Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2018
- Viit
- 1.2-2/77-6
- Registreeritud
- 2. juuli 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Haiglate Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2018
- Vastutaja
- Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Sisu (failidest)
Pr Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Teie: 27.06.2018 nr 1.2-2/7 7 -1 Sotsiaalministeerium Meie: 02.07 .2018 nr 806 -2 B Määruse eelnõu kohta arvamuse avaldamine Täname, et saatsite meile arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ eelnõu (edaspidi määruse eelnõu). Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) teeb määruse eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja märkused: Määruse eelnõus on läbivalt kasutatud mõistet meditsiinikiirituse protseduur, aga defineeritud on diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur. Kasutades koguaeg väljendit „meditsiinikiirituse protseduur“, on võimalik antud määrust rakendada ka raviprotseduuridele (kiiritusravi, nukleaarmeditsiin) ja opitubades tehtavatele protseduuridele (röntgenpildid opi ajal) ehk antud määrust peaks rakendama ka nendes osakondades, kus varasemalt pole kõik need nõuded kehtinud. Eelnõu § 9 lg 2 punktis üks kasutatakse mõistet „suur doos“. EHL juhib tähelepanu asjaolule, et selline mõiste nagu „suur doos“ on defineerimata ning sellise sõnastuse kasutamine jätab lahtiseks, mis olukordadele peab siis erilist tähelepanu pöörama. Võib öelda, et iga tehislikult saadud doos on suur doos või võib valida välja kindlad protseduurid jne. Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt kehtestab kiirgustegevusloa omaja doosipiirangud kiiritatava isiku abistaja ja teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku isiku jaoks, kelle puhul ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev vahetu kasu. EHL juhib tähelepanu asjaolule, et kiirgustegevusloa omaja ei tea isegi, kas tegemist on teadus- või kliinilise uuringu patisendiga (kui tehakse randomiseeritud topeltpimedaid uuringuid). Samuti ei ole selge see, kuidas kehtestatud doosipiiranguid mõõdetakse ja kinnitatakse. Eelnõu § 9 lõike 7 kohaselt määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija enne isiku kiiritamist igale isikule asjakohased dooside tasemed isikute puhul, kes nõustuvad vabatahtlikult osalema teadusuuringus või kliinilises uuringus ja kes saavad selles osalemisest diagnostika- või ravialast kasu. Protseduuri tegija ei tea, mis gruppi kuulub kiiritatav isik (radioloogiatehnik teostab uuringut, suunaja peaks seda teadma). Samuti ei ole mõeldav, et igale isikule kehtestab teostaja personaalse ja asjakohase doosi taseme. Kes, millal ja mis metoodika alusel seda tehakse? Juhime tähelepanu asjaolule, et §-s 10 nimetatud juhiste koostamise, trükkimise ja uuendamisega kaasneb rahaline kulu. Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt tagab meditsiinikiirituse protseduuri tegija sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist. EHL hinnangul peab teavitusega tegelema protseduurile suunaja, kuna teostaja ei tea seda, kas isik osaleb mingis uuringus. Definitsioonide plokis on segadused meditsiinikiirituse protseduuri definitsiooniga. § 11 antud määratlusest jääb selgusetuks, kas nt operatsioonitoas kasutatav röntgenikiirgus klassifitseerib raviprotseduuri alla või jääb välja, kuna seal kasutatakse kiirgust mitte diagnostikaks ega raviks, vaid protseduuri "juhtimiseks". Eelnõu paragrahvis 12 ei ole viidatud, mis on riigi infosüsteemi klassifikaatorid. Kui siia meditsiinikiirituse protseduuride hulka hakatakse kaasama ka väljaspool radioloogiakeskust tehtavaid protseduure, siis ei ole kindel, et meil on olemas valmisolek need kokku lugeda (sest nt kui kiiritusravi patsiendi positsioneerimisel tehakse temast röntgenpildid positsioneerimiseks, siis hetkel me saame öelda mitu pilti me aastas kokku teeme kõikide patsientide peale kokku, aga ei saa öelda mitu suure energiaga pilti, mitu väikse energiaga pilti, mitu koonuskimpkompuutertomograafia pilti ja mitu tükki per patsient, selle analüüsi peaks tegema käsitsi). Punkt vajab täpsustamist, et kogutakse kokku info ainult klassifikaatoris kajastatud protseduuride kohta. Teeme ettepaneku sõnastada § 13 lõige 3 järgmiselt: „(3) Kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme kasutamise alustamist heakskiidukatse ning seadme kasutamisel regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas asjakohase Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendi ja seadme tootja soovitustega“. Eelnõu praegune sõnastus jätab Keskkonnaametile võimaluse kiirgustegevusloaga kehtestada haiglatele ükskõik, mis tingimusi. Teeme ettepaneku eemaldada § 13 lõike 4 punkti 1 lisatingimus "täites kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi" kuna sellel puudub sisu. Teeme ettepaneku sõnastada punkt 1 järgmiselt: „1) kiirgustegevusloa omajat ning omab biomedtisiinitehnika inseneri 8 taseme kutsetunnistust". Eelnõu § 16 – määruse tekstis peaks olema konkreetsemalt määratud isikute ring, kes kvalifitseeruvad, kui "asjasse puutuvad isikud" ning määruse sõnastusest ja määruse seletuskirjast peab üheselt nähtuma , et riskiuuringu tulemus i ja mittekavandatud meditsiinikiirituse juhtumiga seonduvaid dokumente ei pea väljastama kiirgus tegevuslubasid menetlevale või kontrollivale asutusele. Teeme ettepaneku vähendada määruse eelnõu § 17 lõikes 7 sätestatud andmete ja dokumentide säilitamise tähtaega 5 aastani, kuna kiirgustegevusluba kehtib 5 aastat. Eelnõu paragrahvis 18 on taas kasutatud mõistet „suuri doose“, mis on defineerimata. Kohe peale seda on kirjutatud sh mammograafia, mis on üks kõige väiksema doosiga uuringuid, mida võib siis tõlgendada nii, et kõiki protseduure peab kaasama kliinilisse auditisse. See, et igal aastal peab loetletud valdkondades kliinilise auditi tegema, on suur tööjõukulu (eelnevalt valdkondi konkreetselt loetletud ei olnud). Kord 5 aasta jooksul peab tegema välisauditi – see saab olema rahaline kulu. Teeme ettepaneku muuta määruse eelnõu lisa 2 punkti 1.1 sõnastust selliselt, et arvutuskäiku ei nõuta: "1.1 ruumide asendiplaan hoones (kontrollialad, jälgimisalad) ja minimaalne vajalik kiirgusvarjestus vastavalt kiirgusseadme asendile, seina materjalile, planeeritavale kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud metoodikale“. Eelnõu lisa 2 p 2.3 – Hooldus ja remonditööde protokollide olemasolu ei peaks olema vajalik. Seega tuleks see eemaldada. Eelnõu lisa 2 p 2.5 – Metoodika esitamine ei ole vajalik. Kui insener omab biomeditsiinitehnika inseneri 8 taset. Sõnastus võiks olla: „Heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud mõõteprotokollid, mis peavad sisaldama viidet mõõdetud suuruste kriteeriumite aluseks olevale dokumendile, katseid teostanud isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga). Palume kiirgusseaduses ja keskkonnaministri 24.novembri 2016.a määruses nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete vormid“ kiirgustegevusloa taotlemise korda, sh taotlusele lisatavate andmete loetelu täpsustada selliselt, et kiirgustegevusloa taotlemisel piisaks, kui taotleja esitab ainult nimetatud keskkonnaministri määruses esitatud andmed ja dokumendid ning ei oleks kohustatud Tervise- ja tööministri määruse eelnõu lisas 2 nimetatud kvaliteedikäsiraamatut koos selle kohustuslike osadega kiirgustegevusloa taotlusele lisama, kuna sellisel määral andmete menetlemine tekitab põhjendamatut ajakulu ning pikendab taotluse menetlemise protsessi. EHL hinnangul kuulub kvaliteedikäsiraamatu nõuetele vastamise kontrollimine riikliku järelevalve mitte kiirgustegevusloa taotluse menetlemise protsessi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Sule Juhatuse esimees