dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Andmete täpsustamine seoses taotlusega

Sotsiaalministeerium · 16. juuli 2018
Viit
5.2-9/1424-3
Registreeritud
16. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-9 Tervise infosüsteemi rakendamise ja andmete töötlemisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-9/2018
Vastutaja
Kaspar Kala (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)

Failid

  • 📎Andmete_tapsustamine_seoses_taotlusega_SoM_2018-07-13_nr_1-20-GI-8279-2.bdoc63 KB

Sisu (failidest)

3600450 -1213485 0 0 Margit Laurits Männiste T e i e 14.05.2 0 18 nr 5.2-9/1424-2 Sotsiaalministeerium Meie 1 3 .07.2018 nr 1-20/GI/8279- 2 [email protected] A n dmete tä p s u st a m i ne s e o s es ta o t lu s e g a L u g u p e e tud Marika Priske T a r tu Üli k o o l i Ge n o o m i k a In s t i tu u di E esti Ge e n i v aramu (e d as p i di T Ü E G V ) esitas S otsi a a l m i n i ste e r i umi l e ko l m ta o t l u s t, m ill e g a so o v i ta k se a n dme i d s u rma p õ hjuste r e g i s t r i s t , mü o k ard i i n f a r k t i r e g i s tr i s t j a v ä h i re g i s t r i s t . A n dm e i d so ovi ta k se perioodil 2002-2017 liitunud geenidoonorite kohta, ke da on TÜ EGV andmebaasis üle 5 2 0 0 0 . Eelnevalt on TÜ EGV saanud andmeid v ähiregistrist ja surma põhjuste registrist regulaarselt alates 2010. aastast, müokardiinfarktiregistrist ühel korral - 2015. aastal. Allpool toome selgitused ja vastuse d Teie poolt esitatud täpsustavatele küsimustele. Selguse mõttes on TÜ EGV-poolse d kommentaarid lisatud Teie poolt esitatud küsimuste järele. K i r j e l d a te ta o t l us e s , e t T Ü E GV v ii b l ä b i te a d u su u r i n g u i d , m ill e k ä i g u s p ö ördu t a k se t a g asi g e e n i d o o n orite p o o l e. S o o v i te a n dme i d s u rma p õ hju s te r e g i s t r i s t , et v äl i sta d a k ir j a d e sa a tm i s t surnud g e e n i d o o n orite l e . A n d m e lii g i d, m i da su r ma p õ h j uste r e g i s tr i st so o v i te, o n : sur m a a n d m e d , a e g, ko h t j a p õ h j u s . A ntud j u h ul ta o t l us e s t ei se l g u, m i ks on v aja a n dme i d k a s u r ma k o h a j a p õ h j uste os a s, k ui a n d mete k a sut a m i se e e sm ä r k on v ä l t i da surnud g e e n i d o o n orite l e k ir j a d e sa a t m i n e . M e i e h i n n a n g ul pi i sa k s a n t u d j u h ul li htsa l t f a kt i s t , k as i s i k on s u rn u d v õi m it te. VASTUS: Teave geenidoonorite surma põhjuste kohta on geneetika-alaste uuringute jaoks väga oluline. Surma põhjused on TÜ EGV andmebaasis olevate isikute tervise ajajoone lõpp-punktiks (end- point ). Uuritavate kaasamiseks erinevatesse geneetika-alastesse uuringutesse omab informatsioon surmaga seotud asjaolude kohta suurt tähendust ning võimaldab paigutada geenidoonoreid analüüside teostamiseks erinevatesse rühmadesse sõltuvalt nende terviseandmetest. Surma koha andmed on olulised dokumenteeritud surma põhjustava haiguse usaldusväärsuse valideerimiseks. Näiteks, kui inimene sureb kodus on tema surma põhjuse kindlakstegemine vähem täpne kui nende inimeste puhul, kes surevad haiglas. 2. K i r j e l d a te, e t T Ü E GV on a l ustanud p il o o tpro j e kt i , m ill es a n t a k se g e e n i d o o n orite l e t a g as i s i d e t. Ü k s k o m p o n e nt se ll es t a g as i s i d e s on g e n e e t ili ne r i s k i f a kt o r k a rd i o v as k u l a a rh a i g uste j a mü o k ardi i n f a r kti su h tes. Ri s k i f a k t o ri tu v astam i s e ks so o v i te sa a da mü o k a rd ii n f a r kt i r e g i s t r i s t : a n d me i d sü d a m e - v eresoo n k o n n a h a i g use j a r i s k i t e g urite k o h ta (v a ras e m sü d a me li h a se i nfark t ; e e l m i s ( t)e s ü d a me li h a se i nfarkt i (d e ) a e g ; s te n ok a rd i a es i n e m i ne e n ne kä e so l ev a t a takk i ; kro o n ili ne sü d amepu u d u li kkus e n ne kä e so l ev a t atakk i ; varas e m a j u i nf a rk t ; a n amnees i s p e r i f e ers e te v e res o o n t e h a i g u se d ; varas e m korona a ra n g i o p l astik a ; vara se m a o rtok o ro n a a rne šu n te e r i m i n e ; p a ts i e n di p i kkus j a ka a l ; su i tsetam i n e; d i a b e e t; d i a b e e di d i a g n o os i m i ne kä e so l ev a l h o sp i ta li se e r i m i se l ; a r teri a a l ne h ü p e rte n s i o o n; p e rek o n n a a n a mn e e s i s sü d ame ish e emi a tõ b i ; d ü s li p i d e emi a ) ; a n dme i d p a ts i e n di se i su n di k o h ta h a i g l as s e sa a b u m i sel ( a taki a l g u sa e g; a e g es i me s te sümpt o m i te a l g u sest ku n i ravi a l ust a m i se n i ; a n dmed p a ts i e n di ü l etoom i se ko h ta te i s est h a i g l ast või os a ko n n a st; h a i g l asse sa a b u m i se ku u p ä ev j a k el l a a e g ; preva l e e ruv sümpt o m ; p u l s i sa g e d us; sü s to o l ne ver e rõ h k; K illi pi k l ass; e l ek t rok a rd i o g r a mmi rü tm ; e l ekt r ok a r d i o g ra m m i s QR S k i r j e l d u s; e l ekt r ok a r d i o g ram m i s S T se g me n di mu u tus e d ) ; a n dme i d ra v i m i , u u r i n g u j a tüs i s t use k o h ta h a i g l a p eri o o d i l (os a ko n da s a a b umise ku u p ä ev j a ke ll a a e g ; r av i m i u u r i n g us os a l emi n e; a n t i a g re g a n d i d ; a n t i k o a g u l a n d i d ; g l ük o prote ii n IIb / I I Ia i n h i b ii tori d ; β -b l ok a a tori d ; C a -ka n a l i b l ok a ator i d; d i ureet i kumi d ; i n o tro o ps e d rav i m i d ; n itr a a d i d; AKE - i n h i b ii tori d ; a n g i o te n s ii n II r e tse p t o ri b l ok a ator i d; st a t ii n i d ; mu u d li p i i de l a n g e tav a d rav i m i d; ko n tr a tse p t ii v i d /h o rmo o n as e n d usrav i ; a n t i d i a b e eti li ne rav i ; tr o mb o l ü ü tili ne rav i ; tr o mb o l ü ü t ili seks r av i ks k as u tatud rav im ; te i ses h a i g l as t rombo l ü ü si te g e m i n e ; p õ h j us, m i ks t ro m b o l ü ü l si ei te h tu d ; k orona a ra n g i o g r a afia te o s tami n e j a te o s tamise a e g ; korona a ra n g i o g ra a f i a v a l em; k o ro n a a ra n g i o p l ast i ka te o st a m i ne j a te o s t amise a e g ; TI M I vo o l ; ste n di ka s utam i n e ; su l g u ri kas u t ami n e j a p a i g a l d a m i se ku u p ä ev; a o rtok o ro n a a rne šu n t e erirn i ne j a šu n te e r i m i s e a e g; e l ekt r o kard i ost i rn u l atsi o o n i kas u t a m i n e ; e h h o ka r d i o g ra a f i a te o st a m i n e; vä lj utus f r aktsi o o n i vä ä rtus e h h o kard i o g ra a f i a l ; s tr e sste s ti te g emi n e; s tre s stesti tu l e mus e d; l a b o r i tu l emuse d ; sü d amese i sku s ; k a rd i o g e e n n e šokk; kard i o g e e n n e ko p sut u rse; u u s s ü d ame l i h a s e i nfark t ; a j u i nfa r k t ; s te n ok a rd i a p ü s i m i ne r a vi fo o n il ; vere j o o k s ; m e h h a a n ili sed komp l i katsi o o n i d ); a n dme i d mü o kard i i n f a r k t i d i a g n o osi k o h ta ( mu u tus e d b i ok e emi li stes m a rkerit e s; d i a g n o os vä lj ak i r j ut a m i se l ; võ i ma li k i a t ro g e e n n e atak k ; p õ h i h a i g u s h a i g u s l o o st (RH K 10 d i a g n o os i d I21 või I2 2 ) ; Q -s a ki o l emas o l u; k lii n ili ne d i a g n o os või sur m a tu n n i stuse d i a g n o os i d ) ; an dme i d ambu l ato o rse r av i so o v i tuse k o h ta p a ts i e n di v ä l j a k ir j u tamis e l h a i g l a s t (as p i r ii n; a n t i a g re g a n d i d ; a n t i ko a g u l a n d i d ; β - b l ok a ator i d; AK E- i n h i b ii t o r i d; a n g i ote n s ii n II retse p tori b l ok a at o r i d; C a -ka n a l i b l ok a ator i d; n it ra a d i d; s tati i n i d ; a n t i d i a b e e t ili ne rav i ) ; a n dme i d h a i g l ast l a h k u m i se k o h ta (h a i g l ast l a h k u m i se ku u p ä ev, ke ll a a eg j a ko h t; l a h a n gu te o st a m i n e ; l a h a n g u l e i d; kokk u võte l a h a n g u l e i ust ) ; a nd me i d a n dm e te es i t a j a ko h ta (a n d med tervis h o i uteen u se o s ut a j a ko h ta; a n dmed te a ti se tä i tm i se a j a ko h t a ) ; a n dme i d j ä l g i m i sp e r i o o di k o h ta ( a n d med rav i m i te vä lj ak i r j utam i se j a ann u ste ko h ta ) . S e l g i tam e , et e e l to o du p õ hjal j ä ä b me il e se l g u set u k s , k as k õ i k e e l p o o l n i meta t ud a n dmed on i k k a v aja li k u d, et tu v astada k ard i o v as k u l a a r h a i g u s te j a mü o kardi i n f a r kti g e n e e t ili st r i s k i f a k t o r i t? N ä i te k s , k u i d a s on i s i ku r i s k i f a kt o ri tu v astam i s e g a se o tud a n dmed h a i g l ast l a h k u m i se k o h ta ( k u u p ä ev j a k e ll a a e g ) v õi a n dmed ambu l a t o o r se ra v i so o v i tuse k o h ta? VASTUS: TÜ EGV on teadusasutus, mis tegeleb laiemas mõistes haiguste riskimudelite väljatöötamisega. Selleks on vajalik kogu registrites olemasolev informatsioon . Enne esmakordset andmevahetust müokardiinfarkti registriga pidas TÜ EGV nõu registri direktoriga. Leidime ühiselt, et nii teaduslikust kui ka administratiivsest vaatepunktist lähtudes on otstarbekas ja vajalik kõikide andmete küsimine. Näiteks: h aiglast lahkumise kuupäev ja aeg näitab, kui kaua oli konkreetsel patsiendil vaja viibida statsionaarsel ravil juhu lahendamiseks , s t kui tõsine oli haigusjuht kliiniliselt . Ambulatoorne ravisoovitus sisaldab teavet , mis iseloomustab konkreetse juhu eripärasid ja hiljem võimaldab uurida ka ravijärgimust . Administratiivselt ja tehniliselt on l ihtsam nii andmete saajale kui ka andjale väljastada kogu andmepakett. Selleks kulub vähem aega ja tööjõuressurssi . See pole loomulikult peamine põhjus andmete väljastamiseks tervikuna, kuid toetab siiski nimetatud lähenemist. 3. Taotlus e g a so o vi b T Ü E GV ge e nid o o n orite a n dme i d vähiregistri st doonorite andmebaasi t äienda m iseks: varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad; diagnoos (üksikasjaline vähipaige ); diagnoosimi s kuupä ev; diagno osi kinnitanud uurimismeetodid; morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse ast e ; k a sva j a l ev i k; rav i me e t o d i d, ravi o l em u s, ravi t e o st a m i se ko h t j a a l ust a m i se ku u p ä e v . L i s a k s so o v i te a n dme i d d o o n or i te a n dmeba a si v a li d e erimis e k s : ra h vu s , sü n n i ko h t, e l uk o h t . T a o t l us e st ei n ä h tu, e t a n dmete küs i m i ne o l e ks se o tud k o n kre e tsete u u r i n g u t e g a, v a i d te p õ hje n d a te a n d mete v aja d u s t T Ü E GV ü l d i ste t e g e v us p õ h i mõt e t e g a . N ä i t e k s on ta o t l us e s m ä r g i tu d , e t T Ü E GV t e g e v us n ä eb et t e k o g utud a n d mete u u e n d a m i s t , tä i e n d a m i s t , k o n tro lli m i st j a vaja d us e l k a p a r a n d a m i st te i ste s t a n d m e b a a s i d e s t . O l eme a n tud j u h ul se i su k o h a l , et a n dme t e ko g u m i sel p e a k s o l ema k o n k re e t n e e e smä r k n i n g tu l e k s v ä l t i da a n dmete k o g u m i st tu l e v i k us t e k k i da v õ i v a t e v aja d uste tarb e k s . VASTUS: Seoses personaalmeditsiini rakendumisega ja tagasiside andmisega geenidoonoritele ei ole nimetatud andmete küsimine seotud tulevikus tekkida võivate vajadustega, vaid juba praegusel ajal aktuaalsete tegevustega, milleks TÜ EGV vajab neid andmeid. See ei ke hti ainult v ähiregistri, vaid ka teiste registrite andmete puhul. Teine oluline aspekt andmete täiendamisega seoses on pidevalt jätkuvad teadusuuringud terviseriskide algoritmide (valemite) väljatöötamiseks ja täiendamis e ks, millest geneetilised riskid moodustavad vaid osa . Selles vallas on fenotüübi andmed (lisandunud haigused, ravimite tarvitamine jne) väga olulised. V ii tate oma ta o t l us e s, et ü h e k s a n dm e te t a o t l emise se a d u s li k u ks a l us e ks su r ma p õ hjuste r e g i s t r i s t , mü o k a rd ii n f a r kt i r e g i s t r i st j a v ä h i re g i str i st o n i n i m g e e n i u u r i n g u t e se a d u se (e d as p i di IG U S ) § -d e l e 14 l g 3, mi s sätes t ab k o e proo v i v õt m i se j a ter v i ses e i su n di k ir j e l d u se k o o s t a m i se: t ervis e s e i su n di k i r j e l d u se ko o stab j a se d a tä i e n d a b vas t u tav t ö ö t l e j a või vo li tatud tö ö t l e j a gee n i d o o n ori üt l uste n i ng g e e n i d o o n ori ko h t a r av i as u t u s t es h o it av a t e a n d m ete p õ h j al . Ge e n i d o o n ori l t võ i b ko g u d a a n dme i d va i d tema e n da p õ etud h a i g u ste ko h t a . Ge e n i d o o n ori l e võ i b es i t a d a küsimusi te m a su g uv õ sas il mn e n u d h a rj umuste või h a i g u ste k o hta. Ni m e tatud k ü s i mu s t e g a ei to h i o ll a võ i ma li k tuv a s ta d a k o n kre e ts e t i s i k u t või p õ l vko n d a . M e i e h i n n a n g ul ütl e b k õ n e a l u n e säte se d a, e t k o os k o e p ro o v i v õt m i se g a k o o s tat a kse ter v i ses e i su n di k ir j e l d u s. T e r v i ses e i su n di k irj e l d u s a g a om a korda k o o st a t a k se ( k o e proo v i v õt m i se l ) j a se d a tä i e n d a t a kse g e e n i d o o n ori ütl u ste n i n g r av i as u tustes h o i ta v ate a n d m ete p õ hj a l . S e ll est sä t te s t ei saa otsese l t j ä r e l d a da se d a, et v o li tatud tö ö t l ejal ( T Ü E G V ) on õ i g us r e g u l a a rse l t es i ta d a p ä r i n g u i d e r i n e v atesse r e g i s t r i tess e , et g e e n i d o o n or i te a n dme i d p e r i o o d ili se l t tä i e n d a d a. P i g em n ä h tub k õ n e a l us e s t p a r a g ra h v i st, e t t e g e m i st on ü h e k ordse p ro t s e ss i g a – k o o s k o e p ro o v i v õt m i se g a k o o s tat a kse s i n n a k õr v a l e k a t e r v i ses e i su n di k i r j e l d u s n i ng s e e k o k k u mo o d u st a b ü h tse ter vi k u . S e lli st tõ l g e n d u s t to e tab k a IG U S § 15 l g 1, m i s ütl e b, et ko e proov i , tervis e se i su n di k i r j e l d u se j a t e i ste i s i ku a n d me t e n i ng su g u p uu omand i õ i g u s tek i b vastu t a val tö ö t l e j al vast a va l t ko e proovi j a i s i ku a n dmete a n d m i se n i ng t e r v i ses e i su n di k i r j e l d u se j a su g u p uu k o o stamise h e t kes t . K a s ii t v õ i b j äre l d a d a , et k o e proov k o o s ter vi ses e i su n di k i r j e l d u s e g a on ü h tne t e r v i k , m ill e omand i õ i g us l ä h eb ü l e v astu t a v a l e tö ö t l eja l e h e t kes t , k ui ko g u m on k o o st a tu d . E i saa as u da se i su k o h a l e, et T Ü E G V omand i s o l e v a ter v i k u ( k o e p ro o v k o o s t e r v i ses e i su n di k i r j e l d u s e g a ) su h tes k e h t i ks p ii ramatu õ i g us se d a o l emaso l e v at t e r v i k ut i g a k o rd tä i e n d a d a , k ui i s i k u k o h ta t e k i b tu l e v i k us j u urde u u si a n d me i d. K i r j e l d a te a n dm e te sa a m i se õ i g us l i k u a l us e na k a IG U S § 22 l g -t 5, m i s re g u l e e r i b a n dm e k a i tse ü l d n õ u d e i d : g e e n i varam u sse ka n tav a te a n d mete tõ e su s e ko n tro lli ks e n ne n e n d e ko d e e r i m i st on vast u tav a l tö ö t l e j al j a vo li tatud tö ö t l e j al l u b atud n e n d e a n dmete võrd l e m i ne te i stes a n dmekog u d e s sä ili tatavate a n dme t e g a j a va j a d use kor r al a n d mete p a ra n d ami n e. S o o v i me se l g i t a d a , e t k a s ii n on me i e h i n n a n g u l t e g emi s t ü h e k o rdse pr o t sess i g a , m i da te h a k se g e e n i d o o n ori a n d mete e sm a k or d sel k a n d m i sel d o o n orite a n dmeba a s i . S ii s on v õ i m a li k i s i k u p o o l t a n tud te r v i ses e i su n di k ir j e l d u st k o n tro lli d a , e b a õ i g ete a n d mete k o r ral a g a n e i d p a ra n d a d a . M e i e h i n n a n g ul ei a n na k a see õ i g u sn o rm õ i g u s li k k u a l ust se ll e k s , e t T Ü E GV tä i e n d a b g e e n i d o o n orite a n d m e i d p e r i o o d ili se l t te i stes a n d m e k o g u d es o l e v a i n fo g a . E i saa as u da se i suk o h a l e, et k ui i s i k u k o h ta t e k i b t u l ev i k us j u u rde u u si a n d me i d, s ii s mu u tu v ad k o o s k o e p ro o v i g a antud a n d med e b a õ i g e k s j a n e i d o l e k s v aja p arand a d a . VASTUS: Terviseseisundi kirjelduse koostamine ja uuendamine on pidev protsess. TÜ EGV andmebaasis olevate andmete (nii fenotüübi- kui ka genotüübiandmete) pidev täiendamine ja uuendamine on aluseks kogu teadustööle, mis siiani on geenivaramus tehtud. See on vajalik TÜ EGV eesmärkide täitmiseks, mis on toodud Inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) § 3, lõikes 1: Geenivaramu vastutav töötleja on Tartu Ülikool, kelle eesmärk geenivaramu vastutava töötlejana on: 1) edendada geeniuuringute arengut; 2) koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta; 3) rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Terviseandmete täiendamise õiguspärasus tuleneb TÜ EGV taotluses toodud IGUS § 14 ning § 24. § 24 lõike 2 punkt 3 sätestab juhud, millal vastutaval töötlejal on õigus geenidoonorite andmeid tagasi kodeerida: Tagasikodeerimine on vastutaval töötlejal lubatud ainult järgmistel juhtudel ja otstarbel: 1) koeproovi, DNA kirjelduse või terviseseisundi kirjelduse või tagasikodeerimist võimaldavate andmete hävitamiseks; 2) geenidoonori kohta geenivaramus hoitavate andmetega, välja arvatud sugupuuga tutvumise võimaldamiseks, kui geenidoonor seda kirjalikult taotleb; 3) terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist; 4) vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks; Punktis 3 nimetatud tervisekirjelduste uuendamist ei saa mõista kui ühekordset protsessi, vaid pidevat andmete täiendamist. Geenidoonor saab vastava informatsiooni Geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi ja infolehe kaudu. Väljavõte Geenidoonoriks saamise nõusoleku vormist: Mind on teavitatud ja ma olen teadlik järgmistest asjaoludest: 5) Kui ma soovin, siis võin esitada geenivaramu vastutavale töötlejale täiendavat informatsiooni enda kohta. Geenivaramu vastutav töötleja võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine. T Ü E GV a n d m e te sa a m i se õ i g us l i k u a l us e na n im eta t e te k a IG U S § 24 l g 2 p 3, m i s sätes t ab t a g as i k o d e e r imi se g a se o n d u v a - ta g as i ko d e e r i m i ne on vastu t a val tö ö t l e j al l u b atud a i n u l t j ärgm i stel j u h tu d el j a ot s tarbe l : tervis e se i su n di k i r j e l d u se u u e n d a m i seks, tä i e n d a m i seks või ko n tro lli m i s eks il ma g e e n i d o o n ori g a ü h e n d u st võt m a ta, kui g e e n i d o o n o r ei o l e ke e l a n ud tema t e rv i ses e i su n di k i r j e l d u se tä i e n d a m i st, u u e n d a m i st või ko n t ro lli m i s t . S ee s ä te r e g u l e e r i b ta g a s i k o d e e r i m i se l u b a t ata v ust , k u i d me i e h i n n a n g ul ei o l e see v ii de se ll e l e, et T Ü E G V -l on õ i g us te h a r e g u l a a rse i d a n dmepär i n g u i d t e i st e s s e andm e k o g u d ess e . P i g e m ütl e b se e , et j u h u l , k u i on õ i g us l i k a l us ter v i ses e i su n di k i r j e l d u se u u e n d a m i se k s , s ii s on l u b atud ta g as i k o d e erimi n e ( k ui g e e n i d o o n or p o l e seda e e l n e v a l t k e e l a n u d ). VASTUS: Palun vt. ka vastust eelmisele küsimusele. Geenidoonorite terviseandmete pidev uuendamine, täiendamine ja parandamine on vajalik, et andmebaas, mille alusel tehakse teadustööd oleks kogu aeg võimalikult täpne. Terviseandmetest rääkides võib kindlalt väita, et lisaks andmete täiendamisele on tõepoolest vaja lik ka andmete parandamine . Lihtne näide on geenidoonorile pandud diagnoosid, mis paljudel juhtudel ajas täpsustuvad. K rooniliste haiguste õige diagnoos selgub sageli alles pikaajalise jälgimisperioodi järel. Seega on olemas põhjendatud vajadus terviseandmete täiendamiseks, õiguslik alus terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks ja luba tagasikodeerimiseks. M är g i te ta o t l us e s , et n õ us o l e k u v or m i p u n k t 5 se l g i tab g e e n i d o o n ori l e, et T Ü E GV v õ i b sa a da a n dme i d g e e n i d o o n ori k o h ta te i st e st a n dmeba a s i d e st j ä r gm i se l t: K ui ma so o v i n, s ii s võ i n es i ta d a g e e n i varamu va s t u tav a l e tö ö t l e j a l e tä i e n d a vat i n fo r matsi o o n i e n da ko h ta. G e e n i var a m u vast u t av t ö ötl e j a võ i b sa a da i s i ku a n d m e i d n i ng a n dme i d m i nu t e rv i ses e i su n di ko h ta te i ste s t a n d mek o g u d e s t . M ul on õ i g u s ke e l a ta m i nu ko h t a g e e n i varamus h o i tava tervis e se i su n di k i r j e l d use tä i e n d a m i n e , u u e n d ami n e j a ko n tro lli m i n e . S o o v i me, et se l g i t a k s i te, k as n im eta t ud a l use v ä l j atoom i se g a v ii tate se ll e l e, et a n dmete r e g u l a a rne tä i e n d a m i ne te i s t e st a n dm e k o g u d e st on g e e n i d o o n ori n õ us o l e k u p õ h i n e ? L i s a ks ei o l e se l g e, k as g e e n i d o o n or on a n d n ud n õ us o l e k u se ll e k s, e t tä i e n d a v a l t a n dme i d tema k o h ta ko g u t a k se m i n g i l k i n d l al e e smä r g i l (n ä i t e k s T Ü E GV so o v i b 2 0 18 a. l ä b i v ii a projekti g e n e e t ili se r i s k i f a ktori t uv astam i seks k a rd i o v as k u l a a rh a i g uste j a m ü o k ardi i n f a r kti su h t e s) v õi a n n a b see T Ü E G V - l e õ i g use k o g u d a s i su li se l t p ii ra m atu l t a n d me i d tu l e v i k us tek k i da v õ i v ate pro j ekti d e j a o k s . A n d m e k a i tse Ins p e kts i o on on oma j u h e n d i tes mä r k i n u d, et n õ us o l e k p e ab o l ema se o tud k i n d l a e e s mä r g i g a , ü h el e e s mä r g i l k o g u t ud a n dme i d ei v õi u u e n õ us o l e k u ta k as u ta d a u u el e e s mä r g il , n õ us o l e k u o l em as o l u p e ab tõ e n d a ma i s i k u a n d mete k as u t a j a n i n g n õ u s o l e k u v õ i b is i k i g al a j al t a g asi v õt t a . VASTUS: Palun vt. ka vastuseid kahele eelmisele küsimusele. Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm allkirjastatakse geenidoonori poolt geenivaramuga liitumisel ja sellega kinnitab isik , et on nõus ning on teavitatud nii oma kui k a vastutava töötleja õiguste kohta. Muuhulgas teavitatakse isikut, et uuringud on jätkuvad ja ei ole piiratud käesoleva aja teaduse tasemega. Väljavõte Geenidoonoriks saamise nõusoleku vormist: Mind on teavitatud ja ma olen teadlik järgmistest asjaoludest: 1) Geenivaramu eesmärk on koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta ning luua selle põhjal andmekogu «Geenivaramu». Geenivaramut võib kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahvatervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Geenivaramu abil tehtavad uuringud on jätkuvad ja ei ole piiratud käesoleva aja teaduse tasemega. Mingi kindla projekti läbiviimiseks, mille käigus on vaja kontakteeruda geenidoonoriga näiteks tema kutsumiseks vastuvõtule ja täiendavate andmete kogumiseks otse geenidoonorilt, allkirjastatakse uus nõusoleku vorm, mis on uuringuspetsiifiline. Selliste uuringute läbiviimiseks on vaja eetikakomitee kooskõlastust. IGUS § 24 lõike 2 punkt 4 sätestab: vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks; O l ete oma t a otl u ses m ä r k i n u d, et d o o n or i te a n dmeba a s i s on umbes 5 2 0 0 0 i s i k u t (ü h e ta o t l use j ä r g i on d o o n orite a n d me b a a s i s li g i 52 0 0 0 i s i k u a n d me d , ka h e ta o t l use j ä r g i on s a mas a n d me b a a s i s ü l e 52 0 0 0 i s i k u a n d me d ) j a te so o v i te s a a d a a n dme i d n e n d e i s i k ute k o h t a . A n t ud j u h ul j ä ä b se l g us e t u ks, k as a n dme i d k üs i t a k s e k a n e n d e i s i k ute k o h ta, k es on o ma a n dm e te tä i e n d a m i s e k e e l a n ud v õi on oma n õ us o l e k u t a g asi v õtnud? N ä i te k s 2 0 10 . a a st a l k ir j ut a ti I GU S e e l n õ u s e l etus k ir j a s , et e e l n õ u me n etl u se a j a k s o l i 17 i n i mest n õ us o l e k u t a g a s i v õtnud j a 7 i s i k ut k e e l a n ud o m a a n dmete tä i e n d a m i s e . T e i e ta o t l us e s t a g a ei tu l e v ä l j a, k as j a k u i d a s a r v esta t a k s e n e n d e i s i k ute õ i g u s t e g a , k es on oma n õ us o l e k u t a g asi v õtnud (n õ us o l e k u t a g as i v õt m i ne ei r a k e n d u t a g as i u l atu v a l t, m i st õ t tu v õ i b e e l d a d a , et n e n d e i s i k ute a n dmed j ä ä v ad d o o n orite a n dmeba a si a ll es) v õ i on k e e l a n ud oma a n dmete tä i e n d a m i se. VASTUS: TÜ EGV ei täienda nende geenidoonorite terviseandmeid teistest andmebaasidest, kes on selle keelanud. Selleks eemaldatakse registritele andmete linkimiseks vajalike isikuandmete loendist nende geenidoonorite andmed, kes on oma andmete täiendamise keelanud. Sama kehtib ka isikute kohta, kes on oma nõusoleku tagasi võtnud. L u g u p i d a m i s e g a Andres Metspalu /allkirjastatud digitaalselt/ Helene Alavere 5062542 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →