dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanek kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) kohta Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks

Sotsiaalministeerium · 23. juuli 2018
Viit
1.2-3/2086-3
Registreeritud
23. juuli 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalkindlustuse osakond)

Failid

  • 📎1.2-32086-3 23.07.2018 Väljaminev kiri.bdoc379 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 15.06.2018 nr RIIGIKOGU/18- [email protected] 0637/-2T, 2-5/18- Rahukohtu 3 01284/ Tallinn, 15161, Harju maakond Meie 23.07.2018 nr 1.2-3/2086-3 Ettepanek kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) kohta Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium ja Rahandusministeerium, olles tutvunud Riigikogu liikmete poolt 14. juunil 2018. a algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (667 SE), teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku mitte toetada esitatud eelnõu. Eelnõu käsitleb kolme teemat: 1. Varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionile jäänute pensioni ümberarvutamine koefitsiendiga 1,24. 2. Varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine sarnaselt nendega, kes läksid pensionile kehtiva seaduse alusel. 3. Enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist pensionile jäänud politsei- ning piirivalveametnike pensioni ümberarvutamine kuni 2009. a 1. juulini kehtinud palgamäärade alusel, mis tähendab 8 %-st pensioni tõusu. Teemade nr 1 ja 2 mittetoetamise põhjused Eelnõu §-s 1 tehakse kaks ettepanekut: esiteks, suurendada enne 01.04.2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) alusel määratud pensione koefitsiendiga 1,24 ning teiseks, võimaldada selle seaduse alusel pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine. Enne 01.04.2013 pensionile jäänud tegevväelaste pensioni suuruse arvutamise osas langetas Riigikohtu halduskolleegium 20. detsembril 2016. a otsuse nr 3-3-1-44-16 ning leidis, et enne 01.04.2013 kehtinud KVTSi alusel (väljateenitud aastate pension) ning alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel (tegevteenistuspension) pensioni arvutamise aluse oluline erinevus välistab õiguspärase ootuse. Kolleegium leidis, et riik andis enne 01.04.2013 teenistuses olnud kaadrikaitseväelastele lubaduse arvutada nende väljateenitud aastate pension ümber, kui muutub ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmine ja auastmetasu. Riik pole andnud lubadust arvutada kaadrikaitseväelaste väljateenitud aastate pension ümber, kui toimuvad olulised struktuursed muudatused (reform) kaadrikaitseväelaste palgakorralduses ja väljateenitud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 aastate pensioni arvutamise aluses. Kolleegiumi hinnangul õiguspärast ootust antud juhul ei rikutud ning isikute erinev kohtlemine pole meelevaldne. Kolleegium oli seisukohal, et 01.04.2013 jõustunud ulatuslikud struktuursed muutused Kaitseväe palgakorralduses, mis mõjutasid oluliselt tegevteenistuspensioni arvutamise aluse kujunemist, ning väljateenitud aastate pensioni ja tegevteenistuspensioni arvutamise aluse oluline erinevus välistavad õiguspärase ootuse, et kaebajate pension arvutatakse ümber 01.04.2013 kehtima hakanud KVTSi alusel. Kolleegium jättis vaidlusaluse regulatsiooni suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata, sest pidas regulatsiooni kohaldamist põhiseaduspäraseks. Lisaks leiame, et enne 01.04.2013 pensionile jäänud kaitseväelaste, kelle teenistusaega oli pikendatud üle sätestatud piirvanuse, pensioni ümberarvutamine suurendab ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste kaitseväelastega. Neil, kelle teenistusaega pikendati, on juba soodustuseks see, et 13 aastase staaži puhul moodustab pension 50% palgast, samal ajal kui teistel on selleks vaja teenida 20 aastat. Ümberarvutamise võimaluse tekkimisel oleks neil 20 aastase staaži puhul pension 67,5% palgast ning 23 aasta puhul 75%, samas kui teised peavad selleks omama 30 aastast teenistusstaaži. Ka puuduvad eelnõu seletuskirjas muudatustega tekkiva kulu arvestused. Juhul, kui Riigikogu peaks seadusemuudatuse heaks kiitma, kaasneks 24 protsendilise pensioni tõusuga täiendav kulu kaitse-eelarvele: kehtiva riigieelarve strateegia perioodil oleks kulu 2019. a 1,41 miljonit, 2020. a 1,54 miljonit, 2021. a 1,65 miljonit ning 2022. a 1,76 miljonit eurot. Sellele lisanduks kulu pensioni suurendamiseks neile, kelle teenistusaega pikendati. Kulu jätkuks ka edaspidi ning sellega ei ole riigi eelarvestrateegias arvestatud. Seega tuleks eelnõu vastuvõtmise korral ette näha püsiv lisarahastus. Vastasel juhul toimuks eelnõus sätestatud pensionite suurendamine tänaste ja tulevaste tegevväelaste palgafondi ja – positsiooni arvelt. Teema nr 3 mittetoetamise põhjused Eelnõu §-s 2 tehakse ettepanek arvutada politsei- ning piirivalveametnike, kes jäid pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist, pensioni suurus ümber enne 2009. aastal toimunud palgaastmete vähendamist kehtinud palgamäärade ja auastmetasude määrade alusel. Riigikohtu Halduskolleegium langetas 9. märtsil 2017. a otsuse nr 3-3-1-66-16 enne 1. jaanuari 2010. a määratud politseiametniku pensioni ümberarvutamise kohta 2013. aasta 1. jaanuarist suurendatud politseiametnike ametipalkade alusel. Kohus jättis sarnaselt otsusega nr 3-3-1-44-16 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamata, kuna pidas mitteümberarvutamist kaebajate suhtes põhiseaduspäraseks. Kolleegium leidis, et vastavalt politseiametnike teenistuse ja palgakorralduse ning pensioni suuruse arvutamise aluse muutumisele kehtestati politsei ja piirivalve seadusega politseipensioni ümberarvutamiseks teistsugused reeglid, kui olid kehtestatud politseiteenistuse seadusega. Enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike pension arvutati 2009.a lõpus kehtinud palgamäärade alusel. Nende pensionide ümberarvutamine enne 2009. a 1. juulit kehtinud palgamäärade alusel tähendaks 8 protsendilist pensioni tõusu. Samas ainult enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike pensioni tõstmine tähendaks ebavõrdset kohtlemist pärast 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnike suhtes. Politseiametnike palkade vähendamine alates 2009. aasta 1. juulist ei mõjutanud mitte ainult enne 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnikke, vaid ka pärast 1. jaanuari 2010. aastal teenistust jätkavate politseiametnike töötasu, seega ka nende pensionit. Nende politseiametnike ametipalk jõudis 2009. aasta 1. juuli tasemele alles 2013. aastal, mõnel juhul isegi alles 2015. aastal. Seega tuleks võrdse kohtlemise 3 põhimõttest lähtuvalt laiendada esitatud ettepanekut ka kõikidele pärast 2010. aasta 1. jaanuari pensionile jäänud politseiametnikele. Eelnõust on jäänud välja Kaitsepolitseiameti politseiametnikud, kelle palgad on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikega võrreldes erinevates määrustes. Seega tuleks eelnõus viidata ka Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. aasta määrusele nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“. Siseministeeriumi andmeil oleks 2020. a täiendav pensionikulu ca 950 tuhat eurot, kui suurendada pensioni kõigil enne 30. aprilli 2012. aastal pensionile jäänutel. Edasi summa kasvaks seoses pensionide indekseerimisega. Sealjuures tuleb arvestada, et osal neist juba 2012. a pension indekseeriti ning Riigikohtu 6. jaanuari 2015. aasta otsuse nr 3-4-1-18-14 kohaselt arvutati aastatel 2010–2012 pensionile jäänud politseiametnike pension ümber vastavalt muutunud politseiametnike ametipalkadele. Samuti ei pruugi ka pärast 2012. aastat pensionile jäänud või pensionile jäävate politseiametnike palk olla tõusnud majanduskriisi eelsele tasemele, s.t muudatusettepanek vajaks kindlasti täiendavat analüüsi. Kui otsustatakse suurendada 2009. aastal vähendatud palkade alusel määratud pensione, tuleb arvestada kõigi õigustatud gruppidega. Kuna 2009. aastal vähendatud töötasude taastamine toimus erinevates asutustes ja erinevatel ametikohtadel eritempos, oleks olukorda õiglaselt taastada äärmiselt keeruline ja töömahukas. Muudatuse elluviimine vajaks isikupõhist lähenemist umbes 1700 politseipensioni saaja suhtes, lisaks oleks vaja tuvastada, kes ja kas veel on palkade vähendamise tõttu pensioni suuruses kaotanud. Selle väljaselgitamine nõuaks omakorda täiendavaid vahendeid. Kokkuvõtteks põhjused, miks eelnõu tervikuna mitte toetada 1. Pensionide ümberarvutamise küsimus on läbi vaieldud kõikides kohtuastmetes. Kohtud on asunud seisukohale, et palkade vähendamine 2009. aasta 1. juulist ei olnud ajutine ning politseiametnikel ja kaitseväelastel ei ole õiguspärast ootust, et riik taastab enne pensionide indekseerimisele üleminekut (politseiametnikel alates 2010. aastast, kaitseväelastel alates 2013. aastal) pensioni arvutamise alusena n-ö ametipalga baastaseme, mis kehtis enne 2009. aasta majanduskriisi1. Seega on eelnõu ebavajalik, kuna kellegi õiguseid ei ole rikutud. 2. Eelnõu rakendamisel suureneks ebavõrdsus nii ametkondade vahel kui ka nende sees. Kui eelnõuga hõlmatud politseiametnike pension suureneks 8%, siis kaitseväelastel oleks tõus 24%. Samuti suureneks ebavõrdsus kaitseväelaste, kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, ja nende, kellel pikendamist ei toimunud, vahel. Selleks, et ei toimuks ebavõrdsuse suurenemine, tuleks arvestada ka kõigi teiste võimalike õigustatud gruppidega, s.h ka nende politseiametnikega, kes jäid pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari. 3. Eelnõu seletuskiri ei sisalda eelnõuga kaasnevate eelarve mõjude analüüsi. Eelnõus sisalduvad muudatused tähendaksid riigieelarvele täiendavat pikaajalist koormust, millega riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 ei ole arvestatud. Samuti kaasnevad eelnõu rakendamisega täiendavad tegevused, rakenduskulud ja investeeringud juba 2018. aastal, millega 2018. aasta eelarves ei ole arvestatud. 4. Jõustumise aeg 2019. aasta 1. jaanuar ei taga seaduse rakendamiseks vajalikku ettevalmistust. Kõigil juhtudel suureneks tööde maht seoses hõlmatavate isikutekindlakstegemisega ja pensioni korrigeerimisega. Eelnõu § 1 punktides 2–4 toodu rakendamine, st erakordne indekseerimine vajaks ka täiendavat arendust ning selleks eraldi hanke läbiviimist. Samuti suureneksid Sotsiaalkindlustusameti kulud. Seega ei ole tähtaeg 1. jaanuar 2019. aastal reaalne. 1 Riigikohtu 20. detsembri 2016. aasta lahend 3-3-1-44-16, Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2016. aasta lahend 3-15-1047 4 5. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et riiklikke vanaduspensione ei vähendatud majanduslanguse ajal. Neid küll ei vähendatud, kuid riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 52 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus viie aasta jooksul lisada või tasaarvestada rakendamata jäänud indeksi osa. Vabariigi Valitsus vastavad tasaarvestused ka tegi. Seega, kuigi riiklikke vanaduspensione ei vähendatud, need ka ei tõusnud hiljem tavapärases tempos kuni tasaarvestamise lõppemiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Liidia Soontak 6269 236 [email protected] Mare Jõeorg 6269 239 Mare.Jõ[email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →