dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskirjade edastamine

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2018
Viit
1.2-2/70-10
Registreeritud
2. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Ly Pärenson

Failid

  • 📎RK_18-01344-3.bdoc370 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie: 29.06.2018 nr 7-5.11/18-01344-3 Kirjade edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Arstide Liidu arvamused Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Hr Jüri Ratas, peaminister Pr Riina Sikkut, tervise- ja tööminister 22.06.2018 Eesti Arstide Liidu (EAL) arvamus Vabariigi Valitsuse määrusele „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord“. Arstide liit on seisukohal, et tervishoiuteenuste loetelu komisjonis peavad kindlasti olema esindatud eriarstide organisatsioonid. Määruse eelnõu § 12 järgi ei ole komisjonis esindajat ühelgi organisatsioonil, mis ühendab eriarstiabi osutavaid arste. Sotsiaalministeeriumi määratud erialanõunikel on kahtlemata hea erialane pädevus, kuid nad kuuluvad komisjoni üksikisikute, mitte organisatsioonide esindajatena. Peame kõige optimaalsemaks arvata komisjoni koosseisu Eesti Arstide Liidu esindaja. EAL on suurim eriarste ühendav organisatsioon, mis täidab ka erialaseltside katusorganisatsiooni rolli. Sotsiaalministeerium arutas komisjonide moodustamist arstide liiduga 2017.a detsembris ja tutvustatud kavandi järgi kuulus EAL esindaja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni. Haigekassa nõukogu koosseisu vähendamise aruteludes rõhutasid valitsuse ja sotsiaalministeeriumi esindajad korduvalt, et koos nõukogu koosseisu vähendamisega moodustatakse komisjonid tervisesektori partnerite senisest sisulisemaks ja ühetaoliseks kaasamiseks. Teeme ettepaneku seda põhimõtet järgida. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Jaan Sütt Eesti Arstide Liidu president Peaminister Jüri Ratas, EV Valitsus Tervise- ja tööminister Riina Sikkut, Sotsiaalministeerium 26.06.2018 Eesti Arstide Liidu (EAL) arvamus Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ muutmise eelnõu ning tervise- ja tööministri määruste „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ ja „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ eelnõude kohta. Määrused on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 626 SE, millega muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) ja ravikindlustuse seadust (RaKS) seoses kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimismenetluse täiendamisega ning arst-residentidele katkematu ravikindlustuse tagamisega. Arstide liit on nõus Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõuga, millega muudetakse tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärust. Arstide liit ei ole nõus tervise- ja tööministri määrustega esitatud kujul, kuna need ei taga, et Eestisse lubatakse tööle vaid Eestis nõutavale kvalifikatsioonile vastava ja piisavalt kontrollitud erialase pädevusega ning vajaliku eesti keele oskusega välisarstid. Võrreldes riigikogus menetletava eelnõu 626 SE seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavanditega on tehtud olulisi muudatusi. 1. Määrustest on kõrvaldatud eesti keele oskust või selle õppima asumist tõendavate dokumentide esitamise nõue. Seega suunatakse tööpraktikale välisarstid, kes ei oska eesti keelt isegi mitte algtasemel, ja tekitatakse teadlikult olukord, mis kahjustab arstiabi kvaliteeti ning võib ohustada patsiente. Keelenõue sisaldus varasemates seaduseelnõu ja selle rakendusaktide kavandites, mis arutati läbi arstide liidu, Tartu ülikooli ja haiglate liiduga. Vabariigi Valitsuse esitatud ja praegu Riigikogu menetluses oleva eelnõu seletuskirjas öeldakse: „Eesti riik peab veenduma, et registreeritaval tervishoiutöötajal on piisavalt meditsiinialaseid oskusi ja teadmisi ning ta oskab eesti keelt või vähemalt õpib seda. Seetõttu seatakse kolmandas riigis hariduse saanud tervishoiutöötajale tingimus, et ta peab esitama Terviseametile eesti keele oskust tõendava dokumendi või tegevusluba omava eesti keele täienduskoolituse läbiviija juures õppimist tõendava dokumendi enne tööpraktikale asumist ehk koos avaldusega.“ Arstide liidule teadaolevalt ei ole eelnõu menetluse käigus tehtud ettepanekut keeleoskuse või selle õppimise tõendamise nõue kehtestamata jätta. On arusaamatu, miks tervise- ja tööminister leiab, et Eesti riigil ei ole vaja veenduda, kas tervishoiutöötaja oskab eesti keelt või vähemalt õpib seda, ja on selle nõude määrusest välja jätnud. Oleme endiselt seisukohal, et arst peab oskama eesti keelt ka tööpraktikat sooritades ja lisame arvamusele riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud põhjendatud ettepanekud. Juhul kui meie ettepanekuid keelenõude kehtestamiseks ei arvestata, siis tuleb taastada vähemalt riigikogule esitatud määruse kavandi sõnastus. 2. Määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ § 3 ja 4 järgi võetakse kvalifikatsiooni võrdlemisel arvesse ainult arsti- ja eriarstiõppe pikkust, õppekavade sisu võrdlemist ja nende vastavuse hindamist Eestis kehtivatele nõetele ülikooliseaduse ja Tartu Ülikooli seaduse alusel ette ei nähta. Töökogemuse tõendamisel ei pea esitama töökirjeldust. Kutse- ja eriala esindajaid kaasab Terviseamet kvalifikatsiooni võrdlemisse ainult vajaduse korral, kusjuures ei ole arusaadav, millistel juhtudel see vajalik on. Peame selliseid kvalifikatsiooni võrdlemise aluseid ebapiisavaiks. Võrrelda tuleb mitte ainult õppe pikkust, vaid ka sisu, et vältida mittevastava väljaõppe ja kvalifikatsiooniga arstide suunamist vastavuseksamile ning eksami korraldajate ja praktikajuhendajate asjatut tööd. Kvalifikatsiooni võrdlemisse tuleb kõikidel juhtudel kaasata eriala esindajad. Ettepaneku kehtestada töökirjelduse esitamise nõue tegi arstide liit seadusemuudatuste väljatöötamise käigus, Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ettepanekut arvestati. Töökirjelduse esitamine on väga vajalik tööpraktika pikkuse ja sisu määramiseks. 3. Määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ § 9 järgi hindab arsti ja eriarsti teooriaeksamit Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkond. Oleme endiselt arvamusel, et eriarstide teooriaeksami tulemusi peaks hindama vastava eriala residentuuri lõpueksami komisjon. Sotsiaalministeeriumi edastatud info järgi selgub eelnõu menetluse edasine kulg pärast 10. septembrit. Kooskõlastamiseks esitatud määruste eelnõud on vastuolus Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõu 626 SE ja selle seletuskirjaga. Oleme seisukohal, et rakendusaktide eelnõusid ei saa kooskõlastada enne seaduse vastuvõtmist. Sotsiaalministeeriumi siseaudit tuvastas juba 2015.a alguses, et välisarstide kvalifikatsiooni tunnustamist reguleerivaid õigusakte saab mitmeti tõlgendada või neid ei ole osaliselt võimalik täita ning Terviseameti tegevus ei olnud alati kooskõlas kehtiva õigusega. Arstide liit avaldab oma rahulolematust seoses aastaid kestnud ja seadusemuudatuste vastuvõtmise venitamisega endiselt jätkuva õigusselgusetu olukorraga välisarstide registreerimisel. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Jaan Sütt Eesti Arstide Liidu president
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel