Ilona Talvar
Pelguranna 23-17
10312 Tallinn Harjumaa Meie nr 4.2-3/2417-1
13.07.2018
Vastus pöördumisele rehabilitatsiooniteenuse
kättesaadavusest ja puudetoetuse suurusest
Lugupeetud Ilona Talvar
Täname pöördumise eest. Olete oma kirjas toonud välja mitmeid muresid, sealhulgas mure
seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse halva kättesaadavuse ja riigipoolse toetuse
vähesusega. Püüame vastata kõigile Teie küsimustele.
Rehabilitatsiooniteenuse korraldamisel on alates 2016. aastast tehtud mitmeid muudatusi.
Kui varem oli kõikidel puudega inimestel õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust,
siis alates 2016. aastast hindab Sotsiaalkindlustusamet iga taotleja puhul tema
teenusevajadust ning kõiki inimesi teenusele ei suunata. Muudatused tehti selleks, et
parandada teenuse kättesaadavust neile, kes seda kõige enam vajavad.
Täpsustame, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on hoolekandeteenus, mis on mõeldud
puudega või piiratud (osalise või puuduva) töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga
toimetulekul. Sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus õpivad inimene ja vajadusel tema
lähedased, kuidas igapäevaselt terviseseisundist tingitud püsivate erivajadustega toime
tulla. Inimese ravimisega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames ei tegeleta. Kui
inimese jaoks on ennekõike oluline tervise säilitamine, võib tal abi olla mitte niivõrd
hoolekande- kui tervishoiuteenustest. Kuna Teie kirjast selgub, et põhimureks on tervise
säilitamine, soovitame tervishoiuteenuste saamiseks Teil konsulteerida oma perearstiga,
kes saab Teid vajadusel suunata näiteks taastusravile. Sellisel juhul ei pea Te esitama
taotlust Sotsiaalkindlustusametisse ega läbima Sotsiaalkindlustusameti poolset hindamist,
sest otsuse tervishoiuteenuse saamise kohta teeb arst.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks kohtub Sotsiaalkindlustusameti
juhtumikorraldaja teenuse taotlejaga. Avaldate oma kirjas nördimust selle üle, et pidite
juhtumikorraldajaga kohtumiseks minema Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.
Selgitame, et vajaduse korral võib juhtumikorraldaja tulla hindamiseks ka inimese koju või
mujale talle sobivasse kohta. Selleks piisab, kui inimene annab teada, et
Sotsiaalkindlustusametisse tulek on talle keerukas ja kulukas ning sellisel juhul lepitakse
kokku sobivam asukoht.
Küsite oma kirjas, kas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekord on salastatud.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekord ei ole salastatud, kuid riigieelarvelised
vahendid on tõesti olnud piiratud, mistõttu Sotsiaalkindlustusamet saab anda Teile vaid infot
selle kohta, mitmes Te järjekorras olete ning märkida otsusele, et teenusele saate Te
hiljemalt aasta jooksul, mis tuleneb seadusest. Täpne teenusele saatmise aeg sõltub
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
mitmetest asjaoludest (aastaks ettenähtud eelarve kasutus, aasta jooksul ühekordsete
lisavahendite eraldamine) ning selgub eelarveaasta jooksul. Vaatamata eelarve pidevale
kasvule (k.a 2018.aastal), võib järjekorda esineda ka edaspidi.
Taksokaardi limiidi osas nõustume, et sotsiaaltransport ei ole olnud seni piisavalt
kättesaadav, mistõttu on sotsiaalministeerium algatanud sotsiaaltranspordi korraldamise
osas üleriikliku arendusprojekti. Selle eesmärk on arendada välja üleriiklik
sotsiaaltranspordi süsteem, mis tagaks liikumisvõimaluse kõigile inimestele sõltumata
nende elukohast ja kohaliku omavalitsuse võimalustest. Praegu otsustab iga kohalik
omavalitsus, millises mahus on tal võimalik transpordikulusid kompenseerida.
Küsite oma kirjas, miks ei ole tõstetud vanaduspensioniealiste inimeste puudetoetust.
Selgitame, et riik on vanaduspensioniealiste inimeste toimetuleku parandamiseks viimaste
aastate jooksul astunud mitmeid samme. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele
indekseeritakse igal aastal pensione. Arvestades, et kommunaalkulude ja ravimite
kuludega on üksikul vanemal inimesel keeruline toime tulla, makstakse eelmisest aastast
üksi elava pensionäri toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele
vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne
keskmine pension (2018. aastal 492 eurot).
Ravimite kättesaadavuse parandamiseks hakkas 2018. aasta alguses kehtima täiendav
soodustus suure ravimikuluga inimestele. Täiendavat ravimihüvitist saavad inimesed, kes
tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (seni sai seda alates
300-eurosest aastasest kulust). Hüvitis on abiks neile, kes kulutavad soodusravimite
ostmiseks keskmisest rohkem raha, näiteks inimesed, kes peavad kasutama kalleid
ravimeid või kroonilised haiged, kes peavad ravimeid võtma pika aja jooksul või mitut ravimit
korraga. Kui soodusravimite ostuks kulutatud summa on aastas 100-300 eurot, hüvitatakse
100 eurot ületavast osast 50%. Näiteks kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, saab
ta Eesti Haigekassalt soodustust 75 eurot. Kui aga ostuks kulutatud summa ületab aastas
300 eurot, hüvitatakse 300 eurot ületavast osast 90%. Näiteks, kui inimene on kulutanud
500 eurot, saab soodustust 280 eurot. Seega mida suurem ravimikulu, seda suurem on
hüvitis.
Puudetoetus on ette nähtud puudest tulenevate lisakulude osaliseks hüvitamiseks (nt
ravimid, abivahendid vms). Samas on puuetega inimeste esindajad märkinud, et vajavad
puudest tulenevate erivajadustega seonduvalt ennekõike teenuseid, mis arvestaksid iga
inimese puhul tema konkreetseid vajadusi ning aitaksid hakkama saada nii töö- kui
igapäevaelus. Vanemaealised inimesed vajavad sageli sotsiaalset abi, mille korraldamine
on kohaliku omavalitsuse ülesanne (nt koduteenuse pakkumine, hooldaja tagamine jms).
Seega võrreldes rahaliste toetustega on rohkem tähelepanu suunatud teenuste
osutamisele. Majanduslike toimetulekuraskuste korral on abi saamiseks võimalik pöörduda
elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes saab maksta toimetulekutoetust või
ühekordset toetust. Samamoodi võite pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kui soovite
täiendavat infot teenuste kohta. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja saab Teid
informeerida kõigist sotsiaalteenustest, mida Teil edaspidi vaja võiks minna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lemme Palmet
Riigimeetmete juht
Lemme Palmet 6269 214
[email protected]