MINISTRI MÄÄRUS
05.07.2018 nr 35
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse
nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise ning nende dokumentide
säilitamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel.
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse 1. peatükk sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning
tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord, tagades
ühtsetest nõuetest lähtuvate andmete talletamise.
(2) Käesolev määrus ei ole kõikehõlmav ega piira tervishoiuteenuse osutajal täiendavate
andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks.
§ 11. Määruse kohaldamisala
Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata proviisori ja farmatseudi tegevuse
dokumenteerimisel.
§ 2. Mõisted
Protseduur on käesoleva määruse tähenduses ravivõte.
§ 3. Dokumenteerimine
(1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine,
sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides käesolevas määruses sätestatud
andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele
järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.
(2) Andmed dokumenteeritakse eesti keeles, vajaduse korral lisaks ladina keeles.
2
(3) Andmed dokumenteeritakse loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud,
mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust.
(4) Tervishoiuteenusest keeldumist tõendab patsiendi sellekohane allkiri. Allkirja andmisest
keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt, välja
arvatud juhul kui teenuse olemusest tulenevalt osutatakse tervishoiuteenust üksi.
Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava
dokumendi juures.
(5) Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid,
töödeldakse õigusaktides sätestatud korras, tagades andmete kaitstuse.“;
2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) saatekirja vastus,“;
3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19–21 järgmises sõnastuses;
„19) surmateatis,
20) surma põhjuse teatis,
21) perinataalsurma põhjuse teatis.“;
4) määruse 4. jagu sõnastatakse järgmiselt:
„4. jagu
Saatekiri ja saatekirja vastus
§ 29. Saatekiri, selle koostamine ja edastamine
(1) Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel
vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule,
protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning
patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi
terviseandmete edastamisel e-konsultatsiooniks, arvestades käesolevas paragrahvis
nimetatud piirangutega.
(2) Õde koostab saatekirja üksnes järgmistel juhtudel:
1) iseseisvas õendusabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja arsti
vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani
ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse;
2) ambulatoorses eriarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja patsiendi
tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi-
ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali
saatmiseks laborisse;
3) üldarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja laboriuuringute
tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse.
(3) Iseseisvas ämmaemandusabis vormistab ämmaemand saatekirja lähtuvalt teenuse sisust
üksnes juhul, kui patsient suunatakse arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem
määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või
proovimaterjali saatmiseks laborisse ning uuringutele saatmiseks vastavalt tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 262 lõike 3 alusel sätestatud teenuse osutamise tingimustel ja korras.
(4) Vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui
patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
3
(5) Saatekiri koostatakse elektrooniliselt, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule.
Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile elektrooniliselt
koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel
elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle
väljastamise kohta.
(6) Saatekiri kinnitatakse saatekirja koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib
digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle
koostanud isik.
(7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule, edastatakse tervise
infosüsteemi. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi
edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest.
(8) Paberil väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt
käesoleva määruse § 30 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi
andmeid.
(9) Saatekiri ei ole nõutav, kui statsionaarsele tervishoiuteenusele suunamine toimub vältimatu
abi korras sama raviasutuse sees.
(10) Patoanatoomilisele lahangule saatmisel kohaldatakse käesoleva määruse 10. jao sätteid.
§ 30. Saatekirja andmekoosseis ja nõuetekohane täitmine
(1) Saatekirjaga ambulatoorsele vastuvõtule, haiglaravile, õendusabi saama või e-
konsultatsioonile (edaspidi teenus) saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida:
1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
2) saatekirja koostaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
3) saatekirja üldandmed, sealhulgas saatekirja unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg,
saatekirja kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, arvestades patsiendi terviseseisundit ja teenuse
olemust;
4) anamneesi andmed;
5) diagnoosi andmed;
6) teenuse nimetus, kuhu isik saadetakse, sealhulgas saatmise eesmärk ja aegkriitilisus;
7) e-konsultatsiooni osutava tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse andmed).
(2) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse
eripärast tulenevad andmed:
1) selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient suunatakse;
2) objektiivne leid;
3) varasemad uuringud, sealhulgas varasemad operatsioonid;
4) allergiad ja ravimiskeem;
5) patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos patsiendiga, ees- ja perekonnanimi,
kontaktandmed);
6) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed.
(3) Iseseisvale statsionaarsele õendusabile ja koduõendusteenusele saatmisel on lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele kohustuslik märkida järgmised
andmed:
1) raviprotseduuride teostamise vajadus ja sagedus;
2) patsiendi nõustamise vajadus;
3) terviseseisundi dünaamikas jälgimise vajadus ja sagedus;
4) haiguspuhuste õendustoimingute vajadus ja sagedus.
(4) Uuringule saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida:
4
1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
2) saatekirja koostaja ja/või uuringu tellija andmed;
3) saatekirja üldandmed (dokumendi unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg);
4) anamnees ja terviseseisundi andmed;
5) uuringule suunamise andmed (uuringu nimetus, selle tervishoiuteenuse osutaja andmed,
kelle juurde patsient või proovimaterjal suunatakse, saatmise eesmärk).
(5) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele uuringu
eripärast tulenevad andmed:
1) diagnoosi andmed;
2) varem tehtud uuringud;
3) proovinõu, proovimaterjali ja proovi võtmise andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise
aeg, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali tüüp, proovinõu tüüp, uuringu paige,
uuringumaterjali fikseerimise viis (10%-line formaliin, erifiksaator, fikseerimata);
4) patomorfoloogilise kiiruuringu andmed, vajaduse korral ka opereeriva arsti ees- ja
perekonnanimi ning telefoninumber;
5) muud uuringu tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise meetod ja
operatsiooni nimetus.
(6) Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse proovinõu või uuringu
identifikaatoriga.
(7) Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses.
(8) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle
täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Saatekirja
täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist.
§ 31. Saatekirja vastuseks antav dokument, selle koostamine ja edastamine
(1) Saatekirja vastus on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või
andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või
patoanatoomilisele lahangule.
(2) Ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse korral on saatekirja vastuseks antav
dokument epikriis, mis on koostatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2
kohaselt, välja arvatud käesoleva määruse §-s 97 nimetatud lahangu protokolli väljavõtte
kanded.
(3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral on saatekirja vastuseks
käesoleva määruse §-s 32 nimetatud andmekoosseisuga dokument. Patoanatoomilise
lahangu saatekirja vastus koostatakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras.
(4) Saatekirja vastus koostatakse elektrooniliselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv
tunnus, väljastatakse patsiendile koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust
ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekirja
vastus paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta.
(5) Saatekirja vastus kinnitatakse koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib
digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle
koostanud isik.
(6) Saatekirja vastus, välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte, edastatakse
tervise infosüsteemi. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise
infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest.
5
(7) Paberil väljastatud saatekirja vastus peab kajastama vähemalt käesoleva määruse § 32
lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades osutatud teenuse eripära ja
olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama käesoleva määruse §-
s 97 sätestatut.
§ 32. Saatekirja vastuse andmekoosseis
(1) Saatekirja vastus vormistatakse järgmises andmekooseisus, arvestades osutatud teenuse
eripära ja olemust:
1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed);
2) saatekirja koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
3) saatekirja unikaalne kood;
4) saatekirja vastuse koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed);
5) saatekirja vastuse üldandmed (unikaalne kood, kinnitamise aeg);
6) teenuse osutamise kuupäev;
7) tehtud uuringu tulemuse ja/või teenuseosutaja otsuse andmed;
8) uuringu tegija ja/või hindaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed).
(2) Saatekirja vastusele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele
teenuse eripärast tulenevad andmed:
1) laboriuuringu puhul referentsväärtus või otsustuspiir ja võimaluse korral tulemuse tõlgendus;
2) labori- ja patomorfoloogilise uuringu proovimaterjali andmed, sealhulgas proovimaterjali
võtmise aeg, proovimaterjali tüüp, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali
adekvaatsuse hinnang;
3) patomorfoloogilise uuringu puhul vajaduse korral patoloogi soovitused diagnoosi
täpsustamiseks ja lisauuringuteks;
4) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed.
(3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamisel antava saatekirja vastuse
täpsem andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2
alusel kehtestatud määruses.
§ 321. Saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamine
Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis säilitakse saatekirja ja saatekirja vastust viis aastat
alates andmete kinnitamisest.“;
5) paragrahvi 37 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) surmaga, märkides surmaaja.“;
6) paragrahvi 40 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 731 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Paberkandjal kiirabikaart vormistatakse isekopeeruval paberil vastavalt käesoleva määruse
lisas 29 toodud andmekoosseisule ning surmateatis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisule.“;
8) paragrahvi 731 lõike 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) surmaandmed (kuupäev ja kellaaeg).“;
9) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
6
„Kiirabibrigaadi pidaja säilitab paberkandjal vormistatud kiirabikaarti ja elustamiskaarti viis ning
surmateatist kümme aastat alates andmete kinnitamisest.“;
10) paragrahvi 74 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmiselt:
„Paberil vormistatud surmateatise koopia on väljavõtteks perearstile.“;
11) paragrahvid 84–86 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahv 87 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 87. Uuringu vastuse aluseks oleva proovi säilitamine
Elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldavat
koeproovi säilitatakse lähtuvalt tervishoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui
30 aastat andmete kinnitamisest.“;
13) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks;
14) määrust täiendatakse 91.–93. jaoga järgmises sõnastuses:
„91. jagu
Surmateatis
§ 881. Surmateatis
Surmateatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel surma fakti tõendav andmete
dokument või selle osa, mis vormistatakse kohe pärast surma fakti tuvastamist ja mis on
aluseks surma registreerimiseks rahvastikuregistris.
§ 882. Surmateatise vormistamine
(1) Surmateatise koostab surma tuvastanud arst, õde või kiirabibrigaadi juht.
(2) Surmateatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592
lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus.
(3) Surmateatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise
infosüsteemi kasutada.
§ 883. Surmateatise säilitamine
Surmateatise vormistanud tervishoiuteenuse osutaja säilitab paberil vormistatud surmateatist
kümme aastat alates selle kinnitamisest.
92. jagu
Surma põhjuse teatis
§ 884. Surma põhjuse teatis
Surma põhjuse teatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel surma põhjust kirjeldav
dokument, mis vormistatakse pärast surma põhjuse tuvastamist.
§ 885. Surma põhjuse teatise vormistamine
(1) Surma põhjuse teatise koostab surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog või kohtuarst.
7
(2) Surma põhjuse teatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus.
(3) Surma põhjuse teatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik
tervise infosüsteemi kasutada.
§ 886. Surma põhjuse teatise säilitamine
Surma põhjuse teatise vormistanud tervishoiuteenuse osutaja säilitab paberil vormistatud
surma põhjuse teatist kümme aastat alates selle kinnitamisest.
93. jagu
Perinataalsurma põhjuse teatis
§ 887. Perinataalsurma põhjuse teatis
Perinataalsurma põhjuse teatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel
perinataalsurma põhjust kirjeldav dokument, mis vormistatakse pärast surma põhjuse
tuvastamist.
§ 888. Perinataalsurma põhjuse teatise vormistamine
(1) Perinataalsurma põhjuse teatise koostab surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog või
kohtuarst.
(2) Perinataalsurma põhjuse teatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus.
(3) Perinataalsurma põhjuse teatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole
võimalik tervise infosüsteemi kasutada.
§ 889. Perinataalsurma põhjuse teatise säilitamine
Perinataalsurma põhjuse teatise vormistanud tervishoiuteenuse osutaja säilitab paberil
vormistatud perinataalsurma põhjuse teatist kümme aastat alates selle kinnitamisest.“;
15) paragrahvi 89 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnaga „surmateatise“;
17) paragrahvi 91 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) suremispaik;“;
18) paragrahvi 91 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) arvatav surma põhjus;“;
19) paragrahvi 92 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahv 93 sõnastatakse järgmiselt:
„Lahangu protokolli andmeid säilitatakse 30 aastat andmete kinnitamisest.“;
21) paragrahvi 94 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
8
„12) lahangul võetud koeproovide histoloogilise uuringu kirjeldus;“;
22) paragrahvi 94 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:
„15) haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu
surmapõhjus;“;
23) paragrahvi 94 punktis 16 ja § 97 punktis 3 asendatakse sõnad „arstliku surmatõendi“
sõnadega „surma põhjuse teatise“;
24) paragrahvi 97 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu
surmapõhjus;“;
25) paragrahvi 1068 lõikes 4 asendatakse sõnad „hooldusravi tervishoiuteenuse“ sõnadega
„iseseisva statsionaarse õendusabi“;
26) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 10617 järgmises sõnastuses:
„§ 10617. Üleminekusätted
(1) Saatekirjana on käsitatav kuni 2019. aasta 1. juulini ka epikriis, mis väljastatakse
asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt ambulatoorsele ravile ning mis sisaldab
teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks
käsitluseks.
(2) Saatekirjana on käsitatav kuni 2020. aasta 1. jaanuarini ka epikriis, mis väljastatakse
asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile ning mis sisaldab
teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks
käsitluseks.
(3) Saatekiri, millel puudub kehtivusaeg, ei ole kasutatav viie aasta möödudes selle
kinnitamisest.“;
27) määruse lisad 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmise
määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kaasajastatakse nõuded saatekirjadele ning nende koostamisele, kasutamisele ja
säilitamisele. Muudatused on seotud üleminekuga pabersaatekirjadelt elektroonilistele
saatekirjadele ehk nn digisaatekirjadele. Üleminek digisaatekirjadele on omakorda vajalik
üleriigilise digiregistratuuri rakendamiseks ja patsiendi tervikliku käsitluse tagamiseks.
Lisaks tehakse täpsustused surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse
teatise üleminekuks paberteatiselt elektroonilisele teatisele.
Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu digisaatekirjade uue standardi laiaulatusliku kasutuselevõtu
käigus ilmnenud kitsaskohad viitavad saatekirja selgema regulatsiooni vajadusele. Samuti
muudetakse iseseisvat statsionaarset õendusabi ja koduõendusteenust saama suunamise
saatekirja. Selle muutmisel lähtutakse nimetatud digisaatekirjale üleminekuga muudetavast
andmekoosseisust.
Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse andmeid, mis on saatekirjal kohustuslikud, samuti seda,
kes vastutab saatekirja nõuetekohase täitmise eest, millistel juhtudel võib saatekirja erandina
koostada paberkujul ja millised dokumendid võivad erandina asendada saatekirja. Täiendavalt
reguleeritakse saatekirja vastust – selle andmekoosseisu ja koostamise nõudeid. Muudatuse
kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja säilitama saatekirja ja saatekirja vastust oma
infosüsteemis viis aastat. See võimaldab andmeid kasutavatel tervishoiutöötajatel hinnata muutusi
tervisenäitajates ja teha raviotsuseid piisavalt pika perioodi ajalooliste terviseandmete alusel (nt
laboriuuringute vm uuringute vastused).
Surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise sätestamine on seotud
sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse
eelnõuga, samuti e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma
registreerimise andmed liikuma tervise infosüsteemist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse
andmed hakkavad liikuma tervise infosüsteemist surma põhjuste registrisse. Käesoleva määruse
ja nimetatud määruse nr 53 muudatuse tulemusena ei pea inimene minema kohalikku
omavalitsusse lähedase surma registreerima. Tervishoiutöötaja koostab elektroonilise dokumendi,
mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete esitamise rahvastikuregistrisse ja surma
põhjuste registrisse. Selle tulemusena väheneb kohaliku omavalitsuse koormus surmade
registreerimisel rahvastikuregistris. Rahvastikuregister hakkab saama surmaandmeid
standardiseeritult ja kohe pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste register saab
standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul peale vastavate andmete
kinnitamist. Eraldi on sätestatud käesolevas määruses olukord, kus andmed täidetakse
objektiivsetel põhjustel paberil.
Määruse jõustumine on planeeritud üldises korras.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
tervishoiuressursside juht Anneli Taal (töölt lahkunud), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (tel 626
9127;
[email protected]), peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331;
[email protected])
ja nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168;
[email protected]), Sotsiaalministeeriumi
1
digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132;
[email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse standardimise juht ja
andmearhitekt Mari Asser (töölt lahkunud), andmeanalüütik Terje Lasn (
[email protected]),
projektijuht Annike Koorts (
[email protected]) ja jurist Laine Mokrik (
[email protected]),
Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo (tel 620 8440;
[email protected]) ja partnerihalduse osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300;
[email protected]).
Muudatuste väljatöötamisse kaasati kõigi Eesti suuremate haiglate, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti
Õdede Liidu, Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Patoloogide Seltsi esindajad ning
õendusabi osutajad.
Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338;
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
kord“ muutmise määruse eelnõuga.
Käesoleva määrusega muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 56
„Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused
ja kord“ (RT I, 22.06.2016, 40).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 27 punktist.
Määruse punkt 1
Punktiga 1 kaasajastatakse sisuliselt kogu üldsätete peatükk.
Paragrahviga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala selliselt, et määrusega kehtestatakse
tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise
dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord. Dokumenteerimise kord hõlmab endas nii
dokumentide edastamist kui väljastamist ehk kogu dokumenteerimise protsessi. Kuna määruse
kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamist tõendavad andmed dokumenteerida, on
tervishoiuteenuse osutajad juba võtnud kasutusele elektroonilise dokumenteerimise süsteemi.
Seetõttu ei ole võrreldes kehtiva korraga enam vajalik viidata dokumentide näidisvormidele ega
sellele, et määrusega kehtestatu on aluseks tervishoiuteenuste osutamise elektroonilise
dokumenteerimise ja sellekohase elektroonilise andmevahetuse süsteemi väljatöötamisele.
Võrreldes seni kehtiva korraga tuuakse määrusesse uuena säte, mis lubab tervishoiuteenuse
osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi
tagamiseks. Olulises osas on teatud sätete vajadus end ajas minetanud.
Paragrahvi 11 näol on tegemist uue paragrahviga, mis hõlmab määruse kohaldamisala. Selle
kohaselt määruse nõudeid ei kohaldata proviisori ja farmatseudi tegevuse dokumenteerimisel,
kellele ei kohaldu määrus nr 56 ka praegu. Seega on tegemist pigem õigusselguse loomisega.
Paragrahvi 2 näol on tegemist uue paragrahviga, mis hõlmab mõisteid. Sätestatakse protseduuri
mõiste, mis käesoleva määruse tähenduses on ravivõte1.
1
http://kn.eki.ee/?Q=protseduur
Paragrahvi 3 muudetakse võrreldes kehtiva korraga selliselt, et enam ei viidata dokumendi
vormistamisele, dokumendile kui vormile ega dokumenti tehtavatele kannetele. Kaasajastatud
paragrahv sätestab andmete dokumenteerimise. See järgib praktikat, kus tervishoiuteenuse
osutajad dokumenteerivad andmed elektrooniliselt ega ole enam kohustatud vormistama
paberdokumente, lähtudes näidisvormidest ja -formaatidest. Küll on nad aga kohustatud
dokumenteerima andmed, mis määruse tasemel on nõutud.
Sarnaselt kehtiva korraga tuleb dokumenteeritavad andmed esitada selgelt ja korrektselt. See
aitab tagada eri osapoolte huvid:
1) patsiendi huvi (ka lühendid jms peab olema dokumenteeritud arusaadavalt, samuti peab patsient
aru saama, miks ta kuhugi analüüsile suunati ja mis oli tulemus);
2) järelevalveorgani huvi (Terviseameti eesmärkide täitmiseks);
3) tervishoiuteenuse rahastaja huvi (Eesti Haigekassa).
Ühtlasi kaasajastatakse kehtivat tervishoiuteenusest keeldumise sätet. Täna kehtiva korra järgi
tõendab keeldumist dokumendis sellekohase kande järel patsiendi allkiri. Samas ei ole täpsustatud
mida teha siis kui patsient keeldub allkirja andmast. Edaspidi allkirja andmisest keeldumise korral
dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt, välja arvatud kui
tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenust üksi (nt koduõde). Sisuliselt on selle sätte näol
legaliseerida tänane praktika, kus sellised keeldumised dokumenteeritakse (nt kui on tegemist
invasiivsete protseduuride ja uuringute või raviga, mille osutamata jätmine võib põhjustada olulise
tervisekahjustuse või surma ning patsient keeldub tervishoiuteenusest).
Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava
dokumendi juures (nt haiguslugu). Tegemist on seega teenusest keeldumise vormistamisega ja
see tuleb dokumenteerida. Paberil keeldumise võib vajaduse korral ka skaneerida ja lisada
elektroonilisele dokumendile. Allkirja andmisest keeldumise vormistamine võib olla tavalises
lihtsas vormis ega pea olema keeruliselt sõnastatud. Oluline, et see oleks fikseeritud ja võimalike
vaidluste korral tõendatav (ühtlasi on see ka tervishoiutöötaja kaitseks).
Määruse punkt 2 ja 3
Punktiga 2 lisatakse määruse §-i 4 tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendina lisaks
saatekirjale ka saatekirja vastus. Seni on saatekirja vastus olnud sisuliselt saatekirja osa. Kuna
saatekirja vastuseks võivad olla erinevad dokumendid, on vajalik sätestada vastuse
andmekoosseis saatekirjast lahus.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 selliste andmekoosseisudega nagu surmateatis,
surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Surmaga seonduvate teatiste sätestamine
on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega kehtestatakse uute dokumentide – surmateatis, surma
põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis – andmekoosseisud. Nende muudatusega viiakse
lõpuni e-surmasündmuse projekt, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise
andmed liikuma tervise infosüsteemist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed
hakkavad liikuma tervise infosüsteemist surma põhjuste registrisse. Nii käesolev määrus kui
nimetatud määrus nr 53 on omavahel seotud, mistõttu tehakse muudatused samal ajal mõlemas
määruses.
Määruse punkt 4
Punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse 4. jagu, mis seni on reguleerinud saatekirja kui
tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi eesmärki, sisu ja kasutamist. Kuna tervise
infosüsteemi (edaspidi TIS) on võimalik saata eraldiseisva dokumendina ka saatekirja vastust,
reguleeritakse detailsemalt ka selle dokumendi koostamine ja andmekoosseis. Sellest on tingitud
4. jao pealkirja uus sõnastus „Saatekiri ja saatekirja vastus“. TIS-i edastatavate andmete koosseis
2
on sätestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Selle
alusel on omakorda välja töötatud vastavad dokumendistandardid, mis on avaldatud Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) kodulehel asuvas publitseerimiskeskuses.
Seoses erinevate tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide järkjärgulise üleminekuga
paberkujult digitaalsele ja TIS-i kaudu toimuva andmevahetuse kiire kasvuga on vajalik
regulaarselt kaasajastada ka tervishoiuteenuste dokumenteerimise nõudeid ja tingimusi. See
tagab digitaalsele kujule viidud dokumentide kiirema ja sujuvama kasutuselevõtu ning nende abil
TIS-i kaudu infovahetuse kvalitatiivse paranemise. Saatekirjadega seonduvate nõuete
kaasajastamine on oluline ka patsientide jaoks, kuna ravikindlustuse seadusest (edaspidi RaKS)
tulenevalt on saatekiri erinevate tervishoiuteenuste rahalise hüvitamise aluseks.
Paragrahvi 29 lõikes 1 sätestatakse uus saatekirja definitsioon tulenevalt selle laienenud
kasutusvaldkonnast, mis on kaasnenud pabersaatekirja üleminekuga digisaatekirjaks. Saatekiri on
tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või
andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või
ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali
edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e-
konsultatsiooniks.
Rõhutame, et saatekiri on tervishoiuteenuse osutaja otsuse alusel vormistatud dokument, kuna
saatekirja tohib väljastada ainult meditsiinilise põhjendatuse korral ja meditsiinilist põhjendatust on
pädev hindama ainult nõuetekohast kvalifikatsiooni omav tervishoiutöötaja. Saatekiri, millega
suunatakse saama tervishoiuteenuseid, mida inimene tulenevalt meditsiinilisest näidustusest ei
vaja, on tervishoiusüsteemi (sealhulgas ravikindlustuse) ressursse asjatult koormav.
E-konsultatsiooni saatekiri on ambulatoorse saatekirja uus alaliik, mille korral saadab perearst
patsiendi raviga seotud küsimuse digitaalselt e-konsultatsiooni saatekirja vormis TIS-i kaudu
eriarstile. Eriarst vaatab saatekirjal esitatud andmeid ning tuginedes neile saadab e-konsultatsiooni
vastuseks oma otsuse:
a) annab konkreetset nõu patsiendi edasise käsitluse suhtes või
b) võtab patsiendi edasise käsitluse üle, st patsient kutsutakse eriarsti vastuvõtule.
Perearst teavitab alati patsienti, kui ta eriarstilt e-konsultatsiooni küsib, ning märgib patsiendi
kontakttelefoni e-konsultatsiooni saatekirjale. Eriarst annab perearstile TIS-i kaudu e-
konsultatsiooni saatekirja vastuse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul. Kui eriarst otsustab patsiendi
vastuvõtule kutsuda, võtab patsiendiga ühendust eriarstiabi osutaja. See on saatekiri, kus
suhtlevad eriala isikud omavahel, st patsient ise ei liigu.
Sisuliselt laieneb saatekirja kohustus ka koduõendusteenusele, mis on ambulatoorne
tervishoiuteenus, ja iseseisevale statsionaarsele õendusabile.
Haiglaravi digisaatekiri on nõutav asutustevahelisel suunamisel:
•haiglaravile
Perearsti suunamine •päevaravile
Statsionaarsest iseseisvast •statsionaarsele eriarstabile
õendusabist suunamine (arsti
otsusega)
Haiglaravi digisaatekiri on nõutav suunamisel:
3
•spetsialiseeritud taastusravisse
Aktiivravilt suunamine •TTO-de omavahelisel kokkuleppel, kui patsient
viiakse ühest asutusest teise
•päevaravile (sh kirurgiasse, keemia- ja
kiiritusravile jne)
•plaanilise kirurgilise operatsiooni ootelehele
Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu jätmisel
järgne suunamine •päevaravile ja päevakirurgiale
• Haiglaravi digisaatekiri ei ole nõutav, kui hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras
sama raviasutuse sees.
Paragrahvi 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse millal võivad õde ja ämmaemand vormistada
saatekirja.
Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete
õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise
tingimused“ § 62 lõike 4 punktidest 3 ja 5 tulenevalt võib õde vastuvõtu raames vormistada
saatekirja, mis on aluseks patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule (kui patsiendi
seisundi hindamisel või jälgimisperioodil ilmnevad asjaolud, mis võivad olla aluseks varem
määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks), uuringule või patsiendilt võetud
proovimaterjali edastamiseks analüüsile. Sarnane õigus on ka ämmaemandal iseseisvalt osutada
lubatud ämmaemandusabi raames tulenevalt sotsiaalministri 2. juuli 2014. a määrusest nr 44
„Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad
tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“. Lisaks on ämmaemandal õigus
saata uuringutele vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 262 lõike 3 alusel
sätestatud teenuse osutamise tingimustel ja korras.
Uuringute, analüüside ja protseduuride ning patsiendilt võetud proovimaterjalide uuringule
saatmise saatekirjale on TIS-i edastamiseks digitaalne vorm välja töötatud, kuid andmekoosseisud
ei ole struktureeritud ega võimalda seetõttu masinloetavust. Samuti saab nende saatekirjade
andmekoosseis käesoleva määruse muudatusega täpsustatud ja määruses nr 53 sätestatuga
kooskõlla viidud (vt § 30 selgitust).
Paragrahvi 29 lõikes 4 sätestatakse, et vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni
edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Perearstiabi on Eestis ravikindlustatud isikutele tasuta. Ambulatoorse eriarstiabi teenuseid hüvitab
Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) RaKS-is loetletud erialadel ainult saatekirja olemasolul.
Saatekirja puudumise korral on ravi inimesele tasuline. TTKS § 6 kohaselt on vältimatu abi
inimesele Eesti Vabariigis tasuta. Seega ei ole saatekiri nõutav, kui inimesele osutatakse vältimatut
erakorralist eriarstiabi. Erakorralist eriarstiabi osutatakse inimestele reeglina haigla erakorralise
meditsiini osakonnas (edaspidi EMO). Kui perearstil on patsiendi kohta olulist infot, mida ta soovib
EMO-le edastada, on tal võimalus kasutada saatekirja informatsiooni edastamiseks EMO-le TIS-i
kaudu. EMO-le saatekirja koostamine ei ole kohustuslik.
Paragrahvi 29 lõikes 5 sätestatakse mis tingimustel ja kuidas saatekiri koostatakse. Reeglina
koostatakse saatekiri elektrooniliselt (välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule). Kui
isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus (nt välismaalased), väljastatakse patsiendile digitaalselt
koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsetel põhjustel
digitaalselt koostada (nt tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevad ajutiselt tõrked),
koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. Märke abil on
vajaduse korral võimalik tõendada saatekirja paberkujul väljastamist. Tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis esinevatest ajutistest tõrgetest ja sellega seonduvalt saatekirja andmisest tuleb
patsienti kindlasti informeerida.
4
Paragrahvi 29 lõige 6 sätestab, et saatekiri tuleb kinnitada allkirja või asutuse templiga. Siinjuures
on mõeldud nii digitaalselt kui ka paberil allkirjastamist ja tembeldamist. Seega saab
tervishoiuteenuse osutaja lähtuda vastavalt oma võimalustest, küll peab selle olema koostanud
selleks pädev isik.
Paragrahvi 29 lõige 7 sisaldab kohustust edastada saatekiri (välja arvatud saatekiri
patoanatoomilisele lahangule) TIS-i. Kui tervishoiuteenuse osutaja on küll saatekirja oma
infosüsteemis koostanud, kuid saatekirja ei ole võimalik ajutiselt objektiivsetel põhjustel TIS-i
edastada (nt TIS-i tehnilised probleemid), tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse
äralangemisest. TIS-i tehniliste probleemide tõttu väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud
saatekirja väljatrükk. Siiski tuleb arvestada, et saatekirja nõude korral on patsiendil
tervishoiutöötaja vastuvõtu aja broneerimiseks vajalik saatekirja olemasolu TIS-is. TIS-i tõrked on
siiamaani olnud harva esinevad katkestused, mis ei ületa paari tundi. Saatekirja patsiendile
väljastamise ja patsiendi poolt saatekirja alusel aja broneerimise ajavahemik on üldjuhul pikem
ning selleks ajaks, kui patsient saatekirja kasutada soovib, on digisaatekiri enamasti juba TIS-is
olemas. Saatekirja väljastaja peab kindlasti ka sellisel juhul informeerima patsienti ajutistest TIS-i
tehnilistest probleemidest ja sellest kuidas sel juhul saatekiri antakse.
Paragrahvi 29 lõige 8 sätestab, mida paberkujul väljastatud saatekiri peab kajastama. Paberil
väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt määruse § 30 lõigetes
1, 3 ja 4 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi andmeid.
Paragrahvi 29 lõikes 9 on sätestatud, millisel juhul ei ole saatekiri nõutav. Seda ei nõuta, kui
hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. Seega, kui nt patsient
pöördub eriarsti vastuvõtule EMO-sse ja seal leitakse, et ta vajab kohe hospitaliseerimist, ei ole
selleks vaja saatekirja. Saatekiri hospitaliseerimiseks on nõutav siis, kui hospitaliseerimine toimub
teise asutusse, nt tervishoiuteenuse osutajate omavahelisel kokkuleppel, kui patsient viiakse ühest
asutusest teise.
Paragrahvi 29 lõikes 10 kohaselt kohaldatakse patoanatoomilisele lahangule saatmisel
käesoleva määruse 10. jao sätteid. Patomorfoloogilise uuringu saatekirjale märgitakse käesoleva
määruse §-s 85 nimetatud andmed. Patoanatoomilise lahangu saatekirjale märgitakse käesoleva
määruse §-s 91 nimetatud andmed. Nende saatekirja andmete puhul järgitakse juba kehtivat
korda, mistõttu ei ole tegemist mitte sisulise, vaid tehnilise muudatusega.
Paragrahv 30 reguleerib saatekirja andmekoosseisu ja nõuetekohast täitmist.
Paragrahvi 30 lõikes 1 on loetletud andmed, mis on minimaalselt kohustuslik saatekirjale märkida
selleks, et tagada saatekirja saajale võimalus teha saatekirja alusel otsus patsiendi ravi jätkamise
kohta. Kohustuslike andmeväljade määramine, sealhulgas korrektselt täidetud anamnees ja
suunamise põhjus, on seotud asjaoluga, et puudulikult täidetud saatekirja alusel ei ole võimalik
saatekirja saajal (tervishoiuteenust osutav asutus) otsustada, millise spetsialisti abi või millist
tervishoiuteenust patsient vajab. Paragrahvi 30 lõikes 8 on sätestatud, et nii suunaval arstil kui
ka patsiendil on oluline silmas pidada, et ebapiisava informatsiooni korral on saatekirja alusel
teenust pakkuval tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda saatekirja täiendamist. Saatekirja
koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Nii peab saatekiri vastama nõuetele, et
kontrollida selle meditsiinilist põhjendatust ja tagada EHK poolt ravi rahastamise ülevõtmine RaKS-
i alusel. Seetõttu on korrektse saatekirja koostamine äärmiselt oluline. Saatekirja täiendamise nõue
ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist.
Digisaatekirja kasutuselevõtuga seoses muutus kohustuslikuks saatekirja kehtivuse alguse ja lõpu
aja määramine saatekirja väljastaja poolt. Sisuliselt on kehtivusaeg ka saatekirja meditsiinilise
põhjendatuse üks komponent, kuna saatekirja väljastab arst, arvestades patsiendi terviseseisundit
ja abivajadust. Ajas patsiendi seisund üldjuhul muutub ning saatekiri kaotab sellega seoses oma
asjakohasuse ja meditsiinilise põhjendatuse. Saatekirja kehtivust saab määrata saatekirja
5
väljastav arst, kes peab saatekirja kehtivusaja määramisel nimetatud asjaoludega arvestama. Ka
TIS-i seisukohalt on oluline, et seal ei oleks saatekirju, millel kehtivusaeg puudub, kuna need
ajavad segadusse nii tervishoiuteenuse osutajate registratuuride töötajaid kui ka patsiente, kes
näevad kõiki neile väljastatud saatekirju patsiendiportaalis. Samuti tuleb saatekirja üldandmetes
märkida saatekirja unikaalne number, et tervishoiuteenuse osutaja saaks oma infosüsteemis
erinevaid dokumente omavahel siduda.
Paragrahvi 30 lõikes 2 on loetletud andmed, mida on võimalik teenuse eripärast tulenevalt
täiendavalt saatekirjale märkida. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla juba kasutusel oleva
määruses nr 53 sätestatud digisaatekirja andmekoosseisuga.
Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse
eripärast tulenevate andmetena ka patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos
patsiendiga, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed). Need andmed on vajalikud ja põhjendatud
nt patsiendi saatmisel haiglaravile ja õendusabi saama.
Paragrahvi 30 lõikes 3 on loetletud andmed, mis on kohustuslik õendusabi saatekirja koostamisel
täiendavalt saatekirjale märkida. Täiendavalt nõutavad andmed kajastavad sisuliselt arstipoolset
ootust ehk tööülesannet õele. Andmekoosseis on välja töötatud õendusabi digisaatekirja
töörühmas, kuhu kuulusid õendusabi osutajate, Eesti Õdede Liidu (sh Koduõdede Seltsingu),
Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Perearstide Seltsi esindajad.
Paragrahvi 30 lõigetes 4–6 on välja toodud see, mis on kohustuslik märkida uuringule ja/või
haiglaravile saatmise saatekirjale, ning uuringu eripärast tulenevad andmed ja saatekirja juurde
kuuluva proovimaterjali märgistamiseks vajalikud andmed.
Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse proovinõu või uuringu identifikaatoriga. Selle
muudatuse puhul on arvestatud Eesti Laborimeditsiini Ühingu ettepanekuga.
Paragrahvi 30 lõike 7 kohaselt tehakse viide detailsele andmekoosseisule TTKS-i kaudu.
Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud TTKS § 592 lõike 2
alusel kehtestatud ministri määruses, mis aga ei määra kindlaks, kellel on pädevus saatekirja
väljastada ja millistel tingimustel. Samuti ei sätesta viidatud määrus andmete säilitamist
teenuseosutaja juures.
Paragrahvi 30 lõike 8 selgitust vt § 30 lõike 1 juures.
Paragrahvis 31 reguleeritakse saatekirja vastuseks antavaid dokumente, nende koostamist ja
edastamist. Saatekirja vastuseks antavaid dokumente kolme liiki: saatekirja vastus, epikriis ja
patoanatoomilise lahangu väljavõte.
Saatekirja vastuseks antavad dokumendid
Saatekirja vastus Epikriis Patoanatoomilise lahangu
väljavõte
Paragrahvi 31 lõikes 1 antakse saatekirja vastuse definitsioon. Saatekirja vastuseks antav
dokument on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis
on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule.
Paragrahvi 31 lõikes 2 sätestatakse ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse saatekirja
vastuseks antav dokument, milleks on epikriis. Epikriis peab olema koostatud, lähtudes TTKS §
6
592 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest, kuid minimaalne kokkuvõte tuuakse ka siin. Eelkõige
selleks, et tagada minimaalne andmete koosseis, mida tuleb kajastada.
Epikriis on raviepisoodi lõppemisel TIS-i edastatav digitaalne kokkuvõte, mis koostatakse
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis olevate tervishoiudokumentide alusel. Raviepisood
sisaldab tervishoiukontakte, mis toimuvad patsiendi raviepisoodi kestel ühe vastutava
tervishoiutöötaja (reeglina konkreetse eriala arsti või iseseisva õendusabi korral ka õe) juhtimisel,
ühe ja sama tervishoiuteenuse osutaja juures. Tervishoiukontaktid on inimese erinevad
kokkupuuted tervishoiusüsteemiga.
Eriarsti konsultatsiooni vastuseks on üldjuhul ambulatoorne epikriis, välja arvatud e-konsultatsiooni
puhul, mille vastuseks on spetsiaalses digitaalses vormis koostatud e-konsultatsiooni vastus
(määruses nr 53 sätestatud saatekirja vastuse vormis). Statsionaarse ravi saatekirja vastuseks on
statsionaarne epikriis ja päevaravis ambulatoorne epikriis. Iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja vastuseks on õendusabi epikriis.
Paragrahvi 31 lõikes 3 defineeritakse saatekirja vastuse mõiste e-konsultatsioonile, uuringule ja
protseduurile suunamise korral. Uuringu, protseduuri või patsiendilt võetud proovimaterjali uuringu
saatekirja vastuseks on §-s 32 kirjeldatud andmekoosseisuga tervishoiuteenuse osutamist
tõendav dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastuseks loetakse käesoleva määruse
§-s 95 sätestatud korras ja §-s 97 nimetatud andmekoosseisus antud dokumenti.
Paragrahvi 31 lõikes 4 sätestatakse mis tingimustel ja kuidas saatekirja vastus koostatakse.
Reeglina koostatakse saatekirja vastus digitaalselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus
(nt välismaalased), väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja vastuse väljatrükk.
Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsetel põhjustel digitaalselt koostada (nt
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevad ajutiselt tõrked), koostatakse saatekirja vastus
paberkujul ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. Märke abil on vajaduse korral
võimalik tõendada saatekirja vastuse paberkujul väljastamist.
Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade praegustest ja tulevastest digisaatekirja nimetustest ning
neile vastuseks antavatest dokumentidest.
Praegune nimetus Uus nimetus digisaatekirja Saatekirjale vastuseks
arendamise III etapis antav dokument
Saatekiri haiglaravile. Saatekiri haigla- ja Statsionaarne epikriis, ambulatoorne epikriis.
päevaravile.
Saatekiri päeva/kirurgia Kaob ära.
ravile.
Saatekiri Jääb samaks.
ambulatoorsele Ambulatoorne epikriis.
vastuvõtule.
Saatekiri Saatekiri õendusabile Õendusepikriis (iseseisev statsionaarne
koduõendusele. (iseseisev statsionaarne õendus ja koduõendus).
õendusabi ja
koduõendusteenus).
Saatekiri uuringule. Jääb samaks. Saatekirja vastus.
Elupuhuse Praegu digisaatekirja ei ole, Saatekirja vastus.
patomorfoloogilise dokumenteeritakse paberil või
uuringu saatekiri. tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis.
Patoanatoomilise Jääb samaks, digisaatekirja ei Patoanatoomilise lahangu protokolli
lahangu saatekiri. ole, dokumenteeritakse paberil väljavõte (käesoleva määruse § 95).
7
või tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis.
Saatekiri analüüsile. Jääb samaks. Saatekirja vastus.
Saatekiri Jääb samaks. Saatekirja vastus.
protseduurile/teenusele.
Sõeluuringu kutsed. Jääb samaks. Saatekirja vastus, ambulatoorne epikriis –
sõltub paikmest.
Saatekiri e- Jääb samaks. Saatekirja vastus.
konsultatsioonile.
Saatekirja vastus tuleb seostada saatekirjaga, märkides saatekirja vastuseks antavale
dokumendile viite saatekirjale. Viide saatekirjale sisaldab saatekirja numbrit ning TIS-i edastatud
saatekirja vastuse korral esitatakse infotehnoloogiliselt ka saatekirja koostanud asutuse unikaalne
numbrikombinatsioon ehk OID (Object ID). Saatekirja number ja selle koostanud asutuse OID
moodustavad TIS-is unikaalse komplektina viite saatekirjale. Unikaalne viide on vajalik, et
infosüsteemis dokumente omavahel siduda. Saatekirja vastust saab kasutada andmete
esitamiseks ka juhul, kui ei ole olemas digisaatekirja. Sel juhul puudub sellisel saatekirja vastusel
viide digisaatekirjale.
Paragrahvi 31 lõige 5 sarnaselt saatekirjale tuleb ka vastus kinnitada pädeva koostaja allkirjaga.
Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse
templiga, kui on eristatav selle koostanud isik.
Paragrahvi 31 lõige 6 sisaldab kohustust edastada saatekirja vastus (välja arvatud
patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte) TIS-i. Kui tervishoiuteenuse osutaja on küll
saatekirja vastuse oma infosüsteemis koostanud, kuid saatekirja vastust ei ole võimalik ajutiselt
objektiivsetel põhjustel TIS-i edastada (nt TIS-i tehnilised probleemid), siis tehakse seda esimesel
võimalusel alates põhjuse äralangemisest. TIS-i tehniliste probleemide tõttu väljastatakse
patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. TIS-i tõrked on siiamaani olnud
harva esinevad katkestused, mis ei ületa paari tundi. Saatekirja vastuse väljastaja peab sellisel
juhul kindlasti informeerima ka patsienti ajutistest TIS-i tehnilistest probleemidest ja sellest kuidas
sel juhul saatekiri antakse.
Paragrahvi 31 lõige 7 sätestab, mida paberkujul väljastatud saatekirja vastus peab kajastama.
Saatekirja vastus peab kajastama vähemalt määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi
olulisi andmeid, arvestades teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli
väljavõte peab kajastama määruse §-s 97 sätestatut.
Paragrahvis 32 sätestatakse saatekirja vastuse andmekoosseis.
Paragrahvis 321 sätestatakse saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamise nõue. Säilitamise senist
tähtaega lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest. Kuna saatekiri põhineb
tihti mingil eeldataval hüpoteesil ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis,
saatekirja vastus), lühendatakse selle säilitamise tähtaega viiele aastale alates andmete
kinnitamisest. Lisaks säilitatakse nii saatekirju kui ka saatekirja vastuseid TIS-is tähtajatult, mistõttu
lühendatakse ka saatekirja vastuse säilitamise tähtaega viiele aastale alates andmete
kinnitamisest.
Määruse punkt 5
Punktiga 5 muudetakse määruse § 37 lõike 8 punkti 6 sõnastust selliselt, et haiguslukku ei pea
enam märkima arstliku surmatõendi numbrit ja selle väljastamise kuupäeva, vaid märkida tuleb
ainult surmaaeg. Ka epikriisis ei ole enam surmateatise numbrit. Muudatus on seotud
sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse ja
8
e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed
liikuma TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma TIS-ist surma
põhjuste registrisse.
Määruse punkt 6
Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks kohustus võtta haigusloo anamneesi jaoks ka patsiendi allkiri.
Tegemist on aegunud ja mittevajaliku sättega. Kuna dokumenteerimine on digitaalne, ei võeta
enam patsiendilt paberile kirjalikku allkirja, st arsti dokumenti (tema poolt täidetav) seda ei kanta.
Määruse punkt 7
Punkti 7 muudetakse paragrahvi 731 lõike 3 teist lauset, mille kohaselt paberkandjal kiirabikaart
vormistatakse isekopeeruval paberil vastavalt käesoleva määruse lisas 29 toodud
andmekoosseisule ning surmateatis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592
lõikes 2 sätestatud andmekoosseisule. See tähendab, et paberil surmateatise korral peab lähtuma
määruses nr 53 toodud surmateatise andmetest.
Määruse punkt 8
Punkti 8 muudatus on tehniline, mitte sisuline, parandatakse kirjaviga („kelleaeg“ asemel peab
olema „kellaaeg“).
Määruse punkt 9
Punkti 9 muudetakse paragrahvi 74 lõike 1 teist lauset selliselt, et kiirabibrigaadi pidaja säilitab
paberkandjal vormistatud kiirabikaardi ja elustamiskaardi 5 aastat ning surmateatist 10 aastat
alates andmete kinnitamisest. See tähendab, et kui on surmateatis on paberil ja koostati eraldi
teatis (vt muudatust p 7), siis surmateatist säilitatakse 10 aastat.
Määruse punkt 10
Punktiga 10 täiendatakse määruse § 74 lõiget 2. Paberil vormistatud surmateatise koopia on
väljavõtteks perearstile. Perearst saab otsustada, kas tellib lahangu või diagnoosib ise surma
põhjuse.
Määruse punktid 11 ja 13
Punktidega 11 ja 13 tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 84–86 ja 88. Kuna elupuhuse
patomorfoloogilise uuringu saatekiri ja vastus koos vastavate andmeväljadega kajastub juba
saatekirja ja saatekirja vastuse paragrahvis, ei ole vajalik sätteid dubleerida. Samuti tunnistatakse
kehtetuks säte, mille kohaselt vormistatakse lahangu saatekiri lahangut telliva tervishoiuasutuse
valitud vormi kohaselt. Kuna tervishoiuteenuse osutajad dokumenteerivad peamiselt digitaalselt,
ei ole enam vajalik nõuda dokumenteerimiseks vorme.
Määruse punkt 12
Punktiga 12 sätestatakse elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud
terviseandmeid sisaldava koeproovi säilitamine. Seda säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse
osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest. Säilitusaja
sätestamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi menetletava isikuandmete kaitse seaduse
rakendusseaduse eelnõu sõnastusest. Kuna nimetatud seaduse jõustumine on viibinud, on vajalik
säilitusaeg sätestada määruse tasandil. Edaspidi on see reguleeritud ka seaduse tasandil. Seega
tervishoiuteenuse osutaja peab ise otsustama koeproovi säilitamise vajaduse üle ja see sõltub
tervishoiuteenusest.
9
Määruse punkt 14
Punktiga 14 täiendatakse määrust jagudega 91–93, millega kehtestatakse uuena surmateatis,
surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Muudatus on seotud juba eelnevalt
mainitud e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise
andmed liikuma TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma TIS-
ist surma põhjuste registrisse. Teatiste puhul sätestatakse nende vormistamise ja säilitamise
nõuded. Surmateatist säilitatakse TIS-is digitaalselt ja tervikuna vastavalt TIS-i regulatsioonile ja
rahvastikuregistris konkreetseid andmeid tähtajatult. Surma põhjuse teatist säilitatakse TIS-is
digitaalselt ja tervikuna vastavalt TIS-i regulatsioonile ja surma põhjuste registris konkreetseid
andmeid tähtajatult. Perinataalsurma põhjuse teatised hakkavad järgima sama loogikat – surma
põhjuste registris tähtajatult. Paberil peab andmed säilitama teenuse osutaja ja seda kümme
aastat.
Määruse punkt 15
Punktiga 15 muudetakse kehtetuks määruse § 89 lõige 2, mille kohaselt vormistatakse lahangu
saatekiri lahangut telliva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Arvestades, et
dokumenteerimine liigub aina rohkem digitaalsesse maailma, ei ole enam mõistlik viidata
dokumendi vormidele. Seega on tegemist aegunud ja mittevajaliku sättega.
Määruse punkt 16
Punktiga 16 muudetakse määruse § 89 lõiget 3, asendades sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnaga
„surmateatise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud eespool nimetatud e-
surmasündmuse projektist.
Määruse punkt 17
Punktiga 17 täiendatakse lahangu saatekirja andmekoosseisu, lisades surmakohale ka
suremispaiga. Muudatus on tingitud eespool nimetatud e-surmasündmuse projektist.
Määruse punkt 18
Punkti 18 muudatusena tuleb lahangu saatekirjale märkida arvatav surma põhjus, mitte surma
põhjus, kuna lahang tellitakse ebaselge põhjusega juhtudel, et saada teada täpne surma põhjus.
Määruse punkt 19
Punktiga 19 muudetakse kehtetuks määruse § 92 lõige 2, milles on sätestatud, et lahangu
protokoll vormistatakse lahangut tegeva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Arvestades
seda, et dokumenteerimine liigub aina rohkem digitaalsesse maailma, ei ole enam mõistlik viidata
dokumendi vormidele. Seega on tegemist aegunud ja mittevajaliku sättega.
Määruse punkt 20
Punktiga 20 täpsustatakse lahangu protokolli andmete säilitamise nõuet, kuna dokumenteerimise
puhul on olulised andmed, mitte paberdokument iseenesest. Lahangu protokolli andmeid
säilitatakse 30 aastat andmete kinnitamisest. Lahangul võetud koeproovi säilitamist reguleeritakse
eriseaduse alusel – surma põhjuse tuvastamise seaduses, mille muutmine on menetluses.
Määruse punkt 21
Punktiga 21 täpsustatakse määruse § 94 punkti 12 sõnastust. Sõnastus „haiguslikult muutunud
elundite histoloogilise uuringu kirjeldus“ asendatakse täpsema sõnastusega „lahangul võetud
koeproovide histoloogilise uuringu kirjeldus“. Lahangul kirjeldatakse elundite/organite anatoomiat
10
ja/või nende kõrvalekaldeid normist ehk haigustest või välispõhjustest tekitatud muutusi. Lahangul
võetakse proovitükid või koeproovid või koe- või rakuproovid elunditest eesmärgiga kirjeldada
mikroskoopilisi normist kõrvalekaldeid, mis aitavad tõestada haiguste või välispõhjuste ravi või
diagnostika kasutamisest tekitatud kahjustuste olemasolu või puudumist.
Määruse punktid 22 ja 24
Punktidega 22 ja 24 kaasajastatakse määruse § 94 punkti 15 ja § 97 punkti 2 sõnastust, jättes
nendest välja viite kliinilise ja lahangudiagnoosi võrdlevale hinnangule ning sõnastades need
arusaadavamalt ka meditsiinilise hariduseta isikutele. Klassikalise patoanatoomilise või
kohtuarstliku lahangu põhieesmärk on tõestada ja dokumenteerida haigusest ja/või välispõhjusest
tekitatud surma ehk vahetut surma põhjust. Samas on lahangu tegemisel alati olnud suure
tähtsusega patoloogi/kohtuarsti sõltumatu ja vahetu arvamus ning elupuhuselt diagnoositud
haiguse ja surma põhjuse võrdluse väljatoomine: kas elupuhuselt arvatud haigus ja/või selle
tüsistused, nende diagnostika, tulenev ravi on olnud tänapäevaselt/rahvusvaheliselt või hea tava
järgi konsensuslikult aktsepteeritav ja kvaliteetne. Tegemist on ühe arstiabi ravidiagnostika
kvaliteedi hindamise meetodiga, kus saadud objektiivseid andmeid kasutatakse nii kohtupraktikas
kui ka meditsiinilise tegevuse õigustamiseks ning vaidlusküsimuste lahendamiseks. Kliinilise ja
lahangudiagnoosi võrdleva hinnangu arutelud, konsiiliumid, eksperdihinnangud jne on lahendatud
raviasutuse väljakujunenud traditsioonidega või riiklike eeskirjadega. Seega, arvestades
erialaspetsialistide soovitust, sõnastatakse nimetatud sätted järgmiselt: „haigusest tekitatud
muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus“.
Määruse punkt 23
Punktiga 23 muudetakse määruse § 94 punkti 16 ja § 97 punkti 3, asendades sõnad „arstliku
surmatõendi“ sõnadega „surma põhjuse teatise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on
tingitud eespool nimetatud e-surmasündmuse projektist.
Määruse punkt 25
Punktiga 25 asendatakse määruses sõnad „hooldusravi tervishoiuteenuse“ sõnadega „iseseisva
statsionaarse õendusabi“. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna vahepeal on mõisted
muutunud.
Määruse punkt 26
Punktis 26 on sätestatud üleminekusätted. Asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt
ambulatoorsele ravile võib kuni 2019. aasta 1. juulini saatekirjana olla käsitatav ka epikriis, mis
sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks
käsitluseks. Asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile võib kuni 2020.
aasta 1. jaanuarini saatekirjana olla käsitatav ka epikriis, mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale
selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks.
Käesoleva määruse jõustumise järel nähakse ette ka rakendussäte saatekirjadele, mis on küll välja
kirjutatud, kuid mida patsient ei ole viie aasta jooksul kasutanud, ja mis väljastati eraldi
kehtivusaega määramata. Seega kaotavad sellised saatekirjad viie aasta möödudes oma
kehtivuse (kasutatavuse), sest on sisuliselt ületanud kehtivuse mõistliku aja. Kuna reeglina on
ravijärjekorrad oluliselt lühemad kui viis aastat, jäetakse sisuliselt piisav üleminekuaeg saatekirja
realiseerimiseks. Kui selle aja jooksul ei ole saatekirja ära kasutatud, võib tõenäoliselt eeldada, et
realiseerimisvajadus on minetatud (patsiendi näidustus tervishoiuteenusele on selleks ajaks kas
kadunud või olulises osas muutunud). Seetõttu ei ole mõistlik ka neid määramata ajani aktiivsena
(kasutatavana) hoida.
Määruse punkt 27
11
Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 13 ja 14. Tegemist on seni kehtinud
pabersaatekirja esimese ja teise lehe vormidega. Vormide kehtestamise vajadust enam ei ole.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Digisaatekirjade süsteemse kasutuselevõtu põhieesmärk on toetada mõistliku aja jooksul inimese
ravivajaduse hindamist ja vajadusele vastava ravi alustamist ning kogu järgneva raviprotsessi
jooksul ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Põhimõte on, et kõik tervishoiuteenuse osutajad ja loodud
teenused aitavad patsiendil õigel ajal talle vajalikku ja sobivat järgmist teenust saada.
Digisaatekirjade kasutuselevõtu eesmärk on patsiendi tervishoiusüsteemis liikumise järjepidevuse
tagamine. Digisaatekirjade abil muudetakse patsiendi ooteajad tervishoiusüsteemis jälgitavaks,
mis omakorda võimaldab ressursse suunata teenustesse, mille ooteajad on ebamõistlikult pikad.
Sotsiaalministeeriumile ja EHK-le on see võimaluseks olulisi tervishoiupoliitilisi otsuseid langetada.
Digisaatekirja ei ole võimalik patsiendil ära kaotada ja sellel nõutav kohustuslik andmekoosseis
võimaldab patsiendi nõuetekohaselt täidetud saatekirja alusel õiget teenust saama suunata. E-
konsultatsiooni saatekiri võimaldab perearstil eriarstiga konsulteerida nii, et patsient ei peagi
eriarsti vastuvõtule ise minema. Patsiendi jaoks on mugav, et kõik talle väljastatud digisaatekirjad
on patsiendiportaalis kättesaadavad. Digisaatekirjad on aluseks ka üleriigilisele digiregistratuurile,
mis on TEHIK-us väljaarendamisel ja mille kaudu saaks väljastatud digisaatekirja alusel kohe ka
arsti aja broneerida.
Analoogselt digitaalsete epikriisidega kasutatakse digisaatekirjadel olevat informatsiooni ka
selleks, et saada patsiendi tervise kohta paremat tervikülevaadet – saatekiri annab infot patsiendi
terviseprobleemi alguse ja esmaste kaebuste kohta, aga ka kõigi edasisuunamiste põhjuste kohta.
Tervishoiuteenuse osutajad saavad selle abil parema ülevaate patsiendi terviseseisundist
patsiendi raviepisoodi kestel, kui patsient on liikunud erinevate teenuseosutajate vahel või jäänud
pikemaks ajaks sama eriarsti jälgimisele.
Teenuseosutajate jaoks on oluline, et saatekirjaga antakse edasi vastutus patsiendi ravi eest
teatud aspektis ja seega tekib süsteemi suurem selgus, kelle vastutusalas patsient pikaajalise ravi
protsessis on või peaks olema. Eeskätt loob digisaatekirja planeeritud kujul kasutuselevõtt selgust
esmatasandi ja eriarstiabi vahelises patsiendi liikumises. See omakorda annab ka patsiendile
suurema selguse, kas ta peab oma terviseprobleemiga pöörduma perearsti poole, st jääma
jälgimisele esmatasandil, või jätkub ravi eriarstiabi koordineerimisel eriarstiabisüsteemis.
Digisaatekirjade kasutuselevõtt võimaldab EHK-l senisest oluliselt lihtsamalt kontrollida nende
olemasolu, täitmise kvaliteeti ja põhjendatust. Seega aitab määruse muutmine oluliselt kaasa ka
saatekirjade kvaliteedi paranemisele. Määruse jõustamine ei too kaasa otsest lisakoormust
riigieelarvele, kuid võib avaldada mõju tervishoiuteenuse osutajatele, kes peavad arendama oma
infotehnoloogilist võimekust koostada digisaatekirju ja nende vastuseid ning neid vastu võtta.
Saatekirja digitaalse koostamise ja tervishoiusüsteemi saatmise nõue kehtib juba 2010. aastast.
Väiksemad tervishoiuteenuse osutajad peavad senisest suuremat tähelepanu pöörama oma
infosüsteemide arendamisele, kuna enamik suuri haiglaid ei aktsepteeri enam eriarsti aja
broneerimisel pabersaatekirja. Samuti peavad oma infosüsteemid vajalikule tasemele arendama
Justiitsministeeriumi haldusalas asuvad tervishoiuteenuse osutajad (nt vanglahaiglad).
TEHIK-ul on kavandatud avaldada uute dokumentidena andmevahetusstandard järgmiste
dokumentide kohta: surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Need
muudatused on seotud e-surmasündmuse projektiga, mille eesmärk on tagada surma
registreerimise andmete liikumine TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmete
liikumine TIS-ist surma põhjuste registrisse. Sellest tulenevalt on vajalik teha muudatused ka
12
käesolevas määruses. Eespool nimetatud teatistega seonduvaid täpsemaid mõjusid on kirjeldatud
sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate
dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse
eelnõu seletuskirjas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne. Ravikindlustuse kulu sõltub Eesti Haiglate
Liidu poolt EHK-le esitatavast taotlusest tervishoiuteenuste piirhinna muutmiseks. Kulude
arvestamine tervishoiuteenuste hinnas toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a
määrusele nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende
hindamise tingimused ja kord” ja sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud
isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“.
TEHIK-ule käesoleva määruse muudatustega lisakulu ei kaasne. Saatekirjade regulatsiooniga
seonduvad TIS-i arendamise kulud on juba varem planeeritud TEHIK-u eelarvesse.
E-surmasündmuse projektiga seonduvad kulud on suuremas osas kaetud tõukefondide
vahenditest ning kaasnevad kulud teistele osapooltele kaetakse vastava institutsiooni eelarvest.
Vastavad kulud on välja toodud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise
infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav eelnõude infosüsteemis).
Tervishoiuteenuse osutajatele tulenevad kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide arendustest.
Hinnanguliselt võib digisaatekirjade juurutamise kulu nõuda sõltuvalt infosüsteemist 55 000–
150 000 eurot. Osad määrusega tehtavad muudatused ei vaja infosüsteemi arendust, vaid võivad
vajada pigem töökorralduslikke muudatusi (näiteks registratuuri töökorralduse muutust, koolitusi,
teavitusmaterjale jms).
6. Määruse jõustumine
Määrus on planeeritud jõustada üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti
Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi
Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Patsientide
Liidule, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Patoloogide Seltsile ja Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudile.
Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ja Terviseametil
märkusi ei olnud. Eesti Õdede Liit; Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Eesti Haiglate Liit,
Eesti Patsientide Liit ja Eesti Laborimeditsiini Ühing kooskõlastas, esitades täiendusettepanekud.
Teised osapooled märkusi ei esitanud.
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise
selgitused on toodud seletuskirja lisas.
13
Seletuskirja lisa
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
või arvamuse
esitaja
Eesti Õdede Liit 1) lisada § 2. mõisted (1) – Mittearvestatud.
tervishoiutöötajate loetellu “eriõde” Pakutud mõiste tuleb sätestada
seaduse tasemel. Vastava
ettepaneku on Eesti Õdede Liit
varasemalt esitanud ja seda on
plaan menetleda käesolevast
eelnõust eraldi.
2) saatekiri, selle koostamine ja Mittearvestatud.
edastamine § 29. - (2) punktid 1-3 ning Keeleliselt korrektne kasutada
(3) asendada sõna “vormistada” sõnaga sõna „vormistamine“.
“koostada”, mis on kasutusel ka teistes
paragrahvides, kuna kõik
tervishoiutöötajad koostavad saatekirju
ühesuguse ülesehitusega ning
võimalikult ühetaoliselt.
3) Seletuskirjas täpsustada alljärgev: - Mittearvestatud.
perearsti suunamisel iseseisvale Vt eelmise märkuse selgitust.
statsionaarsele õendusabile või
koduõendusteenusele - eriarsti
ambulatoorse vastuvõtu järgne
suunamine teisele eriarstile, eriõele, õele
- paragrahv 29 lõigetes 2 ja 3 samuti
muuta sõna “vormistada” asendades
sõnaga “koostada”.
Õde võib vormistada saatekirja või muid
dokumente koos arstiga töötades, kuid
sel juhul allkirjastab need arst. Õe
iseseisva töö korral on õde dokumentide
koostajaks.
Tervise ja 1) § 3 lõikes 3 teeme ettepaneku Arvestatud.
Heaolu asendada sõna „esitatakse“ sõnaga Määruse teksti täpsustatud.
Infosüsteemide „dokumenteeritakse“.
Keskus
2) § 3 lõike 4 teine lause Arvestatud.
„Tervishoiuteenusest keeldumise Määruse teksti täpsustatud.
andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse Säilitatakse paberil, see ei ole
osutamist tõendava dokumendi juures.“ otseselt tervishoiuteenuse
osas tuleb kaaluda, kuidas tegelikult osutamise dokumenteerimine,
keeldumise dokumenti säilitatakse, sest vaid teenusest keeldumise
enamasti tervishoiuteenuse osutamisest vormistamine ja keeldumine
keeldumised toimuvad haiglate juures dokumenteeritakse.
kus tervishoiuteenus dokumenteeritakse Paberil keeldumise võib
infosüsteemides ja eraldi vajaduse korral ka skaneerida..
tervishoiuteenuse osutamist tõendavat Säilitatakse dokumendi juures
dokumenti paberil ei looda, mille juurde (nt haiguslugu).
saaks keeldumise lisada.
14
3) § 29 lg 1 kehtestab saatekirja ning Selgitame.
sätestab teenused, millele saatekirja Meil on üldine saatekirja mõiste,
alusel suunatakse. Saatekiri on aluseks mis katab ära tervishoiuteenuse
patsiendi saatmisel: uuringule, osutaja enda süsteemis olevate
protseduurile, lahangule, nimetustega saatekirjad.
ambulatoorsele või statsionaarsele
tervishoiuteenusele, patsiendilt võetud
proovimaterjali edastamisele uuringuks
või analüüsiks ja patsiendi
terviseandmete edastamiseks e-
konsultatsiooniks. Märgime, et
tervishoiuteenuse osutajad on oma
infosüsteemides arendanud saatekirjad
vastavalt tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide standardi
järgi, mille kohaselt terviseinfosüsteemi
tuleb edastada: saatekiri haiglaravile;
saatekiri päeva/kirurgia ravile; saatekiri
eriarsti visiidile; saatekiri
koduõendusele; saatekiri uuringule;
saatekiri analüüsile; saatekiri
protseduurile/teenusele; kutse
skriiningus osalemiseks;
eriarstidevaheline konsultatsioon.
Oleme seisukohal, et antud määruste
osas on vajalik saatekirjade terminite
ühtsustamine.
4) § 29 lg 5 sätestab, et saatekiri Mittearvestatud.
koostatakse digitaalselt. Kui isikul Kõigil isikutel ei pruugi olla
puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, isikukoodi (nt Saksamaal
väljastatakse patsiendile digitaalselt puudub isikukood, aga neil on
koostatud saatekirja väljatrükk. muu identifitseeriv tunnus).
Digitaalselt ei saa saatekirja väljastada,
kui isiku osas ei ole teada isikukoodi.
Teeme ettepaneku identifitseeriv tunnus
asendada või täpsustada sõnaga
„isikukood“.
5) § 29 lg 9 asendada termin Arvestatud.
„hospitaliseerimine“ terminiga Määruse teksti täpsustatud.
„statsionaarsele tervishoiuteenusele
suunamine“ mis läheb kokku määruses
kasutatava terminoloogiaga.
6) 9 2 . jao „Surma põhjuse teatis“ osas Arvestatud.
teeme ettepaneku § 883 , § 886 ja § 889 Määruse teksti täpsustatud.
asendada sõna „pidaja“ vastavas
käändes „vormistanud tervishoiuteenuse
osutajale“.
Eesti Haiglate Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) on Selgitame.
Liit seisukohal, et sotsiaalministri 18. Säilitusajad sätestatakse
septembri 2008. a määrust nr 56 seaduse tasemele ja seejärel
„Tervishoiuteenuse osutamise saab need võtta käesolevast
dokumenteerimise ning nende määrusest välja (hetkel jäävad
dokumentide säilitamise tingimused ja sisse). Tulevikus on plaanis
kord“ on vaja kaasajastada tervikuna. määrus nr 56 tervikuna üle
Üksikute paragrahvide muutmine ja vaadata ja siis saab esitatud
samas mitmete mittetoimivate ettepanekuid kaaluda.
15
paragrahvide muutmata jätmine ei ole
tervishoiuteenuse osutaja seisukohast
õige.
Meie hinnangul vajavad muutmist:
Dokumentide säilitustähtajad
Puude raskusastme ja püsiva
töövõimetuse valdkonda
puudutavad paragrahvid
Töövõimetuslehe väljastamine
sh dublikaadi väljastamine
Epikriisi edastamine perearstile
(§42 lg 3)
Nendes valdkondades on toimunud
muutused ja muudatused peaksid
kajastuma ka käesolevas määruses.
Samuti tuleks kaasajastada
tervishoiuteenuse osutamise
dokumentide üldosa kandeid ning
kaaluda tõsiselt kõikide andmete
vajalikkust:
Patsiendi töökoha ja ametikoha
nimetus (jääb selgusetuks mitu
töökohta tuleb kirjutada, kui
patsient töötab mitme tööandja
juures jne);
Kontaktisiku elukoha aadress, e-
post. Kas ei piisa ainult
telefoninumbrist, et võimalusel
kontakti saada?
Riikliku pensioni liik,
pensionitunnistuse number ja
väljastaja nimetus.
1. § 3 lg 4 – „tervishoiuteenusest Arvestatud osaliselt.
keeldumist tõendab patsiendi Vt eespool TEHIK-u analoogse
sellekohane allkiri. Allkirja märkuse selgitust.
andmisest keeldumise korral
dokumenteeritakse keeldumine Lisaks on meil planeeritud
vähemalt kahe tervishoiutöötaja tulevikus tervishoiuteenuse
poolt. Tervishoiuteenusest osutamiseks antava ja tagasi
keeldumise andmeid säilitatakse võetavate nõusolekute süsteem
tervishoiuteenuse osutamist üle vaadata. Kuna tegemist on
tõendava dokumendi juures“. pooltele konkreetseid õigus ja
kohustusi kaasa toova teemaga,
Esmalt ei selgu seletuskirjast siis kõige pealt on vajalik
selle muudatuse põhjendust. täpsustada seadust enne kui
Seletuskirja järgi on paragrahvi 3 saab hakata lahendama
muutmise põhjuseks rakenduslikke küsimusi. Igal
tervishoiutöötajate poolt teenuse juhul kaasame ka Eesti Haiglate
osutamise dokumenteerimine Liitu vastavasse protsessi juba
elektroonselt – „See järgib algusest, kui teemaga aktiivselt
praktikat, kus tervishoiuteenuse tegelema hakatakse.
osutajad dokumenteerivad
16
andmed elektroonselt ega ole
enam kohustatud vormistama
paberdokumente, lähtudes
näidisvormidest ja -formaatidest.
Küll on nad aga kohustatud
dokumenteerima andmed, mis
määruse tasemel on nõutud.“
Ebaselgeks jääb, kuidas hakkab
see toimuma, kui andmed
keeldumise kohta
dokumenteeritakse valdavalt
elektroonselt. Määruse kohaselt
tuleb dokumenteerida iga
tervishoiuteenusest keeldumine.
Tervishoiuteenuseks loetakse
tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 2 lõike 1 järgi
tervishoiutöötaja tegevust
haiguse, vigastuse või
mürgistuse ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja ravimiseks
eesmärgiga leevendada inimese
vaevusi, hoida ära tema tervise
seisundi halvenemist või haiguse
ägenemist ning taastada tervist.
Patsiendi võib läbi vaadata ja
talle tervishoiuteenust osutada
üksnes tema nõusolekul.
Patsient võib nõusoleku mõistliku
aja jooksul pärast selle andmist
tagasi võtta. Tervishoiuteenuse
osutaja nõudmisel peab
nõusolek või selle tagasivõtmise
avaldus olema vormistatud
kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (VÕS § 766
lg 4).
Seega patsient võib nõustuda nt
statsionaarsel ravil viibides
enamjaolt kõikide talle
pakutavate
tervishoiuteenustega, kuid
keeldub mõnest uuringust või
protseduurist, mille osutamata
jätmine ei tekita patsiendile olulist
tervisekahjustust ega põhjusta
surma. Sellised keeldumised on
seni tervishoiutöötaja
dokumenteerinud
tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti. Ainult
siis, kui on tegemist invasiivsete
17
protseduuride ja uuringute või
raviga, mille osutamata jätmine
võib põhjustada olulise
tervisekahjustuse või surma ning
patsient keeldub
tervishoiuteenusest, on
vormistatud keeldumine
patsiendi omakäeliselt
allakirjutatud avaldusega. Kui
sellisel juhul patsient keeldub
allkirjastamisest, siis on
dokumenteeritud keeldumine ja
keeldumise juures viibinud
isikute nimed.
Leiame, et dokumenteerida
tervishoiuteenuse osutamisest
keeldumine kahe
tervishoiutöötaja poolt, on
ebamõistlik. Teiseks ei pruugi
see vastavuses olla andmekaitse
reeglitega. TTKS § 41 lg 1 järgi on
tervishoiuteenuse osutajal, kellel
on seadusest tulenev saladuse
hoidmise kohustus, õigus
andmesubjekti nõusolekuta
töödelda tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalikke
isikuandmeid, sealhulgas
delikaatseid isikuandmeid. Juhul,
kui teine tervishoiutöötaja, kellel
puudub patsiendiga igasugune
ravisuhe, hakkab
dokumenteerima patsiendi
dokumentides patsiendi
keeldumist, puudub tal selleks
õiguslik alus. Samuti ei pruugi
see olla tehniliselt võimalik, sest
haiglates on tervishoiutöötajatel
erinevad juurdepääsuõigused
infosüsteemidele. Käepärast ei
pruugi olla tervishoiutöötajat,
kellel oleks ligipääs patsiendi
nendele dokumentidele, kus
keeldumine fikseeritakse. Samuti
ei pruugi olla käepärast teist
tervishoiutöötajat, nt
ambulatoorse vastuvõtu korral
peab arst, õde otsima hakkama
teist tervishoiutöötajat või siis
füsioterapeut, kes ei ole
tervishoiuteenuse osutaja, peab
otsima kaks tervishoiutöötajat, et
dokumenteerida patsiendi
keeldumine.
18
Samuti ei pruugi see nõue olla
praktikas alati realiseeritav,
näiteks koduõendusteenust
osutab koduõde üksi,
koduõenduses esineb ka
olukordi, kus saatekiri on teenuse
osutamiseks teenuse osutajale
saadetud, kuid patsient või
omaksed ei ole teenusest
huvitatud ja ei luba koduõel
visiidile tulla. Sellisel juhul ei ole
võimalik keeldumist vormistada.
Kuidas siis keeldumist
vormistada?
Ettepanek on täpsustada
määruses, milliste
meditsiiniliste toimingute
puhul tuleb saada patsiendilt
allkirjastatud keeldumine
tervishoiuteenuse
osutamisest ning lihtsustada
kirjalikult vormistatud
keeldumise korral selle
dokumenteerimise korda –
fikseerida see tunnistajate
juuresolekul, mille kohta teeb
dokumenteerija kande.
2. Määruse eelnõu § 29 lg 2 järgi Arvestatud osaliselt.
koostab õde saatekirja üksnes Määruse sõnastust ja
järgmistel juhtudel: seletuskirja täpsustatud.
1) iseseisvas õendusabis võib Ämmamenadatel on lisaks õigus
õde lähtuvalt teenuse sisust saata uuringutele vastavalt
vormistada saatekirja arsti tervishoiuteenuste korraldamise
vastuvõtule patsiendi seisundi seaduse § 262 lõike 3 alusel
hindamiseks varem määratud sätestatud teenuse osutamise
ravi- ja/või uuringuplaani tingimustel ja korras (vt
ümberhindamiseks, sotsiaalministri 2. juuli 2014. a
laboriuuringute tegemiseks või määruse nr 44 „Iseseisvalt
proovimaterjali saatmiseks osutada lubatud
laborisse; ämmaemandusabiteenuste
2) ambulatoorses eriarstiabis loetelu ja nende hulka kuuluvad
võib õde lähtuvalt teenuse sisust tegevused ning kodusünnitusabi
vormistada saatekirja patsiendi osutamise tingimused ja kord“ §
tagasisuunamiseks raviarsti § 3 lõike 5 punktid 10 ja 11).
vastuvõtule patsiendi seisundi Iseseisva õendusabi puhul
hindamiseks varem määratud oleme lähtunud kehtivast
ravi- ja/või uuringuplaani korrast. Kui vajalikuks peetakse
ümberhindamiseks, õdede õiguste laiendamist, siis
laboriuuringute tegemiseks või on määruse nr 56 muutmise
proovimaterjali saatmiseks eelduseks sotsiaalministri 13.
laborisse; augusti 2010. a määruse nr 55
§ 29 lg 3 kohaselt iseseisvas „Iseseisvalt osutada lubatud
ämmaemandusabis vormistab ambulatoorsete
ämmaemand saatekirja lähtuvalt õendusabiteenuste loetelu ja
19
teenuse sisust üksnes juhul, kui nende hulka kuuluvad tegevused
patsient suunatakse arsti ning õendusabiteenuste
vastuvõtule patsiendi seisundi osutamise tingimused“
hindamiseks varem määratud muutmine.
ravi- ja/või uuringuplaani
ümberhindamiseks,
laboriuuringute tegemiseks või
proovimaterjali saatmiseks
laborisse.
Ettepanek on lisada
määrusesse ka
radioloogilistele, ultraheli- jm
aparaatsetele uuringutele (nt
EKG) suunamine.
Sotsiaalministri 13. augusti 2010.
a määrusega nr 55 „Iseseisvalt
osutada lubatud ambulatoorsete
õendusabiteenuste loetelu ja
nende hulka kuuluvad tegevused
ning õendusabiteenuste
osutamise tingimused“ § 62 ja
sotsiaalministri 2. juuli 2014. a
määrusega nr 44 „Iseseisvalt
osutada lubatud
ämmaemandusabiteenuste
loetelu ja nende hulka kuuluvad
tegevused ning kodusünnitusabi
osutamise tingimused ja kord“ ei
ole välistatud need uuringud,
millele õde/ämmaemand võib
saatekirja vormistada. Arvestada
tuleb ka, et õendusvastuvõtud
arenevad ja laienevad.
3. Põhjendamatu on nõuda Mittearvestatud.
digisaatekirjade Ka täna kehtiva korra kohaselt
digitembeldamist (§ 29 lg 6 peavad dokumendid olema
Saatekiri kinnitatakse saatekirja allkirjaga kinnitatud ehk et
koostaja allkirjaga. Digitaalse allkirjastamise osas jätkub
dokumendi puhul võib digitaalse tänane praktika.
allkirjastamise asendada asutuse
digitaalse templiga, kui on Kui dokument edastatakse TIS-i,
eristatav selle koostanud isik.) ja siis see peab olema
eriti analüüside tellimise puhul. digiallkirjastatud või
Digisaatekiri on digiretseptiga digitembeldatud. Haiglasisesed
sarnane dokument ja seda ei dokumendid, mida ei edastata
digiallkirjastata, miks saatekiri TIS-i peavad olema
erineb retseptist antud osas? digiallkirjastatud/digitembeldatud
Sisuliselt on mõlemad (need saatekirjad, mis täna
dokumendid nö tellimused, mis kasutatakse paberkujul nt
võimaldavad patsiendil kas saatekiri keemiaravile vms).
ravimit või teenust saada. Nt saatekirja
Määruse eelnõust ei saa hetkel taastusravisse/protseduurile
üksüheselt aru, kas siis (mis täna vormistatakse paberil
20
tembeldama peaks asutusest ja allkirjastatakse) vormistab
väljast poolt tellitavaid teenuseid eriarst saatekirja elektrooniliselt
või ka asutuse siseseid ning allkirjastab.
digisaatekirju, sh analüüside ja
radioloogiliste uuringute tellimusi.
Ettepanek on jätta määrusest
välja digitaalse saatekirja
digitaalse templiga
kinnitamise nõue.
4. Eelnõu kohaselt tuleb saatekiri, Selgitame.
välja arvatud saatekiri Oleme lähtunud kehtivast
patoanatoomilisele lahangule, korrast, mille kohaselt saatekiri
edastada tervise infosüsteemi. on tervishoiuteenuse osutamise
Kui saatekirja ei ole ajutiselt käigus vormistatav dokument,
võimalik objektiivsel põhjusel mis on aluseks patsiendi
tervise infosüsteemi edastada, suunamisel:
tehakse seda esimesel 1) uuringule;
võimalusel alates põhjuse 2) teise arsti konsultatsioonile;
äralangemisest (§ 29 lg 7). 3) päevaravile;
Ebaselgeks jääb, kas määruse 4) statsionaarsele ravile;
eelnõu selle sättega 5) koduõendusteenuse osutaja
kavandatakse iga analüüsi juurde;
tellimuse edastamist tervise 6) iseseisva statsionaarse
infosüsteemi. Määruse eelnõu õendusabiteenuse osutaja
tekstis käsitletakse osades juurde.
paragrahvides ka analüüside
tellimusi saatekirjana. Analüüsi näol on tegemist
sisuliselt uuringuga ka tänase
Ettepanek on sõnastada korra kohaselt.
määruse eelnõus saatekirjade
edastamine tervise
infosüsteemi üheselt
arusaadavalt.
5. Eelnõu § 30 lg 1 p 1 järgi on Arvestatud.
lisandunud kohustus märkida Määruse sõnastust ja
saatekirja andmekoosseisu seletuskirja täpsustatud.
patsiendi kontaktisiku ja/või Saatekirjale märgitakse lisaks
esindaja andmed. See nõue on käesoleva paragrahvi lõikes 1
igati põhjendatud statsionaarse nimetatud andmetele teenuse
abi ja koduõendusteenusele eripärast tulenevate andmetena
suunamisel, küsitavust tekitab ka patsiendi kontaktisiku ja/või
ambulatoorsele vastuvõtule ja e- esindaja andmed (seos
konsultatsioonile suunamisel patsiendiga, ees- ja
nõude kohustuslikkus. Teise perekonnanimi,
isiku andmete märkimisel kontaktandmed). Need andmed
saatekirjale on tegemist selle on vajalikud ja põhjendatud nt
isiku isikuandmete töötlemisega, patsiendi saatmisel haiglaravile
millel peab olema õiguslik alus. ja õendusabi saama.
Seletuskirjas põhjendatud ei ole,
miks on vaja saatekirjale märkida
patsiendi kontaktisiku andmed
ning mis annab
tervishoiutöötajalae aluse neid
21
andmeid küsida, koguda ja
säilitada.
Ettepanek on piirduda
määruses nõudega märkida
saatekirjale kontaktisiku
andmed patsiendi saatmisel
haiglaravile ja õendusabi
saama.
6. Eelnõu § 30 lg 2 kohaselt Selgitame.
märgitakse saatekirjale Oleme muudatusi tehes
paragrahvi 30 lõikes 1 nimetatud lähtunud kehtivast korrast.
andmetele teenuse eripärast Punktides 1-5 nimetatud
tulenevad järgmised andmed: andmed on ka kehtiva korras
1) selle reguleeritud ja seega tegemist ei
tervishoiuteenuse osutaja ole sisulise, pigem korrastava
andmed, kelle juurde patsient muudatusega.
suunatakse; Nt objektiivse leiu all saab
2) objektiivne leid; tervishoiuteenuse osutaja ise
3) varasemad uuringud, kirjeldada need andmed, mida ta
sealhulgas varasemad vajalikuks peab konkreetse
operatsioonid; teenuse puhul. Määrusega
4) allergiad ja sätestatakse
ravimiskeem; miinuimumandmed.
5) muud teenuse
osutamiseks vajalikud andmed.
Arusaamatuks jääb, missugustel
juhtudel ikkagi on vaja märkida
konkreetsemalt eelnevalt
nimetatud andmeid sh
missugustel juhtudel tuleb
saatekirjale lisada info teenuse
osutaja kohta, kelle juurde
suunatakse. Kas siinkohal on
mõeldud e-konsultatsioonile ja
õendushooldusravile ning
haiglaravile suunamist? Samuti
on küsimus selle kohta, mida
mõeldakse „muud teenuse
osutamiseks vajalikud andmed“
all. Kas see hõlmab kaebused,
anamneesi ja senise haiguse
kulu? Kui ei, siis puuduvad kõige
tähtsamad andmed, et vastuvõttu
või e-konsultatsiooni teha.
Kahjuks ei selgu ka
seletuskirjast, milliseid juhtumeid ja
andmeid silmas peetakse.
Ettepanek on sõnastada
eelnõu tekst üheselt
arusaadavalt, et ei tekiks
probleeme teenuse eripära ja
22
muude teenuse osutamiseks
vajalike andmete
tõlgendamisel.
7. Eelnõu § 32 lg 1 p 2 on toodud Arvestatud.
väljend “saatekirjaga suunaja Määruse teksti täpsustatud.
andmed”. Jääb ebaselgeks, kas
on mõeldud saatekirja vastuse
koostajat/suunajat?
Ettepanek määruse teksti
selles osas täpsustada, et
oleks üheselt arusaadav.
8. Määruse eelnõu § 30 lg 4 järgi Mittearvestatud.
uuringule suunamisel eeldatakse Järelevalve, patsiendi ja
ka teenuseosutaja info lisamist. tervishoiuteenuse kvaliteedi
Ebaselgeks jääb, kuidas see jälgitavuse huvides on oluline
haigla siseselt peaks olema teada kes ja kus teenust osutas.
korraldatud või mõeldakse siin
asutuste vahelist suhtlust?
Läbivalt ei ole eelnõus arvestatud
haigla sisese ja TTOde vaheliste
suunamiste erisustega. Ka
seletuskirjast see ei selgu.
Ettepanek täpsustada
määruses, millal tuleb teenuse
osutaja info lisada, samuti
arvestada tervishoiuteenuste
osutajata vahelise suunamise
erisustega.
9. Määruse eelnõu § 30 lg 8 järgi Mittearvestatud.
on tervishoiuteenuse osutajal TTKS-s ei reguleeri ravi
õigus nõuda mittenõuetekohase rahastamist, selleks on RaKS,
saatekirja koostajalt selle millest tuleneb ka ravi
täiendamist. Saatekirja koostajal rahastamisest keeldumine.
on kohustus saatekirja vastavalt Me lähtume siiski patsiendi
täiendada. Saatekirja huvidest.
täiendamise nõue ei või takistada
patsiendile tervishoiuteenuse
osutamist.
Ebaselgeks jääb selle sätte
mõte, kui see ei luba
tervishoiuteenuse osutajal
keelduda teenuse osutamisest.
Esiteks võib tekkida olukord, kus
Haigekassa ei pruugi teenuse
eest tasuda, sest suunatud oli
ebakvaliteetse saatekirjaga. Ka
eelnõu seletuskirjas rõhutatakse
korrektse saatekirja koostamise
äärmist olulisust, sest vastasel
korral ei saa kontrollida selle
23
meditsiinilist põhjendatust ja
tagada EHK poolt ravi
rahastamise ülevõtmine RaKS-i
alusel. Seetõttu on korrektse
saatekirja koostamine äärmiselt
oluline.
Teiseks, ei pruugi patsient
teenuse eest tasuda teenuste
puhul, kus tasumise kohustust ei
võta üle haigekassa (nt saatekirja
on vaja radioloogiliste uuringute
puhul sõltumata sellest, et seda
teenust soovib saada patsient
oma raha eest). Kolmandaks
võib selguda, et patsiendile
osutati teenust, mida patsient
tegelikult ei vajanud, nt on
saatekirjal uuringu nimi, kuid
puudub näidustus, diagnoos või
puudub kehaosa/organ, millest
uuring tuleb teha, või on
saatekirjal olev info vastuoluline
jne. Lisaks võib juhtuda ka nii, et
kuigi saatekirja koostajal on
kohustus saatekirja täiendada, ei
pruugi ta seda teha. Seega võib
saada patsient tervishoiuteenust,
mis ei olnud talle üldse
näidustatud.
Ettepanek on sõnastada
määruses, et
tervishoiuteenuse osutajal on
õigus keelduda teenuse
osutamisest
mittenõuetekohase saatekirja
korral.
10. Eelnõu § 321 järgi säilitab Mittearvestatud.
tervishoiuteenuse osutaja Me räägime siin saatekirja ja
infosüsteemis saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamise
saatekirja vastust viis aastat ajas ja see on 5 aastat.
alates andmete kinnitamisest. Epikriisi ja selle säilitamise aega
Eelnõu paragrahvi 107 me siin ei mõtle. Vt ka
täiendatud lõike 7 järgi on seletuskirja paragrahvi 31
saatekirjana käsitatav kuni 2019. selgituse juures olevat skeemi.
aasta 1. juulini epikriis, mis
väljastatakse asutusesisesel
suunamisel ambulatoorselt ravilt
ambulatoorsele ravile ning mis
sisaldab teisele
tervishoiutöötajale selgelt
eristatavaid suuniseid ja
soovitusi patsiendi edasiseks
käsitluseks. Kahe sätte
24
koosmõjust tulenevalt võib jääda
väär arusaam, et ka epikriise
tuleb säilitada 5 aastat, kuigi
nende kehtivusaeg on hetkel
pikem.
Ettepanek on sõnastada
saatekirjade säilitusaeg
üheselt arusaadavalt, kui just
ei ole kavatsus epikriiside
säilitusaega lühendada 5
aastani.
11. Määruse eelnõu § 87 kohaselt Arvestatud osaliselt.
elupuhuse patomorfoloogilise Täpsustatud määruse teksti ja
uuringu tegemiseks võetud seletuskirja.
terviseandmeid sisaldavat Elupuhuse patomorfoloogilise
koeproovi säilitatakse lähtuvalt uuringu tegemiseks võetud
tervishoiuteenuse osutamise terviseandmeid sisaldavat
vajadusest, kuid kõige kauem 30 koeproovi säilitatakse lähtuvalt
aastat andmete kinnitamisest.“ tervishoiuteenuse osutamise
vajadusest, kuid mitte kauem kui
See säte on väga 30 aastat andmete kinnitamisest
mitmetitõlgendatav ja on Tervishoiuteenuse osutaja peab
ebaselge, kes hindab ise otsustama säilitamise
tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle ja see sõltub
vajadust ja mis kriteeriumite tervishoiuteenusest. Kui ta peab
alusel hävitatakse koeproov. Nt vajalikuks mitte hoida 30 aastat
koeproovi võiks hävitada alates andmete kinnitamisest
patsiendi surma korral, kuna vaid lühemat aega, siis ta võib
surma korral langeb talle koeproovi hävitada ka varem.
tervishoiuteenuse osutamise
vajadus ära, samas aga võivad
materjali vajada uurimisasutused
ekspertiisi tegemiseks.
Seletuskirjas tuleks üheselt
arusaadavalt sõnastada, millal
on tervishoiuteenuse osutajal
õigus koeproov hävitada.
12. Määruse eelnõu § 107 Arvestatud.
täiendatakse lõigetega … “ (7) Määruse teksti ja seletuskirja
Saatekirjana on käsitatav kuni täpsustatud.
2019. aasta 1. juulini epikriis….”.
Ettepanek on täpsustada
teksti: “ ... kuni 2019 a.
01.juulini ka epikriis ….“, kuna
kasutusel võib olla ka teenusele
saatmisel saatekiri. Epikriis
saatekirjana on reaalne ühe
eriarsti suunamisel teisele
eriarstile. Ebareaalne eriarsti
suunamisel õe vastuvõtule.
25
Epikriis valmib arstil alles mõni
aeg hiljem, kui sulgeb patsiendi
haigusjuhu. Samas nõuab
haigekassa (nt jalaraviteenuse
puhul), et kõik teenused
osutatakse ühes eriala
haigusjuhtumis, seega epikriisi ei
saagi olla enne, kui ka kõik õe
iseseisvad vastuvõtud on tehtud.
Peab jääma saatekiri ja epikriis
on alternatiivne võimalus.
13. Määruse eelnõu § 107 lg-s 9 Mittearvestatud.
sätestatakse saatekirjadele 5 Oleme saatekirja kehtivusaja
aastane kehtivusaeg, kui ei ole sätestamisel lähtunud sellest, et
sellele märgitud kehtivuse lõppu. ka kõige pikema ravijärjekorra
Leiame, et see on puhul jõuaks isik saatekirja
põhjendamatult pikk, sest realiseerida. Samuti ei ole
inimese tervise seisund selle aja tervishoiuteenuse osutajal
jooksul võib muutuda olulisel keelatud enne vastuvõtule
määral, samuti võib ära langenud tulemist isikule öelda, et on
olla vajadus saatekirjas märgitud vajalik teha värskemad
tervishoiuteenuse osutamiseks analüüsid vms. See sõltub
ning patsient võib kasutada seda suuresti tervishoiuteenuse
muu terviseseisundi puhul sisust.
teenusele registreerimiseks. Antud tähtaeg on mõeldud
Registratuuri töötaja ei ole pädev selleks, et lugeda saatekirjad
hindama, kas patsient pöördub automaatselt kehtetuks ka TIS-s.
arsti poole või uuringule 5 aastat
tagasi fikseeritud seisundi tõttu
või on tal tekkinud uued
probleemid ning saatekirja
koostaja ei ole patsienti selle
seisundi osas üle vaadanud.
Võib tekkida olukord, kus
patsiendile tehakse 5 aasta
pärast uuring, mis saatekirja
koostamisest möödunud aja
jooksul tekkinud tervisehädade
tõttu on uuringu tegemise ajal
vastunäidustatud või on olemas
kasutusel efektiivsemad
uuringumeetodid.
Ettepanek on asendada 5
aastane kehtivusaeg 1 aastase
kehtivusajaga.
14. Eelnõu seletuskirjas on mitmes Selgitame.
kohas sh paragrahv 31 puhul Määrus nr 56 annab nö
viidatud sellele, et antud dokumenteerimise põhialused ja
määrusega tekib kohustus nõuded (sh miinimumandmed
esitada andmeid tervise üldisemalt). Määrus nr 53 aga
infosüsteemi. Eelnev on eksitav, sätestab detailsemalt TIS-i
sest Tervise infosüsteemi edastatava andmekoosseisu.
andmete edastamise kohustus
26
on sätestatud Sotsiaalministri
määruses “Tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide
andmekoosseisud ning nende
säilitamise tingimused ja kord“.
15. Määruse eelnõus ei lähtuta Arvestatud.
päevaravi definitsioonist aastast Seletuskirja täpsustatud.
2013, päevaravi on
ambulatoorne tervishoiuteenus,
mille osutamise käigus on vajalik
inimese seisundi lühiajaline
jälgimine ja mille järel lahkub
inimene tervishoiuteenuse
osutaja juurest samal päeval.
Määruse eelnõus on käsitletud
päevaravi (sh päevakirurgia) kui
statsionaarset teenust, mille
kohta tuleb esitada statsionaarne
epikriis. Kuna aastani 2013 ei
olnud päevaravi selgelt
defineeritud, siis haiglad on
praktikas erinevalt realiseerunud
päevaravi dokumentatsiooni, aga
alates 2013 on lähtutud haiglate
protsesside ja IT lahenduste
juurutamisel uuest
legaaldefinitsioonist. Seega
tekitatakse uue eelnõuga
olukord, kus seadus ja määrus ei
lähe omavahel kokku ning võib
haiglates tekitada segadust ja
lisakulu.
16. Meie hinnangul tuleks kaaluda Selgitame.
saatekirja kehtivuse algus- ja Saatekirja kehtivusaeg on jäetud
lõppkuupäeva reeglite tervishoiuteenuse osutaja
kehtestamist võttes aluseks täna otsustada. Vaikimisi on
Tervise Infosüsteemis infosüsteemis ette antud 9 kuud,
realiseeritud reegleid, mis on mida tervishoiuteenuse osutaja
laiapõhiliselt läbi arutatud ja saab vajaduse korral muuta.
praktikas ka töötavad. Näiteks
lõppkuupäev 6 kuu pärast oli
praktikas liiga lühike, sest
eriarstiabi juurde aja
broneerimine võib võtta
erandolukordades kauem aega,
tänaseks on see seadistatud
pikemaks ajaks. Esitatud eelnõus
on jäetud see tervishoiutöötaja
otsustada arvestades patsiendi
terviseseisundit ja teenuse
olemust. Samas kliinilise poole
halduskoormuse ja IT
süsteemide ühildamise mõttes
27
oleks vaja seda
standardiseerida.
Eesti Oleme seisukohal, et määruses Arvestatud.
Patsientide Liit kasutatavad terminid peavad vastama Määrust täiendatud
määruse aluseks oleva seaduse kohaldumisala sättega.
terminoloogiale. Praegu defineeritakse
määruse eelnõus § 2 lg 1 seaduse
mõiste kitsamaks ümber. Meie arvates
oleks kohasem kohaldamisala sätte
kaudu öelda, et määruse regulatsiooni ei
kohaldata proviisori ja farmatseudi (kui
TTKS mõistes tervishoiutöötaja) suhtes,
mitte püüda defineerida mõistet uuesti.
See tekitab edaspidi segadust ega ole
hea tavaga kooskõlas.
Eesti 1. § 29. Saatekiri, selle koostamine ja Mittearvestatud.
Laborimeditsiini edastamine
Ühing (7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri Saatekirja vastusele peab siiski
patoanatoomilisele lahangule, eelnema saatekiri, millele siis
edastatakse tervise infosüsteemi. Kui vastus antakse.
saatekirja ei ole ajutiselt võimalik
objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi
edastada, tehakse seda esimesel
võimalusel alates põhjuse
äralangemisest.
Ettepanek: lisada tervise infosüsteemi
mitte saadetavate saatekirjade hulka
saatekiri laborianalüüsidele. Põhjendus:
laborid ei edasta tervise infosüsteemi
mitte saatekirju, vaid saatekirja
vastuseid. Saatekirjad edastatakse
laborile.
§ 30. Saatekirja andmekoosseis ja Arvestatud.
nõuetekohane täitmine Määruse teksti ja seletuskirja
(6) Saatekirja juurde kuuluv täpsustatud.
proovimaterjal märgistatakse järgmiste
andmetega:
1) patsiendi üldandmed (ees- ja
perekonnanimi, isikukood, sünniaeg,
sugu ja kontaktandmed);
2) arsti ees- ja perekonnanimi;
3) tervishoiuasutuse nimetus ja aadress;
4) proovinõu või uuringu identifikaator.
Ettepanek: jätta proovimaterjali
markeeringuna ära patsiendi
kontaktandmed, arsti ees- ja
perekonnanimi, tervishoiuasutuse
nimetus ja aadress. Põhjendus:
ebamõistlik ja ebapraktiline. Ei mahu
proovinõu ribakoodile. Need andmed
(v.a. patsiendi kontaktandmed)
sisalduvad saatekirjal.
28
29