dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Surma põhjuste registri põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 6. juuli 2018
Viit
36
Registreeritud
6. juuli 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎36 06.07.2018 Ministri määrus (1).bdoc596 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 06.07.2018 nr 36 Surma põhjuste registri põhimäärus Määrus kehtestatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 32 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Registri pidamise eesmärk ja nimetus (1) Surma põhjuste register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti kodanike ning Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omanud isikute surma põhjuste registreerimiseks, riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. (2) Registri ingliskeelne nimetus on Causes of Death Register. § 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. (2) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra; 3) teeb järelevalvet registri pidamise üle; 4) kogub ja analüüsib registri pidamist käsitlevaid ettepanekuid; 5) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. § 3. Registri volitatud töötleja (1) Registri volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete terviklikkuse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise; 3) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja menetleb isikute avaldusi registriandmete ühekordseks väljastamiseks; 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) peab arvestust andmete väljastamise üle; 2 7) tagab registri haldamise, rakendustarkvara toimimise ja intsidentide käsitlemise; 8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning võtab viivitamata tarvitusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 9) teavitab registriandmete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 10) korraldab registrit puudutava üldinfo avalikustamise; 11) tagab andmete ja registri säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise; 12) teeb vajaduse korral registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. 2. peatükk REGISTRI ÜLESEHITUS JA ANDMETE KOOSEIS § 4. Registri ülesehitus (1) Registrit peetakse nii paberil kui digitaalselt ning andmeid töödeldakse nii automatiseeritult kui käsitsi. (2) Register koosneb: 1) digitaalsest andmebaasist; 2) paberil alusdokumentidest; 3) arhiveeritud andmetest. (3) Registri alusandmed on elektroonilised või paberil. Paberil alusdokumendid digiteeritakse ja kantakse digitaalsesse registrisse. § 5. Registri turvameetmed ja turbeaste (1) Registri turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid: 1) konfidentsiaalsus – S2; 2) terviklus – T1; 3) käideldavus – K1. (2) Registri turbeaste on keskmine (M). § 6. Registrisse kantavad andmed (1) Registrisse kantakse tervise infosüsteemist surma faktiga seotud andmed kiirabikaardilt ja surmateatiselt ning surma põhjuse andmed surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse teatiselt. (2) Surma fakti, surma põhjuse ja perinataalsurma teatiselt kantakse registrisse järgmised andmed: 1) meditsiinidokumendi number ja kinnitamise aeg; 2) meditsiinidokumendi koostaja andmed – tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registreerimistõendi number, tervishoiutöötaja kontakttelefon, tervishoiuasutuse nimi, tervishoiuasutuse äriregistri kood, tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress; 3) surnu andmed – isikukood või unikaalne kood (tundmatu isiku või surnult sündinu puhul), ees- ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg ja tegelik elukoht; 4) surmaandmed – surmakuupäev ja kellaaeg või surnu leidmise kuupäev. (3) Surma fakti kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) surnu andmed – sugu; sünniaeg ja tegelik elukoht; 2) surmaandmed – surmakoha aadress ja suremispaik. 3 (4) Surma põhjuse teatiselt kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) surnu andmed – mass surma põhjuse tuvastamisel; 2) surma põhjuse andmed – vahetu ja varasema surmapõhjuse andmed, surma algpõhjuse ja välispõhjusest tingitud täpsustavad andmed ning surma soodustanud oluliste seisundite andmed, surma põhjuse määramise alus, surma tingitud asjaolud ning põhjuse tuvastaja. (5) Perinataalsurma põhjuse teatiselt kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) surnu andmed – lapse (loote) mass surma põhjuse tuvastamisel, andmed lapse (loote) matseerumise kohta, vastsündinu ajalisus, ema isikukood ning ees- ja perekonnanimi; 2) surmaandmed – perinataalsurma saabumine, raseduse kestus surma hetkel, sündinud laste arv; 3) surma põhjuse andmed – lapse (loote) haigused ja seisundid, mis põhjustasid surma; ema haigused või seisundid, mis põhjustasid lapse (loote) surma, muud kaasnevad seisundid; välispõhjusest tingitud täpsustavad andmed; surma põhjuse määramise alus, surma tingitud asjaolud ning põhjuse tuvastaja. 3. peatükk ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE § 7. Andmete esitajad (1) Tervishoiuteenuse osutajad ja riiklik ekspertiisiasutus esitavad surma fakti tuvastamisel surmateatise andmed ning surma põhjuse tuvastamisel surma põhjuse teatise või perinataalsurma põhjuse teatise andmed tervise infosüsteemi vahendusel registrile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete dokumenteerimisel ja vahetamisel lähtutakse kokkulepitud klassifikaatoritest, loenditest ning tervise infosüsteemi standarditest. (3) Välisministeerium esitab registrile andmed väljaspool Eestit surnud Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust omanud isiku surma kohta juhul, kui Välisministeeriumi on nende isikute surmast konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel teavitatud. § 8. Registrile andmete edastamise viis (1) Tervishoiuteenuse osutajad ja riiklik ekspertiisiasutus esitavad andmed tervise infosüsteemi elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud andmekoosseisus. Kui andmete edastamine registrile ei ole tervise infosüsteemi vahendusel objektiivsel põhjusel võimalik, esitatakse andmed registrile paberil kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud. (2) Tervise infosüsteem edastab andmeid registrile elektrooniliselt. § 9. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Rahvastikuregister tagab registri juurdepääsu järgmistele andmetele surnud isiku kohta: 1) surnu ees- ja perekonnanimi; 2) surnu isikukood; 3) surmakuupäev: 4) surma registreerimise kuupäev: 4) surma registreerinud asutus; 5) elukoha ja sideaadress; 6) kodakondsus; 4 7) sünnikoht; 8) rahvus; 9) kõrgeim omandatud haridustase. (2) Meditsiiniline sünniregister edastab registrile järgmised andmed: 1) perinataalperioodis surnu – isikukood või unikaalne kood, sünnikuupäev (päev, kuu ja aasta) ja kellaaeg ning sünni kaal, pikkus ja seisund; 2) perinataalperioodis surnu ema andmed – isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, raseduse kestus, sündinud laste arv, eelnevate sünnituste arv. (3) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 10. Andmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registri volitatud töötleja vastutab tema poolt registrisse kantud andmete vastavuse eest andmete esitaja poolt paberil esitatud andmetele. (3) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete terviklikkuse tagamiseks on registri vastutaval ja volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel on volitatud töötlejal kohustus vead viivitamata parandada. (5) Registri volitatud töötleja säilitab teabe andmete registrisse lisamise ja nende parandamise kohta. (6) Registri andmetel on informatiivne tähendus. 4. peatükk JUURDEPÄÄS ADMETELE JA ANDMETE VÄLJASTAMINE § 11. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs andmetele võimaldatakse kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Registri volitatud töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu registri andmete põhjal koostatud isikustamata statistilistele andmetele. (3) Registri volitatud töötleja peab arvestust andmetöötlustoimingute üle, et tuvastada kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. 5. peatükk ANDMETE SÄILITAMINE § 12. Registrisse kantud andmete säilitamine (1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult alates andmete kandmisest registrisse. (2) Registrisse kantud andmete alusandmeid säilitatakse tähtajatult, sealhulgas neid mis on kantud registri arhiivi. 5 (3) Registri logiandmeid säilitatakse kolm aastat logiandmete tekkimisest. 6. peatükk REGISTRI JÄRELVALVE, RAHASTAMINE JA LÕPETAMINE § 13. Registri järelevalve (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. (2) Registri pidamises puuduste ilmnemise korral likvideerib volitatud töötleja järelevalvet teinud isiku viidatud puudused määratud tähtajaks. § 14. Registri rahastamine Registri pidamise kulud kaetakse vastutava töötleja eelarvest. § 15. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Registri lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või Rahvusarhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse asjakohane akt. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 16. Üleminekusäte (1) Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. a määruse nr 245 „Surma põhjuste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ alusel loodud registri andmeid säilitatakse tähtajatult. (2) Surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise elektrooniline andmevahetus tuleb tagada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ eesmärk on kaasajastada surma põhjuste registri põhimäärust seoses 1. juulil 2018 jõustuvate perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega. Teiseks muutub jõustuvate muudatuste tulemusena surma ja surma põhjuse registreerimine inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Samuti muutub automaatseks surma põhjuse registreerimine surma põhjuste registris. Surma põhjuste register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul pärast vastavate teatiste kinnitamist tervishoiuteenuse osutaja poolt. Surma põhjuse tuvastamise seaduse 1. juulil 2018 jõustuvate muudatuste tulemusena kehtestab surma põhjuste registri põhimääruse valdkonna eest vastutav minister, mitte Vabariigi Valitsus. E-surmasündmuse projekti arendamisega kaasnevad järgmised kulud: • tervise infosüsteemi arenduskulud koos turvatestidega (127 085 eurot), surma põhjuste registri arenduskulud (29 988 eurot) ning arstiportaali, patsiendiportaali, kiirabi mobiilse töökoha arendused (29 988 eurot) tõukefondi vahenditest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu; • rahvastikuregistri arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest; • tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulud – Eestis on kasutusel seitse haigla ja kaks perearsti platvormi (v.a arstiportaal, mis on riigi hallata). Ühe platvormi arenduseks võib minna umbes 20 000 eurot (hinnang arstiportaali arenduskulu põhjal). Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulud kaetakse nende omavahenditest. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik ([email protected], 626 9168), Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338), Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov ([email protected], 659 3949) ning Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller ([email protected], 659 3905). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Surma põhjuste register tegutseb alates 1. jaanuarist 2008. Enne 2008. aastat kogus surmapõhjuste andmeid Statistikaamet. 2 Surma põhjuste registri põhimääruse koosneb 17 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse registri nimetus ja pidamise eesmärk, milleks on Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti kodanike ning Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omanud isikute surma põhjuste registreerimine. Andmekogu kasutatakse riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga on registri eesmärgis täpsustatud, kelle surma põhjuse andmed registrisse kantakse. Eesmärk ei ole kehtiva õigusega võrreldes muutunud. Paragrahvis 2 sätestatakse, et registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ning loetletakse tema ülesanded registri pidamisel. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga sisulisi muutusi ei ole. Sotsiaalministeerium oli ka enne registri vastutav töötleja. Paragrahvis 3 sätestatakse, et registri volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga selles osas muutust ei ole. Küll aga on uues põhimääruses täpsustatud, mis on volitatud töötleja ülesanded. Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete terviklikkuse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise; 3) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja menetleb isikute avaldusi registriandmete ühekordseks väljastamiseks; 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) peab arvestust andmete väljastamise üle; 7) tagab registri haldamise, rakendustarkvara toimimise ja intsidentide käsitlemise; 8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning võtab viivitamata tarvitusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 9) teavitab registriandmete töötlemisel avastatud rikkumisest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 10) korraldab registrit puudutava üldinfo avalikustamise; 11) tagab andmete ja registri säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise; 12) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. Paragrahvis 4 sätestatakse registri ülesehitus. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga siin sisulisi muudatusi ei ole. Register koosneb paberkandjal olevates alusandmetest, digitaalsest andmebaasist ja arhiveeritud andmetest. Kõiki andmed on isikustatud ning neid ei pseudonüümita ka arhiveerimisel. Isikustatud andmete alaline säilitamine on vajalik registri pidamise eesmärgi saavutamiseks, sest selle eelduseks on kvaliteetsed andmed, mis kogutakse: • rahvastikupõhiselt, • isikustatult (konkreetse isikuga seotud), • pidevalt, süstemaatiliselt ja rahvusvaheliselt võrreldavatel alustel • pikaajaliselt (võimaldades põlvkondade ülest jälgimist). Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev monitooring ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on vaja teha kogu registreerimisperioodi lõikes, et tagada andmete võrreldavus ajas ja ka teiste riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid seostada teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest (näiteks klassifikatsioonide muutumise tõttu ajas). Andmete alaline säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete seostamisel eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ja võimalikku jälgimist põlvkonniti. 3 Paragrahvis 5 sätestatakse registri turvameetmed ja turbeaste. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga siin muudatusi ei ole. Paragrahvis 6 sätestatakse registrisse kantavad andmed. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga on muutunud registrisse kantavate andmete aluseks olevate dokumentide nimetused ning andmekoosseis. Surma registreerimine muutub alates 2018. aasta 1. juulist inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Surma registreerimise muutumisega on seotud ka 1. juulil 2018. a kehtima hakkavad surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatused. Uue regulatsiooni kohaselt asendatakse varasem dokument „arstlik surmateatis“ „surmateatisega“, mille sõnastus on selgem, kuna surma fakti võivad tuvastada ja uue protsessi kohaselt dokumendiga edastada ka näiteks õde, sh kiirabibrigaadi juht. Edaspidi on meditsiinilise dokumendi osana käsitatav surmateatis, kus surmaandmed edastatakse vastava teatise või kiirabikaardi andmekoosseisus. Surma fakt registreeritakse tervishoiuasutuse infosüsteemis, seejärel edastatakse surmateatis tervise infosüsteemi. Surmateatiselt edastatakse andmed tervise infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile surma registreerimiseks. Rahvastikuregistrile edastatakse tervise infosüsteemist üksnes Eesti isikukoodi omavate surnud isikute kohta esitatud surmateatiselt järgmised andmed: surnud isiku üldandmed, surmaaeg ja -koht ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed. Rahvastikuregister registreerib tervise infosüsteemist laekunud andmete põhjal surmasündmuse ning tagastab surma registreerimist kinnitava kandenumbri. Kandenumbri tagastamisel loetakse surm registreerituks ning tervishoiuteenuse osutajal on õigus ja võimalus väljastada surnu lähedastele surmatõend. Surmateatiselt edastatakse andmed tervise infosüsteemi kaudu ka surma põhjuste registrile. Surma põhjuste registrile edastatakse kõikide Eestis surnud isikute, sh tuvastamata surnute, välismaalaste jt surmateatised, vastavalt registri eesmärgis sätestatule. Surma põhjuste registrile edastatakse surnu isikuandmed, surmaaeg ja -koht ning suremispaik. Surmakoht ja suremispaik on seejuures erineva sisuga terminid – suremispaik on laiem mõiste, mille all peetakse silmas avalikku kohta (nt tänav, mets jms), surmakoht seevastu tähistab konkreetse aadressiga kohta. Lisaks juba nimetatud andmetele edastatakse surma põhjuste registrile ka teatise esitaja andmed ja surmateatise koostamise aeg. Praegusel ajal läheb surma hetkest kuni surma põhjuste registris registreerimiseni kuni kolm kuud. Uue protsessi kohaselt toimub kannete tegemine automatiseeritult ning oluliselt kiiremini. Surmateatis koostatakse paberil üksnes erandjuhtudel, näiteks kui välisriigi kodaniku surma korral soovib surnu esindaja saada Eestis väljastatud surmatõendit. Samuti antakse paberil surmateatis selle lapse seaduslikule esindajale, kelle sünd ei ole veel perekonnaseisuametis registreeritud, et võimaldada surma registreerimine perekonnaseisuametis. Paberil koostatud surmateatise korral käib surma registreerimine Eesti isikukoodi omavate surnute puhul vastavalt praegu kehtivale korrale ehk lähedasel tuleb pöörduda perekonnaseisuametisse, kus tehakse vastav kanne. Surmateatise andmekoosseis on sätestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Surma põhjuse tuvastamise seaduse uus kehtima hakkav § 81 reguleerib surma põhjuse teatist ja perinataalsurma põhjuse teatist, mis on samuti edaspidi elektroonilised. Surma põhjuse teatis on surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav elektrooniline dokument, mis on aluseks andmete kandmiseks surma põhjuste registrisse. Varem dokumenteeriti surma põhjuse info arstliku surmateatise koosseisus paberil. Elektrooniliselt edastatud standardiseeritud dokumendi alusel tagatakse surma põhjuse andmete kvaliteet surma põhjuste registris. Andmekvaliteedi kaudsem eesmärk on tagada tervishoiujuhtimiseks vajalike andmete aja- ja asjakohasus. 4 Perinataalsurma põhjuse teatis koostatakse null kuni kuue päeva vanusena surnud isiku kohta. Peale surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmete kajastab perinataalsurma põhjuse teatis ka surnud lapse ema andmeid. Perinataalsurma põhjuse teatiselt kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Surma põhjuse andmed edastatakse tervise infosüsteemist surma põhjuste registrile. Edaspidi on surmateatis ja surma põhjuse teatised reguleeritud selgelt erinevalt võrreldes praegusega, kus regulatsioon on vormipõhine (4 lehte). Erinev on ka andmekoosseisu vajadus ning andmekoosseisude kehtestamine annab õigusloomele suurema paindlikkuse ja selguse. Paragrahvis 7 sätestatakse registri andmeesitajad. Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 81 lõige 3 määrab ära surma põhjuse andmete edastamise tervise infosüsteemi ning andmete edastaja, kelleks on surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog, kohtuarst või ekspert. Välisministeerium edastab registrile andmed välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust omanud isiku surma kohta juhul, kui Välisministeeriumi on nende isikute surmast konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel teavitatud. Paragrahvis 8 sätestatakse registrile andmete edastamise kord. Üldreeglina esitatakse andmed registrile elektrooniliselt. Surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise võib erandkorras objektiivsel põhjusel koostada paberil ning sel juhul edastab koostaja selle surma põhjuste registrile. Objektiivseks põhjuseks on näiteks olukord, kus surma põhjuse teatise koostaja infosüsteem ajutiselt ei tööta. Paragrahvis 9 sätestatakse andmevahetus teiste andmekogudega. Nendeks on: 1) rahvastikuregister, kes edastab registrile surnud isiku isikuandmed; 2) meditsiiniline sünniregister, kes edastab registrile perinataalperioodis surnu lisaandmed ning perinataalperioodis surnu ema andmed: isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, raseduse kestus, sündinud laste arv, eelnevate sünnituste arv. Rahvastikuregistri kaudu jõuavad registrisse andmed Eesti kodanike kohta, kelle surma fakti ja surma põhjust ei ole tuvastanud Eesti tervishoiuteenuse osutaja. Näiteks on inimene surnud välismaal. Paragrahvis 10 sätestatakse, kuidas toimub registris andmete muutmine ja ebaõigete andmete parandamine ning kuidas tagatakse registrisse kantud andmete õigsus. Võrreldes varasema registri põhimääruse redaktsiooniga siin muutusi ei ole. Registri vastutaval ja volitatud töötlejal on andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. Registri andmetel on informatiivne tähendus. Paragrahvis 11 sätestatakse registri andmetele juurdepääs. Isikustatud andmetele juurdepääs võimaldatakse vastavalt isikute andmekaitset reguleerivatele õigusaktidele. Registri volitatud töötleja tagab avalikkusele juurdepääsu anonüümsetele statistilistele andmetele oma veebilehe kaudu. Registri volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. Paragrahvis 12 sätestatakse, et registrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult. See on vajalik eelkõige riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. Registri eesmärk on kirjeldatud põhimääruse § 1. Isikustatud andmete alaline säilitamine on vajalik registri pidamise eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgi täitmise eelduseks kvaliteetsed andmed, mida kogutakse: • rahvastikupõhiselt, • isikustatult (konkreetse isikuga seotud), • pidevalt, süstemaatiliselt ja rahvusvaheliselt võrreldavatel alustel • pikaajaliselt (võimaldades põlvkondade ülest jälgimist). Kvaliteetsete andmete olemasolu eelduseks on andmekvaliteedi pidev monitooring ning andmete täpsustamine vastavalt rahvusvahelistele registreerimisreeglitele ja nende muutustele. Seda on 5 vaja teha kogu registreerimisperioodi lõikes, et tagada andmete võrreldavus ajas ja teiste riikidega. Selle tagamiseks on vajalikud isikustatud andmed, mis muuhulgas võimaldavad andmeid seostada teiste andmekogudega ja kontrollida neid alusdokumentidest (näiteks klassifikatsioonide muutumise tõttu ajas). Andmete alaline säilitamine isikustatud kujul tagab isikute täpse vastavuse andmete seostamisel eri failide või andmebaaside vahel, pidades silmas pikka mitmetesse aastakümnetesse ulatuvat ajavahemikku ning võimalikku jälgimist põlvkonniti. Registrite andmete omavaheline seostamine ja eri liiki uuringute käigus moodustatud andmekogude seostamine registritega võimaldab andmeid ühendada isikutasandil. Ilma selleta ei ole võimalik uurida sotsiaalmajanduslike-, väliskeskkonna- ja geneetiliste tegurite, samuti tervisekäitumise ja sekkumiste mõju: • rahvastiku sündimusele, • haigestumusele, • suremusele, • haiguste levimusele ega • elumusele. Andmete hulk kasvab ajas ja võimaldab isikute suurema arvu alusel ning pikema vaatlusperioodi kohta teha täpsemaid järeldusi ja otsuseid rahvatervise valdkonnas nii piirkonniti kui riigi tasandil ning võrdluses teiste riikidega. Erinevate tegurite ja sekkumiste mõju rahvatervisele avaldub sageli alles aastakümneid hiljem ning muudatuste analüüsimiseks on vaja pikaaegseid andmeid isikustatud kujul. 50 või 75 aastane ajaperiood on liiga lühike võrdlemaks mõjurite ja geneetiliste muutuste avaldumist ajas ja tegemaks järeldusi rahvatervise valdkonnas oluliste sekkumiste ja tervisekäitumise osas. Järeldusteks on vajalik erinevate põlvkondade isikustatud andmeid ja korduvaid andmete linkimisi uute mõjurite ja sekkumiste lisandumisel, et analüüsida haigestumise ja suremuse trende. Arvestada tuleb ka Eesti väikest rahvaarvu. Teatud harva esinevate haiguste või mõjurite korral ei ole muidu võimalik jälgida seoseid haigestumise (nt vähi-ja tuberkuloosi) riskidega või mõjuga tervisele (nt reproduktiivsusele). Seostamise eelduseks on isiku tuvastatavus. Seostamine võimaldab kiiresti ja kulutõhusalt ühendada ning analüüsida rahvastikupõhiselt eri andmekogusid, välja selgitada käsitletavate protsesside muutusi ajas (haigestumus-, suremus- ja levimustrende), haiguste eri riskitegurite jaotumist, sekkumiste (sh haiguste sõeluuringute, tava- ja personaalravi) efektiivsust ajas jm. Lähtudes registri eesmärgist riigile oluliste rahvatervise probleemide hindamisel ja lahendamisel ning andmete terviklikkuse printsiipi ja ühekordse kogumise põhimõtet, ei ole isikuandmete töötlemiseks rahvatervisega seotud riiklikes andmekogudes vaja isiku nõusolekut andmete töötlemiseks, samuti puudub registreeritutel õigus ise oma andmeid parandada või nõuda nende hävitamist. Avalik rahvatervise huvi kaalub üle üksikisiku huvi. Registri andmete põhjal ei tehta registreeritud isikute kohta individuaalseid terviseotsuseid, vaid uuritakse ja lahendatakse rahvatervisele olulisi küsimusi riigi tasandil. Paragrahvis 13 sätestatakse registri pidamise üle järelevalve tegemise kord. Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. Paragrahvis 14 sätestatakse, millisest allikast registri pidamist finantseeritakse. Selleks on Sotsiaalministeeriumi eelarve. Paragrahvis 15 sätestatakse registri tegevuse lõpetamise kord. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga on muutunud see, et registri tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Registri tegevus lõpetatakse õigusaktides ettenähtud korras. 6 Paragrahv 16 on üleminekusäte, mille kohaselt tuleb surmateatise ja surma põhjuse teatiste elektrooniline andmevahetus tagada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks. Üleminekuaeg on vajalik tervishoiuteenuse osutajatele vajalike infosüsteemide arendusteks ja kasutuselevõtuks. Samuti täpsustatakse üleminekusättes seda, et kõik seni registrisse kantud andmed ja nende alusandmed säilitatakse tähtajatult. See võimaldab vältida segadust juhul, kui tekib küsimus seni juba sisse kantud andmete osas. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat määruses reguleeritud ei ole. 4. Määruse mõjud Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. E-surmasündmuse projekti muu mõjuna saab välja tuua, et muudatuse tulemusena ei pea inimene minema kohalikku omavalitsusse lähedase surma registreerima. Tervishoiutöötaja koostab elektroonse dokumendi, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete esitamise rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse. Selle tulemusena väheneb kohaliku omavalitsuse koormus surmade registreerimisel rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister hakkab saama surma andmeid standardiseeritult ja kohe pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul pärast vastavate dokumentide kinnitamist tervishoiuteenuse osutaja poolt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud E-surmasündmuse projekti arendamisega kaasnevad järgmised kulud: • tervise infosüsteemi arenduskulud koos turvatestidega (127 085 eurot), surma põhjuste registri arenduskulud (29 988 eurot) ning arstiportaali, patsiendiportaali, kiirabi mobiilse töökoha arendused (29 988 eurot) tõukefondi vahenditest Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu; • rahvastikuregistri arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest; • tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulud – Eestis on kasutusel seitse haigla ja kaks perearsti platvormi (v.a arstiportaal, mis on riigi hallata). Ühe platvormi arenduseks võib minna umbes 20 000 eurot (hinnang arstiportaali arenduskulu põhjal). Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulud kaetakse nende omavahenditest 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi välja arvatud Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, kes esitas kooskõlastuskirja hilinemisega. Kirjas toodud üldine märkuse osas, mis puudutas registrisse kogutavate andmekoosseise, on seletuskirja täiendatud.. Arvamust avaldas Tervise Arengu Instituut, kelle ettepanekutega arvestati. Arvamust avaldas ka Eesti Haiglate Liit, kes tegi ettepaneku, et tervishoiuteenuse osutajate kulud seoses e- surmasündmuse projektiga kaetaks riigieelarvest. 2018. a riigieelarves e-surmasündmusega seotud tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arenduskulude katmiseks raha pole.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel