dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2018
Viit
5.2-2/2267-1
Registreeritud
2. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli Kliinikum SA
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. august 2018

Failid

  • 📎5_7-1_6369_Haiglate_vorgustumine_ja_riigihanked_27_06.bdoc185 KB

Sisu (failidest)

Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium 27.06.2018 nr 5.7-1/6369 [email protected] Arengukava haiglate võrgustamise ja riigihangete seaduse kokkusobimatus Lugupeetud minister Eesti Vabariigi valitsus kiitis 2014. aastal heaks dokumendi „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“, millega suunati kõik arengukava haiglad omavahelisele koostööle läbi võrgustumise protsessi. Kagu-Eesti haiglad on tänaseks kõik võrgustunud SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) ja Kliinikum omab kõigis haiglates enamusosalust nagu poliitilises dokumendis ette nähti. Koostöö patsientide huvides järjest tiheneb ja selle käigus on haiglad loobunud osadest struktuurüksustest ja ühitanud mitmed funktsioonid Kliinikumi analoogsete üksustega (näiteks AS-il Lõuna-Eesti Haigla puudub oma haiglaapteek ja seda funktsiooni täidab Kliinikumi apteek, sama kehtib ka osaliselt haigla labori kohta jne). Ka muude meditsiiniteenuste osas tehakse mitmetasandilist koostööd, kus mõlemas suunas liiguvad nii patsientide kehavedelikud kui ka patsiendid ise. Haiglad arveldavad omavahel haigekassa hindade või kokkuleppe hindade alusel. Paraku on üha selgemaks saanud tõsiasi, et võrgustunud haiglate, patsientide ja mõistliku ressursikasutuse huvides tehtavat koostööd ja raha liikumist takistab riigihangete läbiviimise kohustus. Täpsemalt, igasuguse haiglate omavahelise „raha liigutamise korral“ tuleb korraldada riigihange, sest grupisisese tehinguna (sisetehing) neid praegu kehtiva riigihangete seaduse (RHS) kohaselt käsitleda ei saa. Võrgustunud haiglate kontsern ei täida RHS sisetehingu kõiki kriteeriume (nt RHS § 12 lg 2 p 2, küsitav on ka RHS § 12 lg 2 p 1 täitmine) ning RHSis puuduvad ka muud võrgustunud haiglate vahel vajaliku koostöö tegemiseks sobivad vormid, mis ei viiks hangete korraldamiseni omavaheliste teenuste ja kaupade liikumise korral. Kliinikum on selles osas konsulteerinud ka Rahandusministeeriumi riigihangete osakonnaga ning kinnitust sai, et võrgustumise eesmärk ja praktika ning riigihangete seaduse sisetehingu regulatsioon omavahel kokku ei lange. Viimati tõi Kliinikumis ja tütarhaiglates Riigikontrolli ülesandel 2017. a tehingute kohta seaduslikkuse kontrolli läbiviinud audiitor välja palju kriitilisi märkusi selles osas, et Kliinikumi ja võrgustunud haiglate vaheliste tehingute osas on tegemata hulk riigihanked. Märgime, et olukorra muudab tõsiseks ka asjaolu, et riigihangete seaduse rikkumiste eest on ettenähtud ka väärteokaristused, juriidilistele isikutele kuni 32 000 eurot. Riigihangete korraldamise põhimõtted erinevad kardinaalselt haiglate võrgustumise ideest ning hankemenetluste läbiviimine ei võimalda tagada seda, et saaks täita haiglavõrgu arengusuundades ettenähtud eesmärki - hästi korraldatud eriarstiabi peab tagama ühiskonna piiratud ressursse (tervishoiutöötajaid, tehnoloogiat, raha) mõistlikult süsteemis jaotades kvaliteetse eriarstiabi jätkusuutlikkuse ning ühiskonna jaoks aktsepteeritava kättesaadavuse. Leiame, et olukorrast väljapääsu leidmiseks tuleb Sotsiaalministeeriumil kiiresti sekkuda ja leida sobilikud õiguslikud lahendused. Vastasel juhul muutub küsitavaks, mis on üldse haiglate võrgustumise mõte. Riigil on teatavasti Euroopa Liidus õigus oma tervishoiukorraldusele ja see, et arengukava haiglad omavahel patsiente, uuringumaterjale ja raha liigutavad, on võrgustumise majandusmudeli puhul mõistlik. Leiame, et kõike seda peaks käsitlema samuti sisetehinguna, millele ei pea rakendama riigihangete seadusest tulenevat üleregulatsiooni. Juhime tähelepanu, et arengusuundades on ette nähtud, et välja tuleb töötada arengusuundades kirjeldatud muutusi toetavad meetmed õigusaktides ning toetada haiglaid õiguslikult omavahelise koostöö tegemiseks, mis võimaldavad muutusi ellu viia. Olemasolevas õiguslikus raamistikus puudub võrgustunud haiglatel võimalus üheaegselt ellu viia nii võrgustumise eesmärke kui järgida riigihangete seadust. Ilma riigipoolse sekkumiseta edasiminek võimalik ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Siigur Külli Raup Juhatuse esimees Juhatuse liige SA Tartu Ülikooli Kliinikum AS Lõuna-Eesti Haigla (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Koit Jostov Marek Seer Juhatuse esimees Juhatuse liige AS Põlva Haigla AS Valga Haigla
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel