Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium 27.06.2018 nr 5.7-1/6369
[email protected]
Arengukava haiglate võrgustamise ja
riigihangete seaduse kokkusobimatus
Lugupeetud minister
Eesti Vabariigi valitsus kiitis 2014. aastal heaks dokumendi „Eesti tervishoiu
arengusuunad aastani 2020“, millega suunati kõik arengukava haiglad omavahelisele
koostööle läbi võrgustumise protsessi. Kagu-Eesti haiglad on tänaseks kõik võrgustunud
SA-ga Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) ja Kliinikum omab kõigis haiglates
enamusosalust nagu poliitilises dokumendis ette nähti.
Koostöö patsientide huvides järjest tiheneb ja selle käigus on haiglad loobunud osadest
struktuurüksustest ja ühitanud mitmed funktsioonid Kliinikumi analoogsete üksustega
(näiteks AS-il Lõuna-Eesti Haigla puudub oma haiglaapteek ja seda funktsiooni täidab
Kliinikumi apteek, sama kehtib ka osaliselt haigla labori kohta jne). Ka muude
meditsiiniteenuste osas tehakse mitmetasandilist koostööd, kus mõlemas suunas liiguvad
nii patsientide kehavedelikud kui ka patsiendid ise. Haiglad arveldavad omavahel
haigekassa hindade või kokkuleppe hindade alusel.
Paraku on üha selgemaks saanud tõsiasi, et võrgustunud haiglate, patsientide ja mõistliku
ressursikasutuse huvides tehtavat koostööd ja raha liikumist takistab riigihangete
läbiviimise kohustus.
Täpsemalt, igasuguse haiglate omavahelise „raha liigutamise korral“ tuleb korraldada
riigihange, sest grupisisese tehinguna (sisetehing) neid praegu kehtiva riigihangete
seaduse (RHS) kohaselt käsitleda ei saa. Võrgustunud haiglate kontsern ei täida RHS
sisetehingu kõiki kriteeriume (nt RHS § 12 lg 2 p 2, küsitav on ka RHS § 12 lg 2 p 1
täitmine) ning RHSis puuduvad ka muud võrgustunud haiglate vahel vajaliku koostöö
tegemiseks sobivad vormid, mis ei viiks hangete korraldamiseni omavaheliste teenuste ja
kaupade liikumise korral. Kliinikum on selles osas konsulteerinud ka
Rahandusministeeriumi riigihangete osakonnaga ning kinnitust sai, et võrgustumise
eesmärk ja praktika ning riigihangete seaduse sisetehingu regulatsioon omavahel kokku
ei lange. Viimati tõi Kliinikumis ja tütarhaiglates Riigikontrolli ülesandel 2017. a
tehingute kohta seaduslikkuse kontrolli läbiviinud audiitor välja palju kriitilisi märkusi
selles osas, et Kliinikumi ja võrgustunud haiglate vaheliste tehingute osas on tegemata
hulk riigihanked. Märgime, et olukorra muudab tõsiseks ka asjaolu, et riigihangete
seaduse rikkumiste eest on ettenähtud ka väärteokaristused, juriidilistele isikutele kuni
32 000 eurot.
Riigihangete korraldamise põhimõtted erinevad kardinaalselt haiglate võrgustumise
ideest ning hankemenetluste läbiviimine ei võimalda tagada seda, et saaks täita
haiglavõrgu arengusuundades ettenähtud eesmärki - hästi korraldatud eriarstiabi peab
tagama ühiskonna piiratud ressursse (tervishoiutöötajaid, tehnoloogiat, raha) mõistlikult
süsteemis jaotades kvaliteetse eriarstiabi jätkusuutlikkuse ning ühiskonna jaoks
aktsepteeritava kättesaadavuse.
Leiame, et olukorrast väljapääsu leidmiseks tuleb Sotsiaalministeeriumil kiiresti
sekkuda ja leida sobilikud õiguslikud lahendused. Vastasel juhul muutub küsitavaks,
mis on üldse haiglate võrgustumise mõte.
Riigil on teatavasti Euroopa Liidus õigus oma tervishoiukorraldusele ja see, et
arengukava haiglad omavahel patsiente, uuringumaterjale ja raha liigutavad, on
võrgustumise majandusmudeli puhul mõistlik. Leiame, et kõike seda peaks käsitlema
samuti sisetehinguna, millele ei pea rakendama riigihangete seadusest tulenevat
üleregulatsiooni.
Juhime tähelepanu, et arengusuundades on ette nähtud, et välja tuleb töötada
arengusuundades kirjeldatud muutusi toetavad meetmed õigusaktides ning toetada
haiglaid õiguslikult omavahelise koostöö tegemiseks, mis võimaldavad muutusi ellu
viia. Olemasolevas õiguslikus raamistikus puudub võrgustunud haiglatel võimalus
üheaegselt ellu viia nii võrgustumise eesmärke kui järgida riigihangete seadust. Ilma
riigipoolse sekkumiseta edasiminek võimalik ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Siigur Külli Raup
Juhatuse esimees Juhatuse liige
SA Tartu Ülikooli Kliinikum AS Lõuna-Eesti Haigla
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Koit Jostov Marek Seer
Juhatuse esimees Juhatuse liige
AS Põlva Haigla AS Valga Haigla