Riigikantselei Teie 14.06.2018 nr RIIGIKOGU/18-
[email protected] 0632/-2T, /
Rahukohtu 3 Meie 05.07.2018 nr 1.2-3/2096-2
Tallinn, 15161, Harju maakond
Seisukoht puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse muutmise seaduse eelnõule (663 SE)
Lugupeetud riigisekretär
Sotsiaalministeerium, olles tutvunud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (663 SE), esitab selgitused
puuetega inimeste toetamise süsteemis kavandatavate muudatuste kohta.
Sotsiaalministeerium peab puudega inimeste iseseisvat toimetuleku toetamist ning neile
selleks võrdsete võimaluste loomist jätkuvalt väga oluliseks ning on sellega seoses ette
valmistamas puudega inimeste poliitika põhimõtete ning teenuste ja toetuste kaasajastamise
muudatusettepanekuid. Eesmärk on üle vaadata ja korrastada puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste maksmise regulatsioon ja sotsiaalteenuste pakkumise korraldus tervikuna, et
toetused ja teenused koosmõjus annaksid parima tulemuse inimeste abistamisel üle kogu
elukaare. Muuhulgas vaadatakse üle puudega inimestele pakutavate toetuste ja teenuste
mahud. Muudatuste ettevalmistamiseks on Sotsiaalministeeriumis moodustatud töörühm,
kuhu on kaasatud ka sihtrühma esindajad ja eksperdid. 2018.a lõpuks esitatakse analüüs
koos muudatusettepanekutega Vabariigi Valitsusele.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu puudutab üksnes
puudega lapsi. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb aga puudega inimeste toetamise
süsteemile ja selles muudatuste tegemisele läheneda terviklikult, pöörates puudega laste
kõrval samaväärselt tähelepanu täisealistele puudega inimestele. Sellest lähtuvalt
kavandatakse ka ülalnimetatud muudatusettepanekute väljatöötamisel analüüsida puudega
inimeste toetamist tervikuna, võttes arvesse kõikides vanusgruppides olevate puudega
inimeste vajadusi.
Mõistame, et igakuine rahaline toetus ei kata sageli puudest tulenevaid lisakulusid, mida
puudega inimene oma igapäevaeluga toimetulekuks teeb. Teisalt on puudega inimesed
märkinud, et eelkõige vajatakse igapäevaelu toetamiseks just teenuseid. Sama näitas ka
puudega laste ja nende perede uuring, millest selgus, et toetuste kõrval hindasid pered
teenuste vajadust kõrgelt, soovides teenuste paremat kättesaadavust. Uuringu kohaselt on
peaaegu kõigil (96-97%-l) puudega laste vanematel vajadus vähemalt ühe sotsiaalteenuse
järele. Enim tunnetatakse vajadust rehabilitatsiooniplaani koostamise, täitmise juhendamise
ja tulemuste hindamise teenuse järele (78-81% puudega lastest), psühholoogi (67-71%),
füsioterapeudi (67-70%) või logopeedi (65-69%) teenuse järele. Umbes pooltel lastest on
vaja sotsiaaltöötaja nõustamist (50-54%), eripedagoogi (50-54%) või tegevusterapeudi (49-
53%) teenust. Veerandil on vaja lapsehoiu (25–29%) või kogemusnõustaja (24–28%) teenust
ja viiendikul (18–21%) sotsiaaltranspordi teenust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Puudega lastele ja nende peredele teenuste kättesaadavuse parandamiseks on riik juba
astunud mitmeid samme. 2017. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele raske ja sügava
puudega lastele lapsehoiuteenuse ja muude teenuste osutamiseks rahalisi vahendeid kokku
3,9 miljonit eurot (sh varasem jääk 1,3 miljonit eurot ja 2017. aasta eraldis 2,65 miljonit
eurot). Lisaks osutatakse raske ja sügava puudega lastele teenuseid Euroopa Sotsiaalfondi
vahenditest. Nii osutati 2017. aastal vahetuid teenuseid 5,7 miljoni ulatuses täiendavalt
kohalike omavalitsuste osutatud teenustele.
Oluliselt on paranenud riiklike teenuste kättesaadavus kõigis vanusegruppides (sh lastele).
Kui näiteks 2015. aasta alguses oli rehabilitatsiooniteenuste järjekorras ligikaudu 10 000
inimest, siis käesolevaks ajaks on järjekord täielikult likvideeritud laste osas ja suurelt jaolt ka
tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste osas (2017.aasta lõpu seisuga oli järjekorras
ca 1700 inimest). Korduvalt on leitud lisavahendeid ning alates 01.augustist 2018. tõusevad
riigi poolt tasutavad hinnad rehabilitatsiooniteenuste eest, et lahendada spetsialistide
puudusest tulenevat teenuste kättesaadavuse probleemi. Samuti otsustas Vabariigi Valitsus
kevadistel riigieelarve läbirääkimistel, et aastatel 2019 ja 2020 suunatakse riigieelarvest
puudega inimestele, sh lastele, abivahendite hüvitamiseks olulises mahus lisaraha, muutes
abivahendid senisest veel kättesaadavamaks. Lisaks on suur hulk lisavahendeid planeeritud
suunata erihoolekandeteenustele, parandades uute kohtade loomise ja riigi poolt tasutava
kõrgema hinna kaudu samuti oluliselt teenuste kättesaadavust. Töö teenuste kättesaadavuse
parandamise nimel jätkub ka edaspidi.
Arvestades, et puudega inimeste toetuste ja teenuste rahastamise küsimus on vaatamata
eelnimetatud toetusmeetmetele endiselt aktuaalne ning puudega inimeste poliitika
põhimõtete ning teenuste ja toetuste kaasajastamise projekti ettevalmistamine ja jõustumine
võtab oma aja, on kahtlemata kasuks ka ajutised leevendavad meetmed, sh toetuste
suurendamine. Pikemas perspektiivis soovime puudega inimestele abi osutamisel siiski
liikuda universaalse toetuse maksmiselt senisest enam terviklikumale abivajaduse
hindamisele, valides abimeetmed vastavalt inimese individuaalsele vajadusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Natalja Omeltšenko 626 9747
[email protected]