dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 10. juuli 2018
Viit
38
Registreeritud
10. juuli 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎38 10.07.2018 Ministri määrus (1).bdoc1575 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri .... juuli 2018. a määrus nr ... „Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruse nr 74 «Töötajate tervisekontrolli kord» lisa 2 TERVISEKONTROLLI SUUNATUD TÖÖTAJATE NIMEKIRI Tööandja nimi ............................................................................................................. Aadress ......................................................................................................................... Jrk Perekonna- ja Isikukood Ametikoht Tööstaaž Töökeskkonna ohutegurid ja/või töölaad, mis on aluseks nr eesnimi ametikohal töötaja suunamisel tervisekontrolli Nimekirja koostas: ees- ja perekonnanimi ..................................................................................... ametikoht .......................................................................................................... telefon, e-post .................................................................................................. Allkiri ...................................................Kuupäev ................................................... Tervise- ja tööministri .... juuli 2018. a määrus nr ... „Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine“ Lisa 2 Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrus nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ Lisa TÖÖKESKKONNA ANDMEKOGUSSE KANTAVATE ANDMETE LOETELU 1. Andmed tööandja kohta 1.1. nimi ja registrikood; 1.2. tööandja piirkonnaga seotud tööinspektori nimi; 1.3. andmed töötajate koosseisu kohta; 1.4. andmed tegevusala kohta; 1.5. andmed tööandja õigusliku vormi kohta; 1.6. andmed ettevõtte loomise kohta; 1.7. andmed juhatuse kohta; 1.8. tööandja kontaktandmed; 1.9. tööandja likvideerimise kuupäev. 2. Andmed tööõnnetuse kohta 2.1. juhtumi registreerimise number; 2.2. juhtumi registreerimise kuupäev; 2.3. juhtumi registreerija nimi; 2.4. juhtumi menetlusega tegeleva ametniku nimi; 2.5. juhtumiga seotud tööandja andmed, sealhulgas struktuuriüksuste andmed; 2.6. kannatanu isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg); 2.7. kannatanu kontaktandmed (telefoninumber, elukoha aadress, e-posti aadress); 2.8. kannatanu amet; 2.9. kannatanu töösuhe; 2.10. kannatanu tööstaaži andmed, sealhulgas tööle asumise aeg; 2.11. õnnetuse toimumise aeg ja koht; 2.12. õnnetuse raskusaste; 2.13. vigastuse liik ja vigastatud kehaosa; 2.14. esitatud sündmuse kirjeldus, asjaolud ja põhjused; 2.15. tööandja esitatud andmed riskianalüüsi kohta; 2.16. uurimise algatamise ja lõpetamise aeg, uurimise lõpetamise tähtaeg; 2.17. andmed töötaja tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta; 2.18. tööõnnetuse uurimisel tuvastatud andmed tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste kohta; 2.19. abinõud samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks; 2.20. andmed väärteomenetluse algatamise kohta; 2.21. uurimisel tuvastatud andmed riskianalüüsi kohta; 2.22. uurimise tulemusena määratud sanktsioonid; 2.23. töövõimetuspäevade arv tööõnnetuse tagajärjel; 2.24. andmed juhtumiga seotud dokumentide ja nende esitamise kohta, sealhulgas dokumendid ise. 3. Andmed kutsehaigestumise kohta 3.1. juhtumi registreerimise number; 3.2. juhtumi registreerimise kuupäev; 3.3. juhtumi registreerija nimi; 3.4. juhtumi menetlusega tegeleva ametniku nimi; 3.5. kutsehaigestumisega seotud praeguse tööandja andmed; 3.6. kutsehaigestumisega seotud varasemate tööandjate andmed; 3.7. kutsehaige isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sugu) ; 3.8. kutsehaige kontaktandmed (telefoninumber, elukoha aadress, e-posti aadress); 3.9. kutsehaiguse põhjustanud amet; 3.10. kutsehaigestunu tööstaaži andmed; 3.11. kutsehaigestumise väljakujunemise periood; 3.12. kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurid; 3.13. andmed kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise kohta; 3.14. kutsehaiguse diagnoosimise kuupäev; 3.15. andmed juhtumiga seotud dokumentide ja nende esitamise kohta, sealhulgas dokumendid ise; 3.16. uurimise algatamise ja lõpetamise aeg ning lõpetamise tähtaeg; 3.17. uurimise tulemusena määratud sanktsioonid; 3.18. andmed tööandja rakendatavate abinõude kohta (riskianalüüs, isikukaitsevahendid, juhendamine ja väljaõpe, terviskontrollid ja tervishoiuarsti ettepanekute rakendamine); 3.19. kutsehaiguse diagnoos; 3.20. kutsehaiguse ohutegurid; 3.21. töövõimetuse määramise andmed. 4. Andmed tööst põhjustatud haigestumise kohta 4.1. juhtumi registreerimise number; 4.2. juhtumi registreerimise kuupäev; 4.3. juhtumi registreerija nimi; 4.4. juhtumi menetleja nimi; 4.5. juhtumiga seotud tööandja andmed; 4.6. juhtumiga seotud isiku isikuandmed; 4.7. juhtumiga seotud isiku kontaktandmed; 4.8. juhtumiga seotud isiku tööstaaži andmed; 4.9. haiguse diagnoosi ja tekkepõhjuste andmed. 5. Andmed tööandja juurde tehtud külastuse kohta 5.1. külastuse registreerimise number; 5.2. külastuse registreerimise kuupäev; 5.3. külastuse registreerija nimi; 5.4. külastuse tegemise aeg, alguse ja lõpu kellaaeg; 5.5. külastuse teinud ametniku nimi; 5.6. külastuse asukoha andmed; 5.7. külastatud tööandja andmed; 5.8. külastusega hõlmatud töötajate arv; 5.9. külastuse juures viibinud tööandja esindaja ja töötajate andmed; 5.10. külastuse tegemise alus; 5.11. külastuse toimumise transpordi viis; 5.12. külastuse tegemine koos mõne teise ametkonnaga. 6. Andmed töökeskkonna kontrolli kohta 6.1. kontrolliga seotud külastuse andmed; 6.2. kontrolli tegemise kuupäev; 6.3. kontrolli teinud ametniku nimi; 6.4. hinnang sisekliimale; 6.5. hinnang valgustusele; 6.6. hinnang mürale; 6.7. hinnang vibratsioonile; 6.8. hinnang liikumisteedele; 6.9. hinnang kõrgelt kukkumise ohule; 6.10. hinnang varingu või kukkuva eseme alla jäämise ohule; 6.11. hinnang ohtlikule kokkupuutele töövahendi liikuva osaga; 6.12. hinnang liikuvatest töövahenditest tulenevale ohule; 6.13. hinnang plahvatusohule; 6.14. hinnang ohtlikele kemikaalidele; 6.15. hinnang tolmule; 6.16. hinnang bioloogilisele ohutegurile; 6.17. hinnang raskuste käsitsi teisaldamisele; 6.18. hinnang sundasendile ja -liigutustele; 6.19. hinnang psühhosotsiaalsetele ohuteguritele; 6.20. hinnang töökeskkonnaspetsialistile; 6.21. hinnang töökeskkonnavolinikule; 6.22. hinnang töökeskkonna nõukogule; 6.23. hinnang sisekontrollile; 6.24. hinnang tervisekontrollidele; 6.25. hinnang esmaabi korraldusele; 6.26. hinnang töötajate väljaõppele ja juhendamisele; 6.27. hinnang isikukaitsevahenditele; 6.28. hinnang olmeruumidele; 6.29. hinnang tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisele; 6.30. hinnang tööaja korraldusele; 6.31. tööandja andmed. 7. Andmed töösuhete kontrolli kohta 7.1. kontrolliga seotud külastuse andmed; 7.2. kontrolli tegemise kuupäev; 7.3. kontrolli teinud ametniku nimi; 7.4. töötajate tööaja korraldust ja arvestust kajastavad andmed; 7.5. töötajate töölepinguandmed; 7.6. töötajate töötasustamise andmed; 7.7. töötajate töötingimustest teavitamise andmed; 7.8. tööandja tööprotsesside korraldamisega seotud andmed; 7.9. alaealise töötamisega seotud andmed; 7.10. töötajate informeerimise ja konsulteerimise andmed; 7.11. ilma kirjaliku töölepinguta töötajate arv; 7.12. töölepingus kehtestamata palgamääraga töötajate arv; 7.13. tööandja andmed. 8. Andmed sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli kohta 8.1. kontrolliga seotud külastuse andmed; 8.2. kontrolli tegemise kuupäev; 8.3. kontrolli tegemise asukoht; 8.4. kontrolli teinud ametniku nimi; 8.5. sõidukijuhtide arv tööandja juures; 8.6. andmed autopargi koosseisu kohta; 8.7. kontrollitud sõidukijuhtide arv; 8.8. sõidukijuhtide arv sõitjate veol; 8.9. sõidukijuhtide arv veose veol; 8.10. sõidukijuhtide arv omal kulul veol; 8.11. sõidukijuhtide arv tasulisel veol; 8.12. andmed sõidukijuhtide tööpäevade kohta; 8.13. nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 nõuete rikkumise andmed; 8.14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 nõuete rikkumiste andmed; 8.15. tööandja andmed. 9. Andmed järelkontrolli kohta 9.1. järelkontrolliga seotud külastuse andmed; 9.2. järelkontrolli tegemise kuupäev; 9.3. järelkontrolli teinud ametniku nimi; 9.4. andmed ettekirjutuse nõuete täitmise kohta; 9.5. tööandja andmed. 10. Andmed sihtkontrolli kohta 10.1. sihtkontrolliga seotud külastuse number; 10.2. sihtkontrolli tegemise kuupäev; 10.3. sihtkontrolli teinud ametniku nimi; 10.4. andmed sihtkontrolli valdkonna kohta; 10.5. tööandja andmed. 11. Andmed isikukaitsevahendite (turujärelevalve) kontrolli kohta 11.1. kontrolliga seotud külastuse number; 11.2. kontrolli tegemise kuupäev; 11.3. kontrolli teinud ametniku nimi; 11.4. andmed isikukaitsevahendite nomenklatuuri kohta; 11.5. andmed nõuetele mittevastanud isikukaitsevahendite kohta; 11.6. tööandja andmed. 12. Andmed uue ja rekonstrueeritud ehitise ülevaatamise kohta 12.1. juhtumi registreerimise number; 12.2. juhtumi registreerimise kuupäev; 12.3. juhtumi registreerija nimi; 12.4. juhtumi menetlusega tegeleva ametniku nimi; 12.5. ehitise omaniku andmed; 12.6. taotluse laekumise kuupäev; 12.7. soovitatav ehitise kontrolli kuupäev; 12.8. taotluse sisu kirjeldus; 12.9. andmed ehitise ülevaatuse taotleja kohta; 12.10. andmed ehitise ülevaatamise kohta; 12.11. lühikirjeldus ehitise kasutamise funktsioonist; 12.12. ehitise asukoha andmed; 12.13. andmed tööinspektori otsuse kohta. 13. Andmed avastatud rikkumiste kohta 13.1. rikkumisega seotud külastuse number; 13.2. rikkumise registreerimise number; 13.3. rikkumise tuvastamise kuupäev; 13.4. rikkumise tuvastanud ametniku nimi; 13.5. rikkumise ja ettekirjutuse sisu; 13.6. õigusakt ja säte, mida rikuti; 13.7. andmed nõuetele mittevastavate töövahendite kohta; 13.8. andmed töö peatamise kohta; 13.9. andmed rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtpäevade kohta; 13.10. rikkumise kõrvaldamise/tühistamise kuupäev; 13.11. rikkumise kohta ettekirjutuse dokumendi koostamine; 13.12. andmed rikkumise vaidlustamise ja vaideotsuse kohta; 13.13. tööandja andmed. 14. Andmed sunniraha kohta 14.1. sunniraha hoiatuse registreerimise number; 14.2. sunniraha hoiatuse määramise kuupäev; 14.3. külastuse andmed, millega seoses sunniraha hoiatus määrati; 14.4. rikkumise andmed, millega seoses sunniraha hoiatus määrati; 14.5. ettekirjutuse sisu, mille täitmine tagatakse sunnirahaga; 14.6. sunniraha hoiatuse määranud ametniku nimi; 14.7. sunniraha summa; 14.8. sunniraha rakendamise korduvus; 14.9. sunniraha hoiatuse aluseks oleva ettekirjutuse täitmise tähtpäev; 14.10. sunniraha täitmisele pööramise kuupäev; 14.11. sunniraha laekumise kuupäev; 14.12. sunniraha hoiatuse aluseks oleva ettekirjutuse täitmise/tühistamise kuupäev; 14.13. kohtutäituri poole sunniraha sissenõudmiseks pöördumise kuupäev; 14.14. tööandja andmed. 15. Andmed väärteomenetluse kohta 15.1. väärteomenetluse registreerimise number; 15.2. väärteomenetluse registreerimise kuupäev; 15.3. väärteomenetluse registreerija nimi; 15.4. väärteomenetluse alatüüp; 15.5. väärteomenetlust läbiviiva ametniku nimi; 15.6. väärteo toimepanemise aeg ja koht; 15.7. juhtumi kirjeldus; 15.8. väärteojuhtumiga seotud tööandja andmed; 15.9. menetlusega seotud isiku andmed; 15.10. menetlusega seotud isiku roll menetluses; 15.11. andmed rikutud õigusnormi kohta; 15.12. väärteomenetluse lahend; 15.13. väärteomenetluses vastulause mittearvestamise põhjendus; 15.14. väärteomenetluses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; 15.15. väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid; 15.16. väärteomenetlusega seotud tööõnnetuse või kutsehaiguse juhtumi number; 15.17. tervisekahjustuse saanute arv; 15.18. väärteomenetluse otsuse resolutiivosa; 15.19. väärteomenetluses määratud rahatrahvi summa ja tasumise tähtpäev; 15.20. väärteo otsuse täitmise või täitmisele pööramise kuupäev; 15.21. väärteo otsuse teinud ametniku andmed; 15.22. väärteo otsuse tegemise kuupäev ja koht; 15.23. väärteo otsuse väljastamise kuupäev; 15.24. väärteo otsuse kättesaamise kuupäev; 15.25. väärteo otsuse jõustumise kuupäev; 15.26. andmed väärteo otsuse vaidlustamise kohta; 15.27. avaldus kohtutäiturile täitemenetluse alustamise kohta; 15.28. andmed karistuse asendamise kohta. 16. Andmed taotletud nõusolekute kohta 16.1. nõusoleku taotluse registreerimise number; 16.2. nõusoleku taotluse registreerimise kuupäev; 16.3. nõusoleku taotluse registreerija nimi; 16.4. nõusoleku taotluse laekumise kuupäev; 16.5. nõusoleku taotlusega seotud tööandja andmed; 16.6. nõusoleku taotluse tööandjapoolne kuupäev ja number; 16.7. nõusoleku taotluse sisu; 16.8. õigusakti säte, mille alusel nõusolekut taotletakse; 16.9. isikuandmed, keda taotletud nõusolek puudutab; 16.10. nõusoleku taotlusega esitatud dokumendid; 16.11. nõusoleku taotluse menetlemise tähtpäev; 16.12. nõusoleku taotluse menetleja nimi; 16.13. nõusoleku taotlusega seotud külastuse andmed; 16.14. otsus; 16.15. otsuse tegemise kuupäev; 16.16. andmed nõusoleku otsuse vaidlustamise kohta. 17. Andmed tööandja teatiste kohta 17.1. teatise registreerimise number; 17.2. teatise registreerimise kuupäev; 17.3. teatise registreerija nimi; 17.4. teatisega seotud tööandja andmed; 17.5. teatise esitaja andmed; 17.6. teatise sisu ja esitatud dokumendid; 17.7. teatise menetlusega tegeleva ametniku nimi; 17.8. teatisega seotud külastuse andmed; 17.9. teade asbestitööde alustamisest 17.9.1. asbestitöö tegemise koha täpne aadress; 17.9.2. asbestitöö iseloomustus (ehitise lammutamine, rekonstrueerimine, asbesti eemaldamine jne); 17.9.3. käideldava asbesti olek (rabe või tihke materjal) ja eeldatav kogus (m2, m3 või kg); 17.9.4. asbestiga kokkupuute vähendamiseks rakendatavad abinõud; 17.9.5. asbestijäätmete ladestamiskoht; 17.9.6. asbestitöid tegevate töötajate arv; 17.9.7. asbestitööde alguskuupäev; 17.9.8. asbestitööde arvatav kestus; 17.9.9. asbestitööde juhi andmed; 17.9.10. ehitusloa andmed; 17.10. eelteade ehitustööde alustamisest 17.10.1. ehitusplatsi nimi; 17.10.2. ehitusplatsi täpne aadress; 17.10.3. tööohutuse plaan koostatud; 17.10.4. asbesti olemasolu ehitises (lammutustöö korral); 17.10.5. ühisel ehitusplatsil töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator määratud; 17.10.6. töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori andmed; 17.10.7. ehitise omaniku andmed; 17.10.8. tööde planeeritud kestus; 17.10.9. planeeritud maksimaalne ehitusplatsil töötavate isikute arv; 17.10.10. alltöövõtjate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate planeeritud arv ehitusplatsil; 17.10.11. tööde kavandatav alguskuupäev; 17.10.12. tööde kavandatav lõppkuupäev; 17.10.13. andmed ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate kohta; 17.11. teade bioloogiliste ohutegurite käitlemise alustamisest 17.11.1. töökeskkonnaspetsialisti nimi; 17.11.2. töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 17.11.3. töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite liiginimetus ja ohurühm; 17.11.4. rakendatavad kaitse- ja ennetusabinõud; 17.11.5. tööde loetelu, millega kaasneb bioloogiliste ohuteguritega nakatumise oht; 17.11.6. bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate arv; 17.11.7. tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu korral; 17.12. teade juhtunud õnnetusest või ohuolukorrast bioloogiliste ohutegurite tõttu 17.12.1. õnnetusjuhtumi toimumise või ohuolukorra ilmnemise aeg; 17.12.2. õnnetusjuhtumi toimumise või ohuolukorra ilmnemise koht; 17.12.3. õnnetusjuhtumi toimumise või ohuolukorra ilmnemise asjaolud; 17.12.4. õnnetusjuhtumi või ohuolukorraga seotud bioloogilise ohuteguri nimetus; 17.12.5. rakendatud ja rakendatavad abinõud; 17.12.6. kannatada saanud isikute arv; 17.12.7. märge keskkonnainspektsiooni juhtunust teavitamise kohta; 17.12.8. muu teave, mis aitab selgitada õnnetuse või ohuolukorra võimalikku mõju töötajatele või keskkonnale; 17.13. teade geneetiliselt muundatud mikroorganismide esmakordsest kasutamisest 17.13.1. kasutaja andmed; 17.13.2. teatise esitamise kuupäev; 17.13.3. geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise eesmärk; 17.13.4. info retsipient- ja doonororganismi, vektori ja inserdi ning geneetiliselt muundatud mikroorganismi kohta; 17.13.5. geneetiliselt muundatud mikroorganismi ohuklass; 17.13.6. info kasutatava muundamismeetodi kohta; 17.13.7. erakorraliste abinõude kava õnnetusjuhtumi korral; 17.13.8. riskianalüüsi protokoll; 17.13.9. tööks kasutatava hoone aadress, kasutatava ruumi suurus, number ja asukoht hoone plaanil; 17.13.10. ohutuse eest vastutava isiku nimi ja kvalifikatsioon; 17.13.11. jäätmete hoidmise ja kahjutustamise kava; 17.13.12. kasvukultuuride ruumalad; 17.13.13. kasutatava aparatuuri iseloomustus; 17.13.14. jäätmete laad ja hulk; 17.13.15. ohutegurid, mis võivad mõjutada inimese tervist ja keskkonda; 17.13.16. rakendatavad kaitseabinõud; 17.14. teade õnnetusjuhtumist geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamisel 17.14.1. õnnetusjuhtumi toimumise aeg; 17.14.2. õnnetusjuhtumi koht; 17.14.3. õnnetusjuhtumi toimumise asjaolud; 17.14.4. õnnetusjuhtumiga seotud mikroorganismide loetelu ja kogused; 17.14.5. rakendatud ja rakendatavad abinõud; 17.14.6. muu teave, mis aitab selgitada õnnetuse või ohuolukorra võimalikku mõju inimesele või keskkonnale; 17.15. teade kantserogeensete või mutageensete kemikaalide käitlemisest 17.15.1. kasutatavate kantserogeenide või mutageenide loetelu koos neid identifitseerivate andmetega; 17.15.2. tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene või mutageene; 17.15.3. nende tööprotsesside või tehnoloogiate kasutamise põhjendused; 17.15.4. valmistatavate või kasutatavate kantserogeene või mutageene sisaldavate ainete või segude kogused; 17.15.5. kokkupuute laad; 17.15.6. kokkupuutuvate töötajate arv; 17.15.7. kokkupuute kestus tööpäeva või töönädala jooksul; 17.15.8. andmed rakendatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta; 17.15.9. andmed kasutatava kantserogeeni või mutageeni asendamise kohta teise kantserogeeni või mutageeniga; 17.16. teatis tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest 17.16.1. andmed tööandja ja tegevusala kohta; 17.16.2. tegevuse asukoht; 17.16.3. tegevuse alustamise aeg; 17.16.4. töötajate arv; 17.16.5. ettevõtte juhatuse ja esindaja andmed; 17.17. teatis töökeskkonnanõukogu moodustamisest 17.17.1. töökeskkonnanõukogu liikmete andmed; 17.17.2. töökeskkonnanõukogu liikmete volituste kehtivuse aeg; 17.18. teatis töökeskkonnaspetsialisti määramisest 17.18.1. töökeskkonnaspetsialisti andmed; 17.19. teatis töökeskkonnavoliniku valimisest 17.19.1. valitud töökeskkonnavoliniku andmed; 17.20. töökeskkonnanõukogu aruanne 17.20.1. töökeskkonnanõukogu aruande esitamise kuupäev. 18. Andmed töövaidlusasjade kohta 18.1. töövaidlusasja registreerimise number; 18.2. töövaidlusasja registreerimise kuupäev; 18.3. töövaidlusasja registreerija nimi; 18.4. töövaidlusasja menetleva ametniku nimi; 18.5. töövaidlusasja laekumise kuupäev; 18.6. töövaidlusasja esimese istungi toimumise kuupäev; 18.7. töövaidlusasja läbivaatamise aeg ja koht; 18.8. nõude tunnustamise tähtpäev ja vastamise aadress; 18.9. kas töövaidlusasja avalduse esitaja on töötaja või tööandja; 18.10. tööandja andmed; 18.11. töövaidlusasjaga seotud tööandja esindaja(d); 18.12. töövaidlusasjaga seotud töötaja andmed; 18.13. töövaidlusasjaga seotud töötaja esindaja(d); 18.14. töövaidlusasja nõue; 18.15. nõudega esitatud tõendusmaterjalid; 18.16. töövaidluse lahend; 18.17. töövaidluse lahendi kuupäev; 18.18. avaldaja nõude formuleering otsuses; 18.19. töövaidluse asjaolud; 18.20. vastaspoole seisukoht; 18.21. töövaidluskomisjoni otsuse resolutiivosa; 18.22. töövaidluskomisjoni põhjendused; 18.23. otsuse teatavaks tegemise kuupäev ja kellaaeg; 18.24. töövaidluskomisjoni istungil osaleva töötaja esindaja nimi; 18.25. töövaidluskomisjoni istungil osaleva tööandja esindaja nimi; 18.26. töövaidluskomisjoni istungit protokollinud ametniku nimi; 18.27. andmed jõustumismärke ja otsuse jõustumise kohta; 18.28. otsuse avaldajale kättetoimetamise kuupäev; 18.29. otsuse vastaspoolele kättetoimetamise kuupäev; 18.30. andmed töövaidluskomisjoni otsuse tagastamise kohta; 18.31. andmed lahendatud töövaidlusasja toimiku kohtu poolt väljanõudmise kohta. 19. Andmed Eestisse lähetatud töötajate ja nende töötingimuste kohta 19.1. lähetamisteate registreerimise number; 19.2. lähetamisteate registreerimise kuupäev; 19.3. lähetamisteate registreerija nimi; 19.4. lähetamisteate eest vastutava teenistuja nimi; 19.5. lähetamisteate saatja nimi (isiku/ ettevõtte nimi, kes teate on saatnud); 19.6. lähetamisteate saabumise kuupäev; 19.7. lähetamisteate saabumise viis; 19.8. lähetamisteate saatja e-post; 19.9. lähetamisteate sisu; 19.10. lähetatud töötaja tegevusala; 19.11. lähetatud töötaja töö tegemise koht (täpne aadress); 19.12. lähetatud töötajate arv; 19.13. lähetatud töötaja tegevusala; 19.14. lähetatud töötaja andmed (nimi, isikukood, lähetuse alguskuupäev, lähetuse lõppkuupäev, lähetuse kestus päevades); 19.15. tööandja andmed (lähetatava ettevõtte andmed) 19.15.1. tööandja nimi; 19.15.2. registrikood; 19.15.3. tööandja tegevusala; 19.15.4. tööandja aadress; 19.15.5. tööandja asukoht (riik); 19.15.6. tööandja e-post; 19.15.7. tööandja telefon; 19.15.8. tööandja kontaktisiku nimi; 19.15.9. tööandja kontaktisiku e-post, telefon; 19.16. tellija andmed (lähetatud töötaja tellija andmed) 19.16.1. tellija nimi; 19.16.2. registrikood; 19.16.3. tellija tegevusala; 19.16.4. tellija aadress; 19.16.5. tellija asukoht (riik); 19.16.6. tellija e-post; 19.16.7. tellija telefon; 19.16.8. tellija kontaktisiku nimi; 19.16.9. tellija kontaktisiku e-post, telefon. 20. Andmed alla 15-aastase töötegija tööle asumise teate kohta 20.1. töötamise registrist edastatud teate registreerimise number; 20.2. alla 15-aastase töötaja töötamise registrisse registreerimise kuupäev; 20.3. teate registreerimise kuupäev; 20.4. teate saabumise viis; 20.5. töötamise registris märgitud kontaktisiku nimi; 20.6. töötamise registris märgitud kontaktisiku e-posti aadress ja telefoni number; 20.7. töötamise registri registrikande sisu; 20.8. töötegemise aluseks oleva õigussuhte liik; 20.9. alaealise seadusliku esindaja nõusolek; 20.10. töö tegemise koht; 20.11. töö tegemise maakond; 20.12. töökohustuste kirjeldus; 20.13. alaealise vanus tööle asumise ajal; 20.14. andmed alaealise koolikohustuslikkuse kohta; 20.15. tööle asuvate alaealiste arv; 20.16. andmed tööle asuva alaealise kohta: 20.16.1. ees- ja perekonnanimi; 20.16.2. isikukood; 20.16.3. töötamise alguse aeg; 20.17. andmed kande tühistamise kohta töötamise registris. Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise määrusega (edaspidi määrus) muudetakse sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrust nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrust nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“, tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 48 „Ohutu tööelu andmekogu põhimäärus“ ning tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrust nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“. Määrusega tehtavad muudatused on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatustega, mis osaliselt jõustusid 22.06.2018 ja osaliselt jõustuvad 01.01.2019. Määruse eesmärk on viia sotsiaalministri määrused „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ja „Töötajate tervisekontrolli kord“ kooskõlla 01.01.2019. aastal jõustuvate TTOS-i muudatustega. Määrusega tehtavad muudatused on tehnilist laadi, eelkõige täpsustatakse mõisteid ja määruste aluseks olevaid TTOS-i paragrahve. Ohutu tööelu andmekogu ja töökeskkonna andmekogu põhimäärustes tehtavate muudatuste eesmärk on viia andmekogude põhimäärused kooskõlla andmekaitset reguleerivate õigusaktidega, sh Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Nimetatud põhimäärustes sätestatakse andmekogude volitatud töötlejaks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks määratakse Tööinspektsioon, reguleeritakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, täpsustatakse andmete säilitamise tähtaegasid ning tehakse mitmeid õigusselgust parandavaid muudatusi. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonnast töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]), nõunikud Eva Põldis (626 9196, [email protected]) ja Ivar Raik (626 9200, [email protected]), peaspetsialist Rauno Piirsalu (626 9733, [email protected]), digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunikud Kaspar Kala ([email protected]) ja Maire Kaldma (626 9354, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (626 9329, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse järgmisi määrusi: 1) sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RTL 2001, 35, 468); 2) sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (RT I, 10.04.2015, 3); 3) tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrus nr 48 „Ohutu tööelu andmekogu põhimäärus“ (RT I, 29.07.2014, 1); 4) tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrus nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (RT I, 23.07.2014, 6). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. 2 Määruse §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrust nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Määruses preambulas täiendatakse viidet, mille alusel määrus on kehtestatud. Lisatakse viide TTOS § 131 lõikele 10. Määruse §-ga 2 muudetakse sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrust nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“. Määruse § 2 punktiga 1 muudetakse määruse preambulas viidet, mille alusel käesolev määrus on kehtestatud. Kuna TTOS-is muudetakse volitusnormi asukohta, siis on vaja määruses vastav muudatus teha. Töötajate tervisekontrolli kord kehtestatakse TTOS § 131 lõike 8 alusel. Määruse § 2 punktiga 2 täpsustatakse määruse reguleerimisala sõnastust. Määrus reguleerib töötajate tervisekontrolli korraldust. Määruse § 2 punktidega 3 ja 4 täpsustatakse määruse § 2 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt peab tööandja töötaja tervisekontrolli saatmisel aluseks võtma töökeskkonna riskide hindamise tulemused. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS § 131 lõike 1 sõnastusega. Sarnaselt viiakse kooskõlla määruse § 2 lõike 4 punkti 2 sõnatus. Lisaks jäetakse määruse § 2 lõike 1 punktist 1 välja viide määruse lisale 1, kuna käesoleva määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks (määruse § 2 punkt 8). Töökeskkonna ohutegurid ja töö laadid, mille korral tööandja peab töötaja tervisekontrolli korraldama, on reguleeritud TTOS § 131 lõikes 1 ja seetõttu pole määruses vaja eraldi ohutegurite loetelu kehtestada. Määruse § 2 punktiga 5 täpsustatakse määruse § 2 lõike 4 punkti 4, mille kohaselt peab tööandja tervisekontrolli tegijale esitama tema soovil töötaja varasemate tervisekontrolli otsuste koopiad. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus esitada tervisekontrolli otsuste koopiad, kuid selline nõue ei ole alati põhjendatud. Näiteks, kui teenuse osutaja on ka varasemalt samadele töötajatele tervisekontrolle teinud ja omab seega ülevaadet töötaja terviseseisundist (töötervishoiuteenuse osutajal on kohustus säilitada tervisekontrolli kaarte, sh tervisekontrolli otsuseid 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates). Tervisekontrolli otsuste koopiate esitamine võib vajalik olla aga olukorras, kus teenuseosutaja vahetub ning tal puudub ülevaade töötaja varasemast terviseseisundist. Määruse § 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 välja lõiked 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt tuleb tervisekontroll läbi viia tööajal ja tööandja kulul ning lõige 2 reguleerib tervisekontrolli korraldamise sagedust. Vastavad nõuded on reguleeritud TTOS § 131 lõigetes 4–7. Kuna vastavad sätted on TTOS-is, siis puudub vajadus neid veelkord reguleerida määruses. TTOS § 131 lõige 7 kohaselt kannab tööandja tervisekontrolliga seotud kulud ning tervisekontroll tuleb korraldada tööajal ja töötajale tuleb sellel ajal maksta keskmist tööpäevatasu. TTOS § 131 lõike 4 kohaselt tuleb tervisekontroll korraldada töötaja tööle asumisest arvates nelja kuu jooksul. Erandina tuleb tervisekontroll korraldada enne teatud ohuteguritega kokkupuute algust (bioloogiline ohutegur, kantserogeen ja mutageen, plii ja selle ühendid, asbestitolm), samuti tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajale enne öötööle asumist (TTOS § 131 lg 5). Regulaarne tervisekontroll tuleb korraldada töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ja alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas (TTOS § 131 lg 6). Lisaks tunnistatakse kehtetuks määruse § 7, mis sätestas tervisekontrolli andmete säilitamise tähtajad. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga muudetakse TTOS-i ja tuuakse tervisekontrolli andmete säilitamine seadusesse (TTOS § 131 lõige 11). Edaspidi säilitab töötervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringu tulemusi 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. Määruse § 2 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 1. Töökeskkonna ohutegurid ja töö laadid, mille korral tööandja peab töötaja tervisekontrolli korraldama, on reguleeritud TTOS § 131 3 lõikes 1. TTOS muudatustega sätestati ohutegurite loetelu TTOS-is ja seetõttu pole määruses vaja eraldi ohutegurite loetelu kehtestada. Määruse § 2 punktiga 8 muudetakse määruse lisa 2, mis sätestab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja vormi. Vormil asendatakse lahtrid „sugu“ ja „sünniaeg“ lahtriga „isikukood“. Muudatus võimaldab töötervishoiuarstil juba enne tervisekontrolli läbiviimist tutvuda töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis, võimaldades nii efektiivsemalt tervisekontrolli läbi viia. Määruse §-ga 3 muudetakse tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 48 „Ohutu tööelu andmekogu põhimäärus“. Muudatused on tehnilist laadi ning muudatustega viiakse andmekogu põhimäärus vastavusse andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. Määruse § 3 punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 pealkirja, kuna määruse § 1 sätestab lisaks andmekogu eesmärgile ka andmekogu nimetuse ja töötlejad. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse ohutu tööelu andmekogu vastutavad ja volitatud töötlejad. Ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks määratakse Tööinspektsioon. Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni kokkuleppel antakse ohutu tööelu andmekogu Sotsiaalministeeriumilt üle Tööinspektsioonile. Kuna Tööinspektsioon tegeleb töötervishoiu ja tööohutuse rakenduslike küsimustega on põhjendatud, et Tööinspektsioon on vastutav ka rakenduslike andmekogude eest. Ohutu tööelu andmekogu volitatud töötlejana sätestatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). Seoses TEHIKu loomisega Sotsiaalministeeriumi haldusalas, määratakse TEHIK andmekogu volitatud töötlejaks ning eristatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid. Määruse § 3 punktiga 2 sätestatakse määruses vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, mis seni olid määrusest puudu. Määruse kohaselt on vastutava töötleja (Tööinspektsioon) ülesandeks juhtida andmekogu pidamist ja anda selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale. Vastutav töötleja tagab andmete kogumise, haldamise ja säilitamise. Samuti menetleb isiku avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ning peab andmete väljastamise üle arvestust. Volitatud töötleja (TEHIK) ülesandeks on teha või hankida andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustöid ning tööde testimise, samuti tagada andmekogu pidamine, haldamine ja majutamine. Volitatud töötleja ülesanne on rakendada andmete turvalisuse tagamiseks vastavaid turvameetmeid, teavitada vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest, tagada teenust puudutavate intsidentide käsitlemine koostöös vastutava töötlejaga ning teha registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. Määruse § 3 punktiga 3 jäetakse määruse §-st 2 välja andmekogu arhiiv, kuna ohutu tööelu andmekogu koosseisus ei ole andmekogu arhiivi. Muudatusega viiakse põhimäärus kooskõlla andmekogu tegeliku ülesehitusega. Määruse § 3 punktiga 4 sätestatakse andmekogu turbeaste, milleks on keskmine (M). Määruse § 3 punktiga 5 täpsustatakse, et andmevahetud andmete esitajatega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. Ohutu tööelu andmekogul on liidestus eesti.ee-ga, mille kaudu toimub andmete esitajate identifitseerimine ning juhatuse liikme staatuse kontroll. Määruse § 3 punktiga 6 täpsustatakse andmekogu rahastamise regulatsiooni. Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest või muudest vahenditest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest. Määruse § 3 punktiga 7 täpsustatakse andmete säilitamist andmekogus. Andmekogus säilitatakse andmed kuni ettevõte andmed kustutab või ettevõtte likvideerimisest arvates kuni kahe aasta jooksul. Andmete säilitamise on seotud sidumine ettevõtte likvideerimisega sel põhjusel, et 4 kuni ettevõtte likvideerimiseni on ettevõttel vaja säilitada oma töökeskkonda puudutavad andmed ning hoida need ajakohasena. Ohutu tööelu andmekogu on töövahend tööandjal, mis aitab tööandjal täita töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid kohustusi – näiteks saab selle abil hinnata ettevõtte töökeskkonna riske, registreerida ja hallata töötajate juhendamise, isikukaitsevahendite, koolituste ja tervisekontrolli otsuste andmeid. Andmed (sh ka töösuhte lõpetanud töötajate andmed) on olulised ka pärast ettevõtte likvideerimist (nt hilisemate kutsehaigestumiste uurimisel on vaja teada, millised olid töötajale mõjuvad töökeskkonna riskid, kas töötajat juhendati õigel, kas talle korraldati tervisekontroll, kas talle väljastati vajalikud isikukaitsevahendid ja kas talle korraldati vajalikud koolitused), kuid andmete säilitamise eest vastutab siiski ettevõte ja tal on võimalus igal ajal kuni ettevõtte likvideerimiseni isikuraportid alla laadida ja need ise arhiveerida. Andmekogus andmete muutmisel vanu andmeid ei säilitata. Andmekogu kande muutmisel, parandamisel või kustutamisel andmekogu muudetud kanded säilitatakse 30 päeva. Määruse § 3 punktiga 8 lisatakse määrusesse isikud, kellel on juurdepääs andmekogu andmetele, mis kehtivast määrusest olid puudu. Andmekogu andmetele on juurdepääs ettevõtte juhatuse liikmel või tema poolt volitatud isikul. Lisaks on töötajatel juurdepääs nende enda kohta käivatele andmetele. Juurdepääsuõigus antakse pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist X-tee kaudu. Määruse § 3 punktiga 9 täpsustatakse andmekogu järelevalve sätet. Andmekogu pidamise üle tehakse järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Määruse § 3 punktiga 10 ja 11 täpsustatakse andmekogu lõpetamisega seotud sätete sõnastusi. Tegemist on tehniliste muudatustega. Määruse §-i 13 lisatakse säte, mille kohaselt otsustab andmekogu lõpetamise valdkonna eest vastutav minister, kes on ka andmekogu asutanud. Määruse §-ga 4 muudetakse tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrust nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“. Muudatused on tehnilist laadi ning muudatustega viiakse andmekogu põhimäärus vastavusse andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. Määruse § 4 punktiga 1 täpsustatakse määruse § 1 pealkirja. Määruse § 1 sätestatakse lisaks andmekogu eesmärgile ka andmekogu nimetus ja töötlejad. Lisaks sätestatakse töökeskkonna andmekogu volitatud töötlejana Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon. Seoses TEHIKu loomisega, määratakse TEHIK andmekogu volitatud töötlejaks ning eristatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid. Määruse § 4 punktiga 2 sätestatakse määruses vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, mis kehtivast määrusest olid puudu. Määruse kohaselt on vastutava töötleja (Tööinspektsioon) ülesandeks juhtida andmekogu pidamist ja anda selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale. Vastutav töötleja tagab andmete kogumise, haldamise, arhiveerimise ja säilitamise. Samuti menetleb isiku avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks ning peab andmete väljastamise üle arvestust. Volitatud töötleja (TEHIK) ülesandeks on teha või hankida andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustöid ning tööde testimise, samuti tagada andmekogu pidamine, haldamine ja majutamine. Lisaks on volitatud töötleja ülesanne rakendada andmete turvalisuse tagamiseks turvameetmeid, teavitada vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest, tagada teenust puudutavate intsidentide käsitlemise koostöös vastutava töötlejaga ning teha registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. Määruse § 4 punktiga 3 sätestatakse andmekogu turbeaste, milleks on keskmine (M). Määruse § 4 punktidega 4 ja 13 täiendatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu kahe punktiga. Punkt 19 sätestaks andmekogusse kantavad andmed Eestisse lähetatud töötajate ja 5 nende töötingimuste kohta. Punkti lisamise õiguslikuks aluseks on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 51. Tööinspektsioon alustas andmete kogumist ja töötlemist alates ELTTS muudatuste jõustumisest 17.12.2016. Punkt 20 sätestab andmekogusse kantavad andmed alla 15-aastase töötegija tööle asumise teate kohta. Punkti lisamise õiguslikuks aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 8 lõiked 4 – 8. Tööinspektsioon alustas nende andmete kogumist ja töötlemist alates TLS muudatuste jõustumisest 01.07.2017. Nimetatud punktidega täiendatakse ka põhimääruse lisa, mis sätestab detailse andmekogusse kantavate andmete loetelu. Määruse § 4 punktiga 5 täpsustatakse, milliseid andmeid töökeskkonna andmekogusse saadakse erinevatest andmekogudest ja andmeandjatelt. Äriregistrist saadakse andmed ettevõtete kohta (registrikood, ärinimi, registreerimise aeg, õiguslik vorm, juriidiline aadress, seaduslikud ja volitatud esindajad). Rahvastikuregistrist saadakse andmed isiku perekonnanime, eesnime, soo, sünniaja, isikukoodi, kodakondsuse, elukoha, sideandmete ning surma kohta. Töötamise registrist saadakse andmed töötamise, tööd tegeva isiku ja tööd võimaldava isiku kohta. Liiklusregistrist saadakse andmed ettevõtte autopargi koosseisu kohta. Majandustegevuse registrist saadakse andmed ettevõtte tegevusalade, tegevuslubade ning tegevuse maakonna kohta. Aadressandmete süsteemist saadakse ettevõtte aadressi andmed. E-toimuku süsteemist andmed Tööinspektsiooni poolt läbi viidud väärteomenetluste ja kohtumenetluste kohta, karistusregistrist andmed Tööinspektsiooni määratud karistuste kohta ning avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemist andmed Tööinspektsiooni poolt määratud sunnirahade ning väärteokaristuste sundtäitmise kohta. Määruse § 4 punktiga 6 täpsustatakse andmekogu rahastamise regulatsiooni. Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest või muudest allikatest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks eraldatud vahenditest. Määruse § 4 punktiga 7 täpsustatakse, et vastutav töötleja peab lisaks kehtivas õiguses nimetatule arvestust ka andmete vaatamise üle. Määruse § 4 punktiga 8 täpsustatakse andmete säilitamise tähtaegasid andmekogus. Riikliku järelevalve, tööandja teatise ning tööst põhjustatud haigestumiste andmeid säilitatakse 10 aastat. Taotletud nõusolekute andmeid säilitatakse 5 aastat. Nimetatud andmete pikem säilitamine ei ole vajalik. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat lähtuvalt TTOS § 24 lõikes 7 sätestatust. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed on vajalik säilitada nii kaua, kuna nende alusel on töötajal õigus nõuda tervisekahjustusest tingitud kahju hüvitamist. Töövaidluste andmeid säilitatakse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kuid mitte kauem kui 5 aastat. Töövaidluse andmed, eelkõige dokumentide skaneeritud või pildistatud koopiad on andmemahult suured ning nende pikaaegne säilitamine andmekogus ei ole toimikute mahtu arvestades mõistlik. Erandina säilitatakse töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust 10 aastat.1 Andmekogu logiandmeid säilitatakse 2 aastat. Määruse § 4 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 12 lõige 1, mille kohaselt võimaldatakse andmekogu andmetele juurdepääs ja väljastatakse andmekogust andmeid kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Kuna avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted kohalduvad andmekogude andmete töötlemisele, siis pole TTOS-is vaja neile eraldi viidata. Nii tuleb alates 25.05.2018 arvestada otsekohalduva isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega ning lähtuda eriseaduses sätestatust. Õigusruum, millest tuleb edaspidi lähtuda, võib olla hõlmatud nii andmekaitse üldmääruse, riigisiseste isikuandmete kaitse õigusaktide ja ka erivaldkonna õigusaktidega. Seetõttu ei ole vajalik eraldi 1 Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates täitedokumendi väljaandmisest või nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 157 lõiked 1 ja 2). Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus ja töövaidluskomisjoni kompromissi kinnitamise määrus on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 punkti 73 alusel. 6 sätestada seda, mis tuleneb eri õigusaktidest nagunii (andmekogude regulatsioon jms), kui ei sätestata just erisusi. Määruse § 4 punktiga 10 täpsustatakse andmekogu järelevalvet käsitleva sätte sõnastust. Andmekogu pidamise üle teostatakse järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Määruse § 4 punktidega 11 ja 12 täpsustatakse andmekogu lõpetamisega seotud sätete sõnastusi. Määruse §-i 14 lisatakse viide, et andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes on ka andmekogu asutanud. Määruse §-ga 5 sätestatakse määruse §-de 1 ja 2 jõustumise ajaks 1. jaanuar 2019. aastal, mil jõustuvad TTOS-i muudatused. Ohutu tööelu andmekogu ja töökeskkonna andmekogu puudutavad muudatused (§ 2 ja 3) jõustuvad üldises korras. Erandina jõustub § 3 punkt 2 1. jaanuaril 2019. aastal. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Määruse reguleerimisalaga on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: 1. Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta; 2. Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht 3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprilli 2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 4. Määruse mõjud Käesoleva määrusega tehtavad muudatused on valdavalt tehnilist laadi ja ei too kaasa olulisi mõjusid. Mõjusid toob kaasa ohutu tööelu andmekogu põhimääruse muudatus, millega muutub andmekogu vastutav töötleja (Sotsiaalministeeriumi asemel Tööinspektsioon). Muudatus avaldab mõju riigiasutuste tegevusele. Samuti avaldab mõju ohutu tööelu andmekogus andmete säilitamistähtaja muutmine. Muudatustel puudub majanduslik mõju ning mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm: Tööinspektsioon ja Sotsiaalministeerium Muudatusega suureneb Tööinspektsiooni töökoormus, kuna muudatusega lisanduvad Tööinspektsioonile täiendavad ülesanded ohutu tööelu andmekogu pidamisel, mis seni on olnud Sotsiaalministeeriumi ülesanne. Muudatus ei too Tööinspektsioonile kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi, kuna ohutu tööelu andmekogu üleviimisega Tööinspektsiooni kaasneb ka vajalike ressursside üleviimine. Muudatusega väheneb Sotsiaalministeeriumi töökoormus. Mõju sihtrühm on väike (vaid kaks riigiasutust). Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne. Ka mõju ulatus on keskmine, sest kuigi sihtrühma käitumises võib kaasneda muudatusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju riigiasutustele on oluline. 7 Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: töötajad, kelle tööandjad kasutavad ohutu tööelu andmekogu. Potentsiaalne sihtrühm on kõik töötajad. 2017. aastal oli palgatöötajaid 591 400. Samas kasutab ohutut tööelu andmekogu väga väike osa tööandjaid ja nende töötajaid. Muudatusega sätestatakse ohtu tööelu andmekogus andmete säilitamise tähtaeg, sealhulgas säilitatakse andmekogus töötajatega seotud andmeid (nt tööajale mõjuvad töökeskkonna riskid, väljastatud isikukaitsevahendid jms). Konkreetse säilitustähtaja seadmine tagab töötajale kindluse, et kui ettevõte lõpetab oma tegevuse, siis ei säilitata ka töötaja andmeid enam andmekogus, vaid need kustutatakse mõistliku aja jooksu. Mõju sihtrühm on suur (potentsiaalselt kõik töötajad), samas reaalselt kasutab ohutu tööelu andmekogu väike osa tööandjaid. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude on regulaarne. Mõju ulatus on väike, kuna ei too kaasa sihtrühma käitumises muudatusi. ebasoovitavaid mõjusid ei ole. Kokkuvõttes võib mõju pidada ebaoluliseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega ei kaasne kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse §-d 1 ja 2 ning § 3 punkt 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2019. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Andmekaitse Inspektsioonile, Tööinspektsioonile, Terviseametile ning Tervis ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Eelnõu kohta esitatud tagasiside kooskõlastustabel on seletuskirja lisana. Tervise- ja tööministri …. juuli 2018. a määruse nr „Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastaja või arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, esitaja mittearvestamise põhjus Majandus- ja Eelnõu § 3 p-s 13 ja § 4 p-s 12 kasutatud sõnad Arvestatud. Eelnõus asendatud sõnad „riiklikku kommunikatsiooniministeerium „riiklikku arhiivi“ tuleb asendada kas sõnadega arhiivi“ sõnadega „avalikku arhiivi“. „avalikku arhiivi“ või sõnaga „Rahvusarhiivi“, mis on kooskõlas arhiiviseadusega (§ 1 lg 1 ja § 2 lg 4). Majandus- ja Samuti tuleb eelnõu § 3 p-s 7 asendada sõnad Arvestatud. kommunikatsiooniministeerium „riigi infosüsteemide andmevahetuskihi“ sõnadega „riigi infosüsteemi andmevahetuskihi“, mis vastab avaliku teabe seadusele (§ 439 lg 5). Majandus- ja Üle tuleb vaadata töökeskkonna andmekogu Mittearvestatud. Teatud dokumente säilitatakse ka kommunikatsiooniministeerium kehtiva põhimääruse § 2, mida eelnõuga ei paberil, mistõttu on asjakohane seda ka märkida muudeta. Selle sätte põhjal on andmed digitaalsed, põhimääruses. Samas on kommentaar asjakohane ja menetlustoimikuid peetakse aga paberil, mis on töötame selle nimel, et tulevikus paberil dokumente äärmiselt ebamõistlik ja ei ole eeldatavasti vähendada. Tööinspektsiooni praegune praktika. Varem loodud paberil menetlustoimikud peaksid olema andmekogu arhiivis. Majandus- ja Eelnõuga muudetakse ohutu tööelu andmekogu ja Mittearvestatud. Andmekogude eesmärk ja kommunikatsiooniministeerium töökeskkonna andmekogu põhimääruseid. Varem kasutusvaldkond on erinev ja seetõttu ei ole hetkel pidas ohutu tööelu andmekogu võimalik neid andmekogusid omavahel ühendada. Sotsiaalministeerium, nüüd aga on mõlemat Ohutu tööelu andmekogu puhul on tegemist andmekogu Tööinspektsioon. Mõlemas ettevõtjale suunatud töövahendiga, mille abil on andmekogus on sarnast või omavahel seonduvat ettevõtjal võimalus teha töökeskkonna riskianalüüsi 1 andmestikku. Seetõttu tuleks üle vaadata nende ja täita muid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ühendamise võimalus. tulenevaid kohustusi. Ohutu tööelu andmekogu andmeid ei kasuta Tööinspektsioon oma ülesannete täitmiseks. Töökeskkonna andmekogu on Tööinspektsiooni tegevusega vahetult seotud. Andmekogu eesmärk on tagada Tööinspektsiooni ülesannete täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus järelevalvetegevuse planeerimiseks, töövaidluste menetlemiseks, töökeskkonna olukorra hindamiseks ning töötervishoiu-, tööohutus- ja töösuhtealase ennetustöö kavandamiseks. Samas on loomisel uus Tööinspektsiooni andmekogu, mille tegemisel kaalume ka kahe eraldiseisva andmekogu vajadust. Majandus- ja Töökeskkonna andmekogul peaks vastavalt Mittearvestatud. Kuna ohutu tööelu andmekogu kommunikatsiooniministeerium TTOSile olema ka kliendiportaal. Ohutu tööelu puhul ei ole tegemist andmekoguga, mille andmekogusse esitavad ettevõtjad kehtiva vahendusel ettevõtja suhtleks Tööinspektsiooniga, põhimääruse ja eelnõu seletuskirja järgi aga siis puudub hetkel ka vajadus ühtlustada kahe andmeid teabeväravas eesti.ee. Kõigil juhtudel – andmekogu puhul Tööinspektsiooniga suhtlemise isegi kui kasutusele peaks jääma kaks eraldi kanaleid. Samas on loomisel uus Tööinspektsiooni andmekogu – tuleb ettevõtjatele luua mugav andmekogu, mille tegemisel kaalume ka kahe võimalus kõiki andmeid esitada ja eraldiseisva andmekogu vajadust. Tööinspektsiooniga suhelda sama kanali kaudu. Tööinspektsioon Eelnõu § 2 punkt 3: Mittearvestatud. Määruses kasutame mõistet Määruste muutmise eelnõuga asendatakse määruses „riskide hindamine“, mis vastab ka töötervishoiu ja „Töötajate tervisekontrolli kord“ sõna tööohutuse seaduses tervisekontrolli puudutavas „riskianalüüs“ sõnaga „riskide hindamine“. paragrahvis kasutatavale sõnastusele. TTOS § 131 Mõistete arusaadavuse ja ühetaolise kasutamise lõige üks sõnastus on järgnev: „Tööandja korraldab eesmägist lähtuvalt, võiks kaaluda, et nii määruses, tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib kui ka seaduses, kasutatakse ühesuguseid mõisteid. töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad“. 2 Tulevikus vaatame üle ka riskianalüüsi puudutava sõnastuse TTOS-is. Tööinspektsioon Eelnõu § 2 punkti 8 kohaselt asendatakse määruse Mittearvestatud. Tervisekontrolli aja lepivad lisa 2 käesoleva määruse lisaga. Määruse lisa 2 üldjuhul kokku töötervishoiuarst ja tööandja pärast (tervisekontrolli suunatud töötajate nimekiri) tabel seda, kui tööandja on edastanud töötervishoiuarstile peaks sisaldama ka andmeid, millal peab töötaja töötajate nimekirja, kellel on vaja tervisekontroll tervisekontroll aset leidma (kuupäev). läbida. Seega ei ole vaja määruse lisa täiendada. Teeme ettepaneku täiendada tabelit veeruga „tervisekontrolli aeg“. Tööinspektsioon Juhime tähelepanu, et töötervishoiu ja tööohutuse Arvestatud. TTOS § 161 lõige 1 muudetakse ja seaduse (TTOS) § 161 lõige 1 ja ohutu tööelu sätestatakse ohutu tööelu andmekogu vastutavaks andmekogu põhimääruse § 1 lõike 4 kavandatav töötlejaks Tööinspektsioon. Vastav TTOS-i muudatus on vastuolus. muudatus jõustatakse 1. jaanuarist 2019. Sama Kehtiva TTOS § 161 lõike 1 kohaselt on ohutu jõustumise aeg sätestatakse ka ohutu tööelu tööelu andmekogu riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu põhimääruses. andmekogu, mille vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Määruste muutmise eelnõu § 3 punktiga 2 sätestatakse ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks Tööinspektsioon. Riigikogu menetluses oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõus (eelnõu 581 SE) ei ole TTOS § 161 muudatust selles osas ette nähtud. Tööinspektsioon Eelnõu § 3 punkt 1: Arvestatud. Eelnõu kohaselt määruse paragrahvi 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: § 1. Andmekogu eesmärk, nimetus ja töötlejad Teeme ettepaneku sõnade järjekorda muuta. Parem sõnastus on: andmekogu nimetus, eesmärk ja töötlejad. Vastavalt muudetud sõnade järjekorrale, tuleb ka nimetatud paragrahvi lõiked ümber tõsta. 3 Tööinspektsioon Eelnõu § 3 punkt 4: Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. 1 Määruse § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt tagab volitatud töötleja teenust puudutavate intsidentide käsitlemise. Teeme ettepaneku täpsustada nimetatud punkti ja sõnastada, et: koostöös vastutava töötlejaga tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise. Volitatud töötleja ei saa kuidagi ilma vastutava töötleja panuseta seda teha, sest esimesena saab teenust puudutavatest intsidentidest teada vastutav töötleja, kelle kaasabiga saab hakata intsidentidega tegelema. Tööinspektsioon Eelnõu § 3 punkt 9: Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Eelnõu kohaselt määruse paragrahvi 9 lõike 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: Andmekogu kande muutmisel, parandamisel või kustutamisel andmekogu kanded säilitatakse 30 päeva. Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust ja sõnastada lõike 2 tekst järgmiselt: Andmekogus kande muutmisel, parandamisel või kustutamisel säilitatakse muudetud kandeid 30 päeva. Tööinspektsioon Eelnõu § 3 punkt 10: Arvestatud. Eelnõu kohaselt määruse paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: (1) Töötajatel on juurdepääs enda kohta käivatele andmetele. (2) Andmekogu andmetele on juurdepääs ettevõtte juhatuse liikmel ja tema poolt volitatud isikul. (3) Juurdepääsuõigus antakse pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist.“ Teeme ettepaneku muuta lõigete järjekorda tulenevalt kasutamise loogikast: 4 (1) Juurdepääsuõigus antakse pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist (2) Töötajatel on juurdepääs enda kohta käivatele andmetele. (3) Andmekogu andmetele on juurdepääs ettevõtte juhatuse liikmel ja tema poolt volitatud isikul. Tööinspektsioon Eelnõu § 3 punkt 11: Mittearvestatud. Läbivalt kasutatakse Eelnõu kohaselt määruse paragrahvi 12 tekst ministeeriumi andmekogude põhimäärustes sarnast sõnastatakse järgmiselt: sõnastust. Selgitame, et andmekogude pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse teevad avaliku teabe seaduse § 44 alusel järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Andmekaitse Inspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Õigusselguse huvides, palume siiski seaduse tekstis Amet. viidata konkreetsele õigusaktile või õigusaktidele järelevalve kohta. Tööinspektsioon § 4 punkt 1: Arvestatud. Eelnõu kohaselt määruse paragrahvi 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: § 1. Andmekogu eesmärk, nimetus ja töötlejad Teeme ettepaneku sõnade järjekorda muuta. Parem sõnastus on: andmekogu nimetus, eesmärk ja töötlejad. Vastavalt muudetud sõnade järjekorrale, tuleb ka nimetatud paragrahvi lõiked ümber tõsta. Tööinspektsioon Eelnõu § 4 punkt 3: Arvestatud. Muudetud eelnõu sõnastust. Määruse § 11 lõike 2 punkti 5 kohaselt tagab volitatud töötleja teenust puudutavate intsidentide käsitlemise. Teeme ettepaneku täpsustada nimetatud punkti ja sõnastada, et: koostöös vastutava töötlejaga tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise. Volitatud töötleja ei saa kuidagi ilma vastutava töötleja panuseta seda teha, sest esimesena saab 5 teenust puudutavatest intsidentidest teada vastutav töötleja, kelle kaasabiga saab hakata intsidentidega tegelema. Tööinspektsioon Eelnõu § 4 punkt 10: Mittearvestatud. Läbivalt kasutatakse Eelnõu kohaselt määruse paragrahvi 13 tekst ministeeriumi andmekogude põhimäärustes sarnast sõnastatakse järgmiselt: sõnastust. Selgitame, et andmekogude pidamise üle Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse teevad avaliku teabe seaduse § 44 alusel järelevalvet õigusaktides sätestatud korras. Andmekaitse Inspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Õigusselguse huvides, palume siiski seaduse tekstis Amet. viidata konkreetsele õigusaktile või õigusaktidele järelevalve kohta. Tööinspektsioon Palume töökeskkonna andmekogu põhimääruse Arvestatud. Määruse lisa täiendatud. Eelnõusse lisasse lisada täiendavalt punktid 19. ja 20. lisatud ka põhimääruse § 4 lõike 1 täiendamine Punkt 19 sätestaks andmekogusse kantavad andmed vastavate punktidega. Eestisse lähetatud töötajate ja nende töötingimuste kohta. Punkti lisamise õiguslikuks aluseks on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 märkega 1. Tööinspektsioon alustas andmete kogumist ja töötlemist alates ELTTS muudatuste jõustumisest 17.12.2016. Punkt 20 sätestaks andmekogusse kantavad andmed alla 15-aastase töötegija tööle asumise teate kohta. Punkti lisamise õiguslikuks aluseks on töölepingu seaduse § 8 lõiked 4 – 8. Tööinspektsioon alustas nende andmete kogumist ja töötlemist alates TLS muudatuste jõustumisest 01.07.2017. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu § 2 punkt 3 – muudatusega asendatakse Arvestatud. TTOS § 161 lõige 1 muudetakse ja ohutu tööelu andmekogu põhimääruses selle sätestatakse ohutu tööelu andmekogu vastutavaks andmekogu vastutav töötleja – töötlejaks Tööinspektsioon. TTOS-i muudatus Sotsiaalministeeriumi asemel on edaspidiselt jõustatakse 1. jaanuarist 2019. Sama jõustumise aeg andmekogu vastutavaks töötlejaks 6 Tööinspektsioon. Samas töötervishoiu- ja sätestatakse ka ohutu tööelu andmekogu 1 tööohutuse seaduse (TTOS) § 16 lõike 1 kohaselt põhimääruses. on selle andmekogu vastutavaks töötlejaks Sotsiaalministeerium ning isikuandmete kaitse üldmäärusega seotud rakendusseaduse paketis ei ole ette näha, et tehakse muudatusi TTOS §-s 161. Täiendavalt on ka eelnõu seletuskirjas mitmes kohas märgitud, et selle andmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu § 3 punktiga 9 muudetakse selles Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. andmekogus säilitatavate andmete TTOS-is on sätestatud andmete säilitamise tähtajad. säilitamistähtaega, sh ka kannete andmeid. On Eelnõuga viiakse põhimäärus kooskõlla TTOS-iga. tervitatav, et seda korraldust on muudetud (hetkel Selgitame, et Ohutu tööelu andmekogu on on tähtjatult), kuid kahjuks ei selgu eelnõu ettevõtetele loodud töövahend, mida nad saavad seletuskirjast, mida on arvestatud säilitamistähtaja soovi korral vabatahtlikult kasutada. Töövahend määratlemisel. Näiteks jääb selgusetuks, miks on aitab neil täita töötervishoiu ja tööohutuse seadusest säilitamistähtaja üks alternatiiv seotud ettevõtte tulenevaid kohustusi – näiteks saab selle abil hinnata likvideerimisega ning kas ja kui kaua säilitatakse ettevõtte töökeskkonna riske, registreerida ja hallata nende töötajate isikuandmeid, kes on töösuhte töötajate juhendamise, isikukaitsevahendite, ettevõttega lõpetanud. Selles osas soovitan eelnõu koolituste ja tervisekontrolli otsuste andmeid. seletuskirja täiendada. Andmete säilitamise on seotud sidumine ettevõtte likvideerimisega sel põhjusel, et kuni ettevõtte likvideerimiseni on ettevõttel vaja säilitada oma töökeskkonda puudutavad andmed ning hoida need ajakohasena. Andmed (sh ka töösuhte lõpetanud töötajate andmed) on olulised ka pärast ettevõtte likvideerimist (nt hilisemate kutsehaigestumiste uurimisel on vaja teada, millised olid töötajale mõjuvad töökeskkonna riskid, kas töötajat juhendati õigel, kas talle korraldati tervisekontroll, kas talle väljastati vajalikud isikukaitsevahendid ja kas talle korraldati vajalikud koolitused), kuid andmete 7 säilitamise eest vastutab siiski ettevõte ja tal on võimalus igal ajal kuni ettevõtte likvideerimiseni isikuraportid alla laadida ja need ise arhiveerida. Andmekaitse Inspektsioon Andmekogu põhimäärusest ei selgu, milliste Selgitatud. Ohutu tööelu andmekogu on ettevõtetele andmekogudega ohutu tööelu andmekogu andmeid loodud töövahend, mida nad saavad soovi korral vahetab ehk lõplikult ei ole selge kõik vabatahtlikult kasutada. Töövahend aitab neil täita andmeandjad. Samuti puudub teave, kuidas ja mis töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid tähtaja jooksul tuleb ebaõiged andmed parandada kohustusi – näiteks saab selle abil hinnata ettevõtte ning mis tähtaja jooksul tuleb üldse andmed töökeskkonna riske, registreerida ja hallata töötajate andmekogusse esitada. juhendamise, isikukaitsevahendite, koolituste ja tervisekontrolli otsuste andmeid. Ohutu tööelu andmekogusse sisenemisel on isikutuvastus lahendatud riigiportaali eesti.ee kaudu, mis tuvastab isiku ja suunab andmekogusse. Ohutu tööelu andmekogu kontrollib vaid juhatuse liikme staatust ehk kui juhatuse liige soovib avada ettevõtte konto andmekogus, kontrollitakse Äriregistrist, milliseid ettevõtteid sisenev isik esindada võib. Muid andmeid teiste andmekogudega ei vahetata. Ohutu tööelu andmekogu kasutamine on ettevõttele vabatahtlik ja ettevõte võib kasutada töövahendit sellises mahus, mis talle sobib ehk ettevõte ei pea kasutama kogu töövahendi funktsionaalsust. Kuna ettevõte ise otsustab, kuidas ja mis mahus ta seda vabatahtlikku töövahendit kasutab, ei ole ka tähtaegasid andmete esitamiseks andmekogusse ja nende parandamiseks. Andmekaitse Inspektsioon Täiendavalt soovitan hinnata kehtiva põhimääruse Selgitatud. Põhimääruse lisas toodud andmekooseis (ohutu tööelu andmekogu) lisas kirjeldatud on ammendav ning puudub vajadus selle andmekoosseisusid – ennekõike seda, kas kõiki täiendamiseks või muutmiseks. Andekoosseisus andmeid on vaja ning üle kontrollida, kas andmete olevaid andmeid on vaja, et pakkuda tööandjale koosseis on ammendav. Hetkel tundub, et selles võimalust töövahendi funktsionaalsust kasutada, osa ohutu tööelu andmekogu funktsionaalsusest 8 lisas ei ole kõik andmekoosseisud ammendavalt seisnebki ettevõtte töökeskkonna andmete seotult loetletud. haldamises, et ettevõte ei peaks pidama erinevaid Exceli tabeleid ja kasutama muid lahendusi. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu § 4 punktiga 10 reguleeritakse andmete Arvestatud. TTOS-is on sätestatud andmete säilitamistähtajad, kuid eelnõu seletuskirjas ei ole säilitamise tähtajad. Eelnõuga viiakse põhimäärus antud selgitusi säilitamise tähtaegade määramise kooskõlla TTOS-iga. osas – ennekõike, mis põhjustel vastavad Seletuskirja täiendatud. säilitamistähtajad määrati. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu § 4 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks Selgitatud. TTOS § 241 lõige 3 tunnistati kehtetuks töökeskkonna andmekogu põhimääruse § 12 lõige töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega, 1. Samas on samasisuline säte ka TTOS § 241 lõikes mis jõustus 22.06.2018. 3, kuid ka selles osas ei ole isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduste paketis märgitud, et TTOS §-s 241 tehakse mingeid muudatusi. Andmekaitse Inspektsioon Täiendavalt soovitan hinnata kehtiva põhimääruse Arvestatud. Põhimääruse lisasse on täiendavalt (töökeskkonna andmekogu) lisas kirjeldatud lisatud lähetatud töötajate ja alaealiste töötajatega andmekooseisusid – ennekõike seda, kas neid seotud andmekooseisud. Samuti on täiendatud andmeid on vaja ning üle kontrollida, kas andmete põhimääruse § 4 lõiget 1. Ülejäänud koosseis on ammendav. Hetkel tundub, et selles andmekooseisus toodud andmed on asjakohased. lisas ei ole kõik andmekoosseisud ammendavalt loetletud. Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõu on Arvestatud. Töökeskkonna andmekogu andmete vastavuses Euroopa Liidu õigusega (st ka säilitamise tähtaegasid ei muudeta võrreldes kehtiva isikuandmete kaitse üldmäärusega). Samas praktikaga. Eelnõuga viiakse põhimääruse toimuvad eelnõuga ka muudatused isikuandmete sõnastused kooskõlla kehtiva praktikaga. Ohutu töötlemises (nt andmekogude säilitustähtajad tööelu andmekogu puhul täiendatud mõjuanalüüsi. muutuvad), kuid eelnõu seletuskirjas ei ole sellekohaste mõjude analüüsi tehtud. Seetõttu on vajalik eelnõus ka läbi viia andmekaitseliste mõjude analüüs (ennekõike andmesubjekti ning teda mõjutavate tegevuste osas). 9 Andmekaitse Inspektsioon Ohutu tööelu andmekogu ning töökeskkonna Arvestatud. RIHA-s teeb vajadusel muudatused andmekogu osas juhin tähelepanu, et mõlema andmekogu vastutav töötleja. andmekogu osas on vajalik täiendada ka teavet riigi infosüsteemide haldussüsteemis (RIHA), sh vastavalt olukorrale ka teostada vastav kooskõlastus. Terviseamet Töötajate haigestumise ennetamiseks ja haiguste Selgitatud. Sotsiaalministeerium analüüsib diagnoosimiseks (seostamiseks tööga) on vajalikud terviskontrolli andmete digitaliseerimise võimalusi, kvaliteetsed andmed, mille alguspunktiks on et edaspidi oleks võimalik tervisekontrolli otsused ettevõtte töötervishoiu ja –ohutuse tegevuse käigus hõlmata tervise infosüsteemi. Terviseuuringute tekkivad andmed (dokumendid). Tööandjal on täita andmete sisestamise kohustus tervise infosüsteemi oluline roll töötajale mõjuvate ohutegurite on töötervishoiuarstidel ka kehtiva õiguse kohaselt väljaselgitamisel – oluline on siinkohal sama moodi nagu teistel eriarstidel. töökeskkonna riskide hindamise oskus/teadlikkus, et tööandja ei jätaks riske hindamata. Tervisekontrollide läbiviimiseks on vajalikud kvaliteetsed meditsiinilised ja mittemeditsiinilised (töökeskkonnaga seotud) andmed, et võimalikud varakult avastada töötajal võimalik tööga seotud haigestumine. Töökeskkonna riskianalüüs on aluseks töötajate tervisekontrolli suunamisel. Samas näitavad töökeskkonna järelevalve tulemused, et riskianalüüsiga seotud probleemid on läbi aastate esikohal (ei selgitata välja kõiki ohutegureid, riskitase hinnatakse teadlikult madalamaks, riskianalüüs puudub või ei vasta töökeskkonnale jne). Töökeskkonnaga seotud tegevused peavad olema ettevõttes igapäevased tegevused, mitte ainult siis, kui töötajal on juba tervisekahjustus tekkinud, seega peab (töötervishoiu) süsteem toetama tervisekahjustuste 10 võimalikku varajast väljaselgitamist ning mitte seda varjama. Eelnõu § 2 punktiga 5 täpsustatakse määruse § 2 lõike 4 punkti 4, mille kohaselt peab tööandja tervisekontrolli tegijale esitama tema soovil töötaja varasemate tervisekontrolli otsuste koopiad. Vajalik on arendada tervise infosüsteemis otsuste vorme, et töötervishoiuarstide poolt tehtud otsuseid oleks võimalik sinna sobival kujul lisada. Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ tehakse järgmised muudatused: Eelnõu § 2 punktiga 5 täpsustatakse määruse § 2 lõike 4 punkti 4, mille kohaselt peab tööandja tervisekontrolli tegijale esitama tema soovil töötaja varasemate tervisekontrolli otsuste koopiad. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus esitada tervisekontrolli otsuste koopiad, kuid selline nõue ei ole alati põhjendatud. Näiteks, kui teenuse osutaja on ka varasemalt samadele töötajatele tervisekontrolle teinud ja omab seega ülevaadet töötaja terviseseisundist (töötervishoiuteenuse osutajal on kohustus säilitada tervisekontrolli kaarte, sh tervisekontrolli otsuseid 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates). Tervisekontrolli otsuste koopiate esitamine võib vajalik olla aga olukorras, kus teenuseosutaja vahetub ning tal puudub ülevaade töötaja varasemast terviseseisundist.) Terviseamet on seisukohal, et selle muudatuse asemel võiks kaaluda töötervishoiuarstile kohustuse 11 panemist, milleks oleks tervisekontrolli tulemuste sisestamine „Tervise infosüsteemi“ (sh.digilukku) ja see info oleks kättesaadav tervishoiuteenuste osutajatele ja ka töötajale/patsiendile. Selline lahendus on tehniliselt ja praktiliselt kõige efektiivsem ja ei ole seotud teenuseosutaja vahetumisega. Teenistujate Ametiliitude Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon Selgitatud. Selgitame, töötervishoiu ja tööohutuse Keskorganisatsioon TALO TALO juhatus, tutvunud Teie 29.05.2018.a. e- teemadega paindlike töösuhete kontekstis tegelema kirjaga esitatud sotsiaalministri ning tervise- ja eraldiseisvalt. Sotsiaalministeeriumis on tööministri määruste muutmise eelnõu sisuga ja ettevalmistamisel vastavasisuline väljatöötamise konsulteerinud liikmesliitude esindajatega, leiab – kavatsus. nimetatud määruse vastutustundlik rakendamine Lisaks kinnitame, et käesoleva määrusega lisandub aitab kaasa tervisliku töökeskkonna kujundamisele. Tööinspektsioonile üks täiendav ülesanne, milleks Avaldame lootust, et esikohale tõstatub on ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks preventiivne tegevus ja tööturu mõlemad, tööandjad olemine ja Tööinspektsioonile on tagatud selle ja töötajad, pooled kannavad täitmise eest täitmiseks vajalikud ressursid. solidaarset vastutust. Samas tunneme muret, kuidas tagatakse mitte ainult töölepinguliste töötajate, vaid ka teiste töösuhete vormide alusel rakendatud isikute võrdne kaitse. A- tüüpiliste töösuhete osakaal kasvab, millega kaasneb olukordi, kus sama tööd tegevad isikud töötavad erinevate vormistuslike lepingute alusel. Ka võib määruse rakendamisel suurte vs väikeste ettevõtete osas olla probleemiks - halduskoormuse kohustus on mõlemale ühtne, kuid täitevõimalused väikeste kahjuks. Juhime tähelepanu ka olukorrale, kus tööinspektisooni kohustuste hulk ja vastutus pidevalt kasvab – kas uute ülesannete lisandumisel 12 tagatakse neile ka vastav inim- ja finantsressursi kogum. TALO kinnitab esitatud määruse eelnõu esitatud kujul kuid peab otstarbekaks määruse rakendamisel keskenduda ka meie esitatud arvamustele. 13 MINISTRI MÄÄRUS 10.07.2018 nr 38 Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3, § 131 lõike 8, § 161 lõike 4 ja § 241 lõike 5 alusel. § 1. Sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3 ja § 131 lõike 10 alusel.“. § 2. Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ muutmine Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 8 alusel.“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesolev määrus reguleerib töötajate tervisekontrolli korraldust.“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused;“; 4) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „riskianalüüsi“ sõnadega „riskide hindamise“; 5) paragrahvi 2 lõige 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) tervisekontrolli tegija soovil töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad.“; 2 6) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 ning § 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks; 8) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. § 3. Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 48 „Ohutu tööelu andmekogu põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 48 „Ohutu tööelu andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Andmekogu nimetus, eesmärk ja töötlejad (1) Andmekogu nimetus on ohutu tööelu andmekogu – Tööbik. (2) Andmekogu eesmärk on abistada ettevõtet ohutu töökeskkonna loomiseks vajalike töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmete töötlemisel. (3) Andmekogu andmeid kasutatakse ettevõtte töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmisel. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon. (5) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib andmekogu pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) tagab andmete kogumise, haldamise ja säilitamise; 3) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks; 4) peab arvestust väljastatud andmete üle; 5) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2) tagab andmekogu pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise koostöös vastutava töötlejaga; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.“; 3) paragrahvi 2 tekstist jäetakse välja sõnad „ja andmekogu arhiiv“; 3 4) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M).“; 5) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmevahetus andmete esitajatega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu.“; 6) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest või muudest allikatest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.“; 7) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse kogutud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni ettevõte andmed kustutab või kuni kaks aastat ettevõtte likvideerimisest arvates. (2) Andmekogu kande muutmisel, parandamisel või kustutamisel säilitatakse muudetud kandeid 30 päeva.“; 8) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juurdepääsuõigus antakse pärast kasutaja identifitseerimist ja autoriseerimist. (2) Töötajatel on juurdepääs enda kohta käivatele andmetele. (3) Andmekogu andmetele on juurdepääs ettevõtte juhatuse liikmel ja tema poolt volitatud isikul.“; 9) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.“; 10) 3. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „likvideerimine“ sõnaga „lõpetamine“; 11) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. § 4. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määruse nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määruses nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 4 1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Andmekogu nimetus, eesmärk ja töötlejad (1) Andmekogu nimetus on töökeskkonna andmekogu. (2) Andmekogu eesmärk on tagada Tööinspektsiooni ülesannete täitmiseks vajalike andmete kättesaadavus järelevalvetegevuse planeerimiseks, töövaidluste menetlemiseks, töökeskkonna olukorra hindamiseks ning töötervishoiu-, tööohutus- ja töösuhtealase ennetustöö kavandamiseks. (3) Andmekogu kasutatakse: 1) Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse planeerimiseks, operatiivseks juhtimiseks ja ülesannete täitmiseks; 2) töövaidluste menetlemiseks, põhjuste väljaselgitamiseks ja rakenduspraktika kujundamiseks; 3) töötervishoiu-, tööohutus- ja töösuhtealase tegevusega seotud ametkondade koostööks; 4) töötervishoiu-, tööohutus- ja töösuhetealaseks ennetustööks, ohtlike tegevusalade ning töö- ja ametikohtade väljaselgitamiseks. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon. (5) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib andmekogu pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) tagab andmete kogumise, haldamise, arhiveerimise ja säilitamise; 3) menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks; 4) peab arvestust väljastatud andmete üle; 5) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2) tagab andmekogu pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise koostöös vastutava töötlejaga; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.“; 3) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M).“; 4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses: „19) Eestisse lähetatud töötajate ja nende töötingimuste kohta; 20) alla 15-aastase töötegija tööle asumise teate kohta.“; 5 5) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogusse saadakse andmeid järgmistelt andmekogudelt ja andmeandjatelt: 1) äriregisterist andmed ettevõtte registrikoodi, ärinime, registreerimise aja, õigusliku vormi, juriidilise aadressi, seaduslike ja volitatud esindajate kohta; 2) rahvastikuregisterist andmed isiku perekonnanime, eesnime, soo, sünniaja, isikukoodi, kodakondsuse, elukoha, sideandmete ning surma kohta; 3) töötamise registrist andmed töötamise, tööd tegeva isiku, tööd võimaldava isiku, töötamise alustamise aja, töötamise peatumise aja, töötamise lõpetamise aja, töötamise õigusliku aluse, alla 15-aastase töötegija töötingimuste ning eelloetletud kannete tegemise ja muutmise aja kohta; 4) liiklusregisterist andmed ettevõtte autopargi koosseisu kohta; 5) majandustegevuse registrist andmed ettevõtte tegevusalade, tegevuslubade ning tegevuse maakonna kohta; 6) aadressandmete süsteemist ettevõtte aadressiandmed; 7) e-toimiku süsteemist andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud väärteomenetluste ning Tööinspektsiooniga seotud kohtumenetluste kohta; 8) karistusregistrist andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuste kohta; 9) avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemist andmed Tööinspektsiooni poolt määratud sunnirahade ning väärteokaristuste sundtäitmise kohta.“; 6) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest või muudest allikatest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.“; 7) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Vastutav töötleja peab arvestust andmevahetuse ning andmekogus andmete vaatamise, muutmise, ebaõigete andmete parandamise ja kustutamise kohta.“; 8) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmeid säilitatakse arvates nende andmekogusse kandmisest järgmiselt: 1) taotletud nõusolekute andmeid viis aastat; 2) riikliku järelevalve, tööandja teatise ning tööst põhjustatud haigestumiste andmeid kümme aastat; 3) tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid 55 aastat; 4) töövaidluse andmeid töövaidluse lahendamise seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras, kuid mitte kauem kui viis aastat; 5) töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust kümme aastat. (2) Andmekogu logisid säilitatakse kaks aastat.“; 9) paragrahvi 12 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.“; 11) 3. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „likvideerimine“ sõnaga „lõpetamine“; 12) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: 6 „§ 14. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduse sätestatud tingimustel ja korras.“; 13) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. § 5. Määruse jõustumine Määruse § 1, § 2 ja § 3 punkt 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Tervisekontrolli suunatud töötajate nimekiri Lisa 2. Töökeskkonna andmekogusse kantavate andmete loetelu
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →