Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.07.2018 nr 1-6/1649-1
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Õiguskantsleri Kantselei
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
esitamine
Siseministeerium saadab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahvastikuregistri
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Kuna eelnõu on kiireloomuline, palume esitada kooskõlastus või
arvamus erandkorras mitte hiljem kui 10. päeval eelnõu EIS-s avaldamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Lisa:
1. Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 3
lehel;
2. Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri 19 lehel;
3. Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 4 lehel.
Mari Käbi 6125174
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
02.07.2018
Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Elektrooniliselt esitatud taotlusele või avaldusele ei pea lisama digitaalallkirja, kui taotlus või
avaldus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on taotluse või avalduse
esitaja turvalisel viisil tuvastanud.“;
2) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Rahvastikuregistri subjekt ei ole isik, kelle rahvastikuregistri subjekti staatus on lõppenud
käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 6−8 sätestatud alustel.“;
3) paragrahvi 40 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 4 ja 5 kohaselt
isikukoodi andmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele
riigieelarvest Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.“;
4) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurdepääsuks piiranud või
vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud.“;
5) paragrahvi 49 sissejuhatavat teksti täiendatakse pärast sõnu „esitab taotleja“ sõnadega
„rahvastikuregistri osaks olevas“;
6) paragrahvi 61 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kui isiku taotlused oma andmetega tutvuda on põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige
taotluste korduvuse tõttu, võib andmete väljastaja nõuda andmete väljastamise eest mõistlikku
tasu halduskulude katmiseks käesoleva seaduse § 63 lõike 1 kohaselt.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:
„§ 631. Andmete väljastamiskulude hüvitamine õigustatud huvi korral
Füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise
kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse valla- ja
linnavalitsusele riigieelarvest Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.“;
8) paragrahvi 70 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse;
3) hooldamisele hooldusperekonda;“;
9) paragrahvi 70 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 96 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, välja arvatud juhul, kui isik
on lähisuhtevägivalla ohver;
2) hooldamisele hooldusperekonda;“;
11) paragrahvi 96 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
12) seaduse 16. peatükki täiendatakse §-ga 1121 järgmises sõnastuses:
„§ 1121. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise erisus 2019. aasta Riigikogu
valimistel
Kui hääleõigusliku isiku elukoha aadress on käesoleva seaduse § 83 lõike 2 alusel kantud
rahvastikuregistrisse vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega ajavahemikul 2019. aasta
Riigikogu valimiste eelhääletamise esimesest päevast kuni Riigikogu valimiste päevani, lõpeb
tema elukoha andmete kehtivus, kui nendes ei ole tehtud muudatust nelja kuu jooksul andmete
rahvastikuregistrisse kandmisest arvates.“;
13) paragrahvi 122 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud rahvastikuregistri seaduse alusel antud
Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2015. aasta korraldus nr 362 „Rahvastikuregistri volitatud
töötleja määramine“ kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni korralduse kehtetuks
tunnistamiseni.“;
14) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 110 jõustub 2019. aasta 2. jaanuaril.“.
§ 2. Nimeseaduse muutmine
Nimeseaduse § 16 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine
Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab riiklikku ülesannet, laekub ülesande täitmisel
kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse või valla- või linnasekretäri toimingu eest võetav riigilõiv
riigieelarvesse.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul
kehtestada määrusega riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja
aruandluse korra.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki NESTOR
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2018. a
_________________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2018. a
Rahvastikuregistri seaduse ja
sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
KAVAND
02.07.2018
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2018 nr
Riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise,
tagastamise ja aruandluse kord
Määrus kehtestatakse riigilõivuseaduse § 9 lõike 7 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTE
§ . Reguleerimisala
Määrus reguleerib valla- või linnavalitsuses riikliku ülesandena tehtava nimeseaduses,
perekonnaseisutoimingute seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud toimingu eest võetava
riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja aruandluse korra.
2. peatükk
Riigilõivu vastuvõtmine, tasumise kontrollimine ja tagastamine
§ . Kontonumber ja viitenumbrid
Riigilõiv laekub riigieelarvesse, selleks avatud e-riigikassa kontole. Makse saaja on
Rahandusministeerium järgmistes pankades: SEB Pank, Swedbank, Danske Bank ja Luminor
Bank. Toimingut tegevat kohaliku omavalitsuse üksust eristab personaalne viitenumber ning
riigilõivu tasumisel on viitenumbri lisamine kohustuslik
§ . Ligipääsu taotlemine e-riigikassale
Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb Siseministeeriumilt e-riigikassa riigilõivu kontole
vaatajaõigusi töötajatele, kes ametijuhendi kohaselt riigilõivuga maksustatavaid teenuseid
osutavad. Allkirjastatud taotlus tuleb saata Siseministeeriumi e-posti aadressile
[email protected].
§ . Sularahas riigilõivu vastuvõtmine
(1) Riigilõivu sularahas vastuvõtmisel on kassa sissemaksete kogumiseks. Väljamaksed kassasse
kogutud rahaliste vahendite arvel on lubatud vaid inkasseerimiseks Siseministeeriumi e-riigikassa
kontole.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus viib sularaha panka kuu viimasel tööpäeval. Sularaha viiakse
panka hiljemalt laekumisele järgneval tööpäeval, kui see ületab 3500 eurot.
(3) Üldjuhul viiakse sularaha pangakontorisse. Kui kohaliku omavalitsuse üksuses puudub
sularahatoimingutega tegelev pangakontor, taotleb kohaliku omavalitsuse üksus
Siseministeeriumilt pangaautomaadis sularaha sisse maksmiseks vajaliku e-riigikassa
pangakontoga seotud deebetkaardi.
(4) Deebetkaardi taotlemiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse juhi digiallkirjaga vormikohane
deebetkaardi taotlus (vorm asub Rahandusministeeriumi veebilehel
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigikassa/e-riigikassa) saata e-posti aadressile
[email protected]. Taotluses tuleb täita kolm lahtrit: kaardi valdaja nimi, isikukood ning
kaardi väljastamise koht ning kaardi väljastamise kohale lisada märkus, et kaarti kasutatakse ainult
sularaha sissemaksete tegemiseks.
§ . Riigilõivu tagastamine
(1) Kui riigilõivu tasunud isik on eksinud riigilõivu tasumisel viitenumbriga ning kandnud summa
teise kohaliku omavalitsuse üksuse viitenumbrile, kontrollib toimingut tegev omavalitsusüksus
laekumist teisel viitenumbril ning juhul, kui riigilõiv on laekunud, teeb toimingu.
(2) Avaldaja esitab taotluse riigilõivu tagastamiseks käesoleva juhendi lisas 3 kehtestatud vormil.
Kohaliku omavalitsuse üksus kui riigilõivu võtja kontrollib laekumise olemasolu ja tagastamise
asjaolusid ning vormistab tagastamise otsuse. Kui riigilõiv tuleb avaldajale tagastada, edastab
kohaliku omavalitsuse üksus otsuse Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks
aadressile
[email protected].
(3) Tagastatavast summast võib maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu.
Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel
menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.
3. peatükk
Riigilõivu aruandus
1.1. Kohaliku omavalitsuse üksus peab vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele arvestust
riigilõivu laekumise kohta sularahas või kaarditerminali maksetena.
2
1.2. Siseministeeriumi nõudmisel esitab kohaliku omavalitsuse üksus sularahas või
kaarditerminali maksena tasutud riigilõivude detailse väljavõtte.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Siseminister
Kantsler
Lisa 1 Kontonumber ja viitenumbrid
Lisa 2 E-riigikassa kasutajaõiguste taotlus
Lisa 3 Taotlus riigilõivu tagastamiseks
3
4
Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
25. oktoobril 2017. aastal võeti Riigikogus vastu uus rahvastikuregistri seadus (edaspidi RRS),
mis jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. Käesoleva eelnõuga nähakse ette mõningad tehnilised
muudatused, mis tagavad uue RRS-i parema arusaadavuse ja kooskõla teiste õigusaktidega.
Näiteks täpsustakse eelnõuga kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) hüvitatavate tegevuste
hulgas, et hüvitamisele kuuluvad ka isikukoodi moodustamine ja õigustatud huvi alusel
andmetele juurdepääsu tagamine. Uue RRS-i sõnastust muudetakse ka sotsiaalhoolekande
seaduse muudatuste tõttu, mis võeti Riigikogus vastu pärast uue RRS-i vastuvõtmist. Samuti
lahendatakse eelnõuga õiguskantsleri tõstatatud probleem, mis on seotud vanema õigusega
tutvuda oma alaealise lapse andmetega. Kehtivas seaduses puudub sõnaselge õiguslik alus
piirata alaealise lapse andmetele juurdepääs neile vanematele, kelle puhul on kohus andmetele
juurdepääsuõigust piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud.
Eelnõuga sõnastatakse selliseks olukorraks selge käitumisreegel.
Lisaks muudetakse eelnõuga kehtivuse lõppemise tähtaega selliste elukoha andmete, mis on
omaniku õigustatud nõudmisel muutunud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse
täpsusega elukohtadeks. RRS-i § 110 kohaselt lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus seaduse
jõustumisel ehk 1. jaanuaril 2019. aastal. Kuna muudatus mõjutab olulisel määral KOV-i
tulumaksu ja tasandusfondi laekumist, on mõistlik see tähtaeg edasi lükata ühe päeva võrra,
s.o 2019. aasta 2. jaanuarini, sest tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse 1. jaanuari
öösel võetud rahvastikuandmeid. Seega võimaldab muudatus lükata mõju KOV-ide eelarvetele
ühe aasta võrra edasi, et jõutaks piisavalt tegeleda inimestega, kelle elukohaandmete kehtivus
lõpeb.
Samuti täpsustatakse eelnõuga KOV-i riiklike ülesannete (abielu sõlmimine või lahutamine,
perekonnaseisutõendite väljastamine, uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või
eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise, füüsilisele ja
juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamine) täitmisel
isikutelt võetava riigilõivu laekumist. Riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) kavandatava
muudatusega sätestatakse, et KOV-i üksuse täidetavate perekonnaseisutoimingute kui riikliku
ülesande täitmise eest isikult võetav riigilõiv laekub riigieelarvesse. Asjakohaste toimingute
tegemise eest tasutava riigilõivu suurus on sätestatud RLS-i §-des 338‒340. Kuna ei ole
välistatud, et tulevikus võib perekonnaseisutoimingutele lisanduda ka muid riigilõivustatud
KOV-i üksuste täidetavaid riiklikke ülesandeid, ei nimetada eelnõus konkreetselt
perekonnaseisutoiminguid. KOV-i üksuse täidetav riiklik ülesanne sätestatakse seadustes.
Kehtiv õigus ei käsitle riikliku ülesande korral võetava riigilõivu laekumise erisusi. KOV-i
riiklike ülesannete kulude katmise tingimus on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154
lõikes 2. Selle kohaselt kaetakse seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud
riigieelarvest, pidades riigieelarvena silmas riigieelarvet põhiseaduse § 115 lõike 1 tähenduses1.
1 Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
1
Kuna KOV-i ülesandeid puudutava Riigikohtu 16. märtsi 2010. a lahendi nr 3-4-1-8-09 ajal ei
olnud päevakorral ühtegi KOV-i täidetavat riigilõivustatud riiklikku ülesannet, puudus
võimalus hinnata, kas riigilõiv võiks olla KOV-i täidetava riikliku ülesande katteallikana
põhiseaduspärane. Seega, analüüsides riigilõivude lubatavust riiklike ülesannete katteallikana,
tuleb aluseks võtta Riigikohtu lahendi muud suunised. Esiteks, riik peab looma riiklike
ülesannete rahastamissüsteemi, andmaks KOV-le kindluse ja selguse, et riik tõepoolest katab
kõik kulud. Teiseks tuleb selgelt eristada omavalitsuslike ülesannete ja riiklike ülesannete raha.
Olukorras, kus riigilõivumäärad ja riiklike ülesannete tegelikele kuludele vastavad hüvitise
määrad ei kattu, tuleb asuda seisukohale, et riigilõivudega ei ole võimalik riikliku ülesande
kulusid hüvitada. Riigieelarve kaudu riiklike ülesannete kulude hüvitamine vastab täies ulatuses
Riigikohtu lahendi kõikidele tingimustele.
Põhiseaduse § 154 lõike 2 ja Riigikohtu lahendi alusel analüüsitud riiklike ülesannete kulude
riigieelarvest hüvitamise põhimõte ning RLS-i § 7 lõike 2 vahel on vastuolu. Eriseaduse ja
põhiseaduse vastuolu korral tuleb lähtuda põhiseadusest. Seetõttu võeti, olenemata RLS-i
sõnastusest, kasutusele praktika, et 2018. aasta riigieelarvest eraldatakse KOV-i üksustele
kuluhüvitis riiklike ülesannete kulude katteks.
Kui Tallinna linn tegi aastatel 1992–2017 halduslepingu kohaselt perekonnaseisutoiminguid,
laekus riigilõiv riigile. Riik rahastas Siseministeeriumi kaudu selle ülesande täitmist linnale
riigieelarvest halduslepingu alusel. Ülejäänud Eestis täitsid perekonnaseisutoimingute
ülesannet KOV-d ja maavalitsused. Selline praktika ei olnud samuti kooskõlas RLS-i § 7
lõikega 2. Praktikas ei olnud aga võimalik panna osa riigilõivusid laekuma Tallinna linnale ja
jätta Eestis kogutud ülejäänud riigilõivud riigieelarvesse. Pärast maavalitsuste tegevuse
lõpetamist 2018. aasta 1. jaanuaril anti maavalitsuste perekonnaseisutoimingute ülesanded
perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) muudatusega üle maakonnakeskuse
kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi MK KOV). KOV-ide täidetavad
perekonnaseisutoimingute ülesanded ei muutunud.
Nimeseaduse (edaspidi NS) ja PKTS-i muudatused on tingitud RLS-i § 9 lisatavast lõikest 7,
millega sätestatakse RLS-i kui üldseadusesse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile
kehtestada määrusega riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja
aruandluse kord. Sellest tulenevalt tuleb senised volitusnormid eriseadustes tunnistada
kehtetuks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Enel Pungas (tel 612 5174,
[email protected]), tema asetäitja õiguse alal Mairis
Kungla (tel 612 5208,
[email protected]), sama osakonna õigusnõunik Kristi
Käsper (teenistussuhe lõppenud), nõunik Mari Käbi (tel 612 5174,
[email protected]) ning Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste
finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik (tel 611 3417,
[email protected]) ja
Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste
(tel 611 3092,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, e-post
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi
Kapanen (tel 612 5241, e-post
[email protected]).
2
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu
õiguse rakendamiseks. Samuti ei tulene eelnõu väljatöötamine Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammist.
Eelnõuga tehakse muudatusi järgmistes seadustes:
1) RRS 01.01.2019 jõustuvas redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 17.11.2017, 1;
2) NS 01.01.2019 jõustuvas redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 14;
3) PKTS 01.01.2019 jõustuvas redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 8;
4) RLS 01.01.2019 jõustuvas redaktsioonis avaldamismärkega RT I, 31.05.2018, 33.
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 järgi ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju.
Ettepaneku lükata linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega registreeritud
elukohaandmete kehtivuse lõppemise tähtaeg ühe päeva võrra edasi, tegi Eesti Linnade ja
Valdade Liit. Kuupäeva nihutamine mõjutab KOV-ide tulubaasi ja muu sellega kaasnev mõju
on vähetähtis. Kuna tegemist on kehtiva õiguse minimaalse muutmisega ning peamiselt
mõjutatud sihtrühm oli eelarve läbirääkimiste formaadis muudatuse mõju analüüsimisse ja
aruteludesse aegsasti ja aktiivselt kaasatud (KOV-ide liiduga eelarveläbirääkimised 27.03.2018
ja 20.06.2018), otsustati jätta seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus koostamata.
Riiklike ülesannete täitmisel KOV-i võetava riigilõivu laekumise regulatsiooniga viiakse RLS
vastavusse põhiseaduse ja RLS-i tõlgendamise kehtiva praktikaga, arvestades KOV-i üksuse
ülesannete ja rahastamisega seotud Riigikohtu 16. märtsi 2010. a lahendis nr 3-4-1-8-09 toodud
põhimõtteid. Kuna muudatus on vajalik õigusselguse huvides, sellega ei looda uut õiguslikku
olukorda ega too muudatus kaasa mõju muudes valdkondades ning peamine mõjutatud
sihtrühm on muudatuse aruteludesse aegsasti ja aktiivselt kaasatud, otsustati ka selles osas jätta
seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus koostamata.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. SEADUSE EESMÄRK
2.1. Eelnõu vajalikkus
Eelnõu eesmärk on kõrvaldada ebatäpsused, mis on jäänud RRS-i seoses maavalitsuste
tegevuse lõpetamisest tuleneva reformiga, kõrvaldada vastuolu RRS-i paragrahvide vahel,
tagada seaduses kasutatavate terminite vastavus õigusaktidele ja sätestada selge reegel lapse
andmetele juurdepääsu piiramiseks juhul, kui vanema hooldusõigus on peatatud või täielikult
ära võetud või kui kohus on piiranud vanema õigust tutvuda lapse andmetega.
Eelnõuga tagatakse KOV-idele n-ö eelarveneutraalne üleminek olukorras, kus KOV-i täpsusega
elukoha andmete kehtivus lõpeb. RRS-i § 110 näeb ette, et omaniku õigustatud nõudmise tõttu
tekkinud KOV-i täpsusega elukohaandmete kehtivus lõpeb 1. jaanuaril 2019. aastal. See võib
mõnele KOV-ile tuua kaasa olulise mõju eelarvele, sest KOV-i tulud sõltuvad elanike arvust.
Lükates RRS-i § 110 jõustumise ühe päeva võrra edasi, tagatakse KOV-idele senise tulubaasiga
aasta, mille jooksul on neil võimalik välja selgitada isikute tegelikud elukohaandmed.
RLS-s kavandatava täienduse eesmärk on viia RLS kooskõlla KOV-i üksuse täidetavate riiklike
3
ülesannete rahastamise põhimõtetega, mis on sätestatud PKTS-s. See tagab
perekonnaseisutoimingute põhiseaduspärase rahastamise, sest kulud kaetakse riigieelarve
hüvitisest ja riigilõivu ei kasutata riikliku ülesande kulude katteallikana. Eespool nimetatud
põhimõtte elluviimiseks tuleb kõrvaldada RLS-i lünk riikliku ülesande täitmisel võetava
riigilõivu laekumise osas. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus – eelnõuga sätestatakse,
millised RRS-i järgi KOV-i täidetavad ülesanded on olemuselt riiklikud ülesanded, mille puhul
tuleb ülesande täitmise kulud sihtotstarbeliselt ja täielikult katta riigieelarvest. Omavalitsuslike
ülesannete riigilõiv laekub ka edaspidi KOV eelarvesse.
NS-is ja PKTS-is tehtavate muudatuste eesmärk on seoses RLS-i volitusnormi lisamisega
tunnistada eriseadustes olevad volitusnormid kehtetuks.
2.2. Olulisemad muudatused
Eelnõuga tehakse RRS-i eelkõige tehnilisi muudatusi, mis ei too kaasa sisulisi uuendusi
õiguslikes regulatsioonides.
Eelnõuga kõrvaldatakse vastuolu RRS-i §-ide 5 ja 38 vahel, sätestades, et isik ei ole
rahvastikuregistri subjekt, kui esinevad § 38 punktides 6−8 sätestatud alused subjekti staatuse
lõpetamiseks. Kuna RRS-i § 5 kohaselt on näiteks Eesti kodanik igasuguste lisatingimusteta
rahvastikuregistri subjekt, võiks täpsustava sätteta tekkida ebaselgus § 5 ja § 38 koostoime
kohta. Eelnõuga vajalik säte lisatakse.
Eelnõuga kõrvaldatakse RRS-i ebatäpsused, mis on seotud maavalitsuste tegevuse lõpetamise
reformiga. Kuna RRS-i menetlemise ja vastuvõtmise ajal oli maavalitsuste tegevuse lõpetamise
reform pooleli, on seaduses jäänud kajastama paar KOV-i tegevust, mille kulud KOV-le kui
riikliku ülesande täitjale hüvitatakse. Eelnõuga see puudujääk kõrvaldatakse ja sätestatakse
selged alused nii isikukoodi moodustamise kui ka õigustatud huvi alusel andmete väljastamise
kulude hüvitamiseks.
Eelnõuga viiakse RRS-i terminid kooskõlla õigusaktidega. Pärast RRS-i vastuvõtmist võttis
Riigikogu vastu sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse, millega muudeti ka seaduses
kasutatavaid termineid. Kuna neid termineid kasutatakse ka RRS-s, nähaksegi eelnõuga ette
vajalikud muudatused õigusnormide sõnastuses.
Eelnõuga sätestatakse selge käitumisjuhis olukorraks, kus vanemate õigust pääseda juurde oma
alaealise lapse rahvastikuregistri andmetele piiratakse, kui kohus on andmetele juurdepääsu
piiranud või vanemate hooldusõiguse peatanud või selle täielikult ära võtnud. Samas ei ole
tegemist uue õigusliku olukorraga, vaid eelnõuga viiakse RRS-i sätted kooskõlla
perekonnaseaduse sätetega.
Eelnõuga lükatakse RRS-i § 110 jõustumine ühe päeva võrra edasi sätestades jõustumise
1. jaanuari asemel 2. jaanuaril 2019. aastal. Selliselt saavad KOV-id aasta jooksul tegeleda
nende elanike, kelle elukoht muutub RRS-i § 110 alusel kehtetuks, täpse elukoha
registreerimisega ega kaota samas oluliselt senisest tulubaasist.
Samuti kõrvaldatakse eelnõuga RLS-s olev lünk. Nimelt ei reguleeri RLS KOV-i riikliku
ülesande täitmisel võetava riigilõivu laekumist.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millega sätestatakse lisaks RRS-i muudatustele (eelnõu § 1)
ka NS-i (eelnõu § 2), PKTS-i (eelnõu § 3) ja RLS-i muudatused (eelnõu § 4) ning eelnõu
4
jõustumine (eelnõu § 5).
Eelnõu §-s 1 sätestatakse rahvastikuregistri seaduses tehtavad muudatused:
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RRS-i § 2 lõiget 2 teise lausega, nähes ette, et RRS-i alusel
esitatavatele taotlustele (näiteks elukohateate esitamine) ei pea lisama digitaalallkirja, kui
taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ja taotluse esitaja on turvaliselt tuvastatud.
Muudatus on vajalik, et viia RRS kooskõlla haldusmenetluse seaduse nõuetega. Kui RRS-i
alusel luuakse e-teenused, mille kasutamisel tuvastatakse teenuse kasutaja isik, ei ole mõistlik
ega vajalik nõuda veel digitaalallkirja andmist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 loetakse RRS-i § 5 tekst lõikeks üks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2,
millega täpsustatakse, et isikut ei loeta rahvastikuregistri subjektiks, kui tema rahvastikuregistri
subjekti staatus on lõppenud § 38 lõike 1 punktides 6−8 sätestatud juhtudel. Täiendusega
kõrvaldatakse vastuolu §-de 5 ja 38 vahel. Näiteks on RRS-i § 5 kohaselt Eesti kodanik
rahvastikuregistri subjekt. Säte ei näe ette võimalust seada lisatingimusi. Samas nähakse RRS-i
§ 38 lõike 1 punktis 6 ette, et subjekti staatus lõpeb, kui isik on saanud vähemalt 100 aastat
vanaks ning rahvastikuregistrisse ei ole kantud tema kehtiva isikut tõendava dokumendi
andmeid. Seega võimaldab RRS-i § 38 teatud juhtudel siiski ka Eesti kodaniku subjekti staatuse
lõpetada (kuigi subjekti staatuse tunnus – Eesti kodakondsus – ei ole isikul kadunud). Sama
olukord tekib ka RRS-i § 38 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud juhtudel. Eelnõuga lisatakse
RRS-i §-le 5 lõige 2, millega see vastuolu kõrvaldatakse.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse RRS-i § 40 lõiget 7 uue aluse lisamisega KOV-le riikliku
ülesande täitmise kulude hüvitamiseks. Praegu näeb RRS ette, et isikukoodi andmisega seotud
kulud hüvitatakse KOV-le vaid juhul, kui isikukood antakse riigi andmekogusse kandmiseks.
Samas annab KOV isikukoodi ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel. Ka sel juhul on
tegemist riikliku ülesandega, mida täidab KOV. Seega nähakse eelnõuga ette hüvitada KOV-le
Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku
elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel isikukoodi andmise kui riikliku ülesandega seotud
kulud.
RRS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt annab isikukoodi MK KOV, samas kui punkti 5 kohaselt
annab isikukoodi KOV. Kuna eelnõuga tuuakse ka punktis 5 sätestatud olukord hüvitatavate
tegevuste sättes selgesti välja, tuleb muuta sätte sõnastust asendades sõnad „maakonnakeskuse
kohaliku omavalitsuse üksus“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“, sest see väljend
hõlmab ka maakonnakeskuse kohalikke omavalitsusi (termini „maakonnakeskuse kohaliku
omavalitsuse üksus“ definitsioon on sätestatud PKTS-i § 3 lõikes 32).
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 45 lõikega 3, millega piiratakse vanema õigust pääseda
juurde oma alaealiste laste rahvastikuregistri andmetele juhul, kui kohus on seda õigust
piiranud, vanema hooldusõiguse täielikult ära võtnud või peatanud. Tegemist ei ole sisult uue
regulatsiooniga, vaid lisatava sättega viiakse lapse rahvastikuandmetele vanema juurdepääsu
õigus kooskõlla perekonnaseadusega, et see oleks ka isikutele selgem.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse RRS-s sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu
menetlemise infosüsteemi olemust. Nimelt ei ole tegemist uue andmekogu ega infosüsteemi
loomisega, sest juurdepääsude infosüsteem on rahvastikuregistri osa, kus menetletakse
andmetele juurdepääsu taotlusi, ja eelkõige on juurdepääsude infosüsteem virtuaalne töölaud.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse RRS-i § 61 teise lõikega lugedes senise teksti lõikeks 1.
Lisatava lõikega 2 sätestatakse õiguslik alus võtta tasu juhul, kui isiku taotlused oma
5
rahvastikuregistri andmetega tutvumiseks on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, seda
eelkõige korduvuse tõttu. Üldise reegli kohaselt (RRS § 61) saab isik oma rahvastikuregistri
andmetega tutvuda tasuta. Tegemist on isiku põhiõigust toetava õigusega. Samas on praktikas
ette tulnud olukordi, kus isik on taotlenud oma andmetega tutvumist väga tihti. Iga taotluse
menetlemine toob ametnikele kaasa täiendava töökoormuse. Samas ei ole isiku andmetes
enamasti nii sageli muudatusi toimunud ja seega ei peaks isikul olema objektiivset vajadust nii
tihti oma andmeid näha. Seega sätestatakse eelnõuga alus tasu võtmiseks neil juhtudel, kui
andmete väljastaja leiab, et andmetega tutvumise taotlused on kas ilmselgelt põhjendamatud
või eelkõige oma korduvuse tõttu ülemäärased. Tasu suuruse osas viidatakse lisatavas RRS § 61
lõikes 2 RRS § 63 lõikele 1, mille alusel on kehtestatud tasud andmete väljastamisele õigustatud
huvi alusel. Võimaliku tasu võtmise aluse sätestamise eesmärk ei ole kuidagi takistada isikutele
oma andmetega tutvuda. Eesmärk on eelkõige tagada andmete väljastajatele selgelt
põhjendamatute või ülemääraste taotluste menetlemisega seotud kulude hüvitamine. Mõisted
põhjendamatu ja ülemäärane on määratlemata õigusmõisted ning nende sisustamine jääb
andmete väljastaja ülesandeks. Samas tuleb mõistete sisustamisel arvestada sätte eesmärki.
Tasu võtmise võimalus andmesubjekti põhjendamatute või ülemääraste taotluste eest on ette
nähtud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artiklis 12.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse RRS-i §-ga 631, millega sätestatakse KOV-i kulude
hüvitamine, kui see on seotud rahvastikuregistri andmete väljastamisega õigustatud huvi alusel.
Tegemist on tehnilise muudatusega. Õigustatud huvi alusel andmetele juurdepääsu tagamine oli
maavalitsuste ülesanne. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisel läks ülesanne üle MK KOV-le.
Kuna tegemist on KOV-i täidetava riikliku ülesandega, näeb kehtiva rahvastikuregistri seaduse
§ 66 lõige 12 ette ka ülesandega seotud kulude hüvitamise. Reformi elluviimise käigus jäi aga
nimetatud muudatus uues RRS-s tegemata. Eelnõuga see puudujääk kõrvaldatakse ja RRS-i
lisatava § 631 kohaselt hüvitatakse KOV-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses kulud, mis
on seotud rahvastikuregistri andmetele õigustatud huvi alusel juurdepääsu tagamisega.
Eelnõu § 1 punktidega 8−11 viiakse RRS-i sõnastus vastavusse terminitega, mida muudeti
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega. See seadus võeti Riigikogus vastu pärast
RRS-i vastuvõtmist. Kuna RRS-is kasutatakse sotsiaalhoolekande seaduse muutmise käigus
muudetud termineid, tuleb ka RRS-i sõnastust vastavalt muuta.
Eelnõu § 1 punktiga 12 kehtestatakse erisus elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel
ajavahemikul 2019. aasta Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste vahel. RRS-i § 83
kehtestab erinõuded elukohaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse valmistega seoses.
Üldreegli kohaselt kantakse valimiste eelhääletusest kuni valmispäevani esitatud
elukohateadete alusel elukoha andmed rahvastikuregistrisse viivitamata. Juhul, kui isikul ei ole
üürilepingut või omaniku nõusolekut eluruumi kasutamiseks, kantakse isiku elukoht registrisse
KOV-i täpsusega – see on vajalik valimisõiguse tagamiseks. Samas on tegemist siiski ajutise
lahendusega ning isik peab 30 päeva jooksul esitama oma täpse elukoha andmed. Kui isik seda
ei tee, lõpeb 30 päeva möödudes tema elukohaandmete kehtivus. Kuna 2019. aastal toimuvad
lühikese aja vältel järjest kahed valimised – nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi
valimised –, vastavalt märtsis ja mais, nähakse eelnõu § 1 punktiga 14 ette erisus
elukohaandmete kehtivuse kohta. Kui isiku elukoht on puudu ja kantakse Riigikogu valmiste
käigus rahvastikuregistrisse KOV-i täpsusega, ei lõpe see mitte 30 päeva möödudes, vaid
erandina 4 kuu möödudes, kui isik ei ole selle aja jooksul esitanud oma täpse elukoha andmeid.
Selline erisus on vajalik, et isikud ei peaks oma valmisõiguse teostamiseks esitama lühikese
ajavahemiku jooksul kaks korda elukohateadet, samuti hoitakse nii kokku KOV-i ametnike aega
6
ja vähendatakse nende töömahtu.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse senine RRS-i § 122 kahelõikeliseks ning uue lisatava
lõikega 2 loetakse rahvastikuregistri volitatud töötleja volitus kehtivaks ka uue RRS-i
jõustumisel. 2019. aasta 1. jaanuaril kehtivuse kaotava RRS § 12 lõike 1 alusel määras Vabariigi
Valitsus oma 3. septembri 2015 korraldusega nr 362 rahvastikuregistri volitatud töötlejaks
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT). Kuna ka uue RRS-i
jõustumisel täidab rahvastikuregistri volitatud töötleja ülesandeid SMIT, ei ole õigusloome
ökonoomsust arvestades mõistlik anda sama sisuga uut Vabariigi Valitsuse korraldust.
Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse RRS-i jõustumist reguleerivale §-le 128 lõige 11, millega
sätestatakse jõustumise erinorm RRS-i § 110 kohta. RRS-i §-ga 110 nähakse ette, et enne
seaduse jõustumist omaniku õigustatud nõudmisel muudetud elukoha andmed, mis on
rahvastikuregistris säilitatud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega, kaotavad
seaduse jõustumisel kehtivuse. Eelnõuga lükatakse sätte jõustumine ühe päeva võrra edasi.
Kuivõrd KOV tulubaas sõltub 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud elanike arvust,
tagab eelnõuga tehtav muudatus KOV-idele sujuvama ülemineku.
Kui eespool nimetatud isikute elukohaandmed kustutakse 1. jaanuari 2019. aasta seisuga,
kaotaks näiteks Tallinna linn tulumaksu 1,9 mln eurot, Tartu linn kaotaks tulumaksu ja
tasandusfondi kokku kõige rohkem 1,2 mln, Valga linna tulumaksu laekumine ja tasandusfondi
maht väheneks kõige enam umbes 400 000 eurot. Tartu ja Valga jaoks oleks vähenemine 2−4%.
Ülejäänud KOV-i üksustele oleks mõju umbes 1%. Äravõetav tulumaksu ja tasandusfondi raha
jaotataks ümber kõikide KOV-i üksuste vahel proportsionaalselt.
Kui rahvastikuregistri elukohaandmete kehtivus lõpeb 2. jaanuaril 2019. aastal, ei mõjuta see
KOV-i üksuste tulumaksu laekumist ja tasandusfondi suurust 2019. aastal, sest nende jaotamise
aluseks olevad elukohaandmed võetakse rahvastikuregistrist 1. jaanuari 2019. aasta seisuga.
Selliselt tagatakse KOV-i eelarvetulusid vähendamata üks aasta selleks, et tegeleda nende
inimestega, kelle elukoha andmete kehtivus lõpeb (näiteks teavitada inimesi elukoha andmete
korrastamise vajadusest, selgitada korrastamata jätmise tagajärgi, vajaduse korral saab KOV ka
elukohaandmed omal algatusel rahvastikuregistrisse kanda jne). KOV-i üksuste jaoks saabub
eelarveline mõju 2020. aastal. Kui nihutada jõustumiskuupäev 1. jaanuarilt 2019. aastal
2. jaanuarile 2019. aastal, ei halvenda see rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ega takista
registripõhisele loendusele üleminekut, sest asjaomaste isikute linna ja linnaosa või valla või
asustusüksuse täpsusega elukohaandmed kustutakse vaid üks päev hiljem.
Eelnõu §-d 2 ja 3 reguleerivad NS-i ja PKTS-i muudatusi. Muudatustega tunnistatakse
kehtetuks need seaduse laused, millega on antud valdkonna eest vastutavale ministrile õigus
käskkirjaga kinnitada juhendeid ja selgitusi riigilõivu aruandluse korraldamise kohta. See
muudatus on tingitud eelnõu § 4 punktis 2 sätestatud RLS-i muudatusest, kus valdkonna eest
vastutavale ministrile antakse õigus kehtestada määrusega riigilõivu vastuvõtmise, tasumise
kontrollimise, tagastamise aruandluse kord, mis kataks ka hetkel NS-is ja PKTS-is nimetatud
juhendeid ja selgitusi riigilõivu aruandluse korraldamise kohta.
Eelnõu § 4 reguleerib RLS-s tehtavaid muudatusi.
Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 7 lõikega 3, mis sätestab erandi riigilõivu
laekumisele juhul, kui riigilõivuga maksustatud toimingu tegijaks on KOV-i asutus või valla-
või linnasekretär, kes täidab seaduses määratud riiklikku ülesannet. RLS-i §-s 7 sätestatakse
põhimõte, et riigilõivuga maksustatud toimingu teinud avaliku halduse tasand (kas riik või
KOV üksus) saab riigilõivu enda eelarvesse toimingu kulude katteks. Kui riiklikku ülesannet
(näiteks perekonnaseisutoimingute tegemine) täidab KOV-i asutus või valla- või linnasekretär,
7
on nad riigi esindaja rollis ja ei täida omavalitsuslikku ülesannet. Selline olukord on tekitanud
küsimuse, kellele peaks laekuma perekonnaseisutoimingute kui riikliku ülesande täitis eest
tasutav riigilõiv. Kuigi kehtiva RLS-i § 6 ja 7 järgi laekub riigilõiv organile, kes toimingu tegi,
ei arvesta kehtiv seadus KOV-i riikliku ülesande täitmise erisusega. KOV-i finantsgarantii kui
põhiseadusliku tagatise üks nõue on ka KOV-i täidetava riikliku ülesande kulude katmine täies
mahus hüvitisena riigieelarvest. Riigikohtu lahendi tingimusi täites, ei saa KOV-i riikliku
ülesande puhul kohaldada RLS-i § 7 lõiget 2, mis sätestab KOV-i tasandil toimingute tegemisel
riigilõivu laekumise KOV-i eelarvesse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et põhiseaduse § 154
lõikele 2 vastav KOV-i riikliku ülesande kulude katteallikas on riigieelarve. See omakorda
tähendab, et perekonnaseisutoimingute riigilõiv saab laekuda ainult otse riigieelarvesse.
Perekonnaseisutoimingute tegemine on riiklik ülesanne, mida täidavad KOV-id. Iga KOV peab
perekonnaseisutoiminguid tehes teenindama kõiki inimesi üle Eesti, samuti ka välismaalasi.
Perekonnaseisutoimingud ei ole olemuselt omavalitsuslikud, sest need ei ole mõeldud kohaliku
elu korraldamiseks ega lähtu vaid konkreetse valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja
huvidest, KOV-l puudub oluline kaalutlusõigus toimingute tegemisel (välja arvatud tavapärane
kaalutlusõigus menetlussammude otsustamisel), riik reguleerib toimingute tegemisega seotud
nõudeid keskselt. Kõik PKTS-s sätestatud perekonnaseisutoimingud (sünni ja surma
registreerimine, abielu sõlmimine ja lahutamine, andmehõive tegemine välisriigi
dokumentidelt jt) on seega riiklikud ülesanded, mis lähtuvad eelkõige riigi huvist, et inimeste
perekonnaseisusündmused oleksid nõuetekohaselt registreeritud.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamisel anti PKTS-ga 2018. aasta 1. jaanuarist seni maavalitsuste
täidetud perekonnaseisutoimingute tegemise pädevus KOV-i üksustele. KOV-d olid
perekonnaseisutoimingutega seotud juba ka maavalitsuste kõrval – sünde ja surmi registreerisid
kõik valla- ja linnavalitsused. Seega oli maavalitsuste tegevuse lõpetamisel mõistlik ka
ülejäänud perekonnaseisutoimingute tegemine anda KOV-dele. Perekonnaseisutoimingute kui
riiklike ülesannete rahastamise aluseks võeti praktika, et nendega seotud kulud hüvitatakse
riigieelarvest ja riigilõiv laekub otse riigile. Selline lahendus oli tingitud põhiseaduse ja RLS-i
koostoimelisest tõlgendusest, mille kohaselt põhiseaduse ja eriseaduse vastuolu korral tuleb
kohaldada põhiseadust. Kuna kulud hüvitatakse riigieelarvest ega olnud vajadust kasutada
riigilõivu kulude katteallikana, ei reguleeritud seaduse tasandil perekonnaseisutoimingute
riigilõivu laekumist. RLS-i tõlgendamisel lähtuti põhimõttest, et perekonnaseisutoimingud ei
ole omavalitsuslikud ülesanded ja seetõttu ei ole kohane rakendada RLS-i § 7 lõiget 2, mille
kohaselt laekub KOV-i asutuse või valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutava riigilõivu
toimingu sooritaja ehk KOV eelarvesse. Kui riigieelarvest hüvitatakse kulud täies ulatuses (sh
riigilõivude vastuvõtmine, laekumiste jälgimine ja aruandlus), ei ole mõistlik KOV-le lisaks
anda riigilõivu, sest see oleks teatud osas kulude teistkordne hüvitamine.
Kehtiv RLS-i § 7 lõige 2 ei ole rakendatav põhiseaduse § 154 lõike 2 olukorras, mis sätestab,
et seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, ja
riigieelarve seaduse §-ga 51. Vajadust seaduses selgelt välja tuua KOV-idele pandud riiklikud
ülesanded, eristada riigieelarves omavalitsuslike ülesannete täitmise raha ja riiklike ülesannete
täitmise raha ning kohustust hüvitada riiklike ülesannete kulud on käsitletud Riigikohtu
üldkogu 16. märtsi 2010. a kohtulahendis asjas nr 3-4-1-8-09, millega tunnistati
põhiseadusvastaseks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis näeksid ette KOV-i
üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.
Kohtulahendis sedastatakse ühemõtteliselt, et KOV-ide täidetavad riiklikud ülesanded tuleb
täielikult rahastada riigieelarvest (põhiseaduse § 154 lõige 2). Lahendi punktide 74 ja 76 järgi
peab riigieelarve kajastama ka riigi neid kulusid, mis põhiseaduse § 154 lõike 2 teise lause
kohaselt tekivad KOV-del riiklike ülesannetega seotud kulude katmisel. Riigieelarve
8
läbipaistvuse põhimõte eeldab minimaalselt seda, et KOV-dele pandud riiklike ülesannete
täitmise kulud kajastuksid funktsioonipõhiselt riigieelarves kirjetena. See tähendab, et
riigieelarves peab selgelt olema kindlaks määratud, kui palju eraldatakse raha ühe või teise
KOV üksustele pandud riikliku ülesande täitmiseks. Riigikohtu üldkogu tõlgendas
riigieelarvest riiklike kulude katmisena lahendi punktis 76 riigieelarvet põhiseaduse § 115
lõike 1 tähenduses.
Nimetatud kohtulahendi alusel on riigieelarve seaduse §-s 51 sätestatud riikliku ülesande
kulude katmise tingimused, mis ei näe, et juhul, kui KOV täidab riikliku ülesannet, kaetakse
kulud riigilõivudest. Ka Riigikohtu lahendis ei ole sellisele võimalusele viidatud. Samas tuleb
silmas pidada, et Riigikohtu otsuse tegemisel 2010. aastal ei olnud praktikas sellist olukorda, et
KOV-i riikliku ülesande täitmise eest võetakse riigilõivu, mistõttu kohtulahendis ei olnud ka
vaatluse all riiklike ülesannete võimalik rahastamine riigilõivudest. Kuna maavalitsuste
kohustus teha perekonnaseisutoiminguid anti MK KOV-ile üle alates 2018. aasta 1. jaanuarist,
ei saanud Riigikohus hinnata, kas riigilõiv sobib riikliku ülesande kulude katteallikaks.
Kuna Riigikohus ei saanud käsitleda olukorda, kas riikliku ülesande kulude katteks on riigilõiv
põhiseaduspärane katteallikas, tuleb lähtuda Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a kohtulahendi
nr 3-4-1-8-09 üldistest põhimõtetest. Need on järgmised:
1) rahastamissüsteem peab tagama, et KOV ei kulutaks omavalitsuslike ülesannete täitmiseks
ette nähtud raha riiklike ülesannete kulude katteks;
2) riik peab looma rahastamissüsteemi, mis katab kõik riikliku ülesande kulud ja
rahastamissüsteem peab KOV-le tagama kindluse ja selguse, et riik tõepoolest katab kõik
kulud;
3) rahastamissüsteemis tuleb selgelt eristada omavalitsuslike ülesannete ja riiklike ülesannete
katmiseks mõeldud raha.
Kui osa riikliku ülesande kulude kattest laekub riigilõivust ja osa riigieelarvest hüvitisena, ei ole
KOV-i üksustel selge, kui suurena on riik arvestanud riikliku ülesande kulu ja kas riik ikkagi
katab kõik riikliku ülesande kulud. Nimetatud mudel paneks KOV-i üksust liitma numbreid
kahest allikast ja oletama, kas sellega on kulud hüvitatud. Selline lahendus ei oleks kooskõlas
eespool nimetatud punktidega 1 ja 2.
Perekonnaseisutoimingutena käsitatakse 12 eraldi ülesannet, sest neil on eraldi sisendid (eraldi
taotlus), väljundid (sooritatud toiming ja registrikanne), protsessid (toimingule omased
omavahel seotud kindlad tegevused), riigieelarvelise hüvitise määrad ja osal ka eraldi
riigilõivumäärad. Kui RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtib toimingute riigilõivuga maksustamise
põhimõte, et riigilõivumäär kehtestatakse, lähtudes toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest
(kulupõhimõte), siis sama paragrahvi lõike 2 puhul võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda,
lähtudes toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige
sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest. Nimetatud juhul võib riigilõivumäära kehtestada
kulupõhimõttest erinevalt. Kui riigilõivu määr ei lähtu toimingu tegelikest kuludest, vaid
muudest kaalutlustest, on sel moel kehtestatud riigilõivu raske rakendada põhiseaduspärase
riikliku ülesande kulude katteallikaks.
Tabel. Perekonnaseisutoimingute riigilõivu määrade ja kulude hüvitise määrade võrdlus
Toimingu nimetus Riigilõivu KOV-dele eraldatava
määr kulude hüvitise suurus
(€ ühe toimingu kohta
2018. aastal
(€)
9
abielukande tegemine 30 38,71
abielu lahutuse kande tegemine 50 27,95
uue isikunime taotluse läbivaatamine 100 22,12
korduv tõend, abieluvõime tõend, teatise koopia 10 11,06
paberil
korduv tõend elektrooniline 5 11.06
õigustatud huvi korral rahvastikuregistrist 5 11,06
andmete väljastamine
Perekonnaseisutoimingute eest KOV-i üksustele eraldatavate kuluhüvitiste suuruste aluseks on
iga ülesande mõõdetud ajakulu (sh riigilõivudega tegelemine), ühe töökoha tööjõukulu,
töökoha majandamiskulu, amortisatsioon ning üldine tugiteenuste (raamatupidamine,
õigusteenus, personaliteenus, dokumendihaldus) ja juhtimiskulu. Rahvastikuregistri IT-arendus
ja hoolduskulud katab Siseministeerium.
Isegi kui KOV-i üksuse eelarvesse laekuv riigilõiv võiks olla põhiseaduspärane riikliku
ülesande kulude katteallikas, ei saaks KOV-i üksus näiteks abielulahutuse toimingu ja
vaimulike poolt sõlmitud abielu toimingu eest võetud riigilõivu endale täies ulatuses jätta, sest
KOV-i üksuse tehtud registrikande kulu on väiksem, kui riigilõivu määr. Abielusid sõlmivate
vaimulike juhendamise kulu hüvitatakse KOV-idele eraldi. Riikliku ülesande kulud tuleb aga
hüvitada kulu tegeliku suuruse järgi, mitte kulude oletuslikus suuruses. Toimingu tegelikku kulu
ületava riigilõivu osa peaks KOV-i üksus kandma riigile ja riigilõivust puudujääva osa peaks
hüvitama riigieelarvest. Lisaks täidavad KOV-id riiklike ülesandeid, mille eest riigilõivu ei
võeta – sündide, surmade registreerimine ja isikukoodide andmine. Kuna osa riigilõivust peaks
KOV riigile ära kandma, on KOV-ile kõige selgem, mõistlikum ja efektiivsem, et kogu
perekonnaseisutoimingute eest tasutav riigilõiv laekub otse riigieelarvesse ja KOV-i üksustele
hüvitatakse riigieelarvest perekonnaseisutoimingute kulud täies ulatuses, sh riigilõivu
tasumisega seotud tegevuste ja aruandluse kulud.
RLS-i § 7 lõige 2 ei arvesta võimalusega, kus KOV täidab riiklikku ülesannet. See säte on
ilmselgelt mõeldud vaid KOV-ide olemuselt omavalitsuslike ülesannete täitmisele. RLS ei
käsitle olukorda, kus riikliku ülesande katteks on riigieelarvest hüvitis antud ja riigilõivu ei pea
KOV-i üksustele andma riikliku ülesande kulude katteks. Seega, RLS-i muudatus on vajalik, et
oleks tagatud perekonnaseisutoimingute kui põhiseaduspäraste riiklike ülesannete kulude
hüvitamine, ja oleks välditud KOV-i üksustele riigilõivu laekumiste andmine, millel ei ole enam
seost riiklike ülesannete rahastamisega.
Muudatus ei too kaasa negatiivset mõju isikule, kes soovib riigilõivuga maksustatud toimingu
tegemist, st teenuse saaja seisukohalt ei muutu RLS-i täienduse tegemisel midagi. Ka edaspidi
on perekonnaseisutoimingute näol tegemist riikliku ülesandega, mille eest peab teenuse saaja
tasuma riigilõivu riigile (kui tasub riigilõivu sularahas, tuleb KOV-il kanda sularahas tasutud
lõiv riigieelarvesse). Kuna riik on sisuliselt volitanud ülesande enda nimel täitma KOV-i
üksused, peab riigilõivu saajaks jääma riik, tingimusel et kooskõlas põhiseaduse § 154 lõikega 2
hüvitatakse KOV-ile ülesande täitmise tegelik kulu täielikult ja sihtotstarbeliselt riigieelarvest.
MK KOV-i üksused esitavad Siseministeeriumile kord kuus aruande riigilõivu eest osutatud
teenuste ja sularaha ning kaardimaksete laekumise kohta. Siseministeerium võrdleb saadud
andmeid Riigi Tugiteenuste Keskusega (edaspidi RTK), et tagada korrektne ülevaade
riigilõivude laekumise üle.
Eelnõu § 4 punktiga 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada oma
määrusega riigilõivu vastuvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja aruandluse kord
olukorras, kus riiklikku ülesannet täidab KOV. Kui on vaja, saab vastava valdkonna eest
10
vastutava ministri antud korraga reguleerida riigilõivuga seonduvaid täpsemaid tegevusi, nagu
näiteks ligipääsu taotlemine e-riigikassale, riigilõivu vastuvõtmisel sularahas selle panka
toimetamine, riigilõivuga seonduv aruandlus jm. Volitusnormi loogiline asukoht on RLS-s kui
riigilõivuga seonduvas üldseaduses. Kuigi kehtiva õiguse kohaselt on valdkonna eest vastutava
ministri õigus anda riigilõivu aruandluse korraldamiseks juhendeid ja selgitusi toodud
eriseadustes (näiteks NS-s), on õiguslikult korrektsem lisada volitusnorm üldseadusesse ja
määratleda antav õigusakt üldaktina, s.o määrusena. Eriseadustesse vastavate volitusnormide
lisamine ei ole põhjendatud, sest eriseadused käsitlevad riigilõivu osas vaid konkreetseid
riigilõivuga tasutatud toiminguid. Eeltoodust on tingitud ka eelnõu §-des 2 ja 3 sätestatud NS-i
ja PKTS-i muudatused.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõuga tehakse muudatusi RRS-i redaktsiooni,
mis jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Seega peab ka eelnõu jõustuma 1. jaanuaril 2019.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks.
6. SEADUSE MÕJUD
6.1. Omaniku õigustatud nõudmise tulemusena rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla
või asustusüksuse täpsusega säilitatud isikute elukohaandmete kustutamise tähtaja
pikendamine.
6.1.1. Mõju valdkond: mõju KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Muudatus näeb ette, et omaniku õigustatud nõudmise tulemusena rahvastikuregistris linna ja
linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega säilitatud isikute elukohaandmete kustutamise
tähtaeg nihkub 2019. aasta 1. jaanuarilt 2019. aasta 2. jaanuarile. See võimaldab KOV-i üksuste
jaoks muudatuse rahalise mõju lükata edasi 2020. aastasse, sest 2019. aasta tulumaksu ja
tasandusfondi arvestuse aluseks võetakse 1. jaanuari 2019. aasta seis. Kui tähtaega ei muudeta,
jaotatakse KOV-i üksuste vahel ümber umbes 3,1 mln eurot. Osa isikute elukohaandmete
kustumise tähtaja ühe päeva võrra edasilükkamine ei mõjuta KOV-i üksuse ametnike
töökorraldust, sest kõik elukoha määramise teatised, olenemata nende esitamise põhjusest, tuleb
neil ära menetleda.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju kõigile 79-le KOV-i üksusele, sest põhjustab tulumaksu ja
tasandusfondi ümberjagamise summade suuremahulise muutuse.
Mõju ulatus on väike. Enamasti jääb mõju KOV-i üksuste jaoks 1% piiresse tulumaksu ja
tasandusfondi kogusummast. Mõnel juhul on mõju 2–4% nn tulubaasist (tulumaksu ja
tasandusfondi kogusumma). Kui 2019. aastal jääb avaldumata mõju, mille põhjustab tulude
vähenemine sellise suurusjärgus, võimaldab see KOV-i üksustel vähem pingeliste eelarvete
koostamist. Kui muudatuse tähtaeg nihkub, ei jaotata 2019. a KOV-i üksuste vahel raha ümber
summas 3,1 mln eurot.
11
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse mõju on ühekordne, sest mõjutab KOV-i
üksuste tulubaasi 2019. aastal.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse jõustumistähtaja pikendamine ühe päeva
võrra ei halvenda rahvastikuregistri andmete kvaliteeti. Isikutele õigete aadresside määramine
jätkub 2019. aastal KOV-ide tulubaasi mõjutamata.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väheoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on väiksed.
6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Siseministeerium vastutab rahvastikuregistri kvaliteedi eest. Muu hulgas peab iga isiku kohta
registris olema õige elukoha aadress. Rahvastikuregistri korrektsusest sõltub omakorda
registripõhise rahvaloenduse (REGREL) elluviimise võimalikkus ja kvaliteet. Kui omaniku
õigustatud nõudmise tulemusena rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla või
asustusüksuse täpsusega säilitatud isikute elukohaandmete kustutamise tähtaeg nihkub
1. jaanuarilt 2019. aasta 2. jaanuarile 2019. aastal, ei mõjuta see rahvastikuregistri
elukohaandmete kvaliteeti halvenemise poole ega mõjuta negatiivselt REGREL-i elluviimise
võimalikkust. KOV-i üksused peavad 2019. aasta jooksul igal juhul pingutama isikute
elukohaandmete korrastamisega, sest 2020. aastal mõjutab isikutele uute õigete aadresside
määramine nende tulubaasi.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju Siseministeeriumile ja Statistikaametile.
Mõju ulatus on väike. Kui muuta seaduse kehtima hakkamise aega ühe päeva võrra, ei mõjuta
see rahvastikuregistri andmete kvaliteeti.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse mõju on ühekordne.
Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Võib esineda risk, et KOV-i üksuste registripidajad
hakkavad tulubaasi vähenemise ärahoidmiseks ühe juurde antud lisa-aasta tõttu 2018. aasta
lõpus ja 2019. aasta alguses vähem pingutama aadresside korrastamisega. Elukohaandmete
korrastamiseks ja inimeste probleemide ärahoidmiseks on kindlasti tähtis, et KOV-i üksuse
registripidajad suhtleksid isikutega, kellel on praegu omaniku õigustatud nõudmisel
rahvastikuregistris elukoha aadress linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega.
KOV-i üksuste töötajate meeldetuletused ei pruugi tagada seda, et isik määrab
rahvastikuregistris oma õige elukoha aadressi.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väheoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on väiksed.
6.1.3. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Muudatus näeb ette, et omaniku õigustatud nõudmise tulemusena rahvastikuregistris linna ja
linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega säilitatud isikute elukohaandmete kustutamise
tähtaeg nihkub 1. jaanuarilt 2019. aastal 2. jaanuarile 2019. aastal. See tähendab, et
elukohaandmete kustumisest mõjutad isikud saavad ühe päeva pikendust esitada oma õige
elukoha aadress.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 40 000 isikule, kellel on omaniku õigustatud nõudmisel
rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega elukoha aadress.
12
Mõju ulatus on väike. Mõjutatud isikute sihtrühma suurus on 3% Eesti kogu rahvastikust.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse mõju on ühekordne, sest elukoha õige
aadressi esitamise tähtaeg pikeneb isikutele ühe päeva võrra.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse jõustumistähtaja pikendamine ühe päeva
võrra ei muuda isikuid, kelle elukoha aadress rahvastikuregistrist kustutatakse, passiivsemaks
õigete elukohaandmete esitamisel, sest võimalus kasutada hüvesid, nagu tasuta ühistransport
Tallinnas, kaob alates 2. jaanuarist 2019.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väheoluline, kuna mõjutatav
sihtrühm, mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitav mõju on väike.
6.1.4. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Omaniku õigustatud nõudmise tulemusena rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla või
asustusüksuse täpsusega elukoha aadresside kustutamine mõjutab enim Tallinna ja Tartu linna
ning Valga valda. Ülejäänud KOV-i üksustes on mõju u 1% tulumaksu ja tasandusfondi
kogusummast. Mõju analüüs ei näita mingit piirkondlikku mustrit ja sõltub KOV-ile eriomastest
teguritest, mis Tartu puhul on üliõpilased ja Valga puhul lätlastest töölised. Tallinnas on
põhjused tõenäoliselt mitmekesisemad.
Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju 79-le KOV-i üksusele, sest põhjustab tulumaksu ja
tasandusfondi ümberjagamise. Mõjude poolest ei eristu ükski maakond või regioon.
Mõju ulatus on väike. Enamasti jääb mõju KOV-i üksustele 1% piiresse tulumaksu ja
tasandusfondi kogusummast. Tartu linnal ja Valga vallal on mõju 2–4% nn tulubaasist
(tulumaksu ja tasandusfondi kogusumma).
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse mõju on ühekordne, sest mõjutab KOV-i
üksuste tulubaasi vaid 2019. aastal.
Ebasoovitava mõju risk on väike. Muudatuse jõustumistähtaja pikendamine ühe päeva võrra
ei halvenda rahvastikuregistri andmekvaliteeti ja isikutele õigete aadresside määramine jätkub
2019. a mõjutamata KOV-i tulubaasi.
Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju väheoluline, kuna mõjutatav sihtrühm,
mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitav mõju on väike.
6.2. RLS-i muudatus, mis näeb ette lõivustatud perekonnaseisutoimingute riigilõivu laekumise
riigieelarvesse.
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Muudatus ei mõjuta KOV-i üksuste tulusid ja kulusid, sest RLS-i sõnastus viiakse kooskõlla
kehtiva praktikaga, mille kohaselt laekub riigilõiv riigieelarvesse. MK KOV-i üksused ja Narva
võtavad alates 2018. aastast, pärast maavalitsuste kaotamist, isikutelt vastu riigilõivu,
kontrollivad riigi infosüsteemist selle laekumist ning koostavad ja esitavad sularahas vastu
võetud riigilõivude kohta aruandeid. Riigilõivudega tegelemise kulud on arvestatud
riigieelarvest antava kuluhüvitise sees.
RLS-i muudatusega viiakse RLS kooskõlla põhiseaduse ja kehtiva praktikaga.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: Muudatus on seotud 15 MK KOV-i üksuse ja Narva linna
perekonnaseisutoimingutega.
13
Mõju ulatus on väike. Aastas laekub riigilõivu umbes 340 000 eurot. See raha laekub otse
riigieelarvesse praegu ja see jätkub pärast seaduse täpsustamist. Perekonnaseisutoimingute
tegemise kulud hüvitatakse MK KOV-i üksustele riigieelarvest riikliku ülesande täitmise
kuluna.
Mõju avaldumise sagedus on väike. RLS-i muudatus on ühekordne.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatus tagab, et KOV-ide täidetavate riiklike
ülesannete rahastamine on põhiseaduspärane. Samuti tagab RLS-i muudatus õigusselguse
riigilõivude laekumise kohta.
Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väheoluline, sest ei muudeta
Riigikohtu lahendi alusel kujunenud praktikat. Seaduse muudatus tagab õigusselguse.
6.2.2 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Muudatus ei mõjuta teiste riigiasutuste töökorraldust. Aruannete koostamist ja esitamist
KOV-ide võetava riigilõivu kohta kontrollib Siseministeerium. Samas on Siseministeerium
seda ülesannet täitnud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest alates (1. jaanuarist 2018) ja
eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa muudatusi Siseministeeriumi töökorralduses.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: muudatusega on seotud Siseministeerium.
Mõju ulatus on väike: riigilõivude kontrollimise töömaht ei ole märkimisväärne.
Mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatus tagab eelõige õigusselguse ja on kooskõlas
senise praktikaga.
Koondhinnang mõju olulisusele: RLS-i muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline, eelnõu
ei too kaasa muudatusi senised praktikas.
6.2.3. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Perekonnaseisutoimingu tegemist taotlev isik maksab riigilõivu Rahandusministeeriumi
arvelduskontole ja tema jaoks midagi ei muutu. Olukord oli sama nii maavalitsuste ajal kui ka
praegu. Seetõttu mõjusid ei hinnata.
6.2.4. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
RLS-i muudatus ei mõjuta regionaalarengut. KOV-id täidavad ka seadusemuudatuse
jõustumisel samu ülesandeid, st võtavad vastu tasutava riigilõivu, kontrollivad seda jne.
Kohalikele elanikele jääb teenus samasuguseks – kõik perekonnaseisutoimingud jäävad samale
tasandile (s.o MK KOV-i üksus) ning ka riigilõivu saab tasuda samal moel kui seni. RLS-i
muudatus tagab eelkõige õigusselguse.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: sihtrühma kuuluvad MK KOV-i üksused (kokku 16) kui riigilõivuga maksustatud
perekonnaseisutoimingute tegijad ja inimesed, kes soovivad perekonnasündmusi registreerida
(perekonnaseisutoiminguid on aastas kokku umbes 40 000).
Mõju ulatus on väike: kuigi sihtrühma kuuluvate isikute arv on suhteliselt suur, ei muuda
eelnõu inimeste harjumuspärast asjaajamist. Samuti ei muutu MK KOV-i üksuse töökorraldus.
14
Mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatus tagab eelõige õigusselguse ja on kooskõlas
senise praktikaga.
Koondhinnang mõju olulisusele: RLS-sse kavandatav muudatuse mõju regionaalarengule on
väheoluline, sest KOV-i töökorraldus ega asjaajamiskorraldus inimeste jaoks ei muutu.
6.3. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise erisus 2019. aasta Riigikogu valimistel
6.3.1. Mõju valdkond: mõju KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Eelnõuga sätestatakse erand elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise osas 2019. aasta
valimistega seoses. Et tagada isikute hääleõigus valimistel, on RRS-s sätestatud erandina
võimalus kanda valimiste ajal elukoht registrisse ka KOV-i täpsusega (kui isikul ei ole sel ajal
olemas ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti või omaniku nõusolekut ruumi
kasutamiseks). Üldjuhul kaotavad sellised elukohaandmed kehtivuse 30 päeva jooksul, kui neid
ei ole muudetud (s.o ei ole registreeritud täpset elukoha aadressi). Kuna 2019. aastal toimuvad
kahed valimised järjestikku, nähakse eelnõuga ette, et KOV-i täpsusega elukoha aadressid
kaotavad pärast Riigikogu valimisi kehtivuse senise 30 päeva asemel hoopis nelja kuu pärast,
kui andmetes ei ole vahepeal toimunud muudatust, ehk tavapärasel tähtajal pärast Euroopa
Parlamendi valimisi. Pikendades elukohaandmete kehtivuse aega, hoitakse kokku KOV-is
elukoha registreerimisega tegelevate ametnike tööd ja aega. Muudatust tegemata oleks võinud
tekkida olukord, kus Riigikogu valimiste ajal rahvastikuregistrisse KOV-i täpsusega kantud
elukohaandmed kaotavad kehtivuse ja Euroopa Parlamendi valimisperioodil tuleb samade
inimeste elukohaandmed KOV-i täpsusega hääleõiguse tagamiseks uuesti registrisse kanda.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: muudatusega on seotud kõik KOV-i üksused.
Mõju ulatus on väike. Muudatus ei too kaasa KOV-ide töökorralduse muutumist. Vastupidi,
muudatusega hoitakse kokku ametnike tööaega.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Tegemist on ühekordse muudatusega (seondub vaid
2019. aasta valimistega).
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatus tagab mugavama asjaajamise inimestele ja
säästab KOV-i ametnike töökoormust ja -aega.
Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju väheoluline, sest tegemist on
ühekordse muudatusega
6.3.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta teiste riigiasutuste tööd, sest inimeste KOV-i
täpsusega elukohaandmete kehtivusaeg ei pikene oluliselt ning elukohta registreerivad vaid
KOV-id. Kuna muudatus teiste riigiasutuste töökorraldusele mõju ei avalda, mõju ei analüüsita.
6.3.3 Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
15
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa olulist sotsiaalset mõju. Muudatusega
lihtsustatakse nende inimeste jaoks valimistel osalemisega seotud asjaajamist, kelle
elukohaandmed kantakse rahvastikuregistrisse valimiste ajal KOV-i täpsusega ja mis muidu
kaotaksid kehtivuse 30 päeva pärast. Pikendades selliste elukohaandmete kehtivust 30 päevalt
neljale kuule, tagatakse inimestele parem võimalus valimistel osaleda ja aktiivset valimisõigust
teostada, sest ära jääb kohustus teist korda lühikese aja vältel taotleda elukohaandmete
rahvastikuregistrisse kandmist. Mõju ulatus on väike, sest ei inimesed ei pea oma tegevust
ümber korraldama, menetlus jääb inimesele samaks.
6.3.4. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta regionaalarengut, seega mõjusid ei hinnata.
6.4. Õigus nõuda tasu, kui isik taotlused oma isikuandmetega tutvumiseks on põhjendamatud
või ülemäärased
6.4.1. Mõju valdkond: mõju KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
RRS-i kohaselt on igaühel õigus tutvuda oma rahvastikuregistri andmetega. Oma andmetega
tutvumine on igaühele tasuta, kuna seeläbi toetatakse oluliselt inimesi põhiõigust. Samas
võidakse praktikas isiku õigust oma andmetega tasuta tutvuda ära kasutada näiteks äriühingute
ärihuvides. Samuti võib isik ise taotleda oma isikuandmetega tutvumist põhjendamatult sageli
(näiteks taotleb seda iga päev, kuigi ilmselgelt ei ole tema andmed muutunud). Kuna selliste
korduvtaotluste menetlemine koormab andmete väljastajat, nähakse eelnõuga ette võimalus sel
juhul nõuda taotlejalt kulude katteks mõistlikku tasu. Muudatus mõjutab positiivselt andmete
väljastajaid.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: KOV-id, kes väljastavad rahvastikuregistri andmeid.
Mõju ulatus on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Tavapäraselt ei ole enda kohta massilisi päringuid
tegevate isikute hulk suur.
Ebasoovitava mõju risk on väike. Kuna eelnõuga nähakse ette mõistliku tasu võtmise
võimalus, on mõju pigem positiivne.
Koondhinnang mõju olulisusele: tegemist ei ole olulise mõjuga KOV-i töökorraldusele.
6.4.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta riigiasutuste töökorraldust ja seetõttu mõju ei
hinnata.
6.4.3. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
16
Eelnõuga kavandatav muudatus võimaldab võtta põhjendamatute ja ülemääraste
isikuandmetega tutvumise taotluste eest mõistlikku tasu.
Mõju olulisus:
Sihtrühm: muudatus mõjutab neid inimesi, kes teevad enda isikuandmetega tutvumiseks
ülemääraseid taotlusi. Senise praktika kohaselt on selliste inimeste arv väga väike. Teiste
inimeste õigusi ega võimalusi tutvuda oma isikuandmetega muudatus ei mõjuta.
Isikuandmetega tavapärane tutvumine on endiselt tagatud tasuta võimalusena.
Mõju ulatus on väike: mõju ulatus on väike, sest muudatusega mõjutatud isikute arv on
minimaalne.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatusega mõjutatud inimesele võib mõju olla sage,
sest kui see inimene teeb iga päev ülemääraseid päringuid, võidakse kulude katteks tasu võtta
samuti iga päev. Samas saab isik oma käitumisega sellist mõju lihtsasti mõju ära hoida.
Ebasoovitava mõju risk on väike. Tasu võtmine võib olla inimesele ebasoovitav tagajärg.
Samas seab seadus tasu suurusele konkreetse piiri – tasu saab olla seotud vaid vajadusega katta
kulud ja peab olema mõistlik. Seega ei ole ebasoovitav tagajärg liiga koormav. Samuti saab
inimene ise oma käitumisega tagajärge lihtsasti ära hoida.
Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes on eelnõuga kavandatava muudatuse sotsiaalne
mõju minimaalne.
6.4.4. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta regionaalarengut. Seega mõju ei hinnata.
Muud RRS-s tehtavad muudatused on eelkõige tehnilised (vastuolude kõrvaldamine, terminite
täpsustamine, KOV-i riiklike ülesannete kulude hüvitamise selgemate aluste sätestamine), mis
teenivad õigusselguse huve ning nende mõjusid eraldi ei hinnata.
6.5. Vanematel oma alaealiste laste rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõiguse piiramine
6.5.1. Mõju valdkond: Eelnõuga kehtestatakse selge õiguslik alus, mille kohaselt ei ole
vanematel õigust pääseda juurde oma alaealiste laste rahvastikuregistri andmetele juhul, kui
kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või kui vanema hooldusõigus on
peatatud või täielikult ära võetud. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, RRS-i sätted viiakse
pigem kooskõlla perekonnaseaduse mõttega, mille kohaselt saab last esindada tema
hooldusõiguslik vanem. Kui vanemal ei ole hooldusõigust (see on peatatud või täielikult ära
võetud), ei ole vanemal ka alust lapse andmetega tutvuda. Muudatusega luuakse andmete
väljastajatele selge õiguslik alus sel juhul andmete väljastamisest keelduda.
Mõju olulisus: eelnõuga kavandatav muudatus võib mõjutada kõiki KOV-e, kes väljastavad
rahvastikuregistrist vanemate taotlusel andmeid nende alaealiste laste kohta. Mõju sagedus on
väike, sest vanemlike õiguste täielik äravõtmine on äärmuslik meede, mida rakendatakse vaid
äärmisel vajadusel ja harva. Mõju ulatus on väike, sest KOV-id ei pea oma senist töökorraldust
ümber korraldama. KOV-idele muutub selliste olukordade lahendamine selgemaks ja seega ka
kergemaks.
17
6.5.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud
Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus:
Eelnõuga kehtestatakse selge õiguslik alus, mille kohaselt ei ole vanemal õigust saada oma
alaealise lapse rahvastikuregistri andmeid juhul, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde
pääseda piiranud või kui vanema hooldusõigus on peatatud või täielikult ära võetud. Tegemist
ei ole sisulise muudatusega, vaid pigem viiakse RRS-i sätted kooskõlla perekonnaseaduse
mõttega, mille kohaselt saab last esindada vaid tema hooldusõiguslik vanem. Kui vanemal ei
ole hooldusõigust (see on peatatud või täielikult ära võetud), ei ole vanemal ka alust lapse
andmetega tutvuda. Muudatusega luuakse andmete väljastajale selge õiguslik alus keelduda sel
juhul andmete väljastamisest.
Mõju olulisus: mõju sihtrühm on väike, sest vanemlike õiguste äravõtmine on
perekonnaõiguses äärmuslik meede, mida ei rakendata kergekäeliselt. Mõju ulatus ei ole suur,
sest sihtrühma kuuluvad vanemad ei pea oma senist käitumist märkimisväärselt muutma. Kuna
hooldusõiguse täielikul äravõtmisel ei saa vanem olla lapse seaduslik esindaja, ei ole ka
kehtivate õigusaktide alusel tagatud vanematele alati piiranguteta juurdepääs lapse
rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Ebasoovitav tagajärg võib sihtrühma kuuluvale
vanemale saabuda, kuid ebasoovitava mõjuga, mis kaasneb vanemlike õiguste peatamise või
nende täieliku äravõtmisega, peavad mõju sihtrühma kuuluvad vanemad arvestama.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOV-i TEGEVUSED,
EELDATAVAD KULUD JA TULUD
KOV-le kulusid ei lisandu, sest menetlused on analoogsed praegu kehtivas seaduses sätestatud
menetlustega.
Kui lükata omaniku õigustatud nõudmise tulemusena rahvastikuregistris linna ja linnaosa või
valla või asustusüksuse täpsusega elukoha-aadressiga isikute elukohaandmete kehtivuse
lõppemise tähtaeg edasi ühe päeva võrra, ei mõjuta RRS-i sätted KOV-i üksuste tulubaasi
suurust ega vähenda riigieelarve tulusid. Elukohaandmete kustutamise tähtaja edasilükkamine
2019. aasta 2. jaanuarile tähendab, et tulumaksu ja tasandusfondi jaotamise aluseks võetakse
rahvastikuregistri elukohaandmed 1. jaanuari 2019. a seisuga ning inimeste arv hüppeliselt ei
muutu. Eelnõuga kavandatav muudatus hoiab ära 3,1 mln euro ümberjagamise KOV-i üksuste
vahel 2019. aastal. Kui eespool nimetatud isikute elukoha aadress korda ei saa, avaldab see
mõju KOV-i üksuste tulubaasi suurusele 2020. aastal.
Riigile laekus 2017. aastal riigilõivu 534 412,46 eurot. RLS-i kavandatav muudatus tagab
õigusselguse, sätestades, et perekonnaseisutoimingute kui KOV-i täidetava riikliku ülesande
riigilõiv laekub otse riigieelarvesse. KOV-i üksustele hüvitatakse riigieelarvest perekonna-
seisutoimingute kulud 2018. aastal summas 1,1 miljonit eurot. Riigilõivu laekumisega seotud
RLS-i muudatus ei mõjuta hüvitise kogusummat, sest riigilõivu vastuvõtmise ja sellega seotud
aruandluse kulud hüvitatakse juba praegu KOV-i üksustele.
8. RAKENDUSAKTID
Eelnõu ei too kaasa rakendusaktide muutmist.
Seonduvalt RLS-i § 7 lõikega 3, mille kohaselt, kui KOV-i üksus täidab riiklikku ülesannet,
laekub ülesande täitmisel KOV-i üksuse asutuse või valla- või linnasekretäri toimingu eest
võetav riigilõiv riigieelarvesse, on antud valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada
18
määrusega riigilõivu vastusvõtmise, tasumise kontrollimise, tagastamise ja aruandluse kord.
Nimetatud rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
9. EELNÕU JÕUSTUMINE
Eelnõu jõustumistähtaeg on 2019. aasta 1. jaanuar. Kuna eelnõuga muudetakse Riigikogus
vastu võetud ja 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuvat RRS-i, on eelnõu jõustumine seotud RRS-i
enda jõustumisega.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Õiguskantsleri Kantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .................2018
(allkirjastatud digitaalselt)
............................
............................
19
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0787 - Rahvastikuregistri seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kuna eelnõu on kiireloomuline, palume esitada kooskõlastus või arvamus
erandkorras mitte hiljem kui 10. päeval eelnõu EIS-s avaldamisest
arvates.
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade Liit
Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/14092b5c-834e-4602-b21c-
e4446f40319e
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/14092b5c-834e-4602-b21c-
e4446f40319e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main