dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõule (657 SE)

Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2018
Viit
1.2-3/2122-3
Registreeritud
5. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Maarja Krais-Leosk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.2-32122-3 05.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc563 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 12.06.2018 nr RIIGIKOGU/18- [email protected] 0621/-2T, 2-5/18- 01253 Meie 05.07.2018 nr 1.2-3/2122-3 Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõule (657 SE) Sotsiaalministeerium, olles tutvunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) ning Rahandusministeeriumi arvamusega nimetatud eelnõu kohta, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu toetada. Eelnõuga kavandatakse tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, tuues erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese olemasolevatest abimeetmetest nõustamine teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti juurde. Erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutatakse ESF-i tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“ raames välja töötatud toetus- ja abivajaduse hindamise vahendit ning tuginetakse riiklikes andmebaasides inimese toetus- ja abivajaduse kohta juba olemasolevale informatsioonile, kaasatakse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse töömeetodit. Teise muudatuse tulemusena katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. Rahandusministeerium toetab Sotsiaalministeeriumile saadetud 26.06.2018.a. kirjas nr 1.1- 11/4985-3 nii seadusemuudatust kui ka erihoolekandeteenuste vajaduspõhise ja paindliku osutamise põhimõtet. Rahandusministeerium leiab, et teenussüsteemi arendamisel on otstarbekas edaspidi toetus- ja abivajaduse hindamine läbi viia teenuse rahastaja ehk Sotsiaalkindlustusameti poolt. Seadusemuudatusest tulenevad abivajaduse hindamise kulud Sotsiaalkindlustusametis kaetakse teenuste eesmärgipärasema ja tõhusama kasutamise tulemusena vabaneva ressursi arvelt. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on esitatud kirja lisas märkuste tabelis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Lisa: Märkuste tabel Maarja Krais-Leosk 6269 228 [email protected] Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõule (657 SE) Lisa. Märkuste tabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Majandus- ja Eelnõu § 1 punktidest 3 ja 4 ning nende kohta Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei kasuta inimese Kommunikatsiooni- seletuskirjas antud selgitustest võib aru saada, et erihoolekandeteenuse vajaduse välja ministeerium psüühikahäirega isiku toetusvajaduse selgitamiseks olemasolevat töövõime ja puude selgitamiseks soovitakse kehtestada sarnane tuvastamise ankeeti. Inimese abi- ja taotluse vorm ja protsess nagu praegu kasutatakse toetusvajaduse selgitamiseks kasutame töövõime hindamisel ja puude raskusastme erihoolekande isikukeskse teenusmudeli välja tuvastamisel. Kui see nii on, siis seda ei saa me töötamisel loodud hindamisvahendit, mida toetada – selline taotlusvorm on liialt keerukas ja kasutame nii erihoolekande kui selline protsess nii isikut kui ka asutusi koormav. rehabilitatsiooniteenuse vajaduse välja Toetame seda, et riigi infosüsteemis leiduvaid selgitamiseks. Küll aga siis, kui inimese töövõime andmeid soovitakse isikule erihoolekande teenuse või puue on juba tuvastatud, saab SKA pakkumisel kasutada ja isik ei pea teenuse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel saamiseks neid pabertõendil esitama. Eelkõige kasutada töövõime või puude tuvastamisel tulebki tagada, et isiku ravi ja pöördumiste käigus kasutatud andmeid, mis on inimese poolt juba tekkiv teave, mida otsuse tegemisel saaks edastatud. Seega ei toimu inimese koormamist kasutada, on tervise infosüsteemis (TIS) ja teistes mitmekordselt andmete küsimisega. asjaomastes infosüsteemides talletatud ning et SKA ei saa tagada, et inimese ravi käigus tekkiv andmed on täielikud, kvaliteetsed ja teave oleks raviarsti poolt kantud TIS-i. See korduvkasutatavad. kohustus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning sellekohast järelevalvet SKA ei tee. Eelnõu § 1 punktiga 5 seonduvalt ei ole arusaadav, Kirjeldus „SKA juhtumikorraldaja koostab mil viisil hakatakse TISist isiku psüühikahäire päringu teksti, dokumendihaldur registreerib diagnoosi andmeid saama. Meie hinnangul ei ole päringu dokumendihaldussüsteemis ja saadab üheselt selge, kas seletuskirjas kirjeldatud selle välja“ on ebasoovitav protsessi kirjeldus protsess, mille kohaselt „SKA juhtumikorraldaja (ajamahukas, ebaefektiivne), mistõttu saab SKA koostab päringu teksti, dokumendihaldur juhtumikorraldaja inimese psüühikahäire kohta registreerib päringu dokumendihaldussüsteemis andmed läbi MISP2. Selle kaudu kuvatakse vaid ja saadab selle välja“ on praegune protsess, psüühikahäire diagnoosid, kogu inimese ebasoovitav protsess või kavandatud protsess. haiguslugu juhtumikorraldaja ei näe. Selgitus on Kirjeldatud protsess on väga ebamõistlik ja eelnõu seletuskirjas välja toodud. töömahukas ning seda ei saa me toetada. Kui mõeldud on, et juhtumikorraldajale avatakse asjakohased andmed TISis või et ta saab päringu TISi teha otse infosüsteemis, mida ta oma igapäevatöös kasutab (SKAIS?), palume selle seletuskirjas selgemalt välja tuua. Eelnõu § 1 punkti 18 alusel peab isik esitama Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenuseosutajale tervisetõendi. Kui eelnõu üks teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust eesmärke on vähendada erivajadustega isiku saama suunatud isik on kohustatud esitama vajadust erinevate arstide poole pöörduda, tuleb suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale kaaluda, kuidas teenuseosutaja saaks vajalikud oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on andmed kätte TISi kaudu (vt selle kohta ka märkus märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohta). esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta. Nimetatud infot ei ole võimalik TIS-st juurdepääsuõiguseta saada. Erihoolekandeteenuse osutajad ei ole tervishoiuteenuse osutajad, mistõttu neil puudub võimalus TISi kaudu andmeid saada. Samuti ei ole see info ühel konkreetsel väljal nagu näiteks psüühikahäire olemasolu koos konkreetse diagnoosi koodiga, millele SKA juhtumikorraldaja eelnõu kohaselt MISP2 kaudu saab. Teenuseosutajatel puudub platvorm/ andmebaas, mille kaudu TIS-i andmeid vastu võtta. SKAIS2 arenduste raames on planeeritud luua ka teenuseosutajate vaade, mis võimaldaks ka teenuse osutamiseks kasutada andmeid, mis juba riiklikes andmebaasides inimese kohta olemas on. Praegusel hetkel on lisaks paberkandjal tõendi esitamisele võimalus esitada tõend ka e-posti teel, mida ka kasutatakse. Eelnõu seletuskirjast ilmneb, et muudatuste üks Eelnõuga tehtava muudatuse näol ei ole eesmärk on kulude kokkuhoid. Seletuskirjas tegemist kokkuhoiumeetmega, vaid pigem esitatud arvutuste kohaselt on kokkuhoiuks 2019. süsteemi efektiivsemaks muutmisega. Kui me aastal 286 120€. Saame arvutuskäigust aru nii, et tulevikus jätkaksime samal viisil ehk jätkaksime eelnimetatud summa puhul on tegemist mh teenuste osutamist inimestele, kes ei vaja ühekordse säästuga, kuid lisanduvad seda teenust ja tänase hindamise juures võiks personalikulud ca 350 000 eurot aastas jäävad eeldada, et see viga jääb püsivalt ka sisse püsikuludeks. Sellest aga nähtub, et kokkuvõttes (638 604 eurot), siis oleks see sisuliselt kallim kui süsteemi kulud kasvavad, kuid abivajajatele ehitada üles uus süsteem, mille personalikulu on suunatud raha hulk väheneb ning süsteem jääb poole väiksem. Erihoolekandeteenuste vajadus jätkusuutlikuks, kui stabiilselt hakkaks u 12% ajas suureneb, kuivõrd psüühikahäirega inimeste vähem inimesi ööpäevaringset erihooldusteenust arv on pidevalt kasvanud. See on ka üks peamisi saama. Need inimesed, kelle toetusvajadus põhjuseid efektiivsuse kõrval, miks parandada hinnatakse madalamaks, peaksid aga järelikult süsteemi selliselt, et teenuseid saaksid vaid neid madalamal tasemel toetust saama. Seletuskiri reaalselt vajavad inimesed ning teenuse ütleb selle kohta: "Vabanevate eelarvevahendite vajaduse tuvastamine, teenusele suunamise ulatuses suunatakse uusi inimesi teenuseid protsess ja teenuse saamine võtaksid tunduvalt saama". Jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas vähem aega. vabanevate eelarvevahenditena (on selleks 638 604€ või 638604€-352484€ ehk SKA lisanduv eelarvevajadus). Teisisõnu jääb selgusetuks, kas kulud kokkuvõttes kasvavad või vähenevad, kas abistatavate hulk väheneb või suureneb ning kas kokkuvõttes abi kvaliteet paraneb või hoopis halveneb.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel