Riigikantselei Teie 12.06.2018 nr RIIGIKOGU/18-
[email protected] 0621/-2T, 2-5/18-
01253
Meie 05.07.2018 nr 1.2-3/2122-3
Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seaduse
eelnõule (657 SE)
Sotsiaalministeerium, olles tutvunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657
SE) ning Rahandusministeeriumi arvamusega nimetatud eelnõu kohta, teeb Vabariigi
Valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
Eelnõuga kavandatakse tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse
osutamine, tuues erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese olemasolevatest
abimeetmetest nõustamine teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti
juurde. Erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutatakse
ESF-i tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“ raames välja
töötatud toetus- ja abivajaduse hindamise vahendit ning tuginetakse riiklikes andmebaasides
inimese toetus- ja abivajaduse kohta juba olemasolevale informatsioonile, kaasatakse
inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega
seostamisel juhtumikorralduse töömeetodit.
Teise muudatuse tulemusena katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle
rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht
vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest
rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu.
Rahandusministeerium toetab Sotsiaalministeeriumile saadetud 26.06.2018.a. kirjas nr 1.1-
11/4985-3 nii seadusemuudatust kui ka erihoolekandeteenuste vajaduspõhise ja paindliku
osutamise põhimõtet. Rahandusministeerium leiab, et teenussüsteemi arendamisel on
otstarbekas edaspidi toetus- ja abivajaduse hindamine läbi viia teenuse rahastaja ehk
Sotsiaalkindlustusameti poolt. Seadusemuudatusest tulenevad abivajaduse hindamise kulud
Sotsiaalkindlustusametis kaetakse teenuste eesmärgipärasema ja tõhusama kasutamise
tulemusena vabaneva ressursi arvelt.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on esitatud kirja lisas
märkuste tabelis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
Märkuste tabel
Maarja Krais-Leosk 6269 228
[email protected]
Arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõule (657 SE)
Lisa. Märkuste tabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele
Majandus- ja Eelnõu § 1 punktidest 3 ja 4 ning nende kohta Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei kasuta inimese
Kommunikatsiooni- seletuskirjas antud selgitustest võib aru saada, et erihoolekandeteenuse vajaduse välja
ministeerium psüühikahäirega isiku toetusvajaduse selgitamiseks olemasolevat töövõime ja puude
selgitamiseks soovitakse kehtestada sarnane tuvastamise ankeeti. Inimese abi- ja
taotluse vorm ja protsess nagu praegu kasutatakse toetusvajaduse selgitamiseks kasutame
töövõime hindamisel ja puude raskusastme erihoolekande isikukeskse teenusmudeli välja
tuvastamisel. Kui see nii on, siis seda ei saa me töötamisel loodud hindamisvahendit, mida
toetada – selline taotlusvorm on liialt keerukas ja kasutame nii erihoolekande kui
selline protsess nii isikut kui ka asutusi koormav. rehabilitatsiooniteenuse vajaduse välja
Toetame seda, et riigi infosüsteemis leiduvaid selgitamiseks. Küll aga siis, kui inimese töövõime
andmeid soovitakse isikule erihoolekande teenuse või puue on juba tuvastatud, saab SKA
pakkumisel kasutada ja isik ei pea teenuse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel
saamiseks neid pabertõendil esitama. Eelkõige kasutada töövõime või puude tuvastamisel
tulebki tagada, et isiku ravi ja pöördumiste käigus kasutatud andmeid, mis on inimese poolt juba
tekkiv teave, mida otsuse tegemisel saaks edastatud. Seega ei toimu inimese koormamist
kasutada, on tervise infosüsteemis (TIS) ja teistes mitmekordselt andmete küsimisega.
asjaomastes infosüsteemides talletatud ning et SKA ei saa tagada, et inimese ravi käigus tekkiv
andmed on täielikud, kvaliteetsed ja teave oleks raviarsti poolt kantud TIS-i. See
korduvkasutatavad. kohustus tuleneb tervishoiuteenuste
korraldamise seadusest ning sellekohast
järelevalvet SKA ei tee.
Eelnõu § 1 punktiga 5 seonduvalt ei ole arusaadav, Kirjeldus „SKA juhtumikorraldaja koostab
mil viisil hakatakse TISist isiku psüühikahäire päringu teksti, dokumendihaldur registreerib
diagnoosi andmeid saama. Meie hinnangul ei ole päringu dokumendihaldussüsteemis ja saadab
üheselt selge, kas seletuskirjas kirjeldatud selle välja“ on ebasoovitav protsessi kirjeldus
protsess, mille kohaselt „SKA juhtumikorraldaja (ajamahukas, ebaefektiivne), mistõttu saab SKA
koostab päringu teksti, dokumendihaldur juhtumikorraldaja inimese psüühikahäire kohta
registreerib päringu dokumendihaldussüsteemis andmed läbi MISP2. Selle kaudu kuvatakse vaid
ja saadab selle välja“ on praegune protsess, psüühikahäire diagnoosid, kogu inimese
ebasoovitav protsess või kavandatud protsess. haiguslugu juhtumikorraldaja ei näe. Selgitus on
Kirjeldatud protsess on väga ebamõistlik ja eelnõu seletuskirjas välja toodud.
töömahukas ning seda ei saa me toetada. Kui
mõeldud on, et juhtumikorraldajale avatakse
asjakohased andmed TISis või et ta saab päringu
TISi teha otse infosüsteemis, mida ta oma
igapäevatöös kasutab (SKAIS?), palume selle
seletuskirjas selgemalt välja tuua.
Eelnõu § 1 punkti 18 alusel peab isik esitama Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise
teenuseosutajale tervisetõendi. Kui eelnõu üks teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust
eesmärke on vähendada erivajadustega isiku saama suunatud isik on kohustatud esitama
vajadust erinevate arstide poole pöörduda, tuleb suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale
kaaluda, kuidas teenuseosutaja saaks vajalikud oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on
andmed kätte TISi kaudu (vt selle kohta ka märkus märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste
eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohta). esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid
ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave
nakkushaiguste esinemise kohta. Nimetatud
infot ei ole võimalik TIS-st juurdepääsuõiguseta
saada. Erihoolekandeteenuse osutajad ei ole
tervishoiuteenuse osutajad, mistõttu neil
puudub võimalus TISi kaudu andmeid saada.
Samuti ei ole see info ühel konkreetsel väljal
nagu näiteks psüühikahäire olemasolu koos
konkreetse diagnoosi koodiga, millele SKA
juhtumikorraldaja eelnõu kohaselt MISP2 kaudu
saab.
Teenuseosutajatel puudub platvorm/
andmebaas, mille kaudu TIS-i andmeid vastu
võtta. SKAIS2 arenduste raames on planeeritud
luua ka teenuseosutajate vaade, mis võimaldaks
ka teenuse osutamiseks kasutada andmeid, mis
juba riiklikes andmebaasides inimese kohta
olemas on.
Praegusel hetkel on lisaks paberkandjal tõendi
esitamisele võimalus esitada tõend ka e-posti
teel, mida ka kasutatakse.
Eelnõu seletuskirjast ilmneb, et muudatuste üks Eelnõuga tehtava muudatuse näol ei ole
eesmärk on kulude kokkuhoid. Seletuskirjas tegemist kokkuhoiumeetmega, vaid pigem
esitatud arvutuste kohaselt on kokkuhoiuks 2019. süsteemi efektiivsemaks muutmisega. Kui me
aastal 286 120€. Saame arvutuskäigust aru nii, et tulevikus jätkaksime samal viisil ehk jätkaksime
eelnimetatud summa puhul on tegemist mh teenuste osutamist inimestele, kes ei vaja
ühekordse säästuga, kuid lisanduvad seda teenust ja tänase hindamise juures võiks
personalikulud ca 350 000 eurot aastas jäävad eeldada, et see viga jääb püsivalt ka sisse
püsikuludeks. Sellest aga nähtub, et kokkuvõttes (638 604 eurot), siis oleks see sisuliselt kallim kui
süsteemi kulud kasvavad, kuid abivajajatele ehitada üles uus süsteem, mille personalikulu on
suunatud raha hulk väheneb ning süsteem jääb poole väiksem. Erihoolekandeteenuste vajadus
jätkusuutlikuks, kui stabiilselt hakkaks u 12% ajas suureneb, kuivõrd psüühikahäirega inimeste
vähem inimesi ööpäevaringset erihooldusteenust arv on pidevalt kasvanud. See on ka üks peamisi
saama. Need inimesed, kelle toetusvajadus põhjuseid efektiivsuse kõrval, miks parandada
hinnatakse madalamaks, peaksid aga järelikult süsteemi selliselt, et teenuseid saaksid vaid neid
madalamal tasemel toetust saama. Seletuskiri reaalselt vajavad inimesed ning teenuse
ütleb selle kohta: "Vabanevate eelarvevahendite vajaduse tuvastamine, teenusele suunamise
ulatuses suunatakse uusi inimesi teenuseid protsess ja teenuse saamine võtaksid tunduvalt
saama". Jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas vähem aega.
vabanevate eelarvevahenditena (on selleks 638
604€ või 638604€-352484€ ehk SKA lisanduv
eelarvevajadus). Teisisõnu jääb selgusetuks, kas
kulud kokkuvõttes kasvavad või vähenevad, kas
abistatavate hulk väheneb või suureneb ning kas
kokkuvõttes abi kvaliteet paraneb või hoopis
halveneb.