dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2018
Viit
1.2-2/77-5
Registreeritud
2. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎Terviseameti kommentaarid meditsiinikiirituse määruse EN.pdf291 KB

Sisu (failidest)

Terviseameti kommentaarid tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutus- ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ eelnõule Järgnevad kommentaarid ja märkused puudutavad määruse eelnõud, mis kannab kuupäeva 19.06.2018. Eelnõu § 2 lg 2 punkt 2 defineerib doosipiirangu kui maksimaalse lubatud üksikisiku efektiivdoos, mis määratakse teatud meditsiinikiiritusseadmega tehtava protseduuri optimeerimisel. Samas on EURATOM-is defineeritud doosipiirang, kui üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirangu, mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas kiiritusolukorras. Meile tundub, et määruse kavandis kasutatav mõiste „maksimaalne lubatud üksikisiku efektiivdoos“ ei ole sama, mis EURATOM-i „doosi ülempiirile seatud piirang“. Efektiivdoos on määruse eelnõus defineeritud kui „inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa“, mida ei saa võrdsustada „doosi ülempiirile seatud piiranguga“. Seega me poodlaskime, et jääks kehtima EURATOM-i sõnastus. Teeme ettepaneku asendada § 2 lg 2 p 2 sõnastus järgnevaga: „2) doosipiirang - üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirang, mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas kiiritusolukorras“. Eelnõu § 3 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja on arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. Siin tekkis meil küsimus, kas „juhendamisel ja vastutusel“ on kuidagi ka sisustatud? Eelnõu § 4 lg 1 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et meditsiinikiirituse protseduurile suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning kiirgusohutuse nõudeid“. Selline sõnastus võib jätta ruumi valesti tõlgendamiseks nagu peks arvestatama varasemaid kiirgusohutuse nõudeid. Seda me aga kindlasti ei soovi. Esimese lause peaks katma KiS ära. Kas see ka juba TTKS pole ka öeldud, et kõik meditsiinilised protseduurid peavad olema põhjendatud? Kas määruses on vaja seda korrata? Parema arusaamise nimel me sõnastaksime lause ümber järgnevalt: „Suunamisel tuleb arvestada kiirgusohutuse nõudeid ning kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure. Eelnõu § 4 lg 3 sätestab järgnevat: „Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et kiiritatava isiku abistaja suunatakse meditsiinikiirituse protseduurile abistama põhjendatult.“ Siin jääb õigusakti andja eesmärk arusaamatuks. Protseduurile suunaja on üks isik, protseduuri tegija on tavaliselt teine isik (kes võib olla teises TTO-s). Lause sisu on, et suunaja tagab, et abistaja suunatakse abistama põhjendatult. Seada peaks, võiks ja saaks hinnata protseduuri tegija, kas abistajat on vaja või mitte. Oleneb abistatava tervislikust olukorrast sel päeval ja muudest teguritest. Seega tundub meile antuid säte põhjendamatult kitsendav ja liigseid kohustusi suunajale panev. Ta ei saa reaalselt tagada seda, et abistaja on suunatud abistama põhjendatult. Eelnõu § 8 lg 1 teine lause on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduuri põhjendamata tegemine on keelatud“. Me leiame, et see lause on üleliigne, kuna seaduses on juba sätestatud, et meditsiinikiirituse protseduur peab olema põhjendatud (KiS redaktsioon jõustumise kuupäevaga 06.07.2018 § 42 lg 1). Teeme ettepaneku kustutada eelnõu § 8 lg 1 teine lause. Eelnõu § 8 lg 3 on sõnastatud järgnevalt: „...saavutatav patsiendi tervise seisukohalt otstarbekama protseduuriga või protseduuri tegemisest loobuda, teavitades sellest meditsiinikiirituse protseduurile suunajat.“ Võiks täpsustada millal ta protseduurile suunajat peab teavitama, kas enne protseduuri tegemist (ära jätmist) või peale. Samas on eelnõu § 11 lg 1 kirjeldatud, millal suunaja sellest teada saab. Sellest lähtuvalt teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 8 lg 3 järgnevalt: „..teavitades sellest saatekirja vastuses meditsiinikiirituse protseduurile suunajat“ Eelnõu § 9 lg 2 p 5 on sõnastatud järgnevalt: „nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele“ Tekkis küsimus, kas rasedatele ja alaealistele on lubatud teha nukleaarmeditsiini protseduuri ilma optimeerimise tagamisele erilist tähelepanu pööramata. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu §2 lg 2 p 5 järgnevalt: „5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele, rasedatele või alla 15 aastastele.“ Eelnõu § 9 lg 4 on kasutatud mõistet „koldedoos“ ja eelnõu § 9 lg 7 mõistet „dooside tasemed“ Kas „koldedoosi“ all mõeldakse kiirgusdoosi, mida saab kavajakolle? Kas „dooside tasemed“ asemel võiks kasutada „doosipiirangud“ nagu seda on tehtud §9 lg 6. Aga kui need mõisted on laialdaselt radioloogide hulgas kasutatud ja üheselt arusaadavad, siis võivad nad ka jääda. Eelnõu § 11 lg 1 esimese lause kohaselt peab diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri tulemuse protseduuri tegija vormistama saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, milles radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane. Kas eelnõu eesmärk on see, et saatekirja vastuse vormistab protseduuri tegija (radioloogia tehnik) või radioloog? Meil tekkis küsimus, mida mõeldakse vastuse vormistamise all (radioloogia tehnik avab radioloogi jaoks TIS-i?). Kas radioloogia tehnik ei võiks tulemused suunata radioloogile, kes need ise vormistab ja vajadusel saadab? Radioloogi asemel võib leidu kirjeldada ka radioloogi juhendamisel (radioloogia)resident või 5.-6. kursuse tudeng või see oleks liigne laiendus? Teisest lausest saab välja lugeda, et protseduuri tegemise kuupäeva lisamine ei ole kohustuslik vaid lisatakse siis, kui see on asjakohane. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 11 lg 1 teine lause järgnevalt: „Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja kohta ning, kui see on asjakohane, siis saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta.“ Eelnõu § 14 sätestab nõuded tegevusjuhistele. Arusaamatuks jäi kas neid tegevusjuhiste sisu ja nende olemasolu kontrollitakse? Kas kontrollib Keskkonnainspektsioon ( Kis) või TA või vaadatakse nende sisu ja olemasolu kliinilise auditi käigus. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises sõnastuses „ (4) Tegevusjuhised tehakse kättesaadavaks Terviseametile“ Eelnõu § 15 käsitleb patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavaid andmeid Selleks, et referentsdoose hinnata ja ka teha ettepanekuid nende kehtestamiseks, peaks Terviseamet need andmed, mida kogutakse endale saama. Seega võiks määruses sätestada kohustuse edastada kogutud andmed Terviseametile. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises sõnastuses: „(4) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kogutud doosid edastatakse Terviseametile hiljemalt 01.10. Eelnõu § 18 kliinilise auditi protseduurid. Selleks, et tagada auditite reaalne läbiviimine võiks auditite tulemused edastada ka Terviseametile. Mitte kõik vaid need tulemused, kus on kaasatud ka välisekspert (need igal 5 aastal tehtavad auditid). Nende tulemuste põhjal saame hinnata üldist meditsiinikiiritusalast kvaliteeti Eestis ja vajadusel arvestada neid tulemusi referentsdooside arvutamisel. Saame ka vajadusel tegeleda probleemidega, millele on auditi tulemusena vaja tähelepanu pöörata ja tegeleda kõrgemal tasemel kui haigla. Või kontrollida, kas haigla on auditi tulemusi tõsiselt võtnud. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lõige 6 järgmises sõnastuses: „(6) Asutusväliste ekspertidega läbi viidud auditi aruanne edastatakse ka Terviseametile“.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel