dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 13. juuli 2018
Viit
4.2-3/2417-1
Registreeritud
13. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
I. T.
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-32417-1 13.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc355 KB

Sisu (failidest)

Ilona Talvar Pelguranna 23-17 10312 Tallinn Harjumaa Meie nr 4.2-3/2417-1 13.07.2018 Vastus pöördumisele rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavusest ja puudetoetuse suurusest Lugupeetud Ilona Talvar Täname pöördumise eest. Olete oma kirjas toonud välja mitmeid muresid, sealhulgas mure seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse halva kättesaadavuse ja riigipoolse toetuse vähesusega. Püüame vastata kõigile Teie küsimustele. Rehabilitatsiooniteenuse korraldamisel on alates 2016. aastast tehtud mitmeid muudatusi. Kui varem oli kõikidel puudega inimestel õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, siis alates 2016. aastast hindab Sotsiaalkindlustusamet iga taotleja puhul tema teenusevajadust ning kõiki inimesi teenusele ei suunata. Muudatused tehti selleks, et parandada teenuse kättesaadavust neile, kes seda kõige enam vajavad. Täpsustame, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on hoolekandeteenus, mis on mõeldud puudega või piiratud (osalise või puuduva) töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus õpivad inimene ja vajadusel tema lähedased, kuidas igapäevaselt terviseseisundist tingitud püsivate erivajadustega toime tulla. Inimese ravimisega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames ei tegeleta. Kui inimese jaoks on ennekõike oluline tervise säilitamine, võib tal abi olla mitte niivõrd hoolekande- kui tervishoiuteenustest. Kuna Teie kirjast selgub, et põhimureks on tervise säilitamine, soovitame tervishoiuteenuste saamiseks Teil konsulteerida oma perearstiga, kes saab Teid vajadusel suunata näiteks taastusravile. Sellisel juhul ei pea Te esitama taotlust Sotsiaalkindlustusametisse ega läbima Sotsiaalkindlustusameti poolset hindamist, sest otsuse tervishoiuteenuse saamise kohta teeb arst. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks kohtub Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja teenuse taotlejaga. Avaldate oma kirjas nördimust selle üle, et pidite juhtumikorraldajaga kohtumiseks minema Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Selgitame, et vajaduse korral võib juhtumikorraldaja tulla hindamiseks ka inimese koju või mujale talle sobivasse kohta. Selleks piisab, kui inimene annab teada, et Sotsiaalkindlustusametisse tulek on talle keerukas ja kulukas ning sellisel juhul lepitakse kokku sobivam asukoht. Küsite oma kirjas, kas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekord on salastatud. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekord ei ole salastatud, kuid riigieelarvelised vahendid on tõesti olnud piiratud, mistõttu Sotsiaalkindlustusamet saab anda Teile vaid infot selle kohta, mitmes Te järjekorras olete ning märkida otsusele, et teenusele saate Te hiljemalt aasta jooksul, mis tuleneb seadusest. Täpne teenusele saatmise aeg sõltub Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 mitmetest asjaoludest (aastaks ettenähtud eelarve kasutus, aasta jooksul ühekordsete lisavahendite eraldamine) ning selgub eelarveaasta jooksul. Vaatamata eelarve pidevale kasvule (k.a 2018.aastal), võib järjekorda esineda ka edaspidi. Taksokaardi limiidi osas nõustume, et sotsiaaltransport ei ole olnud seni piisavalt kättesaadav, mistõttu on sotsiaalministeerium algatanud sotsiaaltranspordi korraldamise osas üleriikliku arendusprojekti. Selle eesmärk on arendada välja üleriiklik sotsiaaltranspordi süsteem, mis tagaks liikumisvõimaluse kõigile inimestele sõltumata nende elukohast ja kohaliku omavalitsuse võimalustest. Praegu otsustab iga kohalik omavalitsus, millises mahus on tal võimalik transpordikulusid kompenseerida. Küsite oma kirjas, miks ei ole tõstetud vanaduspensioniealiste inimeste puudetoetust. Selgitame, et riik on vanaduspensioniealiste inimeste toimetuleku parandamiseks viimaste aastate jooksul astunud mitmeid samme. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele indekseeritakse igal aastal pensione. Arvestades, et kommunaalkulude ja ravimite kuludega on üksikul vanemal inimesel keeruline toime tulla, makstakse eelmisest aastast üksi elava pensionäri toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension (2018. aastal 492 eurot). Ravimite kättesaadavuse parandamiseks hakkas 2018. aasta alguses kehtima täiendav soodustus suure ravimikuluga inimestele. Täiendavat ravimihüvitist saavad inimesed, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (seni sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). Hüvitis on abiks neile, kes kulutavad soodusravimite ostmiseks keskmisest rohkem raha, näiteks inimesed, kes peavad kasutama kalleid ravimeid või kroonilised haiged, kes peavad ravimeid võtma pika aja jooksul või mitut ravimit korraga. Kui soodusravimite ostuks kulutatud summa on aastas 100-300 eurot, hüvitatakse 100 eurot ületavast osast 50%. Näiteks kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot, saab ta Eesti Haigekassalt soodustust 75 eurot. Kui aga ostuks kulutatud summa ületab aastas 300 eurot, hüvitatakse 300 eurot ületavast osast 90%. Näiteks, kui inimene on kulutanud 500 eurot, saab soodustust 280 eurot. Seega mida suurem ravimikulu, seda suurem on hüvitis. Puudetoetus on ette nähtud puudest tulenevate lisakulude osaliseks hüvitamiseks (nt ravimid, abivahendid vms). Samas on puuetega inimeste esindajad märkinud, et vajavad puudest tulenevate erivajadustega seonduvalt ennekõike teenuseid, mis arvestaksid iga inimese puhul tema konkreetseid vajadusi ning aitaksid hakkama saada nii töö- kui igapäevaelus. Vanemaealised inimesed vajavad sageli sotsiaalset abi, mille korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (nt koduteenuse pakkumine, hooldaja tagamine jms). Seega võrreldes rahaliste toetustega on rohkem tähelepanu suunatud teenuste osutamisele. Majanduslike toimetulekuraskuste korral on abi saamiseks võimalik pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes saab maksta toimetulekutoetust või ühekordset toetust. Samamoodi võite pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kui soovite täiendavat infot teenuste kohta. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja saab Teid informeerida kõigist sotsiaalteenustest, mida Teil edaspidi vaja võiks minna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lemme Palmet Riigimeetmete juht Lemme Palmet 6269 214 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel