Tervise - ja tööminister Riina Sikkut Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Teie: 28.06.2018 nr 1.2-2/79-1 Meie: 13.07.2018 Ravimitootjate Liidu arvamus ravimiseaduse muutmise kohta Ravimitootjate Liit (RTL) edastab omapoolsed parandusettepanekud ja kommentaarid ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule. Juhime tähelepanu, et meie hinnangul on eelnõu eelnõu mõned sätted vastuolus Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/161 (edaspidi delegeeritud määrus). Eelnõu punkt 1. § 10 ² lg 3 (3) Ravimi turvaelementide andmekogu süsteemi asutaja ja haldaja on ravimi tootjate ja ravimi müügiloa hoidjate asutatud mittetulundusühing, mis tagab ravimite turvaelementide andmekogu toimimise vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2016/161. Delegeeritud määruse artikkel 31 lõige 1 järgi on sätestatud, et andmekogu asutaja ja haldaja on mittetulunduslik juriidiline isik . Eesti ja E uroopa Liidu (EL) õigusruumis on mittetulunduslike j uriidiliste isikutena käsitletavad sihtasutused ja mittetulundusühingud . Ülalviidatud eelnõu punktis on aga nimetatud üksnes mittetulundusühingu vormi, millega kitsendatakse lubamatult delegeeritud määrust. Samuti ei arvesta see asjaolu , et Eestis töötab juba 3 aastat Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus mille ülesanne on luua ja hallata andmekogu koos vajaliku infot e hnoloogilise arendusega. Mõistame, et selline kitsendus on sattunud eelnõu kavandisse ekslikult ja seda tuleb muuta vastavaks delegeeritud määruse sõnastusega (s.o sätestada, et asutaja ja haldaja võib olla kas mittetulundusühing või sihtasutus) , juhul kui üldse pidada vajalik uks delegeeritud määrus e ümber kirjuta mist . Eelnõu punkt 3 . § 44 lõike 1 punktid 2 ⁶ ja 2 ⁷ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2 6 ) tegema ravimi sisseveol kindlaks ravimi pakendi vastavuse müügiloale ning inimtervishoius kasutatava ravimi vastuvõtmisel ja turustamisel veenduma, et ravim ei ole võltsitud, kontrollides turvaelementide ehtsust ja terviklikkust Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 nõuete kohaselt; 2 ⁷ ) teavitama viivitamata Ravimiametit ja müügiloa hoidjat või tema esindajat ravimist, mis on või võib olla võltsitud või defektne, sõltumata sellest, kas ravimit turustati või sooviti turustada seaduslikus tarneahelas või ebaseaduslikult;“ Punktiga 2 6 pannakse ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tele oluliselt suuremaid kohustusi turvaelementide kontrollimise näol, kui on sätestatud delegeeritud määruses. Delegeeritud määrus ei näe ravimi tootmise tegevusloa omajatele otsesõnu ette proaktiivset kohustust kontrollida ravimi turvalemente. Hulgimüügi tegevusloa omajatel on selline kohustus vaid delegeeritud määruse artiklis 20 sätestatud piiratud juhtudel , s.t üldreegli kohaselt hulgimüüjatel vastavat kohustust ei ole . Hetkeseisuga nähakse punktiga 2 6 aga ette, et turvaelemente tuleb nii tootjate kui hulgimüüjate poolt kontrollida kõikidel ravimi vastuvõtmise kui ka turustamise juhtudel. See on väga suur halduskoormus, mille vajalikkus ja proportsionaalsus on ebaselge – seda enam, et eelnõu seletuskirjas ei ole sellise kohustuse kehtestamist sisuliselt põhjendatud. Ravimitootjate Liit teeb ettepaneku selline kohustus punkti 2 6 näol eelnõust eemaldada ning piirduda turvaelementide kontrollimise kohustuse osas üksnes nende juhudega, mis on ette nähtud delegeeritud määruses (s.o artiklites 20, 23 ja 25 ettenähtud juhtudel). Punkt iga 2 7 kehtestatakse võltsingu või defekti kahtlusest teavitamise kohustus ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tele. Samas tuleks silmas pidada, et d elegeeritud määrus e artikkel 30 paneb teavitamise kohustuse ka kõigile isikutele kellel on õigus üldsusele ravimeid tarnida. Meie hinnangul tuleks täiendada seaduse eelnõu d ka viimasena nimetatud isikute teavitamise kohustuse osas, sätestades asutused, keda tuleb teavitada (täpsustades sellega delegeeritud määruse artiklis 30 ettenähtut) . Eelnõu punkt 5. § 44 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses : „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 29 nimetatud isikutele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega täiendava isikute nimekirja, kelle eest on hulgimüüja või tootja kohustatud turvaelementide ehtsust ja terviklikkust kontrollima ning nende eest kõrvaldama ravimi ainulaadse identifikaatori.“; Delegeeritud määruse artiklis 23 on sätestatud ammendav loetelu isikutest, kelle eest saab liikmesriik kohustada hulgimüüjat kõnealuseid tegevusi tegema. Seega tuleks ülalviidatud punkti lõppu lisada viide nimetatud sättele ( nt „... vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artiklis 23 sätestatule.“ ), et oleks selge, et ministri määrusega saab kehtestada isikute nimekirja üksnes delegeeritud määruse artiklis 23 sätestatu piires. Mis tahes artiklis 23 nimetamata isikute loetlemine kõnealuses ministri määruses oleks vastuolus delegeeritud määrusega. Eelnõu punkt 7. § 65 lõiget 12 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) selliste ravimite loetelu, mille puhul hüvitamise või ravimiohutuse järelevalve eesmärgil laiendatakse ravimi ainulaadse identifikaatori või rikkumisvastase seadme nõuet retseptiravimitele ja hüvitamisele kuuluvatele ravimitele.“; Delegeeritud määruse artikli 2 kohaselt kohaldub turvaelementide nõue eelduslikult kõigile retseptiravimitele, v.a sellised, mis on vastavas nimekirjas konkreetselt välistatud. Paragrahvi 65 lõike 12 punkti 4 väljapakutud sõnastus – „... mille puhul ... laiendatatakse ... nõuet retseptiravimitele ... “ – on segadusttekitav, kuna nõue kohaldubki eelduslikult retseptiravimitele. Eelnõu punkt 8. § 101 ¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kohustada käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud isikut võimaldama turustada turvaelementidega ravimit.“; Muudatusega pannakse REKS A -le kohustus võimaldada turustada turvaelementidega ravimit , justkui sõltumata mis tahes asjaoludest, sh eelkõige sellest, kas ravimeid turustada sooviv tootja/müügiloa hoidja tasub REKSA-le andmekogu haldamise ja arendamise tasu või mitte . Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt saab REKSA-le sellise kohustuse panna ainult juhul , kui REKSA ebamõistlikult ja põhjendamatult keeldub tootjaga või müügiloahoidjaga lepingu t sõlmimast vaatamata asjaolule, et tootja/müügiloa hoidja soostub andmekogu haldamise ja arendamise tasu maksma . Muudes olukordades , s.t kui REKSA-t kohustataks selleks ka juhul, kui tootja/müügiloa hoidja keeldub tasumast või ei tasu andmekogu haldamise ja arendamise tasu, oleks tegemist riigiabi g a vastavale tootjale/müügiloa hoidjale (kes saab eelise tasuta teenuse näol olukorras, kus teised turuosalised selle eest tasuvad) ning ebaõiglase kohustusega neile tootjatele/müügiloa hoidjatele, kes andmekogu haldamise ja arendamise tasu REKSA-le maksavad . Juhul kui riigil on huvi kohustada REKSA-t ühe või teise tootja/müügilo a hoidja tooteid andmekogusse liitma olukorras, kus vastav tootja/müügiloa hoidja keeldub REKSA-le selle eest haldustasu maksma s t , pea ks sellega seonduvad kulud kandma riik . Palume kaaluda selle punkti eelnõust välja jätmist kuna meie hinnangul oleks tegemist riigiabiga neile müügiloa hoidjatele , kes keelduvad täitmast või ei täida delegeeritud määrusega pandud kohustust tasuda andmekogu haldamise ja arendamise tasu. Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2014. a määruse nr 74 „Ravimite tootmise eeskiri“ paragrahv 8 lõiget 5 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ 3) toiming on dokumenteeritud; 4) pakendi rikkumisvastase seadme asendamisel uuega tuleb ravimi saajale edastada kinnitus rikkumisvastase seadme asendamise kohta. “. Ravimitootjate Liit juhib tähelepanu, et delegeeritud määruses ja direktiivis 2001/83/EÜ toodud tingimustel on ravimi turvaelementide asendamine täiesti lubatav tegevus, mille tulemusena ei tohi kuidagi muutuda ravimi turvaelementide koosseis või olemus (turvaelemendid peavad ka pärast asendamist olema samaväärsed). Turvaelementide asendamise käigus senine unikaalne identifikaator ja/või rikkumisvastane seade kõrvaldatakse ja asendatakse uuega, ning kui seejärel jõuab ravim ravimi saajani, ei ole tema seisukohast vaadatuna ravimi juures midagi teisiti, mistõttu puudub otsene vajadus nõuda ravimi saaja teavitamist turvaelementide asendamise kohta. Taoline teavitus ei ole ka nõutud delegeeritud määruses. Unikaalse identifikaatori ja/või rikkumisvastane sead m e asendamise toimingu dokumenteerimine toimub samaväärselt uue unikaalse identifikaatori ja/või rikkumisvastane sead m e loomise protsessiga, sh kooskõlas vastavate GMP ja dokumenteerimisnõuetega. Seetõttu puudub vajadus turvaelemendi asendamise dokumenteerimiseks eraldi nõude kehtestamise järgi. Seega teeb Ravimitootjate Liit ettepaneku jätta dokumenteerimise ja teavi t amise kohustus ed tervise- ja tööministri määrusesse „Ravimite tootmise eeskiri“ lisamata. (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tapfer Juhataja Koostaja: Piret Metsala,
[email protected] , +372 56 2011 11