Riigikantselei Teie 15.06.2018 nr RIIGIKOGU/18-
[email protected] 0637/-2T, 2-5/18-
Rahukohtu 3 01284/
Tallinn, 15161, Harju maakond Meie 23.07.2018 nr 1.2-3/2086-3
Ettepanek kaitseväeteenistuse seaduse
rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve
seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE)
kohta Vabariigi Valitsuse arvamuse
kujundamiseks
Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium ja Rahandusministeerium, olles
tutvunud Riigikogu liikmete poolt 14. juunil 2018. a algatatud kaitseväeteenistuse seaduse
rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (667
SE), teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada esitatud eelnõu.
Eelnõu käsitleb kolme teemat:
1. Varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionile jäänute pensioni
ümberarvutamine koefitsiendiga 1,24.
2. Varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionile jäänud kaitseväelaste,
kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine
sarnaselt nendega, kes läksid pensionile kehtiva seaduse alusel.
3. Enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist pensionile jäänud politsei- ning
piirivalveametnike pensioni ümberarvutamine kuni 2009. a 1. juulini kehtinud
palgamäärade alusel, mis tähendab 8 %-st pensioni tõusu.
Teemade nr 1 ja 2 mittetoetamise põhjused
Eelnõu §-s 1 tehakse kaks ettepanekut: esiteks, suurendada enne 01.04.2013 kehtinud
kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) alusel määratud pensione koefitsiendiga 1,24
ning teiseks, võimaldada selle seaduse alusel pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle
teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine.
Enne 01.04.2013 pensionile jäänud tegevväelaste pensioni suuruse arvutamise osas
langetas Riigikohtu halduskolleegium 20. detsembril 2016. a otsuse nr 3-3-1-44-16 ning
leidis, et enne 01.04.2013 kehtinud KVTSi alusel (väljateenitud aastate pension) ning alates
01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel (tegevteenistuspension) pensioni arvutamise
aluse oluline erinevus välistab õiguspärase ootuse.
Kolleegium leidis, et riik andis enne 01.04.2013 teenistuses olnud kaadrikaitseväelastele
lubaduse arvutada nende väljateenitud aastate pension ümber, kui muutub ametikoha
auastmele vastava palgataseme keskmine ja auastmetasu. Riik pole andnud lubadust
arvutada kaadrikaitseväelaste väljateenitud aastate pension ümber, kui toimuvad olulised
struktuursed muudatused (reform) kaadrikaitseväelaste palgakorralduses ja väljateenitud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
aastate pensioni arvutamise aluses. Kolleegiumi hinnangul õiguspärast ootust antud juhul ei
rikutud ning isikute erinev kohtlemine pole meelevaldne. Kolleegium oli seisukohal, et
01.04.2013 jõustunud ulatuslikud struktuursed muutused Kaitseväe palgakorralduses, mis
mõjutasid oluliselt tegevteenistuspensioni arvutamise aluse kujunemist, ning väljateenitud
aastate pensioni ja tegevteenistuspensioni arvutamise aluse oluline erinevus välistavad
õiguspärase ootuse, et kaebajate pension arvutatakse ümber 01.04.2013 kehtima hakanud
KVTSi alusel. Kolleegium jättis vaidlusaluse regulatsiooni suhtes põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse algatamata, sest pidas regulatsiooni kohaldamist
põhiseaduspäraseks.
Lisaks leiame, et enne 01.04.2013 pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle teenistusaega oli
pikendatud üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine suurendab ebavõrdset
kohtlemist võrreldes teiste kaitseväelastega. Neil, kelle teenistusaega pikendati, on juba
soodustuseks see, et 13 aastase staaži puhul moodustab pension 50% palgast, samal ajal
kui teistel on selleks vaja teenida 20 aastat. Ümberarvutamise võimaluse tekkimisel oleks
neil 20 aastase staaži puhul pension 67,5% palgast ning 23 aasta puhul 75%, samas kui
teised peavad selleks omama 30 aastast teenistusstaaži.
Ka puuduvad eelnõu seletuskirjas muudatustega tekkiva kulu arvestused. Juhul, kui
Riigikogu peaks seadusemuudatuse heaks kiitma, kaasneks 24 protsendilise pensioni
tõusuga täiendav kulu kaitse-eelarvele: kehtiva riigieelarve strateegia perioodil oleks kulu
2019. a 1,41 miljonit, 2020. a 1,54 miljonit, 2021. a 1,65 miljonit ning 2022. a 1,76 miljonit
eurot. Sellele lisanduks kulu pensioni suurendamiseks neile, kelle teenistusaega pikendati.
Kulu jätkuks ka edaspidi ning sellega ei ole riigi eelarvestrateegias arvestatud. Seega tuleks
eelnõu vastuvõtmise korral ette näha püsiv lisarahastus. Vastasel juhul toimuks eelnõus
sätestatud pensionite suurendamine tänaste ja tulevaste tegevväelaste palgafondi ja –
positsiooni arvelt.
Teema nr 3 mittetoetamise põhjused
Eelnõu §-s 2 tehakse ettepanek arvutada politsei- ning piirivalveametnike, kes jäid
pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist, pensioni suurus ümber enne 2009.
aastal toimunud palgaastmete vähendamist kehtinud palgamäärade ja auastmetasude
määrade alusel.
Riigikohtu Halduskolleegium langetas 9. märtsil 2017. a otsuse nr 3-3-1-66-16 enne 1.
jaanuari 2010. a määratud politseiametniku pensioni ümberarvutamise kohta 2013. aasta 1.
jaanuarist suurendatud politseiametnike ametipalkade alusel. Kohus jättis sarnaselt
otsusega nr 3-3-1-44-16 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata, kuna
pidas mitteümberarvutamist kaebajate suhtes põhiseaduspäraseks. Kolleegium leidis, et
vastavalt politseiametnike teenistuse ja palgakorralduse ning pensioni suuruse arvutamise
aluse muutumisele kehtestati politsei ja piirivalve seadusega politseipensioni
ümberarvutamiseks teistsugused reeglid, kui olid kehtestatud politseiteenistuse seadusega.
Enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike pension arvutati 2009.a
lõpus kehtinud palgamäärade alusel. Nende pensionide ümberarvutamine enne 2009. a 1.
juulit kehtinud palgamäärade alusel tähendaks 8 protsendilist pensioni tõusu.
Samas ainult enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike pensioni
tõstmine tähendaks ebavõrdset kohtlemist pärast 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud
politseiametnike suhtes. Politseiametnike palkade vähendamine alates 2009. aasta 1. juulist
ei mõjutanud mitte ainult enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnikke,
vaid ka pärast 1. jaanuari 2010. aastal teenistust jätkavate politseiametnike töötasu, seega
ka nende pensionit. Nende politseiametnike ametipalk jõudis 2009. aasta 1. juuli tasemele
alles 2013. aastal, mõnel juhul isegi alles 2015. aastal. Seega tuleks võrdse kohtlemise
3
põhimõttest lähtuvalt laiendada esitatud ettepanekut ka kõikidele pärast 2010. aasta 1.
jaanuari pensionile jäänud politseiametnikele.
Eelnõust on jäänud välja Kaitsepolitseiameti politseiametnikud, kelle palgad on kehtestatud
Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikega võrreldes erinevates määrustes. Seega tuleks
eelnõus viidata ka Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusele nr 190
„Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“.
Siseministeeriumi andmeil oleks 2020. a täiendav pensionikulu ca 950 tuhat eurot, kui
suurendada pensioni kõigil enne 30. aprilli 2012. aastal pensionile jäänutel. Edasi summa
kasvaks seoses pensionide indekseerimisega. Sealjuures tuleb arvestada, et osal neist juba
2012. a pension indekseeriti ning Riigikohtu 6. jaanuari 2015. aasta otsuse nr 3-4-1-18-14
kohaselt arvutati aastatel 2010–2012 pensionile jäänud politseiametnike pension ümber
vastavalt muutunud politseiametnike ametipalkadele. Samuti ei pruugi ka pärast 2012. aastat
pensionile jäänud või pensionile jäävate politseiametnike palk olla tõusnud majanduskriisi
eelsele tasemele, s.t muudatusettepanek vajaks kindlasti täiendavat analüüsi.
Kui otsustatakse suurendada 2009. aastal vähendatud palkade alusel määratud pensione,
tuleb arvestada kõigi õigustatud gruppidega. Kuna 2009. aastal vähendatud töötasude
taastamine toimus erinevates asutustes ja erinevatel ametikohtadel eritempos, oleks
olukorda õiglaselt taastada äärmiselt keeruline ja töömahukas. Muudatuse elluviimine vajaks
isikupõhist lähenemist umbes 1700 politseipensioni saaja suhtes, lisaks oleks vaja
tuvastada, kes ja kas veel on palkade vähendamise tõttu pensioni suuruses kaotanud. Selle
väljaselgitamine nõuaks omakorda täiendavaid vahendeid.
Kokkuvõtteks põhjused, miks eelnõu tervikuna mitte toetada
1. Pensionide ümberarvutamise küsimus on läbi vaieldud kõikides kohtuastmetes. Kohtud on
asunud seisukohale, et palkade vähendamine 2009. aasta 1. juulist ei olnud ajutine ning
politseiametnikel ja kaitseväelastel ei ole õiguspärast ootust, et riik taastab enne pensionide
indekseerimisele üleminekut (politseiametnikel alates 2010. aastast, kaitseväelastel alates
2013. aastal) pensioni arvutamise alusena n-ö ametipalga baastaseme, mis kehtis enne
2009. aasta majanduskriisi1. Seega on eelnõu ebavajalik, kuna kellegi õiguseid ei ole rikutud.
2. Eelnõu rakendamisel suureneks ebavõrdsus nii ametkondade vahel kui ka nende sees.
Kui eelnõuga hõlmatud politseiametnike pension suureneks 8%, siis kaitseväelastel oleks
tõus 24%. Samuti suureneks ebavõrdsus kaitseväelaste, kelle teenistusaega pikendati üle
sätestatud piirvanuse, ja nende, kellel pikendamist ei toimunud, vahel. Selleks, et ei toimuks
ebavõrdsuse suurenemine, tuleks arvestada ka kõigi teiste võimalike õigustatud gruppidega,
s.h ka nende politseiametnikega, kes jäid pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari.
3. Eelnõu seletuskiri ei sisalda eelnõuga kaasnevate eelarve mõjude analüüsi. Eelnõus
sisalduvad muudatused tähendaksid riigieelarvele täiendavat pikaajalist koormust, millega
riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 ei ole arvestatud. Samuti kaasnevad eelnõu
rakendamisega täiendavad tegevused, rakenduskulud ja investeeringud juba 2018. aastal,
millega 2018. aasta eelarves ei ole arvestatud.
4. Jõustumise aeg 2019. aasta 1. jaanuar ei taga seaduse rakendamiseks vajalikku
ettevalmistust. Kõigil juhtudel suureneks tööde maht seoses hõlmatavate
isikutekindlakstegemisega ja pensioni korrigeerimisega. Eelnõu § 1 punktides 2–4 toodu
rakendamine, st erakordne indekseerimine vajaks ka täiendavat arendust ning selleks eraldi
hanke läbiviimist. Samuti suureneksid Sotsiaalkindlustusameti kulud. Seega ei ole tähtaeg 1.
jaanuar 2019. aastal reaalne.
1 Riigikohtu 20. detsembri 2016. aasta lahend 3-3-1-44-16,
Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2016. aasta lahend 3-15-1047
4
5. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et riiklikke vanaduspensione ei vähendatud
majanduslanguse ajal. Neid küll ei vähendatud, kuid riikliku pensionikindlustuse seaduse §
26 lõike 52 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus viie aasta jooksul lisada või
tasaarvestada rakendamata jäänud indeksi osa. Vabariigi Valitsus vastavad tasaarvestused
ka tegi. Seega, kuigi riiklikke vanaduspensione ei vähendatud, need ka ei tõusnud hiljem
tavapärases tempos kuni tasaarvestamise lõppemiseni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]
Mare Jõeorg 6269 239
Mare.Jõ
[email protected]