Sotsiaalministeerium Teie 19.06.2018 nr 1-1/13-667/1
Suur-Ameerika 1
10129 Tallinn/ Harjumaa Meie 09.07.2018 nr 5-2/18/2746
[email protected]
Arvamuse esitamine kaitseväeteenistuse
seaduse rakendamise seaduse ning politsei
ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu
(667 SE) kohta
Kaitseministeerium esitab arvamuse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi
KVTRS) eelnõu kohta.
Eelnõu § 1 punktides 2-4 tehakse ettepanek suurendada enne 01.04.2013 kehtinud
kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) alusel määratud pensione, rakendades pensioni
arvutamisel koefitsienti 1,24.
Samas küsimuses on Riigikohtu halduskolleegium langetanud 20.12.2016 otsuse nr 3-3-1-44-16
ning leidnud, et enne 01.04.2013 kehtinud KVTSi alusel (väljateenitud aastate pension) ning
alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel (tegevteenistuspension) pensioni arvutamise
aluse oluline erinevus välistavad õiguspärase ootuse.
Kolleegium leidis, et riik andis enne 01.04.2013 teenistuses olnud kaadrikaitseväelastele
lubaduse arvutada nende väljateenitud aastate pension ümber, kui muutub ametikoha auastmele
vastava palgataseme keskmine ja auastmetasu. Riik pole andnud lubadust arvutada
kaadrikaitseväelaste väljateenitud aastate pension ümber, kui toimuvad olulised struktuursed
muudatused (reform) kaadrikaitseväelaste palgakorralduses ja väljateenitud aastate pensioni
arvutamise aluses. Kolleegiumi hinnangul õiguspärast ootust ei ole antud juhul rikutud ning
isikute erinev kohtlemine pole meelevaldne. Kolleegium on seisukohal, et 01.04.2013 jõustunud
ulatuslikud struktuursed muutused Kaitseväe palgakorralduses, mis mõjutasid oluliselt
tegevteenistuspensioni arvutamise aluse kujunemist, ning väljateenitud aastate pensioni ja
tegevteenistuspensioni arvutamise aluse oluline erinevus välistavad õiguspärase ootuse, et
kaebajate pension arvutatakse ümber 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel.
Kolleegium jättis vaidlusaluse regulatsiooni suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse algatamata, sest peab regulatsiooni kohaldamist põhiseaduspäraseks.
Juhul, kui Riigikogu peaks seadusemuudatuse heaks kiitma, kaasneb sellega täiendav kulu
kaitse-eelarvele: kehtiva riigieelarve strateegia perioodil on kulu 2019. a 1,41 miljonit, 2020. a
1,54 miljonit, 2021. a 1,65 miljonit ning 2022. a 1,76 miljonit eurot. Kulu jätkub näidatust
pikema perioodi jooksul ning kuluga ei ole riigi eelarvestrateegias arvestatud.
Seega tuleks eelnõu vastuvõtmise korral ette näha püsiv lisarahastus. Vastasel juhul toimub
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 700004502
Seega tuleks eelnõu vastuvõtmise korral ette näha püsiv lisarahastus. Vastasel juhul toimub
eelnõus sätestatud pensionite suurendamine tänaste ja tulevaste tegevväelaste palgafondi ja -
positsiooni arvelt.
Alates 2019. aasta jaanuarist hakkab Sotsiaalministeerium oma eelarvest katma KVTSi alusel
makstavate tegevteenistuspensionite vanaduspensioni osa. Muudatus oli vajalik, et kaitse-
eelarves oleksid uues olukorras vahendid tegevväelaste palga konkurentsivõime hoidmiseks,
tagamaks tegevteenistujate värbamine Riigikaitse arengukavas 2017-2026 ette nähtud mahus ja
tempos. Arengukava näeb ette 2026. aastaks tegevväelaste arvu kasvatamise 3759
tegevväelaseni, seega peab Kaitsevägi kasvama üle 400 tegevväelase võrra tänasega võrreldes ja
seda olukorras, kus õigus eripensionile enam ei kehti. Senise palgapositsiooniga ei ole suudetud
vajalikku kasvutempot tagada. Pärast eripensionite kaotamist muutub palgapositsioon
värbamisel veelgi kriitilisemaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Gerli Morell +372 717 0230
[email protected]
2 (2)