MINISTRI MÄÄRUS
05.07.2018 nr 34
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 68 „Kogemusnõustaja
koolituskava“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lõike 5 alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 68 „Kogemusnõustaja
koolituskava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kogemusnõustaja koolitus (edaspidi koolitus) koosneb seitsmest ainest, praktikast ja
lõputööst.
(2) Koolituse nõutav maht on 182 tundi. Koolituskavas on 80 tundi auditoorset tööd, 30 tundi
praktikat teenuseosutaja juhendamisel, 26 tundi praktika juhendamist koolitaja poolt, 38 tundi
iseseisvat tööd õppematerjalidega, taastumisloo kirjalikku läbitöötamist ja eneserefleksiooni
ning 8 tundi lõputöö tegemist kogemusnõustamise valdkonnas.
(3) Koolituskava täpsustatud sisu on kehtestatud määruse lisas.“;
2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Koolituse lõpetamise tingimused on:
1) kirjaliku või suulise lõputöö õigeaegne esitamine või sooritamine;
2) koolitaja positiivne kirjalik hinnang õppetööle, praktikale ja lõputööle;
3) praktika juhendaja positiivne kirjalik hinnang praktikale.“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Koolituse lõpetamisel väljastatakse isikule tunnistus.“;
4) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „kinnitatud täiendusõppekava“ sõnadega
„kehtestatud koolituskava“;
5) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määruse § 2 lõigetes 1 ja 2, § 3 lõikes 2 ning määruse lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse
koolitusele, mida alustatakse pärast 1. jaanuari 2019. a.“;
2
6) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler
Lisa. Kogemusnõustaja koolituskava
Sotsiaalkaitseministri ………….. juuli 2018. a määrus nr …
„Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68
„Kogemusnõustaja koolituskava“ muutmine“
Lisa
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 68
„Kogemusnõustaja koolituskava“
Lisa
Kogemusnõustaja koolituskava (182 tundi)
Koolituskava maht on 182 akh, mis jaotub järgmiselt:
80 akh – auditoorne töö
30 akh – praktika teenuseosutaja juhendamisel
26 akh – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis)
38 akh – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine,
eneserefleksioon
8 akh – lõputöö
Koolituse moodulid Akadeemilist
tundi
1. osa: koolitus (auditoorne töö)
1. Sissejuhatus kogemusnõustamisse 2,5
2. Nõustamise alused, nõustamiseetika 5,5
3. Nõustaja eneseteadlikkus, eneserefleksiooni alused 8
4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs 8
5. Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad 27
6. Baasteadmised ja -oskused kriisitöös 14,5
7. Baasteadmised ja -oskused grupitöös 14,5
Auditoorne töö kokku 80
2. osa: praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid
8. Praktika teenuseosutaja juhendamisel 30
9. Praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) 26
10. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, 38
praktikapäeviku täitmine ja eneserefleksioon
11. Lõputöö 8
Praktika, iseseisev töö ja lõputöö kokku 102
Kokku 182
Moodulite sisu ja väljundite kirjeldus
Koolituse moodulid Mooduli sisu Mooduli õpiväljundid
Koolitus (kontakt-
tundidena õpperuumides)
1. Sissejuhatus Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
kogemusnõustamisse · anda ülevaade · tunneb
kogemusnõustamise kogemusnõustamise
kujunemisloost, tausta
põhitunnustest, · omab ülevaadet
rakendusaladest ja kogemusnõustamise
tulemuslikkusest nii Eestis hetkeseisust Eestis
kui pikaajalise . teab Eesti hoolekande-,
kasutuskogemusega tervishoiu- ja
riikides tööhõivesüsteemi vajadusi
. tutvustada Eesti
hoolekande-, tervishoiu- ja
tööhõivesüsteemi vajadusi
2. Nõustamise alused, Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
nõustamiseetika · anda ülevaade · tunneb nõustamise
nõustamistöö põhialustest, tööpõhimõtteid ja -eetikat
nõustamiseetikast ja · tunneb turvalise
kogemusnõustamise eneseavamise piire
asukohast · teadvustab
nõustamismaastikul kogemusnõustaja
· anda teadmised võimalusi ja vastutusala
kogemusnõustamise · oskab teha koostööd teiste
võimalustest ja piiridest spetsialistidega, oskab
teha koostööd
aitamisvõrgustikus
· tunneb
andmekaitsenõudeid
· on teadlik
infokommunikatsiooni-
tehnoloogia vahendusel
kogemusnõustamise
aspektidest
3. Nõustaja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
eneseteadlikkus, · anda õppijale teadmised ja · on teadlik enda kui
eneserefleksiooni alused võimalused nõustaja ressurssidest, n-ö
eneseanalüüsiks ja käekirjast,
eneserefleksiooniks väärtussüsteemist ja
· anda teadmised tööfilosoofiast
kogemusnõustaja enese · on teadlik enda kui
taastumisprotsessi nõustaja riskikohtadest,
säilitamisest probleemidest ja
ohustavatest mõjutustest
· on valmis tegelema
vajaduse korral
riskiteemade ja
arenguküsimustega
jätkusupervisioonides
ja/või eneseteraapias
2
4. Isikliku Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
taastumiskogemuse · anda ülevaade seonduva · tunneb seonduva
analüüs valdkonna valdkonna
taastumiskäsitustest ning taastumiskäsitusi ja oskab
seostada see isikliku neid seostada isikliku
kogemusega kogemusega
· anda raamistik ja struktuur · oskab isiklikku
isikliku taastumisloo taastumislugu läbi töötada,
läbitöötamiseks, kirja panna ja suuliselt
kirjapanekuks ja loo jagada
suuliseks jagamiseks
5. Esmased Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
nõustamisoskused ja - · anda ülevaade nõustamise · tunneb esmaseid
tehnikad baasoskustest, nõustamisoskusi, -
metoodikatest ja metoodikaid ja -tehnikaid
lihtsamatest ning oskab neid kasutada
nõustamistehnikatest ning kogemusnõustaja töös
harjutada neid juhendatud · teab kuidas teha tööd
rollitegevustes ja klienti kahjustamata
kogemusliku õppe · tunneb ära keerulised
protsessides olukorrad nõustamissuhtes
· anda ülevaade või nõustamisprotsessis
probleemsetest ning oskab vajaduse korral
olukordadest ja abi küsida
suhtemustritest · omab enesehoidmise
nõustamissuhtes või baasteadmisi
nõustamisprotsessis
6. Baasteadmised ja - Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
oskused kriisitöös · anda ülevaade · teab oma isikliku
kriisiteooriatest kogemusega seonduvaid
· õpetada kriisisekkumise kriisiteooriaid
põhitehnikaid · oskab valida vajaduse
· harjutada kriisitöö korral sobivad sekkumised
põhitehnikaid juhendatud kriisitööks, sealhulgas teha
rollitegevustes ja koostööd teiste
kogemusliku õppe spetsialistidega ja
protsessides seostada abivajajat
asjakohase kriisiabiga
7. Baasteadmised ja - Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
oskused grupitöös · anda ülevaade grupi · teab aitamistöös
komplekteerimisest, kasutatavate gruppide
grupidünaamikast, grupi erinevaid liike
eestvedamisest · oskab gruppi
· arendada grupikohtumise komplekteerida
planeerimise ja läbiviimise · tunneb grupidünaamikat ja
oskuseid oskab teadlikult valida
· anda ülevaade olukorrale vastavad
probleemolukordade juhtimistehnikad
lahendamise meetoditest · tunneb ära
grupis probleemolukorrad grupis
· harjutada grupitöö ja oskab kohaselt
põhitehnikaid juhendatud tegutseda
rollitegevustes ja
kogemusliku õppe
protsessides
3
Praktika, lõputöö ja Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang õppes
iseseisva töö protsessid osaleja valmiduse kohta osaleda praktikaprotsessides ja
klienditöös.
8. Praktika teenuseosutaja Praktika eesmärk on: Praktika läbinu:
juhendamisel · pakkuda võimalust · omab realistlikku
harjutada koolitusel ettekujutust
omandatud teadmiste ja kogemusnõustaja tööst
oskuste kasutamist · omab praktilist
klienditööprotsessides ettevalmistust
· kogeda kogemusnõustaja nõustamistööks
tööga kaasnevaid · omab kogemust
emotsioone (nii protsesside juhendamise
negatiivseid kui väärtusest, oskab seda
positiivseid) kasutada
· kogeda võimalikke
keerulisi olukordi, et
juhendaja(te) kaasabil
neist õppida
· anda kogemuste kaudu
võimalus analüüsida
edukogemusi ning teha
vajaduse korral muudatusi
või otsida lahendusi
9. Praktika juhendamine Praktika juhendamise eesmärk Praktika juhendamise läbinu:
koolitaja poolt on: · omab realistlikku
(individuaalselt ja/või · pakkuda tuge, abi ja ettekujutust
grupis) lisateadmisi reaalsetes kogemusnõustaja tööst
klienditööprotsessides · omab praktilist
toimetulekuks ettevalmistust
· hoida ülal eneseanalüüsi nõustamistööks
ja eneserefleksiooni · osaleb tööprotsessides
protsesse suurema teadlikkusega
· kinnistada koolitusel · omab kogemust
omandatud teadmisi ja protsesside juhendamise
oskusi väärtusest, oskab seda
· pakkuda tuge tööga kasutada
kaasnevate
emotsioonidega
toimetulekuks
10. Iseseisev töö Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud õppija:
õppekirjandusega, · täiendada auditoorses töös · omab ülevaadet isikliku
taastumisloo kirjalik saadavaid teadmisi ja kogemuspõhise
läbitöötamine, oskusi töötamiseks valdkonnaga seonduvate
praktikapäeviku täitmine, individuaaltöö klientidega ravi-, rehabilitatsiooni- ja
eneserefleksioon ja gruppidega ning teha toetavate teenuste
koostööd meeskonnas või süsteemist ja olemusest;
võrgustikus koos · oskab selgitada teenuste
erialaspetsialistidega vajalikkust
· tagada isikliku · on läbinud isikliku
taastumisloo kirjalik taastumisloo protsessi ja
läbitöötamine vormistanud selle kirjalikult
· toetada · oskab kasutada oma
praktikaprotsessides taastumislugu suuliselt
osalemist selliselt, et see on abistav,
mitte kahjustav
4
· tagada järjepidev · osaleb
eneserefleksioon (sh nõustamisprotsessides
kirjalik) teadlikuna ja
analüüsivõimelisena
11. Lõputöö – Lõputöö eesmärk on: Lõputöö läbinu:
1) kirjalik · väljendada õppeprotsessis · on tõendanud piisavate
struktureeritud omandatut teadmiste ja oskuste ning
eneserefleksioon ja · kirjeldada või väljendada, sobivate
klienditöö analüüs milles seisneb psühhosotsiaalsete
(praktikast) õppeprotsesside loodud ressursside, hoiakute ja
või muutus osalejas, mis lubab isikuomaduste olemasolu
2) vaadeldud või teha vastutustundlikku ja kogemusnõustaja tööks
salvestatud kvaliteetset nõustajatööd
klienditööprotsess · võimalus hinnata osaleja * Lõputöö
teadmisi ja oskusi ning esitamise/sooritamise
psühhosotsiaalsete eelduseks on varasemate
ressursside, hoiakute ja koolitusmoodulite
isikuomaduste sobivust (koolituspäevad, praktika,
kogemusnõustaja tööks juhendamine) edukas läbimine
5
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja
koolituskava“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri määrust muudetakse seoses uue kogemusnõustaja koolituskava
kehtestamisega, mis tagab rehabilitatsioonimeeskonnas töötavate kogemusnõustajate senisest
põhjalikuma ja turu vajadustele paremini vastava ettevalmistuse. Kuigi rehabilitatsioonimeeskonna
koosseisu kaasatava kogemusnõustaja puhul on kõige olulisem tema puude, tervisekahjustuse või
erivajadusega sarnase puude, tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus, on väga oluline, et
nõustaja ettevalmistus annaks talle piisavad teadmised individuaalsest nõustamisest ja grupitööst,
samuti oskuse analüüsida enda kogemust.
Kuna viimase kahe aasta jooksul määrusega kehtestatud koolituskava alusel koolituse saanutest
ei ole paljud siiski jõudnud tööle rehabilitatsioonimeeskonda ja kuigi selleks võib olla mitmeid
põhjuseid, tegid Kogemusnõustajate Koda ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ettepaneku
muuta senine kogemusnõustajate väljaõpe kvaliteetsemaks ning suurendada muu hulgas ka
koolituse mahtu. Kogemusnõustajate Koja ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnangul
on teenuseosutajate peamine mure ja takistus nõustajate tööle võtmisel liiga väikese mahuga
ettevalmistus, mis võib teenuse kvaliteeti halvendada.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna riigimeetmete
juht Lemme Palmet (626 9214;
[email protected]). Määruse koostamisse olid kaasatud
Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
(AKRK), kellega koostöös ja kelle kogemustele tuginedes on valminud uus koolituskava.
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari
Kreitzberg (626 9366,
[email protected]).
Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626
9271;
[email protected]).
Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68
„Kogemusnõustaja koolituskava“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega
RT I, 29.12.2015, 35.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises
määruse jõustumisnorm.
Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõikeid 1–3, millega sätestatakse koolituse
maht ja sisu.
Määruse § 2 lõike 1 uue sõnastuse järgi koosneb kogemusnõustajate koolitus seitsmest ainest,
praktikast ning lõputööst. Auditoorne töö on jagatud seitsmeks osaks, hõlmates sissejuhatust,
nõustamise aluseid ja eetikat, nõustaja eneseteadlikkust ja eneserefleksiooni aluseid, isikliku
taastumiskogemuse analüüsi, esmaseid nõustamisoskusi ning kriisinõustamise ja grupitöö
aluseid, mille eesmärk on anda teoreetilised baasteadmised kogemusnõustaja ametist. Praktilisel
väljaõppel on oluline osa teoreetiliste teadmiste rakendamisel praktikas. Lõputöö annab ülevaate
ja tagasiside nii koolitajale kui õppijale omandatud teadmistest ja nende rakendamise oskusest.
Määruse § 2 lõikes 2 sätestatakse, et koolituse nõutav kogumaht on 182 tundi. Koolituskavas on
80 tundi auditoorset tööd, 30 tundi praktikat teenuseosutaja juhendamisel, 26 tundi praktika
juhendamist koolitaja poolt (individuaalselt või grupis), 38 tundi iseseisvat tööd õppekirjandusega,
taastumisloo kirjalikku läbitöötamist ja eneserefleksiooni ning 8 tundi kirjaliku lõputöö
vormistamiseks ja esitamiseks või suulise lõputöö ettevalmistamiseks ja esitamiseks.
Määruse § 2 lõikes 3 sätestatakse, et koolituse sisu, sealhulgas ainete nõutavad mahud,
täpsustatakse määruse lisas. Kuna koolituse sisu ja maht on olulisel määral muutunud,
asendatakse määruse lisa uue lisaga. Järgnevalt on esitatud iga õppeaine nimetus, maht ja sisu,
tuues välja ka selle täpsema eesmärgi.
Esimese õppeaine „Sissejuhatus kogemusnõustamisse“ maht on 2,5 tundi. Õppeaine eesmärk on
anda ülevaade kogemusnõustamise kujunemisloost, põhitunnustest, rakendusaladest ja
tulemuslikkusest nii Eestis kui pikaajalise kasutuskogemusega riikides ning tutvustada
kogemusnõustamise kasutamise seniseid viise ja edaspidiseid võimalusi Eesti hoolekande-,
tervishoiu- ja tööhõivesüsteemis.
Teise õppeaine „Nõustamise alused, nõustamiseetika“ maht on 5,5 tundi. Õppeaine eesmärk on
anda ülevaade nõustamistöö põhialustest, nõustamiseetikast ja kogemusnõustamise asukohast
nõustamismaastikul ning teadmised kogemusnõustamise võimalustest ja piiridest.
Kolmanda õppeaine „Nõustaja eneseteadlikkus, eneserefleksiooni alused“ maht on 8 tundi.
Õppeaine eesmärk on anda õppijale teadmised ja võimalused eneseanalüüsiks ja -refleksiooniks,
samuti anda teadmised kogemusnõustaja enese taastumisprotsessi säilitamisest ning isiklike
arengukohtadega tegelemise võimalustest ja vajalikkusest.
Neljanda õppeaine „Isikliku taastumiskogemuse analüüs“ maht on 8 tundi. Õppeaine eesmärk on
anda ülevaade seonduva valdkonna taastumiskäsitustest ning seostada see isikliku kogemusega,
anda raamistik ja struktuur isikliku taastumisloo läbitöötamiseks, kirjapanekuks ja loo suuliseks
jagamiseks.
Viienda õppeaine „Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad“ maht on 27 tundi. Õppeaine eesmärk
on anda ülevaade nõustamise baasoskustest, metoodikatest ja lihtsamatest nõustamistehnikatest
ning harjutada neid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides. Samuti on
eesmärk anda ülevaade probleemsetest olukordadest ja suhtemustritest nõustamissuhtes või
nõustamisprotsessis.
Kuuenda õppeaine „Baasteadmised ja -oskused kriisitöös“ maht on 14,5 tundi. Õppeaine eesmärk
on anda ülevaade kriisiteooriatest, õpetada kriisisekkumise põhitehnikaid ning harjutada kriisitöö
põhitehnikaid juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides.
Seitsmenda õppeaine „Baasteadmised ja -oskused grupitöös“ maht on 14,5 tundi. Õppeaine
3
eesmärk on anda ülevaade grupi komplekteerimisest, grupidünaamikast, grupi eestvedamisest.
Samuti on eesmärk arendada grupikohtumise planeerimise ja läbiviimise oskuseid ning anda
ülevaade probleemolukordade lahendamise meetoditest grupis ja harjutada grupitöö põhitehnikaid
juhendatud rollitegevustes ja kogemusliku õppe protsessides.
Seni oli praktika nõutav maht 42 tundi ja inimene läks praktikale teenuseosutaja juurde. Uue
koolituskava kohaselt on praktika jagatud kaheks. Esimene osa on endiselt klassikaline praktika,
mida juhendab teenuseosutaja ja selle maht on 30 tundi. Teine osa on praktika juhendamine
koolitaja poolt, mille maht on 26 tundi. Tänu teistlaadsele praktikakorraldusele tagatakse
kvaliteetsem ettevalmistus ja seeläbi ka kvaliteetsem teenuseosutamine.
Teenuseosutaja juhendatud praktika maht on 30 tundi.
Juhendatud praktika eesmärk on pakkuda võimalust harjutada koolitusel omandatud teadmiste ja
oskuste kasutamist klienditööprotsessides teenuseosutaja juures, kogeda kogemusnõustamise
tööga kaasnevaid emotsioone (nii negatiivseid kui positiivseid), samuti võimalikke keerulisi
olukordi, et juhendaja(te) kaasabil neist õppida, anda kogemuste kaudu võimalus analüüsida
edukogemusi ning teha vajaduse korral muudatusi või otsida lahendusi.
Praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis) on ette nähtud mahus 26 tundi.
Selle eesmärk on pakkuda tuge, abi ja lisateadmisi reaalsetes klienditööprotsessides toime
tulemiseks, hoida ülal eneseanalüüsi- ja eneserefleksiooniprotsesse, kinnistada koolitusel
omandatud teadmisi ja oskusi, pakkuda tuge tööga kaasnevate emotsioonidega toime tulemiseks.
Uude õppekavasse lisandunud koolitajapoolse praktika juhendamise tagamine on vajalik, kuna
teenuseosutajate/praktikabaaside enda võimekus juhendada nii uues valdkonnas on veel nõrk ja
juhendamist pakutakse kohati teiste erialade esindajate (nt psühholoogide) poolt, kuna
kogemusnõustajaid kõigis meeskondades veel ei ole. See võib tähendada, et juhendaja ei ole
valmis lahendama kõiki kogemusnõustamise spetsiifikast tulenevaid olukordi ega toetama ja
juhendama praktikanti kõigis olukordades. Koolitajapoolne juhendamine tagab, et kõik
kogemusnõustamise spetsiifilised keerukamad olukorrad leiavad lahenduse ja koolitatav õpib neist
võimalikult palju. Koolitajapoolse juhendaja pakkumise tulemusena valmistatakse õppijad
võrreldes varasemaga paremini ette, mis omakorda tõstab uue teenuse kvaliteeti ning kujundab
teenusele positiivsemat mainet.
Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, praktikapäeviku täitmine,
eneserefleksioon on ette nähtud mahus 38 tundi. Selle eesmärk on täiendada auditoorses töös
saadavaid teadmisi ja oskusi töötamiseks individuaaltöö klientidega ja gruppidega ning teha
koostööd meeskonnas või võrgustikus koos erialaspetsialistidega, tagada isikliku taastumisloo
kirjalik läbitöötamine, toetada praktikaprotsessides osalemist ning tagada järjepidev
eneserefleksioon (sh kirjalik).
Lõputöö maht on 8 tundi. Lõputööd on võimalik esitada kahel kujul:
1) kirjalik struktureeritud eneserefleksioon ja klienditöö analüüs (praktikast);
2) vaadeldud või salvestatud klienditööprotsess.
Lõputöö eesmärk on väljendada õppeprotsessis omandatut, kirjeldada või väljendada, milles
seisneb osalejas õppeprotsesside loodud muutus, mis lubab teha vastutustundlikku ja kvaliteetset
nõustajatööd. Lõputöö annab võimaluse hinnata osaleja teadmisi ja oskusi ning tema
psühhosotsiaalsete ressursside, hoiakute ja isikuomaduste sobivust kogemusnõustaja tööks.
Koolitajate tagada on see, et lõputöö annaks võimaluse hinnata, kas koolituse läbinu on
saavutanud määrusega kehtestatud teadmised ja oskused või mitte. Kuigi koolituse kvaliteeti
võrreldes varasemaga parandatakse ja tõenäosus, et koolituse läbinu ei ole valmis nõustajana
tööle asuma, väheneb, jääb see siiski endiselt koolitaja vastutada ja otsustada, kas ta annab
osalejale omapoolse positiivse hinnangu koolituse läbimise ning kõikide teadmiste ja oskuste
omandamise kohta. Kui koolitaja hinnangul ei ole osaleja koolituse käigus vajalikke teadmisi ja
4
oskusi omandanud, ei tohiks koolitaja anda õppetööle positiivset hinnangut ega väljastada
tunnistust koolituse läbimise kohta.
Alljärgnevas tabelis on võrreldud senise koolituskava ja muudatusega kehtestatava koolituskava
mahte nii teemade kui moodulite kaupa ning lisatud selgitus, mida täiendava mahuga soovitakse
saavutada. Moodulite lõpus on välja toodud mahu võrdlus protsentides.
Tabel 1. Uue ja vana koolituskava ainete ja nende mahtude võrdlus
Koolituse moodulid Uue Varasema Muutus võrreldes
koolituskava koolituskava varasema koolituskavaga
alusel, alusel,
akadeemilist akadeemilist
tundi tundi
1. osa: koolitus
(kontakttundidena
õpperuumides)
1. Sissejuhatus 2,5 0 Puudus varasemas
kogemusnõustamisse koolituskavas.
Annab ülevaate
kogemusnõustamise
kujunemisloost,
põhitunnustest,
rakendusaladest ja
tulemuslikkusest nii Eestis
kui pikaajalise
kasutuskogemusega
riikides ning tutvustab Eesti
hoolekande-, tervishoiu- ja
tööhõivesüsteemi vajadusi.
2. Nõustamise alused, 5,5 0 Puudus varasemas
nõustamiseetika koolituskavas sellises
mahus.
Annab ülevaate
nõustamistöö põhialustest
ja kogemusnõustamise
asukohast
nõustamismaastikul ning
teadmised
kogemusnõustamise
võimalustest ja piiridest.
3. Nõustaja 8 0 Puudus varasemas
eneseteadlikkus, koolituskavas.
eneserefleksiooni Annab õppijale teadmised
alused ja võimalused
eneseanalüüsiks, annab
teadmised isiklike
arengukohtadega
tegelemise võimalustest ja
vajalikkusest.
5
4. Isikliku 8 6,5 Lisaks eneseanalüüsi
taastumiskogemuse algteadmiste ja võimaluste
analüüs andmisele saab õppija
raamistiku ja struktuuri
isikliku taastumisloo
läbitöötamiseks,
kirjapanekuks ja loo
suuliseks jagamiseks.
5. Esmased 27 13 Lisaks baasteadmistele
nõustamisoskused ja nõustamise eetikast ja
- tehnikad esmastest
nõustamisoskustest ning
juhendatud rollitegevustest
suurendatakse
kogemusliku õppe
protsessi. Eraldi
käsitletakse probleemseid
olukordi ja suhtemustreid
nõustamisprotsessis.
6. Baasteadmised ja - 14,5 6,5 Lisaks kriisiteooriate ja
oskused kriisitöös kriisisekkumise
põhitehnikate õppimisele
harjutatakse kriisitöö
põhitehnikaid juhendatud
rollitegevustes ja
kogemusliku õppe
protsessides.
7. Baasteadmised ja - 14,5 6,5 Lisaks varasemale
oskused grupitöös rakendatakse kogemusliku
õppe protsesse.
Koolitus kokku 80 32,5 146%
2. osa: praktika, lõputöö ja
iseseisva töö
protsessid
8. Praktika 30 42 Kuna praktikaga seotud
teenuseosutaja tegevuste (praktika ja selle
juhendamisel juhendamine koolitaja
poolt) mahtu on
suurendatud, saab
9. Praktika juhendamine 26
koolitusel osaleja
koolitaja poolt
põhjalikuma ettevalmistuse
(individuaalselt ja/või
nõustamistööks ja
grupis)
kogemuse protsesside
juhendamiseks, kogeda
võimalikke keerulisi olukordi
ning osata hallata nõustaja
tööga kaasnevaid
negatiivseid ja positiivseid
emotsioone. Samuti on
6
võimalik nõustamist
harjutada nii individuaalselt
kui grupis ning kogeda
koostööd võrgustikes ja
meeskondades.
10. Iseseisev töö 38 42,5 Oluline rõhuasetus on
õppekirjandusega, isikliku taastumisloo
taastumisloo kirjalik kirjalikul läbitöötamisel ja
läbitöötamine, praktikapäeviku täitmisel
praktikapäeviku ning järjepideval
täitmine ja eneserefleksioonil.
eneserefleksioon
11. Lõputöö 8 Varasemast selgemalt on
sõnastatud lõputöö, milleks
on kas kirjalik
struktureeritud
eneserefleksioon või
salvestatud ja analüüsitud
klienditööprotsess.
Praktika, iseseisev töö ja 102 84,5 21%
lõputöö kokku
Allikas: AKRK
Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõiget 2. Kehtiv § 3 lõige 2 sätestab koolituse
lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid. Kehtiva § 3 lõike 2 punkti 1 asemel, mis
sätestab, et tunnistuse väljastamise tingimuseks on täies ulatuses õpiväljundite saavutamine,
kehtestatakse kolm eraldi nõuet. Vajadus eraldi nõuete esitamiseks tuleneb senisest
koolitamiskogemusest. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastusega on tänaseks koolitatud üle 100
inimese. Kogemusnõustajate Koda (kelle hulka kuuluvad osaliselt senised koolitajad) on teinud
ettepaneku täpsustada nõudeid, et tagada lõpetajate ettevalmistuse ühtlasem kvaliteet.
Määruse § 3 lõike 2 punktidega 1 ja 2 kehtestatakse nõue esitada kirjalik või sooritada suuline
lõputöö õigeks ajaks ning saada koolitaja positiivne hinnang nii lõputööle kui ka õppetööle ja
praktikale.
Muudatus tehakse Kogemusnõustajate Koja ettepanekul, et vältida osalejale koolituse läbimist
tõendava tunnistuse väljastamist juhul, kui lõputöö ei ole esitatud või sooritatud õigeks ajaks või
kui lõputöö, õppetöö või praktika on kehvasti sooritatud. Eesmärk on tagada, et kõik koolitajad
pakuksid sarnast kvaliteeti, ja anda koolitajatele selgem alus tunnistuse väljastamisest
keeldumiseks.
Määruse § 3 lõike 2 punktiga 3 kehtestatakse nõue saada positiivne kirjalik hinnang
teenuseosutajapoolselt praktika juhendajalt (juhendaja esitab hinnangu koolitusasutusele
kirjalikult). See on oluline, et tunnistuse koolituse täies mahus läbimise kohta saaksid vaid need,
kes on sooritanud asjakohase praktika ning saanud nii praktikat juhendanud koolitajalt kui
teenuseosutajapoolselt praktika juhendajalt positiivse hinnangu praktikale. Ka selle kriteeriumi
lisamise eesmärk on tagada, et erinevate koolitajate poolt läbiviidud koolitused oleksid ühtlase
kvaliteediga.
Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 uue lõikega 21. Sättega lisatav nõue jääb sisult
samaks, nagu see oli varem § 3 lõike 2 punktis 2 – lõpetamisel väljastatakse isikule tunnistus.
Muudatus on tehniline.
7
Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse määruse terminoloogia ühtlustamiseks § 3 lõiget 4,
asendades selles sõnad „kinnitatud täiendusõppekava“ sõnadega „kehtestatud koolituskava“.
Määruse § 1 punktiga 5 muudetakse määruse rakendussätet. Rakendussättes sätestatakse, et
määruse nõudeid kohaldatakse koolitustele, mida alustatakse pärast 1. jaanuari 2019. a. Säte on
oluline selleks, et tagada määruse nõuete edasiulatuv kohaldamine. Määruse nõudeid ei kohaldata
nendele koolitustele, mis on alanud enne määruse jõustumist. Sellisel juhul kohaldatakse koolituse
alguse hetkel kehtinud nõudeid.
Määruse § 1 punktiga 6 nähakse ette määruse lisa asendamine uue versiooniga, millega
kehtestatakse uus kogemusnõustaja koolituskava. Muudatuse eesmärk on tagada
kogemusnõustamise teenuse senisest suuremas mahus kasutamine, mille eelduseks on
kompetentsete nõustajate olemasolu turul.
Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2019. a. Jõustumisaja valikul on
arvestatud uuele koolituskavale üleminekuks vajaliku ettevalmistusajaga.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Koolituskava muutmisega tõuseb koolituse kvaliteet, sh muutub koolitus sisukamaks ja
põhjalikumaks. Muudatustega (koolituskava täiendamisega) tagatakse, et
rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad piisava ettevalmistusega kvalifitseeritud kogemusnõustajad,
kes suudavad pakkuda inimestele nende abivajadustele vastavat nõustamist.
Koolitajapoolse praktika juhendamise eraldi väljatoomine annab koolitatavale kindluse, et
praktikale minnes on tal koolitaja poolne tugi olemas. Samuti annab see koolitajale parema
ülevaate praktika läbiviimisest. Praktilise töö summaarne tundide arvu kasv aitab paremini
kinnistada omandatud teadmisi ja suurendada kogemusi – see omakorda loob eeldused
tulemuslikumaks tööks ja kvaliteetsemaks teenuseks. Kindlasti suurendab see ka koolitusel
osaleja valmisolekut pärast koolitust nõustajana tööle asuda.
Auditoorse töö mahu kasv annab teenuseosutajatele kindluse, et tööle võetavad nõustajad
omavad ka piisavaid teoreetilisi teadmisi. Eelduslikult kaasneb rehabilitatsioonimeeskonnas
töötavatele kogemusnõustajatele esitatavate rangemate nõuetega rehabilitatsiooniteenuse
kvaliteedi paranemine tänu kvalifitseeritud personalile ja sellest saab ennekõike kasu teenuse
saaja. Spetsialistid suudavad põhjalikuma koolituse tulemusena pakkuda abivajadusele paremini
vastavat nõustamist. Kinnitatud koolituskava olemasolu tagab ühtlase koolituse kvaliteedi ja
ühtsete põhimõtete järgimise.
Koolituskava koostamiseks kutsuti enne 2014. aastat kokku töögrupp ekspertidest, kes oli juba
toona seisukohal, et koolituskava maht peaks olema suurem, et tagada tulevaste
kogemusnõustajate piisav ettevalmistus ja seeläbi kvaliteetne kogemusnõustamise teenus.
Koolituskava väiksemas mahus kehtestamist mõjutas tollane teadmine, et koolitatavad hakkavad
koolituse eest täies mahus ise tasuma. Tollel hetkel ei peetud võimalikuks leida vahendeid
koolituse eest tasumiseks ning koolitusmahu kehtestamisel võeti arvesse võimalust, et suurema ja
seega ka kallima koolituse kehtestamise puhul võib koolitus paljudele kättesaamatuks jääda.
Hiljem tehti siiski otsus, et vähemalt esialgu rahastatakse koolitust ESF vahenditest. ESF-i
vahenditega on seni koolitatud kolme aasta (2015–2017) jooksul kokku 104 kogemusnõustajat.
Väljaspool ESF-i rahastust on enim kogemusnõustajaid koolitatud MTÜ-s Avitus, kus on koolitatud
täiendavalt 106 kogemusnõustajat. Rahastajateks on olnud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN),
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja MTÜ Avituse sotsiaalse ettevõtluse fond kombineerituna
Eesti Töötukassa ja/või ettevõtte/eraisiku finantseeringuga.
8
Tabel 2. Seni ESF-i rahastusel koolituse saanud inimesed puudegruppide kaupa, koolitajad
ja kulud
Õpilaste Koolitus- Lepingu
Lepingupartner arv Valdkond Piirkond periood Praktikaperiood summa km
21.12.2015
Eesti –
Liikumispuudega 31.03.2016 16.02.2016 –
Inimeste Liit 16 liikumispuue Tallinn 13.03.2016 3775 0
07.12.2015
– 21.12.2015 –
MTÜ Avitus 15 psüühikahäire Tallinn 31.01.2016 20.03.2016 4980,5 0
07.12.2015
kroonilised Lõuna- – 21.12.2015 –
MTÜ Avitus 15 haigused Eesti 31.01.2016 20.03.2016 4980 0
Eesti 15.04.2016
Pimemassööride – 02.05.2016 –
Liit 15 nägemispuue Tallinn 29.04.2016 22.06.2016 5400 0
07.05.2016
Eesti – 07.05.2016 –
Vaegkuuljate Liit 15 kuulmislangus Tallinn 28.05.2016 26.06.2016 7530 0
11.05.2016
erivajadustega – 17.06.2016–
Tartu Ülikool 15 laste vanemad Tartu 02.06.2016 18.06.2016 5416 1084
Lääne- 16.03.2017
erinevad Eesti ja – 16.03.2017 –
Tartu Ülikool 13 puuded saared 01.04.2017 15.06.2017 8300 1660
104 40381,5 2744
Allikas: AKRK
Ka praegu, olukorras, kus Sotsiaalministeerium on leidnud vahendid ESF-ist, et rahastada
koolituste jätkamist pärast 2018. aastat, ei ole koolituse maksumus ja inimeste endi poolt selle eest
tasumine sarnaselt viimase kahe aastaga teravaks probleemiks.
Seni ESF-i vahenditest juba koolitatud 104-le inimesele on kuni 2018. aasta lõpuni planeeritud
alustada täiendava 96 kogemusnõustaja koolitamisega, kelle abil suudetakse katta enamik Eesti
piirkondadest ja puudeliikidest.
Pärast ESF-i vahendite lõppemist kehtib jätkuvalt põhimõte, et koolituse eest tasub inimene, kes
kogemusnõustajana rehabilitatsioonimeeskonda soovib tööle asuda. Sellega seoses küsis
Sotsiaalministeerium, vaadates pikemat perspektiivi, Kogemusnõustajate Kojalt enne
määrusemuudatuste ettevalmistamist, kas mahu suurendamine ei või tekitada edaspidi olukorra,
kus kogemusnõustajaks pürgijad ei pääse koolitusele, kuna selle hind on nende jaoks liiga kõrge.
Kogemusnõustajate Koda andis hinnangu, et koolituse eest maksmine ei kujune ka edaspidi
tõenäoliselt probleemiks, kuna nii praegu kui ka ilmselt tulevikus korraldatakse kogemusnõustajate
koolitusi lisaks Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud ESF-i rahastusega koolitustele erinevate
fondide (nt HMN, KÜSK) abil, samuti võib selle eest tasuda Eesti Töötukassa tööturukoolitusena
nende inimeste puhul, kes on töötuna registreeritud jne.
Vastavalt AKRK rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse hinnangule ei ole kogemusnõustajate
koolitamist põhjust olulisel määral forsseerida, kuna kogemusnõustaja kvalifikatsiooni säilitamine
eeldab aktiivset nõustamistegevust. Vastavalt AKRK, Eesti Töötukassa ja Kogemusnõustajate
Koja hinnangule vajatakse pärast ESF-i perioodi lõppu keskmiselt ühe õpperühma (15 nõustajat)
jagu kogemusnõustajaid aastas. Kui arvestada vajadust tagada senisest parem kaetus
nõustajatega erinevate puudeliikide ja piirkondade järgi, võib lähiaastatel vajaduseks kujuneda
kuni 30 nõustajat. Üks kuni kaks gruppi nõustajaid, keda veel täiendavalt vajatakse, saadakse eri
allikate (fondid, Eesti Töötukassa) finantseerimisel toimuvate koolituste kaudu ja olukord, kus
inimene maksab ise täies mahus koolituse eest, võib edaspidi esineda pigem harva.
9
Senise koolituskava alusel oli ühe kogemusnõustaja koolituseks arvestatud (117 akh) keskmiselt
555 eurot (hankes kujunes hind odavamaks), uue koolituskava kohaselt maksab ühe
kogemusnõustaja koolitus (182 akh) keskmiselt 711 eurot. Ühe koolitusgrupi optimaalseks
suuruseks on seni olnud 13–15 inimest. Seega võib ühe koolitusgrupi maksumuseks uue
koolituskava puhul kujuneda 10 665 eurot (km-ta) varasema 8333 euro (km-ta) asemel. Hind ei
tõuse proportsionaalselt koolitusmahu kasvuga, kuna AKRK arvutuste kohaselt ei kaasne sellega
samavõrra suurt töömahu kasvu. Näiteks teenuseosutaja juures toimuva praktika mahu kasv või
iseseisva töö mahu kasv ei tõsta koolituse hinda, kuna ei too koolitajale juurde töömahu ega
tehniliste vahendite ja ruumidega seotud kulude kasvu.
Tabel 3. Senine (ESF-i rahastusel toimunud) koolituse maht ja hind ning uus maht ja hind
Uus koolituse maht Senine koolituse maht Muutused koolituse
ja hind ja hind mahus ja hinnas
Kokku 182 117 56%
Koolituse 10 665 € 8333 € 28%
maksumus (ilma
km-ta) grupi kohta
Koolituse 711 € 555 € 28%
maksumus ühe
õppija kohta
Allikas: AKRK
Tänu ESF-ist koolituste hankimisele on saanud nõustamist pakkuda nii Sotsiaalkindlustusamet kui
Eesti Töötukassa. Järgnevalt on välja toodud mõlema asutuse teenusemahud 2016–2017.
Eesti Töötukassa andmed puudutavad nii teenuseosutamist üksikteenusena kui ka
rehabilitatsiooniteenuse raames.
Tabel 4. Eesti Töötukassa pakutud kogemusnõustamine eraldiseisva teenusena, 2016–
2017
Nõustatud
Teenuse alamtüüp Lepingupartnerite arv teenuse tüübi järgi klientide arv
Psüühikahäire 10 82
Kuulmispuue 2 3
Liikumispuue 11 27
Nägemispuue 3 7
Krooniline haigus 3 16
Kokku 29 135
Allikas: Eesti Töötukassa
10
Tabel 5. Kogemusnõustamise teenuse pakkumine Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti
Töötukassa poolt rehabilitatsiooniteenuse osana perioodil 2016–2017
(grupp),
(indiv.),
teenus (pere), tundi
Kogemusnõustaja
Kogemusnõustaja
Kogemusnõustaja
Kogemusnõustaja
Kogemusnõustaja
Kogemusnõustaja
teenus (grupp), in
teenus (indiv.), in
teenus (pere), in
Kliente kokku
Tunde kokku
2016–2017
teenus
teenus
tundi
tundi
Eesti Töötukassa
158 30 2 190 1097,5 608,5 5 1711
rehabilitatsiooniteenus
Sotsiaalkindlustusameti
177 207 281 665 1199,45 4159,8 2112,8 7472,05
rehabilitatsiooniteenus
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa
Kogemusnõustajad on kaasatud 39 rehabilitatsiooniasutuse meeskonda ning kokku kuulub neisse
83 kogemusnõustajat (hõlmab erinevate koolituste alusel töötavaid spetsialiste). Eeldades, et
kogemusnõustajate kvalifikatsioon edaspidi tulenevalt põhjalikumast ja kvaliteetsemast
ettevalmistusest tõuseb ja nende arv rehabilitatsioonimeeskondades kasvab, on oodata
kogemusnõustamisteenuse mahu kasvu järgnevatel aastatel ning teenuse kättesaadavuse
paranemist. See omakorda parandab abi vajavate erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut
ning nende suuremat kaasatust ühiskonda.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatused ei too kaasa lisatööd Sotsiaalministeeriumile ega Sotsiaalkindlustusametile.
Õppekava muudatuse tulemusena tõuseb õppekava maht ning sellest tulenevalt ka koolituse hind.
Kuivõrd koolituse sihtrühm on erivajadustega inimesed, kes ei pruugi töötada ega omada võimalust
ise koolituse eest tasuda, toetatakse sarnaselt varasemaga koolituse läbimist ESF-i vahenditest
aastatel 2019–2020. Sellisel juhul ei pea koolitatav ise tasuma ka omaosalust, koolitus on
koolitatava jaoks täies mahus tasuta. Koolitusi planeeritakse tellida orienteeruvalt kaks gruppi ühe
kalendriaasta jooksul. Kuna AKRK on koolituse uueks hinnaks ühe koolitusgrupi kohta arvestanud
kuni 10 665 eurot, võib aastaseks kogukuluks prognoosida kuni 21 330 eurot ja kahe aasta kuluks
kokku ligikaudu 42 660 eurot.
Koolitajad peavad muutma ja täiendama oma senist koolitusprogrammi ning palkama vajaduse
korral täiendavad juhendajad, kes koolitaja poolt praktikat juhendaksid. See ei tohiks siiski ühegi
koolitaja jaoks probleemiks kujuneda, kuna samaväärselt lisatööle tasutakse ka koolituse eest
senisest enam.
AKRK, kes korraldab ESF-i finantseeringul tellitavate koolituste hankeid, peab valmistama
järgmise hanke ette, arvestades tehtud muudatusi ja selgitama hankesse tulijatele vajaduse korral
muutunud tingimusi.
Sotsiaalkindlustusamet peab teavitama teenuseosutajaid koolituskava muutumisest, et nad
teaksid uusi nõustajaid värvates kontrollida kandidaatide nõuetele vastavust (kõik, kes on saanud
koolituse varem, võivad ka edaspidi esitada tööle asudes väiksemas mahus läbitud koolituse
tunnistuse, kuid kõikide pärast 01.01.19 koolituse läbinute koolitusmaht peab vastama uuele
koolituskavale).
11
6. Määruse jõustumine
Määruse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2019. a. Jõustumisaja valikul on arvestatud
uuele koolituskavale üleminekuks vajaliku ettevalmistusajaga.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile, Kogemusnõustajate Kojale, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele,
Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste
Liidule ning Tartu Ülikoolile. Oma ettepanekud esitasid Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Kogemusnõustajate Koda, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Tartu Ülikool.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Kogemusnõustaja
koolituskava“ muutmise määruse seletuskirja juurde
Kooskõlastaj Tehtud märkus või ettepanek Vastus
a
Astangu Anname teada, et Astangu Arvestatud
Kutserehabilit Kutserehabilitatsiooni Keskusel puuduvad
atsiooni täiendavad ettepanekud määruse eelnõu Täpsustused sisse viidud
Keskus osas. Edastame aga oma ettepanekud
seletuskirja täpsustamiseks.
Teeme ettepaneku muuta seletuskirja
punkti 4 (määruse mõjud) tabel 2 järgse
lõigu lauset sõnastades see järgnevalt:
„Seni ESF-i vahenditest juba koolitatud 104-
le inimesele on kuni 2018. aasta lõpuni
planeeritud alustada täiendava 96
kogemusnõustaja koolitamisega, kelle abil
suudetakse katta enamik Eesti
piirkondadest ja puudeliikidest.“ Täpsustus
kajastaks tegelikku olukorda, mis ei
võimalda veel 2018. aasta jooksul Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskusel täiendavad
96 kogemusnõustajat koolitada, vaid alles
koolitusega alustada pärast määruse
vastuvõtmist.
Samuti teeme ettepaneku täiendada sama
lehe viimase lõigu eelviimast lauset sõnaga
„lähiaastatel“. Täienduse järgselt oleks
lause sõnastus järgmine: „Kui arvestada
vajadust tagada senisest parem kaetus
nõustajatega erinevate puudeliikide ja
piirkondade järgi, võib lähiaastatel
vajaduseks kujuneda kuni 30 nõustajat.“
Täpsustus kajastaks täpsemalt Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse antud
seisukohta vajaduse hindamisel
kogemusnõustaja teenuse järele.
Tartu Ülikool Ettepanekud kogemusnõustaja Osaliselt arvestatud
täiendkoolituse õppekava määruse lisa
täiendamiseks:
1. auditoorse töö jaotus märkida moodulite Tundide arvu ei muudetud
juures akadeemilistes täistundides selles faasis, kuna
Kogemusnõustajate Koja ja
Astangu KRK eestvedamisel
sissejuhatus kogemusnõustamisse 2 akh juhitud õppekava töögrupiga
said senised mahud kokku
nõustamise alused 6 akh lepitud ja teema uuesti
baasteadmised ja – oskused kriisitööst 13 avamiseks ei ole enam ajalist
akh ressurssi. Täiendavate
koolituste tellimine ESF-st
baasteadmised ja – oskused grupitööst 16 vahenditest on niigi oluliselt
akh edasi lükkunud.
2. Sissejuhatus kogemusnõustamisse
Õppeaine eesmärk: Sõnastuslikud ettepanekud ja
anda ülevaade kogemusnõustamise sisutäpsustused said arvesse
kujunemisloost, põhitunnustest, võetud.
rakendusaladest ja tulemuslikkusest
nii Eestis kui pikajalise
kasutuskogemusega riikides
Põhjendus:
Ülevaade kogemusnõustamise
kujunemisloost – vajalik on anda
ülevaade, mis tingis
kogemusnõustamise esiletõusu
sotsiaalvaldkonnas, milliste
probleemolukordade lahendamiseks
hakati rakendama
kogemusnõustamist ja millised
dünaamikad on olnud olulised
kogemusnõustamise kujunemise
protsessis; ajaloost ülevaate
andmine on mahukas ja antud
kontekstis ebavajalik
Põhitunnused – oluline on
tutvustada tunnuseid, mis teevad
kogemusnõustamise ainulaadseks
(nt. ehe empaatia jmt)
Rakendusalad – oluline anda
ülevaade, milliste tervise ja vaimse
tervise olukordade puhul
rakendatakse kogemusnõustamist
ning kus sotsiaalvaldkonnas veel
rakendatakse kogemusnõustamist
(nt. sisserännanud, sh pagulased)
3. Nõustamise alused, nõustamiseetika
Õppeaine läbinud õppija:
tunneb turvalise eneseavamise piire
teadvustab kogemusnõustaja
võimalusi ja vastutusala
tunneb andmekaitsenõudeid
on teadlik
infokommunikatsioonitehnoloogia
(IKT) vahendusel
kogemusnõustamise aspektidest
4. Nõustaja enseteadlikkus,
enesereflektsiooni alused
Õppeaine eesmärk on:
anda teadmised kogemusnõustaja
enese taastumisprotsessi
säilitamisest
4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs
Õppeaine eesmärk on:
anda ülevaade seonduva valdkonna
taastumiskäsitustest
õpetada analüüsima taastumise
protsessi
anda raamistik ja struktuur isikliku
taastumisloo läbitöötamiseks,
kirjapanekuks ja loo suuliseks
jagamiseks
Põhjendus: taastumise puhul ei kasutata
mõistet “teooriad”, vaid käsitused (teooria
on liiga tugev ja ka kindla tähendusega
mõiste)
Õppeaine läbinud õppija:
tunneb seonduva valdkonna
taastumiskäsitusi ja oskab oma
isiklikku taastumiskogemust
analüüsida
oskab isiklikku taastumislugu
läbitöötada, kirjapanna ja suuliselt
jagada
5. Esmased nõustamisoskused ja –
tehnikad
Õppeaine eesmärk on:
anda ülevaade nõustamise
baasoskustest, metoodikatest ja
lihtsamatest nõustamistehnikatest
ning harjutada neid juhendatud
rollitegevustes ja kogemusliku õppe
protsessides
Kommentaar: “rollimängud” asemel on
soovitav kasutada “rollitegevusi”
6. Baasteadmised ja oskused kriisitöös
Õppeaine eesmärk on:
harjutada kriisitöö põhitehnikaid
juhendatud rollitegevustes ja
kogemusliku õppe protsessides
7. Baasteadmised ja –oskused grupitöös
Õppeaine eesmärk on:
anda ülevaade grupi
komplekteerimisest,
grupidünaamikast, grupi
eestvedamisest
arendada grupikohtumise
planeerimise ja läbiviimise oskuseid
anda ülevaade probleemolukordade
lahendamise meetoditest grupis
Kogemusnõu Kogemusnõustajate Koja juhatuse poolt Arvestatud
stajate Koda kiidetakse heaks käesolev sõnastus.
ELVL Toetame eelnõu eesmärki muuta Selgitatud
kogemusnõustajate väljaõpe
kvaliteetsemaks, suurendades muu hulgas Eelnõu lisa toob välja
ka koolituse mahtu. Nõustume õpiväljundid, mis tuleb
koolituskavas toodud nõuete ja saavutada kõne all oleva
eesmärkidega, kuid nende omandamise koolituse käigus. Nende
hindamissüsteem võib jääda subjektiivseks. saavutamist kontrollivad
Kuna koolituskava muutmisega soovitakse koolitaja ja praktikajuhendaja.
tõsta kogemusnõustajate ettevalmistuse Juhul kui koolituse läbinu on
kvaliteeti ja seda ühtlustada, siis leiame, et omandanud kõik õpiväljundid,
väga vajalik oleks sätestada moodulite annavad koolitaja ja
hindamise kriteeriumid, mis esialgu praktikajuhendaja talle
puuduvad. Kuna hindamine toimub koolitaja positiivsed hinnangud.
poolt antava hinnangu alusel, st positiivsel
juhul on koolitus läbitud ja negatiivse
hinnangu korral mitte, siis jääb ebaselgeks,
millistel alustel see hinnang koostatakse.
Koolitajatel võib olla hinnangu andmisest Vastavalt üldpõhimõtetele
erinev arusaam, mistõttu võib soovitud mistahes koolituste osas ei
kvaliteedi tõus olla küsitav. Loodame, et saa me otseselt nõuda varem
hindamiseks on seatud siiski ühtsed alused, koolituse läbinutelt, et nad
kuid antud dokumentidest neid välja ei loe. läbiksid uue koolitusmahu
jõustumisel täiendavas mahus
Küsimusi tekitab ka varem koolituse läbinud koolituse. Kuna aga meie
ja vähe rakendust saanud jaoks on oluline üldise
kogemusnõustajate tase võrreldes uue kvaliteedi tõstmine, pakume
õppekava alusel lõpetajatega. Hetkel neile ESF vahenditest
kehtivas õppekavas puudub uue
võimalust läbida täiendav osa
õppekavaga võrreldes 3 õppeainet ja 8 osas
koolitusest tasuta.
on oluliselt väiksem maht või ka sisuline
erinevus, nt praktika ja lõputöö osas.
Kehtiva määruse kohaselt on
Sotsiaalkindlustusametil õigus hinnata ja
tunnustada varem läbitud õpinguid ning
nende vastavust määrusega kinnitatud
nõuetele. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas
teadmiste täiendamiseks on ette nähtud
rahalisi vahendeid ja kursusi, et erineval ajal
kogemusnõustajaks õppinute teadmiste
taset ühtlustada ja tagada ühtlaselt
kvaliteetne kogemusnõustamise teenus.
Sotsiaalkindl Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastab Selgitatud
ustusamet sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 68 „Kogemusnõustaja Määrus kehtestab koolitajale
koolituskava“ muutmise eelnõu tehes nõude pakkuda koolitust
ettepaneku täpsustada eelnõu alates 01.01.19 vastavalt
seletuskirjas, kas kohaldamine alates määrusega kehtestatud
01.01.19 alustatavatele koolitustele muudetud õppekavale. Kõik,
tähendab, et alates 01.01.19 kes on saanud koolituse
meeskondades registreeritavad varem, võivad ka edaspidi
kogemusnõustajad peavad kehtestatud esitada tööle asudes varem
nõuetele vastama või vaadeldakse seda (väiksemas mahus) läbitud
vastavalt koolituse toimumise ajale ning koolituse tunnistuse.
nõudeid ei ühtlustata.
Seega jah, seda vaadeldakse
vastavalt koolituse toimumise
ajale ning nõudeid ei
ühtlustata.