dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 6. juuli 2018
Viit
1.2-3/2099-2
Registreeritud
6. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32099-2 06.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc284 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 18.06.2018 nr JUM/18-0645/- [email protected] 1K, 8-1/4288 / Meie 06.07.2018 nr 1.2-3/2099-2 Eelnõu kooskõlastamine Kooskõlastame autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 5 esitatud seaduse § 25² lõike 2 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „2) kellel on nägemiskahjustus ja kelle nägemisvõime ei ole parendatav samaväärseks sellise isiku nägemisvõimega, kellel niisugust kahjustust ei ole, ning kes seetõttu ei ole suuteline lugema trükitud teost samaväärsel tasemel isikuga, kellel sellist kahjustust ei ole;“. Ettepaneku aluseks on esiteks asjaolu, et direktiivi ingliskeelses versioonis on sellele soodustatud isikute grupile viidates kasutatud mõiste „disability“ asemel mõistet „impairment“. Nendime, et eesti keelde on direktiivi tekstis „impairment“ sarnaselt „disability“ mõistega tõlgitud kui puue ja et reeglina võib see ka korrektne olla. Kuid leiame, et antud juhul tuleb lähtuda seadusandja soovist mõisteid eristada. Sellist soovi kinnitab direktiivi aluseks oleva nn Marrakechi lepingu samasugune sõnakasutus. Lisaks oleme seisukohal, et erineva mõiste kasutamine on vajalik, kuna mõiste „puue“ eeldab nii puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) kui ka nt võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) kohaselt pikaajalisust. PIK viitab pikaajalisele kahjustusele, VõrdKS kaotusele või kõrvalekaldele, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju. Leiame aga, et eelnõuga loodavast õigusest võiksid kasu saada ka isikud, kellel on lühiajaliselt (nt mõned nädalad või kuud) tekstide lugemist takistav nägemiskahjustus, mida ei ole võimalik (sel perioodil) parendada, kuid mis pikemas perspektiivis paraneb või mida on võimalik nö kompenseerida (nt prillide abil). Näiteks võib tegemist olla keerulisema silmaoperatsiooni läbinud isikutega, millest taastumise perioodil inimene näeb (jätkuvalt) halvasti või ei näe üldse. Peame oluliseks asendada ka sõna „ravitav“, kuna tegemist ei ole direktiivi algteksti arvestades täpse vastega. „Impairment which cannot be improved“ ei ole samatähenduslik nägemisvõime ravimisega, kuna nägemisvõimet on võimalik parendada ka abivahendiga, mis kompenseerib puudujäägi nägemisvõimes, kuid ei ravi kahjustust ega kaota seda ära. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Käthlin Sander 6269 252 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel