dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arengukava

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2018
Viit
5.2-2/1829-2
Registreeritud
2. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Valga Haigla
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. august 2018

Failid

  • 📎7_8-7_174_24_05_2018_AS_Valga_Haigla_funktsionaalne_arengukava_02_07_2018_12_33.bdoc54 KB
  • 📎VALGA_HAIGLA_AS_funktsionaalne_arengukava_25_06_2018.bdoc686 KB
  • 📎VALGA_HAIGLA_AS_funktsionaalne_arengukava_25_06_2018.pdf623 KB
  • 📎VALGA_HAIGLA_AS_funktsionaalne_arengukava_25_06_2018.pdf1789 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 24.05.2018 nr 7.8-7/174 10129 Tallinn [email protected] AS Valga Haigla funktsionaalne arengukava Lugupeetud tervise- ja tööminister pr Riina Sikkut Käesolevaga esitame Teile kinnitamiseks muudetud AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava. Muudatused on Word dokumendis markeeritud erivärviga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Seer Juhataja Lisa(d): VALGA_HAIGLA_AS_funktsionaalne_arengukava_25_06_2018.docxVALGA_HAIGLA_AS_ funktsionaalne_arengukava_25_06_2018.pdfVALGA_HAIGLA_AS_funktsionaalne_arengukav a_25_06_2018.bdoc Marek Seer VALGA HAIGLA AS FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP 2018 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 6 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 6 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 8 2.3. Vanuseline koosseis................................................................................................ 9 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.........................................................................10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................11 3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 ..............................................11 3.1.1. Erakorraline meditsiin ..........................................................................................11 3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................11 3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................14 3.1.4. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................14 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud ............................................................15 3.1.6. Taastusravi .....................................................................................................17 3.1.7. Logopeediline teenus ......................................................................................18 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ...........................................................19 3.3. Valga tervisekeskus ...............................................................................................21 3.3.1. Põhiteenused ..................................................................................................21 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused ........................................................................23 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................25 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................32 6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................36 6.1. Meditsiinilised struktuurid .......................................................................................36 6.2. Tugiteenused .........................................................................................................37 7. Juhtimine .......................................................................................................................38 8. Arengukava koostamise alused .....................................................................................40 Kokkuvõte ............................................................................................................................41 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud AS Valga Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Valga Haigla vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, AS Valga Haigla ravitegevust perioodil 2013–2017, planeeritavaid ravimahte perioodil 2018– 2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pika- ajalisi arengusuundi. Käesolev dokument valmis 2018. aasta märtsis ja aprillis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid AS Valga Haigla arengu peamine eesmärk on inimesekeskse kaasaegse kvaliteetse arsti- ja õendusabi osutamine ning sotsiaalteenuste pakkumine üldhaigla teenuste mahus. Peame oluliseks olla pidevalt arenev ja inimesi väärtustav haigla, lähtudes inimesest kui tervikust. Peaeesmärgi saavutamiseks on püsitatud järgmised alaeesmärgid: 1. Haigla omab strateegiliselt olulist positsiooni, olles maakonnas jätkuvalt haigekassa peamine partner eriarstiabi teenuse osutamisel ning toetades esmatasandi arstiabi teenuse osutajaid. a. Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine raviteenuste parendamiseks. b. Personali arendamine kvaliteetse raviteenuse tagamiseks. c. Teenuskeskkonna parandamine. d. Efektiivne majandamine. i. Ostuprotsesside ja hangete süsteemi juurutamine. 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga strateegilise koostöö pakkumine, et tagada piirkonna elanikele kvaliteetsed ja mitmekülgsed teenused. a. Ravitüsistuste süsteemi juurutamine. b. Infrastruktuuri optimaalsem kasutus. c. Teadustöö soodustamine. 3. Haigla geograafilist positsiooni arvestades ollakse kvaliteetne teenusepakkuja ka teisel pool riigipiiri, arendades seeläbi piiriüles koostööd. 4. Kõigile piirkonna elanikele arstiabi tagamiseks sotsiaalteenuste ja -transpordi võimekuse arendamine. 5. Infotehnoloogilise võimekuse tõstmine läbi patsiendipõhiste tehnoloogiliste lahenduste juurutamise. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus AS Valga Haigla peamine teeninduspiirkond on Valga maakond, tegemist on maakonna ainsa üldhaiglaga, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne intensiiv- ja aktiivravi osakond ning iseseisev õendusabiteenus. Joonis 1. AS Valga Haigla paiknemine maakonnas AS Valga Haigla omab 5 tegevusluba: iseseisev statsionaarne õendusabi; kiirabiteenus; koduõendus, koolitervishoid; hambaravi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 20 erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Kord kuus on Valga Haiglas Ortopeediakeskus OÜ vastuvõtt. Lisaks asub haiglas abivahendite keskuse ITAK Valga teeninduspunkt, Pere Optika Prillipood ja Valga Haigla Apteek. Lisaks AS Valga Haiglale asub maakonnas ka mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Valga maakonnas osutab üldarstiabi teenust 16 perearsti, neist 9 tegutseb Valga Haigla perearstikeskuses. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna perearstid. Perearstide koostöö haiglaga on hea, sest perearstikeskus asub haiglaga samas hoones. Eriarstiabi pakkujaid on maakonnas samuti mitmeid: Valga naistearst Ene Kornet OÜ, Tõrva Tervisekeskus OÜ, Jaanson & Lääne OÜ, Silmaarst Viljar Vihmann OÜ ja Tartu Ülikooli Kliinikum SA. Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Valga maakonnas on Tõrva 6 Tervisekeskus OÜ, Vähiravi Toetusravi SA ja Tõrva Haigla SA. Hambaravi teenust pakuvad lisaks Valga Haiglale maakonnas veel Otepää Tervisekeskus SA, Elva Hambaravi OÜ, OÜ Helle Muruväli Hambaravi, Kesklinna Hambaarstid OÜ, Species OÜ, Randveri Hambaravi OÜ, Hampel OÜ, Dendalia OÜ, Unimed Kliinikud OÜ ja Hiie Silm. Valga Haigla ja Tervise Arengu Instituudi koostööna toimub tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravi (OKR) projekt, mille sisu seisneb selles, et haige manustab iga väljakirjutatud TB-ravimi doosi vastutava meditsiinipersonali jälgimisel. OKR töötaja aitab iga päev kliendil võtta talle ettenähtud ravimeid, kontrollib nii haiguse kui ka ravimi kõrvaltoimete sümptomeid ja tundemärke ning tuletab kliendile meelde tema järgmise korralise visiidi aja. Samuti saavad Valga Haiglas nõu ja vajaliku abi noored kuni 24-aastased isikud, kellel on küsimusi või muresid seoses seksuaaltervise ja –käitumisega. Kindlustatud noorte teenust rahastab Eesti Haigekassa, kuid ka kindlustamata noortele on teenus tasuta – nende eest tasub vajalikud tasud Tervise Arengu Instituut. Valga Haigla ämmaemandate ambulatoorsete tegevuste osaks on ka rasedatele koolide korraldamine, kus käsitletakse raseduse, sünnituse, vastsündinute, rinnaga toitmise ning sünnitusjärgse perioodiga seonduvat. Samuti toimub perekool, mis on suunatud imikute emadele, kus arutatakse laste arenguga seotud teemasid. Lisaks osales Valga Haigla kuni 2016. aasta esimese maini SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna poolt läbiviidavas „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomise“ projektis. Valga Haigla juures avati vaimise tervise kabinett, kuhu on oodatud lapsed ja noorukid vanuses kuni 18 aastat (k.a). Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Haigla ruumides on perearstikeskus, neile pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille kaudu saavad väliskasutajad muuta oma tööd patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele AS Valga Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde. 2014. aasta andmete põhjal raviti Valga Haiglas keskmiselt 41,3% maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest, 42,5% statsionaarsetest ravipäevadest ning 71,45% päevaravi vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi. Valga maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid Tartu Ülikooli Kliinikum (SA TÜK). Valga Haiglas on avatud SA TÜK Hemodialüüsikabinett. Eriarstiabi 7 osutatakse patsientide vajadustest lähtuvalt ühes või teistes raviasutustes, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle viies. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Valga maakond Valga Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2042,93 km2. Maakonna koosseisu kuulub kolm omavalitsusüksust (Valga vald, Otepää vald ja Tõrva vald). Statistikaameti andmetel elab Valga maakonnas 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga) ning 1 km2 kohta on 14,7 elanikku. 2017. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Valga vald (sh Valga linn asustusüksusena), kus elab 55,5% maakonna elanikest. Otepää vald (sh Otepää linn asustusüksusena) ja Tõrva vald (sh Tõrva linn asustusüksusena) on rahvaarvu poolest suhteliselt sarnase suurusega, neis elab vastavalt 22,7% ja 21,8% maakonna elanikest. Valga maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2015 langustrendis. 2016. aastal elanike arv suurenes, kuid vähenes taas 2017. aastal ning ka järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. Rahvaarv Valga maakonnas 31 930 31 570 31 068 30 590 30 176 29 944 30 524 30 084 29 157 28 472 26 798 25 191 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018p 2020p 2025p 2030p Joonis 2. Valga maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2017 ning prognoos 2018 – 2030 (Allikas: Statistikaamet) Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2020 rahvaarv 1612 inimese võrra (5,36%) ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 3281 inimese võrra (11,52%). Seega on oodata rahvaarvu languse jätkumist. Rahvaarvu vähenemise põhjuseks on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja noorte osakaal. 8 2.3. Vanuseline koosseis Valgamaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 45–49-aastased. Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Vanusegruppides 30–34 ja 35–39 ületab Eesti kui terviku näitaja Valga maakonna näitajat vastavalt 1,98 ja 1,43 protsendipunkti võrra. Teisalt on 45 ja vanemate elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem. Valga maakonna omavalitsusüksusi omavahel võrreldes, on Tõrva vallas enam 45- ja vanemaealisi ning Otepää vallas on teistest valdadest enam 25–34-aastaseid elanikke. 7,34% 7,24% 6,87% 7,23% 7,24% 6,86% 6,84% 6,64% 6,82% 6,55% 6,68%6,44% 6,77% 6,36% 6,17% 5,84% 5,98% 5,33% 5,30% 5,26% 5,41% 5,77% 5,01% 5,01% 5,35% 4,94% 4,81% 4,39% 5,06% 4,53% 4,01%4,30% 3,43% 2,82% 2,96% 2,44% Eesti Valga maakond Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Valga maakonnas 2017. aastal (Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2010. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Valga maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 4,18 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Valga maakonnas 65+ aastasi elanikke 7,1 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Valga maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 31,39 protsendini. 9 Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Valga maakonnas 65+ elanike 65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010. Aasta osakaal Eestis osakaal Valga Valga aastaga (%) maakonnas (%) maakonnas võrreldes (%) 2010 17,43% 21,61% 6900 2011 17,45% 21,70% 6850 -0,72% 2012 17,70% 21,95% 6818 -1,19% 2013 18,03% 21,96% 6719 -2,62% 2014 18,38% 22,42% 6764 -1,97% 2015 18,76% 22,69% 6794 -1,54% 2016 19,02% 21,87% 6675 -3,26% 2017 19,34% 22,29% 6707 -2,80% 2018p 19,77% 24,52% 7149 3,61% 2020p 20,47% 25,51% 7264 5,28% 2025p 22,42% 28,35% 7598 10,12% 2030p 24,29% 31,39% 7908 14,61% Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2030. aastaks suureneb antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 18% võrra, kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Valga maakonna administratiivseks keskuseks on Valga linn. Peamisteks tõmbekeskusteks on juba ajalooliselt olnud Valga, Tõrva ja Otepää linn. Valga linn asub geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (12 452 elanikku) poolest on tegemist suuruselt üheteistkümnenda linnaga Eestis. Valga maakonna asustustihedus on 14,9 elanikku km2 kohta, see on Eesti keskmisest kaks korda madalam. Mandri-Eesti maakondadest on tihedalt asustatud veel vaid Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige tihedamalt on asustatud Valga, Otepää ja Tõrva linna ümbruskond. Uutest omavalitsustest on kõige tihedamalt asustatud Valga vald (21,52 in/km2). Otepää vallas on 12,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väikseima asustustihedusega on Tõrva vald, kus on ühe ruutkilomeetri kohta 9,8 elanikku. 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2017. aastal ööpäevas keskmiselt 19 patsiendile, s.o ligikaudu 0,8 patsienti tunnis, ning aastas kokku 7031 patsiendile. 2016. aastaga võrreldes vähenes 2017. aastal külastuste arv 282 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2017. aastal 1649, statsionaari suunati seega ööpäevas 4–5 haiget. Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2013-20171 Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 Külastuste arv 7759 7518 7137 7313 7031 sh. toodud kiirabiga 1019 940 1145 1400 1545 roheline triaažikategooria 2955 3137 3320 3664 3656 kollane triaažikategooria 2726 3131 3509 3419 3137 oranž triaažikategooria 47 84 189 141 130 punane triaažikategooria 6 5 17 15 25 Hospitaliseerimised 1951 1913 1810 1762 1649 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.2. Statsionaarne ravi Valga Haiglas on 120 voodikohta ja seega on võimekus voodikohtade arvu järgi suurem. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2013 – 2017 Valga Haiglas kahanenud 8,8 protsenti. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja iseseisev statsionaarne õendusabi. Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv vähenenud kõikidel erialadel, välja arvatud günekoloogias. Kõige enam on vähenenud intensiivravi III astme hospitaliseeritute arv. 2013. aastaga võrreldes on 2017. aastal hospitaliseeritute arv günekoloogias suurenenud 38 protsendi võrra. 1 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest haigla töökorralduste tõttu ei ole võimalik saavutada tõest tulemust, mõningatel juhtudel unustatakse tiraaž märkimata. 11 Statsionaarne ravitegevus on Valga Haiglas olnud viimasel viiel aastal mõnevõrra vähemefektiivne– keskmine voodihõive on langenud 45,5 protsendilt 41,6 protsendini. Valga Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil langenud 5 päevalt 4,8 päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis langenud 16,8 päevalt 15,1 päevani, sünnitusabiteenustes langenud 2,9 päevalt 2,7 päevani, günekoloogias langenud 2 päevalt 1,8 päevani, sisehaigustes kasvanud 6,9 päevalt 7 päevani, pediaatrias langenud 2,3 päevalt 1,7 päevani, intensiivravi I astmes kasvanud 2,3 päevalt 4,6 päevani, intensiivravi II astmes kasvanud 2,6 päevalt 5,4 päevani ja intensiivravi III astmes kasvanud 4,4 päevalt 14,8 päevani. Keskmine ravikestus kogu haiglas on langenud 7,4 päevalt 7,3 päevani. 12 Tabel 3. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2013-2017 Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus Eriala/voodiprofiili nimetus 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 501 462 465 485 424 2188 2317 2410 2444 2040 4,4 5 5,2 5 4,8 iseseisev statsionaarne õendusabi 505 523 486 467 467 8270 8776 7957 7204 7030 16,4 16,8 16,4 15,4 15,1 sünnitusabiteenused 230 192 190 140 143 676 551 532 368 381 2,9 2,9 2,8 2,6 2,7 günekoloogiateenused 86 131 110 105 119 165 264 207 208 216 1,9 2 1,9 2 1,8 sisehaiguste teenused 1157 1108 1071 1105 1088 7571 7604 7459 7404 7586 6,5 6,9 7 6,7 7 pediaatria teenused 211 159 120 126 105 557 373 241 226 183 2,6 2,3 2 1,8 1,7 intensiivravi I aste 114 99 98 64 94 251 232 254 242 431 2,2 2,3 2,6 3,8 4,6 intensiivravi II aste 58 81 62 45 45 188 210 271 227 245 3,2 2,6 4,4 5 5,4 intensiivravi III aste 19 16 11 16 6 83 70 114 77 89 4,4 4,4 10,4 4,8 14,8 KOKKU 2881 2771 2613 2553 2491 19 949 20 397 19 445 18 400 18 201 6,9 7,4 7,4 7,2 7,3 Voodite arv Voodihõive Voodikoormus Eriala/voodiprofiili nimetus 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 15 15 15 15 15 40,0% 42,3% 44,0% 44,6% 37,3% 4,37 5,02 5,18 5,04 4,81 iseseisev statsionaarne õendusabi 42 42 42 42 42 53,9% 57,2% 51,9% 47,0% 45,9% 16,38 16,78 16,37 15,43 15,05 sünnitusabiteenused 10 10 10 10 10 18,5% 15,1% 14,6% 10,1% 10,4% 2,94 2,87 2,80 2,63 2,66 günekoloogiateenused 11 11 11 11 11 4,1% 6,6% 5,2% 5,2% 5,4% 1,92 2,02 1,88 1,98 1,82 sisehaiguste teenused 31 31 31 31 31 66,9% 67,2% 65,9% 65,4% 67,0% 6,54 6,86 6,96 6,70 6,97 pediaatria teenused 5 5 5 5 5 30,5% 20,4% 13,2% 12,4% 10,0% 2,64 2,35 2,01 1,79 1,74 intensiivravi I aste 3 3 3 3 3 22,9% 21,2% 23,2% 22,1% 39,4% 2,20 2,34 2,59 3,78 4,59 intensiivravi II aste 2 2 2 2 2 25,8% 28,8% 37,1% 31,1% 33,6% 3,24 2,59 4,37 5,04 5,44 intensiivravi III aste 1 1 1 1 1 22,7% 19,2% 31,2% 21,1% 24,4% 4,37 4,38 10,36 4,81 14,83 KOKKU 120 120 120 120 120 45,5% 46,6% 44,4% 42,0% 41,6% 6,92 7,36 7,44 7,21 7,31 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 13 3.1.3. Päevaravi Päevaravi maht on 2017. aastaks 2013. aastaga võrreldes suurenenud 15,2 protsendi võrra. Võrreldes 2014. aasta ja 2017. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud üldkirurgia (15 protsenti) ja günekoloogia (2 protsenti) erialal. Ravijuhtude arv on kasvanud märkimisväärselt otorinolarüngoloogia (369,2 protsenti) erialal. Tabel 4. AS Valga Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2013-2017 Eriala 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgia 560 540 515 476 476 sisehaigused 21 43 37 32 43 otorinolarüngoloogia 52 150 200 244 244 günekoloogia 198 202 172 193 194 KOKKU 831 935 924 945 957 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.4. Ambulatoorne ravi Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2013 – 2017 järjepidevalt kasvanud. 2017. aastal kasvas visiitide arv 2013. aastaga võrreldes ligikaudu 16 protsendi võrra. Ambulatoorse ravi visiitide kasv on toimunud õdede visiitide arvu kasvust tulenevalt, arstide teostatud visiitide arv on püsinud samas suurusjärgus. Eelneva aastaga võrreldes kasvas visiitide arv kokku kõige enam 2015. aastal (enam kui 7 protsendi võrra). 2017. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam sisehaiguste erialal, kuhu on koondatud ka reumatoloogia, neuroloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, pediaatria ja endokrinoloogia vastuvõtud. Sellele järgnesid sünnitusabi ja günekoloogiateenused ning üldkirurgiateenused (sh uroloogia ja ortopeedia). Kõige enam on 2017. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvanud taastusravi ja füsiaatriateenuste ning otorinolarüngoloogia visiitide arv. Märkimisväärselt on langenud psühhiaatria ja dermatoveneroloogia visiitide arv. 14 Tabel 5. AS Valga Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2013–2017 Ambulatoorne ravi - 2013 2014 2015 2016 2017 visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 5079 0 4791 0 4585 0 4916 0 4929 41 otorinolarüngoloogia- teenused 2162 0 2931 0 2781 0 2157 0 2488 155 oftalmoloogiateenused 3575 0 3412 0 3331 0 3532 0 3844 27 dermatoveneroloogia- teenused 1970 130 1997 142 2218 59 2302 136 1999 50 psühhiaatriateenused 1904 0 1926 0 1730 1939 0 1480 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 888 0 1107 0 787 0 953 0 1268 0 sünnitusabi ja günekoloogiateenused 4462 915 4543 927 4680 788 5339 896 5512 1114 2 sisehaigused 5441 266 5194 292 4936 4626 5159 5210 10 006 5430 reumatoloogiateenused 1767 0 1903 0 1885 0 1816 0 - - neuroloogiateenused 1974 0 2024 0 2231 0 2292 0 - - pulmonoloogia teenus 798 0 868 0 848 0 425 0 - - kardioloogiateenused 732 0 716 0 723 19 358 1 - - pediaatriateenused 150 0 175 0 114 0 43 0 - - endokrinoloogiateenused 749 0 812 96 0 0 196 23 - - KOKKU 31 651 1311 32 399 1457 30 849 5492 31 427 6266 31 526 6817 Allikas: AS Valga Haigla 2018 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 2017. aastal teostati Valga Haiglas 1362 operatsiooni, mida on 198 võrra rohkem kui 2013. aastal, kuid 53 võrra vähem kui 2016. aastal. Viimasel neljal aastal on päevakirurgia operatsioonide arv püsinud valdavalt samas suurusjärgus, erinedes eelneva aasta operatsioonide arvust ligikaudu 30 võrra. Nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete operatsioonide arv on 2017. aastal 2013. aastaga võrreldes vähenenud 17 protsendi võrra. Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2013–2017 Operatsioonid 2013 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 6 10 16 7 5 päevaravi 832 1059 1090 1121 1086 statsionaarsed 326 305 279 287 271 KOKKU 1164 1374 1385 1415 1362 2 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5). 15 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Valga Haiglas teostatakse ka ambulatoorseid ja statsionaarseid protseduure, siia alla kuuluvad nii psühhiaatrilised, terapeutilised ja kirurgilised protseduurid kui ka pisemad operatsioonid ja lõikused. Perioodil 2013 – 2017 on ambulatoorsete protseduuride arv kasvanud ligikaudu 15 protsendi võrra ning statsionaarsete protseduuride arv vähenenud 8 protsenti. Tabel 7. Protseduuride arv perioodil 2013 – 2017 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 1098 990 916 1081 1261 statsionaarsed 763 797 796 777 700 KOKKU 1861 1787 1712 1858 1961 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng (spirograafia, röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile. Valga Haiglas tehakse mitmesuguseid kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, muuhulgas endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid. Labori- uuringutest on esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, immuun- hematoloogilised, geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud. Terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2013-2017 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 8. Uuringute/diagnostika statistika perioodil 2013 – 2017 Uuringud/diagnostika 2013 2014 2015 2016 2017 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, 5143 4838 5012 4546 4527 HOLTER, EHHO) loode (kardiotokograafia) 1086 1050 861 609 776 hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. 475 530 560 259 16 test) muud (nt seoses kuulmise, nägemise, 1377 2023 1720 992 1564 urodünaamikaga) Funktsionaaldiagnostika teenused 8081 8441 8153 6406 6883 kokku röntgen 10 238 9829 101 20 10 591 10 502 ultraheli 6779 6818 6489 6740 7169 kompuutertomograafilised uuringud 7496 11 516 10 992 10 952 13 918 Radioloogiateenused kokku 24 513 28 163 27 601 28 283 31 589 gastroskoopiad 1064 528 64 374 802 entero- ja koloskoopiad 198 122 8 100 178 16 muud endoskoopiad 26 18 2 44 34 Endoskoopiateenused kokku 1288 668 74 518 1014 kliinilise keemia uuringud 71 004 80 906 84 064 86 425 86 487 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude 26 292 27 688 26 703 26 955 25 169 uuringud hüübimissüsteemi uuringud 4037 3790 3470 3178 3110 immunohematoloogilised uuringud 4919 5051 4873 3699 4188 mikrobioloogilised uuringud 1538 1424 993 1183 1213 immuunuuringud 915 10 509 9984 9764 9904 geneetilised ja molekulaarbioloogilised 43 37 141 1070 455 uuringud Laboriuuringud kokku 108 748 129 405 130 228 132 274 130 526 KOKKU 142 630 166 677 166 056 167 481 170 012 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Funktsionaaldignostika teenuste kogumaht on 2013. aastaga võrreldes 2017. aastaks vähenenud ligikaudu 15 protsendi võrra. Vaatlusalusel perioodil on kasvanud vaid muude (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) teenuste maht. Radioloogiateenuste kogumaht on kasvanud ca 29 protsenti, kõige enam on kasvanud (ca 86 protsenti) kompuutertomograafiliste uuringute maht. Endoskoopiateenuste kogumaht on langenud 21 protsendi võrra. Perioodil 2013–2017 on gastroskoopiate arv vähenenud neljandiku võrra, kuid muude endoskoopiate arv suurenenud 30 protsendi võrra. Laboriuuringute kogumaht on kasvanud viiendiku võrra, sealjuures enam kui üheksa korda on kasvanud immuunuuringute ning geneetiliste ja molekulaarbioloogiliste uuringute maht. Kokkuvõtlikult on uuringute/diagnostika kogumaht perioodil 2013–2017 kasvanud ligikaudu 19 protsendi võrra. Lisaks pakuvad Valga Haiglale MRT teenust lepingupartnerid. 2016. aastal oli teenuse maht 540 uuringut ja 2017. aastal 738 uuringut. 3.1.6. Taastusravi Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Valga Haigla taastusravi osakond pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid: taastusarsti vastuvõtt, füsioterapeudi teenus (aktiivne- ja passiivne füsioteraapia täiskasvanutele ja lastele), käsimassaaž, vesiravi (imikute ujutamine basseinis, vesimassaaž nii lastele kui täiskasvanutele), imikute võimlemine, aparaatne füsioteraapia (TENS, diadünaamika, elektroforees, amplipulss, laserravi, ultraheli- ja magnetravi), soojaravi (parafiinkindad, savikott, mudaaplikatsioonid), valgusravi, inhalatsioonravi, soolakamber ja kinesioteipimine. 17 Taastusravi teenuste mahud on 2013. aastaga võrreldes vähenenud 2017. aastaks 7,7 protsendi võrra. Kasvanud on vaid elektriravi ja ultraheli teenusmahud. Kõige enam on langenud valgusravi ja inhalatsioonravi protseduuride arv, vastavalt 84 ja 81 protsendi võrra. Tabel 9. Taastusravi teenuste arv perioodil 2013 – 2017 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 Taastusravi protseduure s.h. 17 789 17 611 16 581 16 474 16 391 massaaž 2972 3113 3117 3069 2801 ravikehakultuur 7458 6988 6672 7303 7308 elektriravi (diadünaamika, 458 493 312 419 854 elektroforees) ultraheli 577 626 560 466 615 valgusravi 38 29 13 5 6 laserravi 21 84 128 44 6 magnetravi 1367 1203 835 999 990 inhalatsioonravi 27 33 12 9 5 soojusravi (savi, muda, parafiin) 2438 2889 2968 2804 2321 soolaravi 849 769 913 532 537 vesiravi 1584 1384 1051 824 948 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.7. Logopeediline teenus Lisaks osutab AS Valga Haigla logopeedilist teenust. Valga Haiglas määratakse logopeedilisele teenusele vastavalt selle eriala kaudu, mille kaudu on patsient ravile suunatud. Suunajaks võivad olla seega kirurgid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, sisehaiguste arstid (neuroloogid, pediaatrid) ja taastusravi arstid. Tabel 10. Logopeedilise teenuse maht perioodil 2016 – 2017 Logopeediline teenus 2016 2017 Logopeediline teenus s.h. 242 565 kõrvakabinet - 19 neuroloogia kabinet - 12 pediaatria kabinet - 393 taastusravi allüksus 242 141 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Aastatel 2013 – 2015 Valga Haigla logopeedilist teenust ei osutanud. 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal logopeedilise teenuse maht kasvanud enam kui 1,3 korda, kõige enam on suunajaks olnud pediaatrid. 18 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenuseid kõige enam üldkirurgia, sisehaiguste ja reumatoloogia eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul 71 või enam protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia, pediaatria ja psühhiaatria teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 14, 16 ja 22 protsenti. Tabel 11. Valga maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma Muu Oma Muus maakonnas maakonna maakonnas maakonnas ravi ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal dermatoveneroloogia 1888 1673 53% 47% günekoloogia 9153 4174 69% 31% oftalmoloogia 6137 3054 67% 33% otorinolarüngoloogia 2838 1757 62% 38% psühhiaatria 1570 5616 22% 78% sisehaigused 2101 458 82% 18% taastusravi 1065 482 69% 31% üldkirurgia 8516 1166 88% 12% endokrinoloogia 745 1735 30% 70% kardioloogia 693 1279 35% 65% neuroloogia 2084 1390 60% 40% pediaatria 238 1267 16% 84% pulmonoloogia 828 2468 25% 75% reumatoloogia 1810 733 71% 29% uroloogia 267 1672 14% 86% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike reumatoloogia ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 49 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka psühhiaatria (18%), oftalmoloogia (9%), endokrinoloogia (8%), üldkirurgia (8%), uroloogia (5%), pediaatria (3%) ja kardioloogia (3%) erialadel. Sisehaiguste erialal on Valga maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna keskmisest 28 protsendi võrra vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka neuroloogia (-15%), taastusravi (-13%), otorinolarüngoloogia (-7%) sünnitusabi- ja günekoloogia (-6%) ning onkoloogia (-3%) erialadel. Pulmonoloogi vastuvõttude arv 13 maakonna keskmisest ei erine. 19 Oma maakonnas pöörduvad 2014. aasta andmetele tuginedes elanikud päevaravis kõige enam sisehaiguste arsti ja üldkirurgi vastuvõtule, oma maakonnas ravi kasutamise osakaal vastavalt 98 protsenti ja 86 protsenti. Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus maakonnas suur ning sellest tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi pakkuma. Oma maakonnas kasutatakse ka otorinolarüngoloogi ja günekoloogi teenuseid, ravi kasutamise osakaal on vastavalt 62 ja 45 protsenti. Psühhiaatria eriala puhul pöörduvad elaniku teise maakonda. Tabel 12. Valga maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal Päevaravi - visiitide arv (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas ravi maakonna ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal günekoloogia 130 156 45% 55% otorinolarüngoloogia 138 85 62% 38% psühhiaatria - 8 0% 100% sisehaigused 57 1 98% 2% üldkirurgia 521 88 86% 14% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 86 protsendi võrra enam ning otorinolarüngoloogia vastuvõtte keskmisest 56 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest vähem on vastuvõtte psühhiaatria, sisehaiguste ja günekoloogia erialal, vastavalt 98, 15 ja 6 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. Tabel 13. Valga maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas maakonna ravi osutatud osutatud ravi kasutamise statsionaarsed statsionaarsed kasutamise osakaal ravipäevad ravipäevad osakaal esmane järelravi 989 431 70% 30% iseseisev õendusabi 10 583 1344 89% 11% 20 sisehaigused 6969 523 93% 7% üldkirurgia 1629 968 63% 37% günekoloogia 312 251 55% 45% pediaatria 428 886 33% 67% sünnitused 465 370 56% 44% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike sisehaiguste eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 36 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%), günekoloogia (-26%) ja üldkirurgia (-24%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem. 3.3. Valga tervisekeskus Valga Tervisekeskus hakkab paiknema Valga Haigla A-korpuses (Peetri 2, Valga linn). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse haigla A korpuse 0 ja I korrus. Koostöö tervisekeskuse ja haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Valga Haigla eriarstiabi- ja hooldus- ning taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Valga tervisekeskuse omanikuks saab olema Valga Haigla AS. Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustavad Valga linn ja endised Taheva, Karula, Õru ning Tõlliste vald. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ca 750 km2 ja piirkonnas elab 2017. aasta seisuga Statistikaameti andmetel ca 16 000 elanikku. 2030. aastal moodustavad Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased (21,2%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 50 ja vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 52% (2015. aastal 44% ja 2020. aastal 47%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 9 perearsti ja 18 pereõde, ämmaemand, füsioterapeudid ja koduõed. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja – õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste ja koolituste ruum ning rekonstrueeritakse diagnostika ruumid. 3.3.1. Põhiteenused Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. RAKE prognooside kohaselt vajadus 21 perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 10 perearstile ja 17 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2015 a. seisuga, viimaste aastate tendentse ning prognoose, ehitatakse keskusesse ruumid kaheksale perearstile. Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel suurendatakse, keskuses hakkab tööle 16 pereõde. Üksikuid perearstipraksiseid tervisekeskuse teeninduspiirkonda tegutsema ei jää. Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülgsemalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. Tabel 14. Töökohtade vajaduse hinnang Valga tervisekeskuses 2011 2020 2030 perearst 10,9 10,4 10,2 pereõde 17,2 16,7 16,6 koduõde 4,2 4,7 5,6 füsioterapeut 2,3 2,2 2,1 ämmaemand 1,9 1,5 1,4 KOKKU 36,4 35,6 35,9 Allikas: Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga Tervisekeskus , RAKE uuring 2015. Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb. Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused sh normaalse raseduse jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas töökohtade vajadus väheneb. Piirkonna elanikele on füsioterapeudi ja ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenused tagatud Valga Haigla baasil. 22 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused Apteegiteenust osutavad teenuspiirkonnas kokku viis teenusepakkujat seitsmes erinevas tegevuskohas (kolm teenusepakkujat Valga linnas, kaks Tõlliste vallas ja üks Taheva vallas). Teenuse korralduses projekti tulemusena midagi ei muutu. Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat neljas erinevas tegevuskohas (kõik Valga linnas). Tervisekeskuse loomise tulemusena teenuse korralduses midagi ei muutu. Psühholoog võtab vastu Valga Haiglas, Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Edaspidi paikneb Valga Haiglas töötava psühholoogi vastuvõtukabinet tervisekeskuses. Teised teenuseosutajad jätkavad oma praegustes asukohtades. Töötervishoiuteenust pakub teeninduspiirkonnas AS Valga Haigla ning nii jääb ka edaspidi. Sotsiaalnõustamist korraldavad ja sotsiaalnõustamise teenust osutavad piirkonnas eeskätt kohalikud omavalitsused. Selles osas muutusi plaanis ei ole. AS Valga Haigla palgal olev sotsiaaltöötaja võtab edaspidi vastu tervisekeskuses. Sotsiaalpedagoogid on tööl Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Koolitervishoiuteenus on AS Valga Haigla baasil tagatud peaaegu kõigis Valga linna üldhariduskoolides. Teistest teeninduspiirkonna omavalitsustes kohapeal koolitervishoiu- teenust ei osutata. Tervisekeskuse rajamisega teenuse korralduses midagi ei muutu. Ambulatoorset eriarstiabi teenust osutatakse tervisekeskuses sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal haiglaväliselt sellekohase tegevusloaga äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutuse poolt. Nimetatud teenuseid osutab piirkonnas AS Valga Haigla ja nii jääb ka edaspidi. Osa spetsialiste kolivad aga tervisekeskuse ruumidesse, et olla patsientidele veelgi lähemal. Lisaks Valga Haiglale töötab logopeed ka Valga Priimetsa Koolis, lasteaias Pääsuke, lasteaias Walko ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Viimases töötab lisaks logopeedile ka eripedagoog. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust osutatakse haiguse, kõrge ea või puude tõttu proteesi, ortopeedilist või muud abivahendit vajavale isikule. Teenust osutavad tehniliste ortopeediliste abivahendite müügiga tegelevad firmad. Teenust osutab piirkonnas OÜ ITAK. Tervisekeskusesse on ehitatakse teenuse tarbeks aga suuremad ruumid, sest käesoleval hetkel on suureks probleemiks ruumipuudus. Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav ja kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja 23 eluolukorra parandamiseks. Teenust osutab AS Valga Haigla ning teenuse korralduses muutusi plaanis pole. 24 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Valga maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus- piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Valga maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,25 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal, moodustades elanikest 31,39 protsenti. Koostöös TÜ Kliinikumiga on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Valga maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Haigla pakub esmatasandi teenuseosutajatele infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemedit- siinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 15, 16 ja 17). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta andmete põhjal on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2014 – 2030. Jättes intensiivravi voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris: • erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt; • krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast); • sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid (sh lapsed); • üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid; 25 • kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Valga maakond; • Valga Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid; • statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Statsionaarsetest teenustest liiguvad prognooside alusel Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusabi-, günekoloogia- ja pediaatriateenused. Prognooside kohaselt langeb Valga Haiglas 2030. aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 8 voodit. 2030. aastaks väheneb ka sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Teenuste ravimaht küll kasvab, kuid 80% voodihõivet arvestades on voodite vajadus varasemast väiksem. Ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste ravimaht kasvab, kuid arvestades 85% voodihõivet, on varasema 42 voodi asemel vaja 33 voodit. Intensiivravi osakonnas jääb voodite arv varasemaga samale tasemele. Tabel 15. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused hospitaliseeritute arv 462 456 443 ravi kestus 5,0 5,0 5,0 voodipäevi 2317 2278 2213 voodihõive 42,3% 80,0% 80,0% voodite arv 15 8 8 iseseisev statsionaarne õendusabi hospitaliseeritute arv 523 554 606 ravi kestus 16,8 16,8 16,8 voodipäevi 8776 9303 10 180 voodihõive 57,2% 85,0% 85,0% voodite arv 42 30 33 sisehaiguste teenused hospitaliseeritute arv 1108 1120 1149 ravi kestus 6,9 6,9 6,9 voodipäevi 7604 7727 7931 voodihõive 67,2% 80,0% 80,0% voodite arv 31 26 27 intensiivravi I aste 26 hospitaliseeritute arv 99 93 82 voodipäevi 232 218 192 voodihõive 21% 21% 21% voodite arv 3 3 2 intensiivravi ii aste hospitaliseeritute arv 81 76 67 voodipäevi 210 197 174 voodihõive 28,8% 28,8% 28,8% voodite arv 2 2 2 intensiivravi iii aste hospitaliseeritute arv 16 15 13 voodipäevi 70 66 57 voodihõive 19,2% 19,2% 19,2% voodite arv 1 1 1 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Eelnevale tabelile tuginedes saab öelda, et nii kirurgia kui ka intensiivravi valdkondades prognoositakse voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi ja sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud AS Valga Haiglas kohapeal vähemalt: • üldkirurgia; • sisehaigused, sh reumatoloogia-, neuroloogia-, pulmonoloogia- ja pediaatriateenused; • dermatoveneroloogia; • nina-kõrva-kurguhaigused; • oftalmoloogia, sh optometristi teenused; • günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused; • psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele; • taastusravi ja füsiaatria teenused. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Prognoosi kohaselt liiguvad Tartu Ülikooli Kliinikumile kardioloogia- ja endokrinoloogia teenuste osutamine. 27 Tabel 16. AS Valga Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 4791 0 4 939 40 4 817 37 otorinolarüngoloogiateenused 2931 0 2 607 146 2 066 118 oftalmoloogiateenused 3412 0 3 381 27 3 330 26 dermatoveneroloogiateenused 1997 142 1 891 49 1 713 44 psühhiaatriateenused 1926 0 2 035 0 2 217 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 1107 0 1 292 0 1 372 0 günekoloogiateenused 4543 927 3 884 792 2 785 568 sisehaigused 5194 2923 4 941 5 187 4 519 4 755 KOKKU 25 901 1361 24 969 6242 22 819 5549 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca neljandiku võrra. Lisaks kasvab ka psühhiaatria visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul on näha pigem visiitide arvu vähenemist, kõige enam väheneb günekoloogiateenuste visiitide arv. Sisehaiguste erialal nähakse samuti ette visiitide arvu langust, 2017. aastaga võrreldes langeb visiitide arv 2020. aastaks ligikaudu 2,4% ning 2030. aastaks 10,4%. Vastuvõttude arv püsib 2030. aastal samas suurusjärgus oftalmoloogias ning üldkirurgias, neist viimase alla on koondatud ka uroloogia ja ortopeedia visiidid. Päevaravi osutatakse Valga Haiglas vähemalt järgmistel erialadel: • üldkirurgia; • sisehaigused; • günekoloogia; • nina-kõrva-kurguhaigused. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. Tabel 17. AS Valga Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Eriala 2014 2020 2030 üldkirurgia 540 561 596 sisehaigused 43 43 44 otorinolarüngoloogia 150 151 153 günekoloogia 202 208 217 3 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5). 28 KOKKU 935 963 1009 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohaselt kasvab 2030. aastaks kõige enam üldkiruriga vastuvõttude arv. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb ka günekoloogia erialal. Seevastu prognoositakse, et sisehaiguste ja otorinolarüngoloogia vastuvõttude arvu püsib samas suurusjärgus. Varasematele trendidele tuginedes prognoosib haigla järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid siiski pole tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi võimalik täielikult ette planeerida. Tabel 18. AS Valga Haigla uuringute/protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Uuringud/diagnostika 2014 2020 2030 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 4838 5080 5181 loode (kardiotokograafia) 1050 735 588 hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 530 371 364 muud (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) 2023 1922 1883 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 8441 8108 8016 röntgen 9829 10320 10527 ultraheli 6818 7159 7302 kompuutertomograafilised uuringud 11 516 12 092 12 334 Radioloogiateenused kokku 28 163 29 571 30 163 gastroskoopiad 528 502 492 entero- ja koloskoopiad 122 116 104 muud endoskoopiad 18 17 15 Endoskoopiateenused kokku 668 635 611 kliinilise keemia uuringud 80 906 84 951 86 650 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 27 688 26 304 23 673 hüübimissüsteemi uuringud 3790 3601 3240 immunohematoloogilised uuringud 5051 5304 5410 mikrobioloogilised uuringud 1424 1495 1525 immuunuuringud 10 509 11 034 11 255 geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud 37 39 40 Laboriuuringud kokku 129 405 132 727 131 794 KOKKU 166 677 171 041 170 584 Allikas: AS Valga Haigla 2018 Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega 29 seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal- diagnostika, holtermonitooringud jms. Magnetresonantstomograafia teenuste osutamiseks/kasutamiseks arvestatakse tulevikus võimalusega pakkuda seda kas iseseisvalt või koostöös partneriga kohapealselt. Tabel 19. AS Valga Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Protseduurid 2014 2020 2030 Taastusravi protseduure s.h. 17 611 16 910 17 104 massaaž 3113 3238 3394 ravikehakultuur 6988 7093 7338 elektriravi (diadünaamika, elektroforees) 493 592 617 ultraheli 626 652 683 valgusravi 29 11 9 laserravi 84 13 17 magnetravi 1203 879 782 inhalatsioonravi 33 10 7 soojusravi (savi, muda, parafiin) 2889 2572 2456 soolaravi 769 616 631 vesiravi 1384 900 803 tegevusteraapia 0 334 367 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2020. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 4% langust ning 2030. aastaks ligikaudu 3% langust. Varasemaga võrreldes prognoositakse väikest kasvu elektriravi, massaaži ja ravikehakultuuri protseduuridele. Tulevikus hakkab Valga Haigla ka tegevusteraapiat pakkuma ning selleks on planeeritud tööle võtta üks tegevusterapeut. Järgnevalt on toodud välja logopeedilise teenuse prognoos perioodiks 2020 – 2030. Tabel 20. AS Valga Haigla logopeedilise teenuse maht 2017. aastal ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Logopeediline teenus 2017 2020 2030 Logopeediline teenus s.h. 565 650 678 kõrvakabinet 19 22 23 neuroloogia kabinet 12 14 14 pediaatria kabinet 393 452 472 taastusravi allüksus 141 162 169 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 30 2020. aastaks prognoositakse 15% logopeedilise teenuse kasvu ja 2030. aastaks 20% kasvu. Seda eelkõige seetõttu, et juba praegu on logopeedilise teenuse nõudlus suurem. 31 5. Tervishoiutöötajate vajadus AS Valga Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 338 töötajat, neist diagnostika osakonnas 18, erakorralise meditsiini osakonnas 20, hambaravi osakonnas 7, hoolekande osakonnas 42, kirurgiaosakonnas 24, operatsiooni-intensiivravi osakonnas 32, siseosakonnas 53, sünnitus- osakonnas 20, taastusravi osakonnas 10, õendushoolduse osakonnas 21, üldosakonnas 36, kiirabis 32, administratsioonis 10 ja köögis 13. 2018. aasta 1. aprilli seisuga töötas Valga Haiglas keskmiselt täistööajaga 280 töötajat. Tabel 21. AS Valga Haigla töötajate keskmine arv 2018. aasta seisuga ja prognoos aastateks 2020–2030 2018 2020 2030 Personal Keskmine Keskmine Keskmine Töötajate arv täistööajaga täistööajaga täistööajaga töötajate arv töötajate arv töötajate arv Administratsioon 10 9 9 9 Köök 13 13 13 13 Üldosakond 36 32 32 32 Kirurgiaosakond 24 16,6 17,4 17,4 Arstid 13 5,6 5,6 5,6 Õed 7 7 7 7 Hooldajad 4 4 4,8 4,8 Siseosakond 53 36,5 36,9 37,4 Arstid 16 8,1 8,1 8,6 Õed 23 17,8 17,8 17,8 Hooldajad 11 10 10 10 Abiarstid 3 0,6 1 1 Günekoloogiaosakond 20 15,25 12 9,5 Arstid 8 5 2,5 2,5 Ämmaemandad 8 6,25 5,5 3 Hooldajad 4 4 4 4 Hoolekande osakond 42 41,5 50,3 50,8 Õed 1 0,5 0,5 1 Hooldajad 30 30 36,3 36,3 Abipersonal, sh sotsiaaltöötaja 11 11 13,5 13,5 Operatsiooni- 32 25,65 26,8 24,8 intensiivraviosakond Arstid 6 4,9 4,9 4,9 Õed 18 12,75 13,1 13,1 Hooldajad 6 6 6,8 6,8 Autoklaavijad 2 2 2 0 Taastusraviosakond 10 8,1 11,3 11,8 Arstid 1 1 0,3 0,3 Õed 1 1 1 1 Füsioterapeudid 4 3,75 4,5 5 32 Psühholoogid 0 0 0,5 0,5 Logopeedid 2 0,5 1 1 Tegevusterapeut 0 0 1 1 Massöörid 2 1,85 2 2 Rehabilitatsioonikorralduse 0 0 1 1 spetsialist Õendushoolduseosakond 21 17,85 17,6 19,9 Arstid 1 0,75 0,5 0,5 Õed 9 7,5 7,5 9,7 Hooldajad 11 9,6 9,6 9,7 EMO 20 16,5 20,1 20,1 Arstid 2 2 4,8 4,8 Õed 11 9,7 9,7 9,7 Hooldajad 4 4 4,8 4,8 Abiõed 3 0,8 0,8 0,8 Hambaravi 7 4,6 5 6 Arstid 3 1,8 2 3 Õed, assistent, hambatehnik 4 2,8 3 3 Kiirabi 32 29,9 41,4 41,4 Õed 21 19 27 27 Kiirabitehnikud 11 10,9 14,4 14,4 Diagnostika osakond 18 14,15 15,1 15,1 Arstid 4 2,3 2,5 2,5 Laborandid, bioanalüütikud, 14 11,85 12,6 12,6 röntgentehnikud KOKKU 338 280,6 307,9 308,2 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Tulevikus haigla olulist personali vähenemist ette ei näe. Personali suurenemist nähakse ette kiirabi- ja hoolekandeteenuste osutamiseks. Günekoloogiaosakonnas personali arv väheneb, kuna Valga haigla nõukogu 10. aprilli otsusega suletakse alates 2018. aasta 1. juulist haigla sünnitusosakond. Üldjoontes väheneb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja õendustöötajate hulk. Tabel 22. AS Valga Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020 – 2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused 1,0 1,0 1,0 otorinolarüngoloogiateenused 0,6 0,6 0,4 oftalmoloogiateenused 0,7 0,7 0,7 dermatoveneroloogiateenused 0,4 0,4 0,4 psühhiaatriateenused 0,4 0,4 0,5 taastusravi ja füsiaatriateenused 0,2 0,3 0,3 günekoloogiateenused 1,0 0,8 0,6 sisehaigused 1,1 1,0 1,0 33 KOKKU 5,5 5,3 4,8 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide väljaränne. Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu kasvu, mille allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine. Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti suureneb õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel. Valga Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 53,5 eluaastat, õdede keskmine vanus 46,8 eluaastat ning hooldajate keskmine vanus 50,3 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 48,2 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 48,9 eluaastat. Töötajate keskmine vanus 53,5 50,3 48,2 46,8 Arstid Õed Hooldajad Muu personal Joonis 4. AS Valga Haigla töötajate keskmine vanus 2018. aastal (Allikas: AS Valga Haigla 2018) Uute eriarstide leidmine Valga Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Valga Haigla on praktikabaasiks näiteks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Valgamaa Kutseõppekeskusele. Personali värbamisel lähtutakse vajadusest täiendada personali nõutava ettevalmistuse ja omadustega töötajatega. Esmalt antakse vabanevatest töökohadest teada haigla enda töötajatele ja võimaluse korral haigla edutab neid. Lisaks on võimalik värvata töötajaid töötaja praktika järgselt praktikatulemuste põhjal. 34 Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud inimeste hulgast. Töötaja sobivuse hindamist teostab otsene juht ning see põhineb eelkõige töötajate töötulemuste, tegevuse (käitumise) ning potentsiaali (oskuste, võimete ja omaduste) hindamisel. Haigla peab tööalase koolituse eesmärgiks saavutada töötajate teadmiste ja oskuste kõrgeim tase kõiges, millega eesmärkide täitmiseks tegeldakse. Osakonna juhtide ülesanne on töötajate arengu planeerimine, arengueesmärkide seadmine, arenguprotsessi jälgimine, tulemuste hindamine ja analüüsimine. 35 6. Struktuuriüksuste loend 6.1. Meditsiinilised struktuurid 1. Hambaravi 2. Hoolekande osakond •sh hoolekanne ja erihoolekanne 3. Kiirabi •Tõrva ja Valga kiirabi 4. Kiruriga osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi •LOR 5. Operatsiooni-intensiivraviosakond •sterilisatsioon, operatsioonid, intensiivravi 6. Siseosakond •statsionaarne ja ambulatoorne ravi •sh kooliõed, psühhiaater 7. Günekoloogiaosakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 8. Taastusravi osakond •sh logopeed, psühholoog 9. Õendushoolduse osakond •statsionaarne ravi, koduõendus 10. Diagnostika osakond •sh labor, radioloogia, endoskoopia, ultraheli 11. EMO 36 6.2. Tugiteenused 1. Administratsioon •sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine 2. Üldosakond •sh IT, koristajad, remonditöölised, perenaine, valvurid, autojuht, registratuuri töötajad 3. Köök 37 7. Juhtimine 2016. aastal muutus kliinikumi tütarettevõtteks Valga Haigla. Eelnevast tulenevalt on Valga Haigla ASi omanikud SA Tartu Ülikooli Kliinikum (51%) ja Valga Linnavalitsus (49%). Organisatsiooni juhtivad organid on üheliikmeline juhatus ja kuueliikmeline nõukogu. AS Valga Haigla juhatusse kuulub Marek Seer. Haigla nõukogu on 6-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed: • Mart Einasto – nõukogu esimees • Ago Kõrgvee – nõukogu liige • Rein Kermes – nõukogu liige • Margus Lepik – nõukogu liige • Külliki Siilak – nõukogu liige • Külli Laugesaar – nõukogu liige Oma tegevuses juhindub AS Valga Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 38 Joonis 3. AS Valga Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: Valga Haigla) 39 8. Arengukava koostamise alused AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. 2. AS Valga Haigla personalipoliitika, 2016, 2 lk. 3. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. 4. Eesti Haigekassa statistika, 28.03.2018 5. Eesti Statistikaameti andmebaas, 01.03.2018. 6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. 7. Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga tervisekeskus, 2015, 45 lk. 8. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos. 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. 10. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. 40 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2018–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused. AS Valga Haigla teeninduspiirkonnaks on Valga maakond rahvaarvuga 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. AS Valga Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. Koostajad: AS Valga Haigla Civitta Eesti AS 41 VALGA HAIGLA AS FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid ..................................................... 5 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid .............................................................................. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus ........................................................................................... 6 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus........................................................................ 6 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ...................................................................... 8 2.3. Vanuseline koosseis ................................................................................................ 9 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus......................................................................... 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest ...................................................................................... 11 3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 .............................................. 11 3.1.1. Erakorraline meditsiin .......................................................................................... 11 3.1.2. Statsionaarne ravi ............................................................................................... 11 3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................ 14 3.1.4. Ambulatoorne ravi ........................................................................................... 14 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud ............................................................ 15 3.1.6. Taastusravi ..................................................................................................... 17 3.1.7. Logopeediline teenus ...................................................................................... 18 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas........................................................... 19 3.3. Valga tervisekeskus ............................................................................................... 21 3.3.1. Põhiteenused .................................................................................................. 21 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused........................................................................ 23 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030....................................................................... 25 5. Tervishoiutöötajate vajadus........................................................................................... 32 6. Struktuuriüksuste loend ................................................................................................. 36 6.1. Meditsiinilised struktuurid ....................................................................................... 36 6.2. Tugiteenused ......................................................................................................... 37 7. Juhtimine....................................................................................................................... 38 8. Arengukava koostamise alused..................................................................................... 40 Kokkuvõte ............................................................................................................................ 41 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud AS Valga Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Valga Haigla vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, AS Valga Haigla ravitegevust perioodil 2013–2017, planeeritavaid ravimahte perioodil 2018– 2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pika- ajalisi arengusuundi. Käesolev dokument valmis 2018. aasta märtsis ja aprillis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid AS Valga Haigla arengu peamine eesmärk on inimesekeskse kaasaegse kvaliteetse arsti- ja õendusabi osutamine ning sotsiaalteenuste pakkumine üldhaigla teenuste mahus. Peame oluliseks olla pidevalt arenev ja inimesi väärtustav haigla, lähtudes inimesest kui tervikust. Peaeesmärgi saavutamiseks on püsitatud järgmised alaeesmärgid: 1. Haigla omab strateegiliselt olulist positsiooni, olles maakonnas jätkuvalt haigekassa peamine partner eriarstiabi teenuse osutamisel ning toetades esmatasandi arstiabi teenuse osutajaid. a. Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine raviteenuste parendamiseks. b. Personali arendamine kvaliteetse raviteenuse tagamiseks. c. Teenuskeskkonna parandamine. d. Efektiivne majandamine. i. Ostuprotsesside ja hangete süsteemi juurutamine. 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga strateegilise koostöö pakkumine, et tagada piirkonna elanikele kvaliteetsed ja mitmekülgsed teenused. a. Ravitüsistuste süsteemi juurutamine. b. Infrastruktuuri optimaalsem kasutus. c. Teadustöö soodustamine. 3. Haigla geograafilist positsiooni arvestades ollakse kvaliteetne teenusepakkuja ka teisel pool riigipiiri, arendades seeläbi piiriüles koostööd. 4. Kõigile piirkonna elanikele arstiabi tagamiseks sotsiaalteenuste ja -transpordi võimekuse arendamine. 5. Infotehnoloogilise võimekuse tõstmine läbi patsiendipõhiste tehnoloogiliste lahenduste juurutamise. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus AS Valga Haigla peamine teeninduspiirkond on Valga maakond, tegemist on maakonna ainsa üldhaiglaga, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne intensiiv- ja aktiivravi osakond ning iseseisev õendusabiteenus. Joonis 1. AS Valga Haigla paiknemine maakonnas AS Valga Haigla omab 5 tegevusluba: iseseisev statsionaarne õendusabi; kiirabiteenus; koduõendus, koolitervishoid; hambaravi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 20 erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Kord kuus on Valga Haiglas Ortopeediakeskus OÜ vastuvõtt. Lisaks asub haiglas abivahendite keskuse ITAK Valga teeninduspunkt, Pere Optika Prillipood ja Valga Haigla Apteek. Lisaks AS Valga Haiglale asub maakonnas ka mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Valga maakonnas osutab üldarstiabi teenust 16 perearsti, neist 9 tegutseb Valga Haigla perearstikeskuses. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna perearstid. Perearstide koostöö haiglaga on hea, sest perearstikeskus asub haiglaga samas hoones. Eriarstiabi pakkujaid on maakonnas samuti mitmeid: Valga naistearst Ene Kornet OÜ, Tõrva Tervisekeskus OÜ, Jaanson & Lääne OÜ, Silmaarst Viljar Vihmann OÜ ja Tartu Ülikooli Kliinikum SA. Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Valga maakonnas on Tõrva 6 Tervisekeskus OÜ, Vähiravi Toetusravi SA ja Tõrva Haigla SA. Hambaravi teenust pakuvad lisaks Valga Haiglale maakonnas veel Otepää Tervisekeskus SA, Elva Hambaravi OÜ, OÜ Helle Muruväli Hambaravi, Kesklinna Hambaarstid OÜ, Species OÜ, Randveri Hambaravi OÜ, Hampel OÜ, Dendalia OÜ, Unimed Kliinikud OÜ ja Hiie Silm. Valga Haigla ja Tervise Arengu Instituudi koostööna toimub tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravi (OKR) projekt, mille sisu seisneb selles, et haige manustab iga väljakirjutatud TB-ravimi doosi vastutava meditsiinipersonali jälgimisel. OKR töötaja aitab iga päev kliendil võtta talle ettenähtud ravimeid, kontrollib nii haiguse kui ka ravimi kõrvaltoimete sümptomeid ja tundemärke ning tuletab kliendile meelde tema järgmise korralise visiidi aja. Samuti saavad Valga Haiglas nõu ja vajaliku abi noored kuni 24-aastased isikud, kellel on küsimusi või muresid seoses seksuaaltervise ja –käitumisega. Kindlustatud noorte teenust rahastab Eesti Haigekassa, kuid ka kindlustamata noortele on teenus tasuta – nende eest tasub vajalikud tasud Tervise Arengu Instituut. Valga Haigla ämmaemandate ambulatoorsete tegevuste osaks on ka rasedatele koolide korraldamine, kus käsitletakse raseduse, sünnituse, vastsündinute, rinnaga toitmise ning sünnitusjärgse perioodiga seonduvat. Samuti toimub perekool, mis on suunatud imikute emadele, kus arutatakse laste arenguga seotud teemasid. Lisaks osales Valga Haigla kuni 2016. aasta esimese maini SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna poolt läbiviidavas „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomise“ projektis. Valga Haigla juures avati vaimise tervise kabinett, kuhu on oodatud lapsed ja noorukid vanuses kuni 18 aastat (k.a). Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Haigla ruumides on perearstikeskus, neile pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille kaudu saavad väliskasutajad muuta oma tööd patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele AS Valga Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde. 2014. aasta andmete põhjal raviti Valga Haiglas keskmiselt 41,3% maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest, 42,5% statsionaarsetest ravipäevadest ning 71,45% päevaravi vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi. Valga maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid Tartu Ülikooli Kliinikum (SA TÜK). Valga Haiglas on avatud SA TÜK Hemodialüüsikabinett. Eriarstiabi 7 osutatakse patsientide vajadustest lähtuvalt ühes või teistes raviasutustes, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle viies. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Valga maakond Valga Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2042,93 km2. Maakonna koosseisu kuulub kolm omavalitsusüksust (Valga vald, Otepää vald ja Tõrva vald). Statistikaameti andmetel elab Valga maakonnas 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga) ning 1 km2 kohta on 14,7 elanikku. 2017. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Valga vald (sh Valga linn asustusüksusena), kus elab 55,5% maakonna elanikest. Otepää vald (sh Otepää linn asustusüksusena) ja Tõrva vald (sh Tõrva linn asustusüksusena) on rahvaarvu poolest suhteliselt sarnase suurusega, neis elab vastavalt 22,7% ja 21,8% maakonna elanikest. Valga maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2015 langustrendis. 2016. aastal elanike arv suurenes, kuid vähenes taas 2017. aastal ning ka järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. Rahvaarv Valga maakonnas 31,930 31,570 31,068 30,590 30,176 29,944 30,524 30,084 29,157 28,472 26,798 25,191 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018p 2020p 2025p 2030p Joonis 2. Valga maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2017 ning prognoos 2018 – 2030 (Allikas: Statistikaamet) Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2020 rahvaarv 1612 inimese võrra (5,36%) ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 3281 inimese võrra (11,52%). Seega on oodata rahvaarvu languse jätkumist. Rahvaarvu vähenemise põhjuseks on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja noorte osakaal. 8 2.3. Vanuseline koosseis Valgamaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 45–49-aastased. Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Vanusegruppides 30–34 ja 35–39 ületab Eesti kui terviku näitaja Valga maakonna näitajat vastavalt 1,98 ja 1,43 protsendipunkti võrra. Teisalt on 45 ja vanemate elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem. Valga maakonna omavalitsusüksusi omavahel võrreldes, on Tõrva vallas enam 45- ja vanemaealisi ning Otepää vallas on teistest valdadest enam 25–34-aastaseid elanikke. 7.34% 7.24% 6.87% 7.23% 7.24% 6.86% 6.84% 6.64% 6.82% 6.55% 6.68%6.44% 6.77% 6.36% 6.17% 5.84% 5.98% 5.33% 5.30% 5.26%5.41% 5.77% 5.01% 5.01% 5.35% 4.94% 4.81% 4.39% 5.06% 4.53% 4.01%4.30% 3.43% 2.96% 2.82% 2.44% … 9 14 4 ja 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 9 4 0- -1 -2 -2 -3 -3 -4 -4 -5 -5 -6 -6 -7 -7 -8 ni 85 ni 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ku ku Eesti Valga maakond 5 10 Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Valga maakonnas 2017. aastal (Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2010. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Valga maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 4,18 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Valga maakonnas 65+ aastasi elanikke 7,1 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Valga maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 31,39 protsendini. 9 Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Valga maakonnas 65+ elanike 65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010. Aasta osakaal Eestis osakaal Valga Valga aastaga (%) maakonnas (%) maakonnas võrreldes (%) 2010 17,43% 21,61% 6900 2011 17,45% 21,70% 6850 -0,72% 2012 17,70% 21,95% 6818 -1,19% 2013 18,03% 21,96% 6719 -2,62% 2014 18,38% 22,42% 6764 -1,97% 2015 18,76% 22,69% 6794 -1,54% 2016 19,02% 21,87% 6675 -3,26% 2017 19,34% 22,29% 6707 -2,80% 2018p 19,77% 24,52% 7149 3,61% 2020p 20,47% 25,51% 7264 5,28% 2025p 22,42% 28,35% 7598 10,12% 2030p 24,29% 31,39% 7908 14,61% Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2030. aastaks suureneb antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 18% võrra, kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Valga maakonna administratiivseks keskuseks on Valga linn. Peamisteks tõmbekeskusteks on juba ajalooliselt olnud Valga, Tõrva ja Otepää linn. Valga linn asub geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (12 452 elanikku) poolest on tegemist suuruselt üheteistkümnenda linnaga Eestis. Valga maakonna asustustihedus on 14,9 elanikku km2 kohta, see on Eesti keskmisest kaks korda madalam. Mandri-Eesti maakondadest on tihedalt asustatud veel vaid Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige tihedamalt on asustatud Valga, Otepää ja Tõrva linna ümbruskond. Uutest omavalitsustest on kõige tihedamalt asustatud Valga vald (21,52 in/km2). Otepää vallas on 12,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väikseima asustustihedusega on Tõrva vald, kus on ühe ruutkilomeetri kohta 9,8 elanikku. 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2017. aastal ööpäevas keskmiselt 19 patsiendile, s.o ligikaudu 0,8 patsienti tunnis, ning aastas kokku 7031 patsiendile. 2016. aastaga võrreldes vähenes 2017. aastal külastuste arv 282 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2017. aastal 1649, statsionaari suunati seega ööpäevas 4–5 haiget. Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2013-20171 Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 Külastuste arv 7759 7518 7137 7313 7031 sh. toodud kiirabiga 1019 940 1145 1400 1545 roheline triaažikategooria 2955 3137 3320 3664 3656 kollane triaažikategooria 2726 3131 3509 3419 3137 oranž triaažikategooria 47 84 189 141 130 punane triaažikategooria 6 5 17 15 25 Hospitaliseerimised 1951 1913 1810 1762 1649 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.2. Statsionaarne ravi Valga Haiglas on 120 voodikohta ja seega on võimekus voodikohtade arvu järgi suurem. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2013 – 2017 Valga Haiglas kahanenud 8,8 protsenti. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja iseseisev statsionaarne õendusabi. Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv vähenenud kõikidel erialadel, välja arvatud günekoloogias. Kõige enam on vähenenud intensiivravi III astme hospitaliseeritute arv. 2013. aastaga võrreldes on 2017. aastal hospitaliseeritute arv günekoloogias suurenenud 38 protsendi võrra. 1 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest haigla töökorralduste tõttu ei ole võimalik saavutada tõest tulemust, mõningatel juhtudel unustatakse tiraaž märkimata. 11 Statsionaarne ravitegevus on Valga Haiglas olnud viimasel viiel aastal mõnevõrra vähemefektiivne– keskmine voodihõive on langenud 45,5 protsendilt 41,6 protsendini. Valga Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil langenud 5 päevalt 4,8 päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis langenud 16,8 päevalt 15,1 päevani, sünnitusabiteenustes langenud 2,9 päevalt 2,7 päevani, günekoloogias langenud 2 päevalt 1,8 päevani, sisehaigustes kasvanud 6,9 päevalt 7 päevani, pediaatrias langenud 2,3 päevalt 1,7 päevani, intensiivravi I astmes kasvanud 2,3 päevalt 4,6 päevani, intensiivravi II astmes kasvanud 2,6 päevalt 5,4 päevani ja intensiivravi III astmes kasvanud 4,4 päevalt 14,8 päevani. Keskmine ravikestus kogu haiglas on langenud 7,4 päevalt 7,3 päevani. 12 Tabel 3. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2013-2017 Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus Eriala/voodiprofiili nimetus 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 501 462 465 485 424 2188 2317 2410 2444 2040 4,4 5 5,2 5 4,8 iseseisev statsionaarne õendusabi 505 523 486 467 467 8270 8776 7957 7204 7030 16,4 16,8 16,4 15,4 15,1 sünnitusabiteenused 230 192 190 140 143 676 551 532 368 381 2,9 2,9 2,8 2,6 2,7 günekoloogiateenused 86 131 110 105 119 165 264 207 208 216 1,9 2 1,9 2 1,8 sisehaiguste teenused 1157 1108 1071 1105 1088 7571 7604 7459 7404 7586 6,5 6,9 7 6,7 7 pediaatria teenused 211 159 120 126 105 557 373 241 226 183 2,6 2,3 2 1,8 1,7 intensiivravi I aste 114 99 98 64 94 251 232 254 242 431 2,2 2,3 2,6 3,8 4,6 intensiivravi II aste 58 81 62 45 45 188 210 271 227 245 3,2 2,6 4,4 5 5,4 intensiivravi III aste 19 16 11 16 6 83 70 114 77 89 4,4 4,4 10,4 4,8 14,8 KOKKU 2881 2771 2613 2553 2491 19 949 20 397 19 445 18 400 18 201 6,9 7,4 7,4 7,2 7,3 Voodite arv Voodihõive Voodikoormus Eriala/voodiprofiili nimetus 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 15 15 15 15 15 40,0% 42,3% 44,0% 44,6% 37,3% 4,37 5,02 5,18 5,04 4,81 iseseisev statsionaarne õendusabi 42 42 42 42 42 53,9% 57,2% 51,9% 47,0% 45,9% 16,38 16,78 16,37 15,43 15,05 sünnitusabiteenused 10 10 10 10 10 18,5% 15,1% 14,6% 10,1% 10,4% 2,94 2,87 2,80 2,63 2,66 günekoloogiateenused 11 11 11 11 11 4,1% 6,6% 5,2% 5,2% 5,4% 1,92 2,02 1,88 1,98 1,82 sisehaiguste teenused 31 31 31 31 31 66,9% 67,2% 65,9% 65,4% 67,0% 6,54 6,86 6,96 6,70 6,97 pediaatria teenused 5 5 5 5 5 30,5% 20,4% 13,2% 12,4% 10,0% 2,64 2,35 2,01 1,79 1,74 intensiivravi I aste 3 3 3 3 3 22,9% 21,2% 23,2% 22,1% 39,4% 2,20 2,34 2,59 3,78 4,59 intensiivravi II aste 2 2 2 2 2 25,8% 28,8% 37,1% 31,1% 33,6% 3,24 2,59 4,37 5,04 5,44 intensiivravi III aste 1 1 1 1 1 22,7% 19,2% 31,2% 21,1% 24,4% 4,37 4,38 10,36 4,81 14,83 KOKKU 120 120 120 120 120 45,5% 46,6% 44,4% 42,0% 41,6% 6,92 7,36 7,44 7,21 7,31 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 13 3.1.3. Päevaravi Päevaravi maht on 2017. aastaks 2013. aastaga võrreldes suurenenud 15,2 protsendi võrra. Võrreldes 2014. aasta ja 2017. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud üldkirurgia (15 protsenti) ja günekoloogia (2 protsenti) erialal. Ravijuhtude arv on kasvanud märkimisväärselt otorinolarüngoloogia (369,2 protsenti) erialal. Tabel 4. AS Valga Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2013-2017 Eriala 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgia 560 540 515 476 476 sisehaigused 21 43 37 32 43 otorinolarüngoloogia 52 150 200 244 244 günekoloogia 198 202 172 193 194 KOKKU 831 935 924 945 957 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.4. Ambulatoorne ravi Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2013 – 2017 järjepidevalt kasvanud. 2017. aastal kasvas visiitide arv 2013. aastaga võrreldes ligikaudu 16 protsendi võrra. Ambulatoorse ravi visiitide kasv on toimunud õdede visiitide arvu kasvust tulenevalt, arstide teostatud visiitide arv on püsinud samas suurusjärgus. Eelneva aastaga võrreldes kasvas visiitide arv kokku kõige enam 2015. aastal (enam kui 7 protsendi võrra). 2017. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam sisehaiguste erialal, kuhu on koondatud ka reumatoloogia, neuroloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, pediaatria ja endokrinoloogia vastuvõtud. Sellele järgnesid sünnitusabi ja günekoloogiateenused ning üldkirurgiateenused (sh uroloogia ja ortopeedia). Kõige enam on 2017. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvanud taastusravi ja füsiaatriateenuste ning otorinolarüngoloogia visiitide arv. Märkimisväärselt on langenud psühhiaatria ja dermatoveneroloogia visiitide arv. 14 Tabel 5. AS Valga Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2013–2017 Ambulatoorne ravi - 2013 2014 2015 2016 2017 visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 5079 0 4791 0 4585 0 4916 0 4929 41 otorinolarüngoloogia- teenused 2162 0 2931 0 2781 0 2157 0 2488 155 oftalmoloogiateenused 3575 0 3412 0 3331 0 3532 0 3844 27 dermatoveneroloogia- teenused 1970 130 1997 142 2218 59 2302 136 1999 50 psühhiaatriateenused 1904 0 1926 0 1730 1939 0 1480 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 888 0 1107 0 787 0 953 0 1268 0 sünnitusabi ja günekoloogiateenused 4462 915 4543 927 4680 788 5339 896 5512 1114 2 sisehaigused 5441 266 5194 292 4936 4626 5159 5210 10 006 5430 reumatoloogiateenused 1767 0 1903 0 1885 0 1816 0 - - neuroloogiateenused 1974 0 2024 0 2231 0 2292 0 - - pulmonoloogia teenus 798 0 868 0 848 0 425 0 - - kardioloogiateenused 732 0 716 0 723 19 358 1 - - pediaatriateenused 150 0 175 0 114 0 43 0 - - endokrinoloogiateenused 749 0 812 96 0 0 196 23 - - KOKKU 31 651 1311 32 399 1457 30 849 5492 31 427 6266 31 526 6817 Allikas: AS Valga Haigla 2018 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 2017. aastal teostati Valga Haiglas 1362 operatsiooni, mida on 198 võrra rohkem kui 2013. aastal, kuid 53 võrra vähem kui 2016. aastal. Viimasel neljal aastal on päevakirurgia operatsioonide arv püsinud valdavalt samas suurusjärgus, erinedes eelneva aasta operatsioonide arvust ligikaudu 30 võrra. Nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete operatsioonide arv on 2017. aastal 2013. aastaga võrreldes vähenenud 17 protsendi võrra. Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2013–2017 Operatsioonid 2013 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 6 10 16 7 5 päevaravi 832 1059 1090 1121 1086 statsionaarsed 326 305 279 287 271 KOKKU 1164 1374 1385 1415 1362 2 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5). 15 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Valga Haiglas teostatakse ka ambulatoorseid ja statsionaarseid protseduure, siia alla kuuluvad nii psühhiaatrilised, terapeutilised ja kirurgilised protseduurid kui ka pisemad operatsioonid ja lõikused. Perioodil 2013 – 2017 on ambulatoorsete protseduuride arv kasvanud ligikaudu 15 protsendi võrra ning statsionaarsete protseduuride arv vähenenud 8 protsenti. Tabel 7. Protseduuride arv perioodil 2013 – 2017 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 1098 990 916 1081 1261 statsionaarsed 763 797 796 777 700 KOKKU 1861 1787 1712 1858 1961 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng (spirograafia, röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile. Valga Haiglas tehakse mitmesuguseid kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, muuhulgas endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid. Labori- uuringutest on esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, immuun- hematoloogilised, geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud. Terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2013-2017 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 8. Uuringute/diagnostika statistika perioodil 2013 – 2017 Uuringud/diagnostika 2013 2014 2015 2016 2017 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, 5143 4838 5012 4546 4527 HOLTER, EHHO) loode (kardiotokograafia) 1086 1050 861 609 776 hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. 475 530 560 259 16 test) muud (nt seoses kuulmise, nägemise, 1377 2023 1720 992 1564 urodünaamikaga) Funktsionaaldiagnostika teenused 8081 8441 8153 6406 6883 kokku röntgen 10 238 9829 101 20 10 591 10 502 ultraheli 6779 6818 6489 6740 7169 kompuutertomograafilised uuringud 7496 11 516 10 992 10 952 13 918 Radioloogiateenused kokku 24 513 28 163 27 601 28 283 31 589 gastroskoopiad 1064 528 64 374 802 entero- ja koloskoopiad 198 122 8 100 178 16 muud endoskoopiad 26 18 2 44 34 Endoskoopiateenused kokku 1288 668 74 518 1014 kliinilise keemia uuringud 71 004 80 906 84 064 86 425 86 487 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude 26 292 27 688 26 703 26 955 25 169 uuringud hüübimissüsteemi uuringud 4037 3790 3470 3178 3110 immunohematoloogilised uuringud 4919 5051 4873 3699 4188 mikrobioloogilised uuringud 1538 1424 993 1183 1213 immuunuuringud 915 10 509 9984 9764 9904 geneetilised ja molekulaarbioloogilised 43 37 141 1070 455 uuringud Laboriuuringud kokku 108 748 129 405 130 228 132 274 130 526 KOKKU 142 630 166 677 166 056 167 481 170 012 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Funktsionaaldignostika teenuste kogumaht on 2013. aastaga võrreldes 2017. aastaks vähenenud ligikaudu 15 protsendi võrra. Vaatlusalusel perioodil on kasvanud vaid muude (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) teenuste maht. Radioloogiateenuste kogumaht on kasvanud ca 29 protsenti, kõige enam on kasvanud (ca 86 protsenti) kompuutertomograafiliste uuringute maht. Endoskoopiateenuste kogumaht on langenud 21 protsendi võrra. Perioodil 2013–2017 on gastroskoopiate arv vähenenud neljandiku võrra, kuid muude endoskoopiate arv suurenenud 30 protsendi võrra. Laboriuuringute kogumaht on kasvanud viiendiku võrra, sealjuures enam kui üheksa korda on kasvanud immuunuuringute ning geneetiliste ja molekulaarbioloogiliste uuringute maht. Kokkuvõtlikult on uuringute/diagnostika kogumaht perioodil 2013–2017 kasvanud ligikaudu 19 protsendi võrra. Lisaks pakuvad Valga Haiglale MRT teenust lepingupartnerid. 2016. aastal oli teenuse maht 540 uuringut ja 2017. aastal 738 uuringut. 3.1.6. Taastusravi Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Valga Haigla taastusravi osakond pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid: taastusarsti vastuvõtt, füsioterapeudi teenus (aktiivne- ja passiivne füsioteraapia täiskasvanutele ja lastele), käsimassaaž, vesiravi (imikute ujutamine basseinis, vesimassaaž nii lastele kui täiskasvanutele), imikute võimlemine, aparaatne füsioteraapia (TENS, diadünaamika, elektroforees, amplipulss, laserravi, ultraheli- ja magnetravi), soojaravi (parafiinkindad, savikott, mudaaplikatsioonid), valgusravi, inhalatsioonravi, soolakamber ja kinesioteipimine. 17 Taastusravi teenuste mahud on 2013. aastaga võrreldes vähenenud 2017. aastaks 7,7 protsendi võrra. Kasvanud on vaid elektriravi ja ultraheli teenusmahud. Kõige enam on langenud valgusravi ja inhalatsioonravi protseduuride arv, vastavalt 84 ja 81 protsendi võrra. Tabel 9. Taastusravi teenuste arv perioodil 2013 – 2017 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 Taastusravi protseduure s.h. 17 789 17 611 16 581 16 474 16 391 massaaž 2972 3113 3117 3069 2801 ravikehakultuur 7458 6988 6672 7303 7308 elektriravi (diadünaamika, 458 493 312 419 854 elektroforees) ultraheli 577 626 560 466 615 valgusravi 38 29 13 5 6 laserravi 21 84 128 44 6 magnetravi 1367 1203 835 999 990 inhalatsioonravi 27 33 12 9 5 soojusravi (savi, muda, parafiin) 2438 2889 2968 2804 2321 soolaravi 849 769 913 532 537 vesiravi 1584 1384 1051 824 948 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.7. Logopeediline teenus Lisaks osutab AS Valga Haigla logopeedilist teenust. Valga Haiglas määratakse logopeedilisele teenusele vastavalt selle eriala kaudu, mille kaudu on patsient ravile suunatud. Suunajaks võivad olla seega kirurgid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, sisehaiguste arstid (neuroloogid, pediaatrid) ja taastusravi arstid. Tabel 10. Logopeedilise teenuse maht perioodil 2016 – 2017 Logopeediline teenus 2016 2017 Logopeediline teenus s.h. 242 565 kõrvakabinet - 19 neuroloogia kabinet - 12 pediaatria kabinet - 393 taastusravi allüksus 242 141 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Aastatel 2013 – 2015 Valga Haigla logopeedilist teenust ei osutanud. 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal logopeedilise teenuse maht kasvanud enam kui 1,3 korda, kõige enam on suunajaks olnud pediaatrid. 18 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenuseid kõige enam üldkirurgia, sisehaiguste ja reumatoloogia eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul 71 või enam protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia, pediaatria ja psühhiaatria teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 14, 16 ja 22 protsenti. Tabel 11. Valga maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma Muu Oma Muus maakonnas maakonna maakonnas maakonnas ravi ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal dermatoveneroloogia 1888 1673 53% 47% günekoloogia 9153 4174 69% 31% oftalmoloogia 6137 3054 67% 33% otorinolarüngoloogia 2838 1757 62% 38% psühhiaatria 1570 5616 22% 78% sisehaigused 2101 458 82% 18% taastusravi 1065 482 69% 31% üldkirurgia 8516 1166 88% 12% endokrinoloogia 745 1735 30% 70% kardioloogia 693 1279 35% 65% neuroloogia 2084 1390 60% 40% pediaatria 238 1267 16% 84% pulmonoloogia 828 2468 25% 75% reumatoloogia 1810 733 71% 29% uroloogia 267 1672 14% 86% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike reumatoloogia ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 49 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka psühhiaatria (18%), oftalmoloogia (9%), endokrinoloogia (8%), üldkirurgia (8%), uroloogia (5%), pediaatria (3%) ja kardioloogia (3%) erialadel. Sisehaiguste erialal on Valga maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna keskmisest 28 protsendi võrra vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka neuroloogia (-15%), taastusravi (-13%), otorinolarüngoloogia (-7%) sünnitusabi- ja günekoloogia (-6%) ning onkoloogia (-3%) erialadel. Pulmonoloogi vastuvõttude arv 13 maakonna keskmisest ei erine. 19 Oma maakonnas pöörduvad 2014. aasta andmetele tuginedes elanikud päevaravis kõige enam sisehaiguste arsti ja üldkirurgi vastuvõtule, oma maakonnas ravi kasutamise osakaal vastavalt 98 protsenti ja 86 protsenti. Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus maakonnas suur ning sellest tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi pakkuma. Oma maakonnas kasutatakse ka otorinolarüngoloogi ja günekoloogi teenuseid, ravi kasutamise osakaal on vastavalt 62 ja 45 protsenti. Psühhiaatria eriala puhul pöörduvad elaniku teise maakonda. Tabel 12. Valga maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal Päevaravi - visiitide arv (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas ravi maakonna ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal günekoloogia 130 156 45% 55% otorinolarüngoloogia 138 85 62% 38% psühhiaatria - 8 0% 100% sisehaigused 57 1 98% 2% üldkirurgia 521 88 86% 14% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 86 protsendi võrra enam ning otorinolarüngoloogia vastuvõtte keskmisest 56 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest vähem on vastuvõtte psühhiaatria, sisehaiguste ja günekoloogia erialal, vastavalt 98, 15 ja 6 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. Tabel 13. Valga maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas maakonna ravi osutatud osutatud ravi kasutamise statsionaarsed statsionaarsed kasutamise osakaal ravipäevad ravipäevad osakaal esmane järelravi 989 431 70% 30% iseseisev õendusabi 10 583 1344 89% 11% 20 sisehaigused 6969 523 93% 7% üldkirurgia 1629 968 63% 37% günekoloogia 312 251 55% 45% pediaatria 428 886 33% 67% sünnitused 465 370 56% 44% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike sisehaiguste eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 36 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%), günekoloogia (-26%) ja üldkirurgia (-24%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem. 3.3. Valga tervisekeskus Valga Tervisekeskus hakkab paiknema Valga Haigla A-korpuses (Peetri 2, Valga linn). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse haigla A korpuse 0 ja I korrus. Koostöö tervisekeskuse ja haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Valga Haigla eriarstiabi- ja hooldus- ning taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Valga tervisekeskuse omanikuks saab olema Valga Haigla AS. Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustavad Valga linn ja endised Taheva, Karula, Õru ning Tõlliste vald. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ca 750 km2 ja piirkonnas elab 2017. aasta seisuga Statistikaameti andmetel ca 16 000 elanikku. 2030. aastal moodustavad Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased (21,2%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 50 ja vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 52% (2015. aastal 44% ja 2020. aastal 47%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 9 perearsti ja 18 pereõde, ämmaemand, füsioterapeudid ja koduõed. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja – õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste ja koolituste ruum ning rekonstrueeritakse diagnostika ruumid. 3.3.1. Põhiteenused Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. RAKE prognooside kohaselt vajadus 21 perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 10 perearstile ja 17 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2015 a. seisuga, viimaste aastate tendentse ning prognoose, ehitatakse keskusesse ruumid kaheksale perearstile. Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel suurendatakse, keskuses hakkab tööle 16 pereõde. Üksikuid perearstipraksiseid tervisekeskuse teeninduspiirkonda tegutsema ei jää. Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülgsemalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. Tabel 14. Töökohtade vajaduse hinnang Valga tervisekeskuses 2011 2020 2030 perearst 10,9 10,4 10,2 pereõde 17,2 16,7 16,6 koduõde 4,2 4,7 5,6 füsioterapeut 2,3 2,2 2,1 ämmaemand 1,9 1,5 1,4 KOKKU 36,4 35,6 35,9 Allikas: Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga Tervisekeskus, RAKE uuring 2015. Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb. Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused sh normaalse raseduse jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas töökohtade vajadus väheneb. Piirkonna elanikele on füsioterapeudi ja ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenused tagatud Valga Haigla baasil. 22 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused Apteegiteenust osutavad teenuspiirkonnas kokku viis teenusepakkujat seitsmes erinevas tegevuskohas (kolm teenusepakkujat Valga linnas, kaks Tõlliste vallas ja üks Taheva vallas). Teenuse korralduses projekti tulemusena midagi ei muutu. Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat neljas erinevas tegevuskohas (kõik Valga linnas). Tervisekeskuse loomise tulemusena teenuse korralduses midagi ei muutu. Psühholoog võtab vastu Valga Haiglas, Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Edaspidi paikneb Valga Haiglas töötava psühholoogi vastuvõtukabinet tervisekeskuses. Teised teenuseosutajad jätkavad oma praegustes asukohtades. Töötervishoiuteenust pakub teeninduspiirkonnas AS Valga Haigla ning nii jääb ka edaspidi. Sotsiaalnõustamist korraldavad ja sotsiaalnõustamise teenust osutavad piirkonnas eeskätt kohalikud omavalitsused. Selles osas muutusi plaanis ei ole. AS Valga Haigla palgal olev sotsiaaltöötaja võtab edaspidi vastu tervisekeskuses. Sotsiaalpedagoogid on tööl Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Koolitervishoiuteenus on AS Valga Haigla baasil tagatud peaaegu kõigis Valga linna üldhariduskoolides. Teistest teeninduspiirkonna omavalitsustes kohapeal koolitervishoiu- teenust ei osutata. Tervisekeskuse rajamisega teenuse korralduses midagi ei muutu. Ambulatoorset eriarstiabi teenust osutatakse tervisekeskuses sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal haiglaväliselt sellekohase tegevusloaga äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutuse poolt. Nimetatud teenuseid osutab piirkonnas AS Valga Haigla ja nii jääb ka edaspidi. Osa spetsialiste kolivad aga tervisekeskuse ruumidesse, et olla patsientidele veelgi lähemal. Lisaks Valga Haiglale töötab logopeed ka Valga Priimetsa Koolis, lasteaias Pääsuke, lasteaias Walko ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Viimases töötab lisaks logopeedile ka eripedagoog. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust osutatakse haiguse, kõrge ea või puude tõttu proteesi, ortopeedilist või muud abivahendit vajavale isikule. Teenust osutavad tehniliste ortopeediliste abivahendite müügiga tegelevad firmad. Teenust osutab piirkonnas OÜ ITAK. Tervisekeskusesse on ehitatakse teenuse tarbeks aga suuremad ruumid, sest käesoleval hetkel on suureks probleemiks ruumipuudus. Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav ja kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja 23 eluolukorra parandamiseks. Teenust osutab AS Valga Haigla ning teenuse korralduses muutusi plaanis pole. 24 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Valga maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus- piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Valga maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,25 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal, moodustades elanikest 31,39 protsenti. Koostöös TÜ Kliinikumiga on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Valga maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Haigla pakub esmatasandi teenuseosutajatele infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemedit- siinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 15, 16 ja 17). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta andmete põhjal on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2014 – 2030. Jättes intensiivravi voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris: • erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt; • krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast); • sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid (sh lapsed); • üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid; 25 • kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Valga maakond; • Valga Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid; • statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Statsionaarsetest teenustest liiguvad prognooside alusel Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusabi-, günekoloogia- ja pediaatriateenused. Prognooside kohaselt langeb Valga Haiglas 2030. aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 8 voodit. 2030. aastaks väheneb ka sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Teenuste ravimaht küll kasvab, kuid 80% voodihõivet arvestades on voodite vajadus varasemast väiksem. Ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste ravimaht kasvab, kuid arvestades 85% voodihõivet, on varasema 42 voodi asemel vaja 33 voodit. Intensiivravi osakonnas jääb voodite arv varasemaga samale tasemele. Tabel 15. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused hospitaliseeritute arv 462 456 443 ravi kestus 5,0 5,0 5,0 voodipäevi 2317 2278 2213 voodihõive 42,3% 80,0% 80,0% voodite arv 15 8 8 iseseisev statsionaarne õendusabi hospitaliseeritute arv 523 554 606 ravi kestus 16,8 16,8 16,8 voodipäevi 8776 9303 10 180 voodihõive 57,2% 85,0% 85,0% voodite arv 42 30 33 sisehaiguste teenused hospitaliseeritute arv 1108 1120 1149 ravi kestus 6,9 6,9 6,9 voodipäevi 7604 7727 7931 voodihõive 67,2% 80,0% 80,0% voodite arv 31 26 27 intensiivravi I aste 26 hospitaliseeritute arv 99 93 82 voodipäevi 232 218 192 voodihõive 21% 21% 21% voodite arv 3 3 2 intensiivravi ii aste hospitaliseeritute arv 81 76 67 voodipäevi 210 197 174 voodihõive 28,8% 28,8% 28,8% voodite arv 2 2 2 intensiivravi iii aste hospitaliseeritute arv 16 15 13 voodipäevi 70 66 57 voodihõive 19,2% 19,2% 19,2% voodite arv 1 1 1 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Eelnevale tabelile tuginedes saab öelda, et nii kirurgia kui ka intensiivravi valdkondades prognoositakse voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi ja sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud AS Valga Haiglas kohapeal vähemalt: • üldkirurgia; • sisehaigused, sh reumatoloogia-, neuroloogia-, pulmonoloogia- ja pediaatriateenused; • dermatoveneroloogia; • nina-kõrva-kurguhaigused; • oftalmoloogia, sh optometristi teenused; • günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused; • psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele; • taastusravi ja füsiaatria teenused. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Prognoosi kohaselt liiguvad Tartu Ülikooli Kliinikumile kardioloogia- ja endokrinoloogia teenuste osutamine. 27 Tabel 16. AS Valga Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 4791 0 4 939 40 4 817 37 otorinolarüngoloogiateenused 2931 0 2 607 146 2 066 118 oftalmoloogiateenused 3412 0 3 381 27 3 330 26 dermatoveneroloogiateenused 1997 142 1 891 49 1 713 44 psühhiaatriateenused 1926 0 2 035 0 2 217 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 1107 0 1 292 0 1 372 0 günekoloogiateenused 4543 927 3 884 792 2 785 568 sisehaigused 5194 2923 4 941 5 187 4 519 4 755 KOKKU 25 901 1361 24 969 6242 22 819 5549 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca neljandiku võrra. Lisaks kasvab ka psühhiaatria visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul on näha pigem visiitide arvu vähenemist, kõige enam väheneb günekoloogiateenuste visiitide arv. Sisehaiguste erialal nähakse samuti ette visiitide arvu langust, 2017. aastaga võrreldes langeb visiitide arv 2020. aastaks ligikaudu 2,4% ning 2030. aastaks 10,4%. Vastuvõttude arv püsib 2030. aastal samas suurusjärgus oftalmoloogias ning üldkirurgias, neist viimase alla on koondatud ka uroloogia ja ortopeedia visiidid. Päevaravi osutatakse Valga Haiglas vähemalt järgmistel erialadel: • üldkirurgia; • sisehaigused; • günekoloogia; • nina-kõrva-kurguhaigused. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. Tabel 17. AS Valga Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Eriala 2014 2020 2030 üldkirurgia 540 561 596 sisehaigused 43 43 44 otorinolarüngoloogia 150 151 153 günekoloogia 202 208 217 3 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5). 28 KOKKU 935 963 1009 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohaselt kasvab 2030. aastaks kõige enam üldkiruriga vastuvõttude arv. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb ka günekoloogia erialal. Seevastu prognoositakse, et sisehaiguste ja otorinolarüngoloogia vastuvõttude arvu püsib samas suurusjärgus. Varasematele trendidele tuginedes prognoosib haigla järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid siiski pole tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi võimalik täielikult ette planeerida. Tabel 18. AS Valga Haigla uuringute/protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Uuringud/diagnostika 2014 2020 2030 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 4838 5080 5181 loode (kardiotokograafia) 1050 735 588 hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 530 371 364 muud (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) 2023 1922 1883 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 8441 8108 8016 röntgen 9829 10320 10527 ultraheli 6818 7159 7302 kompuutertomograafilised uuringud 11 516 12 092 12 334 Radioloogiateenused kokku 28 163 29 571 30 163 gastroskoopiad 528 502 492 entero- ja koloskoopiad 122 116 104 muud endoskoopiad 18 17 15 Endoskoopiateenused kokku 668 635 611 kliinilise keemia uuringud 80 906 84 951 86 650 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 27 688 26 304 23 673 hüübimissüsteemi uuringud 3790 3601 3240 immunohematoloogilised uuringud 5051 5304 5410 mikrobioloogilised uuringud 1424 1495 1525 immuunuuringud 10 509 11 034 11 255 geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud 37 39 40 Laboriuuringud kokku 129 405 132 727 131 794 KOKKU 166 677 171 041 170 584 Allikas: AS Valga Haigla 2018 Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega 29 seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal- diagnostika, holtermonitooringud jms. Magnetresonantstomograafia teenuste osutamiseks/kasutamiseks arvestatakse tulevikus võimalusega pakkuda seda kas iseseisvalt või koostöös partneriga kohapealselt. Tabel 19. AS Valga Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Protseduurid 2014 2020 2030 Taastusravi protseduure s.h. 17 611 16 910 17 104 massaaž 3113 3238 3394 ravikehakultuur 6988 7093 7338 elektriravi (diadünaamika, elektroforees) 493 592 617 ultraheli 626 652 683 valgusravi 29 11 9 laserravi 84 13 17 magnetravi 1203 879 782 inhalatsioonravi 33 10 7 soojusravi (savi, muda, parafiin) 2889 2572 2456 soolaravi 769 616 631 vesiravi 1384 900 803 tegevusteraapia 0 334 367 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2020. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 4% langust ning 2030. aastaks ligikaudu 3% langust. Varasemaga võrreldes prognoositakse väikest kasvu elektriravi, massaaži ja ravikehakultuuri protseduuridele. Tulevikus hakkab Valga Haigla ka tegevusteraapiat pakkuma ning selleks on planeeritud tööle võtta üks tegevusterapeut. Järgnevalt on toodud välja logopeedilise teenuse prognoos perioodiks 2020 – 2030. Tabel 20. AS Valga Haigla logopeedilise teenuse maht 2017. aastal ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Logopeediline teenus 2017 2020 2030 Logopeediline teenus s.h. 565 650 678 kõrvakabinet 19 22 23 neuroloogia kabinet 12 14 14 pediaatria kabinet 393 452 472 taastusravi allüksus 141 162 169 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 30 2020. aastaks prognoositakse 15% logopeedilise teenuse kasvu ja 2030. aastaks 20% kasvu. Seda eelkõige seetõttu, et juba praegu on logopeedilise teenuse nõudlus suurem. 31 5. Tervishoiutöötajate vajadus AS Valga Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 338 töötajat, neist diagnostika osakonnas 18, erakorralise meditsiini osakonnas 20, hambaravi osakonnas 7, hoolekande osakonnas 42, kirurgiaosakonnas 24, operatsiooni-intensiivravi osakonnas 32, siseosakonnas 53, sünnitus- osakonnas 20, taastusravi osakonnas 10, õendushoolduse osakonnas 21, üldosakonnas 36, kiirabis 32, administratsioonis 10 ja köögis 13. 2018. aasta 1. aprilli seisuga töötas Valga Haiglas keskmiselt täistööajaga 280 töötajat. Tabel 21. AS Valga Haigla töötajate keskmine arv 2018. aasta seisuga ja prognoos aastateks 2020–2030 2018 2020 2030 Personal Keskmine Keskmine Keskmine Töötajate arv täistööajaga täistööajaga täistööajaga töötajate arv töötajate arv töötajate arv Administratsioon 10 9 9 9 Köök 13 13 13 13 Üldosakond 36 32 32 32 Kirurgiaosakond 24 16,6 17,4 17,4 Arstid 13 5,6 5,6 5,6 Õed 7 7 7 7 Hooldajad 4 4 4,8 4,8 Siseosakond 53 36,5 36,9 37,4 Arstid 16 8,1 8,1 8,6 Õed 23 17,8 17,8 17,8 Hooldajad 11 10 10 10 Abiarstid 3 0,6 1 1 Günekoloogiaosakond 20 15,25 12 9,5 Arstid 8 5 2,5 2,5 Ämmaemandad 8 6,25 5,5 3 Hooldajad 4 4 4 4 Hoolekande osakond 42 41,5 50,3 50,8 Õed 1 0,5 0,5 1 Hooldajad 30 30 36,3 36,3 Abipersonal, sh sotsiaaltöötaja 11 11 13,5 13,5 Operatsiooni- 32 25,65 26,8 24,8 intensiivraviosakond Arstid 6 4,9 4,9 4,9 Õed 18 12,75 13,1 13,1 Hooldajad 6 6 6,8 6,8 Autoklaavijad 2 2 2 0 Taastusraviosakond 10 8,1 11,3 11,8 Arstid 1 1 0,3 0,3 Õed 1 1 1 1 Füsioterapeudid 4 3,75 4,5 5 32 Psühholoogid 0 0 0,5 0,5 Logopeedid 2 0,5 1 1 Tegevusterapeut 0 0 1 1 Massöörid 2 1,85 2 2 Rehabilitatsioonikorralduse 0 0 1 1 spetsialist Õendushoolduseosakond 21 17,85 17,6 19,9 Arstid 1 0,75 0,5 0,5 Õed 9 7,5 7,5 9,7 Hooldajad 11 9,6 9,6 9,7 EMO 20 16,5 20,1 20,1 Arstid 2 2 4,8 4,8 Õed 11 9,7 9,7 9,7 Hooldajad 4 4 4,8 4,8 Abiõed 3 0,8 0,8 0,8 Hambaravi 7 4,6 5 6 Arstid 3 1,8 2 3 Õed, assistent, hambatehnik 4 2,8 3 3 Kiirabi 32 29,9 41,4 41,4 Õed 21 19 27 27 Kiirabitehnikud 11 10,9 14,4 14,4 Diagnostika osakond 18 14,15 15,1 15,1 Arstid 4 2,3 2,5 2,5 Laborandid, bioanalüütikud, 14 11,85 12,6 12,6 röntgentehnikud KOKKU 338 280,6 307,9 308,2 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Tulevikus haigla olulist personali vähenemist ette ei näe. Personali suurenemist nähakse ette kiirabi- ja hoolekandeteenuste osutamiseks. Günekoloogiaosakonnas personali arv väheneb, kuna Valga haigla nõukogu 10. aprilli otsusega suletakse alates 2018. aasta 1. juulist haigla sünnitusosakond. Üldjoontes väheneb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja õendustöötajate hulk. Tabel 22. AS Valga Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020 – 2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused 1,0 1,0 1,0 otorinolarüngoloogiateenused 0,6 0,6 0,4 oftalmoloogiateenused 0,7 0,7 0,7 dermatoveneroloogiateenused 0,4 0,4 0,4 psühhiaatriateenused 0,4 0,4 0,5 taastusravi ja füsiaatriateenused 0,2 0,3 0,3 günekoloogiateenused 1,0 0,8 0,6 sisehaigused 1,1 1,0 1,0 33 KOKKU 5,5 5,3 4,8 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide väljaränne. Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu kasvu, mille allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine. Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti suureneb õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel. Valga Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 53,5 eluaastat, õdede keskmine vanus 46,8 eluaastat ning hooldajate keskmine vanus 50,3 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 48,2 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 48,9 eluaastat. Töötajate keskmine vanus 53.5 50.3 48.2 46.8 Arstid Õed Hooldajad Muu personal Joonis 4. AS Valga Haigla töötajate keskmine vanus 2018. aastal (Allikas: AS Valga Haigla 2018) Uute eriarstide leidmine Valga Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Valga Haigla on praktikabaasiks näiteks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Valgamaa Kutseõppekeskusele. Personali värbamisel lähtutakse vajadusest täiendada personali nõutava ettevalmistuse ja omadustega töötajatega. Esmalt antakse vabanevatest töökohadest teada haigla enda töötajatele ja võimaluse korral haigla edutab neid. Lisaks on võimalik värvata töötajaid töötaja praktika järgselt praktikatulemuste põhjal. 34 Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud inimeste hulgast. Töötaja sobivuse hindamist teostab otsene juht ning see põhineb eelkõige töötajate töötulemuste, tegevuse (käitumise) ning potentsiaali (oskuste, võimete ja omaduste) hindamisel. Haigla peab tööalase koolituse eesmärgiks saavutada töötajate teadmiste ja oskuste kõrgeim tase kõiges, millega eesmärkide täitmiseks tegeldakse. Osakonna juhtide ülesanne on töötajate arengu planeerimine, arengueesmärkide seadmine, arenguprotsessi jälgimine, tulemuste hindamine ja analüüsimine. 35 6. Struktuuriüksuste loend 6.1. Meditsiinilised struktuurid 1. Hambaravi 2. Hoolekande osakond •sh hoolekanne ja erihoolekanne 3. Kiirabi •Tõrva ja Valga kiirabi 4. Kiruriga osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi •LOR 5. Operatsiooni-intensiivraviosakond •sterilisatsioon, operatsioonid, intensiivravi 6. Siseosakond •statsionaarne ja ambulatoorne ravi •sh kooliõed, psühhiaater 7. Günekoloogiaosakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 8. Taastusravi osakond •sh logopeed, psühholoog 9. Õendushoolduse osakond •statsionaarne ravi, koduõendus 10. Diagnostika osakond •sh labor, radioloogia, endoskoopia, ultraheli 11. EMO 36 6.2. Tugiteenused 1. Administratsioon •sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine 2. Üldosakond •sh IT, koristajad, remonditöölised, perenaine, valvurid, autojuht, registratuuri töötajad 3. Köök 37 7. Juhtimine 2016. aastal muutus kliinikumi tütarettevõtteks Valga Haigla. Eelnevast tulenevalt on Valga Haigla ASi omanikud SA Tartu Ülikooli Kliinikum (51%) ja Valga Linnavalitsus (49%). Organisatsiooni juhtivad organid on üheliikmeline juhatus ja kuueliikmeline nõukogu. AS Valga Haigla juhatusse kuulub Marek Seer. Haigla nõukogu on 6-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed: • Mart Einasto – nõukogu esimees • Ago Kõrgvee – nõukogu liige • Rein Kermes – nõukogu liige • Margus Lepik – nõukogu liige • Külliki Siilak – nõukogu liige • Külli Laugesaar – nõukogu liige Oma tegevuses juhindub AS Valga Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 38 Joonis 3. AS Valga Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: Valga Haigla) 39 8. Arengukava koostamise alused AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. 2. AS Valga Haigla personalipoliitika, 2016, 2 lk. 3. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. 4. Eesti Haigekassa statistika, 28.03.2018 5. Eesti Statistikaameti andmebaas, 01.03.2018. 6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. 7. Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga tervisekeskus, 2015, 45 lk. 8. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos. 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. 10. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. 40 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2018–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused. AS Valga Haigla teeninduspiirkonnaks on Valga maakond rahvaarvuga 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. AS Valga Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. Koostajad: AS Valga Haigla Civitta Eesti AS 41 VALGA HAIGLA AS FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP 2018 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 6 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 6 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 8 2.3. Vanuseline koosseis................................................................................................ 9 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.........................................................................10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................11 3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 ..............................................11 3.1.1. Erakorraline meditsiin ..........................................................................................11 3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................11 3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................14 3.1.4. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................14 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud ............................................................15 3.1.6. Taastusravi .....................................................................................................17 3.1.7. Logopeediline teenus ......................................................................................18 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ...........................................................19 3.3. Valga tervisekeskus ...............................................................................................21 3.3.1. Põhiteenused ..................................................................................................21 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused ........................................................................23 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................25 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................32 6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................36 6.1. Meditsiinilised struktuurid .......................................................................................36 6.2. Tugiteenused .........................................................................................................37 7. Juhtimine .......................................................................................................................38 8. Arengukava koostamise alused .....................................................................................40 Kokkuvõte ............................................................................................................................41 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2017–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud AS Valga Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Valga Haigla vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, AS Valga Haigla ravitegevust perioodil 2013–2017, planeeritavaid ravimahte perioodil 2018– 2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pika- ajalisi arengusuundi. Käesolev dokument valmis 2018. aasta märtsis ja aprillis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 4 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid AS Valga Haigla arengu peamine eesmärk on inimesekeskse kaasaegse kvaliteetse arsti- ja õendusabi osutamine ning sotsiaalteenuste pakkumine üldhaigla teenuste mahus. Peame oluliseks olla pidevalt arenev ja inimesi väärtustav haigla, lähtudes inimesest kui tervikust. Peaeesmärgi saavutamiseks on püsitatud järgmised alaeesmärgid: 1. Haigla omab strateegiliselt olulist positsiooni, olles maakonnas jätkuvalt haigekassa peamine partner eriarstiabi teenuse osutamisel ning toetades esmatasandi arstiabi teenuse osutajaid. a. Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine raviteenuste parendamiseks. b. Personali arendamine kvaliteetse raviteenuse tagamiseks. c. Teenuskeskkonna parandamine. d. Efektiivne majandamine. i. Ostuprotsesside ja hangete süsteemi juurutamine. 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga strateegilise koostöö pakkumine, et tagada piirkonna elanikele kvaliteetsed ja mitmekülgsed teenused. a. Ravitüsistuste süsteemi juurutamine. b. Infrastruktuuri optimaalsem kasutus. c. Teadustöö soodustamine. 3. Haigla geograafilist positsiooni arvestades ollakse kvaliteetne teenusepakkuja ka teisel pool riigipiiri, arendades seeläbi piiriüles koostööd. 4. Kõigile piirkonna elanikele arstiabi tagamiseks sotsiaalteenuste ja -transpordi võimekuse arendamine. 5. Infotehnoloogilise võimekuse tõstmine läbi patsiendipõhiste tehnoloogiliste lahenduste juurutamise. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus AS Valga Haigla peamine teeninduspiirkond on Valga maakond, tegemist on maakonna ainsa üldhaiglaga, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne intensiiv- ja aktiivravi osakond ning iseseisev õendusabiteenus. Joonis 1. AS Valga Haigla paiknemine maakonnas AS Valga Haigla omab 5 tegevusluba: iseseisev statsionaarne õendusabi; kiirabiteenus; koduõendus, koolitervishoid; hambaravi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 20 erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Kord kuus on Valga Haiglas Ortopeediakeskus OÜ vastuvõtt. Lisaks asub haiglas abivahendite keskuse ITAK Valga teeninduspunkt, Pere Optika Prillipood ja Valga Haigla Apteek. Lisaks AS Valga Haiglale asub maakonnas ka mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Valga maakonnas osutab üldarstiabi teenust 16 perearsti, neist 9 tegutseb Valga Haigla perearstikeskuses. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna perearstid. Perearstide koostöö haiglaga on hea, sest perearstikeskus asub haiglaga samas hoones. Eriarstiabi pakkujaid on maakonnas samuti mitmeid: Valga naistearst Ene Kornet OÜ, Tõrva Tervisekeskus OÜ, Jaanson & Lääne OÜ, Silmaarst Viljar Vihmann OÜ ja Tartu Ülikooli Kliinikum SA. Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Valga maakonnas on Tõrva 6 Tervisekeskus OÜ, Vähiravi Toetusravi SA ja Tõrva Haigla SA. Hambaravi teenust pakuvad lisaks Valga Haiglale maakonnas veel Otepää Tervisekeskus SA, Elva Hambaravi OÜ, OÜ Helle Muruväli Hambaravi, Kesklinna Hambaarstid OÜ, Species OÜ, Randveri Hambaravi OÜ, Hampel OÜ, Dendalia OÜ, Unimed Kliinikud OÜ ja Hiie Silm. Valga Haigla ja Tervise Arengu Instituudi koostööna toimub tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravi (OKR) projekt, mille sisu seisneb selles, et haige manustab iga väljakirjutatud TB-ravimi doosi vastutava meditsiinipersonali jälgimisel. OKR töötaja aitab iga päev kliendil võtta talle ettenähtud ravimeid, kontrollib nii haiguse kui ka ravimi kõrvaltoimete sümptomeid ja tundemärke ning tuletab kliendile meelde tema järgmise korralise visiidi aja. Samuti saavad Valga Haiglas nõu ja vajaliku abi noored kuni 24-aastased isikud, kellel on küsimusi või muresid seoses seksuaaltervise ja –käitumisega. Kindlustatud noorte teenust rahastab Eesti Haigekassa, kuid ka kindlustamata noortele on teenus tasuta – nende eest tasub vajalikud tasud Tervise Arengu Instituut. Valga Haigla ämmaemandate ambulatoorsete tegevuste osaks on ka rasedatele koolide korraldamine, kus käsitletakse raseduse, sünnituse, vastsündinute, rinnaga toitmise ning sünnitusjärgse perioodiga seonduvat. Samuti toimub perekool, mis on suunatud imikute emadele, kus arutatakse laste arenguga seotud teemasid. Lisaks osales Valga Haigla kuni 2016. aasta esimese maini SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna poolt läbiviidavas „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomise“ projektis. Valga Haigla juures avati vaimise tervise kabinett, kuhu on oodatud lapsed ja noorukid vanuses kuni 18 aastat (k.a). Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Haigla ruumides on perearstikeskus, neile pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille kaudu saavad väliskasutajad muuta oma tööd patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele AS Valga Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde. 2014. aasta andmete põhjal raviti Valga Haiglas keskmiselt 41,3% maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest, 42,5% statsionaarsetest ravipäevadest ning 71,45% päevaravi vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi. Valga maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid Tartu Ülikooli Kliinikum (SA TÜK). Valga Haiglas on avatud SA TÜK Hemodialüüsikabinett. Eriarstiabi 7 osutatakse patsientide vajadustest lähtuvalt ühes või teistes raviasutustes, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle viies. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Valga maakond Valga Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2042,93 km2. Maakonna koosseisu kuulub kolm omavalitsusüksust (Valga vald, Otepää vald ja Tõrva vald). Statistikaameti andmetel elab Valga maakonnas 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga) ning 1 km2 kohta on 14,7 elanikku. 2017. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Valga vald (sh Valga linn asustusüksusena), kus elab 55,5% maakonna elanikest. Otepää vald (sh Otepää linn asustusüksusena) ja Tõrva vald (sh Tõrva linn asustusüksusena) on rahvaarvu poolest suhteliselt sarnase suurusega, neis elab vastavalt 22,7% ja 21,8% maakonna elanikest. Valga maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2015 langustrendis. 2016. aastal elanike arv suurenes, kuid vähenes taas 2017. aastal ning ka järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. Rahvaarv Valga maakonnas 31 930 31 570 31 068 30 590 30 176 29 944 30 524 30 084 29 157 28 472 26 798 25 191 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018p 2020p 2025p 2030p Joonis 2. Valga maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2017 ning prognoos 2018 – 2030 (Allikas: Statistikaamet) Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2020 rahvaarv 1612 inimese võrra (5,36%) ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 3281 inimese võrra (11,52%). Seega on oodata rahvaarvu languse jätkumist. Rahvaarvu vähenemise põhjuseks on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja noorte osakaal. 8 2.3. Vanuseline koosseis Valgamaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 45–49-aastased. Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Vanusegruppides 30–34 ja 35–39 ületab Eesti kui terviku näitaja Valga maakonna näitajat vastavalt 1,98 ja 1,43 protsendipunkti võrra. Teisalt on 45 ja vanemate elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem. Valga maakonna omavalitsusüksusi omavahel võrreldes, on Tõrva vallas enam 45- ja vanemaealisi ning Otepää vallas on teistest valdadest enam 25–34-aastaseid elanikke. 7,34% 7,24% 6,87% 7,23% 7,24% 6,86% 6,84% 6,64% 6,82% 6,55% 6,68%6,44% 6,77% 6,36% 6,17% 5,84% 5,98% 5,33% 5,30% 5,26% 5,41% 5,77% 5,01% 5,01% 5,35% 4,94% 4,81% 4,39% 5,06% 4,53% 4,01%4,30% 3,43% 2,82% 2,96% 2,44% Eesti Valga maakond Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Valga maakonnas 2017. aastal (Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2010. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Valga maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 4,18 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Valga maakonnas 65+ aastasi elanikke 7,1 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Valga maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 31,39 protsendini. 9 Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Valga maakonnas 65+ elanike 65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010. Aasta osakaal Eestis osakaal Valga Valga aastaga (%) maakonnas (%) maakonnas võrreldes (%) 2010 17,43% 21,61% 6900 2011 17,45% 21,70% 6850 -0,72% 2012 17,70% 21,95% 6818 -1,19% 2013 18,03% 21,96% 6719 -2,62% 2014 18,38% 22,42% 6764 -1,97% 2015 18,76% 22,69% 6794 -1,54% 2016 19,02% 21,87% 6675 -3,26% 2017 19,34% 22,29% 6707 -2,80% 2018p 19,77% 24,52% 7149 3,61% 2020p 20,47% 25,51% 7264 5,28% 2025p 22,42% 28,35% 7598 10,12% 2030p 24,29% 31,39% 7908 14,61% Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2030. aastaks suureneb antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 18% võrra, kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Valga maakonna administratiivseks keskuseks on Valga linn. Peamisteks tõmbekeskusteks on juba ajalooliselt olnud Valga, Tõrva ja Otepää linn. Valga linn asub geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (12 452 elanikku) poolest on tegemist suuruselt üheteistkümnenda linnaga Eestis. Valga maakonna asustustihedus on 14,9 elanikku km2 kohta, see on Eesti keskmisest kaks korda madalam. Mandri-Eesti maakondadest on tihedalt asustatud veel vaid Harjumaa, Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige tihedamalt on asustatud Valga, Otepää ja Tõrva linna ümbruskond. Uutest omavalitsustest on kõige tihedamalt asustatud Valga vald (21,52 in/km2). Otepää vallas on 12,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väikseima asustustihedusega on Tõrva vald, kus on ühe ruutkilomeetri kohta 9,8 elanikku. 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2017. aastal ööpäevas keskmiselt 19 patsiendile, s.o ligikaudu 0,8 patsienti tunnis, ning aastas kokku 7031 patsiendile. 2016. aastaga võrreldes vähenes 2017. aastal külastuste arv 282 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2017. aastal 1649, statsionaari suunati seega ööpäevas 4–5 haiget. Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2013-20171 Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 Külastuste arv 7759 7518 7137 7313 7031 sh. toodud kiirabiga 1019 940 1145 1400 1545 roheline triaažikategooria 2955 3137 3320 3664 3656 kollane triaažikategooria 2726 3131 3509 3419 3137 oranž triaažikategooria 47 84 189 141 130 punane triaažikategooria 6 5 17 15 25 Hospitaliseerimised 1951 1913 1810 1762 1649 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.2. Statsionaarne ravi Valga Haiglas on 120 voodikohta ja seega on võimekus voodikohtade arvu järgi suurem. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2013 – 2017 Valga Haiglas kahanenud 8,8 protsenti. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja iseseisev statsionaarne õendusabi. Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv vähenenud kõikidel erialadel, välja arvatud günekoloogias. Kõige enam on vähenenud intensiivravi III astme hospitaliseeritute arv. 2013. aastaga võrreldes on 2017. aastal hospitaliseeritute arv günekoloogias suurenenud 38 protsendi võrra. 1 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest haigla töökorralduste tõttu ei ole võimalik saavutada tõest tulemust, mõningatel juhtudel unustatakse tiraaž märkimata. 11 Statsionaarne ravitegevus on Valga Haiglas olnud viimasel viiel aastal mõnevõrra vähemefektiivne– keskmine voodihõive on langenud 45,5 protsendilt 41,6 protsendini. Valga Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil langenud 5 päevalt 4,8 päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis langenud 16,8 päevalt 15,1 päevani, sünnitusabiteenustes langenud 2,9 päevalt 2,7 päevani, günekoloogias langenud 2 päevalt 1,8 päevani, sisehaigustes kasvanud 6,9 päevalt 7 päevani, pediaatrias langenud 2,3 päevalt 1,7 päevani, intensiivravi I astmes kasvanud 2,3 päevalt 4,6 päevani, intensiivravi II astmes kasvanud 2,6 päevalt 5,4 päevani ja intensiivravi III astmes kasvanud 4,4 päevalt 14,8 päevani. Keskmine ravikestus kogu haiglas on langenud 7,4 päevalt 7,3 päevani. 12 Tabel 3. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2013-2017 Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus Eriala/voodiprofiili nimetus 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 501 462 465 485 424 2188 2317 2410 2444 2040 4,4 5 5,2 5 4,8 iseseisev statsionaarne õendusabi 505 523 486 467 467 8270 8776 7957 7204 7030 16,4 16,8 16,4 15,4 15,1 sünnitusabiteenused 230 192 190 140 143 676 551 532 368 381 2,9 2,9 2,8 2,6 2,7 günekoloogiateenused 86 131 110 105 119 165 264 207 208 216 1,9 2 1,9 2 1,8 sisehaiguste teenused 1157 1108 1071 1105 1088 7571 7604 7459 7404 7586 6,5 6,9 7 6,7 7 pediaatria teenused 211 159 120 126 105 557 373 241 226 183 2,6 2,3 2 1,8 1,7 intensiivravi I aste 114 99 98 64 94 251 232 254 242 431 2,2 2,3 2,6 3,8 4,6 intensiivravi II aste 58 81 62 45 45 188 210 271 227 245 3,2 2,6 4,4 5 5,4 intensiivravi III aste 19 16 11 16 6 83 70 114 77 89 4,4 4,4 10,4 4,8 14,8 KOKKU 2881 2771 2613 2553 2491 19 949 20 397 19 445 18 400 18 201 6,9 7,4 7,4 7,2 7,3 Voodite arv Voodihõive Voodikoormus Eriala/voodiprofiili nimetus 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgiateenused 15 15 15 15 15 40,0% 42,3% 44,0% 44,6% 37,3% 4,37 5,02 5,18 5,04 4,81 iseseisev statsionaarne õendusabi 42 42 42 42 42 53,9% 57,2% 51,9% 47,0% 45,9% 16,38 16,78 16,37 15,43 15,05 sünnitusabiteenused 10 10 10 10 10 18,5% 15,1% 14,6% 10,1% 10,4% 2,94 2,87 2,80 2,63 2,66 günekoloogiateenused 11 11 11 11 11 4,1% 6,6% 5,2% 5,2% 5,4% 1,92 2,02 1,88 1,98 1,82 sisehaiguste teenused 31 31 31 31 31 66,9% 67,2% 65,9% 65,4% 67,0% 6,54 6,86 6,96 6,70 6,97 pediaatria teenused 5 5 5 5 5 30,5% 20,4% 13,2% 12,4% 10,0% 2,64 2,35 2,01 1,79 1,74 intensiivravi I aste 3 3 3 3 3 22,9% 21,2% 23,2% 22,1% 39,4% 2,20 2,34 2,59 3,78 4,59 intensiivravi II aste 2 2 2 2 2 25,8% 28,8% 37,1% 31,1% 33,6% 3,24 2,59 4,37 5,04 5,44 intensiivravi III aste 1 1 1 1 1 22,7% 19,2% 31,2% 21,1% 24,4% 4,37 4,38 10,36 4,81 14,83 KOKKU 120 120 120 120 120 45,5% 46,6% 44,4% 42,0% 41,6% 6,92 7,36 7,44 7,21 7,31 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 13 3.1.3. Päevaravi Päevaravi maht on 2017. aastaks 2013. aastaga võrreldes suurenenud 15,2 protsendi võrra. Võrreldes 2014. aasta ja 2017. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud üldkirurgia (15 protsenti) ja günekoloogia (2 protsenti) erialal. Ravijuhtude arv on kasvanud märkimisväärselt otorinolarüngoloogia (369,2 protsenti) erialal. Tabel 4. AS Valga Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2013-2017 Eriala 2013 2014 2015 2016 2017 üldkirurgia 560 540 515 476 476 sisehaigused 21 43 37 32 43 otorinolarüngoloogia 52 150 200 244 244 günekoloogia 198 202 172 193 194 KOKKU 831 935 924 945 957 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.4. Ambulatoorne ravi Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2013 – 2017 järjepidevalt kasvanud. 2017. aastal kasvas visiitide arv 2013. aastaga võrreldes ligikaudu 16 protsendi võrra. Ambulatoorse ravi visiitide kasv on toimunud õdede visiitide arvu kasvust tulenevalt, arstide teostatud visiitide arv on püsinud samas suurusjärgus. Eelneva aastaga võrreldes kasvas visiitide arv kokku kõige enam 2015. aastal (enam kui 7 protsendi võrra). 2017. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam sisehaiguste erialal, kuhu on koondatud ka reumatoloogia, neuroloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, pediaatria ja endokrinoloogia vastuvõtud. Sellele järgnesid sünnitusabi ja günekoloogiateenused ning üldkirurgiateenused (sh uroloogia ja ortopeedia). Kõige enam on 2017. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvanud taastusravi ja füsiaatriateenuste ning otorinolarüngoloogia visiitide arv. Märkimisväärselt on langenud psühhiaatria ja dermatoveneroloogia visiitide arv. 14 Tabel 5. AS Valga Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2013–2017 Ambulatoorne ravi - 2013 2014 2015 2016 2017 visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 5079 0 4791 0 4585 0 4916 0 4929 41 otorinolarüngoloogia- teenused 2162 0 2931 0 2781 0 2157 0 2488 155 oftalmoloogiateenused 3575 0 3412 0 3331 0 3532 0 3844 27 dermatoveneroloogia- teenused 1970 130 1997 142 2218 59 2302 136 1999 50 psühhiaatriateenused 1904 0 1926 0 1730 1939 0 1480 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 888 0 1107 0 787 0 953 0 1268 0 sünnitusabi ja günekoloogiateenused 4462 915 4543 927 4680 788 5339 896 5512 1114 2 sisehaigused 5441 266 5194 292 4936 4626 5159 5210 10 006 5430 reumatoloogiateenused 1767 0 1903 0 1885 0 1816 0 - - neuroloogiateenused 1974 0 2024 0 2231 0 2292 0 - - pulmonoloogia teenus 798 0 868 0 848 0 425 0 - - kardioloogiateenused 732 0 716 0 723 19 358 1 - - pediaatriateenused 150 0 175 0 114 0 43 0 - - endokrinoloogiateenused 749 0 812 96 0 0 196 23 - - KOKKU 31 651 1311 32 399 1457 30 849 5492 31 427 6266 31 526 6817 Allikas: AS Valga Haigla 2018 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 2017. aastal teostati Valga Haiglas 1362 operatsiooni, mida on 198 võrra rohkem kui 2013. aastal, kuid 53 võrra vähem kui 2016. aastal. Viimasel neljal aastal on päevakirurgia operatsioonide arv püsinud valdavalt samas suurusjärgus, erinedes eelneva aasta operatsioonide arvust ligikaudu 30 võrra. Nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete operatsioonide arv on 2017. aastal 2013. aastaga võrreldes vähenenud 17 protsendi võrra. Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2013–2017 Operatsioonid 2013 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 6 10 16 7 5 päevaravi 832 1059 1090 1121 1086 statsionaarsed 326 305 279 287 271 KOKKU 1164 1374 1385 1415 1362 2 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5). 15 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Valga Haiglas teostatakse ka ambulatoorseid ja statsionaarseid protseduure, siia alla kuuluvad nii psühhiaatrilised, terapeutilised ja kirurgilised protseduurid kui ka pisemad operatsioonid ja lõikused. Perioodil 2013 – 2017 on ambulatoorsete protseduuride arv kasvanud ligikaudu 15 protsendi võrra ning statsionaarsete protseduuride arv vähenenud 8 protsenti. Tabel 7. Protseduuride arv perioodil 2013 – 2017 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 ambulatoorsed 1098 990 916 1081 1261 statsionaarsed 763 797 796 777 700 KOKKU 1861 1787 1712 1858 1961 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng (spirograafia, röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile. Valga Haiglas tehakse mitmesuguseid kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, muuhulgas endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid. Labori- uuringutest on esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, immuun- hematoloogilised, geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud. Terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2013-2017 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 8. Uuringute/diagnostika statistika perioodil 2013 – 2017 Uuringud/diagnostika 2013 2014 2015 2016 2017 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, 5143 4838 5012 4546 4527 HOLTER, EHHO) loode (kardiotokograafia) 1086 1050 861 609 776 hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. 475 530 560 259 16 test) muud (nt seoses kuulmise, nägemise, 1377 2023 1720 992 1564 urodünaamikaga) Funktsionaaldiagnostika teenused 8081 8441 8153 6406 6883 kokku röntgen 10 238 9829 101 20 10 591 10 502 ultraheli 6779 6818 6489 6740 7169 kompuutertomograafilised uuringud 7496 11 516 10 992 10 952 13 918 Radioloogiateenused kokku 24 513 28 163 27 601 28 283 31 589 gastroskoopiad 1064 528 64 374 802 entero- ja koloskoopiad 198 122 8 100 178 16 muud endoskoopiad 26 18 2 44 34 Endoskoopiateenused kokku 1288 668 74 518 1014 kliinilise keemia uuringud 71 004 80 906 84 064 86 425 86 487 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude 26 292 27 688 26 703 26 955 25 169 uuringud hüübimissüsteemi uuringud 4037 3790 3470 3178 3110 immunohematoloogilised uuringud 4919 5051 4873 3699 4188 mikrobioloogilised uuringud 1538 1424 993 1183 1213 immuunuuringud 915 10 509 9984 9764 9904 geneetilised ja molekulaarbioloogilised 43 37 141 1070 455 uuringud Laboriuuringud kokku 108 748 129 405 130 228 132 274 130 526 KOKKU 142 630 166 677 166 056 167 481 170 012 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Funktsionaaldignostika teenuste kogumaht on 2013. aastaga võrreldes 2017. aastaks vähenenud ligikaudu 15 protsendi võrra. Vaatlusalusel perioodil on kasvanud vaid muude (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) teenuste maht. Radioloogiateenuste kogumaht on kasvanud ca 29 protsenti, kõige enam on kasvanud (ca 86 protsenti) kompuutertomograafiliste uuringute maht. Endoskoopiateenuste kogumaht on langenud 21 protsendi võrra. Perioodil 2013–2017 on gastroskoopiate arv vähenenud neljandiku võrra, kuid muude endoskoopiate arv suurenenud 30 protsendi võrra. Laboriuuringute kogumaht on kasvanud viiendiku võrra, sealjuures enam kui üheksa korda on kasvanud immuunuuringute ning geneetiliste ja molekulaarbioloogiliste uuringute maht. Kokkuvõtlikult on uuringute/diagnostika kogumaht perioodil 2013–2017 kasvanud ligikaudu 19 protsendi võrra. Lisaks pakuvad Valga Haiglale MRT teenust lepingupartnerid. 2016. aastal oli teenuse maht 540 uuringut ja 2017. aastal 738 uuringut. 3.1.6. Taastusravi Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Valga Haigla taastusravi osakond pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid: taastusarsti vastuvõtt, füsioterapeudi teenus (aktiivne- ja passiivne füsioteraapia täiskasvanutele ja lastele), käsimassaaž, vesiravi (imikute ujutamine basseinis, vesimassaaž nii lastele kui täiskasvanutele), imikute võimlemine, aparaatne füsioteraapia (TENS, diadünaamika, elektroforees, amplipulss, laserravi, ultraheli- ja magnetravi), soojaravi (parafiinkindad, savikott, mudaaplikatsioonid), valgusravi, inhalatsioonravi, soolakamber ja kinesioteipimine. 17 Taastusravi teenuste mahud on 2013. aastaga võrreldes vähenenud 2017. aastaks 7,7 protsendi võrra. Kasvanud on vaid elektriravi ja ultraheli teenusmahud. Kõige enam on langenud valgusravi ja inhalatsioonravi protseduuride arv, vastavalt 84 ja 81 protsendi võrra. Tabel 9. Taastusravi teenuste arv perioodil 2013 – 2017 Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017 Taastusravi protseduure s.h. 17 789 17 611 16 581 16 474 16 391 massaaž 2972 3113 3117 3069 2801 ravikehakultuur 7458 6988 6672 7303 7308 elektriravi (diadünaamika, 458 493 312 419 854 elektroforees) ultraheli 577 626 560 466 615 valgusravi 38 29 13 5 6 laserravi 21 84 128 44 6 magnetravi 1367 1203 835 999 990 inhalatsioonravi 27 33 12 9 5 soojusravi (savi, muda, parafiin) 2438 2889 2968 2804 2321 soolaravi 849 769 913 532 537 vesiravi 1584 1384 1051 824 948 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 3.1.7. Logopeediline teenus Lisaks osutab AS Valga Haigla logopeedilist teenust. Valga Haiglas määratakse logopeedilisele teenusele vastavalt selle eriala kaudu, mille kaudu on patsient ravile suunatud. Suunajaks võivad olla seega kirurgid, psühhiaatrid, otorinolarüngoloogid, sisehaiguste arstid (neuroloogid, pediaatrid) ja taastusravi arstid. Tabel 10. Logopeedilise teenuse maht perioodil 2016 – 2017 Logopeediline teenus 2016 2017 Logopeediline teenus s.h. 242 565 kõrvakabinet - 19 neuroloogia kabinet - 12 pediaatria kabinet - 393 taastusravi allüksus 242 141 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Aastatel 2013 – 2015 Valga Haigla logopeedilist teenust ei osutanud. 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal logopeedilise teenuse maht kasvanud enam kui 1,3 korda, kõige enam on suunajaks olnud pediaatrid. 18 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenuseid kõige enam üldkirurgia, sisehaiguste ja reumatoloogia eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul 71 või enam protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia, pediaatria ja psühhiaatria teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 14, 16 ja 22 protsenti. Tabel 11. Valga maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma Muu Oma Muus maakonnas maakonna maakonnas maakonnas ravi ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal dermatoveneroloogia 1888 1673 53% 47% günekoloogia 9153 4174 69% 31% oftalmoloogia 6137 3054 67% 33% otorinolarüngoloogia 2838 1757 62% 38% psühhiaatria 1570 5616 22% 78% sisehaigused 2101 458 82% 18% taastusravi 1065 482 69% 31% üldkirurgia 8516 1166 88% 12% endokrinoloogia 745 1735 30% 70% kardioloogia 693 1279 35% 65% neuroloogia 2084 1390 60% 40% pediaatria 238 1267 16% 84% pulmonoloogia 828 2468 25% 75% reumatoloogia 1810 733 71% 29% uroloogia 267 1672 14% 86% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike reumatoloogia ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 49 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka psühhiaatria (18%), oftalmoloogia (9%), endokrinoloogia (8%), üldkirurgia (8%), uroloogia (5%), pediaatria (3%) ja kardioloogia (3%) erialadel. Sisehaiguste erialal on Valga maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna keskmisest 28 protsendi võrra vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka neuroloogia (-15%), taastusravi (-13%), otorinolarüngoloogia (-7%) sünnitusabi- ja günekoloogia (-6%) ning onkoloogia (-3%) erialadel. Pulmonoloogi vastuvõttude arv 13 maakonna keskmisest ei erine. 19 Oma maakonnas pöörduvad 2014. aasta andmetele tuginedes elanikud päevaravis kõige enam sisehaiguste arsti ja üldkirurgi vastuvõtule, oma maakonnas ravi kasutamise osakaal vastavalt 98 protsenti ja 86 protsenti. Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus maakonnas suur ning sellest tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi pakkuma. Oma maakonnas kasutatakse ka otorinolarüngoloogi ja günekoloogi teenuseid, ravi kasutamise osakaal on vastavalt 62 ja 45 protsenti. Psühhiaatria eriala puhul pöörduvad elaniku teise maakonda. Tabel 12. Valga maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal Päevaravi - visiitide arv (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas ravi maakonna ravi osutatud osutatud kasutamise kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal günekoloogia 130 156 45% 55% otorinolarüngoloogia 138 85 62% 38% psühhiaatria - 8 0% 100% sisehaigused 57 1 98% 2% üldkirurgia 521 88 86% 14% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 86 protsendi võrra enam ning otorinolarüngoloogia vastuvõtte keskmisest 56 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest vähem on vastuvõtte psühhiaatria, sisehaiguste ja günekoloogia erialal, vastavalt 98, 15 ja 6 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. Tabel 13. Valga maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014) Oma Muus Oma Muu maakonnas maakonnas maakonnas maakonna ravi osutatud osutatud ravi kasutamise statsionaarsed statsionaarsed kasutamise osakaal ravipäevad ravipäevad osakaal esmane järelravi 989 431 70% 30% iseseisev õendusabi 10 583 1344 89% 11% 20 sisehaigused 6969 523 93% 7% üldkirurgia 1629 968 63% 37% günekoloogia 312 251 55% 45% pediaatria 428 886 33% 67% sünnitused 465 370 56% 44% Allikas: Sotsiaalministeerium. 1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike sisehaiguste eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 36 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%), günekoloogia (-26%) ja üldkirurgia (-24%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem. 3.3. Valga tervisekeskus Valga Tervisekeskus hakkab paiknema Valga Haigla A-korpuses (Peetri 2, Valga linn). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse haigla A korpuse 0 ja I korrus. Koostöö tervisekeskuse ja haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Valga Haigla eriarstiabi- ja hooldus- ning taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Valga tervisekeskuse omanikuks saab olema Valga Haigla AS. Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustavad Valga linn ja endised Taheva, Karula, Õru ning Tõlliste vald. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ca 750 km2 ja piirkonnas elab 2017. aasta seisuga Statistikaameti andmetel ca 16 000 elanikku. 2030. aastal moodustavad Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased (21,2%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 50 ja vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 52% (2015. aastal 44% ja 2020. aastal 47%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 9 perearsti ja 18 pereõde, ämmaemand, füsioterapeudid ja koduõed. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja – õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste ja koolituste ruum ning rekonstrueeritakse diagnostika ruumid. 3.3.1. Põhiteenused Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. RAKE prognooside kohaselt vajadus 21 perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 10 perearstile ja 17 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2015 a. seisuga, viimaste aastate tendentse ning prognoose, ehitatakse keskusesse ruumid kaheksale perearstile. Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel suurendatakse, keskuses hakkab tööle 16 pereõde. Üksikuid perearstipraksiseid tervisekeskuse teeninduspiirkonda tegutsema ei jää. Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülgsemalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. Tabel 14. Töökohtade vajaduse hinnang Valga tervisekeskuses 2011 2020 2030 perearst 10,9 10,4 10,2 pereõde 17,2 16,7 16,6 koduõde 4,2 4,7 5,6 füsioterapeut 2,3 2,2 2,1 ämmaemand 1,9 1,5 1,4 KOKKU 36,4 35,6 35,9 Allikas: Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga Tervisekeskus , RAKE uuring 2015. Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb. Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused sh normaalse raseduse jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas töökohtade vajadus väheneb. Piirkonna elanikele on füsioterapeudi ja ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenused tagatud Valga Haigla baasil. 22 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused Apteegiteenust osutavad teenuspiirkonnas kokku viis teenusepakkujat seitsmes erinevas tegevuskohas (kolm teenusepakkujat Valga linnas, kaks Tõlliste vallas ja üks Taheva vallas). Teenuse korralduses projekti tulemusena midagi ei muutu. Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat neljas erinevas tegevuskohas (kõik Valga linnas). Tervisekeskuse loomise tulemusena teenuse korralduses midagi ei muutu. Psühholoog võtab vastu Valga Haiglas, Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Edaspidi paikneb Valga Haiglas töötava psühholoogi vastuvõtukabinet tervisekeskuses. Teised teenuseosutajad jätkavad oma praegustes asukohtades. Töötervishoiuteenust pakub teeninduspiirkonnas AS Valga Haigla ning nii jääb ka edaspidi. Sotsiaalnõustamist korraldavad ja sotsiaalnõustamise teenust osutavad piirkonnas eeskätt kohalikud omavalitsused. Selles osas muutusi plaanis ei ole. AS Valga Haigla palgal olev sotsiaaltöötaja võtab edaspidi vastu tervisekeskuses. Sotsiaalpedagoogid on tööl Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Koolitervishoiuteenus on AS Valga Haigla baasil tagatud peaaegu kõigis Valga linna üldhariduskoolides. Teistest teeninduspiirkonna omavalitsustes kohapeal koolitervishoiu- teenust ei osutata. Tervisekeskuse rajamisega teenuse korralduses midagi ei muutu. Ambulatoorset eriarstiabi teenust osutatakse tervisekeskuses sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal haiglaväliselt sellekohase tegevusloaga äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutuse poolt. Nimetatud teenuseid osutab piirkonnas AS Valga Haigla ja nii jääb ka edaspidi. Osa spetsialiste kolivad aga tervisekeskuse ruumidesse, et olla patsientidele veelgi lähemal. Lisaks Valga Haiglale töötab logopeed ka Valga Priimetsa Koolis, lasteaias Pääsuke, lasteaias Walko ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Viimases töötab lisaks logopeedile ka eripedagoog. Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust osutatakse haiguse, kõrge ea või puude tõttu proteesi, ortopeedilist või muud abivahendit vajavale isikule. Teenust osutavad tehniliste ortopeediliste abivahendite müügiga tegelevad firmad. Teenust osutab piirkonnas OÜ ITAK. Tervisekeskusesse on ehitatakse teenuse tarbeks aga suuremad ruumid, sest käesoleval hetkel on suureks probleemiks ruumipuudus. Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav ja kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja 23 eluolukorra parandamiseks. Teenust osutab AS Valga Haigla ning teenuse korralduses muutusi plaanis pole. 24 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Valga maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus- piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Valga maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,25 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal, moodustades elanikest 31,39 protsenti. Koostöös TÜ Kliinikumiga on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Valga maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Haigla pakub esmatasandi teenuseosutajatele infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemedit- siinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 15, 16 ja 17). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta andmete põhjal on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2014 – 2030. Jättes intensiivravi voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:  erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt;  krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast);  sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid (sh lapsed);  üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid; 25  kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Valga maakond;  Valga Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid;  statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Statsionaarsetest teenustest liiguvad prognooside alusel Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusabi-, günekoloogia- ja pediaatriateenused. Prognooside kohaselt langeb Valga Haiglas 2030. aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 8 voodit. 2030. aastaks väheneb ka sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Teenuste ravimaht küll kasvab, kuid 80% voodihõivet arvestades on voodite vajadus varasemast väiksem. Ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste ravimaht kasvab, kuid arvestades 85% voodihõivet, on varasema 42 voodi asemel vaja 33 voodit. Intensiivravi osakonnas jääb voodite arv varasemaga samale tasemele. Tabel 15. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused hospitaliseeritute arv 462 456 443 ravi kestus 5,0 5,0 5,0 voodipäevi 2317 2278 2213 voodihõive 42,3% 80,0% 80,0% voodite arv 15 8 8 iseseisev statsionaarne õendusabi hospitaliseeritute arv 523 554 606 ravi kestus 16,8 16,8 16,8 voodipäevi 8776 9303 10 180 voodihõive 57,2% 85,0% 85,0% voodite arv 42 30 33 sisehaiguste teenused hospitaliseeritute arv 1108 1120 1149 ravi kestus 6,9 6,9 6,9 voodipäevi 7604 7727 7931 voodihõive 67,2% 80,0% 80,0% voodite arv 31 26 27 intensiivravi I aste 26 hospitaliseeritute arv 99 93 82 voodipäevi 232 218 192 voodihõive 21% 21% 21% voodite arv 3 3 2 intensiivravi ii aste hospitaliseeritute arv 81 76 67 voodipäevi 210 197 174 voodihõive 28,8% 28,8% 28,8% voodite arv 2 2 2 intensiivravi iii aste hospitaliseeritute arv 16 15 13 voodipäevi 70 66 57 voodihõive 19,2% 19,2% 19,2% voodite arv 1 1 1 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Eelnevale tabelile tuginedes saab öelda, et nii kirurgia kui ka intensiivravi valdkondades prognoositakse voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi ja sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud AS Valga Haiglas kohapeal vähemalt:  üldkirurgia;  sisehaigused, sh reumatoloogia-, neuroloogia-, pulmonoloogia- ja pediaatriateenused;  dermatoveneroloogia;  nina-kõrva-kurguhaigused;  oftalmoloogia, sh optometristi teenused;  günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;  psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;  taastusravi ja füsiaatria teenused. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe korral ka muud pädevuskeskused). Prognoosi kohaselt liiguvad Tartu Ülikooli Kliinikumile kardioloogia- ja endokrinoloogia teenuste osutamine. 27 Tabel 16. AS Valga Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 2014 2020 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 4791 0 4 939 40 4 817 37 otorinolarüngoloogiateenused 2931 0 2 607 146 2 066 118 oftalmoloogiateenused 3412 0 3 381 27 3 330 26 dermatoveneroloogiateenused 1997 142 1 891 49 1 713 44 psühhiaatriateenused 1926 0 2 035 0 2 217 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 1107 0 1 292 0 1 372 0 günekoloogiateenused 4543 927 3 884 792 2 785 568 sisehaigused 5194 2923 4 941 5 187 4 519 4 755 KOKKU 25 901 1361 24 969 6242 22 819 5549 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca neljandiku võrra. Lisaks kasvab ka psühhiaatria visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul on näha pigem visiitide arvu vähenemist, kõige enam väheneb günekoloogiateenuste visiitide arv. Sisehaiguste erialal nähakse samuti ette visiitide arvu langust, 2017. aastaga võrreldes langeb visiitide arv 2020. aastaks ligikaudu 2,4% ning 2030. aastaks 10,4%. Vastuvõttude arv püsib 2030. aastal samas suurusjärgus oftalmoloogias ning üldkirurgias, neist viimase alla on koondatud ka uroloogia ja ortopeedia visiidid. Päevaravi osutatakse Valga Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:  üldkirurgia;  sisehaigused;  günekoloogia;  nina-kõrva-kurguhaigused. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. Tabel 17. AS Valga Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Eriala 2014 2020 2030 üldkirurgia 540 561 596 sisehaigused 43 43 44 otorinolarüngoloogia 150 151 153 günekoloogia 202 208 217 3 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5). 28 KOKKU 935 963 1009 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohaselt kasvab 2030. aastaks kõige enam üldkiruriga vastuvõttude arv. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb ka günekoloogia erialal. Seevastu prognoositakse, et sisehaiguste ja otorinolarüngoloogia vastuvõttude arvu püsib samas suurusjärgus. Varasematele trendidele tuginedes prognoosib haigla järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid siiski pole tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi võimalik täielikult ette planeerida. Tabel 18. AS Valga Haigla uuringute/protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Uuringud/diagnostika 2014 2020 2030 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 4838 5080 5181 loode (kardiotokograafia) 1050 735 588 hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 530 371 364 muud (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) 2023 1922 1883 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 8441 8108 8016 röntgen 9829 10320 10527 ultraheli 6818 7159 7302 kompuutertomograafilised uuringud 11 516 12 092 12 334 Radioloogiateenused kokku 28 163 29 571 30 163 gastroskoopiad 528 502 492 entero- ja koloskoopiad 122 116 104 muud endoskoopiad 18 17 15 Endoskoopiateenused kokku 668 635 611 kliinilise keemia uuringud 80 906 84 951 86 650 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 27 688 26 304 23 673 hüübimissüsteemi uuringud 3790 3601 3240 immunohematoloogilised uuringud 5051 5304 5410 mikrobioloogilised uuringud 1424 1495 1525 immuunuuringud 10 509 11 034 11 255 geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud 37 39 40 Laboriuuringud kokku 129 405 132 727 131 794 KOKKU 166 677 171 041 170 584 Allikas: AS Valga Haigla 2018 Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega 29 seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal- diagnostika, holtermonitooringud jms. Magnetresonantstomograafia teenuste osutamiseks/kasutamiseks arvestatakse tulevikus võimalusega pakkuda seda kas iseseisvalt või koostöös partneriga kohapealselt. Tabel 19. AS Valga Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Protseduurid 2014 2020 2030 Taastusravi protseduure s.h. 17 611 16 910 17 104 massaaž 3113 3238 3394 ravikehakultuur 6988 7093 7338 elektriravi (diadünaamika, elektroforees) 493 592 617 ultraheli 626 652 683 valgusravi 29 11 9 laserravi 84 13 17 magnetravi 1203 879 782 inhalatsioonravi 33 10 7 soojusravi (savi, muda, parafiin) 2889 2572 2456 soolaravi 769 616 631 vesiravi 1384 900 803 tegevusteraapia 0 334 367 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2020. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 4% langust ning 2030. aastaks ligikaudu 3% langust. Varasemaga võrreldes prognoositakse väikest kasvu elektriravi, massaaži ja ravikehakultuuri protseduuridele. Tulevikus hakkab Valga Haigla ka tegevusteraapiat pakkuma ning selleks on planeeritud tööle võtta üks tegevusterapeut. Järgnevalt on toodud välja logopeedilise teenuse prognoos perioodiks 2020 – 2030. Tabel 20. AS Valga Haigla logopeedilise teenuse maht 2017. aastal ja prognoos perioodiks 2020 – 2030 Logopeediline teenus 2017 2020 2030 Logopeediline teenus s.h. 565 650 678 kõrvakabinet 19 22 23 neuroloogia kabinet 12 14 14 pediaatria kabinet 393 452 472 taastusravi allüksus 141 162 169 Allikas: AS Valga Haigla 2018. 30 2020. aastaks prognoositakse 15% logopeedilise teenuse kasvu ja 2030. aastaks 20% kasvu. Seda eelkõige seetõttu, et juba praegu on logopeedilise teenuse nõudlus suurem. 31 5. Tervishoiutöötajate vajadus AS Valga Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 338 töötajat, neist diagnostika osakonnas 18, erakorralise meditsiini osakonnas 20, hambaravi osakonnas 7, hoolekande osakonnas 42, kirurgiaosakonnas 24, operatsiooni-intensiivravi osakonnas 32, siseosakonnas 53, sünnitus- osakonnas 20, taastusravi osakonnas 10, õendushoolduse osakonnas 21, üldosakonnas 36, kiirabis 32, administratsioonis 10 ja köögis 13. 2018. aasta 1. aprilli seisuga töötas Valga Haiglas keskmiselt täistööajaga 280 töötajat. Tabel 21. AS Valga Haigla töötajate keskmine arv 2018. aasta seisuga ja prognoos aastateks 2020–2030 2018 2020 2030 Personal Keskmine Keskmine Keskmine Töötajate arv täistööajaga täistööajaga täistööajaga töötajate arv töötajate arv töötajate arv Administratsioon 10 9 9 9 Köök 13 13 13 13 Üldosakond 36 32 32 32 Kirurgiaosakond 24 16,6 17,4 17,4 Arstid 13 5,6 5,6 5,6 Õed 7 7 7 7 Hooldajad 4 4 4,8 4,8 Siseosakond 53 36,5 36,9 37,4 Arstid 16 8,1 8,1 8,6 Õed 23 17,8 17,8 17,8 Hooldajad 11 10 10 10 Abiarstid 3 0,6 1 1 Günekoloogiaosakond 20 15,25 12 9,5 Arstid 8 5 2,5 2,5 Ämmaemandad 8 6,25 5,5 3 Hooldajad 4 4 4 4 Hoolekande osakond 42 41,5 50,3 50,8 Õed 1 0,5 0,5 1 Hooldajad 30 30 36,3 36,3 Abipersonal, sh sotsiaaltöötaja 11 11 13,5 13,5 Operatsiooni- 32 25,65 26,8 24,8 intensiivraviosakond Arstid 6 4,9 4,9 4,9 Õed 18 12,75 13,1 13,1 Hooldajad 6 6 6,8 6,8 Autoklaavijad 2 2 2 0 Taastusraviosakond 10 8,1 11,3 11,8 Arstid 1 1 0,3 0,3 Õed 1 1 1 1 Füsioterapeudid 4 3,75 4,5 5 32 Psühholoogid 0 0 0,5 0,5 Logopeedid 2 0,5 1 1 Tegevusterapeut 0 0 1 1 Massöörid 2 1,85 2 2 Rehabilitatsioonikorralduse 0 0 1 1 spetsialist Õendushoolduseosakond 21 17,85 17,6 19,9 Arstid 1 0,75 0,5 0,5 Õed 9 7,5 7,5 9,7 Hooldajad 11 9,6 9,6 9,7 EMO 20 16,5 20,1 20,1 Arstid 2 2 4,8 4,8 Õed 11 9,7 9,7 9,7 Hooldajad 4 4 4,8 4,8 Abiõed 3 0,8 0,8 0,8 Hambaravi 7 4,6 5 6 Arstid 3 1,8 2 3 Õed, assistent, hambatehnik 4 2,8 3 3 Kiirabi 32 29,9 41,4 41,4 Õed 21 19 27 27 Kiirabitehnikud 11 10,9 14,4 14,4 Diagnostika osakond 18 14,15 15,1 15,1 Arstid 4 2,3 2,5 2,5 Laborandid, bioanalüütikud, 14 11,85 12,6 12,6 röntgentehnikud KOKKU 338 280,6 307,9 308,2 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Tulevikus haigla olulist personali vähenemist ette ei näe. Personali suurenemist nähakse ette kiirabi- ja hoolekandeteenuste osutamiseks. Günekoloogiaosakonnas personali arv väheneb, kuna Valga haigla nõukogu 10. aprilli otsusega suletakse alates 2018. aasta 1. juulist haigla sünnitusosakond. Üldjoontes väheneb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja õendustöötajate hulk. Tabel 22. AS Valga Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020 – 2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2020 2030 üldkirurgiateenused 1,0 1,0 1,0 otorinolarüngoloogiateenused 0,6 0,6 0,4 oftalmoloogiateenused 0,7 0,7 0,7 dermatoveneroloogiateenused 0,4 0,4 0,4 psühhiaatriateenused 0,4 0,4 0,5 taastusravi ja füsiaatriateenused 0,2 0,3 0,3 günekoloogiateenused 1,0 0,8 0,6 sisehaigused 1,1 1,0 1,0 33 KOKKU 5,5 5,3 4,8 Allikas: AS Valga Haigla 2018. Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide väljaränne. Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu kasvu, mille allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine. Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti suureneb õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel. Valga Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 53,5 eluaastat, õdede keskmine vanus 46,8 eluaastat ning hooldajate keskmine vanus 50,3 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 48,2 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 48,9 eluaastat. Töötajate keskmine vanus 53,5 50,3 48,2 46,8 Arstid Õed Hooldajad Muu personal Joonis 4. AS Valga Haigla töötajate keskmine vanus 2018. aastal (Allikas: AS Valga Haigla 2018) Uute eriarstide leidmine Valga Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Valga Haigla on praktikabaasiks näiteks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Valgamaa Kutseõppekeskusele. Personali värbamisel lähtutakse vajadusest täiendada personali nõutava ettevalmistuse ja omadustega töötajatega. Esmalt antakse vabanevatest töökohadest teada haigla enda töötajatele ja võimaluse korral haigla edutab neid. Lisaks on võimalik värvata töötajaid töötaja praktika järgselt praktikatulemuste põhjal. 34 Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud inimeste hulgast. Töötaja sobivuse hindamist teostab otsene juht ning see põhineb eelkõige töötajate töötulemuste, tegevuse (käitumise) ning potentsiaali (oskuste, võimete ja omaduste) hindamisel. Haigla peab tööalase koolituse eesmärgiks saavutada töötajate teadmiste ja oskuste kõrgeim tase kõiges, millega eesmärkide täitmiseks tegeldakse. Osakonna juhtide ülesanne on töötajate arengu planeerimine, arengueesmärkide seadmine, arenguprotsessi jälgimine, tulemuste hindamine ja analüüsimine. 35 6. Struktuuriüksuste loend 6.1. Meditsiinilised struktuurid 1. Hambaravi 2. Hoolekande osakond •sh hoolekanne ja erihoolekanne 3. Kiirabi •Tõrva ja Valga kiirabi 4. Kiruriga osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi •LOR 5. Operatsiooni-intensiivraviosakond •sterilisatsioon, operatsioonid, intensiivravi 6. Siseosakond •statsionaarne ja ambulatoorne ravi •sh kooliõed, psühhiaater 7. Günekoloogiaosakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 8. Taastusravi osakond •sh logopeed, psühholoog 9. Õendushoolduse osakond •statsionaarne ravi, koduõendus 10. Diagnostika osakond •sh labor, radioloogia, endoskoopia, ultraheli 11. EMO 36 6.2. Tugiteenused 1. Administratsioon •sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine 2. Üldosakond •sh IT, koristajad, remonditöölised, perenaine, valvurid, autojuht, registratuuri töötajad 3. Köök 37 7. Juhtimine 2016. aastal muutus kliinikumi tütarettevõtteks Valga Haigla. Eelnevast tulenevalt on Valga Haigla ASi omanikud SA Tartu Ülikooli Kliinikum (51%) ja Valga Linnavalitsus (49%). Organisatsiooni juhtivad organid on üheliikmeline juhatus ja kuueliikmeline nõukogu. AS Valga Haigla juhatusse kuulub Marek Seer. Haigla nõukogu on 6-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed:  Mart Einasto – nõukogu esimees  Ago Kõrgvee – nõukogu liige  Rein Kermes – nõukogu liige  Margus Lepik – nõukogu liige  Külliki Siilak – nõukogu liige  Külli Laugesaar – nõukogu liige Oma tegevuses juhindub AS Valga Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 38 Joonis 3. AS Valga Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: Valga Haigla) 39 8. Arengukava koostamise alused AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. 2. AS Valga Haigla personalipoliitika, 2016, 2 lk. 3. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. 4. Eesti Haigekassa statistika, 28.03.2018 5. Eesti Statistikaameti andmebaas, 01.03.2018. 6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. 7. Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga tervisekeskus, 2015, 45 lk. 8. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos. 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. 10. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. 40 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2018–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused. AS Valga Haigla teeninduspiirkonnaks on Valga maakond rahvaarvuga 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. AS Valga Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. Koostajad: AS Valga Haigla Civitta Eesti AS 41
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel