Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu
maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse muutmisega ning igapäevaelu toetamise teenusele diferentseeritud
maksumuse lisamisega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Maarja Krais-Leosk (tel: 626 9228, e-post:
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõuniku Katrin Tsuimani (tel: 519 22331, e-
post:
[email protected]) ja sama talituse juhi Helen Tähtverega (tel:
530 02295, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja
sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 530 02295, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post:
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I,
15.12.2017, 5.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus käsitleb erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamist.
Täiendatakse määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalne
maksumus.
Kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse vähemalt
8 protsenti, ümardatuna täisarvuks, mille arvelt on teenuseosutajatel võimalik eelkõige tõsta
teenust vahetult osutavate isikute töötasu. Teenuste hinda tõstetakse eesmärgiga tagada
teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali.
Erihoolekandeteenuseid osutavad asutused on 2018. aastal korduvalt Sotsiaalministeeriumi
2
poole pöördunud sooviga leida lahendust tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud
probleemidele. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada
baaseelarvesse täiendavaid vahendeid erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste
töötasudeks. Sotsiaalkindlustusameti eelarve igakuine monitooring lubab
erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendada juba 2018. aastal ehk jooksval
eelarveaastal. Teenuste hindade muutmine eelarve aasta jooksul annab
erihoolekandeteenuseid osutavatele asutustele võimalusi leida kvalifitseeritud ja püsivamat
personali, et tagada teenuste jätkusuutlik ja tulemuslik osutamine.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on
igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise
teenust maksimaalse maksumusega 137 eurot kalendrikuus varasema 122 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 11, mille kohaselt on
autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu
toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1066 eurot kalendrikuus varasema 957 euro
asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 12, mille kohaselt on suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval muu, täpsustamata, raske või sügava
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 50 eurot ööpäevas varasema 45 euro asemel.
Lisaks teenuse maksimaalse maksumuse tõstmisele täiendatakse teenuse sihtgruppi selliselt,
et teenusele saaks ka muu täpsustatud intellektihäirega (RHK-10 kood F78) ning täpsustamata
intellektihäirega (RHK-10 kood F79) inimesed, kes võivad vajada päeva- ja nädalahoiuteenust
ning kelle hooldusvajadus on sama suur kui raske ja sügava intellektihäirega inimestel.
01.01.2018 seisuga on muu ja täpsustamata intellektihäirega inimesi 39, kes ei kasuta ühtegi
erihoolekandeteenust. Muudatuse jõustudes on neile inimestele võimalik igapäevaelu
toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust osutama hakata. Sotsiaalkindlustusametil on olemas
ka eelarvelised vahendid, et neile inimestele teenust osutada.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 13, mille kohaselt on suures mahus
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 39 eurot päevas varasema 35 euro asemel, tingimusel et teenuseosutaja
võimaldab kasutada teenust vähemalt kümme tundi järjest.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on
töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust
maksimaalse maksumusega 115 eurot kalendrikuus varasema 101 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise
teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse
maksumusega 208 eurot kalendrikuus varasema 189 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on
kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise
teenust maksimaalse maksumusega 415 eurot kalendrikuus varasema 369 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 538 eurot kalendrikuus
varasema 482 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes
on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
3
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 595 eurot kalendrikuus
varasema 529 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, millega edaspidi reguleeritakse
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele
osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust. Seni reguleeris sama
lõige ka sügava liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse
maksumust. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 795 eurot kalendrikuus varasema 724 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 859 eurot kalendrikuus.
Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse määruse § 2 lõikega 61, mis reguleerib sügava
liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalset maksumust.
Senistes redaktsioonides on ebastabiilse remissiooniga ja sügava liitpuudega inimestele
osutatav ööpäevaringne erihooldusteenus olnud sama hinnaga. Käesoleva muudatusega see
muutub. Sätte sõnastus on järgmine: „Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust
saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 805 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas
eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 892 eurot kalendrikuus.“
Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 1209 eurot kalendrikuus varasema 1118 euro
asemel.
Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. augustil 2018. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu
õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega muudetakse erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust.
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamise mõju erihoolekandetöötajatele, teenusesaajatele ja
avaliku sektori kuludele-tuludele.
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja
Statistikaameti andmeid.
4
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Määrusel on
ka kaudne sotsiaalne mõju ning mõju regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja
välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Mõju majandusele
Erihoolekandetöötajad
Mõju ulatus
Muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate
töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda aastate 2011–2017 andmeid, on kõigi
erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate töötajate1 keskmine töötasu kokku ja
tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (näiteks 2016. ja
2017. aasta võrdluses vastavalt 6,8% ja 6,6%). Võrreldes Eesti keskmise palga kasvuga on
see tegevusjuhendajatel olnud 2014. ja 2015. aasta ning 2015. ja 2016. aasta võrdluses isegi
suurem. Eesti keskmine palk tõusis 2015. ja 2016. aasta võrdluses 7,6%,
erihoolekandetöötajate ja tegevusjuhendajate töötasu 10,3%. Sellegipoolest oli 2017. aastal
Eesti keskmine brutokuupalk 1,6 korda kõrgem kui erihoolekandetöötajate keskmine
brutokuupalk (joonis 1).
Joonis 1. Erihoolekandetöötajate, tegevusjuhendajate ja Eesti keskmise
brutokuupalga võrdlus, 2009–2017
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet (Sotsiaalministeeriumi
arvutused)
1
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult
tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti,
tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muud töötajat.
5
Määrusega suurendatakse kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 8–14%
võrra, mis võimaldab tõsta töötajate töötasu. Erihoolekandeteenuste maksimaalset
maksumust on muudetud regulaarselt, üldjuhul on jäänud kasv 5–7% piiresse, v.a mõned
erandid, näiteks 2014. aasta ja 2015. aasta võrdluses suurendati kogukonnas elamise teenuse
maksimaalset maksumust üle 30%, 2015. aasta ja 2016. aasta võrdluses suurendati
igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenuse maksumust umbes
13% võrra ning 2017. aasta ja 2018. aasta võrdluses kohtumääruse alusel osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumust üle 20%.
Tabel 1. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus ja selle kasv aastas, 2014–
2018
2014– 2015– 2016– 2017– 2018 I pa-
2014 2015 2016 2017
Teenus 2015 2016 2017 2018 I pa (€) 2018 2018 II pa (€) 2018 II pa
(€) (€) (€) (€)
(%) (%) (%) (%) (%)
Igapäevaelu
97,24 101 4% 114 13% 116 2% 122 5% 137 12%
toetamine
Igapäevaelu
toetamine
930 950 2% 1066 12%
autismispektriga
inimestele
Igapäevaelu
45
toetamine suure 50 ööpäevas,
ööpäevas, 11%, 11%
hooldusvajadusega 39 päevas
35 päevas
inimestele
Töötamise
79,79 83 4% 94 13% 96 2% 101 5% 115 14%
toetamine
Toetatud elamine 151,4 157 4% 177 13% 180 2% 189 5% 208 10%
Kogukonnas
250,52 329 31% 329 0% 335 2% 369 10% 415 12%
elamine
Ööpäevaringne
418,72 435 4% 450 3% 459 2% 482 5% 538 12%
erihooldusteenus
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
495 504 2% 529 5% 595 12%
kuni 12 isikule
üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 805 11%
sügava liitpuudega
isikutele
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
sügava liitpuudega 730 744 2% 796 7% 892 12%
kuni 12 isikule
üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse 618,34 642 4% 664 3% 677 2% 724 7% 795 10%
remissiooniga
isikutele
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
ebastabiilse 730 744 2% 796 7% 859 8%
remissiooniga kuni
12 isikule üksuses
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kohtumäärusega 847 879 4% 909 3% 926 2% 1118 21% 1209 8%
hoolekandeasutusse
paigutatud isikule
6
Mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda
oli 2017. aasta hoolekandestatistika andmetel 1563, sh 1442 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga
hõivatud 15–74-aastastest inimestest (658,6 tuhat2) moodustas see Eestis 2017. aastal umbes
0,2%.
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, mistõttu on
mõju sagedus keskmine.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kokkuvõttes on
tegemist olulise majandusliku mõjuga teenuseosutajate jaoks.
Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud
Erihoolekandeteenuse saajad
Mõju ulatus
Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on
tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali.
Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab
kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele.
Sihtrühma suurus ja mõju ulatus
Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust
saama hakkavaid inimesi. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäirega
inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel kokku 42
6673. Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest moodustasid psüühikahäirega
inimesed 2017. aastal 4%.
Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste
osutamise eest igal kuul.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju sagedus on keskmine.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks
väheolulise mõjuga.
2
Statistikaamet, 2018. Hõivatud tegevusala järgi. Viimati kuvatud: 06.06.18. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
3
Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud.
Sotsiaalkindlustusameti registriandmetel, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
7
Mõju regionaalarengule
Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine
võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu
arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema
elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga,
mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks
see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks
teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu
ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei
hinnata.
Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele
Riigieelarve
Mõju ulatus ning mõjutatud sihtrühma suurus
Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2017. aasta andmetel kulus
erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 24 miljoni euro. Toetavate
teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest üle 7 miljoni euro, ööpäevaringsete
erihooldusteenuste osutamiseks ligi 17,2 miljonit eurot.
Tabel 2 Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse
liikide järgi, 2017
2017
teenuse
Teenuse liik kohalik kasutaja, tema
riik¹ oma- pereliikme või muu
valitsus eestkostja osalus
(omaosalus)
Toetavad teenused kokku 7 279 207 999 028 1 159 309 94 380
Igapäevaelu toetamine 3 263 332 778 911 56 285 21 604
Toetatud elamine 1 851 446 111 463 207 586 157
Kogukonnas elamine 1 295 797 21 464 894 955 66 620
Töötamise toetamine 868 632 87 190 482,65 6 000
Ööpäevaringsed teenused kokku 17 181 472 214 699 7 363 573 17 611
Ööpäevaringne erihooldusteenus 11 810 893 121 089 5 702 865 3444
Ööpäevaringne erihooldusteenus
isikutele, kellel on ebastabiilse
831 441 - 267 768 -
remissiooniga raske, sügav või püsiva
kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldusteenus
3 111 847 91 420 1 139 905 14167
isikutele, kellel on sügav liitpuue
8
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega hoolekandeasutusse 1 427 291 2 190 253 034 -
paigutatud isikutele
Kokku toetavad ja ööpäevaringsed 24 460 679 1 213 727 8 522 882 111 991
¹ sh eraldised hasartmängumaksust
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
Kui arvestada, et kõikide erihoolekandeteenuste maksumust riigieelarvest suurendatakse
vähemalt 8% ulatuses, siis kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab
riigieelarveliste vahendite kasutamine muudatuse rakendamise järel. Kogu riigieelarve ja
Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga.
Mõju sagedus
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on 2018. aastaks planeeritud
riigieelarve vahendites olemas.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste, ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on psüühikahäirega isikute
hoolekande puhul 2018. aastaks planeeritud riigieelarve vahendites olemas.
Erihoolekandeteenuste baaseelarve on 2018. aastal kokku koos lisavahenditega
28 995 000 eurot. Teenuste maksimaalse maksumuse suurenemise mõju eelarvele on
Sotsiaalkindlustusameti prognooside järgi 1 233 003 eurot.
Teenuste maksumused suurenevad järgmiselt:
Tabel 3. Erihoolekandeteenuste hinnad ja hindade muutus 2018. aasta jooksul
Teenuse Teenuse Teenuse hinna
hind al hind al kasv võrreldes
Teenus 1.1.2018 1.8.2018 2018 algusega
Igapäevaelu toetamise teenus 122 137 13%
9
Igapäevaelu toetamise teenus
957 1066
(autismispektrihäire) 11%
Igapäevaelu toetamise teenus
45/öp 50/öp
(päeva- ja nädalahoid)
Töötamise toetamise teenus 101 115 14%
Toetatud elamise teenus 189 208 10%
Kogukonnas elamise teenus 369 415 13%
Ööpäevaringne erihooldusteenus 482 538 12%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
529 595
(kuni 12 inimest üksuses) 12%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
724 805
sügava liitpuudega isikule 11%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
sügava liitpuudega isikule (kuni 796 892
12 inimest üksuses) 12%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
724 795
ebastabiilse remissiooniga isikule 10%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga isikule 796 859
(kuni 12 inimest üksuses) 8%
Ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega paigutatud 1118 1209
isikule 8%
Sotsiaalkindlustusamet monitoorib eelarve kasutust iga kuu ning analüüsib teenuste
maksimaalse maksumuse suurendamise võimalust ka 01.01.2019 seisuga. Täpsemad
prognoosid valmivad 2018. aasta augustis-septembris.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2018. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse koostamisel on tehtud koostööd Sotsiaalkindlustusametiga. Erihoolekandeteenuste
maksimaalse maksumuse suurendamise võimalusi on tutvustatud MTÜ-le
Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit.
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste
Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste
Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusameti esitatud ettepanek on seletuskirja
lisas toodud kooskõlastustabelis.
10
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu
maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri
Lisa. Kooskõlastustabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar
Sotsiaalkindlustusamet Teeme ettepaneku muuta § 2 Arvestatud. Täiendatud
lõiget 12 ja sõnastada see eelnõu ja seletuskirja
järgmiselt: „Suures mahus vastavalt ettepanekule.
hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajaval muu, täpsustamata, raske
või sügava intellektihäirega
täisealisel isikul on õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust
maksimaalse maksumusega 45
eurot ööpäevas kuni 21 ööpäeva
eest kuus, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused:“.
Muudatus võimaldab täiendada
teenust saavate inimeste
sihtgruppi selliselt, et teenusele
saaks ka muu täpsustatud vaimse
alaarengu ning täpsustamata
vaimse alaarenguga inimesed,
kes võivad vajada päeva- ja
nädalahoiuteenust ning kelle
hooldusvajadus on sama suur kui
raske ja sügava intellektihäirega
inimestel. See tähendab, et
inimese hooldusvajadus ei sõltu
diagnoosist, vaid
toimetulekupiirangust.
01.01.2018 seisuga on puudega
muu ja täpsustamata vaimse
alaarenguga inimesi 39, kes ei
kasuta ühtegi
erihoolekandeteenust.
Muudatuse jõustudes on neile
inimestele võimalik igapäevaelu
toetamise päeva- ja
nädalahoiuteenust osutama
hakata. Sotsiaalkindlustusametil
on olemas ka eelarvelised
vahendid, et neile inimestele
teenust osutada.
MINISTRI MÄÄRUS
24.07.2018 nr 39
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning
riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused
ja kord" muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse number “122“ numbriga “137“;
2) paragrahvi 2 lõikes 11 asendatakse number “957“ numbriga “1066“;
3) paragrahvi 2 lõikes 12 asendatakse sõnad „raske või sügava“ tekstiosaga „raske, sügava,
muu täpsustatud või täpsustamata“ ja number “45“ numbriga “50“;
4) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse number “35“ numbriga “39“;
5) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse number “101“ numbriga “115“;
6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse number “189“ numbriga “208“;
7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse number “369“ numbriga “415“;
8) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse number “482“ numbriga “538“ ja number “529“ numbriga
“595“;
9) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 795 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud
isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
2
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 859 eurot
kalendrikuus.“;
10) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Sotsiaalhoolekande seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga
rohkem kui 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 805 eurot kalendrikuus. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud
isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 892 eurot
kalendrikuus.“;
11) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse number “1118“ numbriga “1209“.
§ 2. Määrus jõustub 1. augustil 2018. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt)
Sotsiaalkaitseminister Rait Kuuse
Sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes