Sotsiaalministeerium · 2. juuli 2018
- Viit
- 1.2-2/77-5
- Registreeritud
- 2. juuli 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Terviseamet
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2018
- Vastutaja
- Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Sisu (failidest)
Terviseameti kommentaarid tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse
protseduuride kiirgusohutus- ja kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised
referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ eelnõule
Järgnevad kommentaarid ja märkused puudutavad määruse eelnõud, mis kannab kuupäeva
19.06.2018.
Eelnõu § 2 lg 2 punkt 2 defineerib doosipiirangu kui maksimaalse lubatud üksikisiku
efektiivdoos, mis määratakse teatud meditsiinikiiritusseadmega tehtava protseduuri
optimeerimisel. Samas on EURATOM-is defineeritud doosipiirang, kui üksikisiku eeldatavale
doosi ülempiirile seatud piirangu, mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis
vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas kiiritusolukorras.
Meile tundub, et määruse kavandis kasutatav mõiste „maksimaalne lubatud üksikisiku
efektiivdoos“ ei ole sama, mis EURATOM-i „doosi ülempiirile seatud piirang“. Efektiivdoos
on määruse eelnõus defineeritud kui „inimkeha kudede ja elundite erinevat kiirgustundlikkust
iseloomustavate koefaktoritega korrutatud ekvivalentdooside summa“, mida ei saa võrdsustada
„doosi ülempiirile seatud piiranguga“. Seega me poodlaskime, et jääks kehtima EURATOM-i
sõnastus.
Teeme ettepaneku asendada § 2 lg 2 p 2 sõnastus järgnevaga:
„2) doosipiirang - üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirang, mida kasutatakse
kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks
kavandatavas kiiritusolukorras“.
Eelnõu § 3 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja on arst või
hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel.
Siin tekkis meil küsimus, kas „juhendamisel ja vastutusel“ on kuidagi ka sisustatud?
Eelnõu § 4 lg 1 on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et
meditsiinikiirituse protseduurile suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada
kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning kiirgusohutuse
nõudeid“. Selline sõnastus võib jätta ruumi valesti tõlgendamiseks nagu peks arvestatama
varasemaid kiirgusohutuse nõudeid. Seda me aga kindlasti ei soovi.
Esimese lause peaks katma KiS ära. Kas see ka juba TTKS pole ka öeldud, et kõik
meditsiinilised protseduurid peavad olema põhjendatud? Kas määruses on vaja seda korrata?
Parema arusaamise nimel me sõnastaksime lause ümber järgnevalt: „Suunamisel tuleb
arvestada kiirgusohutuse nõudeid ning kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid
protseduure.
Eelnõu § 4 lg 3 sätestab järgnevat: „Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et
kiiritatava isiku abistaja suunatakse meditsiinikiirituse protseduurile abistama põhjendatult.“
Siin jääb õigusakti andja eesmärk arusaamatuks. Protseduurile suunaja on üks isik, protseduuri
tegija on tavaliselt teine isik (kes võib olla teises TTO-s). Lause sisu on, et suunaja tagab, et
abistaja suunatakse abistama põhjendatult. Seada peaks, võiks ja saaks hinnata protseduuri
tegija, kas abistajat on vaja või mitte. Oleneb abistatava tervislikust olukorrast sel päeval ja
muudest teguritest.
Seega tundub meile antuid säte põhjendamatult kitsendav ja liigseid kohustusi suunajale panev.
Ta ei saa reaalselt tagada seda, et abistaja on suunatud abistama põhjendatult.
Eelnõu § 8 lg 1 teine lause on sõnastatud järgnevalt: „Meditsiinikiirituse protseduuri
põhjendamata tegemine on keelatud“. Me leiame, et see lause on üleliigne, kuna seaduses on
juba sätestatud, et meditsiinikiirituse protseduur peab olema põhjendatud (KiS redaktsioon
jõustumise kuupäevaga 06.07.2018 § 42 lg 1).
Teeme ettepaneku kustutada eelnõu § 8 lg 1 teine lause.
Eelnõu § 8 lg 3 on sõnastatud järgnevalt: „...saavutatav patsiendi tervise seisukohalt
otstarbekama protseduuriga või protseduuri tegemisest loobuda, teavitades sellest
meditsiinikiirituse protseduurile suunajat.“
Võiks täpsustada millal ta protseduurile suunajat peab teavitama, kas enne protseduuri tegemist
(ära jätmist) või peale. Samas on eelnõu § 11 lg 1 kirjeldatud, millal suunaja sellest teada saab.
Sellest lähtuvalt teeme ettepanku sõnastada eelnõu § 8 lg 3 järgnevalt:
„..teavitades sellest saatekirja vastuses meditsiinikiirituse protseduurile suunajat“
Eelnõu § 9 lg 2 p 5 on sõnastatud järgnevalt: „nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga
toitvale naisele“
Tekkis küsimus, kas rasedatele ja alaealistele on lubatud teha nukleaarmeditsiini protseduuri
ilma optimeerimise tagamisele erilist tähelepanu pööramata.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu §2 lg 2 p 5 järgnevalt:
„5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele, rasedatele või alla 15
aastastele.“
Eelnõu § 9 lg 4 on kasutatud mõistet „koldedoos“ ja eelnõu § 9 lg 7 mõistet „dooside tasemed“
Kas „koldedoosi“ all mõeldakse kiirgusdoosi, mida saab kavajakolle?
Kas „dooside tasemed“ asemel võiks kasutada „doosipiirangud“ nagu seda on tehtud §9 lg 6.
Aga kui need mõisted on laialdaselt radioloogide hulgas kasutatud ja üheselt arusaadavad, siis
võivad nad ka jääda.
Eelnõu § 11 lg 1 esimese lause kohaselt peab diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri
tulemuse protseduuri tegija vormistama saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, milles
radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas normikohast leidu, kliinilise probleemi arvatavat
peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele
lisatakse teave protseduuri tegemise aja ja saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle
tegemisest loobumise kohta, kui see on asjakohane.
Kas eelnõu eesmärk on see, et saatekirja vastuse vormistab protseduuri tegija (radioloogia
tehnik) või radioloog? Meil tekkis küsimus, mida mõeldakse vastuse vormistamise all
(radioloogia tehnik avab radioloogi jaoks TIS-i?). Kas radioloogia tehnik ei võiks tulemused
suunata radioloogile, kes need ise vormistab ja vajadusel saadab?
Radioloogi asemel võib leidu kirjeldada ka radioloogi juhendamisel (radioloogia)resident või
5.-6. kursuse tudeng või see oleks liigne laiendus?
Teisest lausest saab välja lugeda, et protseduuri tegemise kuupäeva lisamine ei ole kohustuslik
vaid lisatakse siis, kui see on asjakohane.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 11 lg 1 teine lause järgnevalt:
„Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja kohta ning, kui see on asjakohane, siis
saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta.“
Eelnõu § 14 sätestab nõuded tegevusjuhistele. Arusaamatuks jäi kas neid tegevusjuhiste sisu ja
nende olemasolu kontrollitakse? Kas kontrollib Keskkonnainspektsioon ( Kis) või TA või
vaadatakse nende sisu ja olemasolu kliinilise auditi käigus.
Õigusselguse huvides teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises sõnastuses
„ (4) Tegevusjuhised tehakse kättesaadavaks Terviseametile“
Eelnõu § 15 käsitleb patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavaid andmeid
Selleks, et referentsdoose hinnata ja ka teha ettepanekuid nende kehtestamiseks, peaks
Terviseamet need andmed, mida kogutakse endale saama. Seega võiks määruses sätestada
kohustuse edastada kogutud andmed Terviseametile.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lg 4 järgmises sõnastuses:
„(4) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kogutud doosid edastatakse Terviseametile hiljemalt
01.10.
Eelnõu § 18 kliinilise auditi protseduurid. Selleks, et tagada auditite reaalne läbiviimine võiks
auditite tulemused edastada ka Terviseametile. Mitte kõik vaid need tulemused, kus on kaasatud
ka välisekspert (need igal 5 aastal tehtavad auditid).
Nende tulemuste põhjal saame hinnata üldist meditsiinikiiritusalast kvaliteeti Eestis ja
vajadusel arvestada neid tulemusi referentsdooside arvutamisel. Saame ka vajadusel tegeleda
probleemidega, millele on auditi tulemusena vaja tähelepanu pöörata ja tegeleda kõrgemal
tasemel kui haigla. Või kontrollida, kas haigla on auditi tulemusi tõsiselt võtnud.
Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada lõige 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Asutusväliste ekspertidega läbi viidud auditi aruanne edastatakse ka Terviseametile“.