Innove SA
[email protected] Meie 13.07.2018 nr 2-5.1/2142-2
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
TAT "Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused" parandatud seirearuanne
nr 7
Lugupeetud Ülle Luide
Käesolevaga edastame TATi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ parandatud
seirearuande nr 7.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Hoolekande osakonna nõunik hoolekande
osakonna juhataja ülesannetes
Lisa:
1. Lisa 1_TAT parandatud seirearuanne nr 7.pdf
2. Lisa 2_eelarve täitmise aruanne nr 7.xlsx
Terry Ney 6269 748
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
vahearuanne lõpparuanne
Aruande liik
1. TAT nimetus Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.001.01.15-0002
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise
Arengu Instituut, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Harju Ettevõtlus- ja
Arenduskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõgevamaa Arendus-
ja Ettevõtluskeskus, SA Läänemaa Arenduskeskus, SA Lääne-Viru
Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA Pärnumaa
Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus- ja
Ettevõtluskeskus, SA Saaremaa Arenduskeskus, SA Tuuru, SA Tartu
Ärinõuandla, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Viljandimaa
Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus. .
5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015 - 31.05.2018
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja
nimetus 1. Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist
toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
Alamtegevuse nr
ja nimetus1 1.1 Innovaatiliste sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine
Tegevuse või 01.01.2015 – 28.02..2018 Tegevuse või 06.04.2015-31.05.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2015. aasta esimeses pooles toimusid kohtumised antud valdkonnas tegutsevate asutustega Eestis.
15. aprillil toimus kohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Amet peaspetsialistiga, kus saime ülevaate
Tallinna linna kogemustest sotsiaalvalveteenuste (sh telehooldus) korraldamisel ja osutamisel ning
parimatest praktikatest ja tulevikunägemusest telehooldusteenuse osas.
6. mail toimus kohtumine Telegrupp AS-iga, kus saime ülevaate sotsiaalvalveteenuse (sh telehooldus)
osutamise hetkeseisust Eestis ja mujal Euroopas, tulevikuplaanidest ning koostööhuvist KOV-dega.
11. mail toimus kohtumine Ida Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu Ameti esindajatega
teemal, kus saime ülevaate eakate kodujälgimisprojektist SmartCare ja selle hetkeseisust ning
tulevikuplaanidest.
2015. aasta teises pooles toimusid järgmised kohtumised:
10. juunil kohtumine Digitaalvõimekuse arendamise osakonna e-teenuste nõunikuga, teemaks e-tervise
strateegia ja telehoolduseteenuse võimalik sidumine tervishoiuteenustega;
10. juulil ja 24. septembril kohtumine Elioniga Virtu jätkuprojekti teemal (ELVI- Saaremaa elderly care
video solution pilot);
16. juulil kohtumine häirenuputeenuse osutajaga Meditech Estonia;
3. septembril kohtumine Telegrupp AS esindajatega. Arutelu puudutas häirenuputeenuse arendamist ja
ühtse kõnekeskuse loomist eesmärgiga arendada telehooldust;
2. detsembril kohtumine Sentab LTD esindajaga, kus arutati teenuse arendamise võimalusi Eestis.
2015. aasta IV kvartalis moodustati telehooldusteenuse osutamise soovitusliku juhise koostamise ja
täiendamise töörühm, kes vajadusel osalevad juhise koostamisel/täiendamisel.
28. detsembri seisuga on valmis telehooldusteenuse osutamise soovituslik juhis, mida täiendataks
vajadusel vastavalt avatud taotlusvoorust tulevale praktilisele kogemustele.
2016. aasta esimeses pooles toimusid kohtumised erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenuse pakkujatega, et ette valmistada arendusüritust, mille raames antakse võimalus ettevõtetele välja
töötada erinevaid innovaatilisi ideid hoolekandeteenuste osutamiseks. Välja töötatud ideedele on
võimalus rahastust taotleda avatud taotlusvooru innovatsiooni voorus. Arendusüritus lisatakse TAT teksti
TAT järgmise muudatusega. Seoses sellega on muudetud ka tegevuse lõppkuupäeva.
2016. aasta teises pooles valmistati ette hankedokumenti IKT-l põhinevate hoolekandeteenuste sh
toodete arendamise ideekonkurssi korraldamiseks 2017. aasta suvel.
2017. aasta esimeses pooles korraldati hange innovatsioonitalgute korraldamiseks, mis on
innovaatiliste lahenduste konkurss sotsiaalvaldkonnaga seotud võtmeprobleemide kaardistamiseks,
teadlikkuse tõstmiseks innovaatiliste lahenduste kasutamise võimalustest ning innovaatiliste lahenduste
(teenused ja tooted) prototüüpide välja töötamiseks. Hanke võitis Civitta Eesti AS ja Garage48
ühispakkumus ja 8. mai allkirjastati pakkujaga leping. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna võtmeprobleemide
kaardistamiseks kolm töötuba (hoolekandetalgud): 13. juuni Jõhvis, 15, juuni Tallinnas ja 22. juuni Tartus.
Septembris toimub innovaatiliste lahenduste konkurss, mis on fokuseeritud uute lahenduste (sh
infotehnoloogiliste lahenduste ja mobiilitehnoloogia rakenduste) väljatöötamisele sotsiaalvaldkonnas.
2017. aasta teises pooles korraldati sotsiaalvaldkonna võtmeprobleemide kaardistamiseks kolm töötuba
(13. juuni Narvas, 15. juunil Tallinnas, 20. juunil Tartus) ning 8. ja 9.septembril toimus ideekonkurss ehk
heaolutalgud Tallinnas, SEB Innovatsioonikeskuses. Kahepäevasel üritusel otsiti uuenduslikke lahendusi
hoolekandeteenuste arendamiseks. Kokku osales 68 inimest ja esitleti 10 ideed, millest moodustus 7
meeskonda. Teise päeva lõpus tutvustas iga meeskond oma lahendusi ja tulemusi. Žürii tunnistas
parimateks projektideks CareMate, HopeHolders ja Disability Hotel. Ürituse kokkuvõttega saab tutvuda
siin http://garage48.org/blog/the-world-was-made-better-at-idea-garage-estonian-wellbeing-2017
Tegevuse lõppkuupäeva muudetakse hetkel kooskõlastamisel oleva TAT muudatusega (muudatus
jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2017) ja uueks lõppkuupäevaks on 31.02.2018.
2018. aasta esimeses pooles korraldati uus innovaatiliste lahenduste konkurss ehk innovatsioonitalgud,
mille viis läbi väikehanke võitnud Civitta Eesti AS koostöös Garage48-ga. Konkurssi eesmärgiks oli
sotsiaalvaldkonnaga seotud probleemidele innovaatiliste lahenduste prototüüpide väljatöötamine.
Heaolutalgud toimusid Tallinnas, SEB Innovatsioonikeskuses 4. ja 5. mail 2018. Kokku oli kogunenud 64
osalejat, 8 mentorit ja kõnelejad. Kokku esitleti 12 ideed, millest moodustus 7 tiimi. Lühikese ülevaate
kõikidest esitatud ideedest, samuti kokkuvõtte üritusest ja info võitjate kohta leiab siit:
http://garage48.ee/blog/heaolutalgud-vol-2-toovoime-toi-kokku-ule-80-aktiivse-ja-hooliva-kodaniku.
2
Tegevus lõppes esialgselt planeeritud lõppajast mõned kuud hiljem kuna 2018. aastaks planeeritud
innovatsioonikonkurssi korraldamise kaks esimest (kuulutati välja 19.dets 2017.a , 19. jaan 2018.a )
hanget ebaõnnestusid. Kolmas hange, mille tulemusel sõlmiti leping Civitta Eesti AS-ga kuulutati välja 27.
veebruar 2018.a.
Alamtegevuse nr
ja nimetus2 1.2 Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine3
Tegevuse või 01.01.2016 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2016 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevustega alustati 2016 aasta jaanuaris.
Paljud kliendid on kodukohanduse projekti ootel ning ei soovi hetkel seetõttu teenust saada hoolekande
TAT raames. Oodatakse ERF kodude kohandamise TAT tegevuse algust, kust rahastatakse lisaks
nõustamisele ka vajalik kohandus. Kodukohanduse projekti tõttu võib ESF indikaatori täitmine olla
raskendatud. Samuti abivahendite nõustamise osas pöördutakse keskuse poole pärast
abivahendisüsteemi reformi vähem, kuna vajalik info saadakse kätte perearstidelt ja abivahendi
ettevõtetelt. Indikaatori taseme saavutamiseks jätkatakse aktiivselt nõustamistegevuste tutvustamist.
Tegeletud on hindamise instrumendi klassifikaatorite valikuga ning igale valitud klassifikaatorile vastavate
abivahendite loetelu koostamisega. Valminud on Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskuse
RFK lahenduse visioon, mida täiendatakse partneritega.
Alustatud on abivahendispetsialistide taseme 5 koolituskava koostamisega – kohtutud on võimalike
partneritega (koolid) ning kaardistatud Eestis hetkel tehtavad sama suunitlusega koolitused.
Teenust on osutatud kokku aruandlusperioodil 97 inimesele (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles jätkus abivahendite hindamiseks infotehnoloogilise piloteerimiskeskkonda
sisendi andmine. Infosüsteemi arendamine toimub koostöös Rehabilitatsioonialase
kompetentsikeskusega. Hindamise instrumendi klassifikaatorite ühildamine ISO-ga on lõpetatud.
Keskkonna kohandamise konsultantide koolitusega ei ole veel alustatud kuna põhiprojekti (kus koolitatud
konsultandid tööle hakkaksid) ajaraam ning ülesehitus ei ole täpselt teada. Põhiprojekti osas toimub
hetkel piloteerimine, mis saab läbi 2017. aasta suvel ning piloottulemustest lähtuvalt pannakse paika
põhiprojekti tegevused ja ajakava.
Abivahendispetsialistide koolituse osas tehti otsus, et koolitusi viiakse läbi kutsestandardi tasemele 4.
Otsus tehti põhjusel, et abivahendiettevõtted on tasemele 5 vastavate spetsialistide koolitamist alustanud
juba iseseisvalt, tellides koolitused sisse haridusasutustest. Kuna tasemele 5 vastavaid spetsialiste on
ettevõtetes vaja tunduvalt vähem kui tasemele 4 vastavaid spetsialiste ning ettevõtted ise tasemele 5
vastavaid spetsialiste juba koolitavad, oli mõistlik suunata ESF ressurss tasemele 4 vastavate
spetsialistide koolitamisele. Aruandlusperioodil tegeleti abivahendispetsialisti kutsestandard 4
koostamisega ning alustati vastava koolituskava väljatöötamist.
Teenuse disaineritelt hangiti abivahendialase nõustamisteenuse analüüs, mille eesmärk oli vaadata
riiklikult ja Astangu poolt osutatavat teenust inimese ja teenuse protsessi vaatest. Analüüsiga jõuti 2016.a
lõpule.
Teenuse osutamise 2016.a sihttasemeks oli 300, aga täitmine kokku on 201 (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Alatäitmise põhjuseks on see, et paljud
kliendid on kodukohanduse projekti ootel ning ei soovi hetkel seetõttu teenust saada hoolekande
TAT raames. Samuti see, et vajaliku abivahendialase nõustamise saavad mitmed kliendid pärast
2016.a toimunud abivahendisüsteemi muutmist Sotsiaalkindlustusametist.
2017. aasta esimeses pooles toimunud TAT muudatusega hakkas antud alamtegevust ellu viima ka
Sotsiaalkindlustusamet. Antud muudatuse vajadus tulenes Sotsiaalministeeriumi allasutuste
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
3
TAT 15.03.2017 aasta muudatusega muudeti alamtegevuse nimetust: oli „Elukeskkonna kohandamise ja
abivahendialane nõustamine“ ja uueks nimetuseks „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“
3
(Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) ülesannete ümberkujundamisest.
Töösuundade jagamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja SKA vahel toimus järgmiselt:
Astangu jätkas keskkonna kohanduste nõustamistegevusega ja abivahendialase nõustamisteenuse
arendamise ja osutamisega hakkas alates 1. veebruar 2017 tegelema Sotsiaalkindlustusamet. Kuna
abivahendialase nõustamise tegevussuund läks SKA-le üle koos vajaliku personaliga ehk tegevust
hakkasid ellu viima samad inimesed, kes töötasid abivahendialase nõustamistegevusega ka Astangul,
siis toimus tegevuse jätkumine sujuvalt ja tõrkeid ei tekkinud.
Tulenevalt tehtud muudatusest hakati TAT raames eraldi arvestustust pidama SKA (abivahendialane
nõustamine) ja Astangu (keskkonnakohanduste alane nõustamine) näitajate täitmise osas.
Astangu osutas teenust kokku 20 inimesele ja SKA osutas abivahendialast nõustamisteenust 79
inimesele.
SKA korraldas hanke abivahendispetsialistide koolituse korraldamiseks. Koolituspartneriks sai Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool ja esimesed koolitused algavad augusti lõpus. Lepingupartner on koolitatavatele
osalemisinfo edastanud ja registreerib inimesi koolitusele. Koolituskava välja töötamisega alustati
Astangul novembris 2016 ning see kinnitati SKA poolt mais 2017. Selle põhjal on Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool esitanud õppekava. Jooksvalt on kontrollitud ettevõtete poolt meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogusse (MSA) sisestatud infot ja nõustatud on ettevõtted andmete sisestamisel.
Kaardistatud on teenuse disainerite poolt koostatud analüüsist tulenevaid probleemkohti ja tegutsetakse
selles suunas, et leida nendele lahendus. Näiteks abivahenditeenuse osas oli analüüsis peamiseks
väljatoodud probleemiks menetlusprotsessi pikkus, milleks on abivahendi taotleja jaoks 30 kalendripäeva.
Protsessi pikkus tuleneb Sotsiaalhoolekandeseaduse § 52 Lõige 1, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet
otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja nõutava
dokumentatsiooni esitamisest arvates. Sotsiaalkindlustusamet on kaardistamas ja kujundamas oma
tööprotsesse, et spetsialistidest olenev tööaeg oleks võimalikult optimaalne ning abivahendi taotleja
saaks otsuse kiiremini kui 30 kalendripäeva jooksul. Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse
2018. a sihttasemeks on 186 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 86 teenuse saajat) ja
abivahendialase nõustamisteenuse sihttasemeks 373 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja
242 teenuse saajat ).
2017. aasta teises pooles, alates 1. oktoobrist, hakkas ka keskkonnakohanduse alaseid tegevusi ellu
viima SKA (vastav TAT muudatus kooskõlastamisel, hakkab kehtima tagasiulatuvalt 1.10.2017). Kuna
keskkonnakohanduse nõustamise tegevussuund läks SKA-le üle koos nõustamisi läbi viiva personaliga,
siis toimus nõustamistegevuse jätkumine sujuvalt ja tõrkeid ei tekkinud. Aruandlusperioodil osutati
kohandusalast nõustamisteenust 41 inimesele. Lisaks nõustamistegevusele alustati ka
keskkonnakohanduse alase juhendmaterjali koostamisega, mis on suunatud KOV spetsialistidele, kes
tegelevad kodude kohanduse alase tegevusega.
Abivahendialase nõustamistegevusega on jätkatud plaanipäraselt ja teenust osutati aruandlusperioodil
106 inimesele. Abivahendispetsialisti koolituse, mida viib lepingu alusel ellu Tallinna Tervishoiu Kõrgkool,
on praeguseks lõpetanud kuus koolitusgruppi (kokku osales 92 inimest). Koolitused jätkuvad 2018.aastal.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 186 inimest (praegune
TAT spetsiifiline näitaja täitmine 127 teenuse saajat) ja abivahendialase nõustamisteenuse
sihttasemeks 373 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja täitmine 348 teenuse saajat).
Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 210 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks käesoleva
perioodi lõpuga on 92.
2018. aasta esimeses pooles koolitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli veel kaks gruppi abivahendi
spetsialiste ja kokku on koolitatud 116 inimest. Koolitusi ei saanud algselt planeeritud mahus (210
inimest) läbi viia, kuna registreerimise aktiivsus oli madal hoolimata korduvatest ettevõtete teavitustest.
Madal koolitusele registreerimise üks põhjustest oli Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatus, kus lükati
abivahendi spetsialisti kvalifikatsiooni nõue edasi 2020 aasta algusesse (algselt pidi nõue kehtima
hakkama 01.01.2018). Antud hetkel on Sotsiaalkindlustusameti abivahendeid müüvatele
lepingupartneritele saadetud päring, et täpsustada täiendavate koolitusgruppide korraldamise vajadus.
Jooksvalt on toimunud abivahenditega tegelevate ettevõtete nõustamine abivahendite sisestamisel
MSAsse ja ettevõtete poolt sisestatud info on SKA poolt kontrollitud. 2016. aasta algusest kuni 2018.
aasta juuni alguseni oli registreeritud MSA-sse 1155 abivahendit (hinnanguline maht kokku 5300).
Abivahendite registreerimine toimub iganädalaselt ning jätkuvalt on vajadus ettevõtteid regulaarselt
nõustada.
Kohalikele omavalitsuste töötajatele, kes tegelevad erivajadustega inimeste elukeskkonna kohandamise
4
teemaga, toimus üle Eesti 9 koolitust ning valmistati KOV-le vastav juhendmaterjal. Keskkonna
kohandamise ja abivahendialane nõustamine kulges plaanipäraselt. Personali eelarve täitmine ja
planeerimine on olnud ootuspärased. Kui vaadata antud aruandega esitatud eelarve täitmise kokkuvõtet,
siis on sisutegevuse eelarve täitmine 17, 45%, aga kui välja maksmisele lähevad MT 32 ja MT36, siis
täitmise protsent antud tegevusel on 39,63%. SKA hinnangul on eelarve väljamaksed (arvestades ka
MT32 ja MT36) plaanipärased.
Keskkonnakohanduste alase nõustamisteenuse 2018. a sihttasemeks on 186 inimest ja praegune
TAT spetsiifiline näitaja täitmine 176 teenuse saajat ning abivahendialase nõustamisteenuse
sihttasemeks 473 inimest ja praegune TAT spetsiifiline näitaja täitmine 412 teenuse saajat.
Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 370 ja TAT spetsiifiliseks näitajaks käesoleva
perioodi lõpuga on 322 inimest .
Alamtegevuse nr
ja nimetus4 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine
ning koolituste pakkumine
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimeses pooles toimusid erinevad koostöökohtumised sotsiaalministeeriumi,
sotsiaalkindlustusameti, tööandjate, nägemispuudega inimeste esindusorganisatsioonidega jt
partneritega. Valmistati ette ja viidi läbi kaks hankemenetlust (toetatud töölerakendamine ja
kogemusnõustamine). Mõlemad hanked ebaõnnestusid, kuna pakkumised ületasid eeldatavat
maksumust. Hanke tingimusi täpsustati ning valmistati ette kordushanked. Esimese hanke puhul ei
hangita enam väliskoolitajat Eestisse vaid kulude vähendamise huvides lähevad koolitatavad ise Soome
koolitusele (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse
perioodi) . Teise hanke puhul võib tekkida vajadus eelarve suurendamiseks. Hetkel veel toimuvad
arutelud partnerorganisatsioonidega võimaluste osas, minna edasi samas eelarvemahus.
Samuti on ettevalmistamisel Hamet ja nägemispuudega inimeste hindamisvahendi koostamise hanked.
Hamet metoodika jätkuarendamise osas toimub hetkel partnerite leidmiseks hanke ettevalmistamine.
Ettevalmistused venekeelse metoodika tõlkimiseks - materjalide komplekteerimine, pakkumuste võtmine
ja partneri valik (tegevus tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega
vanasse perioodi) . Hindamiste läbiviimiseks ja töövõime arendamiseks vajalike materjalide ja vahendite
muretsemine töötubadesse. Uutele partneritele vajalike testimismaterjalide komplekteerimine (tegevus
tõsteti 3. detsembri ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse perioodi). Hetkel on
jooksev töö töötubades ja hindamiste läbiviimine nii Astangule kui ka Töötukassa tellimusel.
Viidi läbi rehabilitatsiooniasutuste koolitusvajaduse analüüs ning kaardistati kitsaskohad
rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel. Rehabilitatsiooni asutustele toimuvad jooksvalt
konsultatsioonid. Samuti tegeletakse teavitustegevusega ja tutvustatakse RAKK (Rehabilitatsioonialane
Kompetentsikeskus) tegevusi erinevatele partneritele - puuetega inimeste organisatsioonidele,
rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, Sotsiaalministeeriumile, Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile.
Töökohapõhiste rehabilitatsiooniprogrammide välja töötamiseks toimuvad koostöökohtumised
tööandjatega (Rimi, Prisma, Selver, ETK), programmi koostamiseks on läbi töötatud sobivad ametikohad
kaubandusettevõtetes, toimub sihtgrupi täpsustamine, programmi eesmärgi täitmiseks vajalike
sisutegevuste planeerimine koostöös tööhõive ja rehabilitatsioonimeeskonnaga.
Teenust sai kokku 31 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole
unikaalsed).
2015. aasta teises pooles olid olulisteks töödeks rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsulteerimine
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
5
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise teemal (korduvad kohtumised, asutuste poolt koostatud
dokumentide läbitöötamine) ning programmide teemalised koolitused. Toimus hange Hamet
töövõimekuse hindamise laiendamiseks (2 uut partnerit). Alustati töökohapõhise
rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimist, kus rehabilitatsioonispetsialistid pakuvad klientidele
individuaalseid- ja grupitegevusi. Süsteemse toetamise kaudu sobitati kaubandusettevõtetesse Rimi ja
Selver tööle 3 programmi klienti. Rehabilitatsiooniprogrammide hange erivajadustega lastele ja eakatele
toimub 2016. aasta alguses. 2015. aasta lõpus toimus hankedokumentide ettevalmistamine, et kuulutada
hange välja 2016. a alguses peale uute rehabilitatsioonialaste õigusaktide jõustumist.
Alustatud on haridusliku erivajadusega (edaspidi) HEV kutseõppe programmi ellu viimisega.
Kogemusnõustamise koolituse hange on läbi viidud ja leitud partnerid 3 kogemusnõustamise
koolitusgrupi koolitajate osas (Liikumispuue - Tallinn; psüühiline erivajadus - Tallinn; kroonilised
terviseprobleemid - Tartu). Koolitused algava 2016. aastal.
Jätkus koolitusmaterjalide ja TTR metoodikat puudutavate lisamaterjalide tõlkimine ja edasisteks
koolitusteks ettevalmistamine.
Toetatud töölerakendamise osas tegeleti koolitusmaterjalide tõlkimise ja koolituste ettevalmistamisega.
Nägemispuudega inimestele sobiliku töö-, tegevus- ja osalusvõime hindamise metoodika
väljaarendamiseks on sõlmitud leping Eesti Pimekurtide Tugiliiduga. Esimese tööetapi üleandmine
toimub 2016.a jaanuaris.
Viidud läbi 8 Hamet uue partneri koolitust erinevates Eesti piirkondades (kokku osalenud 62 inimest),
koolitused jätkuvad 2016.a I kvartal. Koolitatud 60 rehabilitatsioonispetsialisti
rehabilitatsiooniprogrammide teemal (koolitused jätkuvad 2016. a) ning 8 tööandjat töökohapõhise
rehabilitatsiooniprogrammi teemal. Kogemusnõustajate koolitusgrupid (kokku 45 isikut) on
komplekteeritud, koolitusega alustatakse 2016. a I kvartal.
Teenust sai kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2015 123 inimest (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Koolitust on kokku saanud 130 inimest
(siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta esimeses pooles toimusid hankemenetlused erivajadusega lastele, tööealistele (HEV-
hariduslike erivajadusega õppijate programmid ja töökohapõhised programmid) ja eakatele
rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks. HEV programmi puhul vajalik arv kliente tegevustesse
kaasatud, töökohapõhise programmi puhul kordushange lisanduvate programmide leidmiseks 2016.a
sügisel.
Erivajadusega laste ja eakate hangetes osalenud pakkumused osutusid nõuetele mittevastavateks.
Erivajadusega laste programmi esitajatele anti võimalus täiendada programme ning juunis selgub, kas
sellest hankest programmid lähevad töösse. Eakate programmide puhul kuulutati välja kordushange.
Seetõttu on laste ja eakate programmide osutamine hilinenud ja sisutegevustega alustamine jääb 2016. a
septembrisse. Nii laste kui eakate programmide väljatöötamiseks kuulutatakse välja veel üks hange2016.
aasta sügisel.
Tegeletakse jooksvalt rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsulteerimisega rehabilitatsiooni-programmide
väljatöötamise teemal. Toimuvad korduvad kohtumised, asutuste poolt koostatud dokumentide
läbitöötamine.
Töövõime arendamise puhul on probleemiks klientide vähesus. Kui siiani, et töötubades osalemise
võimalust kajastatud ainult Astangu kodulehel, siis nüüdsest pööratakse rohkem rõhku ka välistele
infoallikatele (nt artiklid ajakirjanduses).
Hamet hindamise puhul on märgata suurt huvi Töötukassa poolt. Nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõimehindamisvahendi arendamine kulgeb plaanipäraselt. Märgatav huvi tõus on toimunud
seoses kogemusnõustamise alaste koolitustega. RFK-ga seotud arendustegevused on viibinud.
Toimunud on mitmeid arutelusid Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassaga, et arendustegevusi seostada
rehabilitatsioonisüsteemi üldiste arendustega, mis tagaks planeeritava RFK-alase arendustegevuse ja
koolituse haakuvuse praktilise teenusosutamisega.
Teenust sai kokku aruandlusperioodil 251 inimest. Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil
kokku 287 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles lõppesid hankemenetlused erivajadusega lastele ja eakatele
rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks (laste sihtrühmale 2 partnerit, eakate sihtrühmale 3 partnerit)
ning toimusid programmide piloteerimised nii erivajadusega lastele, HEV noortele, tööealistele kui
eakatele (sh piloteerimispartnerite töö koordineerimine, aruandlus, kogemuskohtumised jm). Toimusid
6
rehabilitatsiooniteenuse osutajate konsultatsioonid programmide koostamise teemal (aasta jooksul kokku
28 asutust), RAKK hinnangute koostamine SKA rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjonis
osalevatele programmidele ning komisjoni töös osalemine. Samuti toimus aktiivne koolitustegevus: viidi
läbi nii rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise koolitus (Tallinnas - 3 koolituspäeva), toetatud
töölerakendamise metoodika koolitus (Tallinn, Tartu, Jõhvi - 5+5+5 koolituspäeva) ning
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitust (Tallinnas ja Tartus - 10 + 10 koolituspäeva). Kõikide
koolituste puhul oli tegemist mahuka ettevalmistus- ja järeltööga (osalejate iseseisvate tööde
tagasisidestamine). Lõppes piloteerimine programmis "Kiirelt tööle!" Tartus ja Tallinnas. Jooksva
tegevusena on plaanipäraselt toimunud vähenenud töövõimega inimeste töövõime arendamine
töötubades (probleemiks klientide vähesus) ja Hamet hindamine. Läbi on viidud ka uute Hamet moodulite
läbiproovimine enne koolitustega alustamist 2017. aastal. Nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõime hindamisvahend on valminud, vahendit on tutvustatud koostööpartneritele (SoM, SKA,
Töötukassa) ning teavitustegevusega jätkatakse 2017. aastal, et hindamisvahend leiaks kasutamist nii
rehabilitatsiooniprogrammides kui tellitava teenusena. Kogemusnõustamise koolituste korraldamiseks on
läbi viidud hange ning koolitustega jätkatakse 2017. aastal. Aktiivselt on käivitunud RFK alaprojekti
tegevused: värvatud on projektijuht, IT spetsialist, väljatöötatud RFK-l põhinev hindamiskeskkond
(elektrooniline prototüüp), mis võimaldab dokumenteerida kliendi üldinfo, läbiviidud hindamised ja
sekkumised nii, et info on kasutatav erinevate osapoolte poolt (meditsiiniline rehabilitatsioon, SKA,
sots/tööalane rehab). Viidud läbi hange RFK teemal väliskoolitaja leidmiseks.
Teenust on seisuga 31.12.2016 kumulatiivselt kokku saanud 535 inimest sh Hamet hindamised 382,
nägemispuudega inimeste hindamised 26, eakate programmides osalenud 23, laste programmides
osalenud 27, tööealiste programmides osalenud 39, töövõime arendamisel osalenud 38. Koolitustel on
seisuga 31.12.2016 kokku osalenud 466 inimest sh rehabilitatsiooni-programmide koolitused 104 (sh
katkestanud 16), RFK koolitused 0, vajaduspõhised koolitused 81, uute asutuste koolitus 12, Hamet
hindajate koolitused 97, Hamet koolitajate koolitused 5, tööandjate koolitused (töökohapõhine programm)
17, töökohapõhise programmi osutajate koolitused 7, HEV programmi koolitused 18, TTR metoodika
koolitused kasutajatele 30, kogemusnõustajad 95.
Teenuse saajate 2016.a sihttase oli 555, tegelik saavutustase 535. Teenuse saajate osas on tegu
väikese alatäitmisega kuna mitmed hanked rehabilitatsiooniprogrammide osutamiseks
ebaõnnestusid. Hangete ebaõnnestumise põhjuseks oli peamiselt see, et esitatud pakkumused
(rehabilitatsiooni programmid) olid teenuse osutamiseks nõrgad ning neid ei saanud teenuse
osutamiseks kasutada. 2017. aastal korraldatakse uued hanked.
Koolituste sihttase 2016.a oli 416, tegelik saavutustase 466. (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2017. aasta esimeses pooles jätkus erivajadusega lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide
piloteerimine kahe partneri poolt. Viidi läbi laste programmide vajaduste kaardistamise analüüs ning selle
alusel hankemenetlus uute programmide väljatöötamiseks (hankesse esitatud 6 programmi, lõplik
partnerite valik toimub juulis 2017). Eakatele mõeldud programmide osas jätkus töö 2016 sügisel
alustatud programmide piloteerimisega. Viidi läbi analüüs tööealistele rehabilitatsiooniprogrammide
vajaduste kaardistamiseks. 30.03.17 sai SKAs kinnitatud HEV kutseõppest väljumist toetav programm ja
osalise töövõimega inimestele suunatud töölesaamist toetav programm, läbi on viidud ka koolitus
teenuseosutajatele, kes neid programme hakkavad osutama. Toimus tööealistele mõeldud HAMET
programmi piloteerimine ja kokku lõpetasid selle programmi tegevused 11 inimest (1 katkestas) ja HEV
klientidele suunatud HAMET programmi piloteerimine (rehabilitatsiooniasutus koostöös piirkonna
erivajadustega laste koolidega. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogramm HEV noorte erialavaliku
toetamiseks kutseõppes esitatakse Sotsiaalkindlustusameti komisjonile kinnitamiseks IV kvartalis. Peale
programmi kinnitamist toimub rehabilitatsiooniteenuse osutajate teavitamine ja nende asutuste
koolitamine, kellel on valmisolek edaspidi programmi osutama hakata riikliku rehabilitatsiooniteenuse
raames (Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti finantseerimisel) ehk piloteeritud ja riigi poolt kinnitatud
programm on edaspidi osutatav erinevate teenuseosutajate poolt. Sarnaselt teiste antud punkti alt
väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammidega on tegemist avaliku programmiga. Tööealistele suunatud
Hamet programmi piloteerimine uute klientidega jätkub IV kvartalis.
On toimunud RFK piloteerimisprotsessi ettevalmistamine ja prototüübi turvaanalüüs. Töövõime
arendamisel lõpetatakse aktiivne klientide otsimine ja keskendutakse olemasolevate klientide tööle
aitamisele. Eesti Pimekurtide Tugiliidu poolt on koostatud esimene versioon nägemispuudega inimeste
töö- ja tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldusest ning teabeartiklist, et teavitada
7
partnereid hindamisvahendi kasutamisest rehabilitatsiooniteenuse kontekstis.
Koolituste osas on toimunud rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise koolitus ning avalike
rehabilitatsiooniprogrammide osutamise koolitused (HEV programmi osutamiseks on nüüdsest 9 asutust,
kellel on õigus programmi osutada; Töölesaamist toetava rehabilitatsiooniprogrammi osutamiseks on
nüüdsest olemas 8 asutust, kellel on õigus seda programmi osutada). Ettevalmistamisel on
rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus, mille toimumisaeg on 2017.a august – detsember. Viidud läbi
hankemenetlus koolitajate leidmiseks: meeskonna töö rehabilitatsioonis (baaskoolituse III moodul) ja
eesmärgiseadmine rehabilitatsioonis (planeeritav koolitus SKA juhtumikorraldajatele toimumisajaga
september – oktoober 2017).
Vajaduspõhistest koolitustest on toimunud järgnevad koolitused: SKA uute juhtumikorraldajate koolitus
(01.-02. aprill, osales 8 spetsialisti), mis oli vajalik uutele juhtumikorraldajatele hindamismetoodika ja
hindamisprotsessi tutvustamiseks ja nende igapäevase töö toetamiseks; andragoogika koolitus RAKK
koolitajatele (toimus 22.-23. mai ning toimub 19.-20. juuni), koolitajaks MTÜ Tõru, osales 20 spetsialisti.
Koolitusel osalevad kõik ESF vahenditest koolitusi läbi viivad Astangu spetsialistid. Andragoogika III
sessioon toimub augustis ja toetab olulisel määral spetsialistide oskuseid edasiste koolituste
ettevalmistamisel, läbiviimisel ja osalejate kaasamisel läbi erinevate koolitusmetoodikate kasutamise.
Grupitöömeetodite I koolitussessioon toimub juunis (Pärnus 01.-02. juuni, Tallinnas 05.-06. juuni ja Tartus
15.-16. juuni; koolitajaks MTÜ Avitus), osalejateks 48 spetsialisti.
Koolitatud on 17 Hamet hindajat (neist 6 uut ja 11 korduvat). Alustatud on ka TTR uute gruppide
koolitamisega Tallinnas ja Tartus, et rakendada tõenduspõhist metoodikat rehabilitatsiooniteenuse jt
sotsiaalteenuste raames erivajadusega inimeste töölesaamise toetamiseks. Kogemusnõustajate koolitus
toimus sellel perioodil Lääne- Eestis (16.03; 17.03, 31.03, 01.04; 29.04, 30.04, 26.05 , viimane
koolituspäev toimub 15.06, osales 13 inimest). Koolitused tööandjatele toimusid 2017.a. esimese pooles
2 korda- 19.01 Baltic Sol AS-le 6 osalejaga ning 15.05, kus osales 9 inimest viiest asutusest. Tööandjate
koolituste eesmärgiks on teavitada erivajaduste olemusest ning töökohapõhiste toetusmeetmete, sh
programmide vajalikkusest. Mitmed koolitused jätkuvad III ja IV kvartalis; kõikide läbiviidud koolituste
kohta on kogutud osalejate tagasiside, mille koonanalüüs valmib 2017. a lõpuks.
I poolaasta kordaminekud:
• Viidi lõpule rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus (toimumisaeg september 2016 – jaanuar
2017), mis oli mahukas ja oluline koolitus (nimetatud täienduskoolitusel osalemine on sätestatud
Sotsiaalhoolekande seaduses kui eeltingimus SKA-ga lepingu sõlmimiseks). Koolitus oli esmakordne
kogemus nii ettevalmistuse kui läbiviimise osas.
• Kinnitatud said kaks RAKK poolt väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammi (Sotsiaalse
rehabilitatsiooni programm sclerosis multiplex´i diagnoosiga klientidele, Töölesaamist toetav
rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega inimestele), mille osas viisime läbi ka edasised koolitused
teenuseosutajatele (kokku on 15 teenuseosutajat, kellel on õigus nende programmide osutamisega
jätkata).
• Viidi läbi erivajadusega laste programmide vajaduse kaardistamine ja selle alusel hange, et
kaasata uued partnerid laste rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks ja piloteerimiseks.
• Olulisel kohal oli koostööpartnerite ja teenuseosutajate teavitamine rehabilitatsiooniteenuse
alastest arendustegevustest RAKKis (koolitused, programmid, piloteerimisvõimalused jm) – esimesel
poolaastal toimus 3 regionaalseminari (2 Tartus ja 1 Tallinnas).
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.05.2017 on hoolekandeteenuseid
saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 654, Koolitustel osalejate 2018. a sihttasemeks on 1116
inimest ja seisuga 31.05.2017 on kokku osalenud koolitustel 689 inimest
Näitajate täitmine on toimunud plaanipäraselt. Jätkatakse teenuste osutamisega (Hamet hindamine,
töövõime arendamine, programmide piloteerimine) koostöös erinevate partneritega ning koolituste
pakkumisega (rehabilitatsioonispetsialistide koolitused, rehabilitatsiooniprogrammide koolitused, TTR ja
RFK koolitused) vastavalt planeeritud tegevuskavale.
2017. aasta teises pooles töötati koostöös ekspertidega välja rehabilitatsiooniprogramm koolipikenduse
soovituse saanud puudega lastele ning hankega leiti piloteerimispartnerid. Uus hange viidi läbi ka lastele
rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks ja piloteerimiseks ning sõlmiti lepingud 5 partneriga 6
programmi piloteerimiseks. SKA komisjonile hindamiseks esitati 2016. a piloteeritud laste
rehabilitatsiooniprogrammid „Astmaga koos kasvades“ ja „Kõnepuudega lapsed“. Eakate
rehabilitatsiooniprogrammidest esitati SKA-sse kinnitamiseks 3 piloteeritud programmi.
8
Valmis tööealistele vajalike rehabilitatsiooniprogrammide vajaduste kaardistamise analüüs, mis on
aluseks järgmise hankemenetluse ettevalmistamisel. Kinnitatud on kolm tööealistele mõeldud
rehabilitatsiooniprogrammi (HEV programm, „Kiirelt tööle“, Hamet HEV) ja kahele esimesele
programmile on läbi viidud ka koolitused. Viimase programmi koolituse õppekava on ettevalmistatud ja
kinnitatud ja koolitused toimuvad järgmisel aastal. RFK-põhise rehabilitatsiooniprotsessi ja prototüübi
piloteerimise raames on läbi viidud välja töötatud elektroonse hindamisinstrumendi prototüübi turva-
analüüsi, mille tulemusel selgus, et on vajalik teha prototüübis parandusi. Paranduste tegemisega tegeleb
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (allkirjastamisel oleva TAT muudatusega on TEHIK TAT uus
partner). Hankemenetlus RFK- põhise rehabilitatsiooniprotsessi (sh elektroonse hindamisinstrumendi)
piloteerimiseks on välja kuulutatud ja eesmärk on leida piloteerimispartnerid taastusravi, sotsiaalse- ja
tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajate hulgast erinevatest Eesti piirkondadest.
Nägemispuudega inimeste töövõime hindamise kulumudeli alusel on välja töötatud teenuse hind, kokku
pandud teabematerjal ning teenuse kirjeldus on saadetud koostööpartneritele.
Koolitustest toimus üks rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja osutamise koolitus, kus alustas
neli ja lõpetas kolm meeskonda. Rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolitus viidi läbi Tallinnas ja Tartus.
Tallinna grupp lõpetas detsembris 2017, Tartu grupp lõpetab jaanuaris 2018. Vajaduspõhistest
koolitustest toimusid: 1) SKA uute juhtumikorraldajate koolitus; 2) Andragoogika koolitus; 3) Grupitöö
meetodite koolitus; 4) SKA juhtumikorraldajate eesmärgiseadmise koolitus.
Hamet hindajatest koolitati moodul 2 ja 3 osas juba varem Hamet moodul 1 koolituse saanud inimesi.
Seatud eesmärk, koolitada 100 hindajat on saavutatud (koolitati 103 hindajat) ja Hamet hindajate
koolitused lõppenud. Hamet koolitajatele on viimane supervisioon läbi viidud ja kõik 5 koolitajat said loa
koolitada Hamet testijaid moodul 2 ja 3 osas. Hamet metoodika arendamisega seotud tegevused
lõppesid 2017. aastaga.
Toimusid toetatud töölerakendamise (TTR) koolitused Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Komplekteeritakse uusi
koolitusgruppe 2018. aastasse. Kogemusnõustajate koolitusi aruandlusperioodil ei toimunud. 2017
perioodil Astangu KRK poolt korraldatud TAT-i raames läbi viidud koolitusete kokkuvõte on järgmine
(tagasiside andjate arv 279):
55% - Osalejate arv, kes leidsid, et iga koolitus auditoorses päevast oli midagi, millest oli kasu.
78% - Osalejate arv, kes hindasid koolituspäevi sisukaks.
88 % - Hinnang, et just nii paljud kõikidest koolitajatest valdasid väga hästi oma teemat.
84% - Osalejate arv, kelle hinnangul ei jäänud ükski teema käsitlemata.
92% - Osalejate arv, kes leidsid, et koolitusel arvestati nende vajadustega täiel määral
86% - Osalejad, kes nimetasid koolituse korralduslikku poolt heaks.
59% - Osalejad, kes soovitaksid meie koolitust teistelegi ning hindavad seda 10 punktiga.
Teenuse saajate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.12.2017 on
hoolekandeteenuseid (TAT spetsiifiline näitaja) saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 980.
Koolitustel osalejate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1117 inimest ja seisuga
31.12.2017 on kokku osalenud koolitustel 755 inimest
2018. aasta esimeses pooles tegeleti peamiselt 2017 aastal alustatud rehabilitatsiooniprogrammide
piloteerimise jätkamisega. Jätkati järgmiste programmide ellu viimisega:
- Tähetargad, (partner Põlva haigla);
- Alustame koos (partner Papaver);
- Tule kaasa (partner Papaver);
- Sõltuvus ja käitumishäirega laste rehabilitatsiooniprogramm (partner Jõhvi haigla);
- 7-12 aastaste puuetega ülekaaluliste laste sotsiaalne rehabilitatsiooniprogramm (partner M.R.
Therapy);
- Juveniilse idiopaatilise artriidiga teismelise kliendi kompleksne rehabilitatsioon (partner TÜ kliinikum);
- Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–
8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm (partnerid Virumaa Tugiteenused, Hiie kool,
Põlva haigla).
Tegeleti uute programmide ettevalmistamisega (tööalane rehabilitatsiooniprogramm osalise töövõimega
töötavatele inimestele, multiprobleemidega eakate igapäeva toimetulekut toetav
rehabilitatsiooniprogramm) ning seetõttu teenuse saajaid sellel perioodil olulisel määral näitajasse ei
9
lisandunud. Tööalase rehabilitatsiooniprogrammi osalise töövõimega töötavatele inimestele
ettevalmistamisse kaasati eksperdid. Kuulutati välja hange ja leiti piloteerimispartnerid.
Piloteerimispartneritena on kaasatud Tartu Vaimse tervise Hooldekeskus, OÜ Activitas, Virumaa
Tugiteenuste ja Astangu KRK rehabilitatsioonimeeskonnad. Toimunud on avaseminar ja
piloteerimisprotsess on käivitunud. Toimusid, avalike rehabilitatsiooniprogrammide osutamise
koolitused, RFK koolitused, tööandjate koolitused ja toetatud töölerakendamise koolitus. Välja kuulutati
rehabilitatsioonimeeskondade baaskoolituse hange ja augustis alustatakse kahe grupi koolitamisega
Valminud on TEHIKu poolt hangitud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
klassifikatsioonil (RFK) tuginev elektroonne hindamiskeskkond, mis võimaldab dokumenteerida
rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja
tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust ning
alustatud on RFK koolituste korraldamisega ja teenuse piloteerimisega kasutades uut prototüüpi.
Seoses töötajate lahkumisega aruandlusperioodil (koolitusspetsialist, 2 arendusspetsialisti) ei ole kõik
tegevused kulgenud plaanipäraselt. Samuti lahkus 2017.a lõpus RAKK juht, mis samuti mõjutas 2018.a
esimese poolaasta tegevuste ellu viimise viibimist. Eelarve vahendite kasutamine on eelpool toodud
põhjustel esialgselt planeeritust vähesem, aga esimesel poolaastal ära jäänud tegevustega ja nendega
seotud hangetega (kogemusnõustajate koolitused, kogemusnõustajate jätkukoolitused,
rehabilitatsiooniprogrammide arendamine erivajadusega eakatele) on planeeritud alustada II poolaastal
ning eelarve täitmine seejärel plaanipärane.
Teenuse saajate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1050 ja seisuga 31.05.2018 on
hoolekandeteenuseid (TAT spetsiifiline näitaja) saanud inimeste arv kumulatiivselt kokku 983.
Koolitustel osalejate 2018. a TAT spetsiifiliseks sihttasemeks on 1117 inimest ja seisuga
31.05.2018 on kokku osalenud koolitustel 846 inimest
Alamtegevuse nr
ja nimetus5 1.4 Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu
Tegevuse või 01.10.2015 - 31.12.2018 Tegevuse või 01.10.2015 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teises pooles on toimunud kohtumised teenuse osutajatega ja huvigruppide esindajatega
ning deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtteid toetavate heade praktikatega tutvumine:
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit 22.okt, AS Hoolekandeteenused 26.okt, Eesti Psühhosotsiaalse
Rehabilitatsiooni Ühing 04.nov, Eesti Puuetega Inimeste Koda 09.nov SA Autistika 10.nov, Eesti
Hooldajate Liit 01.dets, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit Tugiliisu 16.nov, Käo Keskus 24.nov, DUO
Koolituse kogemusnõustajad 22.dets. Teenuse osutajate ja huvigruppide esindajatega kohtumistel koguti
sisendmaterjali kliendigruppide ja nende vajaduste kirjeldamiseks ning infot olemasoleva teenuste
süsteemi poolt katmata kliendigruppide ja nende vajaduste kohta. Kogutud infot kasutatakse
erihoolekandeteenuste ja –süsteemi hetkeolukorra kirjelduse loomisel, mis on vajalik alus teenusedisaini
tööprotsessis.
Deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid toetavate heade praktikatega tutvumise tulemusena on kirjeldatud
olemasolevate ressursside ja seadusandlike raamide piires inimese võimetest lähtuva ja vajadustele
vastava toetusvõrgustiku loomise praktikaid ning kaardistatud tekkivad probleemid. See on vajalik sisend
erihoolekandeteenuste ümberkujundamise protsessis. Kohtumistel tutvustati 2016 a planeeritavaid
tegevusi erihoolekandeteenuste disainimisega seonduvalt ning saadi nõusolekud sihtgrupi esindajatelt
ning pikaajaliste kogemustega teenuse osutajatelt teenusedisaini meeskonna tööprotsessides
osalemiseks.
Tutvutud on erihoolekandeteenuste rakendamist ja järelevalvet teostava asutuse (SKA) tööga:
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
10
Osalemine kogukonnas osutatavate toetavate teenuste järelevalve läbiviimisel Häädemeeste ja Audru
vallavalitsuses 19.nov, kohtumine SKA -s erihoolekandeteenuste valdkonna arengute teemadel 23.nov,
kohtumine SKA-s erihoolekandeteenuse klientide ümberhindamise ja teenuse disaini teemadel 15.dets,
erihoolekandeteenuste osutajate teabepäeval ettekanne 18.dets.
Sotsiaalkindlustusameti töös ja järelevalve läbiviimisel osalemisel tutvuti erihoolekandeteenuste
rakendaja ja järelevalve teostaja poolse vaatega teenuste osutamisele ning selles protsessis arendamist
ning ümberkorraldamist vajavate probleemidega. Toetavate teenuste osutamise järelevalve
Häädemeeste ja Tahkuranna vallavalitsuses võimaldas tutvuda seaduses sätestatud
erihoolekandeteenuste põhimõtete ja kriteeriumide rakendamisega teenuse osutajate poolt igapäevaselt
klienditöö praktikas. Saadud informatsioon on vajalik praktikas erihoolekandeteenuste ja –süsteemi
rakendamisel tekkivatest probleemidest aru saamiseks, et seda arvestada uute lahenduste
väljatöötamisel ja teenuste arendamisel. Lepiti kokku edaspidises regulaarses koostöös ning
teenusedisaini meeskonna tööprotsessides osalemine.
Katrin Tsuiman osales lektorina TAI poolt korraldataval koolitusel „Töö psüühikahäiretega kliendiga“ –
Tutvustas DI põhimõtete ja arenguid Tartu, Pärnu, Tallinna ja Harju maakonna sotsiaaltöötajatele
TAI poolt korraldatud KOV-ide sotsiaaltöötajatele suunatud koolitusel osalemine andis võimaluse
tutvustada sotsiaaltöötajatele DI põhimõtteid, mis toetuvad inimesele kogukonnas ja kogukonna poolt
vajaliku toe ja abivajaduse pakkumisele. Euroopa juhtgrupi poolt välja töötatud juhiste kohaselt on DI
eduka rakendamise saavutamiseks vajalik kohalike kogukondade valmisolek ning arusaamine DI
põhimõtetest ning kohalike strateegiate olemasolu DI rakendamiseks. Koolitusel tutvustati juhtgrupi poolt
koostatud suuniseid ning soovituslike tegevussamme DI rakendamiseks. Selle tulemusena on
paranenud KOV-i sotsiaaltöötajate teadmised DI olemusest ning valmisolek pakkuda teenuseid ja tuge
erihoolekandeteenuste sihtgrupile kogukonnapõhiselt.
2016. aasta esimeses pooles on jätkunud kohtumised erinevate erihoolekandeteenuse sihtgruppidele
teenuse osutajatega:
Tallinna Vaimse Tervise Keskus 04.jaanuar, AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu ja Imastu Kool-kodu
15.jaanuar, MTÜ Tartu Maarja Tugikodu 25.veebruar. Teenuse osutajatega kohtumistel koguti
sisendmaterjali kliendigruppide ja nende vajaduste kirjeldamiseks ning infot olemasoleva teenuste
süsteemi poolt katmata kliendigruppide ja nende vajaduste kohta.
Analüüsiti ja süstematiseeriti 2015 a IV kvartalis ja 2016 a I kvartalis saadud sisendmaterjale.
Sisendmaterjalidele tuginedes on koostatud erihoolekandeteenuste ja teenuste süsteemi hetkeolukorra
ülevaade, mis on vajalik koondmaterjal teenusedisaini protsessis teenuse disaineritele valdkonnast
ülevaade saamiseks. Sisendmaterjalidele tuginedes on alustatud erihoolekandeteenuste kasutajate
sihtgruppide kirjelduste koostamisega. Koostatud on teenusekasutajate kahe kliendigrupi kirjeldused.
Kogutud ja süstematiseeritud sisendmaterjal on vajalik alus teenusedisaini tööprotsessis.
Analüüsitud on SKA poolt 2015 a IV kvartalis läbi viidud ööpäevaringsetel erihoolekandeteenusel viibijate
ümberhindamiste tulemusi. . Valminud on ümberhindamiste tulemustele tuginedes kokkuvõte
ööpäevaringsetel teenusel viibivate inimeste juhendamise ja kõrvalabi vajadustest. Kokkuvõttes sisalduv
info on vajalik sisendmaterjal teenuse disaini protsessis erinevate teenusekasutajate vajaduste
kirjeldamisel.
Erihoolekandeteenuste ümberkujundamiseks ja arendamiseks kasutatava teenuse disaini hange on läbi
viidud ja edukaks pakkujaks Trinidad Consulting OÜ. Edukat pakkujat on teavitatud ning 13.mai 2016
lõpeb vaidlustamise esitamise tähtaeg.
Teenusedisaini tööprotsessis kaasatavate partnerite teavitamine sisutegevuste planeeritavast ajakavast.
Tegevuse tulemusena on koostööpartnerid informeeritud ning saavad planeerida oma ajaressurssi
tegevustes osalemiseks ning teenuse disaini eduka tulemuse saavutamiseks vajalikud osapooltel on
võimalik tööprotsessis osaleda.
Sotsiaalministeeriumi esindajana osalemine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt läbiviidava
koosloome arenguprogrammi (ajavahemik märts-mai), mille raames kujundati koostöös teenuse disaini
tudengite ning MTÜ Inimeselt Inimesele ja Päevakeskuse KÄO personaliga teenuse disaini metoodikaid
kasutades mõõduka, raske või sügava vaimse alaarengu ja/või liitpuudega suure hooldusvajadusega
täisealistele nädalahoiuteenust. Arenguprogrammi töö käigus töötati välja vajaduspõhine teenus
hoolduskoormusega isikule, kelle hooldada on erihoolekandeteenuse sihtgruppi kuuluvad isikud.
Programmis osalemise käigus koguti ühe erihoolekandeteenuse sihtgrupi teenuse edasise arendamise
kohta sisendinfot ning kaardistati teenuse kasutajate ning nende lähedaste vajadusi teenuse disaini
metoodikal. Koostati uue teenuse hinnastamise protsessiga. Programmi käigus koostatud ja loodud
11
materjale kasutatakse erihoolekandeteenuste ümberkujundamisel.
2016. aasta teises pooles algasid koostöös hankepartneri Trinidad Consulting OÜ-ga pakkumuse aja- ja
tegevuskava kohaselt disaini tööprotsessi tegevused. Iganädalaselt on toimunud tööprotsessi
koosolekud, kus on kokkulepitud osapoolte järgmised tegevused ning läbi arutatud disainerite ja
ministeeriumi jooksvate tegevustega seonduvaid küsimusi ja tulemusi disaini tegevuskava täitmisel.
Disaini tööprotsessi I etapi, informatsiooni kogumine, tegevuste raames toimusid augustis sihtgrupiga
seotud osapoolte esindajatega kokku 7 grupiintervjuud, mille eesmärgiks oli täpsustada erinevate
valdkonnaga seotud osapoolte ootusi erihoolekandeteenuste arendamisele ja kaardistada osapoolte
jaoks olulisi takistusi isikukesksete teenuste osutamisel. 01.08.2016 toimus grupiintervjuu
erihoolekandeteenuste korraldajate ja rahastajatega. Osalesid Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse esindajad Tallinna Linnavalitsuse tervise ja
sotsiaalametist ning Keila Linnavalitsusest.
10.08. toimus 2 grupiintervjuud: 1. intervjuu psüühikahäirega isikutele teenuseosutajatega, kus osalesid
Tallinna Vaimse Tervisekeskuse, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu, AS
Hoolekandeteenuste, Jõhvi Puuetega Inimeste Koja, Põlva Puuetega Inimeste Koja ja MTÜ Iseseisev
Elu esindajad; 2. intervjuu teenuse kasutajate ja nende esindusorganisatsioonide esindajatega, kus
osalesid MTÜ Omastehooldajate Ühenduse, MTÜ Hooldajate Liidu, MTÜ
Psüühikahäiretega Inimeste Toetajate Ühenduse, Eesti Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Avituse ja MTÜ
Pärnumaa Erivajadustega Laste ja Noorukite Vanemate Ühenduse esindajad.
12.08. toimus intervjuu intellektipuudega inimestele teenuseosutajatega, kus osalesid AS
Hoolekandeteenuste, MTÜ Maarja Tugikodu, Päevakeskuse Käo, Hoolekande ja Ekspertiisi
Nõustamiskeskuse ja MTÜ Tugiliisu esindajad.
15.08. toimus grupiintervjuu tööhõive valdkonna esindajatega, kus osalesid Töötukassast
juhtumikorraldajad ja töökeskuse valdkonna peaspetsialistid, tööandjad, Sotsiaalministeeriumi töövõime
poliitika juht. 16.08. toimus grupiintervjuu kogukonna esindajatega, kus osalesid Anija vallas asuva
Kehra linna kogukonnast sotsiaaltöötajad, Anija Valla Kultuurikeskuse juhtaja, keskraamatukogu juhataja,
apteegi juhataja, Kehra koguduse esindaja.
18.08. toimus grupiintervjuu tervishoiuvaldkonna esindajatega - osalesid Viljandi piirkonna erineva
tervishoiusüsteemi tasandi esindajad - SA Viljandi Haigla psühhiaater, SA Viljandi Haigla
õendushoolduskeskuse hooldusjuht ja sotsiaaltöötajad, vaimse tervise õde, Viljandi linna perearst.
Grupiintervjuudega kogutud informatsioon süstematiseeriti ja analüüsiti ning see andis sisendi I etapi
järgmistele tegevustele, individuaalsete vaatlusintervjuudele. Septembris viidi läbi 38 individuaalset
vaatlusintervjuud erinevate teenusekasutajate, nende esindajate, teenuseosutajate ja ekspertidega Eesti
erinevatest piirkondadest - Tallinnast, Harjumaalt, Jõhvist, Tartust, Võisikult, Viljandist, Pärnust,
Haapsalust. Intervjuude käigus kaardistati olemasolevate ja potentsiaalsete teenuse kasutajate ja nende
lähedaste vajadusi, kogemusi ja probleeme erihoolekandeteenuste kasutamisel. Eelnevalt toimus
disaineritega koostöös intervjueeritavate valik ja Sotsiaalministeeriumi poolt inimestelt nõusolekute
saamine, kokkulepete sõlmimine. Individuaalsete intervjuude tulemusena koostati erihoolekandeteenuste
kasutajate vajaduste täiendatud loetelu.
5.oktoobril toimus varasemalt intervjuude käigus tuvastatud probleemide juurpõhjuste leidmise töötuba.
Töötoas osalesid erihoolekandeteenuste töörühma liikmed.
Oktoobri jooksul tegeleti disainerite juhtimisel septembris läbiviidud intervjuude transkribeerimise ja
tuvastatud vajaduste süstematiseerimisega. Vajaduste süstematiseerimisel võeti aluseks läbitöötatud
materjalidele tuginedes WHO elukvaliteedi domeenid, millele toetudes võrreldi olemasolevate teenuste
sisutegevuste kattuvust inimese elukvaliteedi jaoks oluliste eluvaldkondade vajadustega. Oktoobris algas
ettevalmistus novembris toimuvate uute lahenduste leidmise töötubadesse osalejate leidmiseks ja
kokkulepete sõlmiseks ning töötubade korraldusliku osa ettevalmistamine.
Novembris teisel nädalal valmis disaini tööprotsessi I etapi töötulemi projekt– inimeste vajaduste ja
süsteemi vastavuste tabel, millele esitati Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna poolt
täiendusettepanekud. 8. detsembril võeti Sotsiaalministeeriumi poolt vastu teenuse disaini tööprotsessi I
etapi töötulem - teenuse kasutajate vajaduste ja süsteemi vastavuste tabel ning sisutegevuste aruanne.
Vajaduste ja vastavuse tabelis on esitatud probleemid ja takistused tänaste teenuse osutamisel teenuste
kasutajate vajaduste vaates.
Novembris viidi läbi 8 teenuse disaini lahenduste leidmise töötuba, mille raames kirjeldati koos teenuste
kasutajate, nende esindajate ning valdkonna ekspertidega võimalikku uut teenuste osutamise korraldust
ja abimeetmete sisulist osutamist. Töötubade lähtuti neljast sihtgrupist - suure ja väikse toetusvajadusega
intellektipuude ning psüühikahäirega inimeste vajadustest (4 sihtgruppi, kokku 12 persoonat ehk
12
teenusele õigustatud isikut). Töötubades kirjeldati lahti sihtgrupi vajadused ja võrreldi tänaseid
olemasolevad võimalusi ning kuidas sihtgrupi vajadusi tuleviku teenusel katta saaks. Grupitööna pandi
kirja, millistest osadest tuleviku teenus konkreetse isiku jaoks koosneks. Töötubades loodud ideede ja
läbi töötatud materjalidele tuginedes on detsembris tegeletud töötubades loodud teekondade
digitaliseerimisega ning loodud lahendustes teenuskomponentide ja abimeetmete osutamise
protsessides mustrite ja ühisosade tuvastamisega.
2017. aasta esimeses pooles jätkusid 2016. a hanke käigus edukaks tunnistatud pakkuja Trinidad
Consulting OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel kokkulepitud tegevused erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamisel psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste vajaduste
lähtepunktist ning teenusesüsteemi efektiivsemaks ja paindlikumaks korraldamiseks.
Jaanuaris toimusid disainerite poolt hanke tegevus- ja ajakava kohased III etapi tegevused:
1. Läbiviidud töötubades kirjeldatud teenuse teekondade digitaliseerimine.
2. Teenuskomponentide ja protsessi mustrite/ühisosade tuvastamine, detailide täpsustamine.
3. Teenuskomponentide kirjeldamine. Komponendipõhise teenuse üldpõhimõtete kirjeldamine,
komponentide valimine ja kombineerimine.
4. Uute üldistatud teekondade kirjeldused
5. Ettepanekute formuleerimine süsteemi ümberkorralduseks
6. Tulemuste visualiseerimine.
Kuna tööde teostamise aja- ja tegevuskava kohaselt ettenähtud uute lahenduste piloteerimine (toimub
TATis „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise soodustamine“) nihkub
algselt planeeritud tähtajast edasi kolme kuu võrra, siis tehti Trinidad Consulting OÜ töövõtulepingu
muudatus ja lepingu tähtaega pikendati kolme kuu võrra. Uueks tööde teostamise tähtajaks on
17.09.2017. Edasi lükkuvad lepingu IV etapi tegevused.
3 kuuline nihe ei pidurda hoolekande TAT tegevuste planeeritavat kulgemist. Sellevõrra nihkub edasi vaid
disainerite abil loodud süsteemi arendamise ja ümberkujundamise lõppraporti valmimine. Lõppraporti
ettepanekutele ja piloteerimisel saadud kogemuste ja tulemuste analüüsile toetudes on planeeritud läbi
viia süsteemi reformimist. Kuna disainerite poolne töö nihkus edasi vaid kolm kuud, kuid kogu uue
mudeli ühe alternatiivi piloteerimise kestus (töövõimereformi TATis) on ca 1 aasta ning see jätkub veel
2018 a lõpuni, siis ei ole 3kuuline disainerite töö edasinihkumine määrava tähtsusega kogu selle TAT
tegevuste ajaraamis.
Teenuse disaini projektis teostatakse disainerite poolt IV etapi tegevusi - toetavad piloteerimist ning
koguvad tagasisidet (intervjuude, vaatluste, küsimustike ja KOV-ide poolt tööprotsessis loodud
dokumentide analüüsi vormis), analüüsivad ning koostavad teenusesüsteemi kasutajakogemusele
põhineva mõjuanalüüsi.
Projekti I poole tulemused kulgesid plaanipäraselt, tegevusi ära ei jäänud ja kõik vajalikud osapooled
said kaasatud. Eriti kordaläinuks võib pidada uute lahenduste ja ettepanekute loomise töötubasid.
Nendes osalesid sihtgrupi esindajad ja nende lähedased, sihtgrupi huvikaitse organisatsioonid ning
uuenduslike ja tõenduspõhiseid praktikaid ning metoodikaid rakendavad teenuseosutajad. Huvi ja
valmisolek panustada oli teenusekasutajate poolt väga suur. Uue mudeli ettepanekute loomisel sai
rakendatud parimat kaasamise praktikat. Nõrgem osa on uue mudeli finantsanalüüsi koostamisega
seotud tegevused, mis ei ole otseselt disaini metoodika rakendamise tulemusel loodav ning ei ole ka
TAT tegevustest rahastatav, kuid on oluline tegevus, et saada tervikhinnangut uue mudeli rakendatavuse
kohta.
2017. aasta teises pooles esitati Trinidad Consulting OÜ poolt lepingu IV etapi aruanne. Viimases etapis
toimus uute lahenduste piloteerimise toetamine, piloteerijatelt tagasiside kogumine, kasutaja kogemusele
tuginev mõjuanalüüs ning sellele tuginedes uutes lahendustes muudatuste sisseviimine ning lõpparuande
esitamine. 17.10.2017 toimus teenuse disaini töötulemi tutvustav lõpuseminar, kus osalesid erinevad
huvigrupid.
Ajavahemikul 21.juuni-31. oktoober koordineeris K. Tsuiman Trinidad Consulting OÜ-ga seotud tegevusi
käsunduslepingu alusel ja alates 1. novembrist selle punkti alt Sotsiaalministeerium tegevusi ellu ei
viinud.
Käimas oleva TAT muudatusega (jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2017) on tegevuse lõppkuupäeva
pikendatud aasta võrra ja tegevuse elluviijaks on SKA. Põhjuseks on teenusedisaini tulemuste
katsetamise (viiakse ellu TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse suurendamine ja töötamise
soodustamine“) alguse edasi lükkumine. Kuna Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia järk-järgult
erihoolekande arendusettepanekute tegemine üle SKA-sse, siis tegevuste elluviijana lisandub TAT
13
muudatusega SKA, kus võetakse selle alategevuse raames 2018. aasta alguses tööle poole kohaga
spetsialist, kelle ülesandeks jääb kasutades katsetamisest tulenevat infot erihoolekandesüsteemi
puudutavate (sh õigusaktidesse tehtavate) arendusettepanekute tegemine Sotsiaalministeeriumile,
teavitusürituste ja koolitusseminaride korraldamine.
2018. aasta esimeses pooles (12.02.2018) alustas SKA-s antud projekti raames koormusega 0,25 tööd
projektijuht Kristo Tõnisso. Viidi läbi küsitlus piloodis osalevate klientide seas (piloodis osales kokku 40
inimest). Tagasiside ankeete laekus igast projektis osalevast omavalitsusest, klientidelt saadud
tagasiside kokkuvõte koostamisel. Koostamisel on mõjuanalüüsi lähteülesanne ja tehniline kirjeldus.
Mõjuanalüüsi hange on planeeritud välja kuulutada juunis.
Seoses teenusedisaini piloteerimise (viiakse ellu TATist „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
suurendamine ja töötamise soodustamine“) jätkuga kuni 2020 aasta lõpuni, ei ole võimalik hoolekande
TATi planeeritud tegevusi täielikult ellu viia. TATist viiakse läbi esmase pilootprojekti kasutajakogemuse
mõjuanalüüs ning olemasoleva erihoolekandeteenuste süsteemi muudatustega sellel aastal ei tegeleta.
Seoses sellega muudetakse alustatud TAT muudatusega tegevuse lõppkuupäeva (uueks
lõppkuupäevaks 31.10.2018).
Tegevuse ellu viimiseks tööle võetud projektijuht ei alustanud tööd TATis planeeritud ajal ning
planeeritud mahus (0,5 koormusega). Seoses projektijuhi koha osalise täitmisega jääb selle punkti alt u
7000 eurot personalikulude jääki, mis käimas oleva TAT muudatusega tõstetakse selle punkti eelarvest
välja.
Tegevuse nr ja
nimetus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Alamtegevuse nr Alamtegevus puudub
ja nimetus6
Tegevuse või 01.01.2016-31.12.2018 Tegevuse või 01.01.2016 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevustega alustati 2016. aasta jaanuaris.
Jaanuaris-veebruaris toimus riigihange teenusepakkujate leidmiseks, klienditöö ja toimetulekuraskustes
inimestele teenuste osutamine algas märtsist.
Koordinaatorid on kohtunud 331 toimetulekuraskustes inimesega, kellest projekti sisenes 281. Mai lõpu
seisuga on projektis kliente 72 erinevast KOVist (34% kõigist Eesti KOVidest). Osad kliendid (50 inimest)
ei vasta projektis kehtestatud kliendi kriteeriumitele ning nemad teenuseid projekti raames ei saa.
Kriteeriumitele vastavaust hinnatakse esimesel kohtumisel koordinaatoriga.
Teavitamisel ja suhtlemisel keskenduti rohkem KOVidele, kust toimetulekuraskustes elanikud soovivad
projekti teenuseid saada, aga KOVi valmisolek on vähene. Sellisteks KOVideks on enamasti väiksemad
KOVid, kellel ei ole jõudlust toimetulekuraskustes klientidega tegeleda.
Teatud piirkondades on teenusepakkujad avaldanud rahulolematust seoses kliendikriteeriumite
rangemaks muutumisega ning nõudega, et enne teenuse saamist projekti raames, peab KOV STARis
vormistama kliendi juhtumiplaani. Teenusepakkujatelt küsitakse kirjalikku tagasisidet ja ettepanekuid ning
korraldatakse nendega arutelu, et koostööd ladusamaks muuta.
Teenust on kokku osutatud 281 inimesele (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk
inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teises pooles kohtusid koordinaatorid 369 toimetulekuraskustes inimesega, kellest projekti
sisenes ja sai teenuseid 358 klienti. Osad kliendid (11 inimest) ei vasta projektis kehtestatud kliendi
kriteeriumitele ning nemad teenuseid projekti raames ei saa. Kriteeriumitele vastavaust hinnatakse
esimesel kohtumisel koordinaatoriga. Novembri lõpu seisuga on projektis kliente 110-st erinevast KOV-st
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
14
(51,64 % kõigist eesti KOV-dest). Nõustamisteenuste osutamine toimus aruandlusperioodil
plaanipäraselt.
Projektimeeskonnale toimus supervisioon 3.06 ning kovisioon 30.08. ja 04.10.
Lisaks klientide nõustamisele toimusid erinevad kohtumised võrgustikutöö arendamiseks ja
informatsiooni jagamiseks.
Teenuse saajate 2016. aasta sihttasemeks oli 600, saavutustase 639.
2017. aasta esimeses pooles osutati teenust 442 uuele inimesele. Mai lõpu seisuga on projektis kliente
139 erinevast KOVist (65,3% kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1081.
Välja on töötatud piirkondade juhtumikorraldusliku analüüsi küsimustik, mis edastatakse KOV-ide
sotsiaaltöötajatele täitmiseks juunis. Küsimustik kannab pealkirja "Juhtumikorraldus nõustamisteenuste
kaasabil" ning aitab saada tagasisidet KOV juhtumikorralduse võimalustest osutades/kasutades erinevaid
nõustamisteenuseid. Toimunud on üle Eesti koostöökohtumised ja teavitusüritused KOV
sotsiaaltöötajatele ja teenusepakkujatele Töötukassa jt partnerite osavõtul. Korraldatud on mitmeid
infopäevi KOVidele. Tagasiside projektile koostööd tegevate KOV-ide poolt on positiivne.
Koordinaatorid on osalenud erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1081).
2017. aasta teises pooles osutati teenust 362 uuele inimesele. Novembri lõpu seisuga on projektis
kliente 157 KOVist (73,70 % kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1443. Koostöö KOV-ga
aruandlusperioodil oli hea.
Seoses haldusreformiga, on paljud koordinaatoritega koostööd tegevad KOV sotsiaaltöötajad saanud
koondamisteated ning lõpetavad oma töö 2017 aasta lõpus. Probleemiks võib kujuneda uute
sotsiaaltöötajatega kontakti saamine ja koostöö saavutamine. Kuna uuel ametikohal on tööd palju, siis
võib tunduda koostöö projektiga koormav ja teisejärguline. Selline situatsioon võib tekitada olukorra, kus
2018. aasta esimestel kuudel indikaatori täitmine võib osutuda raskeks. Antud situatsioonis tuleb jätkata
järjekindlalt KOV-des teavitustöö ja uute kontaktide loomisega, koostöö saavutamise eesmärgil.
Käesoleval tegevusperioodil toimus piirkondade juhtumikorraldusliku võimekuse analüüsi küsimustikule
vastamine KOV-ide sotsiaaltöötajate poolt. Küsimustikule „juhtumikorraldus nõustamisteenuste kaasabil“
vastas kokku 213 KOVist 144 KOV-i (67,6%). Analüüs valmib 2018. a alguses.
Koordinaatorid ja projektijuht osalesid erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel:
06.06.2017 Seminar „Samal poolel – lapse poolel“ - osales Kaire Kopli
16.06.2017 RÜ andmekorje infopäev osales Pirge Toms
15-16.08.2017 Koolitus "Töösoorituse arendamine ja kovisioon" - osales Pirge Toms
29.08.2017 Projektimeeskonna kovisioon - osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Daisi Tatar, Annika
Luts, Eve Sartakov, Pirge Toms
15.09.2017 Infoturbe videokoolitus ja infoturbe test - osales Eve Sartakov
18.09 - 30.10.2017 Veebikoolitus "Muutustega kohanemine" - osalesid Eve Sartakov, Enely Kullamäe,
Raina Kurg, Daisi Tatar
29.09.2017 Projektimeeskonna supervisioon - osalesid Pirge Toms, Eve Sartakov, Raina Kurg, Daisi
Tatar, Enely Kullamäe, Kaire Kopli
21-22.09.2017 SKA sotsiaalteenuste osakonna arengupäevad - osalesid Pirge Toms, Kaire Kopli, Eve
Sartakov
30-31.10.2017 Koolitus " Motiveeriv intervjueerimine" (I; II moodul) – osalesid Kaire Kopli, Eve Sartakov,
Daisi Tatar, Raina Kurg, Pirge Toms
24-25.10.2017 Infopäev/seminar "Kes suudab ja oskab aidata probleemset last/noort?" - osales Enely
Kullamäe
07.11.2017 Projektimeeskonna kovisioon - osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Daisi Tatar, Raina
Kurg
04.11.2017 SKA juhtimiskompetentside infotund - osales Pirge Toms
17.11.2017 Koolitus "Praktiline coachingu koolitus juhtidele" – osales Pirge Toms
23.11.2017 Koolitus " Motiveeriv intervjueerimine" (III moodul) - osalesid Kaire Kopli, Eve Sartakov,
Daisi Tatar, Raina Kurg, Pirge Toms
8.12 toimus KOV-de sotsiaaltöötajatele, teenuseosutajatele ja koostööpartneritele teavitusseminar
Rakveres. Kirjalikku tagasisidet seminari kohta ei kogutud, suuliselt avaldasid osalejad piirkondade
koordinaatoritele tagasisidet, kus enim tõsteti esile ja hinnati väga positiivselt Sergei Drõgini
emotsionaalselt esitatud ettekannet enesetunnetamisest ja –toimetulekust.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1443).
15
2018. aasta esimeses pooles sisenes projekti 426 uut inimest. Mai lõpu seisuga on projektis kliente 75
KOVist (94,9% kõigist Eesti KOVidest) ja teenuse saajaid kokku 1869.
Klientide projekti kaasamisel toimusid kolmepoolsed kohtumised SKA koordinaatori, kliendi ja KOV
sotsiaaltöötaja osavõtul.
Jaanuaris kohtusid koordinaatorid 216 toimetulekuraskuses inimesega, kellest sisenes projekti 94, sh
vahehindamisi tehti 97 kliendile.
Veebruaris toimus kohtumisi 209, projekti sisenes 70 toimetulekuraskuses inimest sh vahehindamisi tehti
131 kliendile.
Märtsis kohtusid koordinaatorid 218 toimetulekuraskuses inimesega, kellest projekti sisenes 67, sh
vahehindamisi tehti 128 kliendile.
Aprillis kohtusid koordinaatorid 208 toimetulekuraskuses inimesega, kellest sisenes projekti 83, sh
vahehindamisi tehti 92 kliendile.
Mais toimus kohtumisi 202, projekti sisenes 69 toimetulekuraskuses inimest sh vahehindamisi tehti 86
kliendile.
Korraldati ka mitmeid ümarlaudu ja seminare KOV sotsiaaltöötajate, teenusepakkujatega ja teiste
koostööpartneritega (sh Töötukassa).
Koordinaatorid ja projektijuht osalesid erinevatel koolitustel ja supervisioonidel ning kovisioonidel:.
01.02 kovisioon koordinaatoriteleTartus – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas,
Eve Sartakov;
21.02 Exceli alg- ja kesktaseme koolitus Tallinnas – osales Kaire Kopli;
6.03 kovisioon koordinaatoritele – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas, Eve
Sartakov;
11.04 projektimeeskonna grupisupervisioon – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva
Kikas, Eve Sartakov, pirge Toms;
24.04 Exceli alg- ja kesktaseme koolitus Tallinnas - osalesid Eve Sartakov, Pirge Toms; 26.04 Jõhvis,
osalesid Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas;
8.05 meeskonna kovisioon – osalesid Kaire Kopli, Enely Kullamäe, Raina Kurg, Eva Kikas, Eve Sartakov;
17.05 Exceli koolitus edasijõudnutele Tallinnas - osalesid Eve, Pirge Toms
Perioodiks planeeritud tegevused ja sealhulgas ka eelarve kasutamine toimusid plaanipäraselt.
Teenuse saajate 2018. a sihttasemeks on 1800 inimest (praegune TAT spetsiifiline näitaja 1869).
Tegevuse nr ja 3.Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste
nimetus osutamiseks
Alamtegevuse nr
ja nimetus7 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja
täiendkoolitus
Tegevuse või 01.01.2015 - 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poolaastal Tervise Arengu Instituut kaardistas koolituse „Töö psüühikahäiretega
kliendiga“ sihtrühma vajadusi ning tehti ettevalmistusi koolitaja leidmiseks.
2015. aasta teisel poolaastal on toimunud 3 kolmepäevast koolitust, millest esimene oli pilootkoolitus
Tallinnas. Pilootkoolituse tagasiside põhjal tehti ühiselt koolitusmeeskonnaga muudatusi koolituskavas.
Koolituse sisu vaadatakse uuel aastal taas üle, et seadusemuudatustega seonduvalt vastaks see enim
KOVi spetsialistide igapäevatööle. Koolitused toimusid Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Koolitatusel osales
kokku 55 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016 aasta esimeses pooles toimus uus hange 12 koolitusgrupi koolitamiseks. 2016. aastal on
toimunud 3 koolitust (Võru, Haapsalu, Rakvere). Koostöös koolitajatega on täiendatud 2015 aasta välja
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
16
töötatud koolituse kava ja koolituse sisu. Koolituste tagasiside on olnud positiivne, gruppide täituvus
üldjuhul hea. Endiselt on osalejaid, kes ei osale täies mahus, kuigi nii eelnevalt kui ka kohapeal
rõhutatakse koolitajatega selle olulisust, et kurust ei tohiks pooleli jätta.
Valmimas on Sotsiaalministeeriumi poolt koostatavad supervisiooni hankedokumendid.
Koolitatusel on aruandlusperioodil kokku osalenud 108 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016 aasta teises pooles toimus Sotsiaalministeeriumis supervisiooniteenuse hankedokumendi
koostamine ning hanke läbi viimine supervisiooniteenuse osutamiseks neljas piirkonnas (1. piirkond:
Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa; 2. piirkond: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; 3. piirkond:
Jõgevamaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa; 4. piirkond: Läänemaa, Saaremaa,
Hiiumaa). Pakkumused esitasid Projektiekspert OÜ ja MTÜ International Supervision and Coaching
Institute (ISCI). Hanke võitis ISCI.
Alates 2016. aasta detsembrist osaleb 12 kuu jooksul grupisupervisioonides kokku vähemalt 100 KOV
üksuste sotsiaaltöötajat. Teenuse pakkumiseks moodustatakse igasse piirkonda maakondade vahelised
supervisioonigrupid (kõikide piirkondade peale kokku 10).
Tervise Arengu Instituudi poolt ellu viidava tegevuse raames (koolitus - töö psüühikahäirega kliendiga)
toimus üheksa koolitust (5 koolitust Tallinnas, 1 Pärnus, 1 Jõgeval, 1 Kuressaares, 1 Jõhvis). Jõhvis
toimunud koolitus oli venekeelne. Koolituse tagasiside on olnud järjest positiivsem, eriti kõrgelt
hinnatakse psühhiaatri loengut ja kogemusnõustaja kogemusloo kuulamise võimalust. Koolituse käigus
toimub ka võrgustiku tugevdamine, nii mõnigi spetsialist on üles näidanud soovi üheskoos
koolitusmeeskonnaga hiljem oma piirkonnas kogukonnapõhiseid teenuseid arendada.
Koolitusel osalejate 2016.a sihttasemeks oli 310, tegelik saavutustase 271(siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed). Sihttase on veidi alatäidetud, mis tuleneb
eelkõige viimase hetke osaluse tühistamistest, mitteilmunutest ja katkestanutest.
2017. aasta esimeses pooles toimusid supervisioonid 4 erinevas piirkonnas (1. piirkond: Harjumaa,
Raplamaa, Järvamaa, Pärnumaa; 2. piirkond: Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa; 3. piirkond: Jõgevamaa,
Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa; 4. piirkond: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa).
Kokku on moodustatud 10 gruppi ja kõigile gruppidele on planeeritud viiest supervisioonipäevast
toimunud kaks supervisioonipäeva. Ülejäänud kolm supervisioonipäeva igale grupile toimuvad teises
poolaastas. Kokku alustas supervisioonides osalemist 118 inimest, kellest 9 on katkestanud.
TAI korraldas uue hanke koolitaja leidmiseks ja leping sõlmiti Heaolu ja Taastumise Kool MTÜga ning
toimus 2 koolitust "Kliendist kodanikuks vaimse tervise valdkonnas", kus osales kokku 34 psüühilise
erivajadusega tegelevat spetsialisti, kellest üks katkestas. TAI poolt läbi viidud koolitused on olnud
sotsiaaltöötajatele väga vajalikud kuna töö psüühikahäiretega kliendiga on väga keeruline ja teadmised
kuidas antud sihtgrupiga paremini töötada on olnud kohati spetsialistidel vähesed. Koolitusi läbi viies
selgus vajadus erilist tähelepanu pöörata dementsuse diagnoosiga töötavate spetsialistide teadmiste
arendamisele ning järgnevatel aastatel on planeeritud koolitused just nendele spetsialistidele, kes
töötavad antud sihtgrupiga. 2015.-2016.a on keskendutud peamiselt sotsiaaltöötajate koolitamisele,
edaspidi arendatakse peamiselt vahetult teenust osutavate töötajate teadmisi.
Koolitusel osalejate 2018.a sihttasemeks on 675 inimest. Kokku on osalenud TAI poolt psüühiliste
erivajadustega töötavatele spetsialistidele korraldatud koolitustel 304 inimest. 2018. aastaks
planeeritud näitajate arvu täitmise tähtaega on planeeritud pikendada 2020. aastani. Tegevuste
tähtaja pikendamise põhjuseks on eesmärk 2017. a välja töötada detailsem arenguprogramm
psüühiliste erivajadustega (sh dementsuse diagnoosiga) inimestega tegelevate spetsialistide
koolitamiseks.
Supervisioonides osalejate 2018.a sihttasemeks on 420 inimest. Esimese hankega oli planeeritud
teenust osutada 100-le inimesele ja 2018. aastal 320 inimesele. Praeguse seisuga osaleb
supervisioonides 109 inimest.
2017. aasta teises pooles toimus 10-le supervisioonigrupile kolm supervisioonipäeva. Kokku
registreeris ennast supervisiooniteenusele 118 inimest, kellest 13 inimest katkestasid. Osalejate seas läbi
viidud küsitluse põhjal saab öelda, et osalejad jäid supervisioonidega rahule ning peavad oluliseks
supervisiooni järjepidevat jätkumist. Osalejate järelküsitluses antud tagasiside tõi välja, et supervisiooni
suurima kasutegurina nähakse võimalust kohtuda kolleegidega, saada toetust ja olla pingevabas
õhkkonnas, mis on äärmiselt oluline tööalase võimekuse taastamiseks/ säilitamiseks ning läbipõlemise
ennetamiseks. Kooskõlastamisel oleva TAT muudatusega (jõustub tagasiulatuvalt alates 1.10.2027) on
pikendatud supervisiooniteenuse osutamise tähtaega ning 2018.a sihttasemeks on 320 inimest ehk
17
2018. aastal on planeeritud pakkuda supervisiooniteenust 220 inimesele ja 2019. aastal 100-le inimesele.
TAI teisel poolaastal koolitusi ei korraldanud. Lapsehoolduspuhkusele läinud TAT töötaja (K. Olli)
asendajana (M. Roosimaa) augustis tööle asunud asendaja lahkus töölt ja oktoobri lõpust on tööl uus
inimene (S. Arro). Projektijuhtide vahetumine olulist mahajäämust tegevuste ajalisest plaanist käesoleval
aruandlusperioodil kaasa ei toonud. Käesoleval perioodil toimus uute koolituste planeerimine dementsuse
diagnoosiga tegelevatele spetsialistidele, mis oleks osaks suuremast dementsete arenguprogrammist
hooldekodudele. Dementsuse diagnoosiga inimestega töötavate spetsialistide koolitused viiakse ellu
koostöös 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt loodava dementsuse kompetentsikeskusega, mis
hakkab eest vedama arenguprogrammi koostamist ning koondama dementsuse valdkonnas
tõenduspõhiseid metoodikaid ja pakkuma sellealast nõustamist ja vajadusel koolitust.
TAI poolt käesoleval perioodil koolitatavaid ei lisandunud. 2018.a sihttasemeks on 675 inimest.
Kokku on osalenud TAI poolt korraldatud koolitustel 304 inimest. Supervisioonides osalejate
lõplikuks arvuks kujunes 105.
2018. aasta esimeses pooles kuulutati välja uus hange supervisiooniteenuse osutamiseks 320
sotsiaalvaldkonna töötajale. Kõikidel esitatud pakkumustel esinesid tagasilükkamise tingimused
(pakkumuses ei sisaldunud tehnilises kirjelduses nõutud informatsiooni) ning pakkumused jäeti
hindamata ja lükati tagasi. Hankedokumenti täiendati ning mais kuulutati välja uus hange.
Sotsiaalministeeriumi poolt saadeti mais välja koolitushange kohalike omavalitsuste töötajate
koolitamiseks kolmes valdkonnas: sotsiaalteenuste planeerimine ja arendamine;
deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamine; õigusalase teadlikkuse tõstmine. Pakkumiskutsele
vastas üks pakkuja. Sisuliste puuduste tõttu esitatud pakkumuses ja ebapiisava konkurentsi tõttu
tunnistasime hankemenetluse kehtetuks ja kuulutame välja juunis uue hanke.
TAI esimesel poolaastal koolitusi ei korraldanud Toimus arenguprogrammi koostamise lõpetamine ja
algasid dementsuse teemalise koolitusprogrammi arendustegevused. Märtsis vahetus järjekordselt
projektijuht ning uueks projektijuhiks on Terje Bachmann. Tegeleti dementsuse arenguprogrammi
raames planeeritud koolituse ette valmistamisega ja koolitushanke välja kuulutamisega. Koolituse
ettevalmistamise käigus on toimunud koostöös töörühmaga võimalike õppevideote analüüs, valminud
10 päevase koolituskava teemad ja nende täpsem sisu. Samuti koostati konkurssi tingimusi
arenguprogrammi katsetajate leidmiseks (asutused, kes tegelevad dementsetega). Konkurssi
kandideerimistähtaeg on 13.07.2018
Eelarve täitmine on planeeritust madalam kuna nii supervisiooniteenuse osutamine kui ka kohalike
omavalitsuste sotsiaaltöötajate koolitamine on ebaõnnestunud hangete tõttu edasi lükkunud ning
tegevustega saab alustada augustis.
Käesoleval perioodil koolitatavaid ei lisandunud. 2018.a sihttasemeks on 675 inimest. Kokku on
osalenud TAI poolt korraldatud koolitustel 304 inimest. Supervisioonides osalejate lõplikuks
arvuks kujunes 105.
Alamtegevuse nr
ja nimetus8 3.2 Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga
seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poolaastal viidi läbi hange uuringu „Vanemaealiste toimetuleku ning
hoolekandeteenuste vajaduse ja nendega rahulolu uuring“ läbiviimiseks (tegevus tõsteti 3. detsembri
ministri käskkirja nr 181 kinnitatud TAT muudatusega vanasse perioodi).
2015 aasta esimeses pooles valmisid puuetega täiskasvanute ja nende hoolduskoormuse uuringu
(edaspidi PIU) hankedokumendid.
Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt ellu viidava tegevuse raames on teadmiste ja kogemuste saamiseks
8
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
18
osaletud 2015 aasta esimesel poolaastal 6 erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste järelevalves
(Narva Sotsiaaltöökeskuse, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused Sinimäe ja Sillamäe
Kodu, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskuse, Pärnu Erivajadustega Inimeste
Rehabilitatsioonikeskuse). SKA on saanud ülevaade järelevalvest kui protsessist
erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes. SKA on kohtunud Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuse esindajatega ja sotsiaalhoolekande üksusega , et arutada Euroopa vabatahtliku
sotsiaalteenuste kvaliteedi-raamistiku põhimõtteid.
SKA on läbi viinud toetavaid erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele kogemusnõustamise
25.05.2015 Pärnu- ja Läänemaal. Tutvustati piirkonna asutustes läbiviidud järelevalve tulemuste
kokkuvõtet, mille läbiva probleemkohana toodi välja tegevusplaanide ebarahuldav tase. Teenuse
osutajaid nõustas tegevusplaanide osas Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus (HENK).
Kohtumisele kaasati ka piirkondlikud juhtumikorraldajad.
2015 aasta teisel poolaastal kuulutati välja uus PIU hange kuna esimene ebaõnnestus (kõik pakkumused
ületasid eeldatavat maksumust).
Ette valmistatud on uuringu „Puuetega laste ja nende perede uuring“ hankedokumendid ning hange
kuulutatakse välja 2016 aasta veebruaris.
TAT muudatusega lisandunud uuringu „pikaajalise hoolduskoormuse uuring“ raames toimuvad
ettevalmistused kokkuleppe sõlmimiseks Riigikantseleiga.
2015. aasta teises pooles kuulutati välja PIU hange kaks korda. Esimene hange luhtus kuna pakkumus
ületas oluliselt hanke eeldatavat maksumust ning lisaks esines pakkumuse vastavuses (sisus)
puudujääke. Võrreldes esimese hankega vähendati teises hankes küsitlusuuringu valimi suurust ca 400
vastaja võrra ning lisati kvalitatiivne osa (fookusgrupid ja süvaintervjuud).Selline lähenemine võimaldas
saada andmeid veel kõigi puudeliikide lõikes, kuid enam mitte nende olulisemates alalõigetes (sugu,
puude raskusaste).
Detailsemat infot iga puudeliigi, selle riskirühmade ning ettepanekute osas poliitikamuudatusteks lootsime
koguda kvalitatiivse metoodikaga.
Pakkumuse maksumus mahtus hanke eeldatava maksumuse sisse, kuid pakkuja ei järginud täpselt
osasid hankedokumente (meeskonnaliikmete kvalifitseerimise vormid ja nendel nõutud info) ning ka
pärast info täpsustamist ei vastanud projektijuht ja uuringujuht hankija hinnangul kvalifitseerimisnõuetele
ning ka teine hange luhtus.
Kaalumisel on PIU hanke väljakuulutamine kolmandat korda.
SKA osales 2015 aasta teisel poolel järgmistel järelevalvetel:
rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes - 06.10. MTÜ Nirk, MTÜ Meie Kool ja Tallinna Laste
Turvakeskus;
erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes - 13.10. Lääne-Virumaal AS Hoolekandeteenused Tapa
Loode ja Põllu tn kodud ja 04.11. AS Hoolekandeteenused Rakvere Lille Kodu ning Rakvere
Sotsiaalmaja päevakeskus, Rakvere Sotsiaalmaja.
Järelevalveprotsessi kirjeldamisega, lähtudes erinevate teenuste ühisosast, on jõutud lõpusirgele. On
tegeletud järelevalve tulemusi kajastavale aktile uue vormi leidmisega. Uus järelevalveakti vorm
erihoolekandeteenuste jaoks on olemas ja see on läbinud eduka katsetamise praktikas.
Rehabilitatsiooniteenuse puhul on uus akti vorm koostatud ning katsetamisega alustatakse 2016.aastal.
Juba väljatöötatud vorm on kergesti kohaldatav ka teistele teenustele.
2016. aasta esimeses pooles toimus puuetega laste ja nende perede uuringu (PLU) ettevalmistamine:
taustaandmete koondamine, uuringu eesmärgi, küsimuste ja metoodika nõuete täpsustamine ning
eelnevale vastava riigihankedokumendi koostamine.
Otsustati, et PIU hange kuulutatakse uuesti välja aastal 2018.
Sotsiaalministeerium on sõlminud koostöölepingu Riigikantseleiga uuringu „Pikaajaline hooldus Eestis“
läbiviimiseks. Riigikantselei on sõlminud uuringu läbi viimiseks lepingu Maailmapangaga.
2016 aasta esimeses pooles osales SKA järgmistel järelevalvetel:
Rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes - 06.05 MTÜ Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskus ja MTÜ-s AVE.
Erihoolekandeteenuseid osutatavates asutustes :
04.02. erakorraline järelevalve AS HT Valkla Kodus, 10.02. SA Autistikas, 23.03. Saku Vallavalitsuses ja
Vasalemma Vallavalitsuses, 7.04 AS HT Kehra Kodu, 7.04 Anija Vallavalitsus , 19.05 AS HTK Karula
Kodu, 19.05 Lõuna - Eesti HK Karksi Kodu, 22.05 Viljandis järgmistes asutustes: Viljandi Päevakeskus
Vinger, MTÜ Töötoad, Viljandi Haigla, MTÜ Singel Kodu, MTÜ Singel ja AS HKT Näituse Kodu .
Esmakordselt muudeti eksperdi kaasamise meetodit. Kui seni osales ekspert järelevalves kui üks liige
19
meeskonnas, siis Viljandimaa erihoolekandeteenuse osutajate puhul külastas ekspert asutusi iseseisvalt.
Esmalt käis asutustes järelevalve spetsialist, kes hindas eksperdi vajalikkust ning seejärel otsustati , kuhu
asutusse ekspert suunata.
Projektis toimuvate järelevalvete eesmärgiks on järelevalve ja metoodika põhimõtete (sh ekspertide
kaasamine) rakendamise piloteerimine praktikas, et saada kinnitust nende sobivuses.
SKA poolt korraldatava järelevalveprotsessi kirjeldamisel ollakse ikka veel ooteseisundis, et vaadata,
kuidas sobituvad siia lisandunud teenused. Järelevalve akti lisavormid erihoolekande-teenuste puhu juba
katsetatud ning sobivaks tunnistatud. Rehabilitatsiooniteenuse ja teiste teenuste akti lisavormid vajavad
veel katsetamist - kogemus on veel otsustamiseks liiga väike.
Kui 2015.aasta lõpuks tundus, et erihoolekandeteenuste ja rehabilitatsiooniteenuse ühisosa on leitud, siis
2016.a. kehtima hakanud uus Sotsiaalhoolekande seadus tõi juurde uusi küsimusi.
2016. aasta teises pooles toimus puuetega laste ja nende perede uuringu (PLU) riigihankedokumentide
koostamine ja hange on planeeritud välja kuulutada 2017. aasta alguses.
Maailmapank esitas uuringu vahearuande Riigikantseleile 23. novembril 2016. Uuringu vahearuanne
sisaldas Eesti olukorra ülevaadet, ettepankuid pikaajalise hoolduse defineerimiseks, teenuste vajaduste
ja eeldatavate kulude analüüsi ning ettepanekuid võimalikest poliitikastsenaariumitest pikaajalise
hoolduse korraldamiseks ja rahastamiseks Eestis. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm arutas
vahearuannet 2016. aasta detsembri alguses. Rakkerühma tagasiside põhjal täiendab Maailmapank
uuringu aruannet ning esitab uuringu lõppearuande koos 3-4 poliitikastsenaariumiga pikaajalise hoolduse
korraldamiseks ja rahastamiseks Eestis 2017. aasta I kvartali jooksul.
SKA poolt ellu viidava tegevus raames on järelevalveprotsessi kirjeldamine lõpule viidud hetkel kehtivat
seadusandlust arvestades ja sobitatud kõigi teenuste ja tegevustega, mille üle järelevalvet teostatakse.
2016 aasta teises pooles osales SKA järgmistel järelevalvetel: Rehabilitatsiooniteenust osutavates
asutustes - 4.-15.07.2016 SA Lõuna-Eesti Haiglas, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuses, AS Lõuna-Eesti
Hooldekeskuses, Otepää Tervisekeskuses, 02-03.08 Tartu Ülikooli Kliinikum SA , ProVida Nõustamis- ja
rehabilitatsioonikeskus, Dorpat Tervis OÜ, Ambromed Grupp OÜ , EPRÜ, Tartu Maarja Tugikeskus
MTÜ, Tartu Laste Tugikeskus, Babysport OÜ, 06.10. Helxu OÜ(erakorraline järelevalve) ja 17-18.10.
Aarika OÜ(erakorraline järelevalve) täismahus ja kirjaliku menetluse osas Astangu KRK ja MTÜ Papaver.
Erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes : 14.-15.07.2016 SA Lõuna-Eesti Haiglas, Lõuna-Eesti
Erihoolduskeskuses, AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuses, Otepää Tervisekeskuses.
Ekspert/konsultandina kaasati psühholoog - tegevusterapeuti Urve Tõnissoni erihoolekandeteenuseid
osutavate asutuste järelevalves ja rehabilitatsiooniteenust osutavate teenuste järelevalves kaasati Eve
Krüger, Urve Tõnisson, Kadri Englas, Hele Aluste ja Külli Roht.
2017. a vajab lahendamist järelevalve korraldamine ja metoodika rehabilitatsiooniteenust programmina
osutavate asutuste puhul. Järelevalve akti lisavormid on katsetatud ning sobivaks tunnistatud kõikide
teenuste puhul. Lootus, et vormide kasutusele võtmine hoiab kokku aega, ei leidnud kinnitust. Hea on, et
asutused saavad tagasisidet ühesugusel kujul. On tegeletud uute vajaduste kogumisega ja analüüsiga -
on korrastatud erakorralise järelevalve alustamise süsteemi , et tagada sotsiaalteenuste üksuse ja
järelevalve osa tihedama koostöö. Lisaks on senisest enam tutvustatud järelevalve süsteemi uute
lisandunud teenuste puhul. 2018 aastaks on vajalik analüüsida erinevaid teenuse kvaliteedile
keskendunud järelevalve mudeleid, et olla valmis seadusega jõustuvate teenuste kvaliteeninõuete
täitmise üle järelevalve teostamiseks. Alustatud on teostatud järelevalve kohta aruandluse süsteemi
täiendamisega.
2016.a. kehtima hakanud uuest SHS -st tulenevad muudatused viidi sisse järelevalve akti lisadesse.
Koostatud on järelevalve teostajatele käsiraamat, kus teenuste ühisosa kõrval on teenuste kaupa
kirjeldatud ka erisused. Valminud käsiraamat on sisestatud Confluence’i.
2017. aasta esimeses pooles korraldas Sotsiaalministeerium hanke puuetega laste ja nende perede
uuringu läbi viimiseks ja hanke võitis AS Turu-Uuringud, kellega sõlmiti leping 12. mai 2017. Hetkel on
toimunud hanke võitja ja Sotsiaalministeeriumi koostöös küsitlusankeedi täiendamine. Uuring valmib
aasta lõpus. Maailmapanga poolt teostatav pikaajalise hoolduse teemalise uuringu esialgne versioon on
esitatud ja hetkel toimub Sotsiaalministeeriumi ning Riigikantselei poolt tehtud kommentaaride ja
ettepanekute põhjal viimase versiooni koostamine.
Antud alamtegevuses SKA poolt ellu viidavad tegevused (sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi
arendamine) on TAT muudatusega (30.03.2017) tõstetud alamtegevuse 3.3 alla ja nende tegevuste
ülevaade kajastatakse edaspidiselt p 3.3 all.
20
2017. aasta teises pooles esitati puuetega laste ja nende perede uuringu lõppraport. Esitati ka
Maailmapanga poolt lõplik pikaajalise hoolduse teemalise uuringu raport.
2018. aasta esimeses pooles tegevusi selle punkti alt ei tehtud. Eelarvelisi vahendeid sellele tegevusele
2018.a planeeritud ei ole. Aasta teises pooles alustatakse puudega täiskasvanute ja nende pereliikmete
uuringu ettevalmistamisega, aga maksed selle uuringu osas hakkavad toimuma 2019. aastal.
Alamtegevuse nr
ja nimetus9 3.3 Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste
koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise
ning rakendamise kaudu
Tegevuse või 01.01.2015-31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimesel poole korraldati kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendajate välja valimiseks kaks
konkurssi (veebruaris ja märtsis). Hetkel valitud välja 17 uut asutust kvaliteedisüsteemi rakendama.
Sissejuhatav koolitus mõlemale grupile eraldi läbi viidud: 26.märtsil ja 9.aprillil.
Audiitorite leidmise konkurss läbi viidud ja 5 uut audiitorit koolitatud. Täiendkoolitatud ka 8 endist
audiitorit, et nende tegutsemise nominatsiooni pikendada (kehtib 3 aastat, mille jooksul vaja läbi viia
vähemasti 2 auditit ja osaleda 1-l koolituspäeval)
Toimunud 3 koolitust- 26.märtsil ja 9.aprillil asutuste sissejuhatav koolitus, 30-31.märts ja 1.aprillil
audiitorite koolitus. 4-6.mail EQUASS konsultantide koolitus. Kokku osalenud koolitusel 68 inimest
(mõned inimesed osalenud nii audiitorite kui konsultantide koolitusel).
Indikaatorite täitmisega ollakse graafikus.
2015. aasta teisel poolel üks EQUASS rakendaja katkestas, kuna juht vahetus ja sellega seoses ei
olnud asutuses hetkel võimalik tegeleda kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Jaanuaris 2016 kuulutatakse
välja uus hange 15 asutuse leidmiseks.
12-13.oktoobril toimus EQUASS konsultantide koolituse II sessioon (jätk 4-6. mail toimunud koolitusele).
Uusi koolitatavaid sellel perioodil juurde ei tulnud ehk kokku on koolitustel osalenud 68 inimest (siin
kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta esimesel poolel valiti kvaliteedisüsteemi EQUASS rakendama 16 uut asutust (1 asutus
katkestas juba rakendamise).
Hetkel on 31 teenuseosutajat kvaliteedisüsteemi rakendamas. 2016 uued teenuse osutajad on koolitatud
ja läbi viidud eneseanalüüsid. 2015 alustanud asutustes käimas jooksvad konsultatsioonid. Toimunud
kummalegi grupile kogemuskohtumine mais-juunis.
Toimunud 3 koolitust: 22.veebr EQUASS sissejuhatav koolitus, 29.veebr-1.märts teenuste mõju ja
tulemuslikkus II grupp, 14-15.märts jõustamise koolitus.
Ajagraafikust on maas üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise koostamine. Esmalt oli põhjuseks eksperdi
lahkumine Astangult ja seejärel pakkumuskutse läbikukkumine. Praeguseks on kvaliteedijuhise
väljatöötamise jaoks üle vaadatud juhise raamistik ja 9.juuniks kokku kutsutud erinevatest osapooltest
koosnev aruteluseminar, et paika panna mõisted, kvaliteedi põhimõtted, kriteeriumid ning kokku leppida
kriteeriumi täitmise näitajad.
Kvaliteedisüsteemi rakendamise mõju analüüs jääb 2016 aastal ära (TAT tulevas muudatuses
kajastatud).
Alustatud on teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika (EQUAL) koolitustega. Esimesed 6
asutust antud metoodika osas koolitati detsembris 2015 ja nendega toimus kohtumine tagasiside
saamise osas märtsis, II grupp koolitati veebr-märts 2016.
Ajaraamist on maas seoses vastava spetsialisti lahkumisega Astangult ka Maavalitsuste ja SKA
järelevalveametnike koolituskava väljatöötamine ja koolituste algus. Hetkel on kokkulepe sõlmitud 2
9
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
21
inimesega (sotsiaalvaldkonnast, teenuste kvaliteedi pädevusega), kes analüüsivad koolitusvajadust,
koostavad esmase koolitusprogrammi ja viivad läbi kohtumise, et koolitusprogramm osapooltega läbi
arutada ja kokku leppida. Koolituse tähtaega pikendatud ka TAT tulevas muudatuses.
Tähtajaks ei ole valminud kvaliteedikeskuse kodulehekülg. Kodulehe hankimiseks kuulutati hange välja
kolm korda, millest esimene hange ebaõnnestus kuna pakkumus ületas eeldatavat maksumust, teise
hanke korral ei laekunud ühtegi pakkumust ning kolmanda hanke korral valiti neljast pakkumusest kõige
soodsam. Tööde läbi viimine on viibinud ning lisaks tekkisid erinevad tõrked Sotsiaalministeeriumi IT
poolt lehe ümbertõstmisega ja oli vaja teha täiendavad parandusi lehele. Tänaseks on arendaja oma tööd
teinud ja Sotsiaalministeerium IT tegeleb lehe seadistamisega.
Koolitustel on osalenud aruandlusperioodil 117 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised
näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2016. aasta teisel poolel jätkati EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamist 29 teenuse osutajaga. 2015. a
alustanud asutustest on lõppauditi läbinud 13 teenuse pakkujat, kellest 12 on saanud EQUASS
Assurance sertifikaadi. Kokku on 2016.a läbi viidud 22 esmakordset EQUASS lõppauditit- 21 teenuse
pakkujat saanud EQUASS Assurance sertifikaadi.
Üldise sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis läbis augustis kooskõlastusringi erinevate huvipoolte seas,
tagasiside ja kommentaarid on avalikustatud www.equass.ee lehel. Vastavad parendused ja muudatused
on juhisesse sisse viidud ning juhise esialgne versioon SoMile edastatud. Töö juhisega jätkub.
10 teenusepõhisest kvaliteedijuhisest valmisid esialgsed versioonid järgmisele 6-le teenusele:
1)rehabilitatsiooniteenus, 2) koduteenus, 3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 4)
asenduskoduteenus, 5) turvakoduteenus, 6) ööpäevaringne erihooldusteenus ning kogukonnas elamise
teenus. Koostamata jäid 1) varjupaigateenus/ resotsialiseerumisteenus 2) toetavad teenused
erihoolekandes 3) isikliku abistaja ja 4) tugiisikuteenus . Põhjusteks: 1) puhul - teostaja ja kaasatute jaoks
oli üldine juhis juba piisav, et seda teenusel rakendada 2) teostaja mitte-leidmine 3-4) lepingu
ülesütlemine liialt hilises etapis, ei saanud tööd mujalt enam tellida.
Kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi I hange ebaõnnestus – pakkumusi ei laekunud. II
hankega laekus 1 pakkumus, pakkujaga sõlmiti leping, kuid töö ei valminud tähtajaks ega ka pikendatud
tähtajaks, mistõttu leping katkestati.
Teenuste mõju ja tulemuslikkuse hindamise metoodika osas on koolitatud kolmes grupis 20 teenuse
pakkujat, kes kõik viisid oma teenustes läbi pilootprojekti ning mitmed neist võtsid pärast pilootprojekti
antud metoodika või selle elemente kasutusele oma teenustes.
Kvaliteedialase teadlikkuse tõstmiseks toimus 2016.a. kokku 11 seminari, 5 kogemuskohtumist, lisaks
publitseeritud 2 artiklit.
Maavalitsuste ja SKA järelevalveametnike koolituskava on koostatud ja 5-päevane koolitusprogramm läbi
viidud.
SOKK koduleht on valminud ja asub aadressil: sokk.astangu.ee
Koolitustel osalenute 2016.a sihttasemeks oli 132, tegelik saavutustase 171 (siin kajastuvad TAT
spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
2017. aasta esimeses pooles hakkas käesolevat alamtegevust 1. veebruarist ellu viima Astangu asemel
Sotsiaalkindlustusamet (15.03.2017 TAT muudatus). Astangu Sotsiaalteenuste kvaliteedi üksusest läksid
kõik töötajad (kaks inimest) SKA-sse tööle, aga juba 10.02.17 lahkusid töölt. Hakati otsima uut töötajat ja
kuni vajaliku töötaja leidmiseni olid tegevused peatatud. SKAs alustas kvaliteediosakonnas tööd TAT
alamtegevuse projektijuht 3. aprillist ja juulis alustab tööd TAT raames ka teine spetsialist. Aprillis
alustanud projektijuht aga esitas mais lahkumisavalduse ja lõpetab oma töösuhte SKAs juunis.
29.05 allkirjastas SKA koostöölepingu EQUASS Euroopa üksusega ja alustati koostööd 2016. aastal
alustanud EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendajatega. Koostöölepingu sõlmimine EQUASS Euroopa
üksusega võttis planeeritust kauem aega ning sellest tulenevalt on viibinud ka EQUASSi rakendamisega
seotud tegevused.
2017. aasta mais on alustatud 2016. aastal EQUASS rakendamist alustanud asutustega täpsemate
plaanide (konsultatsioonide ja auditi osas) kokku leppimisega. Praegused asutustega sõlmitud lepingud
kehtivad 2017. aasta lõpuni ning hetkel toimuvad SKAl läbirääkimised 15 asutusega (kas on vajadus
lepingu pikendamiseks).
Alustatud on ka EQUASS 2018 materjalide eesti keelde tõlkimist, kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva
analüüsi lähteülesande koostamist ja üldise kvaliteedijuhise tutvustusseminaride planeerimist.
Seoses ametikohtade täitmise probleemiga ja EQUASS esindaja lepingu sõlmimise venimisega ei ole
saanud osutada 2016. aastal alustanud EQUASS rakendajatele nõustamisteenust (sh läbi viia auditeid).
22
Täpsem ajakava konsultatsioonide ja auditite läbi viimise osas selgub peale läbirääkimisi asutustega.
Samuti ei ole saanud planeeritud ajakavas ellu viia ka järelevalvespetsialistide koolitusi. Viimase viivituse
põhjuseks on ka haldusreform, mille raames maavalitsused kaovad ja järelevalvespetsialistid hakkavad
2018. aastast tööle hoopis SKAs. SKA ametnime koolitustega alustatakse 2018. a alguses.
2017. aastal ei valitud TAT raames ka uusi EQUASS rakendajaid. Eesmärk on esmalt läbi viia
Sotsiaalvaldkonna kvaliteedijuhtimissüsteemide (sh EQUASS) võrdlev analüüs ja seejärel otsustatakse
kuidas kvaliteedijuhtimissüsteemide rahastamisega on mõistlik edasi minna.
Järelevalvesüsteemi arendamise raames viidi läbi lihtsustatud korras hankemenetlus "Ekspertide
kaasamine sotsiaalteenuste järelevalvesse", mille tulemusena sõlmiti hankelepingud MTÜ Eesti
Logopeedide Ühinguga ja MTÜ Eesti Füsioterapeutide Liiduga (kuni 31.12.2018).
2017. a. lõpuks töötatakse välja järelevalve metoodika ja järelevalve akti lisa vorm programmina
osutatavale rehabilitatsiooniteenusele.
Osaleti järgmistes asutustes tehtud järelevalvetes:
Erihoolekandeteenuse osutajad: AS Hoolekandeteenused Tallina Mustakivi üksus, SA Lõuna-Läänemaa
Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, MTÜ Mamily, Kiviõli Linnavalitsus, AS Viru Haigla,
Maarjamaa Hariduskolleegium, OÜ Helxu.
Rehabilitatsiooniteenuse osutaja: MTÜ Meie Kool.
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi, mille
tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks.
2017. aasta teises pooles viimistleti lõplikult eesti keelde tõlgitud EQUASS 2018 metoodika dokumendid
ning edastati konsultantidele, audiitoritele ja teenuseosutajatele ning lisati EQUASS.ee kodulehele.
Selgitati välja millised 2016. aastal rakendamisega alustanud asutustest soovivad minna kuni 2018. aasta
veebruarini (k.a) testauditisse ja lõppauditisse (vana metoodikaga). Kokku on neid asutusi kolm- SOS
Lasteküla Eesti Ühing, Väätsa Eakate Kodu, Valgamaa Tugikeskus. Ülejäänud 2016.aastal alustanud
asutustest (10 tk) jätkavad järgmisel aastal 2018. aasta metoodika järgi.
Koguti infot konsultantidelt ja audiitoritelt, kes soovivad koostööd jätkata ning nende sertifikaadi kehtivuse
kohta. Selgitati välja koolitusvajadus järgnevaks aastaks, mis tagaks valmiduse konsulteerida EQUASS
2018 metoodikat rakendama asuvaid asutusi. Sõlmiti lõplikud kokkulepped EQUASS Euroopa kontoriga
EQUASS 2018 metoodika konsultantide ja audiitorite koolitamiseks. Toimus EQUASS 2018 konsultantide
koolituse I osa (11.-13.12.2017). Lepiti kokku EQUASS Euroopa kontoriga EQUASS 2018 ka audiitorite
koolitusaeg - 15.-18.01.2018
11.09 toimus EQUASS 2018 metoodikat tutvustav infopäev teenuseosutajatele, konsultantidele ja
audiitoritele, kus osales 48 inimest.
Valminud on sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis. Käesoleval perioodil tegeleti üldise kvaliteedijuhise
täiendamisega. Tegeleti ka erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhise täiendamisega. Töötati välja
kvaliteedijuhises kirjeldatud kvaliteedipõhimõtete kriteeriumide kontrollmehhanism
erihoolekandeteenustele, mida piloteeriti kahe erihoolekandeteenuse osutaja juures - Tallinna Vaimse
Tervise Keskus ja MTÜ Viljandimaa Singel. Piloteerimise tulemusel kontrollmehhanismi täiendatakse ja
korrigeeritakse.
Teiste teenusepõhiste kvaliteedijuhiste täiendamise või välja töötamisega tegeletakse järgmisel aastal.
Kuulutati välja uus hange ekspertide järelevalvesse kaasamiseks järgmistelt erialadelt: psühholoog,
tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog, arst, õde, sotsiaaltöötaja. Ühtegi pakkumust
esindusühingutelt ja erialaliitudelt ei laekunud. Ekspertide kaasamiseks järelevalvesse jätkatakse
otsepöördumisega ekspertide poole. Vajadus kaasata eksperte järelevalvetoimingutesse tuleneb sellest,
et järelevalve spetsialist suudab hinnata teenuse vastavust õigusaktidele, kuid ei ole pädev hindama
teenuste sisulist kvaliteeti, sest tal puudub teenust osutava erialaspetsialisti pädevus.
Kaasatava eksperdi puhul on valiku võtmetegurid: vastava valdkonna eriala ja kogemus teenuse
osutamisel (senini siis erihoolekandeteenuste või rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas). SKA on saatnud
ekspertide hankes osalemise kutsed erialaliitudele, mis koondab vastavaid eksperdid ja tagab nende
kompetentsi. Kuid spetsialiste, kes oleksid valmis hindama oma kolleegide tööd valdkonnas, on raske
leida.
Analüüsiti rehabilitatsiooniteenuse järelevalve akti vormi ning korrigeeriti seda viisil, mis võimaldab vormi
kasutada ka programmina osutatava rehabilitatsiooniteenuse järelevalve puhul.
Osaleti järgmiste asutuste järelevalvetes:
Erihoolekandeteenuse osutajad: MTÜ Päevakeskus LAD ja MTÜ Life Factor., MTÜ Põlvkondade Maja,
23
Lastekaitse valdkond: Kristiine LOV, Mustamäe LOV, Haabersti LOV ja Põhja-Tallinna LOV.
15.oktoobril toimus Tartus kogemuskohtumine Põlva- ja Võrumaa erihoolekande teenuseosutajale.
Keskenduti peamiselt järelevalve tulemustele, soovitustele ja kogemuste jagamisele – millised olid
teenuseosutamise alustamisel peamised raskused ning nende lahendused. Eraldi käsitleti tegevusplaani
koostamise nõudeid.
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi, mille
tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks. 2017 teise poolaasta
järelevalve küsitluse kokkuvõte valmib järgmise aasta alguses.
Koolitustel on osalenud kokku 180 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk
inimesed ei ole unikaalsed).
2018. aasta esimeses pooles toimus Väätsa Eakate Kodu ja Valgamaa Tugikeskuse lõppauditid.
Auditeerimine toimus nendel kahel asutusel EQUASS 2012 metoodika alusel (tegu on 2016.a alustanud
rakendajatega). Toimus EQUASS 2018 metoodika konsultantide koolituse II osa (29.-30.01.2018) ja
audiitorite koolitus (15.-18.01.2018). Konsultantide koolitusel osales 8 (2017.a alustasid 9 koolitatavat) ja
audiitorite koolitusel 5 inimest. Kuna kvaliteedijuhtimissüsteemide võrdleva analüüsi hanke tellimine on
korduvalt ebaõnnestunud, siis korraldati 8.02.2018 selle hanke infopäev, mille raames vaadati üle hanke
sisu ja tingimused. Hanke tingimusi kohandati ning uus pakkumuskutse saadeti infopäeval osalenutele
laiali. Kahjuks aga ühtegi pakkumust ei laekunud. Sellest tulenevalt võetakse antud tegevus järgmise
TAT muudatusega tegevustest välja. Otsest eelarve vähendamist selle analüüsi ära jäämisega ei toimu,
vaid keskendutakse planeeritust suuremas mahus teenusepõhiste kvaliteedijuhiste koostamisele ja
tutvustamisele ning seeläbi hoolekandeteenuste kvaliteedi parandamisele. Korraldati teenuse osutajatele
mitmeid koolitusi ja infopäevi, kus toimus EQUASS 2018 põhimõtete, kriteeriumite sisu, rakendamise
protsessi ja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise tutvustamine. Kuna 1. jaanuarist muutus kõigi
sotsiaalteenuste (sh KOV teenused) järelevalve läbi viimine SKA ülesandeks, siis viidi läbi SKAsse tööle
tulnud ametnikele järelevalve spetsialistide koolitusprogramm. Lisaks koolitusele korraldati järelevalve
spetsialistidele regulaarselt praktika arutelusid, mille käigus valmistati ette erinevate sotsiaalteenuste
järelevalve teostamine (seadustes ja rakendusaktides kehtestatud nõuded, järelevalve töövormid,
järelevalve akti koostamine jm) ning arutati juba läbiviidud järelevalvete käigus kerkinud küsimusi. Töötati
välja KOV korraldatavate sotsiaalteenuste (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja
asendushooldusteenuse) järelevalve töövormid. Täiendati järelevalve üldist juhendit järelevalve
dokumentide vormistamise osaga. Samuti jätkati kvaliteedipõhimõtete kontrollmehhanismide
väljatöötamisega asendushooldust osutavatele hooldusperedele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele.
Lisaks sotsiaalteenuste üldisele kvaliteedijuhisele on valminud teenusepõhistest kvaliteedijuhistest:
erihoolekandeteenuse, asendushooldusteenuse, rehabilitatsiooniteenuse ja üldhooldusteenuse
kvaliteedijuhis.
28.03 ja 24.04 toimusid Tallinnas kogemuskohtumised sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavatele
asutustele. Tutvustati sotsiaalse rehabilitatasiooni valdkonna arenguid, lastekaitse seadusest tulenevaid
nõudeid lastega töötavatele isikutele, SHS sätestatud kvaliteedipõhimõtteid ja üldist kvaliteedijuhist. Tehti
kokkuvõte järelevalve tulemustest ning anti soovitusi edaspidiseks teenuse parendamiseks.
Osaleti järgmistes järelevalvetes:
Tapa Hooldekodu (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus);
Juuru SOS Lasteküla (asendushooldusteenus);
De la Cardie (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus);
Haapsalu linnavalitsus (KOV teenused).
Teenuseosutajate tagasiside saamiseks järelevalve protsessi kohta viidi läbi veebipõhiseid küsitlusi, mille
tulemusi kasutatakse järelevalvesüsteemis parendamiseks ja täiendamiseks. Koostati ka ülevaatlik
kokkuvõte 2017.a. tagasiside kohta.
TAT spetsiifiliseks koolitatute 2018. a sihttasemeks on 277 inimest. Kumulatiivselt kokku on
koolitatud 228 inimest (siin kajastuvad TAT spetsiifilised näitajad ehk inimesed ei ole unikaalsed).
Alamtegevuse nr
ja nimetus10 3.4 Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike
omavalitsuste ja omavalitsuste liitude toetamine avatud taotlusvooru
projektide koostamisel
10
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
24
Tegevuse või 01.09.2015-31.12.2017 Tegevuse või 01.10.2015-31.12.2016
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teisel poolaastal on sõlmitud lepingud kõigi maakondlike arenduskeskusetega, kes on
alustanud sotsiaalteenuste kaardistuste koostamisega ja arendusseminaride planeerimise ja ellu
viimisega. Kaardistused valmivad 2016 aasta jaanuari lõpuks.
2016. aasta esimeses pooles valmisid maakondlikud sotsiaalteenuste kaardistused ja analüüsid ning
üle-eestiline sotsiaalteenuste koondanalüüs aastateks 2016-2020. Toimusid igas maakonnas
arendusseminarid, et tõsta KOVide teadlikkust töötamist toetavate hoolekandeteenuste arendamise
võimalustest (sh läbi avatud taotlusvooru). Valminud koondanalüüsiga on tutvunud erinevad osapooled
(Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Kutsekoda jne) kellelt oleme saanud positiivset tagasisidet. Sellisel
teemal ei ole varem infot nii suures mahus koondatud. Valminud analüüsid (sh koondanalüüs) saavad
olema üheks sisendiks ka avatud taotlusvoorude taotluste kirjutamisel.
2016. aasta teises pooles tegelesid maakondlikud arenduskeskused nende kohalike omavalitsuste ja
maavalitsuste liitude konsulteerimisega, kellel oli huvi esitada projekt hoolekande meetme avatud
taotlusvooru. Konsultatsiooniteenust osutas kokku 13 maakondlikku arenduskeskust.
Konsultatsiooniteenust ei osutanud TAT raames Ida-Virumaa ja Valgamaa arenduskeskused. Avatud
vooru raames said toetust 12 taotlust, millest 9 said konsultatsiooni TAT antud punkti raames.
Tegevused lõppesid 2016. aastaga. Algselt oli planeeritud MAKide poolne konsultatsiooni pakkumine
taotlejatele ka teises avatud taotlusvoorus. Kuna aga ajakava voorude läbi viimise osas muutus, siis ei
osutunud enam võimalikuks MAKde sellisel kujul konsultantidena kaasamine.
Tegevuse nr ja 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
nimetus sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.
Alamtegevuse nr
ja nimetus11 4.1 Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Tegevuse või 01.09.2016-31.12.2020 Tegevuse või 01.09.2016-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2016. aasta teises pool - kursused toimusid 25-27. oktoober 2016.aastal Vihula mõisas. Kokku osales
69 inimest. Osalejate arv osutus esialgu planeeritust natuke kõrgemaks (2016. a sihttase oli 50). Üritusel
oli väga palju erinevaid ettekandeid, mille eesmärk oli anda ülevaade Eesti olulistemast sotsiaalkaitse
probleemidest ning arutada koos võimalikke lahendusi. Ettekande üritusel tegi ka Eesti president.
2017. aasta esimeses pooles (16-19. mai) toimusid teised kõrgemad sotsiaalkaitsekursused. Üritusel
osales 70 inimest. Üritusel oli väga palju erinevaid ettekandeid, millega anti ülevaade Eesti olulisematest
sotsiaalkaitse probleemidest ning arutada koos võimalikke lahendusi. Toimus ka vastavateemaline
meeskonnamäng. Kursuse avas Eesti president.
Läbi viidud kursustega on suurendatud teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest.
2017. aasta teises pooles selle punkti alt tegevusi ei tehtud. Sotsiaalkaitse kursust on planeeritud läbi
viia korra aastas .Käesoleval perioodil toimusid ettevalmistused 2018.a kursuse läbi viimiseks.
2018. aasta esimeses pooles (11-13 aprill) toimusid kolmandad kõrgemad sotsiaalkaitsekursused.
Kokku osales 79 inimest. Sotsiaalkaitsekursusel käsitleti ühiskonna tegevusi oma liikmete heaolu
tagamisel sotsiaalsete riskide ja probleemide korral keskendudes sotsiaalkaitsepoliitikas tervise
valdkonnale. Kursusel keskenduti sellele, mis meie inimeste heaolu sh tervist mõjutavad, kuidas need
mõjutegurid eri sotsiaalsete gruppide ja piirkondade vahel jagunevad ning kuidas saame kogukonna,
11
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
25
kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil lühemas ja pikemas perspektiivis olukorda parandada. Üritusel oli
väga palju erinevaid ettekandeid ja töögruppe ning ettekandega osales ka Eesti president. Osalejate arv
kursustel on esialgsest planeeritust suurem ning seoses sellega suurendatakse TAT muudatusega antud
näitaja 2023. a sihttaset 110 inimese võrra (praegune sihttase 250, uus 360).
Kokku on kumulatiivselt sotsiaalkaitse kursustel osalenud 218 inimest.
Alamtegevuse nr
ja nimetus12 4.2 Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
Tegevuse või 20.01.2017-31.12.2018 Tegevuse või 20.01.2017
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevusega alustati 2017. aasta alguses. Tegevuse raames toimusid koostöökohtumised kohalike
omavalitsutega, eesmärgiga välja selgitada kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate teenuste
arendusvajadus. 2017. a esimeses pooles toimusid kohalike omavalitsustega järgmised kohtumised: 4.05
Jõhvis (osalesid Jõhvi, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa esindajad), 9.05 Tallinnas ( osalesid Harjumaa,
Raplamaa ja Järvamaa esindajad), 11.05 Pärnus (osalesid Pärnu, Saaremaa ja Hiiumaa esindajad),
24.05 Tartus (osalesid Tartu, Jõgeva ja Viljandimaa esindajad) ja 31.05 Põlvas (osalesid Põlva, Valga ja
Võru esindajad). Toimunud kohtumistel keskenduti kohalike omavalitsuste pakutavate sotisaalteenuste,
sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele ja täpsustati, millist tuge vajaksid kohalikud
omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel
arendamisel. Koostöökohtumistelt saadud ettepanekute arutlemiseks ja olemasolevatele probleemidele
läbi ESF vahendite kasutamise lahenduste leidmiseks korraldatakse Sotsiaalministeeriumi ja
Rakendusüksuse omavaheline kohtumine juunis.
2017. aasta teises pooles toimusid erinevad kohtumised Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga, Maanteeametiga, erinevate Ühistranspordikeskustega. Töötati välja
sotsiaaltransporditeenuse kontseptsioon kolme erineva valikuvariandiga (avatud voor
ühistranspordikeskustele, ühistranspordikeskustega ühishange operaatorteenuse hankimiseks pluss
toetus teenuse osutamiseks, pilootprojekt ühe kuni kolme ühistranspordikeskusega). Otsustati piloteerima
hakata varianti, millega kaasatakse teenuse korralduse arendamiseks üks kuni kolm
Ühistranspordikeskust. Piloteerimisega alustatakse 2018. a lõpus, 2018. a esimeses pooles toimuvad
ettevalmistavad tegevused.
2018. aasta 18. jaanuaril toimus infokoosolek kuhu olid kutsutud kõik loodud ühistranspordikeskuste
(ÜTK) ja saarte (saartel on transpordi korraldamine KOV ülesandeks) esindajad. Tutvustati
sotsiaaltransporditeenuse piloodi kontseptsiooni ning kuulati tagasisidet. Vastavalt ÜTK-delt saadud
tagasisidele täiendati kontseptsiooni ning saadeti ÜTK-le ametlik päring piloodis osalemiseks, millele
ootasime vastust 31.05.2018. Lisaks pidid ühistranspordikeskused saatma samaks ajaks ka esmased
andmed piloodis osalejate hulga ning potentsiaalse kilometraaži kohta. Ühistranspordikeskuste
ettepanekul (kuna läbirääkimised KOV-ga on ajamahukaid) lükati piloodis osalemise kinnitamise tähtaega
edasi ning hiljemalt 08.06 saadavad piloteerida soovivad ÜTK-d oma kinnituskirja. Sotsiaaltranspordi
piloteerimiseks koostöös ÜTK-ga koostatakse hoolekande meetmest uus TAT ja sellest TATist toimvad
pilootprojekti toetavad tegevused.
Alamtegevuse nr
ja nimetus13 4.3 Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate
koostöö arendamine
Tegevuse või 20.11.2017-31.12.2020 Tegevuse või 20.11.2017
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
12
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
13
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
26
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tegevusega alustati 2017. aasta lõpus hankedokumendi sisendi koostamisega.
2018. aasta esimeses pooles toimus vabatahtlike hanke sisuline ettevalmistus ja märtsis kuulutati välja
hange koostööpartnerite leidmiseks Eesti kahes piirkonnas.
8. Näitajate14 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase15 saavutus
missugusest tase
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Hoolekande teenuste 4575 2842 Statistikaameti aruande kohaselt on
saajate arv (1.2, 1.3, 2) seisuga 31.12.2017 teenust saanud
2842 unikaalset inimest (tegevuse
1.2, 1.3 ja 2 alt).
TAT spetsiifiliseks väljundnäitajaks on
31.05.2018 seisuga 3440 teenuse
saajat (ei ole unikaalsed). Vaadates
rakenduskava kavandatud lõpptaset
(teenuse saajate arv 4575), siis TATis
ellu viidud tegevuste panus näitajate
täitmise osas Statistikaameti andmete
põhjal (1.01.2015 - 31.05.2018) on
esimesel kolmel aastal hea.
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalejad, kes 6 kuud 30% 55,18% Näitaja mõõtmise aluseks on võetud
pärast teenuse saamise inimesed, kelle teenuse saamise
algust on tööturul (1.2, algusest on möödunud 6 kuud (2151
1.3, 2) inimest). Teenuse saajate arv, kelle
teenuse saamise algusest on
möödunud 6 kuud ja kes on tööturul
on 1187.
Osalejate suhtarv, kes 15% 52,09% Statistikaameti aruande kohaselt on
said aasta jooksul 1430 teenuse saajal paranenud
ESFist toetatud toimetulek või paranenud toimetulek
hoolekandeteenuseid ning välditud ööpäevaringsele
ning kelle toimetulek institutsionaalsele teenusele
seeläbi paranes või suundumist. Näitaja mõõtmise
kelle puhul välditi aluseks on võetud inimesed, kes on
ööpäevaringsele hoolekande TAT raames saanud
institutsionaalsele teenuseid ja kellelt on kohustus
teenusele suundumist küsida toimetuleku paranemise infot
(1.2, 1.3, 2) (2745 inimest).
TAT spetsiifilised väljundnäitajad16
Erivajadustega 2175 1575 Tegevus 1.2 - abivahendialane
inimestele ning nende nõustamine 412 ja
pereliikmetele tööturul keskkonnakohanduse alane
14
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed
15
TATs fikseeritud saavutustase.
16
Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes
27
osalemist toetavate nõustamine 176.
hoolekandeteenuste Tegevus 1.3 – 983
arendamine ja Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
osutamine (1.2, 1.3) tegevuste algusest.
Integreeritud teenuste 1800 1869 Tegevused algasid 2016. aastast.
osutamine Näitaja täitmine tegevuse 2 alt.
toimetulekuraskustes Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
inimestele (2) tegevuse algusest.
Hoolekandevaldkonna 1853 1168 Tegevuse 1.2 alt 322
koolitustel osalenud abivahendispetsialisti ja
inimeste arv (1.2,1.3,) keskkonnakohanduse teemal KOV
spetsialisti koolitamine ja tegevuse 1.3
alt 846 rehabilitatsioonispetsialisti
koolitamine. Näitaja täitmine
kumulatiivselt alates tegevuste
algusest.
Hoolekandevaldkonna 1604 637 Koolitusel osalejad on tegevuse 3.1
koolitustel ja (409 inimest) ja 3.3 (228 inimest) alt.
supervisioonidel Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
osalenud inimeste arv tegevuste algusest.
(3.1, 3.3)
Hoolekandevaldkonna 250 218 Näitaja täitmine kumulatiivselt alates
koolitustel osalenud tegevuse algusest.
inimeste arv (4.1)
Hoolekandeteenuste 1000 Teenuse osutamisega pole veel
saajate arv (p 4.3) alustatud.
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt
või täielikult ellu
sotsiaalpartnerid või
vabaühendused?
Kas TAT üheks
eesmärgiks oli naiste
jätkusuutliku osaluse ja
edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud
riigi, piirkonna või
kohaliku tasandi
haldus- ja
ametiasusutele või
avalike teenuste
osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt 0 Antud TAT raames sellist infot ei koguta
kui mitterahaliselt)
toetatud mikro-,
väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete
ettevõtete (sh ühistute
ja
sotsiaalmajandusettevõ
tete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud Statistikaameti andmete põhjal seisuga 31.12.2017 55,18%.
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärgi täitmine hea, ületatakse seatud sihttaset.
selgitus:
28
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele17
1.01.2015 - 31.12.2016
Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 3875), siis TAT ellu viidud
tegevuste panus täitmise osas Statistikaameti andmete põhjal (1.01-31.12.2015) on esimesel aastal
tagasihoidlik (teenust saanud 32 inimest). Aastal 2015 ei olnud mitu teenuse osutamise projekti veel
alustanud. Täitmine seisuga 31.12.2016 TAT spetsiifiliste näitajate põhjal (teenust saanud 1375
inimest) on 35,5 %.
TAT tulemusnäitajate täitmise osas hetkel hinnangut ei saa anda, sest ei ole veel Statistikaameti poolt
koostatavat sellekohast kokkuvõtet saanud.
1.01.2017 – 31.05.2017
Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 3875), siis TATis ellu viidud
tegevuste panus näitajate täitmise osas Statistikaameti andmete põhjal (1.01.2015 - 31.12.2016) on
esimesel kahel aastal hea (teenust saanud 1378 inimest). Rakenduskava tulemusnäitajad on täidetud.
1.06. 2017- 31.12.2017
Statistikaameti andmeid veel 2017.a teenuse saajate osas ei ole laekunud.
Vaadates TAT spetsiifiliste näitajate põhjal teenuse saajate osakaalu planeeritud mahust seisuga
31.12.2017 on täitmine 74,8% ja sellest unikaalsete inimeste puhul täitmine 73,34%.
Eelarve täitmise kokkuvõte MT 1-30 (kajastab kulusid kuni 2017.a oktoobri lõpuni):
Väljundi 2.1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste osutamine“ eelarve täitmine on 47,69%. Väljundi 2.2 „Integreeritud teenuste
osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ eelarve täitmine on 30,32%. Menetluses oleva TAT
muudatusega vähendatakse väljundi eelarvet 300 000 euro võrra, mis tõstab oluliselt täitmise
protsenti.
Väljundi 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“
eelarve täitmine (MT1-30 andmetel) on 42,87%.
Väljundi 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ eelarve täitmine on 4,62%. Antid väljundi täitmine on
väga madal kuna alategevus 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamine“ ellu
viimine on lükkunud edasi. Menetluses oleva TAT muudatusega vähendatakse alategevuse 2.4.2
eelarvet, mis tõstab oluliselt väljundi täitmise protsenti.
Kokku TAT (otsesed ja kaudsed kulud) täitmine on 37,97%. Kui arvestada menetluses oleva TAT
muudatuse eelarvet, siis on täitmine ligi 50%. Võttes arvesse uue muudatusega kinnitatava eelarve ja
info, et väga paljud suured maksed jäid 2017.a novembri ja detsembri kuusse, siis TAT eelarve
täitmist võib hinnata heaks.
10. TAT mõju läbivatele teemadele18
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
osutatakse erinevaid teenuseid ja korraldatakse koolitusi ning viiakse läbi arendustegevusi Eesti
erinevates piirkondades.
17
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12
18
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12
29
Integreeritud teenuste osutamise raames arendatakse piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille
raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning
abivajajad suunatakse teenustele, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Koordineeritavad
piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa); Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa,
Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru
(Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa).
Üle Eesti pakutakse ka abivahendialast, elukeskkonna- ja töökeskkonnaalast nõustamisteenust
Kliente oli nii Tallinnast, Harjumaalt, Muhu vallast kui ka Lõuna-Eestist.
Hoolekandeteenuste ühetaolisema kättesaadavuse tagamiseks pakutakse
rehabilitatsiooniprogrammide alast konsultatsiooni ja koolitust teenuseosutajatele üle Eesti
(konsultatsioonid on toimunud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Keilas, Elvas),
rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus toimus nii Tallinas kui Tartus ning toetatud
töölerakendamise metoodika koolitus Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Hamet töövõimekuse hindamise
metoodika jätkuarendamisel partnerid valitud ja koolitatud (sh uute moodulite osas) järgmistes
piirkondades: Harjumaa (Tallinn ja Keila vald), Järvamaa (Türi), Lääne-Virumaa (Rakvere), Võrumaa
(Võru linn), Läänemaa (Uuemõisa), Pärnumaa (Pärnu Linn). 2017. a koolitused jätkuvad, sh vene
keeles.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendajate valiku üheks tingimuseks on regionaalne jaotuvus kogu Eesti
ulatuses, et kompetents jaguneks ühtlaseks. Ka kõik korraldatavad üritused on jaotunud Eesti
erinevate osade vahel, et kõigil oleks võrdsed võimalused osalemiseks.
Pakkudes koolitusi „töö psüühikahäirega kliendiga“ kõigile kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele ja
KOVide hallatavate asutuste spetsialistidele ning võimalikult lähedal nende töökohale ühtlustab
teenuse kvaliteeti erinevates Eesti piirkondades.
Järelevalve põhimõtete ja metoodika ühtlustamine toetab erinevates regioonides tegutsevate
teenuseosutajate poolt teenuste osutamise kvaliteedi ühtlustumist, toetades seeläbi ka
regionaalarengut.
TAT ellu viimine mõjutas kohaliku ja piirkondliku arendusvõimeluse tugevnemist läbi Maakondlike
Arenduskeskuste tegevuse, mille raames arenduskeskused koostasid igas maakonna
sotisaalteenuste hetkeseisu kaardsituse, mis oli omakorda üheks sisendiks sotsiaalteenuste vajaduse
analüüsi koostamisel. Tegevuse eesmärk oli aidata kaasa kohalike omavalitsuste koostööle, tõsta
nende võimekust, et kohalikud omavalitsused saaksid paremini hakkama piirkonna
hoolekandeprobleemide lahendamisel.
1.01.2016 - 31.12.2017
Selgitus: Hoolekandeteenuste arendamise, kvaliteedi parandamise ja kättesaadavuse toetamiseks
jätkatakse erinevate teenuste osutamisega ja koolituste korraldamisega ning viiakse läbi
arendustegevusi Eesti erinevates piirkondades.
Infoühiskond X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Tegevuse 3.4 raames valmivate sotsiaalteenuste kaardistuste üheks eesmärgiks oli uurida
ka kohalike omavalitsuste valmisolekut ja juba toimivaid lahendusi hoolekandeteenuste osutamiseks
läbi info- ja kommunikatsioonivahendite lahenduste.
1.01.2016 - 31.12.2017
Korraldati ideekonkurss, kus arendati välja uuenduslikke ideid sotsiaalvaldkonna probleemide
lahendamiseks. Nii mitmedki ideed olid just info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad
hoolekandeteenuste osutamise lahendused. Välja töötatud ideedel on võimalus tulla taotlema toetust
idee edasi arendamiseks, piloteerimiseks ja teenuse/toote liialdamiseks pakkumisek sama meetme
avatud taotlusvoorudest.
Riigivalitsemine X X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: TAT tegevus toetab teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Läbi info- ja kaasamisürituste
pakuti maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja teenuse osutajatele võimalust teadlikkuse tõstmiseks
sotsiaalteenuste kvaliteedist ning kvaliteedijuhtimisest. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja
sekkumismetoodikate arendamisel ja koolituste pakkumisel tehti koostööd Sotsiaalministeeriumi
hoolekande osakonnaga, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, toetades seeläbi terviklikku
riigivalitsemist ja teenuse kvaliteedi ühtlustamist riigis. Järelevalve põhimõtete ja metoodika
30
ühtlustamine toetab osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu ja ühtlustumist kogu riigis, toetades seeläbi
tõhusat riigivalitsemist.
1.01.2016- 31.12.2017
Jätkus rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja koolituste pakkumine,
mille raames tehti koostööd Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnaga, Haridusministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, toetades seeläbi terviklikku riigivalitsemist ja teenuse
kvaliteedi ühtlustamist riigis. Jätkuvalt tegeleti järelevalve põhimõtete ja metoodika ühtlustamisega,
mis toetab osutatavate teenuste kvaliteedi tõusu ja ühtlustumist kogu riigis, toetades seeläbi tõhusat
riigivalitsemist.
Võrdsed võimalused X X
sh sooline võrdus X X
Selgitus: Otseselt ei sihitata tegevusi meestele või naistele- kõik on võrdselt tegevustes oodatud
osalema.
sh võrdne kohtlemine X
1.01.2015 - 31.12.2016
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
1.01.2016 - 31.12.2017
Selgitus: Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates
erinevast soost ja rahvusest ning erinevas vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus
täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele19
1.01.2015 – 31.12.2016
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viib ellu tegevusi 1.2, 1.3 ja 3.3
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitus „Töö psüühikahäiretega kliendiga“
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib punkti 3.2 alt ellu Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldavate ja
osutavate teenuste kvaliteedi tõstmist läbi järelevalve parandamise.
Maakondlikud arenduskeskused (SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Harju Ettevõtlus- ja
Arenduskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA
Läänemaa Arenduskeskus, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA
Saaremaa Arenduskeskus, SA Tuuru, SA Tartu Ärinõuandla, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA
Viljandimaa Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenguagentuur) koostasid punkti 3.4 raames
sotsiaalteenuste kaardistusi ning analüüsi sotsiaalteenuste arendamise ja osutamise kohta perioodiks
2016-2020. MAKid andsid sisendi ka sotsiaaltranspordi korraldamise kontseptsiooni.
Koostöö TAT partneritega on sujunud sisuliste teemade osas hästi. Probleeme on olnud 15 partneri
(Maakondlikud Arenduskeskused) maksearuannete kinnitamisega. Arenduskeskuste poolt sõlmitud
lepingutes, täidetud tööajatabelites on TAT tööd väga üldsõnaliselt lahti kirjutatud, mis raskendab
hinnata erinevate töötajate tehtavate tööde erisust. Mõningate lepingute mahud ületavad 5000 euro piiri
või lihthanke piirmäära, aga MAK ei ole võtnud võrdlevaid pakkumusi ning lihthanke puhul pole pannud
teadet riigihangete registrisse. Esitatud aruanded ei ole esitatud korrektselt. Seoses MAK tegevustega
esitatud RÜ poolt finantskorrektsiooni otsus (845,74 eurot). MAK tegevused TATis 2017. aastaks on
lõppenud.
1.01.2017 – 31.05.2017
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viib ellu tegevusi 1.2 ja 1.3.
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitused spetsialistidele, kes tegelevad
psüühikahäiretega kliendiga.
19
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
31
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib punkti 3.3 alt ellu hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamist
kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning
rakendamise kaudu.
Maakondlikud arenduskeskuste tegevus TATis lõppes 2016. aasta lõpuga.
Seoses Sotsiaalministeeriumi allasutuste (Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskus) ülesannete ümberkujundamisega viidi alamegevuses 1.2 abivahendite nõustamise ja
alamtegevuses 3.3 kvaliteedijuhtimisega seotud ülesanded Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest
üle Sotsiaalkindlustusametisse. Kvaliteedijuhtmisega seotud ülesannete täitmise osas on SKAl olnud
probleeme seoses vastavate spetislistide puudumusega.
Eelarve täitmise aruandes on kajastatud riigikassast 31.05.2017 seisuga välja makstud aruannete
summad (kuni MT17), mis kattuvad eelmise eelarve täitmise aruandega esitatud summadega.
Maksetaotlused (18-22) olid pikemat aega Rakendusüksuses järelevalve osakonnas kontrollis ning
sellest tulenevalt ei kinnitatud 2017. a esimeses pooles maksetaotlusi 18-22.
30.06 seisuga on need maksetaotlused kinnitatud ja aruande esitamise ajaks on maksetaotlused nr
18-22 ning 23 ja 24 väljamakstud.
Ajavahemikul 02.08-22.12.2016 viis Rakendusüksus läbi programmi auditi, mille lõpparuandes nr ESF-
121/2016 toodi välja, et toetuse saaja ei ole arvestanud puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga. Auditi käigus leiti TAT partneri Astangu KRK osas mitteabikõlblikke kulusid kokku
summas 135,13 eurot, millele lisandusid ka kaudsed kulud 13,79 eurot. Kokku oli 3.03.17 esitatud
finantskorrektsiooni otsus summas 151,81 eurot. Finantskorrektsioon puudutas maksetaotlusi 1 ja 5.
Rakendusüksus kontrollis tulenevalt projektiauditis nr ESF-121/2016 välja toodud puhkusetasude
ebakorrektsest arvestamise metoodikast ka teiste antud TATi töötajate puhkusetasude abikõlblikkust,
mille tulemusena esitati 22. 04.17 finantskorrektsiooni otsus vähendada TAT eelarvet mitteabikõlblike
kulude võrra summas 1024,74 eurot (sh kaudsed kulud). Otsus puudutas Astangu KRK poolt välja
makstud otseseid personalikulusid. Finantskorrektsioon puudutas järgmisi maksetaotlusi: MT 4,5,7,8,10,
11, 12, 16. Antud summasid veel TAT kogueelarvest maha pole võetud, vaid seda tehakse järgmise
TAT muudatusega.
Koostöö TAT partneritega on sujunud sisuliste teemade osas hästi.
1.06.2017 – 31.12.2017
TAT partneriteks on:
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis viis ellu tegevust 1.2 (kuni 30.09.2017) ja tegevust 1.3.
Tervise Arengu Instituut, mille korraldada on punkti 3.1 alt koolitused spetsialistidele, kes tegelevad
erivajadustega kliendiga.
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib alates 1.02.2017 punkti 3.3 alt ellu hoolekandeteenuste kvaliteedi
edendamist kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise kaudu. Punkti 1.2 alt viiakse alates 1.10.2017 ellu keskkonnakohanduse
ja alates 1.02.2017 abivahendialast nõustamistegevust ja koolitusi.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus, mille tegevused on kajastatud TAT punktis 2.1.3, 2.1.3 ja
2.4.2.
Eelarve täitmise aruandes on kajastatud riigikassast 31.05.2018 seisuga välja makstud aruannete
summad. Hetkel on kinnitamata kaks maksetaotluse aruannet (MT 32 ja 36), mille kinnitamisel tõuseb
kogueelarve täitmise protsent 55 protsendilt 61 protsendile. Ettevalmistamisel oleva TAT muudatusega
vähendatakse TAT 2018.a eelarvet umbes 600 000 euro võrra kuna sotsiaaltranspordi IT lahenduse
arendamine lükkub edasi 2019. aastasse ja sotsiaaltransporditeenuse osutamise jaoks koostatakse
eraldi TAT ning sellele teenusele TATis raha ei ole vaja planeerida (2018.a oli planeeritud 100 000
eurot). TAT muudatusega viiakse vastavusse ka 2017.a eelarve täitmine ning sellest tulenevalt
vähendatakse TAT eelarvet umbes 300 000 euro võrra. Seoses alustatud TAT muudatusega väheneb
2015-2018. aastaks planeeritud eelarve kokku ligikaudu 1 miljoni euro võrra.
Koostöö partneritega on hea. Koostöös partneritega on ettevalmistamisel TAT muudatus ning toimuvad
kohtumised 2019-2020 tegevuskava koostamiseks. Jooksvalt toimub partneritega arutelu tegevuste ellu
viimisel üles kerkinud jooksvate küsimuste osas.
Partneritega on lahendamisel ka mõned olulisemad esile kerkinud probleemid:
- Tegevuse 3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ osas
oleme leidnud kulud, mille maksmine TATist ei ole abikõlblik ja valmistame koostöös SKAga
32
vabatahtliku tagastuse kirja RÜ-le.
- Tegevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning
koolituste pakkumine“ osas on probleemid tekkinud seoses 2017.a teenitud tulu teemal. RÜ
poolt on esitatud finantskorrektsiooni otsus, millega seoses on toimunud mitmeid kohtumisi
Astangu, AR, RÜ ja Rahandusministeeriumiga. Antud teema arutelud jätkuvad ka 2018.a teises
pooles.
- Tegevuse 2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ osas on
probleemina välja tulnud SKA kütuse hankemenetlus (algatatud RÜ poolt järelevalvemenetluse),
mis on takistanud TAT nr 32 maksetaotluse välja maksmist. Antud teema arutelud jätkuvad ka
2018.a teises pooles.
Seoses projektijuhtide lahkumisega tegevuses 1.3 (Astangu) ja 3.1 (TAI) on käesolevast perioodist tööl
kaks uut projektijuhti, ka tegevuses 1.4 (SKA) võeti tööle projektijuht. Kõigi uute projektijuhtidega on
teihtud mitmeid koostöökohtumisi arutamaks TATis planeeritud tegevuste ellu viimist.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) ja TAT tegevustes
osalejate aruanne (lisa 3)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Terry Ney
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Maarja Krais-Leosk /allkirjastatud digitaalselt/
Hoolekande osakonna
nõunik hoolekande
osakonna juhataja
ülesannetes
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
33