MINISTRI MÄÄRUS
06.07.2018 nr 36
Surma põhjuste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 32 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Registri pidamise eesmärk ja nimetus
(1) Surma põhjuste register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida
peetakse Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti kodanike ning Eestis pikaajalise
elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omanud isikute surma põhjuste registreerimiseks,
riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks
ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks.
(2) Registri ingliskeelne nimetus on Causes of Death Register.
§ 2. Registri vastutav töötleja
(1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
(2) Vastutav töötleja:
1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;
2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra;
3) teeb järelevalvet registri pidamise üle;
4) kogub ja analüüsib registri pidamist käsitlevaid ettepanekuid;
5) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid.
§ 3. Registri volitatud töötleja
(1) Registri volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut.
(2) Volitatud töötleja:
1) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete terviklikkuse ja
autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise;
3) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja menetleb isikute avaldusi
registriandmete ühekordseks väljastamiseks;
5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
6) peab arvestust andmete väljastamise üle;
2
7) tagab registri haldamise, rakendustarkvara toimimise ja intsidentide käsitlemise;
8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning võtab
viivitamata tarvitusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
9) teavitab registriandmete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe vastutavat töötlejat ning
võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
10) korraldab registrit puudutava üldinfo avalikustamise;
11) tagab andmete ja registri säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate
tegemise;
12) teeb vajaduse korral registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.
2. peatükk
REGISTRI ÜLESEHITUS JA ANDMETE KOOSEIS
§ 4. Registri ülesehitus
(1) Registrit peetakse nii paberil kui digitaalselt ning andmeid töödeldakse nii automatiseeritult
kui käsitsi.
(2) Register koosneb:
1) digitaalsest andmebaasist;
2) paberil alusdokumentidest;
3) arhiveeritud andmetest.
(3) Registri alusandmed on elektroonilised või paberil. Paberil alusdokumendid digiteeritakse
ja kantakse digitaalsesse registrisse.
§ 5. Registri turvameetmed ja turbeaste
(1) Registri turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid:
1) konfidentsiaalsus – S2;
2) terviklus – T1;
3) käideldavus – K1.
(2) Registri turbeaste on keskmine (M).
§ 6. Registrisse kantavad andmed
(1) Registrisse kantakse tervise infosüsteemist surma faktiga seotud andmed kiirabikaardilt ja
surmateatiselt ning surma põhjuse andmed surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse
teatiselt.
(2) Surma fakti, surma põhjuse ja perinataalsurma teatiselt kantakse registrisse järgmised
andmed:
1) meditsiinidokumendi number ja kinnitamise aeg;
2) meditsiinidokumendi koostaja andmed – tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi,
tervishoiutöötaja registreerimistõendi number, tervishoiutöötaja kontakttelefon,
tervishoiuasutuse nimi, tervishoiuasutuse äriregistri kood, tervishoiuasutuse aadress või
konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress;
3) surnu andmed – isikukood või unikaalne kood (tundmatu isiku või surnult sündinu puhul),
ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg ja tegelik elukoht;
4) surmaandmed – surmakuupäev ja kellaaeg või surnu leidmise kuupäev.
(3) Surma fakti kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
andmetele järgmised andmed:
1) surnu andmed – sugu; sünniaeg ja tegelik elukoht;
2) surmaandmed – surmakoha aadress ja suremispaik.
3
(4) Surma põhjuse teatiselt kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
andmetele järgmised andmed:
1) surnu andmed – mass surma põhjuse tuvastamisel;
2) surma põhjuse andmed – vahetu ja varasema surmapõhjuse andmed, surma algpõhjuse ja
välispõhjusest tingitud täpsustavad andmed ning surma soodustanud oluliste seisundite
andmed, surma põhjuse määramise alus, surma tingitud asjaolud ning põhjuse tuvastaja.
(5) Perinataalsurma põhjuse teatiselt kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud andmetele järgmised andmed:
1) surnu andmed – lapse (loote) mass surma põhjuse tuvastamisel, andmed lapse (loote)
matseerumise kohta, vastsündinu ajalisus, ema isikukood ning ees- ja perekonnanimi;
2) surmaandmed – perinataalsurma saabumine, raseduse kestus surma hetkel, sündinud laste
arv;
3) surma põhjuse andmed – lapse (loote) haigused ja seisundid, mis põhjustasid surma; ema
haigused või seisundid, mis põhjustasid lapse (loote) surma, muud kaasnevad seisundid;
välispõhjusest tingitud täpsustavad andmed; surma põhjuse määramise alus, surma tingitud
asjaolud ning põhjuse tuvastaja.
3. peatükk
ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE
§ 7. Andmete esitajad
(1) Tervishoiuteenuse osutajad ja riiklik ekspertiisiasutus esitavad surma fakti tuvastamisel
surmateatise andmed ning surma põhjuse tuvastamisel surma põhjuse teatise või
perinataalsurma põhjuse teatise andmed tervise infosüsteemi vahendusel registrile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete dokumenteerimisel ja vahetamisel
lähtutakse kokkulepitud klassifikaatoritest, loenditest ning tervise infosüsteemi standarditest.
(3) Välisministeerium esitab registrile andmed väljaspool Eestit surnud Eesti kodaniku või
Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust omanud isiku surma kohta juhul,
kui Välisministeeriumi on nende isikute surmast konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel
teavitatud.
§ 8. Registrile andmete edastamise viis
(1) Tervishoiuteenuse osutajad ja riiklik ekspertiisiasutus esitavad andmed tervise
infosüsteemi elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud
andmekoosseisus. Kui andmete edastamine registrile ei ole tervise infosüsteemi vahendusel
objektiivsel põhjusel võimalik, esitatakse andmed registrile paberil kolme tööpäeva jooksul
pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud.
(2) Tervise infosüsteem edastab andmeid registrile elektrooniliselt.
§ 9. Andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Rahvastikuregister tagab registri juurdepääsu järgmistele andmetele surnud isiku kohta:
1) surnu ees- ja perekonnanimi;
2) surnu isikukood;
3) surmakuupäev:
4) surma registreerimise kuupäev:
4) surma registreerinud asutus;
5) elukoha ja sideaadress;
6) kodakondsus;
4
7) sünnikoht;
8) rahvus;
9) kõrgeim omandatud haridustase.
(2) Meditsiiniline sünniregister edastab registrile järgmised andmed:
1) perinataalperioodis surnu – isikukood või unikaalne kood, sünnikuupäev (päev, kuu ja
aasta) ja kellaaeg ning sünni kaal, pikkus ja seisund;
2) perinataalperioodis surnu ema andmed – isikukood või selle puudumise korral sünniaeg,
ees- ja perekonnanimi, raseduse kestus, sündinud laste arv, eelnevate sünnituste arv.
(3) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi
kaudu.
§ 10. Andmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja registrisse kantud
andmete õigsuse tagamine
(1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.
(2) Registri volitatud töötleja vastutab tema poolt registrisse kantud andmete vastavuse eest
andmete esitaja poolt paberil esitatud andmetele.
(3) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete terviklikkuse tagamiseks
on registri vastutaval ja volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid.
(4) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel on volitatud töötlejal
kohustus vead viivitamata parandada.
(5) Registri volitatud töötleja säilitab teabe andmete registrisse lisamise ja nende parandamise
kohta.
(6) Registri andmetel on informatiivne tähendus.
4. peatükk
JUURDEPÄÄS ADMETELE JA ANDMETE VÄLJASTAMINE
§ 11. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine
(1) Juurdepääs andmetele võimaldatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate
õigusaktidega.
(2) Registri volitatud töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete
põhjal koostatud isikustamata statistilistele andmetele.
(3) Registri volitatud töötleja peab arvestust andmetöötlustoimingute üle, et tuvastada kellele,
mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud.
5. peatükk
ANDMETE SÄILITAMINE
§ 12. Registrisse kantud andmete säilitamine
(1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult alates andmete kandmisest registrisse.
(2) Registrisse kantud andmete alusandmeid säilitatakse tähtajatult, sealhulgas neid mis on
kantud registri arhiivi.
5
(3) Registri logiandmeid säilitatakse kolm aastat logiandmete tekkimisest.
6. peatükk
REGISTRI JÄRELVALVE, RAHASTAMINE JA LÕPETAMINE
§ 13. Registri järelevalve
(1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja andmekaitse
järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.
(2) Registri pidamises puuduste ilmnemise korral likvideerib volitatud töötleja järelevalvet
teinud isiku viidatud puudused määratud tähtajaks.
§ 14. Registri rahastamine
Registri pidamise kulud kaetakse vastutava töötleja eelarvest.
§ 15. Registri lõpetamine
(1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Registri lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või
Rahvusarhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmete
üleandmisel või hävitamisel koostatakse asjakohane akt.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Üleminekusäte
(1) Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määruse nr 245 „Surma põhjuste registri
asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ alusel loodud registri andmeid säilitatakse
tähtajatult.
(2) Surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise elektrooniline
andmevahetus tuleb tagada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ eesmärk on kaasajastada
surma põhjuste registri põhimäärust seoses 1. juulil 2018 jõustuvate perekonnaseisutoimingute
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega.
Teiseks muutub jõustuvate muudatuste tulemusena surma ja surma põhjuse registreerimine
inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam
perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui
tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Samuti muutub automaatseks surma
põhjuse registreerimine surma põhjuste registris. Surma põhjuste register saab standardiseeritud
surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul pärast vastavate teatiste kinnitamist
tervishoiuteenuse osutaja poolt.
Surma põhjuse tuvastamise seaduse 1. juulil 2018 jõustuvate muudatuste tulemusena kehtestab
surma põhjuste registri põhimääruse valdkonna eest vastutav minister, mitte Vabariigi Valitsus.
E-surmasündmuse projekti arendamisega kaasnevad järgmised kulud:
• tervise infosüsteemi arenduskulud koos turvatestidega (127 085 eurot), surma põhjuste
registri arenduskulud (29 988 eurot) ning arstiportaali, patsiendiportaali, kiirabi mobiilse töökoha
arendused (29 988 eurot) tõukefondi vahenditest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
kaudu;
• rahvastikuregistri arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest;
• tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulud – Eestis on kasutusel seitse
haigla ja kaks perearsti platvormi (v.a arstiportaal, mis on riigi hallata). Ühe platvormi arenduseks
võib minna umbes 20 000 eurot (hinnang arstiportaali arenduskulu põhjal). Tervishoiuteenuse
osutajate infosüsteemide arenduskulud kaetakse nende omavahenditest.
Määrus jõustub üldises korras.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi ning Tervise
ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega.
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (
[email protected], 626 9168), Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected], 626 9338), Tervise Arengu Instituudi
surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov (
[email protected], 659 3949) ning Tervise
Arengu Instituudi jurist Margus Miller (
[email protected], 659 3905).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Surma põhjuste register tegutseb alates 1. jaanuarist 2008. Enne 2008. aastat kogus
surmapõhjuste andmeid Statistikaamet.
2
Surma põhjuste registri põhimääruse koosneb 17 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse registri nimetus ja pidamise eesmärk, milleks on Eestis surnud ja
väljaspool Eestit surnud Eesti kodanike ning Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist
elamisõigust omanud isikute surma põhjuste registreerimine. Andmekogu kasutatakse riikliku
sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal-
ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. Võrreldes varasema põhimääruse
redaktsiooniga on registri eesmärgis täpsustatud, kelle surma põhjuse andmed registrisse
kantakse. Eesmärk ei ole kehtiva õigusega võrreldes muutunud.
Paragrahvis 2 sätestatakse, et registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ning loetletakse
tema ülesanded registri pidamisel. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga sisulisi
muutusi ei ole. Sotsiaalministeerium oli ka enne registri vastutav töötleja.
Paragrahvis 3 sätestatakse, et registri volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut. Võrreldes
varasema põhimääruse redaktsiooniga selles osas muutust ei ole. Küll aga on uues põhimääruses
täpsustatud, mis on volitatud töötleja ülesanded.
Volitatud töötleja:
1) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete terviklikkuse ja autentsuse,
registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise;
3) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega;
4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja menetleb isikute avaldusi
registriandmete ühekordseks väljastamiseks;
5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses;
6) peab arvestust andmete väljastamise üle;
7) tagab registri haldamise, rakendustarkvara toimimise ja intsidentide käsitlemise;
8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning võtab viivitamata
tarvitusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
9) teavitab registriandmete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe vastutavat töötlejat ning võtab
viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;
10) korraldab registrit puudutava üldinfo avalikustamise;
11) tagab andmete ja registri säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise;
12) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks.
Paragrahvis 4 sätestatakse registri ülesehitus. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga
siin sisulisi muudatusi ei ole. Register koosneb paberkandjal olevates alusandmetest, digitaalsest
andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. Kõiki andmed on isikustatud ning neid ei pseudonüümita
ka arhiveerimisel. Isikustatud andmete alaline säilitamine on vajalik registri pidamise eesmärgi
saavutamiseks, sest selle eelduseks on kvaliteetsed andmed, mis kogutakse:
• rahvastikupõhiselt,
• isikustatult (konkreetse isikuga seotud),
• pidevalt, süstemaatiliselt ja rahvusvaheliselt võrreldavatel alustel
• pikaajaliselt (võimaldades põlvkondade ülest jälgimist).
Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev monitooring ning andmete
täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on
vaja teha kogu registreerimisperioodi lõikes, et tagada andmete võrreldavus ajas ja ka teiste
riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid
seostada teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest (näiteks klassifikatsioonide
muutumise tõttu ajas).
Andmete alaline säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete seostamisel
eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat
ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti.
3
Paragrahvis 5 sätestatakse registri turvameetmed ja turbeaste. Võrreldes varasema põhimääruse
redaktsiooniga siin muudatusi ei ole.
Paragrahvis 6 sätestatakse registrisse kantavad andmed. Võrreldes varasema põhimääruse
redaktsiooniga on muutunud registrisse kantavate andmete aluseks olevate dokumentide
nimetused ning andmekoosseis. Surma registreerimine muutub alates 2018. aasta 1. juulist
inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam
perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui
tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Surma registreerimise muutumisega on
seotud ka 1. juulil 2018. a kehtima hakkavad surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatused.
Uue regulatsiooni kohaselt asendatakse varasem dokument „arstlik surmateatis“ „surmateatisega“,
mille sõnastus on selgem, kuna surma fakti võivad tuvastada ja uue protsessi kohaselt
dokumendiga edastada ka näiteks õde, sh kiirabibrigaadi juht.
Edaspidi on meditsiinilise dokumendi osana käsitatav surmateatis, kus surmaandmed
edastatakse vastava teatise või kiirabikaardi andmekoosseisus. Surma fakt registreeritakse
tervishoiuasutuse infosüsteemis, seejärel edastatakse surmateatis tervise infosüsteemi.
Surmateatiselt edastatakse andmed tervise infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile surma
registreerimiseks. Rahvastikuregistrile edastatakse tervise infosüsteemist üksnes Eesti isikukoodi
omavate surnud isikute kohta esitatud surmateatiselt järgmised andmed: surnud isiku üldandmed,
surmaaeg ja -koht ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed.
Rahvastikuregister registreerib tervise infosüsteemist laekunud andmete põhjal surmasündmuse
ning tagastab surma registreerimist kinnitava kandenumbri. Kandenumbri tagastamisel loetakse
surm registreerituks ning tervishoiuteenuse osutajal on õigus ja võimalus väljastada surnu
lähedastele surmatõend.
Surmateatiselt edastatakse andmed tervise infosüsteemi kaudu ka surma põhjuste registrile.
Surma põhjuste registrile edastatakse kõikide Eestis surnud isikute, sh tuvastamata surnute,
välismaalaste jt surmateatised, vastavalt registri eesmärgis sätestatule.
Surma põhjuste registrile edastatakse surnu isikuandmed, surmaaeg ja -koht ning suremispaik.
Surmakoht ja suremispaik on seejuures erineva sisuga terminid – suremispaik on laiem mõiste,
mille all peetakse silmas avalikku kohta (nt tänav, mets jms), surmakoht seevastu tähistab
konkreetse aadressiga kohta. Lisaks juba nimetatud andmetele edastatakse surma põhjuste
registrile ka teatise esitaja andmed ja surmateatise koostamise aeg. Praegusel ajal läheb surma
hetkest kuni surma põhjuste registris registreerimiseni kuni kolm kuud. Uue protsessi kohaselt
toimub kannete tegemine automatiseeritult ning oluliselt kiiremini.
Surmateatis koostatakse paberil üksnes erandjuhtudel, näiteks kui välisriigi kodaniku surma korral
soovib surnu esindaja saada Eestis väljastatud surmatõendit. Samuti antakse paberil surmateatis
selle lapse seaduslikule esindajale, kelle sünd ei ole veel perekonnaseisuametis registreeritud, et
võimaldada surma registreerimine perekonnaseisuametis. Paberil koostatud surmateatise korral
käib surma registreerimine Eesti isikukoodi omavate surnute puhul vastavalt praegu kehtivale
korrale ehk lähedasel tuleb pöörduda perekonnaseisuametisse, kus tehakse vastav kanne.
Surmateatise andmekoosseis on sätestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53
„Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise
tingimused ja kord“.
Surma põhjuse tuvastamise seaduse uus kehtima hakkav § 81 reguleerib surma põhjuse teatist
ja perinataalsurma põhjuse teatist, mis on samuti edaspidi elektroonilised. Surma põhjuse teatis
on surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse
tuvastanud isiku andmeid kajastav elektrooniline dokument, mis on aluseks andmete kandmiseks
surma põhjuste registrisse. Varem dokumenteeriti surma põhjuse info arstliku surmateatise
koosseisus paberil. Elektrooniliselt edastatud standardiseeritud dokumendi alusel tagatakse surma
põhjuse andmete kvaliteet surma põhjuste registris. Andmekvaliteedi kaudsem eesmärk on tagada
tervishoiujuhtimiseks vajalike andmete aja- ja asjakohasus.
4
Perinataalsurma põhjuse teatis koostatakse null kuni kuue päeva vanusena surnud isiku kohta.
Peale surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse
tuvastanud isiku andmete kajastab perinataalsurma põhjuse teatis ka surnud lapse ema andmeid.
Perinataalsurma põhjuse teatiselt kantakse andmed surma põhjuste registrisse.
Surma põhjuse andmed edastatakse tervise infosüsteemist surma põhjuste registrile. Edaspidi on
surmateatis ja surma põhjuse teatised reguleeritud selgelt erinevalt võrreldes praegusega, kus
regulatsioon on vormipõhine (4 lehte). Erinev on ka andmekoosseisu vajadus ning
andmekoosseisude kehtestamine annab õigusloomele suurema paindlikkuse ja selguse.
Paragrahvis 7 sätestatakse registri andmeesitajad. Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 81
lõige 3 määrab ära surma põhjuse andmete edastamise tervise infosüsteemi ning andmete
edastaja, kelleks on surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog, kohtuarst või ekspert.
Välisministeerium edastab registrile andmed välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise
elaniku elamisluba või alalist elamisõigust omanud isiku surma kohta juhul, kui Välisministeeriumi
on nende isikute surmast konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel teavitatud.
Paragrahvis 8 sätestatakse registrile andmete edastamise kord. Üldreeglina esitatakse andmed
registrile elektrooniliselt. Surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise võib
erandkorras objektiivsel põhjusel koostada paberil ning sel juhul edastab koostaja selle surma
põhjuste registrile. Objektiivseks põhjuseks on näiteks olukord, kus surma põhjuse teatise koostaja
infosüsteem ajutiselt ei tööta.
Paragrahvis 9 sätestatakse andmevahetus teiste andmekogudega. Nendeks on:
1) rahvastikuregister, kes edastab registrile surnud isiku isikuandmed;
2) meditsiiniline sünniregister, kes edastab registrile perinataalperioodis surnu lisaandmed ning
perinataalperioodis surnu ema andmed: isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, ees- ja
perekonnanimi, raseduse kestus, sündinud laste arv, eelnevate sünnituste arv.
Rahvastikuregistri kaudu jõuavad registrisse andmed Eesti kodanike kohta, kelle surma fakti ja
surma põhjust ei ole tuvastanud Eesti tervishoiuteenuse osutaja. Näiteks on inimene surnud
välismaal.
Paragrahvis 10 sätestatakse, kuidas toimub registris andmete muutmine ja ebaõigete andmete
parandamine ning kuidas tagatakse registrisse kantud andmete õigsus. Võrreldes varasema
registri põhimääruse redaktsiooniga siin muutusi ei ole. Registri vastutaval ja volitatud töötlejal on
andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajale
täpsustavaid päringuid. Registri andmetel on informatiivne tähendus.
Paragrahvis 11 sätestatakse registri andmetele juurdepääs. Isikustatud andmetele juurdepääs
võimaldatakse vastavalt isikute andmekaitset reguleerivatele õigusaktidele. Registri volitatud
töötleja tagab avalikkusele juurdepääsu anonüümsetele statistilistele andmetele oma veebilehe
kaudu. Registri volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil
ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud.
Paragrahvis 12 sätestatakse, et registrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult. See on vajalik
eelkõige riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi
hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. Registri eesmärk
on kirjeldatud põhimääruse § 1. Isikustatud andmete alaline säilitamine on vajalik registri pidamise
eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgi täitmise eelduseks kvaliteetsed andmed, mida kogutakse:
• rahvastikupõhiselt,
• isikustatult (konkreetse isikuga seotud),
• pidevalt, süstemaatiliselt ja rahvusvaheliselt võrreldavatel alustel
• pikaajaliselt (võimaldades põlvkondade ülest jälgimist).
Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev monitooring ning andmete
täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on
5
vaja teha kogu registreerimisperioodi lõikes, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega.
Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid seostada
teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest (näiteks klassifikatsioonide
muutumise tõttu ajas).
Andmete alaline säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete seostamisel
eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat
ajavahemikku ning võimalikku jälgimist põlvkonniti.
Registrite andmete omavaheline seostamine ja eri liiki uuringute käigus moodustatud
andmekogude seostamine registritega võimaldab andmeid ühendada isikutasandil. Ilma selleta ei
ole võimalik uurida sotsiaalmajanduslike-, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti
tervisekäitumise ja sekkumiste mõju:
• rahvastiku sündimusele,
• haigestumusele,
• suremusele,
• haiguste levimusele ega
• elumusele.
Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab isikute suurema arvu alusel ning pikema vaatlusperioodi
kohta teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil
ning võrdluses teiste riikidega. Erinevate tegurite ja sekkumiste mõju rahvatervisele avaldub sageli
alles aastakümneid hiljem ning muudatuste analüüsimiseks on vaja pikaaegseid andmeid
isikustatud kujul.
50 või 75 aastane ajaperiood on liiga lühike võrdlemaks mõjurite ja geneetiliste muutuste
avaldumist ajas ja tegemaks järeldusi rahvatervise valdkonnas oluliste sekkumiste ja
tervisekäitumise osas. Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid ja
korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumise
ja suremuse trende. Arvestada tuleb ka Eesti väikest rahvaarvu. Teatud harva esinevate haiguste
või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise (nt vähi-ja tuberkuloosi)
riskidega või mõjuga tervisele (nt reproduktiivsusele).
Seostamise eelduseks on isiku tuvastatavus. Seostamine võimaldab kiiresti ja kulutõhusalt
ühendada ning analüüsida rahvastikupõhiselt eri andmekogusid, välja selgitada käsitletavate
protsesside muutusi ajas (haigestumus-, suremus- ja levimustrende), haiguste eri riskitegurite
jaotumist, sekkumiste (sh haiguste sõeluuringute, tava- ja personaalravi) efektiivsust ajas jm.
Lähtudes registri eesmärgist riigile oluliste rahvatervise probleemide hindamisel ja lahendamisel
ning andmete terviklikkuse printsiipi ja ühekordse kogumise põhimõtet, ei ole isikuandmete
töötlemiseks rahvatervisega seotud riiklikes andmekogudes vaja isiku nõusolekut andmete
töötlemiseks, samuti puudub registreeritutel õigus ise oma andmeid parandada või nõuda nende
hävitamist. Avalik rahvatervise huvi kaalub üle üksikisiku huvi. Registri andmete põhjal ei tehta
registreeritud isikute kohta individuaalseid terviseotsuseid, vaid uuritakse ja lahendatakse
rahvatervisele olulisi küsimusi riigi tasandil.
Paragrahvis 13 sätestatakse registri pidamise üle järelevalve tegemise kord. Järelevalvet registri
pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma
pädevusele.
Paragrahvis 14 sätestatakse, millisest allikast registri pidamist finantseeritakse. Selleks on
Sotsiaalministeeriumi eelarve.
Paragrahvis 15 sätestatakse registri tegevuse lõpetamise kord. Võrreldes varasema põhimääruse
redaktsiooniga on muutunud see, et registri tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse
asemel valdkonna eest vastutav minister. Registri tegevus lõpetatakse õigusaktides ettenähtud
korras.
6
Paragrahv 16 on üleminekusäte, mille kohaselt tuleb surmateatise ja surma põhjuse teatiste
elektrooniline andmevahetus tagada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks. Üleminekuaeg on vajalik
tervishoiuteenuse osutajatele vajalike infosüsteemide arendusteks ja kasutuselevõtuks.
Samuti täpsustatakse üleminekusättes seda, et kõik seni registrisse kantud andmed ja nende
alusandmed säilitatakse tähtajatult. See võimaldab vältida segadust juhul, kui tekib küsimus seni
juba sisse kantud andmete osas.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat määruses reguleeritud ei ole.
4. Määruse mõjud
Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
E-surmasündmuse projekti muu mõjuna saab välja tuua, et muudatuse tulemusena ei pea inimene
minema kohalikku omavalitsusse lähedase surma registreerima. Tervishoiutöötaja koostab
elektroonse dokumendi, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete esitamise
rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse. Selle tulemusena väheneb kohaliku
omavalitsuse koormus surmade registreerimisel rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister hakkab
saama surma andmeid standardiseeritult ja kohe pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste
register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul pärast
vastavate dokumentide kinnitamist tervishoiuteenuse osutaja poolt.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
E-surmasündmuse projekti arendamisega kaasnevad järgmised kulud:
• tervise infosüsteemi arenduskulud koos turvatestidega (127 085 eurot), surma põhjuste
registri arenduskulud (29 988 eurot) ning arstiportaali, patsiendiportaali, kiirabi mobiilse töökoha
arendused (29 988 eurot) tõukefondi vahenditest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
kaudu;
• rahvastikuregistri arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest;
• tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulud – Eestis on kasutusel seitse
haigla ja kaks perearsti platvormi (v.a arstiportaal, mis on riigi hallata). Ühe platvormi arenduseks
võib minna umbes 20 000 eurot (hinnang arstiportaali arenduskulu põhjal). Tervishoiuteenuse
osutajate infosüsteemide arenduskulud kaetakse nende omavahenditest
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti
Patoloogide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti
Perearstide Seltsile. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi välja arvatud Majandus- ja
Kommunikatsiooni Ministeerium, kes esitas kooskõlastuskirja hilinemisega. Kirjas toodud üldine
märkuse osas, mis puudutas registrisse kogutavate andmekoosseise, on seletuskirja täiendatud..
Arvamust avaldas Tervise Arengu Instituut, kelle ettepanekutega arvestati. Arvamust avaldas ka
Eesti Haiglate Liit, kes tegi ettepaneku, et tervishoiuteenuse osutajate kulud seoses e-
surmasündmuse projektiga kaetaks riigieelarvest. 2018. a riigieelarves e-surmasündmusega
seotud tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulude katmiseks raha pole.