dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2018
Viit
35
Registreeritud
5. juuli 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎35 05.07.2018 Ministri määrus.bdoc853 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 05.07.2018 nr 35 Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse 1. peatükk sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord, tagades ühtsetest nõuetest lähtuvate andmete talletamise. (2) Käesolev määrus ei ole kõikehõlmav ega piira tervishoiuteenuse osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks. § 11. Määruse kohaldamisala Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata proviisori ja farmatseudi tegevuse dokumenteerimisel. § 2. Mõisted Protseduur on käesoleva määruse tähenduses ravivõte. § 3. Dokumenteerimine (1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides käesolevas määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. (2) Andmed dokumenteeritakse eesti keeles, vajaduse korral lisaks ladina keeles. 2 (3) Andmed dokumenteeritakse loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust. (4) Tervishoiuteenusest keeldumist tõendab patsiendi sellekohane allkiri. Allkirja andmisest keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt, välja arvatud juhul kui teenuse olemusest tulenevalt osutatakse tervishoiuteenust üksi. Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi juures. (5) Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse õigusaktides sätestatud korras, tagades andmete kaitstuse.“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) saatekirja vastus,“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19–21 järgmises sõnastuses; „19) surmateatis, 20) surma põhjuse teatis, 21) perinataalsurma põhjuse teatis.“; 4) määruse 4. jagu sõnastatakse järgmiselt: „4. jagu Saatekiri ja saatekirja vastus § 29. Saatekiri, selle koostamine ja edastamine (1) Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e-konsultatsiooniks, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud piirangutega. (2) Õde koostab saatekirja üksnes järgmistel juhtudel: 1) iseseisvas õendusabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse; 2) ambulatoorses eriarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse; 3) üldarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse. (3) Iseseisvas ämmaemandusabis vormistab ämmaemand saatekirja lähtuvalt teenuse sisust üksnes juhul, kui patsient suunatakse arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse ning uuringutele saatmiseks vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 262 lõike 3 alusel sätestatud teenuse osutamise tingimustel ja korras. (4) Vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. 3 (5) Saatekiri koostatakse elektrooniliselt, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile elektrooniliselt koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. (6) Saatekiri kinnitatakse saatekirja koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik. (7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. (8) Paberil väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt käesoleva määruse § 30 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi andmeid. (9) Saatekiri ei ole nõutav, kui statsionaarsele tervishoiuteenusele suunamine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. (10) Patoanatoomilisele lahangule saatmisel kohaldatakse käesoleva määruse 10. jao sätteid. § 30. Saatekirja andmekoosseis ja nõuetekohane täitmine (1) Saatekirjaga ambulatoorsele vastuvõtule, haiglaravile, õendusabi saama või e- konsultatsioonile (edaspidi teenus) saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) saatekirja koostaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed); 3) saatekirja üldandmed, sealhulgas saatekirja unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg, saatekirja kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, arvestades patsiendi terviseseisundit ja teenuse olemust; 4) anamneesi andmed; 5) diagnoosi andmed; 6) teenuse nimetus, kuhu isik saadetakse, sealhulgas saatmise eesmärk ja aegkriitilisus; 7) e-konsultatsiooni osutava tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse andmed). (2) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed: 1) selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient suunatakse; 2) objektiivne leid; 3) varasemad uuringud, sealhulgas varasemad operatsioonid; 4) allergiad ja ravimiskeem; 5) patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos patsiendiga, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed); 6) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed. (3) Iseseisvale statsionaarsele õendusabile ja koduõendusteenusele saatmisel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele kohustuslik märkida järgmised andmed: 1) raviprotseduuride teostamise vajadus ja sagedus; 2) patsiendi nõustamise vajadus; 3) terviseseisundi dünaamikas jälgimise vajadus ja sagedus; 4) haiguspuhuste õendustoimingute vajadus ja sagedus. (4) Uuringule saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida: 4 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) saatekirja koostaja ja/või uuringu tellija andmed; 3) saatekirja üldandmed (dokumendi unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg); 4) anamnees ja terviseseisundi andmed; 5) uuringule suunamise andmed (uuringu nimetus, selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient või proovimaterjal suunatakse, saatmise eesmärk). (5) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele uuringu eripärast tulenevad andmed: 1) diagnoosi andmed; 2) varem tehtud uuringud; 3) proovinõu, proovimaterjali ja proovi võtmise andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali tüüp, proovinõu tüüp, uuringu paige, uuringumaterjali fikseerimise viis (10%-line formaliin, erifiksaator, fikseerimata); 4) patomorfoloogilise kiiruuringu andmed, vajaduse korral ka opereeriva arsti ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber; 5) muud uuringu tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise meetod ja operatsiooni nimetus. (6) Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse proovinõu või uuringu identifikaatoriga. (7) Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. (8) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist. § 31. Saatekirja vastuseks antav dokument, selle koostamine ja edastamine (1) Saatekirja vastus on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule. (2) Ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse korral on saatekirja vastuseks antav dokument epikriis, mis on koostatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 kohaselt, välja arvatud käesoleva määruse §-s 97 nimetatud lahangu protokolli väljavõtte kanded. (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral on saatekirja vastuseks käesoleva määruse §-s 32 nimetatud andmekoosseisuga dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastus koostatakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras. (4) Saatekirja vastus koostatakse elektrooniliselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel elektrooniliselt koostada, koostatakse saatekirja vastus paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. (5) Saatekirja vastus kinnitatakse koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik. (6) Saatekirja vastus, välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. 5 (7) Paberil väljastatud saatekirja vastus peab kajastama vähemalt käesoleva määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama käesoleva määruse §- s 97 sätestatut. § 32. Saatekirja vastuse andmekoosseis (1) Saatekirja vastus vormistatakse järgmises andmekooseisus, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) saatekirja koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed); 3) saatekirja unikaalne kood; 4) saatekirja vastuse koostaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed); 5) saatekirja vastuse üldandmed (unikaalne kood, kinnitamise aeg); 6) teenuse osutamise kuupäev; 7) tehtud uuringu tulemuse ja/või teenuseosutaja otsuse andmed; 8) uuringu tegija ja/või hindaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed). (2) Saatekirja vastusele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed: 1) laboriuuringu puhul referentsväärtus või otsustuspiir ja võimaluse korral tulemuse tõlgendus; 2) labori- ja patomorfoloogilise uuringu proovimaterjali andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovimaterjali tüüp, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali adekvaatsuse hinnang; 3) patomorfoloogilise uuringu puhul vajaduse korral patoloogi soovitused diagnoosi täpsustamiseks ja lisauuringuteks; 4) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed. (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamisel antava saatekirja vastuse täpsem andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. § 321. Saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamine Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis säilitakse saatekirja ja saatekirja vastust viis aastat alates andmete kinnitamisest.“; 5) paragrahvi 37 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) surmaga, märkides surmaaja.“; 6) paragrahvi 40 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 731 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Paberkandjal kiirabikaart vormistatakse isekopeeruval paberil vastavalt käesoleva määruse lisas 29 toodud andmekoosseisule ning surmateatis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisule.“; 8) paragrahvi 731 lõike 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) surmaandmed (kuupäev ja kellaaeg).“; 9) paragrahvi 74 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: 6 „Kiirabibrigaadi pidaja säilitab paberkandjal vormistatud kiirabikaarti ja elustamiskaarti viis ning surmateatist kümme aastat alates andmete kinnitamisest.“; 10) paragrahvi 74 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmiselt: „Paberil vormistatud surmateatise koopia on väljavõtteks perearstile.“; 11) paragrahvid 84–86 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahv 87 sõnastatakse järgmiselt: „§ 87. Uuringu vastuse aluseks oleva proovi säilitamine Elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldavat koeproovi säilitatakse lähtuvalt tervishoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest.“; 13) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks; 14) määrust täiendatakse 91.–93. jaoga järgmises sõnastuses: „91. jagu Surmateatis § 881. Surmateatis Surmateatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel surma fakti tõendav andmete dokument või selle osa, mis vormistatakse kohe pärast surma fakti tuvastamist ja mis on aluseks surma registreerimiseks rahvastikuregistris. § 882. Surmateatise vormistamine (1) Surmateatise koostab surma tuvastanud arst, õde või kiirabibrigaadi juht. (2) Surmateatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. (3) Surmateatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise infosüsteemi kasutada. § 883. Surmateatise säilitamine Surmateatise vormistanud tervishoiuteenuse osutaja säilitab paberil vormistatud surmateatist kümme aastat alates selle kinnitamisest. 92. jagu Surma põhjuse teatis § 884. Surma põhjuse teatis Surma põhjuse teatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel surma põhjust kirjeldav dokument, mis vormistatakse pärast surma põhjuse tuvastamist. § 885. Surma põhjuse teatise vormistamine (1) Surma põhjuse teatise koostab surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog või kohtuarst. 7 (2) Surma põhjuse teatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. (3) Surma põhjuse teatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise infosüsteemi kasutada. § 886. Surma põhjuse teatise säilitamine Surma põhjuse teatise vormistanud tervishoiuteenuse osutaja säilitab paberil vormistatud surma põhjuse teatist kümme aastat alates selle kinnitamisest. 93. jagu Perinataalsurma põhjuse teatis § 887. Perinataalsurma põhjuse teatis Perinataalsurma põhjuse teatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel perinataalsurma põhjust kirjeldav dokument, mis vormistatakse pärast surma põhjuse tuvastamist. § 888. Perinataalsurma põhjuse teatise vormistamine (1) Perinataalsurma põhjuse teatise koostab surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog või kohtuarst. (2) Perinataalsurma põhjuse teatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. (3) Perinataalsurma põhjuse teatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise infosüsteemi kasutada. § 889. Perinataalsurma põhjuse teatise säilitamine Perinataalsurma põhjuse teatise vormistanud tervishoiuteenuse osutaja säilitab paberil vormistatud perinataalsurma põhjuse teatist kümme aastat alates selle kinnitamisest.“; 15) paragrahvi 89 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnaga „surmateatise“; 17) paragrahvi 91 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) suremispaik;“; 18) paragrahvi 91 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) arvatav surma põhjus;“; 19) paragrahvi 92 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahv 93 sõnastatakse järgmiselt: „Lahangu protokolli andmeid säilitatakse 30 aastat andmete kinnitamisest.“; 21) paragrahvi 94 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: 8 „12) lahangul võetud koeproovide histoloogilise uuringu kirjeldus;“; 22) paragrahvi 94 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus;“; 23) paragrahvi 94 punktis 16 ja § 97 punktis 3 asendatakse sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnadega „surma põhjuse teatise“; 24) paragrahvi 97 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus;“; 25) paragrahvi 1068 lõikes 4 asendatakse sõnad „hooldusravi tervishoiuteenuse“ sõnadega „iseseisva statsionaarse õendusabi“; 26) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 10617 järgmises sõnastuses: „§ 10617. Üleminekusätted (1) Saatekirjana on käsitatav kuni 2019. aasta 1. juulini ka epikriis, mis väljastatakse asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt ambulatoorsele ravile ning mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. (2) Saatekirjana on käsitatav kuni 2020. aasta 1. jaanuarini ka epikriis, mis väljastatakse asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile ning mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. (3) Saatekiri, millel puudub kehtivusaeg, ei ole kasutatav viie aasta möödudes selle kinnitamisest.“; 27) määruse lisad 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse nõuded saatekirjadele ning nende koostamisele, kasutamisele ja säilitamisele. Muudatused on seotud üleminekuga pabersaatekirjadelt elektroonilistele saatekirjadele ehk nn digisaatekirjadele. Üleminek digisaatekirjadele on omakorda vajalik üleriigilise digiregistratuuri rakendamiseks ja patsiendi tervikliku käsitluse tagamiseks. Lisaks tehakse täpsustused surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise üleminekuks paberteatiselt elektroonilisele teatisele. Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu digisaatekirjade uue standardi laiaulatusliku kasutuselevõtu käigus ilmnenud kitsaskohad viitavad saatekirja selgema regulatsiooni vajadusele. Samuti muudetakse iseseisvat statsionaarset õendusabi ja koduõendusteenust saama suunamise saatekirja. Selle muutmisel lähtutakse nimetatud digisaatekirjale üleminekuga muudetavast andmekoosseisust. Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse andmeid, mis on saatekirjal kohustuslikud, samuti seda, kes vastutab saatekirja nõuetekohase täitmise eest, millistel juhtudel võib saatekirja erandina koostada paberkujul ja millised dokumendid võivad erandina asendada saatekirja. Täiendavalt reguleeritakse saatekirja vastust – selle andmekoosseisu ja koostamise nõudeid. Muudatuse kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja säilitama saatekirja ja saatekirja vastust oma infosüsteemis viis aastat. See võimaldab andmeid kasutavatel tervishoiutöötajatel hinnata muutusi tervisenäitajates ja teha raviotsuseid piisavalt pika perioodi ajalooliste terviseandmete alusel (nt laboriuuringute vm uuringute vastused). Surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise sätestamine on seotud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga, samuti e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma tervise infosüsteemist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma tervise infosüsteemist surma põhjuste registrisse. Käesoleva määruse ja nimetatud määruse nr 53 muudatuse tulemusena ei pea inimene minema kohalikku omavalitsusse lähedase surma registreerima. Tervishoiutöötaja koostab elektroonilise dokumendi, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete esitamise rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse. Selle tulemusena väheneb kohaliku omavalitsuse koormus surmade registreerimisel rahvastikuregistris. Rahvastikuregister hakkab saama surmaandmeid standardiseeritult ja kohe pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul peale vastavate andmete kinnitamist. Eraldi on sätestatud käesolevas määruses olukord, kus andmed täidetakse objektiivsetel põhjustel paberil. Määruse jõustumine on planeeritud üldises korras. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuressursside juht Anneli Taal (töölt lahkunud), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (tel 626 9127; [email protected]), peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331; [email protected]) ja nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; [email protected]), Sotsiaalministeeriumi 1 digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132; [email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse standardimise juht ja andmearhitekt Mari Asser (töölt lahkunud), andmeanalüütik Terje Lasn ([email protected]), projektijuht Annike Koorts ([email protected]) ja jurist Laine Mokrik ([email protected]), Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo (tel 620 8440; [email protected]) ja partnerihalduse osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300; [email protected]). Muudatuste väljatöötamisse kaasati kõigi Eesti suuremate haiglate, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Patoloogide Seltsi esindajad ning õendusabi osutajad. Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338; [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga. Käesoleva määrusega muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (RT I, 22.06.2016, 40). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 27 punktist. Määruse punkt 1 Punktiga 1 kaasajastatakse sisuliselt kogu üldsätete peatükk. Paragrahviga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala selliselt, et määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord. Dokumenteerimise kord hõlmab endas nii dokumentide edastamist kui väljastamist ehk kogu dokumenteerimise protsessi. Kuna määruse kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamist tõendavad andmed dokumenteerida, on tervishoiuteenuse osutajad juba võtnud kasutusele elektroonilise dokumenteerimise süsteemi. Seetõttu ei ole võrreldes kehtiva korraga enam vajalik viidata dokumentide näidisvormidele ega sellele, et määrusega kehtestatu on aluseks tervishoiuteenuste osutamise elektroonilise dokumenteerimise ja sellekohase elektroonilise andmevahetuse süsteemi väljatöötamisele. Võrreldes seni kehtiva korraga tuuakse määrusesse uuena säte, mis lubab tervishoiuteenuse osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks. Olulises osas on teatud sätete vajadus end ajas minetanud. Paragrahvi 11 näol on tegemist uue paragrahviga, mis hõlmab määruse kohaldamisala. Selle kohaselt määruse nõudeid ei kohaldata proviisori ja farmatseudi tegevuse dokumenteerimisel, kellele ei kohaldu määrus nr 56 ka praegu. Seega on tegemist pigem õigusselguse loomisega. Paragrahvi 2 näol on tegemist uue paragrahviga, mis hõlmab mõisteid. Sätestatakse protseduuri mõiste, mis käesoleva määruse tähenduses on ravivõte1. 1 http://kn.eki.ee/?Q=protseduur Paragrahvi 3 muudetakse võrreldes kehtiva korraga selliselt, et enam ei viidata dokumendi vormistamisele, dokumendile kui vormile ega dokumenti tehtavatele kannetele. Kaasajastatud paragrahv sätestab andmete dokumenteerimise. See järgib praktikat, kus tervishoiuteenuse osutajad dokumenteerivad andmed elektrooniliselt ega ole enam kohustatud vormistama paberdokumente, lähtudes näidisvormidest ja -formaatidest. Küll on nad aga kohustatud dokumenteerima andmed, mis määruse tasemel on nõutud. Sarnaselt kehtiva korraga tuleb dokumenteeritavad andmed esitada selgelt ja korrektselt. See aitab tagada eri osapoolte huvid: 1) patsiendi huvi (ka lühendid jms peab olema dokumenteeritud arusaadavalt, samuti peab patsient aru saama, miks ta kuhugi analüüsile suunati ja mis oli tulemus); 2) järelevalveorgani huvi (Terviseameti eesmärkide täitmiseks); 3) tervishoiuteenuse rahastaja huvi (Eesti Haigekassa). Ühtlasi kaasajastatakse kehtivat tervishoiuteenusest keeldumise sätet. Täna kehtiva korra järgi tõendab keeldumist dokumendis sellekohase kande järel patsiendi allkiri. Samas ei ole täpsustatud mida teha siis kui patsient keeldub allkirja andmast. Edaspidi allkirja andmisest keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt, välja arvatud kui tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenust üksi (nt koduõde). Sisuliselt on selle sätte näol legaliseerida tänane praktika, kus sellised keeldumised dokumenteeritakse (nt kui on tegemist invasiivsete protseduuride ja uuringute või raviga, mille osutamata jätmine võib põhjustada olulise tervisekahjustuse või surma ning patsient keeldub tervishoiuteenusest). Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi juures (nt haiguslugu). Tegemist on seega teenusest keeldumise vormistamisega ja see tuleb dokumenteerida. Paberil keeldumise võib vajaduse korral ka skaneerida ja lisada elektroonilisele dokumendile. Allkirja andmisest keeldumise vormistamine võib olla tavalises lihtsas vormis ega pea olema keeruliselt sõnastatud. Oluline, et see oleks fikseeritud ja võimalike vaidluste korral tõendatav (ühtlasi on see ka tervishoiutöötaja kaitseks). Määruse punkt 2 ja 3 Punktiga 2 lisatakse määruse §-i 4 tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendina lisaks saatekirjale ka saatekirja vastus. Seni on saatekirja vastus olnud sisuliselt saatekirja osa. Kuna saatekirja vastuseks võivad olla erinevad dokumendid, on vajalik sätestada vastuse andmekoosseis saatekirjast lahus. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 selliste andmekoosseisudega nagu surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Surmaga seonduvate teatiste sätestamine on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega kehtestatakse uute dokumentide – surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis – andmekoosseisud. Nende muudatusega viiakse lõpuni e-surmasündmuse projekt, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma tervise infosüsteemist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma tervise infosüsteemist surma põhjuste registrisse. Nii käesolev määrus kui nimetatud määrus nr 53 on omavahel seotud, mistõttu tehakse muudatused samal ajal mõlemas määruses. Määruse punkt 4 Punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse 4. jagu, mis seni on reguleerinud saatekirja kui tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi eesmärki, sisu ja kasutamist. Kuna tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) on võimalik saata eraldiseisva dokumendina ka saatekirja vastust, reguleeritakse detailsemalt ka selle dokumendi koostamine ja andmekoosseis. Sellest on tingitud 4. jao pealkirja uus sõnastus „Saatekiri ja saatekirja vastus“. TIS-i edastatavate andmete koosseis 2 on sätestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Selle alusel on omakorda välja töötatud vastavad dokumendistandardid, mis on avaldatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) kodulehel asuvas publitseerimiskeskuses. Seoses erinevate tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide järkjärgulise üleminekuga paberkujult digitaalsele ja TIS-i kaudu toimuva andmevahetuse kiire kasvuga on vajalik regulaarselt kaasajastada ka tervishoiuteenuste dokumenteerimise nõudeid ja tingimusi. See tagab digitaalsele kujule viidud dokumentide kiirema ja sujuvama kasutuselevõtu ning nende abil TIS-i kaudu infovahetuse kvalitatiivse paranemise. Saatekirjadega seonduvate nõuete kaasajastamine on oluline ka patsientide jaoks, kuna ravikindlustuse seadusest (edaspidi RaKS) tulenevalt on saatekiri erinevate tervishoiuteenuste rahalise hüvitamise aluseks. Paragrahvi 29 lõikes 1 sätestatakse uus saatekirja definitsioon tulenevalt selle laienenud kasutusvaldkonnast, mis on kaasnenud pabersaatekirja üleminekuga digisaatekirjaks. Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e- konsultatsiooniks. Rõhutame, et saatekiri on tervishoiuteenuse osutaja otsuse alusel vormistatud dokument, kuna saatekirja tohib väljastada ainult meditsiinilise põhjendatuse korral ja meditsiinilist põhjendatust on pädev hindama ainult nõuetekohast kvalifikatsiooni omav tervishoiutöötaja. Saatekiri, millega suunatakse saama tervishoiuteenuseid, mida inimene tulenevalt meditsiinilisest näidustusest ei vaja, on tervishoiusüsteemi (sealhulgas ravikindlustuse) ressursse asjatult koormav. E-konsultatsiooni saatekiri on ambulatoorse saatekirja uus alaliik, mille korral saadab perearst patsiendi raviga seotud küsimuse digitaalselt e-konsultatsiooni saatekirja vormis TIS-i kaudu eriarstile. Eriarst vaatab saatekirjal esitatud andmeid ning tuginedes neile saadab e-konsultatsiooni vastuseks oma otsuse: a) annab konkreetset nõu patsiendi edasise käsitluse suhtes või b) võtab patsiendi edasise käsitluse üle, st patsient kutsutakse eriarsti vastuvõtule. Perearst teavitab alati patsienti, kui ta eriarstilt e-konsultatsiooni küsib, ning märgib patsiendi kontakttelefoni e-konsultatsiooni saatekirjale. Eriarst annab perearstile TIS-i kaudu e- konsultatsiooni saatekirja vastuse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul. Kui eriarst otsustab patsiendi vastuvõtule kutsuda, võtab patsiendiga ühendust eriarstiabi osutaja. See on saatekiri, kus suhtlevad eriala isikud omavahel, st patsient ise ei liigu. Sisuliselt laieneb saatekirja kohustus ka koduõendusteenusele, mis on ambulatoorne tervishoiuteenus, ja iseseisevale statsionaarsele õendusabile. Haiglaravi digisaatekiri on nõutav asutustevahelisel suunamisel: •haiglaravile Perearsti suunamine •päevaravile Statsionaarsest iseseisvast •statsionaarsele eriarstabile õendusabist suunamine (arsti otsusega) Haiglaravi digisaatekiri on nõutav suunamisel: 3 •spetsialiseeritud taastusravisse Aktiivravilt suunamine •TTO-de omavahelisel kokkuleppel, kui patsient viiakse ühest asutusest teise •päevaravile (sh kirurgiasse, keemia- ja kiiritusravile jne) •plaanilise kirurgilise operatsiooni ootelehele Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu jätmisel järgne suunamine •päevaravile ja päevakirurgiale • Haiglaravi digisaatekiri ei ole nõutav, kui hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. Paragrahvi 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse millal võivad õde ja ämmaemand vormistada saatekirja. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ § 62 lõike 4 punktidest 3 ja 5 tulenevalt võib õde vastuvõtu raames vormistada saatekirja, mis on aluseks patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule (kui patsiendi seisundi hindamisel või jälgimisperioodil ilmnevad asjaolud, mis võivad olla aluseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks), uuringule või patsiendilt võetud proovimaterjali edastamiseks analüüsile. Sarnane õigus on ka ämmaemandal iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabi raames tulenevalt sotsiaalministri 2. juuli 2014. a määrusest nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“. Lisaks on ämmaemandal õigus saata uuringutele vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 262 lõike 3 alusel sätestatud teenuse osutamise tingimustel ja korras. Uuringute, analüüside ja protseduuride ning patsiendilt võetud proovimaterjalide uuringule saatmise saatekirjale on TIS-i edastamiseks digitaalne vorm välja töötatud, kuid andmekoosseisud ei ole struktureeritud ega võimalda seetõttu masinloetavust. Samuti saab nende saatekirjade andmekoosseis käesoleva määruse muudatusega täpsustatud ja määruses nr 53 sätestatuga kooskõlla viidud (vt § 30 selgitust). Paragrahvi 29 lõikes 4 sätestatakse, et vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Perearstiabi on Eestis ravikindlustatud isikutele tasuta. Ambulatoorse eriarstiabi teenuseid hüvitab Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) RaKS-is loetletud erialadel ainult saatekirja olemasolul. Saatekirja puudumise korral on ravi inimesele tasuline. TTKS § 6 kohaselt on vältimatu abi inimesele Eesti Vabariigis tasuta. Seega ei ole saatekiri nõutav, kui inimesele osutatakse vältimatut erakorralist eriarstiabi. Erakorralist eriarstiabi osutatakse inimestele reeglina haigla erakorralise meditsiini osakonnas (edaspidi EMO). Kui perearstil on patsiendi kohta olulist infot, mida ta soovib EMO-le edastada, on tal võimalus kasutada saatekirja informatsiooni edastamiseks EMO-le TIS-i kaudu. EMO-le saatekirja koostamine ei ole kohustuslik. Paragrahvi 29 lõikes 5 sätestatakse mis tingimustel ja kuidas saatekiri koostatakse. Reeglina koostatakse saatekiri elektrooniliselt (välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule). Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus (nt välismaalased), väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsetel põhjustel digitaalselt koostada (nt tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevad ajutiselt tõrked), koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. Märke abil on vajaduse korral võimalik tõendada saatekirja paberkujul väljastamist. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevatest ajutistest tõrgetest ja sellega seonduvalt saatekirja andmisest tuleb patsienti kindlasti informeerida. 4 Paragrahvi 29 lõige 6 sätestab, et saatekiri tuleb kinnitada allkirja või asutuse templiga. Siinjuures on mõeldud nii digitaalselt kui ka paberil allkirjastamist ja tembeldamist. Seega saab tervishoiuteenuse osutaja lähtuda vastavalt oma võimalustest, küll peab selle olema koostanud selleks pädev isik. Paragrahvi 29 lõige 7 sisaldab kohustust edastada saatekiri (välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule) TIS-i. Kui tervishoiuteenuse osutaja on küll saatekirja oma infosüsteemis koostanud, kuid saatekirja ei ole võimalik ajutiselt objektiivsetel põhjustel TIS-i edastada (nt TIS-i tehnilised probleemid), tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. TIS-i tehniliste probleemide tõttu väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja väljatrükk. Siiski tuleb arvestada, et saatekirja nõude korral on patsiendil tervishoiutöötaja vastuvõtu aja broneerimiseks vajalik saatekirja olemasolu TIS-is. TIS-i tõrked on siiamaani olnud harva esinevad katkestused, mis ei ületa paari tundi. Saatekirja patsiendile väljastamise ja patsiendi poolt saatekirja alusel aja broneerimise ajavahemik on üldjuhul pikem ning selleks ajaks, kui patsient saatekirja kasutada soovib, on digisaatekiri enamasti juba TIS-is olemas. Saatekirja väljastaja peab kindlasti ka sellisel juhul informeerima patsienti ajutistest TIS-i tehnilistest probleemidest ja sellest kuidas sel juhul saatekiri antakse. Paragrahvi 29 lõige 8 sätestab, mida paberkujul väljastatud saatekiri peab kajastama. Paberil väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt määruse § 30 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi andmeid. Paragrahvi 29 lõikes 9 on sätestatud, millisel juhul ei ole saatekiri nõutav. Seda ei nõuta, kui hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. Seega, kui nt patsient pöördub eriarsti vastuvõtule EMO-sse ja seal leitakse, et ta vajab kohe hospitaliseerimist, ei ole selleks vaja saatekirja. Saatekiri hospitaliseerimiseks on nõutav siis, kui hospitaliseerimine toimub teise asutusse, nt tervishoiuteenuse osutajate omavahelisel kokkuleppel, kui patsient viiakse ühest asutusest teise. Paragrahvi 29 lõikes 10 kohaselt kohaldatakse patoanatoomilisele lahangule saatmisel käesoleva määruse 10. jao sätteid. Patomorfoloogilise uuringu saatekirjale märgitakse käesoleva määruse §-s 85 nimetatud andmed. Patoanatoomilise lahangu saatekirjale märgitakse käesoleva määruse §-s 91 nimetatud andmed. Nende saatekirja andmete puhul järgitakse juba kehtivat korda, mistõttu ei ole tegemist mitte sisulise, vaid tehnilise muudatusega. Paragrahv 30 reguleerib saatekirja andmekoosseisu ja nõuetekohast täitmist. Paragrahvi 30 lõikes 1 on loetletud andmed, mis on minimaalselt kohustuslik saatekirjale märkida selleks, et tagada saatekirja saajale võimalus teha saatekirja alusel otsus patsiendi ravi jätkamise kohta. Kohustuslike andmeväljade määramine, sealhulgas korrektselt täidetud anamnees ja suunamise põhjus, on seotud asjaoluga, et puudulikult täidetud saatekirja alusel ei ole võimalik saatekirja saajal (tervishoiuteenust osutav asutus) otsustada, millise spetsialisti abi või millist tervishoiuteenust patsient vajab. Paragrahvi 30 lõikes 8 on sätestatud, et nii suunaval arstil kui ka patsiendil on oluline silmas pidada, et ebapiisava informatsiooni korral on saatekirja alusel teenust pakkuval tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda saatekirja täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Nii peab saatekiri vastama nõuetele, et kontrollida selle meditsiinilist põhjendatust ja tagada EHK poolt ravi rahastamise ülevõtmine RaKS- i alusel. Seetõttu on korrektse saatekirja koostamine äärmiselt oluline. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist. Digisaatekirja kasutuselevõtuga seoses muutus kohustuslikuks saatekirja kehtivuse alguse ja lõpu aja määramine saatekirja väljastaja poolt. Sisuliselt on kehtivusaeg ka saatekirja meditsiinilise põhjendatuse üks komponent, kuna saatekirja väljastab arst, arvestades patsiendi terviseseisundit ja abivajadust. Ajas patsiendi seisund üldjuhul muutub ning saatekiri kaotab sellega seoses oma asjakohasuse ja meditsiinilise põhjendatuse. Saatekirja kehtivust saab määrata saatekirja 5 väljastav arst, kes peab saatekirja kehtivusaja määramisel nimetatud asjaoludega arvestama. Ka TIS-i seisukohalt on oluline, et seal ei oleks saatekirju, millel kehtivusaeg puudub, kuna need ajavad segadusse nii tervishoiuteenuse osutajate registratuuride töötajaid kui ka patsiente, kes näevad kõiki neile väljastatud saatekirju patsiendiportaalis. Samuti tuleb saatekirja üldandmetes märkida saatekirja unikaalne number, et tervishoiuteenuse osutaja saaks oma infosüsteemis erinevaid dokumente omavahel siduda. Paragrahvi 30 lõikes 2 on loetletud andmed, mida on võimalik teenuse eripärast tulenevalt täiendavalt saatekirjale märkida. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla juba kasutusel oleva määruses nr 53 sätestatud digisaatekirja andmekoosseisuga. Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevate andmetena ka patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos patsiendiga, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed). Need andmed on vajalikud ja põhjendatud nt patsiendi saatmisel haiglaravile ja õendusabi saama. Paragrahvi 30 lõikes 3 on loetletud andmed, mis on kohustuslik õendusabi saatekirja koostamisel täiendavalt saatekirjale märkida. Täiendavalt nõutavad andmed kajastavad sisuliselt arstipoolset ootust ehk tööülesannet õele. Andmekoosseis on välja töötatud õendusabi digisaatekirja töörühmas, kuhu kuulusid õendusabi osutajate, Eesti Õdede Liidu (sh Koduõdede Seltsingu), Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Perearstide Seltsi esindajad. Paragrahvi 30 lõigetes 4–6 on välja toodud see, mis on kohustuslik märkida uuringule ja/või haiglaravile saatmise saatekirjale, ning uuringu eripärast tulenevad andmed ja saatekirja juurde kuuluva proovimaterjali märgistamiseks vajalikud andmed. Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse proovinõu või uuringu identifikaatoriga. Selle muudatuse puhul on arvestatud Eesti Laborimeditsiini Ühingu ettepanekuga. Paragrahvi 30 lõike 7 kohaselt tehakse viide detailsele andmekoosseisule TTKS-i kaudu. Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud ministri määruses, mis aga ei määra kindlaks, kellel on pädevus saatekirja väljastada ja millistel tingimustel. Samuti ei sätesta viidatud määrus andmete säilitamist teenuseosutaja juures. Paragrahvi 30 lõike 8 selgitust vt § 30 lõike 1 juures. Paragrahvis 31 reguleeritakse saatekirja vastuseks antavaid dokumente, nende koostamist ja edastamist. Saatekirja vastuseks antavaid dokumente kolme liiki: saatekirja vastus, epikriis ja patoanatoomilise lahangu väljavõte. Saatekirja vastuseks antavad dokumendid Saatekirja vastus Epikriis Patoanatoomilise lahangu väljavõte Paragrahvi 31 lõikes 1 antakse saatekirja vastuse definitsioon. Saatekirja vastuseks antav dokument on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule. Paragrahvi 31 lõikes 2 sätestatakse ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse saatekirja vastuseks antav dokument, milleks on epikriis. Epikriis peab olema koostatud, lähtudes TTKS § 6 592 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest, kuid minimaalne kokkuvõte tuuakse ka siin. Eelkõige selleks, et tagada minimaalne andmete koosseis, mida tuleb kajastada. Epikriis on raviepisoodi lõppemisel TIS-i edastatav digitaalne kokkuvõte, mis koostatakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis olevate tervishoiudokumentide alusel. Raviepisood sisaldab tervishoiukontakte, mis toimuvad patsiendi raviepisoodi kestel ühe vastutava tervishoiutöötaja (reeglina konkreetse eriala arsti või iseseisva õendusabi korral ka õe) juhtimisel, ühe ja sama tervishoiuteenuse osutaja juures. Tervishoiukontaktid on inimese erinevad kokkupuuted tervishoiusüsteemiga. Eriarsti konsultatsiooni vastuseks on üldjuhul ambulatoorne epikriis, välja arvatud e-konsultatsiooni puhul, mille vastuseks on spetsiaalses digitaalses vormis koostatud e-konsultatsiooni vastus (määruses nr 53 sätestatud saatekirja vastuse vormis). Statsionaarse ravi saatekirja vastuseks on statsionaarne epikriis ja päevaravis ambulatoorne epikriis. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja vastuseks on õendusabi epikriis. Paragrahvi 31 lõikes 3 defineeritakse saatekirja vastuse mõiste e-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral. Uuringu, protseduuri või patsiendilt võetud proovimaterjali uuringu saatekirja vastuseks on §-s 32 kirjeldatud andmekoosseisuga tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastuseks loetakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras ja §-s 97 nimetatud andmekoosseisus antud dokumenti. Paragrahvi 31 lõikes 4 sätestatakse mis tingimustel ja kuidas saatekirja vastus koostatakse. Reeglina koostatakse saatekirja vastus digitaalselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus (nt välismaalased), väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsetel põhjustel digitaalselt koostada (nt tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevad ajutiselt tõrked), koostatakse saatekirja vastus paberkujul ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. Märke abil on vajaduse korral võimalik tõendada saatekirja vastuse paberkujul väljastamist. Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade praegustest ja tulevastest digisaatekirja nimetustest ning neile vastuseks antavatest dokumentidest. Praegune nimetus Uus nimetus digisaatekirja Saatekirjale vastuseks arendamise III etapis antav dokument Saatekiri haiglaravile. Saatekiri haigla- ja Statsionaarne epikriis, ambulatoorne epikriis. päevaravile. Saatekiri päeva/kirurgia Kaob ära. ravile. Saatekiri Jääb samaks. ambulatoorsele Ambulatoorne epikriis. vastuvõtule. Saatekiri Saatekiri õendusabile Õendusepikriis (iseseisev statsionaarne koduõendusele. (iseseisev statsionaarne õendus ja koduõendus). õendusabi ja koduõendusteenus). Saatekiri uuringule. Jääb samaks. Saatekirja vastus. Elupuhuse Praegu digisaatekirja ei ole, Saatekirja vastus. patomorfoloogilise dokumenteeritakse paberil või uuringu saatekiri. tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Patoanatoomilise Jääb samaks, digisaatekirja ei Patoanatoomilise lahangu protokolli lahangu saatekiri. ole, dokumenteeritakse paberil väljavõte (käesoleva määruse § 95). 7 või tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Saatekiri analüüsile. Jääb samaks. Saatekirja vastus. Saatekiri Jääb samaks. Saatekirja vastus. protseduurile/teenusele. Sõeluuringu kutsed. Jääb samaks. Saatekirja vastus, ambulatoorne epikriis – sõltub paikmest. Saatekiri e- Jääb samaks. Saatekirja vastus. konsultatsioonile. Saatekirja vastus tuleb seostada saatekirjaga, märkides saatekirja vastuseks antavale dokumendile viite saatekirjale. Viide saatekirjale sisaldab saatekirja numbrit ning TIS-i edastatud saatekirja vastuse korral esitatakse infotehnoloogiliselt ka saatekirja koostanud asutuse unikaalne numbrikombinatsioon ehk OID (Object ID). Saatekirja number ja selle koostanud asutuse OID moodustavad TIS-is unikaalse komplektina viite saatekirjale. Unikaalne viide on vajalik, et infosüsteemis dokumente omavahel siduda. Saatekirja vastust saab kasutada andmete esitamiseks ka juhul, kui ei ole olemas digisaatekirja. Sel juhul puudub sellisel saatekirja vastusel viide digisaatekirjale. Paragrahvi 31 lõige 5 sarnaselt saatekirjale tuleb ka vastus kinnitada pädeva koostaja allkirjaga. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik. Paragrahvi 31 lõige 6 sisaldab kohustust edastada saatekirja vastus (välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte) TIS-i. Kui tervishoiuteenuse osutaja on küll saatekirja vastuse oma infosüsteemis koostanud, kuid saatekirja vastust ei ole võimalik ajutiselt objektiivsetel põhjustel TIS-i edastada (nt TIS-i tehnilised probleemid), siis tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. TIS-i tehniliste probleemide tõttu väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. TIS-i tõrked on siiamaani olnud harva esinevad katkestused, mis ei ületa paari tundi. Saatekirja vastuse väljastaja peab sellisel juhul kindlasti informeerima ka patsienti ajutistest TIS-i tehnilistest probleemidest ja sellest kuidas sel juhul saatekiri antakse. Paragrahvi 31 lõige 7 sätestab, mida paberkujul väljastatud saatekirja vastus peab kajastama. Saatekirja vastus peab kajastama vähemalt määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama määruse §-s 97 sätestatut. Paragrahvis 32 sätestatakse saatekirja vastuse andmekoosseis. Paragrahvis 321 sätestatakse saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamise nõue. Säilitamise senist tähtaega lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest. Kuna saatekiri põhineb tihti mingil eeldataval hüpoteesil ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis, saatekirja vastus), lühendatakse selle säilitamise tähtaega viiele aastale alates andmete kinnitamisest. Lisaks säilitatakse nii saatekirju kui ka saatekirja vastuseid TIS-is tähtajatult, mistõttu lühendatakse ka saatekirja vastuse säilitamise tähtaega viiele aastale alates andmete kinnitamisest. Määruse punkt 5 Punktiga 5 muudetakse määruse § 37 lõike 8 punkti 6 sõnastust selliselt, et haiguslukku ei pea enam märkima arstliku surmatõendi numbrit ja selle väljastamise kuupäeva, vaid märkida tuleb ainult surmaaeg. Ka epikriisis ei ole enam surmateatise numbrit. Muudatus on seotud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse ja 8 e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma TIS-ist surma põhjuste registrisse. Määruse punkt 6 Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks kohustus võtta haigusloo anamneesi jaoks ka patsiendi allkiri. Tegemist on aegunud ja mittevajaliku sättega. Kuna dokumenteerimine on digitaalne, ei võeta enam patsiendilt paberile kirjalikku allkirja, st arsti dokumenti (tema poolt täidetav) seda ei kanta. Määruse punkt 7 Punkti 7 muudetakse paragrahvi 731 lõike 3 teist lauset, mille kohaselt paberkandjal kiirabikaart vormistatakse isekopeeruval paberil vastavalt käesoleva määruse lisas 29 toodud andmekoosseisule ning surmateatis vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisule. See tähendab, et paberil surmateatise korral peab lähtuma määruses nr 53 toodud surmateatise andmetest. Määruse punkt 8 Punkti 8 muudatus on tehniline, mitte sisuline, parandatakse kirjaviga („kelleaeg“ asemel peab olema „kellaaeg“). Määruse punkt 9 Punkti 9 muudetakse paragrahvi 74 lõike 1 teist lauset selliselt, et kiirabibrigaadi pidaja säilitab paberkandjal vormistatud kiirabikaardi ja elustamiskaardi 5 aastat ning surmateatist 10 aastat alates andmete kinnitamisest. See tähendab, et kui on surmateatis on paberil ja koostati eraldi teatis (vt muudatust p 7), siis surmateatist säilitatakse 10 aastat. Määruse punkt 10 Punktiga 10 täiendatakse määruse § 74 lõiget 2. Paberil vormistatud surmateatise koopia on väljavõtteks perearstile. Perearst saab otsustada, kas tellib lahangu või diagnoosib ise surma põhjuse. Määruse punktid 11 ja 13 Punktidega 11 ja 13 tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 84–86 ja 88. Kuna elupuhuse patomorfoloogilise uuringu saatekiri ja vastus koos vastavate andmeväljadega kajastub juba saatekirja ja saatekirja vastuse paragrahvis, ei ole vajalik sätteid dubleerida. Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt vormistatakse lahangu saatekiri lahangut telliva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Kuna tervishoiuteenuse osutajad dokumenteerivad peamiselt digitaalselt, ei ole enam vajalik nõuda dokumenteerimiseks vorme. Määruse punkt 12 Punktiga 12 sätestatakse elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldava koeproovi säilitamine. Seda säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest. Säilitusaja sätestamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi menetletava isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduse eelnõu sõnastusest. Kuna nimetatud seaduse jõustumine on viibinud, on vajalik säilitusaeg sätestada määruse tasandil. Edaspidi on see reguleeritud ka seaduse tasandil. Seega tervishoiuteenuse osutaja peab ise otsustama koeproovi säilitamise vajaduse üle ja see sõltub tervishoiuteenusest. 9 Määruse punkt 14 Punktiga 14 täiendatakse määrust jagudega 91–93, millega kehtestatakse uuena surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Muudatus on seotud juba eelnevalt mainitud e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma TIS- ist surma põhjuste registrisse. Teatiste puhul sätestatakse nende vormistamise ja säilitamise nõuded. Surmateatist säilitatakse TIS-is digitaalselt ja tervikuna vastavalt TIS-i regulatsioonile ja rahvastikuregistris konkreetseid andmeid tähtajatult. Surma põhjuse teatist säilitatakse TIS-is digitaalselt ja tervikuna vastavalt TIS-i regulatsioonile ja surma põhjuste registris konkreetseid andmeid tähtajatult. Perinataalsurma põhjuse teatised hakkavad järgima sama loogikat – surma põhjuste registris tähtajatult. Paberil peab andmed säilitama teenuse osutaja ja seda kümme aastat. Määruse punkt 15 Punktiga 15 muudetakse kehtetuks määruse § 89 lõige 2, mille kohaselt vormistatakse lahangu saatekiri lahangut telliva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Arvestades, et dokumenteerimine liigub aina rohkem digitaalsesse maailma, ei ole enam mõistlik viidata dokumendi vormidele. Seega on tegemist aegunud ja mittevajaliku sättega. Määruse punkt 16 Punktiga 16 muudetakse määruse § 89 lõiget 3, asendades sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnaga „surmateatise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud eespool nimetatud e- surmasündmuse projektist. Määruse punkt 17 Punktiga 17 täiendatakse lahangu saatekirja andmekoosseisu, lisades surmakohale ka suremispaiga. Muudatus on tingitud eespool nimetatud e-surmasündmuse projektist. Määruse punkt 18 Punkti 18 muudatusena tuleb lahangu saatekirjale märkida arvatav surma põhjus, mitte surma põhjus, kuna lahang tellitakse ebaselge põhjusega juhtudel, et saada teada täpne surma põhjus. Määruse punkt 19 Punktiga 19 muudetakse kehtetuks määruse § 92 lõige 2, milles on sätestatud, et lahangu protokoll vormistatakse lahangut tegeva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Arvestades seda, et dokumenteerimine liigub aina rohkem digitaalsesse maailma, ei ole enam mõistlik viidata dokumendi vormidele. Seega on tegemist aegunud ja mittevajaliku sättega. Määruse punkt 20 Punktiga 20 täpsustatakse lahangu protokolli andmete säilitamise nõuet, kuna dokumenteerimise puhul on olulised andmed, mitte paberdokument iseenesest. Lahangu protokolli andmeid säilitatakse 30 aastat andmete kinnitamisest. Lahangul võetud koeproovi säilitamist reguleeritakse eriseaduse alusel – surma põhjuse tuvastamise seaduses, mille muutmine on menetluses. Määruse punkt 21 Punktiga 21 täpsustatakse määruse § 94 punkti 12 sõnastust. Sõnastus „haiguslikult muutunud elundite histoloogilise uuringu kirjeldus“ asendatakse täpsema sõnastusega „lahangul võetud koeproovide histoloogilise uuringu kirjeldus“. Lahangul kirjeldatakse elundite/organite anatoomiat 10 ja/või nende kõrvalekaldeid normist ehk haigustest või välispõhjustest tekitatud muutusi. Lahangul võetakse proovitükid või koeproovid või koe- või rakuproovid elunditest eesmärgiga kirjeldada mikroskoopilisi normist kõrvalekaldeid, mis aitavad tõestada haiguste või välispõhjuste ravi või diagnostika kasutamisest tekitatud kahjustuste olemasolu või puudumist. Määruse punktid 22 ja 24 Punktidega 22 ja 24 kaasajastatakse määruse § 94 punkti 15 ja § 97 punkti 2 sõnastust, jättes nendest välja viite kliinilise ja lahangudiagnoosi võrdlevale hinnangule ning sõnastades need arusaadavamalt ka meditsiinilise hariduseta isikutele. Klassikalise patoanatoomilise või kohtuarstliku lahangu põhieesmärk on tõestada ja dokumenteerida haigusest ja/või välispõhjusest tekitatud surma ehk vahetut surma põhjust. Samas on lahangu tegemisel alati olnud suure tähtsusega patoloogi/kohtuarsti sõltumatu ja vahetu arvamus ning elupuhuselt diagnoositud haiguse ja surma põhjuse võrdluse väljatoomine: kas elupuhuselt arvatud haigus ja/või selle tüsistused, nende diagnostika, tulenev ravi on olnud tänapäevaselt/rahvusvaheliselt või hea tava järgi konsensuslikult aktsepteeritav ja kvaliteetne. Tegemist on ühe arstiabi ravidiagnostika kvaliteedi hindamise meetodiga, kus saadud objektiivseid andmeid kasutatakse nii kohtupraktikas kui ka meditsiinilise tegevuse õigustamiseks ning vaidlusküsimuste lahendamiseks. Kliinilise ja lahangudiagnoosi võrdleva hinnangu arutelud, konsiiliumid, eksperdihinnangud jne on lahendatud raviasutuse väljakujunenud traditsioonidega või riiklike eeskirjadega. Seega, arvestades erialaspetsialistide soovitust, sõnastatakse nimetatud sätted järgmiselt: „haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus“. Määruse punkt 23 Punktiga 23 muudetakse määruse § 94 punkti 16 ja § 97 punkti 3, asendades sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnadega „surma põhjuse teatise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud eespool nimetatud e-surmasündmuse projektist. Määruse punkt 25 Punktiga 25 asendatakse määruses sõnad „hooldusravi tervishoiuteenuse“ sõnadega „iseseisva statsionaarse õendusabi“. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna vahepeal on mõisted muutunud. Määruse punkt 26 Punktis 26 on sätestatud üleminekusätted. Asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt ambulatoorsele ravile võib kuni 2019. aasta 1. juulini saatekirjana olla käsitatav ka epikriis, mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. Asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile võib kuni 2020. aasta 1. jaanuarini saatekirjana olla käsitatav ka epikriis, mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. Käesoleva määruse jõustumise järel nähakse ette ka rakendussäte saatekirjadele, mis on küll välja kirjutatud, kuid mida patsient ei ole viie aasta jooksul kasutanud, ja mis väljastati eraldi kehtivusaega määramata. Seega kaotavad sellised saatekirjad viie aasta möödudes oma kehtivuse (kasutatavuse), sest on sisuliselt ületanud kehtivuse mõistliku aja. Kuna reeglina on ravijärjekorrad oluliselt lühemad kui viis aastat, jäetakse sisuliselt piisav üleminekuaeg saatekirja realiseerimiseks. Kui selle aja jooksul ei ole saatekirja ära kasutatud, võib tõenäoliselt eeldada, et realiseerimisvajadus on minetatud (patsiendi näidustus tervishoiuteenusele on selleks ajaks kas kadunud või olulises osas muutunud). Seetõttu ei ole mõistlik ka neid määramata ajani aktiivsena (kasutatavana) hoida. Määruse punkt 27 11 Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 13 ja 14. Tegemist on seni kehtinud pabersaatekirja esimese ja teise lehe vormidega. Vormide kehtestamise vajadust enam ei ole. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Digisaatekirjade süsteemse kasutuselevõtu põhieesmärk on toetada mõistliku aja jooksul inimese ravivajaduse hindamist ja vajadusele vastava ravi alustamist ning kogu järgneva raviprotsessi jooksul ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Põhimõte on, et kõik tervishoiuteenuse osutajad ja loodud teenused aitavad patsiendil õigel ajal talle vajalikku ja sobivat järgmist teenust saada. Digisaatekirjade kasutuselevõtu eesmärk on patsiendi tervishoiusüsteemis liikumise järjepidevuse tagamine. Digisaatekirjade abil muudetakse patsiendi ooteajad tervishoiusüsteemis jälgitavaks, mis omakorda võimaldab ressursse suunata teenustesse, mille ooteajad on ebamõistlikult pikad. Sotsiaalministeeriumile ja EHK-le on see võimaluseks olulisi tervishoiupoliitilisi otsuseid langetada. Digisaatekirja ei ole võimalik patsiendil ära kaotada ja sellel nõutav kohustuslik andmekoosseis võimaldab patsiendi nõuetekohaselt täidetud saatekirja alusel õiget teenust saama suunata. E- konsultatsiooni saatekiri võimaldab perearstil eriarstiga konsulteerida nii, et patsient ei peagi eriarsti vastuvõtule ise minema. Patsiendi jaoks on mugav, et kõik talle väljastatud digisaatekirjad on patsiendiportaalis kättesaadavad. Digisaatekirjad on aluseks ka üleriigilisele digiregistratuurile, mis on TEHIK-us väljaarendamisel ja mille kaudu saaks väljastatud digisaatekirja alusel kohe ka arsti aja broneerida. Analoogselt digitaalsete epikriisidega kasutatakse digisaatekirjadel olevat informatsiooni ka selleks, et saada patsiendi tervise kohta paremat tervikülevaadet – saatekiri annab infot patsiendi terviseprobleemi alguse ja esmaste kaebuste kohta, aga ka kõigi edasisuunamiste põhjuste kohta. Tervishoiuteenuse osutajad saavad selle abil parema ülevaate patsiendi terviseseisundist patsiendi raviepisoodi kestel, kui patsient on liikunud erinevate teenuseosutajate vahel või jäänud pikemaks ajaks sama eriarsti jälgimisele. Teenuseosutajate jaoks on oluline, et saatekirjaga antakse edasi vastutus patsiendi ravi eest teatud aspektis ja seega tekib süsteemi suurem selgus, kelle vastutusalas patsient pikaajalise ravi protsessis on või peaks olema. Eeskätt loob digisaatekirja planeeritud kujul kasutuselevõtt selgust esmatasandi ja eriarstiabi vahelises patsiendi liikumises. See omakorda annab ka patsiendile suurema selguse, kas ta peab oma terviseprobleemiga pöörduma perearsti poole, st jääma jälgimisele esmatasandil, või jätkub ravi eriarstiabi koordineerimisel eriarstiabisüsteemis. Digisaatekirjade kasutuselevõtt võimaldab EHK-l senisest oluliselt lihtsamalt kontrollida nende olemasolu, täitmise kvaliteeti ja põhjendatust. Seega aitab määruse muutmine oluliselt kaasa ka saatekirjade kvaliteedi paranemisele. Määruse jõustamine ei too kaasa otsest lisakoormust riigieelarvele, kuid võib avaldada mõju tervishoiuteenuse osutajatele, kes peavad arendama oma infotehnoloogilist võimekust koostada digisaatekirju ja nende vastuseid ning neid vastu võtta. Saatekirja digitaalse koostamise ja tervishoiusüsteemi saatmise nõue kehtib juba 2010. aastast. Väiksemad tervishoiuteenuse osutajad peavad senisest suuremat tähelepanu pöörama oma infosüsteemide arendamisele, kuna enamik suuri haiglaid ei aktsepteeri enam eriarsti aja broneerimisel pabersaatekirja. Samuti peavad oma infosüsteemid vajalikule tasemele arendama Justiitsministeeriumi haldusalas asuvad tervishoiuteenuse osutajad (nt vanglahaiglad). TEHIK-ul on kavandatud avaldada uute dokumentidena andmevahetusstandard järgmiste dokumentide kohta: surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Need muudatused on seotud e-surmasündmuse projektiga, mille eesmärk on tagada surma registreerimise andmete liikumine TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmete liikumine TIS-ist surma põhjuste registrisse. Sellest tulenevalt on vajalik teha muudatused ka 12 käesolevas määruses. Eespool nimetatud teatistega seonduvaid täpsemaid mõjusid on kirjeldatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne. Ravikindlustuse kulu sõltub Eesti Haiglate Liidu poolt EHK-le esitatavast taotlusest tervishoiuteenuste piirhinna muutmiseks. Kulude arvestamine tervishoiuteenuste hinnas toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määrusele nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord” ja sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“. TEHIK-ule käesoleva määruse muudatustega lisakulu ei kaasne. Saatekirjade regulatsiooniga seonduvad TIS-i arendamise kulud on juba varem planeeritud TEHIK-u eelarvesse. E-surmasündmuse projektiga seonduvad kulud on suuremas osas kaetud tõukefondide vahenditest ning kaasnevad kulud teistele osapooltele kaetakse vastava institutsiooni eelarvest. Vastavad kulud on välja toodud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav eelnõude infosüsteemis). Tervishoiuteenuse osutajatele tulenevad kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide arendustest. Hinnanguliselt võib digisaatekirjade juurutamise kulu nõuda sõltuvalt infosüsteemist 55 000– 150 000 eurot. Osad määrusega tehtavad muudatused ei vaja infosüsteemi arendust, vaid võivad vajada pigem töökorralduslikke muudatusi (näiteks registratuuri töökorralduse muutust, koolitusi, teavitusmaterjale jms). 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustada üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Patoloogide Seltsile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ja Terviseametil märkusi ei olnud. Eesti Õdede Liit; Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Eesti Haiglate Liit, Eesti Patsientide Liit ja Eesti Laborimeditsiini Ühing kooskõlastas, esitades täiendusettepanekud. Teised osapooled märkusi ei esitanud. Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise selgitused on toodud seletuskirja lisas. 13 Seletuskirja lisa Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus või arvamuse esitaja Eesti Õdede Liit 1) lisada § 2. mõisted (1) – Mittearvestatud. tervishoiutöötajate loetellu “eriõde” Pakutud mõiste tuleb sätestada seaduse tasemel. Vastava ettepaneku on Eesti Õdede Liit varasemalt esitanud ja seda on plaan menetleda käesolevast eelnõust eraldi. 2) saatekiri, selle koostamine ja Mittearvestatud. edastamine § 29. - (2) punktid 1-3 ning Keeleliselt korrektne kasutada (3) asendada sõna “vormistada” sõnaga sõna „vormistamine“. “koostada”, mis on kasutusel ka teistes paragrahvides, kuna kõik tervishoiutöötajad koostavad saatekirju ühesuguse ülesehitusega ning võimalikult ühetaoliselt. 3) Seletuskirjas täpsustada alljärgev: - Mittearvestatud. perearsti suunamisel iseseisvale Vt eelmise märkuse selgitust. statsionaarsele õendusabile või koduõendusteenusele - eriarsti ambulatoorse vastuvõtu järgne suunamine teisele eriarstile, eriõele, õele - paragrahv 29 lõigetes 2 ja 3 samuti muuta sõna “vormistada” asendades sõnaga “koostada”. Õde võib vormistada saatekirja või muid dokumente koos arstiga töötades, kuid sel juhul allkirjastab need arst. Õe iseseisva töö korral on õde dokumentide koostajaks. Tervise ja 1) § 3 lõikes 3 teeme ettepaneku Arvestatud. Heaolu asendada sõna „esitatakse“ sõnaga Määruse teksti täpsustatud. Infosüsteemide „dokumenteeritakse“. Keskus 2) § 3 lõike 4 teine lause Arvestatud. „Tervishoiuteenusest keeldumise Määruse teksti täpsustatud. andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse Säilitatakse paberil, see ei ole osutamist tõendava dokumendi juures.“ otseselt tervishoiuteenuse osas tuleb kaaluda, kuidas tegelikult osutamise dokumenteerimine, keeldumise dokumenti säilitatakse, sest vaid teenusest keeldumise enamasti tervishoiuteenuse osutamisest vormistamine ja keeldumine keeldumised toimuvad haiglate juures dokumenteeritakse. kus tervishoiuteenus dokumenteeritakse Paberil keeldumise võib infosüsteemides ja eraldi vajaduse korral ka skaneerida.. tervishoiuteenuse osutamist tõendavat Säilitatakse dokumendi juures dokumenti paberil ei looda, mille juurde (nt haiguslugu). saaks keeldumise lisada. 14 3) § 29 lg 1 kehtestab saatekirja ning Selgitame. sätestab teenused, millele saatekirja Meil on üldine saatekirja mõiste, alusel suunatakse. Saatekiri on aluseks mis katab ära tervishoiuteenuse patsiendi saatmisel: uuringule, osutaja enda süsteemis olevate protseduurile, lahangule, nimetustega saatekirjad. ambulatoorsele või statsionaarsele tervishoiuteenusele, patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisele uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamiseks e- konsultatsiooniks. Märgime, et tervishoiuteenuse osutajad on oma infosüsteemides arendanud saatekirjad vastavalt tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide standardi järgi, mille kohaselt terviseinfosüsteemi tuleb edastada: saatekiri haiglaravile; saatekiri päeva/kirurgia ravile; saatekiri eriarsti visiidile; saatekiri koduõendusele; saatekiri uuringule; saatekiri analüüsile; saatekiri protseduurile/teenusele; kutse skriiningus osalemiseks; eriarstidevaheline konsultatsioon. Oleme seisukohal, et antud määruste osas on vajalik saatekirjade terminite ühtsustamine. 4) § 29 lg 5 sätestab, et saatekiri Mittearvestatud. koostatakse digitaalselt. Kui isikul Kõigil isikutel ei pruugi olla puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, isikukoodi (nt Saksamaal väljastatakse patsiendile digitaalselt puudub isikukood, aga neil on koostatud saatekirja väljatrükk. muu identifitseeriv tunnus). Digitaalselt ei saa saatekirja väljastada, kui isiku osas ei ole teada isikukoodi. Teeme ettepaneku identifitseeriv tunnus asendada või täpsustada sõnaga „isikukood“. 5) § 29 lg 9 asendada termin Arvestatud. „hospitaliseerimine“ terminiga Määruse teksti täpsustatud. „statsionaarsele tervishoiuteenusele suunamine“ mis läheb kokku määruses kasutatava terminoloogiaga. 6) 9 2 . jao „Surma põhjuse teatis“ osas Arvestatud. teeme ettepaneku § 883 , § 886 ja § 889 Määruse teksti täpsustatud. asendada sõna „pidaja“ vastavas käändes „vormistanud tervishoiuteenuse osutajale“. Eesti Haiglate Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) on Selgitame. Liit seisukohal, et sotsiaalministri 18. Säilitusajad sätestatakse septembri 2008. a määrust nr 56 seaduse tasemele ja seejärel „Tervishoiuteenuse osutamise saab need võtta käesolevast dokumenteerimise ning nende määrusest välja (hetkel jäävad dokumentide säilitamise tingimused ja sisse). Tulevikus on plaanis kord“ on vaja kaasajastada tervikuna. määrus nr 56 tervikuna üle Üksikute paragrahvide muutmine ja vaadata ja siis saab esitatud samas mitmete mittetoimivate ettepanekuid kaaluda. 15 paragrahvide muutmata jätmine ei ole tervishoiuteenuse osutaja seisukohast õige. Meie hinnangul vajavad muutmist:  Dokumentide säilitustähtajad  Puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse valdkonda puudutavad paragrahvid  Töövõimetuslehe väljastamine sh dublikaadi väljastamine  Epikriisi edastamine perearstile (§42 lg 3) Nendes valdkondades on toimunud muutused ja muudatused peaksid kajastuma ka käesolevas määruses. Samuti tuleks kaasajastada tervishoiuteenuse osutamise dokumentide üldosa kandeid ning kaaluda tõsiselt kõikide andmete vajalikkust:  Patsiendi töökoha ja ametikoha nimetus (jääb selgusetuks mitu töökohta tuleb kirjutada, kui patsient töötab mitme tööandja juures jne);  Kontaktisiku elukoha aadress, e- post. Kas ei piisa ainult telefoninumbrist, et võimalusel kontakti saada?  Riikliku pensioni liik, pensionitunnistuse number ja väljastaja nimetus. 1. § 3 lg 4 – „tervishoiuteenusest Arvestatud osaliselt. keeldumist tõendab patsiendi Vt eespool TEHIK-u analoogse sellekohane allkiri. Allkirja märkuse selgitust. andmisest keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine Lisaks on meil planeeritud vähemalt kahe tervishoiutöötaja tulevikus tervishoiuteenuse poolt. Tervishoiuteenusest osutamiseks antava ja tagasi keeldumise andmeid säilitatakse võetavate nõusolekute süsteem tervishoiuteenuse osutamist üle vaadata. Kuna tegemist on tõendava dokumendi juures“. pooltele konkreetseid õigus ja kohustusi kaasa toova teemaga, Esmalt ei selgu seletuskirjast siis kõige pealt on vajalik selle muudatuse põhjendust. täpsustada seadust enne kui Seletuskirja järgi on paragrahvi 3 saab hakata lahendama muutmise põhjuseks rakenduslikke küsimusi. Igal tervishoiutöötajate poolt teenuse juhul kaasame ka Eesti Haiglate osutamise dokumenteerimine Liitu vastavasse protsessi juba elektroonselt – „See järgib algusest, kui teemaga aktiivselt praktikat, kus tervishoiuteenuse tegelema hakatakse. osutajad dokumenteerivad 16 andmed elektroonselt ega ole enam kohustatud vormistama paberdokumente, lähtudes näidisvormidest ja -formaatidest. Küll on nad aga kohustatud dokumenteerima andmed, mis määruse tasemel on nõutud.“ Ebaselgeks jääb, kuidas hakkab see toimuma, kui andmed keeldumise kohta dokumenteeritakse valdavalt elektroonselt. Määruse kohaselt tuleb dokumenteerida iga tervishoiuteenusest keeldumine. Tervishoiuteenuseks loetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 järgi tervishoiutöötaja tegevust haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta. Tervishoiuteenuse osutaja nõudmisel peab nõusolek või selle tagasivõtmise avaldus olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 766 lg 4). Seega patsient võib nõustuda nt statsionaarsel ravil viibides enamjaolt kõikide talle pakutavate tervishoiuteenustega, kuid keeldub mõnest uuringust või protseduurist, mille osutamata jätmine ei tekita patsiendile olulist tervisekahjustust ega põhjusta surma. Sellised keeldumised on seni tervishoiutöötaja dokumenteerinud tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti. Ainult siis, kui on tegemist invasiivsete 17 protseduuride ja uuringute või raviga, mille osutamata jätmine võib põhjustada olulise tervisekahjustuse või surma ning patsient keeldub tervishoiuteenusest, on vormistatud keeldumine patsiendi omakäeliselt allakirjutatud avaldusega. Kui sellisel juhul patsient keeldub allkirjastamisest, siis on dokumenteeritud keeldumine ja keeldumise juures viibinud isikute nimed. Leiame, et dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamisest keeldumine kahe tervishoiutöötaja poolt, on ebamõistlik. Teiseks ei pruugi see vastavuses olla andmekaitse reeglitega. TTKS § 41 lg 1 järgi on tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid. Juhul, kui teine tervishoiutöötaja, kellel puudub patsiendiga igasugune ravisuhe, hakkab dokumenteerima patsiendi dokumentides patsiendi keeldumist, puudub tal selleks õiguslik alus. Samuti ei pruugi see olla tehniliselt võimalik, sest haiglates on tervishoiutöötajatel erinevad juurdepääsuõigused infosüsteemidele. Käepärast ei pruugi olla tervishoiutöötajat, kellel oleks ligipääs patsiendi nendele dokumentidele, kus keeldumine fikseeritakse. Samuti ei pruugi olla käepärast teist tervishoiutöötajat, nt ambulatoorse vastuvõtu korral peab arst, õde otsima hakkama teist tervishoiutöötajat või siis füsioterapeut, kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja, peab otsima kaks tervishoiutöötajat, et dokumenteerida patsiendi keeldumine. 18 Samuti ei pruugi see nõue olla praktikas alati realiseeritav, näiteks koduõendusteenust osutab koduõde üksi, koduõenduses esineb ka olukordi, kus saatekiri on teenuse osutamiseks teenuse osutajale saadetud, kuid patsient või omaksed ei ole teenusest huvitatud ja ei luba koduõel visiidile tulla. Sellisel juhul ei ole võimalik keeldumist vormistada. Kuidas siis keeldumist vormistada? Ettepanek on täpsustada määruses, milliste meditsiiniliste toimingute puhul tuleb saada patsiendilt allkirjastatud keeldumine tervishoiuteenuse osutamisest ning lihtsustada kirjalikult vormistatud keeldumise korral selle dokumenteerimise korda – fikseerida see tunnistajate juuresolekul, mille kohta teeb dokumenteerija kande. 2. Määruse eelnõu § 29 lg 2 järgi Arvestatud osaliselt. koostab õde saatekirja üksnes Määruse sõnastust ja järgmistel juhtudel: seletuskirja täpsustatud. 1) iseseisvas õendusabis võib Ämmamenadatel on lisaks õigus õde lähtuvalt teenuse sisust saata uuringutele vastavalt vormistada saatekirja arsti tervishoiuteenuste korraldamise vastuvõtule patsiendi seisundi seaduse § 262 lõike 3 alusel hindamiseks varem määratud sätestatud teenuse osutamise ravi- ja/või uuringuplaani tingimustel ja korras (vt ümberhindamiseks, sotsiaalministri 2. juuli 2014. a laboriuuringute tegemiseks või määruse nr 44 „Iseseisvalt proovimaterjali saatmiseks osutada lubatud laborisse; ämmaemandusabiteenuste 2) ambulatoorses eriarstiabis loetelu ja nende hulka kuuluvad võib õde lähtuvalt teenuse sisust tegevused ning kodusünnitusabi vormistada saatekirja patsiendi osutamise tingimused ja kord“ § tagasisuunamiseks raviarsti § 3 lõike 5 punktid 10 ja 11). vastuvõtule patsiendi seisundi Iseseisva õendusabi puhul hindamiseks varem määratud oleme lähtunud kehtivast ravi- ja/või uuringuplaani korrast. Kui vajalikuks peetakse ümberhindamiseks, õdede õiguste laiendamist, siis laboriuuringute tegemiseks või on määruse nr 56 muutmise proovimaterjali saatmiseks eelduseks sotsiaalministri 13. laborisse; augusti 2010. a määruse nr 55 § 29 lg 3 kohaselt iseseisvas „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabis vormistab ambulatoorsete ämmaemand saatekirja lähtuvalt õendusabiteenuste loetelu ja 19 teenuse sisust üksnes juhul, kui nende hulka kuuluvad tegevused patsient suunatakse arsti ning õendusabiteenuste vastuvõtule patsiendi seisundi osutamise tingimused“ hindamiseks varem määratud muutmine. ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse. Ettepanek on lisada määrusesse ka radioloogilistele, ultraheli- jm aparaatsetele uuringutele (nt EKG) suunamine. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrusega nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused“ § 62 ja sotsiaalministri 2. juuli 2014. a määrusega nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“ ei ole välistatud need uuringud, millele õde/ämmaemand võib saatekirja vormistada. Arvestada tuleb ka, et õendusvastuvõtud arenevad ja laienevad. 3. Põhjendamatu on nõuda Mittearvestatud. digisaatekirjade Ka täna kehtiva korra kohaselt digitembeldamist (§ 29 lg 6 peavad dokumendid olema Saatekiri kinnitatakse saatekirja allkirjaga kinnitatud ehk et koostaja allkirjaga. Digitaalse allkirjastamise osas jätkub dokumendi puhul võib digitaalse tänane praktika. allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on Kui dokument edastatakse TIS-i, eristatav selle koostanud isik.) ja siis see peab olema eriti analüüside tellimise puhul. digiallkirjastatud või Digisaatekiri on digiretseptiga digitembeldatud. Haiglasisesed sarnane dokument ja seda ei dokumendid, mida ei edastata digiallkirjastata, miks saatekiri TIS-i peavad olema erineb retseptist antud osas? digiallkirjastatud/digitembeldatud Sisuliselt on mõlemad (need saatekirjad, mis täna dokumendid nö tellimused, mis kasutatakse paberkujul nt võimaldavad patsiendil kas saatekiri keemiaravile vms). ravimit või teenust saada. Nt saatekirja Määruse eelnõust ei saa hetkel taastusravisse/protseduurile üksüheselt aru, kas siis (mis täna vormistatakse paberil 20 tembeldama peaks asutusest ja allkirjastatakse) vormistab väljast poolt tellitavaid teenuseid eriarst saatekirja elektrooniliselt või ka asutuse siseseid ning allkirjastab. digisaatekirju, sh analüüside ja radioloogiliste uuringute tellimusi. Ettepanek on jätta määrusest välja digitaalse saatekirja digitaalse templiga kinnitamise nõue. 4. Eelnõu kohaselt tuleb saatekiri, Selgitame. välja arvatud saatekiri Oleme lähtunud kehtivast patoanatoomilisele lahangule, korrast, mille kohaselt saatekiri edastada tervise infosüsteemi. on tervishoiuteenuse osutamise Kui saatekirja ei ole ajutiselt käigus vormistatav dokument, võimalik objektiivsel põhjusel mis on aluseks patsiendi tervise infosüsteemi edastada, suunamisel: tehakse seda esimesel 1) uuringule; võimalusel alates põhjuse 2) teise arsti konsultatsioonile; äralangemisest (§ 29 lg 7). 3) päevaravile; Ebaselgeks jääb, kas määruse 4) statsionaarsele ravile; eelnõu selle sättega 5) koduõendusteenuse osutaja kavandatakse iga analüüsi juurde; tellimuse edastamist tervise 6) iseseisva statsionaarse infosüsteemi. Määruse eelnõu õendusabiteenuse osutaja tekstis käsitletakse osades juurde. paragrahvides ka analüüside tellimusi saatekirjana. Analüüsi näol on tegemist sisuliselt uuringuga ka tänase Ettepanek on sõnastada korra kohaselt. määruse eelnõus saatekirjade edastamine tervise infosüsteemi üheselt arusaadavalt. 5. Eelnõu § 30 lg 1 p 1 järgi on Arvestatud. lisandunud kohustus märkida Määruse sõnastust ja saatekirja andmekoosseisu seletuskirja täpsustatud. patsiendi kontaktisiku ja/või Saatekirjale märgitakse lisaks esindaja andmed. See nõue on käesoleva paragrahvi lõikes 1 igati põhjendatud statsionaarse nimetatud andmetele teenuse abi ja koduõendusteenusele eripärast tulenevate andmetena suunamisel, küsitavust tekitab ka patsiendi kontaktisiku ja/või ambulatoorsele vastuvõtule ja e- esindaja andmed (seos konsultatsioonile suunamisel patsiendiga, ees- ja nõude kohustuslikkus. Teise perekonnanimi, isiku andmete märkimisel kontaktandmed). Need andmed saatekirjale on tegemist selle on vajalikud ja põhjendatud nt isiku isikuandmete töötlemisega, patsiendi saatmisel haiglaravile millel peab olema õiguslik alus. ja õendusabi saama. Seletuskirjas põhjendatud ei ole, miks on vaja saatekirjale märkida patsiendi kontaktisiku andmed ning mis annab tervishoiutöötajalae aluse neid 21 andmeid küsida, koguda ja säilitada. Ettepanek on piirduda määruses nõudega märkida saatekirjale kontaktisiku andmed patsiendi saatmisel haiglaravile ja õendusabi saama. 6. Eelnõu § 30 lg 2 kohaselt Selgitame. märgitakse saatekirjale Oleme muudatusi tehes paragrahvi 30 lõikes 1 nimetatud lähtunud kehtivast korrast. andmetele teenuse eripärast Punktides 1-5 nimetatud tulenevad järgmised andmed: andmed on ka kehtiva korras 1) selle reguleeritud ja seega tegemist ei tervishoiuteenuse osutaja ole sisulise, pigem korrastava andmed, kelle juurde patsient muudatusega. suunatakse; Nt objektiivse leiu all saab 2) objektiivne leid; tervishoiuteenuse osutaja ise 3) varasemad uuringud, kirjeldada need andmed, mida ta sealhulgas varasemad vajalikuks peab konkreetse operatsioonid; teenuse puhul. Määrusega 4) allergiad ja sätestatakse ravimiskeem; miinuimumandmed. 5) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed. Arusaamatuks jääb, missugustel juhtudel ikkagi on vaja märkida konkreetsemalt eelnevalt nimetatud andmeid sh missugustel juhtudel tuleb saatekirjale lisada info teenuse osutaja kohta, kelle juurde suunatakse. Kas siinkohal on mõeldud e-konsultatsioonile ja õendushooldusravile ning haiglaravile suunamist? Samuti on küsimus selle kohta, mida mõeldakse „muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed“ all. Kas see hõlmab kaebused, anamneesi ja senise haiguse kulu? Kui ei, siis puuduvad kõige tähtsamad andmed, et vastuvõttu või e-konsultatsiooni teha. Kahjuks ei selgu ka seletuskirjast, milliseid juhtumeid ja andmeid silmas peetakse. Ettepanek on sõnastada eelnõu tekst üheselt arusaadavalt, et ei tekiks probleeme teenuse eripära ja 22 muude teenuse osutamiseks vajalike andmete tõlgendamisel. 7. Eelnõu § 32 lg 1 p 2 on toodud Arvestatud. väljend “saatekirjaga suunaja Määruse teksti täpsustatud. andmed”. Jääb ebaselgeks, kas on mõeldud saatekirja vastuse koostajat/suunajat? Ettepanek määruse teksti selles osas täpsustada, et oleks üheselt arusaadav. 8. Määruse eelnõu § 30 lg 4 järgi Mittearvestatud. uuringule suunamisel eeldatakse Järelevalve, patsiendi ja ka teenuseosutaja info lisamist. tervishoiuteenuse kvaliteedi Ebaselgeks jääb, kuidas see jälgitavuse huvides on oluline haigla siseselt peaks olema teada kes ja kus teenust osutas. korraldatud või mõeldakse siin asutuste vahelist suhtlust? Läbivalt ei ole eelnõus arvestatud haigla sisese ja TTOde vaheliste suunamiste erisustega. Ka seletuskirjast see ei selgu. Ettepanek täpsustada määruses, millal tuleb teenuse osutaja info lisada, samuti arvestada tervishoiuteenuste osutajata vahelise suunamise erisustega. 9. Määruse eelnõu § 30 lg 8 järgi Mittearvestatud. on tervishoiuteenuse osutajal TTKS-s ei reguleeri ravi õigus nõuda mittenõuetekohase rahastamist, selleks on RaKS, saatekirja koostajalt selle millest tuleneb ka ravi täiendamist. Saatekirja koostajal rahastamisest keeldumine. on kohustus saatekirja vastavalt Me lähtume siiski patsiendi täiendada. Saatekirja huvidest. täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist. Ebaselgeks jääb selle sätte mõte, kui see ei luba tervishoiuteenuse osutajal keelduda teenuse osutamisest. Esiteks võib tekkida olukord, kus Haigekassa ei pruugi teenuse eest tasuda, sest suunatud oli ebakvaliteetse saatekirjaga. Ka eelnõu seletuskirjas rõhutatakse korrektse saatekirja koostamise äärmist olulisust, sest vastasel korral ei saa kontrollida selle 23 meditsiinilist põhjendatust ja tagada EHK poolt ravi rahastamise ülevõtmine RaKS-i alusel. Seetõttu on korrektse saatekirja koostamine äärmiselt oluline. Teiseks, ei pruugi patsient teenuse eest tasuda teenuste puhul, kus tasumise kohustust ei võta üle haigekassa (nt saatekirja on vaja radioloogiliste uuringute puhul sõltumata sellest, et seda teenust soovib saada patsient oma raha eest). Kolmandaks võib selguda, et patsiendile osutati teenust, mida patsient tegelikult ei vajanud, nt on saatekirjal uuringu nimi, kuid puudub näidustus, diagnoos või puudub kehaosa/organ, millest uuring tuleb teha, või on saatekirjal olev info vastuoluline jne. Lisaks võib juhtuda ka nii, et kuigi saatekirja koostajal on kohustus saatekirja täiendada, ei pruugi ta seda teha. Seega võib saada patsient tervishoiuteenust, mis ei olnud talle üldse näidustatud. Ettepanek on sõnastada määruses, et tervishoiuteenuse osutajal on õigus keelduda teenuse osutamisest mittenõuetekohase saatekirja korral. 10. Eelnõu § 321 järgi säilitab Mittearvestatud. tervishoiuteenuse osutaja Me räägime siin saatekirja ja infosüsteemis saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamise saatekirja vastust viis aastat ajas ja see on 5 aastat. alates andmete kinnitamisest. Epikriisi ja selle säilitamise aega Eelnõu paragrahvi 107 me siin ei mõtle. Vt ka täiendatud lõike 7 järgi on seletuskirja paragrahvi 31 saatekirjana käsitatav kuni 2019. selgituse juures olevat skeemi. aasta 1. juulini epikriis, mis väljastatakse asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt ambulatoorsele ravile ning mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. Kahe sätte 24 koosmõjust tulenevalt võib jääda väär arusaam, et ka epikriise tuleb säilitada 5 aastat, kuigi nende kehtivusaeg on hetkel pikem. Ettepanek on sõnastada saatekirjade säilitusaeg üheselt arusaadavalt, kui just ei ole kavatsus epikriiside säilitusaega lühendada 5 aastani. 11. Määruse eelnõu § 87 kohaselt Arvestatud osaliselt. elupuhuse patomorfoloogilise Täpsustatud määruse teksti ja uuringu tegemiseks võetud seletuskirja. terviseandmeid sisaldavat Elupuhuse patomorfoloogilise koeproovi säilitatakse lähtuvalt uuringu tegemiseks võetud tervishoiuteenuse osutamise terviseandmeid sisaldavat vajadusest, kuid kõige kauem 30 koeproovi säilitatakse lähtuvalt aastat andmete kinnitamisest.“ tervishoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui See säte on väga 30 aastat andmete kinnitamisest mitmetitõlgendatav ja on Tervishoiuteenuse osutaja peab ebaselge, kes hindab ise otsustama säilitamise tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle ja see sõltub vajadust ja mis kriteeriumite tervishoiuteenusest. Kui ta peab alusel hävitatakse koeproov. Nt vajalikuks mitte hoida 30 aastat koeproovi võiks hävitada alates andmete kinnitamisest patsiendi surma korral, kuna vaid lühemat aega, siis ta võib surma korral langeb talle koeproovi hävitada ka varem. tervishoiuteenuse osutamise vajadus ära, samas aga võivad materjali vajada uurimisasutused ekspertiisi tegemiseks. Seletuskirjas tuleks üheselt arusaadavalt sõnastada, millal on tervishoiuteenuse osutajal õigus koeproov hävitada. 12. Määruse eelnõu § 107 Arvestatud. täiendatakse lõigetega … “ (7) Määruse teksti ja seletuskirja Saatekirjana on käsitatav kuni täpsustatud. 2019. aasta 1. juulini epikriis….”. Ettepanek on täpsustada teksti: “ ... kuni 2019 a. 01.juulini ka epikriis ….“, kuna kasutusel võib olla ka teenusele saatmisel saatekiri. Epikriis saatekirjana on reaalne ühe eriarsti suunamisel teisele eriarstile. Ebareaalne eriarsti suunamisel õe vastuvõtule. 25 Epikriis valmib arstil alles mõni aeg hiljem, kui sulgeb patsiendi haigusjuhu. Samas nõuab haigekassa (nt jalaraviteenuse puhul), et kõik teenused osutatakse ühes eriala haigusjuhtumis, seega epikriisi ei saagi olla enne, kui ka kõik õe iseseisvad vastuvõtud on tehtud. Peab jääma saatekiri ja epikriis on alternatiivne võimalus. 13. Määruse eelnõu § 107 lg-s 9 Mittearvestatud. sätestatakse saatekirjadele 5 Oleme saatekirja kehtivusaja aastane kehtivusaeg, kui ei ole sätestamisel lähtunud sellest, et sellele märgitud kehtivuse lõppu. ka kõige pikema ravijärjekorra Leiame, et see on puhul jõuaks isik saatekirja põhjendamatult pikk, sest realiseerida. Samuti ei ole inimese tervise seisund selle aja tervishoiuteenuse osutajal jooksul võib muutuda olulisel keelatud enne vastuvõtule määral, samuti võib ära langenud tulemist isikule öelda, et on olla vajadus saatekirjas märgitud vajalik teha värskemad tervishoiuteenuse osutamiseks analüüsid vms. See sõltub ning patsient võib kasutada seda suuresti tervishoiuteenuse muu terviseseisundi puhul sisust. teenusele registreerimiseks. Antud tähtaeg on mõeldud Registratuuri töötaja ei ole pädev selleks, et lugeda saatekirjad hindama, kas patsient pöördub automaatselt kehtetuks ka TIS-s. arsti poole või uuringule 5 aastat tagasi fikseeritud seisundi tõttu või on tal tekkinud uued probleemid ning saatekirja koostaja ei ole patsienti selle seisundi osas üle vaadanud. Võib tekkida olukord, kus patsiendile tehakse 5 aasta pärast uuring, mis saatekirja koostamisest möödunud aja jooksul tekkinud tervisehädade tõttu on uuringu tegemise ajal vastunäidustatud või on olemas kasutusel efektiivsemad uuringumeetodid. Ettepanek on asendada 5 aastane kehtivusaeg 1 aastase kehtivusajaga. 14. Eelnõu seletuskirjas on mitmes Selgitame. kohas sh paragrahv 31 puhul Määrus nr 56 annab nö viidatud sellele, et antud dokumenteerimise põhialused ja määrusega tekib kohustus nõuded (sh miinimumandmed esitada andmeid tervise üldisemalt). Määrus nr 53 aga infosüsteemi. Eelnev on eksitav, sätestab detailsemalt TIS-i sest Tervise infosüsteemi edastatava andmekoosseisu. andmete edastamise kohustus 26 on sätestatud Sotsiaalministri määruses “Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. 15. Määruse eelnõus ei lähtuta Arvestatud. päevaravi definitsioonist aastast Seletuskirja täpsustatud. 2013, päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval. Määruse eelnõus on käsitletud päevaravi (sh päevakirurgia) kui statsionaarset teenust, mille kohta tuleb esitada statsionaarne epikriis. Kuna aastani 2013 ei olnud päevaravi selgelt defineeritud, siis haiglad on praktikas erinevalt realiseerunud päevaravi dokumentatsiooni, aga alates 2013 on lähtutud haiglate protsesside ja IT lahenduste juurutamisel uuest legaaldefinitsioonist. Seega tekitatakse uue eelnõuga olukord, kus seadus ja määrus ei lähe omavahel kokku ning võib haiglates tekitada segadust ja lisakulu. 16. Meie hinnangul tuleks kaaluda Selgitame. saatekirja kehtivuse algus- ja Saatekirja kehtivusaeg on jäetud lõppkuupäeva reeglite tervishoiuteenuse osutaja kehtestamist võttes aluseks täna otsustada. Vaikimisi on Tervise Infosüsteemis infosüsteemis ette antud 9 kuud, realiseeritud reegleid, mis on mida tervishoiuteenuse osutaja laiapõhiliselt läbi arutatud ja saab vajaduse korral muuta. praktikas ka töötavad. Näiteks lõppkuupäev 6 kuu pärast oli praktikas liiga lühike, sest eriarstiabi juurde aja broneerimine võib võtta erandolukordades kauem aega, tänaseks on see seadistatud pikemaks ajaks. Esitatud eelnõus on jäetud see tervishoiutöötaja otsustada arvestades patsiendi terviseseisundit ja teenuse olemust. Samas kliinilise poole halduskoormuse ja IT süsteemide ühildamise mõttes 27 oleks vaja seda standardiseerida. Eesti Oleme seisukohal, et määruses Arvestatud. Patsientide Liit kasutatavad terminid peavad vastama Määrust täiendatud määruse aluseks oleva seaduse kohaldumisala sättega. terminoloogiale. Praegu defineeritakse määruse eelnõus § 2 lg 1 seaduse mõiste kitsamaks ümber. Meie arvates oleks kohasem kohaldamisala sätte kaudu öelda, et määruse regulatsiooni ei kohaldata proviisori ja farmatseudi (kui TTKS mõistes tervishoiutöötaja) suhtes, mitte püüda defineerida mõistet uuesti. See tekitab edaspidi segadust ega ole hea tavaga kooskõlas. Eesti 1. § 29. Saatekiri, selle koostamine ja Mittearvestatud. Laborimeditsiini edastamine Ühing (7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri Saatekirja vastusele peab siiski patoanatoomilisele lahangule, eelnema saatekiri, millele siis edastatakse tervise infosüsteemi. Kui vastus antakse. saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. Ettepanek: lisada tervise infosüsteemi mitte saadetavate saatekirjade hulka saatekiri laborianalüüsidele. Põhjendus: laborid ei edasta tervise infosüsteemi mitte saatekirju, vaid saatekirja vastuseid. Saatekirjad edastatakse laborile. § 30. Saatekirja andmekoosseis ja Arvestatud. nõuetekohane täitmine Määruse teksti ja seletuskirja (6) Saatekirja juurde kuuluv täpsustatud. proovimaterjal märgistatakse järgmiste andmetega: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) arsti ees- ja perekonnanimi; 3) tervishoiuasutuse nimetus ja aadress; 4) proovinõu või uuringu identifikaator. Ettepanek: jätta proovimaterjali markeeringuna ära patsiendi kontaktandmed, arsti ees- ja perekonnanimi, tervishoiuasutuse nimetus ja aadress. Põhjendus: ebamõistlik ja ebapraktiline. Ei mahu proovinõu ribakoodile. Need andmed (v.a. patsiendi kontaktandmed) sisalduvad saatekirjal. 28 29
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →