Garantiikiri Kõneravi OÜ ( reg . kood 11056481) tasub pervasiivsete arenguhäiretega väikelaste vanematele suunatud projekti „Rohkem kui sõnad“ ruumikasutusega seotud kulud nii grupi- kui individuaalkohtumiste läbiviimisel 675,00 € (kuussada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti) ulatuses 05.07.2018 Riin Naestema Kõneravi OÜ
HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) ☐ Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile ☐ Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) ☐ Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Kõneravi OÜ (Logopeediakliinik), Tervishoiuasutus tegevusloaga: L04114 Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Kõneravi OÜ 3. Registrikood 11056481 4. Juriidiline aadress Koidu 35, Tallinn 5. Postiaadress Koidu 35, Tallinn 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE612200221035784581, Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Riin Naestema, Kliiniline logopeed 8 , Juhataja, *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Riin Naestema 9. Telefon 55680010 10. E-posti aadress
[email protected] 11. Projekti nimetus “Enam kui sõnad!” - programm kuni 6-aastaste autismispektri- ja sotsiaalse kommunikatsioonihäirega laste peredele, et koolitada neid olema lapse kõnearengu põhiline toetaja 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 09.2018 – 11.2018 13. Projekti üldmaksumus 4775 ,00€ ( neli tuhat seitsesada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti) 14. Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa 2900 ,00€ ( kaks tuhat üheksasada eurot ja 00 senti) 15. Omafinantseeringu summa 18 75,00€ ( üks tuhat kahekasada seitsekümmend viis eurot ja 00 senti); 16. Kaasfinantseeringute summa 1. KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus . ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. a) x Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Riin Naestema Kõneravi OÜ juhataja allikrjastatud digitaalselt 0 4 .0 7 .2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate lõikes) Taotletav summa Eraldatud summa /vastamise tähtpäev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu Nõukogu 2900,00 € Programmiks vajalik ud töövahendi d (töölehtede printimine, tahvel, videokaamera, projektor) 200 ,00 € Koolitajate (kliiniline logopeed+assistent ) töötasud ja sellega kaasnevad maksud 2500,00 € Raamatupidamis- ja juhtimiskulud 200,00 € Omafinantseering 18,00 75€ Koolitusruumide rent (120 tundi) 675 ,00 € Koolitusel osaleja omaosalus (5€ kord) 1200,00€ TULUD KOKKU 5715€ KULUD KOKKU 5715€ HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuvõte “Enam kui sõnad!” on programm kuni 6-aastaste autismispektri- ja sotsiaalse kommunikatsioonihäirega laste peredele , mille eesmärgiks on koolitada vanemaid olema lapse kõnearengu peamiseks toetajaks. Programm on välja töötatud Hanen keskuse 1 ja Toronto Ülikooli logopeedia osakonna vahelises koostöös. Programmi rakendatakse kuni 3 0 -liikmelises grupis. Programmi viib läbi vastavat litsentsi omav logopeed koos assistendiga (Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpila ne ) Tänapäeval puudutab autismispektrihäire (edaspidi ASH) Euroopas hinnanguliselt 0,620,70% elanikkonnast, kuigi viimased ulatuslikud uuringud on andnud tulemuseks 1-2%. Viimase 30 a jooksul on ASH juhtumeid registreeritud aina enam 2 . Eeldades, et Eesti noorte psüühikahäirete levimus ei erine oluliselt muust Euroopast, saab metaanalüüsi ( Wittchen et al ., 2011) põhjal teha Eesti kohta järgmised hinnangud: pervasiivsete häiretega lapsi on ca 1600 (0,6%) 3 . On tõestatud, et varajane sekkumine tagab autismispektrihäirega lastel parimad tulemused, seega on äärmiselt oluline autismi tuvastamine võimalikult varajases eas. Eeldatakse, et pakkudes lastele teraapiat eas, kus nende aju on õppimisele väga vastuvõtlik, võime muuta autismihäire kulgu 4 . Teadusuuringutest järeldub, et autismispektrihäirega laste kõne areng on kiireim ja enim mõjutatav enne 6 aastaseks saamist ( Lowry , 2017). Teiste uuringute põhjal on leidnud kinnitust, et autismispektri häirega laste puhul on sekkumine enne 3. eluaastat tõhusam kui sekkumine peale 5. eluaastat 5 . ASH laste teraapia on pikaajaline ning selle edukus sõltub suuresti õigeaegsest sekkumisest ja lapsega tegelemise järjepidevusest. Kõigile peredele pole regulaarne teraapias käimine kliinikus võimalik (tulenevalt elukohast, rahalistest võimalustest, logopeedide nappusest tingitud pikkadest ootejärjekordadest 6 7 ). Lastega seotud teemade puhul tunnevad lapsevanemad pigem puudust lapse sotsiaalse, emotsionaalse ja haridusalase arendamisega seotud teadmistest: nii lapse arendamise erinevates hariduse aspektides (nii reaal- kui humanitaarained) kui ka sotsiaalses ja emotsionaalses arengus hindab oma teadmisi keskmiseks 30% lapsevanematest 8 . Uuringud on näidanud, et kõneteraapia edukus on otseselt seotud vanema kaasamisega teraapia protsessi ning sealjuures on tulemus seda parem, mida varem pere kaasatakse 9 . Kuigi varajane sekkumine nõuab juhendamiste ja sekkumiste käigus vanematelt palju ajaressurssi, on oluline märkida, et isegi minimaalne vanemate juhendamine (1tund/nädalas) on aidanud parandada lapse arengulisi ja sotsiaalseid oskusi 10 . See toob esile vanemate kaasatuse olulisuse laste arengu toetamisel ja kutsub neid väikelaste sekkumisse enam http://www.hanen.org https://ec.europa.eu/health/major_chronic_diseases/diseases/autistic_en#fragment https://www.sm.ee/sites/default/files/content - editors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/kleinberg_27.pdf http://www.hanen.org/Helpful - Info/Articles/New - information - about - why - early - intervention - is - ke.aspx 2015, Zwaigenbaum , Bauman , Choueiri , Kasari, Carter , Granpeesheh,Mailloux , Roley , Wagner, Fein, Pierce , Buie , Davis, Newschaffer , Robins , Wetherby ,. Stone , Yirmiya , Estes , Hansen, McPartland , Natowicz 2016, Kivi, S, “Minister: on suur puudus tugispetsialistidest”, ERR 2015, Aljas,R , “Logopeedide ja eripedagoogide puudus aina süveneb”, Eesti Päevaleht 2008, Laste kaasatus ja vanemaharidus Eesti ühiskonnas. Väärtushinnangute uuring. Sotsiaalministeerium 9 2001, Rosetti, 1974 Bronfenbrenner 2017 Jillian kaasama. Vanemate ja pere kaasamine varajasse sekkumisse tagab mitmed erinevad kasuefektid: sealhulgas sotsiaalse te oskus te , akadeemilis te tulemus te , mänguoskus te paranemine 11 . Vanemate kaasamine on üldjuhul ka kuluefektiivne ning vanemaid ja hooldajaid jõustav 12 . Eelpoolöeldust tulenevalt näeme aina kasvavat vajadust vanemate teraapiasse kaasamise järele, kuna: vanema ja lapse vaheline side toetab teraapiat - laps õpib paremini, kuna vanem on turvaline suhtluspartner; kodune keskkond on lapsele turvalisem kui logopeedi kabinet; kõnearendus toimub igapäevaselt igapäevaste loomulike tegevuste käigus; grupi tugi vanematele - kogemuste jagamine ja teiste kogemuste pealt õppimine; vanema motiveerimine ja enesekindluse tõstmine - vanemal on rakse oma KAP või ASH lapsega suhelda, programmi kaudu saab tuge, uusi oskusi, rohkem motivatsiooni ja siis on ka lapsel suurem võimalus õppida; Teadaolevalt Eestis ei ole laste kõne ja suhtlemisoskuste arengut toetavaid pereprogramme; vanemate süsteemne nõustamine grupis on vähem kulukas kui nende nõustamine individuaalselt, kuna kõne ja suhtlemise arengu toetamine väikelapseeas võimaldab vähendada edasist intensiivsema sekkumise vajadust. Väljatoodust lähtudes pakume Kõneravi OÜ-s (Logopeediakliinik) ASH laste vanematele Hanen keskuse poolt koostatud programmi “Enam kui sõnad” ( More Than Words ). Programmi viib läbi Hanen -terapeudi väljaõppe saanud kliiniline logopeed Ly Laane, teda assisteerib Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilane Karin Kütt. Kõneravi OÜ näeb vajadust projekti tutvustada ühiskonnas laiemalt erinevaid reklaamikanaleid kasutades (otsepostitused perearstidele, haridusasutustele, info ajakirjanduses ja sotisaalmeedias), et info jõuaks abivajajateni ning projekt oleks jätkusuutlik. Programm on koostöös Hanen keskuse ja Toronto Ülikooli logopeedia osakonna vahel välja töötatud sotsiaalse kommunikatsiooni häiretega või autismispektrihäiretega väikelaste vanematele. Programmi iseloomulikuks tunnuseks on struktureeritud korduvad tegevused. Programmi raames juhendatakse vanemaid, kuidas toime tulla oma lapse sensoorsete eelistustega ja unikaalse õpistiiliga; antakse nõuandeid, kuidas kasutada pilte ja trükiseid, et toetada oma lapse võimet kõnest aru saada; antakse ülevaade strateegiatest, mis toetavad lapse mänguoskuste arengut; nõustatakse, kuidas aidata oma lapsel sõpru leida. Vanemad ja hooldajad saavad teadmisi lapse kõne arengu seaduspärasustest ja vanemate rollist kõne arendamisel. Lisaks õpivad vanemad, millised suhtlemise strateegiad on kõige sobilikumad ja olulisemad just nende lapse suhtlemise stiili ja kõnearengu taseme korral ning kuidas neid strateegiad püsivalt igapäevategevuste raames oma lapsega suhtlemisel rakendada. Saadud teadmiste abil mõistavad vanemad paremini, millisel suhtlemise tasemel on tema laps ning oskavad lähtuvalt sellest seada realistlikke eesmärke. Samuti toetab see vanemate oskust märgata lapse suhtlusviise. Vanemate poolne sekkumine on eriti tõhus, kui nad läbivad eelnevalt kolm kuud kestva koolituse, mis sisaldab struktureeritud loenguid ja töötubasid, strateegiate tutvustamist, rollimänge, juhendamist ja tagasisidestamist 13 . Hanen programmis on kõik nimetatud võtted esindatud. 2017 Jillian 2015 Zwaigenbaum et al 2016 DeVeney ja Hagman 2. Projekti eesmärgid Projektile aluseks oleva programmi peamiseks eesmärgiks on pakkuda intensiivset, perekeskset varajast sekkumist kõne ja suhtlemisoskuste arendamisse, mis oleks teaduspõhine alternatiiv traditsioonilisele üks-ühele logopeedilisele teraapiale. Koolitades vanemaid olema lapse kõnearengu põhiline toetaja, loodame täita järgmisi eesmärke: Lapse abivajaduse süvenemise ärahoidmine, võimalike vaimse tervise kõrvalekallete peatamine või pidurdamine ning sellest tulenevalt edasise intensiivsema sekkumise vajaduse vähendamine: a)Pakkuda vanematele vahendeid, strateegiaid ja toetust, mida nad vajavad, et aidata oma lastel saavutada maksimaalne kommunikatiivne potentsiaal. Nõustamine ja konsultatiivne abi perele: Anda vanematele ja hooldajatele olulist informatsiooni lapse kõne arengu seaduspärasustest ja vanemate rollist kõne arendamisel. Pakkuda kliinikus käivatele peredele intensiivset perekeskset teraapiat Toetada vanemaid võtma peamist rolli oma lapse kõneoskuste arendamisel ning seeläbi vähendada vanemate ärevust. Vähendada lapse kõne arendamisel vanemate sõltuvust logopeedist. Pakkuda vanematele logopeedi tuge ja nõustamist ning lisaks väärtuslikku tuge teistelt programmis osalevatelt vanematelt, kes kogevad sarnaseid väljakutseid f) Jõustada vanemaid, et nad suudaksid aidata oma lapsel saavutada järgmisi eesmärke: paranenud sotsiaalne kommunikatsioon ja vooruvahetustega suhtlemine; paranenud mänguoskused; paranenud imiteerimisoskused Projekti sihtgrupp Autismispektri ja sotsiaalse kommunikatsioonihäirega väikelaste (kuni 6-aastased) pered ja nende tugivõrgustik (nt lapsehoidja, tugiisik vt lapsega tihedalt kokku puutuvad täiskasvanud) 4. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Vanem saab programmi raames teada, milline on tema lapse suhtlemisoskuste tase ja suhtlemise stiil, mis motiveerib tema last suhtlema; kuidas kasutada oma teadmisi lapse kohta, et seada eakohaseid ja realistlikke eesmärke; kuidas kohandada igapäevaseid tegevusi viisil, mis võimaldaks järgida lapse algatusi ja toetaks last vooru võtmisel; kuidas pikendada suhtlusvooru oma lapsega; kuidas rääkida lapsega nii, et ta mõistaks. Programmi efektiivsust hinnatakse videote vahendusel vanema ja lapse omavahelist suhtlust analüüsides. Lisaks täidavad vanemad küsimustiku lapse mänguoskuste kohta. Protseduur viiakse sarnaselt läbi nii programmi alguses kui lõpus. Oodatavad mõõdetavad tulemused: 1. Muutused vanemate oskustes: i) Vanemad dikteerivad vähem oma lapse tegevust. ii) Vanemad reageerivad sagedamini lapse suhtlusalgatustele iii) Vanemad kasutavad lapsega suheldes lihtsamat keelt ning räägivad aeglasemalt Vanemad kasutavad lapsega suheldes tihti programmi käigus õpitud spetsiifilisi strateegiad, Vanemad reageerivad tundlikumalt ja teadlikumalt lapse suhtlusalgatustele ‘ Programmides osalemine vähendab vanemate ärevust seoses lapse arenguga. 2. Muutused laste käitumises ja kõnes: Paranevad laste oskused jagada tähelepanu, väljendada oma vajadusi. Laps algatab sagedamini tahtlikult suhtlust ning kasutab aktiivsemalt ka mitteverbaalseid suhtlusvahendeid. iii) Toimub sotsiaalsete oskuste areng. Pikeneb jagatud tähelepanu periood ning paranevad vooruvahetusoskused. iv) Suureneb laste sõnavara maht ning lapsed kasutavad rohkem erinevat liiki sõnu (nimisõnad, tegusõnad jne). Lapsed hakkavad rohkem kasutama mitmest sõnast koosneva id lausungeid. Lapsed hakkavad rohkem kasutama sõnu, mida vanemad interaktsiooni käigus sihipäraselt ja mitmeid kordi (nii struktureeritud kui ka vaba mängu käigus) kasutavad Uuringud näitavad muutusi vanemate käitumises oma lastega suhtlemisel ning muutusi laste sotsiaalsetes ning keelelistes oskustes 5. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses Materjalide ettevalmistus ja huvigruppide teavitamine erinevaid (reklaami)kanaleid kasutades (juuli 2018-september 2018) Programmi rakendamine: 15 nädalat ( 1 46 h) : 9 grupikohtumist (1 programmi tutvustav kohtumine, 8 grupikohtumist programmiga liitunud vanematele), 4 individuaalset perekohtumist (1 programmieelne, 3 videotagasiside konsultatsiooni) nädal: Tutvustav gru pikohtumine, kus antakse infot programmi kohta ( 4h sissejuhatav kohtumine +2h grupi komplekteerimine) nädal: Iga perega individuaalne programmieelne konsultatsioon (hinnatakse lapse ja pere sobivust programmi, lapse kõnearengu taset ning täidetakse vajalik dokumentatsioon) (2h* 10 = 20 h) nädal: Individuaalsete konsultatsioonide kokkuvõtete tegemine (9h) nädal: Esimene grupikohtumine (Luba lapsel juhtida) (2,5h ettev . + 3,5h läbiviimine = 6h) nädal: Teine grupikohtumine (Hoia suhtlust ülal) (6h) nädal: Esimene individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega (1,5h* 10 = 15 h) nädal: Kolmas grupikohtumine (kontaktimängud) (6h) nädal: Neljas grupikohtumine ( Aita lapsel õppida läbi igapäevarutiinide) (6h) nädal: Teine individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega ( 15 h) nädal: Viies grupikohtumine ( Võta mänguasjad välja) (6h) nädal: Kuues grupikohtumine (Laienda lapse mängu: lisa mänguasjad ja sõbrad) (6h) nädal: Seitsmes grupikohtumine (Võta välja raamatud) (6h) nädal: Kolmas individuaalne konsultatsioon filmimise ja tagasisidega ( 15 h) 14.nädal: Kaheksas grupikohtumine (Kokkuvõtete tegemine) (6h) 15. nädal: Kokkuvõtte, raportite tegemine ja tulemuslikkuse hindamine (6h+12h=18h) Projekti kokkuvõtete tegemine: detsember 2018