu valla üldplaneering, 2005 12 Maa-ameti kaardiserveri maardlate rakendus 11 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja püsirohumaa ning püsikultuuride all olev maatulundusmaa, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem eesti keskmisest boniteedist, määratletakse väärtusliku põllumajandusmaana maakonna keskmise boniteediga võrdne või sellest suurema boniteediga põllumassiiv. Maaparandussüsteemid Planeeringuala lääne- ja loodepoolne osa paikneb maaparandussüsteemi alal, mis hõlmab kogu Pähklimäe katastriüksuse. Alal paikneb 1975. aastal rajatud kuivendussüsteem Kernu I (kood 4109920020250). Eesvooluks ning maaparandussüsteemi osaks on ala loodeosas paiknev kraav kogupikkusega 0,7 km. Ala lõuna-, edela- ja lääneservas kulgev Vasalemma jõgi on arvel riigi poolt korrashoitava ühiseesvooluna (eesvool üle 25 km2 valgalaga). Planeeringuala kaguosas Kernu hooldekodu kinnistu alal on maapind kõrgem ja kuivem ning seal registrisse kantud maaparandussüsteemid puuduvad. Joonis 3. Planeeringualaga piirkonnas paiknevad maaparandussüsteemid (allikas: Maa-amet). 12 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 5.2. Pinna- ja põhjavesi Planeeringuala piirneb lõunast ja läänest Vasalemma jõega (VEE1099200), mille valgala pindala on 395.6 km². Vasalemma jõe kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m. Idast piirneb planeeringuala avalikult kasutatava Kernu järvega (VEE2029300). Tegemist on avalikult kasutatava paisjärvega, mille kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m. Kernu vald asub Ordoviitsium-Kambrium veekompleksi alal, mida iseloomustavad lõhelised ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Põhjavesi planeeringualal on nõrgalt kaitstud. 13 5.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura alad Kaitstavad alad Planeeringualal paikneb kaitstav Kernu mõisa park (KLO1200587). Kaitstava ala pindala on 2,7 ha (sellest 2,6 ha maismaa ja 0,1 ha veekogud). Kernu mõisa pargi kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri. Kaitse-eeskirja kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kaitstava pargiala piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määrus nr 148 Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid. Park võeti kaitse alla 1959 aastal Keila raj. TSN TK otsusega nr 167 31.08.1959 Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide võtmisest riikliku kaitse alla. Kernu mõisa park on võetud kultuurimälestisena ka muinsuskaitse alla. Mõisa park on liigirikas – 2013. a toimunud inventeerimise andmetel esineb seal 95 nimetust puittaimi, millest 35 on kodumaised. Vastavalt Puittaimede haljastuslikule hinnangule14 on Kernu mõisapark kujunenud välja mitmes järgus. Pargi vanimast 18. sajandi lõpu istutusest on alles vaid üks harilik tamm. Järgmine suurem pargi laiendamise, ümberkujundamise ja täiendamise periood oli 19. sajandi keskel ja viimane 1890-tel aastatel. Pargi 1890-te aastatel rajatud osast, milles olid tähtsal kohal puude read, on lääne- ja lõunaosa (enam kui pool pargialast) hävinenud ja ala on kasutusel heinamaana. Säilinud pargiosas on sel ajal istutatud puud praeguseni suhteliselt hästi säilinud. Mõned puud on säilinud ka 1840-test ja 1850-test aastatest. Põlispuude ikka jõudnud harilikud tammed ja üksikud pärnad on pargi kõige väärtuslikumad puud. Nõukogude perioodi juurdeistutused pargis on suhteliselt väikese mahuga. Sel perioodil tehtud istutustest on sobimatu hõberemmelgate rida paistiigi kaldal peahoone ees, mis varjab peahoone fassaadi. Heas seisundis on viljapuuaiad, mida on uuendatud ja veel hiljuti ka korralikult hooldatud. Enamik viljapuid kasvab aladel, kus nad olid ka 100 aastat tagasi. Muid kaitstavaid alasid ega kaitstavaid üksikobjekte planeeringualal ega selle läheduses ei paikne. Lähim kaitstav ala on Ruila looduskaitseala, mis paikneb planeeringualast 1,4 km kaugusel läänes. Kaitstavad liigid Planeeringualal Kernu hooldekodu KÜ põhjaosas paikneb III kaitsekategooria kaitstava loomaliigi rukkiräägu (Crex crex) elupaik. Kaitstava linnuliigi elupaik paikneb mõisakompleksist põhja suunas 13 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 14 OÜ Lootusprojekt, 2013 13 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu asuval rohumaa alal. Keskkonnaregistri (EELIS infosüsteem) andmetel on leiukohas vaadeldud ühte isendit 2013. aastal, muud andmed elupaiga kohta puuduvad. Kaks rukkiräägu elupaika on registreeritud ka planeeringualast läänes paiknevatel rohumaadel alast 0,2 ja 0,3 km kaugusel ning kolmas 0,7 km kaugusel. Need elupaigad on planeeringualast eraldatud Vasalemma jõe ja selle ääres kasvava metsaribaga. Sookure (Grus grus, III kaitsekategooria) elupaik paikneb planeeringualast 0,6 km kaugusel läänes kultuurrohumaal, kus 2013. a vaadeldi ühte isendit. Alal levib hooldatav kultuurrohumaa ning sookure pesitsemiseks pole ala sobiv, pigem on tegemist sookure jaoks sobiva toitumisalaga. Sookure elupaik on planeeringualast eraldatud Vasalemma jõe äärse metsaribaga. Väike-konnakotka (Aquila pomarina, I kaitsekategooria) elupaigad paiknevad planeeringualast ca 3 km kaugusel loodes. Kotkaste pesapaikade kaitseks on moodustatud kaks kaitstavat püsielupaika: Allika väike-konnakotka püsielupaik ja Ruila väike-konnakotka püsielupaik. Püsielupaigad paiknevad lennuväljast loodes lennukite valdaval maandumist ja õhkutõusmise suunal. Muid kaitstavaid looma-, taime- ega seeneliike planeeringualal ega selle naabruses teadaolevalt ei esine. Natura alad Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid ega linnualasid planeeringualal ega selle lähinaabruses ei leidu. Lähim Natura 2000 ala on Ruila loodusala (EE0010124) mis paikneb planeeringualast 1,4 km kaugusel läänes. Ruila loodusala kaitse-eesmärgiks on: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). 5.4. Taimestik ja loomastik Roheline võrgustik Piirkonna roheline võrgustik on määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (vt ptk 4.3. ). Planeeringualal ega selle piiril ei paikne rohevõrgustiku elemente. Lähim rohevõrgustiku element on planeeringualast 100 m kaugusel loodes paiknev piirkonna/maakonna tasandi suur rohekoridor (K8). Haljastus Planeeringuala on suuremas osas lage avamaastik ning kõrge väärtusega kõrghaljastust esineb peamiselt Kernu mõisa pargis ning mõisakompleksi piirkonnas (vt ptk 5.3. ). Planeeringuala lääne-, edela- ja loodeservas kasvab noore lehtmetsa riba. Uute arenduste (lennuväli, elamualad) alad on lagedad ning praktiliselt ilma kõrghaljastuseta. Rohumaa alade servades ja vahel esineb vähesel määral spontaanselt kasvanud võsa ning põõsaid ja üksikuid noori puid, mis olulist looduslikku ja esteetilist väärtust ei oma. Väljaspool planeeringuala jäävad kavandatava lennuvälja kaitsevööndisse ja kõrguspiirangute vööndisse ka metsaalad. 14 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 5.5. Asustus ja maakasutus Vastavalt statistikaameti15 andmetele elas 1. jaanuaris 2015. a seisuga Kernu vallas 2315 inimest. Rahvaarv on alates 2011. aastast säilinud stabiilselt ca 2300 inimese juures. Kohatu külas elas rahvaloenduse andmetel 2011. aastal 187 inimest. Valla administratiivseks ja kultuurielu keskuseks on Haiba küla, mis asub planeeringualast u 5,4 km kaugusel. Asulas paiknevad vallamaja, lastekodu, kultuurimaja, lasteaed, raamatukogu jt kaubandus-teeninduslikud asutused (kauplused, sidejaoskond). Põhikoolid asuvad 3 km kaugusel Kernus ja ja 7,7 km kaugusel Ruilas. Kohalikku tähtsust omavad Laitse, Ruila ja Kernu külad. Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud eelkõige suuremate liiklusteede lähedusse. Rahvastiku tiheduse poolest on Kernu vald üks hõredamalt asustatud alasid Harjumaal – 10,9 inimest km2.16 Kernu vallas on alates 1970. a rajatud aiandus- ja suvilakrunte Kaasiku, Kabila, Kibuna, Laitse, Pohla, Ruila ja Vansi külla. Need piirkonnad moodustavad Kernu vallas kõige kompaktsemalt asustatud alad. Lähipiirkonna asustus on peamiselt koondunud planeeringualast itta jääva Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (nr 4) äärde (vt Joonis 4). Planeeringualast idas ja põhjas on valdaval põllu- ja metsamaad. Lähimad majapidamised asuvad planeeringualast kirdes – Pähklimetsa kinnistu (29701:005:0058) elamu u 40 m, Kirsipuu kinnistu elamu (29701:005:0330) u 160 m ja Reinu kinnistu elamu (29701:005:0340) u 220 m kaugusel. Planeeringualast lõunas asuvad Ristikivi (29701:006:0134) ja Lõokese (29701:006:0920) majapidamised jäävad u 450 m kaugusele, edelas asuvad Mõisamaa (29701:006:0020) ja Kulli (29701:006:0020) majapidamised 0,8-1 km kaugusele. Kavandatud lennuvälja kaitsevööndisse hoonestust ei jää, va planeeringualas olevad Kernu mõisakompleksi olemasolevad edelanurga abihooned - teater/SPA, majandushooned. 15 Statistikaamet, www.stat.ee 16 Kernu valla üldplaneering, 2005 15 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Joonis 4. Planeeringuala lähipiirkonna asustus (aluskaart: Maa-amet). 5.6. Kultuurimälestised, pärandkultuur ja väärtuslikud maastikud Muinsuskaitse Planeeringualal Kernu hooldekodu kinnistul paikneb kaks muinsuskaitsealust objekti: - Kernu mõisa park (mälestise registri number 2788), mille kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise välispiirist arvates, millele liitub idaküljel Kernu paisjärv; - Kernu mõisa peahoone (mälestise registri number 2787), mille kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise välispiirist arvates, millele liitub idaküljel Kernu paisjärv. Teised hooned kaitse all ei ole, küll aga jääb suurem osa neist mõisapargi 50 m kaitsevööndisse ning neil on oluline ruumiline mõju mõisakompleksi üldilmele. Kinnismälestise kaitsevööndi ülesanne on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus, samuti mälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Lisaks on pärandkultuuri objektina arvele võetud Kernu mõisa kõrvalhooned (registreerimisnumber 297:MOA:002) - moonakatemaja (vare), laut ja tall. Väärtuslikud maastikud Harjumaa väärtuslikud maastikud on määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (vt ptk 4.3. ). Planeeringuala kagu- ja idaosa (Kernu mõisakompleksi piirkond) jääb Kohatu traditsioonilise väärtusliku maastiku (ehk algupärase ajastumaastiku) alale. 16 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Kohatu väärtuslik maastik on põline asustusala ja säilinud hajaküla. Esimesed teated siinse mõisa (Kohhat) kohta pärinevad aastast 1475. Kohatu vesiveski juurde 1637. a rajatud Kirna (Kernu ehk Uue-Kohatu) mõis asub Tallinnast ca 35 km Pärnu suunas. Mõisahoone kuulub oma kõrgele alusele tõstetud portikusega ja klassitsistliku lihtsusega XIX sajandi algul ehitatud uute mõisahoonete parimate näidete hulka. 17 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 6. Kasutatava hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)17 ning planeerimisseadus (PlanS)18. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.19 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (taimed, loomad, pinnas, vesi jms), kultuurilise keskkonna (kultuuripärand, maastikud) ja sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: - teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; - ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; - konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; - konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus: - kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; - pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, kaitstavad loodusobjektid, elamupiirkonnad, veevarustuse ja kanaliseerimise küsimused, puhke- ja virgestusalad, teedevõrgu ja liiklusega seotud aspektid jms; - hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; - analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega; - antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes DP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: - analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa-ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool käsitlusala; - hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest; - hinnatakse DP vastavust valla ÜP-le ja arengukavale ning muudele asjakohastele strateegilise planeerimise dokumentidele. DP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad planeeringud jm dokumendid vt ptk Error! Reference source not found.. KSH läbiviimisel tuginetakse DP koostamiseks teostatud/teostatavatele 17 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 18 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/114022013003 19 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/91552 18 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. KSH koostamise mahus viiakse läbi kavandatava lennuvälja müra modelleerimine. KSH käigus selgitatakse välja planeeringuga kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla positiivne või oluline negatiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsi tulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: - eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust, - põhjustab kas looduses või sotsiaal-majanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi või - seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus viiakse uuesti läbi keskkonnamõju eelhinnang, mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimalik esinemine ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad täpsustamist KSH aruande koostamise käigus. Kuna DP koostamise käigus on lahendust täpsustatud (sh on muutunud lennuvälja lahendus ja koormus), seega ei ole kõik Skepast&Puhkim OÜ poolt 2016. a märtsis koostatud eelhinnangus toodud järeldused enam korrektsed. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab ekspertidel KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele ja väldib asjatut dubleerimist. KSH aruandes esitatakse DP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult (vt ptk Error! Reference source not found.). Hindamine lõimitakse planeeringu koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi pideva koostisosa. Seda arvestatakse jooksvalt alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemisel, neist eelistatavate valimisel ning planeeringu elluviimisega seotud võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ennetus- ja leevendusmeetmete määratlemisel. KSH tulemused lõimitakse planeeringulahenduse tekstilisse esitusse ja KSH aruanne esitatakse planeeringu lisana. 19 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 7. Planeeringu elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju tuvastamine 7.1. Elutu keskkond 7.1.1. Pinna- ja põhjavesi Mõju pinnaveele ja veekogudele Planeeringuala piirneb Vasalemma jõega ja Kernu paisjärvega. Kavandatav lennurada jääb osaliselt Vasalemma jõe ehituskeeluvööndisse. Vastavalt looduskaitseseadusele (edaspidi LKS) on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 38 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seega tuleb detailplaneeringu menetlemise käigus taotleda Vasalemma jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist vastavalt LKS § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kernu järve ja Vasalemma jõe veekaitsevööndis ja ehituskeeluvööndis tööde teostamisel tuleb järgida hoolikalt veekaitsenõudeid. Ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest tulenev oht on leevendatav, kui kasutatavad ehitusmasinad on pideva tehnilise järelevalve all ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Mõju põhjaveele Veevajadus ja reovee teke Hotellil on hiljuti rekonstrueeritud reoveepuhasti ja puurkaev (PRK0005165), mille sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaevu PRK0005165 sanitaarkaitsealasse jäävad eluhooned ja hotell. Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, ei ole võimalik sanitaarkaitseala vähendada. Puurkaevu sanitaarkaitsealas on keelatud majandustegevus. Planeeringuala läheduses asuvad puurkaevud PRK0021193 ja PRK0020496 sanitaarkaitseala ulatusega 10 m, PRK0053800 hooldusala ulatusega 10 m ning PRK0011470, millele ei ole määratud sanitaarkaitseala ega hooldusala. Planeeringuala läheduses asuvate puurkaevude sanitaarkaitsealad ja hooldusalad ei ulatu planeeringualale. Veeseaduse § 28 lõige 2 kohaselt on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus: - 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; - 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; - 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; - 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. 20 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Vastavalt veeseaduse § 28 on puurkaevu sanitaarkaitsealal raadiusega 30 m või 50 m lubatud vaid järgnevad tegevused: - veehaarderajatiste teenindamine; - metsa hooldamine; - heintaimede niitmine; - veeseire. Hotell ja kavandatavad elamud asuvad väljaspool reoveekogumisala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Hotellil on oma reoveepuhasti reostuskoormusega 50 IE (PUH0370980). Reoveepuhasti koosneb maa-alusest kompaktpuhastist ja avatud biotiikidest. Biotiikidest on heitvee väljalase (HVL0370980) Vasalemma jõkke. Reoveepuhasti maa-aluse osa kuja on 25 m ja biotiikide kuja on 50 m. Kuja arvestatakse seadme külgmisest välispinnast ja biotiigi välispiirjoonest. Reoveepuhasti kuja piiresse jäävad eluhooned. Samas ei kohaldata kuja ulatust enne 1. jaanuari 2002. a ehitatud kanalisatsiooniehitistele, kui ei ole võimalik tagada määruses toodud nõudeid. Väljaspool reoveekogumisala nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on lubatud immutada heitvett järgmistel tingimustel : - kuni 5 m3/ööp pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi; - kuni 10 m3/ööp pärast reovee bioloogilist puhastamist; - 10-50 m3/ööp pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele - Heitvee immutussügavus peab olema aastaringselt vähemalt 1,2 m üleval pool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Omapuhasti tohib ehitada alla 2000 IE reostuskoormusega reoveekogumisalal, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumise suhtes allavoolu. Omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral. Sellisel juhul on kuja 5 m. Kujasse ei tohi jääda eluhooneid ning kuja ulatumisel üle kinnistupiiri tuleb taotleda vastava kinnistuomaniku kooskõlastus. Detailplaneeringuga kavandatakse elamuarendusi teenindavate puurkaevude ja imbväljakute rajamist. Iga lisanduv puurkaev on oht põhjaveele, sest avatakse põhjavee kiht. Kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga ja ka põhjaveetase on piirkonnas kõrge, siis võib imbväljakutelt tulenev reostus kanduda põhjavette. Kernu hooldekodu kinnistule planeeritud elamukruntidele ei ole võimalik reoveekäitlusena ette näha septikuid koos imbväljakutega, kuna ei ole tagatud nõuetekohased kujad. Samuti on põhjavee liikumise suund piirkonnas loodesuunaline ning seetõttu võib reostus kanduda loodes asetseva krundini. Kuna planeeritud krundid asuvad hotelli läheduses, võiks kaaluda nende ühendamist hotelli vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Pähklimäe kinnistule planeeritud elamukruntide osas on võimalik tagada joogiveevarustus puurkaevudega igal krundil ja reoveekäitlus septikute ning imbväljakutega. Krundid on piisava suurusega ning on võimalik tagada nõuetekohased kujad. Detailplaneeringu koostamisel kaaluda Kernu hooldekodu kinnistul oleva puurkaevu ja reoveepuhasti uute asukohtade määramist, et oleks tagatud seadustes ja määrustes toodud nõuded. Parkimine ja lennurada Võimalik negatiivne keskkonnamõju võib avalduda ka kavandatavatest parkimisaladest ja lennuväljast. Autodest ning lennukitest võib lekkida kütust, mis võib olla potentsiaalseks reostusallikaks. Kuna planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis võib lekkiv kütus imbuda ka põhjavette. Detailplaneeringuga tuleb anda vertikaalplaneerimise põhimõtted ja sademevee lokaalse puhastamise vajadus, arvestades parkimisaladel ja lennurajal kogutava sademevee hulka ja reostusastet. 21 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 7.1.2. Pinnas Mullastik ja väärtuslikud põllumajandusmaad Planeeringualal esinevad koostatava Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt väärtuslikud põllumajandusmaad Kernu hooldekodu maaüksusel mõisakompleksist põhjas ja läänes. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule võib väärtuslikku põllumajandusmaad üldjuhul kasutada üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Detailplaneeringuga on väärtuslikule põllumajandusmaale kavandatud Mõisaküla elamuarendus. Hoonete alt eemaldatakse kasvupinnas ning ala põllumajanduslik kasutus kaob. Osale alast (Pos 17) pole hoonete ehitamine lubatud ning põllumajanduslik kasutus säilib. Hetkel on veel Maaeluministeeriumi poolt koostamisel väärtuslike põllumajandusmaade määramise kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, mistõttu võivad väärtuslike põllumajandusmaade kasutamistingimused ja kaardikiht täpsustuda. Vastava õigusakti kehtestamisel tuleb järgida selles sätestatud tingimusi ja nõudeid. Lennurada kavandatakse Pähklimäe maaüksusele, mis ei ole Harju maakonnaplaneeringu alusel väärtuslik põllumajandusmaa. Lennuraja alt kooritakse kasvupinnas u 30 cm ulatuses. Raja ehituseks kasutatakse freesasfalti, filterkangast ning dreenivat kihti. Lennuraja ümbritseval alal säilib enamusel alast mullastik ning võimalus võtta vajaduse korral ala taas põllumajanduslikul otstarbel kasutusele. Maaparandussüsteemid Kavandatava tegevusega pole kavas muuta olemasolevaid ega rajada uusi maaparandussüsteeme. Planeeritav lennurada ja osa Lennukülast asub maaparandussüsteemi alal. Lennuraja rajamiseks eemaldatakse vaid kasvupinnas (vt eelmist punkti „Väärtuslik põllumajandusmaa“), mistõttu on drenaaži kahjustamine vähetõenäoline. Elamute rajamisel tuleb võimalusel vältida drenaaži kahjustamist. Lennuraja ja juurdepääsuteede rajamisel tuleb tagada veevool olemasolevates maaparandus- kraavides, vajadusel asendades need truupidega. 7.2. Looduskeskkond 7.2.1. Kaitstavad loodusobjektid Kernu mõisa park Planeeringualal kavandatavad tegevused hõlmavad ka Kernu mõisa pargi korrastamist, mille tarbeks on koostatud eraldi uuring ning projekt (Kernu mõisa pargi puittaimestiku haljastuslik hinnang ning sanitaar- ja hooldusraiete plaan). Pargi korrastamise kavandamisel on arvestatud kaitse-eeskirjast tulenevate väärtustega ning korrastamise järel pargi seisund paraneb ning väärtus pigem suureneb. Elamuarendus, hotelli ja SPA rajamine ning muud planeeringualal kavandatavad tegevused kaitstavat parki olulisel määral ei mõjuta. Kaitstavad liigid Planeeringualal kavandatava elamuarenduse tagajärjel kaob või aheneb Kernu hooldekodu KÜ põhjaosas paiknev ning rukkiräägu elupaigaks sobilik maastik. Eeldusel, et liik sellel alal pesitseb, on tegemist negatiivse mõjuga III kategooria kaitstavale linnuliigile. Kuna piirkonnas leidub teisi teadaolevaid rukkiräägu elupaiku ning liigile sobivaid elualasid, siis on planeeringualal oleva elupaiga kadumise näol tegemist liigi piirkondliku asurkonna jaoks eeldatavasti pigem väheolulise negatiivse mõjuga. 22 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Piirkonnas paiknevale sookure elupaigale (tõenäoliselt toitumisala) planeeringualal kavandatavad tegevused olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Häiringute eest varjavad elupaika rohumaad ja planeeringuala eraldav metsariba. Kuna alale kavandatav lennuliiklus on suhteliselt madala müratasemega ning väikese sagedusega, ei põhjusta see olulisi häiringuid piirkonnas elutsevatele kaitstavatele linnuliikidele. Väike-konnakotka elupaikadele olulised mõjud puuduvad, kuna lennuväljast 3 km kaugusel on lennukid suhteliselt kõrgel, mistõttu müra ja visuaalsed mõjud ei avalda pesitsevatelel lindudele olulisi häiringuid. Kuna konnakotkad võivad toituda ja lennata ka lennuvälja piirkonnas, siis valitseb mõningane lindudega kokkupõrke võimalus. Kuna planeeritav lennuliiklus on madala sagedusega, on lindudega kokkupõrgete tõenäosus siiski väga väike. Natura alad Kavandatavatel tegevustel puudub igasugune otsene ja oluline kaudne negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ning liikidele. Ka lähim Natura ala, Ruila loodusala, paikneb piisavas kauguses asudes väljaspool võimalike häiringute ning muude mõjude tsooni. Lennukite maandumiskoridor ei kulge üle Ruila loodusala ega põhjusta alal häiringuid ega muid mõjusid. Mõju Natura aladele puudub ja seda KSH aruandes ei käsitleta. 7.2.2. Taimestik ja loomastik Roheline võrgustik Planeeringualal rohelise võrgustiku elemendid puuduvad ning seetõttu ei mõjuta kavandatavad tegevused otseselt rohevõrgustiku alasid. Lennuraja loodepoolne ots ulatub rohekoridori lähedusse, jäädes sellest siiski ca 0,2 km kaugusele. Kuna kavandatav lennuliiklus on väikese sagedusega ning madala müratasemega ei põhjusta üle rohekoridori toimuvad lennud olulisi häiringuid loomadele ning ei mõjuta oluliselt rohelise võrgustiku toimimist. Mõju rohelisele võrgustikule puudub ja seda KSH aruandes ei käsitleta. Haljastus Vastavalt Lennundusseaduse § 35² hooldatakse lennuvälja kaitsevööndis metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale. Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Lennuameti poole. Kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. 23 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt koostatud metsavarude hinnangus 20 on toodud Eesti keskmised puistute kõrgused (vt. Tabel 2). Seega on mõjutatud eelkõige puistud, mis jäävad 0- 20(25) m kõrguspiirangute alale. Tabel 2. Puistute keskmine kõrgus20. Kernu mõisa pargi osas on kavas selle korrastamine, mille tarbeks on koostatud vastav projekt (Kernu mõisa pargi puittaimestiku haljastuslik hinnang ning sanitaar- ja hooldusraiete plaan). Pargi korrastamisega pargi seisund eeldatavalt paraneb ning haljastuse väärtus suureneb. Lennuohutuse eesmärgil tuleb mõisakompleksi edelaservas raiuda mõningaid puid (sealhulgas ka mõned väärtuslikud pärnad ja vahtrad) ja/või piirata mõne puu kõrgust. Planeeringuala loodeservas lennuraja joonel tuleb lennuohutuse tagamiseks raadata u 2,77 ha ulatuses noort lehtmetsa, mis ei oma olulist looduslikku ega esteetilist väärtust. Planeeringualast põhjas, Jaani maaüksusel (kat tunnus 29701:006:0022), tuleb lennuohutuse eesmärgil metsa raadata u 2,5 ha ulatuses. Planeeringualast lõunas, Saviaugu maaüksusel (kat tunnus 29701:006:0016) tuleb raadata metsa u 2,6 ha ja Kirna-Vesiveski maaüksusel (kat tunnus 29701:005:0079) 0,45 ha. Sellest enamus on noor lehtmets ning väiksemas osas vanem ning kõrgema väärtusega segamets. Looduslikke metsaelupaiku ega väärtuslikke kooslusi raadatavatel aladel teadaolevalt ei leidu. Kuna raadatavad metsaalad on väikesed ja enamuses madala väärtusega, siis metsa raadamise näol on tegemist väheolulise negatiivse mõjuga piirkonna taimkattele ning kõrghaljastusele. 20 Ülevaade „Eesti metsavarud“, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, 2010 - http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eestimetsavarud2.pdf 24 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 7.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 7.3.1. Maakasutus sh maavarade kaevandamine Lennuvälja kaitsevöönd ja kõrguspiirangud Vastavalt lennundusseadusele21 (edaspidi LennS) koosneb lennuvälja lähiümbrus takistuste piirangupindade kogumist (kõrguspiirangutest) ja kaitsevööndist (vt Joonis 5). Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Lennuvälja lähiümbruse mõõdud ning sellega seotud kõrguspiirangud tuginevad Majandus- ja taristuministri 26. mai 2015. a määrusele nr 5022. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused (vastavalt lennundusseaduse § 35²) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud: - uue jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik; - kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine; - kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine; - viljapõldude, viljakuivatite, puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste kavandamine; - suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine; - ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine; - auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus; - lõhketööd ja maavarade kaevandamine; - uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata; - planeerimis- ja ehitustegevus ilma Lennuametiga kooskõlastamata; - põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Lennuametiga kooskõlastamata; - seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööd; - uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned). Lennuvälja kaitsevööndisse jäävate maaüksuste nimekiri on toodud Tabel 3. KSH aruande koostamise käigus tuleb täpsustada piirangutest tulenev mõju olemasolevale ja kavandatavale maakasutusele. 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072016019 22 Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded. 25 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Joonis 5. Lennuvälja kaitsevöönd ja kõrguspiirangud. Tabel 3. Lennuvälja kaitsevööndisse jäävad maaüksused väljaspool planeeringuala. Maaüksuse Katastritunnus Sihtotstarve Kaitse- Kaitsevööndisse nimi vööndisse jääva ala jääva ala maakasutus suurus Koidula 29701:005:0166 Maatulundusmaa 100% 1,45 ha Haritav maa, väga väikeses osas metsamaa Jaani 29701:006:0022 Maatulundusmaa 100% 15,97 ha Haritav maa, metsamaa 26 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Kirna- 29701:005:0079 Maatulundusmaa 100% 0,81 ha Metsamaa Vesiveski Kohatu- 29701:001:0538 Transpordimaa 100% 0,27 ha Tee Mõnuste tee L1 Kirna- 29701:005:0080 Maatulundusmaa 100% 5 Haritav maa Vesiveski Sarapiku 29701:005:0006 Maatulundusmaa 100% 2,91 ha Metsamaa Kraaviperve 29701:005:0413 Maatulundusmaa 100% 0,02 ha Haritav maa (jääb (221 m²) väga väikses ulatuses kaitsevööndisse) Pransa 29701:006:0011 Maatulundusmaa 100% 3,25 ha Haritav maa Saviaugu 29701:006:0016 Maatulundusmaa 100% 2,99 ha Metsamaa Pekkari 29701:006:0353 Maatulundusmaa 100% 0,16 ha Muu maa Reformimata - - 0,34 ha - riigimaa Ruila turbamaardla Planeeritud lennurada ja lennuvälja kaitsevöönd jäävad osaliselt Ruila turbamaardlale. Lennuraja ehituse käigus arveloleva maavara väljamisel on vajalik arvestada maapõueseaduse 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ toodud nõuetega ning maavara säästva kasutamise põhimõttega. Kuna planeeritaval alal paiknevad olemasolevad hooned ja rajatised ning esineb mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte ja nende piiranguvööndeid, siis ei ole alust eeldada, et detailplaneeringus kavandatav tegevus halvendaks oluliselt olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule osas. 7.3.2. Inimese tervis Müra Kavandatava tegevusega kaasnevad müraallikad on lennukite poolt tekitatav müra ja suurenev autotransport piirkonnas. Eestis on välisõhus leviva müra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.23 Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks määruses toodud müra normtaset. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: - päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; - müraallikast (liiklus- või tööstusmüra); - maakasutusest. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 27 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: - I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad; - III kategooria – keskuse maa-alad; - IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; - V kategooria – tootmise maa-alad; - VI kategooria – liikluse maa-alad. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed: - müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; - müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Kuna kavandatava tegevusega kaasneb peamisel liiklusmüra ning mõjutatavate aladena on valdavalt tegemist elamumaadega, on mürahinnangu aluseks II kategooria alade sihtväärtused ehk 55 dB päeval ja 50 dB öösel (vt Tabel 4). Tabel 4. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel). I kategooria II kategooria III kategooria ja IV kategooria Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Müra 55/50 55/40 60/55 60/45 65/55 65/50 piirväärtus 65 /60 * * 70 /60 * * Müra 50/40 45/35 55/50 50/40 60/50 55/45 sihtväärtus * müratundliku hoone teepoolsel küljel Lennuväljal toimuvate lennuoperatsioonide ajal tekitavad müra eeskätt lennumasinate mootorid ja propellerid. Lisaks õhkutõusudele ja maandumistele võivad lennuvälja lähedasi majapidamisi mõjutada ka lennukite ruleerimisest tulenev müra, kuid tekkiv müratase sõltub nii õhusõidukite tüübist ja lennutehnikatest kui lennuliikluse mahtudest ja lennukoridoride kulgemisest. Antud juhul on tegemist väikelennukitega (hobilennukid). Lähiaastate prognoositavaks lennusageduseks on kavandatud 150 lennukit ehk 300 lennuoperatsiooni (150 maandumist ja 150 õhkutõusmist) aastas. Kaugemas tulevikus võib lennuvälja külastavate lennukite arv tõusta kuni 250 lennukini aastas (st 500 lennuoperatsiooni). Suveperioodil võib esineda suurema koormusega päevi, kus lennuvälja külastab tavalisest oluliselt enam lennukeid (näiteks 5 lennukit, st. 10 lennuoperatsiooni). Lennukite maandumis- ja õhkutõusmised toimuvad lennuraja mõlemast otsast, st kagu ja loode suunast. Lennukoridoride täpsem kulgemine pole teada, kuna see sõltub piloodist ja konkreetse lennuoperatsiooni muudest faktoritest. Lennuväljast põhja ja loode suunas on valdavalt heina-, põllu- ja metsamaad. Lähimad elamualad asuvad lennuväljast ligikaudu 300 m kaugusel idasuunas (KÜ tunnusega 29701:005:0058, 29701:005:0330 ja 29701:005:0340) ja 500 m kaugusel põhjasuunas (KÜ tunnusega 29701:006:0134 ja 29701:006:0010). Planeeringuala paikneb Ämari lennuväljast u 19 km kaugusel. KSH koostamisel tuleb arvestada intensiivse militaarlennuliikluse mõjuga ning ülelendudest tuleneva müraga piirkonnas. KSH raames tuleb koostada kavandatava lennuvälja müramodelleering. Hinnata tuleb ka kavandatava lennuvälja ja Ämari lennuvälja kumulatiivset mõju. Lisaks transpordimürale tekib detailplaneeringu alal müra lennuvälja hooldustegevustest ning lennumasinate hooldustöödest. Hooldustegevustega seotud müraallikad põhjustavad häiringut 28 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu eelkõige detailplaneeringu ala sees. KSH aruandes tuleb kirjeldada hooldustegevusega seotud müratasemeid ning nende mõju kavandatavatele elamualadele (Mõisaküla ja Lennuküla elamuarendused). Lisaks lennuliikluse mürale kasvab detailplaneeringu alal ja selle juurdepääsuteedel maanteetranspordi liiklussagedus ja seega ka liiklusmüra tase. Ligipääs Kernu hooldekodu kinnistule Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt (mnt nr 4) toimub läbi Kernu paisjärve kaldal kulgeva riigi kõrvalmaantee nr 11407 Kernu invakodu tee, mis lõpeb kinnistu kagunurgas. Sealt edasi kulgeb kinnistusisene tee, mis on avalikus kasutuses (vt ka Error! Reference source not found.). Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri Maanteeameti kaardirakenduse andmetele oli kõrvalmaanteel nr 11407 aastal 2015 ööpäevane liiklussagedus 126 sõidukit. Detailplaneeringualale kavandatakse kokku 23 elamukrunti ning kui arvestada keskmiselt igale krundile kaks sõiduautot, teeb see kokku ~ 50 sõiduautot. Lisaks on Kernu mõisakompleksi juurde kavandatud parkimiskohad kuni 100-le sõidukile. Võttes arvesse mõlema ala sõiduautode hulka, võib planeeritava tegevusega kaasneda maksimaalselt ~150 sõiduautot, kelle ööpäevane liiklemine võib olla ebaregulaarne (tõenäoliselt peamiselt päevasel ajal). Seega tuleb kõrvalmaanteel nr 11407 maksimaalselt kokku 150 + 126 = 276 sõiduautot ööpäevas. Liiklussageduse kasv toimub eelkõige suuremate üksikürituste korral. Tegemist on ööpäeva lõikes marginaalse suurusega ning ka planeeringulahenduses arvestatud nö maksimaalse sõidukite lisandumisega kogu liikluskoormusesse ei kaasne maanteeäärsetel aladel olulist mürataseme tõusu. Võrdluseks võib tuua, et näiteks liiklussageduse kasvul poole võrra, suureneb müratase hinnanguliselt ligikaudu 3 dB võrra. Vibratsioon KSH aruandes tuleb anda hinnang lennuvälja poolt põhjustatud vibratsiooni levimise ulatusest. Õhusaaste Peamine õhusaaste tekitaja on kavandatav lennuväli, mille lähiaastate prognoositavaks lennusageduseks on kavandatud 150 lennukit ehk 300 lennuoperatsiooni aastas. Kaugemas tulevikus võib lennuoperatsioonide arv tõusta 500-ni. Põhilised lennukite poolt õhku paisatavad emissioonid sisaldavad kasvuhoonegaase nagu süsihappegaas (CO2) ja veeaur (H2O). Teised suuremad emissioonid on lämmastikoksiidid (NO), lämmastikdioksiidid (NO 2), vääveloksiidid (SOX) ja tahm. Lennuliikluses arvestatakse õhusaastena saastekogust, mis emiteeritakse maandumise ja stardi käigus, kui mootorid töötavad forsseeritult. Õhusaastele võivad lisaks mõju avaldada uue elamurajooni küttesüsteemid ja lisanduv autotransport. Kavandatava elamurajooni ühinemist tsentraalse soojatrassiga ei ole ette nähtud ning kütmine hakkab toimuma lokaalselt. Kütteliiki pole planeeringuga täpsustatud. KSH aruandes tuleb kirjeldada planeeritava tegevusega kaasnevat õhusaastet vastavalt Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. 24 Radoon Kernu vald asub normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal 30-50 kBq/m3)25 ning radooni sattumise risk elamutesse kavandatava tegevuse järel puudub. 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044 25 Eesti Geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart 29 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 7.3.3. Kultuuriväärtused, pärandkultuuriobjektid ja väärtuslikud maastikud Muinsuskaitseliste objektide kaitsevööndis kavandatavad muudatused on seotud peamiselt nõukogude perioodil ehitatud juurdeehitiste lammutamise ning ajalooliste hooneosade rekonstrueerimisega. Need tegevused ei avalda kaitsealuste objektide vaadeldavusele ega ligipääsetavusele negatiivset mõju. Mõju on pigem positiivne, aidates Kernu mõisa ja sellega seotud kultuuripärandit tutvustada ja väärtustada. Mõisa peahoone taga on regulaarse lahendusega pargiosa, mis on kujundatud alleedega, puudegruppide ja lillepeenardega. Ajalooliste kaartide kohaselt ulatus pargi regulaarosa tänapäevase rohumaa kohale (vt Joonis 6). Planeeritav lennurada paikneb mõisa peahoone suhtes diagonaalselt ega toeta muinsuskaitse eritingimuste26 kohaselt ajaloolist peahoonest ja paisjärvest lähtuvat lahendust. Uuselamute kavandamisel tuleks kaaluda olemasoleva mõisakompleksi ruumistruktuuri jälgimist. Joonis 6. Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest (1919. a üldplaan). Planeeritav uushoonestus paikneb mõisasüdamest loodes ja jaotub kahte gruppi – 0,3-0,5 ha suurused Mõisaküla elamukrundid, mis on planeeritud mõisapargi vahetusse lähedusse ning suuremad, ca 1 ha suurused Lennuküla krundid mis paiknevad ca 500-900 m kaugusel mõisa peahoonest. Kruntide plaaniline lahendus loob eeldused väga tiheda asustusüksuse tekkimiseks, mis ei toeta ajaloolist kaugvaadete ja veekogudega pastoraalset mõisamiljööd. Maaüksuste jagamisega kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse andmisega muutuvad kaugvaated mõisapargi tagumisest regulaarosast ümbritsevatele rohumaadele. Vaadete säilimise tagamiseks tuleb täpsustada kruntide ehitusõigust ning hoonestusalade piire (vt Joonis 7). 26 OÜ Kivisilla, 07.2016 (töö nr 21-16) 30 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Detailplaneeringuga jäetakse ehitusõigus andmata mõisapargiga piirnevale maatükile (POS 17), kus paiknes pargi regulaarosa. Ajalooline mõisapargi regulaarosa oli aga suurem ja ulatus kavandatava lennurajani, kus paiknes pargi fookuspunkt – paviljon. Kavandatav planeeringulahendus muudab võimatuks regulaarpargi taastamise endises ulatuses. Juhul kui mõisahoone taha rajatav lennurada ja sõiduteed jäävad oma suuruse tõttu ajaloolistel vaatesuundadel maastikus siiski liiga domineerivaks (nt hilissügisel ja talvisel ajal), tuleb need varjata mõisapargi miljöösse sobilike maastikukujunduslike võtetega. KSH aruandes tuleb hinnata ja käsitleda meetmeid, mis tagavad mälestise vaadeldavuse, sealhulgas kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse. Joonis 7. Muinsuskaitse eritingimuste skeem (Kivisilla OÜ, juuli 2016). Väärtuslikud maastikud Kavandatavad maastikku oluliselt muutvad arendused (lennuväli, elamuarendused) jäävad valdavas osas väärtusliku maastiku alast väljapoole. Siiski tuleks mõisakompleksi naabruses paiknevad ehitised püüda sobitada võimalikult hästi mõisakompleksiga. Väärtusliku maastiku alal mõisakompleksis ja pargis toimuvate arenduste (hotell, SPA jne) puhul tuleb hoolega järgida muinsuskaitselisi nõudeid ning objektide arhitektuurset sobivust. 7.3.4. Piirkonna areng ja teenuste kättesaadavus Planeeritava tegevusega arendatakse välja elamurajoon, mille järel kasvab elanike ning vallas osutavate teenuste tarbijate arv. Kuna vallas asuvad põhikool ja lasteaed, siis on võimalus kodulähedase hariduse, sh alushariduse, saamiseks, mis soodustab noorte perede elama asumist maalähedasse piirkonda. 31 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Mõisakompleksi väljaehitamisega, kuhu kuuluvad nii SPA, hotelli kui ka restorani haldamine, on võimalus luua uusi teenindavaid töökohti piirkonnas. Planeeritava tegevuse elluviimisel luuakse piirkonda Eestis unikaalne puhkekeskus koos hobilennuväljaga, mis tõmbab ligi nii sise- kui välisturiste. Lisaks koos kauni looduskeskkonna ja hea infrastruktuuriga on võimalus muuta Kernu vald atraktiivseks puhkepiirkonnaks ning planeeritaval tegevusel on seetõttu positiivne mõju kogu piirkonna arengule. Kohalikele elanikele ja piirkonda külastavatele inimestele on vajalik säilitada Kernu mõisakompleksi ja Paisjärve vahelise tee avaliku kasutamise võimalus. Lennuvälja, elamurajooni, sh infrastruktuuri, rajamisega võivad kaasneda kohalikele elanikele lokaalsed ja lühiajalised häiringud (nt masinate liiklus ja müra). Teed Detailplaneeringu koostamise käigus analüüsida riigitee 11407 Kernu invakodu seisukorda ja rekonstrueerimise vajadust kavandatava arenduse raames. Maanteeameti arvamuse kohaselt ei ole kavandatavat tegevust teenindav riigitee 11407 Kernu invakodu km 0,128-0,830 sõidutee laius (4,2- 5,3 meetrit) piisav kavandatava tegevusega lisanduva liiklussageduse ja –koosseisu jaoks. 7.3.5. Muud mõjud Jäätmed Kavandatava tegevusega kaasneb peamiselt olmejäätmete teke. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud-, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Kernu vallas on korraldatud olmejäätmete äravedu, millega peavad olema liitunud kõik jäätmevaldajad. Tallinnas asub jäätmete kogumispunkt. Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole eeldatavasti tegemist varasemast perioodist pärit pinnase- või põhjaveereostust. Sellisel juhul tuleb jäätmed käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt. Kavandatava elamurajooni jäätmekäitus tuleb korralda vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Valgusreostus Lennuväli kavandatakse visuaallennuväljana, mistõttu valgustust ei rajata. Uuselamurajoonide tekitatav valgushulk ei ole märkimisväärne, mistõttu olulist valgusreostust ei ole ette näha. 7.3.6. Riigikaitse (Ämari lennuväli) Planeeringuga kavandaks ainult instrumentaallende, mistõttu ei mõjuta kavandatav lennuväli Ämari lennuvälja lennutegevust. Lähtudes lennundusseaduse § 35 lõikest 2 ei ole vajalik aeronavigatsiooni, lennuliikluse ega lennuohutuse ekspertiisi teostamine. Kavandatav lennuväli asub mitte- kontrollitavas õhuruumis ega oma konkreetseid lähenemistrajektoore, mida ekspertiisi teostamisel aluseks võtta. 7.4. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ükskõik millise mõju võimalikku ulatust ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse mõju võiks ulatuda riigipiirini. Seetõttu ei ole piiriülese keskkonnamõju esinemine võimalik. 32 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 8. Koostöö ja kaasamine DP koostamisel ja KSH läbiviimisel DP koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui DP koostamisel on kohustuslik KSH, kaasatakse DP koostamisse ka asutused, keda DP rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu.27 Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu (vt Tabel 5). Tabel 5. DP ja KSH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud. Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaameti Põhja regioon [email protected] Lennuamet [email protected] Maa-amet [email protected] Maanteeamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Päästeameti Põhja Päästekeskus [email protected] Terviseameti Põhja talitus [email protected] Harju maavanem [email protected] Telia Eesti AS Elektrilevi OÜ [email protected] OÜ Haiko Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Naaberkinnistute omanikud Teavitatakse kirjaga (korraldab Kernu Vallavalitsus) Laiem avalikkus, sh teised võimalikud asjast Teavitusviisid: huvitatud/ mõjutatud isikud, nt piirkonna - väljaanne Ametlikud Teadaanded; elanikud ja ettevõtted - maakonnaleht; - Kernu valla koduleht http://kernu.kovtp.ee/ DP koostamise korraldaja esitab KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks ülalolevas tabelis (Tabel 5) nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. 27 PlanS § 127 lg 2 33 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel. Nimetatud asutusi ja isikuid ning laiemat avalikkust teavitatakse DP eskiisi ja põhilahenduse ning KSH aruande menetlusprotsessist (avalikest väljapanekutest ja avalikest aruteludest); vt teavitusviisid Tabel 5. 34 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 9. DP ja KSH koostamise ning menetlemise ajakava DP ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava vt Tabel 6. Kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.28 Tabel 6. KSH läbiviimise eeldatav ajakava. Tegevus Periood, aeg Täitja DP algatamise avalik arutelu 28.04.2014 DP koostamise algatamine ja KSH 19.06.2014 Kernu Vallavolikogu mittealgatamine Algatamise otsuse muutmine (planeeringuala 15.10.2015 Kernu Vallavolikogu vähendamine) Algatamise otsuse muutmine (planeeringuala 21.04.2016 Kernu Vallavolikogu suurendamine) ja KSH mittealgatamine DP eskiisi avalik arutelu 23.08.2016 Kernu Vallavalitsus KSH algatamine 16.02.2017 Kernu Vallavolikogu KSH algatamisest teavitamine veebruar 2017 Kernu Vallavalitsus (Ametlikes Teadaannetes) KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine ja märts 2017 Skepast&Puhkim OÜ edastamine DP ja KSH koostamise korraldajale (Kernu Vallavalitsusele) DP eskiisi ja KSH väljatöötamise kavatsuse märts 2017 Kernu Vallavalitsus esitamine nende kohta ettepanekute saamiseks (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva*) Asjassepuutuvad asutused ja isikud esitavad aprill 2017 Asjassepuutuvad ettepanekud KSH väljatöötamise kava kohta (30 päeva jooksul asutused ja isikud (vt väljatöötamise Tabel 5) kavatsuse saamisest*) DP koostamise korraldaja vaatab esitatud aprill 2017 Kernu Vallavalitsus, ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP Skepast&Puhkim OÜ eskiisis ja KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused DP eskiis ja KSH väljatöötamise kavatsus koos mai 2017 Kernu Vallavalitsus isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel Eksperdirühm viib läbi KSH, koostab KSH juuni-juuli 2017 Skepast&Puhkim OÜ aruande ja esitab selle DP koostamise korraldajale DP ja KSH aruande eelnõu avalikust august 2017 Kernu Vallavalitsus väljapanekust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek august-september Kernu Vallavalitsus 2017 (vähemalt 30 päeva*) 28 Planeerimisseaduse § 124 lg 7; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 35 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu DP koostamise korraldaja teatab avaliku september 2017 Kernu Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul isikutele oma põhjendatud seisukoha pärast avaliku arvamuste kohta ning avaliku arutelu väljapaneku toimumise aja ja koha lõppemist*) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku september 2017 Kernu Vallavalitsus tulemuste avalikust arutelust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku september 2017 Kernu Vallavalitsus tulemuste avalik arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul oktoober 2017 Kernu Vallavalitsus väljapanekul esitati DP ja KSH aruande eelnõu (30 päeva jooksul kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse avaliku arutelu informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku toimumise päevast arutelu tulemuste kohta planeeringuala KOV-i arvates*) üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu november- Kernu Vallavalitsus, tulemuste alusel tehakse DP ja KSH aruande detsember 2017 Skepast&Puhkim OÜ eelnõus vajalikud muudatused DP ja KSH aruande eelnõu esitamine detsember 2017 Kernu Vallavalitsus kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuse andmine jaanuar 2018 Asjassepuutuvad (30 päeva jooksul asutused ja isikud (vt DP ja KSH aruande Tabel 5) saamisest*) KSH aruande tulemuste lisamine DP-sse veebruar 2018 Skepast&Puhkim OÜ DP ja KSH aruande vastuvõtmine veebruar 2018 Kernu Vallavolikogu DP ja KSH aruande avalikust väljapanekust märts 2018 Kernu Vallavalitsus teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP ja KSH aruande avalik väljapanek märts-aprill 2018 Kernu Vallavalitsus (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab avaliku mai 2018 Kernu Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul isikutele oma põhjendatud seisukoha pärast avaliku arvamuste kohta ning avaliku arutelu väljapaneku toimumise aja ja koha lõppemist*) DP ja KSH aruande avaliku väljapaneku mai 2018 Kernu Vallavalitsus tulemuste avalikust arutelust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 36 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu DP ja KSH aruande avaliku väljapaneku mai 2018 Kernu Vallavalitsus tulemuste avalik arutelu29 (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui DP ja KSH aruande avalikul väljapanekul mai 2018 Kernu Vallavalitsus esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta (30 päeva jooksul kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku arutelu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise päevast tulemuste kohta planeeringuala KOV-i üksuse arvates*) lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks DP esitamine maavanemale heakskiitmiseks juuli 2018 Kernu Vallavalitsus Maavanem kontrollib mh KSH menetluse ja 60 päeva jooksul Maavanem planeeringu vastavust õigusaktidele ja ÜP-le selle maavanemale esitamisest arvates* DP kehtestamine Tööks vajaliku aja Kernu Vallavolikogu jooksul * PlanS-s sätestatud tähtajad Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KSH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 29 Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui DP kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. 37 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 10. Ülevaade seisukohtadest KSH algatamise kohta Lähtudes KeHJS § 33 lõikest 6 küsis DP koostamise korraldaja (Kernu Vallavalitsus) KSH algatamise osas seisukohta asjassepuutuvatelt asutustelt ja isikutelt, edastades neile KSH algatamise otsuse eelnõu . Oma ettepanekud KSH algatamise otsuse eelnõu kohta esitasid Harju Maavalitsus, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Maa-amet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet ja Terviseamet. Tabel 7 annab ülevaate laekunud ettepanekute ja nendega arvestamise kohta. 38 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Tabel 7. KSH algatamise osas saabunud seisukohad Ettepanek/seisukoht Kommentaar/vastus Harju Maavalitsus 18.01.2017 nr 12-4/95 Detailplaneeringuga kavandatakse uue tiheasutusala moodustamist väljaspool olemasolevaid ja üldplaneeringuga kavandatud elamualasid, mistõttu on tegemist üldplaneeringu muutmisega. Tutvunud esitatud materjaliga märgin, et maavalitsus toetab detailplaneeringule KSH algatamist. Kaitseministeerium 11.01.2017 nr 12-3/17/96 Seoses valitsemisala asutustelt lisainformatsiooni kogumisega palub Kaitseministeerium haldusmenetluse seaduse § 16 alusel pikendada vastamise tähtaega kuni 3. veebruarini 2017. Kaitseministeerium 23.01.2017 nr 12-3/17/96 Kaitseministeerium nõustub Teie 09.01.2017 kirjaga esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse kavandiga. Samas juhime tähelepanu, et Kernu mõisa detailplaneeringu ja selle KSH kohta on Kaitseministeerium seisukoha esitanud 16.09.2016 kirjas nr 12.1-1/16/3582, milles esitatu juurde jääme ka praegu. Seega palume planeeringu menetlemise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise juures arvestada Kaitseministeeriumi 16.09.2016 kirjas esitatud arvamusega, kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ka kõik edasised planeerimise ja keskkonnamõju hindamise etapid ning esitada 19.09.2016 kirjas küsitud uuringud või andmed. Üksiti rõhutame, et Kaitseministeeriumil ei ole võimalik lõplikku seisukohta kujundada enne, kui ei ole selgunud lennuohutuse jm asjaolud. Kaitseministeerium 16.09.2016 nr 12.1-1/16/3582 Kernu mõisa planeeringus esitatud kaartide kohaselt saab lennuväli võimaldada vaid visuaallende, kuid Planeeritavale alale detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et „lennuväli on mõeldud kasutamiseks lumevabal aastaajal kavandatakse ainult instrumetaallendudeks“. Planeeritavad lennuliigid (instrumentaal- ja/või visuaallennutegevus) vajavad Ämari visuaallende. Likvideerime lennuvälja töövõimest ning kaitselennunduse lennuohutuse seisukohast lähtuvalt täiendavat vastuolu aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi. Lahenduseks ei saa pidada 01.09.2016 meiliga planeeringumaterjalides. esitatud täpsustust, mille kohaselt kavatsetakse instrumentaallende kaaluda alles tulevikus, kuid detailplaneeringu seletuskirja järgi on lennuväli kavandatud just instrumentaallendude jaoks. Rõhutame, et instrumentaallendude lähenemisprofiilid ulatuvad Ämari lennuvälja lähialasse, mille lennuliikluse ohutuse ja otstarbekuse määrab Lennuamet vastavalt lennundusseaduse § 4 lõikele 1 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2000 määrusele nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“. Lennundusseaduse § 35 lõike 2 alusel on Lennuametil õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi; lõike 2 1 alusel väljastada lennuohutusnõuetele vastavaid tehnilisi tingimusi, kitsendusi ning sama paragrahvi lõike 8 järgi on Lennuametil õigus eespool mainitud ekspertiisi tegemisse kaasata pädevaid eksperte. Planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata Kernu Vallavolikogu 21.04.2016 Detailplaneeringu raames otsusega nr 29. KSH eelhinnangu kohaselt kavandatava tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju koostatakse müramodelleering. on väheoluline. Arvestati varem koostatud Jõhvi lennuvälja müramodelleeringuid. Planeeringuala paikneb Mürauuringus kirjeldatakse 39 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Ämari lennuvälja lähiala visuaalväljumis- ja sisenemispunkti „GIGDI“ läheduses. Arvestatud ei ole kavandatava lennuvälja ja militaarlennunduse ja väikelennuväljalt tuleneva müra kumulatiivset mõju. Palume arvestada intensiivse Ämari lennuvälja kumulatiivset militaarlennuliikluse mõjuga ning ülelendudest tuleneva müraga piirkonnas. Teeme ettepaneku kaaluda mõju. Vajadusel määratakse võimalust lisada detailplaneeringusse soovitus näha elamute projektides ette müra vähendavaid lahendusi. leevendusmeetmed. Ühtlasi leiame, et planeeringu koostamise käigus on soovitatav modelleerida müra, et välja selgitada võimalikke kumulatiivseid mõjusid ja ka nende lahendusi. Kernu mõisa detailplaneeringuga kavandatava lennuvälja instrumentaallennutegevus ulatub Ämari lennuvälja Lennuamet on oma 02.02.2017. lähialasse ning mõjutab Ämari lennuvälja lennutegevust, mistõttu peab Kaitseministeerium oluliseks a kirjas nr 4.6-8/17/381-2 välja Lennuameti ekspertiisi. toonud, et lähtudes lennundusseaduse § 35 lõikest 2 ei nõua Lennuamet Kernu mõisa detailplaneeringuga kavandatavale visuaallennuväljale aeronavigatsiooni, lennuliikluse ega lennuohutuse ekspertiisi teostamist. Kavandatav lennuväli asub mittekontrollitavas õhuruumis ega oma konkreetseid lähenemistrajektoore, mida ekspertiisi teostamisel aluseks võtta. Seega lähtudes eeltoodust ei ole Kaitseministeeriumil võimalik lõplikku seisukohta kujundada enne, kui ei ole Lennuameti hinnangut kavandatava tegevuse lennuohutuse kohta ning teada kavandatavate lendude liik ja lennuoperatsioonide arv päevas/aastas jmt asjasse puutuv oluline info. Edasise koostöö tegemiseks ja seisukoha kujundamiseks palumegi esitada Kaitseministeeriumile soovitud teave. Keskkonnaamet 09.02.2017 nr 6-5/17/611-2 Tutvunud esitatud materjalidega, on Keskkonnaamet nõus Kernu Vallavolikogu otsuse eelnõus toodud Keskkonnamõju strateegilise kaalutlustega ning otsusega algatada Kernu mõisa detailplaneeringule KSH. Siiski soovitame kohalikul hindamise väljatöötamise omavalitsusel tulenevalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikest 6 koostada otsuse eelnõu juurde kavatsus koostatakse lähtuvalt ka ajakohane KSH eelhinnang (või siis ajakohastada olemasolevat eelhinnangut). Lisaks toome välja, et kuna muutunud asjaoludest (sh antud juhul on tegemist Kernu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis tuleneb KSH algatamise täpsustunud kaalumise vajadus eelkõige PlanS § 142 lõikest 6. Palume antud asjaolu ka otsuse eelnõus välja tuua. lennuoperatsioonide arv, lennuvälja lahendus jne). Uut eelhinnangut ei koostata. 40 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu KSH algatamise otsusele lisatakse viide PlanS § 142 lõikele 6. Lennuamet 17.01.2017 nr 4.6-8/17/91-2 Lennuamet on seisukohal, et Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses on lennundusaspektid piisavas ulatuses arvesse võetud. Lennuvälja rajamisel tuleb arvestada nii ehitustööde käigus kui hilisemal lennuvälja kasutamisel tekkivate mõjudega, samuti Ämari lennuvälja lähedusest tulenevate aspektidega. Maa-amet 12.01.2017 nr 6-3/17/536-2 (14.09.2016 nr 6-3/16/15613-3) Maa-amet andis oma seisukoha detailplaneeringu eskiislahendusele 14.09.2016 kirjaga nr 6- 3/16/15613-3, paludes planeeringudokumente täpsustada. Osaliselt jääb Ruila turbamaardlale planeeritav lennuriba, lennurada ning lennuvälja kaitsevöönd. Selgitame, et Arvestame lennuraja ehituse käigus arveloleva maavara väljamisel on vajalik arvestada maapõueseaduse 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ toodud nõuetega ning maavara säästva kasutamise põhimõttega. Palume seda kajastada planeeringu seletuskirjas. Kuna planeeritaval alal paiknevad olemasolevad hooned ja rajatised ning esineb mitmeid kitsendusi põhjustavaid objekte ja nende piiranguvööndeid, siis ei ole alust eeldada, et detailplaneeringus kavandatav tegevus halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas. Lähtudes eeltoodust nõustub Maa-amet keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõuga ning Kernu mõisa detailplaneeringuga tingimusel, et planeeringumaterjale täiendatakse vastavalt eelpool toodud märkustele. Maanteeamet 11.01.17 nr 15-2/16-00032/772 Maanteeamet nõustub Kernu Vallavalitsuse otsuse eelnõuga algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Koostatavas KSH programmis vajab kajastamist: Analüüsida riigitee 11407 Kernu invakodu seisukorda ja rekonstrueerimise vajadust kavandatava arenduse Arvestame raames. Maanteeameti arvamuse kohaselt ei ole kavandatavat tegevust teenindav riigitee 11407 Kernu invakodu km 0,128-0,830 sõidutee laius (4,2-5,3 meetrit) piisav kavandatava tegevusega lisanduva liiklussageduse ja – koosseisu jaoks. Riigitee laiustega saab tutvuda riiklikus teeregistris (https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do). Hinnata riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust, arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest Arvestame põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning vajadusel kirjeldada leevendusmeetmeid rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks, sest planeeringuala piirneb riigiteega. Tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks kavandatava tegevusega käsitletaval alal. 41 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu Ühtlasi anname teada, et kavandatava tegevuse ala paikneb riigitee 11407 Kernu invakodu kaitsevööndis vastavalt Arvestame EhS §71 lg2. Tegevusel riigitee kaitsevööndis tuleb juhinduda EhS §72. Muinsuskaitseamet 13.01.2017 nr 1.1-7/59-1 Planeeritava ala kaitsevööndisse jäävad mälestised - Kernu mõisa peahoone, 19.saj., reg-nr 2787 ja Kernu mõisa Arvestame park, 19.saj., reg-nr 2788. Kaitsevööndi ulatus on 50 m maa-ala mälestise välispiirist arvates (Muinsuskaitseseaduse § 25lg 3). Kinnismälestise kaitsevööndi ülesanne on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus, samuti mälestiste ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Keskkonnamõju hindamise käigus palume hinnata ja käsitleda meetmeid, mis tagavad mälestise vaadeldavuse, sealhulgas kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse. Teavitame siinkohal, et Planeerimisseaduse § 124 lg 8 kohaselt on 2016.a. koostatud muinsuskaitse eritingimused Arvestame Kernu mõisa detailplaneeringule, milles käsitletakse ka lennuvälja mõjusid mälestistele. Muinsuskaitseameti poolt on projektdokument kooskõlastatud 03.08.2016 nr 27994. Tööga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Põllumajandusamet kuupäev digiallkirjas 14-15/65-1 Põllumajandusameti Harju keskusel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse eelnõu täiendamiseks ettepanekuid ei ole. Terviseamet 18.01.2017 nr 9.3-4/237 Ameti Põhja talitus (edaspidi amet) on tutvunud Kernu valla kodulehel olevate (seisuga 18.01.2017) detailplaneeringu materjalidega (sealhulgas KSH algatamise eelnõuga) ning ei esita vastuväiteid KSH algatamise eelnõu osas. Lisaks märgib amet järgmist: KSH eelhinnangu (28.03.2016) alapeatükis 2.2.1. Müra ja vibratsioon on analüüsitud kavandatavast tegevusest Kuna sotsiaalministri tulenevat liiklusmüra (lennuki- ja autoliiklus) lähedusse jäävatel olemasolevatel elualadel. Hinnangus on 04.03.2002. a määrus nr 42 arvestatud, et rajatavale lennuväljale planeeritud lennukite maandumise sageduseks on kuni 24 lennukit „Müra normtasemed elu- ja aastas. KSH algatamise eelnõust selgub, et prognoositavaks lennutiheduseks on 2-3 lendu päevas. Kuna uus puhkealal, elamutes ning prognoositav lennutihedus on tunduvalt kõrgem KSH eelhinnangus käsitletust, on amet seisukohal, et ühiskasutusega hoonetes ja prognoositava lennutiheduse põhjal tuleks koostada uus lennukiliiklusest tingitud müratasemete hinnang. mürataseme mõõtmise Koostatav mürahinnang peaks kirjeldama lisaks olemasolevatel elamualadel tekkivale müraolukorrale meetodid” on käesolevaks ka planeeritavatel elamualadel lennukite õhkutõusudest/maandumistest ning lennukite ruleerimisest tingitud hetkeks kehtetu, lähtutakse müraolukorda. Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja müra hindamisel puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr keskkonnaministri 16.12.2016. 42) § 3, § 4 lg 1 ja § 5 lg 4 p 1 ei tohi uutel planeeritavatel elamualadel (II kategooria) liiklusmüra ekvivalenttase a määrusest nr 71 „Välisõhus ületada päeval 55 dB ja öösel 45 dB. leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Mõisaküla elurajooni elamute vahetuslähedusse on kavandatud suurem kuus väikelennukit mahutav Arvestame 42 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu ühisangaar (Pos 18), kus toimub õhusõidukite hoidmine, parkimine, remontimine, hooldamine ja tankimine. Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, millised mürarikkad tegevused ühisangaari territooriumil aset leiavad ning milliseks kujuneb müraolukord ühisangaari lähedusse jäävatel elualadel. Tulenevalt SoM määrusest nr 42 § 5 lg 4 p 2 uutel planeeritavatel elamumaadel ei tohi tööstusmüra tase ületada päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Lisaks müraolukorrale tuleks detailplaneeringus kirjeldada ka tankimisest tingitud lõhnahäiringute esinemise võimalikkust. KSH algatamise eelnõu järgi on prognoositavaks lennutiheduseks 2-3 lendu päevas. Planeeringulahendus Arvestame näeb põhijoonise (05.12.2016) ja seletuskirja järgi planeeritaval alal ette kokku 34 väikelennuki kohta (kahes ühisangaaris kokku 12 kohta ja igal nn Lennuküla elamu krundil kaks kohta). Planeeringu materjalidest ei selgu, millele tuginedes on lennutiheduse prognoos koostatud. Eeltoodud informatsiooniga tuleks planeeringu materjale täiendada. Elualade planeerimisel tuleb arvestada, et amet ei kooskõlasta detailplaneeringuid, mille väliskeskkonnas on Arvestame SoM määrus nr 42 kehtestatud müra normtasemed ületatud. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ toodule. 43 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 11. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta (täiendatakse) Lähtudes PlanS § 81 lõikest 1 küsib DP koostamise korraldaja (Kernu Vallavalitsus) KSH väljatöötamise kavatsuse sisu osas seisukohta asjassepuutuvatelt asutustelt ja isikutelt, edastades neile KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu. 44 / 45  Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu 12. Kasutatud kirjandus - EELIS andmebaas - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 - Harjumaa pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2008. - Harju maakonnaplaneering 2030+ - Harju maakonna teemaplaneering ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud 2003) - Kernu valla üldplaneering, http://kernu.kovtp.ee/uldplaneering - Kernu mõisa pargi puittaimestiku haljastuslik hinnang ning sanitaar- ja hooldusraiete plaan. OÜ Lootusprojekt, 2013 - Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, OÜ Skepast & Puhkim, 28.03.2016; - Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ - Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ - Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis - Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, 2009 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16314_PDF.pdf - Muinsuskaitse eritingimused Kernu mõisa detailplaneeringule, OÜ Kivisilla, 07.2016 (töö nr 21-16). - Riigikaitse arengukava 2013-2022 - Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1“ - Veeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016014?leiaKehtiv 45 / 45  KERNU VALLAVOLIKOGU O T S U S Haiba 16. veebruar 2017 nr ^ Kernu Vallavolikogu 19. juuni 2014. a otsusega nr 23 algatatud Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine AS Evore (registrikood 10078612, asukoht Pärnu mnt 232, Tallinn) taotlusel algatas Kernu Vallavolikogu 19. juunil 2014. a otsusega nr 23 Kernu mõisa detailplaneeringu seoses AS Evore sooviga restaureerida Kernu hooldekodu kinnistul asuva Kernu mõisakompleksi äri- ja puhkekeskuseks, planeerida planeeringualale uusi elamukrunte ja lennuvälja. Planeeritavaks alaks olid Kohatu külas asuvad Kernu hooldekodu (katastritunnus 29701:006:0780) ja Pähkilmäe (katastritunnus 29701:005:0010) maaüksused ning planeeritava ala suuruseks 60,8 ha. Sama otsusega jäeti Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatamata. KSH algatamata jätmist põhjendati sellega, et Kernu mõisa detailplaneeringuga ei kavandata KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna turismimajandus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 toodud tegevusalade hulka, oli otsustajal kohustus anda eelhinnang ja kaaluda, kas tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu kohaselt detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne. Eelkirjeldatust ja KeHJS paragrahvist 33 lähtudes ei olnud KSH algatamine kohustuslik. Otsuses märgiti, et KSH-d ei nõua ka kavandatav kuni 800 meetri pikkuse maandumisrajaga väikelennuväli. Kernu mõisa detailplaneeringu algatamise otsust on kahel korral muudetud. Kernu Vallavolikogu 15. oktoobri 2015 otsusega nr 46 jäeti Pähklimäe maaüksus (38,89 ha) huvitatud isiku soovil planeeringualast välja ning lennuvälja planeerimisest loobuti. AS Evore kui huvitatud isiku kavatsused täpsustusid aga veelkord. 3. märtsil 2016. a esitas huvitatud isik avalduse Pähklimäe maaüksuse planeeringualasse lisamiseks koos planeeringu uue eskiisjoonisega, mis nägi planeeringualale ette kompaktse asustusega elamupiirkonna ning uuesti ka väikelennuvälja. Seetõttu muudeti 21. aprillil 2016 otsusega nr 29 Kernu mõisa detailplaneeringu algatamise otsust teistkordselt. Kuna kavandatav kompaktse asustusega territooriumi osa asub väljaspool olemasolevaid ja Kernu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Kernu Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 40) kavandatud elamualasid, on tegemist üldplaneeringu muutmise sooviga. Uuesti anti ka eelhinnang kavandatava tegevuse keskkonnamõju kohta ning kaaluti KSH algatamist (koostaja Skepast&Puhkim AS, 28.03.2016). Otsuses nenditi, et eelhinnangu kohaselt detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ja KSH algatamise vajadus endiselt puudub. Lähtuvalt eelhinnangu tulemustest on täpsustatud lähteseisukohti, sh lisatud kohustus kavandada planeeringualal ühisveevärk-ja kanalisatsioon. Skepast&Puhkim OÜ poolt 28.03.2016 koostatud KSH eelhinnangus oli lennuvälja koormuseks arvestatud kuni 24 lennuki maandumist aastas ehk 2 lennukit kuus. Lennuraja pikkuseks oli kavandatud 800 m ja laiuseks 23 m, katteks muru. Eelkirjeldatud lennuoperatsioonide arvust ja lennuraja tehnilisest lahendusest lähtuti ka mõju hindamisel. Eelhinnangust nähtuvalt tekitavad lennuväljal toimuvate lennuoperatsioonide ajal müra eeskätt lennumasinate mootorid ja propellerid. Lisaks õhku tõusmistele ja maandumistele võib lennuvälja lähedasi majapidamisi mõjutada ka lennukite ruleerimisest tulenev müra. Tekkiv müratase sõltub seejuures õhusõidukite tüübist, lennutehnikatest, lennuliikluse mahtudest ja lennukoridoride kulgemisest. Lisaks transpordimürale tekib müra lennuvälja hooldustegevustest ning lennumasinate hooldustöödest. 23. augustil 2016. a toimunud planeeringulahenduse avalikul arutelul tõstatati küsimus ka keskkonnamõjudest, eelkõige mürast, samuti lennuvälja mõjust naaberkinnistutele. Samal arutelul nimetas huvitatud isiku esindaja prognoositavaks lennutiheduseks 2-3 lendu päevas. Seega on 28.03.2016 koostatud eelhinnangus hinnatud võimalikku mürataset ja mõju välisõhu kvaliteedile oluliselt väiksema lennuoperatsioonide arvu puhul, kui huvitatud isiku poolt täna kavandatakse. Täiendavalt on huvitatud isik andnud teada, et lennurada soovitakse osaliselt rajada Vasalemma jõe ehituskeeluvööndisse. Lennurada soovib huvitatud isik rajada mitte muru- vaid freeskattega. Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud kavandatud lennuvälja kaitsevööndi ning kõrguspiirangute ulatused. Kaitseministeerium on detailplaneeringu menetlemisel ka tähelepanu juhtinud planeeritava lennuvälja võimalikule mõjule Ämari lennuvälja toimimisele. Arvesse võttes eelnevat, leiab Kernu Vallavolikogu, et kavandata tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 22). Lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest tuleb keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja selgitada nende tegevuste mõju keskkonnale. 28.03.2016 koostatud Kernu mõisa ja lennuvälja ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (Skepast&Puhkim AS töö nr 2016-0028) ei ole otstarbekas täiendada, kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise etapis ajakohastatakse vajalikud andmed. Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb hinnata sellise vähendamise vastavust kalda kaitse eesmärgile. Kalda kaitse eesmärgiks on LKS § 34 kohaselt kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Järelikult tuleb antud juhul hinnata ka ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Vasalemma jõe kaldal asuvatele looduskooslustele. Lennuraja ja sellega seotud ehitiste ehitusliku lahenduse, rajamise ja käitamise mõjude hindamisel tuleb käsitleda mõjusid olemasolevatele maaparandussüsteemidele ning pinna- ja põhjaveele. Veekaitsenõuete seisukohalt on oluline selgitada ja hinnata sealhulgas lennukikütuse ladustamise ja lennukite tankimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Lennuvälja käitamisega on seotud kaitsevööndid ja kõrguspiirangute ulatused. Hinnata tuleb nimetatud kitsenduste mõju lähipiirkonna maakasutusele, ehitistele ja olemasolevatele loodusobjektidele. Sealhulgas tuleb hindamisel eraldi tähelepanu pöörata loodus- ja muinsuskaitsealusele Kernu mõisa pargile, Kohatu Mõnuste kohalikule teele (tee nr 2970371), kaitsealusele liigile rukkirääk (Crex crex). Samuti tuleb täiendavalt hinnata kavandatava lennuvälja ja Ämari lennuvälja kumulatiivseid mõjusid (eelkõige müra). Võttes arvesse eelnevat, KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja § 33 lg 1 p 1 otsustab Kernu Vallavolikogu: 1. Algatada Kernu mõisa detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Teatada Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, maakonnalehes ja valla veebilehel ning esimesel võimalusel vallalehes. 3. Teavitada Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest Kaitseministeeriumit, Keskkonnaametit, Lennuametit, Maa-ametit, Maanteeametit, Muinsuskaitseametit, Põllumajandusametit, Päästeametit, Terviseametit ja Harju Maavalitsust. 4. Kernu mõisa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda valla veebilehel ja tööpäeviti Kernu vallavalitsuses. Kuldar Paju Vallavoliko/u esimees