Õiguskantsler Teie 28.05.2018 nr 6-
[email protected] 8/170445/1802450/
Kohtu 8 Meie 03.07.2018 nr 6-1/2299-1
15193, Tallinn Harju maakond
Vastus lapse ja vanema suhtluskorra
kohtulahendi täitemenetlust puudutavale
pöördumisele
Lugupeetud Ülle Madise
Täname lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi täitemenetlust puudutavate ettepanekute
eest!
Soovitate oma kirjas keskenduda sellele, kuidas teha vanematele nõustamisteenused
kättesaadavamaks ning korraldada kohtueelne kokkulepete vahendamine, et vähendada
kohtusse pöördumiste arvu. Seejuures teete ka ettepaneku kaaluda termini „lepitus“ asemel
mõne sobilikuma termini kasutamist, milleks võiks olla kokkulepete vahendamine (mediation).
Oleme Teie ettepanekutega nõus. Tõstatasime sama teema ka peretoetuste, teenuste ja
vanemapuhkuste rohelise raamatu (http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/peretoetuste_teenuste_ja_vanemapuhkuste_roheline
_raamat_2015.pdf) raames, milles tõime välja perelepituse/vahendusmenetluse ulatuslikud
tõendatud kasud lapsele, aga ka asjaolu, et lepituse/vahendusmenetluse raames tehtavad
otsused on tihti püsivamad kui kohtus tehtavad kokkulepped ja hoiavad kokku nii vaidlevate
osapoolte kui riigi ressursse. Samuti nägime vajadust muuta perelepituse terminit, sest see ei
anna edasi tegevuse tegelikku sisu ja on vanemates tihti arusaamatust tekitanud. Meie
hinnangul oleks mõistlik sobivaimas terminis kokkuleppele jõuda
perelepituse/vahendusmenetluse süsteemi sisulise korrastamise raames ning siis antud
teenus ka vastavalt reguleerida.
Oleme planeerinud alustada perelepituse/vahendusmenetluse uue korraldusmudeli aktiivse
väljatöötamisega 2019. aastal. Kindlasti vajame selles tegevuses nii teie laste õiguste
osakonna kui Justiitsministeeriumi tuge ja kaasamõtlemist. Paralleelselt oleme kavandanud
mitmed perelepitust/vahendusmenetlust arendavad tegevused Norra uue finantsperioodi
programmi. Nagu ka Te ise oma kirjas välja toote, peab lepituse/kokkulepete vahendamise
faas loogiliselt tervikprotsessi asetuma, mistõttu näeme, et kogu see valdkond vajab terviklikku
ja süsteemset läbimõtlemist ning aitama kaasa sellele, et vanemad jõuaksid lapse
ülalpidamise ja suhtluskorra küsimustes kokkuleppele ilma, et nad peaksid pöörduma
kohtusse. See eeldab lisaks uue korraldus- ja rahastamismudeli väljatöötamisele ja
vastavatele seadusemuudatustele ka eri osapoolte koolitamist, juhendmaterjalide
väljatöötamist ja teavitamist. Leiame, et nende tegevuste kõrval on endiselt äärmiselt oluline
ka üldine vanemlike oskuste arendamine, sest see on parim viis erinevaid suhtlusprobleeme
ennetada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Toote oma kirjas välja ka selle, et uute lapse ja vanema suhtluskorra kohtulahendi
täitemenetlust puudutavate lahenduste väljatöötamisel võiks kaaluda, kas kohtutäiturite
asemel võiks seda rolli täita mõni muu ametkond (nt Sotsiaalkindlustusamet), kellel oleks
võrreldes täituritega laste heaolu puudutavates küsimustes rohkem oskusi ja teadmisi.
Täitemenetlust puudutav on küll Justiitsministeeriumi pädevuses, ent kuna antud teema
puudutab nõnda tugevalt lapse õigusi, siis leiame, et peame siin leidma ühiselt lahendused,
mis aitavad senist suhtluskorra täitemenetluse süsteemi tõhusamaks muuta. Meie hinnangul
vajab teema enne otsuste tegemist põhjalikumat analüüsi. Esiteks on vaja teada, kui palju on
selliseid juhtumeid, kus on seni olnud vajalik kohtutäiturite sekkumine ning seejärel koguda
täituritelt tagasisidet, mis on need põhjused, miks vanem ei ole suhtluskorda täitnud ning
millistest mõjutusvahendistest on või ei ole kasu olnud. See annaks meile paremat
informatsiooni selle kohta, millised edasised riigipoolsed sammud ja muudatused võiksid olla
tõhusaimad, nt ei pruugi olla kasu sunnirahast, kui vanema käitumise taga on psühholoogilised
probleemid.
Samuti juhime tähelepanu sellele, et ka praeguse regulatsiooni kohaselt ei tegele lapse teisele
vanemale üleandmisega kohtutäitur üksi, vaid kaasatud peab olema ka kohaliku omavalitsuse
(KOV) esindaja, kelleks on enamasti lastekaitsetöötaja. Tuleb tunnistada, et KOV ei ole seni
alati oma kohustusest teadlik olnud ja samuti on olnud raskendatud spetsialisti kaasamine
töövälisel ajal. Kuigi Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on KOV-e keeruliste juhtumite
lahendamisel abistada ja samuti – olukorras, kus KOV-il see võimekus puudub – ka
ööpäevaringselt akuutseid olukordi lahendada, ei tohiks SKA võtta KOV-idelt üle tavapäraseid
lastekaitsetöö ülesandeid. Küll aga väärib arutelu see, kas asjaolu, et lapse üleandmine toimub
kahe spetsialisti (KOV esindaja ja kohtutäitur) osalusel, on otstarbekas. Siin tuleb kaaluda,
millise spetsialisti või ametkonna roll tagaks meile parimal moel nii kohtulahendi täitmise kui
lapse heaolu. Igal juhul eeldab see lapse üleandmisega tegelevate isikute vastavate teadmiste
ja oskuste arendamist, sest enamasti on tegu keeruliste ja konfliktsete olukordadega. Samuti
tuleb üle vaadata senised sunnimeetmed, et hinnata nende tõhusust ja pakkuda täiendavaid
lahendusi (lisaks sunnimeetmetele ka nt nõustamisteenuste näol).
Kuna teema on kompleksne ja seotud erinevate valdkondadega, teeme Justiitsministeeriumile
ettepaneku kutsuda kokku töörühm, kes töötaks välja lapse ja vanema suhtluskorra
kohtulahendi täitemenetlust puudutava tervikliku lahenduse, mis võtaks arvesse ka elatise ja
perelepituse/vahendusmenetluse uusi skeeme. Teema eestvedamisel saab kandev roll olla
Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Sama: Justiitsministeerium
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Liisa-Lotta Raag 6269 253
[email protected]