dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord" muutmine

Sotsiaalministeerium · 24. juuli 2018
Viit
39
Registreeritud
24. juuli 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Maarja Krais-Leosk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎39 24.07.2018 Ministri määrus.bdoc1245 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmisega ning igapäevaelu toetamise teenusele diferentseeritud maksumuse lisamisega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk (tel: 626 9228, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimani (tel: 519 22331, e- post: [email protected]) ja sama talituse juhi Helen Tähtverega (tel: 530 02295, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 530 02295, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 15.12.2017, 5. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus käsitleb erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamist. Täiendatakse määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus. Kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse vähemalt 8 protsenti, ümardatuna täisarvuks, mille arvelt on teenuseosutajatel võimalik eelkõige tõsta teenust vahetult osutavate isikute töötasu. Teenuste hinda tõstetakse eesmärgiga tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Erihoolekandeteenuseid osutavad asutused on 2018. aastal korduvalt Sotsiaalministeeriumi 2 poole pöördunud sooviga leida lahendust tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks. Sotsiaalkindlustusameti eelarve igakuine monitooring lubab erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendada juba 2018. aastal ehk jooksval eelarveaastal. Teenuste hindade muutmine eelarve aasta jooksul annab erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele võimalusi leida kvalifitseeritud ja püsivamat personali, et tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik osutamine. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 137 eurot kalendrikuus varasema 122 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1066 eurot kalendrikuus varasema 957 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 12, mille kohaselt on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval muu, täpsustamata, raske või sügava intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 50 eurot ööpäevas varasema 45 euro asemel. Lisaks teenuse maksimaalse maksumuse tõstmisele täiendatakse teenuse sihtgruppi selliselt, et teenusele saaks ka muu täpsustatud intellektihäirega (RHK-10 kood F78) ning täpsustamata intellektihäirega (RHK-10 kood F79) inimesed, kes võivad vajada päeva- ja nädalahoiuteenust ning kelle hooldusvajadus on sama suur kui raske ja sügava intellektihäirega inimestel. 01.01.2018 seisuga on muu ja täpsustamata intellektihäirega inimesi 39, kes ei kasuta ühtegi erihoolekandeteenust. Muudatuse jõustudes on neile inimestele võimalik igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust osutama hakata. Sotsiaalkindlustusametil on olemas ka eelarvelised vahendid, et neile inimestele teenust osutada. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 13, mille kohaselt on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 39 eurot päevas varasema 35 euro asemel, tingimusel et teenuseosutaja võimaldab kasutada teenust vähemalt kümme tundi järjest. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse maksumusega 115 eurot kalendrikuus varasema 101 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega 208 eurot kalendrikuus varasema 189 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 415 eurot kalendrikuus varasema 369 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 538 eurot kalendrikuus varasema 482 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset 3 erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 595 eurot kalendrikuus varasema 529 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, millega edaspidi reguleeritakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust. Seni reguleeris sama lõige ka sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 795 eurot kalendrikuus varasema 724 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 859 eurot kalendrikuus. Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 2 lõikega 61, mis reguleerib sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust. Senistes redaktsioonides on ebastabiilse remissiooniga ja sügava liitpuudega inimestele osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus olnud sama hinnaga. Käesoleva muudatusega see muutub. Sätte sõnastus on järgmine: „Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 805 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 892 eurot kalendrikuus.“ Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 1209 eurot kalendrikuus varasema 1118 euro asemel. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. augustil 2018. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamise mõju erihoolekandetöötajatele, teenusesaajatele ja avaliku sektori kuludele-tuludele. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. 4 Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Määrusel on ka kaudne sotsiaalne mõju ning mõju regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõju majandusele Erihoolekandetöötajad Mõju ulatus Muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda aastate 2011–2017 andmeid, on kõigi erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate töötajate1 keskmine töötasu kokku ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (näiteks 2016. ja 2017. aasta võrdluses vastavalt 6,8% ja 6,6%). Võrreldes Eesti keskmise palga kasvuga on see tegevusjuhendajatel olnud 2014. ja 2015. aasta ning 2015. ja 2016. aasta võrdluses isegi suurem. Eesti keskmine palk tõusis 2015. ja 2016. aasta võrdluses 7,6%, erihoolekandetöötajate ja tegevusjuhendajate töötasu 10,3%. Sellegipoolest oli 2017. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine brutokuupalk (joonis 1). Joonis 1. Erihoolekandetöötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise brutokuupalga võrdlus, 2009–2017 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi arvutused) 1 Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muud töötajat. 5 Määrusega suurendatakse kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 8–14% võrra, mis võimaldab tõsta töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on muudetud regulaarselt, üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned erandid, näiteks 2014. aasta ja 2015. aasta võrdluses suurendati kogukonnas elamise teenuse maksimaalset maksumust üle 30%, 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes 13% võrra ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20%. Tabel 1. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2014– 2018 2014– 2015– 2016– 2017– 2018 I pa- 2014 2015 2016 2017 Teenus 2015 2016 2017 2018 I pa (€) 2018 2018 II pa (€) 2018 II pa (€) (€) (€) (€) (%) (%) (%) (%) (%) Igapäevaelu 97,24 101 4% 114 13% 116 2% 122 5% 137 12% toetamine Igapäevaelu toetamine 930 950 2% 1066 12% autismispektriga inimestele Igapäevaelu 45 toetamine suure 50 ööpäevas, ööpäevas, 11%, 11% hooldusvajadusega 39 päevas 35 päevas inimestele Töötamise 79,79 83 4% 94 13% 96 2% 101 5% 115 14% toetamine Toetatud elamine 151,4 157 4% 177 13% 180 2% 189 5% 208 10% Kogukonnas 250,52 329 31% 329 0% 335 2% 369 10% 415 12% elamine Ööpäevaringne 418,72 435 4% 450 3% 459 2% 482 5% 538 12% erihooldusteenus Ööpäevaringne erihooldusteenus 495 504 2% 529 5% 595 12% kuni 12 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 805 11% sügava liitpuudega isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega 730 744 2% 796 7% 892 12% kuni 12 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 795 10% remissiooniga isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse 730 744 2% 796 7% 859 8% remissiooniga kuni 12 isikule üksuses Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 847 879 4% 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8% hoolekandeasutusse paigutatud isikule 6 Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda oli 2017. aasta hoolekandestatistika andmetel 1563, sh 1442 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (658,6 tuhat2) moodustas see Eestis 2017. aastal umbes 0,2%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, mistõttu on mõju sagedus keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kokkuvõttes on tegemist olulise majandusliku mõjuga teenuseosutajate jaoks. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Sihtrühma suurus ja mõju ulatus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäirega inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel kokku 42 6673. Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest moodustasid psüühikahäirega inimesed 2017. aastal 4%. Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks väheolulise mõjuga. 2 Statistikaamet, 2018. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 06.06.18. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 3 Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud. Sotsiaalkindlustusameti registriandmetel, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 7 Mõju regionaalarengule Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ning mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2017. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 24 miljoni euro. Toetavate teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest üle 7 miljoni euro, ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks ligi 17,2 miljonit eurot. Tabel 2 Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2017 2017 teenuse Teenuse liik kohalik kasutaja, tema riik¹ oma- pereliikme või muu valitsus eestkostja osalus (omaosalus) Toetavad teenused kokku 7 279 207 999 028 1 159 309 94 380 Igapäevaelu toetamine 3 263 332 778 911 56 285 21 604 Toetatud elamine 1 851 446 111 463 207 586 157 Kogukonnas elamine 1 295 797 21 464 894 955 66 620 Töötamise toetamine 868 632 87 190 482,65 6 000 Ööpäevaringsed teenused kokku 17 181 472 214 699 7 363 573 17 611 Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 810 893 121 089 5 702 865 3444 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 831 441 - 267 768 - remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus 3 111 847 91 420 1 139 905 14167 isikutele, kellel on sügav liitpuue 8 Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 427 291 2 190 253 034 - paigutatud isikutele Kokku toetavad ja ööpäevaringsed 24 460 679 1 213 727 8 522 882 111 991 ¹ sh eraldised hasartmängumaksust Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika Kui arvestada, et kõikide erihoolekandeteenuste maksumust riigieelarvest suurendatakse vähemalt 8% ulatuses, siis kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab riigieelarveliste vahendite kasutamine muudatuse rakendamise järel. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Mõju sagedus Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2018. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute hoolekande puhul 2018. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas. Erihoolekandeteenuste baaseelarve on 2018. aastal kokku koos lisavahenditega 28 995 000 eurot. Teenuste maksimaalse maksumuse suurenemise mõju eelarvele on Sotsiaalkindlustusameti prognooside järgi 1 233 003 eurot. Teenuste maksumused suurenevad järgmiselt: Tabel 3. Erihoolekandeteenuste hinnad ja hindade muutus 2018. aasta jooksul Teenuse Teenuse Teenuse hinna hind al hind al kasv võrreldes Teenus 1.1.2018 1.8.2018 2018 algusega Igapäevaelu toetamise teenus 122 137 13% 9 Igapäevaelu toetamise teenus 957 1066 (autismispektrihäire) 11% Igapäevaelu toetamise teenus 45/öp 50/öp (päeva- ja nädalahoid) Töötamise toetamise teenus 101 115 14% Toetatud elamise teenus 189 208 10% Kogukonnas elamise teenus 369 415 13% Ööpäevaringne erihooldusteenus 482 538 12% Ööpäevaringne erihooldusteenus 529 595 (kuni 12 inimest üksuses) 12% Ööpäevaringne erihooldusteenus 724 805 sügava liitpuudega isikule 11% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 796 892 12 inimest üksuses) 12% Ööpäevaringne erihooldusteenus 724 795 ebastabiilse remissiooniga isikule 10% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 796 859 (kuni 12 inimest üksuses) 8% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega paigutatud 1118 1209 isikule 8% Sotsiaalkindlustusamet monitoorib eelarve kasutust iga kuu ning analüüsib teenuste maksimaalse maksumuse suurendamise võimalust ka 01.01.2019 seisuga. Täpsemad prognoosid valmivad 2018. aasta augustis-septembris. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2018. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse koostamisel on tehtud koostööd Sotsiaalkindlustusametiga. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamise võimalusi on tutvustatud MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit. Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusameti esitatud ettepanek on seletuskirja lisas toodud kooskõlastustabelis. 10 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri Lisa. Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Sotsiaalkindlustusamet Teeme ettepaneku muuta § 2 Arvestatud. Täiendatud lõiget 12 ja sõnastada see eelnõu ja seletuskirja järgmiselt: „Suures mahus vastavalt ettepanekule. hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval muu, täpsustamata, raske või sügava intellektihäirega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 45 eurot ööpäevas kuni 21 ööpäeva eest kuus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“. Muudatus võimaldab täiendada teenust saavate inimeste sihtgruppi selliselt, et teenusele saaks ka muu täpsustatud vaimse alaarengu ning täpsustamata vaimse alaarenguga inimesed, kes võivad vajada päeva- ja nädalahoiuteenust ning kelle hooldusvajadus on sama suur kui raske ja sügava intellektihäirega inimestel. See tähendab, et inimese hooldusvajadus ei sõltu diagnoosist, vaid toimetulekupiirangust. 01.01.2018 seisuga on puudega muu ja täpsustamata vaimse alaarenguga inimesi 39, kes ei kasuta ühtegi erihoolekandeteenust. Muudatuse jõustudes on neile inimestele võimalik igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust osutama hakata. Sotsiaalkindlustusametil on olemas ka eelarvelised vahendid, et neile inimestele teenust osutada. MINISTRI MÄÄRUS 24.07.2018 nr 39 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse number “122“ numbriga “137“; 2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse number “957“ numbriga “1066“; 3) paragrahvi 2 lõikes 12 asendatakse sõnad „raske või sügava“ tekstiosaga „raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata“ ja number “45“ numbriga “50“; 4) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse number “35“ numbriga “39“; 5) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse number “101“ numbriga “115“; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse number “189“ numbriga “208“; 7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse number “369“ numbriga “415“; 8) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse number “482“ numbriga “538“ ja number “529“ numbriga “595“; 9) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 795 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus 2 saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 859 eurot kalendrikuus.“; 10) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 805 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 892 eurot kalendrikuus.“; 11) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse number “1118“ numbriga “1209“. § 2. Määrus jõustub 1. augustil 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Rait Kuuse Sotsiaalala asekantsler kantsleri ülesannetes
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel