dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 3. juuli 2018
Viit
6-1/2299-1
Registreeritud
3. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsler, Justiitsministeerium, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2018
Vastutaja
Liisa-Lotta Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎6-12299-1 03.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc223 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsler Teie 28.05.2018 nr 6- [email protected] 8/170445/1802450/ Kohtu 8 Meie 03.07.2018 nr 6-1/2299-1 15193, Tallinn Harju maakond Vastus lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi täitemenetlust puudutavale pöördumisele Lugupeetud Ülle Madise Täname lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi täitemenetlust puudutavate ettepanekute eest! Soovitate oma kirjas keskenduda sellele, kuidas teha vanematele nõustamisteenused kättesaadavamaks ning korraldada kohtueelne kokkulepete vahendamine, et vähendada kohtusse pöördumiste arvu. Seejuures teete ka ettepaneku kaaluda termini „lepitus“ asemel mõne sobilikuma termini kasutamist, milleks võiks olla kokkulepete vahendamine (mediation). Oleme Teie ettepanekutega nõus. Tõstatasime sama teema ka peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelise raamatu (http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/peretoetuste_teenuste_ja_vanemapuhkuste_roheline _raamat_2015.pdf) raames, milles tõime välja perelepituse/vahendusmenetluse ulatuslikud tõendatud kasud lapsele, aga ka asjaolu, et lepituse/vahendusmenetluse raames tehtavad otsused on tihti püsivamad kui kohtus tehtavad kokkulepped ja hoiavad kokku nii vaidlevate osapoolte kui riigi ressursse. Samuti nägime vajadust muuta perelepituse terminit, sest see ei anna edasi tegevuse tegelikku sisu ja on vanemates tihti arusaamatust tekitanud. Meie hinnangul oleks mõistlik sobivaimas terminis kokkuleppele jõuda perelepituse/vahendusmenetluse süsteemi sisulise korrastamise raames ning siis antud teenus ka vastavalt reguleerida. Oleme planeerinud alustada perelepituse/vahendusmenetluse uue korraldusmudeli aktiivse väljatöötamisega 2019. aastal. Kindlasti vajame selles tegevuses nii teie laste õiguste osakonna kui Justiitsministeeriumi tuge ja kaasamõtlemist. Paralleelselt oleme kavandanud mitmed perelepitust/vahendusmenetlust arendavad tegevused Norra uue finantsperioodi programmi. Nagu ka Te ise oma kirjas välja toote, peab lepituse/kokkulepete vahendamise faas loogiliselt tervikprotsessi asetuma, mistõttu näeme, et kogu see valdkond vajab terviklikku ja süsteemset läbimõtlemist ning aitama kaasa sellele, et vanemad jõuaksid lapse ülalpidamise ja suhtluskorra küsimustes kokkuleppele ilma, et nad peaksid pöörduma kohtusse. See eeldab lisaks uue korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamisele ja vastavatele seadusemuudatustele ka eri osapoolte koolitamist, juhendmaterjalide väljatöötamist ja teavitamist. Leiame, et nende tegevuste kõrval on endiselt äärmiselt oluline ka üldine vanemlike oskuste arendamine, sest see on parim viis erinevaid suhtlusprobleeme ennetada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Toote oma kirjas välja ka selle, et uute lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi täitemenetlust puudutavate lahenduste väljatöötamisel võiks kaaluda, kas kohtutäiturite asemel võiks seda rolli täita mõni muu ametkond (nt Sotsiaalkindlustusamet), kellel oleks võrreldes täituritega laste heaolu puudutavates küsimustes rohkem oskusi ja teadmisi. Täitemenetlust puudutav on küll Justiitsministeeriumi pädevuses, ent kuna antud teema puudutab nõnda tugevalt lapse õigusi, siis leiame, et peame siin leidma ühiselt lahendused, mis aitavad senist suhtluskorra täitemenetluse süsteemi tõhusamaks muuta. Meie hinnangul vajab teema enne otsuste tegemist põhjalikumat analüüsi. Esiteks on vaja teada, kui palju on selliseid juhtumeid, kus on seni olnud vajalik kohtutäiturite sekkumine ning seejärel koguda täituritelt tagasisidet, mis on need põhjused, miks vanem ei ole suhtluskorda täitnud ning millistest mõjutusvahendistest on või ei ole kasu olnud. See annaks meile paremat informatsiooni selle kohta, millised edasised riigipoolsed sammud ja muudatused võiksid olla tõhusaimad, nt ei pruugi olla kasu sunnirahast, kui vanema käitumise taga on psühholoogilised probleemid. Samuti juhime tähelepanu sellele, et ka praeguse regulatsiooni kohaselt ei tegele lapse teisele vanemale üleandmisega kohtutäitur üksi, vaid kaasatud peab olema ka kohaliku omavalitsuse (KOV) esindaja, kelleks on enamasti lastekaitsetöötaja. Tuleb tunnistada, et KOV ei ole seni alati oma kohustusest teadlik olnud ja samuti on olnud raskendatud spetsialisti kaasamine töövälisel ajal. Kuigi Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on KOV-e keeruliste juhtumite lahendamisel abistada ja samuti – olukorras, kus KOV-il see võimekus puudub – ka ööpäevaringselt akuutseid olukordi lahendada, ei tohiks SKA võtta KOV-idelt üle tavapäraseid lastekaitsetöö ülesandeid. Küll aga väärib arutelu see, kas asjaolu, et lapse üleandmine toimub kahe spetsialisti (KOV esindaja ja kohtutäitur) osalusel, on otstarbekas. Siin tuleb kaaluda, millise spetsialisti või ametkonna roll tagaks meile parimal moel nii kohtulahendi täitmise kui lapse heaolu. Igal juhul eeldab see lapse üleandmisega tegelevate isikute vastavate teadmiste ja oskuste arendamist, sest enamasti on tegu keeruliste ja konfliktsete olukordadega. Samuti tuleb üle vaadata senised sunnimeetmed, et hinnata nende tõhusust ja pakkuda täiendavaid lahendusi (lisaks sunnimeetmetele ka nt nõustamisteenuste näol). Kuna teema on kompleksne ja seotud erinevate valdkondadega, teeme Justiitsministeeriumile ettepaneku kutsuda kokku töörühm, kes töötaks välja lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi täitemenetlust puudutava tervikliku lahenduse, mis võtaks arvesse ka elatise ja perelepituse/vahendusmenetluse uusi skeeme. Teema eestvedamisel saab kandev roll olla Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Sama: Justiitsministeerium Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →