Sotsiaalministeerium · 5. juuli 2018
Sisu (failidest)
-864235 -144145 0 0 PROTOKOLL 12 .0 6 . 201 8 nr 1.11-38/1 Laborite nõukogu koosolek Toimumiskoht: Maaeluministeerium Alg us kell 1 3 .00, lõpp kell 15.00 Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai Protokollis toiduohutuse osakonna toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas Võtsid osa: Ivar Prits ( Justiitsministeerium); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium) ; Madis Tõns (Sotsiaalministeerium) ; Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ; Kaupo Heinma (Keskkonnaministeerium); Martin Minjajev (Maaeluministeerium); Sille Vahter (Maaeluministeerium); Britt-Marena Tiikmaa (Rahandusministeerium) Juures viibisid : Sigmar Suu (Maaeluministeerium ); Maia Radin ( Maaeluministeerium ); Päevakord: Sissejuhatus Laborite nõukogu ülesanded ja töökord Laboriseadmete asenduskava Laboriteülese ekspertkogu moodustamine Toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade konsolideerimisettepanekud Riiklike laborite tasulise teenuse osutamine eratellijatele Muud küsimused Sissejuhatus Sissejuhatuse teg i ning päevakorda tutvustas Toomas Kevvai , Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler . Taustinfona toodi välja, et l aborite investeeringuvajaduse uuringu alusel leidis valitsuskabinet, et peaks moodustama ministeeriumite tasandil komisjoni , mi s tegeleks kõigi riigi laborite investeeringuvajaduste kaardistamise ning vastavate ettepanekute tegemisega. Lisaks peaks j ärgmise aasta alguseks tegema valitsusele ettepaneku d laborite poolt erasektorile osutatavate teenuste, eelkõige toidu mikrobiloloogia , vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade konsolideerimiseks. Komisjoni töö korraldamine usaldati Maaeluministeeriumile, kus sellega tegeleb toiduohutuse osakond. Samuti toodi välja, et temaatikad on mõjutatud 3 osapoolest: ministeeriumid kui poliitikakujundajad, laboriteenuste tellijad ja referentlaborite määrajad; järel e valveasutus ed huvi laboriteenuste suundumuse osas ning laborid, kes peavad tulevikuvajadusi reaalselt planeerima. Päevakord oli osavõtjatele vastuvõetav ning läbiti vastavalt kavale. Laborite nõukogu ülesanded ja töökord Sille Vahter, Maaeluministeeriumi t oiduohutuse osakonna toidujärelevalve büroo peaspetsialist andis ülevaate l aborite nõukogu koosseisu, ülesannete töökorra osas. Nõukogusse kuuluvad MEM, SOM, K e M, J u S, MKM, HTM (esimees : MEMi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai; aseesimees: toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev ). Nõukogu ülesanded on peamiselt seotud laboriseadmete asenduskava, laborite konsolideerimisvõimaluste ning küsimustega, mis jäid lahtiseks analüüsis „Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüsi tellimine Rahandusministeeriumile“. Kuigi n õukogu t öövormiks on vähemalt 1 kord aastas toimuv koosolek , on eeldatavalt vajalikud tihedamad kokkusaamised. Laboriseadmete asenduskava Asenduskava all mõistetakse seadmete uuendamist olemasoleva funktsiooni jätkamiseks, s.h nt uued investeeringuid uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks (analüüside tegemisega seotud kulumaterjal e ja tööjõu on seni käsitletud „muude lisataotluste/läbirääkimiste paketis“). Asenduskava ajakava kohaselt esitavad: järelevalveasutused omapoolsed ootused (võimalikud uued analüütilised suunad , mida oleks vaja käivitada ) laboritele 15.09.2018. Peamiseks eesmärgiks on saada kindlust, et juba väljakujunenud suunad jätkuvad ja selgitada, millised on võimalikud uued suunad. Kui selgub uusi suundi, vaadata , kas seda pakuvad näiteks ülikoolid või erasektor. laborid esitavad ekspertkogule 15.10.2018 asenduskavad 4a (võttes arvesse riigieelarve strateegia sammu) ja 15 a (ajasamm määrtatud seadmete elukaare alusel) perspektiiviga, s.h rahali se mõõ tm e . ekspertkogu esitab ühise asenduskava nõukogule 15.11.2018; nõukogu esitab ühise asenduskava R a Mile 15.12.2018. Oodatakse (MKM), et R a Mile esitatav asenduskava on selline, mis annab kindluse valitsusele esitatavate ettepanekute osas ning arvesse võetakse eraturul pakutavaid teenuseid. Ajakava koostamisel on arvesse võetud riigieelarve võtmeaega (märts), kus peavad valitsusele esitatavad otsused olemas olema . Seega arvestati, et ajakava võimaldaks ettepanekute formuleerimisel piisavalt aega võimalike arutelukohtade jaoks. Ettepanekute tegemisel on kavas esialgu lähtuda otsustest konkreetsete seadmete lõikes . Praegu on teenuste pakkumise osas on väljakujunenud laborid , mis eelarve põhjal lepivad järelevalveasutustega kokku tehtavate analüüs id e osas (kusjuures laborid võivad teenust ka sisse osta). Vaadata tuleks, et uute suundade väljaarendamisel ei oleks dubleerimist, kaaludes seejuures võimalikku teenuse sisseostmist välislaborist või erasektorist ning kas pakutav teenus on piisavalt püsiv. Asendamine oleks mõttekas oluliselt võimekama seadmega ning siis vaadata, kas see oleks võimalik soetada ühe labori peale. Tõstatati ka küsimus (MEM), kas teadusaustused ei saaks omale vajalikke analüüse telli d a järelevalvelaboritest, kus sobiv teenus peab püsivalt olemas olema. Täheldati (HTM, KeM) et keskkonna valdkonnas on koostöö juba olemas (EKUK+ülikoolid) ning küsiti (KeM), kuidas hõlmata nt keskkonnaseiret, mis ei ole otsene järelevalve. Arvati (MEM), et kui analüüsi tegemise kohustus tuleneb õigusaktist, on selle käsitlemine sobilik. Arvati (MKM), et riiklikud laborid võiks pikaks perspektiivis jõuda sinnamaani, et riik riigile võiks mingist hetkest osutada tasuta teenust. Arutelul leiti , et riigi raha eest ostetud seadmetega tuleks erasektorile pakkuda teenust turuhinnas . Riigi raha eest soetatud seadmetega võiks siiski pakkuda teenust ka erasektorile , võttes arvesse seadmepargi koormatust. Tervikanalüüsist peaks selguma, kas investeeringute vajaduste katmiseks on otstarbekas rääkida baasrahastusest , kuigi eelarve reeglite tõttu ei pruugi baasrahastus võimaldada tavapärasest kallima seadme soetamist. Teisalt võib aga näiteks praeguse asendamisvajaduse suuruse alusel paika panna väikese baasrahastuse ning hiljem minna baasrahastuspõhiseks. Teatud puhkudel võib olla võimalik investeeringuteks eurorahade kasutamine (nt kriisifond loomataudide puhul). Võrdlusena toodi välja (MKM) , et kuna ülikoolid ei tohi eurorahade eest ostetud seadmetega osutada tasulist teenust , võiks riigile osutatav teenus olla tasuta , kui ülikool ise ei suuda seadet täismahus ära koormata . Otsustati: MEM koostab kirja kõigile ministeeriumitele ja järelevalveasutustele, et nad võiksid esitada oma omapoolsed ootused (nii 15a perspektiiv kui kaugem tulevik, s.h uued asjad) 15.09. Kõik järelevalveasutuste ootused saadetakse MEMile (tähtaeg: 15.09), kes saadab need ühe paketina laboritele . Järelevalveasutuste jaoks teeb MEM vastamisvormi, kus tuuakse välja, mis infot neilt oodatakse. Laboriteülese ekspertkogu moodustamine Nõukogu õiguste alla kuulub ka riigiasutuste laborite ülese, nt laborite juhtidest koosneva ekspertkogu moodustamine, mis tegeleks asenduskava metoodilise ja vormilise kokkuleppega ja kus vaadatakse koos üle iga labori tehtud asenduskavad uute investeeringute osas. Ekspertkogu juhitaks roteeruvalt (esimesel aastal PMK). Toodi välja (HKM), et lisaks ekspertkogule võiks konsultatsioonidesse kaasata ka ülikoolide eksperte. Otsustati : MEM saadab 13.06 e-maili ministeeriumitele, kes korraldavad ekspertkogu liikme nimetamise (hõlmatakse kõik haldusala laborid, kes oma asenduskava teevad). Vastava nimekirja alusel kutsub PMK kokku ekspertkogu. Toidu mikrobioloogia, vee kvaliteedi ja ohutuse ning geoloogia valdkondade konsolideerimisettepanekud Konsolideerimisettepanekute esitamise tähtaeg V abariigi V alitsuse le esitamiseks on jaanuar 2019. Toodi välja (RaM), et kuna optimeerimise analüüsi s ei käsitletud erasektorile osutatavaid teenuseid, peaks riiklike konsolideerimisettepanekute kõrval vaatama, mis analüüse erasektorile pakutakse (kas on analüüsigruppe kus turutõrked) Otsustati : VTL (vee ja mikrobioloogia osas) kutsub laborite esindajad arutama esialgseid konsolideerimisettepanekud (juurde võetakse geoloogia pool), mida omakorda arutab nõukogu järgmisel kohtumisel. Geoloogia osas vajatakse edasiminekuks eelnevalt KeMi ja MKMi poliitilist ostsust. Riiklike laborite tasulise teenuse osutamine eratellijatele Teavitati (RaM) , et JUSi, R a Mi ja Konkurentsiameti poole on aprillis pöördunud advokaadibüroo kahtlustusega, et riiklike laborite tegevuses võib olla tegu konkurentsineutraalsuse rikkumisega (VTL) . Konkurentsiamet ja JUS jõudsid seisukohale, jutt on potentsiaalse riigiabi andmisest. Kui riiklikut laborit rahastatakse riigi eelarvest ja riiklik labor osutab eraturule teenust, mis riigiabi mõistes on majandustegevus, võib tekkida olukord, et riik on riigieelarvelise rahastamise läbi andnud keelatud riigiabi. Ristsubsideerimise välistamise tõendamiseks tuleb pidada eraldi arvestust põhi- ja kõrvaltegevuse tulude ja kulude kohta . Kirjas rõhutati, et huvi ei ole esitada kaebust, vaid juhtida probleemile tähelepanu lootuses , et riik võtab riigiabi osas vajalikud sammud . K ui ei ole tehtud riigiabi analüüsi , on variandiks laborite tegevus põhjalikult ära analüüsida ning analüüsida ka riskide maandamise võimalusi . Riigi eelarvelistest vahend itest subsideerida (kasvõi näiliselt) eraturule osutatavat teenust on suur riigiabirisk. Otsustati : et kirjas toodud aspekt id saaksid arvesse võetud , saadetakse kir i nõukogu liikmetele , kes omakorda juhivad tähelepanu oma laboritele , et seda ka konsolideerimisettepanekute juures arvesse võtta . Muud küsimused Toodi välja (MKM) , et kunagi võiks vaadata , kas pikas perspektiivis saab muuta laborite finantseerimise mehhanismi, et valdkonna laborid saaksid teatud juhtudel riigiasutustele osutada tasuta teenust ; mõelda (RaM), milline oleks laborite kõige mõistlikum laborite rahastusskeem . Otsustati: järgmise kohtumise päevakavas (oktoobris) on ka laborite rahastamisskeemi arutamine vabas vormis. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Kevvai Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Haugas Protokollija