dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2018
Viit
34
Registreeritud
5. juuli 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎34 05.07.2018 Ministri määrus.bdoc1473 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 05.07.2018 nr 34 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lõike 5 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kogemusnõustaja koolitus (edaspidi koolitus) koosneb seitsmest ainest, praktikast ja lõputööst. (2) Koolituse nõutav maht on 182 tundi. Koolituskavas on 80 tundi auditoorset tööd, 30 tundi praktikat teenuseosutaja juhendamisel, 26 tundi praktika juhendamist koolitaja poolt, 38 tundi iseseisvat tööd õppematerjalidega, taastumisloo kirjalikku läbitöötamist ja eneserefleksiooni ning 8 tundi lõputöö tegemist kogemusnõustamise valdkonnas. (3) Koolituskava täpsustatud sisu on kehtestatud määruse lisas.“; 2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Koolituse lõpetamise tingimused on: 1) kirjaliku või suulise lõputöö õigeaegne esitamine või sooritamine; 2) koolitaja positiivne kirjalik hinnang õppetööle, praktikale ja lõputööle; 3) praktika juhendaja positiivne kirjalik hinnang praktikale.“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Koolituse lõpetamisel väljastatakse isikule tunnistus.“; 4) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „kinnitatud täiendusõppekava“ sõnadega „kehtestatud koolituskava“; 5) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määruse § 2 lõigetes 1 ja 2, § 3 lõikes 2 ning määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse koolitusele, mida alustatakse pärast 1. jaanuari 2019. a.“; 2 6) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler Lisa. Kogemusnõustaja koolituskava Sotsiaalkaitseministri ………….. juuli 2018. a määrus nr … „Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmine“ Lisa Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ Lisa Kogemusnõustaja koolituskava (182 tundi) Koolituskava maht on 182 akh, mis jaotub järgmiselt: 80 akh – auditoorne töö 30 akh – praktika teenuseosutaja juhendamisel 26 akh – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 38 akh – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, eneserefleksioon 8 akh – lõputöö Koolituse moodulid Akadeemilist tundi 1. osa: koolitus (auditoorne töö) 1. Sissejuhatus kogemusnõustamisse 2,5 2. Nõustamise alused, nõustamiseetika 5,5 3. Nõustaja eneseteadlikkus, eneserefleksiooni alused 8 4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs 8 5. Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad 27 6. Baasteadmised ja -oskused kriisitöös 14,5 7. Baasteadmised ja -oskused grupitöös 14,5 Auditoorne töö kokku 80 2. osa: praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid 8. Praktika teenuseosutaja juhendamisel 30 9. Praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 26 10. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, 38 praktikapäeviku täitmine ja eneserefleksioon 11. Lõputöö 8 Praktika, iseseisev töö ja lõputöö kokku 102 Kokku 182 Moodulite sisu ja väljundite kirjeldus Koolituse moodulid Mooduli sisu Mooduli õpiväljundid Koolitus (kontakt- tundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: kogemusnõustamisse · anda ülevaade · tunneb kogemusnõustamise kogemusnõustamise kujunemisloost, tausta põhitunnustest, · omab ülevaadet rakendusaladest ja kogemusnõustamise tulemuslikkusest nii Eestis hetkeseisust Eestis kui pikaajalise . teab Eesti hoolekande-, kasutuskogemusega tervishoiu- ja riikides tööhõivesüsteemi vajadusi . tutvustada Eesti hoolekande-, tervishoiu- ja tööhõivesüsteemi vajadusi 2. Nõustamise alused, Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: nõustamiseetika · anda ülevaade · tunneb nõustamise nõustamistöö põhialustest, tööpõhimõtteid ja -eetikat nõustamiseetikast ja · tunneb turvalise kogemusnõustamise eneseavamise piire asukohast · teadvustab nõustamismaastikul kogemusnõustaja · anda teadmised võimalusi ja vastutusala kogemusnõustamise · oskab teha koostööd teiste võimalustest ja piiridest spetsialistidega, oskab teha koostööd aitamisvõrgustikus · tunneb andmekaitsenõudeid · on teadlik infokommunikatsiooni- tehnoloogia vahendusel kogemusnõustamise aspektidest 3. Nõustaja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: eneseteadlikkus, · anda õppijale teadmised ja · on teadlik enda kui eneserefleksiooni alused võimalused nõustaja ressurssidest, n-ö eneseanalüüsiks ja käekirjast, eneserefleksiooniks väärtussüsteemist ja · anda teadmised tööfilosoofiast kogemusnõustaja enese · on teadlik enda kui taastumisprotsessi nõustaja riskikohtadest, säilitamisest probleemidest ja ohustavatest mõjutustest · on valmis tegelema vajaduse korral riskiteemade ja arenguküsimustega jätkusupervisioonides ja/või eneseteraapias 2 4. Isikliku Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: taastumiskogemuse · anda ülevaade seonduva · tunneb seonduva analüüs valdkonna valdkonna taastumiskäsitustest ning taastumiskäsitusi ja oskab seostada see isikliku neid seostada isikliku kogemusega kogemusega · anda raamistik ja struktuur · oskab isiklikku isikliku taastumisloo taastumislugu läbi töötada, läbitöötamiseks, kirja panna ja suuliselt kirjapanekuks ja loo jagada suuliseks jagamiseks 5. Esmased Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: nõustamisoskused ja - · anda ülevaade nõustamise · tunneb esmaseid tehnikad baasoskustest, nõustamisoskusi, - metoodikatest ja metoodikaid ja -tehnikaid lihtsamatest ning oskab neid kasutada nõustamistehnikatest ning kogemusnõustaja töös harjutada neid juhendatud · teab kuidas teha tööd rollitegevustes ja klienti kahjustamata kogemusliku õppe · tunneb ära keerulised protsessides olukorrad nõustamissuhtes · anda ülevaade või nõustamisprotsessis probleemsetest ning oskab vajaduse korral olukordadest ja abi küsida suhtemustritest · omab enesehoidmise nõustamissuhtes või baasteadmisi nõustamisprotsessis 6. Baasteadmised ja - Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: oskused kriisitöös · anda ülevaade · teab oma isikliku kriisiteooriatest kogemusega seonduvaid · õpetada kriisisekkumise kriisiteooriaid põhitehnikaid · oskab valida vajaduse · harjutada kriisitöö korral sobivad sekkumised põhitehnikaid juhendatud kriisitööks, sealhulgas teha rollitegevustes ja koostööd teiste kogemusliku õppe spetsialistidega ja protsessides seostada abivajajat asjakohase kriisiabiga 7. Baasteadmised ja - Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: oskused grupitöös · anda ülevaade grupi · teab aitamistöös komplekteerimisest, kasutatavate gruppide grupidünaamikast, grupi erinevaid liike eestvedamisest · oskab gruppi · arendada grupikohtumise komplekteerida planeerimise ja läbiviimise · tunneb grupidünaamikat ja oskuseid oskab teadlikult valida · anda ülevaade olukorrale vastavad probleemolukordade juhtimistehnikad lahendamise meetoditest · tunneb ära grupis probleemolukorrad grupis · harjutada grupitöö ja oskab kohaselt põhitehnikaid juhendatud tegutseda rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides 3 Praktika, lõputöö ja Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang õppes iseseisva töö protsessid osaleja valmiduse kohta osaleda praktikaprotsessides ja klienditöös. 8. Praktika teenuseosutaja Praktika eesmärk on: Praktika läbinu: juhendamisel · pakkuda võimalust · omab realistlikku harjutada koolitusel ettekujutust omandatud teadmiste ja kogemusnõustaja tööst oskuste kasutamist · omab praktilist klienditööprotsessides ettevalmistust · kogeda kogemusnõustaja nõustamistööks tööga kaasnevaid · omab kogemust emotsioone (nii protsesside juhendamise negatiivseid kui väärtusest, oskab seda positiivseid) kasutada · kogeda võimalikke keerulisi olukordi, et juhendaja(te) kaasabil neist õppida · anda kogemuste kaudu võimalus analüüsida edukogemusi ning teha vajaduse korral muudatusi või otsida lahendusi 9. Praktika juhendamine Praktika juhendamise eesmärk Praktika juhendamise läbinu: koolitaja poolt on: · omab realistlikku (individuaalselt ja/või · pakkuda tuge, abi ja ettekujutust grupis) lisateadmisi reaalsetes kogemusnõustaja tööst klienditööprotsessides · omab praktilist toimetulekuks ettevalmistust · hoida ülal eneseanalüüsi nõustamistööks ja eneserefleksiooni · osaleb tööprotsessides protsesse suurema teadlikkusega · kinnistada koolitusel · omab kogemust omandatud teadmisi ja protsesside juhendamise oskusi väärtusest, oskab seda · pakkuda tuge tööga kasutada kaasnevate emotsioonidega toimetulekuks 10. Iseseisev töö Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija: õppekirjandusega, · täiendada auditoorses töös · omab ülevaadet isikliku taastumisloo kirjalik saadavaid teadmisi ja kogemuspõhise läbitöötamine, oskusi töötamiseks valdkonnaga seonduvate praktikapäeviku täitmine, individuaaltöö klientidega ravi-, rehabilitatsiooni- ja eneserefleksioon ja gruppidega ning teha toetavate teenuste koostööd meeskonnas või süsteemist ja olemusest; võrgustikus koos · oskab selgitada teenuste erialaspetsialistidega vajalikkust · tagada isikliku · on läbinud isikliku taastumisloo kirjalik taastumisloo protsessi ja läbitöötamine vormistanud selle kirjalikult · toetada · oskab kasutada oma praktikaprotsessides taastumislugu suuliselt osalemist selliselt, et see on abistav, mitte kahjustav 4 · tagada järjepidev · osaleb eneserefleksioon (sh nõustamisprotsessides kirjalik) teadlikuna ja analüüsivõimelisena 11. Lõputöö – Lõputöö eesmärk on: Lõputöö läbinu: 1) kirjalik · väljendada õppeprotsessis · on tõendanud piisavate struktureeritud omandatut teadmiste ja oskuste ning eneserefleksioon ja · kirjeldada või väljendada, sobivate klienditöö analüüs milles seisneb psühhosotsiaalsete (praktikast) õppeprotsesside loodud ressursside, hoiakute ja või muutus osalejas, mis lubab isikuomaduste olemasolu 2) vaadeldud või teha vastutustundlikku ja kogemusnõustaja tööks salvestatud kvaliteetset nõustajatööd klienditööprotsess · võimalus hinnata osaleja * Lõputöö teadmisi ja oskusi ning esitamise/sooritamise psühhosotsiaalsete eelduseks on varasemate ressursside, hoiakute ja koolitusmoodulite isikuomaduste sobivust (koolituspäevad, praktika, kogemusnõustaja tööks juhendamine) edukas läbimine 5 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses uue kogemusnõustaja koolituskava kehtestamisega, mis tagab rehabilitatsioonimeeskonnas töötavate kogemusnõustajate senisest põhjalikuma ja turu vajadustele paremini vastava ettevalmistuse. Kuigi rehabilitatsioonimeeskonna koosseisu kaasatava kogemusnõustaja puhul on kõige olulisem tema puude, tervisekahjustuse või erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus, on väga oluline, et nõustaja ettevalmistus annaks talle piisavad teadmised individuaalsest nõustamisest ja grupitööst, samuti oskuse analüüsida enda kogemust. Kuna viimase kahe aasta jooksul määrusega kehtestatud koolituskava alusel koolituse saanutest ei ole paljud siiski jõudnud tööle rehabilitatsioonimeeskonda ja kuigi selleks võib olla mitmeid põhjuseid, tegid Kogemusnõustajate Koda ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ettepaneku muuta senine kogemusnõustajate väljaõpe kvaliteetsemaks ning suurendada muu hulgas ka koolituse mahtu. Kogemusnõustajate Koja ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnangul on teenuseosutajate peamine mure ja takistus nõustajate tööle võtmisel liiga väikese mahuga ettevalmistus, mis võib teenuse kvaliteeti halvendada. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete juht Lemme Palmet (626 9214; [email protected]). Määruse koostamisse olid kaasatud Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (AKRK), kellega koostöös ja kelle kogemustele tuginedes on valminud uus koolituskava. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari Kreitzberg (626 9366, [email protected]). Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271; [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 29.12.2015, 35. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises määruse jõustumisnorm. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõikeid 1–3, millega sätestatakse koolituse maht ja sisu. Määruse § 2 lõike 1 uue sõnastuse järgi koosneb kogemusnõustajate koolitus seitsmest ainest, praktikast ning lõputööst. Auditoorne töö on jagatud seitsmeks osaks, hõlmates sissejuhatust, nõustamise aluseid ja eetikat, nõustaja eneseteadlikkust ja eneserefleksiooni aluseid, isikliku taastumiskogemuse analüüsi, esmaseid nõustamisoskusi ning kriisinõustamise ja grupitöö aluseid, mille eesmärk on anda teoreetilised baasteadmised kogemusnõustaja ametist. Praktilisel väljaõppel on oluline osa teoreetiliste teadmiste rakendamisel praktikas. Lõputöö annab ülevaate ja tagasiside nii koolitajale kui õppijale omandatud teadmistest ja nende rakendamise oskusest. Määruse § 2 lõikes 2 sätestatakse, et koolituse nõutav kogumaht on 182 tundi. Koolituskavas on 80 tundi auditoorset tööd, 30 tundi praktikat teenuseosutaja juhendamisel, 26 tundi praktika juhendamist koolitaja poolt (individuaalselt või grupis), 38 tundi iseseisvat tööd õppekirjandusega, taastumisloo kirjalikku läbitöötamist ja eneserefleksiooni ning 8 tundi kirjaliku lõputöö vormistamiseks ja esitamiseks või suulise lõputöö ettevalmistamiseks ja esitamiseks. Määruse § 2 lõikes 3 sätestatakse, et koolituse sisu, sealhulgas ainete nõutavad mahud, täpsustatakse määruse lisas. Kuna koolituse sisu ja maht on olulisel määral muutunud, asendatakse määruse lisa uue lisaga. Järgnevalt on esitatud iga õppeaine nimetus, maht ja sisu, tuues välja ka selle täpsema eesmärgi. Esimese õppeaine „Sissejuhatus kogemusnõustamisse“ maht on 2,5 tundi. Õppeaine eesmärk on anda ülevaade kogemusnõustamise kujunemisloost, põhitunnustest, rakendusaladest ja tulemuslikkusest nii Eestis kui pikaajalise kasutuskogemusega riikides ning tutvustada kogemusnõustamise kasutamise seniseid viise ja edaspidiseid võimalusi Eesti hoolekande-, tervishoiu- ja tööhõivesüsteemis. Teise õppeaine „Nõustamise alused, nõustamiseetika“ maht on 5,5 tundi. Õppeaine eesmärk on anda ülevaade nõustamistöö põhialustest, nõustamiseetikast ja kogemusnõustamise asukohast nõustamismaastikul ning teadmised kogemusnõustamise võimalustest ja piiridest. Kolmanda õppeaine „Nõustaja eneseteadlikkus, eneserefleksiooni alused“ maht on 8 tundi. Õppeaine eesmärk on anda õppijale teadmised ja võimalused eneseanalüüsiks ja -refleksiooniks, samuti anda teadmised kogemusnõustaja enese taastumisprotsessi säilitamisest ning isiklike arengukohtadega tegelemise võimalustest ja vajalikkusest. Neljanda õppeaine „Isikliku taastumiskogemuse analüüs“ maht on 8 tundi. Õppeaine eesmärk on anda ülevaade seonduva valdkonna taastumiskäsitustest ning seostada see isikliku kogemusega, anda raamistik ja struktuur isikliku taastumisloo läbitöötamiseks, kirjapanekuks ja loo suuliseks jagamiseks. Viienda õppeaine „Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad“ maht on 27 tundi. Õppeaine eesmärk on anda ülevaade nõustamise baasoskustest, metoodikatest ja lihtsamatest nõustamistehnikatest ning harjutada neid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides. Samuti on eesmärk anda ülevaade probleemsetest olukordadest ja suhtemustritest nõustamissuhtes või nõustamisprotsessis. Kuuenda õppeaine „Baasteadmised ja -oskused kriisitöös“ maht on 14,5 tundi. Õppeaine eesmärk on anda ülevaade kriisiteooriatest, õpetada kriisisekkumise põhitehnikaid ning harjutada kriisitöö põhitehnikaid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides. Seitsmenda õppeaine „Baasteadmised ja -oskused grupitöös“ maht on 14,5 tundi. Õppeaine 3 eesmärk on anda ülevaade grupi komplekteerimisest, grupidünaamikast, grupi eestvedamisest. Samuti on eesmärk arendada grupikohtumise planeerimise ja läbiviimise oskuseid ning anda ülevaade probleemolukordade lahendamise meetoditest grupis ja harjutada grupitöö põhitehnikaid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides. Seni oli praktika nõutav maht 42 tundi ja inimene läks praktikale teenuseosutaja juurde. Uue koolituskava kohaselt on praktika jagatud kaheks. Esimene osa on endiselt klassikaline praktika, mida juhendab teenuseosutaja ja selle maht on 30 tundi. Teine osa on praktika juhendamine koolitaja poolt, mille maht on 26 tundi. Tänu teistlaadsele praktikakorraldusele tagatakse kvaliteetsem ettevalmistus ja seeläbi ka kvaliteetsem teenuseosutamine. Teenuseosutaja juhendatud praktika maht on 30 tundi. Juhendatud praktika eesmärk on pakkuda võimalust harjutada koolitusel omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist klienditööprotsessides teenuseosutaja juures, kogeda kogemusnõustamise tööga kaasnevaid emotsioone (nii negatiivseid kui positiivseid), samuti võimalikke keerulisi olukordi, et juhendaja(te) kaasabil neist õppida, anda kogemuste kaudu võimalus analüüsida edukogemusi ning teha vajaduse korral muudatusi või otsida lahendusi. Praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) on ette nähtud mahus 26 tundi. Selle eesmärk on pakkuda tuge, abi ja lisateadmisi reaalsetes klienditööprotsessides toime tulemiseks, hoida ülal eneseanalüüsi- ja eneserefleksiooniprotsesse, kinnistada koolitusel omandatud teadmisi ja oskusi, pakkuda tuge tööga kaasnevate emotsioonidega toime tulemiseks. Uude õppekavasse lisandunud koolitajapoolse praktika juhendamise tagamine on vajalik, kuna teenuseosutajate/praktikabaaside enda võimekus juhendada nii uues valdkonnas on veel nõrk ja juhendamist pakutakse kohati teiste erialade esindajate (nt psühholoogide) poolt, kuna kogemusnõustajaid kõigis meeskondades veel ei ole. See võib tähendada, et juhendaja ei ole valmis lahendama kõiki kogemusnõustamise spetsiifikast tulenevaid olukordi ega toetama ja juhendama praktikanti kõigis olukordades. Koolitajapoolne juhendamine tagab, et kõik kogemusnõustamise spetsiifilised keerukamad olukorrad leiavad lahenduse ja koolitatav õpib neist võimalikult palju. Koolitajapoolse juhendaja pakkumise tulemusena valmistatakse õppijad võrreldes varasemaga paremini ette, mis omakorda tõstab uue teenuse kvaliteeti ning kujundab teenusele positiivsemat mainet. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, praktikapäeviku täitmine, eneserefleksioon on ette nähtud mahus 38 tundi. Selle eesmärk on täiendada auditoorses töös saadavaid teadmisi ja oskusi töötamiseks individuaaltöö klientidega ja gruppidega ning teha koostööd meeskonnas või võrgustikus koos erialaspetsialistidega, tagada isikliku taastumisloo kirjalik läbitöötamine, toetada praktikaprotsessides osalemist ning tagada järjepidev eneserefleksioon (sh kirjalik). Lõputöö maht on 8 tundi. Lõputööd on võimalik esitada kahel kujul: 1) kirjalik struktureeritud eneserefleksioon ja klienditöö analüüs (praktikast); 2) vaadeldud või salvestatud klienditööprotsess. Lõputöö eesmärk on väljendada õppeprotsessis omandatut, kirjeldada või väljendada, milles seisneb osalejas õppeprotsesside loodud muutus, mis lubab teha vastutustundlikku ja kvaliteetset nõustajatööd. Lõputöö annab võimaluse hinnata osaleja teadmisi ja oskusi ning tema psühhosotsiaalsete ressursside, hoiakute ja isikuomaduste sobivust kogemusnõustaja tööks. Koolitajate tagada on see, et lõputöö annaks võimaluse hinnata, kas koolituse läbinu on saavutanud määrusega kehtestatud teadmised ja oskused või mitte. Kuigi koolituse kvaliteeti võrreldes varasemaga parandatakse ja tõenäosus, et koolituse läbinu ei ole valmis nõustajana tööle asuma, väheneb, jääb see siiski endiselt koolitaja vastutada ja otsustada, kas ta annab osalejale omapoolse positiivse hinnangu koolituse läbimise ning kõikide teadmiste ja oskuste omandamise kohta. Kui koolitaja hinnangul ei ole osaleja koolituse käigus vajalikke teadmisi ja 4 oskusi omandanud, ei tohiks koolitaja anda õppetööle positiivset hinnangut ega väljastada tunnistust koolituse läbimise kohta. Alljärgnevas tabelis on võrreldud senise koolituskava ja muudatusega kehtestatava koolituskava mahte nii teemade kui moodulite kaupa ning lisatud selgitus, mida täiendava mahuga soovitakse saavutada. Moodulite lõpus on välja toodud mahu võrdlus protsentides. Tabel 1. Uue ja vana koolituskava ainete ja nende mahtude võrdlus Koolituse moodulid Uue Varasema Muutus võrreldes koolituskava koolituskava varasema koolituskavaga alusel, alusel, akadeemilist akadeemilist tundi tundi 1. osa: koolitus (kontakttundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus 2,5 0 Puudus varasemas kogemusnõustamisse koolituskavas. Annab ülevaate kogemusnõustamise kujunemisloost, põhitunnustest, rakendusaladest ja tulemuslikkusest nii Eestis kui pikaajalise kasutuskogemusega riikides ning tutvustab Eesti hoolekande-, tervishoiu- ja tööhõivesüsteemi vajadusi. 2. Nõustamise alused, 5,5 0 Puudus varasemas nõustamiseetika koolituskavas sellises mahus. Annab ülevaate nõustamistöö põhialustest ja kogemusnõustamise asukohast nõustamismaastikul ning teadmised kogemusnõustamise võimalustest ja piiridest. 3. Nõustaja 8 0 Puudus varasemas eneseteadlikkus, koolituskavas. eneserefleksiooni Annab õppijale teadmised alused ja võimalused eneseanalüüsiks, annab teadmised isiklike arengukohtadega tegelemise võimalustest ja vajalikkusest. 5 4. Isikliku 8 6,5 Lisaks eneseanalüüsi taastumiskogemuse algteadmiste ja võimaluste analüüs andmisele saab õppija raamistiku ja struktuuri isikliku taastumisloo läbitöötamiseks, kirjapanekuks ja loo suuliseks jagamiseks. 5. Esmased 27 13 Lisaks baasteadmistele nõustamisoskused ja nõustamise eetikast ja - tehnikad esmastest nõustamisoskustest ning juhendatud rollitegevustest suurendatakse kogemusliku õppe protsessi. Eraldi käsitletakse probleemseid olukordi ja suhtemustreid nõustamisprotsessis. 6. Baasteadmised ja - 14,5 6,5 Lisaks kriisiteooriate ja oskused kriisitöös kriisisekkumise põhitehnikate õppimisele harjutatakse kriisitöö põhitehnikaid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides. 7. Baasteadmised ja - 14,5 6,5 Lisaks varasemale oskused grupitöös rakendatakse kogemusliku õppe protsesse. Koolitus kokku 80 32,5 146% 2. osa: praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid 8. Praktika 30 42 Kuna praktikaga seotud teenuseosutaja tegevuste (praktika ja selle juhendamisel juhendamine koolitaja poolt) mahtu on suurendatud, saab 9. Praktika juhendamine 26 koolitusel osaleja koolitaja poolt põhjalikuma ettevalmistuse (individuaalselt ja/või nõustamistööks ja grupis) kogemuse protsesside juhendamiseks, kogeda võimalikke keerulisi olukordi ning osata hallata nõustaja tööga kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid emotsioone. Samuti on 6 võimalik nõustamist harjutada nii individuaalselt kui grupis ning kogeda koostööd võrgustikes ja meeskondades. 10. Iseseisev töö 38 42,5 Oluline rõhuasetus on õppekirjandusega, isikliku taastumisloo taastumisloo kirjalik kirjalikul läbitöötamisel ja läbitöötamine, praktikapäeviku täitmisel praktikapäeviku ning järjepideval täitmine ja eneserefleksioonil. eneserefleksioon 11. Lõputöö 8 Varasemast selgemalt on sõnastatud lõputöö, milleks on kas kirjalik struktureeritud eneserefleksioon või salvestatud ja analüüsitud klienditööprotsess. Praktika, iseseisev töö ja 102 84,5 21% lõputöö kokku Allikas: AKRK Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 2. Kehtiv § 3 lõige 2 sätestab koolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid. Kehtiva § 3 lõike 2 punkti 1 asemel, mis sätestab, et tunnistuse väljastamise tingimuseks on täies ulatuses õpiväljundite saavutamine, kehtestatakse kolm eraldi nõuet. Vajadus eraldi nõuete esitamiseks tuleneb senisest koolitamiskogemusest. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastusega on tänaseks koolitatud üle 100 inimese. Kogemusnõustajate Koda (kelle hulka kuuluvad osaliselt senised koolitajad) on teinud ettepaneku täpsustada nõudeid, et tagada lõpetajate ettevalmistuse ühtlasem kvaliteet. Määruse § 3 lõike 2 punktidega 1 ja 2 kehtestatakse nõue esitada kirjalik või sooritada suuline lõputöö õigeks ajaks ning saada koolitaja positiivne hinnang nii lõputööle kui ka õppetööle ja praktikale. Muudatus tehakse Kogemusnõustajate Koja ettepanekul, et vältida osalejale koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljastamist juhul, kui lõputöö ei ole esitatud või sooritatud õigeks ajaks või kui lõputöö, õppetöö või praktika on kehvasti sooritatud. Eesmärk on tagada, et kõik koolitajad pakuksid sarnast kvaliteeti, ja anda koolitajatele selgem alus tunnistuse väljastamisest keeldumiseks. Määruse § 3 lõike 2 punktiga 3 kehtestatakse nõue saada positiivne kirjalik hinnang teenuseosutajapoolselt praktika juhendajalt (juhendaja esitab hinnangu koolitusasutusele kirjalikult). See on oluline, et tunnistuse koolituse täies mahus läbimise kohta saaksid vaid need, kes on sooritanud asjakohase praktika ning saanud nii praktikat juhendanud koolitajalt kui teenuseosutajapoolselt praktika juhendajalt positiivse hinnangu praktikale. Ka selle kriteeriumi lisamise eesmärk on tagada, et erinevate koolitajate poolt läbiviidud koolitused oleksid ühtlase kvaliteediga. Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 uue lõikega 21. Sättega lisatav nõue jääb sisult samaks, nagu see oli varem § 3 lõike 2 punktis 2 – lõpetamisel väljastatakse isikule tunnistus. Muudatus on tehniline. 7 Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse terminoloogia ühtlustamiseks § 3 lõiget 4, asendades selles sõnad „kinnitatud täiendusõppekava“ sõnadega „kehtestatud koolituskava“. Määruse § 1 punktiga 5 muudetakse määruse rakendussätet. Rakendussättes sätestatakse, et määruse nõudeid kohaldatakse koolitustele, mida alustatakse pärast 1. jaanuari 2019. a. Säte on oluline selleks, et tagada määruse nõuete edasiulatuv kohaldamine. Määruse nõudeid ei kohaldata nendele koolitustele, mis on alanud enne määruse jõustumist. Sellisel juhul kohaldatakse koolituse alguse hetkel kehtinud nõudeid. Määruse § 1 punktiga 6 nähakse ette määruse lisa asendamine uue versiooniga, millega kehtestatakse uus kogemusnõustaja koolituskava. Muudatuse eesmärk on tagada kogemusnõustamise teenuse senisest suuremas mahus kasutamine, mille eelduseks on kompetentsete nõustajate olemasolu turul. Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2019. a. Jõustumisaja valikul on arvestatud uuele koolituskavale üleminekuks vajaliku ettevalmistusajaga. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Koolituskava muutmisega tõuseb koolituse kvaliteet, sh muutub koolitus sisukamaks ja põhjalikumaks. Muudatustega (koolituskava täiendamisega) tagatakse, et rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad piisava ettevalmistusega kvalifitseeritud kogemusnõustajad, kes suudavad pakkuda inimestele nende abivajadustele vastavat nõustamist. Koolitajapoolse praktika juhendamise eraldi väljatoomine annab koolitatavale kindluse, et praktikale minnes on tal koolitaja poolne tugi olemas. Samuti annab see koolitajale parema ülevaate praktika läbiviimisest. Praktilise töö summaarne tundide arvu kasv aitab paremini kinnistada omandatud teadmisi ja suurendada kogemusi – see omakorda loob eeldused tulemuslikumaks tööks ja kvaliteetsemaks teenuseks. Kindlasti suurendab see ka koolitusel osaleja valmisolekut pärast koolitust nõustajana tööle asuda. Auditoorse töö mahu kasv annab teenuseosutajatele kindluse, et tööle võetavad nõustajad omavad ka piisavaid teoreetilisi teadmisi. Eelduslikult kaasneb rehabilitatsioonimeeskonnas töötavatele kogemusnõustajatele esitatavate rangemate nõuetega rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi paranemine tänu kvalifitseeritud personalile ja sellest saab ennekõike kasu teenuse saaja. Spetsialistid suudavad põhjalikuma koolituse tulemusena pakkuda abivajadusele paremini vastavat nõustamist. Kinnitatud koolituskava olemasolu tagab ühtlase koolituse kvaliteedi ja ühtsete põhimõtete järgimise. Koolituskava koostamiseks kutsuti enne 2014. aastat kokku töögrupp ekspertidest, kes oli juba toona seisukohal, et koolituskava maht peaks olema suurem, et tagada tulevaste kogemusnõustajate piisav ettevalmistus ja seeläbi kvaliteetne kogemusnõustamise teenus. Koolituskava väiksemas mahus kehtestamist mõjutas tollane teadmine, et koolitatavad hakkavad koolituse eest täies mahus ise tasuma. Tollel hetkel ei peetud võimalikuks leida vahendeid koolituse eest tasumiseks ning koolitusmahu kehtestamisel võeti arvesse võimalust, et suurema ja seega ka kallima koolituse kehtestamise puhul võib koolitus paljudele kättesaamatuks jääda. Hiljem tehti siiski otsus, et vähemalt esialgu rahastatakse koolitust ESF vahenditest. ESF-i vahenditega on seni koolitatud kolme aasta (2015–2017) jooksul kokku 104 kogemusnõustajat. Väljaspool ESF-i rahastust on enim kogemusnõustajaid koolitatud MTÜ-s Avitus, kus on koolitatud täiendavalt 106 kogemusnõustajat. Rahastajateks on olnud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN), Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja MTÜ Avituse sotsiaalse ettevõtluse fond kombineerituna Eesti Töötukassa ja/või ettevõtte/eraisiku finantseeringuga. 8 Tabel 2. Seni ESF-i rahastusel koolituse saanud inimesed puudegruppide kaupa, koolitajad ja kulud Õpilaste Koolitus- Lepingu Lepingupartner arv Valdkond Piirkond periood Praktikaperiood summa km 21.12.2015 Eesti – Liikumispuudega 31.03.2016 16.02.2016 – Inimeste Liit 16 liikumispuue Tallinn 13.03.2016 3775 0 07.12.2015 – 21.12.2015 – MTÜ Avitus 15 psüühikahäire Tallinn 31.01.2016 20.03.2016 4980,5 0 07.12.2015 kroonilised Lõuna- – 21.12.2015 – MTÜ Avitus 15 haigused Eesti 31.01.2016 20.03.2016 4980 0 Eesti 15.04.2016 Pimemassööride – 02.05.2016 – Liit 15 nägemispuue Tallinn 29.04.2016 22.06.2016 5400 0 07.05.2016 Eesti – 07.05.2016 – Vaegkuuljate Liit 15 kuulmislangus Tallinn 28.05.2016 26.06.2016 7530 0 11.05.2016 erivajadustega – 17.06.2016– Tartu Ülikool 15 laste vanemad Tartu 02.06.2016 18.06.2016 5416 1084 Lääne- 16.03.2017 erinevad Eesti ja – 16.03.2017 – Tartu Ülikool 13 puuded saared 01.04.2017 15.06.2017 8300 1660 104 40381,5 2744 Allikas: AKRK Ka praegu, olukorras, kus Sotsiaalministeerium on leidnud vahendid ESF-ist, et rahastada koolituste jätkamist pärast 2018. aastat, ei ole koolituse maksumus ja inimeste endi poolt selle eest tasumine sarnaselt viimase kahe aastaga teravaks probleemiks. Seni ESF-i vahenditest juba koolitatud 104-le inimesele on kuni 2018. aasta lõpuni planeeritud alustada täiendava 96 kogemusnõustaja koolitamisega, kelle abil suudetakse katta enamik Eesti piirkondadest ja puudeliikidest. Pärast ESF-i vahendite lõppemist kehtib jätkuvalt põhimõte, et koolituse eest tasub inimene, kes kogemusnõustajana rehabilitatsioonimeeskonda soovib tööle asuda. Sellega seoses küsis Sotsiaalministeerium, vaadates pikemat perspektiivi, Kogemusnõustajate Kojalt enne määrusemuudatuste ettevalmistamist, kas mahu suurendamine ei või tekitada edaspidi olukorra, kus kogemusnõustajaks pürgijad ei pääse koolitusele, kuna selle hind on nende jaoks liiga kõrge. Kogemusnõustajate Koda andis hinnangu, et koolituse eest maksmine ei kujune ka edaspidi tõenäoliselt probleemiks, kuna nii praegu kui ka ilmselt tulevikus korraldatakse kogemusnõustajate koolitusi lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud ESF-i rahastusega koolitustele erinevate fondide (nt HMN, KÜSK) abil, samuti võib selle eest tasuda Eesti Töötukassa tööturukoolitusena nende inimeste puhul, kes on töötuna registreeritud jne. Vastavalt AKRK rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse hinnangule ei ole kogemusnõustajate koolitamist põhjust olulisel määral forsseerida, kuna kogemusnõustaja kvalifikatsiooni säilitamine eeldab aktiivset nõustamistegevust. Vastavalt AKRK, Eesti Töötukassa ja Kogemusnõustajate Koja hinnangule vajatakse pärast ESF-i perioodi lõppu keskmiselt ühe õpperühma (15 nõustajat) jagu kogemusnõustajaid aastas. Kui arvestada vajadust tagada senisest parem kaetus nõustajatega erinevate puudeliikide ja piirkondade järgi, võib lähiaastatel vajaduseks kujuneda kuni 30 nõustajat. Üks kuni kaks gruppi nõustajaid, keda veel täiendavalt vajatakse, saadakse eri allikate (fondid, Eesti Töötukassa) finantseerimisel toimuvate koolituste kaudu ja olukord, kus inimene maksab ise täies mahus koolituse eest, võib edaspidi esineda pigem harva. 9 Senise koolituskava alusel oli ühe kogemusnõustaja koolituseks arvestatud (117 akh) keskmiselt 555 eurot (hankes kujunes hind odavamaks), uue koolituskava kohaselt maksab ühe kogemusnõustaja koolitus (182 akh) keskmiselt 711 eurot. Ühe koolitusgrupi optimaalseks suuruseks on seni olnud 13–15 inimest. Seega võib ühe koolitusgrupi maksumuseks uue koolituskava puhul kujuneda 10 665 eurot (km-ta) varasema 8333 euro (km-ta) asemel. Hind ei tõuse proportsionaalselt koolitusmahu kasvuga, kuna AKRK arvutuste kohaselt ei kaasne sellega samavõrra suurt töömahu kasvu. Näiteks teenuseosutaja juures toimuva praktika mahu kasv või iseseisva töö mahu kasv ei tõsta koolituse hinda, kuna ei too koolitajale juurde töömahu ega tehniliste vahendite ja ruumidega seotud kulude kasvu. Tabel 3. Senine (ESF-i rahastusel toimunud) koolituse maht ja hind ning uus maht ja hind Uus koolituse maht Senine koolituse maht Muutused koolituse ja hind ja hind mahus ja hinnas Kokku 182 117 56% Koolituse 10 665 € 8333 € 28% maksumus (ilma km-ta) grupi kohta Koolituse 711 € 555 € 28% maksumus ühe õppija kohta Allikas: AKRK Tänu ESF-ist koolituste hankimisele on saanud nõustamist pakkuda nii Sotsiaalkindlustusamet kui Eesti Töötukassa. Järgnevalt on välja toodud mõlema asutuse teenusemahud 2016–2017. Eesti Töötukassa andmed puudutavad nii teenuseosutamist üksikteenusena kui ka rehabilitatsiooniteenuse raames. Tabel 4. Eesti Töötukassa pakutud kogemusnõustamine eraldiseisva teenusena, 2016– 2017 Nõustatud Teenuse alamtüüp Lepingupartnerite arv teenuse tüübi järgi klientide arv Psüühikahäire 10 82 Kuulmispuue 2 3 Liikumispuue 11 27 Nägemispuue 3 7 Krooniline haigus 3 16 Kokku 29 135 Allikas: Eesti Töötukassa 10 Tabel 5. Kogemusnõustamise teenuse pakkumine Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa poolt rehabilitatsiooniteenuse osana perioodil 2016–2017 (grupp), (indiv.), teenus (pere), tundi Kogemusnõustaja Kogemusnõustaja Kogemusnõustaja Kogemusnõustaja Kogemusnõustaja Kogemusnõustaja teenus (grupp), in teenus (indiv.), in teenus (pere), in Kliente kokku Tunde kokku 2016–2017 teenus teenus tundi tundi Eesti Töötukassa 158 30 2 190 1097,5 608,5 5 1711 rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalkindlustusameti 177 207 281 665 1199,45 4159,8 2112,8 7472,05 rehabilitatsiooniteenus Allikas: Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa Kogemusnõustajad on kaasatud 39 rehabilitatsiooniasutuse meeskonda ning kokku kuulub neisse 83 kogemusnõustajat (hõlmab erinevate koolituste alusel töötavaid spetsialiste). Eeldades, et kogemusnõustajate kvalifikatsioon edaspidi tulenevalt põhjalikumast ja kvaliteetsemast ettevalmistusest tõuseb ja nende arv rehabilitatsioonimeeskondades kasvab, on oodata kogemusnõustamisteenuse mahu kasvu järgnevatel aastatel ning teenuse kättesaadavuse paranemist. See omakorda parandab abi vajavate erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut ning nende suuremat kaasatust ühiskonda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatused ei too kaasa lisatööd Sotsiaalministeeriumile ega Sotsiaalkindlustusametile. Õppekava muudatuse tulemusena tõuseb õppekava maht ning sellest tulenevalt ka koolituse hind. Kuivõrd koolituse sihtrühm on erivajadustega inimesed, kes ei pruugi töötada ega omada võimalust ise koolituse eest tasuda, toetatakse sarnaselt varasemaga koolituse läbimist ESF-i vahenditest aastatel 2019–2020. Sellisel juhul ei pea koolitatav ise tasuma ka omaosalust, koolitus on koolitatava jaoks täies mahus tasuta. Koolitusi planeeritakse tellida orienteeruvalt kaks gruppi ühe kalendriaasta jooksul. Kuna AKRK on koolituse uueks hinnaks ühe koolitusgrupi kohta arvestanud kuni 10 665 eurot, võib aastaseks kogukuluks prognoosida kuni 21 330 eurot ja kahe aasta kuluks kokku ligikaudu 42 660 eurot. Koolitajad peavad muutma ja täiendama oma senist koolitusprogrammi ning palkama vajaduse korral täiendavad juhendajad, kes koolitaja poolt praktikat juhendaksid. See ei tohiks siiski ühegi koolitaja jaoks probleemiks kujuneda, kuna samaväärselt lisatööle tasutakse ka koolituse eest senisest enam. AKRK, kes korraldab ESF-i finantseeringul tellitavate koolituste hankeid, peab valmistama järgmise hanke ette, arvestades tehtud muudatusi ja selgitama hankesse tulijatele vajaduse korral muutunud tingimusi. Sotsiaalkindlustusamet peab teavitama teenuseosutajaid koolituskava muutumisest, et nad teaksid uusi nõustajaid värvates kontrollida kandidaatide nõuetele vastavust (kõik, kes on saanud koolituse varem, võivad ka edaspidi esitada tööle asudes väiksemas mahus läbitud koolituse tunnistuse, kuid kõikide pärast 01.01.19 koolituse läbinute koolitusmaht peab vastama uuele koolituskavale). 11 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2019. a. Jõustumisaja valikul on arvestatud uuele koolituskavale üleminekuks vajaliku ettevalmistusajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Kogemusnõustajate Kojale, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule ning Tartu Ülikoolile. Oma ettepanekud esitasid Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kogemusnõustajate Koda, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Tartu Ülikool. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmise määruse seletuskirja juurde Kooskõlastaj Tehtud märkus või ettepanek Vastus a Astangu Anname teada, et Astangu Arvestatud Kutserehabilit Kutserehabilitatsiooni Keskusel puuduvad atsiooni täiendavad ettepanekud määruse eelnõu Täpsustused sisse viidud Keskus osas. Edastame aga oma ettepanekud seletuskirja täpsustamiseks. Teeme ettepaneku muuta seletuskirja punkti 4 (määruse mõjud) tabel 2 järgse lõigu lauset sõnastades see järgnevalt: „Seni ESF-i vahenditest juba koolitatud 104- le inimesele on kuni 2018. aasta lõpuni planeeritud alustada täiendava 96 kogemusnõustaja koolitamisega, kelle abil suudetakse katta enamik Eesti piirkondadest ja puudeliikidest.“ Täpsustus kajastaks tegelikku olukorda, mis ei võimalda veel 2018. aasta jooksul Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel täiendavad 96 kogemusnõustajat koolitada, vaid alles koolitusega alustada pärast määruse vastuvõtmist. Samuti teeme ettepaneku täiendada sama lehe viimase lõigu eelviimast lauset sõnaga „lähiaastatel“. Täienduse järgselt oleks lause sõnastus järgmine: „Kui arvestada vajadust tagada senisest parem kaetus nõustajatega erinevate puudeliikide ja piirkondade järgi, võib lähiaastatel vajaduseks kujuneda kuni 30 nõustajat.“ Täpsustus kajastaks täpsemalt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse antud seisukohta vajaduse hindamisel kogemusnõustaja teenuse järele. Tartu Ülikool Ettepanekud kogemusnõustaja Osaliselt arvestatud täiendkoolituse õppekava määruse lisa täiendamiseks: 1. auditoorse töö jaotus märkida moodulite Tundide arvu ei muudetud juures akadeemilistes täistundides selles faasis, kuna Kogemusnõustajate Koja ja Astangu KRK eestvedamisel sissejuhatus kogemusnõustamisse 2 akh juhitud õppekava töögrupiga said senised mahud kokku nõustamise alused 6 akh lepitud ja teema uuesti baasteadmised ja – oskused kriisitööst 13 avamiseks ei ole enam ajalist akh ressurssi. Täiendavate koolituste tellimine ESF-st baasteadmised ja – oskused grupitööst 16 vahenditest on niigi oluliselt akh edasi lükkunud. 2. Sissejuhatus kogemusnõustamisse Õppeaine eesmärk: Sõnastuslikud ettepanekud ja  anda ülevaade kogemusnõustamise sisutäpsustused said arvesse kujunemisloost, põhitunnustest, võetud. rakendusaladest ja tulemuslikkusest nii Eestis kui pikajalise kasutuskogemusega riikides Põhjendus:  Ülevaade kogemusnõustamise kujunemisloost – vajalik on anda ülevaade, mis tingis kogemusnõustamise esiletõusu sotsiaalvaldkonnas, milliste probleemolukordade lahendamiseks hakati rakendama kogemusnõustamist ja millised dünaamikad on olnud olulised kogemusnõustamise kujunemise protsessis; ajaloost ülevaate andmine on mahukas ja antud kontekstis ebavajalik  Põhitunnused – oluline on tutvustada tunnuseid, mis teevad kogemusnõustamise ainulaadseks (nt. ehe empaatia jmt)  Rakendusalad – oluline anda ülevaade, milliste tervise ja vaimse tervise olukordade puhul rakendatakse kogemusnõustamist ning kus sotsiaalvaldkonnas veel rakendatakse kogemusnõustamist (nt. sisserännanud, sh pagulased) 3. Nõustamise alused, nõustamiseetika Õppeaine läbinud õppija:  tunneb turvalise eneseavamise piire  teadvustab kogemusnõustaja võimalusi ja vastutusala  tunneb andmekaitsenõudeid  on teadlik infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendusel kogemusnõustamise aspektidest 4. Nõustaja enseteadlikkus, enesereflektsiooni alused Õppeaine eesmärk on:  anda teadmised kogemusnõustaja enese taastumisprotsessi säilitamisest 4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs Õppeaine eesmärk on:  anda ülevaade seonduva valdkonna taastumiskäsitustest  õpetada analüüsima taastumise protsessi  anda raamistik ja struktuur isikliku taastumisloo läbitöötamiseks, kirjapanekuks ja loo suuliseks jagamiseks Põhjendus: taastumise puhul ei kasutata mõistet “teooriad”, vaid käsitused (teooria on liiga tugev ja ka kindla tähendusega mõiste) Õppeaine läbinud õppija:  tunneb seonduva valdkonna taastumiskäsitusi ja oskab oma isiklikku taastumiskogemust analüüsida  oskab isiklikku taastumislugu läbitöötada, kirjapanna ja suuliselt jagada 5. Esmased nõustamisoskused ja – tehnikad Õppeaine eesmärk on:  anda ülevaade nõustamise baasoskustest, metoodikatest ja lihtsamatest nõustamistehnikatest ning harjutada neid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides Kommentaar: “rollimängud” asemel on soovitav kasutada “rollitegevusi” 6. Baasteadmised ja oskused kriisitöös Õppeaine eesmärk on:  harjutada kriisitöö põhitehnikaid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides 7. Baasteadmised ja –oskused grupitöös Õppeaine eesmärk on:  anda ülevaade grupi komplekteerimisest, grupidünaamikast, grupi eestvedamisest  arendada grupikohtumise planeerimise ja läbiviimise oskuseid  anda ülevaade probleemolukordade lahendamise meetoditest grupis Kogemusnõu Kogemusnõustajate Koja juhatuse poolt Arvestatud stajate Koda kiidetakse heaks käesolev sõnastus. ELVL Toetame eelnõu eesmärki muuta Selgitatud kogemusnõustajate väljaõpe kvaliteetsemaks, suurendades muu hulgas Eelnõu lisa toob välja ka koolituse mahtu. Nõustume õpiväljundid, mis tuleb koolituskavas toodud nõuete ja saavutada kõne all oleva eesmärkidega, kuid nende omandamise koolituse käigus. Nende hindamissüsteem võib jääda subjektiivseks. saavutamist kontrollivad Kuna koolituskava muutmisega soovitakse koolitaja ja praktikajuhendaja. tõsta kogemusnõustajate ettevalmistuse Juhul kui koolituse läbinu on kvaliteeti ja seda ühtlustada, siis leiame, et omandanud kõik õpiväljundid, väga vajalik oleks sätestada moodulite annavad koolitaja ja hindamise kriteeriumid, mis esialgu praktikajuhendaja talle puuduvad. Kuna hindamine toimub koolitaja positiivsed hinnangud. poolt antava hinnangu alusel, st positiivsel juhul on koolitus läbitud ja negatiivse hinnangu korral mitte, siis jääb ebaselgeks, millistel alustel see hinnang koostatakse. Koolitajatel võib olla hinnangu andmisest Vastavalt üldpõhimõtetele erinev arusaam, mistõttu võib soovitud mistahes koolituste osas ei kvaliteedi tõus olla küsitav. Loodame, et saa me otseselt nõuda varem hindamiseks on seatud siiski ühtsed alused, koolituse läbinutelt, et nad kuid antud dokumentidest neid välja ei loe. läbiksid uue koolitusmahu jõustumisel täiendavas mahus Küsimusi tekitab ka varem koolituse läbinud koolituse. Kuna aga meie ja vähe rakendust saanud jaoks on oluline üldise kogemusnõustajate tase võrreldes uue kvaliteedi tõstmine, pakume õppekava alusel lõpetajatega. Hetkel neile ESF vahenditest kehtivas õppekavas puudub uue võimalust läbida täiendav osa õppekavaga võrreldes 3 õppeainet ja 8 osas koolitusest tasuta. on oluliselt väiksem maht või ka sisuline erinevus, nt praktika ja lõputöö osas. Kehtiva määruse kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil õigus hinnata ja tunnustada varem läbitud õpinguid ning nende vastavust määrusega kinnitatud nõuetele. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas teadmiste täiendamiseks on ette nähtud rahalisi vahendeid ja kursusi, et erineval ajal kogemusnõustajaks õppinute teadmiste taset ühtlustada ja tagada ühtlaselt kvaliteetne kogemusnõustamise teenus. Sotsiaalkindl Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab Selgitatud ustusamet sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja Määrus kehtestab koolitajale koolituskava“ muutmise eelnõu tehes nõude pakkuda koolitust ettepaneku täpsustada eelnõu alates 01.01.19 vastavalt seletuskirjas, kas kohaldamine alates määrusega kehtestatud 01.01.19 alustatavatele koolitustele muudetud õppekavale. Kõik, tähendab, et alates 01.01.19 kes on saanud koolituse meeskondades registreeritavad varem, võivad ka edaspidi kogemusnõustajad peavad kehtestatud esitada tööle asudes varem nõuetele vastama või vaadeldakse seda (väiksemas mahus) läbitud vastavalt koolituse toimumise ajale ning koolituse tunnistuse. nõudeid ei ühtlustata. Seega jah, seda vaadeldakse vastavalt koolituse toimumise ajale ning nõudeid ei ühtlustata.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →